Kärla vallas Kandla külas asub üks kivi. Kivi saamist sinna seletatakse sellega, et kord tahtnud Vanakuri vihas purustada üht küla. Kandla mõisa põllule jõudes raugenud Kurja jõud ja kivi kukkunud sinna maha. Kurjal ei aidanud muud midagi, kui pidi kivi sinna jätma ja ise põgenema.
ERA II 231, 347 (3) < Kärla khk. ja v., Paiküla < Kaarma khk., Suur v., Anijala k. – E. Põlluäär < Lydia Põlluäär, 44 a. (1939).
(Kivi Rapla kiriku purustamiseks)
Igale reisijale on tuntud Rapla alevi lähedal olev suur kivi, mille suurus ei jää keskmisest saunast palju maha. Kivi sinnasattumise kohta jutustab kohalik rahvas naljaka muinasloo. Vanasti, kui Raplas uut kirikut ehitati, märkasid töömehed juba alguses, et ehitus mingi salapärase jõuga ühenduses. Töö, mis päeva jooksul tehtud, lõhuti öösel. Küll olid vahid valvamas, kuid päevatõusu tulekul märkasid ikka vahid, et tehtud töö lõhutud. Seal annab aga keegi kaval töömees järgmise nõu: vaja hästi valvata ja siis, kui lõhkujat nähtud, teda hõbekuuliga lasta. Eks järgmisel ööl nähtudki meest, kes päeval kohaleseatud kiva loopis laiali. Nüüd lasknud üks vahtidest kirikulõhkujat, peale seda see ka kadunud, kuid hommikul leiti kiriku juurest kolm veretilka. Järgmistel päevadel edenes ehitustöö iseäralise kiirusega. Pea oli ka kirik valmis. Nüüd, kui ka kellad tornidesse asetatud, kuulsid jällegi alevi elanikud ööseti iseäralikke helisid. Mindi jällegi valvama ja nähti, et öösel kella 12 ajal maa alt suur kogu üles kerkis, kes püüdis kirikut ümber lükata. Tornide vangutamisega hakkasid ka kellad helisema, kuid kellade helisemisega kadus vaim. Nüüd märgati alles, et kirik Vanapaganale vastumeelt. Möödus mitu kuud, ilma et kirikuga midagi iseäralikku oleks juhtunud. Sääl aga nähtakse ühel päeval Vanakuradit ennast kiriku poole minema, kellel silmuses õige suur kivi, millega vist kirikut tahtnud maha visata. Kuid järsku hakanud kiriku kellad helisema. Seda kuuldes pillanud Vanasarvik kivi maha, küll püüdnud teda veel uuesti üles tõsta, kuid sääl ta püsib veel meiegi ajal.