Päevik

Päevik.
10.VI 1932
Sõitsin välja Tartust 10. juuni hommikul kell 4. 15 minutit, ja jõudsin Rakke jaama kell 3/4 6, kust kohe Simuna poole teele asusin. Ilm oli ilus, kuigi
võrdlemisi tuuline. Läbisin V-Tammiku küla, kus varase hommikutunni, või minu saamatuse tõttu ainustki korralikku objekti ei saanud. Järgmises külas, Hirlas, olin juba enam "harjunud". Seal kõnelesin Villem Seefeldi, Toomas Leutsi ja Loviisa ja Kaarel Tombergiga. Hirlast paar km üle põllu ja juba olingi Avandusel, ja siis ka kohe Simunas. Simunas läksin kirikuõpetaja poole, kust leidsin lahket vastuvõttu. Tutvusin seal kiriku arhiiviga ning ööbisin.

11.VI 1932
Järgmisel hommikul otsustasin minna Avandusele. Ennem aga külastasin köster Ernst Petersoni, kirjanik E. Petersoni sugulast. Sain temalt mõningaid informatsioone kihelkonna kohta, samuti mõnede isikute aadressid. Seal lõunatasin ka ja sain ka korjata traditsiooni. Simunast matkasin Avandusele, kus külastasin vaestemaja, kus kõnelesin Ann Greeni, Anu Õunapuu, Liisu Leemetsa, Liisa Veili, Aleksander Veili, Villem Hufeldi ja Juhan Voolmanniga. Vaestemajas viibisin kogu pealelõunase aja. Vastu öö tulekut siirdusin lähedasesse Kissasse, kus esimeses talus, kuhu südame värisedes öömaja läksin paluma, seda ka leidsin. Talu nimi oli Porkuni.

12.VI 32
Kuna Avanduse asub nagu samanimelise valla keskuses, kust kõik teised külad asuvad paari-kolme km kaugusel, ning leides Porkuni talus pererahva poolt haruldaselt südamlikku vastuvõttu, siis otsustasin sinna pikemaks ajaks peatuma jääda, kust siis matke lähemasse ümbrusesse ette võtsin.
Järgmisel päeval kõnetasin Toomas Veskiltiga, ning otsisin asjatult mööda küla taga mõnd vakuraamatut või rendilepingut. Ühel taluperenaisel, Juula Lällel, pidi oma isa leping olema, aga pärast tuli välja, et lapsed olevat lõhki rebinud. Samuti tegin matka tagasi Avandusele, et kõnetada Madis Söördi, keda mulle kõikjalt soovitati.

13.VI 32
13. juuni oli pühapäev. Läksin paari km kaugusel asuvasse Määri külla. Nagu pärat välja tuli, oli aeg väga ebasobiv. Oli parajasti surnuaia püha ja rahvas kõik kodust väljas. Kõnetasin siiski Leena ja Rudolf Rääki.

14.VI 32
Sel päeval läksin Rohu külla, kus kõnetasin Luise ja Rein Mummesid, Arnold Graubergi ja Juhan Sultsi. Eriti viimane osutus huvitavaks objektiks, kuigi kahtlemata folklorist temast suuremat rõõmu oleks tundnud kui ajaloolane. Rohust läksin vastu õhtut Padu külla, kus ka Padu endises koolimajas, nüüdses Kooli talus öö mööda saatsin.

15.VI 32
Järgmisel hommikul kõnetasin Aleksander Kaasikut, Ado Senkert ja Leena Piilefelti. Lõuna paiku suundusin Sootagusele. Sootagune on tuntud muistse pelgupaigana. Üksik "saar" keset suurt sood. "Saarel" asub keskmise suurusega küla. Kaugus umbes 7 km läbi soo. Öö saatsin mööda Odramaa talus, kus intervjueerisin Juula Peili.

16.VI 32
Järgmisel hommikul kõnelesin Eva Naaritsa, Aleksander Rootbergi ja Juhan Kännuga. Samuti käisin vaatamas Hiieküngast ja muid Sootaguse vaatamisväärseid kohti. Õhtuks jõudsin tagasi Kissa, kus öö Porkunil magasin.

17.VI 32
Neljapäeval läksin Sireveresse, kus kõnelesin Mai Tedrekulliga. Rohkem objekte Sireveres ei olnud. On väike küla. Sealt läksin veel korraks Avandusele, kus külastasin veel vaestemaja ja kõnelesin Liisu Veili ja Villem Hufeldiga.

18.VI 32
Tahtsin nüüd minna Sallasse, aga ilm muutus niivõrd võimatuks, et minekule polnud mõeldagi. Kogu päeva sadas. Olin selle päeva Porkunil.

18.VI 32
Samuti sadas vihma ka järgmisel päeval, laupäeval. Sel päeval intervjueerisin Mihkel Kümniku, Porkuni talu peremeest. Temalt sain õige head materjali just talude ostu ja müügi ning rendiaja kohta.

19.VI 32
19. oli pühapäev. Matkasin Kissast Väike-Maarjasse, kus tahtsin kõneleda Mihkel Lehtmetsaga, pärit Määrist, kelle teadmistest olin kuulnud imelugusid, eriti päriorjuse aegadest ja sõdadest. Käik aga osutus asjatuks. Ta oli vaheajal tütre juurest läinud poja juure Määri. Läksin niisiis

20.VI 32
hommikul Kiltsi, sõitsin Rakke jaama ja olin sealsamas, kust ma algasin, vaid selle vahega, et mul Avanduse nüüd "läbi" oli. Otsustasin niisiis Sallasse minna. Ennem pöörasin aga Lammasküla mõisast ülesse Jaola poole. Jaola on võrdlemisi väike küla, Järva- ja Virumaa piiril, mida mulle aga väga suurena ja tähtsana ette kiideti. Seal kõnelesin Liisu Kammeri ja Villem Nanoga. Üldse oli seal vähe objekte, ning mind juhatati ühe juurest teise juurde. Vastu õhtut hakasin minema. Tahtsin jõuda veel Tammikusse. Läbi soo otse oleksin saanud 3-e km tee käia, aga see sootee oli nii kole, vesi vajus üle jala kokku, et ma seda teha ei usaldanud, ja 10-ne km ringiga V.- Tammikusse jõudsin. V-Tammikus kõnetasin Juhan Vendi. Rohkem objekte seal polnud, sest teised olid kõik noored peremehed. Sealt läksin 4 km kaugusele S.-Tammikusse, kuhu päris pimedas saabusin ja öömaja leidsin Anso talus.

21.VI 32
Järgmisel päeval kõnetasin Juhannes ja Rudolf Spiegelisi, Johannes Parmu ja Juhan Steinbergi, tutvusin ka Tammiku kooli kroonikaga. Õhtuks jõudsin Sallasse, kus öö mööda saatsin Ants Kuhlbachi talus.

22.VI 32
Hommikul tutvusin Salla valla arhiiviga, käisin vaatamas kuulust Salla Uku kivi, kõnelesin Ants Kuhlbachi ja Ants Triipstokiga, kuulsa sallakase, Kaarel Triipstoki pojaga, ning asusin teele 7 km kaugel asuvasse Käru külla. Käru küla on, sarnasena Määri Sootagusele, soosaarel, mis asub keset suurt Peetla raba. Käru Saunakülas kõnetasin Hindrek Präämat. Öö magasin Käru koolimajas.

23.VI 32
Kärus kõnelesin Gustav Tombergiga ja siis veel Juhannes Krikmanniga, omaaegse kange Jakobsoni pooldajaga. Umbes lõuna paiku läksin tagasi Sallasse, kuhu jõudsin umbes kell 3-4. Läksin siis Salla mõisa, kus asub 6-klassiline algkool. Seal kõnelesin koolijuhataja Eduard Mälgiga, kellelt sain mitmesuguseid tähtsaid teateid. Vaatasin siis Salla uhkust ja au, suurt Salla tamme, ning ronisime Emumäe harjale, kus härra Mälgi näitas neid omapäraseid ümargusi auke, mida Ants Triipstok peab muistseteks pelgupaikadeks. Emumäe harjalt, kust avaneb suurepärane vaade ümbrusele. Keset soid, mis näivad ääretuina, mõned väikesed ja kitsad põllumaade ribad. Tahtmatult meenusid prof. Moora loengud eelmiselt semestrilt, põllulappidest ja sellest sõltuvast asustusküsimusest. Emumäelt läksin alla Koilasse, ning hakkasin öömaja otsima. Kuid vaatamata, et käisin 2 küla läbi, ei saanud seda kusagilt. Olin meeleheitel! See oli esimene kord selle aja jooksul, et öömaja või söögiga tuli raskusi. Harilikult sain alati esimesel küsimisel, mõnes kohas paluti ise öömajale jääda, ja nüüd korraga. Käisin taludes, asunikude juures ja isegi koolimajas. Kõik asjata! Ei saa ja ei saa! Ei ole ruumi, külalised jne. Otsustasin juba Koila parki põõsa alla magama minna, siis halastas üks noor perenaine Kaavere külast minule ja sain ikka katuse alla. Kell oli juba 11.

24.VI 32
Ilm oli halb, udutas, sadas. Asusin teele tagasi Koilasse. Teel käisin koolimajas, sealt olid kõik kuhugi külla sõitnud, siis läksin Paju tallu, kus kõnetasin Ernst Ehverti. Koilast läksin Emumäele, kuid kõikjal olid purjus inimesed, nii et minu traditsiooni korjamisest pea midagi välja ei tulnud. Vaatasin Emumäe lossi, see on kurb vari endisest, igal pool uksed ja aknad, logisevad uksed ja lagunud trepid ja palkonid. Asunikud elavad sees. Emumäelt läksin Lasinurme, kus kõnetasin Ernst Korjust ja säält läksin koolimajja, kus ka öö mööda saatsin.

25.VI 32
Järgmise päeva pühendasin Lasinurme külale. Kõnetasin Jaan Parmu, Villem Kaldast; Mart Martinsoni, Ernst Ehvertit ja Karl Madrust. Viimasele kulus pea terve pealelõuna. Ta oleks vist mitu päeva järgemööda kõnelnud, ning oli väga pettunud, kui ütlesin, et mind vaimujutud ei huvita. Ööseks läksin Mõisamaale, kus magasin Uuetoa talus.

26.VI 32
Mõisamaal kõnelesin Villem Tedrekulli, Juhan Peebu, Juhan Kingsepa ja Gustav Rundiga. Mõisamaalt läksin üle soo otse Suure-Rakke külla, kus intervjueerisin Miku talu peremeest, Jaan Veermanni, kelle talus ka magasin.

27.VI 32
Suure-Rakke külast läksin järgmisel hommikul Edru külla. Edrus kõnetasin Jüri Traksi ning Hugo Kooli. Edrust matkasin Vägeva poole, tahtsin jõuda Selile. Oli suurepärane ilm, lihtsalt nauding oli käia. Vagabundlik rändurielu oli saanud nii omaseks, et teatava kurbusega vaatasin selle lähedale lõpule. Pealegi suhtusid inimesed võrratu heatahtlikkuse ja lahkusega. Teinekord olid nad nii head, et omal häbi hakkas. Vägevale jõudnud, läksin Seli külla, kus kõnelesin Priidik Luigega, ainuke tänuväärt objekt Selis. Seli koolimajas magasin ööd ja järgmisel hommikul,

28.VI 32
sõitsin tagasi Tartusse.