Suuline traditsioon - Usulised liikumised. Vene usk

Suurem vene usku siirdumine Jõhvi kihelkonnas on olnud läinud sajandi 70. aastail. Suuremal arvul on vene usku siirdutud Illuka ümbruses ja Kukrusel ning hiljem Jõhvi alevi ümbruses. Teistes valdades pole vene usku peaaegu sugugi.
Illukal on vene usku siirdumise mõjutajaks olnud Kuremäe lähedus. Kuremäel peetavatest jumalateenistustest võtnud rahvas suuremal arvul osa ning ka muidu on preestreil olnud kokkupuuteid ümberkaudse rahvaga, missugustel puhkudel nad olla katsunud rahvast meelitada. (Juhan Vaabel)
Rahva seas olnud jutud, et vene usku siirdujaile antakse kõiksugu soodustusi. Neile antavat maad ja koolitatavat nende lapsed. (Maria Klemets)
Kiiklas olla räägitud, et vene usku minejad saavad 25 rubla. Esimesed minejad olla ka saanud(!), hiljem aga, kui suuremal arvul hakatud end ristida laskma, pole enam antud. (Jakob Hindreus)
Ühes perekonnas olnud laps haige. Preester öelnud, et kui ta vene usku ristitakse, siis ta saavat terveks. Vanemad ollagi lapse lasknud ristida vene usku ja ta saanud ka terveks. Täiskasvanuks saades poiss olla end lasknud ristida uuesti luteri usku. (Mihkel Mamun)
Järvel olla mõned noormehed end lasknud ristida vene usku sellepärast, et siis pole vaja leeri minna ja lugemist õppida (nad pole oskanud lugeda). (Samuel Samuel)
Konjust olla mitu peremeest sellepärast end ristida lasknud, et aetud Jõhvi surnuaia müürile kive vedama. Vene usku minnes pole olnud vaja minna. (Joosep Karukäpp)
Ka pääle selle, kui postimaks jälle uuesti sisse säetud, läinud mõned, selle üle vihastades, vene usku.
Kukrusel olla vene usu hääks suurt kihutustööd teinud üks väikemaapidaja Jaan Ojamaa. Ta enda vene usku mineku põhjus olnud järgmine: ta olnud mõisas kivilõhkujaks ja neil olnud härraga kaubeldud, et talle makstakse töö eest tükiviisi. Kui aga härra näinud, et mees väga kiiresti töötas, ta maksnud päevaviisi. Ojamaa pole olnud sellega rahul ja läinud paruniga tülli. Selle tagajärjel parun võtnud tal koha käest ära. Õpetaja aga nõudnud koha eest päevi ja kui Ojamaa neid ei teinud, kaebanud haagikohtunikule ja ta pandud kinni. Naine, kes olnud raskejalgne, ehamatanud mehe vangistamist kuuldes ja sünnitanud enneaegu. Laps surnud, naine ise aga jäänud raskesti haigeks. Mees, seda kuuldes, palunud, et teda koju lastaks. Pole aga lastud. Nüüd mees hakanud sõimama mõisnikke ja luteri usku ning lahti saades läinud Tallinnasse preester Tiisiku juure oma häda kaebama. See soovitanud tal minna vene usku. Mees olnudki nõus ja kui Tiisik Jõhvi tulnud, ristinud ta Ojamaa kogu perekonnaga vene usku. Selle järele hakanudki Ojamaa vene usu hääks kihutustööd tegema, rääkides kõiksugu suurtest lubadustest, mis talle tehtud. Preester Tiisik küll öelnud, et majanduslist kasu ei maksa loota. Ojamaa kihutustöö mõjul läinud Kukruselt väga palju perekondi vene usku. Eriti vaesema rahva hulgast läinud palju. Üks vabadikuküla läinud terves koosseisus ning sinna asutatud ka vene kool, mis aga lühikest aega tegutsenud. (Leenu Laasberg, Kaarel Ots)
Ka Mäetaguse Mõisamaa kõrtsimees venelane Koltšin olla meelitanud rahvast, tuues ette kõiksugu soodustusi, mis veneusulisi ootavat. Sääl aga pole minejaid leidunud. (Joosep Ploom)
Võrnu külast (Kohtlas) olla läinud üks perekond vene usku ja seegi olude sunnil. Nimelt olnud see peremees, Tiido Pikat, kaunis jõukas mees ja tahtnud ka oma lapsi koolitada. Ta võtnud Võrnu koolmeistri venna Aleksander Klemeti, kellel ära keelatud koolis vene keelt õpetada, oma tallu ja see hakanud sääl erakooli pidama, õpetades vene keelt ja ka teisi aineid. See pole aga mõisaomanikule krahv Stackelbergile meeldinud, samuti õpetaja Kristophile. Klemetil, kui mittekutselisel õpetajal, keelatud koolipidamine ära ja Pikat aetud kohast välja. Ta läinud siis vene usku, lootes sellega omale protsessimisel mõningaid soodustusi saada, aga see pole midagi aidanud, kohta pole ta enam tagasi saanud. (Liina Meesak, Liisu Busch)
Illuka härra öelnud kord, et vene papid käivad maad mööda rahvast hullutamas. Keegi olevat selle preestrile ära öelnud ja Tiekoffil olnud palju sekeldusi ametivõimudega. Lõpuks tembeldatud ta hulluks, et asja sumbutada. (Madis Pappa)
Teise jutu järele olla need sekeldused sellest tulnud, et Tiekoff ajanud ühe mehe, kes vene usku olnud läinud, kohast välja. Mees aga läinud vene preestri juure ja tahtnud oma risti tagasi anda, öeldes, et ristimisel talle on lubatud maad, nüüd aga võetud veel seegi käest ära, mis tal olnud. (Jakob Hindreus)
1890. aasta järele, kui Jõhvi vene kirik ehitatud, olla ka suuremal arvul vene usku siirdutud, peaasjalikult Jõhvi alevi ümbrusest. (Jüri Trümberg)
EKLA, f 200, m 17:2, 153/59 < Jõhvi khk. – Emma Tensmann (1931)