Ajalooline traditsioon: J�rva-Jaani.

Suusõnalist traditsiooni - Rahva majanduslik elu - Raharendi ja taludeostu aeg


Rendiaja kestvus on Järva-Jaani kihelkonnas olnud väga mitmesugune. Kuna mõnes mõisas tehti kohtade müümisega algust juba 65 a. tagasi, müüdud teises mõisas talud alles 20–25 a. eest ja mõnedes kogukondes ei ole kohte üldse müüdud ehk on müüdud ainult üksikud kohad. Kuid üldiselt kestis rendi aeg siiski võrdlemisi kaua, sest enamikus mõisades müüdi kohad alles sajandivahetusel.
Esialgu ei olevat teoorjuselt raharendile siirdumine parandand kuigi palju talupoja seisukorda, sest raha olnud talupojal väga vähe ja kaugelt suurem osa rendist tulnud ikkagi tasuda teoga. Alles möödund sajandi kahel viimasel aastakümnel paranend seisukord. Areneva põllumajanduse tagajärjel omandand talupojad rohkem raha, võinud suurema osa kohustusist mõisa vastu tasuda rahas ning enda talupidamisele jäi rohkem aega.
Kõige varem Järva-Jaani kihelkonnas hakatud kohti müüma Seliküla mõisale kuuluvas Jalgsema külas. Seliküla mõisa omanik, Alexander v. Dehn, müünd kohad väga mõõdukate hindadega, nii et kõige suurem talu (30 dessat) nimetatud külas maksnud umbes 1700 rbl. Kohtade müümine Jalgsemal alanud umbes 65 a. tagasi, kuid edenend siiski võrdlemisi visalt ja viimased kohad ostetud alles 25–30 a. tagasi. Raharendi aeg Selikülas kestnud väga lühikest aega. Ainult üksikud hiljem ostetud talud olnud raharendi-või segarendikohad (Ladvas). Kuna müügitingimused Selikülas olid võrdlemisi head, olnud kohtade ostjad kõik sama valla peremehed.
Kuid 1879.–85. aastal müünd väga mitmed peremehed oma päriskohad ära. Mõned neist läinud Venemaale. Mis oli selle kohtade ära andmise põhjuseks, seda kohalik rahvas ei tea seletada (Nurklik).
Roosna-Allikule kuuluvais Kaaruka ja Valasti külades on jäänud talud müümata. Rahvajutu järele ei olevat mainitud mõisa omanik parun Stackelberg sallind pärisperemehi, sest need ei olevat enam nii alandlikud kui orjad. Samale mõisale kuuluvais Oeti ja Kihme külades on ainult osa talusid müüdud päriseks. Rendiajal maksnud keskmine talu 180 rbl raharenti ja teinud peale selle teopäivi: lõigand 2 postivahet rukist, 2 postivahet (2x4 vakamaad) suivilja, 10 heinapäeva, 3 kartulivõtmise päeva (Ende).
Järva-Jaani alevi lähedal asuvais Metsataguse, Orina, Kuksema ja Kuusna kogukondades olnud talude müümine päriseks peamiselt möödund sajandi viimasel ja käesoleva sajandi esimesel aastakümnel (Saar). Üksikuid päriskohte olnud neis mõisades siiski varem; nii on Metsatagusel juba 1875 keegi Tallinna kaupmees ostnud koha.
Eelnimetatud kogukondes kestis raha- ja segarent pikemat aega, kuna see algas juba 60–65 a. tagasi.
Metsatagusel tehtud rendilepingud harilikult 6 a. peale. Renti tasutud osalt rahas ja osalt teopäevades, kuna raha ei ole peremeestel nii palju olnud, et ei oleks vaja olnud teha tegu. 30-vakamamaaline koht maksnud mõisale 5 rbl rahas ja tasund kroonumaksud, mis koharentniku perekonna hingedelt oleks tulnud mõisa kanda. Alalise teona teinud rentnik kolm päeva iga nädal läbi aasta ning pidand tegema kõik tööd, mida nõudis mõis või mis tegid mõisa teomehed. Peale selle lõigand rentnik 4 vakamaad rukist, 4 vakamaad otra ja teinud 10 heinapäeva, 5 viljakoristamise päeva, 3 kartulivõtmise päeva ja lahutand 3 tulpa sõnnikut. Kõik need tööd pidand rentnik tegema siis, kui mõis nõudis neid. Põhku ja heinu ei ole rentnik tohtind kohalt müüa, sest mõisnik kartnud, et põllud kurnatakse lahjaks. Peale põllu ja heinamaa kasutand koharentnik veel mõisa poolt antud karjamaad ja saand mõisa metsast igal aastal 2 sülda ja hagu nii palju kui tarvitati, mida rentnik pidi ise raiuma ja vedama metsast välja (Sinimets).
65-vakamaalise koha eest maksetud Metsatagusel 15 rbl raharenti ja tasutud kõik kohamaksud. Peale selle tehtud 5 jalapäeva nädalas läbi aasta, 1 postivahe lõigatud rukist, 1 postivahe aetud otra, tehtud 5 heinapäeva, 3 viljakoristamise päeva, 3 kartulivõtmise päeva ja laotatud 3 tulpa sõnnikut. Ka nõudnud mõis, et kohapidaja puhastaks igal aastal ühe põllu lahtiseist kividest (Vong).
Kuie mõisas olnud kohtade müümine päriseks umbes 46 a. tagasi. Ostmise juures maksetud esialgseks käsirahaks 100 rbl. Rendiaeg kestnud umbes 15 aastat – 1869 kuni 1885. a. (Vask).
Viimaste talude müümine Võhmutal olnud alles umbes 20 a. tagasi nii, et rendiaeg kestis osas taludes kuni selle ajani. Renti tasutud osalt rahaga, osalt teoga. Keskmise koha rendiks olnud 60–70 rbl rahas ja sellele tehtud lisaks abitegu: 2 tulbavahet lõigatud rukist, 2 ½ tulbavahet koristatud suivilja, 10 päeva tehtud heina, 3 päeva veetud sõnnikut, 3 päeva võetud kartulaid (Aksberg).
Karinu mõisale kuuluvas Metsla külas olnud kohtade ostmine päriseks 1880. a. ümber, mõisaomaniku Paul v. Roseni ajal. Samale mõisale kuuluvas Karinu külas müüdud viimased kohad alles käesoleva sajandi algul. Ostmise juures sissemaksetav summa olnud kokkuleppel. Enne talude müümist olnud pikemat aega segarent. Rendiajal jagunend talud 6, 5 ja 4 päeva kohtadeks, olenedes päevade arvust, mida talu pidand iga nädal järjekindlalt tegema mõisale. Peale selle olnud rukki- ja suivilja tulbad ja heina- ning kartulivõtmise päevad (Masing).
Järva-Jaani kihelkonnas on kohad jäänud müümata peale Roosna-Alliku veel Pähu mõisas (J. Saar).
EKLA, f 199, m 45, 65/70 (III-5c) < Järva-Jaani khk. – Linda Vilmre (1930)

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!