Venestusaeg

Venestamise all kannatas Lüganuse kui Vene piiri ligidane kihelkond võibolla enam kui teised sisemaa alad.
1893. aastal kuulutatud ametlikuks keeleks vene keel. Koolides hakatud õpetama kõiki õppeaineid pääle usuõpetuse vene keeles. Samuti pidanud kirjutama kõik valla volikogu protokollid vene keeles ja kirjutajailt ning vallavanemailt nõutud riigikeele oskust. (Kalisuu, Juhan; Uueküla, Aleksander; Kippar, Otu)
Eriti suureks paiseks vene koolivalitsusele saanud 1910. aastal asutatud Lüganuse Hariduse Seltsi kool Erra-Liival. Inspektor Soboljev katsunud ära kasutada kõiki abinõusi, mis oleksid võimaldanud kooli sulgemise. Ta suurendanud järelvalvet kooli tegevuse ja meelsuse kohta ning kõik kooli kui ka haridusseltsi poolt korraldatud pidude eeskavad tulnud anda eestistatult politseile, kuna kooliõpilaste poolt ettekantavad palad vaadanud inspektor ka isiklikult läbi. Nii tulnud ümber tõlkida kõik laulud, näidendid ja deklamatsioonid, mida tahetud ette kanda rahvale. Ka ei olevat tahetud ametisse kinnitada eesti rahvusest õpetajaid ning nende tunde käidud järjest kontrollimas, selleks et leida mõnda nüket, mis võimaldaks esineda kaebusega ministeeriumi ees kooli sulgemiseks. (Eerde, Johannes)
Kuna mõjuv põhjus eesti kooli sulgemiseks jäänud leidmata, katsunud Soboljev ministeeriumikooli asutamisega välja tõrjuda Erra-Liiva kooli. (Eerde, Johannes; Anton)
Vene kool tahetud avada Erra-Liivale võrdlemisi lähedale, selleks tahetud ära kasutada Lüganuse Tuletõrje Seltsi ruume, kuid selts pole sihilikult nõustunud. Viimaks jõutud Maidla vallavalitsusega kokkuleppele ja vald andnud kasutada vallakooli ruumid kroonu kaheklassilisele koolile, mis alanud tegevust 1913. aastal. Nii asunud ministeeriumikool endise Savala kooli ruumidesse, saades omale eeskujulikud õppeabinõud.
Nii säetud füüsika-loodusloo kabinet sisse ajanõuete kohaselt ning muretsetud igasugu tabeleid ja kaarte, mis pidanud võimaldama korraliku õppetöö koolis. (Kurn; Anton) Koolijuhatajaks saanud eestlane Leonhard Subka, kes olevat mänginud inspektori ees veendunud venelast. (Kaldesuu, Juhan; Eerde, Johannes)
Soovitud eesmärki Savalasse ministeeriumikooli asutamisega siiski pole saavutatud, sest Erra-Liival Hariduse Seltsi kool töötanud edukalt edasi. Nimelt viidud Savalast õppeabinõusi Erra-Liivale kasutamiseks, sest mõlemate koolide õpetajad sobinud omavahel hästi. (Eerde, Johannes). Veel hiljuti toodud mõningad Savala koolile kuuluvad esemed Maidla Erra-Liivalt, sest Maidla mõisa härrastemajas töötab osa Savala kooli klasse. (Kurn)
Inspektor, saanud Maidla vallavalitsusega kergesti kokkuleppele vallakooli ruumide kasutamises, katsunud ära tarvitada vallameeste lahkust ja küsinud ka Aidu koolimaja vene kooli jaoks. Kuid siin näinud vald juba sihilikku venestamise püüdu ja vallakoolide sulgemist ning keeldunud inspektorile ruume andmast. (Eerde, Johannes)
EKLA, f 200, m 19:1, 102/5 < Lüganuse khk. – Leida Otsa (1931)