Ajalooline traditsioon: Peetri.

Mõisad ja härrastemajad - Veike-Kareda mõis


Veike-Kareda mõis, saksa ja vene keeles Essensberg, maad üldse 658 [tessatini] 1376 [ruutsülda], omanik Huuksi mõisnik. See olevat ostetud kelleltki von Lüdiaselt. Härrastemaja – praegune – ehitatud 1872, paekiviehitus, ühekordne. Vana mõis asunud lähedal, mille varemed veel tunda. See olnud ehitatud siis täiesti järve kaldale. Sest järv oli ulatunud Veike-Kareda mõisa alt kuni Paideni ja teistpidi Põhjaka ja Mäo mõisateni. Nüüd on muidugi järv kuivanud ja muutunud rabaks.
EKLA, f 200, m 11:1, 49 < Peetri khk. – Rudolf Stokeby (1929)

Praeguse härrastemaja idapoolsele otsale on ehitatud suur klaasveranda, mis annab mõisale mingi suvila ilme. Maja kasutab praegu mõisa rentnik Richard Johanson. See mõis läks Traubenbergilt Johansonile rendile juba 1916. a. Varem oli Johanson olnud nende kahe mõisa ülemvalitseja ja jäänud seks ka pääle Veike-Kareda mõisa rentimise Huuksi mõisa. Pooled mõisamaad on jagatud rahvale kuna teine pool on angleri tõukarja lavana kasutada end[isel] rentnikul Johansonil angleri tõugu lehmi on tal 50 ümber.
(Richard Johanson. Teda tuntakse ümbruskonnas hästi haritud ja tubli põllumehena. Tema teisikut nähakse Viiso poolemõisa rentnikus von Harpes. Ainult Johanson on eestlane ja alati püüdnud hoogsalt töötada Eesti seltskonnas. )
EKLA, f 200, m 11:1, 49 < Peetri khk., Veike-Kareda m. < Huuksi ja Kareda m. – Rudolf Stokeby < Richard Johanson, 58 a. (1929)

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!