III. Pereuurimise interdistsiplinaarsus
Pere(pärimuse) uurimine ei ole olnud ega ole folkloristika (etnoloogia) "lemmiklaps". Põhjuseks on olnud pereuurimise rakenduslikkus (pedagoogika, sotsioloogia, psühholoogia) ja ideoloogilisus (perekond on ühiskonna algrakuke; igasse Eesti peresse kolm last...).
Rahvaluuleteaduse ja etnoloogia uurimisvälja ilmub pere sotsiaalajaloo mõjul, mis annab teema käsitlusele ajaloosuuna.*29 Mille poolest erinevad ajaloolise suunitlusega uurimused tänapäevaga seotud rakenduslikust pereuurimisest? Michael Mitterauer, Austria sotsiaalajaloolane, kirjutab: tänapäeva rakenduslike pereuurimuste seisukohalt on pere kriisis, perefunktsioonide kadumise tendents on ilmne, pere ei ole enam samasugune rühm nagu me oleme harjunud seda nägema.*30 Perefunktsioonide kadumine - see on otsus, mille nägemisulatust iseloomustab ajataju: enne - nüüd. M. Mitterauer jätkab: sotsiaalajalugu õpetab nägema pere funktsioonide ajaloolist arengut, mille järgi pere (funktsioonid) ei kao, toimub hoopis pidev muutumine. Ajaloolise perspektiivi toomine pereuurimisse pühendab sellesse teadusvalda folkloristika ja etnoloogia, ühiseks punktiks eri teaduste vahel on kultuurimälu (alalhoitud arhiividokumentidest suulise pärimuseni - mäletamiseni). Euroopas saab see alguse 1970.-ndatel aastatel, Eestis - 1990.-ndatel.
Interdistsiplinaarse pereuurimise keskused kujunevad Skandinaavias (laste uurimise keskus 1970.-80.-ndatel aastatel) ja Saksamaal (naisuurimuse keskus 1980.-ndatel). Pereuurimise etnoloogiline uurimiskeskus kujuneb Saksamaal 70.-ndatel aastatel Marburgis (nimetatakse Marburgi või ka I. Webber-Kellermanni koolkond). Tegevusaladeks (mis kajastuvad ka teadustrükistes) on: 1976. a. - perekond, pildid ja tekstid, 1978 - jõulud, 1979 - lapsepõlv, 1985 - laste riietus. Nende aastate etnoloogilise töö tulemused tõdevad: riietus, kombed, mentaliteet, töö ja puhkus - kõik sõltub pere struktuurist.*31 Viimane kuulub aga sotsiaalajaloo pädevusse.
Pereuurimise iterdistsiplinaarsuse tõttu võiks perepärimuse seisukohalt esitada kolm küsimust:
(1) kuivõrd ja mil moel on pere rahvaluuleteaduse huviobjekt;*32
(2) mida annavad lähiteadused pereuurimises rahvaluuleteadusele,
(3) kuivõrd ja mil moel on rahvaluuleteadus selles interdistsiplinaarses uurimiskontekstis iseseisev teadusharu.*33
Lisaks viidatud kirjandusele keskendume esitatud küsimustele vastamisel siinkohal kahele teemale: sotsiaalajalugu ja perepärimus ning genealoogia ja pärimuslik päritolu. Etteruttavalt olgu öeldud, et nimetatud uurimissuunad seavad enda ette küll sarnaseid ülesandeid, kuid nad kasutavad erinevaid allikaid, rakendavad erinevaid meetodeid ja eelnevast tulenevalt on mineviku nägemisulatus teine (rahvaluules ja etnoloogias - suulise mälu ulatuvus, ajaloodistsipliinide puhul - kirjalike allikate olemasolust sõltuv vaatekaugus).
Sisukord