Suusõnaline traditsioon - Rahva majanduslik elu - Orjaaeg - Talupoegadega ümberkäimine mõisas

Teoliste töö juhatajaks ja sundijaks oli kubjas. Selle valis mõis talupoegade seast välja. Kui kubjas härra meelepärast oli, oli ta kaua aega ametis. Kus kuri kubjas, sääl oli ka teolistel paha. Kubjas oli nagu töö peremees, kelle käes töö ots ja aru, tema abiliseks oli kilter.
EKLA, f 200, m 8:4, 110 (III,5) < Tori khk., Raba k., Nõmme t. – Ada Piirak < Jaan Nõmme, 83 a. (1925)

Kubjas kõndis teoliste taga, piitsavarre jämedune paju või toominga kepp käes, kes hästi või ruttu ei teinud, sellele andis kepiga.
EKLA, f 200, m 8:4, 111 (III,5) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

Hommikul tulnud kubjas teorehte, hüüdnud: – Maast üles! Viimast ei tohi olla! – Kes viimaseks jäänud, see saanud kepiga. Seda kartes teinud ka kõik hästi ruttu.
EKLA, f 200, m 8:4, 111 (III,5) < Tori khk., Põua karjamõis – Ada Piirak < Ann Steinberg, 78 a. (1925)

Kui inimesed reas lõiganud, käinud kubjas reast läbi ja annud aga – niuh, niuh.
EKLA, f 200, m 8:4, 111 (III,5) < Tori khk., Raba k., Kägu t. – Ada Piirak < Ado Kägu, 66 a. (1925)

Kes töö juures tagasi vaadanud, saanud kubjalt kepiga, kes 3-4 kartulit vaosse jätnud, saanud ka. Ühel tüdrukul olnud kirju seelik, see saanud kubjalt kepiga. Teine ütelnud – Näe, kirjak sai juba. Kubjas annud nüüd ka ütlejale. Mis teisega sündis, selle kohta ei tohtinud kubja kuuldes mingit tähendust teha.
EKLA, f 200, m 8:4, 111 (III,5) < Tori khk., Puusaare t. – Ada Piirak < Anni Puusaar, 33 a. (1925)

Üldiselt tuntud on Tammistes kuri kubjas Toots.
EKLA, f 200, m 8:4, 111 (III,5) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

Urus olnud kubjaks keegi Tohver – hirmus kuri mees. Kui tüdruk öösel tema juure pole läinud, saanud päeval töö juures mööda pihta.
EKLA, f 200, m 8:4, 111 (III,5) < Tori khk., Mannare k., Soone t. – Ada Piirak < Kadri Jurs, 82 a. (1925)

Tammistes olnud kubjaks Prank. See pannud kõiki asju tegema – palke saagima, sindli katuseid tegema jne. Kui talle üteldud, et ei oska mõnda tööd, vastanud ta ikka – Kes sind sööma õpetas?
EKLA, f 200, m 8:4, 112 (III,5) < Tori khk., Tammiste v., Piiri k., Otti t. – Ada Piirak < Kaarel Blumfeld, 79 a. (1925)

Tori mõisas olevat üks hää kubjas olnud. Kord vedanud 2 teolist metsast mõisa puid. Kubjas vaadanud ühes härraga päält, kuda mehed puid riita laovad. Mehed katsuvad nii hästi, kui võimalik teha, laovad hästi tihedalt, et rohkem puid sülda läheb. Korraga käratanud kubjas: – Miks sa, siga, nii tihedalt laod, puud mädanevad ju ära, lao ristamisi.
EKLA, f 200, m 8:4, 112 (III,5) < Tori khk., Randivälja – Ada Piirak < Katariina Kalbus, 48 a. (1925)

Kubjal olnud õigus 5 hoopi anda.
EKLA, f 200, m 8:4, 112 (III,5) < Tori khk., Aesoo k., Mäelta t. – Ada Piirak < Peet Lekstein, 72 a. (1925)

Alalise tagautsitamise tõttu harjusid teolised nii ära, et nad ilma kubjata üldse midagi ei teinud ning nende ideoloogia oli – mõisa asi – läheb kuda läheb, kui aga päev õhtusse saab. –
EKLA, f 200, m 8:4, (III,5) < Tori khk., Kildema t. – Ada Piirak < Jaan Liidemann, 75 a. (1925)

Kirikumõisas tehtud kuhja, üks hobune vedanud ikka saate võsasse, teine kuhja juure.
EKLA, f 200, m 8:4, 112 (III,5) < Tori khk., Selja – Ada Piirak < Pärn (1925)

Kord pole kubjast teoliste juures olnud; mehed otsustanud magama heita, üks pandud kuuse otsa valvama. See valvanud seni, kui isegi uinunud. Kui ärkab, näeb – kubjas juba õige ligidal. Ei saa enam puu otsast maha ronida. Kubjas tuleb puu alla ja kirub: – Mis sa kurat valvad? Ma tean, sa valvad mind, tooge kirves, raiume su kõige puuga maha. Mees puu otsas hakanud paluma. Tulnud maha, saanud sääl samas kuuse all naha pääle.
EKLA, f 200, m 8:4, 113 (III,5) < Tori khk., Päästale k., Linaoja t. – Ada Piirak < Jüri Martson, 70 a. (1925)

Rehepapp oli reheliste sundija ja juhataja, küttis rehe ahjud, tuulas vilja. Rehepapp pidi aus mees olema.
EKLA, f 200, m 8:4, 113 (III,5) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

Tori olnud omal ajal kuulus vald, saatnud aastas 40-50 rehepappi välja. Kui rehepapp varastama juhtunud, antud talle kiri kaasa ja saadetud oma valda, kus talle siis selle eest peksa antud. Torist mindud isegi Tartumaale rehepapiks.
EKLA, f 200, m 8:4, 113 (III,5) < Tori khk., Aesoo k., Mäelta t. – Ada Piirak < Peet Lekstein, 72 a. (1925)

Kuid see kuulsus lõppenud ühe mõisniku ütelusega: – Mul on omas vallas vargaid küll, miks ma siis veel Torist vargaid vean.
EKLA, f 200, m 8:4, 113 (III,5) < Tori khk., Tori – Ada Piirak < Habicht (1925)