Asjalised mälestised - Iisaku kihelkonna ajalugu ja kirikud

Kihelkonna ajaloo algust ei ole teada. Arvatakse, et Iisaku kihelkond on 16. sajandi lõpul ja 17. sajandi alul kuulunud Liivimaale ja hiljem on ta ühendatud Jõhvi kihelkonnaga. 1650. aastast alates on Iisakus omad õpetajad olnud, kes ka vahel Jõhvis ja Pühajõel jumalateenistust on pidanud. Aastal 1653 on küsimust arutletud, et ka Tudulinna Iisaku õpetaja hooldamisele anda, kuid mõnesugustel põhjustel on see teostamata jäänud. Et Iisakus õpetajad vähese palga tõttu elada ei saanud, muudeti Iisaku Jõhvi abikirikuks, millisena püsis 1744-1867 aastani. Jõhvi õpetaja käis kuus kord Iisakus jumalateenistust pidamas. Vaheajal, kui Iisaku kogudus kuulus Jõhvi alla, katsetati teda mitmel korral viimasest lahutada ja Tudulinna kabeli kugudusega üheks iseseisvaks kihelkonnaks muuta. Katsetamised aga ei annud tagajärgi, sest et kirikumõisa hoonete ehitamine ja õpetaja ülespidamine uuele kihelkonnale näis liiga rakse olevat. Aastal 1847 palus selleaegne Iisaku mõisa omanik Georg von Brevern Eestimaa rüütlikogult nimetatud ettevõtteks toetust. Rüütlikogu lubas 3000 rubla kirikumõisa hoonete ehitamiseks, niipea kui õpetaja palga küsimus lahendatud olla. 7. oktoobril 1864. aastal said uue koguduse piirid ära määratud. Iisaku kogudusse määrati järgmised mõisad ja vallad: Iisaku, Pootsiku, Terevere [Tärivere], osa Ohakvere, Kurtna ja Pagari vallast, Imatu Dubniku karjamõisaga ja Tudulinna kabelikogudus, millesse omakord kuulusid järgmised külad ja vallad: Tudulinna, Oonurme, Ranna-Pungerja Lemmaku külaga ja Kauksi.
1866. aastal ehitati kirikumõis ja 1868. aastal kõrvalhooned. Millal esimene Iisaku kirik on ehitatud, ei ole teada. Kirik, milles 1846. aastani jumalateenistust peeti, oli puuehitis. Et see kirik vanaks ja rahvakogule väikeseks oli jäänud, siis ehitati 1845/46. aastail uus kivikirik, mis 18. augustil 1846. aastal sisse õnnistati. 1893. aastal põles aga see kirik ära. Kirikust said päästetud altaripilt, kroonlühtrid, altaritekid ja oreliviled. Kirkukell, mis 222 aastat vana oli, sulas tornis ära. Pääle seda ehitati kirik armuandeist, mis ligidalt ja kaugelt kokku tulid, suurendatud kujul, millisena praegu püsib.
Esimene õpetaja Iisakus on olnud Clemens Koldberg ehk Colderus 1650. - 1651. aastal. Teisena Matthias Henrici Koriander 1673. - 1688 aastani, kes Iisakusse suri ja maeti. Kolmandana oli Abram Hivenius 1689. - 1704. aastani, siis Joh. Georg Borge ehk Borg 1738. - 1740. aastani. Järgmisena oli Otto Reinhold von Holtz 1741. - 1744. aastani, mil kutsuti Rakvere krikuõpetajaks. Sel ajal on Iisakus ka omad köstrid olnud. 1738. aastal köster Hans, 1743. köster Kristel ja 1744. köster Höck.
Aastast 1744 – 1867. ei olnud Iisakus oma õpetajat.
1867. aastal õnnistati uuesti rajatud Iisaku kihelkonda Rudolph von Hippius ametisse. Õnnistamist toimetasivad kindral superintendent Schulz Tallinnast, praus Meyer Jõhvist ja õpetaja Vogt Lüganusest. Hippius oli kuni 1886. aastani Iisaku õpetajaks. (Mälestused Iisaku kihelkonnast, trükitud 1894.a.) Pääle teda sai õpetajaks Albert Intelmann 1886. - 1924. aastani. 1924. aastal õnnistati õpetaja Kuljus, Voldemar Iisaku kirikuõpetajaks, kes ka praegu sellel kohal püsib. Köstritest oleks teada uuesti rajatud kihelkonna ajal Masing ja Hansen.
Endine Iisaku kirik, mis oli puuehitis, asus praeguse Iisaku apteegi taga männikus, kus pidid olema ka kiviristid, milliseid on praegu Iisaku surnuaial. Mõnede teadete järele olevatki need ristid vana kiriku asemelt surnuaiale viidud, kuna esineb ka sarnaseid arvamusi ja teateid, et Iisaku surnuaia ristid on algusest pääle sääl juba olnud, kus nad praegugi on.
Vana puukiriku lukk, mis on kiriku lammutamisel vabanenud, on praegu Mäealu talu kapilukuks. (Sabalotna, Abel)
Tudulinna kiriku asutamist ei mäletata ka tagasi. Teatakse küll, et enne praegust kirikut on sääl juba kirik olnud, kuid kui kaua, see on teadmata. Esimese kiriku palgid olevat kohapäält võetud, sest kirik olevat metsa ehitatud. Ka arvatakse praegust kiriku kohta muistseks eestlaste hiiepaigaks. (Pikat, Juhan)
Praegune Tudulinna kirik on ehitatud 1864. aastal, ja selle ettekäände all, et vana ainult parandada, sest uut kirikut puust ehitada ei lubatud valitsuse poolt. Saadi luba parandamiseks, aga tegelikult ehitati uus kirik ja avaram kui vana. (Mölder, Kai)
Tudulinna kirik on Iisaku abikirik; ta on jagatud kogudustelt kahte (vt ka Vennastekogudus). Pääle Tudulinna kiriku on veel Iisaku kihelkonnas ka Illuka abikirik, kuhu ka osa Jõhvi kihelkonnast kuulub.
Illuka kirik on alles noor. Ehitamist on alatud 1927. aastal ja seda on lõpetatud 1930. Illuka kirikus käib ainult Iisaku õpetaja Kuljus jumalateenistust pidamas, kuna Jõhvi õpetaja sellepärast ei tulevat, et Iisaku õpetaja kui protestant on Iisaku kiriku sisseõnnistajaks kutsutud. (Porkul, Aleksander)
Pääle eespool nimetatud evangeelse luteri kirikute on Iisaku kihelkonnas veel terve rida vene õigeusu kirikuid.
Kuremäele on ehitatud 1884. aastal evangeelse luteriusu kirikut, kuid vene valitsus on seda takistanud ja asemele ehitanud veneusuliste kiriku. Luterlaste kirikul on torn juba poolestsaadik valmis olnud, see on maha lõhutud ja asemele on ehitatud vene kuplid. Kuremäe klooster on asutatud 1891. aastal. Veneusuliste kabel on olnud juba varem Kuremäel.
Legend räägib kabeli tekkimisest järgmist. Karjane näinud valget kuju Kuremäele ilmuvat, liginedes kujule kadunud see aga ära. Viimaks on kuju ilmumise kohalt leitud Jumalaema pilt, mida mida arvatakse taevast pärituks. Pildi leiukohale on ehitatud siis kabel. Pilti hoitakse praegust kloostris suure au sees. (Tark, Karl)
Vene õigeusu kirikuid on veel Alajõel, Vasknarvas ja Jaama külas. Veneusuliste kirikute mineviku kohta puuduvad suusõnalised teated, kuna kohapäälsete elanikkudega jutlemine osutus keele oskamatuse pärast raskeks.
EKLA, f 200, m 20, 43/52 (I.2) < Iisaku khk. - Alide Amandus (1932)