Suusõnaline traditsioon - Haridusline olukord Türi kihelkonna koolides - Türi kihelkonna koolide ajalugu - Piiumetsa algkooli ajalugu

Kooliarhiiv hävitati okupatsiooniajal Saksa sõdurite poolt, kes koolimajas olid korteris. Kooli kohta on teateid saadud suuremalt osalt Kaarel Krittilt ja Mart Tedrelt.
EKLA, f 199, m 39, 100 (III-8) < Türi khk., Väätsa v., Piiumetsa k. - Linda Tamman < Valter Käär, Piiumetsa kooli juh. (1929)

Kooli asutamisajaks võib arvata umbes 1840-1850. aastat. Mõisaomanik Sterni pealekäimisel avatud kool vallavalitsuse kantselei ruumes, Matsi talus, kus esimeseks koolmeistriks olnud vallakirjutaja Jakob Roosmann.
EKLA, f 199, m 39, 100 (III-8) < Türi khk., Türi v., Änari k. - Linda Tamman < Pearn Iismann (1929)

Kuuekümnendatel aastatel ehitatud Piiumetsa Suurde külasse, mis asunud umbes praeguse Piiumetsa mõisa kohal Türi-Tallinna maantee ääres, uus hoone koolile, kuhu siis kool ümber kolis ühes J. Roosmanniga.
Õpetajaid on olnud Suures külas:
1. Jakob Roosmann
2. Kristjan Reinumägi (5 aastat ametis)
3. Karl Valdenoff - Kuuda seminari haridusega, ametis 7-8 aastat
4. Aleksander Kristjansen - rahvuselt rootslane, kes algul pole eesti keelt hästi valdanud. Oli ametis 15 aastat.
5. Karl Undritz - ametis lühemat aega.
6. Johannes Kirschbaum Vahastust, oli viimane õpetaja Suures külas.
EKLA, f 199, m 39, 100/1 (III-8) < Türi khk. - Linda Tamman < Piiumetsa algk. kroonikast (1929)

Suure küla lammutamise järele määratud koolile praegune asukoht. Mõisaomanik Melchior Hefreich andnud ehitusmaterjali ja nõudnud vallalt täiesti ajakohast koolimaja. Maja sai valmis 1892. aastal. Esimene õpetaja oli Mihkel Lauri. Teine õpetaja oli Aleksander Eerik Pilistverest. Eerik oli ametis 9 aastat, asutas laulukoori, milline tegutses lühemat aega. Eeriku järgmine õpetaja oli Marie Kuulberg Vissuverest, kes oli ametis 5 aastat. Järgmine õpetaja oli J. Mikael, kes oli ametis 1 1/2 aastat, siis asus Väätsale. Kuni 1919. aastani oli ametis Ed. Valdmann.
Esimeseks õpetajaks Eesti ajal oli Mihkel Mihkelson. Mihkelson oli lõpetanud Tartu Hollmanni seminari. Ametist lahkus Mihkelson 1925. aastal pensionile. Mihkelsoni ajal töötas kool 3 klassiga, kuna 4. klassi lapsed pidid minema Väätsale. Mihkelsoni järele valiti juhatajaks Walter Käär, pärit Viljandimaalt. 1926/27 õppeaastal valiti teiseks õppejõuks Meeta Kirschpuu ja kool hakkas töötama kahe komplektiga. 1927/28. õppeaastal muudeti kool viieklassiliseks ja 1928/29. õppeaastal juba kuueklassiliseks.
Kooliruumid on viletsad ja pimedad. Majal on ainult üks sissekäik. Mõisa planeerimisel sai kool maad 20,25 tiinu.
EKLA, f 199, m 39, 101/2 (III-8) < Türi khk. - Linda Tamman (1929)