Ajalooline traditsioon: Viru-Jaagupi.

Teoorjus - toitumine


Jutustaja ema kõnelenud, et nädala peale saanud pere 6 toopi piima, mis lastud hapuks minna ja pandud siis vett tublisti juurde. Pere olnud sel ajal ikka hea suur. Pidi olema vähemalt sulane ja vaim mõisa saatmiseks ja pere semš, et talutöö jõudis ära teha. Kanu ja mune pidi mõisa viima. Vahest olnud vaim ja teomees mõisas päris söömata, imenud siis soolatuustikut, ega siis tohtinud leivale järele minna kui nädala leib mõisa kaasa antud. Leib olnud väga halb ja aganane. Üks silk antud leivakõrvaseks päevas. Kartuleid olnud siis vähe, et neid pandud võina kaasa. Liha saanud kord nädalas. (Anna Mägi)
Mis nüüdne põli olla ikka saksa põli endise kõrval. Siis, kui see teoorjus oli ja jutustaja noor olnud, nähtud ikka, mis ilmaelu õieti on. Toas tuulatud rukist, suured aganad pealt ära ja visatud siis peoga vastu seina, kui krabisenud, visatud aganaid veel sekka. Niisugune olnud siis leib. Kartuleid pandud ainult toobritäis maha. Noh, mis sest siis suurele perele õieti saanud. Piima olnud ka vähe, liha pandud poole naela osa suure supi peale muidu maigu tegemiseks. (Mari Vetka)
Ega teoorjuse aegsele leivale pole tuld tohtinud ligi lasta, läinud põlema. Tuult pole ju rukki tuulamise ajal üldse ligi lastud. See, mis sarja peale jäänud, visatud ära, aga kõik, mis sarjast alla läinud, jäetud leivasse. (Jüri Koplik)
Talu pidanud mõnikord 9 leivakotti välja andma. See pole olnud kuigi kerge, leivakott antud teomehele, vaimule, mõisa kangakudujale, külvajale, seakarjusele, lambakarjusele ja loomakarjusele, kes olnud korraline külas. Muidugi leib oli aganane. Piimal lähkris tublisti vett hulgas. Kartuleid olnud 1,5 tündri osa maas, mis sest veel saadud. Võist ega lihast pole suurt juttugi teha. Kartuleid pole osatud kasvatada, arvatud, et neid mullata ei tohi, juured saavad liigutatud. Nii saadud ka kartuleid vaid 3-4 seemet. (Kaarel Triip)
EKLA, f 199, m 59, 174/5 < Viru-Jaagupi khk. - Stefanida Kalmet (1932)

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!