Rõuge pärimus

Ringmängud

E 17196 (1) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Laste naljad
Kumma sa võtad, kas laanelamba või oruoina?
Laanelammas - konn, oruoinas - vähk. On halvema võtnud, siis saab naerda.

E 17196 (2) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kumma sa võtad, kas kõllendaja kivi päält või hallendaja aia alt?
Kõllendaja - penisitt
hallendaja - uisk)

E 17197 (1) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Lapsed võtavad ükstõise käeselja nahast pöidle ja esimese sõrme küüntega kinni, käed ületsigu ning kõigutavad käsa üles ja alla, lauldes:
Teek, teek, tigane,
vaak, vaak, varblane,
orav läits kuuse otsa,
võtt Ansu, Pitti, Sassi, Liisa, Manni n.n. nina otsa,
Pahut Ansa porri,
ise läks ära üle aia vurtsti.
Ning lasevad käed lahti ja naeravad - teevad kisa.

E 9601 < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Pümmesikk
Ühel mängijal seotakse silmad rätikuga kinni, nii et ta midagi näha ei või. Siis võtab üks tal käest kinni ja viab nurka. Pümmesikk küsib: "Kohe sa minnu viit"?
Vastus: "Tsia pahta".
Pümmesikk: "Mida tegemä"?
Vastus: "Putru süüma".
Pümmesikk: "Kos luhits"?
Vastus: "Otsi esi".
Viimase sõna ajal jääb pimesikk üksi. Nüüd hakkab ta tuba mööda kobama, kuni kedagi kätte saab, kes muidugi tema ameti pärija on.

ERA II 26, 63 (6) < Rõuge khk., Viitina v., Alamõõla t. - Herbert Tampere < Elfriede Raat, 28 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
"Tsõõrilaul"
Illus hain, hal'las hain,
Mes viil siin om nätä.
Siin om hää, sääl om hää -
Hää om üle kõige.
Kõik niid rahvas, kenad rõivad,
Omma meil nii armsa.
Kellel oma kaotsin,
Piät kätte andma.
Prisk ja peenükene piät sina olema,
Kui sina tahat minu pruudikene olla!

ERA II 26, 93 (2) < Rõuge khk., Rogosi v., Rogosi as. - Herbert Tampere < Minna Saar, 50 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
"Tsõõrilaul"
Ma ole häbelik küll otsma sedä,
Kes mulle kõlvulik ja minu südä.
Ei sina sukugi joht passi mulle,
Sa teräv sõnale ja kargad harja.
Ma selle jätä so ja tõise kosi,
Kes armastab iks mind - ja see on asi.
So külge, armuken, ma ole köütet,
So vasta süämeken mu armun löütet.
Sa jäät iks pruudis, ma peius sulle -
Ja jah sii om iks hää, las niida olla!

ERA II 26, 199/201 (10) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Tedremäe t. - Herbert Tampere < Minna Siirak, 60 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui õhta lähä kõndima,
vui valleraa
Sii väikse rohuaia puul,
vui valleraa
vui valleraa, vui valleraa, vui valleralleraa
Siis tulli mulle vasta sääl
Üts nuurmiis ratsa hobuga.
Siis hakas mult ta küsima:
"Mis nutad sa, mu tütärlaps?"
(Pooleli.)

ERA II 26, 201 (11) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Tedremäe t. - Herbert Tampere < Minna Siirak, 60 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Rikka ja vaese mäng
Rikas: "Ma ole üts rikas puu,
kõik ossa tsirke täüs."
Vaene: "Ma lää palle, ma lää võta
endäl kõge parembat."

ERA II 26, 229 (23) < Rõuge khk., Tsooru v., Kõrgepalu k., Oina veski - Herbert Tampere < Liisa Purk (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
"Tsõõrilaul"
Anna andis, armsakene,
Paludes sul annan kätt!
Anna andis, armsakene,
Olen valand silmavett.
Kui sul nõnda vesi silmas,
Ma sul kõige armsamb ilmas.
Uh-uh-uu, valerallallaa,
Valerih, valerih, uhuhuu.

ERA II 156, 587/96 (20) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Tootsi k. - Ludvig Raudsepp < Peeter Hallop, 65 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep *red.
Öütsih käumine
Aprilli lõpul vai mai algusõh kaubõldi öütsivana. Tuul olle palgas egä hobõsõ päält mõõt rüki, päts leibä ja 10 kopkat raha. Aig oll täl maikuust nikakuni ku' väikumaarja pääväni, tuu um 18. septembrini'. Egä hobõsõ' jaos oll üts niidülapp vai suuviir. Ütskõrd olli kõik hobõsõ' üte kotusõ pääl tõõso üüse jäl' tõõsõ kotusõ pääl, a' kõgõ paremb kotus jäteti puulpääva õdagus. Öütsih käüja olli poisi vai tütärlatsõ. Lätsimi' hobõstõga välla, pannimi' hobõsõ kammitsahe ja aimi nuu' süümä. Sis võtimi hobõsõpäitse ja noidõga tõimi' hako mõtsast, nii et terves üüs sai. Kuuh olli' mitmõ küla hobõsõ', tuuperäst tuudi kah pallo puid, et suur tuli olõsi, mudo, ku väikene um, sis hobõsõ panõi tulõst tähele ja lätvä är' mõtsa voi essüse är', voi saava sussõ kätte. Suur tuli oll kah sussõ hirmutamises, mudo nuu tulõva väiga ligi. Soe' jo' tuld pelgäse'. Ku' oll äripääväne üü, heitsi kõik ümbre tulõ magama, inne pessi puhmaalotsõ nuiõga är, et mõni huss ei' olõ'. Mudo tuu um külm kihä all ja' või viil kahjo kah tetä. Üts jäi üles üüvahis. Tuu kohend tuld ja kai hobõsidõ perrä ja et kah soe' hobõsid murdma ei tulõs. Öütsivahil oll tirinui, minka hobõsid hirmut tulõlõ lähembähe ja' sussõ mõtsa õks kavvõmbahe. Tuu tirinui oll puultõist (1œ) arssina pikk kepp, sääl küleh oll pikk traat, koh olli rõnga peräh. Tuud lüüdi vasta maad, sis tuu põrisi, tuud soe' ja hobõsõ väega pelksi.
A' ku' tull puulpääva õdag no' sis oll nali vallalõ, sis tulli kõik noorõ kokko ja naksi larmama. Kõgõ rohkõmp õks mängiti mängõ, vai kaeti jõudu. Kõgõ rohkõmp õks tetti (1) "kaalaluuri vidämist". Tuu oll nii, kats poissi vai miist võti päitse, panni nuu' kumbki üle kaala ja' naksi sis sikutama, et kumb saa võidu. A' küll poisi pitsidi, kas vai elo katski. Oh tuud naaru, mis sis oll. Sis viil oll (2) "tsuuri-lüümine". Tuu jaos lüüdi üts pulk maa sisse, kohes pääle panti rõiva', üts köüdeti jalgapiteh nööriga pulga külge, tuu pidi sis noid rõivit kaitsma. Tuul oll tokk käeh, kis lask hinnast tokiga pututa, tuu pidi sinnä asõmõlõ tulõma. Sis mängiti viil tuud (3) "pulgaviskamist". Määräti ilmakaarõ är, et koh puul um rüänurm, koh kesänurm, koh tõunurm ja' nii edesi. Harilikult õks tulõvana võtt üte tiitü toki ja visas' kohegi mõtsa vai võpistikku. Sis tää ütel kah är, kas tuu läts tõu- vai kesä- vai muijalõ nurmõ, nii kuis sis nuu' olli määrädü'. Ku' tää pulga är visas ja' ütel kohepoolõ, sis joosi kõik trüginäl otsma, kes pulga kõgõ inne kätte sai, tuu jäi viskajas.
(4) "Vägipulga" vidämine oll õks suurombidõ tüü, a' vahel kisi kah noorõmba tuud, nii et rõngah olli. Tuu oll'e nii: kats miist istsõva maahha ja panniva' jala kokko, sis võtiva' üte tugõva puu, võtiva tuust kinni ja' naksiva' vidämä. Kis tõõsõ üles jõudsõ tõmmada, tuu oll võitja.
Noidõ sussõga oll igävene häda, nuu' ai' hõbõsit takah ja hirmudi inemiisi. Ütskõrd ku' susi tahtsõ tulla hobõst murdma, hüpas hopõn soelõ pääle, nii et kammits jäi kaala pääle, sis tulli mehe ja tapi soe är!
Üte üüse kuulimi' suurt hobõsõ kabjaplaginat. Poisi' joosi tii pääle saibidõga kaema. Näi, et üts miis virot. Poisi lei tii kinni. Miis tahtsõ külh müüdä sõita, a' es saa, sis hüpäs hobõsõ sälast maahha ja' pagõsi är, hobõsõ jätt mii' kätte. Viimäte tull välla, et tuu oll hobõsovaras ja tuu varastaja oll Holstast Saalusõ Puudõrselli sulanõ ja hobõnõ oll varastõt Vaabina vallast ja' Kasaritsah võeti kinni.
Ku öütsiaig oll lõpnu, korssi poisi viimätses õdagus raha kokko viina jaos. Sis egäüts õks pand veidükene, kas viis vai katõsõ vai kümme kopkat, kuis kellelgi tengelpung lubasi. Harilikult pido peeti puulpääva õdagu. Sis tetti nuu' viimätse tembu' ja viguri' är', mis kiäki viil mõistsõva'.
Öütsih käümine püssü mii' külah kõgõ kavvamba. Tulõva' miilde nuu' vana' tulõvana', nigu Hani-Juhan, Habe-Jaan, Piiroro Kasak-Jaan, Puutka Piitre, kõik tõõsõ jo' ammu havvah.
Meil oll suur sulanõ Trull-Jaan, tuu õks võitsõ kõiki tõisi mängmisega.
Soe tüksevä vanast hirmsahe pinne murdma. Meil pini õks oll "kahruperseh" (= reheotsah). Üte üüse susi tule. Pini juusk ruttu lao pääle är' ja' tõmmas hindä kaartõ ala ligi põhku. Susi juusk ruttu, ni' juusksõgi üle laopäälitse rehe ala. Hummogu tull perremiis ja lei tää maahha.
Ütskõrd, ku' Päälsekannu man õutsih ollimi, ai pallo sussõ hobõsid takah, hobõsõ joosi tulõ viirde nigu plagisi. A' soe es julgu tulõ viirde tulla, nää jo tuld pelgäse'.

ERA I 3, 577/8 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Lugupeetud härra Gutves!
Suur au, mida minule sääl lubate. Tasu ei taha! Teeb see Teile nalja minu nimele trükimusta anda olge hääd! "Tis Willemiine"!
Meie pool mängitakse palju mänge. Mis huvi see teile pakub just kaardimänge uurida? Ei leia mina vähemalt ühtegi tähtsad huvi sääljuures. Aga nagu ajad nii huvid! Mida tean sellega teenin Teid.
"Poti-Leenu" on nii enamesti 4 inimest istuvad tähtsate nägudega laua äärde Kaardid segatakse ja jagatakse, muidugi tuleb ikka tosta laska enne jägamist. Mängu reegel: mis järele kaartidest jääb, saab lauale pantud ja üks kaart kimbust tommatud, mis - silmad ülespoole - kaardikimbu alla pannakse ja mis masti trumpi näitab ehk misugune kaart trump on. Nüüd algab eestkätt mängija nii, et järgmise mängi[ja]le viskab ükspuhas millest mast ehk kluust on järgmisele ette, mis see tapma peab ja kaarti, mis ta tappa ei saa, peab ta ülese võtma, mille läbi tal edasiandmise õigus võetud järgmine mängib edasi. "Poti emand ei ole tapetav, vaid tuleb - kellele see antakse - ilma näukrimsutamata ülesse võtta ja Leenu läbi peab katsuma ikka võitu tabada. 2 inimest võivad ka mängida.
Must Peeter, must mees, korstnapühkija. Kaardid jägatakse 2-4, võib ka rohkem olla inimeste vahel välja, jagamine harilik. Kaardid tulevad paari panna, ükspuhas missuguse mastiga, tähtis on paarid. Siin antakse kaardid kõik kätte, ainult poti soldat ei lähe paari kunask. Kelle kätte ta kõige viimaks satub, on Peeter ja saab kõige ilusamad sööga tehtud vurrud nina alla. On neiud ja peiud segamini mängimas, on väga huvitav niisugust musu anda ja saada, kus püütakse teise nina alla vurrud ära kopeerida.
Viis meest, viis lehte, viiemehe kimp, võib rohkem kui 4 inimest mängida, aga enamesti 4. Kaardid segada ja jägada nagu harilikult. Järelejäänd kaardid hunikuse lauale, kus trumpi andev kaart silmad ülespoole alla hunikule panakse, on sääl suurem silm kui 6 trumbiks all, on teil 6 [?]. Kui teil see olemas, suurem silm kimbu alt õigus ära võtta ja mäng algab nii: eestkättmängija paneb ühe kaardi pohjaks, mis mastiga tappa tuleb ehk trumbiga, kui aga tapmise võimalus puudub, siis on see lõbu 5 tükki ülese noppida ja järgmine peab kaardi, mis ette jäi, tapma. Tuleb ette, et ka pohja kaart teisest ülese võetud sai, peab järgmine uue põhja panema ja kellele kaardid mängu lõpus kätte jäid, on turak. Saab ta aga ka viimase tappa, on ta pistuturak ehk hullem kui valge hobuse varas. On veel olemas lina- ehk majapõletamine, eesel ehk veski ja 500.
Noh seekord aitab. Ekspeller ja Sahariin on Kaie lemmikmängud. Et ta aga praegu Überkuubesid ja Aberkuubesid õmbleb, ei ole aega kirjeldamiseks. Tänan kandidaati nimekirja eest. Nooremad püüavad omale näpata. Teate, suurem jägu liiga noored ja pead talu järele ikka ootama, küpse peremees ikka oleks veidi kindlam plaan ja Teie vanadus. Kai uriseb praegu kõrval, et tule vaata, mis viina pääl paistab, on see nägu 62. Ei ole küll, aga meie oleksime küll ka rahul, kui teie nii vana oleksite. Noh, kui Teie mind ei peaks tahtma ja vanemad seeriad Teil ei ole, siis valin enesele küll selle, kes kirjaoskamata, ja lugeda ei viitsi, sest need mihed on ikka paremad pidada, on tumedad vennad. Natukene liiga noor. Ehk saan kuskile paigutada kohamdele.

RKM II 49, 238 (31) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mängude alguse kindlaks määramine.
Jooksumängudest tuntakse hästi "Viimane paar välja". Peitemängudest "Trihvaa".

RKM II 49, 238/9 (32) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mängude alguse kindlaks määramine.
Mängu algajat või lugejaks jääjat määratakse kindlaks järgmiste sõnadega:
Tita jõi tassist kohvi,
vaatas taha,
kukkus maha, - poks.

RKM II 62, 221/3 (9) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Riste t. - Elmar Päss < Vilhelmine Parba, 78 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ringmängulaul
1. :,: Tammeken, sa matal puu,
kos sa kasvid lohu pääl :,:
Sii-vai-sii, saa-vai-saa,
sina minu kavalusi kätte ei saa!
Tantsivad:
Kipar-käpar kirivät lindu,
mina sai mõtsast musta lindu!*
2. Neiu** kõndis mäke mööda,
murdis tamme ossakeisi.
3. Murdke, murdke ossakeisi,
jätke ladva järele.
4. Ladvast saava latse hällü,
tüvest tütärlaste tooli.
5. Ütel emäl kolm tütärt,
kõik oli ühe ilusa.
6. Üts neist kudas, tõne kedräs,
kolmas siidi iskijä.
7. Lupa mulle seo tütär,
kes om siidi iskijä.
8. Kui sa ei lupa sedä tütärt,
südämevalu oma suremas!
* - Tõenäoliselt on ennem "kipar-käpar"... ja selle järele "Sii-vai-sii...", mis korratakse iga värsipaari järele.
** - Algul laulis: "Kindral kõndis", hiljem parandas "neiu kõndis".

RKM II 62, 223 (10) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Riste t. - Elmar Päss < Vilhelmine Parba, 78 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Laulumõistatus
(Tsõõrilaul)
Poisi pange tähele,
püürge sõnad tõisilde:
rügä oli ihualaste,
nisul oli siidiriide sälän (selläs).
Herne oli üsna ümmargune,
uba oli pisut pikergune.
tater oli liper-laperline,
linast vot ma ei tiiäke.

RKM II 62, 223/5 (11) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Riste t. - Elmar Päss < Vilhelmine Parba, 78 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ringmängulaul
1. Ma olli noor ja väikene
ja kasvi kui üits tuvike.
Valle rih, valle rah, valle rallallaa
ja kasvi kui üits tuvike.
2. Kui kümme aastat vanaks sai,
sis lätsi väl'lä kõndima.
Valle rih, valle rah, valle rallallaa,
sis lätsi vällä kõndima.
3. Kes mul sääl tii pääl vasta tull:
üits noor ja väikene herräke.
Valle rih, valle rah, valle rallallaa,
üits noor ja väikene herräke.
4. Ta küsis enne minu käest:
"Kost poole teie lähäde?"
Valle-rih, valle rah, valle rallallaa,
kost poole teie lähäde?
5. "Me lääme sinnä mõisade,
mis paistab üle mõtsade."
Valle rih, valle rah, valle rallallaa,
mis paistab üle mõtsade.
6. Ja üle pakso padrigo
ja üle külävarigo!
Valle rih, valle rah, valle rallallaa,
ja üle külävarigo.
7. Kos mino pruut sais akna pääl,
ja tsukerveini klaas ol'l käen!
Valle rih, valle rah, valle rallallaa,
ja tsukerveini klaas ol'l käen.
8. Ta andis üte minule,
ja tõise minu vennale.
Valle rih, valle rah, valle rallallaa,
ja tõise minu vennale.
9. See jääb küll võlgu teiega,
las jääda nii häämeelega!
Valle rih, valle rah, valle rallallaa,
las jääda nii häämeelega.

RKM II 62, 226/7 (12) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Riste t. - Elmar Päss < Vilhelmine Parba, 78 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ringmängulaul
1. Kos käisid väike Annake?
Kos käisid väike Annake?
Valle-rih, valle-rah, valle-rallallaa,
Kos käisid väike Annake?
2. Ma käisin mõtsas kõndimas,
ma käisin mõtsas kõndimas.
Valle-rih, valle-rah, valle-rallallaa,
ma käisin mõtsas kõndimas.
3. Ja linnupesi otsimas,
ja linnupesi otsimas.
Valle-rih, valle-rah, valle-rallallaa,
ja linnupesi otsimas.
4. Kes om su kleiti rebinu?
Kes om su kleiti rebinu?
Valle-rih, valle-rah, valle-rallallaa,
Kes om su kleiti rebinu?
5. Mõts om mu kleiti rebinu,
mõts om mu kleiti rebinu!
Valle-rih, valle-rah, valle-rallallaa,
mõts om mo kleiti rebinu.
6. Kes om su hiuksid sasinu?
Kes om su hiuksid sasinu?
Valle-rih, valle-rah, valle-rallallaa,
Kes om su hiuksid sasinu?
7. Tuul om mo hiuksid sasinu,
tuul om mo hiuksid sasinu!
Valle-rih, valle-rah, valle-rallallaa,
tuul om mo hiuksid sasinu.
8. Oh ärä salga Anneke,
oh ärä salga Anneke!
Valle-rih, valle-rah, valle-rallallaa,
oh ärä salga Anneke!
9. So lugu kõik me teame,
so lugu kõik me teame!
Valle-rih, valle-rah, valle-rallallaa,
so lugu kõik me teame!

RKM II 62, 228/9 (13) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Riste t. - Elmar Päss < Vilhelmine Parba, 78 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mäe otsas kaljulossis
(Ringmängulaul).
1. Mäe otsas kalju lossis
Õitses mul üits õieke.
Traa-rii, ralle ralle-raa,
Õitses mul üits õieke!
2. Lossi ärrä ainus tütär
Olli minu armuke.
Traa-rii, ralle-ralle-raa,
Olli minu armuke.
3. Lossi aken seisis lahti,
Minu kallim laulis sääl.
Traa-rii, ralle ralle-raa,
Minu kallim laulis sääl.
4. Aasta peräst tulin mina
Jällegina tagasi!
Traa-rii, ralle-ralle-raa,
Jällegina tagasi!
5. Lossi aken seisis kinni,
Minu kallis ei laulnud sääl.
Traa-rii, ralle ralle-raa,
Minu kallis ei laulnud sääl.
6. Kurbe laule laulsin mina,
Kurvalt kuulsin ma ta häält!
Traa-rii, ralle ralle raa,
Kurvalt kuulsin ma ta häält.
7. Olen lahti ilma kärast, Tule sis mu juure sa!
Traa-rii, ralle ralle-raa,
Tule sis mu juure sa!

RKM II 62, 229/30 (14) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Riste t. - Elmar Päss < Vilhelmine Parba, 78 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sääl vainupuude vilus*
1. Sääl vainupuide vilus,
sääl vainupuude all,
ei võind sääl jõgi joosta,
ei kasva ka sääl puu.
2. Sääl õhtu hilja kõndis
noor illus tütärlats.
Ta olli nõnda illus
kui rohuaia roos.
3. Kes sääl tal vastu tulli:
Üits hirmus mõrtsukas.
See tappis kohe ära
noort ilusat tütärlast.
4. Sääl taiva küllen paistis
kaits tähte ilusat.
Nee olli neitsi silmä,
kes röövlist tapetud.
5. Sääl põrgu tulen paistis
kaits tähte hirmsaste:
nee olli röövli silmä,
kiä neitsi tapnu ol'l.
* - Noorte seltsis lauldi.

RKM II 62, 233/4 (1) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Liisa Anton, 84 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Pärjä laul
1. Me punume nüid vanikut,
neist kaunist* roosilillest
ja tantsule mis** saadame
sääl kenä pulma ilus.
Illus, haljas, illus, haljas,
illus, haljas pruudipärg.
2. Pruut keträs säitse ajastat
kuldlõnga illosaste!
Kui säitse aastat möödä sai,
sis tulli peigmees priske.
Illus, haljas, illus haljas,
illus haljas pruudipärg.
* - enne laulis "kalist" (kallist).
** - enne laulis "nüid saadame".
Lauliku märkus: "Üts värss om viil, är om lännuki meelest!"

RKM II 62, 238/9 (5) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Liisa Anton, 84 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tsõõrilaul
1. Nüüd lööme kokku ringikeist,
et nalja näha saab.
Ja teeme kenä mängukeist,
üts poiss meil sisse lääb.
2. Ta istub laia tooli pääl
ja arvab armsaid asju sääl.
Kos kaugel, sääl kaasa,
sääl elab armuke.
3. Sorija sõna:
Ära karda sa kanakullike,
ära kurda sa kulla peiuke,
ma tunne so mõtted,
et naise võtad sa.
4. Ma kuulutan nüid kõigile,
ei püia salgada,
mul om jo armas pruudike,
ei sedä jätä ma.
5. Sorija: Kolmkümmend versta kaugel siit,
tä isä nimi Räägu Tiit.
Täl väikene om mõisa
ja laisad lapsed kõik.

RKM II 62, 240/1 (6) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Liisa Anton, 84 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tsõõrilaul
Poisi nina sääl
viinast punane
neiu kuju sääl
väega kortsune.
Pruut ootab ja ohkab,
et peig ei tulnud joo!
Ma tahan varjul vaadata*,
kuis lugu jälle sääl.
Pean teile paha ütlema,
pruut tukub tooli pääl.
Sorija:
Täl nägu pesemata must,
kael kõveram kui kõvver vorst.
Ma palun, ma palun,
oh lääme vaatama.
Nüid pulmad, nüid pulmad,
nüid hõissa pulmad käeh!
* - enne hääldas: vaadada

RKM II 62, 320 (3) < Rõuge khk. - Elmar Päss < Alma Pettäi, 55 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sanna viimine
Peigmees ja noorik viidi sanna. Tõsel päeväl arst, valgõ põll iin, hummuku aije tuu üles. Arst pand kah kuppõ. Arstil oll väike kirveke, sellega lüüdi tsälk sisse, klaas - pääle.
Pärja panekul lauldi. Pärg pandi peigmehe sõsarelle ja peigmehe küpär pandi pruudi velele.

RKM II 62, 321 (6) < Rõuge khk. - Elmar Päss < Alma Pettäi, 55 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tsõõrilaul
Käi kapsasse,
käi kapsasse!
Ära mine sina kaali kallale!
Kui lähed kaali kallale,
sis lasen koerad vallale.

RKM II 62, 321/2 (7) < Rõuge khk. - Elmar Päss < Alma Pettäi, 55 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
1. Roosi istus vangitornin,
aig olli ikäv oota.
Nägi peiut kõndivat
mööda mereranda.
2. Armas peiu, kallis peiu,
lunasta mind välja!
Sul on kodus kolm täkku,
pane üts neist pandis.*
Sedä tsõõrilaulu lauldi harilikult pitspallil.
* - Noodi kirjutajad segasid vahele, laulusõnade kirjutamine siin katkes.

RKM II 62, 359 (3) < Rõuge khk., Hudsali k. - Elmar Päss < Roosi Hudsal, 72 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ratast parandama
(Tsõõrilaul)
Saapa vissi sängü alla,
esi heitsi magama!
:,: Airassoo, airassoo,
airassoo vidi rallallaa! :,:
Kaabu panni lavva pääle,
piibu kaabu veere pääle!
:,: Airassoo, airassoo,
airassoo vidi rallallaa! :,:

RKM II 62, 359/60 (4) < Rõuge khk., Hudsali k. - Elmar Päss < Roosi Hudsal, 72 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tsõõrilaul
Mul om kanu neli tükki,
toon ja säen need müüri nukki.
:,: Võta üits ehk kõik need neli,
selleks om sul oma voli! :,:

RKM II 62, 381/2 (6) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Pihkva kuber. - Elmar Päss < Elfriede Vissel, s. 1907 (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanapoisi laul
1. Vanapoiss, kui kirstu panti,
väike viiul kätte anti.
:,: Soo, soo vai kirstu panti
väike viiul kätte anti! :,:
2. Hing täl ronis hauast vällä,
tormas taeva ukse ette.
:,: Soo, soo vai hauast vällä,
tormas taeva ukse ette! :,:
3. Peetrus ütles:
"Oh sa siga, oh sa lurjus,
eila õhtul olid purjus!
:,: Soo, soo, oh sa lurjus,
eila õhtul olid purjus! :,:
Lauliku märkus: Ringmängulaule ei tunta siin enam; seitse aastat tagasi, kui need kadusid; sellepärast ei tule enam laulusõnu meelde.

RKM II 62, 382/5 (7) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Pihkva kuber. - Elmar Päss < Elfriede Vissel, s. 1907 (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kuule Kaarel (Tsõõrilaul)
1. :,: Kuule Kaarel, kuule asja,
täna õhtul lähme kosja. :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:*
* - Esimesel korral laulis: Meie läheme teil kosja (esimese salmi teine rida).
2. :,: Kuule Kaarel, kus me lähme,
kus me omal kena saame? :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:
3. :,: Vaata sinna mäe peale,
uhke mõisa seisab seal! :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:
4. :,: "Tere mu armas Annike,
tere mu kallis Kaieke!" :,:
Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:
5. :,: Teate, mis meil siia asja,
meie tulime teil kosja!" :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:
6. :,: Kuule Ants, sa oled päris loll,
sul pole aru peas üks toll! :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:
7. :,: Katkend kasukas sul seljas,
ise oled suures näljas! :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:
8. :,: Meil on tuas kõrged kapid,
seinte peal on paksud papid! :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:
9. :,: Põrandal on siiditekid,
akned kandvad roosipotid. :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:
10. :,: Meil on voodid siidi sulist,
teil pole muud, kui puust ja õlist! :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:
11. :,: Meil on tüdrukud,
neid võid omal kosida! :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:
12. :,: Poisid tegid rõõmsa näo,
valitsesid oma jao! :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale-rallallaa! :,:

RKM II 62, 385/6 (3) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. - Elmar Päss < Juuli Palm, 74 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ringmängulaul
Sõudkem käed, sõudkem jalad,
sinnä, tolle saare pääle,
kos om sant sauna leidnud,
vaene mees om varju teinud.
Rahe oli seinad ragonu,
päiv om paari pääle pannu,
kuu om katnu katuse,
udu om ukse ette tennu,
ago oli akna ette pannu!
Vesi om palgid veeritanud,
sadu om seinad sammeldanu.
Lauliku märkus: laul on kuuldud tantsupeol umbes 60 aastat tagasi. Ringmängu mängiti vanasti siin mitmet moodi. Siin käesoleva ringmängu puhul "ringmängu otsad" olid lahti, joosti üksteise vahelt läbi.*
*-Laulik soovitab ringmängu tegemist järele pärida Upe Kaarli s.o Ossepi Kaarli käest Jänespalu külast Nursis.

RKM II 62, 387/9 (1) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Liisa Tamm, 70 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kosjalaul
(Ringilaul)
1. Mõtsas rohilase pingi piäl
kats noormeest istse seäl.
Simpai ruudi raa,
simpai ruudi raa,
simpai ruudi rallallaa!
2. Na aiva juttu siist ja siält
ja kosjajuttu kõige piält.
(vahelaul).
3. Kaugel, kaugel mõtsa taga
om üits väikene majakene.
(vahelaul).
4. Maja ees oli uhke ukse,
maja sees oli lahke lapse.
(vahelaul)
5. Tere, minu armas Annekene,
tere, minu kallis Kaiekene.
6. Kuule Anna, mis neil asja,
meie tulli teile kosja.
7. Oh te, poisi, te olet lolli,
teil pole mõistust ühte tolli!
8. Meil põrmandul oli siiditeki,
aknaid katva roosipoti.
9. Teil pole muud kui sinel seljas,
isegi te juures näljas.
10. Meie teenjatüdriku'u
neid võite omal kosida'a.
11. Poisi teivä rõõmsa näo,
viisi kodu oma jao.

RKM II 62, 389/91 (2) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Liisa Tamm, 70 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ringilaul
1. Lauba õhtu läksin ma,
lauba õhtu läksin ma...
Ai russaa, ai russaa,
ai russaa vidi rallallaa!
2. :,: Omma pruuti vaatama! :,:
Refrään.
3. :,: Pruut, see ei salli mind! :,:
Refrään.
4. :,: Ütles: "Ma ei taha sind!" :,:
Refrään.
5. :,: Kurvalt koju lätsin ma :,:
Refrään.
6. :,: Tul'l mul vastu vana isa :,:
Refrään.
7. :,: Ütles: "Ppoig, mis nutad sa? :,:
Refrään.
8. :,: Ära nuta, pojakene, :,:
Refrään.
9. :,: Sa saad pruudi paremba, :,:
Refrään.
10. :,: Tuhat rubla rikkamba, :,:
Refrään.
11. :,: Kümme aastat nooremba." :,:
Refrään.
12. :,: Õhtu heitsin magama :,:
Refrään.
13. :,: Püksid panin pää alla. :,:
Refrään.
14. :,: Kivi panni kõtu pääle. :,:
Refrään.

RKM II 62, 391/3 (3) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Liisa Tamm, 70 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sambuuri linnas
(Ringilaul)
1. :,: Sambuuri* linnah elas ka
Kai oma kolme tütrega. :,:
* - Sambuuli
2. :,: Kolm venda ühekorraga
läts Kaie tütrit kosima. :,:
3. :,: "Kui vana om teie vanem tütär,
tulli tedä kosima?" :,:
4. :,: "Kuuskümmend aastat kuvve pääl,
tal vanadust om meelest läind." :,:
5. :,: Poiss tegi aga jutu lõpetust,
läts tuast vällä hüpätes! :,:
6. :,: Parem poissmehe põlve pidädä,
kui vannamuuri kosida! :,:*
* - 5-6 salm sarnane 10-11 ja 15-16 salmiga.
7. :,: Sis tulli ka sii tõine vend,
ta tahtis keskmist tütart kah! :,:
8. :,: "Kui vana om teie keskmine tütär?
Tulli tedä kosima! :,:
9. :,: "Viis aastat viiekümne pääl.
Om tedä toitnu kupu sarv!" :,:
10. :,: Poiss tegi aga jutu lõpetust,
läts tuast vällä hüpätes! :,:
11. :,: Parem poissmehe põlve pidädä,
kui kupumuuri kosida! :,:
12. :,: Sis tulli kah sii kolmas vend,
ta tahtse kõige noorembat. :,:
13. :,: "Kui vana om teie noorem tütär,
tullin tedä kosima?" :,:
14. :,: "Katskümmend aastat karjan käind,
Ta vanadus* om meelest läind." :,:
* - vanadust.
15. :,: Parem poissmehe põlve pidädä,
kui karjalatsi kosida! :,:
16. :,: Poiss tegi aga jutu lõpetust,
läits tuast vällä hüpätes! :,:

RKM II 62, 393/6 (4) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Liisa Tamm, 70 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Oh mina vaene
(Ringilaul)
1. Oh mina vaene poisi nosu,
üksi ilman, mis sest kasu!
Hoi ja hoi ja, hoi ai-jaa!
Üksi ilman, mis sest kasu.
2. Läksin naabri talusse
Liisa kenät vaatama!
Hoi ja, hoi ja, hoi ai-jaa!
Liisa kenät vaatama!
3. Läksin tuppa, tooli anti,
kohvitassi lavval kanti.
Hoi ja, hoi ja, hoi ai-jaa!
Kohvitassi lavval kanti.
4. Äiapapa, lahke mees,
andis luba valida.
Hoi ja, hoi ja, hoi ai-jaa!
Andis luba valida.
5. "Võta üits või kõik nee neli,
Sellest om sul oma voli."
Hoi ja, hoi ja, hoi ai-jaa!
Sellest om sul oma voli.
6. "Kui sa võtad vanast iäst,
kaasavara saad sa kõigest.
Hoi ja, hoi ja, hoi ai-jaa!
Kaasavara saad sa kõigest.
7. Lambakarja, lehmä anna,
pulmaajas tapan härja."
Hoi ja, hoi ja, hoi ai-ja!
Pulma ajas tapan härja.
8. Mees siis mõtles, mis nüid tehä,
asi näis küll väega paha.
Hoi ja, hoi ja, hoi ai-ja!
Asi näis küll väega paha.
9. Kui mul noorembat ei anta,
jätan maha vana tante!
Hoi ja, hoi ja, hoi ai-ja!
Jätan maha vana tante!
10. Ta om vana kassi moodi,
talvel tetä ahju voote.
Hoi ja, hoi ja, hoi ai-jaa!
Talvel tetä ahju voote.
11. Ei mul naist ole naljata,
last ka põlvil kiiguta.
Hoi ja, hoi ja, hoi ai-jaa!
Last ka põlvil kiiguta.
12. Kana om, kes muna loob,
ei ole last, kes ära sööb!
Hoi ja, hoi ja, hoi ai-jaa!
Ei ole last, kes ära sööb!

RKM II 62, 401/3 (8) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Liisa Tamm, 70 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Veskimöldri laul
(Ringmängu laul)
1. :,: "Tere õhtast, armas möldri herr!"
Sim-vai ruudi rallaa!
Aai sim-vai, sim-vai, sim-vali raa!
Sim-vai ruudi rallaa!*
* - Iga värsirida korratakse kaks korda ja selle lõpul lauldakse vahelaul.
2. :,: "Kos pane ma oma kaerakoti?" :,:
(vahelaul).
3. :,: Vii üles tõise korra pääl! :,:
(vahelaul).
4. :,: Ja pane minu tütre jalutsil! :,:
(vahelaul).
5. :,: Kui tule ära kustutin! :,:
(vahelaul).
6. :,: Sis kaerakot't läits eläma! :,:
(vahelaul).
7. :,: Oh mamma, tulõ tulõga! :,:
(vahelaul).
8. :,: See kaerakott läits elämä! :,:
(vahelaul).
9. :,: Oh oles ma targem ollu! :,:
(vahelaul).
10. :,: Sis oles temä mõisaherrä saanu :,:
(vahelaul).
11. :,: Kui poisi ööse hulguva'! :,:
(vahelaul).
12. :,: Ja küüni ussi lahuva'! :,:
(vahelaul).
13. :,: Sis võtsin ma neid sõimada! :,:
(vahelaul).
14. :,: Na saiva mo pääl vihatses! :,:
(vahelaul).
15. :,: Sa oled vana tüdriku kalts! :,:
(vahelaul).

RKM II 62, 443/6 (1) < Rõuge khk. < Haanja khk. - Elmar Päss < August Jauk, 47 a., Leonhard Palm, 25 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sambuuri linnas
(Ringmängulaul tsimmanil)
1. Samburi* linnas elas ka
üks kangru kahe lapsega.
Neil ära surid vanemad,
jäid vaesekslapsiks mõlemad.
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
* - Hiljem laulis: Sambuuri linnas...
2. Poiss pidi ära minema
ja kaugel kroonut teenima.
Ja tütre Venemaale viis
üks herra omal teenijaks.
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
3. Kui kodu hakkas tulema,
sis sõitis läbi Venemaa.
Teel trahterisse astus ta,
sääl nägi neiu ilusa.
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
4. Ta hakkas juttu tegema,
et neiut pruudiks kosida.
....
....
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
5. "Oh, neiu, sa mu õeke,
ma ole vend ju sinule.
Nüid otsid omal peiukeist
ja mina omal neiukeist."
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
6. Vanemad ei tohiks iial
laste õnne segada,
Sest et nende sõnad jäävad
eluks ajaks südame.
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
7. Kalmistule kahte kanti
külma hauda puhkama.
Kahte armastaja südant
katab nüid külm mullapind.
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
Märkus: selle laulu laulis ette 1-5 salmi August Jauk ning täiendas 6-7 salmiga Leonhard Palm, kuna neid laulu lõpusõnu A. Jauk ei mäletanud.

RKM II 62, 457 (6) < Rõuge khk., Matsi k. - Elmar Päss < Liine Voitka, 63 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tammelaul
"Tammeken, sa matal puu,
kos sa kasvid lohu pääl?" -
"Ma ei kasvand lohu pääl,
kasvasin ma karjamaal."
Refrään: Sii vai sii, saa vai saa,
Sina minu kavaluisi kätte ei saa!*
* - Tammelaulu sõnu ei ole laulikul enam meeles.

RKM II 62, 463/5 (2) < Rõuge khk., Järvepalu k. - Elmar Päss < Helmi Lehiste, 46 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tammelaul
(Ringmängulaul)
1. Tammeke sa matal puu,
Kos sa* kasvi lohu pääl?
sii vai sii, saa-vai saa,
sina minu kavaluisi kätte ei saa!
* - Enne laulis: "Ossa kasvi lohu pääl..."
2. Ma es kasva lohu pääl,
kasvi karja söödü pääl!
Sii vai sii, saa-vai saa,
sina minu kavaluisi kätte ei saa!
3. :,: Murtke, murtke ossakõisi,
jätke ladvad järele! :,:
Sii vai sii, saa-vai saa,
sina minu kavaluisi kätte ei saa!
4. :,: Ladvast* saava laste hällü,
tüvest tütärlaste sängü** :,:
Sii vai sii, saa-vai saa,
sina minu kavaluisi kätte ei saa!
* - Algul laulis: Lastust saava laste hällü!
** - Algul laulis: Tüvest tütärlaste tooli!
5. Kipper-kapper* kirevat lindu,
ma sai mõtsast musta lindu!**
Sii vai sii, saa-vai saa,
sina minu kavaluisi kätte ei saa!
* - Algul laulis: Kiper-kaper kirevat lindu!
** - Algul laulis: Ma sai mõtsast vastu lindu!

RKM II 62, 467/8 (1) < Rõuge khk., Järvepalu k. - Elmar Päss < Liisa Tolm, s. 1880 (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ringmäng*
* - Küsimusele, kas praegu ka seda ringmängitakse, vastab laulik, et sellest on umbes kümme aastat tagasi, kui ta viimati seda kuulis.
1. Oma noore ea sees
võtsin vana naise.
Vana naine kiusas mind
ühest päevast tõise.
2. Raske oli päevä paar
abielus olla.
Läksin surnuaeda ma,
palusin tal surma.
3. "Tule surm ja päästa mind
sellest vanast moorist!"
Kodu tulles leidsin ma,
et vanamoor ol'l surnu.
4. Haudakandjil hüidsin ma:
"Kandke tassakõisi,
minge tasahilja sääl,
muidu ärkab üles!"
5. Haud sai kinni aetud,
kividega kaetud.
Kodu tulles leidsin ma
omal noore naise.

RKM II 155, 168 (4) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Mari Sikk (Hütt), s. 1877 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ringmängulaul.
1) Ei meremees ei kosi noorelt naist,
ei kosi ta ka tütarlast.
Ref. Las lennata, las lennata,
viis versta veerand tunniga
2) Hiio piigo kündis põllu,
see tolm maa pealt ülesse käib,
teeb mustaks mamseli kleiti.
Ref. Las lennata...
3) Mul ei ole aega kellata
mamseli kleiti parandada.
Ref. Oi rassasa, las lennata
viis versta veerand tunniga.

RKM II 155, 257 (1) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Leena Leosk (Köster), s. 1869 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ringmängulaul.
1) Olle vaene võõral maal
suure rasse risti all.
Siit tulli seltsi otsima
ja abikaasa kaema.
2) Kätt anna sulle kõvasti
ja suud sull' kõigest südamest,
oh, ma palun,
oh, ma palun,
ära sa jäta mind maha!
3) Oh, mis hale,
oh, mis hale,
kui kaks armust lahkuvad...

RKM II 155, 259 (5) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Leena Leosk (Köster), s. 1869 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pulmatont.
Vanasti, kui peeti pulmi, siis tehti igasugust nalja. Üheks selliseks vembumeheks oli keegi võõras mees, kellele pandi sandi räbalate taolised riidehilbud selga ning tema abimehele, surmale, valge voodilina ümber, pea asemel mõni pealuu, vikat ühes ja vigel teises käes. Nii siis need kontvõõrad käisid kord ühe, kord teise külalise juures ning kui see neile raha ega midagi meeldivat ei andnud, paniti musta nimekirja, st. erikaristus.

RKM II 155, 379/80 (3) < Rõuge khk. - Aare Org, Antsla keskkooli õpilane < Anna Kivirand, 60 a. (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üks noormees otsib pruuti,
kes teda armastab.
Tule siia, sind ma vaatan,
kas pruudiks passid mull'.
Ei sugugi ei passi
sa pruudiks minule.
Su silmad vaatvad sinna,
sa mind ei armasta.
Tule siia, sind ma vaatan,
kas pruudiks passid mul.
Ei sugugi ei kõlba
sa pruudiks minule.
Su silmad vaatvad maha,
sa vihkad vist küll mind.
Tule siia, sind ma vaatan,
kas pruudiks passid mul.
Just sina mulle passid
siin elukaaslaseks.
Su silmad vaatvad hellalt,
nii õrnalt hingesse.
Jah, sinuga me võime
elusaatust jagada.

RKM II 155, 383/4 (1) < Rõuge khk. - Maila Roio, Antsla keskkooli õpilane < Senni Lauda (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tammekene
Tammekene, madal puu,
mis sa kasvid lohu pääl,
oi-jaa, oi-ja, oi-jaa-jaa,
mis sa kasvid lohu pääl.
Es ma's kasva lohu pääl,
kasvi karjamaa pääl,
oi-jaa, oi-jaa, oi-jaa-jaa,
kasvi karjamaa pääl.
Murra, murra mis sa murrad,
jäta latva järele,
oi-jaa, oi-jaa, oi-jaa-jaa,
jäta latva järele.
Ladvast saava latsehällu,
tüvest tütarlaste sängu,
oi-jaa, oi-jaa, oi-jaa, jaa,
tüvest tütarlatse sängu.

RKM II 148, 231 (1) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Mõned istemängud.
Peitmine.
Ma olin siis 8-9-aastane, kui neid mängusi mängiti. Istusime kõik üheskoos, suured kui veiksed ja käed kõigil rüppes. Siis üks võttis midagi veikse asja kätte ja hakkas siis teistile sinna kätte panema ja ise loeb: "Sulle anna ja sulle ei anna." Aga teine seisab natuke kaugemal ja vaatab hästi hoolega pealt, kellele see asi sai ja pidi siis ära ütlema, kelle käes see asi on. Kui tema ära ütles, siis sai tema istuma ja see tuli panema, kelle käest kätte saadi, aga kui ei saanud kätte, jäi tema edasi.

RKM II 148, 232 (2) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Kas kingsepp kodus.
Istusime kas reas või ringis ja üks käis siis ühe juurest teise juurde küsimas kas kingsepp kodus. Niikaua, kui tema seal küsis, niikaua teised vahetasid oma kohti ja see siis näitas sinna - näe seal ta on, ja kui see küsija sai nüüd koha ära näppata, siis jäi see ilma kohata küsijaks.

RKM II 148, 233 (3) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Varas.
Nooret istuvad kõik paari ja üks jääb siis üksinda ja see hakkab siis edasi taga seal käima. Ja teised kõik laulavad, et varas, varas on su nimi, varastid mu pruudi ehk peiu ära. Ja tema võtab ühe tantsima ja see, kes nüüd ilma jäi, peab minema nüüd omale otsima (jälleki vargile minema).

RKM II 190, 472/3 (4) < Rõuge khk., Viitina v., Mõõlu k. - Kaljo Tarro < Emilie Kirk, 66 a. < Liisa Uibo (1964) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ringilaul.
1. Ma olli üksi vanake
ja kodo jäänü' lambake,
ei mind siin ilman sallitu,
ei mulle kosja tulnu' ka.
Valeri, valera, valerallalla,
ei mulle kosja tulnu' ka.
2. See olli minu oma süü,
mis mina tegin rumalast,
kui poisi öösi tulliva,
siis võtsi ma neid sõimada.
3. Na saiva mu pääl' vihatses
ja kirjudi mulle kirjakest.
See nimi oli nõnda kirjutõt,
et ma ole ära põlõtut.
4. Ne rohke silmäpisara,
mis minu silmist joosiva,
kui nu' saas kokko korjattu,
võis kümme hobõst joodetu.
See laul om kuultu Uibo Liisa käest, kes oli Tartu puult peri ja elli Rõugeh köstri puul.

RKM II 190, 473/4 (5) < Rõuge khk., Viitina v., Mõõlu k. - Kaljo Tarro < Emilie Kirk, 66 a. (1964) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ringmängu laul.
Sääl Riia liina väraval
seisis illus roosiaid.
Sääl roosiaia keskel
kolm ilusat neiut.
Mina võtsin ühe,
vend võttis tõise,
lase kolmandamal juurde(?)
roosiaida seisma.
Oh, tule, tule, neiu,
liiguta neid väravaid,
neid väravit päästen
tunnet sina rõõmu.
Sina kõrtsis käija,
sina viina jooja,
sina kaardimängija,
sina hobuseparsnik.
Vahelaul:
Kes tal roosi rindu pistis(?),
see tal pilk ta silma sihtis.
Tuule', tormi', maru' valju',
koledad ja külmad käed
võtsid õie purustada,
neiu truudust unustada.

RKM II 173, 89/90 (10) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Karjussõ mäng.
Mängi saava' neli vai kuus last. Üts om karjus, tõõnõ pini, kolmas susi, nelläs voonakõnõ, viies tsilikene, kuuõs utikõnõ.
Karjus käü nuiaga vasta maad toksõn edesi-tagasi ja laul:
"Olli mina or'an,
käve mina kar'an,
hoiõ mina memme utti,
kaidsi mina memme karja.
Memm tekk mullõ musta kuuõ,
sinisida, säresida,
neid oll mitmõsugusida."
Sõs ütles pinile: "Kutsjakõnõ, kae sa nika kar'a perrä, ku ma suigahta." Sõs jääs magama. Pini kah. Ku pini jo maka, tulõ susi, vii lamba' kõik üteviisi minemä ja käkk är. Esi' lätt kah minemä ja käkk hindä ärä'.
Karjus tulõ üles ja nakas lambit otsma. Esi kaes maha' ja ütles: "Sjoo om tsili jälekene, sjoo om voona jälekene."
Sõs, ku kõik üles ots, algas mäng otsast pääle. Nüüd om karjus tuu, kes edimädsenä kätte sajas ja tuu om susi, kes viimätsenä. Kes tõõsõna kätte saias, om pini. Mängu aigu avitas pini kah lambit otsi.

RKM II 173, 97/8 (18) < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. < Haanja v., Tootsi k. - Kalev Kalkun < Linda Kalkun, s. 1918 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ritk.
Latsõ' istussõ maha' ritta. Ütstõõsõlõ istutas nii üskä, et pikk rida saa ja hoitas tuust, kes iinpuul om, kõvastõ kinni'. Üts lätt ette, kükkäs maha'. Tääl käüdetäs silmä' kinni'. Kükkäs maha' ja nakas edimäst rüpest pinimuudu kaapma. Esi ütles: "Ma kaiva ritku."
Viimäne hüppäs üles ja juusk edimädsest väega ligidält müüdä. Kaapja kotsil tää hõikas. Ku kaapja juuskja kinni' võtt, istus tää edimätsele üskä ja juuskja jääs püüdmä. Aga ku ei saa' kinni' püüdä, om vastapidi.
Ritku mängsevä' tütärlatsõ'.

RKM II 290, 675 (2) < Rõuge khk., Lompka < Räpina khk., Moosikatsi v., Kauksi k. - Kristi Salve < Julie-Marie Abel, s. 1891 (1972) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
/Andmeid lindistatud laulude kohta/
"Nüüd ma olen leeris käinud", "Üks rätsep sõitis Rasinalt", "Ühel emal kolm tütart" ja "Oi oi oi oi mõisapoisse" olid ringmängulaulud. "Tsilevirelilla, sina oled ilma" ja "Kulla ime, tsirgu ime" ei olnud mängulaulud.

RKM II 346, 610 (2) < Rõuge khk., Kellamäe k. - Kristi Salve < Minna Reiljan, 89 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Imä kõnõl, ta olli tütärlats, jõulu aig panti kabla üles korgele lakke. Noore poisi teie, lätsivä üles kapla pite, et läävä üles, lakva mett. - "Mi lää üles mett lakma!" - Ole-ei sääl määnestki mett, vikur pal'lalt olli.

RKM II 346, 614/5 (16) < Rõuge khk., Kellamäe k. - Kristi Salve < Minna Reiljan, 89 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tsirr-lirr lõokõnõ,
kos su kulla pesäkene?
Uibun ossa pääl,
varikun varva pääl.
Kos see uibu jäi?
Vanamiis ragi maha.
Kos see vanamiis jäi?
Vanamiis kooli ära.
Koes timä mateti?
Pikä piindrä otsa pääle.
Kos see peenar jäi?
Tibukese siblitsi ja sablitsi.
Kos nee tibu jäie?
Taivale lindsi.
Minkas neile perrä minti?
Tulitside tungõldega,
varitside vangõrdõga,
hõpõtside kelliga,
kullatside kõrvõga.
Vurr-vurr-vurr! - Sis om kõik lakja lännü [mängijad mängimisel.]

RKM II 346, 562 (6) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tiia, tiia, tingä löüse.
Tingäga ma hobese osti,
hobesega sõitma lätsi
üle Riia silla.
Riia sild mürisi,
maa sääl värisi.

RKM II 346, 562 (7) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sõit-sõit sõtsele,
üle uja unole,
läbi lepä lelläle,
tiid pite tädile.

AES, MT 248, 17/9 < Rõuge khk., Sänna-Hurda k. - H. Keem < Ann Pettai (1938) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui Ann Pettai laps oli.
Saksa' tul'li' taha' Mar'amäe otsa suvitamma. Mäe otsahn nakat'i süük'i kiitmä ja lõõnat val'mistamma. Ja all provva ja preil'i otsõ' pär'lit jõõ veerehn. Sõs tul'li' lõunallõ mäe otsa. Pääle lõuna tul'li' jäl' pär'lit ot'sma. Ku pal'lo nä' neid no saiõ', tuud no tiiä ei' kiäki. Ega noid pär'lit muial õi' jõlo', ku saarlasõst suurõ kõr'dsini'. Suurõst kõr'dsist alustan liivanõ jõgi joba.
Ku lat's ol'li, sõs noid pär'likarpõ kor'ssi. Noid kor'ssi suurõ rüpütävve. Hammõga' tul'li mäele, ega' sõs sär'ke* olõ õs. Lat'si ol'l kuus' vai säidse tük'kü, üte esä latsõ ol'li'. Kõik ol'li' uma'. Mõnõl latsõl ol'l hammõkõnõ, mõnõl ol'l mõnõ vanainemise jakinardsukõnõ sälähn. Ja rüpühn ol'li' iks pär'likar'bi', kas alapuul ol'l sõs midä vai jõs olõ'. Karbikõsõ' tuut'i mäele. Imä näet tõrõl' viil pääle'ki': “Mis'ti' käüt aesdõn?”
Pan'ti ahi palama. Jumalakõnõ! Latsõ pan'ti magama. Suurõmba' latsõ tul'li' ahu ette istõ, pan'ni' jalakõsõ ahju, kivi pääle. Neid ol'l jo pal'lo. Mõni läts' keressehe, võt't rõivanardsu pää otsa, ol'l suidsu seehn. Ku maha' tul'l, sõs ossõnd.
Imä tõrõli: “Laskui' latsõ' tsiku tarrõ!” Tsia' vahe' läve pääl, ruiksi' süvvä'.
“Laskui' latsõ hällü manu' t'siku! Ma lää es'i är' kua manu, pudruvesi jo kiis'. Külma tuu länikuga' mäele, sõs vala tsõõrikuhe, sõs jahuss är'. Sõs saat süvvä' kah, ku kõik asi kõrrahn um!”
Sõs tiä muiduki tul'l uma länikuga', söögiga'. Ja pand permadu pääle. Lat'sil ol'li' luidsa' joba val'mi', niä' ood'i' joba. Niä' ol'li' jo nälädse'. Istõ' maha' ümbre' tsõõrigu ja naksi' rüüp'mä**. Ku puudõr' vähämbälle jäi, sõs kaksi' jo üt's tõõsõ võitu. Niä' pel'ksi' näet et är' lõpõss. Imä ütel' ku süünüss saiõ' õt: “Lakkõ' luidsa är' ja ankõ aitumma!” Ütel'di uma ait'umma jumalallõ, imäle ja esäle kah.
“Pankõ nu är' luidsa' puuhtõ***!” Tuu sääne luidsa puu ol'l, kuhe luidsa' pan'ti sisse. Ega üte luidsa jaoss rehetarõhn ol'l puu. Säält latsõ' esi' võt'i' ja sinnä' panni'. Vai kiä no sõs mõsk. Kas imä no sõs kua manu neid mõskma lät's. Kua man ol'l jo vesi seeniss är' külmänü'. Sõs ol'l no sullõ küük vai!... Sõs viimäte imä ütel' viil lat'silõ et: “Pankõ' otspaja är' kinni' ja minke är' kaaha minema!”
Tuu tähendäss tuud et: “Teke' joba lõppu!” Hummugu lat's tul'l üles näet, sõs lug'i meie essä palvõ. Sõs imä võt't pühüdse alt leeväotsakõsõ, sõs and egalõ ütele, nivõrra**** ku sai kellegi'.
* - kuubesid, kleite' (ka naiste kleiti kutsut. särgiks).
** - lusikast häälega sööma (mingit vedelikku).
*** - illatiiv sõnast puu.
**** - 'niivõrd'

EÜS V, 1195 (3) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
(VT. EÜS V NOODID 3)
PULMADE RINGI LAUL.

EÜS V, 1199 (16) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
(VT. EÜS V NOODID 16)
1. MEE AUUSTA TALUPOIGA MEE'E AUSTA TALOPOIGA KUIS NII VÄGA ILOS SAA ILOS ILOS SAA!
2. SEE TALOPOIG VÕTT NAISE JNE.
3. SEE NAINE VÕTTIS LATSE JNE.
4. SEE LATS SIS VÕTSE AMME JNE.
5. SEE AMM SIS VÕTSE SULASE JNE.
6. SEST SULASEST SAI TALOPOIG.
7. SEE TALOPOIG LAHKU NAISEST.
8. SEE NAINE LAHKU LATSEST.
9. SEE AMM LAHKU JNE.

RKM II 62, 443/6 (1) < Rõuge khk. < Haanja khk. - Elmar Päss < August Jauk, 47 a., Leonhard Palm, 25 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sambuuri linnas
(Ringmängulaul tsimmanil)
1. Samburi* linnas elas ka
üks kangru kahe lapsega.
Neil ära surid vanemad,
jäid vaesekslapsiks mõlemad.
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
* - Hiljem laulis: Sambuuri linnas...
2. Poiss pidi ära minema
ja kaugel kroonut teenima.
Ja tütre Venemaale viis
üks herra omal teenijaks.
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
3. Kui kodu hakkas tulema,
sis sõitis läbi Venemaa.
Teel trahterisse astus ta,
sääl nägi neiu ilusa.
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
4. Ta hakkas juttu tegema,
et neiut pruudiks kosida.
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
5. "Oh, neiu, sa mu õeke,
ma ole vend ju sinule.
Nüid otsid omal peiukeist
ja mina omal neiukeist."
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
6. Vanemad ei tohiks iial
laste õnne segada,
Sest et nende sõnad jäävad
eluks ajaks südame.
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
7. Kalmistule kahte kanti
külma hauda puhkama.
Kahte armastaja südant
katab nüid külm mullapind.
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
Märkus: selle laulu laulis ette 1-5 salmi August Jauk ning täiendas 6-7 salmiga Leonhard Palm, kuna neid laulu lõpusõnu A. Jauk ei mäletanud.

RKM II 63, 141 (1) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k., Liu t. - Ottilie Niinemägi < Lehti Koobakene, 28 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Tsõõrilaul.
Mis sest Sõira Andrest sai,
et ta tütart koolitas.
refr.: Raa-rii-ridirallallaa
ridirallalla, ridirallallaa.
Ei oska sukka kududa
ei suka silmi lugeda.
refr.
Pühapäev kirikusse astub ta
esimesse pinki istuma.
refr.
Pühib tolmu siit ja sealt
esimese pingi pealt.
refr.
(Edasi ununenud.)
Lauldud ~20 aastat tagasi.

RKM II 63, 146 (4) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k. - Ottilie Niinemägi < Melanie Adamson, 55 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Istmisemäng.
Mängijad istuvad segapaaridena ringis. Üks käib ringi sees. Vahelaulu ajal tants. Kes üksinda jääb, läheb ringi sisse.
Mina üksi ilmas, valerah,
teistel kõigil peiud*, valerah.
/: Nüüd mina mängin pillerit,
rõõmusta end neiuga. :/
Omma ma ei jäta, valerah,
teise omma ei võta, valerah.
Nüüd mina mängin jne.
Ära aja jonni, valerah,
kukud solgitonni, valerah.
Nüüd mina mängin jne.
* - Kui ringi sees on poiss, lauldakse "neiu".

RKM II 63, 147 (5) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k. - Ottilie Niinemägi < Melanie Adamson, 55 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Ridamäng.
Ritku tetti. Kõik istusid üksteise tagant kinni hoides. Ridaesä käis ümber, kaib oli käes. Sellega kaevas ja ütles:
"Ritku, ratku, ritku, ratku."
Imä: "Tule, kaibse edekambrest!"
Ridaesä siis tõmbas, teised hoidsid kõvasti kinni.
Imä: "Kaiba, kaiba!"
Esä: "Kaibi, kaibi, lapjuhand läts kat'ski."
Imä: "Mine sepäle!"
Esä: "Lätsi, lätsi, sepp ol'l paksu putru söönü,
ahu taka lahki lännü."
Esä sõs rämmäs, sõs lasti lahti.
Lastemäng.

RKM II 63, 147/8 (6) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k. - Ottilie Niinemägi < Melanie Adamson, 55 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Sillamäng.
Kaks mängijat (ingel ja vanapagan) hoiavad rätti moodustades värava. Teised lähevad lauldes läbi. Viimane võetakse kinni. Kes vanapagana poole jääb, saab peksa, ingli pool rõõmsad.
- Sild om kat'ski, sild om kat'ski,
miska silda paranda?
Kuld ja hõpõ, kuld ja hõpõ,
kuld ja hõpõ tüküga.
Kis perämen, kis perämen,
see saab kinni võetud.

RKM II 63, 303/4 (4) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k. < Läti, Ape - Ellen Veskisaar < Marie Haaviste, 76 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Koikkülas käis koolis, tehti tsõõri. Üteldi, et setu tsõõr:
Setu omma, setu omma, setu omma
siia jõudnu hüvä-hää, hüvä-hää
Perenaisi, perenaisi, perenaisi
perrä nõudma hüvä-hää, hüvä-hää
Otske kokku, otske kokku, otske kokku
hilbut-närtsut hüvä-hää, hüvä-hää.
Setu annab, setu annab, setu annab
hüvät seepi hüvä-hää, hüvä-hää
Päälekauba, päälekauba, päälekauba
piilukeisi hüvä-hää, hüvä-hää.
Kui "hüvä-hää" lauldi, siis joosti ringi ja kükitati maha. Siis hakati jälle tsõõris minema.

RKM II 63, 304/6 (5) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k. < Läti, Ape - Ellen Veskisaar < Marie Haaviste, 76 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kui ühe sugulase pulmas olime, siis tehti tsõõri:
Üts pruut, kes oli kihlatud
ta istus pärnapuide all
Siis tulli isa kutsuma
Tule üles, tule üles minu tütreke.
Ei või mina üles tulla
Mu süda valu täis.
Siis tulli ema kutsuma
Tule üles, tule üles minu tütreke.
Ei või mina üles tulla
Mu süda valu täis.
Siis tulli õde kutsuma
Tule üles, tule üles minu õeke
Ei või mina üles tulla
Minu süda valu täis.
Siis tulli veli kutsuma
Tule üles, tule üles minu õeke
Ei või mina üles tulla
Minu süda valu täis.
Siis tulli peigmees kutsuma
Tule üles, tule üles minu pruudike.
(Edasi ei mäleta).
Kõik läksid reast kummardama, pakuvad klaasi õlut (klaasis on vesi), ta ei võta seda ja ei tule. Peigmehe käest võtab vastu, tõuseb püsti ja nad hakkavad tantsima.

RKM II 63, 316/7 (2) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k., Räästa t. - Ellen Veskisaar < Anna Rästas, 79 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Tsõõrilaul.
:,: Rannaeit käü ringi keskel
kellel kolm tütart on :,:
:,: Üts ol Liina tõne Leena
Kolmas väike Kadariina :,:
:,: Liina see sai kirju lehma
vasika ja lambatalle :,:
:,: Leena see sai uhke hobu,
talvel saani ilusa. :,:
:,: Ja see väike Kadariina
see jääb koduhoidijaks :,:
:,: Trillallaa ja trallallaa
pulmad kokku korraga. :,:

RKM II 63, 352 (34) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Tsooru as. - Ellen Veskisaar < Peeter Jaeniit, 83 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Tsõõrilaul
Oh sa matal tammõkõnõ
Kuis sa kasvi lohu pääl
Oi-ai-aa, oi-ai-aa
kuis sa kasvi lohu pääl.
Murdke, murdke oksakeisi
Ärge murdke ladvakeisi
Oi-ai-aa, oi-ai-aa
ärge murdke ladvakeisi.
Ladvust saava latsehällü
Tüvist tütarlaste sängü
Oi-ai-aa, oi-ai-aa
ärge murdke ladvakeisi.

RKM II 63, 365/6 (19) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k. - Ellen Veskisaar < Liine Kärstna, 68 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
:,: Meesterahva libe keel
Petis jutt ja kerge meel :,:
:,: Ööse petab pimedan
Päeva vannub valge iin :,:
:,: Vannub ihu, vannub henge
Vannub oma lubamist :,:
:,: Vannub vanu naiste vastu
Räägib tõiste poiste vastu :,:
Tsõõrilauluna kasutamisel lauldi vahele:
Traa-raa-ra, traa-raa-ra
Ralla-ralla-rallallaa.

RKM II 63, 371/3 (7) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k. - Ellen Veskisaar < Juuli Kõiv, 77 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Või olli väike mehekene
Päkapitu poisikene
Vaat-laa-lee-võta-lee
Öösi pessi mõisarehe
Päivä künni mõõdumaad
Vaat-laa-lee-võta-lee
Veie hobu lumpi sööma
Esi heitsi magama
Vaat-laa-lee-võta-lee.
Panni päitsi pää alla
Suitsutuse suu alla
Vaat-laa-lee-võta-lee
Kuri miis olli kuusistun
Varas miis olli varikun
Vaat-laa-lee-võta-lee
Varast tillu täkukese
Rohelitse ruunakese
Vaat-laa-lee-võta-lee
Lätsi kodu minema
Tee pääl tulli esä vasta
Vaat-laa-lee-võta-lee
Ära iku pojakene
Mul on kotun kolm hopest
Vaat-laa-lee-võta-lee
Üts ol'l hiiru, tõne halli
Kolmas kurekarvaline
Vaat-laa-lee-võta-lee
Istun halli täku selga
Sõidan üle Kivestu nurme
Vaat-laa-lee-võta-lee
Kivestu neiu nägi
...
Vaat-laa-lee-võta-lee
See oli tsõõrilaul.

RKM II 63, 374/6 (9) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k. - Ellen Veskisaar < Juuli Kõiv, 77 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Tammeken sa matal puu
Kos sa kasvi lohu pääl
Hoia-hoia-hoiaiaa
Kos sa kasvi lohu pääl
Es mina kasva lohu pääl
Ma kasvi karjamaa pääl
Hoia-hoia-hoiaiaa
Ma kasvi karjamaa pääl
Neiu kõndis mäke pite
Murdis tamme oksakest
Hoia-hoia-hoiaiaa
Murdis tamme oksakest
Murdke, murdke oksakeisi
Jätke latvu järele
Hoia-hoia-hoiaiaa
Jätke latvu järele
Ütel emal oli kolm tütart
Kõik olli ütesugutse
Hoia-hoia-hoiaiaa
Kõik olli ütesugutse
Üts olli kedras, tõne kudras
Kolmas siidiiskija
Hoia-hoia-hoiaiaa
Kolmas siidiiskija
Lupa mulle seda tütart
Kes olli siidiiskija
Hoia-hoia-hoiaiaa
Kes olli siidiiskija
Kui sa ei lupa seda tütart
Siis ma su'ga kurvaks jää
Hoia-hoia-hoiaiaa
Siis ma su'ga kurvaks jää
See oli tsõõrilaul.

RKM II 63, 390/1 (5) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k. < Hargla khk., Mõniste k. - Ellen Veskisaar < Marie Hordu, 73 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Krahv sõitis omast mõisast välja
Kos karjane seal lambaid hois
Valerih, valerah, valerallallaa
Kos karjane seal lambaid hois.
Krahv võttis oma mütsi pääst
Ja pakkus karjasele au
Valerih, valerah, valerallallaa
Ja pakkus karjasele au
Krahv pandke oma müts pähe
Ma olen vaene karjane
Valerih, valerah, valerallallaa
Ma olen vaene karjane
Kui oled vaene karjane
Kuis käid siis siidis sametis
Valerih, valerah, valerallallaa
Kuis käid siis siidis sametis
Mis see kõik krahvil korda läeb
Kui minu isa maksta võib
Valerih, valerah, valerallallaa
Kui minu isa maksta võib.
Oli tsõõrilaul.

RKM II 63, 391/2 (6) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k. < Hargla khk., Mõniste k. - Ellen Veskisaar < Marie Hordu, 73 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Vististe mind jumal saatis
Taevast oma armuga
Peasta mind sest hirmsast vaevast
Oh ma nutan lõpmata
Mis sina saks siin valet räägid
Mis sina alp siin unustad
Kus mul praegu mööda palet
Jooksvad nutupisarad
Ehk kas oma sõnadega
Tahad sa mind pilgata
Siiski eksitust mul pole
Et sa mind küll petta ei saa
Mure, kurvastuse paelad
Leidsin armastuse eest
Ehk küll võtsid sinu mokad
Roosisid mull' pakkuda
Kas ma suus siis roose kannan
Mõtle enne järele
Suud ma üksipäinis annan
Oma päris peiule
Lõpetan siis oma nutu
Pääseda võid vaeva käest
Mina jooksen koju ruttu
Toon sull' püssi taadi käest.
Oli tsõõrilaul.

RKM II 63, 471 (3) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Murumäe t. - Ellen Veskisaar < Helmi Viks, 51 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
:,: Isa püüdis hänilast :,:
See ei ole hänilane
See on poiste armukene.
Oli tsõõrilaul.

RKM II 63, 515/6 (8) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kõrgepalu k., Siidra t. - Ellen Veskisaar < Linda Utsal, 46 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Sambori liinas elasid
Üts kangur kahe lapsega
Neil surri ära vanempa
Jäi vaeseslatses mõlempa.
Sam valeralleraa
Sam valeralleraa
Sam valeralleraa
Vallerallerahuraa.
Poiss viidi ära minema
Seal kaugel kroonut teenima
Ja Venemaale tütre viis
Üts härra endale teenijas.
Poiss teenis kroonut ausaste
Sai varsti priis ja vallale
Kui koju hakkas tulema
Ta sõitis läbi Venemaa
Kui trahterisse astus ta
Siis nägi neiu ilusa
Poiss hakkas juttu tegema
Et neiut endale kosida
Oh härra mis te pilkat mind
Ma näi teid eile sõitmas veel
Teil hobu hilkkas hõbedast
Ja saanitekk olli sametist
Oh neiu ütle minule
Mis jaost ja soost te olete
Sambori kangru tütar ma
Ja Katariina nimi ka.
Siis oled minu õeke
Ja mina sinu vennake
Sa otsi endale peiukest
Ja mina endale neiukest.
Oli tsõõrilaul.

RKM II 63, 524/5 (4) < Rõuge khk., Tsooru k/n. - Ellen Veskisaar < Rosalie Parts, 69 a. ja Minna Hansmann, 70 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
:,: Oru Leeni illus neiu
teda kosib iga peiu :,:
tilalila nüüd ma tean
ja ka Leenist lugu pean
Mõtlesin kui ohja võtsin
Oru talu poole tõtsin
tilalila...
Oru taat siis vasta tulli
Sõbralik ja lahke olli
Aitas hobust kinni köita
Ütles, siin võid aiga viita
Küll sul uhke hobu, saan
Arvan, vist on kosjaplaan
Ütles, tule lähme tuppa
Eks siin või siis aiga viita
Kena laualambi valgel
Nägin puna Leeni palgel
Aime kõigist asjust juttu
Pulmadest ka pole ruttu
Sõidame siis Tartu linna
Kos om uulits imelai.
See oli tsõõrilaul. Sõnad õppisin Jänese kalendrist.

RKM II 63, 526/7 (5) < Rõuge khk., Tsooru k/n. - Ellen Veskisaar < Rosalie Parts, 69 a. ja Minna Hansmann, 70 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
:,: Tulge kokku noorem sugu
Kuulge minu kosjalugu :,:
Mis tema mul ol'l talvel rääkind
Kui mina reisi välja tegin
Esmalt tulli mul see mõte
Pannin ruuna saani ette
Sõitsin välja kosjamundris
Sõitsin kümme versta tunnis
Sõitsin Karja kihelkonda
Kaugel Hiiu mere randa
Sääl mul olli illos Liisa
Mõtlesin tal vastu seista
Kui nõnda mõtlin, sõitsin ma
Üht nägin käima õue pääl
See vana kuri äiataat
Kel kõht oli ees kui õllevaat
Ei lasknud ta mind edesi
Vaid pidin pöörma tagasi
Ei lasknud ta mind tereta
Vaid koertega sain pureta
Kuid sis lätt tõiste paika
Kui mina tegin kosjajuttu
Vanaeit läts õige ruttu
Kutsus tütred taadetuppa
Andis valitseda luba
Võta üks või kõik see neli
Selleks on sul oma voli
Miilil kenad musumokad
Leenil kõrged kammitukad
Liisil lagja valge nägu
Anna ongi sinu jagu
Oli tsõõrilaul. On pikk, kõik pulmad ja varrud ka.

RKM II 63, 550/1 (4) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Sepa t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Katri Sikk, s. 1873 (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Ritku tetti.
Tüdrukud istusid üksteisele rüppe. Üks käis nuiaga kaks korda ümber, tuli esimese juurde, jäi seisma ja ütles. "Tere', tere' pääperemiis!" - "Tere, tere! Mi sa otsit?" - "Tulli ritku ot'sma." - "Ko sa nuu rida' panni, mis ma sulle iilä anni?" - "Ma panni sanna pajakõsõ pääle. Esi lät'si kao viirde kastma, oja viirde uhtma. Seni olli külä rakakõnõ är' lakatanu." Siis sai ühe lapse ja läks jälle, käis nuiaga ümber.

RKM II 63, 551/2 (5) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Sepa t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Katri Sikk, s. 1873 (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Tetti tsirke.
Kõik olid ringis. Mõni oli pääsukene, mõni lõokene, mõni muu tsirgukõnõ. Tuli ostja. Peremees küsis: "Määnest tahat?" Ostja ütles kas tihalaist, häniläist, varblaist, vanna varest jm. Kellel too nimi oli, jooksis ringist välja ja ostja püüdis kinni. Kui linnud otsa said, siis lauldi:
"Kae nüüd rikas miis,
kus om sinu varandus!
Kõik su ilusad tsirguhulgad
omma minu kübärän."

RKM II 63, 565/7 (2) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa, Oja t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Liisa Tamm, 70 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Tsõõrilaul:
Mõtsas rohilise pingi peal
kat's noormeest istse seal,
simpvai rudiraa, simpvai rudiraa, simpvai rudi ralla.
Nad aivad juttu siist ja sealt,
kosja juttu kõige pealt.
Kuule, Kaarel, kos me lähme,
vast me pika nõna saame?
Kaugel, kaugel mõtsa taga
ol'l üts väikene majakõnõ.
Maja ees olli uhkõ uksõ,
maja sees olli lahkõ lapsõ.
"Tere, minu armas Annekõne,
tere, minu kallis Kaiekõne!
Kuule, Anna, mis meil asja,
meie tulli teile kosja."
"Oh te, poisi, te olet lolli,
teil pole mõistust ühte tolli.
Meil põrmandun on siiditeki,
aknad katva roosipoti.
Teil pole muu ku sinel seljas,
isegi sääl juures näljas.
Siin meie teenjatüdrigu,
neid võide omal kosida."
Poisi' teivä rõõmsa näo,
Viisid koju oma jao.

RKM II 63, 571 (8) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa, Oja t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Liisa Tamm, 70 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
"Kui pidu ol'l, sis tetti tsõõri õnnõ. Nüüd ei ole muud ku ta veeks enne - ulli no om."

RKM II 63, 584/5 (2) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Alma Nool, 56 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Tsõõrilaul.
Samboori linnas elas ka
üks kangur kahe lapsega.
Sampvalerale rah,
sampvalerale rah, urraa!
Neil surid ära vanemad,
jäid vaesekslapseks mõlemad.
Poig pidi ära minema
ja kaugel kroonut teenima
ja tütre üks herra Venemaale
viis omal teenijaks.
Poig teenis kroonut ausaste,
sai varsti priiks ja vallale.
Kui kodu hakkas tulema,
siis reisis läbi Venemaa.
Teel trahterisse astus ta,
sääl nägi neiut ilusat.
Siis hakkas juttu tegema,
et neiut omal kosida.
Ta ütles: "Tere, neiuke,
kus elavat su vanemat?"
"Samboori kangru tütar ma
ja Katarina nimega."
"Oh neiu, sa mu õeke
ja mina sinu vennake."
"Nüüd otsi omal peiukest
ja mina omal neiukest."

RKM II 63, 591 (4) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Sepa t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Katri Sikk, s. 1873 (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Mõisan laulõti tüü man:
Me lääme rukki lõikama,
kes aitab vihku keitä?
Oo armas sõbõr, tule sa,
aita meil vihku keitä!

RKM II 63, 603/4 (4) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Oja t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Liisa Tamm, 70 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Sampuuri linnan elas ka
üts kanger kahe latsega,
valerillalla, valerallalla,
üts kanger kahe latsega.
Neil surri ärä vanemba,
jäi vaeseslatses mõlemba.
Poig viidi kroonut teenima
nüüd oma isa võla eest.
Tütär viidi ärä kaugele
Lodeeri herrät teenima.
Poig teenis kroonut ausaste,
sai priis ja vabas vallale,
ta sõitis läbi Venemaa
ja sõitis linna turule.
Sääl nägi ta üht preilikeist.
Ta ei teadnud, et oli õeke.
Ta ütles: "Tere, pruudike,
kas lupat tulla minulõ?"
"Oh herrä, mis ti pilkade!
Ma näi teid eilä turu pääl.
Sul hobu hilkas hõbedast,
oli satul sällän kullanõ,
sul saanitekk oli siidine
ja saan see hilkas nii kui päiv.
Vaid mina ole(n) vaenelats,
mul surri ärä vanaema."
"Sis ütle, armas pruudiken,
mis om küll sinu nimi!"
"Ma ole kangru tütreken,
mu nimi Katariina."
"Sis oled minu õeken
ja mina ole sinu vennaken.
Sis otsi omal peiukest
küll mina omal pruuti saa."
Tsõõrilaul. Refrääni ajal tantsiti reilenderit.

RKM II 63, 611/2 (5) < Rõuge khk., Varstu v., Ala-Palu k. - Erna Tampere < Minna Pikk, 64 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2006
Tii, tii tihalane
vakka villu varblane!
Kargas üle kapsta-aia,
hüpas üle oa-aia,
lendas üle metsa - vurr!
Luges rütmiliselt.
Laps võtab teisel käeseljast pöidla ja esimese sõrme otsaga kinni liigutab üles-alla. "Kargas üle kapstaaia" juures võtab veel kord kinni. Lõpus "üle metsa - vurr" lugedes lasevad käed lahti, imiteerivad lendamist ja jooksevad laiali.

RKM II 63, 656/7 (1) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Sepa t. - Erna Tampere ja Hebert Tampere < Katri Sikk, s. 1873 (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv
Tsõõri laul:
Üt's ma ole, üt's ma ole,
kost ma tõise löüvä?
Lähä, lähä välja
omal tõist ot'sma.
Mine, armas, mine, kallis,
ärä jää sa kauges!
Näe, näe kaugelt,
näe jõe kaldalt:
illus tüdrik nii ku roos,
kaks leihvi rinnal.
Tere, tere, külätüdrik,
mis sa neist lillist palmitsat?
Jummalimme, küläpoiss,
palmitsa teil vanikut.
Paneme käe kokku
ja lääme üten kodu.

RKM II 64, 100 (2) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Selma Lätt < Miili Luht, 72 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Soome sild. Tsõõrilaul.
Sõitsin üle Soome silla,
Soome sild see pragisi valeri, valeri rallalla.
Soome sild see pragisi.
Kas võin sõita Soome sillast,
jah võid sõita Soome sillast.

RKM II 64, 100 (3) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Selma Lätt < Miili Luht, 72 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Jänese laul. Tsõõrilaul.
Oh kuis rasked on mu päivad,
seda kõik mu vennad näevad.
Mind kui lindu püüetakse,
sagedaste müüetakse.
Täna sai mind jääger näha,
püüdis mulle tüli teha.
Ütles: "Hurdad, minge sinna!"
Jänes kargas sinna-tänna."
Tahtsin end küll ära peita,
koerad kaugel maha jätta.

RKM II 64, 144/5 (2) < Rõuge khk., Varstu v., Lindoru t. - Selma Lätt < Emilie Kender, 51 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Tsõõrilaul.
Siidilipp.
Siidilipp ja hõbepurje,
kuldne laev läks merele
Oh kuis tuul ja maru möllab hirmsasti,
siiski ma su juure jõuan armsasti.
Laeva peal olid noored mehed,
kedad hüüti madrusteks.
Kuulke kulla külämehed,
kas te nägid minu vennakeist?
Ütle, imeilus tüdruk,
kudas vend sinul välja näeb?
Poisil olid punapõsed,
lokkis juuks ja sinisilm.
Ütle vaene, vilets tüdruk,
midad lubad leidjatel?
Ühel annan siidiräte,
teisel kuldse sõrmuse.
Kolmandalle, nooremalle
luban iseenese.
Kalamehed läksid jälle
rõõmsal laulul merele.
Jõua vastu uppunud,
sõua vastu vennake.

RKM II 64, 145/6 (3) < Rõuge khk., Varstu v., Lindoru t. - Selma Lätt < Emilie Kender, 51 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Mäe otsas kalju lossis
Õitses mul üks õieke
tra, ri, trale, ral, ral, ra
õitses mul üks õieke.
Lossihärra ainus tütar
olli minu armuke
tra, ri, trale, rale, rale raa
olli minu armuke.
Võtsin õhtul kandle kätte,
sammusin siis lossi pool.
Lossi aken seisis lahti,
armukene laulis seal.
Kurvad laulud lõi ta mulle,
kurvalt kuulsin ma ta häält.
Aasta pärast läksin jälle
sedasamma tutvad teed.
Lossi aken seisis kinni,
armukeist ei laulnud seal.
Surnuaiast kõlas mulle
tumedalt üks tuttav hääl:
"Oled lahti ilmavaevast,
tule sa minu juurde nüüd."
Teistel armastus on magus,
meil on vihakarikas.

RKM II 64, 177 (1) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Selma Lätt < Miili Luht, 68 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Vanapoiss iks olen ma,
siiski omal naist ei saa.
Tere neiu, kääna end, näutä hend,
kas sa passid pruudis mulle!
Sukugi ei passi sa,
sa piad ära minemä.
Ma validsa siist rengist
küll tõise omale.
Sa küll passid pruudis mulle,
sind ma ikka armastan.

RKM II 64, 198/9 (4) < Rõuge khk., Kõrgepalu k., Pällingu t. - Selma Lätt < Anna Mihkelson, 80 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Pruut ja peigmees pärna vilus
roosiaid neil ümber illus
uh uh hu vale rallalla
valeri, valeri rallalla.
Pruut on üsna truu ja õige,
aga peigmees loll ja leige
uh uh hu vale rallalla.
Ütles pruudil: "Jää sa siiä,
ei sind ühes ma või viia."
"Mine, mine, sind ma_i nuta,
sinu armastust ei ooda.
Sul pole ausaid armusilmi,
näitavad mul murepilvi."
"Oh mu kallis pruudikene,
paludes sul annan käe.
Anna andis armukene,"
:,:Olen valand silmävee:,:
"Kui sul nõnda vesi silmäs,
ma sul kõige armsam ilmas
uh uh hu, vale rallalla,
valerih, valerih rallalla.
Lähme sinnä, kus meil mõisa,
hõisakem nüüd: "Hõissa, hõissa!""

RKM II 65, 258/60 (8) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. - - Silvia Porosson, Anatoli Garshnek < Liisa Purk, 78 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Üks peigmiis otsib pruuti.
/Noodid./
Üks peigmiis otsib pruuti,
kes teda armastab.
:,: Üks peigmiis otsib pruuti :,:
kes tedä armastab.
Tulõ siia sind ma vaata,
kas pruudis passid mul!
:,: Tulõ siia sind ma vaata, :,:
kas pruudis passid mul.
Ei sina küll ei passi
küll pruudiks minulõ.
:,: Su silmäd vaatvad sinnä, :,:
sa mind ei armasta.
Tõõsõlõ ütles: Tulõ siiä, sind ma vaata,
kas passid pruudiks mul.
:,: Tulõ siiä, sind ma vaata, :,:
kas passid pruudiks mul.
Su silmäd vaatvad siiä,
sa minu armastad.
:,: Su silmäd vaatvad siiä, :,:
sa minu armastad.
Siis kõnnime siin aias
siin on meil väike mõis.
:,: Siis kõnnime siin aias, :,:
siin on meil väike mõis.
Meil sulast lähab tarvis,
kes meile tüüsid tiib.
:,: Meil sulast lähab tarvis, :,:
kes meile tüüsid tiib.
Nüüd tere, tere, nuurmiis,
kas tahad tiini meid?
:,: Nüüd tere, tere, nuurmiis,
kas tahad tiini meid?
Jää jumalaga, nuurmiis,
sii mõis om sinu nüüd.
:,: Jää jumalaga, nuurmiis,
sii mõis om sinu nüüd!
Sõs sii nuurmiis nakas jälle pruuti ot'sma.

RKM II 65, 261/2 (10) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. - - Silvia Porosson, Anatoli Garshnek < Liisa Purk, 78 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Ringmängu laul.
/Noodid./
Sõidi, sõidi Kikaorgu
enne ao tulõkut.
Refr. Rairara rairara rairara,
enne ao tulõkut.
Es mul sääl küll und es tulõ,
ma kai neiut kavalast.
Refr. Rairara ... jne.
Kus' tu neiu tüüd sääl tegi,
kus' tu neiu kangast kodi.
Refr. Rairara jne
Viis üüd - vass vüüd,
kümme üüd - küünär kangast.
Refr. Rairara jne

RKM II 192, 891/3 (813) < Elva l. < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Priidu Tammepuu < Rein Karjus, 71 a. (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tii, tii, tialane,
pussmõtsa* puid raguma.
Hams!
See oli lastemäng. Latsed võtse ütstõse kääsälläst kate näpuga kinni ja nakkasid üles-alla tsõetama. Iga lats lugi sedä värssi:
Tii, tii tialane,
pussmõtsa puid raguma.
Hams!
Vana mõisaaegne lastemäng. Pärast seda lasti käed valla ja tõmmati kate käega ütstõsel üle põs´ke ja üteldi kõrraga: Hams!
Vana mõisaaegne lastemäng. Minu vanaunu isä olli, kes näitas meile tuut mängu. (Jaak Jurs, 90 a. kui kuuli. Pops, elas Võrumaal Rõuge khk. Vana-Roosa v. Palu nimeline kandikoht.)
Ta oll väga võrkus. Tema kondi ja luu olli nõrga nigu kabla otsad [veel vanas eas]. Ta tantse. Napukõrre pandi risti ütstõse pääle, es tohi napukõrre manu puttu. Ja võtse is´tse maha põrmandule ja võtse jala ja pandse kaala takka. Mõlemad jalad pandse ja esi võtse är´ ka. Oi, ta oll väega võrksa miis! Nigu ilma luuta oles ollu.
*pussmõts - ümber perse (R. K.)

ERM 151, 35 (7) < Rõuge khk., Nursi v., Siimuna k., Ülenurme t. - Alide Tirol < Eva Liiv, 74 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Tsõõrilaul (Ringilaul)
Om mul see õnnetin tsõõrin olla
Seldsiken mul kõrda minna
Ma ole häbelik küll otsma sedä
Mis mulle kõlvulik, om minu südä.

ERM 151, 115/7 (2) < Rõuge khk. - Alide Tirol < Liisa Prenner (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui sa tahad kosja minna
Võtta minno kosilaseks
Ümber, ümber ritata, tallridi ra
Mina tunnen tuima neio
Arva välja armsa neio
Ümber jne.
Tuimal neiol tuttis hiuse
Armsal paled punased
Ümber, ümber jne.
Kurjal korgid silma kulmud
Laisal laiad särgi siilud
Ümber, ümber jne.
Ära sa võtta pikka naista
Pikk ei painu pingile
Ümber jne.
Võtta naine tillokene
Sea sõra suurune
Ümber jne.
Sea sõra suurune
Lamba saba laiune
Ümber jne.
Väikene naine läts lehmi süsmä
Kukku piima nüssikohe
Ümber jne.
Väikene naine läts karju saatma
Kasteheina ära kados
Ümber jne.
Seppäkene sellikene
Tee mul rehakene
Ümber jne.
Riibu läbi ristikhaina
Kraabi läbi kastehaina
Ümber jne.
Otsi üles mino naine
Pane üles aho pääle
Ümber jne.
Ritsik ol ta maha aanud
Prussak seere ära söönud
Ümber jne.
Kõik maailm on must ja pümme
Ei näe enamb kosja minna
Ümber jne.
Ringilaul pulmade ajal. Ümber, ümber ajal tantsitas.

RKM II 148, 232 (2) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Kas kingsepp kodus
Istusime kas reas või ringis ja üks käis siis ühe juurest teise juurde küsimas kas kingsepp kodus. Niikaua, kui tema seal küsis, niikaua teised vahetasid oma kohti ja see siis näitas sinna - näe seal ta on, ja kui see küsija sai nüüd koha ära näppata, siis jäi see ilma kohata küsijaks.

RKM II 148, 247 (20) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ringimängu laul
Kus käisid, veike Annake,
kus käisid, veike Annake?
Ref. Oi rillalla, oi rallalla
oi ridi roosa rallalla.
:,: Ma käisin metsas kõndimas :,:
Ref.
:,: Ja roosi lille noppimas :,:
Ref.
:,: Mis oled sa nii ehmatand :,:
Ref.
:,: Mind jänes põesas ehmatas :,:
Ref.
:,: Kes on su kleiti rebinud :,:
Ref.
:,: Mets on mu kleiti rebinud :,:
Ref.
:,: Kes on su juuksid sasinud :,:
Ref.
:,: Tuul on mu juuksed sasinud :,:
Ref.

RKM II 148, 248 (21) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ringilaul.
Jahimees
Üks jahimees läks välja
seal kasemetsa pool,
üks jahimees läks välja, välja
seal kasemetsa pool.
Ref. Sui oli kätte tulemas,
sui oli kätte tulemas,
:,: Toomingad ja õienupud
olid lahti minemas. :,:
:,: Tal tee pääl vastu tuli, tuli
noor ilus tütarlaps. :,:
Ref.
:,: Ta teretas ja hüüdis, hüüdis:
"Kus pool su mõtted on?" :,:
Ref.
:,: "Kus mujale mu mõtted, mõtted
kui kasemetsa pool. :,:

RKM II 148, 249/50 (22) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Kaks neidu
Ringilaul
1. Kaks neidu metsa kõndma läks,
kaks neidu metsa kõndma läks,
üks rikas, teine vaene,
üks rikas, teine vaene.
Ref. Ta rittas tiritam, tiritam,
ta rittas tiritam, tiritam.
Taadi ridi raa, taadi ridi raa.
2. :,: See küsis rikka käest: :,:
:,: "Miks oled sa nii murelik?" :,:
Ref.
3. :,: "Ma võin küll sulle ütelda, :,:
:,: mis olen ma nii murelik. :,:
Ref.
4. :,: See poiss, kes mind nüüd armastab, :,:
:,: see armastab meid mõlemaid." :,:
Ref.
5. :,: Poiss istus kaugel vii puu all :,:
:,: ja kuulis kõik neid sõnu. :,:
Ref.
6. :,: Ta ohkas raskest südamest: :,:
:,: "Mis pean ma, vaene, tegema? :,:
Ref.
7. :,: Kui rikka naise võtan ma, :,:
:,: kus jääb see vaene üksinda. :,:
Ref.
8. :,: Parem jätan maha mõlemad :,:
:,: ja kosin omal kolmanda." :,:
Ref.

RKM II 148, 250/1 (23) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Jüts
Juts oli rikka jesa poiga,
Juts oli rikka jesa poiga.
Võtse vaest last armasta,
võtse vaest last armasta.
2. :,: Kui jesa sedä teedä saie, :,:
:,: saat är poja võõral maal. :,:
3. :,: Kuule, kuis me kellä lööva, :,:
:,: tiä ei kes koolnu um. :,:
4. :,: Tu nu mõrsja um är koolnu, :,:
:,: kellel hummen saaja um. :,:
5. :,: Kuus aga velle kirstu kantse, :,:
:,: kõik oli leina rõivasten. :,:
6. :,: Peigmees esi risti kantse, :,:
:,: pisar silmast tsilkuman. :,:
7. :,: Peigmees võtse vaiva väidse :,:
:,: lõigas hindäle kõrisse. :,:
8. :,: Las nu tsilguda mu veri :,:
:,: mõrsjakõse havvale. :,:

RKM II 148, 251/2 (24) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ringilaul
Aadamil oli seitse poega,
seitse poega Aadamil,
Ei nad söönd, ei nad joond,
ei nad teadnud armastust.
Elasid kõik üheskoos ja siis tegivad kõik nii.
Tehti ringmäng ja üks oli ringi sees ja siis, kui lauldi, et siis nad tegivad kõik nii, siis see, kes oli ringi sees, mis see siis ees tegi, seda pidid kõik järgi tegema, ja see, kes nii ruttu järgi teha ei saanud, see pidi siis ringi sisse minema.

RKM II 173, 89/90 (10) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Karjussõ mäng
Mängi saava' neli vai kuus last. Üts om karjus, tõõnõ pini, kolmas susi, nelläs voonakõnõ, viies tsilikene, kuuõs utikõnõ.
Karjus käü nuiaga vasta maad toksõn edesi-tagasi ja laul:
"Olli mina or´an,
käve mina kar´an,
hoiõ mina memme utti,
kaidsi mina memme karja.
Memm tekk mullõ musta kuuõ,
sinisida, säresida,
neid oll mitmõsugusida."
Sõs ütles pinile: "Kutsjakõnõ, kae sa nika kar´a perrä, ku ma suigahta." Sõs jääs magama. Pini kah. Ku pini jo maka, tulõ susi, vii lamba' kõik üteviisi minemä ja käkk är. Esi' lätt kah minemä ja käkk hindä ärä'.
Karjus tulõ üles ja nakas lambit otsma. Esi kaes maha' ja ütles: "Sjoo om tsili jälekene, sjoo om voona jälekene."
Sõs, ku kõik üles ots, algas mäng otsast pääle. Nüüd om karjus tuu, kes edimädsenä kätte sajas ja tuu om susi, kes viimätsenä. Kes tõõsõna kätte saias, om pini. Mängu aigu avitas pini kah lambit otsi.

RKM II 173, 97/8 (18) < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. < Haanja v., Tootsi k. - Kalev Kalkun < Linda Kalkun, s. 1918 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ritk
Latsõ' istussõ maha' ritta. Ütstõõsõlõ istutas nii üskä, et pikk rida saa ja hoitas tuust, kes iinpuul om, kõvastõ kinni'. Üts lätt ette, kükkäs maha'. Tääl käüdetäs silmä' kinni'. Kükkäs maha' ja nakas edimäst rüpest pinimuudu kaapma. Esi ütles: "Ma kaiva ritku."
Viimäne hüppäs üles ja juusk edimädsest väega ligidält müüdä. Kaapja kotsil tää hõikas. Ku kaapja juuskja kinni' võtt, istus tää edimätsele üskä ja juuskja jääs püüdmä. Aga ku ei saa' kinni' püüdä, om vastapidi.
Ritku mängsevä' tütärlatsõ'.

RKM II 173, 203 < Rõuge khk. - Kalev Kalkun (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mu süä siin kergib ja keeb.
Tsõõrilaul
(Noodid)

RKM II 173, 204 < Rõuge khk. - Kalev Kalkun (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kord sõitis Piitre küläs sääl
(Noodid)

RKM II 173, 205 < Rõuge khk. - Kalev Kalkun (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kus käisid väike Annake.
Vana tsõõrilaul
(Noodid)

RKM II 287, 549 (1) < Rõuge khk. < Tallinna l. - Juuli Ruus < Juuli Ruus, oma mälestuste järgi (1970) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mõned istemängud.
Ma olin siis alles aastat 8-9, kui neid mängusi mängiti. Istusime kõik reas, suured kui veiksi, pika pingi pial ja käed kõigil rüpes. Üks võttis siis midagi veikse asja kätte ja hakkas siis igaühele panema ja teine jälle seisis ka seal kaugemal ja vaatas hoolega järele, kellele ta annab. See pidi siis ära ütlema, kes sai. Kui ta ära ütles, siis sai tema istuma ja see tuli ütlema ja kui ta siis ise luges kogu aeg: "Sulle annan ja sulle ei anna ja sulle ei näitagi," ja ükskõik, kuidas ütles.

RKM II 287, 549 (2) < Rõuge khk. < Tallinna l. - Juuli Ruus < Juuli Ruus, oma mälestuste järgi (1970) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kas kingsepp kodus on?
Istusime kas reas või ringis, poisid ja tüdrukud ja üks käis ühtepuhku ikka küsimas: "Kas kingsepp kodus on?" Niikaua, kui tema küsis, niikaua teised jälle vahetasid kohtasid. Siis see, kelle käest ta küsis, see näitas, et näe, seal ta on, siis küsija pidi ruttu ja kähku sinna istuma ja see, kes istmest ilma jäi, see jäi jälleki küsijaks.

RKM II 287, 551 (3) < Rõuge khk. < Tallinna l. - Juuli Ruus < Juuli Ruus, oma mälestuste järgi (1970) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Varas.
Nooret istuvat kõik paaris, üks noormees ja teine neiu, ja üks jääb siis üksikuks ja hakkab siis seal edasi-tagasi käima ja võtab siis ühel neiu ära tantsima (ehk peiu) ja teised siis kõik laulavad, et "Varas, varas on su nimi, varastid mu pruudi ära," ja see, kes nüüd ilma jäi, lähab jälle vargile.

RKM II 290, 675 (4) < Rõuge khk., Lompka < Räpina khk., Moosikatsi v., Kauksi k. - Kristi Salve < Julie-Marie Abel, s. 1891 (1972) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
/Andmeid lindistatud laulude kohta/
"Nüüd ma olen leeris käinud", "Üks rätsep sõitis Rasinalt", "Ühel emal kolm tütart" ja "Oi oi oi oi mõisapoisse" olid ringmängulaulud. "Tsilevirelilla, sina oled ilma" ja "Kulla ime, tsirgu ime" ei olnud mängulaulud.

RKM II 329, 64 (30) < Rõuge khk., Utessoo k. - Ellen Liiv < Emilie Klais, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tsõõrilaulud olid:
Kus käisid, väike Annake
See Mäeotsa talu
Üts jahimees läts vällä
Sis laupa õhta lauluga
Mäe otsas kaljulossis
See kakskümmend üks
Seal Riia linna väravas
All orus rohelise pingi peal
Neli noortmeest ühte heitsid.

RKM II 329, 112/3 (4) < Rõuge khk., Kirikumõisa as. - Erna Tampere < Irma Klais, 67 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
See kakskümmend üks
ja see kakskümmend kaks,
ja see kakskümmend kolm, neli, viis ja kuus,
ja see kakskümmend seitse,
ja see kakskümmend kaheksa,
ja see kakskümmend üheksa,
ja see kolmkümmend täis.
Vahelaul: /:Kevadine aeg ilus oled sa,
noor armuaeg veel ilusam sa:/ (Valss).
Teisi vahelaule sellel ei olnud.

RKM II 329, 113 (5) < Rõuge khk., Kirikumõisa as. - Erna Tampere < Irma Klais, 67 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Õhtu vaikus jõuab lauldi ka ringmängulauluna.

RKM II 329, 113 (6) < Rõuge khk., Kirikumõisa as. - Erna Tampere < Irma Klais, 67 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Istemänge ka tetti: täideti laiva, söödeti ritsikid.
Ritsika söötmine: Üks väike asi oli ühel käes. Kõik istseva tsõõrin, üt´s olli keskel, tuu pan´d egale sülle: "Sulle ma anna, sulle ma ei anna." Tõnõ jäll pidi ära ütlema kelle käen om. Kui ära ei ütlenud, sis korrati tuu asi. Ja kui kätte saadi, sis pidi tuu minema ütlema, kelle käest kätte saadi.

RKM II 329, 113 (7) < Rõuge khk., Kirikumõisa as. - Erna Tampere < Irma Klais, 67 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Viimast paari juusti sis kah ütüst tüküst. Hõigati: Viimane paar vällä.

RKM II 329, 128 (26) < Rõuge khk., Nogo k. - Erna Tampere < Eduard Pehter, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ringilaulu':
Oh kuis rasked on mu päevad,
seda kõik mu vennad näevad.
Vahelaulud:
a) Eila õhtu jätsid sa
mulle musi andmata,
aga täna pead sa
topelt ära tasuma. (Polka).
b) Oi, oi uhva, uhva,
sind mina ei võta,
sind mina ei jäta. (Polka).

RKM II 329, 140/1 (2) < Rõuge khk., Kusma k. - Erna Tampere < Juuli Puistusmaa, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Simmani olli vanast. Sis tetti ringi, lauleti. Lauleti vahele midagi säänest, mis tantsuks oli. Polka muudu lasti. Ringi aegu es tantsita valssi. Ainult polkat lasti ringin. Vanast olli mõisan palju nuuri, minti kokku, pill ka ja peeti simmani, tantsiti es ole määnestki juumist. Mänge tetti ja lunastati noid pante.

RKM II 329, 141 (3) < Rõuge khk., Kusma k. - Erna Tampere < Juuli Puistusmaa, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tuvikese söötmine - võeti tikk, panti suuhte üt´s meesterahvas ja üt´s naisterahvas - tuu olli nigu musi andmine.
Üks olli, et panti rõivas üle pää, silgutati vett säält ülevast alla.
Pidi väl´lä minema ja tuuma viis õigõt ja viis valet.

RKM II 329, 147/8 (2) < Rõuge khk., Tootsiküla - Erna Tampere < Aliide Noortoots, 79 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mäe otsas kaljulossis
õitses mul üks õieke.
Aasta perast läksin jälle
seda sama tuntud teed.
Lossiaken seisis lahti,
kallikene laulis seal.
Aasta perast läksin jälle
seda sama tuntud teed.
Lossiaken seisis kinni,
kallimat ei laulnud sääl.
Surnuaiast kõlas mulle
tumedalt üks tuttav hääl:
"Olen lahti ilmavaivast,
tule sa mu juure nüüd."
Tetti tsõõri kah sellega.

RKM II 329, 152 (1) < Rõuge khk., Koke k. - Erna Tampere < Amanda Juht, 68 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üt´s illus mõisa Eestimaal,
sääl suure jõe kalda pääl.
Vahele lauldi: Armasta, kallista,
ära sa neiut kurvasta. (Valss).

RKM II 329, 157/8 (7) < Rõuge khk., Koke k. - Erna Tampere < Amanda Juht, 68 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Siidilipp ja hõbepurjed,
kuldne laev läheb merele,
laeva peal olid noored mehed,
keda hüüti madrusteks.
Sääl tuli imeilus neiu
oma venda otsima.
"Kuulge, kulla noored mehed,
nägite mu venda siin?" -
"Ütle, imeilus neiu,
kuidas vend sul välja näeb?"
"Vennal olid puna paled,
lokkis juus ja kübar peas."
"Ütle, imeilus neiu,
mida lubad leidjale?"
"Esimesel siidiräti,
teisel kullast sõrmuse,
kolmandale, nooremale,
luban iseenese.
Tahan talle elu ajaks
jääda purje pesijaks."
Seda lauldi niisamuti kampas. Seda võib ringin ka lulda vahepala vahele ja.

RKM II 329, 162 (17) < Rõuge khk., Koke k. - Erna Tampere < Hilda Noortoots, s. 1895 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mäe otsas kaljulossis
õitses mul üt´s õiekene.
Lossihärra ainus tütar
olli minu armukene.
Tantsiti vahele polkat.

RKM II 329, 170/1 (6) < Rõuge khk., Koke-Jüri k. < Rebase k. - Erna Tampere < Aliide Jürisaar, 79 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kõik maailm on must ja pümme,
es ma näe kosja minna'.
Tantsujago: Ümbre, ümbre ritata,
taadi ridi ralla.
Võta minnu kosjapoisis,
mina tunne tuima neiu,
arva välja armsa neiu.
Armsal paled punane,
tuimal omma tukis hiuse',
laisal laia' särgisiilu'.
Ärä sa võta pika naist
pikk ei painu pingile.
Võta naine väikukõnõ,
tsiasõra suurukõnõ,
tsiasõra suurukõnõ,
lambahanna laiukõnõ.
Naine lät´s lehmi lüpsema,
satte piima nüssikohe.
Naine lät´s karja saatema,
katte kastehaina sisse.
Sepäkene, sellikene,
tee mul rauast rehäkene,
riibu läbi ristikheina,
kraabi läbi kasteheina.
Kui ma naise kätte sai,
olli üli likkes lännü,
veie kodo kuivama,
panni aho otsa pääle.
Prusak teda maha ai
ja ritsik riista ära sõi.
Taat ma kuuli üt´s ainus kõrd ja taa jäi mulle päähä. Ma kuuli Mäekolgah koh ma käve ku nuur olli.

RKM II 329, 171/2 (7) < Rõuge khk., Koke-Jüri k. < Rebase k. - Erna Tampere < Aliide Jürisaar, 79 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mäe otsas kaljulossis,
õitses mul üks lilleke,
lossihärra ainus tütar
oli minu armuke.
Tantsujagu: See hommikune päikene
on õrn ja roosi sarnane,
nii õrn ja puhas pead sa
ka armastuses olema.

RKM II 329, 172 (8) < Rõuge khk., Koke-Jüri k. < Rebase k. - Erna Tampere < Aliide Jürisaar, 79 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mu süda mul kerkib ja keeb,
mind otsata rahutuks teeb,
mul okkad ja uhakad ees,
ma ole üks õnnetu mees.
Tantsulugu: See hommikune päikene
on õrn ja roosi sarnane,
nii õrn ja puhas pead sa
ka armastuses olema.

RKM II 329, 186 (10) < Rõuge khk., Tagametsa k., Kaugu t. - Erna Tampere < Elli Org, 78 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ma tantsumiis ei ole olnu', aga ringmängust võtsi iks osa. Kui seda lauleti, sis hakkas tants pääle:
Tali oli mööda minemas,
sui oli kätte tulemas,
toomingad ja õienupud
olid lahti minemas.

RKM II 329, 187 (2) < Rõuge khk., Rebase k., Uibumäe - Erna Tampere < Maimu Tamm, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tsõõri tetti selle lauluga:
Mäe otsas kaljulossis
õitses mul üks õieke,
lossihärra ainus tütar
oli minu armuke.
Sis laulti vahele ja tantsiti.

RKM II 329, 191 (4) < Rõuge khk., Rebase k. - Erna Tampere < Arnold Alliksoo, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Uba tsõitadas - pandi puu aia pääle, istsõva tõine tõise otsa pääle ja kiiksiva. Kes sis ülesse jääs, tuu jääs kuivama.

RKM II 329, 198 (10) < Rõuge khk., Tindi k., Marjamäe t. - Erna Tampere < Elfriede Vaap, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tsõõri tetti ja laulti:
Kus käisid, väike Annake?
Tantsujagu: Valerillalla, valerallalla,
vale riidi roosa rallalla.
Tantsiti ütelõ poolõ, tõsõlõ poolõ ja keerutadi ringi.

RKM II 329, 198/9 (11) < Rõuge khk., Tindi k., Marjamäe t. - Erna Tampere < Elfriede Vaap, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
See Mäeotsa talu, tirallallaa,
see teeb mul peavalu, tirallalla.
Oh kuis tuul ja maru möllab hirmsasti,
siiski ma su juure jõuan armsasti. (Polka)
Olli ka ringilaul.

RKM II 329, 199 (12) < Rõuge khk., Tindi k., Marjamäe t. - Erna Tampere < Elfriede Vaap, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üt´s jahimiis lät´s välja,
seal kasemetsa pool,
tal tee peal vastu tuli
üt´s ilus tütarlaps.
Urraa, siis neiud elagu
ja vanad poisid suregu!
(Polka)

RKM II 329, 199 (13) < Rõuge khk., Tindi k., Marjamäe t. - Erna Tampere < Elfriede Vaap, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Oh, kui rasked on mu päevad - oli ka ringilaul.

RKM II 329, 199 (14) < Rõuge khk., Tindi k., Marjamäe t. - Erna Tampere < Elfriede Vaap, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Siidilipp ja hõbepurjed,
kuldne laev läks merele.
Tantsujagu: Oh, kuis tuul ja maru möllab hirmsasti,
siiski ma su juure jõuan armsasti. (Polka)

RKM II 329, 212 (20) < Rõuge khk., Nursi v., Kolga k. - Erna Tampere < Salme Huul, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ratast tetti - rahvas käest kinni ja käu ringin. Vahelaulu olli, sis tantsiti. Kie võeti sinna ringi keskele, nii tantseva.
Mäe otsas kaljulossis
õitses mul üks õieke.
Vahelaul: Suvi oli kätte tulemas,
tali oli mööda minemas,
toomingad ja õienupud
on kõik lahti minemas. (Polka)

RKM II 329, 250 (7) < Rõuge khk., Kirikumõisa as. - Erna Tampere < Linda Männiste, 66 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ringilaulud olid:
a) Kus käisid väike Annake?
b) Üks jahimees läks väl´la.
c) Tammeke, sa matal´ puu.
d) Kui Peetrilinnas kord vaikis kära.

RKM II 329, 262/3 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Meeliku k. - Erna Tampere < Ella Ploom, 67 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
See kat´skümmend üt´s ol´l tsõõri tehes. Vahelaul:
Sina minu oma,
mina sul seesama. Kevadine aeg,
ilus oled sa,
noor armuaeg, veel ilusam sa.
(valss).
Samale laulule laulsid poisid koerust:
Kilu-Maril olid
suure', pika' hamba,
ära sei kõik karjamõisa
vasika' ja lamba'.

RKM II 329, 263 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Meeliku k. - Erna Tampere < Ella Ploom, 67 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kus käisid väike Annake, ol´l ka tsõõrilaul.
Valerillalla, valerallalla,
vale riidi russa rallalla.

RKM II 329, 263 (6) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Meeliku k. - Erna Tampere < Ella Ploom, 67 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mäe otsas, kaljulossis,
pummairassassa,
õitses mul üks õieke
pummairassassa.
Ai pummai, pummai
tsik, tsik, tsik,
ai pummai ruudi rassassa.

RKM II 329, 263/4 (7) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Meeliku k. - Erna Tampere < Ella Ploom, 67 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tuu ol´l ka vana ringilaul, mida lauldi kõgõ.
Kord elas mölder veski peal,
tsimmairuudi ralla,
ja temal ilus tütar ka
tsimmairuudi ralla.
Ai tsimmai, tsimmai, tsimmaiaa,
tsimmai ruudi ralla.

RKM II 329, 264 (8) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Meeliku k. - Erna Tampere < Ella Ploom, 67 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
See Mäeotsa talu
see teeb mul peavalu.
Tali oliära minemas,
suvi oli kätte tulemas,
poisid puutelle vangerdega
olid kosja minemas. (Polka).
Seal pärnapuude vilus
seal magas Mari ilus.
Ma läksin aida taha,
et Marit äratada.
Ma võtsin saapad maha
ja tahtsin koputada.
Siis vana Juhan tuli,
tal teivas seljas oli.
Tsui, Muri, võta varas,
tal aiateivas paras.
Ma jooksin üle küngaste
ja läbi küla kapsaste.
Ma lätsi aia äärest
ja Muri kiskus säärest.

RKM II 329, 265 (10) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Meeliku k. - Erna Tampere < Ella Ploom, 67 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Oh kui rasked on mu päevad,
seda kõik mu vennad näevad.
Till, till, tühi vaat,
vanapoiss ol´l vaadi sees,
vaadil tõmbsi punni iist,
vanapoiss tul´l vaadi siist
(Polka).

RKM II 329, 265/6 (11) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Meeliku k. - Erna Tampere < Ella Ploom, 67 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üt´s illus mõis ol´l Eestimaal,
sääl suure jõe kalda pääl.
Sääl elas aidapapake,
tal ol´l üt´s illus tütreke.
Kes tahtis tütart kosida,
see peab rikas olema.
Üt´s kinksepp londis korvaga
tul´l minu tütart kosima.

RKM II 329, 272 (30) < Rõuge khk., Rebase k. - Erna Tampere < Liine Helstein, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üt´s jahimiis lät´s vällä,
sääl kasemetsa puul,
tal tii peal vastu tulli
nuur illus tütarlat´s.
Hurraa, sis neiud elagu,
ja klaasid kokku kõlagu.
Ta teretas ja hüüdis,
kos pool su mõte' on.
Kus mujale su mõte'
kui kasemõtsa pool.

RKM II 329, 363 (32) < Rõuge khk., Kallaste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Marie ja Artur Vodi, mõlemad s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vares vaga linnukene,
lendas linna uulitsale.
sealt tema lendas katusele
kõrtsimamma matusele.
Vahel.: Ketras, ketras kelle ratas
vanaeide voki ratas.
Villad vakas, takud lakas,
kotikangas kuke nokas.

RKM II 329, 363 (33) < Rõuge khk., Kallaste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Marie ja Artur Vodi, mõlemad s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üks jahimees läks välla
sääl kasemetsa pool.
Tal tee peal vastu tuli
noor ilus tütarlaps.
Ta teretas ja küsis:
"kus pool su mõtted on?"
Kus mui'al on mu mõtted,
kui kasemetsa pool.

RKM II 329, 364 (34) < Rõuge khk., Kallaste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Marie ja Artur Vodi, mõlemad s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tsõõrilaul
Tammeke, sa matal puu,
kus sa kasvid loho pääl.
Ladvast saava laste hälli
tüvest tütarlatse tooli.

RKM II 329, 365 (35) < Rõuge khk., Kallaste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Marie ja Artur Vodi, mõlemad s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Oh kui rasked on mu päevad
seda kõik mu vennad näevad.
Vahelaul: Kiluvere Muril olid
väga pikad hambad,
ära sõivad Haanja mõisa
vasikad ja lambad.

RKM II 329, 372 (6) < Rõuge khk., Meelaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Lonni Timmi, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ringmängu alustamiseks hüüti - hakkame ratast parandama.

RKM II 329, 372 (7) < Rõuge khk., Meelaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Lonni Timmi, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ja see kakskümmend üks,
ja see kakskümmend kaks,
ja see kakskümmend kolm, neli, viis,
ja see kakskümmend kuus,
ja see kakskümmend seitse,
ja see kaksümmend kaheksa,
ja see kakskümmend üheksa
ja kolmkümmend täis.
vahelaul:
See suvine aeg on ilus aeg,
veel ilusam aeg on armuaeg.
(vahelaulu ajal tantsiti valssi).
Ja see kolmkümmend üks...

RKM II 329, 387 (16) < Rõuge khk., Sänna v., Haapsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Aliide Veeväli, 79 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ringmängu vahelaul:
Oh kuis tuul ja maru möllab hirmsasti,
siiski ma su juure jõua armsasti.
(Sellega tantsiti polkat).

RKM II 329, 418 (9) < Rõuge khk., Haanja v., Tautsa k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Adeele Safronova, 61 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tamme, sa matal puu,
miks sa kasvad oru sees.
Refr.: Oi-ja, oi-ja, oi-oi-jaa,
miks sa kasvad oru sees.
Neiud kõndvad mööda mäge,
murdvad sinu oksad ära.
Refr.: oi-ja...
Murdke, murdke oksad ära,
ladvad jätke järele.
Refr.: oi-ja...
Ladvast saavad laste hällid,
tüvest tütarlaste sängid.
Refr.: oi-ja...
Sellega tetti tsõõri.

RKM II 329, 419 (10) < Rõuge khk., Haanja v., Tautsa k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Adeele Safronova, 61 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kus käisid, väike Annake,
ma käisin metsas kõndimas,
ja lilleõisi noppimas.
Miks oled sa nii kohkunud?
mind jänes põõsast ehmatas.
Kes on su kleiti rebinud?
Mets on mu kleiti rebinud.
Kes on su juukset sasinud?
Tuul on mu juukset sasinud.
Oh ära salga, Annake,
su lugu kõik me teame.
Vahelaul:
Valerillalla, valerallallaa,
valeriidi roosa rallallaa.
Seda lauldi iga rea järele.

RKM II 329, 421 (15) < Rõuge khk., Haanja v., Tautsa k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Adeele Safronova, 61 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lastelugemised:
Tii-tii-tihane,
vaa-vaa-varblane.
Liiri-lõõri lõoke,
piiri-pääri pääsuke.
Hüppa üle oaaia,
karga üle kapsaaia,
üle metsa vurr.
Mitu last võtsid üksteise käeselgadest kinni ja kõigutasid lugemise ajal käsi koos. Viimase rea ajal lasti kätest lahti ja tehti lendamisliigutusi kätega.

RKM II 329, 429 (3) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Ellen Kisand (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tsõõrilaul.
Mäe otsas kaljulossis
õitses mul üks õieke.
Vahelaul oli:
Krahvihärra tütred ilusad ja prisked,
olgu nad küll uhked,
minu vastu lahked.

RKM II 329, 432 (8) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Hannuste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Meeta Peterson, 65 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ringilaul.
See Mäeotsa talu
teeb südamele valu.
Ait oli puude vilus,
kus magas Mari ilus.
Ma aida taha tõtsin
ja saapad maha võtsin.
Vana Juhan tuli
ja teivas seljas oli.
Säh, Muri, võta varas,
sul aiateivas paras.

RKM II 329, 449 (17) < Rõuge khk., Rõuge v., Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Linda Kõiv, 59 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Oh, kui rasked on mu päevad,
seda kõik mu vennad näevad.
Mind kui lindu püüetakse,
sagedaste müüetakse.
Täna sai mind jääger näha,
tahtis mulle paha teha.
Ütles: "Hurdad, minge sinna-tänna!"
Jänes kargas sinna-tänna.
Kinni nad mind püüdsid,
sada nahka seljast nülgsid.
Sellega tehti tsõõri. Vahelaulu ei mäletanud laulik.

RKM II 329, 459 (4) < Rõuge khk., Viitina v., Järveküla k., Kuusiku t. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Roosi Uibo, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tammeke, sa matal puu,
kus sa kasvid lohu pääl?
Vahel.: Siivai-sii, saavai-saa,
sina minu kavalusi kätte ei saa.
Ma ei kasva lohu pääl,
kasvan karjakingu pääl.
Siivai-sii...
Murdke, murdke oksakese,
jätke ladvad järele.
Siivai-sii...
Ladvast saava laste hälli,
tüvest tütarlaste tooli.
Siivai-sii...

RKM II 329, 482/3 (19) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Issaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Anna Ilves, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kes aias, kes aias,
mesilane aias.
Mis nimi, mis nimi,
... tema nimi.
Olgu nimi, mis on nimi,
see aasta miist ei sa.

RKM II 329, 555 (19) < Rõuge khk., Sandisoo k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Alfred Pannart, 82 a. (s. 1895) (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üks jahimees läks metsa
sääl kasemetsa pool.
Üks jahimees läks metsa, metsa
sääl kasemetsa pool.
Kes tee pääl vasta tulli?
Noor illos tütarlaps.
Kes tee pääl vasta tulli, tulli?
Noor illos tütarlaps.
Rohkem ei mäleta.

RKM II 329, 572/3 (1) < Rõuge khk., Rasva k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Meeta Teppo, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
See Mäeotsa talu, tirallallaa,
see teeb mul peavalu, tirallallaa,
see Mäeotsa talu,
see teeb mul peavalu, tirallallaa.
Käi kapsasse, käi kapsasse,
ära tiku kaali kallale.
Kui kipud kaali kallale,
siis Muri lasen vallale.
Ait sääl seisis puude vilus, tirallallaa,
ja aidas magas Maali ilus, tirallallaa.
Ait sääl seisis puude vilus,
aidas magas Maali ilus, tirallallaa.
Vahelaul:
Kui jõudsin aida taha, tirallallaa,
siis saapad võtsin maha, tirallallaa.
Kui jõudsin aida taha,
siis saapad võtsin maha, tirallallaa.
Vahelaul:
Siis vana Juhan tulli, tirallallaa,
tal teivas seljas oli, tirallallaa.
Siis vana Juhan tuli, (tirallallaa,)
tal teivas seljas oli, tirallallaa.
Vahelaul:
Muri, võta varas, tirallallaa,
tal aiateivas paras, tirallallaa.
Muri, võta varas,
tal aiateivas paras, tirallallaa.
Vahelaul:
Muri lõhkus ära sääred, tirallallaa,
küll oli väga valus, tirallallaa.
Muri lõhkus ära sääred,
küll oli väga valus, tirallallaa.

RKM II 329, 573/4 (2) < Rõuge khk., Rasva k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Meeta Teppo, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üts jahimees läts välja
sääl kasemõtsa puul.
Üts jahimees läts välja, välja
sääl kasemõtsa puul.
Vahelaul: Sui oli kätte tulemas,
tali oli mööda minemas,
:,: toomingad ja õienupud,
kõik olid lahti minemas. :,:
Kes talle vasta tulli?
Noor illos tütarlats.
Kes talle vasta tulli, tulli?
Noor illos tütarlats.
Vahelaul:
Ta teretas ja küsis,
"Kuspool su mõtted on?"
Ta teretas ja küsis, küsis:
"Kuspool su mõtted on?"
Vahelaul:
"Kus muiale mu mõtted,
kui kasemetsa puul.
Kus muiale mu mõtted, mõtted,
kui kasemetsa puul!"
Vahelaul:
Seletus: vahelaule ta ise vahele laulda ei jõudnud, ütles ainult, et lauldi.

RKM II 329, 582/3 (2) < Rõuge khk., Rasva k., Põrguhavva t. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Linda Lepp, s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mäe otsas kaljulossis,
juihh valleraa,
õitses mul üks õiekene,
juihh, valleraa.
Just, just, jehha dingel,
kaas tennadi piiko-ohhohhoo,
jeest, jeest jehhadii,
kaas tenna voi.
Võtsin õhtul kandle kätte,
sammusin siis lossi poole.
Lossi aken seisis lahti,
armukene laulis seal.
Aasta pärast läksin jälle
sedasama tutvat teed.
Lossi aken seisis kinni,
armukest ei laulnud seal.
Vahelaul iga kahe rea järel, ise ei laulnud.

RKM II 329, 583/4 (3) < Rõuge khk., Rasva k., Põrguhavva t. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Linda Lepp, s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tiku Mardil palju kanu,
samm, simm, samm suurairai.
Igat seltsi, noori, vanu,
kiku, ahoi!
Kui nad jutustasid vooris,
kaagutasid ühes kooris.
Mõisahärra seda nägi,
kus on Mardil nokavägi.
Märt see vastas: "Pole ime!
Sest et neid ma haudun ise."
Härra ütles: "Kui see nõnda,
haudu mulle siis ka mõnda!"
Haudumise aeg kui jõudis,
härra andis, mis Märt nõudis.
Suure kasuka ja uue,
päris laia, musta kuue.
Igal päeval lihapada,
mune - neid oli nelisada.
Teised tegid heina võsas,
Märt, see haudus õlest pesas.
Ühel päeval nähti Märti
nagu mõnda haudvat parti
jooksmas ümber õlest maja,
kana kombel tegi kaja -
põlema ei läinud pesa,
härra jooksis üle kesa.
Sest, et pesal polnud vahti,
tuld oli pandud salamahti.
Märt see kurtis silmaveega,
pojad otsa saanud seega.
Nõnda kaval Kiku-vana
üle löönud härra naha.
Vahelaul igal real. Ei laula.

RKM II 329, 586 (5) < Rõuge khk., Rasva k., Põrguhavva t. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Linda Lepp, s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
See kaksümmend üks
ja see kakskümmend kaks
ja see kakskümmend kolm,
neli, viis ja kuus.
Ja see kakskümmend seitse
ja see kakskümmend kaheksa,
kakskümmend üheksa
ja kolmkümmend.
Sina minu oma,
mina sul seesama.
Tunned sa tuksumist
minu rinna naal.
Kevadine aeg, ilus oled sa,
noor armuaeg, veel
ilusam sa.

RKM II 329, 593/5 (11) < Rõuge khk., Rasva k., Põrguhavva t. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Linda Lepp, s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui ilma sünnib inime,
siis on ta rumal, unine.
V.l. Ai-ui-ai-aa, lase lennata,
viis versta veerand tunniga,
pumm-tshumm, vidiridi pumm,
tshumm-vidiridi-pumm,
tshumm vidiridi vidiridi pumm-valerui.
Ai-ui-ai-aa, lase lennata,
viis versta veerand tunniga.
Siis asub südame tal hirm,
et varsti kätte jõuab surm.
Vahelaul:
Meil saab ta põrgu heidetud
ja orgi otsas küpsetud.
Vahelaul:
Kuid sõbrad, see on vale kõik,
ei põrgu ole paha paik.
Vahelaul:
Meist mõni mees on põrgus käind
ja põrgu au ja ilu näind.
Vahelaul:
Siit minnes versta viis või kuus
oled otse põrgusuus.
Vahelaul:
Sääl uksehoidjaks kirju kass,
kel silm oll pääs kui kohvitass.
Vahelaul:
Sääl kartul nagu apelsin
ja kaevuvesi selge viin.
Vahelaul:
On põrgus nii suur tantsusaal
kui Viljandi kreis Mulgimaal.
Vahelaul:
Sääl iga mees teab joba joht,
kuskohas on ta õige koht.
Ei kurat ole laita mees,
tal soe ja pehme süda sees.
Ei sarvi ma tal pole näind,
võib-olla, et need ära läind.
Ja ühel kevad-suisel ööl
surm ilmus talle, vikat vööl.
Sis kukkus kurat külili
ja hing tal väljas oligi.
Sis põrgu seinad põrusid
ja taevast sadas tõrusid.
Sis võttis Peetrus suure sae
ja saagis läbi põrgulae.
Ta hüüdis: "Koeral koera malk!
Vat surm on ikka patu palk!"
Laul olgu lühike või pikk,
peaasi, et on õpetlik.
Vahelaul iga kahe rea tagant ka lõpuni. L. L. ei jõudnud lihtsalt laulda.

RKM II 329, 598 (15) < Rõuge khk., Rasva k., Põrguhavva t. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Linda Lepp, s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mu isamaa armas,
kus sündinud ma.
Sind armastan ma järjest
ja kiidan lauluga.
:,: Oh, kuis torm ja maru
möllab hirmsasti,
siiski ma su juure
jõuan armsasti. :,:

RKM II 394, 82/5 (5) < Paide l. < Rõuge khk., Sammuka k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Tsõõrimängu laul.
Seda laulsid tütarlapsed vahetunni ajal. Tehti ringi ja lauldi. Ringi sees tantsiti.
Ja see katskümmend üts
ja see katskümmend kats
ja see katskümmend neli, viis ja kuus.
ja see katskümmend säidse
ja see katskümmend katõsa
ja see katskümmend ütesä
ja kolmkümmend täus.
Tants polka taktis.
Oh, kuis tuul ja maru
möllab
hirmsastii-ii,
siiski ma su juurde
jõuan
armsas-tii-ii.
Ja see kolmkümmend üts
ja see kolmkümmend kats
ja see kolmkümmend kolm,
neli, viis ja kuus.
Ja see kolmkümmend säidse
ja see kolmkümmend katõsa
ja kolmkümmend ütesä
ja nelikümmend täus.
Tants valssitaktis.
Sina minu oma
sel suisel aal,
tunnen su tuksumist
oma rinna naal.
Kevadine aeg,
ilus oled sa,
noor armuaeg
veel ilusamb sa.
Ja see nelikümmend üts
ja see nelikümmend kats
ja see nelikümmend kolm
neli, viis ja kuus.
Ja see nelikümmend säidse
ja see nelikümmend katõsa
ja see nelikümmend ütesä
ja viiskümmend täus.
Polkataktis tants.
Kui tulõd sa',
tulõ ütsindä,
saat mino mano
magama.
Ku tulõt sa,
tulõt hulgaga,
saat esä käest
malgaga.
Ja see viiskümmend üts
ja see viiskümmend kats
ja see viiskümmend kolm,
neli, viis ja kuus.
Ja see viiskümmend säidse
ja see viiskümmend katõsa
ja see viiskümmend ütesä
ja kuuskümmend täus.
Polkataktis tants.
Korjan lilli, köidan kimpu,
viin neid oma kallile.
Selle lillekimbu sisse
peidan oma südame.
Niiviisi lauldi sajani välja.
Tantsurefräänid kordusid. Tavalesilt tantsisid tütarlapsed omavahel. Poisid häbenesid tantsida.

RKM II 394, 124/5 (6) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Hiire laul kassile.
Tiidekene, tibukõnõ,
kassikõnõ, kanakõnõ,
silmä' nigu sibula,
hand ku siidi pailakõnõ.
Aga kass ei kuulanud hiireema meelitusi ja võttis ikka hiirepojad kinni. Selle peale ütles hiireema:
Uh, sa kassi, kühmä sälgä,
sei mul säidse säärast poiga.

RKM II 394, 128 (9) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Susi ja tsiga.
Tsiga tsungsõ, hõõrat handa,
nisa' nipsõ, kõrva' lunkso.
Tull susi ja ütel tsialõ:
"Anna' mullõ üts pookõno."
Tsiga ütel: "Laula' mullõ üts lookõno."
Susi nakas laulma:
"Tsiga tsungsõ, hõõrat handa
nisa' nipsõ, kõrva lunksõ."
(Seni, kui hunt laulis, viis siga ühe poja kõrvale.)
Susi ütel: "Anna' mullõ üts pookõno."
Tsiga ütel: "Laula' mullõ üts lookõno."
Susi laulis jälle:
"Tsiga tsungõ, hõõrat handa,
nisa' nipsõ, kõrva lunksõ."
(Seni laskis siga hundil laulda, kui kõik kümme põrsast oli põõsasse peidetud ja hunt jäigi põrsastest ilma.) Jutul ots.

RKM II 399, 462 (53) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Suured poisid narritasid väiksemaid. Nii küsis suurem poiss: Kas Riia linna tahad näha? Väike poiss muidugi tahtis ja siis asus suurem poiss tema seljataha ja litsus oma peod vastu poisi kõrvu ja tõstis ta niiviisi üles kõrgemale, nii et väike hakkas hädaldama. Siis suurem ütles lohutuseks: Sa tahtsid ju näha.

RKM II 399, 462/3 (54) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Külalapsed mängisid julguseproovimist. Üks küsis teiselt: Kas metsas oled käinud? Vastus: Jaa. Küsija: Kas hunti oled näinud? Vastus: Jaa (või ei) Küsija: Kas kardad? (hunti?) Küsimusele vastaja tavaliselt ütles, et ei karda. Siis küsija hakkas ta silme ees käega vehkima. Kui silmaripsmed hakkasid liikuma, silmad pilkuma, siis kartis hunti. Kui jõudis silmad vagusi hoida, siis ei kartnud hunti ja oli võitja. Nii võis küsija kõik lapsed läbi "proovida".

ERA II 143, 243/4 (7.1) < Rõuge khk., Tsooru v., Hirremetsa t. < Vastseliina khk. - Leo Niilus < Katri Pihl, 76 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Tantsuviiside järele tantsides on lauldud järgmisi laule:
Oi Maali, Maali, sa ei tea,
su rinnal hingata on hea.
Sa sulad minu südames
kui suhkur kuuma kohvi sees.

ERA II 143, 244 (7.2) < Rõuge khk., Tsooru v., Hirremetsa t. < Vastseliina khk. - Leo Niilus < Katri Pihl, 76 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Tantsuviiside järele tantsides on lauldud järgmisi laule:
Kilu-Maril olid väga pikad hambad.
Ära nad kõik sõivad Rõuge mõisa lambad.

ERA II 143, 244 (7.3) < Rõuge khk., Tsooru v., Hirremetsa t. < Vastseliina khk. - Leo Niilus < Katri Pihl, 76 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Tantsuviiside järele tantsides on lauldud järgmisi laule:
See hommikune päikene on õrna roosi sarnane.
Nii õrn ja kindel pead sa ka armastuses olema.

ERA II 143, 244 (7.4) < Rõuge khk., Tsooru v., Hirremetsa t. < Vastseliina khk. - Leo Niilus < Katri Pihl, 76 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Tantsuviiside järele tantsides on lauldud järgmisi laule:
Käi kapsasse, käi kapsasse,
ära kipu kaali kallale.
Kui kipud kaali kallale,
siis lase püksid vallale.

ERA II 126, 170 (53) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Vaarkali k. < Setu, Palandü k. - Amanda Raadla < Paul Tikk, s. 1874 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Mäng.
Munaviirutaminõ. Egäl ol´l neli vai viis munna, nä leivä kokku ja naksi mängmä. Ol´l laud pantu kaldu, katolt puul lauda läts munatii. Laua takah ol´l muna maah. Nu panti muna viirdüma. Ku muna laua takah mõne tõse munalõ külge lät´s, sis sai tuu viirütäjä tuu muna inõle. Ku muna külge lää-s, sis jäi tä sinnä maahha ja tõne mängjä nakas munna viirütämä. Ku muna mõnel mängjäl otsä saiva, sis tul´l osta lauvva takast (kopik paar). Kiä kõige inämb külge lei, tuu sai inõle pal´lu munnõ. Väläspuult mängu inemisõle es müüdä munne määnegi hinna iist. Munnõ viirutädi kõik lihavõtepühi aig ja nätäl aigu pääle pühäde.

ERA II 126, 416/7 (7) < Rõuge khk., Haanja v., Pressi koolimaja < Rõuge khk., Haanja v., Trolla k. - Amanda Raadla < Ann Rebane, s. 1862 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Tsõõrilaul.
Tammõken, sa matal puu,
kos sa kasvi loho pääl.
Sii vai sii, saa vai saa,
ega sa mu kavalusetükke ei tii.
Murdkõ, murdkõ ossakeisi,
jätkõ ladva järõlõ,
sii vai sii, saa vai saa,
ega sa mu kavalusetükke ei tii.
Ladvast saava laste hällu,
tüvest tütärlaste tooli,
sii vai sii, saa vai saa jne.
Ütel imäl kolm tütärd,
kõik olli ütesugutsõ.
Sii vai sii, saa vai saa,
ega sa mu kavalusetükke ei tii.
Üt´s neist kudas, tõine kedräs,
kolmas siidi-iskijä,
sii vai sii, saa vai saa jne.
Lupa mullõ seo tütär,
kes om siidi-iskijä!
Sii vai sii, saa vai saa jne.
Kui sa no mulle sedä ei lupa,
süämevalun suren ma,
sii vai sii, saa vai saa,
ega ma su kavalusetükke ei tii.

ERA II 126, 547 (9) < Rõuge khk., Haanja v., Ala-Suhka k. - Amanda Raadla < Madli Udras, s. 1865 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Tsõdsemiis, kas liinan kävet,
kas sa mõnda Maiest kuulit?
:,: Ai kuu, kummaijee, Serevere
neiu jõekaldal simmaijee. :,:
Maie viiäs mehele
luuvasepä sellile.
:,: Ai kuu, kummaijee, Serevere
neiu jõekaldal, simmaijee. :,:
Nätäl vana põrssa tapi,
tuustiga täl otsa lei.
:,: Ai kuu, kummaijee, Serevere
neiu jõekaldal, simmaijee. :,:
Pulma saiva ausast peetus,
nii et Mus´t võip mäletä.
:,: Ai kuu, kummaijee, Serevere
neiu jõekaldal, simmaijee. :,:

ERA II 126, 579/80 (7) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Jõulu aigu ol´l iks vanast mõistatuse mõistmine ja mängimine. Ritku kaibeti ja känkseppä mängiti viil hilda.
Ritku kaibmine käis nii: panti tuul kesk tarre. Üt´s mängjä iste tooli pääle, üt´s iste tälle üskä, tõne tõsele üskä, üt´s kolmandale jne. Hoitseva rianistja kõvaste üt´sütest kätega kinni. Üt´s karas ratsukila luuvarre sälgä ja sõitse luuvarrega kolm kõrd ümbre tolle ria. Edimädse iin kaabits sis luuvarrega põrmandu pääl. Pääle kaabitsõmise püüdse edimäst väl´lä tõmmata, tõse hoitse aga tuud kätega kinni. Ku es jõuva edimält väl´lä tõmmata, sis pidi jäll' uuveste sõitma ümbre tuu ria ja kaabitsõma. Nika ku jõudse ritku väl´lä tõmmata. Mõni ol´l nii kõva, et tõmmas terve rinna tooli päält maha, jäi inne tühi tuul kesk tare.

ERA II 126, 580/2 (5) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Känksepä mängmine.
Tuudi pikk ors väl´läst tarrõ ja orre külge, keskpaika umbes, kõideti luud. Üt´s saistas hargikala orre pääle, nii et luud jäi tälle jalgu vaiele. Tõne saistas ratsala orre otsa poole, säl´g vasta edimäst. Mõlemba hoitseva kätega orrest kinni.
Kes orre otsa puul olle, tuu küsse tõse käest: "Kas känksepp om kotun?" Ku tõne vastas, et ei ole kotun, sis nakas edimäne ort kõvva edesi-tagasi liigutama. Luud nakas sis tõsel jalguvahel hõõrma ja tuu püüdse ort kõvva kinni hoita, et edimäne ei saas ort liigutada. Ku ol´l kõvemb otsa puul, sis sai iks tõne kannatada, nika ku pidi alla vandma. Ku edimäne näi, et tõne väsünu ol´l, sis küsse uuveste: "Kas känksepp kotun om?" Tõne vastas: "Om kotun." Edimäne küsse: "Kas mulle kängä umbleb?" Tõne vastut: "Ei umble!" Jäll' nakas edimäne orrega tüütämä ja tõne püüdse kinnihoitmisega tedä takistada. Nikani tüütedi, ku tõne perrä and ja ütel, et umbleb kängä. Sis jäteti järgi, ol´l mäng lõpnu. Tõse, kiä tahtse, naksi jäll' otsast pääle. Känkseppä mängiti ainult katekeisi ja tõse kaiva päält.

ERA II 143, 217/9 (1) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus < Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Numbrilaul.
See kakskümmend üks ja see kakskümmend kaks,
see kakskümmend kolm-neli-viis ja kuus
ja kakskümmend seitse ja see kakskümmend kaheksa
ja kakskümmend üheksa ning kolmkümmend täis!
Refrään:
Sina, minu oma, mina sul seesama.
Tunned sa tuksumist minu rinnala?
(Palutakse partner.)
Kevadine aeg, ilus oled sa,
noor õieaeg veel ilusam sa!
(Tantsitakse.)
See kolmkümmend üks ja see kolmkümmend kaks,
see kolmkümmend kolm-neli-viis ja kuus
ja kolmkümmend seitse ja see kolmkümmend kaheksa
ja kolmkümmend üheksa ja nelikümmend täis!
Ja see nelikümmend üks ja see nelikümmend kaks,
see nelikümmend kolm-neli-viis ja kuus,
ja nelikümmend seitse ja see nelikümmend kaheksa
ja nelikümmend üheksa ja viiskümmend täis!
See viiskümmend üks ja viiskümmend kaks,
see viiskümmend kolm-neli-viis ja kuus,
ja viiskümmend seitse ja viiskümmend kaheksa
ja viiskümmend üheksa ning kuuskümmend täis!
See kuuskümmend üks ja kuuskümmend kaks,
see kuuskümmend kolm-neli-viis ja kuus,
ja kuuskümmend seitse ja kuuskümmend kaheksa
ja kuuskümmend üheksa ning seitsekümmend täis!
See seitsekümmend üks ja see seitsekümmend kaks,
see seitsekümmend kolm-neli-viis ja kuus,
ja seitsekümmend seitse ja seitsekümmend kaheksa
ja seitsekümmend üheksa ning kaheksakümmend täis!
See kaheksakümmend üks ja see kaheksakümmend kaks,
see kaheksakümmend kolm-neli-viis ja kuus,
ja kaheksakümmend seitse ja see kaheksakümmend kaheksa
ja kaheksakümmend üheksa ning üheksakümmend täis!
See üheksakümmend üks ja see üheksakümmend kaks,
see üheksakümmend kolm-neli-viis ja kuus,
ja see üheksakümmend seitse ja üheksakümmend kaheksa
ja üheksakümmend üheksa ning sada täis!
Seda laulu lauldakse veel praegugi meie ümbruskonnas, täh. Rõuge kihelkonnas.

ERA II 143, 246 (1) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus < Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Veel üks kohapääl lauldav ringmängulaul.
Ingel kukkus taevast maha, pummairassassaa,
karvatutt jäi teiba taha.
Refr. Ai-pummai, pummai, tsik-tsik-tsik,
ai-pummai ruudi rassassaa.
Ai-pummai, pummai, tsik-tsik-tsik,
siin pole muud kui pinguta.
Laudas lapsi ilma toodi,
lepikusse üles poodi.
Setu võttis ninast tatti,
viskas vastu poodiletti.
Leidsin kraavist surnukeha,
viskasin ta jälle maha.
Lind see laulis lepikussa,
Krantsman-Mari kündis kesa.
Kännu kukk tuli tast välja,
soputas ja tegi nalja.

ERA II 143, 320 (8) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
E.R.A. küsim.kava Nr. 2
Selgituseks ja vastusteks.
Kaanepildil toodut "muna mulkuajamise" nuia viskus. Kelle nui lähemale jäi, see hakkas esimeseks ajajaks, kuni jõudis veel mõne laisema augu omale pista.
Mängu pikem kirjeldus on ju kord saadetud, nagu seda mälestan.

ERA II 143, 320 (9) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Pulmades: "Teke tsõõri!"
Meester.- naister. vaheldamisi kätest kinni hoides ja päivapäri ringi käies laulavad paar salmi sõna ja tandsivad sõnu korrates ehk iseäralisi salmi järgnevaid sabasid. Sõnasabad on:
"Tsii-vai-tsii, tsaa-vai-tsaa,
mina sinu kavaluse tempa ei taa!"

ERA II 143, 320 (10) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Näituseks:
"Oh, kui rasked on mu päevad,
seda kõik mu sõbrad näevad," lauldes ja marsides, aga järgmised sõnad ruttu ja tandsides:
"Mind kui lindu püüetakse,
sagedaste müüetakse!", kaks korda.

ERA II 143, 320 (11) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Tõine:
"Kord elas mölder veski pääl,
simvale rooli rallala.
Sel olli kavval sulanõ,
simvali rooli rallala."
Tandsides: "Ai simvali, simvali, rallala,
ai simvali rooli rallala!" Kaks korda.
Ambrosius on ladna mees, seal Tõrvas.

ERA II 143, 321 (12) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Linnakeelist läbiminek
Mängud. 38. punkt.
Köüs pandi keskelt sõlme, sõlme avaus nõnda suur, et toober läbi mahub.
Teine hoiab teiselt poolt nööri kokkulangemise eest, käega ja jalaga. Kolmas peab avausest läbi kargama. Läheb see korda, on osav. On aga nööri hoidjad osavamad, tõmbavad silmuse - sõlme kinni, ja naerda saab.

ERA II 143, 321 (13) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
[Mängud] 43. Lihavõttemune löödi kokku teravad otsad vastamisi. Kellel muna terveks jäi, see võitis; enne kõneldut osa.

ERA II 143, 321 (14) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
[Mängud] 50. "Pümesikamäng" siinpool tuttav. Kinnisilmi veetakse ja üteldakse vedades: "Pümmesikk, ma viä sinno!" - "Kohe paika?" - "Siapahta!" - "Mida otsma?" - "Kapstid körpmä!" - "Kos luits?" - "Otsi esi!" Siis laseb lahti. Otsib nii kaua. Kui kedagi kätte saab, hakkab see jälle pümmesikaks.

ERA II 143, 321 (16) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
[Mängud] 55. "Viimane paar välla!" on siinpool tuntud. Mängiti kevadel mäekünka otsas.

ERA II 143, 322 (17) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kaardimängu "Kuningil käümise" saamine. Olkõ sis nii, et kuulja võiva ülekullõmisele tulla. Elasin sel ajal, umbes 60 aastaiga tagasi, Haani Sika külähn, ku Kindralli-Annõ mehe sõsar tull Tartust suvõl Sika küllä oma vele poolõ suvitamma. See selet mullõ niiviisi:
"Ma elä Tartuhn tudengite pasjana ja minno kutsutas "Kodas-Matli". Ma korjan sialt tarõpühkmise aigu pormandult ütsikit kaardilehti, ei viska tulõalostusõs, hoie alalõ ja tõi sullõ. Siin um kaardilehti mitmõst mängust, korja esi kokko ja tii hinele üts mäng kaartõ! Mängu "Kuningil käümises" piäd olõma 10 vai 12 mängjät; andas egalõütele üts piltkaart. Kelle risti kuningas trehväs, see saa "kuningas - õigusõmõistjas" nigu kohus kunagi ja tõõsõ tulõva egaüts uma mõtõldu hädä kaibamisega kuninga mano, tuu mõist õigusõ ja tege otsusõ, mida sis siäl samahn täüde viiäs. Edesi ei kaivata. Kaibusõs või egaüts välla mõtõlda, miä suuhõ tulõ ja miilde halkahtas.

ERA II 143, 325 (21) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Rahvamängud.
Kiviviskamise lõngud.
Karjas käies tegi vanaisa mullõ lõngu tsuvvakabla harudest, kumbki haru arssin pikk ja keskelt kolmekordne, nii ühes lühemas otsas sõlm, teine, pikem ots käis ümber sõrme paar korda mähitult, et ei võiks ühes kiviga ära visata; lühem sõlmega ots pidi lahti laskma, kui 4 kuni 5 korda õhus keerutad.
Lõngukivi suurused: Liivimaa väikese vereva kardula taulised. Ümärgused kivit läksivad kaugemale. Urmelised ja kandilised, kui maad mööda karjasöödil visata, siis urises ja undas edasi jookstes ja maapinnalt üles karates mitu korda.
Karjased kokku saades teise talu poisikesega võistlesid kaugemale viskamisega, ja püstloodis taeva poole kõrgemale.

ERA II 143, 325 (22) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Tõine lõnk olli puine: millede harude vahele kinnitadi kivikene, harude vahele kõvasti kinni surudes. Seda ei keerutadud, vaid visati üheainsa vibutusega; niisama kaugemale ja kõrgele. Enam pruugil ja ligi kantav olli kablelõnk.

ERA II 143, 326 (23) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Sõjapidamine lõngukividega.
Õigesti trehvamine visates.
Sügise poole, kui rukkid kuhjas ja mägedevahelised heinamaaniidud tehtud, ajasivad ühemõttelised poisslastest karjased omad karjad üksteise lähedale ja hakasivad lõnkudega liinu lahkma.
Liin: säeti 3 kivi, rusikusuurust, ülestiku, ja liin olli valmis. Mõõdeti paarkümmend sammu kaugust - ja kes oskas lõnguga ülestiku kivid maha trehvata, olli võitja ja pidi taganema, paarkümmend sammu kaugemale uue liina tegema. Viskamine pidi sündima karjast kaugemal, et mitte loomadele pääle visata. Mõned osavad saivad ka viiekümne ehk 100 sammu kauguselt trehvata.
Olen kogunud ümargusi siledaid kivisid müüritegemiselt ja on mõned praegu alles, mis võisid olla omal ajal püssikuulideks jäneste ja partide mahanottimiseks, sel ajal, kui püssisid veel ei olnud.
Käsitsi viskamine paarkümne sammu kaugus, kuna lõnguga kuni sada sammuni trehvati. Seda võis seal teha, kus palju lõngukivisid oli.

ERA II 143, 327 (24) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Ennustus "poolpaksu pudru peale"
Sügise poole, kui nurmed-niidud karjale vabad ja päevad lühikesed, ei aetud karjaloomi enam kodu, vaid jäid ka keskpäevaks metsa.
Karjastele toodi kodust söök - lõuna - metsa. Nüüd tahtsivad karjased teada: mis kellegile tuuakse, kas vedelat või sagedat, paksu pudru? Tehti prohvet. Vaksapikune tollijämedune lepatüvika pulga üts ots naasklitauliselt teravaks ja teise otsa sisse tollisügavune lõhe. Lõhesse pisteti arssinapikune üheaastane pajukasu, nagu telegrafitraat, ilma leheteda, seda pidi igaüks ladva otsapidi kinni võttes taeva poole üles viskama. Kõvemad poisid viskasivad kõrgemale, kus see langemise hooga püstloodis maasse tungis; vähemad tütarlapsed - madalamale jäädes langes poolviltu maasse. Selle järele: püstloodis - paks puder, viltu - poolpaks ja küljeli langedes hoopis vedel puder. Selle kuju olli [joonis]. Iga kord näitas õigust.

ERA II 143, 329 (26) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Vägipulga vedamine.
Vägipulga vedamiseks võeti tugev luuavars. Sellega istudi maha ja hoiti kahe käega luuavarss jalavarvaste kohal, maaga loodis, kuna teine istus vastamisi, jala-alused kokku, ja vägikaigas - luuavars - pidi varvaste kohal olema, käed mõlemad mõlemil kõvasti küles. Kolmas luges: 1, 2, 3, siis pidit ühtlasi tõmbama. Raskem, kõvem tõmbas kergema ülese.
Lepingu järgi ühe käega ülesvedamine. Istuti niisama kaks kokku. Ühel ainult üks käsi, selle mähkis sedelkarihmaga kõvasti oma käe sõrmed ümber vägipulga. Et ühe käega vedades koha saab ju alguses enam tagapoole hoida, siis rihm hoiab ära sõrmede lahtipääsemise. Ongi võit kindel.

ERA II 143, 329 (27) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Sõrmkooku veetakse iga sõrmega: ede-, keskmise ja tsillisõrmega. Õkva tulejal on nõrgem sõrm. Korra kõrtsis sõrmel hauguvedamisel tõmmanud õige kõva sõrmega teisel sõrmenaha tupe maha.

ERA II 143, 330 (28) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Maadlemine, on karjastel, kes enamiste ühesuurused on. Suurem väikesega harva lähevad madlema. Maadlemine sülilde, teine käsi alt, teine päält, ümbre keha käed kokku, nüüd pigista ja murra teine maha. Võib ka jalga taadõ panda, kui enne olli niisati kokku lepitud.

ERA II 143, 330 (29) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Teine on käsitsi-maadlus, kus võetakse kinni teise alapool õla käisest. Seda vanemad inimesed hurjutavad: "Mis ti kakut rõivit!"

ERA II 143, 330 (30) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Tarõ otsale viskamine - nagu lehekülg 25 pildil näha "Rahvamängud". Pidi nii üles tõstma ja edesi viskama, et maha ei tohtinud kukkuda ja siiski jalad maast üles tõusivad.

ERA II 143, 330 (31) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Ujumist olli harvem, sest lombid ja turba-augud ei sobinud selleks minu sünni- ja kasvamise kodu ümbruses. Suuremaks saades käisin järvede ääres, nii Haani kui ka Rõuge ja vaevalt sain poolselgeks ujumise: kõhuli, külliti ja seljali.

ERA II 143, 345 (15) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kangakudamise mäng.
Kes tahtis "kangakudamise mängu" teistele näidata, see pidi olema kerge kehaga, kuna laisad ja pikaldased selleks ei sobinud.
Panti keset tare, põrandale, sülla ehk rohkema pikkune istepink peeldeks. Kangakudajaks isik istus kesk pinki ja suu pingiotsa poole. Kahe käega pingist kinni võttes lei kaks korda pingi jalaga vastu põrandat, nagu kangakoluga kaks korda igale lõngale lüüakse. Silmapilgu kiirusel jalad põrandalt üles tõsta, perse pääl ennast üles keeruta, edasi nihuta, et teise pingiotsa juures niisama pingejalgega kaks korda vastu põrandat koputada. Kes seda rutem sai teha, olli virgem kangakuduja, kuna laiskadel "trantskadel" väga pikkamööda "kangakudumine" edenes.
See olli taremäng ja üksikule oma võimiste osavust näidata. Mingisuguse pilli ja mängu järele seda ei tehtud, vast laulu?

ERA II 143, 346 (16) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Terasurumise mäng
Seda pidi mängitama kahekesi, võimalikult ühesuurused ja ühe kõvadusega isikud. Võib tares, kah väljas õues, muro pääl mängida. Ettekande kombe järgmine: kaks isikut seistasivad väljakule, seljad kokku, vastamisi. Mõlematel käed tagapoolt siduda küünärpää kohalt kõvaks ahelaks, et lahti ei tohi laske. Nüüd laskis üks ennast kumargille, võttis teise oma selja pääle, tõstis sellel jalad õhku ja silmapilgu pärast pidi teine sedasama tegema, teise omale selga võtma ja nii edasi kuni väsimuseni. Mida rutem nad sellega hakkama saivad, seda ilusam näha, kuna "puised-luised" väga kaua kangutasivad.
Teine vähem, teine suurem ei kõlbanud, vähem ei suutnud suuremat jalgu õhku tõsta. Võib olla, et selle juures ka mõnesugusid laulusõnu sõnuti. Ma ei kuulnud seda. Nägin seda külakooli laste juures - sel ajal, kui poisikesena koolis käisin.

ERA II 143, 368 (4) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Öütsimäng tuliluut.
Öösi öütsis tuli põleb kõik öö läbi, siis hommikuni jäävad süed, hüdse, perrä.
Mõned tragimad poisid, kes südit on iga töö ja toimingule, mis nalja teeb. Ja nimelt hommikul, kui uni ei taha mant minna, siis nad hakkavad tuliluuti laskma ja see sünnib järgmiselt: Kui ei olnud tuli suure öütsikivi lähedal, toodakse suurem kivi tule ääre, säetakse laiem tasasem pool ülese, päälepoole.
Teine poisikese pää suurune kivi, millega kõrgele tõstes pääle visata - see peab olema täitsa ümärik.
Suuremale kivile sülitakse suur lapsak sülge, või mitmest suust, et sõrmkübaratäüs sülge saada; pandakse tulest kanamuna suurune tuline, punane süsi, sülje pääle. Nüüd kiviga pääle visata, siis annab suurtükipaugu ühes suitsuga. Seda tehakse nii kaua, kui kõik ärkvele tulevad.

ERA II 143, 433 (116) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Ole mina vaene võõral maal
suure rasse risti all.
Siist tulli seltsi otsima, otsima.
Oh mina palun, oh mina palun:
"Ära sina jäta maha mo!"
Puudulik. Siitpoolne pulmade tsõõrilaul. Vanemat sorti.

ERA II 143, 434 (153) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
[Küsitluskava 153. laulu kohta:] Olen kuulnud pulmas tsõõrilauluna, kuid kõige vähmaid teisi sõnu ei mäleta enam. Uue aja laul.

ERA II 143, 434 (157) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
[Küsitluskava 157. laulu kohta:] Olli siin uuema aja tsõõrilauluks pulmadel.

ERA II 143, 435 (192-193) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
[Küsitluskava 192. ja 193. laulu kohta:] On siin pulmade tsõõrilauluna tuntud.
See [st. 193] niisama. Sõnu ei saa praegu, ei oska pääst.

ERA II 143, 435 (198-199) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
[Küsitluskava 198. laulu kohta:] On ka pulmade tsõõrilaul, siinpool tuntud.
[199. laulu kohta:] See niisama. Sõnad kirjutan uuesti teine kord, kui saan lauludele juure.

ERA II 143, 459 (19) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Lõpulaul.
Siidilipp ja hõbepurjed, kuldne laev läks merele.
Laeval ollid noored mehed, keda hüüti madrusteks.
Lained laiva kandsid randa, ankur lasti meresse.
Sinna tulli ilus neiu oma venda otsima:
"Noored mehed, kenad mehed, olete mu venda näind?"
- "Neiukene, noorekene, kuidas vend sul välja näeb?"
- "Vennal ollid sinisilmad, lokkis juus ja kübär peas!"
- "Ütle, kena neiukene, mida annad leidjale?"
- "Esimesel leidijale annan siidirätiku.
Teisele ma leidijalle annan kuldse sõrmuse!
Kolmandale, kenamale, annan iseenese!
Tahan talle eluaja olla purjepesija."
Ja siis noored mehed läksid merel rõõmsa lauluga.
Lauldakse iga sõna kaks korda.

ERA II 143, 519 (32) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Eesti runoviiside nr. 2208 sõnad:
Nu tulkõ, neio, tsõõrilõ, tsõõrilõ
kõik ühes rõõmsa lauluga, lauluga.
Ei või minnä keerutamma, jalakuntsa koputama.
Põhmu tulõ põllõ külge, sine siidiräti pääle.
Rohkem sõnu on meelest läinud. Kui saan tolle poole, saadan!

ERA II 143, 595/9 (8) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k., Soe t. - Ludvig Raudsepp < Ann Suss, 57 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Ritku kaibmine.
Latsõ' pandas suurusõ järge ritta. Kõgõ suuromb kõgõ taadõ ja' kõgõ vähamb kõgõ ette. Üts lats tulõ ria ette ja' nakkas ridaimä käest (kõige viimane) küsumä. Tõõsõ võtva ütstõõsõl ümbre kihä kinni. Tuu lats, kis iih um, küsüs:
"Ridaimä, kas ritku ka müvva um?"
Ridaimä: "Kos eeläskitsõ panni?"
Küsüjä: "Sõpru lätsi saatma."
Ridaimä: "Kos latsõ olli?"
Küsüjä: "A' takah tulli."
Ridaimä: "Võtnu vits!"
Küsüjä: "Kartohkahauda pagosi är!"
R.: "Kaibnu välla!"
K.: "Lapjo hand läts katski."
R.: "Minnü sis sepä mano!"
K.: "Sepp oll pallo putro söönü', kua taadõ lahki lännu!"
R.: "Võta no sis kambrist laudu päält!"
Küsüjä kaap sis edimäst last ja tõmbas nii' kavva, ku kätte päses. Ku' tuu är' tull, sis nakas tää jälki küsümä:
"Ridaimä, kas ritku kah müvvä um?"
Ridaimä: "Kos eeläskitsõ panni?"
Küsüjä: "Sõpru lätsi saatma!" jne.
Ku um kõik latsõ läbi küsüdü, ja är tõmmadu, küsüs tuu kah ridaimä käest:
"Ridaimä, kas ritku kah müvvä um?"
Ridaimä: "Kos eeläskitsõ panni?"
Küsüjä: "Sõpru lätsi saatma."
R.: "Kos latsõ olli?"
K.: "Takah tulli!"
R.: "Võtnu vits!"
K.: "Kartohkahauda pagosi!"
R.: "Kaibnu' vällä!"
K.: "Lapjo hand murdu är'!"
R.: "Minnü sepä mano!"
K.: "Sepp oll pallo putro söönü', kua takka lahki lännü'!"
R.: "Võtano' sis kambrist laudu päält!"
Küsüjä tõmbas nüüd ridaimä är'.
Ridaimä küsus: "Kas sanna küti?"
Küsüjä: "Küti külh'!"
Ridaimä: "Vii minno sis sanna!"
Ridaimä kuuld, et pini haugi, sis küsse: "Kas pinne kah um?"
Küsüjä: "Um külh'!"
Ridaimä: "Mitmõ luku takah nää umma?"
Küsüjä: "Kümne (10) luku takah!"
Ridaimä: "Säält päsese vällä."
Küsüjä: "No' saa (100) luku takah!"
Ridaimä: "Säält kah päsese' vällä!"
Küsüjä: "Sis tuhandõ (1000) luku takah'!"
Ridaimä: "Säält joht nää' vällä' ei' päse'!"
Pini õks haukva.
Sis lätvä sanna mano, ridaimäl piip suuh ja' kepp käeh (tõistõ tarrõ).
Ridaimä: "Võta' no' vihakantsuga, hõõru mu sälga!"
Küsüjä hõõrdki.
Küsüjä: "Noh nüüd olt sa puhas, läke no' kodo minemä!"
Lätvägi kodo. Ridäimä unõhtas piibu ja kepi sanna'.
Kotoh tulõ miilde ridaimäle, et piip ja kepp jäi' sanna.
Ridaimä: "Musti, min' tuu' sa' mu piip är' sannast kõgõ kepiga!" Ku' um sändse nimega pini, sis lätt tuu perrä ja' tulõ ilma kepi ja piibulda tagasi. Ku ei olõ säänest pinni, piät ridaimä tõõsõ nime ütlemä. Pini umma nuu latsõ, kedä küsüjä tõmmas. Viimäte, ku kõik pini umma är' käünü ja tulõva ilma piibulda ja' kepildä' tagasi, lätt ridaimä esi piibulõ ja kepile perrä. Tää löüdki. Tagasi tullõh kutsigõ pässi' vallalõ ja' sei' ridaima ärki.
Seda mängu võib mängida mitu kõrda. Pandas vahtsõnõ ridaimä ja vahtsõnõ küsüjä.
Taa um hää jõulumäng.

ERA II 143, 697/9 (14) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Enda tähelepanekute järgi (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Ja või ei.
Seda mängu mängitakse järgmiselt. Mängijaid on kõige vähem kaks. Üks mängijaist, kes teab seda mängu, võtab selle lehe välja ja hakkab ütlema. Teised jälle nii kirjutama, et üksteise kirjutust ei näe. Kui öeldakse ette "ja või ei", siis kirjutaja peab kirjutama ühe kas "ja" või "ei" jne.
Ette üteldakse järgmiselt:
1. Ja või ei.
2. Noormehe (neiu) nimi.
3. Ja - ei.
4. Ja - ei.
5. 100ni üks arv.
6. Ja - ei.
7. Värv.
8. Värv.
9. Ja - ei.
10. Ja - ei.
11. Ja - ei.
12. Linna, küla või alevi nimi.
13. 500ni üks arv.
14. 500ni üks arv.
15. Ja - ei.
16. 100ni üks arv.
17. Üks kehajagu.
18. Ja - või.
19. Ja - ei.
20. Nädalapäev.
21. Linna nimi.
22. Ametimees.
23. Ametimees.
24. Looma nimi.
25. Looma nimi.
26. Hoone nimi.
27. Looma nimi.
28. Looma nimi.
29. Ja - ei.
30. Ja - ei
31. 100ni üks arv.
32. 100ni üks arv.
33. 100ni üks arv.
34. 20ni üks arv.
35. Ja või ei
36. Ja - ei
On vastaja kõik vastused üles kirjutanud, loeb küsija kontrollides vastuseid:
1. Kas meest (naist) on?
2. Tema nimi?
3. Armastab ta sind?
4. Ja sina teda?
5. Kui vana ta on?
6. On ta ilus?
7. Missugused silmad?
8. Missugused juuksed?
9. On ta pime?
10. On ta kurt?
11. On ta lollakas?
12. Kus kõige enne trehvasid?
13. Mitu kirja ta saatis?
14. Mitu kätte said?
15. Oled suudelnud teda?
16. Mitu korda suudles ta sind?
17. Kust suudles?
18. Oli magus?
19. Võtad omale?
20. Mis päeval pulmad?
21. Kus pulmad pead?
22. Kes kihlab?
23. Kes laulatab?
24. Kellega kirikusse sõidad?
25. Kellega peig (neid) sõidab?
26. Kus pulmad on?
27. Kellega pärast pulmi sõidad?
28. Mis pulmas söögiks?
29. Kas elusalt sööte?
30. On magus?
31. Mitu korda pärast pulmi sööd?
32. Mitu korda peksab mees naist?
33. Mitu last saab?
34. Mitmes kohas elate?
35. Tahad nii elada?
36. On see tõsi?

ERA II 156, 587/96 (20) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Tootsi k. - Ludvig Raudsepp < Peeter Hallop, 65 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Lennart Peep
Öütsih käumine
Aprilli lõpul vai mai algusõh kaubõldi öütsivana. Tuul olle palgas egä hobõsõ päält mõõt rüki, päts leibä ja 10 kopkat raha. Aig oll täl maikuust nikakuni ku' väikumaarjapääväni, tuu um 18. septembrini'. Egä hobõsõ jaos oll üts niidülapp vai suuviir. Ütskõrd olli kõik hobõsõ' üte kotusõ pääl, tõõso üüse jäl´ tõõsõ kotusõ pääl, a' kõgõ paremb kotus jäteti puulpääva õdagus. Öütsih käüja olli poisi vai tütärlatsõ. Lätsimi' hobõstõga välla, pannimi' hobõsõ kammitsahe ja aimi nuu' süümä. Sis võtimi hobõsõ päitse ja noidõga tõimi' hako mõtsast, nii et terves üüs sai. Kuuh olli' mitmõ küla hobõsõ', tuuperäst tuudi kah pallo puid, et suur tuli olõsi, mudo ku väikene um, sis hobõsõ panõ-i tulõst tähele ja lätvä är´ mõtsa vai essüse är´, vai saava sussõ kätte. Suur tuli oll kah sussõ hirmutamises, mudo nuu tulõva väiga ligi. Soe' jo' tuld pelgäse'. Ku' oll äripääväne üü, heitsi kõik ümbre tulõ magama, inne pessi puhmaalotsõ nuiõga är, et mõni huss ei' olõ'. Mudo tuu um külm kihä all ja' või viil kahjo kah tetä. Üts jäi üles üüvahis. Tuu kohend tuld ja kai hobõsidõ perrä ja et kah soe' hobõsid murdma ei tulõs. Öütsivahil oll tirinui, minka hobõsid hirmut tulõlõ lähembähe ja' sussõ mõtsa õks kavvõmbahe. Tuu tirinui oll puultõist (1½) arssina pikk kepp, sääl küleh oll pikk traat, koh olli rõnga peräh. Tuud lüüdi vasta maad, sis tuu põrisi, tuud soe' ja hobõsõ väega pelksi.
A' ku' tull puulpääva õdag, no' sis oll nali vallalõ, sis tulli kõik noorõ kokko ja naksi larmama. Kõgõ rohkõmp õks mängiti mängõ vai kaeti jõudu. Kõgõ rohkõmp õks tetti (1) kaalaluuri vidämist. Tuu oll nii: kats poissi vai miist võti päitse, panni nuu' kumbki üle kaala ja' naksi sis sikutama, et kumb saa võidu. A' küll poisi pitsidi, kas vai elo katski. Oh tuud naaru, mis sis oll. Sis viil oll (2) "tsuurilüümine". Tuu jaos lüüdi üts pulk maa sisse, kohes pääle panti rõiva', üts köüdeti jalgapiteh nööriga pulga külge, tuu pidi sis noid rõivit kaitsma. Tuul oll tokk käeh, kis lask hinnast tokiga pututa, tuu pidi sinnä asõmõlõ tulõma. Sis mängiti viil tuud (3) pulgaviskamist. Määräti ilmakaarõ är, et koh puul um rüänurm, koh kesänurm, koh tõunurm ja' nii edesi. Harilikult õks tulõvana võtt üte tiitü toki ja visas´ kohegi mõtsa vai võpistikku. Sis tää ütel kah är, kas tuu läts tõu- vai kesä- vai muijalõ nurmõ, nii kuis sis nuu' olli määrädü'. Ku' tää pulga är visas ja' ütel kohe poolõ, sis joosi kõik trüginäl otsma, kes pulga kõgõ inne kätte sai, tuu jäi viskajas.
(4) Vägipulga vidämine oll õks suurombidõ tüü, a' vahel kisi kah noorõmba tuud, nii et rõngah olli. Tuu ol´le nii: kats miist istsõva maahha ja panniva' jala kokko, sis võtiva' üte tugõva puu, võtiva tuust kinni ja' naksiva' vidämä. Kis tõõsõ üles jõudsõ tõmmada, tuu oll võitja.
Noidõ sussõga oll igävene häda, nuu' ai' hobõsit takah ja hirmudi inemiisi. Ütskõrd ku' susi tahtsõ tulla hobõst murdma, hüpas hopõn soelõ pääle, nii et kammits jäi kaala pääle, sis tulli mehe ja tapi soe är!
Üte üüse kuulimi' suurt hobõsõ kabjaplaginat. Poisi' joosi tii pääle saibidõga kaema. Näi, et üts miis virot. Poisi lei tii kinni. Miis tahtsõ külh müüdä sõita, a' es saa, sis hüpäs hobõsõ sälast maahha ja' pagõsi är, hobõsõ jätt mii' kätte. Viimäte tull välla, et tuu oll hobõsovaras ja tuu varastaja oll Holstast Saalusõ Puudõrselli sulanõ ja hobõnõ oll varastõt Vaabina vallast ja' Kasaritsah võeti kinni.
Ku öütsiaig oll lõpnu, korssi poisi viimätses õdagus raha kokko viina jaos. Sis egäüts õks pand veidükene, kas viis vai katõsõ vai kümme kopkat, kuis kellelgi tengelpung lubasi. Harilikult pido peeti puulpääva õdagu. Sis tetti nuu' viimätse tembu' ja viguri' är´, mis kiäki viil mõistsõva'.
Öütsih käümine püssü mii' külah kõgõ kavvamba. Tulõva' miilde nuu' vana' tulõvana', nigu Hani-Juhan, Habe-Jaan, Piiroro Kasak-Jaan, Puutka Piitre, kõik tõõsõ jo' ammu havvah.
Meil oll suur sulanõ Trull-Jaan, tuu õks võitsõ kõiki tõisi mängmisega.
Soe tüksevä vanast hirmsahe pinne murdma. Meil pini õks oll kahruperseh (reheotsah). Üte üüse susi tule. Pini juusk ruttu lao pääle är´ ja' tõmmas hindä kaartõ ala ligi põhku. Susi juusk ruttu, ni' juusksõgi üle laopäälitse rehe ala. Hummogu tull perremiis ja lei tää maahha.
Ütskõrd, ku' Päälsekannu man öutsih ollimi, ai pallo sussõ hobõsid takah, hobõsõ joosi tulõ viirde nigu plagisi. A' soe es julgu tulõ viirde tulla, nää jo' tuld pelgäse'.

ERA II 160, 382 (14) < Rõuge khk., Pindi v., Pindi as., Karja t. < Rõuge khk., Vastse-Nursi v. - Ija Daniel < Peeter Märdimäe, s. 1865 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ku raha pääle kaartõ mängitäs, sõs pandas üts suma sisse. Sõs tuu om konn.

ERA II 203, 227/32 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sika k., Kaasjärve t. - Hartvig Sikk < Andri Sika, s. 1870 ja Miili Sika, s. 1881 (1938) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Ell Vahtramäe 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Rõuge kihelkonna pulmakombed.
Kui noormees kavatses kedagi neidu kosida, siis sõitis talle ühes isamehega kosja. Kosja sõideti tavaliselt neljapäeva õhtul, siis olevat rohkem õnne olnud. Peigmehel olid viinad kaasas, kuna isamees oli peigmehe asjaajaja. Jõuti neiu elamusse. Isamees alustas kohe äiaga juttu: "Neil olevat õhvakene ära jooksnud. Kas nad ei saaks talle nüüd lõiga kaela panna ja kodu viia?" Ütles äi, et nende pool on küll jooksnud vasikas, siis mindi tuppa. Toas söödi-joodi ja lahkumisel, kui tüdrukule peigmees meeleline, andis sellele salli ja kindad. Peale selle teistel kordadel peigmees tõi pruudile kingitusi, tavaliselt linnariide näol. Kindlaksmääratud pulmapäeval sõitsid nii pruut kui peigmees kumbki omast kodust kiriku juure. Kodust olid moonakotid vaeste jaoks kaasa võetud. Mida heldem pruut andeid jagama, seda heldemad ja paremad pidid tema lapsed saama. Peale laulatuse sõideti peigmehe koju, kus päris pulm algas. Söögi vahel liikusid suured õllekannud, seda rikkamate juures. Vaesematel aga olid valmistatud toitudeks ainult jahe roog, s.o. luudega liha keedetud tangudega, siis veel kohupiim ja või, kolmandaks toiduks oli "pesütüs" - tatriku karaskist lõiguti tükid piima sisse, mis keema aeti. Taldrekuid, tinalusikaid ja kahvleid ei tuntud. Söödi suurtes "stõõrikutest", mis oli umbes 9 tolli lai ja 5 tolli kõrge puune anum ja söödi puulusikatega. Söömine lõpetatud, mindi rehe alla või õue pääle. Igal külal oli oma pillimees. Rõuge kihelkonna tuntumad pillimehed olid "Tõrstare" rätsep ja "Sikk August". Tehti ka pulma ajal ringi ehk "tsõõri" ja tuntum tsõõri laul on:
1) Tule, tule tuvikene, kuku minu kaenlasse,
rõõm sind täitku, mulle näitku,
sinu silm mul lahkesti.
Trallalla. Trallalla. Trallalla.
2) Rohkesti hend rõõmusta,
kon sind iial näha saan.
Sinu ligi tööd ja higi,
valu, vaeva, unustan.
Trallalla... ... ...
3) Igapäiv mu igatsus,
sinu järele om uus.
Sind ma nõuan,
sulle jõuan, sulle om mu armastus.
Trallalla... ... ...
Teiseks eriti lauldavaks "tsõõrilauluks" oli "Üks peremees võttis naise."
Siin on alguses ringis ainult üks mees, "peremees", järgneb, et peremees võttis naise, naine lapse, laps amme ja amm sulase, kellest sai talopoig. See talopoig võttis naise. Selle pääle lähevad kõik teised välja ja algab uuesti.
Laul: "Üts talopoig võttis naise."
Üts talopoig võttis naise,
üts talopoig võttis naise,
üts talopoig võttis naise,
sis illos, illos om.
II
See naine võttis latse,
see naine võttis latse,
see naine võttis latse,
sis illos, illos om!
III
See lats sis võttis amme,
see lats sis võttis amme,
see lats sis võttis amme,
sis illos, illos om.
IV
See amm sis võttis sulase,
see amm sis võttis sulase,
see amm sis võttis sulase,
sis illos, illos om.
V
See peremiis piat ära minema,
see peremiis piat ära minema,
see peremiis piat ära minema,
sis illos, illos om.
VI
See naine piat ära minema,
see naine piat ära minema,
see naine piat ära minema,
sis illos, illos om.
VII
See lats piat ära minema,
see lats piat ära minema,
see lats piat ära minema,
sis illos, illos om.
VIII
See amm piat ära minema,
see amm piat ära minema,
see amm piat ära minema,
sis illos, illos om.
IX
Sis sulasest sai talopoig,
sis sulasest sai talopoig,
sis sulasest sai talopoig,
sis illos, illos om.
Sama võib ka korrata uuesti.

ERA II 203, 232/38 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sika k., Kaasjärve t. - Hartvig Sikk < Andri Sika, s. 1870 ja Miili Sika, s. 1881 (1938) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Ell Vahtramäe 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mängudest olid tundud lauluga istemängud. Siin esitan mõningad pulmamängud.
"Taaler"
Mängijad istuvad ringis, kuna keskel seisab üks, kes annab raha üle õla. Keegi haaras selle raha ja seda hakati üksteise kätte andma. Kõik liigutasid käsi nagu annaks nad naabrile raha ja laulsid:
"See taaler peät käüma üte käest,
tõsõ kätte, oh mis kena, oh mis kena,
et seda taaltrit kätte ei saa.
II
Sina vend vist ollõd pimme,
ei või nättä taalerid.
Oh mis kena, oh mis kena,
et seda taalert kätte ei saa."
Keskelolija peab seni otsima, kuni ta raha on kätte saanud ja alles siis võib ta ringist lahkuda. Asemele tuleb see, kelle käest raha kätte saadi.
Kui õues või rehe all küllalt tantsitud või mängitud, hakati lõunasöögiks tuppa minema. Tavaliselt viidi aga juba keskpäeval pruudi veimevakk peigmehe kodu, pruudi kodust sõideti välja ja püssipaukude saatel. Peigmehe kodus võeti vastu veimevakk ja pulmalised mitmesuguste naljadega. Näit. tükk maad talust kaugemal ketras keegi tee ääres takku, koplis pesid poisid riideid ja aida ees surusid mõned uhmris teri. See pidi pruudile näitama, kui hoolsad on peigmehe kodurahvas ja see pidi pruudile näitama, et ka tema uues kodus hoolas oleks. Vakk ja pulmad peigmehe kodus võeti jällegi vastu püssipaukudega ja tarvitati ka nõndanimetatud "suurtükke". Suurel vaadil oli põhi alt ära võetud ja vaat ise rataste pääle paigutatud. Vaati pandi õled, mis pulma möödumisel põlema süütati ja keegi tõukas järsku põlevad õled teiba otsa pandud lauajupiga vaadist välja, samal ajal keegi laskis püssi. Kui vakk õue sõitis, siis tõi keegi perenaistest "peesütüse" leent vakal olevate poiste kätte. Need hakkasid seda maitsma ja ütlesid, et ei ole soolane, pange soola. Inimesed hakkasid sinna kaussi raha pilduma. Kui palju vaskraha pilluti, siis poisid ütlesid: "Vennad, te väetid, viletsad, ärge pange kivisoola, pange ikka valget soola, valget hõbeda sarnasta." Siis pidid inimesed ka hõberaha kaussi viskama. Vahepeal poisid maitsesid leent ja kui arvasid, et on küllal, siis anti kaus rahaga selle tooja kätte, kes nüüd kausi ära viis ja selles olev raha sai pruudile. Nüüd anti veimevakk peigmehe kodu üle ja pruudi pulmalised laulsid:
1) Peiukene, poisikõnõ,
las küsime, kannahtami,
kas om meie marja maada,
mui marja kirsto maada,
aidan rõivaste aseta,
kõrendeil om kuue maada
ja kalli kasuka maada,
tedrekirja teki maada.
2) Kui ep ole marja maada,
meie marja kirsto maada,
pruudi veli punasõkene,
saaja sõitija saleda,
ümber hüpita hobune,
tagurpidi tantsidõle,
vii kulda omma kodoje
ja marja omma majaje,
hani henda hallikale,
kana henda kaivuteele,
tetre henda teerajale.
3) Seal om meie marja maada,
aidan rõivaste aseta,
kõrendul on kuue maada
ja kana kasuka maada,
tedrekirjä teki maada.
Nüüd kanti kirst ehk kuhvri peigmehe eluruumi. Lõunasöök oli peigmehe pool. Lõuna ajal söödi: jaheroog, võid kohupiim ja lõpuks "peesutüs". Õhtul söödi ka veel verivorste lihaga, mida nimetati "hüdüsteks". Iga söögi lõpul anti ikka "peesütüst". Pulm kestis kolm päeva. Algas neljapäeval ja lõppes laupäeva öösel ehk pühapäeval. Pulma lõpul korjasid poisid perenaisele veel kulbiraha. Enne pulma lõppu korjati viinaraha ja sageli sai pulmaperemees rohkem raha tagasi, kui ta oli kulutanud. Selle kohta oli ka vanasõna: "Pulma pidäja ei jää kunagi vaeses ega häö är, är häös pulman käüja." Viinaraha kogumine toimus järgmiselt. Kambris laua taga istus pruut ja peigmees, laual olid viinapudelid ja nende kõrval väikesed "tsõõrikud", kuhu tavaliselt pulmaperemehel oli pandud suurem raha. Pulmalised tulid üksikult või paarikaupa kambri, võtsid säält väikese tinakruusi täie viina, jõid selle ja panid tsõõrikusse raha. Harilikult anti viinaraha 1 rubla, kuid mõned rikkad andsid isegi 5 rubla. Kui peremees arvas raha väheseks, mis oli tsõõrikus, siis hakati haigeid arstima. Peremehe sõbrad, noored mehed, võtsid väljast inimesi kinni, vedasid kambrisse ja ütlesid selle haige olevat - rohtu on tarvis. Haigele anti viina, kuid selle eest pidi ta uuesti maksma. Nii veeti paljuid tuppa tagasi ja nad pidid kahekordse viinaraha maksma. Kui viinaraha kogutud, siis on ka pulm läbi ja igaüks hakkas oma kodu minema.

ERA II 203, 238/41 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sika k., Kaasjärve t. - Hartvig Sikk < Andri Sika, s. 1870 ja Miili Sika, s. 1881 (1938) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Ell Vahtramäe 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pulmamängud ja -laulud.
Saaja laul.
1. Pulmad, jah pulmad,
nüüd hõiska, pulmad käes.
Juba pillid hüüavad,
rõõmupüssid pauguvad,
nüüd on käed nad kokko pannud,
sõrmused ka vahetanud,
lõpõtuseks laulis veel,
köster salmi tagah peal.
Pulmad, jah pulmad,
nüüd hõiska, pulmad käes.
2. Rasvast rooga süüakse,
magust õllut juuakse,
leivä, saia, värski vorsti,
suure tsia peki tüki,
kämble paksust rasva peal,
oh kui rõõmus om mo meel.
Pulmad, jah pulmad,
nüüd hõiska, pulmad käes.
3. Kuule nüüd, kuis ämmä eit
vabandab ja palub meid,
et ta leem ja munakoogid,
käkid, vorstid, siapekid,
et ta leib ja kõrvane
pole küll veel rasvane.
Pulmad, jah pulmad,
nüüd hõiska, pulmad käes.
4. Perenaiste tuttav viis,
oma pulma rahva ees
on end ikka vabandada,
alandusest kittust nõuda,
meil on kõhud täidetud,
sõrmed rasvast lakutud.
Pulmad, jah pulmad,
nüüd hõiska, pulmad käes.
5. Juba tuleb kinga piin,
käsi kannel, viioliin.
Hoidke eest me lahme tantsma,
noore naise jalga katsma.
Hõiska pulmad, see on hea,
lööge riided üle pea.
6. Üle õue kolli Mats,
oh, sa esimene pätt.
Kui ta oma jalga tõstab,
iga saksa tantsu mõistab.
Kördi Kai tal kääksub käes,
Mats ei anna järele.
Pulmad, jah pulmad,
nüüd hõiska, pulmad käes.
7. Lõpemas on tantsu töö,
aeg on üle poole öö.
Lõpetagem pulma mänge,
saatkem noorem rahvas sängi,
soovigem neil head ööd
ja siis minge oma teed.
Pulmad, jah pulmad,
Nüüd hõiska, pulmad käes.

ERA II 203, 241/2 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sika k., Kaasjärve t. - Hartvig Sikk < Andri Sika, s. 1870 ja Miili Sika, s. 1881 (1938) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Ell Vahtramäe 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ärritaja kägu.
(Ringilaul tantsuga).
Ring laulab, kolm paari asuvad ringis.
Üks karjane sääl väljapääl,
kats lammast hoidis ta
sääl ristikhaina aasa peal,
kon lille hõitseva.
Ta kuulis kuusemetsas saal
nii tutva linnu laulu haalt.
(Tantsitakse.)
Ku-ku valerah, kuku - valerah,
kuu-uuk, kuuk, kuuk, kuuk.
Siis karjane sai vihaseks
ja tõusis hülesse.
Ja võttis malga peosse
ja jooksi käo pool.
Siis kägo lendas metsapool
ja laulis väga välusti:
Ku-ku valerah, kuku - valerah,
kuu-uuk, kuuk, kuuk, kuuk.

ERA II 203, 250/1 (6) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sika k., Kaasjärve t. - Hartvig Sikk < Andri Sika, s. 1870 ja Miili Sika, s. 1881 (1938) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Ell Vahtramäe 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kes aian?
Ring liigub ja hoiab kättest kinni. Käsi lasta lahti ei tohi. Ring laulab.
Kes aian, kes aian?
Mesilane aian.
Mis nimi, mis nimi?
Siis laulavad kõik korraga, kuid igaüks erisuguse nime ringi keskel olevale noormehele, näit. Mis nimi, mis nimi? Tõrva Juko nimi.
Kõik laulavad: Olgu nimi, mis tal om, sellel aastal naist ei saa.
Ring jääb seisma. Keskel olev noormees taganeb tagurpidi ringini võtab kellelgi kätest kinni. Samal ajal teiselpool ringi, noormehe vastas, üks paar tõstab käed üles. Kõik laulavad:
Käü läbi, käü läbi,
käü läbi roosiaia,
läbi lille lehti, läbi puuie osse.
Laulu ajal noormees liigub vastas seisva paari poole teisi enda järele vedades, kellel käed on üles tõstetud. Nalja tekitab viimaste keeramine, sest kätest lahti lasta ei tohi. Saab uus ring, kus kõigil seljad sissepoole.
Nüüd lauldakse uuesti:
Käu läbi, käu läbi,
käu läbi roosiaia,
läbi lille lehti,
läbi puuie osse.
Laulu ajal hakkab noormees tagurpidi liikuma, teisi enda järele vedades. Vastaspool tõstab üks paar käed üles ja nüüd läheb noormees tagurpidi läbi värava. Nüüd käändub ring tagasi endisse asendisse. Nüüd läheb ringis olev poiss ja valib ringist endale asemiku. Ise aga tuleb ringi ja mäng võib uuesti alata. Nalja teeb läbi värava käimine.

ERA II 203, 252/3 (7) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sika k., Kaasjärve t. - Hartvig Sikk < Andri Sika, s. 1870 ja Miili Sika, s. 1881 (1938) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Ell Vahtramäe 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mängijad seisavad pikuti üle ruumi, seinast seina. Rea keskel seisab mees, kes vaatab, kas tal kummalgi poolel on võrdselt mängijaid. Üks seisab aga teises seinas keskmise vastu.
Keskmine laulab:
Ma ole puu, rikas puu,
kõik ossa tsirkõ täus.
Ma ole puu, rikas puu,
koik ossa tsirkõ täus.
Nüüd laulab üksik ja astub rea poole.
Ma lää pallõ hendale,
anna mulle kah üts tsirk.
Laulab sama teist korda ja taganeb oma kohale tagasi. Nüüd tuleb uuesti lauluga tagasi:
Kui ei anna, võtta esi, kõige parema ossakõsõ.
Rida laulab: Ei mi anna sääntsele, kes sääl üüse hulkman käü.
Nüüd võtab üksik kummastki rea otsast endale ühe oksa käe kõrvale ja läheb endisele kohale tagasi. Laulab ja käib seni kuni rida on otsas - iga kord võtab kaks tükki juure. Viimaks, kui rikkal puul on jäänd järele kaks oksa, see laulab:
Ma olõ puu, vaenõ puu,
kats tsirku ossa pääl.
Ma olõ puu, vaene puu,
kats tsirku ossa pääl.
Kui ka need kaks on ära võetud, võib üksikuks jäänud rikas puu nüüd mängu uuesti alata. Kui mäng aga lõpetatakse, siis "vaene puu" põgeneb teiste sekka.

ERA II 203, 254 (8) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sika k., Kaasjärve t. - Hartvig Sikk < Andri Sika, s. 1870 ja Miili Sika, s. 1881 (1938) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Ell Vahtramäe 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vaene võõral maal.
Ringimäng: ringi keskel üks mees, kogu ring liigub ja laulab:
Ole mina vaene võõral maal, võõral maal.
Suure rasse risti all, risti all.
Säält tulli seltsi otsima, otsima,
abikaasa kaema, kaema.
Oh, mina palon, oh, mina palon,
[Võtab ringis olev mees endale ringist naise ja hakkab tantsima.]
Ärä sina jättä maha mind.
Oh, mina palon, oh, mina palon,
ärä sina jätta maha mind.
Laul lõppenud, läheb mees ringist välja, jättes naise üksinda ringi, kes nüüd laulu uuesti algab.

ERA II 203, 256 (9a) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sika k., Kaasjärve t. - Hartvig Sikk < Andri Sika, s. 1870 ja Miili Sika, s. 1881 (1938) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Ell Vahtramäe 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pulma istemäng: Must ja valge.
Mängijad istuvad ringis, üks seisab keskel ja loeb:
"Ei" ja "ja" keelan ma,
"must" ja "valge" keelan ma,
tuhat taalrit annan ma,
mis sa ostad selle eest?
Kui lugemine lõpetatud, astub keskel olija kellegi juure ja küsib: "Mis sa ostad selle eest?" Hakkab sellelt igasuguseid asju küsima ja juttu ajama. Teine peab vastu kõnelema ilma, et ta "ei" ja "ja", "must" ja "valge" ütleks. Ütleb ta aga ühe neist sõnadest, siis peab ta pandi andma, mis hiljem tuleb välja lunastada.

ERA I 4, 413 (1) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Vanad mängud ja tantsud on minu ümbrusest juba ammu kadunud. Vähemalt 60-neaastased inimesed ei oska neid näidata.

ERA I 5, 223/4 (3) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill < Endel Kikas (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Üks peigmees otsib pruuti...
Üks peigmees otsib pruuti,
kes teda armastab.
Tule siia, sind ma vaatan,
kas pruudiks kõlbad mul?
Ei sina mulle ei kõlba,
vist pruudiks sugugi.
Sa vaatad alla maha,
sa mind ei armasta.
Sa mine minust ära,
ma sind ei armasta.
Ma otsin omal uue,
kes mind küll armastab.
Oh tule siia, sind ma vaatan,
kas pruudiks kõlbad mul.
Sa vaatad mulle silma,
sa mind küll armastad...

ERA I 5, 232/3 (14) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Ema ostis muste villu...!
Ema ostis muste villu
vahetas ja kauples palju
sileri valeri, hapsai-ruudi, hapsai ruudi rallalla.
Kui neid villu kraasma mindi
Ja siis lõnga ketrama naati
sileri... jne.
Kui see kangas üles pandi
vesti kangas nimeks anti
sileri... jne.
Kudujaid siis mindi otsma
seitsmest kihelkonnast kutsma
sileri...jne.
Küll see kangas nägi vaeva
seitse päeva tambi all
sileri... jne.
Rätsepaid siis mindi otsma
kolmest kihelkonnast kutsma
sileri... jne.
Põlva poodist toodi paelu
nii et hobune kaksas
sileri... jne.
Verevid ja valgeid paelu
pandi ümber vesti kaela
sileri... jne.
Kui see vest nüüd valmis sai
ema, isa üle kai
sileri... jne.
Rätsepale palka maksti
seitse vakka vaske anti
sileri... jne.
Rätsep oli ära koolnu
rahakott oll tedä poonu
sileri... jne.

ERA I 5, 242/3 (30) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Mäe otsas kalju lossis...
Mäe otsas kalju lossis
õitses mul üks õieke
Lossi herra ainus tütar
oli minu kallike
Sam-vaalera sam-vaalera
sam-vaale roosi-rallala.
Lossi aken oli lahti
armukene laulis seal
Aasta pärast läksin jälle
sedasama tuttavat teed
Sam-vaalera jne...
Lossi aken oli kinni
armuke ei laulnud seal
Surnuaiast kõlas mulle
tumedasti tuttav hääl
sam-vaalera jne...
Olen lahti ilma vaevast
rahu puhkust leidsin siin
Teistel armastus on magus
minul viha karikas
sam-vaalera jne...

H I 2, 566 (44) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Mõnesuguste mängude juures.
Iga mängi juures oli lastel kõva käsk, et maast last, see on niisugust, kellel isa ega ema enamb ei elanud, ei tohtinud pahandada; muido saab tema ka varsti naeses lapses jääma.

H II 60, 225/6 (16) < Rõuge khk., Viitina v. - August Perli (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Lugõmise mäng
Ütlejäl um kirvõs käehn, rago vasta puud ehk palki ja lugõ: Zäku (1), zäku (2), täku (3), täku (4), täi (5) ludi (6) kes ei (7) usu (8) tulgu (9) kaema (10) et (11) siin (12) um (13) viis- (14) tõist (15), ja lüü nii võimalikult ruttu lukõhn 15 zälka puu sisse.

H II 60, 237/8 (5) < Rõuge khk., Viitina v. - August Perli (1897) Sisestas Salle Kajak 2004
Ritku ostma (kakma) (Rõigas)
Ritku perremii(e)s pand rida' (latõ) maha istma põrmandu pääle, üte õks tõõsõ jalgu vahõlõ, käteg(k)a' võtva tagumitse edimästel ümbre kihä kinni 1-2, 2-3 jne, esi jääs ligi saisma. Nüüd tulõ ostja: "Perremii(e)s, tere, mis aid?" Perremi(e)is: "Ritkuaid!"
Ostja: "Anna meile ka."
P.: "Kos tuu(o) (III j. - tuu' - imperativ tooma) panni, miä iilä' anni?"
O. (vabandadõn): "Arr oll mädänü, pääliste all ol'l terve." (ehk ka): 2. "Arr kattõ,"
3. "Maha sattõ, sääne asi, midä zia' ka söövä."
4. "Külälise' tulli, N. N. (Tiidu perrnanõ jne.) egäüts taht' hambapääle."
ehk 5. "Latsi oija uhtma,
merde mõskma,
kos mu kallis lavvaväits,
läts alla ku' libisi (jne. vabandusi)
P.: "Anna viina kah." Ostja and viina. Perremiis juu(o) kõgistatõn. Nüüd vii(e) perremiis ostja manu ja lupa ritka võtta. Ostja nakkas jalgu (joonis) vahelt ja kõrvalt ka abitsõma, esi laul:
Zungi, kaiva, riitu-raatu,
Süästi, sügäväste, riitu-raatu,
Jummal anna juurikida,
Pühä Maarja maranid.
Viimäte nõst ostja ritka (last) jalgu pite üles, kisk kässipite, kuni ritk vallalõ päses (tõõnõ pidä keskkihä kinni ritka), esi kitt ehk lait ritka kiskmise aigu kovvu ehk mädänü juurig(k)a' ridas tuu perrä, ku' pia ritk maa seest vällä tulõ. Nii tege ostja nii mitu korda, ku' setu ritka aiahn kasus. Viimädse rida man vabandas perremii(e)s, et inämb olõ õi tennüki, ja joova ostjaga viinapudeli tühäs.

H II 60, 238 < Rõuge khk., Viitina v. - August Perli (1897) Sisestas Salle Kajak 2004
Kangast kudama (har'otus poistõlõ)
Poiss istus katsiratsakilõ pikä pingi pääle keset pinki, võtt kässig(k)a' pingi veerist kinni, lüü(ö) pingi otsa paar korda ruttu vasta põrmandut ja viskas sässama jala' sälä takahn risti üle pingi (nagu turnimise juures käärisi, Scheeren, tehakse), lask käe sõssama vallalõ ja istus suuga pingi tõõsõ otsa puul. Niiviisi kuda kangast, kuni himo täüs saa.
(joonis)

H II 60, 239 < Rõuge khk., Viitina v. - August Perli (1897) Sisestas Salle Kajak 2004
Rebäst püüdmä
Kats poissi, rebäsepüüdja, pandvaköüdse (kabla) nii silmusõhõ, et mõlõmba jala' pääle võiva' panda - a, b kollalõ (joonis), ots tulõ kummalõgi kätte, c, d ja lätt edesi tõõsõ kätte - e, f, nii sünnüs 2-3 jala kõrgunõ mulk. Säält piäp kolmas poiss, rebäne - repän', läbi kargama. Viimäne pand üte jala köüdse pääle (umbes g), kumardas mahapoolõ ja püüd läbi karada', mitmakõrdsõ härgütüste pääle hüppäs tä äkki silmusõst läbi. Seo ao seehn pidävä püüdjä' silmusõ kokko tõmbama - käe' c, d kottalt vallalõ laskma ja tõsõ käega' e, f otsast silmusõ kinni tõmbama, nii et repän' sissi kinni jääs. Osavat rebäst um rassõ püüdä, tä um kavval ja härgütäs ja zusk' kavva.

H II 60, 239/40 < Rõuge khk., Viitina v. - August Perli (1897) Sisestas Salle Kajak 2004
Kängsepä silmä vällä tougada (trahv pandi lunastamine man).
Kats poissi pandva sälä kokko, kumardasõ ettepoolõ ja võtva jalgu vahelt luvvavarrõ ehk muu nuia läbi. Üte poissi ii(e)hn um põrmandu pääl saisman 3 jalaga olist tuust, kängsepä silm, tõõnõ poiss pidä sedä tuusti jalgu vahelt kepi otsaga trehvämä, kuna edimäne poiss kepi otsa kõrvalõ juh't.
(joonis)

H II 60, 240 < Rõuge khk., Viitina v. - August Perli (1897) Sisestas Salle Kajak 2004
Veskit tetä
Latsõ võtva katõkesi ehk hulgani ütstõsõl käest kinni, sõrmõ konksu sisse poolõ, kükütäse varvastõ pääle maha, jala' kokko põlvõ krõngsin ja üts kolmas (ehk mitu) avitasi neid zõõri keerutama nakada, kuni nimä pistü üles tõsõsõ rutulisest keerutusõst.

H II 60, 240 < Rõuge khk., Viitina v. - August Perli (1897) Sisestas Salle Kajak 2004
Tammõ istutama
Poiss aja jala taiva poolõ, sais pää pääl, kässig(k)a' maast ehk hainast kinni piten, vai toetas õnõ hinnäst kässi pääle.

H II 60, 240/1 < Rõuge khk., Viitina v. - August Perli (1897) Sisestas Salle Kajak 2004
Luuri vidäma
Köüdse otsa' köüdetäs kokko, nii et puultõsõ kuni katõ (1 ? - 2) süle pikkunõ rõngas sünnüs; nüüd pandva' 2 poissi kumbgi rõnga hindäle kaala, jalgubvahelt läbi, laskva käpile maha ja nakkasõ üts tõõsõst kaugõmbalõ vidämä. Kõvõmb vidä vastatsõ mõtsa.

H II 60, 241 < Rõuge khk., Viitina v. - August Perli (1897) Sisestas Salle Kajak 2004
Looga alt läbi minemä
Sõidu luu(o)k pandas muro pääle otsõga' maa pääle maha ja poiss piäp alt läbi minemä, nii et tä kõgõ minemise ao hinnäst ütsindä jalgu pääle toetas ja luu(0)k küüdse otsõ pääl sais. Tetäs nii: poiss aja jala' iihn alt läbi, hoit looga pistü, tõmbas pää perrä ja tõst rindäjao kihä üles, jalguga ligimbäle tullõhn. Hää harotus kässile.

H II 60, 241/2 < Rõuge khk., Viitina v. - August Perli (1897) Sisestas Salle Kajak 2004
Mett lakma
Parrõ külge rehetarõn ehk tala külge muuhn huu(o)nõn visatas köüds katõkõrra, otsa köüdetäs kinni. Nüüd istus poiss köudse pääle, pand nuia, kirvõ kuuda ehk muu puu hindä ja köudse vahõlõ, puusõ kottalõ, ja nakkas hinnäst üles kerimä niiviisi, et pää ja jala' kaõ köüdse vahelt õks läbi läävä', ja timä hinnäst nuia ümbre nigu tele ümbre käänd; köüds mähk hindä niua välimiste otsõ ümbre ja tõmmas miilakjat üles talani. Niisama lask hinnäst alla, vastupidi kerrin.

H II 60, 242 < Rõuge khk., Viitina v. - August Perli (1897) Sisestas Salle Kajak 2004
Tarõ otsalõ (ehk kukilõ) võtma
Poiss viskas hindä sällüle maha, pand käe pääst müü(ö)dä lajalõ (lakk'a) muro pääle; tõõnõ poiss astus edimätsele kässipääle pall'astõ jalguga, edimäne võtt kõvastõ saisva poisi jalust kinni; pääle seo nõst edimäne, pikäle ollõi poiss, mõlõmba jala' puusõst saani üles ummi rindu kottalõ; saisva poiss lask rinnuldõ tõõsõ jalgu pääle. Nüüd viskas maahn olõja poiss tõist jalgu ja kässi jõuga kavvõdahõ üle ummi jalgu, tõõnõ poiss piäp saisun maha sadama ja jalgu pääle saisma jääma.