Ärkamisaeg

Ärkamisaeg nähtavasti ei leidnud kuigi suurt vastukaja Lüganuse kihelkonnas, mis võib olla tingitud rahva majandusliku kitsikuse kui ka liigse kaugusega ärkamisaegseist tsentrumist. Vaimline elu üldse näib püsivat külades väga keskpärasel tasemel ja ajalehtede lugemine on praegugi väikene.
Varemail aegadel lugenud ja tellinud Eesti Postimeest ikkagi ainult kooliõpetajad, kirjutajad ja möldrid, kuna taluperemehel harva jätkunud raha lehe tellimiseks. (Kaldesuu, Juhan)
Talumeestest teatakse kahte, kes tellinud omale “Sakalat”, need olid Mihkel Lümat ja Iisküll Savalas. Viimane tellinud Jakobsoni lehe paariks kuuks ja ainult sellepärast, et sääl olevat ilmunud võitnud looside numbrid. (Lümat, Mihkel; Iisküll, Arnold)
“Pärnu Postimees” käinud Kestla kõrtsimehele, kus seda ka ümberkaudsed külamehed lugemas käinud. (Kippar, Otu; Tamm, Maarja) Purtse külla käinud Kaldesuule Jakob Kõrvi “Valgus”, kuid seegi lühikest aega. (Kaldesuu, Juhan) Türgi sõja ajal tellinud mõned peremehed “Ristirahva-lehte” (Tagamaa, Jaan; Põld, Jaan)
Ka seltskonnategevus on alanud Lüganusel märksa hiljem kui mujal. Esimese seltsina tekkinud 1893. aastal muusika selts, sellele järgnenud tuletõrje selts ning põllumeeste selts asutatud alles 1909-10. aastal. (Kaldesuu, Juhan; Uusküla, Aleksander)
Haritumate põllumeeste ja kooliõpetajate seas valitsenud küll juba ammu eestimeelne liikumine, mille tagajärjel asutatud 1906. aastal Lüganuse Hariduse Selts ja ühes seltsiga avatud ka eesti kool (vt ka Hariduslik olukord), millel tulnud oma olemasolu eest kõvasti võidelda valitseva vene võimuga.
Hariduse Seltsi esimeheks valitud õpetaja Valter ja seltsi liikmeiks palutud ka kõik ümbruskonna mõisnikud. Alul töötatud enamvähem ühel meelel ja nõul, kuid siis tekkinud kirikuõpetaja ümber hõõrumised, viimase liigse saksameelsuse pärast ning Valter ühes sakstega astunud seltsist välja paar aastat pääle asutamist. (Kaldesuu, Juhan; Männi, Marie)
EKLA, f 200, m 19:1, 99/101 < Lüganuse khk. – Leida Otsa (1931)