Rapla alevi lähedal on tee ääres suur kivi. Kivi on Kõpsoni krundis, mispärast ta praegune nimetus [on] Kõpsoni kivi. Selle kivi on Vanapagan visand Ohekatkust. Sõrmejäljed olevat kivis praegugi näha. Vanapagan tahtnud hunti maha visata selle suure kiviga.
ERA II 6, 185 (2) < Rapla khk. ja v., Alu-Metsküla – R. Viidebaum < Jaan Viitberg, 60 a. (1928). Vt. Kivi Rapla kiriku purustamiseks, muist. 130. Vt. HVM I, muist. 11.
Ähmja mõisa põllal, nii kui vanarahvas teab rääkida, peab olema olnud vana Eesti kants. Seda tunnistavad ka vareme moodu kivilademed; ja sealt maa seest on välja tulnud ahelatükka ja muid vanaaja sõjariistu. Selle kantsi kõrva on ka Vanapagan tahtnud oma kantsi üles ehitada, aga ei ole võinud. Igaüks teab, et Vanaõelus oma tööd ikka ööpimeduses teeb ja seda kõik enne poolt ööd ehk enne kukelaulu. Juba õhtal aegsasti hakkas Vanapagan oma tööd, suur ladem kiva oli koos ja müüritöö hüüdis kiirusel, aga võtku äpardust, juba Paali pere kukk laulnud. Õelus ei raatsinud aga oma tööd nii hõlpsasti maha jätta, suures vihas visanud ta kuke poole suure kivi, et kukke ära tappa, aga kivi läinud üle. Varsti laulnud ka teise pere kukk, ka sellele saatnud Vanapagan kivijõmmaka, aga jälle kukkunud kivi enne maha. Siis laulnud kolmanda pere kukk. Ka temale sai suur kivi visatud, aga juba Vanapagan olnud nii tiitsal äraminekul, et kivi kaudu jooksnud. Need kolm kivi seisavad praegu veel seal ja sealt eemal kivivaremik. Igaüühel nende kolme suure kivil on ka isenimed. Nii pidi siis kukkede pärast Vanapagana nõu poolele jääma.
E 24616/7 (8) < Lääne-Nigula khk., Oru v., Rannaküla – J. Prooses. Trükitud: M. J. Eisen, Kodused jutud, lk. 43–44. Vt. Kivikandja, muist. 156. Vrd. HVM I, muist. 38 B. Vt. ka M. J. Eisen, Eesti kohalikud muistejutud, lk. 97–98.
Kivi Endu talu maal on Vanapagana visatud. Kukk laulnud. Vanapagan olnud Linnamäe mäel (Martna, Ehmja k.), vihastanud, võtnud kivi ja visanud kukele. Kivi läinud mööda. Kukk laulab veel praegugi. Kivil on praegu veel Vanapagana või Kuradi küünejäljed sees.
EKRK I 16, 336/7 (1) < Haapsalu raj., Kirna k/n. [Martna khk., Ehmja k.] – A. Rõõm < August Uuslaur 65 a. (1958). Vt. Jälgedega kivid, muist. 341. Vt. HVM I, muist. 38 B.
Massu vallas Poanse külas Kiviste talu õues on üks suur hall kivi. Selle kivi sinnasattumise kohta räägitakse järgmist. Kord vedanud Vanakurat ühe Poanse küla mehega kihla. Kurat lubanud ehitada omale linnuse. Mees, kes temaga kihla vedanud, ütelnud, et Kurat ei saa linnust ehitatud. Jõudnud kätte vana-aasta õhtu. Hulk Poanse küla elanikke olnud ühte tallu kokku tulnud, et üheskoos vanaaastat ära saata ja uutaastat vastu võtta. Nad teinud seal mitmesuguseid nalju ja viimaks hakanud nad õnne valama. Korraga läinud toauks lahti ja sisse astunud Vanakurat. Kurat ütelnud, et valatagu ka temale õnne. Keegi aga meelitanud Kuradit, et see heidaks pingile selili, et siis on parem õnne valada. Kurat pole teadnud midagi halba aimata ja heitnudki pingile seliti. Siis seotud Kurat köitega kinni ja valatud talle tina silma. Kurat suure valuga tahtnud kohe pingilt tõusta. Et ta aga pingi külge kinni seotud olnud, pole ta lahti saanud ja tõusnud ühes pingiga. Kurat hakanud valjusti karjuma ja jooksnud välja. Parajasti laulnud kukk. Et kell pole veel kaksteist olnud ja Kuradil veel õigus maa pääl olla olnud, haaranud ta kivi ja tahtnud kukke sellega visata. Kurat visanud kukke, aga õnneks pole ta pihta saanud ja kivi kukkunud õue maha, Nii sattunud see kivi Kiviste talu õue ja sellest saanud ka talu omale Kiviste nimeks.
ERA II 227, 437/9 (32) < Hanila khk., Massu v., Kõera k. – A. Kull < Milli Tähe, 12 a. (1939). Vt. Kivikandja, muist. 157 B.
(Vanapagan viskab kiviga ronka, kes teda sõimab.)
EKRK I 5, 77/8 < Hiiumaa raj., Kõpu k. – H. Kala ja E. Priidel < Elli Küttim, 45 a. (1954). Vt. Kivikandja, muist. 103 F.
Muiste lõppenud Vanapaganal liha otsa. Läinud siis metsa jahile. Varsti saanudki uhke põdra jälile, aga põder jooksnud nii kiiresti, et Vanapagan ei saanud teda kuidagi kätte. Saanud viimaks vihaseks, haaranud kivi ja visanud sellega põdrale otse pähe. Hoobi tagajärjel surnudki põder, kust Vanapagan ta selga võttis ja oma teed läks. Kivi on praegu veel Kordi talu põllul, kus ta Põdrakivi nime kannab.
ERA II 233, 360/1 (4) < Jaani khk., Maasi v., Ööriku k. – K. Ükskask < Juulia Ükskask, 33 a. (1939).