Ajalooline traditsioon: Viru-Jaagupi.

Vabadussõda


Vabadussõtta suhtutud suure energiaga. Ega vanemad küll pole sugugi uskunud, et ka võita võib, sest olnud ju ikka käputäis mehi venele vastu panna. Aga Vabadussõda tõmmanud ikka kõik kaasa. Kehalast läinud vabatahtlikudena Johannes Vilu ja kaks teist meest, nad olnud muidu terviselt nõrgad, aga kes siis koju tahtnud jääda. Kehala mehed olnud ikka lihtsõdureina Vabadussõjaski peale Hugo Villo, kes olnud ohvitser ja praegu Pärnus kapten. (Gustav Vilu)
Vabadussõja ajal korjatud kõik villased tekid ja muud kraamid kokku sõduritele. Jakobis käskinud kooliõpetaja tuua lapsi iga laupäev raha sõdurite jaoks. Pidanud tegema ka pakid - sukki, särke ja muud, mis aga juhtunud olema sisse panna. Siis kästud ka kodust neile järele saata kes sõjaväljal on, aga need pakid läinud kaduma. Kästud ka kuivikuid teha ja korjandusele anda. Oh, siis tahetud kõike, niiti ja nõelu, saapa lappimise traati küsitud ja öeldud, et peab andma. Vallamajast käinud kohe üks ametnik mööda küla ringi ja korjanud sõdurite jaoks kõiksugu trääni kokku. Võetud ka lamba villu ja nahku. (Liisa Kampmann)
Vabadussõtta inimestel algul küll usku pole olnud. Osavõtt olnud Vabadussõjast aga innukas. (Rudolf Meier)
Vabadussõjalastele antud hea meelega kõiksugu asju, olnud hea meel, kui aidata saanud. Siit talust antud üks hobune kingitusena. Vabadussõja ajal olnud talitaja Koeraveres Tamm. Talitaja tahtnud siit talust vabadussõjalastele lehma võtta lihaloomaks, valinud ka kõige ilusama ja parema lehma, perenaine pole keelata ka julgenud, peremeest pole kodus olnud, olnud sõjas. Viidudki hea lüpsilehm ära, aga pole midagi antud sõduritele, vaid jäetud ühte Koeravere tallu, kust valitsusele saadetud hoopis halvem lehm. Jutustaja kodust aga nõutud lehmale veel juurde maksu, sest lehm pole kaalu täis andnud. Perenaine maksnudki juurde. (Liine Männik)
Vabadussõjalastele viidud riideid, sineleid, kasukaid, sokke ja kindaid. Valitsus ise nõudnud loomi igasuguseid. Jutustaja talust on viidud kaks looma - härja värss ja mullikas. Vilja eest antud ka vähe raha. Ühe aastaga antud 90 puuda rukkeid. Kõik talud andnud, mõned andnud vähem. Vili oli kasvades ära hinnatud ja siis äraandmise hulk määratud. (Jaan Lepp)
Injust on läinud mehi Vabadussõtta kaheksa meest, kellest kadunud kolm meest. Inju mõisast läinud ka valitseja sõtta. (Anna Teimann)
Vabadussõjalastele nõutud kõiksugu trääni, aga antud ka hea meelega, otsitud ikka paremaidki asju veel neile andmiseks (Marie Nõgu).
Vinnist olnud Vabadussõjas kümne mehe ümber. Võetud sõduritele kõiksugu asju. Antud hea meelega, sest eks nad olnud ju kõik omad inimesed, omad lapsed seal sõjas ja võidelnud omale vabadust. (Miina Horn)
Pajusti suurkülast läinud Vabadussõtta 8 meest. Olnud ikka hea meel, et nüüd ehk saab omale ise riigi. Hea meelega antud kõiksugu kraami, mis nõutud. (Jüri Post)
Vabadussõtta suhtutud suure poolehoiuga. Esimest korda olnud ju nisuke asi, et oma isamaa eest võitlemine käsil. Antud siis ka kõiki asju hea meelega, sest eks ta kõik ju läinud oma inimestele - oma poegadele ja meestele, ja vabaduse toonud kätte ikka ka. (Mart Soone)
EKLA, f 199, m 59, 128/133 < Viru-Jaagupi khk. - Stefanida Kalmet (1932)

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!