Suusõnalist traditsiooni - Katkud, näljad ja ikaldusaastad

Suure Rootsi sõja ajal olnud meie maal katk. Inimesi surnud nii suurel arvul, et neid ei ole jõutud viia surnuaeda, vaid maetud põldudele ja metsadesse. Mõnes külas surnud nii palju inimesi, et vähesed ellujäänud ei olevat neid jõudnudki matta, vaid laibad seisnud kauemat aega matmata (Vask).
Suure katku ajal jäänud Järva-Jaani kihelkonnas ellu ainult kolm inimest, teised kõik surnud ära. Loomad hulkund vabalt põldudel ja metsades, kuna ei ole inimesi olnud, kes nende järel oleks vaatanud. Talvel surnud paljud koduloomad nälga (Treksner).
Vanasti olnud palju sõdu ja sõdade järel tulnud ikka katkud. Mustas riides naine käinud külas ringi ja keda ta kepiga puudutanud, see jäänd haigeks ja surnud. Igat ühte ei olevat ta puutund, mõnest läind niisama mööda (A. Ende).
Suuremate ikalduse- ja näljaaegadena mäletab rahvas kolme juhust. Esimene olnud umbes 85 a. tagasi, teine olnud Krimmi sõja ajal ja viimane 1868dal aastal.
Jutustaja isa rääkind suurest näljast, mis olnud umbes 85–90 a. tagasi. Suurte sadude ja vee tõttu jäänud hein tegemata ja vili mädanend põllule. Inimesed toitnud endi naadi- ja nõgesesupiga ja rukkijahukördiga. Körti keetes pandud veele ainult õige vähe-vähe jahu sekka, nii et körtki olnud peaaegu päris vesi. Leivale sõtkutud raiutud õlgi sekka. Viletsa toidu tagajärjel jäänud inimesed nõrgaks ja paljud surnud mitmesuguseisse tõvedesse. Loomatoidust olnud samuti suur puudus. Karjamaad olnud vett täis, nii et lambaid ei ole juletud üldse metsa ajada, kartes et nad upuvad sinna. Palju loomi lõpnud nälja ja haiguste tagajärjel (Ladvas).
Umbes 75 a. tagasi olnud ikaldus põuase suve tagajärjel. Esialgu olnud külm kevade, see pannud vilja kasvu kinni ja rikkund ära rukkiõied. Jaanipäevast kuni mihklipäevani olnud kuiv. Suivili ei ole vaksapikkusekski kasvand ja rukkist saadud ainult õlgi, kuna pead olnud kerged nagu kõlkad (Karu).
Suurema ikalduse- ja näljaajana mäletab kohalik rahvas 1868dat aastat. Juba paar aastat enne – 1866 ja 1867 – olnud viljasaak kehv suure vee tagajärjel. Palju põllud jäänd seemendamata kevadel, kuna vihma tõttu olnud maa niivõrd pehme, et ei ole kannud hobust. Ehk mis saadudki maha külida, sellest ei ole tõusnud orast, kuna seema läind maas mädanema (Ende). Suvel jäänd hein suuremalt jaolt tegemata ja seda korjatud alles sügisel jää pealt (Lind). Hein ja põhud olnud nii vähesed, et talvel söödetud loomadele õlgkatuseid ja puuoksi (Sauk).
Nendele kahele ikaldusaastale järgnend veel kolmas. Kuni jaanipäevani olnud ilmad väga vilud, nii et rohu kasv jäänd kängu ja orased ei ole tõusnud üles. Peale jaanipäeva muutund ilmad kuumaks ja alanud põud, mis kestnud suve läbi. Rukis kõrbend enne, kui tera oleks saand valmis. Nälg olnud nii suur, et inimesed tarvitand toiduks ohakaid ja nõgeseid. Külad palund abi mõisalt ja riigilt (Oras). Pähu kogukond saanud riigilt 200 rbl vilja muretsemiseks (Vong).
Metsatagusel ei ole vanemad saanud lapsi saata kooli, kuna puudund toit kaasa andmiseks ja lapsed pidand kerjama. Koolimeistrile antud magasiaidast 2 tsetv[ert] rukk[e]id, millest ta pidand valmistama leiba ja seda jagama vaesemaile lastele (Kivistik).
Einmanni kogukond laenand Tallinnast rukk[e]id, kuna magasiaidad olnud tühjad juba eelmiseil aastail ja ka mõisal ei ole olnud külale vilja anda (Prosovits).
EKLA, f 199, m 45, 42/5 (III-3) < Järva-Jaani khk. – Linda Vilmre (1930)