Suusõnaline traditsioon - Rahva majanduslik elu - Raharendi ja taludeostu aeg

Selle punkti alla koondatud traditsiooni olen katsunud korraldada üksikute mõisate järele.
EKLA, f 199, m 47, 72 (III-5c) < Ambla khk. - Berta Tomasson (1930)

Pruuna mõisa järele alanud talude pärisomanduseks müümine 1886. a. Müüdud järelmaksuga. Talu hind, kus peetud 2 hobust, 4–5 lehma, kõikunud 5 000 rbl ümber, mida üldise rahapuuduse tõttu väga raske tasuda olnud.
Mõisa poolt sunnitud kartulikasvatamisele, millega kaasas käinud üldine rahva jõukus ja talude hoogsam päriseksost.
EKLA, f 199, m 47, 72 (III-5c) < Ambla khk., Lehtse v., Pruuna m. < Läti - Berta Tomasson < Jaan Navenitsky, 82 a. (1930)

Talude ost Kolgu külas Lehtse mõisa järele alanud umbes 50 a. tagasi. Talusid pole aga nimetatud külast müüdud, vaid moodustatud nn kuuendikukohad raharendiga 5–35 rbl kohasuuruse järele + abitegu: 4 vakam[aad] heina, 4 vakam[aad] tali-, 4 vakam[aad] suivilja koristada ja 10 kartulipäeva. Teotegemine pidanud kiires korras sellekohase käsu pääle ning kõva valve all sündima.
Ka praegune Kolgu küla kujutab enesest kehva riigirentnikkude küla, kus puuduvad ostetud talud.
EKLA, f 199, m 47, 72/3 (III-5c) < Ambla khk., Lehtse v., Põrnu - Berta Tomasson < Leena Kukepall, 71 a. (1930)

Talude ost Lehtse mõisa järele alanud 1870-dates aastates, mil eraldatud ka 1/6 kohad, mis jäänud raharendi ja abiteo alusele. Raharent olnud endistelt 4 päeva kohtadelt koha suuruse ja hääduse järele 5–35 rbl, peale selle abitegu: 8 vakam[aad] rukkeid, 8 vakam[aad] suivilja koristada, 8 vakam[aad] sõnnikut vedada ja laotada, 12 heinapäeva ja 10 kartulipäeva. Teo tegemisel tarvitatud oma töö- ja veoriistu, samuti oma toitu.
EKLA, f 199, m 47, 73 (III-5c) < Ambla khk., Lehtse v., Läste k. - Berta Tomasson < Juula Kirsipuu, 79 a. (1930)

Lehtse mõisas kestnud abitegu kuni Eesti ajani. Heinapäevi pole ainult olnud lõpul. Käsutatud rahvas kokku ja ühe päevaga pidanud vilja koristama.
EKLA, f 199, m 47, 73 (III-5c) < Ambla khk., Lehtse v., Lehtse vallamaja; Ambla v., Jäneda - Berta Tomasson < Gustav Laupa, 46 a.; August Lubi, 52 a. (1930)

Raharendile mindud Linnapääs varem üle kui Lehtses. Jutustaja mälestuses (üle 60 a. tagasi) olnud raharent endistele 4 päeva kohtadel 50 rbl + abitegu. Renti olnud raske tasuda, sest vili olnud odav. Nii maksnud rukkitünder 3 rbl, odratünder 2 rbl, lehm 6–7 rbl. Kartuleid kasvatatud vähe, vaesematel pole söögikski jatkunud. Mõisad hakanud rahvast kartulikasvatamisele õhutama, andes mõisast seemet. Jutustaja isa saanud korra 10 tündrit kartuleid, antud selle eest mõisast kinki. Kartulikasvatamine kergendanud tuntavalt raharendi tasumist, sest neid olnud võimalik viinaköökidesse müüa. Vilja olevat tohtinud müüa ainult oma mõisa.
Jäärismetsa talu (Ojakülas) – endine mõisa rendikoht on ostetud päriseks 1892. a. Talukoha müümise eeskauba lehe järele on talu suurus 17 dessatiini 96 [ruut]sülda.
Ostuhind 600 rbl
Sissemaks 100 rbl
1. III 1893. a. tuli tasuda 100 rbl
Ülejääk 400 rbl tuli 5% tasuda järgmiselt:
1. III 1895. a. alates kuni 1. III 1908. a. á 26 rbl
1. III 1909. a. á 36 rbl.
Siis laenatud Tallinna Põllupangast puuduv summa ja tasutud lõplikult.
Terve Ojaküla olla sel aastal päriseks ostetud. Rägavere ja Linnapää külas olnud mõni koht varem müüdud.
EKLA, f 199, m 47, 73/4 (III-5c) < Ambla khk., Ambla v., Ojaküla, Jaarsemetsa t. - Berta Tomasson < Juhan Wõrk, 76 a. (1930)

Suure-Jaani talul (Ojakülas) – endine 4 päeva koht – olnud raharent 100 rbl + abitegu: 10 kartulipäeva, 1 tün. (6 vakam[aad]) talivilja-, 6 vakam[aad] suivilja koristada, 4 sõnnikupäeva, 6 heinapäeva, 4 teevooripäeva. Hiljem pandud 25 rbl raharendile juure. Tegu olnud kõigil peredel ühesugune, ainult raharent olenenud koha suurusest ja häädusest.
Pääle selle tulnud veel tasuda:
1. kirikherrale: kubu peergu, 1 kana, nael linu, vakk rukkeid ja otre;
2. postimoon – jaama postihobuste pidamiseks: 2 pütti kaeru (umbes 3 pd. [puuda]), 5 leesikat heinu, mis tulnud tuusti keerata.
EKLA, f 199, m 47, 75 (III-5c) < Ambla khk., Ambla v., Ojaküla, Suure-Jaani t. - Berta Tomasson < Jakob Wõrk, 69 a. (1930)

Linnapää kohad mõõdetud kruntidesse 61 a. tagasi. Maamõõtjaks olnud Kints Harjumaalt. Talumaadel jäänud abitegu ära taludeostu algusega, 1/6 kohtadel kestnud sõjaajani. (Ilmasõda)
EKLA, f 199, m 47, 75 (III-5c) < Ambla khk., Ambla v., Linnapää k. - Berta Tomasson < Lowiisa Berendsen, 78 a. (1930)

Põrriki mõisas on siirdutud segarendile umbes 70 a. tagasi. Pruunakõrves asuva Rebase talul on säilinud nn Nuuma-kontraht, tehtud 18. 5/XI 82. a. Porrika mõisavalitsuse ja Jakob Rebbase (jutustaja isa) vahel 6 a. peale jüripäevast 1880. – jüripäevani 1886. a. Endine 6 päeva koht.
Väljavõte lepingust:
§1.
Suurus:
Õue ja aiamaa 1380 [ruut]sülda
Põldu 17 tessat. 50 [ruut]sülda
Heinamaa 24 tessat. 1085 [ruut]sülda
Karjamaa 18 tessat. 1770 [ruut]sülda
Jõudemaad 4 tessat. 1885 [ruut]sülda
Kokku 65 tessat. 1370 [ruut]sülda.
§2.
Hooned:
Eluhoone – 1, laut – 5, ait – 4, heinaküüne – 11, saun – 1, köök – 1, kartulikeller, sepapada – 1.
§3.
Pere põhja varandus: külitud rukkipõld. Vana kontrahti järele on rentnik viiekümne viie rubla 30 kop eest põhja varandust saanud, seda peab tema 3 esimese rendiaasta sees kolmes jaos 1. apr. mõisale ära maksma.
§4.
Selle koha rent aastas on 140 rbl. Tasutakse 1. IV – 34 rbl 90 kop; 1.X – 34 rbl 90 kop toob mõisale 1. XI ja 1. II, siis kui mõisavalitsus käsu annab 40 tündrit kartulaid á 1 rbl = 40 rbl. Esimesel aastal võib rentnik 2/3 ja teisel aastal 1/3 kartuleid vähem tuua ja selle rahaga tasuda.
Abitegu:
8 vakam[aad] suivilja á 1 rbl = 8 rbl
12 kartulipäeva á 0,35 rbl = 4,20 rbl
10 sülda puid á 1,50 rbl = 15 rbl
8 vakam[aad] heina = 3 rbl.
Kõik kokku 140 rbl.
Abitegu tehakse mõisa poolt määratud ajal ja kohal.
§5.
Teeb vallahoone ehitamise päevad, veab palgid ja latrid ja annab selle tarvis õlgi ja maksab kreisi- ja kihelkonnamaksud sel määral, kui selle koha järele maksta tuleb.
§7.
Peab hooned korras hoidma.
§8.
Põllumaad harida 3-põllusüsteemis: kesa, rukis, suivili. Kesapõllule võib külida talivilja. Linu võib suivilja põllule külida mitte üle 1 vakamaa.
§13.
Kütmise tarvis mõisavanem annab iga aasta peremehele 3 sülda puid ja 20 sülda agu raiuda.
§20.
Kõik vahed, mis tõusevad sest, et selles kontrahis on mõni asi veel nimetamata jäänud, saavad nõnda äraseletatud, kuda talu-rahva seaduse raamat õpetab.
Baron Eduard Dellingshausen (allkiri.)
Sama koht on päriseks ostetud 10. II 1887. a., nagu sellekohasest talukoha müümise ja ostmise kontrahtist, mis sõlmitud kindral baron E. v. Dellingshauseni ja Jakob Rebbase vahel näha.
Koha suurus on maamõõtja C. Thomsoni 1882. a. andmetel 63 tessat. 762 [ruut]sülda
Ostuhind 4500 hõberbl.
Sissemaks 800 hõberbl.
Krediitkassa võlga 1050 hõberbl.
Ülejääk 2650 hõbe rbl 5%-iga tuleb tasuda
1. III 1891 – 1000 hõberbl.
1. III 1896 – 1000 hõberbl.
1. III 1901 – 650 hõbe rbl.
Koht antud ostja kätte 23. IV 1886. a.
EKLA, f 199, m 47, 75/8 (III-5c) < Ambla khk., Lehtse v., Pruunakõrve k., Rebase t. - Berta Tomasson < Friedrich Rebane, 53 a. (1930)

Vahemetsa talu (Pruunakõrves) rent olnud jutustaja kohale tulekul (65 a. tagasi) 60 rbl raha + abitegu: 4 vakam[aad] talivilja, 4 vakam[aad] suivilja koristada, 4 vakam[aad] sõnnikut vedada ja laotada, 10 kartulivõtmise päeva ja mõned voorid Narva. Heinapäevi pole olnud. Puhtraharent olnud kergem tasuda kui segarent. Raha saadud päämiselt mõne looma müügist.
Päriseks on koht ostetud umbes 45 a. tagasi.
EKLA, f 199, m 47, 79 (III-5c) < Ambla khk., Lehtse v., Pruunakõrve k., Vahemetsa t. - Berta Tomasson < Anna Bils, 87 a. (1930)

Vaigita talu, endine 3 päeva koht (Pruunakõrves), rent olnud segarendi ajal 100 rbl + abitegu eelpool loetletud määral.
Päriseks ostetud koht 1883. a., mil alanud Põrriki mõisa järele kohtade ost.
Ostuhind 2250 hõberbl.
Sissemaks 800 hõberbl.
Ülejääk 1450 hõberbl 5%-iga tulnud tasuda 15 a. jooksul. Ostmise ajaga arvatud koht pärisomanduseks.
Pruunakõrves olnud vaid 2 kuuendikukohta Konokõrve ja Kongi, mida ei müüdud. Teised kõik päriseksostetud 1883.–1890. a. vahel.
EKLA, f 199, m 47, 79 (III-5c) < Ambla khk., Lehtse v., Vaigita t. < Harjumaa - Berta Tomasson < Thomas Kuuskmann, 69 a. (1930)

Pruunakõrves asuva Konokõrve-Altpere – 1/6 koht – rendimäär olnud 1860-dates aastates 60 rbl + abitegu eelpool toodud määral. Umbes 55 a. tagasi kõrgendatud raharenti 105 rbl-ni + abitegu endisel määral. Talude ostuajal jäetud abitegu ära, rent jäänud endiselt 105 rbl.
EKLA, f 199, m 47, 80 (III-5c) < Ambla khk., Lehtse v., Lepsilla k., Kiisa t. - Berta Tomasson < Ants Freymann, 73 ½ a. (1930)

Rendimaksmine rahaga ajanud hirmu pääle, sest raha olnud väga vähe. Pruuna mõisa valitseja Tarrask sundinud talupoegi umbes 50 a. tagasi kartuleid kasvatama, mis tulnud rahvale suureks kasuks saades raha sissetuleku allikaks.
EKLA, f 199, m 47, 80 (III-5c) < Ambla khk., Lehtse v., Lepsilla k., Jüri t. - Berta Tomasson < Gustav Wöhlmann, 70 a. (1930)

Lehtse vallas siirdutud segarendile umbes 75 a. tagasi. Rekka talu (kuuendikukoht) esialgne rent olnud 100 rbl + abitegu, mis hinnatud 27,50 kop [rublale?]. Abiteo määr olnud järgmine:
8 vakam[aad] sõnnikut vedada ja lahutada á 70 r[bl].
8 vakam[aad] rukist lõigata á 65 r[bl].
8 vakam[aad] suivilja lõigata á 70 r[bl].
10 heinapäeva á 70 r[bl].
12 kartulivõtmise päeva á 35 r[bl].
Järgmine rent olnud 150 rbl + abitegu. Siis umbes 50 a. tagasi 200 rbl puhtas rahas. Hiljem mindud aga uuesti segarendile: 170 rbl + 27,50 rbl eest abitegu, mis kestnud mõisate riigistamiseni. Enne okupatsiooni aega tahetud veel 20 sülla puulõikus juure panna. Jäänud abitegu tegemata, tulnud see tasuda kolmekordselt.
EKLA, f 199, m 47, 80/1 (III-5c) < Ambla khk., Lehtse v., Rekka t. - Berta Tomasson < Kustas Rekka, 62 a.; Aleksander Rekka, 42 a. (1930)

Jäneda mõisas lõpetatud teoorjus umbes 60 a. tagasi, mil alanud segarendi aeg. Segarendi määra kohta hilisematest aegadest annab tõendusi Mardi pere [nr] 23 rendikontraht, mis sõlmitud Jäneda mõisniku A. v. Benckendorffi ja Jaan Lubbi vahel 1888. a. jüripäevast 1894. a. jüripäevani. Koht olnud endine 4 päeva koht.
Suurus 41,92 tiinu (37 adrasajandikku), sellest
põldu 15,70 tiinu,
heinamaad 15,05 tiinu,
karjamaad 8,38 tiinu,
metsa 1,76 tiinu,
tühjamaad 1,03 tiinu.
Kokku 41,92 tiinu.
Rendist tulnud tasuda puhtas rahas 86 rbl 50 kop ja abiteoga 25,55 rbl.
Abitegu olnud hinnatud järgmiselt:
5 heinapäeva – 3,75 rbl,
4 vakam[aad] rukkilõikust – 6 rbl,
4 vakam[aad] suivilja lõikust – 4 rbl,
4 vakamaad sõnnikuvedu – 6 rbl,
8 kartulipäeva – 2,80 rbl,
4 vooripäeva – 3 rbl.
Kokku 25,55 rbl.
Peale selle muud kohamaksud:
1.Kirikuõpetajale: 2 karnitsat rukkeid, 2 karn[itsat] otre, 1 karn[its] kaeru, ¼ sülda puid, 10 naela heinu, ½ naela linu, ½ kana, 1 jalapäev.
2.Köstrile: 1 karn[its] rukkeid, 1 karn[its] otre.
3.Kirikumehele: 1 karn[its] rukkeid.
4.Postimoona: 3 setv[ert] 3 karn[itsat] kaeru, 4 pd. [puuda] 28 v[akka] heinu.
5.Teede sillutam[ine]: 80 sülda I kl teed, 64 sülda II kl teed.
EKLA, f 199, m 47, 81/2 (III-5c) < Ambla khk., Ambla v., Jäneda - Berta Tomasson < August Lubi, 52 a. (1930)

Ka koolimaad olnud sellekohase lepingu põhjal arvatud rendile, olgugi et renti tegelikult pole tasutud. Kontraht olnud tehtud selleks, et maa kasutaja omanduseks minna ei saaks.
Näit. Mõisamaa koolipere nr 51 – Rendi kontraht (Nuuma kaup) Jäneda mõisnik A. v. Benckendorff ja Jaan Lubbi vahel 1888. –1889. a.
Suurus: õue- ja aiamaad, põldu 7,79 tiinu,
heinamaad 9,02 tiinu,
karjamaad 7,81 tiinu,
metsa, raba, nõmmemaad 0,04 tiinu,
tühjamaad 1,55 tiinu.
Kokku 26,21 tiinu.
Rent olnud 80 rbl. Ahjukütist – 2 sülda puid saanud kooliõpetaja mõisnikult.
Umbes 40 a. tagasi kaotatud Jänedal abitegu, siirdutud puhtraharendile, mis vastanud segarendi ajajärgu rendimäärale üldsummas (s.o puhas raha + abitegu).
Kohtade päriseksost alanud Jänedal umbes 21/22 a. tagasi Konstantin v. Benckendorffi ajal, mis lühema aja jooksul läbi viidud. Ostuhinnaks olnud enamuses 3 000 rbl (kohad olnud enam-vähem ühesuurused), 100 rbl sissemaksuga. Võlg tasutud Põllupanga kaudu.
EKLA, f 199, m 47, 82/3 (III-5c) < Ambla khk., Ambla v., Jäneda - Berta Tomasson < August Lubi, 52 a. (1930)

Jäneda mõisas alanud kohtade päriseksost 1906. a. Kõik kohad müüdud ühe aastaga ära, pääle Jäneda küla, mis müüdud vist 1911/12. a.
Jutustaja sünnikoha Mäe talu – Jäneda mõisa järele – endise 4 päeva koha rendimäär segarendi ajajärgul olnud 120 rbl + abitegu: 4 vakam[aad] talivilja, 8 vakam[aad] suivilja koristada, 10 heinapäeva, 10 kartulivõtmise päeva, 4 teevoori päeva. Abitegu kaotatud ära vähe aega enne kohtade päriseksostu, umbes 25 a. tagasi.
Teoajal antud mõisast ka peerupuid, abiteo ajal mitte. Kes metsast puu võtnud, pidanud trahviks 10 sülda puid lõikama.
EKLA, f 199, m 47, 83/4 (III-5c) < Ambla khk., Ambla v., Raudla k., Mäe t. - Berta Tomasson < Jüri Mussak, 90 a. (1930)

Tapa mõisale kuuluvate kohtade rendimäär, millele siirdumine sündinud umbes 70 a. tagasi, olnud 75–100 rbl puhtas rahas + abitegu: 3 sõnnikupäeva kahe hobusega, 8 vakam[aad] suivilja, 8 vakam[aad] talivilja koristada, 8 kartulipäeva, 2 vaiavahet (8 vakam[aad]) heina teha ja kohale vedada, 8 rehepäeva, 10 vooripäeva Tallinna või Narva.
Puhtraharendile mindud üle 60 a. tagasi, mil alanud Tapa mõisa järele ka esimene talude ost. Sel korral ostetud mõned üksikud kohad (Kõrtsi, Kangro), mõis tahtnud küll müüa, kuid pole olnud ostjaid. Näoküla müüdud välja I ostuajal, siia tulnud Riiamaa mehed.
Kõrtsi koht, millel 10 tiinu põldu ja 8 tiinu heinamaad, maksnud 1100 rbl, sissemaks olnud 100 rbl, kuna võlg tulnud tasuda 6%-iga.
Tapa mõisa kohtade lõplik ost sündinud alles mõni aasta enne ilmasõda.
EKLA, f 199, m 47, 84/5 (III-5c) < Ambla khk., Tapa k., Kõrtsi t. - Berta Tomasson < Juhan Tipner, 75 a. (1930)

Kuuendikukohtadelt tehtud Tapa mõisale abitegu kuni 1917. a. rev[olutsioonini] 4 tiinuline koht maksnud 100 rbl raharenti ja teinud abiteona: 8 vakam[aad] (1 teen) rukist, 2 teeni heina, 2 teeni suivilja, laotanud 4 vakam[aad] sõnnikut. Rehe ja kartulipäevi pole olnud.
EKLA, f 199, m 47, 85 (III-5c) < Ambla khk., Nõmküla v., Karkuse as. - Berta Tomasson < Leena Kuristik, 80 a. (1930)

Täpseid andmeid Tapa kogukonna kohtade rendimäära üle sain Tapa koggu konna kohtu kontrahti raamatus[t] (mis alalhoitakse Lehtse vallaarhiivis) leiduvatest Nuuma kontrahidest 1868.–1874. aa., mille järele 5 päeva koha rent ühes abiteoga oli raha pääle arvatult 115 rbl, 4 päeva kohalt 100 rbl.
Abitegu 4 ja 5 päeva kohtadelt oli järgmine:
1.4 reisi Tallinna, Narva – 16 rbl.
2.4 korranädalat talvel – 4,60 rbl.
3.1 tessat. rukkeid lõigata ja kokkup. – 4,90 rbl.
4.1 tessat. suivilja lõigata ja kokkup. – 4,90 rbl.
5.7 heinapäeva – 4,90 rbl.
6.12 kartulipäeva – 3,60 rbl.
7.kevadel 2 künnipäeva – 1,50 rbl.
8.sügisel 2 künnipäeva – 1,50 rbl.
9.sügisel 2 päeva vihku vedada – 1,50 rbl.
10.½ tessat. talvel sõnnikuga täita ja kevadel lahutada – 3 rbl.
11.6 rehte talvel peksta – 3,60 rbl.
Kokku: 50 rbl – see arvatud rendi üldsummast maha.
Abitegu 3 päeva kohalt:
1.3 reisi Tallinna või Narva – 12 rbl.
2.1 tessat. rukkeid lõigata – 4,90 rbl.
3.½ tessat. suivilja lõigata – 2,45 rbl.
4.7 heinapäeva – 4,90 rbl.
5.6 kartulipäeva – 1,80 rbl.
6.kevadel 2 künnipäeva – 1,80 rbl.
7.sügisel 2 künnipäeva – 1,50 rbl.
8.sügisel 2 päeva vihku vedada – 1,50 rbl.
9.talvel ½ tessat. sõnnikuga täita ja kevadel lahutada – 3 rbl.
10.talvel 6 rehte – 3,95 rbl.
Kokku: 37,50 rbl, mis 3 päeva koha üldrendisummast 75 rbl maha arvatud.
2 päeva koha üldrendisumma olnud 40 rbl, sellest tulnud abiteoga tasuda:
1.2 reisi Tallinna või Narva – 7,10 rbl.
2.½ tessat. rukkeid lõigata – 2,45 rbl.
3.½ tessat. suivilja lõigata – 2,45 rbl.
4.3 ½ heinapäeva – 2,45 rbl.
5.¼ tessat. talvel sõnnikuga täita ja kevadel lahutada – 1,50 rbl.
6.6 kartulipäeva – 1,80 rbl.
7.1 künnipäev kevadel – 0,75 rbl.
8.1 künnipäev sügisel – 0,75 rbl.
9.1 päev sügisel vihku vedada – 0,75 rbl.
Kokku: 20 rbl.
Tapa mõisa järele on Näokülas kohad päriseks müüdud 1880. a.
EKLA, f 199, m 47, 85/7 (III-5c) < Ambla khk. - Berta Tomasson (1930)

Millal Jootma mõisas teoorjus lõppenud, seda traditsioon ei mäleta. Säilinud dokumentide väljavõtetest 1868., 1871., 1877. aa. nähtud, et tolleaegse segarendi abiteo määr on olnud:
½ koha pidajatel:
2 killavoori pärast mihklipäeva á 2 = 4 rbl.
10 vakam[aad] vilja koristada (5 – tali-, 5 – sui[vilja]) á 50 k[opikat] = 5 rbl.
4 heinapäeva á 25 k[opikat] = 1 rbl.
4 hobusepäeva sõnnikuveoks á 50 k[opikat] = 2 rbl.
Kokku: 12 rbl.
Täied kohad:
4 killavoori pärast mihklipäeva á 2 = 8 rbl.
20 vakam[aad] vilja koristada á 0,50 = 10 rbl.
8 heinapäeva á 0,25 = 2 rbl.
8 hobusepäeva sõnnikuveoks á 0,50 = 4 rbl.
6 jalapäeva á 0,20 = 1,20 rbl.
Kokku 25,20 rbl.
3 päeva koht:
20 vakam[aad] vilja koristada á 50 k[opikat] = 10 rbl.
3 teevoori á 2 rbl. = 6 rbl.
heinapäevad = 1,80 rbl.
3 sõnnikupäeva = 3 rbl.
6 jalapäeva = 1,20 rbl.
Kokku: 22 rbl.
Abiteoga tasutud summa arvatud üldrendisummast (mille kohta puuduvad andmed) maha.
EKLA, f 199, m 47, 88 (III-5c) < Ambla khk., Ambla v., Jootma end. koolimaja - Berta Tomasson < Johan Muchel, 73 a. (1930)

Prümli mõisas, mis olnud kroonumõis, lõpetatud teoorjus 1845. a. ning siirdutud puhtraharendile, mille määraks 3 päeva kohtadelt olnud 30 rbl. Raharent kestnud kuni 1865. a., siis hakatud kohti päriseks müüma.
EKLA, f 199, m 47, 89 (III-5c) < Ambla khk., Ambla v., Prümli k., Lõngu t. - Berta Tomasson < Paul Graup, 52 a. (1930)

Prümli mõisas hakatud kohti päriseks müüma 1865. a., mil ka kõik kohad päriseks ostetud. Kes endistest peremeestest pole jõudnud osta, pidanud välja kolima. Endine 3 päeva koht maksnud 1 500 rbl.
EKLA, f 199, m 47, 89 (III-5c) < Ambla khk., Ambla v., Prümli k., Lõngu t. - Berta Tomasson < Pauline Graup, 72 a. (1930)

Rava mõisas lõpetatud peks ja teoorjus umbes 48 a. tagasi. Kuna peks seadusega keelatud olnud, tulnud peksmisel ette vastuhakkamisi. Nii hakanud keegi sõnnikuhargiga vastu, tõrkuja suhtes tarvitatud vägivalda – murtud käeluud katki. Mees kaevanud kohtusse, härra pidanud kohtu otsusel vigast toitma. Selle pääle kaotatud peks.
Puhtraharendile mindud üle umbes 30 a. tagasi, saunikud ja popsid teinud abitegu kuni revolutsioonini. Kohad olnud väikesed, tasu kõrge. Ahjukütet antud väga tagasihoidlikult.
EKLA, f 199, m 47, 89/90 (III-5c) < Ambla khk., Ambla - Berta Tomasson < Juuli Vadewits, 70 a. (1930)

Roosna mõisas hakatud maid kruntidesse panema ja kohti päriseks müüma 1880-dates aastates. Kes pole jõudnud osta, pidanud kohast välja minema. Samal ajal sündinud ka kuuendikukohtade moodustamine, milliseid asutatud umbes 20, mõned neist hoopis väiksed, näit. Tammiku külas 1–1½ tiinu suurused. Kuuendikukohtadel kestnud abitegu kuni revoluts[ioonini].
EKLA, f 199, m 47, 90 (III-5c) < Ambla khk., Nõmküla v., Kuuse t. - Berta Tomasson < Mart Weeber, 59 a. (1930)

Roosna mõisa talumaade kruntidesse ajamine ja päriseks müümine alanud 56 a. tagasi. Kohad müüdud kõik päriseks peale kuuendiku- ja popsikohtade väikeste maalappidega.
EKLA, f 199, m 47, 90 (III-5c) < Ambla khk., Roosna as. - Berta Tomasson < hr Bötker, 78 a. (1930)

Koigi mõisa talumaad müüdud päriseks jutustaja poisikesepõlves (umbes 70 a. tagasi). Reinevere küla müüdud tervena välja, Loodevälja külast moodustatud aga 1/6 kohad, kes maksnud raharenti ja teinud abitegu. Raharent olnud küll väike, kuid tegu suur.
EKLA, f 199, m 47, 90/1 (III-5c) < Ambla khk., Nõmküla v., Loodevälja k. - Berta Tomasson < Jaan Laukov, 74 a. (1930)

Koigi mõisa järele lõpetatud abitegu 63 a. tagasi, mil hakanud ka kohtade päriseks ost. Keegi ostnud koha, viies sissemaksuna mõisa 100 kubu õlgi ja lehma.
EKLA, f 199, m 47, 91 (III-5c) < Ambla khk., Nõmküla v., Kalle k., Luha t. - Berta Tomasson < Leenu Sauenberg, 80 a. (1930)

Naistevälja külas (Nõmküla vald) Porkuni mõisa järele olnud talud umbes 60 a. tagasi segarendil. Maad olnud kruntidesse ajamata, talupõllud olnud laiali 9al väljal, mis peenardega lahutatud. Endise 5 päeva koha, mille suurus 12–13 tiinu, rent olnud 70 rbl + abitegu: 4 vakam[aad] suivilja, 4 talivilja lõigata, 12 kartulipäeva ja 2 heinapäeva. Pääle selle kiriku ja postijaama maksud. Kohtade kruntidesse ajamisega 46/7 a. tagasi kaotatud abitegu ja sama koha rendimääraks olnud 120 rbl puhtas rahas.
EKLA, f 199, m 47, 91 (III-5c) < Ambla khk., Nõmküla v., Naistevälja k., Vana-Kubja t. - Berta Tomasson < Jakob Trilljärv, 69 a. (1930)

1884. a[astast] on säilinud Vaino talu (Naistevälja külas) Nuuma kontraht, mis sõlmitud Evald v. Rennenkampfi ja Willem Sepmanni vahel.
Koha suurus 35 tiinu 480 [ruut]sülda. Endise 3 p[äeva] k[oha] raharent 102 rbl 24 kop.
Abitegu:
1 postivahe (4 vakam[aad]) talivilja lõigata – 5 rbl;
1 postivahe suivilja – 5 rbl;
10 kartulipäeva – 3,50 rbl;
2 heinapäeva – 1,50 rbl.
Kokku 15 rbl, mis üldrendisummast maha arvatakse, s.o (102 rbl 24 kop – 15 rbl).
Pääle selle: kirikherrale: 17 toopi rukkeid, 17 toopi otre, 12 toopi kaeru, koorem puid, 1 nael linu, 1 leesikas heinu, 1 hobusepäev;
köstrile: 1 koorem puid;
kirikumehele: 9 toopi rukkeid;
kihelkonnakoolile: 1 koorem mõisapuid vedada;
postimoon: 5 pd.[puuda] heinu, 34 karnitsat kaeru ja 75 sülda teed sillutada.
Kohtade päriseks ost Naistevälja külas alanud 1886. a. 15 talu ostetud 3 a. kestel, 5 Põllupanga ajal.
EKLA, f 199, m 47, 91/2 (III-5c) < Ambla khk., Nõmküla v., Naistevälja k., Vaino t. - Berta Tomasson < Aleksander Sepmann, 34 a. (1930)

Karkuse mõisas lõpetatud teoorjus 66 a. tagasi, minnes üle segarendile. Endise 4 päeva koha, mille suurus 28 tiinu, esialgne rent olnud 50 rbl + abitegu, mis samuti hinnatud 50 r[ublale]. Abiteo määr olnud: 8 heinapäeva, 4 vakam[aad] sõnnikut vedada ja lahutada, 8 vakam[aad] rukist, 8 vakam[aad] suivilja lõigata, 8 kartulipäeva, 8 teevoori päeva ja talvel 4 korranädalat. Maad olnud kruntidesse ajamata, talude lõigud laiali 8 väljal, ühel väljal 1–3 lõiku, nendest mõned hoopis väiksed. 47 a. tagasi aetud maad kruntidesse ja 43 a. tagasi lõpetatud abitegu, raharent ulatunud siis 144 rublast 224 rublani, olenedes maa häädusest.
Kohtade päriseks ost alanud 37 a. tagasi, jõudes lõpule umbes 17 a. tagasi.
Müümata on jäänud saunikute kohad, kelledel olnud kasutada 1 tiin põllumaad, mille eest pidanud tegema mõisa 2 päeva nädalas jüripäevast mihklipäevani ja koristama 4 vakam[aad] tali- ja 4 vakam[aad] suivilja; ka 4 kuuendikukohta jäänud edasi rendi alusele.
EKLA, f 199, m 47, 93 (III-5c) < Ambla khk., Nõmküla v., Karkuse k., Tooma t. - Berta Tomasson < Jüri Nei, 78 a. (1930)

Kuru mõisa talumaad olnud 55 a. tagasi kruntidesse pandud ja maksnud segarenti: 3 päeva koha eest, mille suurus 24 tiinu, makstud renti 80 rbl + abitegu: 8 vakam[aad] sui-, 8 vakam[aad] talivilja lõigata, 6 sõnnikupäeva, 6 heinapäeva, 3 teevoori päeva.
Pääle selle kirikõpetajale: 1 jalapäev, kana, linu, leesikas heinu ja igal sügisel lammas.
Talude päriseks ost olevat Kurus alanud vist 1900. a., 3 aasta jooksul müüdud kõik kohad ära.
EKLA, f 199, m 47, 94 (III-5c) < Ambla khk., Ambla v., Räsna k., Lepiku t. - Berta Tomasson < Hans Winter, 87 ½ a. (1930)

Kukevere mõisa talumaad mõõdetud kruntidesse 1871/72. a. maamõõtjate Kusmanovi ja Tomsoni poolt. Kohad olnud segarendil, mis kestnud kuni ostuajani. 44-tiinulise koha rendiks olnud esialgu 95 rbl + abitegu: 6 heinapäeva, 10 kartulipäeva, 1 postivahe (4 vakam[aad]) suivilja-, 2 postivahet talivilja lõigata. Abitegu hinnatud 10 rbl, seega rendi üldsumma (95+10=) 105 rbl. Hiljem kõrgendatud rendimäära abiteo suurendamisega 4 sõnniku-, 2 seemendamise- ja 2 kõrrekünnipäevaga.
Kohtade ost Kukevere mõisas alanud 1884. a., müüdud kõik kohad ühe päevaga.
EKLA, f 199, m 47, 94/5 (III-5c) < Ambla khk., Ambla v., Kukevere k., Otsa t. - Berta Tomasson < Tõnu Kirnmann, 72 a.; Mari Kirnmann, 64 a. (1930)

Ambla kihelkonnas hakanud kõige enne kohti päriseks müüma Raka mõisnik parun Rosen, vist 50 a. tagasi. Kõige viimasena müüdud Jänedal 1910/12. a.
EKLA, f 199, m 47, 95 (III-5c) < Ambla khk., Ambla v., Linnapää k. - Berta Tomasson < Lowiisa Berendsen, 78 a. (1930)