Lõuna-Eesti pärimuse portaal

Rõuge pärimus

Uued laulud

Tagasi esilehele


E 17266/17269 (5) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Nakkas valge tulema,
hakkas neitsi nuttema.
Krahv sõs küsse neitsi käest:
"Mis sa nutad neitsike?
Kas sa tahad verevat viina
voi ehk punast pudelist?"
"Ma ei taha verevat viina
ega punast pudelist.
Ma taha oma mõisale
oma mõisa, oma kodu."
Ema nägi tütart tulevat.
"Tere, tere, tütrekene!
Kuis käib sinu käekene?"
Väiga raskest, emake.
Eest oli kleiti lühike,
tagant kleiti pitk ja paras,
toatüdruk säe sängi,
säe sängi ilusaste,
pessa patja pehmeste.
Mina tahas maale heita,
maale heita, haiges jääda.
Haiges jääda, ära koolda."
Kes läits krahvil sõna viima?
Vanamees jo halli pääga.
Krahv näi vanameest tulevat.
"Tere, tere, vanamees!
Mis sõnumid sa mulle tõid?"
"Surnusõnu sulle tõin."
"Kes sääl ära suresi?"
"See küll noor roosike,
kallis krahvi pruudike."
"Kuule sina, Ants, sa tätter poissi,
pane hobusad ette."
Sõidi, sõidi tüki teeda,
tüki teeda, marja maada.
Sääl tuli vasta kellalööja.
"Kelles ingekella lööd?"
"Küla noore roosile,
kalli krahvi pruudile."
Sõidi, sõidi tüki teeda,
tüki teeda, marja maada.
Sääl tuli vastu hauakaevja.
"Tere, tere, hauakaevja!
Kelles sinna hauda kaevad?"
"Küla noore roosile,
kalli krahvi pruudile."
"Kuule sina, Ants, sa tätter poissi,
anna hobusale keerdu rooska."
Sõidi sõidi tüki teeda,
tüki teeda, marja maada,
sääl tuli vastu surnukandja.
"Kedas nüüd sääl kannate?"
"Küla noort roosikest,
kallist krahvi pruudikest."
"Kuule sina, Ants, sa tätter poissi,
kääna hobusad ümber,
sõida sinna kabelisse,
kun see surnukirst om.
Sääl ma oma mõõka tõmba,
oma süand läbi pista.
Keik kihelkonnad, kirikud,
neid võta sina endale.
Mis surmatunnil lubatu,
neid ei või keelda keaki."

E 17282/3 (22) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Hans oli veike saunamees,
saun oli suure metsa sees,
hundi, karu jooksva sääl,
rebane istus katuksel.
Hanso katus lagunes.
Talle tehti uus tuba,
kõva tuba, kivituba.
Hantsu mõisa aeti,
vana võlga nõueti.
Hans küll naksi minema
katte aha härjaga.
Tuli vasto mõisahärra.
"Kus sa lähad, Antsuke?"
"Lähan vana võlga maksma."
"Mis sul sääl siis koormas on?"
"Rükki, kaeru koormas on."
"Mikspärast na niske om?"
"See ei ole minu süüd,
see om junkru Joona süüd."
Junkrut mõisa aeti,
tulupit selga toppiti,
õlgi ümber säeti,
tuli otsa torgati.

E 543/4 < Rõuge khk. - A. E. (1892) Sisestas Maarja Villandi 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Austatud hra Eisen!
Et Teie soovisite, et Teile keaki "Lunastatud neiu" üle kirjutaks, selletaoline on üks ringlaul Rõuge pool, mida mina aga ei tea, kas on ta trükitud, või ei. Kirjutan mõned salmid siin üles, kui trükitud pole - saan terve laulu Teile saatma. Kirjutan, kuidas Rõuge pool lauldakse.
1. Roosi istus vangitornis,
aeg oli igäv oota.
2. Nägi papat kõndivat
mööda mereranda.
3. "Armas papa, kallis papa,
lunasta mind välja!"
4. "Minkas ma sind lunasta?
Mul ei ole varra."
5. "Sul um kotun kolmi ruuna,
panõ üts neist pandis."
A. E.
Palun seda "Postimehes" teadustada või kirjalikult järgmise adressi all: gr. Derpt, pr. Rappina, u-ju Jannes pri shkolõ "Naga predat' G-nu A. E.
15. Märts, 1892. A. E.

E 17150 (3) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Lilla istus vangitornis
/Noodid/

E 17151 (5) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Ei ole kuulda olnud veel
/Noodid/

E 17153 (8) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kuri naine
/Noodid/
Kui kodunt ära läksinma siis vopsu selga
Toi toa jne.
Kui jo koju tulin ma, siis vana Mari surnud
Toi toa jne.

E 17154 (10) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Türgi sõa laul
/Noodid/

E 17155 (11) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Reisilaul
/Noodid/

ERA II 23, 771/3 (1) < Rõuge khk., Viitina m. - Ella Ohtla < Bernhard Tigane, 20 a. (1929) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Anne Kaaber
Armastuse laul.
Mina olen isal üksainukene vara
Kõik, mis saan, seda joon mina ära.
Hai trulla rulla pomm,
hai trulla rulla pomm, pomm, pomm.
See müts, mis mul peas, on seitse auku sees,
Täi vahib välja, hõbeprillid ees.
Hai trulla... j.n.e.
See rätt, mis mul kaelas, on armukese antud,
Armukene oli teda saba all kandnud.
Hai trulla... jne.
Siin piip, mis mul on, kinkis mulle mustlase naine,
Sest et ma lubasin tema armuke olla.
Hai trulla... jne.
See vest mul seljas on selgest siidist
Seljataga nõeltud risti-rästi niidist.
Hai trulla... jne.
See särk, mis mul seljas, on selgest kalevist,
Isa oli toonud teda Kelmiküla alevist.
Hai trulla... jne.
Need püksid, mis mul seljas on, tegid mulle hirmu,
Neil ei ole tagapoolt põrmu.
Hai trulla... jne.
Need saapad, mis mul jalas, on sandi käest võetud
Sant sai paljajalu tee äärde jäetud.
Hai trulla... jne.
Lähen mina kõrtsu, võtan napsu viina,
Isa peab hobusega preili juurde viima.
Hai trulla... jne.
Minu magamisease on kõrtsu taga kraavis,
Hommikul kui ärkan, sigadega paaris.
Hai trulla... jne.
Minu magamisease on mõnikord ka saalis,
Hommikul kui ärkan, neiudega paaris.
Hai trulla... jne.

ERA II 10, 347 < Rõuge khk. - ? (1929) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
I
Kus käisid sa, kus käisid sa, mu pojuke?
Ma käisin õel võõrusel, mu emake.
Oh valu, oh valu mu südames,
Mu süda suure valu sees, mu emake.
II
Mis õde sulle süüa and's, mu pojuke?
Seda hallikirja angerjast, mu emake.
Oh valu, oh valu mu südames,
Mu süda suure valu sees, mu emake.
III
Mis õde sulle juua and's, mu pojuke?
See punast viina pudelist, mu emake
Oh valu, oh valu mu südames
Mu süda suure valu sees, mu emake.

ERA II 26, 37 (1) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k. - Herbert Tampere < noor poiss (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Tsedse, kas sa külän käüsid,
Kas sa Leenast midä kuulsid?
Ai kuuri kuuri kummaijaa
Kirevere neiu jõe kaldal kimmaijaa.
Leena minnu mehele
Luvvassepä sellile.
Põrss sai nätäl vanas peetud,
Tuustiga sai maha löödud.
Vorste tetti mitu sada,
Mõni neist jäi lugemada.
Pulmad saivad häste peetus,
Tuks ja Krants võib mälestada.
Tuksil anti, Krantsil anti,
Mulle es saa üttegi.

ERA II 26, 47 (17) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv
Iitu, tiitu, tinga löüse,
Tingaga ma hobu osti,
Hobusega naase võti,
Naasega ma maia pei.

ERA II 26, 49 (22) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv
Oh mina väike mehekene,
Põlve korru (var. pitu) poisike!
Üüse pessi mõisa rehe,
Päivä künni mõõdumaad.
Vaat luu, vaat lulii (var. Vaat lii, vaat lalii)
Päivä künni mõõdumaad.

ERA II 26, 49 (25) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Üts suur miis olli ennemuist,
Pikk Koljat nimega.
Ta habe olli üdsimust
Ja juuksed mustad ka.
Ta suu ka olli hirmus lai,
Ja iga meest ta kohe lei.

ERA II 26, 51 (26) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui ei ole surmatõbi,
Sis saa iki viinast abi.

ERA II 26, 51 (27) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Üts kurat ol'l kuuse otsan,
Tõne tõse tare otsan.
Tul'l-lul'l-lul'l, tul'l-lul'l-lul'l.

ERA II 26, 51 (28) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui rätsepmeiter sõitma läts,
Es ole hobest täl.
Tä sõitis sepä lehmäga,
Ent siski tubli miis.

ERA II 26, 51 (30) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Seltsis käia, seltsi jäiä,
Seltsis rõõmustada end -
Kallimat ma küll ei tiiä
Juhata sul, armas vend.

ERA II 26, 75 (1) < Rõuge khk., Haanja v., Alasuhka k. - Herbert Tampere < Jakob Press, 78 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Üts emä ütles tütrele:
"Mu lats, sa pane tähele,
ai vaats kallina,
ai vaats mallina
Kolm asja sulle keelän ma,
Mis kõvaste piäd pidämä:
Ei iäl tohi olla sa
Siin rahutuma meelega,
Ei sala õhkamistega
Sa ei piä süänt piinama!
A kõige suuremb kiild om sii -
Suud iäl ei andma poisile!"
"Küll rasked asju, emä, sa
Nüüd oled võtnu keelädä -
Ma tahan siski katsuda
Neid jõudu möödä pidädä.
Kui esimesed täidän ma
Ei viimäst joht või patus pidädä."

ERA II 26, 79 (4) < Rõuge khk., Haanja v., Alasuhka k. - Herbert Tampere < Jakob Press, 78 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
"Okmani nutulaul"
Nüüd hakab aig jo tulõma,
Et piän ärä lahkuma,
Siit, kus ma kavva eläsin
Ja mõnda rõõmu maitsesin.
Sii äräminek om üts lüük,
Ei lää mul sisse süük ei juuk.
Mis härrad ommet mõtleva,
Et minno lahti laseva.
Jo aastat nelitõiskümmend
Siin olen mina valitsend,
Ja tunnen kui viis sõrme kõik
Sii mõisa valitsuse käik.
Sii vald on väike riigike,
Kus mina olen vürstike.
Siis igaüks mind teretas
Ja okmanis mind nimetäs.

ERA II 26, 87 (5) < Rõuge khk., Haanja v., Pressi k. - Herbert Tampere < Eduard Rikas, 35 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Pühäjärven oli sõda,
Oma silmä näivä sedä.
Opmani ja mõisa kupja
Olliva nii hirmsa tapja.

ERA II 26, 89 (1) < Rõuge khk., Haanja v., Tommelga k. - Herbert Tampere < Peeter Trumm, 60 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Üts kurat olli kuuse ladvah,
Tõine karjamõisa kahruperseh.
Savi urr urr, savi jõrr jõrr,
savi krivvadi kriuh kräuh.
Esä herneh, emä herneh,
Tütär kot on, türä perseh.

ERA II 26, 89 (3) < Rõuge khk., Haanja v., Tommelga k. - Herbert Tampere < Peeter Trumm, 60 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui Vändra-ga mõtsas Pärnumaal,
Siis lasti-ga vana karu maaha.
Hei või jehkai kohkai,
Tsornaja kalkai, tsistama'ra l'änka (lenika),
Serenaba roht.
Hoi simalima s'oo ise too.
Ema-ga viidi turule,
Hai Pärnu liina laadale.
Ema-ga naati müüemaie,
Poja naksi ikkemaie.

ERA II 26, 93/5 (3) < Rõuge khk., Rogosi v., Rogosi as. - Herbert Tampere < Minna Saar, 50 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Tsõdsemiis, kas külän käve,
Kas sa Maiest midä kuuli?
Ai kui kuuju kummelju,
Kirevere neiu jõe kaldal, kimmelju.
Maie viiäs mehele
Luvvasepä sellile.
Pulmapõrss sai nätäl vana,
Tuustiga sai maha lüüdud.
Vorste valeti mitu sada,
Muist neist jäie lugemada.
Tulli küläst kriimu kassi,
Seie Maie verivorsti.
Minti küläst kaplu otsma,
Kriimu kassi kinni köütmä.
Kassi karksi kiirupit,
Seie Maie siirupit.

ERA II 26, 95 (4) < Rõuge khk., Rogosi v., Rogosi as. - Herbert Tampere < Minna Saar, 50 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Väike olli, es ma näe,
Kui mul kuuli oma imä.
Lätsi mina vällä karja hoitma,
Kon mul magasi esä-imä,
Valgen liiva mäekesen,
Halja haina turba all.

ERA II 26, 101 (13) < Rõuge khk., Rogosi v., Rogosi as. - Herbert Tampere < Minna Saar, 50 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Oh hädä, hädä siin ja sääl,
Mis üle mina nuta,
Et armukest ei ole mul -
Ma tedä otsma tõtta.
Oh tehke lahti uksekeist,
Et leiäs ta poiss armukeist -
Ta piäb tedä leidmä!
Vot sääl om minu armuken,
Mu kõige kallim tuviken,
Ma tahan tedä armasta,
Ei iial kurvastada.
Oh tehke jne.

ERA II 26, 111 (1) < Rõuge khk., Viitina v., Viitina vallamaja - Herbert Tampere < Peeter Pähn, 75 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Pulmad, jah pulmad,
Nüüd, hõissa, pulmad käes!
Oh kuis pillid hüüavad,
Rõõmupüssid pauguvad!
Nüüd on kätt meil kokku pantud,
Sõrmussed kõik vahetud.
Lõpetuseks laulis viil
Köster salmi taga pääl.

ERA II 26, 111 (2) < Rõuge khk., Viitina v., Viitina vallamaja - Herbert Tampere < Peeter Pähn, 75 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kallis Mari, kannata,
Sinust vist ei lahku ma.
Lapsest saadi oled sa
Minu kõige suuremb rõõm.
Ei sa või mo meelest minnä,
Kooni koristab mind surm.

ERA II 26, 199 (9) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Tedremäe t. - Herbert Tampere < Minna Siirak, 60 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
"Miks sa nutad, mis sul viga,
Minu armas naisuke?
Kas sul puudus puhast leibä,
Vai ei armasta sa mind?"
"Mul ei puudu puhast leibä,
Sa ei ole armas mul.
Lahutage sängilina,
Laulatuse sõrmuse!"
"Miks siis tullid sina mulle,
Kui ma ei ole armas sul?"
"Vanemba mind sulle sundse
Vastu tahtmist tulema.
Nemäd üksi vara tundse,
Armastust ei tundnu na."

ERA II 26, 207 (2) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Vana-Roosa as. - Herbert Tampere < Jaak Hüdsi (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Haina veie Haani kõrtsi,
Napu (napu'= pikad õled) veie Naadi kõrtsi.
Tralaralarala...

ERA II 26, 213 (1) < Rõuge khk., Tsooru v., Kõrgepalu k., Oina veski - Herbert Tampere < Liisa Purk (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Läksin üle Nursi nurme -
Nursi kubjal kolm tütart.

ERA II 26, 213 (6) < Rõuge khk., Tsooru v., Kõrgepalu k., Oina veski - Herbert Tampere < Liisa Purk (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Mis tiib sii vaene moonamiis,
Kui tüdär ei seisa poiste iis.

ERA II 26, 215 (10) < Rõuge khk., Tsooru v., Kõrgepalu k., Oina veski - Herbert Tampere < Liisa Purk (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Vändra metsas Pärnumaal
Lasti vana karu maha.
Ai jerejere jehkai kahkai,
Kalkaja tsorna, kalkaja tsorna
tsistas neebu läniku
Pojad jäid tal elama,
Viidi mitma metsa taha.

ERA II 26, 221 (13) < Rõuge khk., Tsooru v., Kõrgepalu k., Oina veski - Herbert Tampere < Liisa Purk (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Oh mis ilus roosike
Sääl roosiaian.
Oh mis ilus pärnäpuu
Sääl pärnapuu all.

ERA II 26, 223 (17) < Rõuge khk., Tsooru v., Kõrgepalu k., Oina veski - Herbert Tampere < Liisa Purk (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Varas, varas on su nimi,
Varastid mu sõbra ärä.
La-la, la-la, la-la, la-la,
La-la, la-la, la-la-la.

ERA II 26, 227 (20) < Rõuge khk., Tsooru v., Kõrgepalu k., Oina veski - Herbert Tampere < Liisa Purk (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Ma ole üksi vanake
Ja kodu jäänud lambake.
Ai rii vai raa vai rallalla
Ja kodu jäänud lambake.
Ei ükski mind ei salligi,
Ei mulle kosja tullagi.
Ai rii jne.

ERA II 26, 227 (21) < Rõuge khk., Tsooru v., Kõrgepalu k., Oina veski - Herbert Tampere < Liisa Purk (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Me käime rõõmu rada,
Meil õnnest hiilgab silm,
Meil süda murest vaba,
Me päralt noorusilm.
Ai siba-siba-siba-siba sipp-sipp-sipp-sipp
Ai sipp-sipp-sipp ai sipp.

ERA II 26, 229/31 (24) < Rõuge khk., Tsooru v., Kõrgepalu k., Oina veski - Herbert Tampere < Liisa Purk (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kännu kukk läks tuast vällä
Soputas ja tegi nalja.
Kevadel kui päevad soojad,
Toovad kanad kirjud pojad.

ERA II 26, 231 (25) < Rõuge khk., Tsooru v., Kõrgepalu k., Oina veski - Herbert Tampere < Liisa Purk (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Külamees kündis tee ääres,
Leväkott kiikus (~rippus) lepä otsas.
Koti siis olid värsked käkid.
Tüdrukud olid metsas seenil,
Leidsid leväkoti lepä otsast.
Tüdrukud sõivad käkid ärä.
Külamiis kükit küüräkille,
Külamiis sihtis silmikille,
Aga kõik oli ilma aegu,
Külamiis otsib kotti praegu.

ERA II 26, 231 (26) < Rõuge khk., Tsooru v., Kõrgepalu k., Oina veski - Herbert Tampere < Liisa Purk (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kuule, vana sõber, Suga,
Rõõmustab mind üliväga.
Kas sa tead, oh vaata hoi,
Mis Taara mulle kingiks tõi.
Hõissa vidividi hopsapsa,
Maga, rotikene, trallallallalla!
Pane oma silmad kinni ka,
Sest minu armsam oled sa!

ERA II 41, 289/91 (6) < Rõuge khk., Pindi v. - Meta Roose, stud. phil. < K. Päss, 50 a. (1931) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Moo mõtte ljendvä sinnä(h)
Lööb süa närbuma.
Vaest tuleb mul ka minnä(h)
Är' mulda magama?
Oh sina hjelde jesä
Moo ära põlga sa
Es tii ma maa pääl seda
Miä kuri ütsindä
Ma närtsukõisi korssi
Ja vei neid Räpinal
Kos raamatit neist teti
Ja palve paberit
Ma kausi mõrre võõpsi
Tei kõlla helembäs
Ma seebi kange kaapsi
Tei vähä vähämbas
Ma valgele kah anni(h)
Jo mõne mühäku
Et kühma ennäst tõmbs
Ta kõge kihägä
Ei himusta ma saija
Joht saksa taivahe
Är' võtku siiski aija
Joht alla põrguhe
Las mul'(l) sääl taivan olla
Kon ingli lendäva
Ja mul'(l) neid närtsukõsi
Viia Räpinal
Ei ole taivan puudus, joht närtsust räbalist
Sest setut om kah vaja
Nii väga hädalist
Oh sina hjelde jesä
Ku ma siist ärä lää
Siis võta minno vasta
Ka kõge valgega.

ERA II 26, 17/9 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lalli k. - Herbert Tampere < Liiso Brenner, 69 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui kurb ja haige ol'l minu miil,
Mu südä raskest valutas -
Ei ole joht minul peigmiist siin,
Kes rõõmustab mu kurba miilt.
Ta om jo minust ärä kaugel läind,
Ta nägo minust kadunu.
Tal suus ol'l roosililli õhk,
Ta huule mesimagusa,
Ta käsi kui siidist pailaken,
Mes ümbre kaala pandis mul,
Ta rind kui sulest padjaken,
Kos hengämä panni pääd.
Sis hengä nüüd minu armas pruut
Oma peio hõlman viimäste.

ERA II 26, 19 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lalli k. - Herbert Tampere < Liiso Brenner, 69 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Üts mägi seisab meres,
Om ilosamb kui muu;
Sääl mäe otsan seisab
Üts haljas pärnapuu.
Sääl pärnäpuu pääl laulab
Üts vaikne kuldne lind.
Oh, armas aig, vii sinna
Mo velle ja ka mind!

ERA II 26, 19 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lalli k. - Herbert Tampere < Liiso Brenner, 69 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kus käisid sa, kus käisid sa, mu pojaken?
Ma käisi õde võõrusen, mu emäken.
Mes õde sulle süvvä an'd, mu pojaken?
Sii illos kala angerjas, mu emäken.
Mis õde sulle juvva an'd, mu pojaken?
Sii kallis viin sääl klaasi seen, mu emäken.

ERA II 26, 19/23 (5) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lalli k. - Herbert Tampere < Liiso Brenner, 69 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui ma tulli siiä ilma,
Siise joodi siin ka viina.
Hurraa! Joodi minu tervisi.
Äämp mu silmi, äämp mu kõrvu,
Ei mul hüvvä nägemist.
Hurraa! Ei mul hüvvä nägemist.
Ei ma enämp ilma elost,
Taha ika elädä.
Hurraa! Taha ika elädä.
Paremp om mul havva vilos
Ärä minnä puhkama.
Hurraa! Ärä minnä puhkama.
Havva pääl sis juudi viina
Pikäkaala pudelist.
Hurraa! Pikäkaala pudelist.
Säält ma lähä ika taha
Taivauksi otsima.
Hurraa! Taivauksi otsima.
Et ma saassi Nuat nätä,
Sedä kallist kasuesä.
Hurraa! Sedä kallist kasuesä.
Kui ma ukse taade jõudsi,
Sis tul'l mulle Nua vasta.
Hurraa! Sis tul'l mulle Nua vasta.
Pakkus kätt ja ütles:"Trastu!
Tere, kallis kasupoig!"
Hurraa! "Tere, kallis kasupoig!"
"Kas sa oled siiä jõudnu?
Ehk sa oled viina joonu,"
Hurraa! "Nagu mõistlik peremiis?"
Ei ole taivan viinamarju -
Siine laulva englikarja
Hurraa! Üttepuhku hulgani.
Havva pääl jääb viin must maha,
Ei ma enämp sedä taha.
Hurraa! Ei ma enämp sedä taha.

ERA II 26, 23/5 (6) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lalli k. - Herbert Tampere < Liiso Brenner, 69 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kord eläs Poola moisan
Üks rikas juudi krahv.
Tal ol'l üts imeillus tütär,
Kel kuldsed lokid hiussin,
Jala valmid tantsu pääl.
Samvidirudi vidirudi pommerassessa:,:
Jala valmid tantsu pääl.
Ta palus: "Armas mamma,
Lupa mind üts natuke,
Lupa mind üts natukene aiga,
Üts tund, kats, kolm vai neli
Roosiaida pa'tserima."
Samvidirudi jne.
Roosiaida jne.
"Oh, tütär, armas tütär,
Ei sii pole võimalik!
Mes saava tõise rahvas ütlemä,
Kui sina äripäivä õhtu
Lääd roosiaida patserima."
Samvidirudi jne.
Lääd jne.
(Pooleli.)

ERA II 56, 93 (4) < Rõuge khk., Saaluse v., Kandimäe t. < Kanepi khk., Erastvere v. - Herbert Tampere < Miina Morel, 79 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Oh ma vaenõ, kuis ma lätsi
Joodikullõ mehele.
Joodikul saab nälgä nätä' -
Ei saa enämb tagasi.
Kui ta kõrtsist kodo tulõ,
Pessäp minnu päälegi,
Võtap piidsa, annap mullõ
Müüdä pihta pikute.

ERA II 56, 93 (5) < Rõuge khk., Saaluse v., Kandimäe t. < Kanepi khk., Erastvere v. - Herbert Tampere < Miina Morel, 79 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Oh ma vaenõ valgõjänes,
Keväjäne kerge jänes!

ERA II 115, 611/3 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Kolepi k., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Mari Raudsepp (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Kellä laul
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om üks jo löönu ära.
Üks om tarvis nõuda nüüd
Et saaks kätte taiva-hüüd.
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om kaks jo löönu ära.
Kaks teed om sul jalgu all:
Taivatee ja põrgutee.
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om kolm jo löönu ära.
Kolm om taivas ülevan:
Isa, Poig ja Püha vaim.
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om nelli jo löönu ära.
Nelja sugu põllu pääl,
Kasvab eluseeme sääl.
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om viis jo löönu ära.
Viis, kes tarka taiva sai,
Viis, kes ussõ taga jäi.
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om kuus jo löönu ära.
Kuvvõ pääväga on loond
Jummal ja kõik ette toond.
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om säitse jo löönu ära.
Säitse sõnna risti pääl
Rääkis Lunastaja sääl.
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om kaheksa jo löönu ära.
Kaheksa om päästnu tääl
Jummal uputuse väest.
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om üheksa jo löönu ära.
Üheksa ei tänanud,
Kui neid Jeesus aidanud.
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om kümme jo löönu ära.
Kümme käsku ülevalt
saie Mooses Jumalalt.
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om ütsteist jo löönu ära.
Ütsteist jüngrit Jeesul jäi,
Kui see Juudas tedä möi. (müüs)
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om katsteist jo löönu ära.
Katsteist kiri kuulutab
Püha linna väravat.
Kaheksast kuni kaheteistkümneda salmini lauldakse ka kaks esimest rida nii:
Vanad, noored, võtkem kuulda,
Kell om kaheksa (üheksa, kümme, üksteist, kaksteist) jo löönu ära.

ERA II 115, 614/5 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvig Raudsepp < Miili Aeniidu laulikust (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Laul
1. Oh, kuis süüta oli minu rind,
Kui sind eesmalt võtin armasta.
Sinu silmad on minu südant haarand,
Armu tund mu puhta rinnale.
2. Lillekest, miks kandis minu rind
Ära iial unusta sa mind.
Oh, see lilleke ära närtsinud,
Kustund on ka minu armastus.
3. Noormees, mis nii ette vedamas
Noorelt võtsid sa mind armasta.
Armas noormees, mõtle selle pääle,
Kurvastus võib südant purusta.
4. Noormees, kas sa armastad veel mind?
Miks nii kahtlaselt mu pääle vaatasid?
Vistest on süda teisel truu
Valu, mis mu südant haavand.

ERA II 115, 615/8 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvig Raudsepp < Miili Aeniidu laulikust (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Laul
1. Mind ema hoidis hellaste
Kord oma rinna naal.
Ja ise üles kasvatas
Mind elukevadel.
2. Nüüd aeg on tõusnud minule,
Et pean võtma ma
Neid Vene keisri käskusid
Ja truudust vanduma.
3. See vägev Vene keisri käsk
Käib läbi riigi seest.
Ta päralt hõbe, kuld ja vask
Ja iga ema laps.
4. Ta kutsub vahvaid võitlema,
Kaitsma oma isamaad.
Ja neid, kes selleks kõlbavad
On prisked, tugevad.
5. Need tormid ilmameredel
On sõjakursused.
Nad nõudvad rahvast ohvrivees
Seal vaenualtaris.
6. Need suured sõjaülemad
On selleks palgatud.
Ja nende hulgas alamad
On väga õpetud.
7. Kus püssikuulid lendavad
Ja surma külvavad.
Neid, keda ära saatsivad
Siit nuttes vanemad.
8. Meil kahju, et nii kallis jõud
Saab tühjalt raisatud,
Kus maha tapab tuli-raud,
Kel pole surmahaud.
9. Oh Taara, vägev sõjavaim,
Meid tule aitama,
Sest timukate käes võim
Meil elu riisuda.
10. Oh Kalev, ärka ülesse,
Vii vennad võidule.
Too surma verekoertele,
Vii veretalgule.
11. Seest imevad me rahva verd
Egiptus vaaraod.
Me teeme meie punast verd,
Teid neelvad vetevood.
12. Siit vabalt kasvab Eesti pind
Ja õitsev marjamaa.
See koht siis rõõmustab veel mind
Ja lahkumise käe.
13. Kui tagasi saan tulema
Veel oma kodumaal,
Siis saavad pulmad tulema
Kas linnas ehk või maal.

ERA II 115, 618/20 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvig Raudsepp < Miili Aeniidu laulikust (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Laul
1. Mu õnnelik noorusepõli
Kui lennates mööda ta läind.
Ehk suurelist, rõõmust elu
Ma iialgi sellest ei näind.
2. Kuid siiski, kui rõõmus see oli
Mul kaitsjate varju all,
Kus õdede, vendade keskel
Ma sirgusin üles kui lill.
3. Mind hoidis ka isa ja ema
Ja taeva vägevam võim.
Ei maailma kurjust, ei kära
Ei märgand mu lapselik aim.
4. Ma rõõmsasti lootuses ootsin,
Mil jõuaks ka tulla need aad,
Et läbi kord reisida võiksin
Kõik maailma mered ja maad.
5. Kui viimati maailmamerel
Mul reisides himu sai täis.
Ma ihkasin uneski koju,
Kus õitses mul ilusam õis.
6. Ka hellaste ehtida jõudis
Mul rinda armsama roos
Mind keiserlik kohus ju nõudis
Ja isamaa kaitsjate loos.
7. Ja Liivimaal Jurjevi linnas
Mind soldatiks loositud sai
Ja väikene numbrike rinnas
Mul märgiks ka kaasa veel sai.
8. Mu südames armastud ema
Küll silmad veel seisavad vees.
Küll kurvad on vennad ja õed,
Et lahkub meil mehine mees.
9. Veel hellasti kaela mul hakkas
Mu südames armastud pruut.
Ta ütles mul nuttes: "Kas näen veel
sind iial!" ja andis mul suud.
10. Ei lähe ma surma, ei vangi,
Miks asjata nutate siin,
Vaid isamaa kaitsjate rongi,
See pole ju kellegi piin.

ERA II 115, 620/2 (5) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvig Raudsepp < Miili Aeniidu laulikust (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Laul
Üks noormees rikkas soost
Vaest neiut armastas.
Neil vanematel vastu oli,
Saatsid noormeest võõral maal.
Kui mõni aeg läks mööda,
Tuli noormees tagasi.
Laul, laul ja kellahelin
Kostab meie kirikust.
"Kes võib seal surnut olla?"
Küsis noormees teistelt seal.
Üks pruut on ära surnud,
Kelle noormees võeral maal.
Kuus meest kand surnukirstu,
puusärki õlge peal.
Ja nende eel käis isa,
Kand risti rinna peal.
Siis palus noormees kaeda
Oma armast pruudikest.
Pruut valges siidikleidis
Puhkab viimast und.
Siis võttis noormees mõõga,
Pistis oma südame.
Nii lõppes nende elu
Neil kahel armastajal.

ERA II 115, 622/3 (6) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvig Raudsepp < Miili Aeniidu laulikust (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Õrn neiu
1. Üks õrn ja ilus neiuke
Siin valmis armastusele.
Ta armastab üht peiukest,
Kes pettis teda igavest.
2. See kurikaval inime
On riisund tema südame.
Ja viimaks maha jättis ta
Kui murtud õie leinama.
3. See neiu hinge vapustas,
Nii kaua kurtis silmavees
Ja viimaks raudteerongi all
Õnn, eluküünal kustus tal.
4. Kas tema petja tunneb veel,
Et mõrtsukas ta eluteel,
Et teda mõistab hukka seal
See ilmsüüta vere peal.
5. Kõik peiud pangem tähele,
Kui ligineda neiule,
Siis jätkem pettus, kavalus
Ja hoidkem truudust, armastust.
6. Siis elu õiget rada läeb
Ja õnneparv teil kestma jäeb.
Kus aga pettus, rumalus,
Seal tuleb raske õnnetus.

ERA II 115, 624/5 (7) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Ludvig Raudsepp < Miili Tamme laulikust (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Laul
Oh, mis olen oma vanematel teinud,
Et nad mind on pannud kloostrisse.
Olen ma siis eksitee peal käinud,
Kurbtus röövib kõik mu mõistuse.
Seljas pean ma kandma nunna riideid,
Vangistatud kõrge müüridest.
Ei siin ole mingit ajaviidet,
Ainult surm mul seisab silma ees.
Saatus, miks sa tegid mulle seda,
Sest ma olin ju veel alles noor.
Kurvastus see vaevab mind nii väga,
Minu nägu katab nunnaloor.
Ka mu kullakarva pehmed lokid,
Mis mul pea maani rippusid,
Oh, kui pisarad mul silmist jooksid,
Kui nad need mul ära lõikasid.
Armas noormees, see kõik sinu pärast,
Et siin vangis pean olema.
Millal saan ma lahti ilmakärast,
Siis vast oma hingel rahu saan.
Minu vanemad sind ära põlgsid,
Et sa olid madalamast soost,
Suurset soost mul abikaasat nõudsid,
Ah, sa teadsid ju küll sellest loost.
Meie armastus sai katki murtud,
Oh, see on mu vanemate süü.
Armastus, kui südamesse juhtub,
Saatus valusamalt küll ei löö.
Mõtle ikka, et su Wilhelmine
Surmatunnini sul truiks jääb.
Tule siis ka surnuaia pääle,
Kui sa kuuled kloostri kellahäält.
Pea saavad kloostri kellad hüüdma,
Kui mind vaikselt hauda kantakse.
Tuul saab nende häält su kõrvu kandma,
Ela hääst, mu armas armuke.

ERA II 115, 626 (8) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Ludvig Raudsepp < Miili Tamme laulikust (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Laul
Oh kui süüta oli minu rind,
Kui veel esimest korda tundsin sind.
Oh sinu silmad minu südand haavand,
Armu tundmust puhta rinnale.
Valu, miks sa tegid minule
Piinab teda ilma otsani.
Oh, sa noormees, mõtle selle peale,
Armastus saab südant lõhkuma.
Seda lille, mis kandis minu rind,
Ära iial unusta sa mind!
On see lillekene ära närtsind,
Kustunud on ka sinu armastus.
Kurvastuses huikab minu rind:
"Noormees, kas veel armastad sa mind?
Miks nii kahtlaselt mu peale vaatad,
On su süda, peiuke, veel truu!"

ERA II 115, 627/9 (9) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Ludvig Raudsepp < Miili Tamme laulikust (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Õhtuehal
Päike läinud kullast looja,
Vaikses rahus uinub ilm.
Murupind see aurab soojast,
Taevas särab tähteilm.
Rutta õhtul metsa alla,
Kus on vaba hõisata.
Mälestuseks lööme valla
Vaga laulu laskema.
Õhtuehal imeline
Kutsub meelitades mind:
Miks veel aega viidad, mine,
Ma teen jälle terveks, rind.
Õhtuehal ilma sündisin,
Esimest kord tegin häält.
Õhtuehal metsa kõndisin,
Kinni hoides ema käest.
Õhtuehal isa süles
Lauluviisi õppisin.
Tema hääl mind hüüdis üles,
Kui ma vahel uinusin.
Õhtuehal koduõues
Mängisin õe-vennaga.
Süda oli nukker põues,
Kui mind toodi magama.
Olen sirgund nooreks neiuks,
Kuusteist aastat, seitse kuud.
Noormees mulle armumärgiks
Õhtuehal andis suud.
Sõpradega seltsis olin
Õhtuehal, kannel käes,
Mõnda nalja ette toodi
Ühes sõpradega sääl.
Kui mind noormees maha jättis,
Kattus armul paratiis,
Ei mul sõpru olnud enam,
Õhtuehal nutsin siis.
Õhtuehal soovin surra,
Maha maetud saada ka.
Sõber, ära pead sa murra,
Nõnda parim taeva ma.

ERA II 115, 629 (10) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Ludvig Raudsepp < Miili Tamme laulikust (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Laul
Äkist üsna minu ligi luuaga,
Mis mu silm ka selgest näha,
Meestel kuuehõlmad peos,
Kõigil röövlimõtted näos luuavarrega.
Mehed päris Eesti vormis luuaga
Jooksvad kuuse pääle tormi luuaga.
Kes sai koogi, kes sai saia,
Oh sa õnnistaja, hoia luuavarrega.
Kõrtsimees tõstis suure kära luuaga,
Tuli kustutati ära luuaga,
Aeg on ümber pingi jõudnud,
Kell on kümme ära löönud luuavarrega.
Et siis hulluks läks see asi luuaga,
Õnnetu, kes on tülitaja luuaga.
Talvel on sul välku vähe,
Lõika rusikaga pähe luuavarrega.

ERA II 115, 630/1 (11) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Ludvig Raudsepp < Miili Tamme laulikust (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Laul
Vaikse metsa allikal
Suveõhtul ilusal
Istus neiu mõtetes,
Allik vulises ta ees.
Hääl sääl tõstis õrnake,
Küsis neiu allikalt:
Allik, miks käid salateed
Ja nii kurvalt vulised?
Allik nagu vulises,
Vastust andis vulises:
Ära küsi, õrnake,
Kes mind saatis ilmale.
Kurvalt kadunud armsad aad
Õnnetumal eluraal.
Nuttis neiu valuga
Palju kord seal pisaraid.
Rändan kurvalt rahuta
Salateed ma lõpmata.
Neiu nutt mind ilma tõi,
Ei ma rahu leida või.
Allik voolas edasi
Salateed nii rutuga.
Neiu nuttis metsa all
Kaua, kaua allikal.

ERA II 115, 631/2 (12) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Kolepi k. - Ludvig Raudsepp < Mari Tinnus (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Vaestelaste laul
Kui ma näe neid vaeseid latsi,
Kel ei ole essä, immä,
Lääva ikkõh Õlimäele,
Heitva henda põlvilõ.
Näil um himo mere pääl,
Kui pümmen ära uppuva.
Sis tuli püüdma Püha vaim
Näid oma armsa võrguga.
Sääl õliaian oll üts pinnär
Nii õgiv kui üts troonitulp.
Nee latsõ olli istutõdu
See pindresse nii ilusalt.
Kui suvi nakkas tulõma,
Sis laste süda häitsema.
Heng, kui vaimu näed sa,
Sis ikkõ, nigu nõrgas jääd!

ERA II 115, 634/9 (14) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvig Raudsepp < Miili Tamme laulikust (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
See laul on temast enesest tehtud, kui tema vangitornis oli, enne kui teda hukati 1873. a.
1. Ei kuulda olnud sääl
Ei Türgi-, ei ka Hiinamaal,
Mis mina olen teinud nüüd,
Küll väga suur on minu süüd.
2. Mul oli suur õnn Jumalast,
Sest soldatist sain kornetiks.
Siis väga uhkeks läksin ma
Ja nõudsin rikkust rahaga.
3. Siis võtsin ma ka kosida
Üht neidu, nimi Agada.
Me elasime ilusalt,
Meil oli ka kaks lapsukest.
4. Nüüd alles märkas minu meel,
Kuis kurat ilmub petja teel
Ja püüab kõige väega
Head abielu lahuta.
5. Kes siin ei palu Jumalat,
See langeb tema võrku seal.
Sest sünnis hirmus lugu ka
Niiviisi otse minuga.
6. Sääl ilmus äkist sõjakäsk.
Sääl polnud muud, kui sõitsime kõik.
Kui hulga maad ju oli läind,
Siis leidsin ka üht korterit.
7. Üks rikas ilus preili sääl,
See oli neitsipõlves veel.
Ma läksin teda kosima,
Ei põlgand ta ka ära mind.
8. Siis kurja nõu ma pidasin,
Kuis oma naist ma surmaksin
Ja et siis saaksin elada
Ma selle preili varaga.
9. Siis arvasin kartmata,
See preili pean saama ma,
Sest temaga hea elada,
Et on nii väga rikas ta.
10. Siis saatan taga kiusas,
Et luba aga küsisin,
Mis anti mul hää meelega.
Siis koju võtsin minna ma.
11. Mu lapsed teretasid mind,
Mu abikaas end rõõmustas.
Ka lapsed suure rutuga
Mul naerda võtsid tõtata.
12. Ma hüüdsin: rõõmsad olge siis,
Ma tulen kaugelt võõralt maalt.
Sääl mõisa ostsin nüüd siit
Siis sinna kohe sedamaid.
13. Kui öö ju olin olnud seal,
Siis nõu mul varsti peetud sai,
Et abikaasa lastega,
Mu seltsis hakkab tulema.
14. Kui öö ja päeva sõitsime,
Siis riigi rajal sõudsime.
Sääl palju purjetasin ma,
Kust sai mu julgus ka.
15. Sääl tuli ju Masahi laan,
Üks ilus allik oli sääl.
Sääl hobust kinni pidasin,
Kus meie maha astsime.
16. Mu lapsed ja mu emand ka
Sääl hakkasivad mängima,
Nad olid rõõmsad südamest.
Ma olin aga kurjust täis.
17. Sääl nemad rõõmsalt mängisid,
Ma mõõga välja tõmbasin.
Mu emand hakkas kohkuma,
Kuid arvas, et vast mängin ma.
18. Ta vaatas lahkelt minu pääl
Ja ütles: "Ära hulla tääl,
Sest naljaasjast võib ju pea
Suur õnnetus ka sündida!"
19. Sääl kärkisin ma vihaga:
"Kas arvad sa, et nalja teen!"
Siis pistsin läbi rinnast ta,
Et veri pritsis vastu suud.
20. Ta hüüdis surmavalus veel:
"Küll Jumal taevast seda näeb,
Et mul ei ole ühtki süüd
Ehk sina küll mind tapad nüüd."
21. Ma vastasin siis ehmates:
"Sa sure ilma armuta,
Mis tehtud, see on tehtud nüüd
Ehk sul küll just ei ole süüd!"
22. Küll lapsed nuttes karjusid
Ja härdast ikka palusid:
"Oh jäta ema elusse!
Me head lapsed oleme!"
23. Sääl ema valus surnud ju
Ja lapsed nutsid haledast.
Nad vaesed käsi kokku lõid,
Mu süda siiski kõvaks jäi.
24. Et saadan minu südames
Ju täielikult valitses,
Siis pistsin tütart läbi ka
Ma ühe mõõgapistega.
25. Kui seda nägi pojake,
Kes oli alles elus veel,
Siis ütles tema paludes:
"Hää laps ma tahan olla sul!"
Kirjutatud Miili Tamme laulikust. Ei tea, kas see laul edasi ka läheb, sest laulikus ei olnud ka sellel laulul lõppu.

ERA II 115, 639/42 (15) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvig Raudsepp < Miili Tamme laulikust (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Lihuniku laul
Üks jame linna lihunik,
Kes viinast haises nagu sikk,
See sagedasti reisis maal
Ja ostis loomi siin ja sääl.
Ja kus ta kõrtsi ööseks jäi,
Sääl ikka alati ta jõi.
Kord Oru kõrtsi tuli ta
Ja sinna ööseks viibis ka.
Kui videvik ju oli käes,
Siis oli viina täis ta.
Siis Kõrtsi-Leenalt küsis ta,
Kus lähed sina magama.
See Leena oli kaval küll,
Ta ütles, et nüüd talvel külm,
Seepärast olen õppind ma,
Et kõrtsi ahjus magan ma.
Lihunik jäi uskuma,
Ta arvas, et see tõsi ka.
Kui tuled kustutatud said
Ja rahvas magama kõik jäid,
Siis ette-kõrtsi kobas ta,
Et Leena tuba otsida.
Kui ahjusuust sai sisse pea,
Siis tundis haisu, mis polnud hea.
Tal lõhnas vastu paha õhk
Ja kuulda oli sea röhk.
Ei aru saanud sellest ta,
Vaid puuris tahapoole ka,
Nii et ju ahi mürises
Ja keris vastu kohises.
Üks siga hirmsa kisaga,
Kes ahjus õppind magama
Ajas pea temal pükstesse
Ja tõi ta välja nobedaste.
Oh võtku lugu ilma pääl,
Mis juhtus meie saksal sääl.
Tal sea pää pükste sees
Ja tagumine ots veel ees.
Nii sõitis siga temaga
Sääl mööda kõrtsi käraga.
Ei näinud siga ise ka,
Kus juhtus oma koormaga.
Kui vastu seina põrutas,
Siis pingid ümber kihutas.
Sääl siga rabas peaga
Ja laskis aatrit kihvaga.
Tal kintsu said kõik lõhutud
Ja reied hirmsalt purustud.
Küll mees ja siga karjusid,
Ei ükski peastma tulnud.
Kui viimaks siga väsinud,
Sai lihunik priiks päästetud.
Ei enam aega viitnud ta,
Vaid katsus, et sai minema.
Et seda küll ei keegi näind,
Aga Leena jutu välja teind
Ja oli sääl, kus tema koht
Ja naeris nii, et kakkes kõht.

ERA I 3, 23 < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Haanja miis
Haanja miis vedi lubjakivve,
Kats, kolm päiva Võro turulõ.
Haanja miis läts Tiganiku puuti
oma kolme kopkaga.
Haanja miis näk silgupüttu
Tiganiku leti iin.
Haanja miis pallõl poodi säksa:
"Esänd, lupa tsjorgada!"
"Tsjorkanu, tsjorka, Haanja miis,
oma leivapalakeist!"
Laul om, laul om otsa lõpnu,
lää ei inämb edesi.
[iga rida korratakse]
Õpitud õpilasena Võrus ja lauldud.

ERA I 3, 24 (1) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Ema tegi mulle suurõ laia põlle,
põll oli piki paeltega.

ERA I 3, 24 (2) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kilumaril olivad väga pikad hambad,
ära sei karjamõisa vasikad ja lambad.

ERA I 3, 24 (3) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Käi kapsasse, käi kapsasse,
ära mine kaali kallale!
Kui lähed kaali kallale,
siis lasen koerad valla.

ERA I 3, 24 (4) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
See enneaegne armastus ei ole muud kui kurvastus (kordub).

ERA I 3, 24 (5) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Tule sa, minu kallike,
sind mina ikka armastan.
Palju aega mööda läind,
kallikeist ei ole näind.

ERA I 3, 24 (6) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui mamma ei lupa sügisel, siis kevadel (arvatavasti pulmad) saab vägisi.

ERA I 3, 24 (7) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Maali, Maali, sa ei tea,
[su] juures viibida on hea.
Sa sulad minu südames
kui suhkur kuuma kohvi sees.
Mis ta sihtis, mis ta vahtis,
mis ta muud kui musu tahtis.

ERA I 3, 957/9 (1) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru k. - K. Oja < Ants Ork, Tallinna Posti Külaloomingu võistluse materjal (1931) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Kadi Sarv 2002
Õpetuseks
Noormees, kui tahad sina võita,
ühe neiu austust, armastust,
siis minu sõnu võta kuulda
ja selle järel' ela just.
Kas mässab väljas torm või maru,
kas olgu ilm kui paha, hea.
Kaapkübar nagu laevatoru
sa enesele pähe sea.
Kui puudub uur, siis uuriketti
sa sibulaga taskus pea.
Ära unusta ka "patseertokki"
käevangu löömast iialgi.
Üks imelõhnaline rohi
peab riietes sul lõhnama.
Ka lips ja maneskid ei tohi
sul kaela ümbert puududa.
Kolmekümneviielised paberossid,
mis tuntud "Eva" nime all,
ja hästi hiilgavad kalossid
too Võru linnast enesel!
Ka saksa keele sõnaraamat
sa laenukogust välja too.
Ja õpi, kuni pähe jäävad,
paar sõna: morgen und halloo.
Siis võid sa astu nende leeri,
kas oled mustlane või juut.
Kõik tahtvad su'ga amiseeri,
sa oled "deutchmann" lieber gut.
Ants Ork.
[---]
V.a. Tallinna Posti toimetus!
Saadan Teile siinjuures Teie poolt väljakuulutatud külalaulude võistlusele ülaltoodud laulu. Nimetatud laul oli paar aastat tagasi Võrumaal Tsooru vallas väga moes ja läbilöönud. Lauldi teda viisil: "Kord olin maal ma seakarjas." Ka praegu lauldakse teda veel külapidudel hea eduga, teiste "schlaagrite" kõrval. Nimet. laululoojaks on keegi harilik külapoiss, kes kunagi oli tahtnud "külge lüüa" ühele linnapreilile. Linnapreili külm suhtumine poisile ta matsivälimuse pärast põhjustaski selle laulu loomise viimase poolt.
Lõpuks olgu veel laulus ettetulnud paari murdelise sõna seletus: 1) patseertokk = jalutuskepp; 2) manesk = krae ühes rinnaesisega.

ERA II 244, 63/7 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Kose k., Valgjärve t. - Richard Iisak, Jaani algkooli õpilane < Jaan Iisak, 62 a. (1939) Sisestas Salle Kajak, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Vanasti oli ilusa Tilleoru mäel olnud loss, kus elanud lossihärra oma ainsa tütrega. Seal ligidal elanud ka keegi noormees, kes mänginud väga ilusasti kannelt. Kord juhtunud lossipreili seda mängu kuulma, kutsunud noormehe lossi ja lasknud endale mängida. Esimene kord ei jäänud viimaseks, vaid lossipreili soovis igal õhtul ilusat mängu kuulata. Ka noormees oli meeldiv ja lossipreili hakkas teda armastama. Noormehele olid need õnnelikumad hetked, mil sai ta lossis mängida, sest ta armastas juba lossipreilit esimesest pilgust. Oma ilusamad mängud ja laulud laulis ta talle. Noored armastasid teineteist ja igal õhtul nad kohtusid ilma lossihärra teadmata.
Kord märkas aga lossihärra midagi noorte vahekorrast. Ta ei lubanud noormehel enam lossi mängima tulla. Oma ahastuses ei suutnud noormees enam lossi lähedalegi jääda, vaid läks laia ilma oma kandlega rändama. Lossineid aga arvas, et noormees läheb omale uut õnne otsima. Teda täitis otsatu kurbus ja meeleheide. Igatsedes oma kallima järele, suri ta mõne nädala pärast. Ta maeti lossi surnuaiale. Noormees aga polnud oma armastatud unustanud, vaid tuli aasta pärast tagasi. Lossist aga ei leidnut ta enam oma pruuti, kes oleks talle vastu laulnud lossiaknast, seal oli kõik tühi ja õudne. Surnuaialt aga leidis ta oma kallima kalmu. Otsustades endalt ka elu võtta, laulis ta veel oma kandlel järgmise laulu: Mäe otsas kaljulossis
õitses mul üks õieke.
Lossihärra ainus tütar
oli minu armuke.
Võtsin õhtul kandli kätte,
sammusin ma lossi pool,
lossiaken seisis lahti,
armukene laulis sääl.
Kuri härra, kes ei tahtnud,
et ma neidu armastan
oma võimu tõstis valjult,
rändasin siis kaugel maal.
Aasta pärast läksin jälle
sedasama tutvat teed,
Võtsin õhtul kandle kätte,
sammusin ma lossiteel.
Lossiaken seisis kinni,
armukest ei laulnud sääl.
Aga surnuaialt kõlas mulle
armas tuttav hääl.
Kurvad laulud lõi ta sulle,
kurvalt kuulsin ma ta häält:
"Olen lahti ilmavaevast,
tule sa mu juurde säält.
Teistel armastus on magus,
meil ta viharikas.
Õnne maitsen siinses ilmas,
tule sa mu juurde nüüd!"

RKM II 26, 31 (6) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Võid käia...
Võid käia läbi Saksamaa
ei mune võid sa leia seal
ja pekist, sellest näed vaid und,
mida Eestis süüakse iga tund.

RKM II 26, 32 (7) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tükike leiba...
Tükikene leiba ja hernepesu vett,
üle nelja päeva üks saksa sigaret,
sellega peab elama
ja saksa riiki teenima
(Onu Aadu, miks tegid nii?)

RKM II 26, 32 (8) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Revali linnas...
Revali linnas Toompea lossis
istus Lietzmann nägu mossis.
Ai jumbu - ai jumbu.
Kadrioru lossis tõusis kära,
Mäe sõi Lietzmanni normi ära.
Ai jumbu - ai jumbu.

RKM II 26, 33/4 (10) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rindesõduri igatsus
Kaugel sinust ja kodumaast,
kaugel võistluse teel.
Kaugel kodust ja noorusmaast
olen võitlemas veel.
Oota, kallim, oh oota sa,
kaugelt tervitan sind,
Millal tulen, ei tea ju ma,
seob võitlus veel mind.
Kevad kaasa ka õisi toob
ja lõhnamas niit.
Tuju rindelgi uueks loob,
laulan armsamat viit.
Oota, kallim, oh oota sa,
kevad lohutab sind,
millal tulen, ei tea ju ma,
seob võitlus ju mind.
Olen punkris või rünnakul
ikka meenud sa mul'.
Vaikib lahingu marutuul,
laulan jällegi sul'-
Oota, kallim, oh oota sa,
tulen vaatama sind,
millal tulen, ei tea ju ma,
seob võitlus veel mind.
Kord väsivad vaenuväed,
ja meile jääb võit.
Saabub hellalt see õnnepäev,
algab koju meil sõit.
Sinu juure siis lendan ma,
iial enam ei lä'e.
Õnne naudin siis sinuga,
su juurde ma jään.

RKM II 26, 35/6 (11) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Väike kambrike...
Väike kambrike südames mul',
sääl on üksinda asu vaid sul.
Tahab veel keegi mees paika leida seal sees,
Ütle: "Ei, keegi teine on ees."
Kui on kullased sõrmused käes
särab elu kui nõiduse väes,
siis tean ühte vaid ma,
et sust lahkuda ei saa,
sest nii meeletult armastan sind.
Kas sa ikka veel armastad mind,
kas sa mind kuidagi unusta ei saa.
Oled mulle sa hää, sulan sulle kui jää.
Oh kui meeletult armastan sind.
Ja kui saabub kord lahkumistund,
viimse suudluse annan siis sul.
Püüä olla sa truu, ära mõtlegi muud,
siis vaid armastus ehib me teid.
Ja kui lahkud sa, armastus, meist
ja kui enam ei näe teineteist.
Teise kaenlasse lä'ed ja ta juurde siis jääd
olles unustand jäädavalt mind.
Ja kui tagasi tulla ei saa,
sõjarindele puhkama jään,
hetkeks seisata teel, mõtle mulle siis veel,
viimseid palveid las sosistab huul.

RKM II 26, 36/7 (12) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Igatus kodumaale
Kaugel Eestis, kus on minu kodu,
kaugelt tervisi saadan ma sul.
Üksi rändan ma võõramaa radu,
pisar laugel kui meelestub mul.
Tasa mühavad kodumaa metsad,
tasa ohkab veel kodumaa neid.
Tasa kaebavad Eesti veerannad,
tasa sosistab Soomelahe pind.
Vaikseks jääda võib Kaspia meri,
ei või vaikida eestlase rind.
Üle metsade hõljub kui vari,
kurb ja igatsev eestlase hüüd.
Ühte kodumaad tundsin kord mina,
ühte Eestit kui isade maad.
Säält pärit kõik, mis mul nii ilus,
mida riisuda tahtis meilt frits.
Isamaa, mis mind kasvatand üles,
terve tulevik seisab sul ees.
Jälle põlesid saatuse tules,
kostsid ohked su murede maalt.
Südi eestlane, võitle ja võida,
küllap paremaid päevi veel näed.
Kosu, kuuluta, vaenlasel kadu,
varsti võitjaks jälle sa saad.

RKM II 26, 98/9 (13) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kaugel rindel
Kaugel rindel, metsas suures,
seisab sõdur valvates
oma langend sõbra juures,
keda taband surmakuul.
Sosistavad tema huuled:
"Sõber, pööra koju sa!
Armsad, Eesti päike, tuuled,
armas Eesti kodumaa.
Kodukülas päikse helgis
seisab väike majake.
Seal, kus õitsvad roosid, nelgid,
seal on minu koduke.
Võta sõrmus minu sõrmest,
pane sõrme omale.
Suru huuled minu laubal,
jumalaga jätuks veel.
Kui saad kord sa kodumaale,
tervita mu omakseid.
Tervisi vii kodumaale,
ta eest langend eestlaselt.
Eesti rahvas, hoidke hinges
sellest mehest mälestust.
Sest, et teie eest ta langes,
kaitstes Eesti vabadust.

RKM II 26, 39/40 (14) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Laul sõduripäevilt
Armas neiu,kallis neiu,
melestub mulle see öö,
ki sa õhtul pargis,neiu,
ülesid mulle adjöö.
Aastad möödund sellest ajast,
olen nüüd sõjamees ma.
Aga, neiu, sinu silmad
meeles on ikkagi mul.
Nüüd ma seisan valvepostil,
taevas on säramas kuu.
Loen ma, neiu, sinu kirja,
mida post kodunt mul tõi.
Nüüd ma olen kodund kaugel,
võitlemas kodumaa eest.
Armas neiu, mõtle veel mulle,
palveta minu eest sa.

RKM II 26, 40/1 (15) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Täna lähme...
Täna lähme isamaa eest sõtta,
vaenlase me välja tõrjume.
Mitmed saavad oma elu jätma
ja omakseid ei näe nad iialgi.
Vaikne kuu, sa oma rahu kalla
minu üle veel üks viimne kord.
Ennem veel, kui vaenlase kuul mind tapap
ja mind elavatest lahutab.
Täna sai üks vapper sõdur surma,
keda isa, ema leinavad
ja üks teine noormees kanti hauda,
keda pruut jäi maha leinama.
Armas pruut, ära oota pulmapäeva,
peig sul langend lahingute hoos.
Pühi pisar, kanna leinaloori,
küll taevas jälle kord me kohtame.

RKM II 26, 41/2 (16) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ah valus...
Ah valus, nii valus on mõelda,
et rindel pead võitlema sa.
Nii mõtlen ja seisatan teades,
kas iial saad tagasi säält.
Sääl rindel raksuvad mäed,
sääl surmale vastu sa lä'ed.
Kõik maha jätma sääl pead,
keda iial veel armastad sa.
Ah, valus, nii valus on mõelda,
et öösigi uinuda ei saa.
Mu mõtted mind kannavad kaugel,
Mu kallim, kus viibid nüüd sa.
Kas uinud öörahus sa juba
või rindel sa võitlema pead?
Oh taevane isa, nüüd luba
tal saatjaks sa omadki käed.
Kas uinud või ärkvel sa veelgi
või oled sa kaugel ju teel.
Kas tuleb sul meelde ka keegi,
kes sinu eest palvetab veel.
Mul pisarad paisuvad silmi,
pea padjasse vajutan ma.
Võitle hästi, mu kallike, rindel
ja ära mind unusta.
Ma siiski veel loodan, et saabud
kord kodumaa pinnale,
mil jällegi võime tunda
nagu möödunud aegadel.

RKM II 26, 43/5 (17) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris mare Kõiva 2005
Kurvalt punkris
Kurvalt punkris istub noormees,
mõtted tal viibivad möödunud a'al,
nukker pilk on pöördunud ruumi,
kus Põhjamaa taevas ja kodumaa rand.
Refr: Ta võib tõesti unustada
Neidu, keda armastand.
Ta võib tõesti unustada,
kelle õnne kord purustand.
Jättis maha metsasalu,
nurmed, metsad ja tuttavad teed,
kodukopli, kasesalu,
mühava metsad ja nurmede raad.
Refr: Ei või ükski unustada
kodumetsa radasid.
Ei või ükski unustada
Eesti tüdruku võlusid.
Väike neiu, särasilmne,
kulda käharais lokkis ta juuks.
Naer nii mahe, pilk nii hurmav,
Kelmikus mänglemas põskede peal.
Refr: Kord võis noormees unustada
selle neiu armastust.
Talle meeldis linnapreili,
selle puuder ja huulepulk.
Petlik neiu pealinnast
Ei armastand truu olla ühele ta,
peagi unus temal noormees,
kolikambrisse kõrvale visati ta.
Refr: Linnaneid võis unustada
Noormeest, keda petnud ta.
Neid võis tõesti unustada
leides uue ja kallima.
Noormees pettund armastusest
frondile võitlema ruttas ta siis.
Unustada püüdes kõike
kui lõhkesid mürsud ja lõhkesid siis.
Refr: Ta võib ainult unistada
V,abastatud Eestimaast
püüdes ise unustada,
miks lahkus kurvana kodumaalt.
Praegu kurvalt unistades
meenub tal kodumaal armastatud neid.
Hütikene metsaserval
ja põlised männid ta uksekese ees.
Refr: Ta võis tõesti unistada
Õhtust koltund vahtra all.
Neiu armsast häälekõlast
ja suudlusist, mis oli kinkind tal.
Vuhisedes, mühisedes,
lendasid mürsud ja lõhkesid siis.
Punker langes sõdur surn'
ja punkrist sai tundmata sõduri haud.
Refr: Ei või sõdur unistada
lahingväljal neidudest.
Ei või sõdur unustada
oma karmimaid kohuseid.

RKM II 26, 46/7 (18) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kaugel Eesti piiri taga
Kaugel Eesti piiri taga
laius saksa väljadel,
laulvad vahvad Eesti pojad
meenutades kodumaad.
Pole iial valu, vaeva,
pole kurbtust südames.
Pole valu, pole vaeva,
mis neid suudaks kohuta.
Ja kui paistab hele päike,
särab lumi väljadel.
Püsib kindlalt nende rinne,
eestlane ei tagane.
Aga kui kord päike loojub,
täiskuu välju valgustab.
Seisab väljas Eesti sõdur,
sõbra und ta valvamas.
Varjendis siis põleb tuli,
sõdur kirja kirjutab.
Küll ma kord ka koju jõuan,
oota armas neiuke.
Oota kuni töö on tehtud,
kuni veri tasutud,
kuni kanged Eesti vennad
rahus võivad puhata.
Aga kui ma tulles leian
teise kaenlas, neiu, sind.
Siis vaid õnne sulle soovin
kuni valust lõhkeb rind.

RKM II 26, 47/9 (19) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Enne veel...
Enne veel kui kustub päikene
läen võitlusesse ma.
Tulen tagasi sealt võitjana
või langen ma.
Refr: :,: valle-rille-valle-rille-ralle raa-aa:,:
Tulen tagasi sealt võitjana
või langen ma.
Ja kui peaksin täna langema
olen homme surnud mees.
Siis mind sõbrad hauda kannavad
just koidu eel.
Refr: :,: valle-rille-ralle-rille-ralle raa-aa :,:
Siis mind sõbrad hauda kannavad
just koidu eel.
Kolm sinilille õitsevad
minu hauakünka peal.
Uhke ratsamees neid murrab seal
just koidu eel.
Refr: :,: valle-rille-ralle-rille-ralle raa-aa :,:
Uhke ratsamees neid murrab seal
just koidu eel.
Käi põrgu, uhke ratsamees,
las lilled õitsevad,
sest neid näha oleks ihanud
mu armsam neid.
Refr: :,: valle-rille-ralle-rille-ralle raa-a-a :,:
Sest neid näha oleks ihanud
mu kallim neid.

RKM II 26, 49/50 (20) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kodunt lahkumine
Kui ma alles noor veel olin
muret ei tunnud mu rind.
Koduõues ringi joostes
rõõmsasti kõlas mu laul.
Sirgusin ma suureks meheks,
neiukest tundma ma sain.
Aga neiu sinisilmad
iial mu meelest ei läe.
Aga järsku sõjakära,
kodust viis kaugele mind.
Neiu väike võluv kuju
alati meele mul jäi.
Nüüd ma olen sõjarindel
võitlemas kodumaa eest.
Aga neiu sinisilmad
iial mu meelest ei lä'e.
Kui ma ükskord koju jõuan
vastu siis ruttab ta mul.
Paranevad südames haavad,
mis ta mu rinda kord lõi.

RKM II 26, 50/1 (21) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sõduri laul
Kui kodupinnalt välja sõitsin rongiga,
siis sõbrad ütlesid: "Oh, ära kurvasta."
Küll viimsed silmapilgud olid valusad
kui sõdur andis neiul suud.
Refr: Mul kodu kaugel maha jäi-jäi-jäi
ja kena neiu kurvaks sai-sai-sai.
Ja kui ta kuulis, et lä'en sõjarindele,
ei tea kas tulen tagasi või sinna jään.
Kui läbi tuisu tormab raudteerong
ja sügavasse südamesse armutung.
Küll viimsed silmapilgud olid valusad,
veel valusam kui armastus.
Kas ootab saatus seal hea või halb
seda ma ei tea, sest mul on kurb,
sest sinna läinud teised kurva meelega
ja seegi mind vaid kurvastab.
Kodupind meil pakkus palju lõbusad:
siin neiukesed võlusid meid rohkesti
ja iga linnapargi laupäeva õhtuti
võisid lõbustada neidusid.
Sõjameeste elu on küll kaunis kurb,
see ühistöö teeb mõnel kirjuks pea,
kuid lahingväljal vaenlast tallad sa,
Sust kuul on märgiks südames.

RKM II 12, 515/7 (2) < Rõuge khk., Rõuge v. - Grigori Kaljuvee < Marie Ivanson, 66 a. (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tallinnast Rahumäele
on umbes versta viis,
kus iga õhtul viiakse
üks surmaohver uus.
Oh, sõber, pane tähele,
kui lähed Nõmmele,
tee ääres näed üht mända,
mis verest punane!
See männa külge risti
lööb kena neiuke
ja ütleb* mälestuseks
oma armsal peiule.
Kulduuri kõrvarõnga
ja kuldse sõrmuse
ta sinna maha pandis
ja nuttis haledalt.
"Oh ütle, kena neiu,
miks ristist siia lõid,
ja iga õhtu hilja
nii kaua palvetad?"
Ta ülespoole vaatas
ja ütles: "Süüta puu,
oh oles' sul ka sõnad,
siis räägiks sinu suu.
Su okstel üles poodi
mu armas peiuke
ja surnult koju toodi,
mis koormab südame."
*"ütleb" - peaks arvatavasti olema "jätab"

RKM II 12, 523 (2) < Rõuge khk., Rõuge v. - Grigori Kaljuvee < Eduard Rood, 66 a. (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rõuge mõisa, teomeeste nime?
Edimene Everdi Jaan,
tõine Tõisi Peetri,
kolmas Kolga Juhan,
nelläs Nitro Kusta,
viies Vile Peetre,
kuues Kubijas,
säitsmes Saul,
katsõs Karru Juut,
ütses Ukk,
kümnes Kütt,
ütstõiskümnes Ite,
katstõiskümnes Kannu Jüri.

RKM II 12, 525 (3) < Rõuge khk., Rõuge v. - Grigori Kaljuvee < Eduard Rood, 66 a. (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Arm ei salli ilma kärä,
kadedust ei kannata.
Vaikuse ta valib ärä,
õite hulgas ilmub ta.

RKM II 12, 527 (1) < Rõuge khk., Varstu v., Krabi as. - Grigori Kaljuvee < Jaan Kasak, 48 a. (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Laulatuse laul
Viisil: Küll on ilus,
Et nii noorelt armu süles!
Pruudile
Rõemupisar pruudi silmas,
see on pärl, mis kõrges ilmas.
Pruudi süda rõemusäde,
tema armastus on tõde,
kindel truu ja muutmata.
Peiule.
Armastaja peiusüda,
mis on see, kas mõistad seda?
See on puhas armuallik,
sulle and nii püha, aulik,
kõige puhtam hingekuld.

RKM II 12, 529 (3) < Rõuge khk., Varstu v., Krabi as. - Grigori Kaljuvee < Jaan Kasak, 48 a. (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mu jalad on väsind
ja süda nii nõrkend;
"Kuhu mul minna?
Isamaa ütle!"
Ma isamaa peale pikali heitsin
ja südamega kuulsin sügavat häält:
"Tule siia!"

RKM II 49, 235 (19) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Hobõnõ sääl,
terävata mo meel,
vedäma, sõitma
inemine piät' tälle armu näutmä.

RKM II 49, 235 (20) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Miks sa leinad, lillekene,
valad valupisaraid?
Kas sa rasket hingevalu,
Hellake, ka tunda said?

RKM II 49, 235/6 (21) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanapoiss ol' surõmah,
siist maailmast minemäh.
Vanapoiss kirstu sisse panti,
väikene viiol kätte anti.
Kabeliaida maha matõti
vana pada pähä panti.
Heng see ronis havvast vällä,
lindas taivaussõ ette.
Peetrus kõik säält ussõst teadis,
andis poisil vasta pääd.
"Sina tsiga, sina lurjus,
alles praegu olõt purjus."
Lükkas tedä taivast maha,
vannokurjo poistõ hulka.
Sääl ta mängis tontõga,
vanaraisa kontõga.
Vanatütruk taivah,
kuldkett kaalah,
vanapoiss põrguh,
puupakk jalgo all.

RKM II 49, 236 (22) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tünn-tünn, tühi vaat,
vanapoiss ol' vaadi seeh.
Tõmpsin vaadil punni päält
ja vanapoiss tul' vällä seest.

RKM II 49, 243 (54) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Ado Tamm, 83 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Last hällitades lauldakse:
Millessa, Mikk, mu tütart ei võta,
kas mu tütar tööd ei tee?
Mu tütar on kui roosilill
ja otsib poissi niikui hull.

RKM II 49, 243 (55) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Ado Tamm, 83 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Last hällitades lauldakse:
Pippas, pippas, peiukene,
juppas, juppas, juiukene,
väikse lapse moodi
niikui väiksed kannukesed.

RKM II 49, 243 (56) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Ado Tamm, 83 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kikas ütles kanalõ:
"Kos mii läämi magama?
Üü um pümme,
jalad lühikesed,
külä kõlgus kavvõdan."

RKM II 49, 243/5 (57) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Ado Tamm, 83 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vatsat' let slusilsä mina,
ollin soldat ridavoi.
Lasksin püssist välja tina
türgi silmi oi! oi! oi!
Kui ta venne püssirohto
kaugõlt nii sai nuusuta,
tak on prämo paneb plehku
niikui jänes metsa sises.
Et ta harasho, nii paha,
toob mul sisse kopika.
Sain sääl salata ja raha,
rinda suurõ ristiga.
Ruski suldat nepoitsä
nikakoju saadana,
tulgu ratsa kto tam hotsesh,
et tak vsjo mina pustäki.
Plömna liinan tüli tuli
mina tuhat türgiga,
kõigil karvad maha kaki,
habemed ka juurtega.
Ütskõrd sain mina osmõn-pasma
karvust kinni pidada.
Ütlesin: "Postoi dinaase,"
tahtsõn kodo vidäda.
Kindral seda kõrvalt nägi,
andis mulle tsetverd tsjok.
Ütles: "Molodets, estonets,
vot zdez diibes natsha jok."
Tshjort vosmi, kakoi nali,
kõik mind haksid paluma,
bolshoi tshesti mina daali
ja hüüdsid blagopodne.

RKM II 49, 250/1 (79) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Olga Tamm, 58 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Rahvalaul
Mari!
Ma siin.
Mis lõunaks saab?
Suured vaagnad sülti,
tõpraliha suppi,
hapukapsa põrsapraad,
lambalihast hää supp,
pannkook, härjakeeled,
praadvorst, munakoogid
vääge värske vasikapraad,
kaunis küpse kana,
sealiha kartulid,
kaunis karukints
ja siis veel
või ja leib,
veitsh ja juust
maksab kaks krooni kõhutäis.
Soovin sulle säärast hääd söögiisu!

RKM II 45, 77/8 (1) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ei unusta sind
Mäletad, kui raudteejaamas
lahkudes mul' andsid käe.
Silmis palve, sosistasid:
"Kas sind kunagi veel näen?"
Lubasin, et tulen varsti,
kui on võidet vaenlane.
Ütlesid, et võitle hästi.
"Ma ei unusta sind kunagi."
Algasin uut sõjateed,
rong kui lahkus kodulinnast,
sinu viipav valge rätik
ütles mulle: "Jää hüvasti!"
Sellest möödund palju päevi,
möödund lahing verine.
Kuulen selgelt sinu sõnu:
"Ma ei unusta sind kunagi."
Läbi lahingute müra
kuulen kõnelemas sind,
kuulen selgelt sinu sõnu:
"Ma ei unusta sind kunagi."
Nüüdki laagris lõkke ääres,
kevadõhtuil sumedail,
tuul kui lausuks sinu sõnu:
"Ma ei unusta sind kunagi."

RKM II 45, 78 (2) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sõduri salm
Kui sõdur väikselt napsi saanud,
juhtub ette tütarlapsi
Neid sõdur esmalt silitab
ja pärast tagant järel aita.

RKM II 45, 79 (3) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kell kuus õhtul
Ma tunnen veel su huulte õrna puudet,
kui vedur-vile meid sääl lahutas.
Ma tundsin, hinges midagi on muudet
mis möödunt unelm hetkel meid nii rahustas.
Refr: Kas on see vaid unenägu
või siiski ainult piinav tõde.
Ma näen veel sinu nutuseid sinisilmi
ja kurba naeruvinet punasuult.
Ma märkasin, kuis pöördusit veel ringi
ja kinnaskäsi tõusis viipeks mul'.
Ma tunnen, kuidas kaugus kiirelt kasvab,
veel kohandun end unistuseks sääl.
Vaid rütm meloodiast, mis laulsid mulle,
see tuikab veelgi südamesse mul.

RKM II 45, 80 (4) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mul' silmis pisarad
Kui rindel võitlesin,
kuulsin teist sa armastad,
langesid mul kokku unelmad.
Ma sind ei süüdista,
kuid soovin, et sul oleks hea.
Ehk küll lahkuma sust jäädvalt pean.
Ma loodan, et saan sellest üle,
et sa mind ei armasta.
Ma loodan, et saan sellest üle,
ehkki kurb olen lõpmata.
Sa tulid täis veetlevat kevadet,
Nüüd mööduvad need päevad, sest lahkusid.
Ma loodan, et saan sellest üle,
ehkki kurb olen lõpmata.

RKM II 45, 81/3 (6) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Põhjarannikul
Siin põhjarannikul
ma kõnnin üksinda,
pilk vaatab kaugusse,
kus lainte mäng.
Sääl eemal kauguses
ma valgeid purjeid näen
ja paadis kaunis neid,
kes juhib sääl.
Paat jõudis rannale,
ma neidu kohtasin.
Üks pilk ta silmisse -
ma armusin.
Mu armas põhjaneid,
mul armsaks oled saand,
mu meelde ikka sa
jääd püsima.
Ei enam olla saa,
kui kutsub isamaa.
Käsk iga silmapilk
võib saabuda.
Mu kaunis põhjaneid,
sinust pean nüüd lahkuma.
Ei tea, kas iialgi
sind näha saan.
Nüüd kojuigatsus
mind kutsub tagasi.
Mu kaunis põhjaneid,
kas ootad mind.
Kuid koju saabudes
ma pidin pettuma.
Mu väike neiuke,
läinud teisele.
Ent põhjarannikul
on jäänud mälestus.
Pilk vaatab kaugusse,
ei kohta sind.

RKM II 45, 83/4 (7) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tartu valss
Kord olime Tartus koos
ja tuju meil oli hoos.
Seal mängis muusika, voolas viin
ja joovastus köitis meid.
Nii tunnile järgnes tund,
kui korraga meenus mul',
siis püsti huppasin, hüüdsin ma:
"Mu sõbrad, pean lahkuma."
Refr: Sest mind ootab väike neiuke
seal kaunil Tartu Toomemäel.
Tal valged on juuksed, võluv ta silm
ja temal võib oodates hakata külm.
On ilmas neide tuhandeid,
Ma teist nii kaunist pole näind
kui neiuke, kes mind ootamas sääl
on Tartus Toomemäel.
Kui saatuslik sõjatee
mind kodust viind kaugele
ja sõbrad, kellega olime koos,
mu lahingukaaslased,
ei ennem ma rahu saa
kui vaba on jälle me maa,
et Tartu õnnes võib elada,
see kutsub mind võitlema.

RKM II 45, 84/5 (8) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vana Tallinn
Ma selles linnas elasin,
ma selles linnas armusin,
kui muinasjutus tundus elu siis,
ei unu sinav talvevõlu,
ei õnnest särav neiusilm -
nii õnnelikult möödusid aad.
Refr: Selles linnas Tallinnas
õnnelik kord olin ma.
Päikeselised kevadpäevad,
sügisöised tähistaevad -
unusta ei iial saa.
Ei kestvalt paistnud päikene,
ta varjus tõusnud äikene,
meid sõjatee viind kodunt kaugele
ja jättes maha kodumaad,
me vana armsa Tallinna,
me südames ta kaasa viisime.
Aeg möödub, saabub sügise
ja koju viib meid võidutee.
Teid kõiki peagi näha loodan taas,
et jälle rõõmsalt vabana,
teid tervitan ma kodumaal,
ma vanas armsas kaunis Tallinnas.

RKM II 45, 86/7 (9) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tuluke nr.1
Hallis sõduri sinelis
rändan lahinguteid.
Sääl, kus kõlamas tangoviis
saatus kokku meid viis
ja su silmad nii tumedad
tantsuks kutsed tõid mul.
Aga tantsides tundsin ma,
rahu röövind nad mul.
Ja siis vargsi mu rinnale
õrnalt toetus su pea
ja mu suu sinu huultele,
kuidas sattus ei tea.
Ulatasid sel sügisööl
mulle lahkudes käe.
Teadsin, varsti lä'en rindele
ja sind enam ei näe.
Ning see tuli su silmades
mul sääl põlema lõi.
Ta mu sõdurisüdames
kauaks hõõguma jäi.
Aga praegugi meeles mul'
võluv naeratus suul.
Tunnen suudlust su kuumalt suult,
näen su silmades tuld.

RKM II 45, 87/8 (10) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Eesti korpus
Eesti korpus marsib sõtta,
generalissimus Stalin juhib meid,
võidule nüüd kiirelt tõtta,
vaenlane saab hävitud.
Õilsaid mõtteid rinnus kandes
vabastada kodumaad.
Võimsaid ühislööke andes
vaba olgu sünnimaa.
Möödunt lahingute kära
karastand meid teraseks.
Silmis kõigil võistussära,
palju saanud sangariks.
Kui siis Kalevite linnas
võidul lehvib Punalipp
saluteerib meile Moskva,
see on meie võidulipp.

RKM II 45, 89/92 (12) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sõduri elu
See sõduri elu polegi hull,
kuid väikesed mured on siiski.
See õppus ja rivi on tühine null
ja toimkond pole ka miski.
Kuid ainult see asi teeb muret,
et kevadel tulevad kured
ja kodus pruut lööb sul tram-trulla
pea õnnetus nii ei või tulla.
Kui lõppenud õppus ja looja läind päike
ja laagrisse saabund on öörahu.
Siis tunned kuis kuu ja pilvede laev
see rinda sul hästi ei mahu.
Nii kuidas sa silmi ka ei sule,
kuid uni see naril ei tule
ja mõte see puurib sul aju -
ei tea, millal sõidame koju.
Sul meenuvad Tondil need ilusad aad,
nad mõttes kui tagasi tuleks.
Seal vaid muretseks, kuidas hüppesse saaks,
nii et vahelejäämist ei ole.
Aga linna patrullid on platsil.
Mees pimedaid tänavaid otsis
ja teekond, mis julge ja vahva
viis sinna, kus pruudil on sohva.
On kaugele jäänud need päevad ju nüüd,
koondrivi sa igapäev teed.
Sul neiu käe asemel pihus on luud,
onni esist sa hoolega pühid.
Ja kui ennast siis unustad vähe,
siis ülem sul virutab pähe.
Ja öösel, kui piiluriks oled
jälle neiuke meelde sul tuleb.
Ei ole meid murdnud ka raskeimgi töö,
ei sõda viind konte meil hauda.
Meil katelok põlvel nüüd enam me ei söö,
vaid koos nüüd istume lauda.
Nüüd istudes poisid üheskoos
on tunne nagu istuksid baaris
ja seentelgi maitse on parem,
veidi lõuna võiks olla varem.
Eile käsku alles kuulsime, korraldust uut,
mis lämmatas südametukseid,
mis oskad sa kosta, kui küsib sult pruut:
"Poiss ütle, kus jäänud sul juuksed?"
Kuid sellest me saame ka üle,
suurt riidu meil sellest ei tule,
kui pruut sellest tüli ju tõstab,
las mulle siis paruka ostab.

RKM II 45, 92/4 (13) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sõdur pagariks
Meid major varbast liigutab,
tal väike küsimus:
"Mis mehed siin veel magavad
kui oli äratus.
Jaa-jaa, jaa-jaa, kui oli äratus!"
"Oh, major, jäta järele,
siin puhkavad pagarid,
kes sulle valged saia teind,
nüüd jäta rahule.
Jaa-jaa, jaa-jaa nüüd jäta rahule."
Keha rappub külmavärinaist
ning habe härma lööb.
Puhvaika selga, saapad jalga,
sind ootab sada tööd.
Jaa-jaa-jaa-jaa, sind ootab sada tööd.
Kell saab ju varsti kaheksa,
peab jälle minema.
Päev rasket tööd sääl seisab ees,
pead taignad tegema.
Jaa-jaa jaa-jaa, peab taignad tegema.
Nüüd istun leivaahju ees
ja vaatan lõkkesse.
Mu mõte kandub kaugele,
kus armas neiuke.
Jaa-jaa jaa-jaa, kus armas neiuke.
Töö muutub palju kergemaks
kui mõtlen temale
ning taigen lendab üle pea -
need viimsed suudlused.
Jaa-jaa jaa-jaa, need viimsed suudlused.
Kui on lõppend päevatöö
ning mõttes palvetan
ja seekord neiu asemel
mul kaenlas saiapäts.
Jaa-jaa jaa-jaa mul kaenlas saiapäts.
Nüüd istun polgus nari peal
ja mõtlen kodule.
Kui läheks õige hüppesse,
näeks oma neiukest.
Jaa-jaa jaa-jaa näeks oma neiukest.

RKM II 45, 94/6 (14) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tuluke nr. 2.
Õrnalt kõlas mu laul sel ööl,
kui ma kohtasin sind.
Sinu pilgust võis lugeda,
et sa armastad mind.
Kuid me saatus on armutu,
Lahku viis eluteed.
Ainult südames põlema
jäi mul tuluke veel.
Läänefrondile neiuke
saadab võitlejat teel
ja sel pimedal ööl kõik vait,
kurb on süda ja meel.
Ja kui pimedus neelab kõik,
läbi udu näen veel
neiu aknal seal vilkumas
küünlatulukest veel.
Kaugelt tervisi saadan sul,
meenub mulle see öö
nagu unelmas laulan veel,
unub mure ja töö.
Just kui rong möödus armastus,
kadus udusse teel.
Ainult südames tuluke
jäi mul põlema veel.
Aastad möödusid, uuesti
kohtan jälle ma sind.
Kõlab õrnalt mu laul sel ööl,
kuumalt suudled sa mind
ja me südames tuluke
kuna kustunud on
lööb nüüd uuesti lõkkele
nagu kustunud õnn.

RKM II 45, 96/7 (15) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tuluke nr. 3
Saatis võitlejad rindele,
pisarais neiuke.
Kurvalt üksi jäi trepile
ümber pime vaid öö.
Noormees kauguses seisatas,
taha vaatas veel kord.
Nägi heledalt põlemas
neiu aknal veel tuld.
Rindel sõpru on tuhandeid
lahingkaaslasi küll,
seltsimehi nii lõbusaid,
kõikjal huumor ja laul.
Aga armsamat neiukest
unustada ei saa.
Kujutlustes näeb tulukest
kauguses põlemas.
Kaugelt kirja sai võitleja,
milles teatab neid,
et ta armastus kuumana
kindlalt püsima jäänd.
Kõik, mis lahkudes lubatud
peagi täituma saab.
Tuluke, mis põlenud
jäädvalt põlema jääb.
Kirjast vaimustub võitleja
süda kiiremalt lööb.
Rindel võitluses rõõmsana
kujutlusi ta loob.
Peksab armutult vaenlasi
oma armsama eest,
et kord pöörduda tagasi
sinna, kus tuluke.

RKM II 45, 98 (16) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Automaaturite marss
Siis kui automaatur marsib väljas
relv seljas ja rivilaulud suus
mööda kiviteed, nii et vesi keeb
õppus ootamas raske ja uus.
Ja kui on saabunud laupäeva õhtu
ei siis keegi magada saa.
Küll sa poiss siis tead, kus on Toomemäed,
oma neidu sa ootad siis mäel.
Koolipoisina oli see kerge
Seda, neiu, sina arvestama pead.
Ära pahanda kui ma tulla ei saa,
kui ma täna õhtul linnaluba ei saa.
Aga teinekord kui saan jälle välja,
püüan mitmekordselt tasuda ma sul.
Siis sind kallistan ja ka armastan,
sest nii harva näha saan ma sind.

RKM II 45, 99 (17) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kaks kangelast lahingusõpra
Kaks kangelast lahinguvenda
said sõjateel sõpradeks heaks.
Üks Narvad veel mäletab endast
ja Tallinna teist ootama peaks.
Neil ühine tubakas, vara ju
ja toitugi sõid ühest nõust.
Õlg-õla kõrval lõid lahingumaru
ja tääk väänles lihaste jõust.
Neid üksinda kohtasin harva,
ei lahing'i lahutand neid.
Löö julgelt, sind ootamas Narva,
sind Tallinna sinetav reit.
Kui äkki üht sõpradest tabas
kuul võitluse tulisel teel,
veel langeja sosistas tasa:
"Sind Narva on ootamas ees."
Viis haavatud lahinguvenda
kurb sõber nii tugeval käel.
Kui tabatult äkki ta enda
kuum veri maad niisutas sääl.
Nii kaaslased hiljem nad leidsid
öövaikuses uinuvad mäel.
Seal sõbrad veel vendluses hoidsid,
kui vandeks veel kätt üksteise peal.
Neid üksinda kohtasin harva,
ka haiglas koos nägin ma neid.
"Pea paraned, sind ootab Narva,
mind Tallinna sinine reit.

RKM II 26, 24/5 (1) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Deutses Wehrmaht
Kui deutses wehrmaht loodi
ja rindel saadeti,
ta sicherungiks hüüeti
ja maha tapeti.
Refr: Tadirit ja oi-oi, oi tarit ja oi-oi-oi-oi-oi
Ta sicherungiks hüüeti ja maha tapeti.
Kõik ristid, paelad, ordenid,
Mis rauast, sametist,
kui kätte saadi, selgusid,
et puust ja paberist.
Refr: Tadirit jne.
Kui kätte jõudis talvekuu
sai vilte laenatud,
mis Stalin oma sõduritel
oli kinkinud
Refr: Tadirit jne.
Nii kätte jõudis sügise
ja aasta oli täis,
siis doktor Mäe kurvaks sai
ja kõnelemas käis
Refr: Tadirit jne.
"h võtkem palved tagasi
j olgem edasi
j pikendagu lepinguid
kuni sõja lõpuni."
Refr: Tadirit jne.
Taas saabus siiski kevade
ja ilmad soojemat,
siis sicherungi viimsed riismed
rindelt lahkusid.
Refr: Tadirit ja oi-oi, oi tarit ja oi-oi-oi-oi-oi
siis siherungi viimsed riismed rindelt lahkusid.
Märkus: Refrääni teiseks reaks tuleb laulda alati salmi kaks viimast rida.

RKM II 26, 26/7 (2) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Meil leegionis...
Meil leegionis elu hea,
kes sinna läeb, ei seda enam näe.
Seal vesi, vile, mäda juust
ja hambad kistaks ära suust.
Oh, mis sa, mats, võid sinna parata.
Meil führeriks on dokor Mäe,
kes tervituseks tõstab rasvas käe,
seda teeb ta suure sestiga
käib ringi soomusvestiga,
ei teda taba ükski surmakuul.
Meil rasvaaineks margariin,
Mis suhu võtta on ju otse piin.
Ka leib oli pooleks liivaga,
mis väga raske seedida,
kõik seda tõi meil päästjate kultuur.
Oli rahva toeks meil E.R.Ü.
ja see ei ole mitte meie süü,
et sokid, jakid, kasukad
ja esemed, mis soojemad
E.R.Ü. kaudu Saksamaale lä'eb.
Tal oli Kadrioru pargis väike loss,
mis eest on nagu väike omnibuss,
olid kaitseks tal ka sõdurid,
mis enam vähem talle truud,
et doktor võiks seal rahus prassida.

RKM II 26, 28/9 (3) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Surnud öövaht
Surnud öövaht, varga tabas:
"Käed üles," karjus ta.
Käe revolvri järel kobas,
haaras taskust krakuski.
Refr: Meil ristid valmiks valatud,
hauad valmiks kaevatud.
Leegion, see kutsub kõiki meid tsäuh-plärts.
Tulge kõik, tulge kõik,
onu Aadu kutsub meid.
Tooge liha, tooge võid!
Sest meil ei ole neid.
Refr: Meil ristid valmis valatud jne.
Saksamaal oli kena Lonni,
kaalus umbes puuda kuus.
Eest ta oli nagu auto,
tagant lai kui omnibus.
Refr: Meil ristid. jne.

RKM II 26, 28/9 (4) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kindral Soodla
Kindral Soodla, kaval mees,
meelitas meid sõtta.
Esmalt tahtis Eestisse
ja pärast Poola saata.
Refr: Hõissa ja prilla!
Meil tuleb ära minna
ja kes ei taha minna,
peab maksma elu hinna.
Meid pandi loomavaguni
ja saadeti siis teele
ning jaamades ei olnudki
meil õigust joogiveele.
Refr: Hõissa ja prilla!
Meil tuleb ära minna,
ja kes ei taha minna,
peab maksma elu hinna.
Poola laagri tänaval
nüüd liigub sandikari
ja kompanii ülemal
nüüd lasub tume vari.
Refr: Hõissa ja prilla jne.

RKM II 26, 29/31 (5) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Elu sunnil, tõrkumata
igal sügisõhtul ma
seisan postil piki tunde
sinel seljas, sigar suus.
Kaitseks on meil vene relvad,
saapad pärit Prantsusmaalt.
Kiiver peas kui väike pada,
sinel päris lagunend.
Kui sul katki läheb sinel,
vaat küll see on alles pauk.
Rätsepal ei ole niiti,
varalaost ei anta uut.
Staabihärrad joovad viina,
mis me normist varasted.
Meile öeldaks: "Nõu läks ümber
muud kui pühi puhtaks suu."
Võtan välja väikse pätsi,
mis on kahe päeva toit,
unistan siis väiksest Eestist,
siin jääb välja küljekont.
Kui sul' kodund tuleb pakki
kohe sakslane on jaol.
"Sputer, speken, sigareten,"
nurub nälgind Kammeraad.
Kindral Soodla peab jahti,
poisse sõtta meelitab.
Ei need poisid ole lollid,
et nad sõtta lähevad.
Poisid lähvad eesti metsa
kuremarju korjama.
Iga eestlane teab seda,
kuis Saksa vastu sõdida.

RKM II 53, 218/9 (11) < Rõuge khk., Haanja v., Kirbu k. - Sinaida Kerov, Antsla keskkooli õpilane < Katri Prääts, s. 1873. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kaugel võersil vaenuväljal
Mestroovi metsa all
oll mul vaikne kalmuküngas,
kus sääl seise valge rist.
Sinna ühte hauda maetud
mitu vaprat sõjamiist.
Ei neil ehi hauda lilled,
ei neil tehtud pärja ka.
Ei neil nutnud keegi pisar
nende vilu haua pääl.
Puhake nüüd, armsad velled,
oma vilu hauassa.
Kuni paistab elupäike,
äratab teid ülesse.

RKM II 53, 219/20 (12) < Rõuge khk., Haanja v., Kirbu k. - Sinaida Kerov, Antsla keskkooli õpilane < Katri Prääts, s. 1873. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Laul
Kakskümmend aastat olen ma
siin Eestimaa pääl kasunu.
Ma õitsin kui roosiõis,
mul rõõmu aig on saanu täus.
Ma ütlin, kui teada mul anti,
et ma pean sõtta minema.
Ma ütlin: "Kui ma pean minema,
mu pruut peab suuga ütlema."
Ei seda luba antud mul,
et ma viin pruudi Türgimaal.
Ma pidi astma ütsindõ
sii võõra linna pool.
Kui olen võitnud ma ,
siis saan ma tagasi tulema.
Siis ükskord suure rõõmuga
saan Eestimaale tulema.
Kas alles om mu vanemad,
kes üles mind sääl kasvatas?
Kas alles om mu vennad ja õed,
kes minu pärast kurbdust näid?
Kas alles on see roosiõis,
mis mulle enne passis siin.
Vend, sind palun südamest,
et tehke muret pulmi eest.

RKM II 49, 231 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Jaht väläh, püss säläh,
lätt jahimiis mõtsa,
saa saaki, et tõsta.

RKM II 49, 231 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Maja, sa puhkuse paik,
hää kos rahu ja vaik',
jätä sis murõt ka maha,
paremat mina ei taha.

RKM II 49, 231 (5) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Krants, sa vana kodopini,
sa truu ning ustav,
sa karjakaitsja, vargaväärdja.
So sõimatas, ent siski olt sa ausa miis,
ei anna soelõ suu täutki.

RKM II 49, 232 (6) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tuvikõnõ, tibukõnõ,
katuse all korised,
räästa all torised,
oles ka minagi,
vaga kui sinagi,
kurja sis' kellegi
mina es tees
ja eläs kui õigõ
ja rahulik miis.

RKM II 62, 123 (5) < Rõuge khk., Lõvaski t. - Elmar Päss < Alide Raudsepp, 56 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Öitsi-laul
:,: Olli minä väike* mehekene
Põlvepiku poisike** :,:
I Vaat-luuli, vaat luuli,
põlvepiku poisike.
II Juuli valleraa,
Juuli valleraa,
Ai juuli vallerii
Ai raa***.
:,: Öösel pessi mõisa rehte,
Päeväl tele tükütüö :,:
Esi heitsi magama,
päitse panni pää alla,
duitse panni suu alla.
Varas miis tulli varikust,
kuri miis tul'l' kuusikust,
varast mino tillo täko,
rohelise ruunakese.
* - Kordamisel laulis: väikene.
** - Kordamisel laulis: poisikene.
*** - Iga värsipaar korrati. Laulis nii uuema II, kui vanema I refrääniga iga värsipaari lõpul.

RKM II 62, 125/6 (7) < Rõuge khk., Lõvaski t. - Elmar Päss < Alide Raudsepp, 56 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Pulma laul
"Isa, ema,
oh vaatke* sedä poissi,
sedä poissi,
sedä tahaks ma,
sedä tahaks ma
omaks meheks saada,
sest et tä nii väega illos om!"
"Mu tütär,
mu tütär,
lase poisil joosta,
poisil joosta.
Muidu rikud sa,
muidu rikud sa
oma esimese** eluõnne ärä,
sest poisi arm om hullem kui surm!"
:,: "Sina sured minu laps,
kui poisil annad suud! :,:
:,: "Kas ema ärä suri,
kui isal andis suud?" :,:
* - algul laulis: oh vaata.
** - algul laulis: oma igävese eluõnne.

RKM II 62, 126/7 (8) < Rõuge khk., Lõvaski t. - Elmar Päss < Alide Raudsepp, 56 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vangilaul
Linnukene kinni püüti,
puuri sisse vangi panti*,
igavesti,
igavesti.
Ei tema saa mitte lennata,
ei tema saa mitte lennata,
vaid peavad vangis olema.
Ei-oh, ei-oh, oh, oh, oh,
ei-oh, ei-oh, oh, oh, oh,
ei-oh, ei-oh, oh, oh, oh,
ei-oh, ei-oh, oh, oh, oo!
Linnukene kinni püüti
puuri sisse vangi panti,
igavesti,
igavesti.
Jumalaga isa, ema,
jumalaga vennad, õed.
Ei-oh jne.**
Linnukene kinni püüti,
puuri sisse vangi panti,
igavesti,
igavesti.
Jumalaga mäed ja orud,
jumalaga lillepõõsad.
Ei-oh jne.
* - algul laulis: müüti (müüdi).
** - Refrään kordub iga salmi lõpul.

RKM II 62, 127/8 (9) < Rõuge khk., Lõvaski t. - Elmar Päss < Alide Raudsepp, 56 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Karjaselaul
Lilled õitsvad aasa pääl,
kõrges kõlab laulu hääl.
Ööbik, lõo, kukulind
kutsvad laande laulma mind.
Rõõmuga ma ruttan siis,
suus mul lõbus lauluviis.
Lehvitades lehtega
tahan lauljaid tervita.
Tere ööbik, lõoke,
kes sa istud ilule.
Tere kuulus kukulind,
pikil silmil ootan sind.

RKM II 62, 128/9 (1) < Rõuge khk., Soemõtsa k. - Elmar Päss < Peeter Suss, 86 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tuulte pööris
(Vana koorilaul neljal häälel. Esitamisel sai auhinna üle 50 a. tagasi).
Pilvede kaudu lindude teedel,
tuiskame üle me vete ja maa.
Hommiku tütär kullastel keedel
tahab me tiivadel mängida.
:,: Lainete ladvadel tantsusi teeb,
metsades kohiseb, kordades* keeb.
Hoonetes inime rahul ja ** vaga,
kuuleb, kui raksuvad majad ja puud.
Siiski me töödel*** on kasugi taga,
vihma ja õnnistust kandvad me suud**** :,:
* = korrates
** - algul laulis: rahutu, vaga.
*** - hiljem laulis kordamisel: siski me teedel.
**** - Edasi laulusõnu ei mäletanud. Originaalis oli see 6. laul, nüüd on ümberkirjutamisel eraldatud lõppu.

RKM II 62, 131 (3) < Rõuge khk., Soemõtsa k. - Elmar Päss < Liisa Haga, 80 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kolm meest
Kolm meest läts üle Koiva jõe
:,: j sõprade majasse läts nende tee :,:
Oh mamma, mis massab teil õlu ja viin,
:,: ks om teil ilusam tütär jo siin :,:
Meil õlut ja viina om rohkem kui lund,
:,: m tütär, see magab jo igävest und :,:
Na lätsiva kambri, kos magas ta,
:,: ks magas ta musta kirstu sees :,:
Vend võttis täl räti silmäde päält,
:,: j hakkas sis nutma ja tõstis oma häält :,:
Sa ellid ja ollid mul armsam kui kuld,
:,: j armastus maa pääl, mis muutub kui muld :,:

RKM II 62, 132/3 (5) < Rõuge khk., Soemõtsa k. - Elmar Päss < Liisa Haga, 80 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Pulmalaul
Poisi, mis teil pill ei hüia,
mina taha tantsu lüia.
Hõissa ja hõissassaa,
hõissa ja hõissassaa!
Siin om pulma', siin om saaja',
siin om noorel paaril maja.
Hõissa ja hõissassaa,
hõissa ja hõissassaa!
Juba hüüab pillikene,
tule tantsma neiukene.
Hõissa ja hõissassaa,
hõissa ja hõissassaa!

RKM II 62, 133 (1) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa k. - Elmar Päss < Mari Palk, 74 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kar'a laul
Tulgõ kokku külälatse,
karjaskäija' kasvandiku'.
Tahan teile lugu laulda,
imeasju ilmutada*.
* - C. R. Jakobsoni Kooliraamatust.

RKM II 62, 133/4 (2) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa k. - Elmar Päss < Mari Palk, 74 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kar'a laul*
Ma olen väike karjane,
mul loodud laulja keel,
sest laulan ma kui lõoke
ja rõõmus minu meel.
* - Kooliraamatust kodulastele.

RKM II 62, 134 (3) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa k. - Elmar Päss < Mari Palk, 74 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Õhtu laul
Õhtueha taivavõlvil vaob,
ilma üle asub juba öö,
vaikne kaasik kaugusesse kaob,
:,: oja kohal hällib udu veel :,:
Hingusele jäänud inimene,
magab külma unekatte all.
Kaste hõlmas uinund õiekesed,
:,: uinund aasal, õhtul õrnemal :,:
Kalli neiu vaikne laulukaja
kostab mulle kõrvu une teel,
kannab hinge pääle pilve raja,
:,: tänu sulle, tänu neiu veel :,:

RKM II 62, 208/9 (1) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Hinome t. - Elmar Päss < Alviine Raudsepp, 73 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Pruudipärja laul
1. Me pruudipärga punume
sel kaunil roosilillil.
Ja tantsule sind saadame
sel kaunil pulmapillil.
Illos, haljas, illos haljas,
illos haljas pruudipärg.
2. Pruut kudus säitse aastat veel
kuldlõnga värtni valmis.
Kos viibis illos peiuke,
kas neist ei peetä lugu?
Illos, haljas, illos haljas,
illos haljas pruudipärg.
3. Kui säitse aastat möödä läts,
sis tulli koju peiu.
Ja et ta pulmad kaasa tõi,
mil pärjä pärib neiu.
Illos, haljas, illos haljas,
illos haljas pruudipärg.
Sis pandi pärg pähä võõrale. Pruut olli tsõõri sihen ja rahvas käüs ümber, kui pärjä maha lauleti.

RKM II 62, 210/1 (2) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Hinome t. - Elmar Päss < Alviine Raudsepp, 73 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Päikse paistel pärna vilus
Päikse paistel pärna vilus,
sääl istus kurvalt neiuken,
punus krantsi, mis nii ilus
sääl kokku roosiõiedest.
Silmädest tal pisar langes
kastma roosikrantsikest.
Neiu oli roosikrantsi
juba nuttes valmis teind.
Tasa tõuses* udukaste,
päike oli looja läind.
Neiu kandis roosikrantsi
kurvalt surnuaiale.
Köitis ümber peiu risti
mälestuseks kallile.
Haua peal tal süda lõhkes,
peiu armu mälestas.
Oh kui armas oli mul enne
sääl puide vilus kõndida.
Sääl sis hoidis peiukene
rinnal mind nii hellaste.
Märkus: lauldi rahva seas.
* - või: tõuseb.

RKM II 62, 211/4 (3) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Hinome t. - Elmar Päss < Alviine Raudsepp, 73 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kaks armastajat
Kaks armastajat juhtusid
kord kokku metsateel.
Päev otsa nemad kõndisid,
ei julgend rääkida.
Viimaks ütles Hendrik Elsale:
"Mis sa nii murelik?"
"Homme sõidan sinu majast mööda,
lähen laulatusele."
Elsa istus kambris akna all,
Elsa kammis oma pead.
Elsa nägi pulmarongi joo
mäe otsast tulõvat.
Elsa viskas kammi lauale,
läks uksest välja ta.
Elusalt läks uksest välja ta,
surnult toodi tagasi.
Hendrik ütles pulmarahvale:
"Ma näin Elsast halba und."
"Elsa vood ol'l verest punane,
ise ujus vere sees."
Hendrik ütles oma naisele:
"Ma lää Elsat vaatame."
Kesksüdaööse tund ol'l käes,
kloppis Hendrik uksele.
Elsa säitsmes kõige noorem vend
ukse lahti tegi tal.
Suud tema andis surnu huultele,
ei seda tunne ta.
Elsa vennad kurva meelega
temale sis kostiva:
"Suud anna kodus oma naisele,
lase surnud puhata."
Hendrik tõmbas taskust revolvri,
laskis endal rinnasse.
Kummuli ta maha kukkus sis
ja uinus magama.
Ühel päeväl nemäd mateti,
ühte hauda kanneti.
Kats roosi pandi õitsema
tõne tõise hauale.

RKM II 62, 216 (2) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Riste t. - Elmar Päss < Vilhelmine Parba, 78 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tütre laul
Tii-iks, tii-iks* tulõkene,
:,: pane sa no vesi veselemä :,:
:,: esi lobuta luitsit :,:
arva (es' iks) anomit.
No lats iks latsekene,
:,: kes käsk kõrtsin kõnõlda :,:
joogipaigun jutustada!
Käve hame hüvilde,
jakk pääle pahelde!...
Kae õks ikka hüvälde,
ärä kae kurra poole!
*-Kordamisel laulis: "Tii no, tii no tii-iks tulõkene."

RKM II 62, 216/7 (3) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Riste t. - Elmar Päss < Vilhelmine Parba, 78 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mis sa iket
Mis sa iked, mis sul viga,
minu kallis naisuke.
Kas sul puudus puhast leiba,
vai ei armasta ma sind!
Mul ei puudu puhast leiba,
ma ei tunne armastust!
Vanemad, kes vara tundsid,
armastust ei tundnud nad.
Lahutagem sänguriided,
laulatuse sõrmuseid.

RKM II 62, 218/9 (6) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Riste t. - Elmar Päss < Vilhelmine Parba, 78 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Nekruti laul
1. Katskümmend aastat saie ma
siin Eestimaa seen eläda.
Sis pidin sõtta minema
ja kodumaa seest lahkuma.
2. Kas võis mu ema arvada,
kui ta mu rinnal kandis mind.*
Jää jumalaga isamaa
ja armsad kodu vanemad.
3. Sis tuli käsk ju keisri** puult,
et pidi ärä mineme.
Üts asi aga vaivas mind,
et kodu jäid mu vanemad.
4. Ja tõine asi vaivas mind,
et kodu jäi mu armuke.
Ma pidi ärä lahkuma
ja esä majast mineme.
* - Esimesel korral ütles: kandis ta.
** - individuaalselt hääldas algul: keistri.

RKM II 62, 219/20 (7) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Riste t. - Elmar Päss < Vilhelmine Parba, 78 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui mu kallis isatalu
(Läti rahvaviisi teisend).
1. Kui mu kallist isatalu
jumalaga jättis ta,
tundis minu süda valu,
mis ei või ma ütelda.
2. Värävalt ma üle välja
sõitsin venna saatusel.
Sõitsin üle kingu selja,
kost viil kodu viimaks näe.
3. Hoia hobust kinni vähä,
las' mind vaata tagasi,
et ei saa ma enämb nähä
isatalu iialgi.
4. Jumalaga isamaja,
armsad kohad, karjamaa!
Anna taevas, mis neil vaja,
jummal teid iks õnnista.*
* - Mihkel Veske järele õpitud.

RKM II 62, 231 (15) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Riste t. - Elmar Päss < Vilhelmine Parba, 78 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Enne, kui sind maha jätsin
1. Enne kui sind maha jätsin,
üits ja kaits ja kolm.
Peavad kivid sulama,
üits ja kaits ja kolm.
Sääl, kus neiu peiust lahkus,
neiu peiust lahkus,
ärä närtsind õieleht,
närtsind õieleht,
Üts ja kaits ja kolm!
2. Kustuma võib kuude kuma,
üts ja kaits ja kolm,
Tähti hiilgus taiva teel
üts ja kaits ja kolm.
Sääl, kus neiu peiust lahkus,
neiu peiust lahkus,
ärä närtsind õieleht,
närtsind õieleht,
üts ja kaits ja kolm.

RKM II 62, 232 (16) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Riste t. - Elmar Päss < Vilhelmine Parba, 78 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Lõikuslaul
1. :,: Kõik ussõ-akna vallalõ
ja küüni kõlgussõ :,:*
2. :,: Põld annab villä rohkeste,
kos tüüd võib teha kah :,:
3. :,: Üts põimja tüdrik põimis sääl,
poiss kargas perä pääl :,:
4. :,: Sis jänes põõsast naeratas,
et mokk tal lahti läits :,:
5. :,: Läits mõtsa poole paguma,
kaot saapad jalast är! :,:
* - Iga salm on neljarealine, kus kaks viimast värsirida liituvad kordusena.

RKM II 62, 232/3 (17) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Riste t. - Elmar Päss < Vilhelmine Parba, 78 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Linakakmise laul
Linna kakken (~ kakkun) likes saie,
joeda, joeda joo!
Lätsi no kodo kuivatamma,
joeda, joeda joo!
Kubijas kurjast karjutama,
joeda, joeda joo!
Oled sina aiga raisanu...
joeda, joeda joo!

RKM II 62, 234/5 (2) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Liisa Anton, 84 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Elupäevad lühikesed
1. Elupäevad lühikesed
kärmest mööda ruttavad.
Õitsvad lilled pea närtsivad,
laululaivad langevad.
2. Süda, sa end pesäs andnud
armastuse väele,
et ta meid ju võtas kanda
armurikka mäele.
3. Armastus on kindel side,
mes küll köidab tugevat,
kõik muu pea lagunevad,
kindel arm ei iialgi.
4. Keda ta om kokku köitnu,
selle sõlmes seisab ta.
See om loomulik ja õige,
mes nüid seisab tugevalt.

RKM II 62, 235/6 (3) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Liisa Anton, 84 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Jaapani sõda
1. Nüid, nüid om nad võitlemas päikese tõusul,
on võitlemas, heitlemas verisel ööl,
nüid, nüid on nad langemas nagu lehed,
on langemas sügise tormisel ööl.
2. Neid* räägivad üksnes Mansuuria kaljud,
Seevahte jõe piiretud lainete hääl
ja punane veri, mis nirgub ja aurab,
ja viimast kord võitleb surmaga sääl.
3. Mes andi toob isamaa kaugusest kodu,
me langenud vendade ohver ja surm.
Nad läksid saatuse sunnil ja tänuks,
et vangis om ollu me niit ja nurm.
4. Oh surnute vaimud, ma suudlen teid vaimus,
ma suudlen teid üle me Aitali mäe,
ma kaisutan nõnda, et rindus on valus
ja nutus mu silmad midagi ei näe.
* - enne ütles: "Neist räägivad..."
Lauliku märkus: "Edimene osa laulust om meelest är lännü".

RKM II 62, 237/8 (4) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Liisa Anton, 84 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Pulmalaul
1. Hommikul, kui võtsin sinna
pulmamaja poole minna.
Vaat luuli, vaat, vaat luuli,
pulmamaja poole minna.
2. Pea ju olli ma ju sääl,
kell ju olli kümne pääl.
Vaat luuli, vaat, vaat luuli,
kell ju olli kümne pääl.
3. Teretasin pulmarahvast,
vastu võtsid nad mind ausast.
Vaat luuli, vaat, vaat luuli,
vastu võtsid nad mind ausast.
4. Roosi mulle rinda panti,
klaas ja putel kätte anti.
Vaat luuli, vaat, vaat luuli,
klaas ja putel kätte anti.
5. Peremiis võt't' hoole kanda,
hobusid lask ette panda.
Vaat luuli, vaat, vaat luuli,
hobusid lask ette panda.
6. Küsis, kes om pruudi vend,
valmistagu varsti end.
Vaat luuli, vaat, vaat luuli,
valmistagu varsti end...

RKM II 62, 243/4 (4) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Tatjana Toomemets, 60 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Jänese laul
(soololaul)
Oh ma vaene valge jänes,
kohes ma lätsi magama?
Kukermõisa talli pääle.
Naksi süvvä tahtõmahe,
lätsi ma valgõt kaema.
Tulli ette keeru kesev.
Sääl ma nipsutelli, napsutelli.
Tulli kütte kümnekesi,
tulli siäksu säitsmekesi.
Püss vällä: piu, pau!
Hurraa takah: huu, haa!
Mina mõtsa pagõma.
Sai ma kinni kokele
Mina* kokõt paluma:
"Kullä kokk, rasvamokk,
ärä minnu kiitku kibõna,
praatku-ui palava'.
Praadi uma põlle pääl,
keedä külmäh katlah!
Säksa latsõ padakunna,
söövä' lihha lippõ-lappõ!
Pilva luu' lavva ala!
Olkõ terve' tarõ tütrik:
korjas luu kokko,
pand siidiräti sisse
ja vii mõtsa kännu pääle.
Säält sai valgõ jänes!

RKM II 62, 244/6 (5) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Tatjana Toomemets, 60 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kosa laul
1. :,: Kulla mamma, kuku mamma:
kosa omma kua takah :,:
2. :,: Kuku tütär, tsirgu tütär,
kutsu nimä tarrõ kah :,:
3. :,: Kulla mamma, kuku mamma,
nimä tahtva istu kah :,:
4. :,: Kuku tütär, tsirgu tütär,
pane nimä istma kah :,:
5. :,: Kulla mamma, tsirgu mamma,
kos ma pane nimä istma kah?" :,:
6. :,: Kuku tütär, tsirgu tütär
perä tarrõ pingi pääl :,:
7. :,: Kulla mamma, kuku mamma,
nimä tahtva süvvä kah! :,:
8. :,: Kuku tütär, tsirgu tütär,
anna neile süvvä kah! :,:
9. :,: Kulla mamma, tsirgu mamma,
mis ma neile süvvä anna kah? :,:
10. :,: Kuku tütär, tsirgu tütär,
kats om kanna keedetud :,:
11. :,: Kuku mamma, tsirgu mamma,
nimä tahtva maada kah! :,:
12. :,: Kuku tütär, tsirgu tütär,
pane nimä magama :,:
13. :,: Kulla mamma, kuku mamma,
koes ma pane magama? :,:
14. :,: Kuku tütär, tsirgu tütär,
perätarrõ pingi pääle :,:
15. :,: Kulla mamma, tsirgu mamma,
nimä tahtva minno kah! :,:
16. :,: Kuku tütär, tsirgu tütär,
mine esi sinnä kah! :,:
17. :,: Kulla mamma, tsirgu mamma,
nemä tahtva mudzu kah! :,:
18. :,: Kulla tütär, tsirgu tütär,
mis kurat sis küll saa! :,:

RKM II 62, 247 (6) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Tatjana Toomemets, 60 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Hällü laul
Emä läts rükkä põima,
vei kiigu kesä pääle,
pand nurme nulga pääle.
Tuul kiigutõli, liigutõli*,
parts linnas palo pääle.
parts pal'lo, kõnõli,
tedõr laul' pikä laulu.
Säält sai näio iloline,
sai lats laululine.
Ilo juusk jõke pide,
laulu lakja välja pide.
*-Enne laulis: Pani käo kiigutamma,
Suvilinnu liigutamma.
Sääl sis parts pallo laul...
jne.

RKM II 62, 255/7 (1) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Liisa Anton, 84 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanapiiga laul
1. Ei emä salli mind
ega ükski kosi mind.
:,: surm ka ei võta mind!
Oh, kus ma jää :,:
2. Kõik teised on pulmad teind,
mind pole ükski näind.
:,: Kõik minust mööda läind,
Oh, kos ma jää! :,:
3. Illos ei ole ma
ega varast vaene ka,
:,: aga nõdra meelega.
Oh, kus ma jää! :,:
4. Nüid poistel om see viin,
et ikka näevad siis,
:,: kel raha hunnikus,
oh, kus ma jää! :,:
5. Kel lehmäd, lambad käes
ja kirstud riideid täis,
:,: neid näeb külapoiss!
Oh, kus ma jään! :,:
6. Oh, Liiva Hannus sa
mind tule korista,
:,: et mures pääses ma,
oh, kos ma jää! :,:
7. Küll poisi nuutsute,
kui peräst kuulede,
:,: et murest haige ma.
Oh, kos ma jää :,:*
8. Mil ole vastu pannud
ja teine kellanud,
:,: sest hädast suren ma.
Kõik teie süüd! :,:

RKM II 62, 257 (2) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Liisa Anton, 84 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanapiiga laul
1. Ma olen üksi vanake
ja kodu jäänud kanake.
Ma tahtsin oma sõnaga
neid külapoisse pilgada.
2. Nad saivad mo pääl vihatses
ja kirjutasid kirjakeist.
Kui õhtu õue istse ma,
sis tulli sant mul kirjaga.
3. Kui kirja lahti tegisin
ja tedä läbi lugesin,
sis valasin ma silmävett...
4. Kui see saab kokku korjatud,
sääb kümme hobust joodetud.
..................
..................

RKM II 62, 258/9 (3) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Liisa Anton, 84 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ärä nuta
1. Ärä nuta, armas piiga,
ärä nuttes kurvasta.
2. Minu peig om läinud sõtta,
sõtta, verevainule.
3. Piiga nägi unenägu,
kahvatand ja verine.
4. Piiga kuulis usse takan
tasa saapa kõbinat.
5. Tasa astus ussest sisse
kirjakandja posteljon.
6. Kiri olli kinni pantu,
kinni musta lakiga.
7. Piiga luges kirja läbi,
lammes voodi kummali.
8. Nüid ei ole ilmas henge,
kedä mina armastan.
9. Nüid om surm ja vilud tuuled,
kedä külmä hauda viib.

RKM II 62, 259/60 (4) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Liisa Anton, 84 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Oh mis olen vanematel teinud
1. Oh mis olen vanematel teinud,
et nad mind on pannud kloostrisse.
Olen ma vist laia tee pääl käinud,
kurbtus röövib kõik minu mõistuse.
2. Seljas pean mina leinäriidid kandma,
vangistud sääl kivi müürides.
Ei siin pole enam ajaviidet,
kurbtus röövib kõik mu mõistuse.
3. Mõtle aga, et see Vilhelmine
surmatunnini sul truiks jääb.
Tule ka see surnuaia pääle,
kui sa kuuled kloostri kella häält.
4. Peagi saavad kloostri kellad hüidma,
mil mind vaikselt hauda kannetakse.
.............................
.............................

RKM II 62, 261/2 (5) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Liisa Anton, 84 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Piibu laul
1. Armsa sõbra, võtke kuulda.
Trillala, trallalaa!
Mis ma teile tahan laulda.
Trillala, trallala!
Oma väiksest piibust ma,
tahan teile kõnelda.
Trillala, trallalaa,
tahan teile kõnelda.
2. Kui ma sängu õhtul heidi.
Trillala, trallalaa!
Oma piibu üskä võti.
Trillala, trallalaa!
Magust mudsu anni täl,
sest et naane puudus mul.
3. Kui ma ütskõrd naase võti.
Trillala, trallalaa!
Sis ma tälle hobu osti.
Trillala, trallala!
Minu piipu peäd sa
igä lauba pesema.
Trillala, trallalaa!
Igä lauba pesema.

RKM II 62, 319 (2) < Rõuge khk. - Elmar Päss < Alma Pettäi, 55 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tande laul
(pulma laul)
Me pruudipärga punume
sel kenäl roosilillel
ja tantsule sind saadame
nüid kenäl pulmapillil.
:,: Illus hal'las,
Illus hal'las pruudipärg! :,:
Pruut keträs seitse aastat veel
kuldlõnga värtnal valmis.
Ta hebemed nii peeniksed
ja ehted kudus valmis.
:,: Illus hal'las,
illus hal'las pruudipärg! :,:
Kui seitse aastat mööda said,
sis tulli peigmees koju
ja et ta pulmad kaasa tõi,
sis pärga pärib neiu.
:,: Illus hal'las,
illus hal'las pruudipärg! :,:

RKM II 62, 321/2 (7) < Rõuge khk. - Elmar Päss < Alma Pettäi, 55 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
1. Roosi istus vangitornin,
aig olli ikäv oota.
Nägi peiut kõndivat
mööda mereranda.
2. Armas peiu, kallis peiu,
lunasta mind välja!
Sul on kodus kolm täkku,
pane üts neist pandis.*
Sedä tsõõrilaulu lauldi harilikult pitspallil.
* - Noodi kirjutajad segasid vahele, laulusõnade kirjutamine siin katkes.

RKM II 62, 325/6 (14) < Rõuge khk. - Elmar Päss < Alma Pettäi, 55 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Karjase laul
1. Hüüavad pasunad,
tõuske üles magajad.
Läheme karjased
metsa karjaga.
Metsas on nii värske õhk,
metsas pehme siidipõhk.
Metsa sees, põõsa sees
selge allik ees.
2. Liblikad talluvad,
villu* otsivad.
Tallekesed, veised ka
on kõik rõõmsad meiega.
Siit ja säält
põllu päält
kuuldas lauluhäält!
3. Päike nii vagusi
vajub ikka edesi.
Pilved ka ujuvad
üle metsa, maa.
Läheb päike loojale:
lähme koju karjase.
Rõõmus meel
ikka veel
kõnnib meie eel**.
* - villu = vilusse
** - M. Veske järele

RKM II 62, 329 (3) < Rõuge khk., Nogu k. - Elmar Päss < Hermiine Rebane, 66 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Munamäe tervitus
Tere Munamäe ots,
tere Vällämäe mõts,
:,: Tere armas Haanja sa, :,:*
Rõuge ka!
Tere valjem laulu lugu,
Haanja laste lahkem sugu
me kodumaa.
:,: Kuldne sa me kodumaa! :,:
* - Kolmandat värsirida korratakse lauldes kolm korda.

RKM II 62, 330 (4) < Rõuge khk., Nogu k. - Elmar Päss < Hermiine Rebane, 66 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Haanja miis
:,: Haanja miis vidi lubjakivve :,:
oma vana valgõga.*
:,: Haanja miis läts Tiganigu puuti :,:
uma kolmõ kopkaga.
:,: Haanja miis pallõl poodisäksa: :,:
"Lupa mullõ tsorgada!"
:,: Tsorka, tsorka Haanja miis :,:
uma leevä koorukõist.
:,: Haanja miist ei või sa laita :,:
uma aha hammõga.
* - Teine variant: Kolme päivä Võrole.

RKM II 62, 330/1 (5) < Rõuge khk., Nogu k. - Elmar Päss < Hermiine Rebane, 66 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Opmani nutulaul
Kui hakkab aig nüid tulema,
ai rempe, rempe ree!
Et pean ära minema,
ai rempe, rempe ree!
Siis rikkad pistsid minule,
ai riidi ruudi rallallaa!
Kolmkümmend ruublit peosse,
ai riidi ruudi rallallaa!
Märkus: Laulukooris lauldi seda laulu, kuid sõnu laulik enam edasi ei mäleta.

RKM II 62, 331/40 (1) < Rõuge khk., Trolla k. - Elmar Päss < Leida Trolla, 44 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Trolla* küla hümn
* - Trolla < Rulli - veski järgi küla nimetus
1. :,: Loodus Trolla küla ehtis,
jõed ja järved sinna seadis. :,:
Refrään: Õuh!
Ait-tuit-tuit Trolla poisid,
tulgu-ui vällä tuisuga.
Siis ei saa tii tsialiha,
ega viinatsilka maitsa!*
* - 2 variant, :,: Tuti-luti Trolla poisid! :,:
2. :,: Org on nendel üsna ilus,
kõik puu kasvab, mis on sügis. :,:
Õuh! (vahelaul)
3. :,: Mäed tal seisvad ümberringi,
Vaskna järv on nendel ligi. :,:*
Õuh! (vahelaul).
* - Elmar Säde: :,: Vaskna järv on nendel ligi,
mäed tal seisvad ümberringi. :,:
4. :,: Kunnumägi, Järvemägi,
päälegi veel Kallumägi.
Õuh! (vahelaul).
5. :,: Suur ja ausa Munamägi
nendel om ju väga ligi. :,:
Õuh! (vahelaul).
6. :,: Nemad vaatvad toaaknast
Munamäge eest ja takast. :,:
Õuh! (vahelaul).
7. :,: Armsaid laule tornist kuuldas,
lauljaid on neid igast linnast. :,:
Õuh! (vahelaul)
8. :,: Maalt ei massa rääkidagi,
neid näeb igal päeval ka. :,:
Õuh! (vahelaul).*
* - Kaheksas salm on lisatud Elmar Säde poolt.
9. :,: Trolla küla tänavatest
liigub rahvas suurel arvul. :,:
Õuh! (vahelaul).
10. :,: Seal on tuntud ja tundmata,
kellel tee on ka teadmata. :,:
Õuh! (vahelaul).
11. :,: Seal on mehanikud, sepad,
rehameistrid ja rätsepad. :,:*
Õuh! (vahelaul).
* - Leida Trolla. :,: seal om kõiki töömehi,
rehameistrid ja rätsepad. :,:
12. :,: Kord teeb müra saekaater,
mürtsu lööb ka sepa haamer. :,:
Õuh! (vahelaul).
13. :,: Kord seal kiunub kreissaag kiirelt,
materjal saab imekergelt. :,:
Õuh! (vahelaul).
14. :,: Mehanik suurt rauda viilib,
töötoas asi kõik om riimis. :,:
Õuh! (vahelaul).
15. :,: Sääl om nahaparkjaid mehi,
pääle viil kõik tüümehi. :,:
Õuh! (vahelaul).
16. :,: Lasteristja, kirstupandja,
kellel tarvis, võib sealt saada. :,:
Õuh! (vahelaul).
17. :,: Kahju, et täl külänimi,
täl oleks tarvis alevinimi. :,:
Õuh! (vahelaul).
18. :,: Ma pean ütlema veel korra,
kes ei usu, sõitku sinna. :,:*
Õuh! (vahelaul).**
* - Salmid 11-18 on siia lisatud Elmar Säde järgi, kuna Leida Trollal need puuduvad.
** - L. Trolla järgi: "Kes ei usu, vaatku ise".
19. :,: Heegeldaja mees kui karu,
ta ei ole mitte näru. :,:
Õuh! (vahelaul).
20. :,: Heegeldajal sallid head,
rätel, kampsel pole vead. :,:
Õuh! (vahelaul).
21. :,: Advokaatki nendel ise,
pruugi maksta linnalistel. :,:
Õuh! (vahelaul).
22. :,: Veskid on seal mitu tükki,
ringi käivad klõpp-klõpp ruttu. :,:
Õuh! (vahelaul)
23. :,: Veskid teevad jahu head,
möldrid vaatvad seda pealt. :,:
Õuh! (vahelaul).
24. :,: Narva jõe pääl Rull sis mõtles,
vangivaht tad kurjalt kärkis. :,:
Õuh! (vahelaul).
25. :,: Ütles ülemale niida*
ma teen jahuveski siia :,:
Õuh! (vahelaul).
* - niida - Haanja murdes, kirjakeeles: 'nõnda'.
26. :,: See* sai rutust sinna sõitnud,
Rullile sis elu kinkis :,:
Õuh! (vahelaul).
* - See = ülem
27. :,: Rulli kõik sis lollis sõimsid,
keisrile ka teada andsid :,:
Õuh! (vahelaul).
28. :,: Kinkis* Rullil tema elu,
ütles: "Vali endal ise... :,:
Õuh! (vahelaul).
* - Algul oli: "Keiser kinkis", hiljem parandas: "Kinkis Rullil..."
29. :,: Koht, mis kõige ilusam,
sulle kõige meeldivam!" :,:
Õuh! (vahelaul).
30. :,: Rull sis reisis palju kohti,
meeldimist ei tundnud joht veel! :,:
Õuh! (vahelaul).
31. :,: Ma pean ütlema veel korra,
Trull* see koha valis Trolla :,:
Õuh! (vahelaul).
* - Mõnikord Rull vaheldub Trulliga, kes on üks ja sama isik.
32. :,: Trull võtt jahvatuse ikke
rahva kaelast*, viskas jõkke :,:
Õuh! (vahelaul).
* - Palju vaeva nõudev käsikivil jahvatamise ike.
33. :,: Trull oli priske* mees** ja ilus
Trolla küla puide*** vilus :,:
Õuh! (vahelaul).
* - priiske
** - priiske, nuur ja illus
*** - puude
34. :,: Rull küll küla koha valis,
küla rajaden läks hallis :,:
Õuh! (vahelaul):
35.:,: Sis läts meie Rullikene
Mulla alla kallikene! :,:
Õuh! (vahelaul).
Märkus: Trolla hümnis on tõenäoliselt veel palju enam sõnu, mida ühe õhtupoolikuga kirja panna ei saanud. Arvatavasti osa siin puuduvatest salmidest on amoraalse sisuga, kuna Elmar Säde ehitusbrigaadi töölised nõudsid viina Trolla hümni täielikuks ettelaulmiseks. Viina ekspeditsioonil seekord kaasas ei olnud. Laulu autor ei ole Leida Trolla, nagu seda ehitusbrigaadi töölised arvasid, vaid tõenäoliselt keegi Trolla küla sõnasepp oskustööliste hulgast. Osa laulust on L. Trolla koostatud, eriti need osad, mis puutuvad Rulli eluloo kohta. L. Trolla näitas ekspeditsioonile omaloomingulisi laule, soovides, et meie nende kohta oma seisukoha avaldame. Tegime endid võhikuks ja soovitasime omaloomingulisi laule saata arvustamiseks Eesti NSV kirjanikkude Liitu. Nii pääses ekspeditsioon Trolla külast. Nagu hiljem selgus, on selle külahümni autor Peeter Trolla, kes selle kokku seadis, enam kui 35 aastat tagasi, kuna sündmused ise ulatuvat tagasi "Rootsi aega" (?), vt. ekspeditsiooni päevikut.

RKM II 62, 340/1 (2) < Rõuge khk., Haanja k/n., Trolla k. - Elmar Päss < Leida Trolla, 44 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Haanja miis
1. Haanja miis vidi lubjakivve
kolm päivä Võrolõ.
2. Haanja miis läts Tiganigu puuti
uma haha särgiga.
3. Sääl ta nägi silgupütti
poodisäksa leti ees.
4. Haanja miis pallõl puudisäksa:
"Esänd, lupa tsorgata!"
5. "Tsorka, tsorka Haanja miisi
uma leiväpalakõist."
6. Haanja miist ei või sa laita
uma haha särgiga.

RKM II 62, 357 (1) < Rõuge khk., Hudsali k. - Elmar Päss < Roosi Hudsal, 72 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Haanja miis
1. Haanja miist ei või laita
:,: oma halli särgiga. :,:
2. Haanja miis sei silgipääd,
:,: läits mere viirde juuma. :,:

RKM II 62, 357/9 (2) < Rõuge khk., Hudsali k. - Elmar Päss < Roosi Hudsal, 72 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Roosiaias
1. :,: Sääl vaikses roosiaias
om illos kõndida. :,:
2. :,: Jõe kaldal kõndsin mina
oma armsa pruudiga. :,:
3. :,: Mu pruut, see kukkus jõkke
mu sülles jõesse. :,:
4. :,: Ta hüidis: "Appi, appi,
mo peig, tule aita mind!" :,:
5. :,: Kuis võin ma sind küll aita,
jõekaldad sügavad. :,:
6. :,: Jõevesi võttis vastu,
vei alla meresse. :,:
7. :,: Sis aiva rahvas juttu,
et pruuti tapnud ma. :,:
8. :,: Sis sai mina vaene vangi
ja... vangihoonesse. :,:
9. :,: Ma vaatsin läbi akna
ja läbi trellide. :,:
10. :,: Kos minu pruut sai surma
ja mina vangis nüüd. :,:
11. :,: Nii ravva, mis mul jalgel,
said pandud kohtu puult. :,:

RKM II 62, 360/1 (5) < Rõuge khk., Hudsali k. - Elmar Päss < Roosi Hudsal, 72 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kar'alaul
1. Üks kord mulle roosi andsid
punaks sa, punaks sa.
Sinu pääle mina mõtlin
surmani, surmani.
Rinnale sind vajutaksin
hellasti, hellasti,
kuid ei või ma unustada
peagi, peagi!
2. Minu vaikselt hauakünkalt
linnuke, linnuke.
Kiirest sinu juure tõtku
õhtadi, õhtadi.
Roosi oksa pääle istun
laulama, laulama
armastusest, mes nüid uinun
magama, magama!
3.Tema kurba laulu kuulen,
vaikne öö, vaikne öö,
õhtul taevast tasa vilgub*
täheke, täheke.
Valuga su silmist langevad
pisarad, pisarad.
Tagasi kui kadunud õnne
ei tuu nad, ei tuu nad!
* - Varem laulis: "Kiirest temä juure ruttan."

RKM II 62, 363 (9) < Rõuge khk., Haanja k/n., Hudsali k. - Elmar Päss < Roosi Hudsal, 72 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanapoisi laul
Ma vanapoiss küll ole ilmas
üts rahuline rändaja,
ja siski neiukeste silmäs
just kui üits kurjategija.
Neil tihti süda täis,
sõimavad: "Vanapoiss,
mis ootad, mis vaatad,
et sa ei võta naist!"

RKM II 62, 363 (11) < Rõuge khk., Haanja k/n., Hudsali k. - Elmar Päss < Roosi Hudsal, 72 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Pulmalaul (Laul ilma lõputa)
Ooda-ku ma otsast kinni võta,
laul ei lõpe kunagi!

RKM II 62, 364/5 (1) < Rõuge khk., Matsi as. - Elmar Päss < Viktor Antsov, 60 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sänna mõisa Mõsu Mai.
See Sänna mõisa Mõsu Mai
oli teiste naiste häda, vaiv!
See Sänna mõisa Mõsu Mai
oll teiste naiste häda, vaiv!
Pikk retel pistü aeti,
kust nahku maha võeti!
Pikk retel pistü aeti,
kust nahku maha võeti!
Üts nahk olli must ja karvane,
ei päse' parkja kallale.
Üts nahk olli must ja karvane,
ei päse' parkja kallale!
Laulja märkus: "Mõsu Maie" laul on palju pikem, kuid tema teisi laulusõnu ei mäleta. Soovitab Ardo Liivi juurde minna laulusõnu üles kirjutama.*
*-Veel paremini kui A. Liiv pidavat seda laulu oskama Voitka Liine ja Kikka Evald (E. Kikas) Matsi külast.

RKM II 62, 365 (2) < Rõuge khk., Matsi as. - Elmar Päss < Viktor Antsov, 60 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Roosiaias
(Katkend)
Roosiaias puude vilus
kõndis neiu, noor ja ilus.

RKM II 62, 365/6 (3) < Rõuge khk., Matsi as. - Elmar Päss < Viktor Antsov, 60 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Metsa sees suvine maja
1. Metsa sees seisis üks suvine maja,
kus laulsivad lindude suud.
:,: Linnuke oksa peal pesakest punus,
ise laulis nii lustilist viit. :,:
2. Tuli üks rändaja nukker ta nägu,
jäi seisatama pirnipuu all.
:,: Linnuke laulis, mis rändaja jagu,
kuid seegi ei meeldinud tal. :,:
3. Maha jäi minul isa ja ema,
õde, venda ei ole ka mul.
:,: Kallim, kelle pilti oma südamel kannan,
mu jättis ja unustas mind! :,:
4. Õnne ei olegi leida siit ilmast,
kadunud on minust õnn ja rõõm.
:,: Seda tunnistab pisar minu laugel,
kuid siiski õnne ma iial ei saa. :,:
5. Kallim, kelle pilti oma südamel kandsin,
maha jättis ja unustas mind.
:,:Teise poole ta kiirelt siis tõttas
ja vandus oma truuduse sel. :,:

RKM II 62, 367 (4) < Rõuge khk., Matsi as. - Elmar Päss < Viktor Antsov, 60 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kodutalu
1. Minu armas kodutalu
meelest ei läe iialgi!
Karjakoppel, kasesalu
jäävad armsaks alati.*
* - Neli salmi kirjandusest õpitud, sellepärast teisi sõnu pole välja kirjutatud.

RKM II 62, 367/8 (1) < Rõuge khk., Sänna k. - Elmar Päss < Leida Leidmaa, 30 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Laupäeva õhtu
Kui laupäeva õhtul lauluga
ma läksin Mallet vaatama.
Kui aida taha jõudsin ma,
siis hüidsin valju häälega.
Ma panin kaabu lauale
ja piibu kaabu ääre pääl.*
................
................
Kell oli veerand viie pääl,
kukk laulis kõrgel** õrre pääl.
* - Vrd. Roosi Hudsali "Ratast parandama" teise salmiga (Haanjast)
** - Hiljem parandas: kõrgen.
Lauliku märkus: laul on neli salmi pikk, kuid sõnu ei ole meeles. Hiljem meenus veel üks salm:
Kui külm on sul, sis ütle mul,
ma tõmban teki pääle sul.
See tekk on paks ja villane,
et külm ei pääse kallale!*
* - Esimese salmi teine värsirida esines kordamisel: "Ma läksin pruuti vaatama."

RKM II 62, 369 (2) < Rõuge khk., Sänna k. - Elmar Päss < Leida Leidmaa, 30 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Liisi laul
Sänna mõisas elas õmbleja* Liisi,
kelle** poig räägib*** Hitleri viisi.
Tütar Õie laseb palja jalu ringi,
Kuuri Kaarli kannab talvel tõnniskingi.
Vana Luik lasi aida taga püssi,
Viru kikka valget kassi!****
* - Algul laulis: "Sänna mõisas laulis Liisi..."
** - Enne oli: Temä poig...
*** - Varem oli: laulab...
**** - Rohkem sõnu ei mäleta.

RKM II 62, 369/71 (1) < Rõuge khk., Sänna k. - Elmar Päss < Helgi Leidmaa, 11 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sänna mõisas elas õmbleja Liisi
1. Viru Luik lasi aida taga püssi,
Viru Kikka kirevat kassi.
Kama Jaanil oli rehepessumasin,
vana Hendrik* oli tervisest kasin.
* - Vana Hendrik = Hendrik Henning
2. Sänna mõisas elas õmbleja Liisi,
kelle poeg räägib Hitleri viisi.
Kuuri Kaarel kannab talvel tenniskingi,
õmbleja Liisi lasi palja jalu ringi.
3. Peeter Kivi oli perekonna isa,
vanem poig tõstab perekonnas kisa.
Isa tahtis täita poegade soovi,
pani Neegris poja politsei kooli.
4. Otto Liiming tahtis proovida oma oskust,
tahtis võita kogu autokooli raskust.
Et tal puudus selleks oskus,
peab Sänna mõisas võrkpalli võistlust.
5. Viimaks sai ta autokoolist võidu,
tegi Joaki Ehaga esimese sõidu.
Otto sõitis kolmanda klassi teed
ja pani auru juure veel.
6. Otto lendas autoga uppi,
sest ta oli vajutanud vale nuppi.
Otto oli siis autoga kraavis,
teemeister sai juure ja praalis.
7. Otto karjus rahvast appi,
võeti, viidi küla otsa kappi,
pärast seda tehti mitu kuud remonti,
Otto vandus: "Kurat võtaks seda janti!"
8. Nüüd on Ottol takso uus,
kilomeetris seisab korda kuus.
Otto kiitles, et tal tugev keha
ja päälegi veel pruudi nimi Eha.
Lauliku märkus laulu kohta: Laul on kolmteist salmi pikk, tekkinud umbes 18-20 aastat tagasi. Siin on ainult osa laulust. Laulu autoriteks olid Kaarel Piir ja paljud teised. Viimasena laulis seda Jõela Jaan.*
* - Ekspeditsioonil ei õnnestunud selle laulu täielikku teksti üles kirjutada.

RKM II 62, 372 (1) < Rõuge khk., Sänna k. - Elmar Päss < Rosilda Uibo laulikust (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Nalja laul.
Kui põrgu seinad põrusid
Ja taevast sadas tõrvasid,
Siis Kalju hakkas sonima
Ja seinu mööda ronima.

RKM II 62, 372 (2) < Rõuge khk., Sänna k. - Elmar Päss < Rosilda Uibo laulikust (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mälestussalm
Kui sa mind ei armasta,
sõidan ära Aafrika,
abiellun ahviga,
lapsed kõik on sabaga!
Keeda putru panniga,
ära mind siis unusta
ega põhja kõrveta!
Antslas, 8.IV.1948. a.

RKM II 62, 375/6 (2) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. - Elmar Päss < Juuli Palm, 74 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Oma noores lapsepõlves
Oma noores lapsepõlves,
:,: vaga isa silma all. :,:
Ollin mina karja hoitman
:,: Seeke... meie, kos me karjad? :,:
Seeke... meie, kos me karjad?
:,: Sõivad palmipuude all. :,:
Isa andis kirju kuvve,
:,: saatis venda vaatama :,:
Sis süttis vende viha
:,: minu vastu põlema. :,:
Tahtsid mulle otsa teha,
:,: kaevu sees mind sureta :,:
Nii nad võtsid mind kaevust vällä,
:,: kui mu surm ol'l keele pääl! :,:
Müüsid (müisid) ära Ismaelli meestele
:,: kolmekümne kopka eest! :,:

RKM II 62, 376/7 (1) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Pihkva kuber. - Elmar Päss < Elfriede Vissel, s. 1907 (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Haanja miis
1. :,: Haanja miis vidis lubjakivve :,:
kolm ööd-päivä Võrole.
2. :,: Haanja miis läts Tiganigu puuti :,:
oma kolme kopkaga.
3. :,: Tahtse osta püksinöpse :,:
oma kolme kopkaga!
4. :,: Sääl tä nägi silgupüttü :,:
Tiganigu leti een.
5. :,: Haanja miis pallel poodiselli: :,:
"Esänd lase* tsorgada."
6. :,: "Tsorka, no tsorka Haanja miis :,:
oma leiväpalakest.
* - Kordamisel laulis: luppa tsorgada!

RKM II 62, 377/9 (2) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Pihkva kuber. - Elmar Päss < Elfriede Vissel, s. 1907 (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ehalemineku laul
Lätsi küllä,
lätsi, lätsi küllä
kükäkillä!
Alta aia,
alta, alta aia
hargukilla!
Krõõt, mu kulla,
Krõõt, Krõõt, mu kulla
kabõjaanõ.
Ava mullõ,
ava, ava mullõ
ussõkõnõ!
Ava es mullõ*
ava es, ava es mullõ
ussõkõst joht!
Pajat läbi,
pajat, pajat läbi
tossumulgo!
Kasi kodo,
kasi, kasi kodo
kar'atsur'a!
Ennemb minä maka,
ennemb, ennemb maka
kivi kõrval!**
Kui üte halva,
kui üte, kui üte halva
poisi kõrval!
Kivi ei kisu,
kivi, kivi ei kisu,
kand ei kaku!
Poiss ei jätä,
poiss, poiss ei jätä
putumata!
* - Kordamisel laulis: Ava es no' mullõ...
** - Kordamisel: kännu kõrval.
Lauliku märkus: umbes 30 aastat tagasi lauldi seda laulu väga palju.

RKM II 62, 380 (4) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Pihkva kuber. - Elmar Päss < Elfriede Vissel, s. 1907 (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Keelt
'Otspaja' oli suitsuauk, kust lasti tarest suits vällä.
Kõige paremba lauliku meie puul om Sika-Katre ja Sika-Maali Vana-Roosist (Roosast).
Kõige tähtsamba talgu olliva rukkitalg ja linakakmisetalg.

RKM II 62, 381 (5) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Pihkva kuber. - Elmar Päss < Elfriede Vissel, s. 1907 (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Huti laul
Kui laupääva õhtu lauluga
ma läksin Mallet vaatama,
kui aida taha jõudsin ma,
siis hüüdsin valju häälega.*
* - Laulik seletab, et ei mäleta edasi sõnu, kuid näib sedamoodi, nagu häbeneb neid laulda ebamoraalse sisu tõttu.

RKM II 62, 381/2 (6) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Pihkva kuber. - Elmar Päss < Elfriede Vissel, s. 1907 (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanapoisi laul
1. Vanapoiss, kui kirstu panti,
väike viiul kätte anti.
:,: Soo, soo vai kirstu panti
väike viiul kätte anti! :,:
2. Hing täl ronis hauast vällä,
tormas taeva ukse ette.
:,: Soo, soo vai hauast vällä,
tormas taeva ukse ette! :,:
3. Peetrus ütles:
"Oh sa siga, oh sa lurjus,
eila õhtul olid purjus!
:,: Soo, soo, oh sa lurjus,
eila õhtul olid purjus! :,:
Lauliku märkus: Ringmängulaule ei tunta siin enam; seitse aastat tagasi, kui need kadusid; sellepärast ei tule enam laulusõnu meelde.

RKM II 62, 382/5 (7) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Pihkva kuber. - Elmar Päss < Elfriede Vissel, s. 1907 (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kuule Kaarel (Tsõõrilaul)
1. :,: Kuule Kaarel, kuule asja,
täna õhtul lähme kosja. :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:*
* - Esimesel korral laulis: Meie läheme teil kosja (esimese salmi teine rida).
2. :,: Kuule Kaarel, kus me lähme,
kus me omal kena saame? :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:
3. :,: Vaata sinna mäe peale,
uhke mõisa seisab seal! :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:
4. :,: "Tere mu armas Annike,
tere mu kallis Kaieke!" :,:
Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:
5. :,: Teate, mis meil siia asja,
meie tulime teil kosja!" :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:
6. :,: Kuule Ants, sa oled päris loll,
sul pole aru peas üks toll! :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:
7. :,: Katkend kasukas sul seljas,
ise oled suures näljas! :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:
8. :,: Meil on tuas kõrged kapid,
seinte peal on paksud papid! :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:
9. :,: Põrandal on siiditekid,
akned kandvad roosipotid. :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:
10. :,: Meil on voodid siidi sulist,
teil pole muud, kui puust ja õlist! :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:
11. :,: Meil on tüdrukud,
neid võid omal kosida! :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:
12. :,: Poisid tegid rõõmsa näo,
valitsesid oma jao! :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale-rallallaa! :,:

RKM II 62, 397/9 (5) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Liisa Tamm, 70 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mind sõvva üle Düünä jõe
1. "Mind sõvva üle Düünä jõe
sa Düünä* laivamiis.
Sis palgas sulle kingi ma
üht sinelillikest!"
* - Laulik laulab järjekindlalt Düinä.
2. "Ei selle sinelilli eest
ei laiva võta sind.
Kui kaua lill mind rõõmustab,
ei laiva võta sind."
3. "Mind sõvva üle Düinä jõe,
sa Düinä laivamiis.
Sis palgas sulle kingi ma
üht väikest pailakest."
4. "Ei selle väikse paila eest
ei laiva võta sind.
Kui kaua pail mind rõõmustab,
ei laiva võta sind."
5. "Mind sõvva üle Düinä jõe,
sa Düinä laivamiis.
Ma tiiä kenä laulusid,
neid sõuden laula sul."
6. "Ei lauluga või massa sa
mu sõudmist, neiuke.
Kui kaua laul mind rõõmustas,
ei laiva võta sind."
7. "Mind sõvva üle Düinä jõe,
sa Düinä laivamiis!
Sis palgas sulle kingi ma
üht kullasõrmuse."
8. "Kui sõrmust kingid minule,
see kullasõrmuse.
Ja lubad armastada mind,
kui armast inglikest."
9. Sis võttis pruudi laiva pääl,
viis oma kambri sääl.
Ta kiigutas oma kallikest,
sääl oma kallikest.*
* - Sama laul esineb ka läti keeles ja on tõenäoliselt eesti keelde tõlgitud.

RKM II 62, 403/5 (9) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Liisa Tamm, 70 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Joodigu laul
1. :,: Tütärla'astel kuldne elu,
eläs i'ilma murreta! :,:
2. :,: Oh ma vaene, mis ma lätsi
joodiku'ulle* mehele :,:
* - Laulmisel vokaali venitamine on märgitud kahe vokaaliga.
3. :,: Joodikul saab nälgä nätä,
ei saa e'enämb tagasi! :,:
4. :,: Läheb kõrtsi, joob end purju,
tuleb kodu larmitsen :,:
5. :,: Oh mo emä, oh mu esä,
mis ti minnu kasvadi! :,:
6. :,: Ennembi heitnu minnu jõ'õkke
või ka jõe kaldale! :,:
7. :,: Sääl minnu vesi veeritännü,
jõe kallas kasvatannu! :,:
8. :,: Hirve emä imetänu
oma rõ'õsa piimäga! :,:
9. :,: Valgõ lill ol'l järve pial,
sii ol'l' joo'odigu pruudike! :,:
10. :,: Poiss läts lilli kaksama,
lill iks va'aivu sügävän! :,:

RKM II 62, 405/9 (10) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Liisa Tamm, 70 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Roosi* istse vangitornih
* - Tavaline laulu algus: "Lilla istus vangitornis..."
1. :,: Roosi istse vangitornih,
aig ol'l ikäv oo'ota'a! :,:
2. :,: Nägi papa tuleva'at
üle mere ranna! :,:
3. :,: "Kallis papa, kulla papa,
lunasta mu välja!" :,:
4. :,: "Mingas ma sind lunasta'a,
mul ei ole varra!" :,:
5. :,: "Sul om kotun kolm hobest,
pane üits neist pa'anti!" :,:
6. :,: "Ennembi ma tütre jätä,
kui ma oma hobuse anna. :,:
7. :,: Hobusest* saa eluajas,
tütrest üürikeses!" :,:
* - Algul laulis: Hobustest saa eluajas...
8. :,: Nägi mamma tuleva'at
üle mereranna. :,:
9. :,: "Kallis mamma, kulla mamma,
lunasta mind välja!" :,:
10. :,: "Mingas ma sind lunasta,
mul ei ole varra!" :,:
11. :,: "Sul om kotun* kolm lehmä,
Pane üits neist pa'anti!" :,:
* - koton...
12. :,: "Innembi ma tütre jätän,
kui ma oma lehmä anna! :,:
13. :,: Lehmäst saa mul eluajast,
tütrest üürikesest!" :,:
14. :,: Nägi venda tuleva'at
üle mere ranna'a. :,:
15. :,: "Kulla ve'end, kallis ve'end,
lunasta mind välja!" :,:
16. :,: "Mingas ma sind lunastan,
mul ei ole varra!" :,:
17. :,: "Sul om kotun kolm püssä,
pane üts* neist pa'anti!" :,:
* - Mõnikord hääldab: üts, mõnikord: üits...
18. :,: "Innembi ma õe jätä,
kui ma oma püssä jätä!" :,:
19. :,: Nägi õde tulõva'at
üle mereranna! :,:
20. :,: "Kulla õde, kallis õde,
lunasta mind vällä!" :,:
21. :,: "Mingas ma sind lunasta'an,
mul ei ole varra!" :,:
22. :,: "Sul om kotun kolm sõrmust,
pane üits neist pa'anti!" :,:
23. :,: "Ennembi* ma õe jätä,
kui ma oma sõrmuse anna!" :,:
* - Mõnikord: Ennembi, teinekord: Innembi.
24. :,: "Sõrmusest saa eluajas,
õest üürikesest!" :,:
25. :,: Nägi peigmeest tuleva'at
üle mere ra'anna! :,:
26. :,: Kulla peigmees, kallis peigmees,
lunasta mind vällä?! :,:
27. :,: Peig võttis pruudi omale,
viis pruudi oma ko'oju! :,:
Märkus: Iga värsipaar kordub kaks korda. Laulik õppis selle laulu siis, kui käis karjas.

RKM II 62, 412 (13) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Liisa Tamm, 70 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Piibulaul
Kui ma ütskõrd naase võta,
trillallaa, trallallaa!
Sis ma temält kohe nõvva:
Trillallaa, trallallaa!
"Igä lauba piäd sa,
:,: minu piipu pesemä! :,:
Trillallaa, trallallaa!
Tubakat täis toppima!"*
* - Piibulaulu teisi sõnu laulik enam ei mäleta.

RKM II 62, 413/5 (14) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Liisa Tamm, 70 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanapoisi laul
1. Vanapoiss oli suremas,
siist maailmast minemäs.
Soo-oh, vai suremas,
siist maailmast minemäs!
2. Vannapoissi mateti,
sibulit sisse topiti'i!
Soo-oh, vai mateti,
sibulit sisse topiti!
3. Panti tedä kirstu sisse,*
viidi tedä surnuaida.
Soo-oh, vai kirstu sisse,
viidi tedä surnuaida.
* - Enne laulis: Pisukese kirstu sisse panti...
4. Pisukene piip täl suuhu panti,
tubakakott tälle kätte anti!
Soo-oh, vai suuhu panti,
tubakakott tälle kätte anti.
5. Heng, see ronis havvast väl'lä,
tõttas üles taiva poole.
Soo-oh, vai havvast väl'lä,
tõttas üles taiva poole.
6. Peetrus, kes sääl ussehoitja
andis tälle lopsu pähe.
Soo-oh, vai ussehoitja
andis tälle lopsu pähe.
7. Taivast tedä maha aeti,
tulitse känga jalga panti.
Soo-oh, vai maha aeti,
tulitse kängä jalga panti.
8. Vanapoiss oli käru een,
vanatütrik käru seen.
Soo-oh, vai käru een,
vanatütrik käru seen.
9. "Ossa vana tsiga-lontrus,
eläsid kurja ilma seen!"
Soo-oh, vai tsiga-lontrus,
eläsid kurja ilma seen!
* Arvatavasti Peetruse sajatus, mis peaks olema pärast lopsu andmist ja enne taevast maha ajamist, on lauliku poolt asetatud laulu lõppu.

RKM II 62, 415/9 (15) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Liisa Tamm, 70 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Armastajate laul
1. Kats armastajat jo'ohtusid
kord ko'okku mõtsa teel.
2. Nad puu all maha istusid,
ei julgend rääkida.
3. Sis ütel' Enni Sennile:
"Oh o'ole murreta!
4. Sest homme mööda sõidame
küll laulatusele."
5. Sis Enni oma pruudiga
säält mööda sõidiva.
6. Elsa viskas kammi ära käest,
lõi juukse kõrvale.
7. Sis Elsa tuast vällä läits,
surnult tuudi tagasi.
8. Kui õhtu hakkas tulema,
kesköö ju süda oli käes.
9. Sis Elsa kenä* vaimuken
sais Enni voodi ees:
* - kordamisel laulis: kinä vaimuken...
10. "Oh Enni, kas sa makade,
vai oled valvamas?
11. Jummal andku õnne sinule
siin ilmas elädä."
12. Kui hommiku üles ärkas ta,
sis rääkis naisele.
13. Üht paha und, mis nägi ma,
ei tiiä, mis see tähendäs?
14. Me tuba oli punasid loome täis,
täis veripunaseid.
15. Ja Elsa säng oli verd nii täis,
kõik riide tilguse.
16. Sis ütel Enni Sennile,
lääme Elsat vaatama.
17. Kui ukse ette jõudnud nad,
sis kuulnud lauluhäält.
18. Sis Elsa noorem vennaken
ust lahti tegi neil.
19. Sis aste Enni oma naisega,
jäi seisma oma Elsa man!
20. Enn võti Elsal räti pääst,
and suud sis temäle.
21. Sis Elsa säitse vennakeist
täl härdäst ütlesid:
22. "Suud anna oma naisele,
las surnul magada!"
23. Suud anda oma naisele
om kohus õigede.
24. Kes annab suud sääl Elsale,
temä peräst surri ta.

RKM II 62, 426/7 (2) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Maali Sikk, 79 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tiiu laul.
Tiiu talu tütrekene, kaske! Kaske!
sukavarda veeretäjä, kaske, kaske!
Leemekulbi liigutaja! kaske, kaske!
Kohe kassi kusese, kaske, kaske!
sinnä kapsa kasuse, kaske, kaske!

RKM II 62, 427/8 (3) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Maali Sikk, 79 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Lihuniku laul
See jämme liina lihunik,
ta ostab looma siist ja säält
ja sõidab igä* külä sees.
Kui temä Savikõrtsi sai,
sis küsüs kõrtsi Leena käest:
"Kos lähes üüses magama?"
See Leena olli kavval küll
Ja mõtles sest, et talv om külm:
"Seeperäst olen opnu ma
see kõrtsi ahus magama!"
Kui tuli ära kustunud,
sis kobis kambrest tuppa ta.
Kui temä ahju juure sai,
sis siga temäl vasta tul'l.
Tal tsia pää ol'l pükse sees
ja tagumine ots ol'l ees!
Sel Leenal ol'li kos-täl koht
ja naaris nii, et kakes kõht!
* - Pärast laulis: ...igäs külä sees.

RKM II 62, 428 (4) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Maali Sikk, 79 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
See Sänna mõisa Mõsu-Mai
ol'l tõiste naiste hädä-vaiv!*
* - rohkem sõnu laulik ei mäelta.

RKM II 62, 431/2 (7) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Maali Sikk, 79 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanapoisi laul
Vannapoissi mateti
kate musta pahruga!
Vannatütrikku mateti
kate musta täkuga.
Vannapoissi p...
..........
Härä sällän kõõriti
ja ilma rahvast naaruti!

RKM II 62, 433/4 (10) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Maali Sikk, 79 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Jaanipäeva laul
1. Olgu totsi, kon om totsi,
küll ma totsi takan otsi!
2. Totsi kate luku takan
ja veel viie vahi all!
3. Mes need sitad sepä lukud,
poisse een kui pirru tükud!
Vahid ärä võidavad.
4. Ma toon Riiast uvve luku,
Pärnust vahi, mes ei tuku!
Raudse usse Rootsimaalt.

RKM II 62, 434 (1) < Rõuge khk. - Elmar Päss < August Jauk, 47 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Minge üles Varstu mäele
("Minge üles mägedele" laulu paroodia).*
* - Väga populaarne naljalaul, mis on levinud Lõuna-Võrumaal. Ekspeditsioonil ei õnnestunud sõnu üles kirjutada.

RKM II 62, 435/7 (2) < Rõuge khk. - Elmar Päss < August Jauk, 47 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Töganitsa Höödo kosjalugu.
* - Laul, mis Setumaa esimesel ekspeditsioonil 1948. a. Sai üleskirjutatud, on trükitud ka AK. Emakeele Seltsi "Seto lugemikus".
1. Oh kulla no velle, kullõlge,
mis ma no' teile kõnõle.
Kui enne rikas olli ma,
hott päräst sund är' kõgõni.
2. Ma versta viis küll virodi
ja Mikitimäel olligi.
Ja Hökla poolõ sisse kääni,
kinni köüdi hobese.
3. Ma sisse aste ausasti
ja terredi nii torrõhõ
ja pernaist Höklat käega
ja naksi juttu ajama.
4. Täl lähe-es tunni aigogi,
kui kuuli, hellü tõssi jo
sääl panni leie koll ja koll,
sääl massin teie tsoll ja tsoll!
5. Sääl anti mett ja siiropit
ja kohupiimä piirakit.
ja veeriteräs* saoga
ja tõise söögi magusa.
* - = surviterä
6. Kui kõkkõ hüvvä ruuga sei,
mu kõtt ol'l kõrra peräst täüs!
Ja pääle rüüpäsin sääl vett,
mu kõtt ol'l kõrra peräst täüs!
7. Mo ülitorrõ lõõtsapill,
ta kiret kõndin ningo lill.
kui taaga hel'lü teie ma,
sis Kabõhitsõ kuulsiva.**
** - Peaks olema: 'kulliva'.
8. Kui tedä no tõmpsi tüügä,
sis kõik no tantsma naksiva.
............
............
9. Et asja perrä kullõlda,
mis ütel' esä imäga,
et kõik olli perri kõigiti...
............

RKM II 62, 437/8 (3) < Rõuge khk. - Elmar Päss < August Jauk, 47 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Haanja laul
1. Tere, Munamäe ots!
Tere, Vällämäe mets!
Tere, ilus Haanja sa!
Tere, armas Rõuge ka!
Teile valjut laululugu,
Rõuge lastest lahkem sugu!
Me' kodumaa!
Kuldne, sa me' kodumaa!
2. Arm ja heldus, sa me' kroon,
Sõprus meie veresoon!
Kõlab Haanja kandle keel
teile valjust laulu lugu,
Haanja poistel lahkem sugu!
Me kodumaa!
Kuldne, sa me kodumaa!
3. Tere, haljas homme puu,
tere, laulja linnu suu,
tere, magus marjamaa,
tere, ilus Rõuge ka!
Teile lahkest laululugu
Haanja poistest valjum sugu!
Me kodumaa!
Kuldne, sa me kodumaa!
Laulikust.

RKM II 62, 439/40 (1) < Rõuge khk. < Võru l. - Elmar Päss < Leonhard Palm, 25 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Paradiisi lugu
1. Paradiisis Aadama ajal
lubatud oli sääl kõik.
Ainult üts õunapuu aias,
millest ei maitsta või suu!
2. Sääl roomas madu nii salaja
ja Eevale ta kõrva sosistas:
"Sa ära hooli, vaid hammusta
ja Aadamille sa anna' ka!"
3. Nüüd Aadam jälle...
on rändaja...
kott sälläs siis
ja laulis: "Adjöö, paradiis!"
4. Nii ruttu möödus
aeg üürike!
On sulgend saatus
mu õnnetee!
5. Nüid kurval meelel
lähen teele ma.
Mind piirab öö
ja siin ma üksinda!
6. Nüid süda - rahul,
täis lootust - rind,
sest hele tähena
sa juhid mind.

RKM II 62, 441/2 (2) < Rõuge khk. < Võru l. - Elmar Päss < Leonhard Palm, 25 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui ilma sünnib inime
1. Kui ilma sünnib inime',
siis om ta loll ja unine.
2. Sis südäme tal asub hirm,
et jõvvab varsti kätte surm.
3. Mil saab ta põrgu heidetud
ja orgi otsan küpsetud.
4. Kuid sõbrad, sii om vale kõik,
ei põrgu ole paha paik.
5. Meist mõni miis om põrgun käind
ja põrgu au ja illu näind.
6. Siist minnes versta viis või kuus
sa oled otse põrgu suus.
7. Sääl ussehoitjas kirju kass
ja silm om pään kui kohvitass.
8. Sääl kartul nigu apelsiin
ja kaivuvesi puhas viin!

RKM II 62, 442/3 (3) < Rõuge khk. < Võru l. - Elmar Päss < Leonhard Palm, 25 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Lepä varjun
1. Lepä varjun seisab veski,
vesi kohiseb ta all.
Kuuvalgel seisab rändur
tasa kuulatades seal.
2. Tasa avanes siis aken,
väike käeke tervitas.
Tasa röövis rändur musi
armsamalt siis salaja.
3. Tasa juure hiilis vana,
katkestades kõnelust.
Sulges vaikselt tasakesi
akna kuldset raami ta.
4. "Tüdruk, ütlen sulle sedä
täna viimast korda ma:
Rändurpoissi sa ei tohi
armastada salaja!"

RKM II 62, 443/6 (1) < Rõuge khk. < Haanja khk. - Elmar Päss < August Jauk, 47 a., Leonhard Palm, 25 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sambuuri linnas
(Ringmängulaul tsimmanil)
1. Samburi* linnas elas ka
üks kangru kahe lapsega.
Neil ära surid vanemad,
jäid vaesekslapsiks mõlemad.
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
* - Hiljem laulis: Sambuuri linnas...
2. Poiss pidi ära minema
ja kaugel kroonut teenima.
Ja tütre Venemaale viis
üks herra omal teenijaks.
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
3. Kui kodu hakkas tulema,
sis sõitis läbi Venemaa.
Teel trahterisse astus ta,
sääl nägi neiu ilusa.
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
4. Ta hakkas juttu tegema,
et neiut pruudiks kosida.
....
....
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
5. "Oh, neiu, sa mu õeke,
ma ole vend ju sinule.
Nüid otsid omal peiukeist
ja mina omal neiukeist."
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
6. Vanemad ei tohiks iial
laste õnne segada,
Sest et nende sõnad jäävad
eluks ajaks südame.
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
7. Kalmistule kahte kanti
külma hauda puhkama.
Kahte armastaja südant
katab nüid külm mullapind.
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
Märkus: selle laulu laulis ette 1-5 salmi August Jauk ning täiendas 6-7 salmiga Leonhard Palm, kuna neid laulu lõpusõnu A. Jauk ei mäletanud.

RKM II 62, 446/9 (1) < Rõuge khk., Matsi k. - Elmar Päss < Liine Voitka, 63 a., Artur Liiv, 54 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sänna mõisa Mõsu-Mai
1. :,: See Sänna-ga mõisa-no Mõsu-Mai
oli kõige ilma* häda vaiv! :,:
* - Algul laulsid: Oli valla-ga poiste häda-vaiv.
2. :,: Ta eläs-see Sännä veski pääl
ja kiusas see veskisel'le sääl :,:
3. :,: See Tsilna Liisu näolapp
ol'l kõiki'na poiste meelitüs! :,:
4. :,: See Sännä mõisa nahakraam
sai Poose mõisa saadetus! :,:
5. :,: Sai Poose-ga mõisa saadetus
ja vankrimäärdes keedetüs! :,:
6. :,: Üits nahk olli must ja karvane,
ei pääse poiste kallale! :,:
7. :,: Pikk retel aga pistü aeti,
kust nahku maha võeti! :,:
8. :,: Jaak kargas Katrel kallale,
lei Katrel karva vallale! :,:
9. :,: Siis veski käis sääl kütsa-käätsa,
... :,:*
* - Kirjutamata värsirida sisaldab moraalivastaseid väljendusi.
10. :,: Oh sedä lusti, mis oli vällän,
tuapoiss oli preili sällän! :,:
11. :,: Ta pakkus neli kopikat,
tuu kõige eest võid kellata! :,:
12. :,: Oh küll oli kuradil kannatust,
kui poistel tegi vallatust! :,:
13. :,: Kellälüüja vaatas tornist
Seera-ga mamseli tulõva! :,:
14. :,: Ta pühkis tolmu siist* ja säält
ja esimeste pinke päält. :,:**
* - siist - siit
** - Lauliku sõnade järgi lauldi seda laulu vähemalt 45-50 aastat tagasi Sänna kandis väga laialdaselt.

RKM II 62, 449/50 (2) < Rõuge khk., Matsi k. - Elmar Päss < Liine Voitka, 63 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sänna mõisa Moonikõne
1. Moonikõnõ-ga putsa loi
imelik oli tsitron* hoi!
* - tsitrun
2. Tsitron hoi kai läbi no paja,
ütles: "See pole õige maja!"
3. Sada rubla pane väl'lä,
sis om Moonil kintsud paljad.
4. Sada vai kolm kopikut,
ikka saad sa opingut.
5. Hilja* kaevas omma hättä,
rasvaga määr omma nappa!
* - Pärast parandas: Lille kaevas omma hättä...
6. Kass om tuukord taren olnu,
:,: haisu-ga pääle manu tulnu! :,:
7. Mooni-ga nabast kinni võtnu,
kõõga sängü ala tõtnu!

RKM II 62, 450/1 (3) < Rõuge khk., Matsi k. - Elmar Päss < Liine Voitka, 63 a., Artur Liiv, 54 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mitmest asjast olen mina vaene*
* - kuplee
1. Mitmest asjast, mitmest asjast olen mina vaene,
mitmel asjal, mitmel asjal, puudub aseaene.
Näituseks ma täna olen naiste poolest vaene,
ütelge, kus leian üles naisteaseaene?
2. Mitmest asjast, mitmest asjast olen mina vaene,
mitmel asjal, mitmel asjal puudub aseaene.
Näituseks ma täna olen raha poolest vaene,
ütelge, kost leian üles rahaaseaene?
3. Mitmest asjast, mitmest asjast olen mina vaene,
mitmel asjal, mitmel asjal puudub aseaene.
Näituseks ma täna olen laste poolest vaene,
ütelge, kost leian üles lasteaseaene?
4. Mitmest asjast, mitmest asjast olen mina vaene,
mitmel asjal, mitmel asjal puudub aseaene.
:,: Näituseks, kui kõrtsi tuleb minu järel na'aine,
siis ütelge, et mind pole siin, vaid minuga on aseaene! :,:

RKM II 62, 452/3 (4) < Rõuge khk., Matsi k. - Elmar Päss < Liine Voitka, 63 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Petetud ja purustastud süda
1. Petetud ja purustatud südä
tormiliselt rinnus tuksub mul.
:,: Palun, kallim, unustada sedä,
et sind armastasin eluteel :,.
2. Ei ma aemand, et su sinisilmad,
miks nii nõidusliselt särasid.
:,: Unustada võtsid mind siin ilmas,
purustasid armu südame. :,:
3. Mäletad, kui viibisid sa rinnal,
mis sis lausus sinu petlik huul?
:,: Sinu peräst siist maailmast
lahkun purustatud rinnaga. :,:
4. Palun, kallim, viimäst kord viil sedä,
mälestuseks teha pisut head:
:,: ustuta albomist kõik need salmid,
ja minu kirjutatud armsad read! :,:
5. Kustuta minu* pilt sa omast silmast,
kui sa pulmalavvas tõisega.
:,: Tead, et sinu peräst siist maailmast
lahkun purustatud rinnaga. :,:
* - Kordamisel laulis: Kustuta mu pilt sa...
6. Et küll haisema saab sinu südä,
kui sind musutab üks tõine huul.
:,: Mälestama saad sa, kallim, sedä,
kuidas olli igävest sull' truu! :,:
7. Muru pind, kus minu veri voolab,
ilma süüta ohvriks sinule.
:,: Punalilled tärkavad säält üles
mälestuseks kõik maailmale. :,:

RKM II 62, 454/6 (5) < Rõuge khk., Matsi k. - Elmar Päss < Liine Voitka, 63 a., Artur Liiv, 54 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Piibulaul
1. Armsad-e sõbrad, võtkem kuulda
trillallaa, tili-dali-daa!
mis ma teile tahan laulda
trillallaa, tili-dali-daa!
Omast-a väikesest-e piibust ma
tahan teile rääkida,
trillallaa, tili-dali-daa!
:,: sind mina ikka armastan! :,:
2. Kui mina ükskõrd naise võtan
trillallaa, tili-dali-daa!
siis ma talle ette ütlen:
trillallaa, tili-dali-daa!
"Minu-ga piipu piad sa'a
igä laube pesema!"
Trillallaa, tili-dali-daa!
:,: Sind mina ikka armastan! :,:*
* - Kuna vahepealseid sõnu [piibu kaissu võtmine voodisse] ei tulnud meelde, siis kordas veel kord teise salmi sõnu (2 s. = 3 s.)
3. Kui mina ükskõrd naise võtan
trillallaa, tili-dali-daa!
Siis ma* talle ette ütlen:
Trillallaa, tili-dali-daa!
"Minu-ga piipu piad sa
Igä laube pesema!"
Trillalla, tili-dali-daa!
:,: Sind mina ikka armastan! :,:
* - Algul laulis: mina talle ette ütlen...
4. Naised lapsed nutavad,
trillallaa, tili-dali-daa!
Vitsaga siis neid ma peksan
trillallaa, tili-dali-daa!
Ei ma peksa vitsaga,
peksan piibupitsiga!
Trillallaa, tili-dali-daa!
:,: Sind mina ikka armastan! :,:
5 Kui ma ükskõrd ära suren,
trillallaa, tili-dali-daa!
Kirjutage risti pääle:
Trillallaa, tili-dali-daa!
"Siin hingab* piip ja piibumees
kes eluaig ol'l suitsu seen!"
Trillallaa, tili-dali-daa!
:,: Sind mina ikka armastan! :,:
* - Algul laulis: Siin elas piip ja piibumees.
Märkus laulu kohta: piibulaulu sõnu ekspeditsioon varem ei saanud, kuna neid vähesed teadsid. See kirjapanu on täielikum, mis Võrumaa ekspeditsioonil üles kirjutati.

RKM II 62, 457 (6) < Rõuge khk., Matsi k. - Elmar Päss < Liine Voitka, 63 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tammelaul
"Tammeken, sa matal puu,
kos sa kasvid lohu pääl?" -
"Ma ei kasvand lohu pääl,
kasvasin ma karjamaal."
Refrään: Sii vai sii, saa vai saa,
Sina minu kavaluisi kätte ei saa!*
* - Tammelaulu sõnu ei ole laulikul enam meeles.

RKM II 62, 457/8 (7) < Rõuge khk., Matsi k. - Elmar Päss < Liine Voitka, 63 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sääl metsa sees
1. :,: Sääl metsa sees oli majaken
ja maja-ga sees minu pruudiken. :,:
Refrään:
:,: Oi, oi, oi, oi, oi, oi, oi, oi,
mis magust und mina nägin sääl? :,:
2. :,: Sääl ol'le üks väike ojaken,
kesk oja vesi kirendas! :,:
:,: Oi, oi, oi, oi, oi, oi, oi, oi,
mis magust und mina nägin sääl?! :,:
3. :,: Tema suust käib välja-ga roosi lõhn,
tema huuled mesimagusad! :,:
:,: Oi, oi, oi, oi, oi, oi, oi, oi,
mis magust end mina nägin sääl?! :,:
4. :,: Ta istus kuldse tooli pääl
ja õmbleb hõppe raami pääl! :,:
:,: Oi, oi, oi, oi, oi, oi, oi, oi,
mis magust und mina nägin sääl?! :,:

RKM II 62, 459/60 (8) < Rõuge khk., Matsi k. - Elmar Päss < Liine Voitka, 63 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui ma omas noores eas
(Naljalaul)
1. Kui ma oma noores eas
võtsin vana naise.
Vana-ga naine kiusas mind
:,: küll ühest päivast tõise! :,:
2. Surnuaeda läksin ma,
palusin tal surma.
Koju tullen leidsin ma:
:,: vana-gamoor ol'l surnu! :,:
3. Haudakandjaid palusin:
"Kandkem tasa-hilja,
vast muidu-ga ärkab ülesse!"
...
4. "Kerigos tii kellä sääl
ärge kõvast lööge!
vast muidu-ga ärkab ülesse"
...*
* - Kolmanda ja neljanda salmi lõpuridu laulik ei mäleta.

RKM II 62, 465/7 (3) < Rõuge khk., Järvepalu k. - Elmar Päss < Helmi Lehiste, 46 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ma läksin metsa kõndima
1. :,: Ma lätsi mõtsa kõndima
ja linnupesi otsima! :,:
2. :,: Ma linnupesi otsides
sääl leidsin poisi põõsa alt! :,:
3. :,: Ma lätsi, naksi tedä vaatama
ja alumist külge pöörama! :,:
4. :,: Sii alumine kül'g oli hallitud
ja päälmine külg oli päevitud! :,:
5. :,: Ma võtsi tedä õele
ja kandsi suure jõele!
6. :,: Sääl pesin tedä seebiga
ja kuivatasin siidiga! :,:
7. :,: Ei see ei aitand kedägi,
see poiss ol'l liialt hallitud! :,:
8. :,: Sis võtsin tedä õlale
ja kandsin suure merele. :,:
9. :,: Sääl pesin tedä liivaga
ja kuivatasin linaga. :,:
10. :,: Sis võtsin tedä õlale
ja kandsin Paide laadale! :,:
11. :,: Sääl vahetasin varsaga
ja kahe musta ruunaga. :,:
12. :,: See ruun oli ilma kabjata
ja kõrb olli ilma sabata! :,:

RKM II 62, 469/70 (1) < Rõuge khk., Järvepalu k. - Elmar Päss < Anna Sisask, 72 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kuri võtku
1. Kuri võtku* kurja poissi,
hapatagu halva poissi,
kiä pand pää paku ala,
helle hiusse hirre ala.
Vihm mõsk, tuul kolk,
mõtsaladva lahudi.
Oh mu hiusta**, helle hiusta,
vahasõtta varikuta!,
kiä olli sorrõ sugimada,
lahe ilma laabimata.
Vihm mõsk, tuul kolk,
mõtsaladva lahudi!
* - Kuri võt't õks kurja poissi!...
** - Enne laulis: Oma hiusta, helle hiusta...
Märkus: laulusõnad jätkuvad, kuid laulik edasi ei mäleta.

RKM II 62, 473 (2) < Rõuge khk., Järvepalu k. - Elmar Päss < Sarlotte Tammemägi, 75 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kaara-Jaan
Kaara-Jaan, ai Kaara-Jaan,
karga vällä kaema:
:,: Kas omma kesvä keerulidse,
kaara katsakandilidse? :,:

RKM II 62, 474/5 (1) < Rõuge khk., Järvepalu k. - Elmar Päss < Anna Sisask, 72 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Huti laul
1. Miä no kirivä,
miä no* kirivä
kilgutase,
kilgutase?
2. Miä no haukva,
miä, miä no haukva:
Hirmi-Harmi,
Hirmi-Harmi?
3. Kriit, mu kulla,
Kriit, Kriit, mu kulla
kabehitsa,
kabehitsa!
4. Ava mullõ,
ava, ava mullõ
ussõkõista,
ussõkõista!
* - Miä, miä no kirivä...

RKM II 62, 475/6 (2) < Rõuge khk., Järvepalu k. - Elmar Päss < Anna Sisask, 72 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanapoisi laul
1. Ma vanapoiss küll olõ ilman
üts rahuline rändaja
aga siski tütärlaste silman
nii kui üts kurjategija.
2. Neil tihti süda täis,
sõimava: "Vanapoiss,
mis ootad, mis vaatad (~vahid),
et sa ei võta naist!"
3. Ma siski õnneliste seltsin
küll hiljaaigu hulkusin...
kui tuleb meelde armu õndsus,
silm naisemeeste armu näeb!
4. Sis sala nutan ma,
teen rõõmu viinaga
ja hüian veel lõpus:
"Elä õnnes vanapoiss!"

RKM II 62, 489/91 (1) < Rõuge khk., Ruusmäe k. - Elmar Päss < Alfred Teaste, s. 1895 (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui ma ol'li noorõkene
1. :,: Kui ma ol'li noorõkene,
ol'li mina u'l! :,:
2. :,: Käve külä tanomihe
kar'a voodele.* :,:
3. :,: Sääl no naaru, nalja sai
ja kannõlt mängiti. :,:
4. :,: Sääl ol'l tõistre Petra Kat'ä
Undo Pundoga. :,:
5. :,: Kat'äle ma silmä kaie,
ütli : "Kat'ä, tõ!"** :,:
6. :,: Pääle kauba luba saie
mutsahtada ka! :,:
7. :,: Kate ajastaja peräst
Kat'ät kodo tõi. :,:
8. :,: Illos ol'l no Kat'ä kiullh,
peris nigu lil'l. :,:
9. :,: Aga ossa räpäk esi,
kuri nigu kul'l. :,:
10. :,: Kat'ä jätä no tad jonni!"
palsi sakest ma. :,:
11. :,: Tõsekene inne ütel':
"Ma su mõglitse!"*** :,:
12. :,: Kui ma ol'li noorõkene,
küll ma ol'li ul'l! :,:
13. :,: Taipas es kiä tuvikene
vai kiä küläh kul'l. :,:
* - loomade magamiskoht
** - hääldas: tõ
*** - mõglitse - kolgin.

RKM II 62, 492/4 (2) < Rõuge khk., Ruusmäe k. - Elmar Päss < Alfred Teaste, s. 1895 (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mu mõtte' lindva' sinnä'.
1. :,: Mu mõtte' lindva' sinnä',
süä nakas närbüma... :,:
2. :,: Et mul ka' tulõ minnä
är' mulda magama! :,:
3. :,: Ma ilmah elleh pattu
joht tetä saaki' es! :,:
4. :,: Ma katskit kaussi vaapsi,
tei hellü kõvõmpas. :,:
5. :,: Ma seebi kange kaabe,
tei nakla vähämbäs! :,:
6. :,: Ka Valgõle* ma anni
iks mõne mühagu. :,:
7. :,: Et Valgõ küüru tõmmas
sääl kõge kihäga. :,:
8. :,: Oh Esä võta vastu
mu kõge Valgõga! :,:
9. :,: Mul Valgõt taivah vaia
om niätse kaubelda. :,:**
* - hobuse nimi.
** - Rahvaloomingu Keskmaja Tallinnas saatis sm. Roometi kui muusikamehe ja siinkirjutaja 1951. aastal Võrumaale ekspeditsiooni ette valmistama. (Ekspeditsioon teostati hoopis teises paigas, nimelt Pärnumaal). Meie sõitsime üle Valga Võrru, kus rändasime kahekesi jala umbes nädal aega (27. maist kuni 3. juunini) Võru, Kasaritsa, Ruusmäe, Misso, Haanja, Rõuge, Sänna ja Antsla ümbruskonnas ning hiljem sõitsime Tartu kaudu Tallinnasse tagasi. Sellel rännakul tegin mõningaid märkmeid, mis sai antud Rahvaloomingu Keskmajale. Siia on paigutatud vaid kaks laulu näitena.

RKM II 173, 123 (52) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mii' kakimi ütskõrd linnu. Sõs läts kats mustan rõivan miist müüdä. Muidu' antas õks "jõudu" vai "jummal appi", aga nuu' es ütle midägi. Üts vanõmb kakja nakas laulma:
"Minke müüdä', musta' mehe',
tõrkõ müüdä', tõrvaskannu'.
Kes ei tunnõ' tervitä
ega anda "jummal appi."
Ku mehe' tagasi tulliva, sõs nää' küll teredi.

RKM II 173, 173/4 (31) < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. - Kalev Kalkun < Linda Kalkun, s. 1918 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Haani miiss.
:,: Haani miist ei või joht laita :,:
:,: uma haha kuuõga. :,:
:,: Haani miiss vidi lubjakive :,:
:,: kats-kolm päivä Võrolõ. :,:
:,: Sääl tää astõ Tiganiku puuti :,:
:,: uma kolmõ kopkaga. :,:
:,: Tahtsõ osta püksi nöpsi :,:
:,: uma higivaiva iist. :,:
:,: Sõs tää nägi silgupüttü :,:
:,: Tiganiku leti iin. :,:
:,: Sääl tä pallõl poodi säksä: :,:
:,: "Esänd, lupa' hämmätä." :,:
:,: "Hämmä', no hämmä, Haani miiss :,:
:,: uma küdsi kardokat!" :,:
:,: Haani miist ei tohi' laita :,:
:,: uma haha kuuõga! :,:
(Märkus. Lauldes tuleb iga värssi või rida korrata.)

RKM II 173, 174/7 (32) < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. - Kalev Kalkun < laulualbumist (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kolhoosilaul.
Ümberringi mäed ja orud,
taadi-ridi-raa,
järvi üle mitme saja,
taadi-ridi-raa.
:,: See on Haanja mägismaa,
millest tahan jutusta. :,:
Ilu ei saa patta panda,
taadi-ridi-raa,
suuri saake ohvrilt võtta,
taadi-ridi-raa.
:,: Nii on lood meil "Munamäel"
"Tasujas" ja "Tammemäel".* :,:
Mõni asi veab viltu,
taadi-ridi-raa.
Tasane* see teeb vaid sõitu,
taadi-ridi-raa.
:,: Jutustada tahan ma,
tähele nüüd pane sa. :,:
Metsatööle, põhuveole,
taadi-ridi-raa,
aetakse kui mõisatööle,
taadi-ridi-raa.
:,: Brigadir on päris hull -
ei ta anna rahu mul. :,:
Mõni veab nahka päeval,
taadi-ridi-raa,
öösel aga tööle käib,
taadi-ridi-raa.
:,: Jaan, no astu rutuga,
hommik pea nüüd saabub ka. :,:
Normipäevi mõnel vähe,
taadi-ridi-raa,
arstitähti üle saja,
taadi-ridi-raa.
:,: Koobak, olen haige vist,
anna tööst mul vabastust. :,:
Raha saame üsna vähe,
taadi-ridi-raa,
turule viib mõni nahka,
taadi-ridi-raa.
:,: Kauplema peab kõigega,
muidu läbi küll ei saa. :,:
Revisjon on tööst meil väsind,
taadi-ridi-raa,
kevad äratab nad üles,
taadi-ridi-raa.
:,: Keera käised ülesse,
asu tööle kallale. :,:
Mitmed veavad vägikaigast,
taadi-ridi-raa,
kasvõi Munamägi paigast,
taadi-ridi-raa.
:,: Jüri, tõmba hoolega,
võit, see peab tulema. :,:
Lumi sulab, päike paistab,
taadi-ridi-raa,
maa meilt ootab käsi kärmeid,
taadi-ridi-raa.
:,: Külvama peab hoolega,
vili siis lööb mühama! :,:

RKM II 173, 178/80 (33) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Salme Lepp, s. 1897 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sääl Peetri linnas...
Sääl Peetri linnas, kus vaikinud kära
ja kõik maailm oli hingamas,
üks noormees vangide trellide taga,
ta kurtis kadund priiusest:
"Mind kuuldkõ, vaiksed Neeva jõe lained,
mind kuuldkõ, tähed taiva all.
Mind kuuldkõ, kõrgõd vangide tornid
ja andsis andmist ankõ mul.
Mu süä oli ka kord puhas,
ma armastasin palavalt
üht kenad neidu, kelle peräst
nüüd pia ma vangin olõma.
See oli ühel suvisõl õhtul,
just nagu maikuu hommingul,
ma roosiaias väljas istsin
ja ootsin oma kallimat.
Ta tuli, aga mitte üksi,
üks noormees seldsis temaga,
mu süda hirmsas vihas kees,
ma tahtsin teda surmata.
Mul pistul paukus, ohver langes
ja neiu hirmsast' kiljatas:
"Mu kallima sa tapsid ära,
sa olõt hirmus mõrtsukas!"
Sõs sandarmit mu kinni võtsit
ja viisit vangihoonõhõ.
Siin Peetri linnas kõrgõs tornis
pean raudu kandma eluaig.
Jää jumalaga, kuldnõ põli,
jää jumalaga, minu õnn!
Jää jumalaga, petis neiu,
ei teineteist me enam näe.
Siin Peetri linnas kõrges tornis
pean raudu kandma surmani.
Ma oma elust õnnõ lootsin,
kuid õnnõtus sai osaks mul."

RKM II 173, 180 (34) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ants oll väikene sannamees.
(Teatakse viisi, kuid kõiki sõnu mitte.)
Ants oll väikene saunamees,
sann oll suurõ mõtsa seen.
Hundi', karu' ka kõisid sees...
Sõs Ants pand säidse tsika tõlla
ette ja sõit mõisalõ kaibama,
vana immiss oll kõgõ iin.
Vahelõ laulti: "Juuli vallõraa..."

RKM II 173, 183/6 (1) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Salme Lepp, s. 1897 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tõmpsit pikä' püksi' jalga.
Tõmpsit pikä' püksi' jalga,
võtsõt taadõvkaki sälgä.
Trullai-ruudi rallal-laa,
trullai-ruudi rallal-laa.
Võtsõt kõrdsist poolõ tuupi
kibõdat ja vihajuuki.
Trullai-ruudi rallal-laa,
trullai-ruudi rallal-laa.
Käändset sisse naabri käärul,
mõtlit: "Nüüd vii viina Leenul!"
Trullai-ruudi rallal-laa,
trullai-ruudi rallal-laa.
Tarrõ astõt, istõt anti,
kohvitassi laual kanti.
Trullai-ruudi rallal-laa...
Sina rääksid ääri-viiri,
alustasid jutunüüri.
Trullai-ruudi rallal-laa...
"Mul om kadund kana kirju
või om joosnu' teile varju?"
Trullai-ruudi rallal-laa...
Perepapa juttu mõistsõ
ja sul targalt ärä' kostsõ
Trullai-ruudi rallal-laa...
"Mul om kannu neli tükkü,
tuu ja säe nad sullõ ette.
Trullai-ruudi rallal-laa,
trullai-ruudi rallal-laa.
Kui sa võtat vanast liigist,
kaasavara saat sa kõigist.
Trullai-ruudi rallal-laa...
Lehmä saat ja lambakar'a,
pulma ajas tapa här'ä.
Trullai-ruudi rallal-laa...
Kui viil jummal annab päivi,
püüä ka viil merest kallu.
Trullai-ruudi rallal-laa...
Kupa' võtat noorõst liigist,
ilma jäät sa sellest kõigõst."
Trullai-ruudi rallalaa...
Kui mul noorõmbat ei anta,
jätä maha' vana tantõ.
Trullai-ruudi ralla-laa,
Trullai-ruudi ralla-laa.
Ta om vana kassi mooti,
kes tiib talvõl ahju vooti.
Trullai-ruudi ralla-laa,
trullai-ruudi ralla-laa.

RKM II 173, 186/9 (2) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Salme Lepp, s. 1897 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kord sõitis Piitre küläs.
Kord sõitsõ Piitre küläs sääl,
käis pruuti omal otsimas.
Valõriih, valõraah, valõrallala,
käis pruuti omal otsimas.
Kui Aru tuppa jõudsõ tää,
kolm neiud nägi oma ees.
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
kolm neiud nägi oma ees.
Kolm küsümist ma anna teil,
kes vastust tuu, see minul om.
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
kes vastust tuu, see minul om.
Mis pikemp om viil pikäst üüst,
mis sügävämb om mereviist?
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
mis sügävämb om mereviist?
Mis ohakast om terävämb,
kes kur'ast naisest õelamb om?
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
kes kur'ast naisest õelamb om?
Mis rohust rohilidsemb viil,
kes kur'ast naisest õelamb viil?
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
kes kur'ast naisest õelamb viil?
Kats õdõ jäid sääl mõtlõma,
kuid kolmas vastas kõrraga.
Valeriih, valõraah, valõrallalaa,
kuid kolmas vastas kõrraga:
"Arm pikemb om viil pikäst üüst,
põrgu sügävämb om mereviist.
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
põrgu sügävämb om mereviist.
Kiil ohakast om terävämb
ja kurat naisest õelamb om.
Valõriih, valõraah, valõrallala,
ja kurat naisest õelamb om.
Värm rohust rohildsemb viil
ja kurat naisest õelamb viil.
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
ja kurat naisest õelamb viil."
Sa olõt vastand õiõtõ,
mu oma saat sa olõma.
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
mu oma saat sa olõma.
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
mu oma saat sa olõma.
Sest ütlen, neiud, ikka teil:
teil olgu ikka kindel miil.
Valõriih, valõraah, valõ rallalaa,
teil olgu ikka kindel miil.
Ku peigmiiss küsüss kavalast,
sõs vastust ankõ avalast.
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
sõs vastust ankõ avalast!
Seda laulu kuulsin ma 1963. a. 30. novembri õhtul raadiost saates, milles räägiti laupäeva veetmisest Saaremaal enne ja nüüd.
Sõnad olid küll samad, aga viis hoopiski erinev käesolevast. Samuti ei esinenud seal refrääni.

RKM II 173, 190/2 (3) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Salme Lepp, s. 1897 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mul süä siin kergis ja kiib,
mind otsata rahutuks tiib.
Mul ojad ja ohtjad on ees,
ma olõ üts õnnõtu mees.
Nii nuttis ja kurtis ta sääl
jõe kaldal, kus roosid vii pääl.
Sõs vagusi mõttõssõ jäeb,
üht pilti vee pinnal ta näeb.
Üht neiud ku taivanõ ilm
tõi ette tä unistav silm.
Kuldkannõl täl kõlisõs käen...
Nii istsõ tää lainide väen.
Ta laulis: "Kõik maapäälne arm
om tühi ja kaduv kui põrm.
Arm üksi veevoogudõ seen.
Oh tulõ mu juurõ, sa mees.
Sind ootavad teenijad all
veetemplis, kus särab kristall.
Kus kullast ja hõbedast puud,
sääl anna ma, noormees, sul suud."
Sääl mõtlõs sõs unistav mees:
"Suur voli vist voogudõ sees...
siin ilman om hädä ja piin,
vee vilus, tõest' ilus om siin.
Ma tulõ, ma tulõ, mu neid,
mu õnnis ja õnnõlik leid!
See süäme rõõmsaks mul teeb,
et vesigi kohab ja keeb."
Neid tõmmas ta kaenlassõ sääl
ja kadus veevoogudõ päält.
Veel lainiten nätä' om ring,
kos kattõ see õnnõtu hing.
Niimoodi lauldi seda laulu siis, kui teda üksi lauldi, aga kui lauldi "tsõõrin" (ringmängus), siis lauldi iga salmi, s.t. iga 4 värsi järel refräänina:
"Nuta poiss ja kurvasta!
Ega ma sind ei armasta.
Nuta poiss ja kurvasta -
ega ma sind ei armasta!"
Muidu käidi tsõõris, aga kui tuli refrään, siis tantsiti tsõõri sees. Enamus käesolevatest lauludest (nii selles kui I vihus) on tsõõrilaulud.

RKM II 173, 193/5 (4) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Salme Lepp, s. 1897 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üts jahimiiss läts vällä.
Üts jahimiiss läts vällä
sääl kasõmõtsa puul,
üts jahimiiss läts vällä, vällä
sääl kasõmõtsa puul.
Suvi oli kätte tulõman,
tali oli müüdä minemän,
toominga ja õiõnupu'
naksi valla minemä.
Tal tii pääl vasta tuli
noor illus tütärlats.
Tal tii pääl vasta tuli, tuli
noor illus tütärlats.
Suvi olli kätte tulõman,
tali oli müüdä minemän.
Toominga ja õiõnupu'
naksi' valla minemä.
Ta teretäs ja küsis:
"Kos puul su mõttõ om?"
Ta teretäs ja küsis, küsis:
"Kos puul su mõttõ om?"
Suvi olli kätte tulõman...
"Kos muial om mu mõttõ
ku kasõmõtsa puul?
Kos muial om mu mõttõ, mõttõ
ku kasõmõtsa puul?"
Suvi olli kätte tulõman...
Siis võtamõ nüüd sõrmust
siin so'ga vaheta,
sest võtamõ nüüd sõrmust, sõrmust
siin so'ga vaheta.
Suvi olli kätte tulõman...
See panõ' hindäl sõrmõ,
jää pruudiks minulõ.
See panõ' hindäl sõrmõ
ja kanna' eluaig.
Suvi oli kätte tulõman,
tali oli müüdä minemän.
Toominga' ja õiõnupu'
naksi valla minemä.
Niimoodi laulab seda laulu vanem põlvkond, kuid keskmine põlvkond laulab kordussalmina
"Suvi olli kätte tulõman..." asemel:
"Hurraa, sest neiud elagu
ja vanadpoisi suregu.
Nad suregu ja suregu!"

RKM II 173, 196/8 (5) < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. - Kalev Kalkun < kogujalt (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kos käüsit, väike Annake?
:,: Kos käüsit, väike Annake? :,:
Valõrillalaa, valõrallalaa,
ai ridi radi rallalaa.
Ma käüsin mõtsan kõndiman
ja mõtsan marju noppiman
(ja linnupesi otsiman).
Valõrillalaa, valõrallalaa,
ai ridi raadi rallalaa.
Kes om su hiussit sasinu,
kes om su kleiti rebinü?
Valõrillalaa, valõrallalaa,
ai ridi radi rallala.
Miks oled sa nii ehmahtand,
kes on sind väga ehmahtand?
Valõrillallaa, valõrallalaa,
ai riidi-raadi rallalaa.
Tuul om mu kleiti rebinü,
ta om mu hiussit sasinu.
Valõrillalaa, valõrallalaa,
ai ridi-radi rallalaa.
Mind pole keegi ehmatand,
mind jänes põõsas ehmatas.
Valõrillalaa, valõrallalaa,
ai ridi raadi rallala.
Kuid ära salga, Annake -
küll me su lugu teame.
Valõrillalaa, valõrallalaa,
valõridi-radi rallalaa.
Selle laulu sõnad on vahelt ununenud. Selle laulu kordussalmi laulmisel on samuti erinevusi.
S. Lepp laulab:
"Ai rillalaa, ai rallalaa,
ai ridi roosa rallalaa."
M. Kirbits laulab:
"Ai rillalaa, ai rallalaa,
ai ridi radi rallalaa."
Mõned noored, kes laulu oskavad, laulavad:
"Valerillalaa, valerallalaa,
valeridi radi rallalaa."
See laul ei ole mul ühe kindla isiku käest üles kirjutatud, vaid iga laulja ütles mõne rea juurde. Ja kui seda M. Kirbitsale lugesin, ütles ta selle laulu sõnad nii ennem ka olnud, ainult, et mõned read olid veel, neid aga ta enam ei mäletavat.

RKM II 173, 199 (6) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
"Ku sa' sukugi ei taha',
et ma siin pia elämä,
lasõ hinnäst õkva maha'
edimädse pauguga."
"Lõpõta nüüd oma nuttu -
päseda võit vaiva seest.
Mina joosõ kodu ruttu,
tuu sull' püssä taadi käest".
See' olevat ka pikk laul olnud,
kuid nüüd on ta ununenud.
Siin ümbruses mäletab seda laulu ainult M. Kirbits ja temagi ainult osaliselt.

RKM II 173, 200/1 (7) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Olli mina väikene mehekene.
Olli mina väikene mehekene,
põlvõpittu poiskõnõ.
Vat luu, vat lulii,
põlvõpittu poisikõnõ.
Üüse pessi mõisarehet,
päivä künni mõõdumaa.
Vat luu, vat lulii,
päivä künni mõõdumaa.
Panni hobu lumpi süümä,
esi' hiitsi magama.
Vat luu, vat lulii,
esi' hiitsi magama.
Varas tulle varikust,
kuri miiss tull kuusistust.
Vat luu, vat lulii,
kuri miiss tull kuusistust.
Varast tillo täkkukõsõ,
rohilidse ruunakõsõ.
Vat luu, vat lulii,
rohilidse ruunakõsõ.
Isa üte'l: "Missa' ikõt, pojakõnõ. Istu' Hallilõ sälgä ja sõida' üle Kivestümäe, Kivestüneiu' nägevä.
Seda laulu oskab ainult M. Kirbits nii kaugele. S. Lepp oskab ainult algust. Nüüd õpetatakse seda laulu koolis, kuid teistmoodi sõnadega ja viisis on ka natuke erinevust.

RKM II 173, 203 < Rõuge khk. - Kalev Kalkun (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mu süä siin kergib ja keeb.
Tsõõrilaul.
(Noodid)

RKM II 173, 203 < Rõuge khk. - Kalev Kalkun (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kolhoosilaul.
(Noodid)

RKM II 173, 204 < Rõuge khk. - Kalev Kalkun (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üts jahimiiss läts vällä.
Vana tsõõrilaul.
(Noodid)

RKM II 173, 204 < Rõuge khk. - Kalev Kalkun (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kord sõitis Piitre küläs sääl.
(Noodid)

RKM II 173, 205 < Rõuge khk. - Kalev Kalkun (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kus käisid väike Annake.
Vana tsõõrilaul.
(Noodid)

RKM II 173, 205 < Rõuge khk. - Kalev Kalkun (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sääl Peetri linnas.
(Noodid)

RKM II 173, 206 < Rõuge khk. - Kalev Kalkun (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Olli mina väikene mehekene.
(Noodid)

RKM II 155, 163/4 (4) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Mari Sikk (Hütt), s. 1877 (1961) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui väikene olin.
1) Kui väikene olin, karjas käisin,
leuse, kus mu isa-ema.
Halja liivamäe otsas,
ilusa halja turba all.
2) Sääl ma kaibsi omal emal,
mis tegi võõrasema.
"Nõsta pääd, emakene,
mina tõsta turbakest."
3) "Rist raske rindu pääl,
kääbas kõva käsi pääl.
Rist ei lase ringutada,
kääbas käsi küünutada."
4) Sääl ma kaibsi, mis tege võõrasema.
Võõrasema saatse minno uibo
manu vitsu lõikama.
Uibost pudusi valge häilmet,
need olid minu silma vesi

RKM II 155, 164 (5) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Mari Sikk (Hütt), s. 1877 (1961) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vangilaul.
1) Pruut on pääst kui roositaim,
värises minu silma sees,
aga kui ta saab mu naiseks
on kui madu põrgu sees.
2) Kas ei ole seda näinud,
et kui mõni vaene mees,
kui pulmad on ära tehtud,
elab kui põrgu sees.
3) Armsad sõbrad, vennad,
võtke seda õpetust,
kui pulmad on tehtud,
kahetsete nutuga.

RKM II 155, 167 (1) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Mari Sikk (Hütt), s. 1877 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Poissmehe elu.
1) Küll kurblik on poissmehe elu,
heameelega võtaksin naist...
Pagan teeb see aga peavalu,
ei leia ma ühte ega teist.
2) Küll olen ma kosjas käinud,
mitu ja mõndagi neidu näinud,
ma ruttu sain vastuse,
Sule talumats ma ei läe.
(Peaks järgnema.)

RKM II 155, 167 (2) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Mari Sikk (Hütt), s. 1877 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sulase unistus.
1) Ei taha ma olla sulane,
maaelu ei meeldi minule,
lähen linna saksa mängima
ja uhket elu elama.
2) Ei vaeva mind sääl raske töö,
aga päevad otsa lulli löön.
Öö takka järele ei tööd
ma tee kunagi.
3) (--- vahele jäänud.)
4) Mulle nuuskamiseks taskurätt, ei
pruugi mul nina kahe sõrmega nuusata.

RKM II 155, 168 (3) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Mari Sikk (Hütt), s. 1877 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
1) Juku, Eedi, kõik nad vaatavad,
üksi rikast neiut tahtvad,
Ref. Tralala, tralala, tralala laskvad
tantsu pillita. See on poiste lipukiri,
vaestel olgu nipitiri.
2) Raha paha, poisid hüüdvad
kulla kuljuseid puudvad.
Ref. Tralala, tralala, tralala laskvad
tantsu pillita. See on poiste lipukiri,
vaestel olgu nipitiri...

RKM II 155, 169 < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Taga Kolga
Herikutsi? kellamael
suure pühi sokari,
kus sigu, lambaid tapeti.
Silma näevad, kõrvad kuulvad,
aga suu ei maitsnud midagi.

RKM II 155, 175 (1) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Meeta Render (Urbanik), s. 1896 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Herrad surevad, mõisad põlevad,
memm küses sibulat pannil.
Telefon, telefon säädust tõi,
tulepomm lahki lõi.

RKM II 155, 258 (2) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Leena Leosk (Köster), s. 1869 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sulase unistus.
Ma magaks
kella kümneni,
kui neiu oleks ma,
aga minu kõht on
ära kuivanud
silgu leivaga...

RKM II 155, 258 (3) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Leena Leosk (Köster), s. 1869 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ema süda.
(Üks paigake siin ilmas on)
Kas ema süda tunned sa...

RKM II 155, 258 (4) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Leena Leosk (Köster), s. 1869 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Õrn ööbik.
Õrn ööbik, kuhu tõttad sa
sel lahel lehekel lehekuul.

RKM II 155, 260 (6) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Leena Leosk (Köster), s. 1869 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kirju kukk tuli toast välja.
1) :,: Kirju kukk tuli toast välja,
soputas ja tegi nalja. :,:
2) Lubas Tohvri aeda minna,
et saaks Tohvri kanu kaia.
...

RKM II 155, 263/4 (4) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Palu t. - Edgar Kuuba < Miina Pang (Punt), s. 1885 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lapsepõlvelaul.
1) Õnne aig, kus lill ja kaja
kodunurmel mind veel teretas,
meeles mul veel isamaja,
kus kallis ema kaisutas.
2) Õnne aig, sa kallis lapsepõli.
Oh, tule veel, oh korraks tagasi.
Lapsepõlv, kus süda rõõmu leidis,
las veel astun sinu radasid.
3) Õnne aig ei tule enam tagasi,
ajamerest jäädavalt uinutab,
isamajagi siin enam pole,
kurtes võõral rajal, rändan ma.
(Laulul on viis.)

RKM II 155, 265 (1) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Elma Pang, s. 1914 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Maailma loomine.
1) Algus oli esmaspäev.
Maa, see loodi teisipäeval,
kolmapäeval juba nähti
päikest, kuud ja taevatähti.
Ahv ja abielumees loodi
neljapäeva sees.
Reedel alles madu tuli,
laupäeval Eva kohal oli.
2) Pühapäeva rahu see
polnud maksev huuldele.
Tänapäeva ikka sama armastus suudlusega.
Kuigi maailm läheks hukka
armastuse suudlusega,
kuigi kurat istuks kukil,
suudeldakse ikkagi.
(Viis: Vanasti, kui maailm loodi.)

RKM II 155, 266/7 (1) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Pang, s. 1883 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jahilaul.
1) Küll metsas, ka luhal,
ma rändan igal kohal.
:,: Ali lo - ma olen
lõbus jahimees. :,:
2) Ma lasen hunte,
hirvi, põtru õige ruttu.
Ka reinarüü jääb mulle.
:,: Ali lo - ma olen
lõbus jahimees. :,:
3) Kui istun mättal maha,
ei lauda ma siis taha,
mul mururohust küll.
:,: Ali lo - ma olen
lõbus jahimees. :,:
4) Kui lõpeb metsakära,
lähen koju ma ära.
:,: Ali lo - ma olen
lõbus jahimees. :,:
(Laulul on viis.)

RKM II 155, 267/8 (2) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Pang, s. 1883 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Õpetaja, peris siga.
1) Õpetaja, peris siga,
tal on mitu puudust, viga.
Sirib, lurib, vantsib,
käega vastu kantslit kopsib.
Kuus päiva päe õpib,
seitsmendal välja klopib.
Opab mehi, opab naisi,
selle eest tal vald ja mõisa.
Säänest pane sitapütti,
klopi nii, et seal saab pulli.

RKM II 155, 379 (1) < Rõuge khk. - Aare Org, Antsla keskkooli õpilane < Anna Kivirand, 60 a. (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ma tulen parsilt palavalt,
toon kotitäie prussaid.
Üks prussak pallõl põlvili:
"Oh, jäta minu alolõ!
ja parsi piti laota."

RKM II 155, 379 (2) < Rõuge khk. - Aare Org, Antsla keskkooli õpilane < Anna Kivirand, 60 a. (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kaevule ma kõndisin
maitsma tilgakest.
Armukest ma otsisin,
ei leidnud kusagilt.

RKM II 155, 380 (4) < Rõuge khk. - Aare Org, Antsla keskkooli õpilane < Anna Kivirand, 60 a. (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mis on sul viga, lapsuke,
et härdalt nutad sa.
Oh ütle seda minule,
ehk võin sind aidata.
"Ah külaonu!" kostis ta,
"siin näed sa tütarlast,
kel abi pole oodata,
kui üksi jumalast."
Oh ära nuta lapsuke,
su isaks hakkan ma.
Sind võtan oma majasse
ja omaks lapseks ka.

RKM II 155, 381/2 (1) < Rõuge khk., Sokari k. - Eva Jänes, Antsla keskkooli õpilane < Juuli Karjus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kaugel, kaugel vaenuväljal
Augustovo metsa all
näha vaikne hauaküngas,
künkal lihtne valge rist,
sinna ühisesse hauda
maetud mitu sõjameest.
Mitu vaprat Eesti venda
puhkavad seal igavesti,
ei neid ehi hauda lilled,
ei näha pärga ka.
Pole keegi nutnud pisart
nende vilu haua peal.
Ainult hauda ehib lilled,
künkal lihtne valge rist.
Oh, te kallid sõjamehed,
kes te hauas puhkate,
te nimed põlvest põlve
kustumata elagu.

RKM II 148, 242 (14) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Mäe otsas
1) Mäe otsas kalju lossis
õitses mul üks õieke.
2) Lossiherra ainus tütar
oli minu armuke.
3) Võtsin õhtul kandle kätte,
sammusin siis lossi pool.
4) Lossi aken seisis lahti,
armukene laulis seal.
5) Aasta perast läksin jälle
sedasama tutvad teed,
6) Lossi aken seisis kinni,
ei sealt kuulnud ühtki häält.
7) Surnuaiast kõlas mulle
tumedalt üks tuttav hääl.
8) Kurvad laulud lõi ta mulle,
kurvalt kuulsin ma ta häält:
9) "Olen lahti ilma vaevast,
tule ka mu juure sa.
10) Teistel armastus on magus,
meile vihakarikas."

RKM II 148, 243 (15) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Karjase hommikulaul
1. Hüiavad pasunad, tõuskem üles magajad.
Lähame, karjase, metsa karjaga.
Tallekesed, lambad ka on kõik rõõmsalt meiega.
Siit ja sealt põllu pealt
kuuluks lauluhäält.
2. Liblikat kõiguvad, metsa poole lendavad.
Mullika tammuvad vilu otsima.
Metsas on nii varske õhk, metsas selge siidi põhk.
Metsa sees põesa sees selge allik ees.
3. Päike nii vagusi vajub ikka edasi.
Pilved ka ujuvad üle metsa - maa.
Päike läheb loojale, lahme koju, karjase.
Rõõmus meel ikka veel kõnnib meie eel.

RKM II 148, 243/4 (16) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Oja ääres.
1. Oja ääres puude vilus
lillerikka aasa pääl
leidsin lille, mis nii ilus,
ei ta sarnast polegi.
2. Lille ilu ihaldades
ligemalle läksin ma,
kätt saal välja sirutasin,
tahtsin lille noppida.
3. Aga rohust rooma välja
uss ja ütles minule:
"Ära ligemale astu,
ta ei õitse sinule."

RKM II 148, 244 (17) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Oh, ma vaene.
1. Oh, ma vaene, miks ma läksin
joodikulle mehele?
Joodikul saad nälga näha,
ei saa enam tagasi.
2. Oh, mu ema, oh, mu isa,
miks te mind küll kasvadit!
Parem võinuks jõkke heita
või ka jõe laintesse.
3. Seal mind vesi veeretanud
ja mind suureks kasvatand,
hirvelehm mind oleks jootnud
oma rinnapiimaga.

RKM II 148, 245 (18) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Miks sa nutad?
Mees:
Mis sa nutad, mis sul viga,
minu kallis naisuke?
Kas sul puudub puhast leiba
või ei armasta sa mind?
Naine:
Mul ei puudu puhast leiba,
sa ei ole armas mul.
Mees:
Miks siis võtsid mulle tulla,
kui ei olnud armas sul?
Naine:
Vanemad mind sulle sundsid
vastu tahtmist minema.
Mees:
Lahutagem sängiriided,
laulatuse sõrmused.

RKM II 148, 245/6 (19) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Kloostris
1. Nüüd siin kloostris igavuses
omad päevad lõpetan,
nutan härdast, kaeban valjust,
oma häda jumalal.
2. Ema, kes mind sünnitanud,
tema palet pole näind,
isa, kes mind kasvatanud,
hingab ammu mulla all.
3. Peigmees, kes mul tõutanud
truiks jääda surmani,
aga noorte meeste sõna
on kui lumi kevadel.
4. Kui ma ükskord ära suren,
igaveste hauda lään
ja siis mõtle selle peale,
arm ja õnn on üürike.
5. Peigmees, sulle mälestuseks
omad parlid jätan ma,
mis ma ikka kaelas kandsin
musta siidipaelaga.
6. Istuta mu haua paale
lilled helesinised,
istuta, kui päike paistab,
lilled hauda varjama.

RKM II 148, 247 (20) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ringimängu laul.
Kus käisid, veike Annake,
kus käisid, veike Annake?
Ref. Oi rillalla, oi rallalla
oi ridi roosa rallalla.
:,: Ma käisin metsas kõndimas :,:
Ref.
:,: Ja roosi lille noppimas :,:
Ref.
:,: Mis oled sa nii ehmatand :,:
Ref.
:,: Mind jänes põesas ehmatas :,:
Ref.
:,: Kes on su kleiti rebinud :,:
Ref.
:,: Mets on mu kleiti rebinud :,:
Ref.
:,: Kes on su juuksid sasinud :,:
Ref.
:,: Tuul on mu juuksed sasinud :,:
Ref.

RKM II 148, 248 (21) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ringilaul.
Jahimees.
Üks jahimees läks välja
seal kasemetsa pool,
üks jahimees läks välja, välja
seal kasemetsa pool.
Ref. Sui oli kätte tulemas,
sui oli kätte tulemas,
:,: Toomingad ja õienupud
olid lahti minemas. :,:
:,: Tal tee pääl vastu tuli, tuli
noor ilus tütarlaps. :,:
Ref.
:,: Ta teretas ja hüüdis, hüüdis:
"Kus pool su mõtted on?" :,:
Ref.
:,: "Kus mujale mu mõtted, mõtted
kui kasemetsa pool. :,:

RKM II 148, 249/50 (22) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Kaks neidu.
Ringilaul.
1. Kaks neidu metsa kõndma läks,
kaks neidu metsa kõndma läks,
üks rikas, teine vaene,
üks rikas, teine vaene.
Ref. Ta rittas tiritam, tiritam,
ta rittas tiritam, tiritam.
Taadi ridi raa, taadi ridi raa.
2. :,: See küsis rikka käest: :,:
:,: "Miks oled sa nii murelik?" :,:
Ref.
3. :,: "Ma võin küll sulle ütelda, :,:
:,: mis olen ma nii murelik. :,:
Ref.
4. :,: See poiss, kes mind nüüd armastab, :,:
:,: see armastab meid mõlemaid." :,:
Ref.
5. :,: Poiss istus kaugel vii puu all :,:
:,: ja kuulis kõik neid sõnu. :,:
Ref.
6. :,: Ta ohkas raskest südamest: :,:
:,: "Mis pean ma, vaene, tegema? :,:
Ref.
7. :,: Kui rikka naise võtan ma, :,:
:,: kus jääb see vaene üksinda. :,:
Ref.
8. :,: Parem jätan maha mõlemad :,:
:,: ja kosin omal kolmanda." :,:
Ref.

RKM II 148, 250/1 (23) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Jüts.
Juts oli rikka jesa poiga,
Juts oli rikka jesa poiga.
Võtse vaest last armasta,
võtse vaest last armasta.
2. :,: Kui jesa sedä teedä saie, :,:
:,: saat är poja võõral maal. :,:
3. :,: Kuule, kuis me kellä lööva, :,:
:,: tiä ei kes koolnu um. :,:
4. :,: Tu nu mõrsja um är koolnu, :,:
:,: kellel hummen saaja um. :,:
5. :,: Kuus aga velle kirstu kantse, :,:
:,: kõik oli leina rõivasten. :,:
6. :,: Peigmees esi risti kantse, :,:
:,: pisar silmast tsilkuman. :,:
7. :,: Peigmees võtse vaiva väidse :,:
:,: lõigas hindäle kõrisse. :,:
8. :,: Las nu tsilguda mu veri :,:
:,: mõrsjakõse havvale. :,:

RKM II 148, 251/2 (24) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ringilaul.
Aadamil oli seitse poega,
seitse poega Aadamil,
Ei nad söönd, ei nad joond,
ei nad teadnud armastust.
Elasid kõik üheskoos ja siis tegivad kõik nii.
Tehti ringmäng ja üks oli ringi sees ja siis, kui lauldi, et siis nad tegivad kõik nii, siis see, kes oli ringi sees, mis see siis ees tegi, seda pidid kõik järgi tegema, ja see, kes nii ruttu järgi teha ei saanud, see pidi siis ringi sisse minema.

RKM II 135, 413/8 (1) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Seadus.
1) Kõik Vene riigi seadus
on ropp ja roojane
ja mõisnikute kubjas
meid rõhub rängasti.
2) Kõik aastad mööda läinud
on suure murega
ja meie silmad näinud
neid tooreid tegusid.
3) Siis rahvast vangi võeti
sel tapapingile
ja ridastikku seati
neid söödaks kuulile.
4) Ei laste nutukisa
neid röövleid liiguta,
nad maha tapsid isa,
oh, teie timukad!
5) Ka Tallinna on näinud
üht niisugust röövlitööd,
mis uuel turul teinud
on timukate käed.
6) Kõik nutvad meie isa,
oh, keiser halasta!
Kas meie nutukisa
ei jõua liiguta?
7) Ka keiser hüüdeid kannab,
kel käed punased.
Ta neile jõudu annab,
kel käed on punased.
8) Manzuurias ei olnud
neid täpseid ülemaid,
kus on see vaprus tulnud,
kes tapab kerjaid?
9) Kurupatkim magab kambris
jaapani neiuga
ja sõjavägi väljal
võitleb surmaga.
10) On taganemise meister
Kurupatkim, kuulus mees
ja surnute register
seisab tal silme ees.
11) Siis voolas verejõgi
seal sõjavälja peal,
aga mis Kurupatkim tegi?
Ta lakkus trahteris.
12) Seal koeraliha söödi,
kolm rubla maksis nael
ja vene tantsu löödi,
et raugeks nälginud kael.
13) Nüüd Vene kotkal häbi,
et Jaapan väike mees
ja peksis Vene läbi,
tal silmad häbi sees.
14) Üks lambapea seal leiti
ja sõtta saadeti,
see lepituseks hüüti,
suurt võitu oodeti.
15) Ei olnud rahval kinnitust,
mis tehti sõjateel,
sest rahva kulla võimul
ja võitu ei loodud veel.
16) Kui rahvast vaja võita
seal võimu välja peal,
nad võisid joosta peitu
ja siiski hirmu veel.
17) Kus mehine käsi voodist,
huraa, nad hüüdsivad
ja naisi-lapsi voodis
nad tappa püüdsivad.
18) Miks Keiser Maratiine
Alviine mägistel,
miks ei tee sõjamüra
meil vene jõgedel?
19) Seal timukad kõik ringi,
nad sõitvad tõlla sees
ja löövad vere mängu,
kõik oiged tema ees.
20) Timukate süüdi tundvad,
kui punast näevad nad.
Nad ise punast kannavad,
need kroonu ülemad.
21) Küll vere süüd on raske,
kellel ristid rinna peal,
ka punane pael uhkem,
on nende pükste peal.
22) Neil rinnas verevapid
ja mõõgad puusa peal,
neil kulda täis on kapid,
kõik meie vaev on seal.
23) Nebukatolt mehel
seamolli karjaga,
sai sõjavälja ligi,
läks põhja korraga.

RKM II 135, 419 (2) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Metsad kaovad.
1) Metsad kaovad silma näes,
hinnad tõusevad kõrgele,
sest et tarvidus on tõusnud
viimasel ajal jõudsasti.
2) Võsastik nüüd raiutakse
puha peksuvitsadeks,
vanem mets kõik võetakse
võllasteks ja silmusteks.
3) Metsad kaovad silma nähes,
hinnad tõusevad kõrgele,
kui ei tule ruttu lõppu
vabaduse a'al.

RKM II 135, 420 (3) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Eesti mees ja tema sugu.
1) Eesti mees ja tema sugu,
neist ei peeta kuskil lugu,
ei ole õigust Eestimaal
ei sõnal ega teol.
2) Ei me tea, mis see viga,
talupoega hüütaks "siga",
talupojal paksu turja,
sest et nema omma orja.
3) Vana Eesti härra kurjus,
kui ta karu viisil karjus,
mõni Eesti usupapp
on vihas kui mõru sapp.

RKM II 135, 421 (4) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Oh, vennad!
1) Oh, vennad, kuulge seda,
üks tuhat ja kakssada.
Üks tore, uhke rahvasugu,
kes täidab üksnes oma pugu.
2) Oh Eesti mees, sa vaene vilets,
sind hirmsat piinab junkruselts.
Kui viimast Eesti vanemat
siit rüütlimõõk viis hauda.
3) Armsad Eesti vennad,
vaatake tagasi,
oh, sa vaene Eesti sugu,
küll on hale sinu lugu.

RKM II 135, 422/3 (5) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Seapea laul.
1) See jäme linna lihunik,
kes haiseb viinast nagu sikk,
kui tema "savikõrtsi" sai,
siis tema sinna ööseks jäi.
2) Siis küsis kõrtsi Leena käest:
"Kuhu lähed sa õhtul magama?"
See Leena oli kaval küll,
sest talv oli külm.
3) Seepärast olen oppnud ma
kõrtsiahjus magama,
kui tuli kambris kustunud,
siis kobis kambrist tuppa ta.
4) Kui ahju juurde jõudis ta,
siis siga vastu tuli tal.
Siis seapea oli tal pükste sees
ja tagumine ots oli ees.
5) Siis kõrtsi mööda kihutas
ja pingid ümber virutas.
Siis Leena oli, kus ta koht,
naeris nii, et katkes kõht.

RKM II 135, 423 (6) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ei saa abi keisri käest.
1) Ei abi saa keisri käest,
kes rahva verest elab,
me peame iks omast
väest priiust taga nõudma.
2) Las herrad kadugu!
Meil priius tulemas.
Me peame iks võitma...
(Järgneb)

RKM II 135, 423/4 (7) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Orjalaul.
1) Oh mõeldes, miks sa ehmatad,
et kuuled santi tulevat,
ei võtta veskid sinu käest,
kepp ja kott on omast käest...
......
Viimane salm:
Vainu isa teada sai,
et kurat koopas komme sõi.
Pistu pika redeli tõi,
koopast kuradi välja tõi.

RKM II 135, 425 (8) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Seal Siberis Baikali taga.
1) Seal Siberis Baikali taga,
kus põlised metsad ja mäed,
seal kõndis üks rändur üksi,
kes ära vandus oma isade maad.
2) Ta kõndis läbi suure laane,
kus kõlas vaid lindude laul.
Tal seljas olid katkised rõivad
ja jalas närused saapad.
3) Kui Baikali äärde ta jõudis,
siis paadikese eest leidis.

RKM II 135, 425/6 (9) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Seal Siberis Baikali taga.
1) Seal Siberis Baikali taga,
kus põlised metsad ja mäed,
üks rändur sääl üksind kõndis,
ära vandus oma isade maa.
2) Ta kõndis läbi suure metsa,
kus kõlas vaid lindude laul.
Üht kotikest seljas ta kandis,
kus kuivand suhkarid sees.
3) Kui Baikali äärde ta jõudis,
üht paadikest leidis ta eest,
siis rõõmsasti ta paati astus
ja paadike libises vees.
4) Kui paadike kaldale jõudis,
oma emakese leidis ta eest.
Oh tere, oh tere, mu ema!
Kas isake elab mul veel?
5) Su isake ammugi surnud
ja vend Siberis sunnil
oma ahelaid kõlistab sääl,
aga naine sul kodus on ju.

RKM II 135, 501/2 (30) < Rõuge khk., Padusepa k. - Edgar Kuuba < Julia Aaduson, s. 1878 (1961) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanapoisi laul.
1) Ei naist ma võta selles ilmas,
saa lapsi kanda kottiga,
ei ole pisaraid ei ole silma,
mis naiste meestel lõpmata.
2) Ei iial taha ma teid,
neiud meelitada,
ma kardan, et köidad
minu jalad kammitsasse.
Ref. Kas elan maal ehk linnas,
kui olen mõistlik vanapoiss,
mu süda rahu, rõõmu täis
ja ela sa heas õnnes, vanapoiss.
3) Olen üks vanapoiss siin ilmas,
üks rahuline rändaja
ja siiski tütarlaste silmas
kui üks suur kurjategija.
Ref. Kas elan maal ehk linnas...
(Viis on)

RKM II 135, 503/4 < Rõuge khk., Padusepa k. - Edgar Kuuba < Julia Aaduson, s. 1878 (1961) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanasti, kui tüdruk tahtnud minna mehele, kuid enne ei saanud, kui teadis kümmet käsku, viit peatüki ja pidi lugema raamatud.
Ei ole koolis koolitat, ei tea, mis on aabits, vaid olen kolkija, minu käes on kolk ja roobits (rabai).

RKM II 130, 185/6 (73) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Põlva khk., Võru l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Talumeeste marss.
Kauem vikatid kanda ei taha,
lähker kaenlas ja leivakott käes,
piimakruusid kõik pillame maha,
silgud puistame karpide seest.
Silgusööjaks kas tahate jääda,
tunneb rõõmu sest toidust te kõht,
ühes või tahame ise nüüd süia,
ei enam meid täitma saa põhk.
Sest ülesse, hüüab meid põllumeeste hääle,
tund tulnud, kus pidusta vaja,
kui kutsub meid pudeli kaja,
elu tilgake, voolaku ta.
Kanda takusid püksa ei taha,
ei meil meeldi ka takune vest,
pastlad jalast me viskame maha,
jalad mustad, mis hoolime sest.
Pastlakandjaks kas tahate jääda,
meeldib jäädavalt takune vest?
Saapaid me jalga tahame saada,
pükstes kalevist peenikeist riid.
Nurka viskame adrad ja äkked,
need on vaevanud meid päevad ja ööd.
Tulgu mehed, kel kõrgemad mõtted,
tulgu, tehku nad nendega tööd.
Kaljaastjad me peksame puruks,
seda küllalt me lakkunud ju,
tahame saada veini, likööri,
mis vast rahustaks januva suud.
Sestse ülesse hüüab meid põllu?
Tund tulnud, kus trimbata võib,
kui kutsub meid pudelikaja,
käes meilgi on priiuse tund.

RKM II 130, 186/7 (74) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Tartu l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kas tunned maad.
Kas tunned maad, kus rendi olud
on korratumad, segased
ja võimumeeste paksud kõhud
ja paksud kõhud rasvased.
See on see maa, kus kupja nuut
on rahva turjal tantsinud.
Sest laulan nüüd ja ikka ka,
see maa on kuulus kupja nuudiga.
Kas tunned maad, kus mõisamajad
kõik haljad künkad ehivad
ja äärepoolsed rabarajad
me talupoegi toidavad.
See on see maa, kus hirmu sees
kõik kummarduvad saksa ees.
Sest laulgem nüüd ja ikka ka,
see on see kuulus sakste söödamaa.
Kas tunned maad, kus päris rahvas
saab paganateks hüütud veel,
me ainsaks hinge peatajaks
on alandlik ja orja meel.
See on see maa, kus mütsita
pean kõnelema saksaga.
Sest laulan nüüd ja ikka ka,
nüüd sakste ette astun mütsiga.

RKM II 130, 187/9 (75) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Monopol, sa püha paik.
Monopol, sa püha paik
siin laia ilma sees,
kus napsu võivad saada kõik,
kas olgu naine, mees.
Kui õhtul kõrtsust koju lään,
ma kõige etem mees,
mul saapad jalas porised,
pintsakil augud sees.
Seal kalarannas paadi all
mul sorukohvka ees
ja saianaise tütar Mai,
see armastab mind tõest.
Seal uhkes Viru uulitsas
mul vastu tuli preili,
tema ütles kella kümne aal -
te võite tulla meil'.
Mina elan Mardi uulitsas,
mul maja alles uus,
minu korter teise korra peal
ja korteri nummer kuus.
Mul majas uhke mööbel värk
ja kardin akna ees,
seal sohva peal sind armastan,
kui oled rahamees.
Ma ennast väga rõõmustan,
et kokku saime siin,
kolm rubla kätte saaksin ma teilt,
kui seda oleks teil.
Minu mamma seitse lehma peab
ja papa vabrikant
ja õde ülikoolis käib
ja vend on voorimees.
Minu õde Narva linnas käib
ja kannab kübarad,
ta teistest palju toredam
ja kõigil truiks jääb.
Preili ohkas: oh sa tume mats,
mis pastlaid kannad sa,
kas kübarad ei tunne sa,
mis ehib minu pead.

RKM II 130, 189/90 (76) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Nekruti laul.
Kui lehed kollendavad
ja lilled närtsivad,
:,: siis noored mehed lähevad
siit ära kaugele. :,:
Jää jumalaga, hüiab
üks noormees neiule
ja neiu silmast veeres
üks pisar palgele.
Ela hästi võeras linnas,
pea meeles kodumaad
ja ära nopi õisi,
mis võersil kasvavad.
Sest võerastel õitel
on okkad teravad,
sellepärast vaata ette,
kui kätt neil sirutad.
Oh, ärgu tuulde mingu
meie endine armastus,
vast kindlamaks veel jäägu
kui kalju, mis mere sees.
Kui armastad sina õisi,
siis armasta sina mind,
sest armastuse õisi
ju kandis minu rind.
Oh neiu, kas mina tohin
sind omaks nimeta
või on see tuulekohin,
mis välja näitad sa?

RKM II 130, 190/2 (77) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Rakvere linnas.
Veikses, veikses Rakvere linnas
vaikse oja kalda peal
ehitatud kivist maja,
raudsed trellid akna ees.
Oja kaldal väljas seisab
kurja näoga tunnimees
ja ta kurjalt üles vaatab,
silmad vihas säravad.
Õue peal on tunnimehed,
püssid käes ja valvavad,
kannatajaid on seal palju,
igas kambris leidub neid.
Mäest alla veereb vanker,
uhke härra istub sees,
pöörab ümber ja siis küsib
hobust kinni pidades:
"Kuule, sõber, ütle mulle,
kelle maja see siin on
ja kes peremees siin majas
ja mis tema nimi on."
"See on, härrad, kroonu maja,
Rakvere vangimaja ta
ja ta peremees siin majas
praegust Eesti Vabariik."
Mütsi võttes palvetades,
kui tema nägi vangisid:
"Oh, mispärast jumal nuhtleb,
teie, sõber, rääkige."
Kas sa mäletad kõik ära,
mis nad keegi tegivad,
vaata mul omal seitsmes suvi
... vabadust pole näind.
Kes on paari marga pärast,
kes on vandund, võltsinud,
kes on noore neiu pärast,
kes on röövnud, kes on tapnud.

RKM II 130, 192/3 (78) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Laul.
Olin noor ja tegin tükka,
tihti käisin trahteris,
aga nüüd, kui puudub raha, rikkus
pole saada kuskilt kopikat.
Kuub mul seljas üsna vana,
ööd ja päevad kannetud.
Aga nüüd, kui tädiranda rändan,
ära ajavad: mis sa räbal käid!
Olin noor ja õppsin kunsti,
tihti mängsin kandle pial,
aga nüüd, kui viin mul kurku hakkab,
pole enam rinnus tundmust mul.
Oma naist ja oma lapsi
võtsin hellast kaisuta,
aga nüüd, kui võtan vähe napsu,
kõik minu meelest ära kaob.
Kõik mu elu ja kodu,
kõik on ilma korrata,
riided need mul vedelevad nurkas
ja viiul, see on ilma poognata.
Kõik, mis mööbel on minu toas,
kõik on kolme jalaga.
Kapi uksed, need on ära lagund,
voodi, see on ilma põhjata.
Tihti vaatan aknast välja,
uhke inimeste pial.
Kübarad kõik daamed pias kannavad,
meestel läikvad hõbekepid käes.
Kui mina ükskord ära suren,
vähe pattu kaasa viin,
siis minu haua piale nutma käi,
seitse kassi ja üks vana koer.

RKM II 130, 194/5 (79) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Postitroika.
Kiirelt sõidab postitroika
läbi luha lauluga,
luhast laul meil vastu kajab:
"Jäe jumalaga isamaa."
Admiistratsia meid rõhub,
ei lase rahus elada,
kivist müürid kuivatavad
ja trellid rinda rõhuvad.
Minu isa ja minu ema
jäivad mulle tundmata,
võera rahva hulgas mina
ju pidin üles kasvama.
Kooli nad ka pannid mind
ja mis kasu tõi see mul,
varga nime sõimusõna,
mis mulle ainult tundmata.
Keegi hoolt ei tahtnud kanda
ja kõik mind nad vihkasid,
keegi tööd ei tahtnud anda,
hulguseks mind sõimasid.
Nälga ma ei tahtnud surra,
tõisi sõpru otsisin,
nagu röövloom välja läksin
varastama, röövima.
Sellest saadik tõusis viha
ja kuristikku langesin,
viimne halastuse säde
kadus minu südamest.
Kartseris nüüd olen mina,
võimata siist piaseda,
et kord meele tuletada,
miks mind jumal ilma lõi.
Kiirelt sõidab postitroika
läbi luha lauluga,
luhast laul meil vastu kajab:
"Jää jumalaga kodumaa."

RKM II 130, 195/7 (80) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Hulgus ja hõberubla.
Oh, ütle vana hõberubla,
kust minu juurde tuled sa,
kas vastust mulle anda ei taha,
mis ilmas tehtud sinuga.
Ma tahaks teada mitmest käest
sa oled juba läbi käind
ja mitu hinge sellest ilmast
on sinu perast hukka läind.
Sa vaikid, vana hõberubla,
kas kõneainet pole sul,
su aastanummer ütleb juba,
et palju rääkida võid mul.
Võib-olla, et sind töömees vaene
kord palgapäeval omandas
ehk tal küll näljas kodus naine,
sind viina vastu vahetas.
Võib-olla, et sind mõni ema
ehk silmaveega niisutand,
kui tütar, kes on noor ja kena,
sind endale ta lunastas.
Sa vaikid, vastust sa ei anna,
kas närakas ma sinu ees,
ära unusta, pea meeles seda,
ma praegu sinu peremees.
Kui tahan, võin sind merde heita,
võin osta kõik, mis meeldib mul
ehk sind tahan tasku peita,
veel selleks aega annan sul.
Kui vahetaks ma selle raha,
ta läheks jälle rändama,
teeks vahest head, kuid palju paha
ei enam mäletaks nüüd ta.
Kui raha, nii ka ilmas naine,
ta truu sul ainult silma ees,
kui silmist kaod, tal juba teine,
sind hoopis ära unustab.
Nii raha kui ka naine ilmas,
neist tõtt on leida võimatu,
kas armastab, kes on ta mees,
ei keegi tea ütelda.
Nii heaste ...si kui luete
pealtnäha puhtad, silmad vees,
kui nende hing kui minu rubla
on kustund juba nilgusest.
Oh, palju lobosenud mina
ja rubla ära unustand,
ei tasku jätta sind ka täna,
vaid tahan sinust lahkuda.

RKM II 130, 197/9 (81) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vargapoiss ja vanemad.
Minu hiad ja armsad vanemad,
kes mind on sünnitand,
nad tahtsivad, et mina
saaks kõrgest koolitud.
Need mõtted läks neil nurja,
mis nemad mõtlesid,
sest ma ei võtnud kuulda,
mis sai mul räägitud.
Seal kõrtsi laua taga
nii suure hoolega
sai õlut, viina joodud
selle koolirahaga.
Kui kooliaeg sai mööda
ja raha otsas mul,
siis vargile ma läksin,
et jälle raha saaks.
Kui vargile ma läksin,
siis kinni võeti mind
ja kohtu ette viidi,
kus otsus loeti mul.
Siis otsus mulle valiti,
et lähen Siberi,
kus palju Eesti vendi
mind ammu ootavad.
Kui vaksalisse mind viidi
nii mitme vahi all
ja palju rahvast saatsid
mind kurjategijat.
Seal nägin oma ema,
tal silmad seisid vees,
sest tema armas poeg
oli suure häda sees.
Seal nägin oma pruuti,
nii valge, kahvatand,
kelle rinna najal
mina tihti viibisin.
Siis liikus seal see raudtee rong
ja rattad veeresid,
minu teekond algas Siberi
ja kaugemale veel.
Kolm aastat olin mina
ju vangis viibinud,
mul nummer rippus seljas
ja nimi katersaan.

RKM II 130, 199/200 (82) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sõjalaul.
Laske lipud lehvitada,
mõõga teed meil raiuda,
Jumal juhib võidurada,
varise sa, vaenlane!
Vägi marsib, kaasik kajab,
sammud kõigutavad maad.
Käsusõna väljult kajab,
astkem julgelt edasi!
Jooksku higi, jooksku veri,
astkem julgelt edasi!
Vaba olgu Läänemeri,
vaba eesti muld ja kuld.
Vanduge te puha vanded,
Eesti pojad, vandugem!
Isamaa ja looja anned
hoidkem ikka hoolsasti.

RKM II 130, 200/2 (83) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üks paigake.
Üks paigake siin ilmas on,
kus kadunud ka...tus õnn.
Kõik noored mehed ilma peal
on kapsasuppi söömas seal.
Kas kroonuelu tunned sa,
kus piin ja mure lõpmata.
Siin orjaks saanud iga mees,
kes rahus eland ilma sees.
Kas sõjakunsti tunned sa,
mida meid on pandud õppima.
See seisab koos auandmisest
ja pussi õlal kandmisest.
Kas paelamehi tunned sa,
kes meid on võtnud õpeta,
kes söögi seal ära sööb
ja leivatükist osa saab.
Kui õigust ilmas näed sa,
see sõjamehel tundmata.
Kui seda julged nõuda sa,
siis piin sind sunnib vaikima.
Kas sõjaseadust tunned sa?
Ta kärbsest elevandi teeb
ja sul püssikuuli toob,
mis hull ja armuheitmata.
Kas õppepataljoni tunned sa,
kus meid on pantud teenima,
mul seljas raske liivakott
ja püss on õlal niikui nott.
Ei võinud vabaduses ma
küll seda mitte uskuda,
et elu saab nii armuta
ja kroonu supp nii kõlbmata.

RKM II 130, 202 (84) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Oh, Tartu linn.
Oh, Tartu linn, sa lõbumaja,
kus lõbus oli elada,
kus viin ja lõhnalille vaasid
mu meelt seal võtsid uimasta.
Oh, noormees, noormees, kas see tõsi,
et sa mind nõnda armastad
ja neiu veike valge käsi
mu kaela ümber painutas.
Nüüd seisan tohtri kabinetis
seal suure lõikuslaua ees,
kus tohter riistad kätte võttis
ja hoolega neid silmitses.
Oh, noormees, noormees, haigus paha
on sinust välja arstida,
see nõuab sinust palju raha
ja viimaks hauda saadab sind.
Vaat sõbrad, nõnda on see lugu,
mis teile tahtsin rääkida
ja seega vannun hoorasugu,
kes mulle hauda kaevavad.

RKM II 130, 203/5 (85) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kiviraiuja.
Maantee ääres istun mina,
lõhun katki kivisid.
Kraavi äärde kokku kogun
purustatud kivisid.
Tihti tunnen tühja kõhtu,
kottis leivakooruksed.
Millal jõuab eluõhtu,
millal löök on viimane?
Juuksed hallid, otsin surma,
laugel valupisarad.
Nägu kortsus, mullakarva,
käed on muhkud' kaetud.
Salaviha tunneb süda,
kivist lendvad sädemed.
Igal hoobil lõhun mina
puruks kivisüdame.
Uhked härrad, uhked prouad
maantee ääres kõnnivad.
Nagu kartes põgenevad,
kui minu kuju silmavad.
Uhked prouad, miks mind kardate,
kas sul olen tüliks ma
või mul leiba murrad,
et mind põlgad vaesuses.
Mul kord oli laps ja naine,
soojas kambris istusin,
aga nüüd ma vilets, vaene,
õnnepäevad kadunud.
Kord mind saadeti kui vangi
külmale maale elama,
asetati külma kongi
asupaigas minule.
Kui kord koduküla neiu
oli minu armuke,
mitmed uhked rikkad peiud
hakkasid ta järele.
Mul ei olnud rikkust, vara
kodus isa, emake,
aga neiu põues süda
tuksub ainult minule.
Ta minu väikse kambri tuli,
astus, elurõõmu tõi.
Aga saatus karm ja vali,
kohutavalt mind ta lõi.
Mõne aja hirmsad tuuled,
võttis majad, põllud,
viimne vara ära põles,
naine ühes lapsega.
Nende viimne kalmuküngas
teadmata jääb ka mul,
ahervarred ja suitsend küngas
teadmata jääb ikka mulle.
Nüüd siis kõnnin kepi najal,
minu ümber kurbtus, vaev,
kaugel põhjapiiri rajal
viimne kodurahu pind.

RKM II 130, 205/7 (86) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vangilaul.
Õrn kevade on jõudnud,
tuul puhub õrnasti,
kõik puud ja lilled õitsvad,
linnud laulvad rõõmsasti.
Ei minu silm saa näha
enam lille õitsemist,
ei minu kõrv saa kuulda
enam linnu lauluhäält.
Mina istun vangikongis
omas raskes mõtetes,
tunnimehe rasked sammud
minu mõtteid segavad.
Uued rasked jalarauad,
need piinavad hirmsasti mind,
need koletanud vangimaja riided
on häbiks minule.
Kattersaani kell on löönud,
teised läksid jalutama,
aga mina üksi ei läinud,
jäin kurvalt oma kambrisse.
Mina vaatasin aknast välja
läbi aknatrellide,
minu silmi kuivatasid
taevapoole ülesse.
Oh, sina kena taevas,
mul silmad nutsid vees,
vahest kena päike paistab
läbi raudse trellide.
Ei antud enam luba
aknast välja vaadata,
kurjalt käratades küsib:
"Kuule, mees, mis vahid sa?"
Siis sealt mina ära heitsin,
langesin aknalt tagasi
ja haledasti mina nutsin,
kuldne päikene kadunud.
Seal kivimüüride vahel
järsku aken lahti läks
ja selgesti mina nägin
valge näoga neiukest:
"Kallim, kust oled siia saand,
kas oled sina elav või vaim?
Mis nii kahvatanud sinu palged
ja kuis kehast värised sa."
"Oh kallim, ära küsi,
ma ei suuda vastata,
ainult palves mina palun,
anna andeks minule."
Kõik teised pöörsid selga,
irvitades naeravad,
aga sina üksi otsid mind
vangimajast ülesse.

RKM II 130, 207/8 (87) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kroonuelu.
Tahan teile kroonuelust natuke laulda,
palun teil siiski seda kannatlikult kuulda.
Oh, sa poiss, ega sa ei tea,
kroonuelu polegi poiste meelest nii hea.
Räägitakse, et sõduril palju vaba aega,
seda teen selgeks teil kohe mõne reaga.
Oh, sa poiss, ega sa ei tea,
et vabal ajal sõitu saada polegi nii hea.
Räägitakse, et sõdurid saavat hästi süüa,
see on lihtsalt vale, aga saavad lüia.
Oh, sa poiss, ega sa ei tea,
et tühja kõhuga sõitu saada polegi nii hea.
Räägitakse, et sõduril lubatakse linna,
paariks tunniks kellelgi ju ei maksa minna.
Oh, sa poiss, ega sa ei tea,
et linnaluba norida polegi nii hea.
Unustad sa kogemata vrentsinööbi lahti,
näeb seda ülemus, siis lendad peavahti.
Oh, sa poiss, ega sa ei tea,
et peavahis istuda polegi nii hea.
Lähed sina ambulantsi, saad vaba päeva,
sunnitakse kohe sind kööki tööle jääma.
Oh, sa poiss, ega sa ei tea,
vabal päeval köökis olla polegi nii hea.

RKM II 197, 446/7 (1) < Rõuge khk. < Järva-Jaani khk., Liutsalu k. - Regina Praakli < Oskar Kirbits (1965) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vaeslapselaul.
:,: Väike ollin, ma es näe,
kos mo emä mateti. :,:
:,: Ilosa pikä pendrä pääle,
ilosa valge liiva ala. :,:
:,: Võõrasemä minno pes's,
viis kõrd päeval vitstega. :,:
:,: Rist ei lase' rõnguta',
kääbäs käsi küünütä. :,:
:,: Uibost satte häielmit (õitepärg),
minu silmäst pisarit. :,:
:,: Minu silmäpisara'
om ku kullakibena'. :,:
Võrus sedä iks laaleti. A oll iks vana läti laul ollu.

RKM II 197, 448/9 (2) < Rõuge khk. < Järva-Jaani khk., Liutsalu k. - Regina Praakli < Oskar Kirbits (1965) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Armukadeduse valss.
Neiuke, sinuga ma
kudagi toime ei saa:
räägin sul armastust,
sa ei usu - oled nii vallatu sa.
Räägin sul armastusest,
sa ei usu - oled nii vallatu sa.
Annan sul tuhat kord musi,
vasta ei suudle sa mind.
Neiuke vastas nii aralt:
"Minagi armastan sind,
vabanda, kas vara vast küsin -
millal viid koju sa mind?"
Lillekimpu köidan
kallim sinule,
sinna sisse peidan
oma südame.
Ärä neetud olgu elu,
ärä neetud armastus,
ärä neetud noormees sina
ja kõik su teotus!
Võrumaalt pärit laul.

RKM II 190, 469 (1) < Rõuge khk., Viitina v., Mõõlu k. - Kaljo Tarro < Emilie Kirk, 66 a. (1964) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Emä havval.
Kui ma olli väikukõnõ,
es ma tea' kunas kooli oma emä.
Karjan käve, löüse mina
koes ol' mattet oma emä.
Valge liiva mäe sisse,
suure halja turba ala.
Oma emä tõsta' pääd,
mina tõsta turbakeist.
Rist om rassõ rindu pääl,
kääbäs rassõ kässi pääl,
rist ei lase' ringuta',
kääbas kässi küünitä'.

RKM II 190, 469/70 (2) < Rõuge khk., Viitina v., Mõõlu k. - Kaljo Tarro < Emilie Kirk, 66 a. (1964) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Moonaka laul.
Kes tunnep mõisa moonamiist,
ärgu seisku tema eest,
kes tunnep temast alambat,
ei karda külma palavat.
Ta iga tahel valmis on,
nii kärmäst magab nagu konn,
kas olgu päeväl ehkä ööl
peat valmis olema ta tööl.
Kui väe(h) mõisal vastu ajap,
saab rublaga ta trahvitus,
kui põle rublat teenitu
küll mõisnik sedä ise teäp
(tint raamatusse sisse veäp).
Mino korteril ei ole ust,
kos puhada võin rahulist.
Tuul mängip minu kõrvu ees
nagu edendüse ees.
Vihm täidäp supikausikeist,
mis tuleb läbi katuse.
- - - - - - - - - - - - -
Et puuta andas kats või kolm,
kai aidast välja nagu tolm.
Ei mõisnik talle hobust anna',
naine kandis kotti kõveral.

RKM II 190, 471/2 (3) < Rõuge khk., Viitina v., Mõõlu k. - Kaljo Tarro < Emilie Kirk, 66 a. (1964) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pulma laul.
Ema korjas mustõ villu,
vaehtas ja kauples villu.
Tahtis pojal vesti teha,
mis oli peris poja ilu.
Kui neet villat kaarsitu
ja langas ärä kedratu,
kes s'oo kanga kudaja?
Makke Mai ol' kudaja.
Kudaja sai liha süvvä',
päälegi viil õlut juvva'.
Kui see rõivas valmis saie,
Esä-emä üle kaie.
Rätsepat küll minti otsma
säitsmest vallast, kihelkunnast.
Naagli poodist tuudi paelu,
verevit ja valgit paelu.
Panti ümbre vesti kaela.
Naagli poodist tuudi paelu,
nii et hobu kaksas kaela.
Ma lää liina, säält tuu teki,
teki toon ma tedre karva,
pad'a pööra pardsi karva,
mis ei hõõru' peiu pihta.
Nüüd või minnä' mehele,
tulgu mulle kosja'poiss.

RKM II 190, 472/3 (4) < Rõuge khk., Viitina v., Mõõlu k. - Kaljo Tarro < Emilie Kirk, 66 a. < Liisa Uibo (1964) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ringilaul.
1. Ma olli üksi vanake
ja kodo jäänü' lambake,
ei mind siin ilman sallitu,
ei mulle kosja tulnu' ka.
Valeri, valera, valerallalla,
ei mulle kosja tulnu' ka.
2. See olli minu oma süü,
mis mina tegin rumalast,
kui poisi öösi tulliva,
siis võtsi ma neid sõimada.
3. Na saiva mu pääl' vihatses
ja kirjudi mulle kirjakest.
See nimi oli nõnda kirjutõt,
et ma ole ära põlõtut.
4. Ne rohke silmäpisara,
mis minu silmist joosiva,
kui nu' saas kokko korjattu,
võis kümme hobõst joodetu.
See laul om kuultu Uibo Liisa käest, kes oli Tartu puult peri ja elli Rõugeh köstri puul.

RKM II 190, 473/4 (5) < Rõuge khk., Viitina v., Mõõlu k. - Kaljo Tarro < Emilie Kirk, 66 a. (1964) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ringmängu laul.
Sääl Riia liina väraval
seisis illus roosiaid.
Sääl roosiaia keskel
kolm ilusat neiut.
Mina võtsin ühe,
vend võttis tõise,
lase kolmandamal juurde(?)
roosiaida seisma.
Oh, tule, tule, neiu,
liiguta neid väravaid,
neid väravit päästen
tunnet sina rõõmu.
Sina kõrtsis käija,
sina viina jooja,
sina kaardimängija,
sina hobuseparsnik.
Vahelaul:
Kes tal roosi rindu pistis(?),
see tal pilk ta silma sihtis.
Tuule', tormi', maru' valju',
koledad ja külmad käed
võtsid õie purustada,
neiu truudust unustada.

RKM II 173, 75/7 (1) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Latsilaul.
Piiri, piiri, pääsukõnõ,
tsiiri, tsiiri, tsirgukõnõ.
Kos su kulla pesäkene?
Varikun varva otsan,
kuiva kuusõ ossa pääl.
Kos tuu kuus jäi?
Vanamiis ragi maha'.
Kos tuu vanamiis jäi?
Ärä' kuuli.
Ko'es tedä matõti?
Pikä pindrõ otsa pääle.
Kos tuu pinnõr jäi?
Hain kasvi pääle.
Kos tuu hain jäi?
Vikat niitse maha'.
Kos tuu vikat jäi?
Kivi lei katski.
Kos tuu kivi jäi?
Merde vüürdü.
Kos tuu meri jäi?
Must härg jõi ärä'.
Kohe must härg jäi?
Lauta pagõsi.
Kohe tuu laut jäi?
Tuli palut maha'.
Ko'es tuhk jäi?
Kana' sablidsi lakja.
Kohe nuu' kana' jäivä'?
Taivalõ lintsi.
Minkas näile perrä mintäs?
Tulitsite tungõldõga,
vasitsite vangõrdõga.
Mis sääl taivan tetti?
Kullast korvi koeti.
Niimuudu vana' inemise' puul lauldõn opsiva' latsilõ.
Ku kats last oll, sõs üts küsse ja tõõnõ vastas.

RKM II 173, 84 (8) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Salm.
Vanatütruk, rõipõluu'.
Sa piat Reoli suu pääle minemä.
Suvõl viise nõgõlma,
talvõl lummõ sõgõlma.

RKM II 290, 675 (2) < Rõuge khk., Lompka < Räpina khk., Moosikatsi v., Kauksi k. - Kristi Salve < Julie-Marie Abel, s. 1891 (1972) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
/Andmeid lindistatud laulude kohta/
"Nüüd ma olen leeris käinud", "Üks rätsep sõitis Rasinalt", "Ühel emal kolm tütart" ja "Oi oi oi oi mõisapoisse" olid ringmängulaulud. "Tsilevirelilla, sina oled ilma" ja "Kulla ime, tsirgu ime" ei olnud mängulaulud.

RKM II 247, 505/6 < Rõuge khk., Kasaritsa v. < Mõniste - Minna Kokk < Oskar Luts, 60 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kiuma Jakob, Kiumast peri
olli oru Reinu ori.
Refr.: hoost hoost kaljula
Ta teenis Valgjärve metsavahti,
sellest sai ta varsti lahti.
hoost hoost kaljula
Tema olli linnu putnu
ja neid puntsul sinna jätnu.
hoost hoost kaljula
Uratnik sis sinna toodi,
tegi asjast protokolli.
hoots hoots kaljula
Protokol sai Võrol viidus,
Jakobile pavesk toodus.
hoots hoots kaljula
Kas sa istud kolm kuud kinni
vai lased hennest p...pinni?
hoots hoots kaljula
Mees siis pingi pääle aie,
soldan tagaotsa kaie.
hoots hoots kaljula
Kui oli valu ära antud,
püksinöpsi kinni pantud.
hoots hoots kaljula
P... olli väegalt verrev,
nii kui vanal tuksil kirrev.
hoots hoots kaljula
Miina ütel: "Tuu ol hää,
et sa Võrolõ es jää.
hoots hoots kaljula
Vangi oles sinnu tapnu,
mure minnu maha matnu."
hoots hoots kaljula
Hõbeseekel lahti löödi,
seega hendäl pottõl toodi.
hoots hoots kaljula
Saadud Kasaritsa mees Oskar Lutsu käest, kes on minu naabril väimeheks 60 a vana.

RKM II 227, 45/6 (2) < Rõuge khk., Asu k., Järve t. < Läti, Korneti v., Kodaja t. - Lilia Briedis < Helene Poolamäe, 74 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Märdisandilaul.
Märdi omma kavvest tulnu, märti
üle suu supa-sapa, "
üle vii vipa-vapa. "
Märdi küüdse külmetase, "
märdi varba valutase. "
Tsuug jäi suu pääle, "
viis jäi vii pääle. "
Pilliruug, see pistis silma, "
kastehain, see lõigas kaala. "
Laske märdi lämmelle, "
märdi küüdse külmetase, "
märdi varba valutase. "
Tõsta linki, Liisakene, "
ava uist, Annekene. "
Võta võti vaja otsast, "
tii, tii aida poole. "
Tuu iks puhast pulliliha! "
Ei ma taha pulliliha, "
ma taha puhast haniliha, "
ei ma taha kitseliha, "
sikk ol'li kitse prtuputanu. "
Kadrilaul ol'l sama, muidu katri vahele õnnõ.

RKM II 227, 47/8 (4) < Rõuge khk., Asu k., Järve t. < Läti, Korneti v., Kodaja t. - Lilia Briedis < Helene Poolamäe, 74 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lätsi küllä kükäkuli,
alta aga aia harguli.
Säält tuli vastu vana naine,
tal oli kaks tütrekest.
Ema pani tütre luku taha.
Kelmi külapoisi vallatu
murdsid lukku lõngutades,
murdsid rambi raputades.
Ennemb mina makan kivi kõrvan.
Kivi ei kisu,
kand ei kaku,
poiss ei jäta puutumata.

RKM II 227, 48/9 (5) < Rõuge khk., Asu k., Järve t. < Läti, Korneti v., Kodaja t. - Lilia Briedis < Helene Poolamäe, 74 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanapoiss oli suremas,
siist maailmast minemas.
Soo-oh vai suremas,
siist maailmast minemas.
Vanapoissi hauda panti,
väike viiul kätte anti.
Soo-oh vai hauda panti,
väike viiul kätte anti.
Vanapoiss taht taiva minna,
Peetrus tõukas tagasi.
Soo-oh vai taiva minna,
Peetrus tõukas tagasi.
Kos sa tulet, vanapoiss,
sul ei ole taivan ruumi.
Soo-oh vai vanapoiss,
sul ei ole taivan ruumi.
Vanapoiss lät't põrgule,
tandsja takast järele.
Soo-oh lät't põrgule,
tandsja takast järele.
:,: Hüpake ja karake,
küll ti põrgun palade. :,:

RKM II 227, 50 (6) < Rõuge khk., Asu k., Järve t. < Läti, Korneti v., Kodaja t. - Lilia Briedis < Helene Poolamäe, 74 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanapoisi laul.
:,: Vanapoiss keetis kaeraputru. :,:
Aa-aa-aitümi-taa,
aitümi-taa-vidirallallaa.
:,: Vanapoiss ol'li pal'lu söönu. :,:
Aa-aa-aitümi-taa,
aitümi-taa-vidirallallaa.
:,: Vanapoiss kukkus lõhki surnus. :,:
Aa-aa...
:,: Vanapoisil aeti vitsa pääle. :,:
Aa-aa...
:,: Vanapoiss hakkas kepsu lööma. :,:
Aa-aa...
:,: Vanapoiss püüdis neiut kinni. :,:
Aa-aa-aitümi-taa,
aitümi-taa-vidirallallaa.

RKM II 227, 60/1 (16) < Rõuge khk., Asu k., Järve t. < Läti, Korneti v., Kodaja t. - Lilia Briedis < Helene Poolamäe, 74 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sõalaul.
Aig jõudis kätte,
et pidi sõitma
oma kodukülast kaugele
ja sõjaväljale kord jõudma,
kus surm mind nõuab omale.
Pea jõuab aig,
et kuul meil kukkus
ja rind on hirmus verine.
Saksamaa sõjaväljal ootab,
haud on mul valmis kaivetud.
:,: Kus elusaatus mind on saatnud,
mu kihä, mis nii vaivatu. :,:
Ei ükski rist, ei ristisammas
ei tunnista, kus puhkan ma.
Ei ükski leinajate pisar
minu haual silmi niisuta.
:,: Kas olgu isa, ema, õde,
minu sõbrad kallid, tuttavad. :,:
Üks linnukene põhjapiirilt,
kes lindas talveks võõrsile,
:,: jäi puhkama tema risti peale
ja laulis kaua temale. :,:

RKM II 227, 63/4 (18) < Rõuge khk., Asu k., Järve t. < Läti, Korneti v., Kodaja t. - Lilia Briedis < Helene Poolamäe, 74 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vangilaul.
Sääl Võru linnas vaikis kära
ja kõik maailm oli hingamas.
Üks kurblik noormees trellide taga,
ta laulis kadund priiusest.
Mind kuulge, vaiksed Võru järve lained,
mind kuulkem, tähed taiva all
ja andisandmist andke mulle,
sest vaivab mind suur vereheal.
Ma olin noor ja süda oli puhas
ja armastasin palavalt
üht neiut, kelle perast
ma olen saanud mõrtsukaks.
See neiu oli noor ja kena,
just nagu maikuu hommikul,
kui temaga sääl aias kõndsen,
mida paremat võis soovida.
Mu süda põleb viha perast,
ma tahtsin kätte tasuda.
Mu pistul paugub, ohver langeb
ja neiu vaikselt kisendab.
Sis sandarm minnu kinni haaras
ja vei mind vangihoonesse,
head õnne viimaks soovin sulle,
sest vaivab mind suur vereheal.

RKM II 346, 609 (31) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kon mi näie vaesit latsi,
kel ei ole immä, issä?
Lätva ikken Öölimäele,
heitva hinda põlvili.
Imä opas. Tuud ma ei tiiä, mis tuu Öölimägi om.

RKM II 346, 614/5 (16) < Rõuge khk., Kellamäe k. - Kristi Salve < Minna Reiljan, 89 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tsirr-lirr lõokõnõ,
kos su kulla pesäkene?
Uibun ossa pääl,
varikun varva pääl.
Kos see uibu jäi?
Vanamiis ragi maha.
Kos see vanamiis jäi?
Vanamiis kooli ära.
Koes timä mateti?
Pikä piindrä otsa pääle.
Kos see peenar jäi?
Tibukese siblitsi ja sablitsi.
Kos nee tibu jäie?
Taivale lindsi.
Minkas neile perrä minti?
Tulitside tungõldega,
varitside vangõrdõga,
hõpõtside kelliga,
kullatside kõrvõga.
Vurr-vurr-vurr! - Sis om kõik lakja lännü [mängijad mängimisel.]

RKM II 346, 615 (17) < Rõuge khk., Kellamäe k. - Kristi Salve < Minna Reiljan, 89 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui ma näi neid vaesid latsi,
kel ei ole essä, immä.
Lätvä ikkõn õlimäele,
heitva hinnäst põlvilõ.
Nad tahtse ära linnata
kui mesiläne lilli pääl.
Neil ol'l himmu mere pääl
hindä ära uputa.
Tulli püüdja Püha Vaim
uma armsa võrguga...

RKM II 346, 617 (5) < Rõuge khk., Kellamäe k., Nurmõ t. - Kristi Salve < Marie Kõivumägi, 80 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tere õhtust, perepapa, märti,
lasko sissõ sandikõisi, märti,
mi ei olõ nällasandi, "
mi olõ sandi kaugelt tullu. "
Võta no lampi lavva päält, "
kor'a no kokku kopikit...

RKM II 346, 618 (8) < Rõuge khk., Kellamäe k., Nurmõ t. - Kristi Salve < Marie Kõivumägi, 80 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Oh, kui süüta olli minu rind,
kui ma esimest kord nägin sind.
Sinu silmad on mu südant haavand,
armutruudust puhta rinnale.
Vahelaul:
Ei mitte ühte tunnikest
ei kao sa minu südamest.
Sa minu meelest oled kuld,
nii kaua, kui sind katab muld.
Lillekeist, mis kandis minu rind,
ära iial unusta sa mind.
Oh, see lillekene ära närtsind,
närtsind on ka minu armastus.

RKM II 346, 582 (11) < Rõuge khk., Krabi as., Lambri t. - Kristi Salve < Minna Tara, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Oh nuurmiis, pane tähele,
kui astut altri äärele,
siis hing saab antud pruudile
kui surnu lammas hundile.

RKM II 346, 589 (32) < Rõuge khk., Krabi as., Lambri t. - Kristi Salve < Minna Tara, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Poistel pole südant sees,
kui ta saisab neiu ees.
Räägib truudust igavest,
süda mõtleb tõisele.
Poiss ütles vasta, tuu om tõne laul:
Neiud, teid ma õpõtan,
oma laulu lõpõtan.
Öelge iga poisile:
mine otse põrgusse.

RKM II 346, 592 (13) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Emilie (Miili) Urb, 83 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Laula, laula, latsekene,
latsel kerge keelekene,
mesilinnu meelekene,
hänilase häälekene.

RKM II 346, 599 (1) < Rõuge khk., Krabi as. < Karula khk., Apja k. < Vastse-Roosa - Kristi Salve < Alma Mölder, s. 1892. a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jaan tulli üle pika ao
ommi latsi kaema.
Mis na süüva, mis na juuva?
Vana rüä leiba süüva,
vana kesva olut joova.
Jaanipäivä vainu päält
ma kuulen rõõmsa rahva häält.
Karjad metsast tulevad,
lilled sarvil ripuvad.
Mis jaanipäiväl lubatud,
saab jõulupühaks täidetud.

RKM II 394, 129 (10) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Ann Tsirel (1860-1943) (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Jäneste laul.
Mõtsa veereh suurõ oro seeh
eläsi kats jänest,
toidi hinnäst halja hainaga,
jõiva' oro lättest.
Kui nä ärä vässi süümisest,
heidi hinnäst maaha.
Tassakeste pikä haina seeh
hiilse jäägri neide lähüte,
tapsõ vaesõ ära.

RKM II 394, 130 (11) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Ann Tsirel (1860-1943) (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Karjaselaul.
Egäl päival saisa mina
väljan uma karjaga.
Kui kõik linnu laulava,
mino lamba kargava.
Meie laulam süllõ, jummal
rõõmulaulu kõigin paigun.

RKM II 394, 130 (12) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Ann Tsirel (1860-1943) (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Vihmasadu.
Vihma satas,
santi pestäs,
vaesit latsi vaivatas.
Kuri kuulda',
hallõ näta.

RKM II 394, 130/1 (13) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Ann Tsirel (1860-1943) (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Võro liin.
Kui mina aknõst välla kai,
kõik Võro liin oll lille
ja seto valgõ huuga,
sõit' üle Koreli silla.
Till, till, tengä löudse,
tengä iist ma hobo osti.
Hoboga ma sõitma lätsi,
sõidi üle Koreli silla.
Koreli sild räksahti,
alomanõ palk painahti.

RKM II 394, 131 (14) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Ann Tsirel (1860-1943) (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Sõit-sõit.
Sõida', sõida' tsõdsõ poolõ,
tiid pite tädi poolõ,
läbi liina lellä poolõ,
üle uja uno poolõ
latsõlo saia tuuma.

RKM II 394, 150/1 (24) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Elisabet Kikkas (1902-1981) (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ema laul pojale.
Seda armastas laulda minu ema, sünd. aastal 1902, oma lastele aastatel 1935-1945. Palometsa küla, Võrumaa.
Oh mina vaenõ mehekene,
põlvõpikku poisikõno.
Üüse pessi mõisa rehte,
päiva kündse möödu maad.
Panni hobo haina süümä,
esi heitsi' magama.
Võõras miis tull vaarikust,
kuri miis tull kuusikust.
Varast' mino tillö täku,
rohilitse ruunakõsõ.
Lätsi ikkõh kodo poolõ
imä tulle tii pääl vasta:
"Pojakõnõ, mis sa ikõt?
Meil um kotoh kolmõ ruuna,
võta' valgõ, istu sälga,
lasõ kõrvil kõrval joosta!"

RKM II 394, 229/30 (1) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Eesti neiu.
Viisil: Seal kus Läänemere lained kohavad...
Eesti neiu süda tuksub sellele,
kes on eesti rahva vaenlane.
Seda tema ihkab oma rinnale,
eesti poissi vihkab, tõukab kõrvale.
Eesti neiu on kui süütu tütarlaps,
sakslane ta ümber keerleb kuni laps.
Eesti poisid seda kõik juba teavad.
"Au langenuile!" järel hüüavad.
Olen ilma sündind eesti poisina,
fritsu ammu olen õppind vihkama,
Vihkan eesti neidu, kes fritsu armastab,
vihkan eesti neidu, kes fritsu ei unusta.
Fritsu suund on läinud nüüd nach Vaterland,
minu neiu fritsult kaksikud on saand.
Väiksed fritsud aga emalt pärivad,
kus on meie isa, kes meid unustand...

RKM II 394, 231 (2) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Minust lahkusid sa.
Seal, kus lõpevad naistel siidisukad,
algab poissmeestel tundmatu maa.
Sinna maabuvad sakslaste stukad,
eesti poisid nüüd sinna ei saa.
Refr: Minust lahkusid sa,
läksid sakslastega,
eesti litse ma leinama ei jää.
Sõda lõpeb ja sakslased kaovad,
ära minu juurde tule siis sa.
Küll sul sakslased pennid kinni taovad,
et võid väikseid fritse kasvatada sa.

RKM II 394, 232/3 (3) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Sohvi.
Kord Sohvi kõndis tänaval,
tal selleks aega oli
ja oma vihvit jalutas,
kui sõdur Hausi tuli.
Ref:
Hõissa, külmad
on kevadised ilmad
ja naistel tõusvad mured,
kui lendvad mundris kured.
Nad kõnd'sid õrnalt käsikäes,
see sakslane ja Sohvi,
arm leegitses neil südames
ja järel jooksis vihvi.
Ref:
Hõissa, külmad
on kevadised ilmad
ja naistel tõusvad mured,
kui lendvad mundris kured.
Siis Sohvi lahkelt naeratas
ja ütles: bitte, bitte,
mu mees on kaugel Venemaal,
zu Hause mitu titte.
Ref:
Hõissa, külmad
on kevadised ilmad
ja naistel tõusvad mured,
kui lend'vad mundris kured.
Fritz ütles: See ei sega mind,
sa armas oled mulle,
puid, petrooli, sukki, pekki
toon ma ikka sulle.

RKM II 394, 234 (3a) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Oh Adolf, miks tegid sa nii?
Viisil: Lily Marleen.
Sada grammi leiba, hernepesuvett,
kümne päeva kohta
üks saksa sigaret.
Ei nii jõua elada,
ei nii jõua töötada.
Oh Adolf, miks tegid sa nii,
oh Adolf, miks tegid sa nii?
Miks nii ja ei teisiti?
Täna tuleb viia
ära lihanorm,
homseks seada valmis
regi, heinakorv.
Ei uhked poisid Eestimaal
ei lõika rukist talve aal.
Oh Adolf, miks tegid sa nii,
oh Adolf, miks tegid sa nii?
Miks nii ja ei teisiti?

RKM II 394, 235/6 (4) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Revali linnas.
Revali linnas
Kadrioru lossis
istus Litzmann,
nägu oli mossis.
Sisse astus doktor Mäe
tõstis üles rasvund käe:
"Siin on liha,
siin on või,
mida eesti rahvas tõi.
Kes ei andnud oma käega,
sellelt võtsin võimu väega."
Litzmannil naerul
tõmbus nägu,
ütles: "See on mehe tegu."
Ruttu pidu käima pandi,
hüvad road lauda kanti.
Mäe jõi koort
ja Litzmann viina,
rahvas tundis näljapiina.
Korraga kuid tõusis kära:
- Mäe söönd Litzmanni normi ära!...

RKM II 394, 237/8 (5) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Eestimaa pojad.
Viisil: Kaugel, kaugel, kus on minu kodu.
Tulge tagasi, Eestimaa pojad,
Tulge tagasi, ootame teid,
tooge kaasa kõik haavatud sõbrad,
tooge kaasa kõik langenud ka.
Tulge! Kohisevad kodumaa metsad,
viljaväljad kõik ootavad teid,
kõnnib kurvalt sind igatsev neiu
mööda aegadest tallatud teid.
Kodutalu kui hüljat jäi maha,
ema sõnad sind saatsivad teel:
jumal kaitsku sind, poeg, kaugel võõrsil,
jõua tagasi koju kord veel.
Eesti emade paremad pojad,
milleks valate võõrsil oma verd
maa eest, mis pole olnud me kodu,
maa eest, mis meile pisaraid tõi?

RKM II 394, 239/40 (6) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kawe keldris.
Seal Kawe keldris all,
kus trellid akendel
ja rauast uksed ees,
kõik riivis on.
Päev pikk ja pime mul
ja kaugel kallimast,
ei enam näha saa
sind elu aal.
Oli õigus kaartidel,
mis ette kuulutas,
et trellid rasked mul
on määratud.
Mult võeti vabadus,
jäi järel mälestus
ja hinges igatsus
veel kallimast.
Ära nuta neiuke,
elus õnne soovin Sul,
mind tabas õnnetus
mu noorusteel.
Kui leiad teise sa,
mind ära unusta,
sest meie südames
oli armukevade.

RKM II 394, 241/2 (7) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Sõit Soomemaale.
Laul oli eriti populaarne 1944. a. talvel, kui Saksa sõjaväkke mobiliseeritud poisid põgenesid massiliselt Soome.
Meil ahtris on sini-must-valge
ja meretee meile on selge,
meil automaat paadis
ja kohe täies laadis,
me sõidame Soomemaa poole.
Laev kannab mind
kodumaa pinnalt,
pean lahkuma, neiu, su rinnalt.
Mu neiu jäi maha,
teda valus oli näha,
kuid peagi ununeb mure.
Seal Soomemaa kaljude vilus
mind kaisutas kaunitar ilus,
ta hellasti kallistas,
kuumasti armastas,
suudlusi kinkis ta mulle.
Ära iial sa emale kaeba,
et sõdur teeb südamel vaeva,
asi enne ei lõpe,
kui pisike pupe
ootab koju oma sõdurist isa.

RKM II 394, 243 (8) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Enne ja nüüd.
Viisil: Oh sa poiss.
Poeaknal olid enne
saapad ja vildid,
nüüd pole muud kui
Hitleri pildid.
Ref:
Oh ,sa poiss,
seda sa ei tea,
et sinul siin ka
viltu veab.
Poes oli enne
liha, võid ja sülti,
nüüd pole muud kui
Hitleri pilte.
Ref:
Oh, sa poiss,
seda sa ei tea,
et sinul siin ka
viltu veab.

RKM II 394, 244/5 (9) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Keerukad ajad.
Viisil: Süda, see ihaldab laineid.
Need ajad on keerukad olnud,
Eestist nad üle on käind,
rahvad on tulnud ja läinud,
rahvusi mitmeid me näind.
Aga me neidude sugu
vaheldust otsinud neist.
Kõigist nad pidasid lugu
armastushetkil, ahoi!
Olgu peruulane, neeger,
uudne ja huvitav tõug,
saksasoost südame jääger -
nendestki polnud meil põud.
Tänaval otsa ta vahtis,
neidudel sulatas jää,
sai ta siis seda, mis tahtis,
südame, voodi ja käe.
Aga see kauaks ei jäänud,
kadusid Villid ja Fritz
mõtteid uusi on toonud
miilits, kolhoosnik ja kits.

RKM II 394, 246 (10) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Elu merel.
Elu merelt püüdsin lutse,
kui sain paavstilt pulmakutse.
Kaasa võtsin seasaba,
nii sain sinna sõiduks luba.
"Ühisabiga" lõin mesti,
nii sain endal uue vesti.
Ajasin siis ette rinna,
sõitsin suurde Rooma linna.
Tsan-kai-si tuli Hiinamaalt
ja marssal Petain Prantsusmaalt.
Roosvelt tuli üle lombi,
kaasa tõi ta õlilambi.
Suurest linnast tuli Aadi,
kaasta tõi vaid tühja vaadi.
Ref: Rääkida ju võib,
kui leidub uskujaid,
jutusta aga julgesti,
küll me usume.

RKM II 394, 247 (11) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Pihkvas.
Kui Pihkvasse sõitsin
ja poissmees veel olin,
siis mõtlesin kosida naist.
Ma Tipsikese võtsin
ja punkrisse tõt'sin
ja pummelung algas siis.
Tips mul musi andis
ja kelner laual kandis
ja klaasis vahutas vein.
Tipsike, tilluke,
kuradi linnuke
politsei kaela tõi mul.
Nüüd ma vaene vanglas
siin kaheksandas kambris
ja Tipsist näen vaid und.

RKM II 394, 249/50 (17) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Me leegion sammub
ja tühi on ta kõht...
Ärge minge leegioni
Saksamaa eest sõdima.
Parem minge paksu metsa
kuremarju korjama.
Elu, see võib persse minna,
sõrme ette panna ei saa,
aga tee, mis viib sind sinna,
see on Eesti leegion.
Ref: Kes võib
noorust, noorust keelata,
kui ta tahab
taha keerata.

ERA II 26, 213 (6) < Rõuge khk., Tsooru v., Kõrgepalu k., Oina veski - Herbert Tampere < Liisa Purk (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Mis tiib sii vaene moonamiis,
Kui tüdär ei seisa poiste iis.

ERA II 26, 215 (10) < Rõuge khk., Tsooru v., Kõrgepalu k., Oina veski - Herbert Tampere < Liisa Purk (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Vändra metsas Pärnumaal
Lasti vana karu maha.
Ai jerejere jehkai kahkai,
Kalkaja tsorna, kalkaja tsorna
tsistas neebu läniku
Pojad jäid tal elama,
Viidi mitma metsa taha.

ERA II 26, 221 (13) < Rõuge khk., Tsooru v., Kõrgepalu k., Oina veski - Herbert Tampere < Liisa Purk (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Oh mis ilus roosike
Sääl roosiaian.
Oh mis ilus pärnäpuu
Sääl pärnapuu all.

ERA II 26, 223 (17) < Rõuge khk., Tsooru v., Kõrgepalu k., Oina veski - Herbert Tampere < Liisa Purk (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Varas, varas on su nimi,
Varastid mu sõbra ärä.
La-la, la-la, la-la, la-la,
La-la, la-la, la-la-la.

ERA II 26, 227 (20) < Rõuge khk., Tsooru v., Kõrgepalu k., Oina veski - Herbert Tampere < Liisa Purk (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Ma ole üksi vanake
Ja kodu jäänud lambake.
Ai rii vai raa vai rallalla
Ja kodu jäänud lambake.
Ei ükski mind ei salligi,
Ei mulle kosja tullagi.
Ai rii jne.

ERA II 26, 227 (21) < Rõuge khk., Tsooru v., Kõrgepalu k., Oina veski - Herbert Tampere < Liisa Purk (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Me käime rõõmu rada,
Meil õnnest hiilgab silm,
Meil süda murest vaba,
Me päralt noorusilm.
Ai siba-siba-siba-siba sipp-sipp-sipp-sipp
Ai sipp-sipp-sipp ai sipp.

ERA II 26, 229/31 (24) < Rõuge khk., Tsooru v., Kõrgepalu k., Oina veski - Herbert Tampere < Liisa Purk (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kännu kukk läks tuast vällä
Soputas ja tegi nalja.
Kevadel kui päevad soojad,
Toovad kanad kirjud pojad.

ERA II 26, 231 (25) < Rõuge khk., Tsooru v., Kõrgepalu k., Oina veski - Herbert Tampere < Liisa Purk (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Külamees kündis tee ääres,
Leväkott kiikus (~rippus) lepä otsas.
Koti siis olid värsked käkid.
Tüdrukud olid metsas seenil,
Leidsid leväkoti lepä otsast.
Tüdrukud sõivad käkid ärä.
Külamiis kükit küüräkille,
Külamiis sihtis silmikille,
Aga kõik oli ilma aegu,
Külamiis otsib kotti praegu.

ERA II 26, 231 (26) < Rõuge khk., Tsooru v., Kõrgepalu k., Oina veski - Herbert Tampere < Liisa Purk (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kuule, vana sõber, Suga,
Rõõmustab mind üliväga.
Kas sa tead, oh vaata hoi,
Mis Taara mulle kingiks tõi.
Hõissa vidividi hopsapsa,
Maga, rotikene, trallallallalla!
Pane oma silmad kinni ka,
Sest minu armsam oled sa!

ERA II 23, 771/3 (1) < Rõuge khk., Viitina m. - Ella Ohtla < Bernhard Tigane, 20 a. (1929) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Anne Kaaber
Armastuse laul.
Mina olen isal üksainukene vara
Kõik, mis saan, seda joon mina ära.
Hai trulla rulla pomm,
hai trulla rulla pomm, pomm, pomm.
See müts, mis mul peas, on seitse auku sees,
Täi vahib välja, hõbeprillid ees.
Hai trulla... j.n.e.
See rätt, mis mul kaelas, on armukese antud,
Armukene oli teda saba all kandnud.
Hai trulla... jne.
Siin piip, mis mul on, kinkis mulle mustlase naine,
Sest et ma lubasin tema armuke olla.
Hai trulla... jne.
See vest mul seljas on selgest siidist
Seljataga nõeltud risti-rästi niidist.
Hai trulla... jne.
See särk, mis mul seljas, on selgest kalevist,
Isa oli toonud teda Kelmiküla alevist.
Hai trulla... jne.
Need püksid, mis mul seljas on, tegid mulle hirmu,
Neil ei ole tagapoolt põrmu.
Hai trulla... jne.
Need saapad, mis mul jalas, on sandi käest võetud
Sant sai paljajalu tee äärde jäetud.
Hai trulla... jne.
Lähen mina kõrtsu, võtan napsu viina,
Isa peab hobusega preili juurde viima.
Hai trulla... jne.
Minu magamisease on kõrtsu taga kraavis,
Hommikul kui ärkan, sigadega paaris.
Hai trulla... jne.
Minu magamisease on mõnikord ka saalis,
Hommikul kui ärkan, neiudega paaris.
Hai trulla... jne.

ERA II 26, 17/9 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lalli k. - Herbert Tampere < Liiso Brenner, 69 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui kurb ja haige ol'l minu miil,
Mu südä raskest valutas -
Ei ole joht minul peigmiist siin,
Kes rõõmustab mu kurba miilt.
Ta om jo minust ärä kaugel läind,
Ta nägo minust kadunu.
Tal suus ol'l roosililli õhk,
Ta huule mesimagusa,
Ta käsi kui siidist pailaken,
Mes ümbre kaala pandis mul,
Ta rind kui sulest padjaken,
Kos hengämä panni pääd.
Sis hengä nüüd minu armas pruut
Oma peio hõlman viimäste.

ERA II 26, 19 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lalli k. - Herbert Tampere < Liiso Brenner, 69 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Üts mägi seisab meres,
Om ilosamb kui muu;
Sääl mäe otsan seisab
Üts haljas pärnapuu.
Sääl pärnäpuu pääl laulab
Üts vaikne kuldne lind.
Oh, armas aig, vii sinna
Mo velle ja ka mind!

ERA II 26, 19 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lalli k. - Herbert Tampere < Liiso Brenner, 69 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kus käisid sa, kus käisid sa, mu pojaken?
Ma käisi õde võõrusen, mu emäken.
Mes õde sulle süvvä an'd, mu pojaken?
Sii illos kala angerjas, mu emäken.
Mis õde sulle juvva an'd, mu pojaken?
Sii kallis viin sääl klaasi seen, mu emäken.

ERA II 26, 19/23 (5) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lalli k. - Herbert Tampere < Liiso Brenner, 69 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui ma tulli siiä ilma,
Siise joodi siin ka viina.
Hurraa! Joodi minu tervisi.
Äämp mu silmi, äämp mu kõrvu,
Ei mul hüvvä nägemist.
Hurraa! Ei mul hüvvä nägemist.
Ei ma enämp ilma elost,
Taha ika elädä.
Hurraa! Taha ika elädä.
Paremp om mul havva vilos
Ärä minnä puhkama.
Hurraa! Ärä minnä puhkama.
Havva pääl sis juudi viina
Pikäkaala pudelist.
Hurraa! Pikäkaala pudelist.
Säält ma lähä ika taha
Taivauksi otsima.
Hurraa! Taivauksi otsima.
Et ma saassi Nuat nätä,
Sedä kallist kasuesä.
Hurraa! Sedä kallist kasuesä.
Kui ma ukse taade jõudsi,
Sis tul'l mulle Nua vasta.
Hurraa! Sis tul'l mulle Nua vasta.
Pakkus kätt ja ütles:"Trastu!
Tere, kallis kasupoig!"
Hurraa! "Tere, kallis kasupoig!"
"Kas sa oled siiä jõudnu?
Ehk sa oled viina joonu,"
Hurraa! "Nagu mõistlik peremiis?"
Ei ole taivan viinamarju -
Siine laulva englikarja
Hurraa! Üttepuhku hulgani.
Havva pääl jääb viin must maha,
Ei ma enämp sedä taha.
Hurraa! Ei ma enämp sedä taha.

ERA II 26, 23/5 (6) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lalli k. - Herbert Tampere < Liiso Brenner, 69 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kord eläs Poola moisan
Üks rikas juudi krahv.
Tal ol'l üts imeillus tütär,
Kel kuldsed lokid hiussin,
Jala valmid tantsu pääl.
Samvidirudi vidirudi pommerassessa:,:
Jala valmid tantsu pääl.
Ta palus: "Armas mamma,
Lupa mind üts natuke,
Lupa mind üts natukene aiga,
Üts tund, kats, kolm vai neli
Roosiaida pa'tserima."
Samvidirudi jne.
Roosiaida jne.
"Oh, tütär, armas tütär,
Ei sii pole võimalik!
Mes saava tõise rahvas ütlemä,
Kui sina äripäivä õhtu
Lääd roosiaida patserima."
Samvidirudi jne.
Lääd jne.
(Pooleli.)

ERA II 26, 37 (1) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k. - Herbert Tampere < noor poiss (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Tsedse, kas sa külän käüsid,
Kas sa Leenast midä kuulsid?
Ai kuuri kuuri kummaijaa
Kirevere neiu jõe kaldal kimmaijaa.
Leena minnu mehele
Luvvassepä sellile.
Põrss sai nätäl vanas peetud,
Tuustiga sai maha löödud.
Vorste tetti mitu sada,
Mõni neist jäi lugemada.
Pulmad saivad häste peetus,
Tuks ja Krants võib mälestada.
Tuksil anti, Krantsil anti,
Mulle es saa üttegi.

ERA II 26, 47 (17) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv
Iitu, tiitu, tinga löüse,
Tingaga ma hobu osti,
Hobusega naase võti,
Naasega ma maia pei.

ERA II 26, 49 (22) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv
Oh mina väike mehekene,
Põlve korru (var. pitu) poisike!
Üüse pessi mõisa rehe,
Päivä künni mõõdumaad.
Vaat luu, vaat lulii (var. Vaat lii, vaat lalii)
Päivä künni mõõdumaad.

ERA II 26, 49 (25) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Üts suur miis olli ennemuist,
Pikk Koljat nimega.
Ta habe olli üdsimust
Ja juuksed mustad ka.
Ta suu ka olli hirmus lai,
Ja iga meest ta kohe lei.

ERA II 26, 51 (26) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui ei ole surmatõbi,
Sis saa iki viinast abi.

ERA II 26, 51 (27) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Üts kurat ol'l kuuse otsan,
Tõne tõse tare otsan.
Tul'l-lul'l-lul'l, tul'l-lul'l-lul'l.

ERA II 26, 51 (28) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui rätsepmeiter sõitma läts,
Es ole hobest täl.
Tä sõitis sepä lehmäga,
Ent siski tubli miis.

ERA II 26, 51 (30) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Seltsis käia, seltsi jäiä,
Seltsis rõõmustada end -
Kallimat ma küll ei tiiä
Juhata sul, armas vend.

ERA II 26, 75 (1) < Rõuge khk., Haanja v., Alasuhka k. - Herbert Tampere < Jakob Press, 78 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Üts emä ütles tütrele:
"Mu lats, sa pane tähele,
ai vaats kallina,
ai vaats mallina
Kolm asja sulle keelän ma,
Mis kõvaste piäd pidämä:
Ei iäl tohi olla sa
Siin rahutuma meelega,
Ei sala õhkamistega
Sa ei piä süänt piinama!
A kõige suuremb kiild om sii -
Suud iäl ei andma poisile!"
"Küll rasked asju, emä, sa
Nüüd oled võtnu keelädä -
Ma tahan siski katsuda
Neid jõudu möödä pidädä.
Kui esimesed täidän ma
Ei viimäst joht või patus pidädä."

ERA II 26, 79 (4) < Rõuge khk., Haanja v., Alasuhka k. - Herbert Tampere < Jakob Press, 78 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
"Okmani nutulaul"
Nüüd hakab aig jo tulõma,
Et piän ärä lahkuma,
Siit, kus ma kavva eläsin
Ja mõnda rõõmu maitsesin.
Sii äräminek om üts lüük,
Ei lää mul sisse süük ei juuk.
Mis härrad ommet mõtleva,
Et minno lahti laseva.
Jo aastat nelitõiskümmend
Siin olen mina valitsend,
Ja tunnen kui viis sõrme kõik
Sii mõisa valitsuse käik.
Sii vald on väike riigike,
Kus mina olen vürstike.
Siis igaüks mind teretas
Ja okmanis mind nimetäs.

ERA II 26, 87 (5) < Rõuge khk., Haanja v., Pressi k. - Herbert Tampere < Eduard Rikas, 35 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Pühäjärven oli sõda,
Oma silmä näivä sedä.
Opmani ja mõisa kupja
Olliva nii hirmsa tapja.

ERA II 26, 89 (1) < Rõuge khk., Haanja v., Tommelga k. - Herbert Tampere < Peeter Trumm, 60 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Üts kurat olli kuuse ladvah,
Tõine karjamõisa kahruperseh.
Savi urr urr, savi jõrr jõrr,
savi krivvadi kriuh kräuh.
Esä herneh, emä herneh,
Tütär kot on, türä perseh.

ERA II 26, 89 (3) < Rõuge khk., Haanja v., Tommelga k. - Herbert Tampere < Peeter Trumm, 60 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui Vändra-ga mõtsas Pärnumaal,
Siis lasti-ga vana karu maaha.
Hei või jehkai kohkai,
Tsornaja kalkai, tsistama'ra l'änka (lenika),
Serenaba roht.
Hoi simalima s'oo ise too.
Ema-ga viidi turule,
Hai Pärnu liina laadale.
Ema-ga naati müüemaie,
Poja naksi ikkemaie.

ERA II 26, 93/5 (3) < Rõuge khk., Rogosi v., Rogosi as. - Herbert Tampere < Minna Saar, 50 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Tsõdsemiis, kas külän käve,
Kas sa Maiest midä kuuli?
Ai kui kuuju kummelju,
Kirevere neiu jõe kaldal, kimmelju.
Maie viiäs mehele
Luvvasepä sellile.
Pulmapõrss sai nätäl vana,
Tuustiga sai maha lüüdud.
Vorste valeti mitu sada,
Muist neist jäie lugemada.
Tulli küläst kriimu kassi,
Seie Maie verivorsti.
Minti küläst kaplu otsma,
Kriimu kassi kinni köütmä.
Kassi karksi kiirupit,
Seie Maie siirupit.

ERA II 26, 95 (4) < Rõuge khk., Rogosi v., Rogosi as. - Herbert Tampere < Minna Saar, 50 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Väike olli, es ma näe,
Kui mul kuuli oma imä.
Lätsi mina vällä karja hoitma,
Kon mul magasi esä-imä,
Valgen liiva mäekesen,
Halja haina turba all.

ERA II 26, 101 (13) < Rõuge khk., Rogosi v., Rogosi as. - Herbert Tampere < Minna Saar, 50 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Oh hädä, hädä siin ja sääl,
Mis üle mina nuta,
Et armukest ei ole mul -
Ma tedä otsma tõtta.
Oh tehke lahti uksekeist,
Et leiäs ta poiss armukeist -
Ta piäb tedä leidmä!
Vot sääl om minu armuken,
Mu kõige kallim tuviken,
Ma tahan tedä armasta,
Ei iial kurvastada.
Oh tehke jne.

ERA II 26, 111 (1) < Rõuge khk., Viitina v., Viitina vallamaja - Herbert Tampere < Peeter Pähn, 75 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Pulmad, jah pulmad,
Nüüd, hõissa, pulmad käes!
Oh kuis pillid hüüavad,
Rõõmupüssid pauguvad!
Nüüd on kätt meil kokku pantud,
Sõrmussed kõik vahetud.
Lõpetuseks laulis viil
Köster salmi taga pääl.

ERA II 26, 111 (2) < Rõuge khk., Viitina v., Viitina vallamaja - Herbert Tampere < Peeter Pähn, 75 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kallis Mari, kannata,
Sinust vist ei lahku ma.
Lapsest saadi oled sa
Minu kõige suuremb rõõm.
Ei sa või mo meelest minnä,
Kooni koristab mind surm.

ERA II 26, 199 (9) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Tedremäe t. - Herbert Tampere < Minna Siirak, 60 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
"Miks sa nutad, mis sul viga,
Minu armas naisuke?
Kas sul puudus puhast leibä,
Vai ei armasta sa mind?"
"Mul ei puudu puhast leibä,
Sa ei ole armas mul.
Lahutage sängilina,
Laulatuse sõrmuse!"
"Miks siis tullid sina mulle,
Kui ma ei ole armas sul?"
"Vanemba mind sulle sundse
Vastu tahtmist tulema.
Nemäd üksi vara tundse,
Armastust ei tundnu na."

ERA II 26, 207 (2) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Vana-Roosa as. - Herbert Tampere < Jaak Hüdsi (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Haina veie Haani kõrtsi,
Napu (napu'= pikad õled) veie Naadi kõrtsi.
Tralaralarala...

ERA II 26, 213 (1) < Rõuge khk., Tsooru v., Kõrgepalu k., Oina veski - Herbert Tampere < Liisa Purk (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Läksin üle Nursi nurme -
Nursi kubjal kolm tütart.

ERA II 41, 289/91 (6) < Rõuge khk., Pindi v. - Meta Roose, stud. phil. < K. Päss, 50 a. (1931) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Moo mõtte ljendvä sinnä(h)
Lööb süa närbuma.
Vaest tuleb mul ka minnä(h)
Är' mulda magama?
Oh sina hjelde jesä
Moo ära põlga sa
Es tii ma maa pääl seda
Miä kuri ütsindä
Ma närtsukõisi korssi
Ja vei neid Räpinal
Kos raamatit neist teti
Ja palve paberit
Ma kausi mõrre võõpsi
Tei kõlla helembäs
Ma seebi kange kaapsi
Tei vähä vähämbas
Ma valgele kah anni(h)
Jo mõne mühäku
Et kühma ennäst tõmbs
Ta kõge kihägä
Ei himusta ma saija
Joht saksa taivahe
Är' võtku siiski aija
Joht alla põrguhe
Las mul'(l) sääl taivan olla
Kon ingli lendäva
Ja mul'(l) neid närtsukõsi
Viia Räpinal
Ei ole taivan puudus, joht närtsust räbalist
Sest setut om kah vaja
Nii väga hädalist
Oh sina hjelde jesä
Ku ma siist ärä lää
Siis võta minno vasta
Ka kõge valgega.

ERA II 115, 611/3 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Kolepi k., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Mari Raudsepp (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Kellä laul
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om üks jo löönu ära.
Üks om tarvis nõuda nüüd
Et saaks kätte taiva-hüüd.
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om kaks jo löönu ära.
Kaks teed om sul jalgu all:
Taivatee ja põrgutee.
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om kolm jo löönu ära.
Kolm om taivas ülevan:
Isa, Poig ja Püha vaim.
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om nelli jo löönu ära.
Nelja sugu põllu pääl,
Kasvab eluseeme sääl.
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om viis jo löönu ära.
Viis, kes tarka taiva sai,
Viis, kes ussõ taga jäi.
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om kuus jo löönu ära.
Kuvvõ pääväga on loond
Jummal ja kõik ette toond.
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om säitse jo löönu ära.
Säitse sõnna risti pääl
Rääkis Lunastaja sääl.
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om kaheksa jo löönu ära.
Kaheksa om päästnu tääl
Jummal uputuse väest.
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om üheksa jo löönu ära.
Üheksa ei tänanud,
Kui neid Jeesus aidanud.
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om kümme jo löönu ära.
Kümme käsku ülevalt
saie Mooses Jumalalt.
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om ütsteist jo löönu ära.
Ütsteist jüngrit Jeesul jäi,
Kui see Juudas tedä möi. (müüs)
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om katsteist jo löönu ära.
Katsteist kiri kuulutab
Püha linna väravat.
Kaheksast kuni kaheteistkümneda salmini lauldakse ka kaks esimest rida nii:
Vanad, noored, võtkem kuulda,
Kell om kaheksa (üheksa, kümme, üksteist, kaksteist) jo löönu ära.

ERA II 115, 614/5 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvig Raudsepp < Miili Aeniidu laulikust (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Laul
1. Oh, kuis süüta oli minu rind,
Kui sind eesmalt võtin armasta.
Sinu silmad on minu südant haarand,
Armu tund mu puhta rinnale.
2. Lillekest, miks kandis minu rind
Ära iial unusta sa mind.
Oh, see lilleke ära närtsinud,
Kustund on ka minu armastus.
3. Noormees, mis nii ette vedamas
Noorelt võtsid sa mind armasta.
Armas noormees, mõtle selle pääle,
Kurvastus võib südant purusta.
4. Noormees, kas sa armastad veel mind?
Miks nii kahtlaselt mu pääle vaatasid?
Vistest on süda teisel truu
Valu, mis mu südant haavand.

ERA II 115, 615/8 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvig Raudsepp < Miili Aeniidu laulikust (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Laul
1. Mind ema hoidis hellaste
Kord oma rinna naal.
Ja ise üles kasvatas
Mind elukevadel.
2. Nüüd aeg on tõusnud minule,
Et pean võtma ma
Neid Vene keisri käskusid
Ja truudust vanduma.
3. See vägev Vene keisri käsk
Käib läbi riigi seest.
Ta päralt hõbe, kuld ja vask
Ja iga ema laps.
4. Ta kutsub vahvaid võitlema,
Kaitsma oma isamaad.
Ja neid, kes selleks kõlbavad
On prisked, tugevad.
5. Need tormid ilmameredel
On sõjakursused.
Nad nõudvad rahvast ohvrivees
Seal vaenualtaris.
6. Need suured sõjaülemad
On selleks palgatud.
Ja nende hulgas alamad
On väga õpetud.
7. Kus püssikuulid lendavad
Ja surma külvavad.
Neid, keda ära saatsivad
Siit nuttes vanemad.
8. Meil kahju, et nii kallis jõud
Saab tühjalt raisatud,
Kus maha tapab tuli-raud,
Kel pole surmahaud.
9. Oh Taara, vägev sõjavaim,
Meid tule aitama,
Sest timukate käes võim
Meil elu riisuda.
10. Oh Kalev, ärka ülesse,
Vii vennad võidule.
Too surma verekoertele,
Vii veretalgule.
11. Seest imevad me rahva verd
Egiptus vaaraod.
Me teeme meie punast verd,
Teid neelvad vetevood.
12. Siit vabalt kasvab Eesti pind
Ja õitsev marjamaa.
See koht siis rõõmustab veel mind
Ja lahkumise käe.
13. Kui tagasi saan tulema
Veel oma kodumaal,
Siis saavad pulmad tulema
Kas linnas ehk või maal.

ERA II 115, 618/20 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvig Raudsepp < Miili Aeniidu laulikust (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Laul
1. Mu õnnelik noorusepõli
Kui lennates mööda ta läind.
Ehk suurelist, rõõmust elu
Ma iialgi sellest ei näind.
2. Kuid siiski, kui rõõmus see oli
Mul kaitsjate varju all,
Kus õdede, vendade keskel
Ma sirgusin üles kui lill.
3. Mind hoidis ka isa ja ema
Ja taeva vägevam võim.
Ei maailma kurjust, ei kära
Ei märgand mu lapselik aim.
4. Ma rõõmsasti lootuses ootsin,
Mil jõuaks ka tulla need aad,
Et läbi kord reisida võiksin
Kõik maailma mered ja maad.
5. Kui viimati maailmamerel
Mul reisides himu sai täis.
Ma ihkasin uneski koju,
Kus õitses mul ilusam õis.
6. Ka hellaste ehtida jõudis
Mul rinda armsama roos
Mind keiserlik kohus ju nõudis
Ja isamaa kaitsjate loos.
7. Ja Liivimaal Jurjevi linnas
Mind soldatiks loositud sai
Ja väikene numbrike rinnas
Mul märgiks ka kaasa veel sai.
8. Mu südames armastud ema
Küll silmad veel seisavad vees.
Küll kurvad on vennad ja õed,
Et lahkub meil mehine mees.
9. Veel hellasti kaela mul hakkas
Mu südames armastud pruut.
Ta ütles mul nuttes: "Kas näen veel
sind iial!" ja andis mul suud.
10. Ei lähe ma surma, ei vangi,
Miks asjata nutate siin,
Vaid isamaa kaitsjate rongi,
See pole ju kellegi piin.

ERA II 115, 620/2 (5) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvig Raudsepp < Miili Aeniidu laulikust (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Laul
Üks noormees rikkas soost
Vaest neiut armastas.
Neil vanematel vastu oli,
Saatsid noormeest võõral maal.
Kui mõni aeg läks mööda,
Tuli noormees tagasi.
Laul, laul ja kellahelin
Kostab meie kirikust.
"Kes võib seal surnut olla?"
Küsis noormees teistelt seal.
Üks pruut on ära surnud,
Kelle noormees võeral maal.
Kuus meest kand surnukirstu,
puusärki õlge peal.
Ja nende eel käis isa,
Kand risti rinna peal.
Siis palus noormees kaeda
Oma armast pruudikest.
Pruut valges siidikleidis
Puhkab viimast und.
Siis võttis noormees mõõga,
Pistis oma südame.
Nii lõppes nende elu
Neil kahel armastajal.

ERA II 115, 622/3 (6) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvig Raudsepp < Miili Aeniidu laulikust (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Õrn neiu
1. Üks õrn ja ilus neiuke
Siin valmis armastusele.
Ta armastab üht peiukest,
Kes pettis teda igavest.
2. See kurikaval inime
On riisund tema südame.
Ja viimaks maha jättis ta
Kui murtud õie leinama.
3. See neiu hinge vapustas,
Nii kaua kurtis silmavees
Ja viimaks raudteerongi all
Õnn, eluküünal kustus tal.
4. Kas tema petja tunneb veel,
Et mõrtsukas ta eluteel,
Et teda mõistab hukka seal
See ilmsüüta vere peal.
5. Kõik peiud pangem tähele,
Kui ligineda neiule,
Siis jätkem pettus, kavalus
Ja hoidkem truudust, armastust.
6. Siis elu õiget rada läeb
Ja õnneparv teil kestma jäeb.
Kus aga pettus, rumalus,
Seal tuleb raske õnnetus.

ERA II 115, 624/5 (7) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Ludvig Raudsepp < Miili Tamme laulikust (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Laul
Oh, mis olen oma vanematel teinud,
Et nad mind on pannud kloostrisse.
Olen ma siis eksitee peal käinud,
Kurbtus röövib kõik mu mõistuse.
Seljas pean ma kandma nunna riideid,
Vangistatud kõrge müüridest.
Ei siin ole mingit ajaviidet,
Ainult surm mul seisab silma ees.
Saatus, miks sa tegid mulle seda,
Sest ma olin ju veel alles noor.
Kurvastus see vaevab mind nii väga,
Minu nägu katab nunnaloor.
Ka mu kullakarva pehmed lokid,
Mis mul pea maani rippusid,
Oh, kui pisarad mul silmist jooksid,
Kui nad need mul ära lõikasid.
Armas noormees, see kõik sinu pärast,
Et siin vangis pean olema.
Millal saan ma lahti ilmakärast,
Siis vast oma hingel rahu saan.
Minu vanemad sind ära põlgsid,
Et sa olid madalamast soost,
Suurset soost mul abikaasat nõudsid,
Ah, sa teadsid ju küll sellest loost.
Meie armastus sai katki murtud,
Oh, see on mu vanemate süü.
Armastus, kui südamesse juhtub,
Saatus valusamalt küll ei löö.
Mõtle ikka, et su Wilhelmine
Surmatunnini sul truiks jääb.
Tule siis ka surnuaia pääle,
Kui sa kuuled kloostri kellahäält.
Pea saavad kloostri kellad hüüdma,
Kui mind vaikselt hauda kantakse.
Tuul saab nende häält su kõrvu kandma,
Ela hääst, mu armas armuke.

ERA II 115, 626 (8) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Ludvig Raudsepp < Miili Tamme laulikust (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Laul
Oh kui süüta oli minu rind,
Kui veel esimest korda tundsin sind.
Oh sinu silmad minu südand haavand,
Armu tundmust puhta rinnale.
Valu, miks sa tegid minule
Piinab teda ilma otsani.
Oh, sa noormees, mõtle selle peale,
Armastus saab südant lõhkuma.
Seda lille, mis kandis minu rind,
Ära iial unusta sa mind!
On see lillekene ära närtsind,
Kustunud on ka sinu armastus.
Kurvastuses huikab minu rind:
"Noormees, kas veel armastad sa mind?
Miks nii kahtlaselt mu peale vaatad,
On su süda, peiuke, veel truu!"

ERA II 115, 627/9 (9) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Ludvig Raudsepp < Miili Tamme laulikust (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Õhtuehal
Päike läinud kullast looja,
Vaikses rahus uinub ilm.
Murupind see aurab soojast,
Taevas särab tähteilm.
Rutta õhtul metsa alla,
Kus on vaba hõisata.
Mälestuseks lööme valla
Vaga laulu laskema.
Õhtuehal imeline
Kutsub meelitades mind:
Miks veel aega viidad, mine,
Ma teen jälle terveks, rind.
Õhtuehal ilma sündisin,
Esimest kord tegin häält.
Õhtuehal metsa kõndisin,
Kinni hoides ema käest.
Õhtuehal isa süles
Lauluviisi õppisin.
Tema hääl mind hüüdis üles,
Kui ma vahel uinusin.
Õhtuehal koduõues
Mängisin õe-vennaga.
Süda oli nukker põues,
Kui mind toodi magama.
Olen sirgund nooreks neiuks,
Kuusteist aastat, seitse kuud.
Noormees mulle armumärgiks
Õhtuehal andis suud.
Sõpradega seltsis olin
Õhtuehal, kannel käes,
Mõnda nalja ette toodi
Ühes sõpradega sääl.
Kui mind noormees maha jättis,
Kattus armul paratiis,
Ei mul sõpru olnud enam,
Õhtuehal nutsin siis.
Õhtuehal soovin surra,
Maha maetud saada ka.
Sõber, ära pead sa murra,
Nõnda parim taeva ma.

ERA II 115, 629 (10) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Ludvig Raudsepp < Miili Tamme laulikust (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Laul
Äkist üsna minu ligi luuaga,
Mis mu silm ka selgest näha,
Meestel kuuehõlmad peos,
Kõigil röövlimõtted näos luuavarrega.
Mehed päris Eesti vormis luuaga
Jooksvad kuuse pääle tormi luuaga.
Kes sai koogi, kes sai saia,
Oh sa õnnistaja, hoia luuavarrega.
Kõrtsimees tõstis suure kära luuaga,
Tuli kustutati ära luuaga,
Aeg on ümber pingi jõudnud,
Kell on kümme ära löönud luuavarrega.
Et siis hulluks läks see asi luuaga,
Õnnetu, kes on tülitaja luuaga.
Talvel on sul välku vähe,
Lõika rusikaga pähe luuavarrega.

ERA II 115, 630/1 (11) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Ludvig Raudsepp < Miili Tamme laulikust (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Laul
Vaikse metsa allikal
Suveõhtul ilusal
Istus neiu mõtetes,
Allik vulises ta ees.
Hääl sääl tõstis õrnake,
Küsis neiu allikalt:
Allik, miks käid salateed
Ja nii kurvalt vulised?
Allik nagu vulises,
Vastust andis vulises:
Ära küsi, õrnake,
Kes mind saatis ilmale.
Kurvalt kadunud armsad aad
Õnnetumal eluraal.
Nuttis neiu valuga
Palju kord seal pisaraid.
Rändan kurvalt rahuta
Salateed ma lõpmata.
Neiu nutt mind ilma tõi,
Ei ma rahu leida või.
Allik voolas edasi
Salateed nii rutuga.
Neiu nuttis metsa all
Kaua, kaua allikal.

ERA II 115, 631/2 (12) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Kolepi k. - Ludvig Raudsepp < Mari Tinnus (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Vaestelaste laul
Kui ma näe neid vaeseid latsi,
Kel ei ole essä, immä,
Lääva ikkõh Õlimäele,
Heitva henda põlvilõ.
Näil um himo mere pääl,
Kui pümmen ära uppuva.
Sis tuli püüdma Püha vaim
Näid oma armsa võrguga.
Sääl õliaian oll üts pinnär
Nii õgiv kui üts troonitulp.
Nee latsõ olli istutõdu
See pindresse nii ilusalt.
Kui suvi nakkas tulõma,
Sis laste süda häitsema.
Heng, kui vaimu näed sa,
Sis ikkõ, nigu nõrgas jääd!

ERA II 115, 634/9 (14) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvig Raudsepp < Miili Tamme laulikust (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
See laul on temast enesest tehtud, kui tema vangitornis oli, enne kui teda hukati 1873. a.
1. Ei kuulda olnud sääl
Ei Türgi-, ei ka Hiinamaal,
Mis mina olen teinud nüüd,
Küll väga suur on minu süüd.
2. Mul oli suur õnn Jumalast,
Sest soldatist sain kornetiks.
Siis väga uhkeks läksin ma
Ja nõudsin rikkust rahaga.
3. Siis võtsin ma ka kosida
Üht neidu, nimi Agada.
Me elasime ilusalt,
Meil oli ka kaks lapsukest.
4. Nüüd alles märkas minu meel,
Kuis kurat ilmub petja teel
Ja püüab kõige väega
Head abielu lahuta.
5. Kes siin ei palu Jumalat,
See langeb tema võrku seal.
Sest sünnis hirmus lugu ka
Niiviisi otse minuga.
6. Sääl ilmus äkist sõjakäsk.
Sääl polnud muud, kui sõitsime kõik.
Kui hulga maad ju oli läind,
Siis leidsin ka üht korterit.
7. Üks rikas ilus preili sääl,
See oli neitsipõlves veel.
Ma läksin teda kosima,
Ei põlgand ta ka ära mind.
8. Siis kurja nõu ma pidasin,
Kuis oma naist ma surmaksin
Ja et siis saaksin elada
Ma selle preili varaga.
9. Siis arvasin kartmata,
See preili pean saama ma,
Sest temaga hea elada,
Et on nii väga rikas ta.
10. Siis saatan taga kiusas,
Et luba aga küsisin,
Mis anti mul hää meelega.
Siis koju võtsin minna ma.
11. Mu lapsed teretasid mind,
Mu abikaas end rõõmustas.
Ka lapsed suure rutuga
Mul naerda võtsid tõtata.
12. Ma hüüdsin: rõõmsad olge siis,
Ma tulen kaugelt võõralt maalt.
Sääl mõisa ostsin nüüd siit
Siis sinna kohe sedamaid.
13. Kui öö ju olin olnud seal,
Siis nõu mul varsti peetud sai,
Et abikaasa lastega,
Mu seltsis hakkab tulema.
14. Kui öö ja päeva sõitsime,
Siis riigi rajal sõudsime.
Sääl palju purjetasin ma,
Kust sai mu julgus ka.
15. Sääl tuli ju Masahi laan,
Üks ilus allik oli sääl.
Sääl hobust kinni pidasin,
Kus meie maha astsime.
16. Mu lapsed ja mu emand ka
Sääl hakkasivad mängima,
Nad olid rõõmsad südamest.
Ma olin aga kurjust täis.
17. Sääl nemad rõõmsalt mängisid,
Ma mõõga välja tõmbasin.
Mu emand hakkas kohkuma,
Kuid arvas, et vast mängin ma.
18. Ta vaatas lahkelt minu pääl
Ja ütles: "Ära hulla tääl,
Sest naljaasjast võib ju pea
Suur õnnetus ka sündida!"
19. Sääl kärkisin ma vihaga:
"Kas arvad sa, et nalja teen!"
Siis pistsin läbi rinnast ta,
Et veri pritsis vastu suud.
20. Ta hüüdis surmavalus veel:
"Küll Jumal taevast seda näeb,
Et mul ei ole ühtki süüd
Ehk sina küll mind tapad nüüd."
21. Ma vastasin siis ehmates:
"Sa sure ilma armuta,
Mis tehtud, see on tehtud nüüd
Ehk sul küll just ei ole süüd!"
22. Küll lapsed nuttes karjusid
Ja härdast ikka palusid:
"Oh jäta ema elusse!
Me head lapsed oleme!"
23. Sääl ema valus surnud ju
Ja lapsed nutsid haledast.
Nad vaesed käsi kokku lõid,
Mu süda siiski kõvaks jäi.
24. Et saadan minu südames
Ju täielikult valitses,
Siis pistsin tütart läbi ka
Ma ühe mõõgapistega.
25. Kui seda nägi pojake,
Kes oli alles elus veel,
Siis ütles tema paludes:
"Hää laps ma tahan olla sul!"
Kirjutatud Miili Tamme laulikust. Ei tea, kas see laul edasi ka läheb, sest laulikus ei olnud ka sellel laulul lõppu.

ERA II 115, 639/42 (15) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvig Raudsepp < Miili Tamme laulikust (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Lihuniku laul
Üks jame linna lihunik,
Kes viinast haises nagu sikk,
See sagedasti reisis maal
Ja ostis loomi siin ja sääl.
Ja kus ta kõrtsi ööseks jäi,
Sääl ikka alati ta jõi.
Kord Oru kõrtsi tuli ta
Ja sinna ööseks viibis ka.
Kui videvik ju oli käes,
Siis oli viina täis ta.
Siis Kõrtsi-Leenalt küsis ta,
Kus lähed sina magama.
See Leena oli kaval küll,
Ta ütles, et nüüd talvel külm,
Seepärast olen õppind ma,
Et kõrtsi ahjus magan ma.
Lihunik jäi uskuma,
Ta arvas, et see tõsi ka.
Kui tuled kustutatud said
Ja rahvas magama kõik jäid,
Siis ette-kõrtsi kobas ta,
Et Leena tuba otsida.
Kui ahjusuust sai sisse pea,
Siis tundis haisu, mis polnud hea.
Tal lõhnas vastu paha õhk
Ja kuulda oli sea röhk.
Ei aru saanud sellest ta,
Vaid puuris tahapoole ka,
Nii et ju ahi mürises
Ja keris vastu kohises.
Üks siga hirmsa kisaga,
Kes ahjus õppind magama
Ajas pea temal pükstesse
Ja tõi ta välja nobedaste.
Oh võtku lugu ilma pääl,
Mis juhtus meie saksal sääl.
Tal sea pää pükste sees
Ja tagumine ots veel ees.
Nii sõitis siga temaga
Sääl mööda kõrtsi käraga.
Ei näinud siga ise ka,
Kus juhtus oma koormaga.
Kui vastu seina põrutas,
Siis pingid ümber kihutas.
Sääl siga rabas peaga
Ja laskis aatrit kihvaga.
Tal kintsu said kõik lõhutud
Ja reied hirmsalt purustud.
Küll mees ja siga karjusid,
Ei ükski peastma tulnud.
Kui viimaks siga väsinud,
Sai lihunik priiks päästetud.
Ei enam aega viitnud ta,
Vaid katsus, et sai minema.
Et seda küll ei keegi näind,
Aga Leena jutu välja teind
Ja oli sääl, kus tema koht
Ja naeris nii, et kakkes kõht.

ERA II 56, 93 (4) < Rõuge khk., Saaluse v., Kandimäe t. < Kanepi khk., Erastvere v. - Herbert Tampere < Miina Morel, 79 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Oh ma vaenõ, kuis ma lätsi
Joodikullõ mehele.
Joodikul saab nälgä nätä' -
Ei saa enämb tagasi.
Kui ta kõrtsist kodo tulõ,
Pessäp minnu päälegi,
Võtap piidsa, annap mullõ
Müüdä pihta pikute.

ERA II 56, 93 (5) < Rõuge khk., Saaluse v., Kandimäe t. < Kanepi khk., Erastvere v. - Herbert Tampere < Miina Morel, 79 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Oh ma vaenõ valgõjänes,
Keväjäne kerge jänes!

ERA II 244, 63/7 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Kose k., Valgjärve t. - Richard Iisak, Jaani algkooli õpilane < Jaan Iisak, 62 a. (1939) Sisestas Salle Kajak, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Vanasti oli ilusa Tilleoru mäel olnud loss, kus elanud lossihärra oma ainsa tütrega. Seal ligidal elanud ka keegi noormees, kes mänginud väga ilusasti kannelt. Kord juhtunud lossipreili seda mängu kuulma, kutsunud noormehe lossi ja lasknud endale mängida. Esimene kord ei jäänud viimaseks, vaid lossipreili soovis igal õhtul ilusat mängu kuulata. Ka noormees oli meeldiv ja lossipreili hakkas teda armastama. Noormehele olid need õnnelikumad hetked, mil sai ta lossis mängida, sest ta armastas juba lossipreilit esimesest pilgust. Oma ilusamad mängud ja laulud laulis ta talle. Noored armastasid teineteist ja igal õhtul nad kohtusid ilma lossihärra teadmata.
Kord märkas aga lossihärra midagi noorte vahekorrast. Ta ei lubanud noormehel enam lossi mängima tulla. Oma ahastuses ei suutnud noormees enam lossi lähedalegi jääda, vaid läks laia ilma oma kandlega rändama. Lossineid aga arvas, et noormees läheb omale uut õnne otsima. Teda täitis otsatu kurbus ja meeleheide. Igatsedes oma kallima järele, suri ta mõne nädala pärast. Ta maeti lossi surnuaiale. Noormees aga polnud oma armastatud unustanud, vaid tuli aasta pärast tagasi. Lossist aga ei leidnut ta enam oma pruuti, kes oleks talle vastu laulnud lossiaknast, seal oli kõik tühi ja õudne. Surnuaialt aga leidis ta oma kallima kalmu. Otsustades endalt ka elu võtta, laulis ta veel oma kandlel järgmise laulu: Mäe otsas kaljulossis
õitses mul üks õieke.
Lossihärra ainus tütar
oli minu armuke.
Võtsin õhtul kandli kätte,
sammusin ma lossi pool,
lossiaken seisis lahti,
armukene laulis sääl.
Kuri härra, kes ei tahtnud,
et ma neidu armastan
oma võimu tõstis valjult,
rändasin siis kaugel maal.
Aasta pärast läksin jälle
sedasama tutvat teed,
Võtsin õhtul kandle kätte,
sammusin ma lossiteel.
Lossiaken seisis kinni,
armukest ei laulnud sääl.
Aga surnuaialt kõlas mulle
armas tuttav hääl.
Kurvad laulud lõi ta sulle,
kurvalt kuulsin ma ta häält:
"Olen lahti ilmavaevast,
tule sa mu juurde säält.
Teistel armastus on magus,
meil ta viharikas.
Õnne maitsen siinses ilmas,
tule sa mu juurde nüüd!"

RKM II 394, 129 (10) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Ann Tsirel (1860-1943) (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Jäneste laul.
Mõtsa veereh suurõ oro seeh
eläsi kats jänest,
toidi hinnäst halja hainaga,
jõiva' oro lättest.
Kui nä ärä vässi süümisest,
heidi hinnäst maaha.
Tassakeste pikä haina seeh
hiilse jäägri neide lähüte,
tapsõ vaesõ ära.

RKM II 394, 130 (11) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Ann Tsirel (1860-1943) (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Karjaselaul.
Egäl päival saisa mina
väljan uma karjaga.
Kui kõik linnu laulava,
mino lamba kargava.
Meie laulam süllõ, jummal
rõõmulaulu kõigin paigun.

RKM II 394, 130 (12) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Ann Tsirel (1860-1943) (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Vihmasadu.
Vihma satas,
santi pestäs,
vaesit latsi vaivatas.
Kuri kuulda',
hallõ näta.

RKM II 394, 130/1 (13) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Ann Tsirel (1860-1943) (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Võro liin.
Kui mina aknõst välla kai,
kõik Võro liin oll lille
ja seto valgõ huuga,
sõit' üle Koreli silla.
Till, till, tengä löudse,
tengä iist ma hobo osti.
Hoboga ma sõitma lätsi,
sõidi üle Koreli silla.
Koreli sild räksahti,
alomanõ palk painahti.

RKM II 394, 131 (14) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Ann Tsirel (1860-1943) (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Sõit-sõit.
Sõida', sõida' tsõdsõ poolõ,
tiid pite tädi poolõ,
läbi liina lellä poolõ,
üle uja uno poolõ
latsõlo saia tuuma.

RKM II 394, 150/1 (24) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Elisabet Kikkas (1902-1981) (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ema laul pojale.
Seda armastas laulda minu ema, sünd. aastal 1902, oma lastele aastatel 1935-1945. Palometsa küla, Võrumaa.
Oh mina vaenõ mehekene,
põlvõpikku poisikõno.
Üüse pessi mõisa rehte,
päiva kündse möödu maad.
Panni hobo haina süümä,
esi heitsi' magama.
Võõras miis tull vaarikust,
kuri miis tull kuusikust.
Varast' mino tillö täku,
rohilitse ruunakõsõ.
Lätsi ikkõh kodo poolõ
imä tulle tii pääl vasta:
"Pojakõnõ, mis sa ikõt?
Meil um kotoh kolmõ ruuna,
võta' valgõ, istu sälga,
lasõ kõrvil kõrval joosta!"

RKM II 394, 229/30 (1) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Eesti neiu.
Viisil: Seal kus Läänemere lained kohavad...
Eesti neiu süda tuksub sellele,
kes on eesti rahva vaenlane.
Seda tema ihkab oma rinnale,
eesti poissi vihkab, tõukab kõrvale.
Eesti neiu on kui süütu tütarlaps,
sakslane ta ümber keerleb kuni laps.
Eesti poisid seda kõik juba teavad.
"Au langenuile!" järel hüüavad.
Olen ilma sündind eesti poisina,
fritsu ammu olen õppind vihkama,
Vihkan eesti neidu, kes fritsu armastab,
vihkan eesti neidu, kes fritsu ei unusta.
Fritsu suund on läinud nüüd nach Vaterland,
minu neiu fritsult kaksikud on saand.
Väiksed fritsud aga emalt pärivad,
kus on meie isa, kes meid unustand...

RKM II 394, 231 (2) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Minust lahkusid sa.
Seal, kus lõpevad naistel siidisukad,
algab poissmeestel tundmatu maa.
Sinna maabuvad sakslaste stukad,
eesti poisid nüüd sinna ei saa.
Refr: Minust lahkusid sa,
läksid sakslastega,
eesti litse ma leinama ei jää.
Sõda lõpeb ja sakslased kaovad,
ära minu juurde tule siis sa.
Küll sul sakslased pennid kinni taovad,
et võid väikseid fritse kasvatada sa.

RKM II 394, 232/3 (3) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Sohvi.
Kord Sohvi kõndis tänaval,
tal selleks aega oli
ja oma vihvit jalutas,
kui sõdur Hausi tuli.
Ref:
Hõissa, külmad
on kevadised ilmad
ja naistel tõusvad mured,
kui lendvad mundris kured.
Nad kõnd'sid õrnalt käsikäes,
see sakslane ja Sohvi,
arm leegitses neil südames
ja järel jooksis vihvi.
Ref:
Hõissa, külmad
on kevadised ilmad
ja naistel tõusvad mured,
kui lendvad mundris kured.
Siis Sohvi lahkelt naeratas
ja ütles: bitte, bitte,
mu mees on kaugel Venemaal,
zu Hause mitu titte.
Ref:
Hõissa, külmad
on kevadised ilmad
ja naistel tõusvad mured,
kui lend'vad mundris kured.
Fritz ütles: See ei sega mind,
sa armas oled mulle,
puid, petrooli, sukki, pekki
toon ma ikka sulle.

RKM II 394, 234 (3a) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Oh Adolf, miks tegid sa nii?
Viisil: Lily Marleen.
Sada grammi leiba, hernepesuvett,
kümne päeva kohta
üks saksa sigaret.
Ei nii jõua elada,
ei nii jõua töötada.
Oh Adolf, miks tegid sa nii,
oh Adolf, miks tegid sa nii?
Miks nii ja ei teisiti?
Täna tuleb viia
ära lihanorm,
homseks seada valmis
regi, heinakorv.
Ei uhked poisid Eestimaal
ei lõika rukist talve aal.
Oh Adolf, miks tegid sa nii,
oh Adolf, miks tegid sa nii?
Miks nii ja ei teisiti?

RKM II 394, 235/6 (4) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Revali linnas.
Revali linnas
Kadrioru lossis
istus Litzmann,
nägu oli mossis.
Sisse astus doktor Mäe
tõstis üles rasvund käe:
"Siin on liha,
siin on või,
mida eesti rahvas tõi.
Kes ei andnud oma käega,
sellelt võtsin võimu väega."
Litzmannil naerul
tõmbus nägu,
ütles: "See on mehe tegu."
Ruttu pidu käima pandi,
hüvad road lauda kanti.
Mäe jõi koort
ja Litzmann viina,
rahvas tundis näljapiina.
Korraga kuid tõusis kära:
- Mäe söönd Litzmanni normi ära!...

RKM II 394, 237/8 (5) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Eestimaa pojad.
Viisil: Kaugel, kaugel, kus on minu kodu.
Tulge tagasi, Eestimaa pojad,
Tulge tagasi, ootame teid,
tooge kaasa kõik haavatud sõbrad,
tooge kaasa kõik langenud ka.
Tulge! Kohisevad kodumaa metsad,
viljaväljad kõik ootavad teid,
kõnnib kurvalt sind igatsev neiu
mööda aegadest tallatud teid.
Kodutalu kui hüljat jäi maha,
ema sõnad sind saatsivad teel:
jumal kaitsku sind, poeg, kaugel võõrsil,
jõua tagasi koju kord veel.
Eesti emade paremad pojad,
milleks valate võõrsil oma verd
maa eest, mis pole olnud me kodu,
maa eest, mis meile pisaraid tõi?

RKM II 394, 239/40 (6) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kawe keldris.
Seal Kawe keldris all,
kus trellid akendel
ja rauast uksed ees,
kõik riivis on.
Päev pikk ja pime mul
ja kaugel kallimast,
ei enam näha saa
sind elu aal.
Oli õigus kaartidel,
mis ette kuulutas,
et trellid rasked mul
on määratud.
Mult võeti vabadus,
jäi järel mälestus
ja hinges igatsus
veel kallimast.
Ära nuta neiuke,
elus õnne soovin Sul,
mind tabas õnnetus
mu noorusteel.
Kui leiad teise sa,
mind ära unusta,
sest meie südames
oli armukevade.

RKM II 394, 241/2 (7) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Sõit Soomemaale.
Laul oli eriti populaarne 1944. a. talvel, kui Saksa sõjaväkke mobiliseeritud poisid põgenesid massiliselt Soome.
Meil ahtris on sini-must-valge
ja meretee meile on selge,
meil automaat paadis
ja kohe täies laadis,
me sõidame Soomemaa poole.
Laev kannab mind
kodumaa pinnalt,
pean lahkuma, neiu, su rinnalt.
Mu neiu jäi maha,
teda valus oli näha,
kuid peagi ununeb mure.
Seal Soomemaa kaljude vilus
mind kaisutas kaunitar ilus,
ta hellasti kallistas,
kuumasti armastas,
suudlusi kinkis ta mulle.
Ära iial sa emale kaeba,
et sõdur teeb südamel vaeva,
asi enne ei lõpe,
kui pisike pupe
ootab koju oma sõdurist isa.

RKM II 394, 243 (8) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Enne ja nüüd.
Viisil: Oh sa poiss.
Poeaknal olid enne
saapad ja vildid,
nüüd pole muud kui
Hitleri pildid.
Ref:
Oh ,sa poiss,
seda sa ei tea,
et sinul siin ka
viltu veab.
Poes oli enne
liha, võid ja sülti,
nüüd pole muud kui
Hitleri pilte.
Ref:
Oh, sa poiss,
seda sa ei tea,
et sinul siin ka
viltu veab.

RKM II 394, 244/5 (9) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Keerukad ajad.
Viisil: Süda, see ihaldab laineid.
Need ajad on keerukad olnud,
Eestist nad üle on käind,
rahvad on tulnud ja läinud,
rahvusi mitmeid me näind.
Aga me neidude sugu
vaheldust otsinud neist.
Kõigist nad pidasid lugu
armastushetkil, ahoi!
Olgu peruulane, neeger,
uudne ja huvitav tõug,
saksasoost südame jääger -
nendestki polnud meil põud.
Tänaval otsa ta vahtis,
neidudel sulatas jää,
sai ta siis seda, mis tahtis,
südame, voodi ja käe.
Aga see kauaks ei jäänud,
kadusid Villid ja Fritz
mõtteid uusi on toonud
miilits, kolhoosnik ja kits.

RKM II 394, 246 (10) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Elu merel.
Elu merelt püüdsin lutse,
kui sain paavstilt pulmakutse.
Kaasa võtsin seasaba,
nii sain sinna sõiduks luba.
"Ühisabiga" lõin mesti,
nii sain endal uue vesti.
Ajasin siis ette rinna,
sõitsin suurde Rooma linna.
Tsan-kai-si tuli Hiinamaalt
ja marssal Petain Prantsusmaalt.
Roosvelt tuli üle lombi,
kaasa tõi ta õlilambi.
Suurest linnast tuli Aadi,
kaasta tõi vaid tühja vaadi.
Ref: Rääkida ju võib,
kui leidub uskujaid,
jutusta aga julgesti,
küll me usume.

RKM II 394, 247 (11) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Pihkvas.
Kui Pihkvasse sõitsin
ja poissmees veel olin,
siis mõtlesin kosida naist.
Ma Tipsikese võtsin
ja punkrisse tõt'sin
ja pummelung algas siis.
Tips mul musi andis
ja kelner laual kandis
ja klaasis vahutas vein.
Tipsike, tilluke,
kuradi linnuke
politsei kaela tõi mul.
Nüüd ma vaene vanglas
siin kaheksandas kambris
ja Tipsist näen vaid und.

RKM II 394, 249/50 (17) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Me leegion sammub
ja tühi on ta kõht...
Ärge minge leegioni
Saksamaa eest sõdima.
Parem minge paksu metsa
kuremarju korjama.
Elu, see võib persse minna,
sõrme ette panna ei saa,
aga tee, mis viib sind sinna,
see on Eesti leegion.
Ref: Kes võib
noorust, noorust keelata,
kui ta tahab
taha keerata.

RKM II 346, 582 (11) < Rõuge khk., Krabi as., Lambri t. - Kristi Salve < Minna Tara, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Oh nuurmiis, pane tähele,
kui astut altri äärele,
siis hing saab antud pruudile
kui surnu lammas hundile.

RKM II 346, 589 (32) < Rõuge khk., Krabi as., Lambri t. - Kristi Salve < Minna Tara, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Poistel pole südant sees,
kui ta saisab neiu ees.
Räägib truudust igavest,
süda mõtleb tõisele.
Poiss ütles vasta, tuu om tõne laul:
Neiud, teid ma õpõtan,
oma laulu lõpõtan.
Öelge iga poisile:
mine otse põrgusse.

RKM II 346, 592 (13) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Emilie (Miili) Urb, 83 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Laula, laula, latsekene,
latsel kerge keelekene,
mesilinnu meelekene,
hänilase häälekene.

RKM II 346, 599 (1) < Rõuge khk., Krabi as. < Karula khk., Apja k. < Vastse-Roosa - Kristi Salve < Alma Mölder, s. 1892. a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jaan tulli üle pika ao
ommi latsi kaema.
Mis na süüva, mis na juuva?
Vana rüä leiba süüva,
vana kesva olut joova.
Jaanipäivä vainu päält
ma kuulen rõõmsa rahva häält.
Karjad metsast tulevad,
lilled sarvil ripuvad.
Mis jaanipäiväl lubatud,
saab jõulupühaks täidetud.

RKM II 346, 609 (31) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kon mi näie vaesit latsi,
kel ei ole immä, issä?
Lätva ikken Öölimäele,
heitva hinda põlvili.
Imä opas. Tuud ma ei tiiä, mis tuu Öölimägi om.

RKM II 346, 614/5 (16) < Rõuge khk., Kellamäe k. - Kristi Salve < Minna Reiljan, 89 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tsirr-lirr lõokõnõ,
kos su kulla pesäkene?
Uibun ossa pääl,
varikun varva pääl.
Kos see uibu jäi?
Vanamiis ragi maha.
Kos see vanamiis jäi?
Vanamiis kooli ära.
Koes timä mateti?
Pikä piindrä otsa pääle.
Kos see peenar jäi?
Tibukese siblitsi ja sablitsi.
Kos nee tibu jäie?
Taivale lindsi.
Minkas neile perrä minti?
Tulitside tungõldega,
varitside vangõrdõga,
hõpõtside kelliga,
kullatside kõrvõga.
Vurr-vurr-vurr! - Sis om kõik lakja lännü [mängijad mängimisel.]

RKM II 346, 615 (17) < Rõuge khk., Kellamäe k. - Kristi Salve < Minna Reiljan, 89 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui ma näi neid vaesid latsi,
kel ei ole essä, immä.
Lätvä ikkõn õlimäele,
heitva hinnäst põlvilõ.
Nad tahtse ära linnata
kui mesiläne lilli pääl.
Neil ol'l himmu mere pääl
hindä ära uputa.
Tulli püüdja Püha Vaim
uma armsa võrguga...

RKM II 346, 617 (5) < Rõuge khk., Kellamäe k., Nurmõ t. - Kristi Salve < Marie Kõivumägi, 80 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tere õhtust, perepapa, märti,
lasko sissõ sandikõisi, märti,
mi ei olõ nällasandi, "
mi olõ sandi kaugelt tullu. "
Võta no lampi lavva päält, "
kor'a no kokku kopikit...

RKM II 346, 618 (8) < Rõuge khk., Kellamäe k., Nurmõ t. - Kristi Salve < Marie Kõivumägi, 80 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Oh, kui süüta olli minu rind,
kui ma esimest kord nägin sind.
Sinu silmad on mu südant haavand,
armutruudust puhta rinnale.
Vahelaul:
Ei mitte ühte tunnikest
ei kao sa minu südamest.
Sa minu meelest oled kuld,
nii kaua, kui sind katab muld.
Lillekeist, mis kandis minu rind,
ära iial unusta sa mind.
Oh, see lillekene ära närtsind,
närtsind on ka minu armastus.

RKM II 290, 675 (2) < Rõuge khk., Lompka < Räpina khk., Moosikatsi v., Kauksi k. - Kristi Salve < Julie-Marie Abel, s. 1891 (1972) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
/Andmeid lindistatud laulude kohta/
"Nüüd ma olen leeris käinud", "Üks rätsep sõitis Rasinalt", "Ühel emal kolm tütart" ja "Oi oi oi oi mõisapoisse" olid ringmängulaulud. "Tsilevirelilla, sina oled ilma" ja "Kulla ime, tsirgu ime" ei olnud mängulaulud.

RKM II 247, 505/6 < Rõuge khk., Kasaritsa v. < Mõniste - Minna Kokk < Oskar Luts, 60 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kiuma Jakob, Kiumast peri
olli oru Reinu ori.
Refr.: hoost hoost kaljula
Ta teenis Valgjärve metsavahti,
sellest sai ta varsti lahti.
hoost hoost kaljula
Tema olli linnu putnu
ja neid puntsul sinna jätnu.
hoost hoost kaljula
Uratnik sis sinna toodi,
tegi asjast protokolli.
hoots hoots kaljula
Protokol sai Võrol viidus,
Jakobile pavesk toodus.
hoots hoots kaljula
Kas sa istud kolm kuud kinni
vai lased hennest p...pinni?
hoots hoots kaljula
Mees siis pingi pääle aie,
soldan tagaotsa kaie.
hoots hoots kaljula
Kui oli valu ära antud,
püksinöpsi kinni pantud.
hoots hoots kaljula
P... olli väegalt verrev,
nii kui vanal tuksil kirrev.
hoots hoots kaljula
Miina ütel: "Tuu ol hää,
et sa Võrolõ es jää.
hoots hoots kaljula
Vangi oles sinnu tapnu,
mure minnu maha matnu."
hoots hoots kaljula
Hõbeseekel lahti löödi,
seega hendäl pottõl toodi.
hoots hoots kaljula
Saadud Kasaritsa mees Oskar Lutsu käest, kes on minu naabril väimeheks 60 a vana.

RKM II 227, 45/6 (2) < Rõuge khk., Asu k., Järve t. < Läti, Korneti v., Kodaja t. - Lilia Briedis < Helene Poolamäe, 74 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Märdisandilaul.
Märdi omma kavvest tulnu, märti
üle suu supa-sapa, "
üle vii vipa-vapa. "
Märdi küüdse külmetase, "
märdi varba valutase. "
Tsuug jäi suu pääle, "
viis jäi vii pääle. "
Pilliruug, see pistis silma, "
kastehain, see lõigas kaala. "
Laske märdi lämmelle, "
märdi küüdse külmetase, "
märdi varba valutase. "
Tõsta linki, Liisakene, "
ava uist, Annekene. "
Võta võti vaja otsast, "
tii, tii aida poole. "
Tuu iks puhast pulliliha! "
Ei ma taha pulliliha, "
ma taha puhast haniliha, "
ei ma taha kitseliha, "
sikk ol'li kitse prtuputanu. "
Kadrilaul ol'l sama, muidu katri vahele õnnõ.

RKM II 227, 47/8 (4) < Rõuge khk., Asu k., Järve t. < Läti, Korneti v., Kodaja t. - Lilia Briedis < Helene Poolamäe, 74 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lätsi küllä kükäkuli,
alta aga aia harguli.
Säält tuli vastu vana naine,
tal oli kaks tütrekest.
Ema pani tütre luku taha.
Kelmi külapoisi vallatu
murdsid lukku lõngutades,
murdsid rambi raputades.
Ennemb mina makan kivi kõrvan.
Kivi ei kisu,
kand ei kaku,
poiss ei jäta puutumata.

RKM II 227, 48/9 (5) < Rõuge khk., Asu k., Järve t. < Läti, Korneti v., Kodaja t. - Lilia Briedis < Helene Poolamäe, 74 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanapoiss oli suremas,
siist maailmast minemas.
Soo-oh vai suremas,
siist maailmast minemas.
Vanapoissi hauda panti,
väike viiul kätte anti.
Soo-oh vai hauda panti,
väike viiul kätte anti.
Vanapoiss taht taiva minna,
Peetrus tõukas tagasi.
Soo-oh vai taiva minna,
Peetrus tõukas tagasi.
Kos sa tulet, vanapoiss,
sul ei ole taivan ruumi.
Soo-oh vai vanapoiss,
sul ei ole taivan ruumi.
Vanapoiss lät't põrgule,
tandsja takast järele.
Soo-oh lät't põrgule,
tandsja takast järele.
:,: Hüpake ja karake,
küll ti põrgun palade. :,:

RKM II 227, 50 (6) < Rõuge khk., Asu k., Järve t. < Läti, Korneti v., Kodaja t. - Lilia Briedis < Helene Poolamäe, 74 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanapoisi laul.
:,: Vanapoiss keetis kaeraputru. :,:
Aa-aa-aitümi-taa,
aitümi-taa-vidirallallaa.
:,: Vanapoiss ol'li pal'lu söönu. :,:
Aa-aa-aitümi-taa,
aitümi-taa-vidirallallaa.
:,: Vanapoiss kukkus lõhki surnus. :,:
Aa-aa...
:,: Vanapoisil aeti vitsa pääle. :,:
Aa-aa...
:,: Vanapoiss hakkas kepsu lööma. :,:
Aa-aa...
:,: Vanapoiss püüdis neiut kinni. :,:
Aa-aa-aitümi-taa,
aitümi-taa-vidirallallaa.

RKM II 227, 60/1 (16) < Rõuge khk., Asu k., Järve t. < Läti, Korneti v., Kodaja t. - Lilia Briedis < Helene Poolamäe, 74 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sõalaul.
Aig jõudis kätte,
et pidi sõitma
oma kodukülast kaugele
ja sõjaväljale kord jõudma,
kus surm mind nõuab omale.
Pea jõuab aig,
et kuul meil kukkus
ja rind on hirmus verine.
Saksamaa sõjaväljal ootab,
haud on mul valmis kaivetud.
:,: Kus elusaatus mind on saatnud,
mu kihä, mis nii vaivatu. :,:
Ei ükski rist, ei ristisammas
ei tunnista, kus puhkan ma.
Ei ükski leinajate pisar
minu haual silmi niisuta.
:,: Kas olgu isa, ema, õde,
minu sõbrad kallid, tuttavad. :,:
Üks linnukene põhjapiirilt,
kes lindas talveks võõrsile,
:,: jäi puhkama tema risti peale
ja laulis kaua temale. :,:

RKM II 227, 63/4 (18) < Rõuge khk., Asu k., Järve t. < Läti, Korneti v., Kodaja t. - Lilia Briedis < Helene Poolamäe, 74 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vangilaul.
Sääl Võru linnas vaikis kära
ja kõik maailm oli hingamas.
Üks kurblik noormees trellide taga,
ta laulis kadund priiusest.
Mind kuulge, vaiksed Võru järve lained,
mind kuulkem, tähed taiva all
ja andisandmist andke mulle,
sest vaivab mind suur vereheal.
Ma olin noor ja süda oli puhas
ja armastasin palavalt
üht neiut, kelle perast
ma olen saanud mõrtsukaks.
See neiu oli noor ja kena,
just nagu maikuu hommikul,
kui temaga sääl aias kõndsen,
mida paremat võis soovida.
Mu süda põleb viha perast,
ma tahtsin kätte tasuda.
Mu pistul paugub, ohver langeb
ja neiu vaikselt kisendab.
Sis sandarm minnu kinni haaras
ja vei mind vangihoonesse,
head õnne viimaks soovin sulle,
sest vaivab mind suur vereheal.

RKM II 197, 446/7 (1) < Rõuge khk. < Järva-Jaani khk., Liutsalu k. - Regina Praakli < Oskar Kirbits (1965) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vaeslapselaul.
:,: Väike ollin, ma es näe,
kos mo emä mateti. :,:
:,: Ilosa pikä pendrä pääle,
ilosa valge liiva ala. :,:
:,: Võõrasemä minno pes's,
viis kõrd päeval vitstega. :,:
:,: Rist ei lase' rõnguta',
kääbäs käsi küünütä. :,:
:,: Uibost satte häielmit (õitepärg),
minu silmäst pisarit. :,:
:,: Minu silmäpisara'
om ku kullakibena'. :,:
Võrus sedä iks laaleti. A oll iks vana läti laul ollu.

RKM II 197, 448/9 (2) < Rõuge khk. < Järva-Jaani khk., Liutsalu k. - Regina Praakli < Oskar Kirbits (1965) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Armukadeduse valss.
Neiuke, sinuga ma
kudagi toime ei saa:
räägin sul armastust,
sa ei usu - oled nii vallatu sa.
Räägin sul armastusest,
sa ei usu - oled nii vallatu sa.
Annan sul tuhat kord musi,
vasta ei suudle sa mind.
Neiuke vastas nii aralt:
"Minagi armastan sind,
vabanda, kas vara vast küsin -
millal viid koju sa mind?"
Lillekimpu köidan
kallim sinule,
sinna sisse peidan
oma südame.
Ärä neetud olgu elu,
ärä neetud armastus,
ärä neetud noormees sina
ja kõik su teotus!
Võrumaalt pärit laul.

RKM II 190, 469 (1) < Rõuge khk., Viitina v., Mõõlu k. - Kaljo Tarro < Emilie Kirk, 66 a. (1964) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Emä havval.
Kui ma olli väikukõnõ,
es ma tea' kunas kooli oma emä.
Karjan käve, löüse mina
koes ol' mattet oma emä.
Valge liiva mäe sisse,
suure halja turba ala.
Oma emä tõsta' pääd,
mina tõsta turbakeist.
Rist om rassõ rindu pääl,
kääbäs rassõ kässi pääl,
rist ei lase' ringuta',
kääbas kässi küünitä'.

RKM II 190, 469/70 (2) < Rõuge khk., Viitina v., Mõõlu k. - Kaljo Tarro < Emilie Kirk, 66 a. (1964) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Moonaka laul.
Kes tunnep mõisa moonamiist,
ärgu seisku tema eest,
kes tunnep temast alambat,
ei karda külma palavat.
Ta iga tahel valmis on,
nii kärmäst magab nagu konn,
kas olgu päeväl ehkä ööl
peat valmis olema ta tööl.
Kui väe(h) mõisal vastu ajap,
saab rublaga ta trahvitus,
kui põle rublat teenitu
küll mõisnik sedä ise teäp
(tint raamatusse sisse veäp).
Mino korteril ei ole ust,
kos puhada võin rahulist.
Tuul mängip minu kõrvu ees
nagu edendüse ees.
Vihm täidäp supikausikeist,
mis tuleb läbi katuse.
- - - - - - - - - - - - -
Et puuta andas kats või kolm,
kai aidast välja nagu tolm.
Ei mõisnik talle hobust anna',
naine kandis kotti kõveral.

RKM II 190, 471/2 (3) < Rõuge khk., Viitina v., Mõõlu k. - Kaljo Tarro < Emilie Kirk, 66 a. (1964) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pulma laul.
Ema korjas mustõ villu,
vaehtas ja kauples villu.
Tahtis pojal vesti teha,
mis oli peris poja ilu.
Kui neet villat kaarsitu
ja langas ärä kedratu,
kes s'oo kanga kudaja?
Makke Mai ol' kudaja.
Kudaja sai liha süvvä',
päälegi viil õlut juvva'.
Kui see rõivas valmis saie,
Esä-emä üle kaie.
Rätsepat küll minti otsma
säitsmest vallast, kihelkunnast.
Naagli poodist tuudi paelu,
verevit ja valgit paelu.
Panti ümbre vesti kaela.
Naagli poodist tuudi paelu,
nii et hobu kaksas kaela.
Ma lää liina, säält tuu teki,
teki toon ma tedre karva,
pad'a pööra pardsi karva,
mis ei hõõru' peiu pihta.
Nüüd või minnä' mehele,
tulgu mulle kosja'poiss.

RKM II 190, 472/3 (4) < Rõuge khk., Viitina v., Mõõlu k. - Kaljo Tarro < Emilie Kirk, 66 a. < Liisa Uibo (1964) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ringilaul.
1. Ma olli üksi vanake
ja kodo jäänü' lambake,
ei mind siin ilman sallitu,
ei mulle kosja tulnu' ka.
Valeri, valera, valerallalla,
ei mulle kosja tulnu' ka.
2. See olli minu oma süü,
mis mina tegin rumalast,
kui poisi öösi tulliva,
siis võtsi ma neid sõimada.
3. Na saiva mu pääl' vihatses
ja kirjudi mulle kirjakest.
See nimi oli nõnda kirjutõt,
et ma ole ära põlõtut.
4. Ne rohke silmäpisara,
mis minu silmist joosiva,
kui nu' saas kokko korjattu,
võis kümme hobõst joodetu.
See laul om kuultu Uibo Liisa käest, kes oli Tartu puult peri ja elli Rõugeh köstri puul.

RKM II 190, 473/4 (5) < Rõuge khk., Viitina v., Mõõlu k. - Kaljo Tarro < Emilie Kirk, 66 a. (1964) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ringmängu laul.
Sääl Riia liina väraval
seisis illus roosiaid.
Sääl roosiaia keskel
kolm ilusat neiut.
Mina võtsin ühe,
vend võttis tõise,
lase kolmandamal juurde(?)
roosiaida seisma.
Oh, tule, tule, neiu,
liiguta neid väravaid,
neid väravit päästen
tunnet sina rõõmu.
Sina kõrtsis käija,
sina viina jooja,
sina kaardimängija,
sina hobuseparsnik.
Vahelaul:
Kes tal roosi rindu pistis(?),
see tal pilk ta silma sihtis.
Tuule', tormi', maru' valju',
koledad ja külmad käed
võtsid õie purustada,
neiu truudust unustada.

RKM II 173, 75/7 (1) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Latsilaul.
Piiri, piiri, pääsukõnõ,
tsiiri, tsiiri, tsirgukõnõ.
Kos su kulla pesäkene?
Varikun varva otsan,
kuiva kuusõ ossa pääl.
Kos tuu kuus jäi?
Vanamiis ragi maha'.
Kos tuu vanamiis jäi?
Ärä' kuuli.
Ko'es tedä matõti?
Pikä pindrõ otsa pääle.
Kos tuu pinnõr jäi?
Hain kasvi pääle.
Kos tuu hain jäi?
Vikat niitse maha'.
Kos tuu vikat jäi?
Kivi lei katski.
Kos tuu kivi jäi?
Merde vüürdü.
Kos tuu meri jäi?
Must härg jõi ärä'.
Kohe must härg jäi?
Lauta pagõsi.
Kohe tuu laut jäi?
Tuli palut maha'.
Ko'es tuhk jäi?
Kana' sablidsi lakja.
Kohe nuu' kana' jäivä'?
Taivalõ lintsi.
Minkas näile perrä mintäs?
Tulitsite tungõldõga,
vasitsite vangõrdõga.
Mis sääl taivan tetti?
Kullast korvi koeti.
Niimuudu vana' inemise' puul lauldõn opsiva' latsilõ.
Ku kats last oll, sõs üts küsse ja tõõnõ vastas.

RKM II 173, 84 (8) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Salm.
Vanatütruk, rõipõluu'.
Sa piat Reoli suu pääle minemä.
Suvõl viise nõgõlma,
talvõl lummõ sõgõlma.

RKM II 173, 123 (52) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mii' kakimi ütskõrd linnu. Sõs läts kats mustan rõivan miist müüdä. Muidu' antas õks "jõudu" vai "jummal appi", aga nuu' es ütle midägi. Üts vanõmb kakja nakas laulma:
"Minke müüdä', musta' mehe',
tõrkõ müüdä', tõrvaskannu'.
Kes ei tunnõ' tervitä
ega anda "jummal appi."
Ku mehe' tagasi tulliva, sõs nää' küll teredi.

RKM II 173, 173/4 (31) < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. - Kalev Kalkun < Linda Kalkun, s. 1918 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Haani miiss.
:,: Haani miist ei või joht laita :,:
:,: uma haha kuuõga. :,:
:,: Haani miiss vidi lubjakive :,:
:,: kats-kolm päivä Võrolõ. :,:
:,: Sääl tää astõ Tiganiku puuti :,:
:,: uma kolmõ kopkaga. :,:
:,: Tahtsõ osta püksi nöpsi :,:
:,: uma higivaiva iist. :,:
:,: Sõs tää nägi silgupüttü :,:
:,: Tiganiku leti iin. :,:
:,: Sääl tä pallõl poodi säksä: :,:
:,: "Esänd, lupa' hämmätä." :,:
:,: "Hämmä', no hämmä, Haani miiss :,:
:,: uma küdsi kardokat!" :,:
:,: Haani miist ei tohi' laita :,:
:,: uma haha kuuõga! :,:
(Märkus. Lauldes tuleb iga värssi või rida korrata.)

RKM II 173, 174/7 (32) < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. - Kalev Kalkun < laulualbumist (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kolhoosilaul.
Ümberringi mäed ja orud,
taadi-ridi-raa,
järvi üle mitme saja,
taadi-ridi-raa.
:,: See on Haanja mägismaa,
millest tahan jutusta. :,:
Ilu ei saa patta panda,
taadi-ridi-raa,
suuri saake ohvrilt võtta,
taadi-ridi-raa.
:,: Nii on lood meil "Munamäel"
"Tasujas" ja "Tammemäel".* :,:
Mõni asi veab viltu,
taadi-ridi-raa.
Tasane* see teeb vaid sõitu,
taadi-ridi-raa.
:,: Jutustada tahan ma,
tähele nüüd pane sa. :,:
Metsatööle, põhuveole,
taadi-ridi-raa,
aetakse kui mõisatööle,
taadi-ridi-raa.
:,: Brigadir on päris hull -
ei ta anna rahu mul. :,:
Mõni veab nahka päeval,
taadi-ridi-raa,
öösel aga tööle käib,
taadi-ridi-raa.
:,: Jaan, no astu rutuga,
hommik pea nüüd saabub ka. :,:
Normipäevi mõnel vähe,
taadi-ridi-raa,
arstitähti üle saja,
taadi-ridi-raa.
:,: Koobak, olen haige vist,
anna tööst mul vabastust. :,:
Raha saame üsna vähe,
taadi-ridi-raa,
turule viib mõni nahka,
taadi-ridi-raa.
:,: Kauplema peab kõigega,
muidu läbi küll ei saa. :,:
Revisjon on tööst meil väsind,
taadi-ridi-raa,
kevad äratab nad üles,
taadi-ridi-raa.
:,: Keera käised ülesse,
asu tööle kallale. :,:
Mitmed veavad vägikaigast,
taadi-ridi-raa,
kasvõi Munamägi paigast,
taadi-ridi-raa.
:,: Jüri, tõmba hoolega,
võit, see peab tulema. :,:
Lumi sulab, päike paistab,
taadi-ridi-raa,
maa meilt ootab käsi kärmeid,
taadi-ridi-raa.
:,: Külvama peab hoolega,
vili siis lööb mühama! :,:

RKM II 173, 178/80 (33) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Salme Lepp, s. 1897 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sääl Peetri linnas...
Sääl Peetri linnas, kus vaikinud kära
ja kõik maailm oli hingamas,
üks noormees vangide trellide taga,
ta kurtis kadund priiusest:
"Mind kuuldkõ, vaiksed Neeva jõe lained,
mind kuuldkõ, tähed taiva all.
Mind kuuldkõ, kõrgõd vangide tornid
ja andsis andmist ankõ mul.
Mu süä oli ka kord puhas,
ma armastasin palavalt
üht kenad neidu, kelle peräst
nüüd pia ma vangin olõma.
See oli ühel suvisõl õhtul,
just nagu maikuu hommingul,
ma roosiaias väljas istsin
ja ootsin oma kallimat.
Ta tuli, aga mitte üksi,
üks noormees seldsis temaga,
mu süda hirmsas vihas kees,
ma tahtsin teda surmata.
Mul pistul paukus, ohver langes
ja neiu hirmsast' kiljatas:
"Mu kallima sa tapsid ära,
sa olõt hirmus mõrtsukas!"
Sõs sandarmit mu kinni võtsit
ja viisit vangihoonõhõ.
Siin Peetri linnas kõrgõs tornis
pean raudu kandma eluaig.
Jää jumalaga, kuldnõ põli,
jää jumalaga, minu õnn!
Jää jumalaga, petis neiu,
ei teineteist me enam näe.
Siin Peetri linnas kõrges tornis
pean raudu kandma surmani.
Ma oma elust õnnõ lootsin,
kuid õnnõtus sai osaks mul."

RKM II 173, 180 (34) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ants oll väikene sannamees.
(Teatakse viisi, kuid kõiki sõnu mitte.)
Ants oll väikene saunamees,
sann oll suurõ mõtsa seen.
Hundi', karu' ka kõisid sees...
Sõs Ants pand säidse tsika tõlla
ette ja sõit mõisalõ kaibama,
vana immiss oll kõgõ iin.
Vahelõ laulti: "Juuli vallõraa..."

RKM II 173, 183/6 (1) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Salme Lepp, s. 1897 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tõmpsit pikä' püksi' jalga.
Tõmpsit pikä' püksi' jalga,
võtsõt taadõvkaki sälgä.
Trullai-ruudi rallal-laa,
trullai-ruudi rallal-laa.
Võtsõt kõrdsist poolõ tuupi
kibõdat ja vihajuuki.
Trullai-ruudi rallal-laa,
trullai-ruudi rallal-laa.
Käändset sisse naabri käärul,
mõtlit: "Nüüd vii viina Leenul!"
Trullai-ruudi rallal-laa,
trullai-ruudi rallal-laa.
Tarrõ astõt, istõt anti,
kohvitassi laual kanti.
Trullai-ruudi rallal-laa...
Sina rääksid ääri-viiri,
alustasid jutunüüri.
Trullai-ruudi rallal-laa...
"Mul om kadund kana kirju
või om joosnu' teile varju?"
Trullai-ruudi rallal-laa...
Perepapa juttu mõistsõ
ja sul targalt ärä' kostsõ
Trullai-ruudi rallal-laa...
"Mul om kannu neli tükkü,
tuu ja säe nad sullõ ette.
Trullai-ruudi rallal-laa,
trullai-ruudi rallal-laa.
Kui sa võtat vanast liigist,
kaasavara saat sa kõigist.
Trullai-ruudi rallal-laa...
Lehmä saat ja lambakar'a,
pulma ajas tapa här'ä.
Trullai-ruudi rallal-laa...
Kui viil jummal annab päivi,
püüä ka viil merest kallu.
Trullai-ruudi rallal-laa...
Kupa' võtat noorõst liigist,
ilma jäät sa sellest kõigõst."
Trullai-ruudi rallalaa...
Kui mul noorõmbat ei anta,
jätä maha' vana tantõ.
Trullai-ruudi ralla-laa,
Trullai-ruudi ralla-laa.
Ta om vana kassi mooti,
kes tiib talvõl ahju vooti.
Trullai-ruudi ralla-laa,
trullai-ruudi ralla-laa.

RKM II 173, 186/9 (2) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Salme Lepp, s. 1897 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kord sõitis Piitre küläs.
Kord sõitsõ Piitre küläs sääl,
käis pruuti omal otsimas.
Valõriih, valõraah, valõrallala,
käis pruuti omal otsimas.
Kui Aru tuppa jõudsõ tää,
kolm neiud nägi oma ees.
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
kolm neiud nägi oma ees.
Kolm küsümist ma anna teil,
kes vastust tuu, see minul om.
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
kes vastust tuu, see minul om.
Mis pikemp om viil pikäst üüst,
mis sügävämb om mereviist?
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
mis sügävämb om mereviist?
Mis ohakast om terävämb,
kes kur'ast naisest õelamb om?
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
kes kur'ast naisest õelamb om?
Mis rohust rohilidsemb viil,
kes kur'ast naisest õelamb viil?
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
kes kur'ast naisest õelamb viil?
Kats õdõ jäid sääl mõtlõma,
kuid kolmas vastas kõrraga.
Valeriih, valõraah, valõrallalaa,
kuid kolmas vastas kõrraga:
"Arm pikemb om viil pikäst üüst,
põrgu sügävämb om mereviist.
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
põrgu sügävämb om mereviist.
Kiil ohakast om terävämb
ja kurat naisest õelamb om.
Valõriih, valõraah, valõrallala,
ja kurat naisest õelamb om.
Värm rohust rohildsemb viil
ja kurat naisest õelamb viil.
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
ja kurat naisest õelamb viil."
Sa olõt vastand õiõtõ,
mu oma saat sa olõma.
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
mu oma saat sa olõma.
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
mu oma saat sa olõma.
Sest ütlen, neiud, ikka teil:
teil olgu ikka kindel miil.
Valõriih, valõraah, valõ rallalaa,
teil olgu ikka kindel miil.
Ku peigmiiss küsüss kavalast,
sõs vastust ankõ avalast.
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
sõs vastust ankõ avalast!
Seda laulu kuulsin ma 1963. a. 30. novembri õhtul raadiost saates, milles räägiti laupäeva veetmisest Saaremaal enne ja nüüd.
Sõnad olid küll samad, aga viis hoopiski erinev käesolevast. Samuti ei esinenud seal refrääni.

RKM II 173, 190/2 (3) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Salme Lepp, s. 1897 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mul süä siin kergis ja kiib,
mind otsata rahutuks tiib.
Mul ojad ja ohtjad on ees,
ma olõ üts õnnõtu mees.
Nii nuttis ja kurtis ta sääl
jõe kaldal, kus roosid vii pääl.
Sõs vagusi mõttõssõ jäeb,
üht pilti vee pinnal ta näeb.
Üht neiud ku taivanõ ilm
tõi ette tä unistav silm.
Kuldkannõl täl kõlisõs käen...
Nii istsõ tää lainide väen.
Ta laulis: "Kõik maapäälne arm
om tühi ja kaduv kui põrm.
Arm üksi veevoogudõ seen.
Oh tulõ mu juurõ, sa mees.
Sind ootavad teenijad all
veetemplis, kus särab kristall.
Kus kullast ja hõbedast puud,
sääl anna ma, noormees, sul suud."
Sääl mõtlõs sõs unistav mees:
"Suur voli vist voogudõ sees...
siin ilman om hädä ja piin,
vee vilus, tõest' ilus om siin.
Ma tulõ, ma tulõ, mu neid,
mu õnnis ja õnnõlik leid!
See süäme rõõmsaks mul teeb,
et vesigi kohab ja keeb."
Neid tõmmas ta kaenlassõ sääl
ja kadus veevoogudõ päält.
Veel lainiten nätä' om ring,
kos kattõ see õnnõtu hing.
Niimoodi lauldi seda laulu siis, kui teda üksi lauldi, aga kui lauldi "tsõõrin" (ringmängus), siis lauldi iga salmi, s.t. iga 4 värsi järel refräänina:
"Nuta poiss ja kurvasta!
Ega ma sind ei armasta.
Nuta poiss ja kurvasta -
ega ma sind ei armasta!"
Muidu käidi tsõõris, aga kui tuli refrään, siis tantsiti tsõõri sees. Enamus käesolevatest lauludest (nii selles kui I vihus) on tsõõrilaulud.

RKM II 173, 193/5 (4) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Salme Lepp, s. 1897 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üts jahimiiss läts vällä.
Üts jahimiiss läts vällä
sääl kasõmõtsa puul,
üts jahimiiss läts vällä, vällä
sääl kasõmõtsa puul.
Suvi oli kätte tulõman,
tali oli müüdä minemän,
toominga ja õiõnupu'
naksi valla minemä.
Tal tii pääl vasta tuli
noor illus tütärlats.
Tal tii pääl vasta tuli, tuli
noor illus tütärlats.
Suvi olli kätte tulõman,
tali oli müüdä minemän.
Toominga ja õiõnupu'
naksi' valla minemä.
Ta teretäs ja küsis:
"Kos puul su mõttõ om?"
Ta teretäs ja küsis, küsis:
"Kos puul su mõttõ om?"
Suvi olli kätte tulõman...
"Kos muial om mu mõttõ
ku kasõmõtsa puul?
Kos muial om mu mõttõ, mõttõ
ku kasõmõtsa puul?"
Suvi olli kätte tulõman...
Siis võtamõ nüüd sõrmust
siin so'ga vaheta,
sest võtamõ nüüd sõrmust, sõrmust
siin so'ga vaheta.
Suvi olli kätte tulõman...
See panõ' hindäl sõrmõ,
jää pruudiks minulõ.
See panõ' hindäl sõrmõ
ja kanna' eluaig.
Suvi oli kätte tulõman,
tali oli müüdä minemän.
Toominga' ja õiõnupu'
naksi valla minemä.
Niimoodi laulab seda laulu vanem põlvkond, kuid keskmine põlvkond laulab kordussalmina
"Suvi olli kätte tulõman..." asemel:
"Hurraa, sest neiud elagu
ja vanadpoisi suregu.
Nad suregu ja suregu!"

RKM II 173, 196/8 (5) < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. - Kalev Kalkun < kogujalt (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kos käüsit, väike Annake?
:,: Kos käüsit, väike Annake? :,:
Valõrillalaa, valõrallalaa,
ai ridi radi rallalaa.
Ma käüsin mõtsan kõndiman
ja mõtsan marju noppiman
(ja linnupesi otsiman).
Valõrillalaa, valõrallalaa,
ai ridi raadi rallalaa.
Kes om su hiussit sasinu,
kes om su kleiti rebinü?
Valõrillalaa, valõrallalaa,
ai ridi radi rallala.
Miks oled sa nii ehmahtand,
kes on sind väga ehmahtand?
Valõrillallaa, valõrallalaa,
ai riidi-raadi rallalaa.
Tuul om mu kleiti rebinü,
ta om mu hiussit sasinu.
Valõrillalaa, valõrallalaa,
ai ridi-radi rallalaa.
Mind pole keegi ehmatand,
mind jänes põõsas ehmatas.
Valõrillalaa, valõrallalaa,
ai ridi raadi rallala.
Kuid ära salga, Annake -
küll me su lugu teame.
Valõrillalaa, valõrallalaa,
valõridi-radi rallalaa.
Selle laulu sõnad on vahelt ununenud. Selle laulu kordussalmi laulmisel on samuti erinevusi.
S. Lepp laulab:
"Ai rillalaa, ai rallalaa,
ai ridi roosa rallalaa."
M. Kirbits laulab:
"Ai rillalaa, ai rallalaa,
ai ridi radi rallalaa."
Mõned noored, kes laulu oskavad, laulavad:
"Valerillalaa, valerallalaa,
valeridi radi rallalaa."
See laul ei ole mul ühe kindla isiku käest üles kirjutatud, vaid iga laulja ütles mõne rea juurde. Ja kui seda M. Kirbitsale lugesin, ütles ta selle laulu sõnad nii ennem ka olnud, ainult, et mõned read olid veel, neid aga ta enam ei mäletavat.

RKM II 173, 199 (6) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
"Ku sa' sukugi ei taha',
et ma siin pia elämä,
lasõ hinnäst õkva maha'
edimädse pauguga."
"Lõpõta nüüd oma nuttu -
päseda võit vaiva seest.
Mina joosõ kodu ruttu,
tuu sull' püssä taadi käest".
See' olevat ka pikk laul olnud,
kuid nüüd on ta ununenud.
Siin ümbruses mäletab seda laulu ainult M. Kirbits ja temagi ainult osaliselt.

RKM II 173, 200/1 (7) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Olli mina väikene mehekene.
Olli mina väikene mehekene,
põlvõpittu poiskõnõ.
Vat luu, vat lulii,
põlvõpittu poisikõnõ.
Üüse pessi mõisarehet,
päivä künni mõõdumaa.
Vat luu, vat lulii,
päivä künni mõõdumaa.
Panni hobu lumpi süümä,
esi' hiitsi magama.
Vat luu, vat lulii,
esi' hiitsi magama.
Varas tulle varikust,
kuri miiss tull kuusistust.
Vat luu, vat lulii,
kuri miiss tull kuusistust.
Varast tillo täkkukõsõ,
rohilidse ruunakõsõ.
Vat luu, vat lulii,
rohilidse ruunakõsõ.
Isa üte'l: "Missa' ikõt, pojakõnõ. Istu' Hallilõ sälgä ja sõida' üle Kivestümäe, Kivestüneiu' nägevä.
Seda laulu oskab ainult M. Kirbits nii kaugele. S. Lepp oskab ainult algust. Nüüd õpetatakse seda laulu koolis, kuid teistmoodi sõnadega ja viisis on ka natuke erinevust.

RKM II 155, 163/4 (4) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Mari Sikk (Hütt), s. 1877 (1961) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui väikene olin.
1) Kui väikene olin, karjas käisin,
leuse, kus mu isa-ema.
Halja liivamäe otsas,
ilusa halja turba all.
2) Sääl ma kaibsi omal emal,
mis tegi võõrasema.
"Nõsta pääd, emakene,
mina tõsta turbakest."
3) "Rist raske rindu pääl,
kääbas kõva käsi pääl.
Rist ei lase ringutada,
kääbas käsi küünutada."
4) Sääl ma kaibsi, mis tege võõrasema.
Võõrasema saatse minno uibo
manu vitsu lõikama.
Uibost pudusi valge häilmet,
need olid minu silma vesi

RKM II 155, 164 (5) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Mari Sikk (Hütt), s. 1877 (1961) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vangilaul.
1) Pruut on pääst kui roositaim,
värises minu silma sees,
aga kui ta saab mu naiseks
on kui madu põrgu sees.
2) Kas ei ole seda näinud,
et kui mõni vaene mees,
kui pulmad on ära tehtud,
elab kui põrgu sees.
3) Armsad sõbrad, vennad,
võtke seda õpetust,
kui pulmad on tehtud,
kahetsete nutuga.

RKM II 155, 167 (1) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Mari Sikk (Hütt), s. 1877 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Poissmehe elu.
1) Küll kurblik on poissmehe elu,
heameelega võtaksin naist...
Pagan teeb see aga peavalu,
ei leia ma ühte ega teist.
2) Küll olen ma kosjas käinud,
mitu ja mõndagi neidu näinud,
ma ruttu sain vastuse,
Sule talumats ma ei läe.
(Peaks järgnema.)

RKM II 155, 167 (2) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Mari Sikk (Hütt), s. 1877 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sulase unistus.
1) Ei taha ma olla sulane,
maaelu ei meeldi minule,
lähen linna saksa mängima
ja uhket elu elama.
2) Ei vaeva mind sääl raske töö,
aga päevad otsa lulli löön.
Öö takka järele ei tööd
ma tee kunagi.
3) (--- vahele jäänud.)
4) Mulle nuuskamiseks taskurätt, ei
pruugi mul nina kahe sõrmega nuusata.

RKM II 155, 168 (3) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Mari Sikk (Hütt), s. 1877 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
1) Juku, Eedi, kõik nad vaatavad,
üksi rikast neiut tahtvad,
Ref. Tralala, tralala, tralala laskvad
tantsu pillita. See on poiste lipukiri,
vaestel olgu nipitiri.
2) Raha paha, poisid hüüdvad
kulla kuljuseid puudvad.
Ref. Tralala, tralala, tralala laskvad
tantsu pillita. See on poiste lipukiri,
vaestel olgu nipitiri...

RKM II 155, 169 < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Taga Kolga
Herikutsi? kellamael
suure pühi sokari,
kus sigu, lambaid tapeti.
Silma näevad, kõrvad kuulvad,
aga suu ei maitsnud midagi.

RKM II 155, 175 (1) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Meeta Render (Urbanik), s. 1896 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Herrad surevad, mõisad põlevad,
memm küses sibulat pannil.
Telefon, telefon säädust tõi,
tulepomm lahki lõi.

RKM II 155, 258 (2) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Leena Leosk (Köster), s. 1869 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sulase unistus.
Ma magaks
kella kümneni,
kui neiu oleks ma,
aga minu kõht on
ära kuivanud
silgu leivaga...

RKM II 155, 258 (3) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Leena Leosk (Köster), s. 1869 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ema süda.
(Üks paigake siin ilmas on)
Kas ema süda tunned sa...

RKM II 155, 258 (4) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Leena Leosk (Köster), s. 1869 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Õrn ööbik.
Õrn ööbik, kuhu tõttad sa
sel lahel lehekel lehekuul.

RKM II 155, 260 (6) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Leena Leosk (Köster), s. 1869 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kirju kukk tuli toast välja.
1) :,: Kirju kukk tuli toast välja,
soputas ja tegi nalja. :,:
2) Lubas Tohvri aeda minna,
et saaks Tohvri kanu kaia.
...

RKM II 155, 263/4 (4) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Palu t. - Edgar Kuuba < Miina Pang (Punt), s. 1885 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lapsepõlvelaul.
1) Õnne aig, kus lill ja kaja
kodunurmel mind veel teretas,
meeles mul veel isamaja,
kus kallis ema kaisutas.
2) Õnne aig, sa kallis lapsepõli.
Oh, tule veel, oh korraks tagasi.
Lapsepõlv, kus süda rõõmu leidis,
las veel astun sinu radasid.
3) Õnne aig ei tule enam tagasi,
ajamerest jäädavalt uinutab,
isamajagi siin enam pole,
kurtes võõral rajal, rändan ma.
(Laulul on viis.)

RKM II 155, 265 (1) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Elma Pang, s. 1914 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Maailma loomine.
1) Algus oli esmaspäev.
Maa, see loodi teisipäeval,
kolmapäeval juba nähti
päikest, kuud ja taevatähti.
Ahv ja abielumees loodi
neljapäeva sees.
Reedel alles madu tuli,
laupäeval Eva kohal oli.
2) Pühapäeva rahu see
polnud maksev huuldele.
Tänapäeva ikka sama armastus suudlusega.
Kuigi maailm läheks hukka
armastuse suudlusega,
kuigi kurat istuks kukil,
suudeldakse ikkagi.
(Viis: Vanasti, kui maailm loodi.)

RKM II 155, 266/7 (1) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Pang, s. 1883 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jahilaul.
1) Küll metsas, ka luhal,
ma rändan igal kohal.
:,: Ali lo - ma olen
lõbus jahimees. :,:
2) Ma lasen hunte,
hirvi, põtru õige ruttu.
Ka reinarüü jääb mulle.
:,: Ali lo - ma olen
lõbus jahimees. :,:
3) Kui istun mättal maha,
ei lauda ma siis taha,
mul mururohust küll.
:,: Ali lo - ma olen
lõbus jahimees. :,:
4) Kui lõpeb metsakära,
lähen koju ma ära.
:,: Ali lo - ma olen
lõbus jahimees. :,:
(Laulul on viis.)

RKM II 155, 267/8 (2) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Pang, s. 1883 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Õpetaja, peris siga.
1) Õpetaja, peris siga,
tal on mitu puudust, viga.
Sirib, lurib, vantsib,
käega vastu kantslit kopsib.
Kuus päiva päe õpib,
seitsmendal välja klopib.
Opab mehi, opab naisi,
selle eest tal vald ja mõisa.
Säänest pane sitapütti,
klopi nii, et seal saab pulli.

RKM II 155, 381/2 (1) < Rõuge khk., Sokari k. - Eva Jänes, Antsla keskkooli õpilane < Juuli Karjus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kaugel, kaugel vaenuväljal
Augustovo metsa all
näha vaikne hauaküngas,
künkal lihtne valge rist,
sinna ühisesse hauda
maetud mitu sõjameest.
Mitu vaprat Eesti venda
puhkavad seal igavesti,
ei neid ehi hauda lilled,
ei näha pärga ka.
Pole keegi nutnud pisart
nende vilu haua peal.
Ainult hauda ehib lilled,
künkal lihtne valge rist.
Oh, te kallid sõjamehed,
kes te hauas puhkate,
te nimed põlvest põlve
kustumata elagu.

RKM II 148, 242 (14) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Mäe otsas
1) Mäe otsas kalju lossis
õitses mul üks õieke.
2) Lossiherra ainus tütar
oli minu armuke.
3) Võtsin õhtul kandle kätte,
sammusin siis lossi pool.
4) Lossi aken seisis lahti,
armukene laulis seal.
5) Aasta perast läksin jälle
sedasama tutvad teed,
6) Lossi aken seisis kinni,
ei sealt kuulnud ühtki häält.
7) Surnuaiast kõlas mulle
tumedalt üks tuttav hääl.
8) Kurvad laulud lõi ta mulle,
kurvalt kuulsin ma ta häält:
9) "Olen lahti ilma vaevast,
tule ka mu juure sa.
10) Teistel armastus on magus,
meile vihakarikas."

RKM II 148, 243 (15) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Karjase hommikulaul
1. Hüiavad pasunad, tõuskem üles magajad.
Lähame, karjase, metsa karjaga.
Tallekesed, lambad ka on kõik rõõmsalt meiega.
Siit ja sealt põllu pealt
kuuluks lauluhäält.
2. Liblikat kõiguvad, metsa poole lendavad.
Mullika tammuvad vilu otsima.
Metsas on nii varske õhk, metsas selge siidi põhk.
Metsa sees põesa sees selge allik ees.
3. Päike nii vagusi vajub ikka edasi.
Pilved ka ujuvad üle metsa - maa.
Päike läheb loojale, lahme koju, karjase.
Rõõmus meel ikka veel kõnnib meie eel.

RKM II 148, 243/4 (16) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Oja ääres.
1. Oja ääres puude vilus
lillerikka aasa pääl
leidsin lille, mis nii ilus,
ei ta sarnast polegi.
2. Lille ilu ihaldades
ligemalle läksin ma,
kätt saal välja sirutasin,
tahtsin lille noppida.
3. Aga rohust rooma välja
uss ja ütles minule:
"Ära ligemale astu,
ta ei õitse sinule."

RKM II 148, 244 (17) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Oh, ma vaene.
1. Oh, ma vaene, miks ma läksin
joodikulle mehele?
Joodikul saad nälga näha,
ei saa enam tagasi.
2. Oh, mu ema, oh, mu isa,
miks te mind küll kasvadit!
Parem võinuks jõkke heita
või ka jõe laintesse.
3. Seal mind vesi veeretanud
ja mind suureks kasvatand,
hirvelehm mind oleks jootnud
oma rinnapiimaga.

RKM II 148, 245 (18) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Miks sa nutad?
Mees:
Mis sa nutad, mis sul viga,
minu kallis naisuke?
Kas sul puudub puhast leiba
või ei armasta sa mind?
Naine:
Mul ei puudu puhast leiba,
sa ei ole armas mul.
Mees:
Miks siis võtsid mulle tulla,
kui ei olnud armas sul?
Naine:
Vanemad mind sulle sundsid
vastu tahtmist minema.
Mees:
Lahutagem sängiriided,
laulatuse sõrmused.

RKM II 148, 245/6 (19) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Kloostris
1. Nüüd siin kloostris igavuses
omad päevad lõpetan,
nutan härdast, kaeban valjust,
oma häda jumalal.
2. Ema, kes mind sünnitanud,
tema palet pole näind,
isa, kes mind kasvatanud,
hingab ammu mulla all.
3. Peigmees, kes mul tõutanud
truiks jääda surmani,
aga noorte meeste sõna
on kui lumi kevadel.
4. Kui ma ükskord ära suren,
igaveste hauda lään
ja siis mõtle selle peale,
arm ja õnn on üürike.
5. Peigmees, sulle mälestuseks
omad parlid jätan ma,
mis ma ikka kaelas kandsin
musta siidipaelaga.
6. Istuta mu haua paale
lilled helesinised,
istuta, kui päike paistab,
lilled hauda varjama.

RKM II 148, 247 (20) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ringimängu laul.
Kus käisid, veike Annake,
kus käisid, veike Annake?
Ref. Oi rillalla, oi rallalla
oi ridi roosa rallalla.
:,: Ma käisin metsas kõndimas :,:
Ref.
:,: Ja roosi lille noppimas :,:
Ref.
:,: Mis oled sa nii ehmatand :,:
Ref.
:,: Mind jänes põesas ehmatas :,:
Ref.
:,: Kes on su kleiti rebinud :,:
Ref.
:,: Mets on mu kleiti rebinud :,:
Ref.
:,: Kes on su juuksid sasinud :,:
Ref.
:,: Tuul on mu juuksed sasinud :,:
Ref.

RKM II 148, 248 (21) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ringilaul.
Jahimees.
Üks jahimees läks välja
seal kasemetsa pool,
üks jahimees läks välja, välja
seal kasemetsa pool.
Ref. Sui oli kätte tulemas,
sui oli kätte tulemas,
:,: Toomingad ja õienupud
olid lahti minemas. :,:
:,: Tal tee pääl vastu tuli, tuli
noor ilus tütarlaps. :,:
Ref.
:,: Ta teretas ja hüüdis, hüüdis:
"Kus pool su mõtted on?" :,:
Ref.
:,: "Kus mujale mu mõtted, mõtted
kui kasemetsa pool. :,:

RKM II 148, 249/50 (22) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Kaks neidu.
Ringilaul.
1. Kaks neidu metsa kõndma läks,
kaks neidu metsa kõndma läks,
üks rikas, teine vaene,
üks rikas, teine vaene.
Ref. Ta rittas tiritam, tiritam,
ta rittas tiritam, tiritam.
Taadi ridi raa, taadi ridi raa.
2. :,: See küsis rikka käest: :,:
:,: "Miks oled sa nii murelik?" :,:
Ref.
3. :,: "Ma võin küll sulle ütelda, :,:
:,: mis olen ma nii murelik. :,:
Ref.
4. :,: See poiss, kes mind nüüd armastab, :,:
:,: see armastab meid mõlemaid." :,:
Ref.
5. :,: Poiss istus kaugel vii puu all :,:
:,: ja kuulis kõik neid sõnu. :,:
Ref.
6. :,: Ta ohkas raskest südamest: :,:
:,: "Mis pean ma, vaene, tegema? :,:
Ref.
7. :,: Kui rikka naise võtan ma, :,:
:,: kus jääb see vaene üksinda. :,:
Ref.
8. :,: Parem jätan maha mõlemad :,:
:,: ja kosin omal kolmanda." :,:
Ref.

RKM II 148, 250/1 (23) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Jüts.
Juts oli rikka jesa poiga,
Juts oli rikka jesa poiga.
Võtse vaest last armasta,
võtse vaest last armasta.
2. :,: Kui jesa sedä teedä saie, :,:
:,: saat är poja võõral maal. :,:
3. :,: Kuule, kuis me kellä lööva, :,:
:,: tiä ei kes koolnu um. :,:
4. :,: Tu nu mõrsja um är koolnu, :,:
:,: kellel hummen saaja um. :,:
5. :,: Kuus aga velle kirstu kantse, :,:
:,: kõik oli leina rõivasten. :,:
6. :,: Peigmees esi risti kantse, :,:
:,: pisar silmast tsilkuman. :,:
7. :,: Peigmees võtse vaiva väidse :,:
:,: lõigas hindäle kõrisse. :,:
8. :,: Las nu tsilguda mu veri :,:
:,: mõrsjakõse havvale. :,:

RKM II 148, 251/2 (24) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ringilaul.
Aadamil oli seitse poega,
seitse poega Aadamil,
Ei nad söönd, ei nad joond,
ei nad teadnud armastust.
Elasid kõik üheskoos ja siis tegivad kõik nii.
Tehti ringmäng ja üks oli ringi sees ja siis, kui lauldi, et siis nad tegivad kõik nii, siis see, kes oli ringi sees, mis see siis ees tegi, seda pidid kõik järgi tegema, ja see, kes nii ruttu järgi teha ei saanud, see pidi siis ringi sisse minema.

RKM II 135, 413/8 (1) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Seadus.
1) Kõik Vene riigi seadus
on ropp ja roojane
ja mõisnikute kubjas
meid rõhub rängasti.
2) Kõik aastad mööda läinud
on suure murega
ja meie silmad näinud
neid tooreid tegusid.
3) Siis rahvast vangi võeti
sel tapapingile
ja ridastikku seati
neid söödaks kuulile.
4) Ei laste nutukisa
neid röövleid liiguta,
nad maha tapsid isa,
oh, teie timukad!
5) Ka Tallinna on näinud
üht niisugust röövlitööd,
mis uuel turul teinud
on timukate käed.
6) Kõik nutvad meie isa,
oh, keiser halasta!
Kas meie nutukisa
ei jõua liiguta?
7) Ka keiser hüüdeid kannab,
kel käed punased.
Ta neile jõudu annab,
kel käed on punased.
8) Manzuurias ei olnud
neid täpseid ülemaid,
kus on see vaprus tulnud,
kes tapab kerjaid?
9) Kurupatkim magab kambris
jaapani neiuga
ja sõjavägi väljal
võitleb surmaga.
10) On taganemise meister
Kurupatkim, kuulus mees
ja surnute register
seisab tal silme ees.
11) Siis voolas verejõgi
seal sõjavälja peal,
aga mis Kurupatkim tegi?
Ta lakkus trahteris.
12) Seal koeraliha söödi,
kolm rubla maksis nael
ja vene tantsu löödi,
et raugeks nälginud kael.
13) Nüüd Vene kotkal häbi,
et Jaapan väike mees
ja peksis Vene läbi,
tal silmad häbi sees.
14) Üks lambapea seal leiti
ja sõtta saadeti,
see lepituseks hüüti,
suurt võitu oodeti.
15) Ei olnud rahval kinnitust,
mis tehti sõjateel,
sest rahva kulla võimul
ja võitu ei loodud veel.
16) Kui rahvast vaja võita
seal võimu välja peal,
nad võisid joosta peitu
ja siiski hirmu veel.
17) Kus mehine käsi voodist,
huraa, nad hüüdsivad
ja naisi-lapsi voodis
nad tappa püüdsivad.
18) Miks Keiser Maratiine
Alviine mägistel,
miks ei tee sõjamüra
meil vene jõgedel?
19) Seal timukad kõik ringi,
nad sõitvad tõlla sees
ja löövad vere mängu,
kõik oiged tema ees.
20) Timukate süüdi tundvad,
kui punast näevad nad.
Nad ise punast kannavad,
need kroonu ülemad.
21) Küll vere süüd on raske,
kellel ristid rinna peal,
ka punane pael uhkem,
on nende pükste peal.
22) Neil rinnas verevapid
ja mõõgad puusa peal,
neil kulda täis on kapid,
kõik meie vaev on seal.
23) Nebukatolt mehel
seamolli karjaga,
sai sõjavälja ligi,
läks põhja korraga.

RKM II 135, 419 (2) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Metsad kaovad.
1) Metsad kaovad silma näes,
hinnad tõusevad kõrgele,
sest et tarvidus on tõusnud
viimasel ajal jõudsasti.
2) Võsastik nüüd raiutakse
puha peksuvitsadeks,
vanem mets kõik võetakse
võllasteks ja silmusteks.
3) Metsad kaovad silma nähes,
hinnad tõusevad kõrgele,
kui ei tule ruttu lõppu
vabaduse a'al.

RKM II 135, 420 (3) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Eesti mees ja tema sugu.
1) Eesti mees ja tema sugu,
neist ei peeta kuskil lugu,
ei ole õigust Eestimaal
ei sõnal ega teol.
2) Ei me tea, mis see viga,
talupoega hüütaks "siga",
talupojal paksu turja,
sest et nema omma orja.
3) Vana Eesti härra kurjus,
kui ta karu viisil karjus,
mõni Eesti usupapp
on vihas kui mõru sapp.

RKM II 135, 421 (4) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Oh, vennad!
1) Oh, vennad, kuulge seda,
üks tuhat ja kakssada.
Üks tore, uhke rahvasugu,
kes täidab üksnes oma pugu.
2) Oh Eesti mees, sa vaene vilets,
sind hirmsat piinab junkruselts.
Kui viimast Eesti vanemat
siit rüütlimõõk viis hauda.
3) Armsad Eesti vennad,
vaatake tagasi,
oh, sa vaene Eesti sugu,
küll on hale sinu lugu.

RKM II 135, 422/3 (5) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Seapea laul.
1) See jäme linna lihunik,
kes haiseb viinast nagu sikk,
kui tema "savikõrtsi" sai,
siis tema sinna ööseks jäi.
2) Siis küsis kõrtsi Leena käest:
"Kuhu lähed sa õhtul magama?"
See Leena oli kaval küll,
sest talv oli külm.
3) Seepärast olen oppnud ma
kõrtsiahjus magama,
kui tuli kambris kustunud,
siis kobis kambrist tuppa ta.
4) Kui ahju juurde jõudis ta,
siis siga vastu tuli tal.
Siis seapea oli tal pükste sees
ja tagumine ots oli ees.
5) Siis kõrtsi mööda kihutas
ja pingid ümber virutas.
Siis Leena oli, kus ta koht,
naeris nii, et katkes kõht.

RKM II 135, 423 (6) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ei saa abi keisri käest.
1) Ei abi saa keisri käest,
kes rahva verest elab,
me peame iks omast
väest priiust taga nõudma.
2) Las herrad kadugu!
Meil priius tulemas.
Me peame iks võitma...
(Järgneb)

RKM II 135, 423/4 (7) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Orjalaul.
1) Oh mõeldes, miks sa ehmatad,
et kuuled santi tulevat,
ei võtta veskid sinu käest,
kepp ja kott on omast käest...
......
Viimane salm:
Vainu isa teada sai,
et kurat koopas komme sõi.
Pistu pika redeli tõi,
koopast kuradi välja tõi.

RKM II 135, 425 (8) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Seal Siberis Baikali taga.
1) Seal Siberis Baikali taga,
kus põlised metsad ja mäed,
seal kõndis üks rändur üksi,
kes ära vandus oma isade maad.
2) Ta kõndis läbi suure laane,
kus kõlas vaid lindude laul.
Tal seljas olid katkised rõivad
ja jalas närused saapad.
3) Kui Baikali äärde ta jõudis,
siis paadikese eest leidis.

RKM II 135, 425/6 (9) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Seal Siberis Baikali taga.
1) Seal Siberis Baikali taga,
kus põlised metsad ja mäed,
üks rändur sääl üksind kõndis,
ära vandus oma isade maa.
2) Ta kõndis läbi suure metsa,
kus kõlas vaid lindude laul.
Üht kotikest seljas ta kandis,
kus kuivand suhkarid sees.
3) Kui Baikali äärde ta jõudis,
üht paadikest leidis ta eest,
siis rõõmsasti ta paati astus
ja paadike libises vees.
4) Kui paadike kaldale jõudis,
oma emakese leidis ta eest.
Oh tere, oh tere, mu ema!
Kas isake elab mul veel?
5) Su isake ammugi surnud
ja vend Siberis sunnil
oma ahelaid kõlistab sääl,
aga naine sul kodus on ju.

RKM II 135, 501/2 (30) < Rõuge khk., Padusepa k. - Edgar Kuuba < Julia Aaduson, s. 1878 (1961) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanapoisi laul.
1) Ei naist ma võta selles ilmas,
saa lapsi kanda kottiga,
ei ole pisaraid ei ole silma,
mis naiste meestel lõpmata.
2) Ei iial taha ma teid,
neiud meelitada,
ma kardan, et köidad
minu jalad kammitsasse.
Ref. Kas elan maal ehk linnas,
kui olen mõistlik vanapoiss,
mu süda rahu, rõõmu täis
ja ela sa heas õnnes, vanapoiss.
3) Olen üks vanapoiss siin ilmas,
üks rahuline rändaja
ja siiski tütarlaste silmas
kui üks suur kurjategija.
Ref. Kas elan maal ehk linnas...
(Viis on)

RKM II 135, 503/4 < Rõuge khk., Padusepa k. - Edgar Kuuba < Julia Aaduson, s. 1878 (1961) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanasti, kui tüdruk tahtnud minna mehele, kuid enne ei saanud, kui teadis kümmet käsku, viit peatüki ja pidi lugema raamatud.
Ei ole koolis koolitat, ei tea, mis on aabits, vaid olen kolkija, minu käes on kolk ja roobits (rabai).

RKM II 130, 185/6 (73) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Põlva khk., Võru l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Talumeeste marss.
Kauem vikatid kanda ei taha,
lähker kaenlas ja leivakott käes,
piimakruusid kõik pillame maha,
silgud puistame karpide seest.
Silgusööjaks kas tahate jääda,
tunneb rõõmu sest toidust te kõht,
ühes või tahame ise nüüd süia,
ei enam meid täitma saa põhk.
Sest ülesse, hüüab meid põllumeeste hääle,
tund tulnud, kus pidusta vaja,
kui kutsub meid pudeli kaja,
elu tilgake, voolaku ta.
Kanda takusid püksa ei taha,
ei meil meeldi ka takune vest,
pastlad jalast me viskame maha,
jalad mustad, mis hoolime sest.
Pastlakandjaks kas tahate jääda,
meeldib jäädavalt takune vest?
Saapaid me jalga tahame saada,
pükstes kalevist peenikeist riid.
Nurka viskame adrad ja äkked,
need on vaevanud meid päevad ja ööd.
Tulgu mehed, kel kõrgemad mõtted,
tulgu, tehku nad nendega tööd.
Kaljaastjad me peksame puruks,
seda küllalt me lakkunud ju,
tahame saada veini, likööri,
mis vast rahustaks januva suud.
Sestse ülesse hüüab meid põllu?
Tund tulnud, kus trimbata võib,
kui kutsub meid pudelikaja,
käes meilgi on priiuse tund.

RKM II 130, 186/7 (74) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Tartu l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kas tunned maad.
Kas tunned maad, kus rendi olud
on korratumad, segased
ja võimumeeste paksud kõhud
ja paksud kõhud rasvased.
See on see maa, kus kupja nuut
on rahva turjal tantsinud.
Sest laulan nüüd ja ikka ka,
see maa on kuulus kupja nuudiga.
Kas tunned maad, kus mõisamajad
kõik haljad künkad ehivad
ja äärepoolsed rabarajad
me talupoegi toidavad.
See on see maa, kus hirmu sees
kõik kummarduvad saksa ees.
Sest laulgem nüüd ja ikka ka,
see on see kuulus sakste söödamaa.
Kas tunned maad, kus päris rahvas
saab paganateks hüütud veel,
me ainsaks hinge peatajaks
on alandlik ja orja meel.
See on see maa, kus mütsita
pean kõnelema saksaga.
Sest laulan nüüd ja ikka ka,
nüüd sakste ette astun mütsiga.

RKM II 130, 187/9 (75) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Monopol, sa püha paik.
Monopol, sa püha paik
siin laia ilma sees,
kus napsu võivad saada kõik,
kas olgu naine, mees.
Kui õhtul kõrtsust koju lään,
ma kõige etem mees,
mul saapad jalas porised,
pintsakil augud sees.
Seal kalarannas paadi all
mul sorukohvka ees
ja saianaise tütar Mai,
see armastab mind tõest.
Seal uhkes Viru uulitsas
mul vastu tuli preili,
tema ütles kella kümne aal -
te võite tulla meil'.
Mina elan Mardi uulitsas,
mul maja alles uus,
minu korter teise korra peal
ja korteri nummer kuus.
Mul majas uhke mööbel värk
ja kardin akna ees,
seal sohva peal sind armastan,
kui oled rahamees.
Ma ennast väga rõõmustan,
et kokku saime siin,
kolm rubla kätte saaksin ma teilt,
kui seda oleks teil.
Minu mamma seitse lehma peab
ja papa vabrikant
ja õde ülikoolis käib
ja vend on voorimees.
Minu õde Narva linnas käib
ja kannab kübarad,
ta teistest palju toredam
ja kõigil truiks jääb.
Preili ohkas: oh sa tume mats,
mis pastlaid kannad sa,
kas kübarad ei tunne sa,
mis ehib minu pead.

RKM II 130, 189/90 (76) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Nekruti laul.
Kui lehed kollendavad
ja lilled närtsivad,
:,: siis noored mehed lähevad
siit ära kaugele. :,:
Jää jumalaga, hüiab
üks noormees neiule
ja neiu silmast veeres
üks pisar palgele.
Ela hästi võeras linnas,
pea meeles kodumaad
ja ära nopi õisi,
mis võersil kasvavad.
Sest võerastel õitel
on okkad teravad,
sellepärast vaata ette,
kui kätt neil sirutad.
Oh, ärgu tuulde mingu
meie endine armastus,
vast kindlamaks veel jäägu
kui kalju, mis mere sees.
Kui armastad sina õisi,
siis armasta sina mind,
sest armastuse õisi
ju kandis minu rind.
Oh neiu, kas mina tohin
sind omaks nimeta
või on see tuulekohin,
mis välja näitad sa?

RKM II 130, 190/2 (77) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Rakvere linnas.
Veikses, veikses Rakvere linnas
vaikse oja kalda peal
ehitatud kivist maja,
raudsed trellid akna ees.
Oja kaldal väljas seisab
kurja näoga tunnimees
ja ta kurjalt üles vaatab,
silmad vihas säravad.
Õue peal on tunnimehed,
püssid käes ja valvavad,
kannatajaid on seal palju,
igas kambris leidub neid.
Mäest alla veereb vanker,
uhke härra istub sees,
pöörab ümber ja siis küsib
hobust kinni pidades:
"Kuule, sõber, ütle mulle,
kelle maja see siin on
ja kes peremees siin majas
ja mis tema nimi on."
"See on, härrad, kroonu maja,
Rakvere vangimaja ta
ja ta peremees siin majas
praegust Eesti Vabariik."
Mütsi võttes palvetades,
kui tema nägi vangisid:
"Oh, mispärast jumal nuhtleb,
teie, sõber, rääkige."
Kas sa mäletad kõik ära,
mis nad keegi tegivad,
vaata mul omal seitsmes suvi
... vabadust pole näind.
Kes on paari marga pärast,
kes on vandund, võltsinud,
kes on noore neiu pärast,
kes on röövnud, kes on tapnud.

RKM II 130, 192/3 (78) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Laul.
Olin noor ja tegin tükka,
tihti käisin trahteris,
aga nüüd, kui puudub raha, rikkus
pole saada kuskilt kopikat.
Kuub mul seljas üsna vana,
ööd ja päevad kannetud.
Aga nüüd, kui tädiranda rändan,
ära ajavad: mis sa räbal käid!
Olin noor ja õppsin kunsti,
tihti mängsin kandle pial,
aga nüüd, kui viin mul kurku hakkab,
pole enam rinnus tundmust mul.
Oma naist ja oma lapsi
võtsin hellast kaisuta,
aga nüüd, kui võtan vähe napsu,
kõik minu meelest ära kaob.
Kõik mu elu ja kodu,
kõik on ilma korrata,
riided need mul vedelevad nurkas
ja viiul, see on ilma poognata.
Kõik, mis mööbel on minu toas,
kõik on kolme jalaga.
Kapi uksed, need on ära lagund,
voodi, see on ilma põhjata.
Tihti vaatan aknast välja,
uhke inimeste pial.
Kübarad kõik daamed pias kannavad,
meestel läikvad hõbekepid käes.
Kui mina ükskord ära suren,
vähe pattu kaasa viin,
siis minu haua piale nutma käi,
seitse kassi ja üks vana koer.

RKM II 130, 194/5 (79) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Postitroika.
Kiirelt sõidab postitroika
läbi luha lauluga,
luhast laul meil vastu kajab:
"Jäe jumalaga isamaa."
Admiistratsia meid rõhub,
ei lase rahus elada,
kivist müürid kuivatavad
ja trellid rinda rõhuvad.
Minu isa ja minu ema
jäivad mulle tundmata,
võera rahva hulgas mina
ju pidin üles kasvama.
Kooli nad ka pannid mind
ja mis kasu tõi see mul,
varga nime sõimusõna,
mis mulle ainult tundmata.
Keegi hoolt ei tahtnud kanda
ja kõik mind nad vihkasid,
keegi tööd ei tahtnud anda,
hulguseks mind sõimasid.
Nälga ma ei tahtnud surra,
tõisi sõpru otsisin,
nagu röövloom välja läksin
varastama, röövima.
Sellest saadik tõusis viha
ja kuristikku langesin,
viimne halastuse säde
kadus minu südamest.
Kartseris nüüd olen mina,
võimata siist piaseda,
et kord meele tuletada,
miks mind jumal ilma lõi.
Kiirelt sõidab postitroika
läbi luha lauluga,
luhast laul meil vastu kajab:
"Jää jumalaga kodumaa."

RKM II 130, 195/7 (80) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Hulgus ja hõberubla.
Oh, ütle vana hõberubla,
kust minu juurde tuled sa,
kas vastust mulle anda ei taha,
mis ilmas tehtud sinuga.
Ma tahaks teada mitmest käest
sa oled juba läbi käind
ja mitu hinge sellest ilmast
on sinu perast hukka läind.
Sa vaikid, vana hõberubla,
kas kõneainet pole sul,
su aastanummer ütleb juba,
et palju rääkida võid mul.
Võib-olla, et sind töömees vaene
kord palgapäeval omandas
ehk tal küll näljas kodus naine,
sind viina vastu vahetas.
Võib-olla, et sind mõni ema
ehk silmaveega niisutand,
kui tütar, kes on noor ja kena,
sind endale ta lunastas.
Sa vaikid, vastust sa ei anna,
kas närakas ma sinu ees,
ära unusta, pea meeles seda,
ma praegu sinu peremees.
Kui tahan, võin sind merde heita,
võin osta kõik, mis meeldib mul
ehk sind tahan tasku peita,
veel selleks aega annan sul.
Kui vahetaks ma selle raha,
ta läheks jälle rändama,
teeks vahest head, kuid palju paha
ei enam mäletaks nüüd ta.
Kui raha, nii ka ilmas naine,
ta truu sul ainult silma ees,
kui silmist kaod, tal juba teine,
sind hoopis ära unustab.
Nii raha kui ka naine ilmas,
neist tõtt on leida võimatu,
kas armastab, kes on ta mees,
ei keegi tea ütelda.
Nii heaste ...si kui luete
pealtnäha puhtad, silmad vees,
kui nende hing kui minu rubla
on kustund juba nilgusest.
Oh, palju lobosenud mina
ja rubla ära unustand,
ei tasku jätta sind ka täna,
vaid tahan sinust lahkuda.

RKM II 130, 197/9 (81) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vargapoiss ja vanemad.
Minu hiad ja armsad vanemad,
kes mind on sünnitand,
nad tahtsivad, et mina
saaks kõrgest koolitud.
Need mõtted läks neil nurja,
mis nemad mõtlesid,
sest ma ei võtnud kuulda,
mis sai mul räägitud.
Seal kõrtsi laua taga
nii suure hoolega
sai õlut, viina joodud
selle koolirahaga.
Kui kooliaeg sai mööda
ja raha otsas mul,
siis vargile ma läksin,
et jälle raha saaks.
Kui vargile ma läksin,
siis kinni võeti mind
ja kohtu ette viidi,
kus otsus loeti mul.
Siis otsus mulle valiti,
et lähen Siberi,
kus palju Eesti vendi
mind ammu ootavad.
Kui vaksalisse mind viidi
nii mitme vahi all
ja palju rahvast saatsid
mind kurjategijat.
Seal nägin oma ema,
tal silmad seisid vees,
sest tema armas poeg
oli suure häda sees.
Seal nägin oma pruuti,
nii valge, kahvatand,
kelle rinna najal
mina tihti viibisin.
Siis liikus seal see raudtee rong
ja rattad veeresid,
minu teekond algas Siberi
ja kaugemale veel.
Kolm aastat olin mina
ju vangis viibinud,
mul nummer rippus seljas
ja nimi katersaan.

RKM II 130, 199/200 (82) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sõjalaul.
Laske lipud lehvitada,
mõõga teed meil raiuda,
Jumal juhib võidurada,
varise sa, vaenlane!
Vägi marsib, kaasik kajab,
sammud kõigutavad maad.
Käsusõna väljult kajab,
astkem julgelt edasi!
Jooksku higi, jooksku veri,
astkem julgelt edasi!
Vaba olgu Läänemeri,
vaba eesti muld ja kuld.
Vanduge te puha vanded,
Eesti pojad, vandugem!
Isamaa ja looja anned
hoidkem ikka hoolsasti.

RKM II 130, 200/2 (83) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üks paigake.
Üks paigake siin ilmas on,
kus kadunud ka...tus õnn.
Kõik noored mehed ilma peal
on kapsasuppi söömas seal.
Kas kroonuelu tunned sa,
kus piin ja mure lõpmata.
Siin orjaks saanud iga mees,
kes rahus eland ilma sees.
Kas sõjakunsti tunned sa,
mida meid on pandud õppima.
See seisab koos auandmisest
ja pussi õlal kandmisest.
Kas paelamehi tunned sa,
kes meid on võtnud õpeta,
kes söögi seal ära sööb
ja leivatükist osa saab.
Kui õigust ilmas näed sa,
see sõjamehel tundmata.
Kui seda julged nõuda sa,
siis piin sind sunnib vaikima.
Kas sõjaseadust tunned sa?
Ta kärbsest elevandi teeb
ja sul püssikuuli toob,
mis hull ja armuheitmata.
Kas õppepataljoni tunned sa,
kus meid on pantud teenima,
mul seljas raske liivakott
ja püss on õlal niikui nott.
Ei võinud vabaduses ma
küll seda mitte uskuda,
et elu saab nii armuta
ja kroonu supp nii kõlbmata.

RKM II 130, 202 (84) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Oh, Tartu linn.
Oh, Tartu linn, sa lõbumaja,
kus lõbus oli elada,
kus viin ja lõhnalille vaasid
mu meelt seal võtsid uimasta.
Oh, noormees, noormees, kas see tõsi,
et sa mind nõnda armastad
ja neiu veike valge käsi
mu kaela ümber painutas.
Nüüd seisan tohtri kabinetis
seal suure lõikuslaua ees,
kus tohter riistad kätte võttis
ja hoolega neid silmitses.
Oh, noormees, noormees, haigus paha
on sinust välja arstida,
see nõuab sinust palju raha
ja viimaks hauda saadab sind.
Vaat sõbrad, nõnda on see lugu,
mis teile tahtsin rääkida
ja seega vannun hoorasugu,
kes mulle hauda kaevavad.

RKM II 130, 203/5 (85) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kiviraiuja.
Maantee ääres istun mina,
lõhun katki kivisid.
Kraavi äärde kokku kogun
purustatud kivisid.
Tihti tunnen tühja kõhtu,
kottis leivakooruksed.
Millal jõuab eluõhtu,
millal löök on viimane?
Juuksed hallid, otsin surma,
laugel valupisarad.
Nägu kortsus, mullakarva,
käed on muhkud' kaetud.
Salaviha tunneb süda,
kivist lendvad sädemed.
Igal hoobil lõhun mina
puruks kivisüdame.
Uhked härrad, uhked prouad
maantee ääres kõnnivad.
Nagu kartes põgenevad,
kui minu kuju silmavad.
Uhked prouad, miks mind kardate,
kas sul olen tüliks ma
või mul leiba murrad,
et mind põlgad vaesuses.
Mul kord oli laps ja naine,
soojas kambris istusin,
aga nüüd ma vilets, vaene,
õnnepäevad kadunud.
Kord mind saadeti kui vangi
külmale maale elama,
asetati külma kongi
asupaigas minule.
Kui kord koduküla neiu
oli minu armuke,
mitmed uhked rikkad peiud
hakkasid ta järele.
Mul ei olnud rikkust, vara
kodus isa, emake,
aga neiu põues süda
tuksub ainult minule.
Ta minu väikse kambri tuli,
astus, elurõõmu tõi.
Aga saatus karm ja vali,
kohutavalt mind ta lõi.
Mõne aja hirmsad tuuled,
võttis majad, põllud,
viimne vara ära põles,
naine ühes lapsega.
Nende viimne kalmuküngas
teadmata jääb ka mul,
ahervarred ja suitsend küngas
teadmata jääb ikka mulle.
Nüüd siis kõnnin kepi najal,
minu ümber kurbtus, vaev,
kaugel põhjapiiri rajal
viimne kodurahu pind.

RKM II 130, 205/7 (86) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vangilaul.
Õrn kevade on jõudnud,
tuul puhub õrnasti,
kõik puud ja lilled õitsvad,
linnud laulvad rõõmsasti.
Ei minu silm saa näha
enam lille õitsemist,
ei minu kõrv saa kuulda
enam linnu lauluhäält.
Mina istun vangikongis
omas raskes mõtetes,
tunnimehe rasked sammud
minu mõtteid segavad.
Uued rasked jalarauad,
need piinavad hirmsasti mind,
need koletanud vangimaja riided
on häbiks minule.
Kattersaani kell on löönud,
teised läksid jalutama,
aga mina üksi ei läinud,
jäin kurvalt oma kambrisse.
Mina vaatasin aknast välja
läbi aknatrellide,
minu silmi kuivatasid
taevapoole ülesse.
Oh, sina kena taevas,
mul silmad nutsid vees,
vahest kena päike paistab
läbi raudse trellide.
Ei antud enam luba
aknast välja vaadata,
kurjalt käratades küsib:
"Kuule, mees, mis vahid sa?"
Siis sealt mina ära heitsin,
langesin aknalt tagasi
ja haledasti mina nutsin,
kuldne päikene kadunud.
Seal kivimüüride vahel
järsku aken lahti läks
ja selgesti mina nägin
valge näoga neiukest:
"Kallim, kust oled siia saand,
kas oled sina elav või vaim?
Mis nii kahvatanud sinu palged
ja kuis kehast värised sa."
"Oh kallim, ära küsi,
ma ei suuda vastata,
ainult palves mina palun,
anna andeks minule."
Kõik teised pöörsid selga,
irvitades naeravad,
aga sina üksi otsid mind
vangimajast ülesse.

RKM II 130, 207/8 (87) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kroonuelu.
Tahan teile kroonuelust natuke laulda,
palun teil siiski seda kannatlikult kuulda.
Oh, sa poiss, ega sa ei tea,
kroonuelu polegi poiste meelest nii hea.
Räägitakse, et sõduril palju vaba aega,
seda teen selgeks teil kohe mõne reaga.
Oh, sa poiss, ega sa ei tea,
et vabal ajal sõitu saada polegi nii hea.
Räägitakse, et sõdurid saavat hästi süüa,
see on lihtsalt vale, aga saavad lüia.
Oh, sa poiss, ega sa ei tea,
et tühja kõhuga sõitu saada polegi nii hea.
Räägitakse, et sõduril lubatakse linna,
paariks tunniks kellelgi ju ei maksa minna.
Oh, sa poiss, ega sa ei tea,
et linnaluba norida polegi nii hea.
Unustad sa kogemata vrentsinööbi lahti,
näeb seda ülemus, siis lendad peavahti.
Oh, sa poiss, ega sa ei tea,
et peavahis istuda polegi nii hea.
Lähed sina ambulantsi, saad vaba päeva,
sunnitakse kohe sind kööki tööle jääma.
Oh, sa poiss, ega sa ei tea,
vabal päeval köökis olla polegi nii hea.

RKM II 62, 123 (5) < Rõuge khk., Lõvaski t. - Elmar Päss < Alide Raudsepp, 56 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Öitsi-laul
:,: Olli minä väike* mehekene
Põlvepiku poisike** :,:
I Vaat-luuli, vaat luuli,
põlvepiku poisike.
II Juuli valleraa,
Juuli valleraa,
Ai juuli vallerii
Ai raa***.
:,: Öösel pessi mõisa rehte,
Päeväl tele tükütüö :,:
Esi heitsi magama,
päitse panni pää alla,
duitse panni suu alla.
Varas miis tulli varikust,
kuri miis tul'l' kuusikust,
varast mino tillo täko,
rohelise ruunakese.
* - Kordamisel laulis: väikene.
** - Kordamisel laulis: poisikene.
*** - Iga värsipaar korrati. Laulis nii uuema II, kui vanema I refrääniga iga värsipaari lõpul.

RKM II 62, 125/6 (7) < Rõuge khk., Lõvaski t. - Elmar Päss < Alide Raudsepp, 56 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Pulma laul
"Isa, ema,
oh vaatke* sedä poissi,
sedä poissi,
sedä tahaks ma,
sedä tahaks ma
omaks meheks saada,
sest et tä nii väega illos om!"
"Mu tütär,
mu tütär,
lase poisil joosta,
poisil joosta.
Muidu rikud sa,
muidu rikud sa
oma esimese** eluõnne ärä,
sest poisi arm om hullem kui surm!"
:,: "Sina sured minu laps,
kui poisil annad suud! :,:
:,: "Kas ema ärä suri,
kui isal andis suud?" :,:
* - algul laulis: oh vaata.
** - algul laulis: oma igävese eluõnne.

RKM II 62, 126/7 (8) < Rõuge khk., Lõvaski t. - Elmar Päss < Alide Raudsepp, 56 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vangilaul
Linnukene kinni püüti,
puuri sisse vangi panti*,
igavesti,
igavesti.
Ei tema saa mitte lennata,
ei tema saa mitte lennata,
vaid peavad vangis olema.
Ei-oh, ei-oh, oh, oh, oh,
ei-oh, ei-oh, oh, oh, oh,
ei-oh, ei-oh, oh, oh, oh,
ei-oh, ei-oh, oh, oh, oo!
Linnukene kinni püüti
puuri sisse vangi panti,
igavesti,
igavesti.
Jumalaga isa, ema,
jumalaga vennad, õed.
Ei-oh jne.**
Linnukene kinni püüti,
puuri sisse vangi panti,
igavesti,
igavesti.
Jumalaga mäed ja orud,
jumalaga lillepõõsad.
Ei-oh jne.
* - algul laulis: müüti (müüdi).
** - Refrään kordub iga salmi lõpul.

RKM II 62, 127/8 (9) < Rõuge khk., Lõvaski t. - Elmar Päss < Alide Raudsepp, 56 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Karjaselaul
Lilled õitsvad aasa pääl,
kõrges kõlab laulu hääl.
Ööbik, lõo, kukulind
kutsvad laande laulma mind.
Rõõmuga ma ruttan siis,
suus mul lõbus lauluviis.
Lehvitades lehtega
tahan lauljaid tervita.
Tere ööbik, lõoke,
kes sa istud ilule.
Tere kuulus kukulind,
pikil silmil ootan sind.

RKM II 62, 128/9 (1) < Rõuge khk., Soemõtsa k. - Elmar Päss < Peeter Suss, 86 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tuulte pööris
(Vana koorilaul neljal häälel. Esitamisel sai auhinna üle 50 a. tagasi).
Pilvede kaudu lindude teedel,
tuiskame üle me vete ja maa.
Hommiku tütär kullastel keedel
tahab me tiivadel mängida.
:,: Lainete ladvadel tantsusi teeb,
metsades kohiseb, kordades* keeb.
Hoonetes inime rahul ja ** vaga,
kuuleb, kui raksuvad majad ja puud.
Siiski me töödel*** on kasugi taga,
vihma ja õnnistust kandvad me suud**** :,:
* = korrates
** - algul laulis: rahutu, vaga.
*** - hiljem laulis kordamisel: siski me teedel.
**** - Edasi laulusõnu ei mäletanud. Originaalis oli see 6. laul, nüüd on ümberkirjutamisel eraldatud lõppu.

RKM II 62, 131 (3) < Rõuge khk., Soemõtsa k. - Elmar Päss < Liisa Haga, 80 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kolm meest
Kolm meest läts üle Koiva jõe
:,: j sõprade majasse läts nende tee :,:
Oh mamma, mis massab teil õlu ja viin,
:,: ks om teil ilusam tütär jo siin :,:
Meil õlut ja viina om rohkem kui lund,
:,: m tütär, see magab jo igävest und :,:
Na lätsiva kambri, kos magas ta,
:,: ks magas ta musta kirstu sees :,:
Vend võttis täl räti silmäde päält,
:,: j hakkas sis nutma ja tõstis oma häält :,:
Sa ellid ja ollid mul armsam kui kuld,
:,: j armastus maa pääl, mis muutub kui muld :,:

RKM II 62, 132/3 (5) < Rõuge khk., Soemõtsa k. - Elmar Päss < Liisa Haga, 80 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Pulmalaul
Poisi, mis teil pill ei hüia,
mina taha tantsu lüia.
Hõissa ja hõissassaa,
hõissa ja hõissassaa!
Siin om pulma', siin om saaja',
siin om noorel paaril maja.
Hõissa ja hõissassaa,
hõissa ja hõissassaa!
Juba hüüab pillikene,
tule tantsma neiukene.
Hõissa ja hõissassaa,
hõissa ja hõissassaa!

RKM II 62, 133 (1) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa k. - Elmar Päss < Mari Palk, 74 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kar'a laul
Tulgõ kokku külälatse,
karjaskäija' kasvandiku'.
Tahan teile lugu laulda,
imeasju ilmutada*.
* - C. R. Jakobsoni Kooliraamatust.

RKM II 62, 133/4 (2) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa k. - Elmar Päss < Mari Palk, 74 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kar'a laul*
Ma olen väike karjane,
mul loodud laulja keel,
sest laulan ma kui lõoke
ja rõõmus minu meel.
* - Kooliraamatust kodulastele.

RKM II 62, 134 (3) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa k. - Elmar Päss < Mari Palk, 74 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Õhtu laul
Õhtueha taivavõlvil vaob,
ilma üle asub juba öö,
vaikne kaasik kaugusesse kaob,
:,: oja kohal hällib udu veel :,:
Hingusele jäänud inimene,
magab külma unekatte all.
Kaste hõlmas uinund õiekesed,
:,: uinund aasal, õhtul õrnemal :,:
Kalli neiu vaikne laulukaja
kostab mulle kõrvu une teel,
kannab hinge pääle pilve raja,
:,: tänu sulle, tänu neiu veel :,:

RKM II 62, 208/9 (1) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Hinome t. - Elmar Päss < Alviine Raudsepp, 73 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Pruudipärja laul
1. Me pruudipärga punume
sel kaunil roosilillil.
Ja tantsule sind saadame
sel kaunil pulmapillil.
Illos, haljas, illos haljas,
illos haljas pruudipärg.
2. Pruut kudus säitse aastat veel
kuldlõnga värtni valmis.
Kos viibis illos peiuke,
kas neist ei peetä lugu?
Illos, haljas, illos haljas,
illos haljas pruudipärg.
3. Kui säitse aastat möödä läts,
sis tulli koju peiu.
Ja et ta pulmad kaasa tõi,
mil pärjä pärib neiu.
Illos, haljas, illos haljas,
illos haljas pruudipärg.
Sis pandi pärg pähä võõrale. Pruut olli tsõõri sihen ja rahvas käüs ümber, kui pärjä maha lauleti.

RKM II 62, 210/1 (2) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Hinome t. - Elmar Päss < Alviine Raudsepp, 73 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Päikse paistel pärna vilus
Päikse paistel pärna vilus,
sääl istus kurvalt neiuken,
punus krantsi, mis nii ilus
sääl kokku roosiõiedest.
Silmädest tal pisar langes
kastma roosikrantsikest.
Neiu oli roosikrantsi
juba nuttes valmis teind.
Tasa tõuses* udukaste,
päike oli looja läind.
Neiu kandis roosikrantsi
kurvalt surnuaiale.
Köitis ümber peiu risti
mälestuseks kallile.
Haua peal tal süda lõhkes,
peiu armu mälestas.
Oh kui armas oli mul enne
sääl puide vilus kõndida.
Sääl sis hoidis peiukene
rinnal mind nii hellaste.
Märkus: lauldi rahva seas.
* - või: tõuseb.

RKM II 62, 211/4 (3) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Hinome t. - Elmar Päss < Alviine Raudsepp, 73 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kaks armastajat
Kaks armastajat juhtusid
kord kokku metsateel.
Päev otsa nemad kõndisid,
ei julgend rääkida.
Viimaks ütles Hendrik Elsale:
"Mis sa nii murelik?"
"Homme sõidan sinu majast mööda,
lähen laulatusele."
Elsa istus kambris akna all,
Elsa kammis oma pead.
Elsa nägi pulmarongi joo
mäe otsast tulõvat.
Elsa viskas kammi lauale,
läks uksest välja ta.
Elusalt läks uksest välja ta,
surnult toodi tagasi.
Hendrik ütles pulmarahvale:
"Ma näin Elsast halba und."
"Elsa vood ol'l verest punane,
ise ujus vere sees."
Hendrik ütles oma naisele:
"Ma lää Elsat vaatame."
Kesksüdaööse tund ol'l käes,
kloppis Hendrik uksele.
Elsa säitsmes kõige noorem vend
ukse lahti tegi tal.
Suud tema andis surnu huultele,
ei seda tunne ta.
Elsa vennad kurva meelega
temale sis kostiva:
"Suud anna kodus oma naisele,
lase surnud puhata."
Hendrik tõmbas taskust revolvri,
laskis endal rinnasse.
Kummuli ta maha kukkus sis
ja uinus magama.
Ühel päeväl nemäd mateti,
ühte hauda kanneti.
Kats roosi pandi õitsema
tõne tõise hauale.

RKM II 62, 216 (2) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Riste t. - Elmar Päss < Vilhelmine Parba, 78 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tütre laul
Tii-iks, tii-iks* tulõkene,
:,: pane sa no vesi veselemä :,:
:,: esi lobuta luitsit :,:
arva (es' iks) anomit.
No lats iks latsekene,
:,: kes käsk kõrtsin kõnõlda :,:
joogipaigun jutustada!
Käve hame hüvilde,
jakk pääle pahelde!...
Kae õks ikka hüvälde,
ärä kae kurra poole!
*-Kordamisel laulis: "Tii no, tii no tii-iks tulõkene."

RKM II 62, 216/7 (3) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Riste t. - Elmar Päss < Vilhelmine Parba, 78 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mis sa iket
Mis sa iked, mis sul viga,
minu kallis naisuke.
Kas sul puudus puhast leiba,
vai ei armasta ma sind!
Mul ei puudu puhast leiba,
ma ei tunne armastust!
Vanemad, kes vara tundsid,
armastust ei tundnud nad.
Lahutagem sänguriided,
laulatuse sõrmuseid.

RKM II 62, 218/9 (6) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Riste t. - Elmar Päss < Vilhelmine Parba, 78 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Nekruti laul
1. Katskümmend aastat saie ma
siin Eestimaa seen eläda.
Sis pidin sõtta minema
ja kodumaa seest lahkuma.
2. Kas võis mu ema arvada,
kui ta mu rinnal kandis mind.*
Jää jumalaga isamaa
ja armsad kodu vanemad.
3. Sis tuli käsk ju keisri** puult,
et pidi ärä mineme.
Üts asi aga vaivas mind,
et kodu jäid mu vanemad.
4. Ja tõine asi vaivas mind,
et kodu jäi mu armuke.
Ma pidi ärä lahkuma
ja esä majast mineme.
* - Esimesel korral ütles: kandis ta.
** - individuaalselt hääldas algul: keistri.

RKM II 62, 219/20 (7) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Riste t. - Elmar Päss < Vilhelmine Parba, 78 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui mu kallis isatalu
(Läti rahvaviisi teisend).
1. Kui mu kallist isatalu
jumalaga jättis ta,
tundis minu süda valu,
mis ei või ma ütelda.
2. Värävalt ma üle välja
sõitsin venna saatusel.
Sõitsin üle kingu selja,
kost viil kodu viimaks näe.
3. Hoia hobust kinni vähä,
las' mind vaata tagasi,
et ei saa ma enämb nähä
isatalu iialgi.
4. Jumalaga isamaja,
armsad kohad, karjamaa!
Anna taevas, mis neil vaja,
jummal teid iks õnnista.*
* - Mihkel Veske järele õpitud.

RKM II 62, 231 (15) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Riste t. - Elmar Päss < Vilhelmine Parba, 78 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Enne, kui sind maha jätsin
1. Enne kui sind maha jätsin,
üits ja kaits ja kolm.
Peavad kivid sulama,
üits ja kaits ja kolm.
Sääl, kus neiu peiust lahkus,
neiu peiust lahkus,
ärä närtsind õieleht,
närtsind õieleht,
Üts ja kaits ja kolm!
2. Kustuma võib kuude kuma,
üts ja kaits ja kolm,
Tähti hiilgus taiva teel
üts ja kaits ja kolm.
Sääl, kus neiu peiust lahkus,
neiu peiust lahkus,
ärä närtsind õieleht,
närtsind õieleht,
üts ja kaits ja kolm.

RKM II 62, 232 (16) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Riste t. - Elmar Päss < Vilhelmine Parba, 78 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Lõikuslaul
1. :,: Kõik ussõ-akna vallalõ
ja küüni kõlgussõ :,:*
2. :,: Põld annab villä rohkeste,
kos tüüd võib teha kah :,:
3. :,: Üts põimja tüdrik põimis sääl,
poiss kargas perä pääl :,:
4. :,: Sis jänes põõsast naeratas,
et mokk tal lahti läits :,:
5. :,: Läits mõtsa poole paguma,
kaot saapad jalast är! :,:
* - Iga salm on neljarealine, kus kaks viimast värsirida liituvad kordusena.

RKM II 62, 232/3 (17) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Riste t. - Elmar Päss < Vilhelmine Parba, 78 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Linakakmise laul
Linna kakken (~ kakkun) likes saie,
joeda, joeda joo!
Lätsi no kodo kuivatamma,
joeda, joeda joo!
Kubijas kurjast karjutama,
joeda, joeda joo!
Oled sina aiga raisanu...
joeda, joeda joo!

RKM II 62, 234/5 (2) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Liisa Anton, 84 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Elupäevad lühikesed
1. Elupäevad lühikesed
kärmest mööda ruttavad.
Õitsvad lilled pea närtsivad,
laululaivad langevad.
2. Süda, sa end pesäs andnud
armastuse väele,
et ta meid ju võtas kanda
armurikka mäele.
3. Armastus on kindel side,
mes küll köidab tugevat,
kõik muu pea lagunevad,
kindel arm ei iialgi.
4. Keda ta om kokku köitnu,
selle sõlmes seisab ta.
See om loomulik ja õige,
mes nüid seisab tugevalt.

RKM II 62, 235/6 (3) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Liisa Anton, 84 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Jaapani sõda
1. Nüid, nüid om nad võitlemas päikese tõusul,
on võitlemas, heitlemas verisel ööl,
nüid, nüid on nad langemas nagu lehed,
on langemas sügise tormisel ööl.
2. Neid* räägivad üksnes Mansuuria kaljud,
Seevahte jõe piiretud lainete hääl
ja punane veri, mis nirgub ja aurab,
ja viimast kord võitleb surmaga sääl.
3. Mes andi toob isamaa kaugusest kodu,
me langenud vendade ohver ja surm.
Nad läksid saatuse sunnil ja tänuks,
et vangis om ollu me niit ja nurm.
4. Oh surnute vaimud, ma suudlen teid vaimus,
ma suudlen teid üle me Aitali mäe,
ma kaisutan nõnda, et rindus on valus
ja nutus mu silmad midagi ei näe.
* - enne ütles: "Neist räägivad..."
Lauliku märkus: "Edimene osa laulust om meelest är lännü".

RKM II 62, 237/8 (4) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Liisa Anton, 84 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Pulmalaul
1. Hommikul, kui võtsin sinna
pulmamaja poole minna.
Vaat luuli, vaat, vaat luuli,
pulmamaja poole minna.
2. Pea ju olli ma ju sääl,
kell ju olli kümne pääl.
Vaat luuli, vaat, vaat luuli,
kell ju olli kümne pääl.
3. Teretasin pulmarahvast,
vastu võtsid nad mind ausast.
Vaat luuli, vaat, vaat luuli,
vastu võtsid nad mind ausast.
4. Roosi mulle rinda panti,
klaas ja putel kätte anti.
Vaat luuli, vaat, vaat luuli,
klaas ja putel kätte anti.
5. Peremiis võt't' hoole kanda,
hobusid lask ette panda.
Vaat luuli, vaat, vaat luuli,
hobusid lask ette panda.
6. Küsis, kes om pruudi vend,
valmistagu varsti end.
Vaat luuli, vaat, vaat luuli,
valmistagu varsti end...

RKM II 62, 243/4 (4) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Tatjana Toomemets, 60 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Jänese laul
(soololaul)
Oh ma vaene valge jänes,
kohes ma lätsi magama?
Kukermõisa talli pääle.
Naksi süvvä tahtõmahe,
lätsi ma valgõt kaema.
Tulli ette keeru kesev.
Sääl ma nipsutelli, napsutelli.
Tulli kütte kümnekesi,
tulli siäksu säitsmekesi.
Püss vällä: piu, pau!
Hurraa takah: huu, haa!
Mina mõtsa pagõma.
Sai ma kinni kokele
Mina* kokõt paluma:
"Kullä kokk, rasvamokk,
ärä minnu kiitku kibõna,
praatku-ui palava'.
Praadi uma põlle pääl,
keedä külmäh katlah!
Säksa latsõ padakunna,
söövä' lihha lippõ-lappõ!
Pilva luu' lavva ala!
Olkõ terve' tarõ tütrik:
korjas luu kokko,
pand siidiräti sisse
ja vii mõtsa kännu pääle.
Säält sai valgõ jänes!

RKM II 62, 244/6 (5) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Tatjana Toomemets, 60 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kosa laul
1. :,: Kulla mamma, kuku mamma:
kosa omma kua takah :,:
2. :,: Kuku tütär, tsirgu tütär,
kutsu nimä tarrõ kah :,:
3. :,: Kulla mamma, kuku mamma,
nimä tahtva istu kah :,:
4. :,: Kuku tütär, tsirgu tütär,
pane nimä istma kah :,:
5. :,: Kulla mamma, tsirgu mamma,
kos ma pane nimä istma kah?" :,:
6. :,: Kuku tütär, tsirgu tütär
perä tarrõ pingi pääl :,:
7. :,: Kulla mamma, kuku mamma,
nimä tahtva süvvä kah! :,:
8. :,: Kuku tütär, tsirgu tütär,
anna neile süvvä kah! :,:
9. :,: Kulla mamma, tsirgu mamma,
mis ma neile süvvä anna kah? :,:
10. :,: Kuku tütär, tsirgu tütär,
kats om kanna keedetud :,:
11. :,: Kuku mamma, tsirgu mamma,
nimä tahtva maada kah! :,:
12. :,: Kuku tütär, tsirgu tütär,
pane nimä magama :,:
13. :,: Kulla mamma, kuku mamma,
koes ma pane magama? :,:
14. :,: Kuku tütär, tsirgu tütär,
perätarrõ pingi pääle :,:
15. :,: Kulla mamma, tsirgu mamma,
nimä tahtva minno kah! :,:
16. :,: Kuku tütär, tsirgu tütär,
mine esi sinnä kah! :,:
17. :,: Kulla mamma, tsirgu mamma,
nemä tahtva mudzu kah! :,:
18. :,: Kulla tütär, tsirgu tütär,
mis kurat sis küll saa! :,:

RKM II 62, 247 (6) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Tatjana Toomemets, 60 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Hällü laul
Emä läts rükkä põima,
vei kiigu kesä pääle,
pand nurme nulga pääle.
Tuul kiigutõli, liigutõli*,
parts linnas palo pääle.
parts pal'lo, kõnõli,
tedõr laul' pikä laulu.
Säält sai näio iloline,
sai lats laululine.
Ilo juusk jõke pide,
laulu lakja välja pide.
*-Enne laulis: Pani käo kiigutamma,
Suvilinnu liigutamma.
Sääl sis parts pallo laul...
jne.

RKM II 62, 255/7 (1) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Liisa Anton, 84 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanapiiga laul
1. Ei emä salli mind
ega ükski kosi mind.
:,: surm ka ei võta mind!
Oh, kus ma jää :,:
2. Kõik teised on pulmad teind,
mind pole ükski näind.
:,: Kõik minust mööda läind,
Oh, kos ma jää! :,:
3. Illos ei ole ma
ega varast vaene ka,
:,: aga nõdra meelega.
Oh, kus ma jää! :,:
4. Nüid poistel om see viin,
et ikka näevad siis,
:,: kel raha hunnikus,
oh, kus ma jää! :,:
5. Kel lehmäd, lambad käes
ja kirstud riideid täis,
:,: neid näeb külapoiss!
Oh, kus ma jään! :,:
6. Oh, Liiva Hannus sa
mind tule korista,
:,: et mures pääses ma,
oh, kos ma jää! :,:
7. Küll poisi nuutsute,
kui peräst kuulede,
:,: et murest haige ma.
Oh, kos ma jää :,:*
8. Mil ole vastu pannud
ja teine kellanud,
:,: sest hädast suren ma.
Kõik teie süüd! :,:

RKM II 62, 257 (2) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Liisa Anton, 84 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanapiiga laul
1. Ma olen üksi vanake
ja kodu jäänud kanake.
Ma tahtsin oma sõnaga
neid külapoisse pilgada.
2. Nad saivad mo pääl vihatses
ja kirjutasid kirjakeist.
Kui õhtu õue istse ma,
sis tulli sant mul kirjaga.
3. Kui kirja lahti tegisin
ja tedä läbi lugesin,
sis valasin ma silmävett...
4. Kui see saab kokku korjatud,
sääb kümme hobust joodetud.
..................
..................

RKM II 62, 258/9 (3) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Liisa Anton, 84 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ärä nuta
1. Ärä nuta, armas piiga,
ärä nuttes kurvasta.
2. Minu peig om läinud sõtta,
sõtta, verevainule.
3. Piiga nägi unenägu,
kahvatand ja verine.
4. Piiga kuulis usse takan
tasa saapa kõbinat.
5. Tasa astus ussest sisse
kirjakandja posteljon.
6. Kiri olli kinni pantu,
kinni musta lakiga.
7. Piiga luges kirja läbi,
lammes voodi kummali.
8. Nüid ei ole ilmas henge,
kedä mina armastan.
9. Nüid om surm ja vilud tuuled,
kedä külmä hauda viib.

RKM II 62, 259/60 (4) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Liisa Anton, 84 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Oh mis olen vanematel teinud
1. Oh mis olen vanematel teinud,
et nad mind on pannud kloostrisse.
Olen ma vist laia tee pääl käinud,
kurbtus röövib kõik minu mõistuse.
2. Seljas pean mina leinäriidid kandma,
vangistud sääl kivi müürides.
Ei siin pole enam ajaviidet,
kurbtus röövib kõik mu mõistuse.
3. Mõtle aga, et see Vilhelmine
surmatunnini sul truiks jääb.
Tule ka see surnuaia pääle,
kui sa kuuled kloostri kella häält.
4. Peagi saavad kloostri kellad hüidma,
mil mind vaikselt hauda kannetakse.
.............................
.............................

RKM II 62, 261/2 (5) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Liisa Anton, 84 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Piibu laul
1. Armsa sõbra, võtke kuulda.
Trillala, trallalaa!
Mis ma teile tahan laulda.
Trillala, trallala!
Oma väiksest piibust ma,
tahan teile kõnelda.
Trillala, trallalaa,
tahan teile kõnelda.
2. Kui ma sängu õhtul heidi.
Trillala, trallalaa!
Oma piibu üskä võti.
Trillala, trallalaa!
Magust mudsu anni täl,
sest et naane puudus mul.
3. Kui ma ütskõrd naase võti.
Trillala, trallalaa!
Sis ma tälle hobu osti.
Trillala, trallala!
Minu piipu peäd sa
igä lauba pesema.
Trillala, trallalaa!
Igä lauba pesema.

RKM II 62, 329 (3) < Rõuge khk., Nogu k. - Elmar Päss < Hermiine Rebane, 66 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Munamäe tervitus
Tere Munamäe ots,
tere Vällämäe mõts,
:,: Tere armas Haanja sa, :,:*
Rõuge ka!
Tere valjem laulu lugu,
Haanja laste lahkem sugu
me kodumaa.
:,: Kuldne sa me kodumaa! :,:
* - Kolmandat värsirida korratakse lauldes kolm korda.

RKM II 62, 330 (4) < Rõuge khk., Nogu k. - Elmar Päss < Hermiine Rebane, 66 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Haanja miis
:,: Haanja miis vidi lubjakivve :,:
oma vana valgõga.*
:,: Haanja miis läts Tiganigu puuti :,:
uma kolmõ kopkaga.
:,: Haanja miis pallõl poodisäksa: :,:
"Lupa mullõ tsorgada!"
:,: Tsorka, tsorka Haanja miis :,:
uma leevä koorukõist.
:,: Haanja miist ei või sa laita :,:
uma aha hammõga.
* - Teine variant: Kolme päivä Võrole.

RKM II 62, 330/1 (5) < Rõuge khk., Nogu k. - Elmar Päss < Hermiine Rebane, 66 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Opmani nutulaul
Kui hakkab aig nüid tulema,
ai rempe, rempe ree!
Et pean ära minema,
ai rempe, rempe ree!
Siis rikkad pistsid minule,
ai riidi ruudi rallallaa!
Kolmkümmend ruublit peosse,
ai riidi ruudi rallallaa!
Märkus: Laulukooris lauldi seda laulu, kuid sõnu laulik enam edasi ei mäleta.

RKM II 62, 331/40 (1) < Rõuge khk., Trolla k. - Elmar Päss < Leida Trolla, 44 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Trolla* küla hümn
* - Trolla < Rulli - veski järgi küla nimetus
1. :,: Loodus Trolla küla ehtis,
jõed ja järved sinna seadis. :,:
Refrään: Õuh!
Ait-tuit-tuit Trolla poisid,
tulgu-ui vällä tuisuga.
Siis ei saa tii tsialiha,
ega viinatsilka maitsa!*
* - 2 variant, :,: Tuti-luti Trolla poisid! :,:
2. :,: Org on nendel üsna ilus,
kõik puu kasvab, mis on sügis. :,:
Õuh! (vahelaul)
3. :,: Mäed tal seisvad ümberringi,
Vaskna järv on nendel ligi. :,:*
Õuh! (vahelaul).
* - Elmar Säde: :,: Vaskna järv on nendel ligi,
mäed tal seisvad ümberringi. :,:
4. :,: Kunnumägi, Järvemägi,
päälegi veel Kallumägi.
Õuh! (vahelaul).
5. :,: Suur ja ausa Munamägi
nendel om ju väga ligi. :,:
Õuh! (vahelaul).
6. :,: Nemad vaatvad toaaknast
Munamäge eest ja takast. :,:
Õuh! (vahelaul).
7. :,: Armsaid laule tornist kuuldas,
lauljaid on neid igast linnast. :,:
Õuh! (vahelaul)
8. :,: Maalt ei massa rääkidagi,
neid näeb igal päeval ka. :,:
Õuh! (vahelaul).*
* - Kaheksas salm on lisatud Elmar Säde poolt.
9. :,: Trolla küla tänavatest
liigub rahvas suurel arvul. :,:
Õuh! (vahelaul).
10. :,: Seal on tuntud ja tundmata,
kellel tee on ka teadmata. :,:
Õuh! (vahelaul).
11. :,: Seal on mehanikud, sepad,
rehameistrid ja rätsepad. :,:*
Õuh! (vahelaul).
* - Leida Trolla. :,: seal om kõiki töömehi,
rehameistrid ja rätsepad. :,:
12. :,: Kord teeb müra saekaater,
mürtsu lööb ka sepa haamer. :,:
Õuh! (vahelaul).
13. :,: Kord seal kiunub kreissaag kiirelt,
materjal saab imekergelt. :,:
Õuh! (vahelaul).
14. :,: Mehanik suurt rauda viilib,
töötoas asi kõik om riimis. :,:
Õuh! (vahelaul).
15. :,: Sääl om nahaparkjaid mehi,
pääle viil kõik tüümehi. :,:
Õuh! (vahelaul).
16. :,: Lasteristja, kirstupandja,
kellel tarvis, võib sealt saada. :,:
Õuh! (vahelaul).
17. :,: Kahju, et täl külänimi,
täl oleks tarvis alevinimi. :,:
Õuh! (vahelaul).
18. :,: Ma pean ütlema veel korra,
kes ei usu, sõitku sinna. :,:*
Õuh! (vahelaul).**
* - Salmid 11-18 on siia lisatud Elmar Säde järgi, kuna Leida Trollal need puuduvad.
** - L. Trolla järgi: "Kes ei usu, vaatku ise".
19. :,: Heegeldaja mees kui karu,
ta ei ole mitte näru. :,:
Õuh! (vahelaul).
20. :,: Heegeldajal sallid head,
rätel, kampsel pole vead. :,:
Õuh! (vahelaul).
21. :,: Advokaatki nendel ise,
pruugi maksta linnalistel. :,:
Õuh! (vahelaul).
22. :,: Veskid on seal mitu tükki,
ringi käivad klõpp-klõpp ruttu. :,:
Õuh! (vahelaul)
23. :,: Veskid teevad jahu head,
möldrid vaatvad seda pealt. :,:
Õuh! (vahelaul).
24. :,: Narva jõe pääl Rull sis mõtles,
vangivaht tad kurjalt kärkis. :,:
Õuh! (vahelaul).
25. :,: Ütles ülemale niida*
ma teen jahuveski siia :,:
Õuh! (vahelaul).
* - niida - Haanja murdes, kirjakeeles: 'nõnda'.
26. :,: See* sai rutust sinna sõitnud,
Rullile sis elu kinkis :,:
Õuh! (vahelaul).
* - See = ülem
27. :,: Rulli kõik sis lollis sõimsid,
keisrile ka teada andsid :,:
Õuh! (vahelaul).
28. :,: Kinkis* Rullil tema elu,
ütles: "Vali endal ise... :,:
Õuh! (vahelaul).
* - Algul oli: "Keiser kinkis", hiljem parandas: "Kinkis Rullil..."
29. :,: Koht, mis kõige ilusam,
sulle kõige meeldivam!" :,:
Õuh! (vahelaul).
30. :,: Rull sis reisis palju kohti,
meeldimist ei tundnud joht veel! :,:
Õuh! (vahelaul).
31. :,: Ma pean ütlema veel korra,
Trull* see koha valis Trolla :,:
Õuh! (vahelaul).
* - Mõnikord Rull vaheldub Trulliga, kes on üks ja sama isik.
32. :,: Trull võtt jahvatuse ikke
rahva kaelast*, viskas jõkke :,:
Õuh! (vahelaul).
* - Palju vaeva nõudev käsikivil jahvatamise ike.
33. :,: Trull oli priske* mees** ja ilus
Trolla küla puide*** vilus :,:
Õuh! (vahelaul).
* - priiske
** - priiske, nuur ja illus
*** - puude
34. :,: Rull küll küla koha valis,
küla rajaden läks hallis :,:
Õuh! (vahelaul):
35.:,: Sis läts meie Rullikene
Mulla alla kallikene! :,:
Õuh! (vahelaul).
Märkus: Trolla hümnis on tõenäoliselt veel palju enam sõnu, mida ühe õhtupoolikuga kirja panna ei saanud. Arvatavasti osa siin puuduvatest salmidest on amoraalse sisuga, kuna Elmar Säde ehitusbrigaadi töölised nõudsid viina Trolla hümni täielikuks ettelaulmiseks. Viina ekspeditsioonil seekord kaasas ei olnud. Laulu autor ei ole Leida Trolla, nagu seda ehitusbrigaadi töölised arvasid, vaid tõenäoliselt keegi Trolla küla sõnasepp oskustööliste hulgast. Osa laulust on L. Trolla koostatud, eriti need osad, mis puutuvad Rulli eluloo kohta. L. Trolla näitas ekspeditsioonile omaloomingulisi laule, soovides, et meie nende kohta oma seisukoha avaldame. Tegime endid võhikuks ja soovitasime omaloomingulisi laule saata arvustamiseks Eesti NSV kirjanikkude Liitu. Nii pääses ekspeditsioon Trolla külast. Nagu hiljem selgus, on selle külahümni autor Peeter Trolla, kes selle kokku seadis, enam kui 35 aastat tagasi, kuna sündmused ise ulatuvat tagasi "Rootsi aega" (?), vt. ekspeditsiooni päevikut.

RKM II 62, 340/1 (2) < Rõuge khk., Haanja k/n., Trolla k. - Elmar Päss < Leida Trolla, 44 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Haanja miis
1. Haanja miis vidi lubjakivve
kolm päivä Võrolõ.
2. Haanja miis läts Tiganigu puuti
uma haha särgiga.
3. Sääl ta nägi silgupütti
poodisäksa leti ees.
4. Haanja miis pallõl puudisäksa:
"Esänd, lupa tsorgata!"
5. "Tsorka, tsorka Haanja miisi
uma leiväpalakõist."
6. Haanja miist ei või sa laita
uma haha särgiga.

RKM II 62, 357 (1) < Rõuge khk., Hudsali k. - Elmar Päss < Roosi Hudsal, 72 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Haanja miis
1. Haanja miist ei või laita
:,: oma halli särgiga. :,:
2. Haanja miis sei silgipääd,
:,: läits mere viirde juuma. :,:

RKM II 62, 357/9 (2) < Rõuge khk., Hudsali k. - Elmar Päss < Roosi Hudsal, 72 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Roosiaias
1. :,: Sääl vaikses roosiaias
om illos kõndida. :,:
2. :,: Jõe kaldal kõndsin mina
oma armsa pruudiga. :,:
3. :,: Mu pruut, see kukkus jõkke
mu sülles jõesse. :,:
4. :,: Ta hüidis: "Appi, appi,
mo peig, tule aita mind!" :,:
5. :,: Kuis võin ma sind küll aita,
jõekaldad sügavad. :,:
6. :,: Jõevesi võttis vastu,
vei alla meresse. :,:
7. :,: Sis aiva rahvas juttu,
et pruuti tapnud ma. :,:
8. :,: Sis sai mina vaene vangi
ja... vangihoonesse. :,:
9. :,: Ma vaatsin läbi akna
ja läbi trellide. :,:
10. :,: Kos minu pruut sai surma
ja mina vangis nüüd. :,:
11. :,: Nii ravva, mis mul jalgel,
said pandud kohtu puult. :,:

RKM II 62, 360/1 (5) < Rõuge khk., Hudsali k. - Elmar Päss < Roosi Hudsal, 72 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kar'alaul
1. Üks kord mulle roosi andsid
punaks sa, punaks sa.
Sinu pääle mina mõtlin
surmani, surmani.
Rinnale sind vajutaksin
hellasti, hellasti,
kuid ei või ma unustada
peagi, peagi!
2. Minu vaikselt hauakünkalt
linnuke, linnuke.
Kiirest sinu juure tõtku
õhtadi, õhtadi.
Roosi oksa pääle istun
laulama, laulama
armastusest, mes nüid uinun
magama, magama!
3.Tema kurba laulu kuulen,
vaikne öö, vaikne öö,
õhtul taevast tasa vilgub*
täheke, täheke.
Valuga su silmist langevad
pisarad, pisarad.
Tagasi kui kadunud õnne
ei tuu nad, ei tuu nad!
* - Varem laulis: "Kiirest temä juure ruttan."

RKM II 62, 363 (9) < Rõuge khk., Haanja k/n., Hudsali k. - Elmar Päss < Roosi Hudsal, 72 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanapoisi laul
Ma vanapoiss küll ole ilmas
üts rahuline rändaja,
ja siski neiukeste silmäs
just kui üits kurjategija.
Neil tihti süda täis,
sõimavad: "Vanapoiss,
mis ootad, mis vaatad,
et sa ei võta naist!"

RKM II 62, 363 (11) < Rõuge khk., Haanja k/n., Hudsali k. - Elmar Päss < Roosi Hudsal, 72 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Pulmalaul (Laul ilma lõputa)
Ooda-ku ma otsast kinni võta,
laul ei lõpe kunagi!

RKM II 62, 364/5 (1) < Rõuge khk., Matsi as. - Elmar Päss < Viktor Antsov, 60 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sänna mõisa Mõsu Mai.
See Sänna mõisa Mõsu Mai
oli teiste naiste häda, vaiv!
See Sänna mõisa Mõsu Mai
oll teiste naiste häda, vaiv!
Pikk retel pistü aeti,
kust nahku maha võeti!
Pikk retel pistü aeti,
kust nahku maha võeti!
Üts nahk olli must ja karvane,
ei päse' parkja kallale.
Üts nahk olli must ja karvane,
ei päse' parkja kallale!
Laulja märkus: "Mõsu Maie" laul on palju pikem, kuid tema teisi laulusõnu ei mäleta. Soovitab Ardo Liivi juurde minna laulusõnu üles kirjutama.*
*-Veel paremini kui A. Liiv pidavat seda laulu oskama Voitka Liine ja Kikka Evald (E. Kikas) Matsi külast.

RKM II 62, 365 (2) < Rõuge khk., Matsi as. - Elmar Päss < Viktor Antsov, 60 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Roosiaias
(Katkend)
Roosiaias puude vilus
kõndis neiu, noor ja ilus.

RKM II 62, 365/6 (3) < Rõuge khk., Matsi as. - Elmar Päss < Viktor Antsov, 60 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Metsa sees suvine maja
1. Metsa sees seisis üks suvine maja,
kus laulsivad lindude suud.
:,: Linnuke oksa peal pesakest punus,
ise laulis nii lustilist viit. :,:
2. Tuli üks rändaja nukker ta nägu,
jäi seisatama pirnipuu all.
:,: Linnuke laulis, mis rändaja jagu,
kuid seegi ei meeldinud tal. :,:
3. Maha jäi minul isa ja ema,
õde, venda ei ole ka mul.
:,: Kallim, kelle pilti oma südamel kannan,
mu jättis ja unustas mind! :,:
4. Õnne ei olegi leida siit ilmast,
kadunud on minust õnn ja rõõm.
:,: Seda tunnistab pisar minu laugel,
kuid siiski õnne ma iial ei saa. :,:
5. Kallim, kelle pilti oma südamel kandsin,
maha jättis ja unustas mind.
:,:Teise poole ta kiirelt siis tõttas
ja vandus oma truuduse sel. :,:

RKM II 62, 367 (4) < Rõuge khk., Matsi as. - Elmar Päss < Viktor Antsov, 60 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kodutalu
1. Minu armas kodutalu
meelest ei läe iialgi!
Karjakoppel, kasesalu
jäävad armsaks alati.*
* - Neli salmi kirjandusest õpitud, sellepärast teisi sõnu pole välja kirjutatud.

RKM II 62, 367/8 (1) < Rõuge khk., Sänna k. - Elmar Päss < Leida Leidmaa, 30 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Laupäeva õhtu
Kui laupäeva õhtul lauluga
ma läksin Mallet vaatama.
Kui aida taha jõudsin ma,
siis hüidsin valju häälega.
Ma panin kaabu lauale
ja piibu kaabu ääre pääl.*
................
................
Kell oli veerand viie pääl,
kukk laulis kõrgel** õrre pääl.
* - Vrd. Roosi Hudsali "Ratast parandama" teise salmiga (Haanjast)
** - Hiljem parandas: kõrgen.
Lauliku märkus: laul on neli salmi pikk, kuid sõnu ei ole meeles. Hiljem meenus veel üks salm:
Kui külm on sul, sis ütle mul,
ma tõmban teki pääle sul.
See tekk on paks ja villane,
et külm ei pääse kallale!*
* - Esimese salmi teine värsirida esines kordamisel: "Ma läksin pruuti vaatama."

RKM II 62, 369 (2) < Rõuge khk., Sänna k. - Elmar Päss < Leida Leidmaa, 30 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Liisi laul
Sänna mõisas elas õmbleja* Liisi,
kelle** poig räägib*** Hitleri viisi.
Tütar Õie laseb palja jalu ringi,
Kuuri Kaarli kannab talvel tõnniskingi.
Vana Luik lasi aida taga püssi,
Viru kikka valget kassi!****
* - Algul laulis: "Sänna mõisas laulis Liisi..."
** - Enne oli: Temä poig...
*** - Varem oli: laulab...
**** - Rohkem sõnu ei mäleta.

RKM II 62, 369/71 (1) < Rõuge khk., Sänna k. - Elmar Päss < Helgi Leidmaa, 11 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sänna mõisas elas õmbleja Liisi
1. Viru Luik lasi aida taga püssi,
Viru Kikka kirevat kassi.
Kama Jaanil oli rehepessumasin,
vana Hendrik* oli tervisest kasin.
* - Vana Hendrik = Hendrik Henning
2. Sänna mõisas elas õmbleja Liisi,
kelle poeg räägib Hitleri viisi.
Kuuri Kaarel kannab talvel tenniskingi,
õmbleja Liisi lasi palja jalu ringi.
3. Peeter Kivi oli perekonna isa,
vanem poig tõstab perekonnas kisa.
Isa tahtis täita poegade soovi,
pani Neegris poja politsei kooli.
4. Otto Liiming tahtis proovida oma oskust,
tahtis võita kogu autokooli raskust.
Et tal puudus selleks oskus,
peab Sänna mõisas võrkpalli võistlust.
5. Viimaks sai ta autokoolist võidu,
tegi Joaki Ehaga esimese sõidu.
Otto sõitis kolmanda klassi teed
ja pani auru juure veel.
6. Otto lendas autoga uppi,
sest ta oli vajutanud vale nuppi.
Otto oli siis autoga kraavis,
teemeister sai juure ja praalis.
7. Otto karjus rahvast appi,
võeti, viidi küla otsa kappi,
pärast seda tehti mitu kuud remonti,
Otto vandus: "Kurat võtaks seda janti!"
8. Nüüd on Ottol takso uus,
kilomeetris seisab korda kuus.
Otto kiitles, et tal tugev keha
ja päälegi veel pruudi nimi Eha.
Lauliku märkus laulu kohta: Laul on kolmteist salmi pikk, tekkinud umbes 18-20 aastat tagasi. Siin on ainult osa laulust. Laulu autoriteks olid Kaarel Piir ja paljud teised. Viimasena laulis seda Jõela Jaan.*
* - Ekspeditsioonil ei õnnestunud selle laulu täielikku teksti üles kirjutada.

RKM II 62, 372 (1) < Rõuge khk., Sänna k. - Elmar Päss < Rosilda Uibo laulikust (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Nalja laul.
Kui põrgu seinad põrusid
Ja taevast sadas tõrvasid,
Siis Kalju hakkas sonima
Ja seinu mööda ronima.

RKM II 62, 372 (2) < Rõuge khk., Sänna k. - Elmar Päss < Rosilda Uibo laulikust (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mälestussalm
Kui sa mind ei armasta,
sõidan ära Aafrika,
abiellun ahviga,
lapsed kõik on sabaga!
Keeda putru panniga,
ära mind siis unusta
ega põhja kõrveta!
Antslas, 8.IV.1948. a.

RKM II 62, 375/6 (2) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. - Elmar Päss < Juuli Palm, 74 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Oma noores lapsepõlves
Oma noores lapsepõlves,
:,: vaga isa silma all. :,:
Ollin mina karja hoitman
:,: Seeke... meie, kos me karjad? :,:
Seeke... meie, kos me karjad?
:,: Sõivad palmipuude all. :,:
Isa andis kirju kuvve,
:,: saatis venda vaatama :,:
Sis süttis vende viha
:,: minu vastu põlema. :,:
Tahtsid mulle otsa teha,
:,: kaevu sees mind sureta :,:
Nii nad võtsid mind kaevust vällä,
:,: kui mu surm ol'l keele pääl! :,:
Müüsid (müisid) ära Ismaelli meestele
:,: kolmekümne kopka eest! :,:

RKM II 62, 376/7 (1) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Pihkva kuber. - Elmar Päss < Elfriede Vissel, s. 1907 (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Haanja miis
1. :,: Haanja miis vidis lubjakivve :,:
kolm ööd-päivä Võrole.
2. :,: Haanja miis läts Tiganigu puuti :,:
oma kolme kopkaga.
3. :,: Tahtse osta püksinöpse :,:
oma kolme kopkaga!
4. :,: Sääl tä nägi silgupüttü :,:
Tiganigu leti een.
5. :,: Haanja miis pallel poodiselli: :,:
"Esänd lase* tsorgada."
6. :,: "Tsorka, no tsorka Haanja miis :,:
oma leiväpalakest.
* - Kordamisel laulis: luppa tsorgada!

RKM II 62, 377/9 (2) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Pihkva kuber. - Elmar Päss < Elfriede Vissel, s. 1907 (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ehalemineku laul
Lätsi küllä,
lätsi, lätsi küllä
kükäkillä!
Alta aia,
alta, alta aia
hargukilla!
Krõõt, mu kulla,
Krõõt, Krõõt, mu kulla
kabõjaanõ.
Ava mullõ,
ava, ava mullõ
ussõkõnõ!
Ava es mullõ*
ava es, ava es mullõ
ussõkõst joht!
Pajat läbi,
pajat, pajat läbi
tossumulgo!
Kasi kodo,
kasi, kasi kodo
kar'atsur'a!
Ennemb minä maka,
ennemb, ennemb maka
kivi kõrval!**
Kui üte halva,
kui üte, kui üte halva
poisi kõrval!
Kivi ei kisu,
kivi, kivi ei kisu,
kand ei kaku!
Poiss ei jätä,
poiss, poiss ei jätä
putumata!
* - Kordamisel laulis: Ava es no' mullõ...
** - Kordamisel: kännu kõrval.
Lauliku märkus: umbes 30 aastat tagasi lauldi seda laulu väga palju.

RKM II 62, 380 (4) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Pihkva kuber. - Elmar Päss < Elfriede Vissel, s. 1907 (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Keelt
'Otspaja' oli suitsuauk, kust lasti tarest suits vällä.
Kõige paremba lauliku meie puul om Sika-Katre ja Sika-Maali Vana-Roosist (Roosast).
Kõige tähtsamba talgu olliva rukkitalg ja linakakmisetalg.

RKM II 62, 381 (5) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Pihkva kuber. - Elmar Päss < Elfriede Vissel, s. 1907 (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Huti laul
Kui laupääva õhtu lauluga
ma läksin Mallet vaatama,
kui aida taha jõudsin ma,
siis hüüdsin valju häälega.*
* - Laulik seletab, et ei mäleta edasi sõnu, kuid näib sedamoodi, nagu häbeneb neid laulda ebamoraalse sisu tõttu.

RKM II 62, 381/2 (6) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Pihkva kuber. - Elmar Päss < Elfriede Vissel, s. 1907 (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanapoisi laul
1. Vanapoiss, kui kirstu panti,
väike viiul kätte anti.
:,: Soo, soo vai kirstu panti
väike viiul kätte anti! :,:
2. Hing täl ronis hauast vällä,
tormas taeva ukse ette.
:,: Soo, soo vai hauast vällä,
tormas taeva ukse ette! :,:
3. Peetrus ütles:
"Oh sa siga, oh sa lurjus,
eila õhtul olid purjus!
:,: Soo, soo, oh sa lurjus,
eila õhtul olid purjus! :,:
Lauliku märkus: Ringmängulaule ei tunta siin enam; seitse aastat tagasi, kui need kadusid; sellepärast ei tule enam laulusõnu meelde.

RKM II 62, 382/5 (7) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Pihkva kuber. - Elmar Päss < Elfriede Vissel, s. 1907 (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kuule Kaarel (Tsõõrilaul)
1. :,: Kuule Kaarel, kuule asja,
täna õhtul lähme kosja. :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:*
* - Esimesel korral laulis: Meie läheme teil kosja (esimese salmi teine rida).
2. :,: Kuule Kaarel, kus me lähme,
kus me omal kena saame? :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:
3. :,: Vaata sinna mäe peale,
uhke mõisa seisab seal! :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:
4. :,: "Tere mu armas Annike,
tere mu kallis Kaieke!" :,:
Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:
5. :,: Teate, mis meil siia asja,
meie tulime teil kosja!" :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:
6. :,: Kuule Ants, sa oled päris loll,
sul pole aru peas üks toll! :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:
7. :,: Katkend kasukas sul seljas,
ise oled suures näljas! :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:
8. :,: Meil on tuas kõrged kapid,
seinte peal on paksud papid! :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:
9. :,: Põrandal on siiditekid,
akned kandvad roosipotid. :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:
10. :,: Meil on voodid siidi sulist,
teil pole muud, kui puust ja õlist! :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:
11. :,: Meil on tüdrukud,
neid võid omal kosida! :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:
12. :,: Poisid tegid rõõmsa näo,
valitsesid oma jao! :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale-rallallaa! :,:

RKM II 62, 397/9 (5) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Liisa Tamm, 70 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mind sõvva üle Düünä jõe
1. "Mind sõvva üle Düünä jõe
sa Düünä* laivamiis.
Sis palgas sulle kingi ma
üht sinelillikest!"
* - Laulik laulab järjekindlalt Düinä.
2. "Ei selle sinelilli eest
ei laiva võta sind.
Kui kaua lill mind rõõmustab,
ei laiva võta sind."
3. "Mind sõvva üle Düinä jõe,
sa Düinä laivamiis.
Sis palgas sulle kingi ma
üht väikest pailakest."
4. "Ei selle väikse paila eest
ei laiva võta sind.
Kui kaua pail mind rõõmustab,
ei laiva võta sind."
5. "Mind sõvva üle Düinä jõe,
sa Düinä laivamiis.
Ma tiiä kenä laulusid,
neid sõuden laula sul."
6. "Ei lauluga või massa sa
mu sõudmist, neiuke.
Kui kaua laul mind rõõmustas,
ei laiva võta sind."
7. "Mind sõvva üle Düinä jõe,
sa Düinä laivamiis!
Sis palgas sulle kingi ma
üht kullasõrmuse."
8. "Kui sõrmust kingid minule,
see kullasõrmuse.
Ja lubad armastada mind,
kui armast inglikest."
9. Sis võttis pruudi laiva pääl,
viis oma kambri sääl.
Ta kiigutas oma kallikest,
sääl oma kallikest.*
* - Sama laul esineb ka läti keeles ja on tõenäoliselt eesti keelde tõlgitud.

RKM II 62, 403/5 (9) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Liisa Tamm, 70 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Joodigu laul
1. :,: Tütärla'astel kuldne elu,
eläs i'ilma murreta! :,:
2. :,: Oh ma vaene, mis ma lätsi
joodiku'ulle* mehele :,:
* - Laulmisel vokaali venitamine on märgitud kahe vokaaliga.
3. :,: Joodikul saab nälgä nätä,
ei saa e'enämb tagasi! :,:
4. :,: Läheb kõrtsi, joob end purju,
tuleb kodu larmitsen :,:
5. :,: Oh mo emä, oh mu esä,
mis ti minnu kasvadi! :,:
6. :,: Ennembi heitnu minnu jõ'õkke
või ka jõe kaldale! :,:
7. :,: Sääl minnu vesi veeritännü,
jõe kallas kasvatannu! :,:
8. :,: Hirve emä imetänu
oma rõ'õsa piimäga! :,:
9. :,: Valgõ lill ol'l järve pial,
sii ol'l' joo'odigu pruudike! :,:
10. :,: Poiss läts lilli kaksama,
lill iks va'aivu sügävän! :,:

RKM II 62, 405/9 (10) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Liisa Tamm, 70 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Roosi* istse vangitornih
* - Tavaline laulu algus: "Lilla istus vangitornis..."
1. :,: Roosi istse vangitornih,
aig ol'l ikäv oo'ota'a! :,:
2. :,: Nägi papa tuleva'at
üle mere ranna! :,:
3. :,: "Kallis papa, kulla papa,
lunasta mu välja!" :,:
4. :,: "Mingas ma sind lunasta'a,
mul ei ole varra!" :,:
5. :,: "Sul om kotun kolm hobest,
pane üits neist pa'anti!" :,:
6. :,: "Ennembi ma tütre jätä,
kui ma oma hobuse anna. :,:
7. :,: Hobusest* saa eluajas,
tütrest üürikeses!" :,:
* - Algul laulis: Hobustest saa eluajas...
8. :,: Nägi mamma tuleva'at
üle mereranna. :,:
9. :,: "Kallis mamma, kulla mamma,
lunasta mind välja!" :,:
10. :,: "Mingas ma sind lunasta,
mul ei ole varra!" :,:
11. :,: "Sul om kotun* kolm lehmä,
Pane üits neist pa'anti!" :,:
* - koton...
12. :,: "Innembi ma tütre jätän,
kui ma oma lehmä anna! :,:
13. :,: Lehmäst saa mul eluajast,
tütrest üürikesest!" :,:
14. :,: Nägi venda tuleva'at
üle mere ranna'a. :,:
15. :,: "Kulla ve'end, kallis ve'end,
lunasta mind välja!" :,:
16. :,: "Mingas ma sind lunastan,
mul ei ole varra!" :,:
17. :,: "Sul om kotun kolm püssä,
pane üts* neist pa'anti!" :,:
* - Mõnikord hääldab: üts, mõnikord: üits...
18. :,: "Innembi ma õe jätä,
kui ma oma püssä jätä!" :,:
19. :,: Nägi õde tulõva'at
üle mereranna! :,:
20. :,: "Kulla õde, kallis õde,
lunasta mind vällä!" :,:
21. :,: "Mingas ma sind lunasta'an,
mul ei ole varra!" :,:
22. :,: "Sul om kotun kolm sõrmust,
pane üits neist pa'anti!" :,:
23. :,: "Ennembi* ma õe jätä,
kui ma oma sõrmuse anna!" :,:
* - Mõnikord: Ennembi, teinekord: Innembi.
24. :,: "Sõrmusest saa eluajas,
õest üürikesest!" :,:
25. :,: Nägi peigmeest tuleva'at
üle mere ra'anna! :,:
26. :,: Kulla peigmees, kallis peigmees,
lunasta mind vällä?! :,:
27. :,: Peig võttis pruudi omale,
viis pruudi oma ko'oju! :,:
Märkus: Iga värsipaar kordub kaks korda. Laulik õppis selle laulu siis, kui käis karjas.

RKM II 62, 412 (13) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Liisa Tamm, 70 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Piibulaul
Kui ma ütskõrd naase võta,
trillallaa, trallallaa!
Sis ma temält kohe nõvva:
Trillallaa, trallallaa!
"Igä lauba piäd sa,
:,: minu piipu pesemä! :,:
Trillallaa, trallallaa!
Tubakat täis toppima!"*
* - Piibulaulu teisi sõnu laulik enam ei mäleta.

RKM II 62, 413/5 (14) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Liisa Tamm, 70 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanapoisi laul
1. Vanapoiss oli suremas,
siist maailmast minemäs.
Soo-oh, vai suremas,
siist maailmast minemäs!
2. Vannapoissi mateti,
sibulit sisse topiti'i!
Soo-oh, vai mateti,
sibulit sisse topiti!
3. Panti tedä kirstu sisse,*
viidi tedä surnuaida.
Soo-oh, vai kirstu sisse,
viidi tedä surnuaida.
* - Enne laulis: Pisukese kirstu sisse panti...
4. Pisukene piip täl suuhu panti,
tubakakott tälle kätte anti!
Soo-oh, vai suuhu panti,
tubakakott tälle kätte anti.
5. Heng, see ronis havvast väl'lä,
tõttas üles taiva poole.
Soo-oh, vai havvast väl'lä,
tõttas üles taiva poole.
6. Peetrus, kes sääl ussehoitja
andis tälle lopsu pähe.
Soo-oh, vai ussehoitja
andis tälle lopsu pähe.
7. Taivast tedä maha aeti,
tulitse känga jalga panti.
Soo-oh, vai maha aeti,
tulitse kängä jalga panti.
8. Vanapoiss oli käru een,
vanatütrik käru seen.
Soo-oh, vai käru een,
vanatütrik käru seen.
9. "Ossa vana tsiga-lontrus,
eläsid kurja ilma seen!"
Soo-oh, vai tsiga-lontrus,
eläsid kurja ilma seen!
* Arvatavasti Peetruse sajatus, mis peaks olema pärast lopsu andmist ja enne taevast maha ajamist, on lauliku poolt asetatud laulu lõppu.

RKM II 62, 415/9 (15) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Liisa Tamm, 70 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Armastajate laul
1. Kats armastajat jo'ohtusid
kord ko'okku mõtsa teel.
2. Nad puu all maha istusid,
ei julgend rääkida.
3. Sis ütel' Enni Sennile:
"Oh o'ole murreta!
4. Sest homme mööda sõidame
küll laulatusele."
5. Sis Enni oma pruudiga
säält mööda sõidiva.
6. Elsa viskas kammi ära käest,
lõi juukse kõrvale.
7. Sis Elsa tuast vällä läits,
surnult tuudi tagasi.
8. Kui õhtu hakkas tulema,
kesköö ju süda oli käes.
9. Sis Elsa kenä* vaimuken
sais Enni voodi ees:
* - kordamisel laulis: kinä vaimuken...
10. "Oh Enni, kas sa makade,
vai oled valvamas?
11. Jummal andku õnne sinule
siin ilmas elädä."
12. Kui hommiku üles ärkas ta,
sis rääkis naisele.
13. Üht paha und, mis nägi ma,
ei tiiä, mis see tähendäs?
14. Me tuba oli punasid loome täis,
täis veripunaseid.
15. Ja Elsa säng oli verd nii täis,
kõik riide tilguse.
16. Sis ütel Enni Sennile,
lääme Elsat vaatama.
17. Kui ukse ette jõudnud nad,
sis kuulnud lauluhäält.
18. Sis Elsa noorem vennaken
ust lahti tegi neil.
19. Sis aste Enni oma naisega,
jäi seisma oma Elsa man!
20. Enn võti Elsal räti pääst,
and suud sis temäle.
21. Sis Elsa säitse vennakeist
täl härdäst ütlesid:
22. "Suud anna oma naisele,
las surnul magada!"
23. Suud anda oma naisele
om kohus õigede.
24. Kes annab suud sääl Elsale,
temä peräst surri ta.

RKM II 62, 426/7 (2) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Maali Sikk, 79 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tiiu laul.
Tiiu talu tütrekene, kaske! Kaske!
sukavarda veeretäjä, kaske, kaske!
Leemekulbi liigutaja! kaske, kaske!
Kohe kassi kusese, kaske, kaske!
sinnä kapsa kasuse, kaske, kaske!

RKM II 62, 427/8 (3) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Maali Sikk, 79 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Lihuniku laul
See jämme liina lihunik,
ta ostab looma siist ja säält
ja sõidab igä* külä sees.
Kui temä Savikõrtsi sai,
sis küsüs kõrtsi Leena käest:
"Kos lähes üüses magama?"
See Leena olli kavval küll
Ja mõtles sest, et talv om külm:
"Seeperäst olen opnu ma
see kõrtsi ahus magama!"
Kui tuli ära kustunud,
sis kobis kambrest tuppa ta.
Kui temä ahju juure sai,
sis siga temäl vasta tul'l.
Tal tsia pää ol'l pükse sees
ja tagumine ots ol'l ees!
Sel Leenal ol'li kos-täl koht
ja naaris nii, et kakes kõht!
* - Pärast laulis: ...igäs külä sees.

RKM II 62, 428 (4) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Maali Sikk, 79 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
See Sänna mõisa Mõsu-Mai
ol'l tõiste naiste hädä-vaiv!*
* - rohkem sõnu laulik ei mäelta.

RKM II 62, 431/2 (7) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Maali Sikk, 79 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanapoisi laul
Vannapoissi mateti
kate musta pahruga!
Vannatütrikku mateti
kate musta täkuga.
Vannapoissi p...
..........
Härä sällän kõõriti
ja ilma rahvast naaruti!

RKM II 62, 433/4 (10) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Maali Sikk, 79 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Jaanipäeva laul
1. Olgu totsi, kon om totsi,
küll ma totsi takan otsi!
2. Totsi kate luku takan
ja veel viie vahi all!
3. Mes need sitad sepä lukud,
poisse een kui pirru tükud!
Vahid ärä võidavad.
4. Ma toon Riiast uvve luku,
Pärnust vahi, mes ei tuku!
Raudse usse Rootsimaalt.

RKM II 62, 439/40 (1) < Rõuge khk. < Võru l. - Elmar Päss < Leonhard Palm, 25 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Paradiisi lugu
1. Paradiisis Aadama ajal
lubatud oli sääl kõik.
Ainult üts õunapuu aias,
millest ei maitsta või suu!
2. Sääl roomas madu nii salaja
ja Eevale ta kõrva sosistas:
"Sa ära hooli, vaid hammusta
ja Aadamille sa anna' ka!"
3. Nüüd Aadam jälle...
on rändaja...
kott sälläs siis
ja laulis: "Adjöö, paradiis!"
4. Nii ruttu möödus
aeg üürike!
On sulgend saatus
mu õnnetee!
5. Nüid kurval meelel
lähen teele ma.
Mind piirab öö
ja siin ma üksinda!
6. Nüid süda - rahul,
täis lootust - rind,
sest hele tähena
sa juhid mind.

RKM II 62, 441/2 (2) < Rõuge khk. < Võru l. - Elmar Päss < Leonhard Palm, 25 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui ilma sünnib inime
1. Kui ilma sünnib inime',
siis om ta loll ja unine.
2. Sis südäme tal asub hirm,
et jõvvab varsti kätte surm.
3. Mil saab ta põrgu heidetud
ja orgi otsan küpsetud.
4. Kuid sõbrad, sii om vale kõik,
ei põrgu ole paha paik.
5. Meist mõni miis om põrgun käind
ja põrgu au ja illu näind.
6. Siist minnes versta viis või kuus
sa oled otse põrgu suus.
7. Sääl ussehoitjas kirju kass
ja silm om pään kui kohvitass.
8. Sääl kartul nigu apelsiin
ja kaivuvesi puhas viin!

RKM II 62, 442/3 (3) < Rõuge khk. < Võru l. - Elmar Päss < Leonhard Palm, 25 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Lepä varjun
1. Lepä varjun seisab veski,
vesi kohiseb ta all.
Kuuvalgel seisab rändur
tasa kuulatades seal.
2. Tasa avanes siis aken,
väike käeke tervitas.
Tasa röövis rändur musi
armsamalt siis salaja.
3. Tasa juure hiilis vana,
katkestades kõnelust.
Sulges vaikselt tasakesi
akna kuldset raami ta.
4. "Tüdruk, ütlen sulle sedä
täna viimast korda ma:
Rändurpoissi sa ei tohi
armastada salaja!"

RKM II 62, 443/6 (1) < Rõuge khk. < Haanja khk. - Elmar Päss < August Jauk, 47 a., Leonhard Palm, 25 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sambuuri linnas
(Ringmängulaul tsimmanil)
1. Samburi* linnas elas ka
üks kangru kahe lapsega.
Neil ära surid vanemad,
jäid vaesekslapsiks mõlemad.
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
* - Hiljem laulis: Sambuuri linnas...
2. Poiss pidi ära minema
ja kaugel kroonut teenima.
Ja tütre Venemaale viis
üks herra omal teenijaks.
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
3. Kui kodu hakkas tulema,
sis sõitis läbi Venemaa.
Teel trahterisse astus ta,
sääl nägi neiu ilusa.
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
4. Ta hakkas juttu tegema,
et neiut pruudiks kosida.
....
....
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
5. "Oh, neiu, sa mu õeke,
ma ole vend ju sinule.
Nüid otsid omal peiukeist
ja mina omal neiukeist."
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
6. Vanemad ei tohiks iial
laste õnne segada,
Sest et nende sõnad jäävad
eluks ajaks südame.
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
7. Kalmistule kahte kanti
külma hauda puhkama.
Kahte armastaja südant
katab nüid külm mullapind.
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
Märkus: selle laulu laulis ette 1-5 salmi August Jauk ning täiendas 6-7 salmiga Leonhard Palm, kuna neid laulu lõpusõnu A. Jauk ei mäletanud.

RKM II 62, 446/9 (1) < Rõuge khk., Matsi k. - Elmar Päss < Liine Voitka, 63 a., Artur Liiv, 54 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sänna mõisa Mõsu-Mai
1. :,: See Sänna-ga mõisa-no Mõsu-Mai
oli kõige ilma* häda vaiv! :,:
* - Algul laulsid: Oli valla-ga poiste häda-vaiv.
2. :,: Ta eläs-see Sännä veski pääl
ja kiusas see veskisel'le sääl :,:
3. :,: See Tsilna Liisu näolapp
ol'l kõiki'na poiste meelitüs! :,:
4. :,: See Sännä mõisa nahakraam
sai Poose mõisa saadetus! :,:
5. :,: Sai Poose-ga mõisa saadetus
ja vankrimäärdes keedetüs! :,:
6. :,: Üits nahk olli must ja karvane,
ei pääse poiste kallale! :,:
7. :,: Pikk retel aga pistü aeti,
kust nahku maha võeti! :,:
8. :,: Jaak kargas Katrel kallale,
lei Katrel karva vallale! :,:
9. :,: Siis veski käis sääl kütsa-käätsa,
... :,:*
* - Kirjutamata värsirida sisaldab moraalivastaseid väljendusi.
10. :,: Oh sedä lusti, mis oli vällän,
tuapoiss oli preili sällän! :,:
11. :,: Ta pakkus neli kopikat,
tuu kõige eest võid kellata! :,:
12. :,: Oh küll oli kuradil kannatust,
kui poistel tegi vallatust! :,:
13. :,: Kellälüüja vaatas tornist
Seera-ga mamseli tulõva! :,:
14. :,: Ta pühkis tolmu siist* ja säält
ja esimeste pinke päält. :,:**
* - siist - siit
** - Lauliku sõnade järgi lauldi seda laulu vähemalt 45-50 aastat tagasi Sänna kandis väga laialdaselt.

RKM II 62, 449/50 (2) < Rõuge khk., Matsi k. - Elmar Päss < Liine Voitka, 63 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sänna mõisa Moonikõne
1. Moonikõnõ-ga putsa loi
imelik oli tsitron* hoi!
* - tsitrun
2. Tsitron hoi kai läbi no paja,
ütles: "See pole õige maja!"
3. Sada rubla pane väl'lä,
sis om Moonil kintsud paljad.
4. Sada vai kolm kopikut,
ikka saad sa opingut.
5. Hilja* kaevas omma hättä,
rasvaga määr omma nappa!
* - Pärast parandas: Lille kaevas omma hättä...
6. Kass om tuukord taren olnu,
:,: haisu-ga pääle manu tulnu! :,:
7. Mooni-ga nabast kinni võtnu,
kõõga sängü ala tõtnu!

RKM II 62, 450/1 (3) < Rõuge khk., Matsi k. - Elmar Päss < Liine Voitka, 63 a., Artur Liiv, 54 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mitmest asjast olen mina vaene*
* - kuplee
1. Mitmest asjast, mitmest asjast olen mina vaene,
mitmel asjal, mitmel asjal, puudub aseaene.
Näituseks ma täna olen naiste poolest vaene,
ütelge, kus leian üles naisteaseaene?
2. Mitmest asjast, mitmest asjast olen mina vaene,
mitmel asjal, mitmel asjal puudub aseaene.
Näituseks ma täna olen raha poolest vaene,
ütelge, kost leian üles rahaaseaene?
3. Mitmest asjast, mitmest asjast olen mina vaene,
mitmel asjal, mitmel asjal puudub aseaene.
Näituseks ma täna olen laste poolest vaene,
ütelge, kost leian üles lasteaseaene?
4. Mitmest asjast, mitmest asjast olen mina vaene,
mitmel asjal, mitmel asjal puudub aseaene.
:,: Näituseks, kui kõrtsi tuleb minu järel na'aine,
siis ütelge, et mind pole siin, vaid minuga on aseaene! :,:

RKM II 62, 452/3 (4) < Rõuge khk., Matsi k. - Elmar Päss < Liine Voitka, 63 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Petetud ja purustastud süda
1. Petetud ja purustatud südä
tormiliselt rinnus tuksub mul.
:,: Palun, kallim, unustada sedä,
et sind armastasin eluteel :,.
2. Ei ma aemand, et su sinisilmad,
miks nii nõidusliselt särasid.
:,: Unustada võtsid mind siin ilmas,
purustasid armu südame. :,:
3. Mäletad, kui viibisid sa rinnal,
mis sis lausus sinu petlik huul?
:,: Sinu peräst siist maailmast
lahkun purustatud rinnaga. :,:
4. Palun, kallim, viimäst kord viil sedä,
mälestuseks teha pisut head:
:,: ustuta albomist kõik need salmid,
ja minu kirjutatud armsad read! :,:
5. Kustuta minu* pilt sa omast silmast,
kui sa pulmalavvas tõisega.
:,: Tead, et sinu peräst siist maailmast
lahkun purustatud rinnaga. :,:
* - Kordamisel laulis: Kustuta mu pilt sa...
6. Et küll haisema saab sinu südä,
kui sind musutab üks tõine huul.
:,: Mälestama saad sa, kallim, sedä,
kuidas olli igävest sull' truu! :,:
7. Muru pind, kus minu veri voolab,
ilma süüta ohvriks sinule.
:,: Punalilled tärkavad säält üles
mälestuseks kõik maailmale. :,:

RKM II 62, 454/6 (5) < Rõuge khk., Matsi k. - Elmar Päss < Liine Voitka, 63 a., Artur Liiv, 54 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Piibulaul
1. Armsad-e sõbrad, võtkem kuulda
trillallaa, tili-dali-daa!
mis ma teile tahan laulda
trillallaa, tili-dali-daa!
Omast-a väikesest-e piibust ma
tahan teile rääkida,
trillallaa, tili-dali-daa!
:,: sind mina ikka armastan! :,:
2. Kui mina ükskõrd naise võtan
trillallaa, tili-dali-daa!
siis ma talle ette ütlen:
trillallaa, tili-dali-daa!
"Minu-ga piipu piad sa'a
igä laube pesema!"
Trillallaa, tili-dali-daa!
:,: Sind mina ikka armastan! :,:*
* - Kuna vahepealseid sõnu [piibu kaissu võtmine voodisse] ei tulnud meelde, siis kordas veel kord teise salmi sõnu (2 s. = 3 s.)
3. Kui mina ükskõrd naise võtan
trillallaa, tili-dali-daa!
Siis ma* talle ette ütlen:
Trillallaa, tili-dali-daa!
"Minu-ga piipu piad sa
Igä laube pesema!"
Trillalla, tili-dali-daa!
:,: Sind mina ikka armastan! :,:
* - Algul laulis: mina talle ette ütlen...
4. Naised lapsed nutavad,
trillallaa, tili-dali-daa!
Vitsaga siis neid ma peksan
trillallaa, tili-dali-daa!
Ei ma peksa vitsaga,
peksan piibupitsiga!
Trillallaa, tili-dali-daa!
:,: Sind mina ikka armastan! :,:
5 Kui ma ükskõrd ära suren,
trillallaa, tili-dali-daa!
Kirjutage risti pääle:
Trillallaa, tili-dali-daa!
"Siin hingab* piip ja piibumees
kes eluaig ol'l suitsu seen!"
Trillallaa, tili-dali-daa!
:,: Sind mina ikka armastan! :,:
* - Algul laulis: Siin elas piip ja piibumees.
Märkus laulu kohta: piibulaulu sõnu ekspeditsioon varem ei saanud, kuna neid vähesed teadsid. See kirjapanu on täielikum, mis Võrumaa ekspeditsioonil üles kirjutati.

RKM II 62, 457 (6) < Rõuge khk., Matsi k. - Elmar Päss < Liine Voitka, 63 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tammelaul
"Tammeken, sa matal puu,
kos sa kasvid lohu pääl?" -
"Ma ei kasvand lohu pääl,
kasvasin ma karjamaal."
Refrään: Sii vai sii, saa vai saa,
Sina minu kavaluisi kätte ei saa!*
* - Tammelaulu sõnu ei ole laulikul enam meeles.

RKM II 62, 457/8 (7) < Rõuge khk., Matsi k. - Elmar Päss < Liine Voitka, 63 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sääl metsa sees
1. :,: Sääl metsa sees oli majaken
ja maja-ga sees minu pruudiken. :,:
Refrään:
:,: Oi, oi, oi, oi, oi, oi, oi, oi,
mis magust und mina nägin sääl? :,:
2. :,: Sääl ol'le üks väike ojaken,
kesk oja vesi kirendas! :,:
:,: Oi, oi, oi, oi, oi, oi, oi, oi,
mis magust und mina nägin sääl?! :,:
3. :,: Tema suust käib välja-ga roosi lõhn,
tema huuled mesimagusad! :,:
:,: Oi, oi, oi, oi, oi, oi, oi, oi,
mis magust end mina nägin sääl?! :,:
4. :,: Ta istus kuldse tooli pääl
ja õmbleb hõppe raami pääl! :,:
:,: Oi, oi, oi, oi, oi, oi, oi, oi,
mis magust und mina nägin sääl?! :,:

RKM II 62, 459/60 (8) < Rõuge khk., Matsi k. - Elmar Päss < Liine Voitka, 63 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui ma omas noores eas
(Naljalaul)
1. Kui ma oma noores eas
võtsin vana naise.
Vana-ga naine kiusas mind
:,: küll ühest päivast tõise! :,:
2. Surnuaeda läksin ma,
palusin tal surma.
Koju tullen leidsin ma:
:,: vana-gamoor ol'l surnu! :,:
3. Haudakandjaid palusin:
"Kandkem tasa-hilja,
vast muidu-ga ärkab ülesse!"
...
4. "Kerigos tii kellä sääl
ärge kõvast lööge!
vast muidu-ga ärkab ülesse"
...*
* - Kolmanda ja neljanda salmi lõpuridu laulik ei mäleta.

RKM II 62, 465/7 (3) < Rõuge khk., Järvepalu k. - Elmar Päss < Helmi Lehiste, 46 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ma läksin metsa kõndima
1. :,: Ma lätsi mõtsa kõndima
ja linnupesi otsima! :,:
2. :,: Ma linnupesi otsides
sääl leidsin poisi põõsa alt! :,:
3. :,: Ma lätsi, naksi tedä vaatama
ja alumist külge pöörama! :,:
4. :,: Sii alumine kül'g oli hallitud
ja päälmine külg oli päevitud! :,:
5. :,: Ma võtsi tedä õele
ja kandsi suure jõele!
6. :,: Sääl pesin tedä seebiga
ja kuivatasin siidiga! :,:
7. :,: Ei see ei aitand kedägi,
see poiss ol'l liialt hallitud! :,:
8. :,: Sis võtsin tedä õlale
ja kandsin suure merele. :,:
9. :,: Sääl pesin tedä liivaga
ja kuivatasin linaga. :,:
10. :,: Sis võtsin tedä õlale
ja kandsin Paide laadale! :,:
11. :,: Sääl vahetasin varsaga
ja kahe musta ruunaga. :,:
12. :,: See ruun oli ilma kabjata
ja kõrb olli ilma sabata! :,:

RKM II 62, 469/70 (1) < Rõuge khk., Järvepalu k. - Elmar Päss < Anna Sisask, 72 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kuri võtku
1. Kuri võtku* kurja poissi,
hapatagu halva poissi,
kiä pand pää paku ala,
helle hiusse hirre ala.
Vihm mõsk, tuul kolk,
mõtsaladva lahudi.
Oh mu hiusta**, helle hiusta,
vahasõtta varikuta!,
kiä olli sorrõ sugimada,
lahe ilma laabimata.
Vihm mõsk, tuul kolk,
mõtsaladva lahudi!
* - Kuri võt't õks kurja poissi!...
** - Enne laulis: Oma hiusta, helle hiusta...
Märkus: laulusõnad jätkuvad, kuid laulik edasi ei mäleta.

RKM II 62, 473 (2) < Rõuge khk., Järvepalu k. - Elmar Päss < Sarlotte Tammemägi, 75 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kaara-Jaan
Kaara-Jaan, ai Kaara-Jaan,
karga vällä kaema:
:,: Kas omma kesvä keerulidse,
kaara katsakandilidse? :,:

RKM II 62, 474/5 (1) < Rõuge khk., Järvepalu k. - Elmar Päss < Anna Sisask, 72 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Huti laul
1. Miä no kirivä,
miä no* kirivä
kilgutase,
kilgutase?
2. Miä no haukva,
miä, miä no haukva:
Hirmi-Harmi,
Hirmi-Harmi?
3. Kriit, mu kulla,
Kriit, Kriit, mu kulla
kabehitsa,
kabehitsa!
4. Ava mullõ,
ava, ava mullõ
ussõkõista,
ussõkõista!
* - Miä, miä no kirivä...

RKM II 62, 475/6 (2) < Rõuge khk., Järvepalu k. - Elmar Päss < Anna Sisask, 72 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanapoisi laul
1. Ma vanapoiss küll olõ ilman
üts rahuline rändaja
aga siski tütärlaste silman
nii kui üts kurjategija.
2. Neil tihti süda täis,
sõimava: "Vanapoiss,
mis ootad, mis vaatad (~vahid),
et sa ei võta naist!"
3. Ma siski õnneliste seltsin
küll hiljaaigu hulkusin...
kui tuleb meelde armu õndsus,
silm naisemeeste armu näeb!
4. Sis sala nutan ma,
teen rõõmu viinaga
ja hüian veel lõpus:
"Elä õnnes vanapoiss!"

RKM II 62, 489/91 (1) < Rõuge khk., Ruusmäe k. - Elmar Päss < Alfred Teaste, s. 1895 (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui ma ol'li noorõkene
1. :,: Kui ma ol'li noorõkene,
ol'li mina u'l! :,:
2. :,: Käve külä tanomihe
kar'a voodele.* :,:
3. :,: Sääl no naaru, nalja sai
ja kannõlt mängiti. :,:
4. :,: Sääl ol'l tõistre Petra Kat'ä
Undo Pundoga. :,:
5. :,: Kat'äle ma silmä kaie,
ütli : "Kat'ä, tõ!"** :,:
6. :,: Pääle kauba luba saie
mutsahtada ka! :,:
7. :,: Kate ajastaja peräst
Kat'ät kodo tõi. :,:
8. :,: Illos ol'l no Kat'ä kiullh,
peris nigu lil'l. :,:
9. :,: Aga ossa räpäk esi,
kuri nigu kul'l. :,:
10. :,: Kat'ä jätä no tad jonni!"
palsi sakest ma. :,:
11. :,: Tõsekene inne ütel':
"Ma su mõglitse!"*** :,:
12. :,: Kui ma ol'li noorõkene,
küll ma ol'li ul'l! :,:
13. :,: Taipas es kiä tuvikene
vai kiä küläh kul'l. :,:
* - loomade magamiskoht
** - hääldas: tõ
*** - mõglitse - kolgin.

RKM II 62, 492/4 (2) < Rõuge khk., Ruusmäe k. - Elmar Päss < Alfred Teaste, s. 1895 (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mu mõtte' lindva' sinnä'.
1. :,: Mu mõtte' lindva' sinnä',
süä nakas närbüma... :,:
2. :,: Et mul ka' tulõ minnä
är' mulda magama! :,:
3. :,: Ma ilmah elleh pattu
joht tetä saaki' es! :,:
4. :,: Ma katskit kaussi vaapsi,
tei hellü kõvõmpas. :,:
5. :,: Ma seebi kange kaabe,
tei nakla vähämbäs! :,:
6. :,: Ka Valgõle* ma anni
iks mõne mühagu. :,:
7. :,: Et Valgõ küüru tõmmas
sääl kõge kihäga. :,:
8. :,: Oh Esä võta vastu
mu kõge Valgõga! :,:
9. :,: Mul Valgõt taivah vaia
om niätse kaubelda. :,:**
* - hobuse nimi.
** - Rahvaloomingu Keskmaja Tallinnas saatis sm. Roometi kui muusikamehe ja siinkirjutaja 1951. aastal Võrumaale ekspeditsiooni ette valmistama. (Ekspeditsioon teostati hoopis teises paigas, nimelt Pärnumaal). Meie sõitsime üle Valga Võrru, kus rändasime kahekesi jala umbes nädal aega (27. maist kuni 3. juunini) Võru, Kasaritsa, Ruusmäe, Misso, Haanja, Rõuge, Sänna ja Antsla ümbruskonnas ning hiljem sõitsime Tartu kaudu Tallinnasse tagasi. Sellel rännakul tegin mõningaid märkmeid, mis sai antud Rahvaloomingu Keskmajale. Siia on paigutatud vaid kaks laulu näitena.

RKM II 53, 218/9 (11) < Rõuge khk., Haanja v., Kirbu k. - Sinaida Kerov, Antsla keskkooli õpilane < Katri Prääts, s. 1873. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kaugel võersil vaenuväljal
Mestroovi metsa all
oll mul vaikne kalmuküngas,
kus sääl seise valge rist.
Sinna ühte hauda maetud
mitu vaprat sõjamiist.
Ei neil ehi hauda lilled,
ei neil tehtud pärja ka.
Ei neil nutnud keegi pisar
nende vilu haua pääl.
Puhake nüüd, armsad velled,
oma vilu hauassa.
Kuni paistab elupäike,
äratab teid ülesse.

RKM II 53, 219/20 (12) < Rõuge khk., Haanja v., Kirbu k. - Sinaida Kerov, Antsla keskkooli õpilane < Katri Prääts, s. 1873. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Laul
Kakskümmend aastat olen ma
siin Eestimaa pääl kasunu.
Ma õitsin kui roosiõis,
mul rõõmu aig on saanu täus.
Ma ütlin, kui teada mul anti,
et ma pean sõtta minema.
Ma ütlin: "Kui ma pean minema,
mu pruut peab suuga ütlema."
Ei seda luba antud mul,
et ma viin pruudi Türgimaal.
Ma pidi astma ütsindõ
sii võõra linna pool.
Kui olen võitnud ma ,
siis saan ma tagasi tulema.
Siis ükskord suure rõõmuga
saan Eestimaale tulema.
Kas alles om mu vanemad,
kes üles mind sääl kasvatas?
Kas alles om mu vennad ja õed,
kes minu pärast kurbdust näid?
Kas alles on see roosiõis,
mis mulle enne passis siin.
Vend, sind palun südamest,
et tehke muret pulmi eest.

RKM II 49, 231 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Jaht väläh, püss säläh,
lätt jahimiis mõtsa,
saa saaki, et tõsta.

RKM II 49, 231 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Maja, sa puhkuse paik,
hää kos rahu ja vaik',
jätä sis murõt ka maha,
paremat mina ei taha.

RKM II 49, 231 (5) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Krants, sa vana kodopini,
sa truu ning ustav,
sa karjakaitsja, vargaväärdja.
So sõimatas, ent siski olt sa ausa miis,
ei anna soelõ suu täutki.

RKM II 49, 232 (6) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tuvikõnõ, tibukõnõ,
katuse all korised,
räästa all torised,
oles ka minagi,
vaga kui sinagi,
kurja sis' kellegi
mina es tees
ja eläs kui õigõ
ja rahulik miis.

RKM II 49, 235 (19) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Hobõnõ sääl,
terävata mo meel,
vedäma, sõitma
inemine piät' tälle armu näutmä.

RKM II 49, 235 (20) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Miks sa leinad, lillekene,
valad valupisaraid?
Kas sa rasket hingevalu,
Hellake, ka tunda said?

RKM II 49, 235/6 (21) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanapoiss ol' surõmah,
siist maailmast minemäh.
Vanapoiss kirstu sisse panti,
väikene viiol kätte anti.
Kabeliaida maha matõti
vana pada pähä panti.
Heng see ronis havvast vällä,
lindas taivaussõ ette.
Peetrus kõik säält ussõst teadis,
andis poisil vasta pääd.
"Sina tsiga, sina lurjus,
alles praegu olõt purjus."
Lükkas tedä taivast maha,
vannokurjo poistõ hulka.
Sääl ta mängis tontõga,
vanaraisa kontõga.
Vanatütruk taivah,
kuldkett kaalah,
vanapoiss põrguh,
puupakk jalgo all.

RKM II 49, 236 (22) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tünn-tünn, tühi vaat,
vanapoiss ol' vaadi seeh.
Tõmpsin vaadil punni päält
ja vanapoiss tul' vällä seest.

RKM II 49, 243 (54) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Ado Tamm, 83 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Last hällitades lauldakse:
Millessa, Mikk, mu tütart ei võta,
kas mu tütar tööd ei tee?
Mu tütar on kui roosilill
ja otsib poissi niikui hull.

RKM II 49, 243 (55) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Ado Tamm, 83 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Last hällitades lauldakse:
Pippas, pippas, peiukene,
juppas, juppas, juiukene,
väikse lapse moodi
niikui väiksed kannukesed.

RKM II 49, 243 (56) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Ado Tamm, 83 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kikas ütles kanalõ:
"Kos mii läämi magama?
Üü um pümme,
jalad lühikesed,
külä kõlgus kavvõdan."

RKM II 49, 243/5 (57) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Ado Tamm, 83 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vatsat' let slusilsä mina,
ollin soldat ridavoi.
Lasksin püssist välja tina
türgi silmi oi! oi! oi!
Kui ta venne püssirohto
kaugõlt nii sai nuusuta,
tak on prämo paneb plehku
niikui jänes metsa sises.
Et ta harasho, nii paha,
toob mul sisse kopika.
Sain sääl salata ja raha,
rinda suurõ ristiga.
Ruski suldat nepoitsä
nikakoju saadana,
tulgu ratsa kto tam hotsesh,
et tak vsjo mina pustäki.
Plömna liinan tüli tuli
mina tuhat türgiga,
kõigil karvad maha kaki,
habemed ka juurtega.
Ütskõrd sain mina osmõn-pasma
karvust kinni pidada.
Ütlesin: "Postoi dinaase,"
tahtsõn kodo vidäda.
Kindral seda kõrvalt nägi,
andis mulle tsetverd tsjok.
Ütles: "Molodets, estonets,
vot zdez diibes natsha jok."
Tshjort vosmi, kakoi nali,
kõik mind haksid paluma,
bolshoi tshesti mina daali
ja hüüdsid blagopodne.

RKM II 49, 250/1 (79) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Olga Tamm, 58 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Rahvalaul
Mari!
Ma siin.
Mis lõunaks saab?
Suured vaagnad sülti,
tõpraliha suppi,
hapukapsa põrsapraad,
lambalihast hää supp,
pannkook, härjakeeled,
praadvorst, munakoogid
vääge värske vasikapraad,
kaunis küpse kana,
sealiha kartulid,
kaunis karukints
ja siis veel
või ja leib,
veitsh ja juust
maksab kaks krooni kõhutäis.
Soovin sulle säärast hääd söögiisu!

RKM II 45, 77/8 (1) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ei unusta sind
Mäletad, kui raudteejaamas
lahkudes mul' andsid käe.
Silmis palve, sosistasid:
"Kas sind kunagi veel näen?"
Lubasin, et tulen varsti,
kui on võidet vaenlane.
Ütlesid, et võitle hästi.
"Ma ei unusta sind kunagi."
Algasin uut sõjateed,
rong kui lahkus kodulinnast,
sinu viipav valge rätik
ütles mulle: "Jää hüvasti!"
Sellest möödund palju päevi,
möödund lahing verine.
Kuulen selgelt sinu sõnu:
"Ma ei unusta sind kunagi."
Läbi lahingute müra
kuulen kõnelemas sind,
kuulen selgelt sinu sõnu:
"Ma ei unusta sind kunagi."
Nüüdki laagris lõkke ääres,
kevadõhtuil sumedail,
tuul kui lausuks sinu sõnu:
"Ma ei unusta sind kunagi."

RKM II 45, 78 (2) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sõduri salm
Kui sõdur väikselt napsi saanud,
juhtub ette tütarlapsi
Neid sõdur esmalt silitab
ja pärast tagant järel aita.

RKM II 45, 79 (3) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kell kuus õhtul
Ma tunnen veel su huulte õrna puudet,
kui vedur-vile meid sääl lahutas.
Ma tundsin, hinges midagi on muudet
mis möödunt unelm hetkel meid nii rahustas.
Refr: Kas on see vaid unenägu
või siiski ainult piinav tõde.
Ma näen veel sinu nutuseid sinisilmi
ja kurba naeruvinet punasuult.
Ma märkasin, kuis pöördusit veel ringi
ja kinnaskäsi tõusis viipeks mul'.
Ma tunnen, kuidas kaugus kiirelt kasvab,
veel kohandun end unistuseks sääl.
Vaid rütm meloodiast, mis laulsid mulle,
see tuikab veelgi südamesse mul.

RKM II 45, 80 (4) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mul' silmis pisarad
Kui rindel võitlesin,
kuulsin teist sa armastad,
langesid mul kokku unelmad.
Ma sind ei süüdista,
kuid soovin, et sul oleks hea.
Ehk küll lahkuma sust jäädvalt pean.
Ma loodan, et saan sellest üle,
et sa mind ei armasta.
Ma loodan, et saan sellest üle,
ehkki kurb olen lõpmata.
Sa tulid täis veetlevat kevadet,
Nüüd mööduvad need päevad, sest lahkusid.
Ma loodan, et saan sellest üle,
ehkki kurb olen lõpmata.

RKM II 45, 81/3 (6) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Põhjarannikul
Siin põhjarannikul
ma kõnnin üksinda,
pilk vaatab kaugusse,
kus lainte mäng.
Sääl eemal kauguses
ma valgeid purjeid näen
ja paadis kaunis neid,
kes juhib sääl.
Paat jõudis rannale,
ma neidu kohtasin.
Üks pilk ta silmisse -
ma armusin.
Mu armas põhjaneid,
mul armsaks oled saand,
mu meelde ikka sa
jääd püsima.
Ei enam olla saa,
kui kutsub isamaa.
Käsk iga silmapilk
võib saabuda.
Mu kaunis põhjaneid,
sinust pean nüüd lahkuma.
Ei tea, kas iialgi
sind näha saan.
Nüüd kojuigatsus
mind kutsub tagasi.
Mu kaunis põhjaneid,
kas ootad mind.
Kuid koju saabudes
ma pidin pettuma.
Mu väike neiuke,
läinud teisele.
Ent põhjarannikul
on jäänud mälestus.
Pilk vaatab kaugusse,
ei kohta sind.

RKM II 45, 83/4 (7) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tartu valss
Kord olime Tartus koos
ja tuju meil oli hoos.
Seal mängis muusika, voolas viin
ja joovastus köitis meid.
Nii tunnile järgnes tund,
kui korraga meenus mul',
siis püsti huppasin, hüüdsin ma:
"Mu sõbrad, pean lahkuma."
Refr: Sest mind ootab väike neiuke
seal kaunil Tartu Toomemäel.
Tal valged on juuksed, võluv ta silm
ja temal võib oodates hakata külm.
On ilmas neide tuhandeid,
Ma teist nii kaunist pole näind
kui neiuke, kes mind ootamas sääl
on Tartus Toomemäel.
Kui saatuslik sõjatee
mind kodust viind kaugele
ja sõbrad, kellega olime koos,
mu lahingukaaslased,
ei ennem ma rahu saa
kui vaba on jälle me maa,
et Tartu õnnes võib elada,
see kutsub mind võitlema.

RKM II 45, 84/5 (8) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vana Tallinn
Ma selles linnas elasin,
ma selles linnas armusin,
kui muinasjutus tundus elu siis,
ei unu sinav talvevõlu,
ei õnnest särav neiusilm -
nii õnnelikult möödusid aad.
Refr: Selles linnas Tallinnas
õnnelik kord olin ma.
Päikeselised kevadpäevad,
sügisöised tähistaevad -
unusta ei iial saa.
Ei kestvalt paistnud päikene,
ta varjus tõusnud äikene,
meid sõjatee viind kodunt kaugele
ja jättes maha kodumaad,
me vana armsa Tallinna,
me südames ta kaasa viisime.
Aeg möödub, saabub sügise
ja koju viib meid võidutee.
Teid kõiki peagi näha loodan taas,
et jälle rõõmsalt vabana,
teid tervitan ma kodumaal,
ma vanas armsas kaunis Tallinnas.

RKM II 45, 86/7 (9) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tuluke nr.1
Hallis sõduri sinelis
rändan lahinguteid.
Sääl, kus kõlamas tangoviis
saatus kokku meid viis
ja su silmad nii tumedad
tantsuks kutsed tõid mul.
Aga tantsides tundsin ma,
rahu röövind nad mul.
Ja siis vargsi mu rinnale
õrnalt toetus su pea
ja mu suu sinu huultele,
kuidas sattus ei tea.
Ulatasid sel sügisööl
mulle lahkudes käe.
Teadsin, varsti lä'en rindele
ja sind enam ei näe.
Ning see tuli su silmades
mul sääl põlema lõi.
Ta mu sõdurisüdames
kauaks hõõguma jäi.
Aga praegugi meeles mul'
võluv naeratus suul.
Tunnen suudlust su kuumalt suult,
näen su silmades tuld.

RKM II 45, 87/8 (10) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Eesti korpus
Eesti korpus marsib sõtta,
generalissimus Stalin juhib meid,
võidule nüüd kiirelt tõtta,
vaenlane saab hävitud.
Õilsaid mõtteid rinnus kandes
vabastada kodumaad.
Võimsaid ühislööke andes
vaba olgu sünnimaa.
Möödunt lahingute kära
karastand meid teraseks.
Silmis kõigil võistussära,
palju saanud sangariks.
Kui siis Kalevite linnas
võidul lehvib Punalipp
saluteerib meile Moskva,
see on meie võidulipp.

RKM II 45, 89/92 (12) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sõduri elu
See sõduri elu polegi hull,
kuid väikesed mured on siiski.
See õppus ja rivi on tühine null
ja toimkond pole ka miski.
Kuid ainult see asi teeb muret,
et kevadel tulevad kured
ja kodus pruut lööb sul tram-trulla
pea õnnetus nii ei või tulla.
Kui lõppenud õppus ja looja läind päike
ja laagrisse saabund on öörahu.
Siis tunned kuis kuu ja pilvede laev
see rinda sul hästi ei mahu.
Nii kuidas sa silmi ka ei sule,
kuid uni see naril ei tule
ja mõte see puurib sul aju -
ei tea, millal sõidame koju.
Sul meenuvad Tondil need ilusad aad,
nad mõttes kui tagasi tuleks.
Seal vaid muretseks, kuidas hüppesse saaks,
nii et vahelejäämist ei ole.
Aga linna patrullid on platsil.
Mees pimedaid tänavaid otsis
ja teekond, mis julge ja vahva
viis sinna, kus pruudil on sohva.
On kaugele jäänud need päevad ju nüüd,
koondrivi sa igapäev teed.
Sul neiu käe asemel pihus on luud,
onni esist sa hoolega pühid.
Ja kui ennast siis unustad vähe,
siis ülem sul virutab pähe.
Ja öösel, kui piiluriks oled
jälle neiuke meelde sul tuleb.
Ei ole meid murdnud ka raskeimgi töö,
ei sõda viind konte meil hauda.
Meil katelok põlvel nüüd enam me ei söö,
vaid koos nüüd istume lauda.
Nüüd istudes poisid üheskoos
on tunne nagu istuksid baaris
ja seentelgi maitse on parem,
veidi lõuna võiks olla varem.
Eile käsku alles kuulsime, korraldust uut,
mis lämmatas südametukseid,
mis oskad sa kosta, kui küsib sult pruut:
"Poiss ütle, kus jäänud sul juuksed?"
Kuid sellest me saame ka üle,
suurt riidu meil sellest ei tule,
kui pruut sellest tüli ju tõstab,
las mulle siis paruka ostab.

RKM II 45, 92/4 (13) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sõdur pagariks
Meid major varbast liigutab,
tal väike küsimus:
"Mis mehed siin veel magavad
kui oli äratus.
Jaa-jaa, jaa-jaa, kui oli äratus!"
"Oh, major, jäta järele,
siin puhkavad pagarid,
kes sulle valged saia teind,
nüüd jäta rahule.
Jaa-jaa, jaa-jaa nüüd jäta rahule."
Keha rappub külmavärinaist
ning habe härma lööb.
Puhvaika selga, saapad jalga,
sind ootab sada tööd.
Jaa-jaa-jaa-jaa, sind ootab sada tööd.
Kell saab ju varsti kaheksa,
peab jälle minema.
Päev rasket tööd sääl seisab ees,
pead taignad tegema.
Jaa-jaa jaa-jaa, peab taignad tegema.
Nüüd istun leivaahju ees
ja vaatan lõkkesse.
Mu mõte kandub kaugele,
kus armas neiuke.
Jaa-jaa jaa-jaa, kus armas neiuke.
Töö muutub palju kergemaks
kui mõtlen temale
ning taigen lendab üle pea -
need viimsed suudlused.
Jaa-jaa jaa-jaa, need viimsed suudlused.
Kui on lõppend päevatöö
ning mõttes palvetan
ja seekord neiu asemel
mul kaenlas saiapäts.
Jaa-jaa jaa-jaa mul kaenlas saiapäts.
Nüüd istun polgus nari peal
ja mõtlen kodule.
Kui läheks õige hüppesse,
näeks oma neiukest.
Jaa-jaa jaa-jaa näeks oma neiukest.

RKM II 45, 94/6 (14) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tuluke nr. 2.
Õrnalt kõlas mu laul sel ööl,
kui ma kohtasin sind.
Sinu pilgust võis lugeda,
et sa armastad mind.
Kuid me saatus on armutu,
Lahku viis eluteed.
Ainult südames põlema
jäi mul tuluke veel.
Läänefrondile neiuke
saadab võitlejat teel
ja sel pimedal ööl kõik vait,
kurb on süda ja meel.
Ja kui pimedus neelab kõik,
läbi udu näen veel
neiu aknal seal vilkumas
küünlatulukest veel.
Kaugelt tervisi saadan sul,
meenub mulle see öö
nagu unelmas laulan veel,
unub mure ja töö.
Just kui rong möödus armastus,
kadus udusse teel.
Ainult südames tuluke
jäi mul põlema veel.
Aastad möödusid, uuesti
kohtan jälle ma sind.
Kõlab õrnalt mu laul sel ööl,
kuumalt suudled sa mind
ja me südames tuluke
kuna kustunud on
lööb nüüd uuesti lõkkele
nagu kustunud õnn.

RKM II 45, 96/7 (15) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tuluke nr. 3
Saatis võitlejad rindele,
pisarais neiuke.
Kurvalt üksi jäi trepile
ümber pime vaid öö.
Noormees kauguses seisatas,
taha vaatas veel kord.
Nägi heledalt põlemas
neiu aknal veel tuld.
Rindel sõpru on tuhandeid
lahingkaaslasi küll,
seltsimehi nii lõbusaid,
kõikjal huumor ja laul.
Aga armsamat neiukest
unustada ei saa.
Kujutlustes näeb tulukest
kauguses põlemas.
Kaugelt kirja sai võitleja,
milles teatab neid,
et ta armastus kuumana
kindlalt püsima jäänd.
Kõik, mis lahkudes lubatud
peagi täituma saab.
Tuluke, mis põlenud
jäädvalt põlema jääb.
Kirjast vaimustub võitleja
süda kiiremalt lööb.
Rindel võitluses rõõmsana
kujutlusi ta loob.
Peksab armutult vaenlasi
oma armsama eest,
et kord pöörduda tagasi
sinna, kus tuluke.

RKM II 45, 98 (16) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Automaaturite marss
Siis kui automaatur marsib väljas
relv seljas ja rivilaulud suus
mööda kiviteed, nii et vesi keeb
õppus ootamas raske ja uus.
Ja kui on saabunud laupäeva õhtu
ei siis keegi magada saa.
Küll sa poiss siis tead, kus on Toomemäed,
oma neidu sa ootad siis mäel.
Koolipoisina oli see kerge
Seda, neiu, sina arvestama pead.
Ära pahanda kui ma tulla ei saa,
kui ma täna õhtul linnaluba ei saa.
Aga teinekord kui saan jälle välja,
püüan mitmekordselt tasuda ma sul.
Siis sind kallistan ja ka armastan,
sest nii harva näha saan ma sind.

RKM II 45, 99 (17) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kaks kangelast lahingusõpra
Kaks kangelast lahinguvenda
said sõjateel sõpradeks heaks.
Üks Narvad veel mäletab endast
ja Tallinna teist ootama peaks.
Neil ühine tubakas, vara ju
ja toitugi sõid ühest nõust.
Õlg-õla kõrval lõid lahingumaru
ja tääk väänles lihaste jõust.
Neid üksinda kohtasin harva,
ei lahing'i lahutand neid.
Löö julgelt, sind ootamas Narva,
sind Tallinna sinetav reit.
Kui äkki üht sõpradest tabas
kuul võitluse tulisel teel,
veel langeja sosistas tasa:
"Sind Narva on ootamas ees."
Viis haavatud lahinguvenda
kurb sõber nii tugeval käel.
Kui tabatult äkki ta enda
kuum veri maad niisutas sääl.
Nii kaaslased hiljem nad leidsid
öövaikuses uinuvad mäel.
Seal sõbrad veel vendluses hoidsid,
kui vandeks veel kätt üksteise peal.
Neid üksinda kohtasin harva,
ka haiglas koos nägin ma neid.
"Pea paraned, sind ootab Narva,
mind Tallinna sinine reit.

RKM II 26, 24/5 (1) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Deutses Wehrmaht
Kui deutses wehrmaht loodi
ja rindel saadeti,
ta sicherungiks hüüeti
ja maha tapeti.
Refr: Tadirit ja oi-oi, oi tarit ja oi-oi-oi-oi-oi
Ta sicherungiks hüüeti ja maha tapeti.
Kõik ristid, paelad, ordenid,
Mis rauast, sametist,
kui kätte saadi, selgusid,
et puust ja paberist.
Refr: Tadirit jne.
Kui kätte jõudis talvekuu
sai vilte laenatud,
mis Stalin oma sõduritel
oli kinkinud
Refr: Tadirit jne.
Nii kätte jõudis sügise
ja aasta oli täis,
siis doktor Mäe kurvaks sai
ja kõnelemas käis
Refr: Tadirit jne.
"h võtkem palved tagasi
j olgem edasi
j pikendagu lepinguid
kuni sõja lõpuni."
Refr: Tadirit jne.
Taas saabus siiski kevade
ja ilmad soojemat,
siis sicherungi viimsed riismed
rindelt lahkusid.
Refr: Tadirit ja oi-oi, oi tarit ja oi-oi-oi-oi-oi
siis siherungi viimsed riismed rindelt lahkusid.
Märkus: Refrääni teiseks reaks tuleb laulda alati salmi kaks viimast rida.

RKM II 26, 26/7 (2) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Meil leegionis...
Meil leegionis elu hea,
kes sinna läeb, ei seda enam näe.
Seal vesi, vile, mäda juust
ja hambad kistaks ära suust.
Oh, mis sa, mats, võid sinna parata.
Meil führeriks on dokor Mäe,
kes tervituseks tõstab rasvas käe,
seda teeb ta suure sestiga
käib ringi soomusvestiga,
ei teda taba ükski surmakuul.
Meil rasvaaineks margariin,
Mis suhu võtta on ju otse piin.
Ka leib oli pooleks liivaga,
mis väga raske seedida,
kõik seda tõi meil päästjate kultuur.
Oli rahva toeks meil E.R.Ü.
ja see ei ole mitte meie süü,
et sokid, jakid, kasukad
ja esemed, mis soojemad
E.R.Ü. kaudu Saksamaale lä'eb.
Tal oli Kadrioru pargis väike loss,
mis eest on nagu väike omnibuss,
olid kaitseks tal ka sõdurid,
mis enam vähem talle truud,
et doktor võiks seal rahus prassida.

RKM II 26, 28/9 (3) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Surnud öövaht
Surnud öövaht, varga tabas:
"Käed üles," karjus ta.
Käe revolvri järel kobas,
haaras taskust krakuski.
Refr: Meil ristid valmiks valatud,
hauad valmiks kaevatud.
Leegion, see kutsub kõiki meid tsäuh-plärts.
Tulge kõik, tulge kõik,
onu Aadu kutsub meid.
Tooge liha, tooge võid!
Sest meil ei ole neid.
Refr: Meil ristid valmis valatud jne.
Saksamaal oli kena Lonni,
kaalus umbes puuda kuus.
Eest ta oli nagu auto,
tagant lai kui omnibus.
Refr: Meil ristid. jne.

RKM II 26, 28/9 (4) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kindral Soodla
Kindral Soodla, kaval mees,
meelitas meid sõtta.
Esmalt tahtis Eestisse
ja pärast Poola saata.
Refr: Hõissa ja prilla!
Meil tuleb ära minna
ja kes ei taha minna,
peab maksma elu hinna.
Meid pandi loomavaguni
ja saadeti siis teele
ning jaamades ei olnudki
meil õigust joogiveele.
Refr: Hõissa ja prilla!
Meil tuleb ära minna,
ja kes ei taha minna,
peab maksma elu hinna.
Poola laagri tänaval
nüüd liigub sandikari
ja kompanii ülemal
nüüd lasub tume vari.
Refr: Hõissa ja prilla jne.

RKM II 26, 29/31 (5) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Elu sunnil, tõrkumata
igal sügisõhtul ma
seisan postil piki tunde
sinel seljas, sigar suus.
Kaitseks on meil vene relvad,
saapad pärit Prantsusmaalt.
Kiiver peas kui väike pada,
sinel päris lagunend.
Kui sul katki läheb sinel,
vaat küll see on alles pauk.
Rätsepal ei ole niiti,
varalaost ei anta uut.
Staabihärrad joovad viina,
mis me normist varasted.
Meile öeldaks: "Nõu läks ümber
muud kui pühi puhtaks suu."
Võtan välja väikse pätsi,
mis on kahe päeva toit,
unistan siis väiksest Eestist,
siin jääb välja küljekont.
Kui sul' kodund tuleb pakki
kohe sakslane on jaol.
"Sputer, speken, sigareten,"
nurub nälgind Kammeraad.
Kindral Soodla peab jahti,
poisse sõtta meelitab.
Ei need poisid ole lollid,
et nad sõtta lähevad.
Poisid lähvad eesti metsa
kuremarju korjama.
Iga eestlane teab seda,
kuis Saksa vastu sõdida.

RKM II 26, 31 (6) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Võid käia...
Võid käia läbi Saksamaa
ei mune võid sa leia seal
ja pekist, sellest näed vaid und,
mida Eestis süüakse iga tund.

RKM II 26, 32 (7) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tükike leiba...
Tükikene leiba ja hernepesu vett,
üle nelja päeva üks saksa sigaret,
sellega peab elama
ja saksa riiki teenima
(Onu Aadu, miks tegid nii?)

RKM II 26, 32 (8) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Revali linnas...
Revali linnas Toompea lossis
istus Lietzmann nägu mossis.
Ai jumbu - ai jumbu.
Kadrioru lossis tõusis kära,
Mäe sõi Lietzmanni normi ära.
Ai jumbu - ai jumbu.

RKM II 26, 33/4 (10) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rindesõduri igatsus
Kaugel sinust ja kodumaast,
kaugel võistluse teel.
Kaugel kodust ja noorusmaast
olen võitlemas veel.
Oota, kallim, oh oota sa,
kaugelt tervitan sind,
Millal tulen, ei tea ju ma,
seob võitlus veel mind.
Kevad kaasa ka õisi toob
ja lõhnamas niit.
Tuju rindelgi uueks loob,
laulan armsamat viit.
Oota, kallim, oh oota sa,
kevad lohutab sind,
millal tulen, ei tea ju ma,
seob võitlus ju mind.
Olen punkris või rünnakul
ikka meenud sa mul'.
Vaikib lahingu marutuul,
laulan jällegi sul'-
Oota, kallim, oh oota sa,
tulen vaatama sind,
millal tulen, ei tea ju ma,
seob võitlus veel mind.
Kord väsivad vaenuväed,
ja meile jääb võit.
Saabub hellalt see õnnepäev,
algab koju meil sõit.
Sinu juure siis lendan ma,
iial enam ei lä'e.
Õnne naudin siis sinuga,
su juurde ma jään.

RKM II 26, 35/6 (11) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Väike kambrike...
Väike kambrike südames mul',
sääl on üksinda asu vaid sul.
Tahab veel keegi mees paika leida seal sees,
Ütle: "Ei, keegi teine on ees."
Kui on kullased sõrmused käes
särab elu kui nõiduse väes,
siis tean ühte vaid ma,
et sust lahkuda ei saa,
sest nii meeletult armastan sind.
Kas sa ikka veel armastad mind,
kas sa mind kuidagi unusta ei saa.
Oled mulle sa hää, sulan sulle kui jää.
Oh kui meeletult armastan sind.
Ja kui saabub kord lahkumistund,
viimse suudluse annan siis sul.
Püüä olla sa truu, ära mõtlegi muud,
siis vaid armastus ehib me teid.
Ja kui lahkud sa, armastus, meist
ja kui enam ei näe teineteist.
Teise kaenlasse lä'ed ja ta juurde siis jääd
olles unustand jäädavalt mind.
Ja kui tagasi tulla ei saa,
sõjarindele puhkama jään,
hetkeks seisata teel, mõtle mulle siis veel,
viimseid palveid las sosistab huul.

RKM II 26, 36/7 (12) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Igatus kodumaale
Kaugel Eestis, kus on minu kodu,
kaugelt tervisi saadan ma sul.
Üksi rändan ma võõramaa radu,
pisar laugel kui meelestub mul.
Tasa mühavad kodumaa metsad,
tasa ohkab veel kodumaa neid.
Tasa kaebavad Eesti veerannad,
tasa sosistab Soomelahe pind.
Vaikseks jääda võib Kaspia meri,
ei või vaikida eestlase rind.
Üle metsade hõljub kui vari,
kurb ja igatsev eestlase hüüd.
Ühte kodumaad tundsin kord mina,
ühte Eestit kui isade maad.
Säält pärit kõik, mis mul nii ilus,
mida riisuda tahtis meilt frits.
Isamaa, mis mind kasvatand üles,
terve tulevik seisab sul ees.
Jälle põlesid saatuse tules,
kostsid ohked su murede maalt.
Südi eestlane, võitle ja võida,
küllap paremaid päevi veel näed.
Kosu, kuuluta, vaenlasel kadu,
varsti võitjaks jälle sa saad.

RKM II 26, 98/9 (13) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kaugel rindel
Kaugel rindel, metsas suures,
seisab sõdur valvates
oma langend sõbra juures,
keda taband surmakuul.
Sosistavad tema huuled:
"Sõber, pööra koju sa!
Armsad, Eesti päike, tuuled,
armas Eesti kodumaa.
Kodukülas päikse helgis
seisab väike majake.
Seal, kus õitsvad roosid, nelgid,
seal on minu koduke.
Võta sõrmus minu sõrmest,
pane sõrme omale.
Suru huuled minu laubal,
jumalaga jätuks veel.
Kui saad kord sa kodumaale,
tervita mu omakseid.
Tervisi vii kodumaale,
ta eest langend eestlaselt.
Eesti rahvas, hoidke hinges
sellest mehest mälestust.
Sest, et teie eest ta langes,
kaitstes Eesti vabadust.

RKM II 26, 39/40 (14) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Laul sõduripäevilt
Armas neiu,kallis neiu,
melestub mulle see öö,
ki sa õhtul pargis,neiu,
ülesid mulle adjöö.
Aastad möödund sellest ajast,
olen nüüd sõjamees ma.
Aga, neiu, sinu silmad
meeles on ikkagi mul.
Nüüd ma seisan valvepostil,
taevas on säramas kuu.
Loen ma, neiu, sinu kirja,
mida post kodunt mul tõi.
Nüüd ma olen kodund kaugel,
võitlemas kodumaa eest.
Armas neiu, mõtle veel mulle,
palveta minu eest sa.

RKM II 26, 40/1 (15) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Täna lähme...
Täna lähme isamaa eest sõtta,
vaenlase me välja tõrjume.
Mitmed saavad oma elu jätma
ja omakseid ei näe nad iialgi.
Vaikne kuu, sa oma rahu kalla
minu üle veel üks viimne kord.
Ennem veel, kui vaenlase kuul mind tapap
ja mind elavatest lahutab.
Täna sai üks vapper sõdur surma,
keda isa, ema leinavad
ja üks teine noormees kanti hauda,
keda pruut jäi maha leinama.
Armas pruut, ära oota pulmapäeva,
peig sul langend lahingute hoos.
Pühi pisar, kanna leinaloori,
küll taevas jälle kord me kohtame.

RKM II 26, 41/2 (16) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ah valus...
Ah valus, nii valus on mõelda,
et rindel pead võitlema sa.
Nii mõtlen ja seisatan teades,
kas iial saad tagasi säält.
Sääl rindel raksuvad mäed,
sääl surmale vastu sa lä'ed.
Kõik maha jätma sääl pead,
keda iial veel armastad sa.
Ah, valus, nii valus on mõelda,
et öösigi uinuda ei saa.
Mu mõtted mind kannavad kaugel,
Mu kallim, kus viibid nüüd sa.
Kas uinud öörahus sa juba
või rindel sa võitlema pead?
Oh taevane isa, nüüd luba
tal saatjaks sa omadki käed.
Kas uinud või ärkvel sa veelgi
või oled sa kaugel ju teel.
Kas tuleb sul meelde ka keegi,
kes sinu eest palvetab veel.
Mul pisarad paisuvad silmi,
pea padjasse vajutan ma.
Võitle hästi, mu kallike, rindel
ja ära mind unusta.
Ma siiski veel loodan, et saabud
kord kodumaa pinnale,
mil jällegi võime tunda
nagu möödunud aegadel.

RKM II 26, 43/5 (17) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris mare Kõiva 2005
Kurvalt punkris
Kurvalt punkris istub noormees,
mõtted tal viibivad möödunud a'al,
nukker pilk on pöördunud ruumi,
kus Põhjamaa taevas ja kodumaa rand.
Refr: Ta võib tõesti unustada
Neidu, keda armastand.
Ta võib tõesti unustada,
kelle õnne kord purustand.
Jättis maha metsasalu,
nurmed, metsad ja tuttavad teed,
kodukopli, kasesalu,
mühava metsad ja nurmede raad.
Refr: Ei või ükski unustada
kodumetsa radasid.
Ei või ükski unustada
Eesti tüdruku võlusid.
Väike neiu, särasilmne,
kulda käharais lokkis ta juuks.
Naer nii mahe, pilk nii hurmav,
Kelmikus mänglemas põskede peal.
Refr: Kord võis noormees unustada
selle neiu armastust.
Talle meeldis linnapreili,
selle puuder ja huulepulk.
Petlik neiu pealinnast
Ei armastand truu olla ühele ta,
peagi unus temal noormees,
kolikambrisse kõrvale visati ta.
Refr: Linnaneid võis unustada
Noormeest, keda petnud ta.
Neid võis tõesti unustada
leides uue ja kallima.
Noormees pettund armastusest
frondile võitlema ruttas ta siis.
Unustada püüdes kõike
kui lõhkesid mürsud ja lõhkesid siis.
Refr: Ta võib ainult unistada
V,abastatud Eestimaast
püüdes ise unustada,
miks lahkus kurvana kodumaalt.
Praegu kurvalt unistades
meenub tal kodumaal armastatud neid.
Hütikene metsaserval
ja põlised männid ta uksekese ees.
Refr: Ta võis tõesti unistada
Õhtust koltund vahtra all.
Neiu armsast häälekõlast
ja suudlusist, mis oli kinkind tal.
Vuhisedes, mühisedes,
lendasid mürsud ja lõhkesid siis.
Punker langes sõdur surn'
ja punkrist sai tundmata sõduri haud.
Refr: Ei või sõdur unistada
lahingväljal neidudest.
Ei või sõdur unustada
oma karmimaid kohuseid.

RKM II 26, 46/7 (18) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kaugel Eesti piiri taga
Kaugel Eesti piiri taga
laius saksa väljadel,
laulvad vahvad Eesti pojad
meenutades kodumaad.
Pole iial valu, vaeva,
pole kurbtust südames.
Pole valu, pole vaeva,
mis neid suudaks kohuta.
Ja kui paistab hele päike,
särab lumi väljadel.
Püsib kindlalt nende rinne,
eestlane ei tagane.
Aga kui kord päike loojub,
täiskuu välju valgustab.
Seisab väljas Eesti sõdur,
sõbra und ta valvamas.
Varjendis siis põleb tuli,
sõdur kirja kirjutab.
Küll ma kord ka koju jõuan,
oota armas neiuke.
Oota kuni töö on tehtud,
kuni veri tasutud,
kuni kanged Eesti vennad
rahus võivad puhata.
Aga kui ma tulles leian
teise kaenlas, neiu, sind.
Siis vaid õnne sulle soovin
kuni valust lõhkeb rind.

RKM II 26, 47/9 (19) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Enne veel...
Enne veel kui kustub päikene
läen võitlusesse ma.
Tulen tagasi sealt võitjana
või langen ma.
Refr: :,: valle-rille-valle-rille-ralle raa-aa:,:
Tulen tagasi sealt võitjana
või langen ma.
Ja kui peaksin täna langema
olen homme surnud mees.
Siis mind sõbrad hauda kannavad
just koidu eel.
Refr: :,: valle-rille-ralle-rille-ralle raa-aa :,:
Siis mind sõbrad hauda kannavad
just koidu eel.
Kolm sinilille õitsevad
minu hauakünka peal.
Uhke ratsamees neid murrab seal
just koidu eel.
Refr: :,: valle-rille-ralle-rille-ralle raa-aa :,:
Uhke ratsamees neid murrab seal
just koidu eel.
Käi põrgu, uhke ratsamees,
las lilled õitsevad,
sest neid näha oleks ihanud
mu armsam neid.
Refr: :,: valle-rille-ralle-rille-ralle raa-a-a :,:
Sest neid näha oleks ihanud
mu kallim neid.

RKM II 26, 49/50 (20) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kodunt lahkumine
Kui ma alles noor veel olin
muret ei tunnud mu rind.
Koduõues ringi joostes
rõõmsasti kõlas mu laul.
Sirgusin ma suureks meheks,
neiukest tundma ma sain.
Aga neiu sinisilmad
iial mu meelest ei läe.
Aga järsku sõjakära,
kodust viis kaugele mind.
Neiu väike võluv kuju
alati meele mul jäi.
Nüüd ma olen sõjarindel
võitlemas kodumaa eest.
Aga neiu sinisilmad
iial mu meelest ei lä'e.
Kui ma ükskord koju jõuan
vastu siis ruttab ta mul.
Paranevad südames haavad,
mis ta mu rinda kord lõi.

RKM II 26, 50/1 (21) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sõduri laul
Kui kodupinnalt välja sõitsin rongiga,
siis sõbrad ütlesid: "Oh, ära kurvasta."
Küll viimsed silmapilgud olid valusad
kui sõdur andis neiul suud.
Refr: Mul kodu kaugel maha jäi-jäi-jäi
ja kena neiu kurvaks sai-sai-sai.
Ja kui ta kuulis, et lä'en sõjarindele,
ei tea kas tulen tagasi või sinna jään.
Kui läbi tuisu tormab raudteerong
ja sügavasse südamesse armutung.
Küll viimsed silmapilgud olid valusad,
veel valusam kui armastus.
Kas ootab saatus seal hea või halb
seda ma ei tea, sest mul on kurb,
sest sinna läinud teised kurva meelega
ja seegi mind vaid kurvastab.
Kodupind meil pakkus palju lõbusad:
siin neiukesed võlusid meid rohkesti
ja iga linnapargi laupäeva õhtuti
võisid lõbustada neidusid.
Sõjameeste elu on küll kaunis kurb,
see ühistöö teeb mõnel kirjuks pea,
kuid lahingväljal vaenlast tallad sa,
Sust kuul on märgiks südames.

RKM II 12, 515/7 (2) < Rõuge khk., Rõuge v. - Grigori Kaljuvee < Marie Ivanson, 66 a. (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tallinnast Rahumäele
on umbes versta viis,
kus iga õhtul viiakse
üks surmaohver uus.
Oh, sõber, pane tähele,
kui lähed Nõmmele,
tee ääres näed üht mända,
mis verest punane!
See männa külge risti
lööb kena neiuke
ja ütleb* mälestuseks
oma armsal peiule.
Kulduuri kõrvarõnga
ja kuldse sõrmuse
ta sinna maha pandis
ja nuttis haledalt.
"Oh ütle, kena neiu,
miks ristist siia lõid,
ja iga õhtu hilja
nii kaua palvetad?"
Ta ülespoole vaatas
ja ütles: "Süüta puu,
oh oles' sul ka sõnad,
siis räägiks sinu suu.
Su okstel üles poodi
mu armas peiuke
ja surnult koju toodi,
mis koormab südame."
*"ütleb" - peaks arvatavasti olema "jätab"

RKM II 12, 523 (2) < Rõuge khk., Rõuge v. - Grigori Kaljuvee < Eduard Rood, 66 a. (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rõuge mõisa, teomeeste nime?
Edimene Everdi Jaan,
tõine Tõisi Peetri,
kolmas Kolga Juhan,
nelläs Nitro Kusta,
viies Vile Peetre,
kuues Kubijas,
säitsmes Saul,
katsõs Karru Juut,
ütses Ukk,
kümnes Kütt,
ütstõiskümnes Ite,
katstõiskümnes Kannu Jüri.

RKM II 12, 525 (3) < Rõuge khk., Rõuge v. - Grigori Kaljuvee < Eduard Rood, 66 a. (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Arm ei salli ilma kärä,
kadedust ei kannata.
Vaikuse ta valib ärä,
õite hulgas ilmub ta.

RKM II 12, 527 (1) < Rõuge khk., Varstu v., Krabi as. - Grigori Kaljuvee < Jaan Kasak, 48 a. (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Laulatuse laul
Viisil: Küll on ilus,
Et nii noorelt armu süles!
Pruudile
Rõemupisar pruudi silmas,
see on pärl, mis kõrges ilmas.
Pruudi süda rõemusäde,
tema armastus on tõde,
kindel truu ja muutmata.
Peiule.
Armastaja peiusüda,
mis on see, kas mõistad seda?
See on puhas armuallik,
sulle and nii püha, aulik,
kõige puhtam hingekuld.

RKM II 12, 529 (3) < Rõuge khk., Varstu v., Krabi as. - Grigori Kaljuvee < Jaan Kasak, 48 a. (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mu jalad on väsind
ja süda nii nõrkend;
"Kuhu mul minna?
Isamaa ütle!"
Ma isamaa peale pikali heitsin
ja südamega kuulsin sügavat häält:
"Tule siia!"

ERA I 3, 23 < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Haanja miis
Haanja miis vedi lubjakivve,
Kats, kolm päiva Võro turulõ.
Haanja miis läts Tiganiku puuti
oma kolme kopkaga.
Haanja miis näk silgupüttu
Tiganiku leti iin.
Haanja miis pallõl poodi säksa:
"Esänd, lupa tsjorgada!"
"Tsjorkanu, tsjorka, Haanja miis,
oma leivapalakeist!"
Laul om, laul om otsa lõpnu,
lää ei inämb edesi.
[iga rida korratakse]
Õpitud õpilasena Võrus ja lauldud.

ERA I 3, 24 (1) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Ema tegi mulle suurõ laia põlle,
põll oli piki paeltega.

ERA I 3, 24 (2) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kilumaril olivad väga pikad hambad,
ära sei karjamõisa vasikad ja lambad.

ERA I 3, 24 (3) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Käi kapsasse, käi kapsasse,
ära mine kaali kallale!
Kui lähed kaali kallale,
siis lasen koerad valla.

ERA I 3, 24 (4) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
See enneaegne armastus ei ole muud kui kurvastus (kordub).

ERA I 3, 24 (5) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Tule sa, minu kallike,
sind mina ikka armastan.
Palju aega mööda läind,
kallikeist ei ole näind.

ERA I 3, 24 (6) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui mamma ei lupa sügisel, siis kevadel (arvatavasti pulmad) saab vägisi.

ERA I 3, 24 (7) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Maali, Maali, sa ei tea,
[su] juures viibida on hea.
Sa sulad minu südames
kui suhkur kuuma kohvi sees.
Mis ta sihtis, mis ta vahtis,
mis ta muud kui musu tahtis.

ERA I 3, 957/9 (1) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru k. - K. Oja < Ants Ork, Tallinna Posti Külaloomingu võistluse materjal (1931) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Kadi Sarv 2002
Õpetuseks
Noormees, kui tahad sina võita,
ühe neiu austust, armastust,
siis minu sõnu võta kuulda
ja selle järel' ela just.
Kas mässab väljas torm või maru,
kas olgu ilm kui paha, hea.
Kaapkübar nagu laevatoru
sa enesele pähe sea.
Kui puudub uur, siis uuriketti
sa sibulaga taskus pea.
Ära unusta ka "patseertokki"
käevangu löömast iialgi.
Üks imelõhnaline rohi
peab riietes sul lõhnama.
Ka lips ja maneskid ei tohi
sul kaela ümbert puududa.
Kolmekümneviielised paberossid,
mis tuntud "Eva" nime all,
ja hästi hiilgavad kalossid
too Võru linnast enesel!
Ka saksa keele sõnaraamat
sa laenukogust välja too.
Ja õpi, kuni pähe jäävad,
paar sõna: morgen und halloo.
Siis võid sa astu nende leeri,
kas oled mustlane või juut.
Kõik tahtvad su'ga amiseeri,
sa oled "deutchmann" lieber gut.
Ants Ork.
[---]
V.a. Tallinna Posti toimetus!
Saadan Teile siinjuures Teie poolt väljakuulutatud külalaulude võistlusele ülaltoodud laulu. Nimetatud laul oli paar aastat tagasi Võrumaal Tsooru vallas väga moes ja läbilöönud. Lauldi teda viisil: "Kord olin maal ma seakarjas." Ka praegu lauldakse teda veel külapidudel hea eduga, teiste "schlaagrite" kõrval. Nimet. laululoojaks on keegi harilik külapoiss, kes kunagi oli tahtnud "külge lüüa" ühele linnapreilile. Linnapreili külm suhtumine poisile ta matsivälimuse pärast põhjustaski selle laulu loomise viimase poolt.
Lõpuks olgu veel laulus ettetulnud paari murdelise sõna seletus: 1) patseertokk = jalutuskepp; 2) manesk = krae ühes rinnaesisega.

EKnS 23, 1/5 < Rõuge khk., Haanja v., Sika t. - Jaan Gutves (1908) Sisestas Salle Kajak 2003
Lauluproovid II.
Pühäjürri pümehüsi.
Muu haava mustahn ilmahn
Kolmahaava kodomaalla,
Pidivä kõik pimehüsi
Sõkkõsikkõl sõidutamma,
Loomakõsõ loogõldama
Maokõsõ maad mõõtma,
Tiiraahn tiigi poolõ
Umil jälil järve poolõ.
Päiv es olõ pääle-ilma
Kuu es olõ kummõtamahn,
Aig es olõ aol olla
Ega ehäl helget hiitä,
Ega tähe täppikeisi
Muudku musta, umbõt ussu.
Päiv vast olli pilvi päälla
Taga taiva kummi kottal,
Kuukõnõ kuliätamas
Taiva tahma tagusella
Tähet vaest täppimata
Ilma ilos ilmumata.
Kahru käve käppikulla
Kastõkaaru roobisamahn,
Põdra käve põlvikulla
Saarõhn samblit saamaijõhn.
Jänes vaene jälgi peläs
Rott es hooli roomamisest,
Soe sõidi sõgõhusi
Püvvi ullõ uttekõisi,
Lehma lissi lehti poolõ
Orashaania ossõ poolõ,
Siga korias sirgu sittu
Nuhut nulgatagossida,
Orrav os pähkme pääkeisi
Tabas tammõ tõhvakõisi.
Inemine ilmumaies
Elajille esandäs,
Et ei olõs endist viisi
Käsikaudu kargamaies,
Kui saab valgus vilksutama
Pilve takkast pilksutama,
Sauu läbi saamaije
Unsõst läbi ajumaije.
Hukku hõigas hõimu kokko
Umasõ umma usaida,
Silmakottõ siia tooma
Tagailma talodelta,
Ahtakestest aiadesta
Vislapuie viljakesi,
Tooge doomõmarjakõsi
Vavvarnista varikusta,
Sisemaalta sinikida
Mujalt võtkõ murakida,
Puulvalmi pluumi ossast
Sinipuna sittikida,
Ekka karva ehtsamaida
Moodio egä moodulisi
Siissa saava egal silmä
Valgõvalu variomõõtja,
Võõvia võitu pakkusaija
Vaikas tahtva takkahn aija,
Moodio musta murolõ
Jääse jällki jändama.
Joutsa jousõ ette poolõ
Välliä jousõ vällä poolõ,
Siivulise sissepoolõ
Joosulise joonõ poolõ
Tinnüs tii veere poolõ.
Gäädri käve kärmsampähe.
Lässi lämma vii viirde.
Tulli tuulõhn tagasi,
Munamäe muro pääle
Liinajärve liite pääle,
Daltjärve tasasõhe
Liinamäe lihva pääle.
Välliä vana vägimiis:
Tõmmas tõõsilt tõhvakotti
Silmätera siilo pääle
Osas oma ola pääle
Toogas oma toriä pääle
Näpsäs ärr' nägemise
Kaud ärr' kaemise
Murdõmäe muro pääle
Lannumäe lahkõhe.
Hukku näije hukkatuse
Ennist viisi elokese
Läbemata lähenevad
Loodusselda loomadõlõ,
Käsk Pikril piisa võtta
Kõul kävvü kõvõmbahe,
Väläl järge välehehe
Silmakotti siijä tuuma
Vargal vallu andma.
Välliä es jovva väega pallio
Saalu poolõ sammõ pillu
Võhandu poolõ võiki minnä
Kui jo Pikri piisal puttõ
Kõo kõnnõl kõvõmbahe;
Välliäpää maaha lüüdi
Jalad alta jakkost saani
Jäi ta järve pervele.
Imelikult viilgi istub
Väsünulta välliä mägi
Silmakotti kättesaadi
Loomadõlõ loositi,
Üs sai üü ja tõõnõ päävä
Kolmas tähti tunnistõlla,
Panti nimä paarisikku
Tõõnõ tõõsõ poolõ nõna
Egal loomal esi luudu
Egal põrmul esi paika,
Vähk väega väledähe
Uhkõt viisi Ukkulõ
Kõolõ vasta kõrgistõllõs
Pikrille pilgahut:
“Välliä silma, varga silma
Isi vai mu istmõ ala!”
Mügõr aga müürü alla
Vihma valla vihastõllõs
Seeni tõõsõ silmi säije
Mõlõmba na ilma jäije.
Silmaveere siidise
Seest sala sammõtisse,
Hoietas näid hoolõga
Liiva tuisu tulõkil
Pilliruu'ga pistmisel.
Et nä egal elokal
Toes, toidu toomisel
Nätta võõvia nägemisi
Saarõtakkast salahuisi,
Sagõhõmaid saadõtuisi.

EKnS 23, 6 < Rõuge khk., Haanja v., Sika t. - Jaan Gutves (1908) Sisestas Salle Kajak 2003
Tuulepuheng.
Kõokõnõ kõllõkõnõ
Kasvi kalõ perve pääl,
Tuul tullie tuhinaga
Maru maadlõs müüdä maad
Piisutõllõs pilvekeisi
Robsahuti roosaga,
Painutõllõs paiukõisi
Kangutõllõs kattusida
Tahsõ murda tarbipuud
Kaotada kasupuuda,
Künkal küng kükkütelli
Kask kard kasukaga
Kõiv kõllõ kõttuga,
Kavva aigu kasunu.
Torm tahsõ tougata
Maru maha maelda.
Kust ta tuul külh siija tull
Kualt puult puhelus?
Tahsõ kõrgilt kõivu viija
Ärr laasi ladvakõisi.
Maru läs maeldõhn muilõ mailõ
Kõiv jäi kõrgustiku pääle
Kask kasuma kaldõ pääle.

EKnS 23, 7/9 < Rõuge khk., Haanja v., Sika t. - Jaan Gutves (1908) Sisestas Salle Kajak 2003
Ilma säädmine.
Kõik jo laulu laulõtasõ
Ilokõsõ isitäse,
Lauldasõ külh kõik muu laulu
Sõnakõsõ sõglutasõ
Aa' vott milles aknõst kaija
Paja lavvast paiguldõ
Ilm um nigu ikkuline
Ussaid umbõ usunõ
Kariamaa kõik kastõnõ
Pilv um puida pissitämähn
Taiva tähe tänitämähn,
Kuu kullia kurvastõllõs
Olõi paistmahn päävä palõt.
Kas no taivas maaha tulõ
Ilma ümbre istutama
Kirivät ello kistutama
Ilma valgit vaotama
Kuu valgõt kaotama
Tähti ümbre tähendäma
Piirikivve tõistõ pilma?
Miä no tettä kohe minnä
Vaija astu appi osma
Suurõ asia säädelejit
Paha asia parandajit?
Vaest ehk võõvia saksa säädä
Esändä mehe ehitädä
Pappikõsõ parandõlla
Arsti moodio avitõlla.
Saksi tullie saandõlla
Esändä mehi ekkia muudu,
Pappikõisi paarkümme
Arsti nigu aiatagosõ.
Saaõs saksil säetüs
Esandä mehil ehitedüs
Pappikõsil parandõdus
Arstikõsil avitõdus
Iks oll ilm ikkunõ
Ussaid kõik ussunõ
Kariamaa kastõnõ
Lehe täüs ligõhetta
Pilviall on pisaritta.
Miä nu tettä, kohe minnä
Vaija astu appi osma?
Suurõ asia säädlejata
Ilosa ilma iskijada?
Joosi Jumalitte poolõ
Murrehn maarja aknõ alla,
Hõppõ rampi rappahutti
Kuldkruuti koppahutti:
Jummal jovva ilma kaema
Maarja maad parandama,
Ilmast valgus vaomahn
Kuu valgus kaomahn!
Viige vesi viliä päält
Kastõ kaara kõrsi päält.
Lehti külest ligõhõtta
Pilvalosilt pisaritta -
Vili vihmall' mädäneb
Kaar kastõl kõdunõd
Kuivatõlgõ ilmakõista!
Jummal juhtsõ suurõ tuulõ
Maarja aije maasta usu.
Kastõ katte karia maalt.
Kuu kaije kuusõ ladvast
Paiv paist pilve vahelt,
Ilm sai nigu inne ollie
Põud ku tõõsõ põvvaki.

EKnS 23, 9/12 < Rõuge khk., Haanja v., Sika t. - Jaan Gutves (1908) Sisestas Salle Kajak 2003
Vaene miis.
Mina väike mehekene
Põlvõ korru poisikene
Esä võtt ligi liina tiile
Käänd kõrsi kambrehe
Näij ku saksa sannutõlli
Umma kõttu kõrgutõlli
Ärr iks visksi viisi täüsi
Ärr iks kuusi kummutõlli
Saisi siiski siiri pääl
Tansõ jala tallu pääl,
Pilli helül põrmadul.
Esä võtt tipsi, visas tõõsõ
Kolmadama korias muijalt
Ka ku sis sündü suuri sekkä
Mahtu neede lavva mano,
Juttu kokko joosiva
Sõna kokko sündüvä.
Kõrsiesänd kõrgistõlli
Suur säks suurustõlli
Koriäs kokko koppikida
Poodisaks võtt pooli ruublit.
Esä kah and ausahe
Palgaraha palavahe.
Ku sis kästi kodo minnä
Kästi kävvü kambrõst,
Seeni olli õdak tulnu
Ilm vilus viirdünü,
Tii oll pikki, ja ilm oll pilvehn
Pümme pirrutulõgaki,
Kodo õks ärr kombõrdõlli
Uma talo tanomehe
Söömätägi sängüsse.
Meelehn ollie mittu aigu
Pallio pikki pääväkeisi
Silmihn, kõrsi saksamehe
Kõrvuhn, kõrsi targasõna.
Kuu no kuhnki pulmapilli
Talo talguhn tansiti
Joostõhn joosi joogi poolõ
Pikkil sammel pidosehe
Püsües kottohn ütte päiva
Näees kottohn nädälide.
Raha kattõ karmannist
Tingä puudu pungastõgi.
Vilja võtti esä aidast
Imä rätte kirstukappist
Veije külä küdü kätte
Tõsõ tarõ tõnnissõllõ
Külä and külmält koppikida
Rehe vaht vahel ruubli.
Sai jäll kõrsõhn kõnnitada
Kabõkõisi kavvõst kaija.
Esä üttel: piä piiri! -
Ima mõttel, minija pääle. -
Sai mull naane nastuline
Kaas kaala arvuline
Las ku leppa lastukõnõ.
Üttehn käve kerigu tiid
Üttehn kõnnõ kõrsi tiid
Sündü üttehn süümagi
Mahtu üttehn magamagi.
Rahapuudus rapputõlli
Võlga kaala kasvatõlli.
Karialoomakõsõ kattõ
Lauda saania lagosi,
Tuulõ kanni kattusid
Aig aidu alandõlli
Talotüü jäi tõisi tettä
Pääviliste pääle lüvvä.
Tull võõras, võtt talo
Uma hüä sissesääd
Ai mu astmõlt alambehe
Visas viirpolisõs.
Naksi ma valda vaivama
Sandikotti kandõma.
Velekese hellakese
Ärr tii joosku joogi poolõ
Ärr tii käügu kõrsi poolõ
Käänke kavvõst kõrsi lävve
Astkõ ausast moodio müüdä.
Kõrsihn polõ kopkal nummõrd
Ega hüüal hoidijada.
Pessat punga tappat taska
Tühendellet tülülises.
Saagõ kõigil saksakotti
Saaguõi joht sandikotti
Sandikottil silma väiku
Kõtt um suur ja kõlgussine.

EKnS 23, 12 < Rõuge khk., Haanja v., Sika t. - Jaan Gutves (1908) Sisestas Salle Kajak 2003
Mustaräästa laul.
Kas nii kääva sõna sõlmu
Viisi värsi viirulise?
Kui viil ihkaks sarnasid saada
Palun Setukeste laulud II ja III a.
Esimese olen saanud.

EKnS 35, 7 (50) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - J. Raudsepp (1913) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui kurat kooban kunne sei
Ja vaimu Jüri seda näi
Pist sisse pika redeli,
Tõi koobast välja kurati.

EKnS 35, 20/1 (155) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - J. Raudsepp (1913) Sisestas Salle Kajak 2003
Selle pooliku laulu kirjutan sellepärast, et vast mõnest kohast ka poolikult selle olete saanud, siis võib vast siist mõned mõted abiks saada. Sell kujul olen ma ta ise saanud, aga ei saa ta mõttest aru.
Varesed ja varblased
Üle mere Koora maal
Omal pruuti toova.
Vares pruut, see Tiina sai
Koora maalt ka toodus.
Sääl iks neil ka pulmad said,
Palju märga joodus.
Nädal kaks mööda läks
Abikaasa rahul;
Ei see võinud jääda seks.
Küla rahvas põlul
Nabra põllust kaduva,
Koormad koju läheva.
Tiina kaibab Jaagule
Iga mees teeb oma,
Homme lääme vaatma sääl.
Kusti rehe nurga pääl.
Kas mu õnn ka häitseb veel.
Tiilu tüdruk tiilutas
Torupilli priskest.
Luukas tantsis Liisuga,
Viiu Villem Viiuga
Olid tantsu ringis.
Toidus, mis sääl üles läks saiu süles.
Pudel õlut, punsi jõi
Kõrda pidi kohvi jõi.
Tiid ja kohvi keedeti
Säre kõrtsi köögis.
Varesed ja varblased
Pühkis toitu püüava,
Üks tõist appi hüüava;
Oh jäägem terveks mõlemad!

EKnS 35, 25 (161) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - J. Raudsepp (1913) Sisestas Salle Kajak 2003
Sa mullu mulle ütlid,
Ma suvel pulma tii.
Nüüd suvi om ju tulnu,
Kus om su armu miil?
Oh võta mo oh võta,
Oh võta minnu jo.
Kuis või ma sinnu võtta
Ja mehes saada sull',
Neid pruute om küll näta,
Kell meel kui väljan tuul.
Tuks mullu mo sääl puri,
Sai talvel külal naar,
Ja päälegi sa kuri,
Kuis või meist saada paar.

EKnS 35, 25 (162) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - J. Raudsepp (1913) Sisestas Salle Kajak 2003
Mäe otsan oli talu, ja tütre nimi Anu.
Ma lätsi tema manu, ta tegi mulle lõbu.
Peremees oli Jüri ja koera nimi Muri.
Ta ütles Muri võta, kus minul vaesel tõtta'.
Ma lätsi aia ääre, koer hammustas mu säära.
Pimedus kat taivast, es näe ma musta saivast,
Et koeral palka massa, aed oli täüs küll kapstid,
Koer kintsust kinni napsas.
Ma karksi kaali aida, säält kaksi üte kaali
Ja tõise käesse paari o vennad ja läksin minema!

EKnS 35, 26 (174) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - J. Raudsepp (1913) Sisestas Salle Kajak 2003
Murra lilli aigsaste, hommen hilja om.
Ära tundi viida sa, lendes läheb aig.
Täna tööle hakata võid siin rõõmuga.
Mis hommen oled, teadmata, lendes' läheb aig.
Head tööd ära unusta, muido kahitsed.
Hea nõu järel' ela sa, lendes läheb aig.

EÜS I, 114 (7) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Jakob Orav < Sossi k. õitsilised (1866) (1905) Sisestas Salle Kajak 2003
Sedä laulu kuuli ma 1866. a. ku ma viil uma esä manu olli Sassi külah Vasila taloh ku mi õdagu aita magama lätsi sis lauli Sossi külä öütsilise läbi hätä oro kasvandu mäke üles minneh kõik öütsilise suure helüga nii.
(Noodid)
Kuulõ armas Mihla külä panõ tähel mis ma laula, sellest, kuultsast pilli Jürist, kes käüp üle mitmõ valla.

EÜS I, 116 (10) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. - Jakob Orav (1905) Sisestas Salle Kajak 2003
Sedä lauluviisi kõiki neide sõnnoga lauldas zõõri tegemise aigu tuust saani ku ma mälehtäma naksi 1866-1905. niiviisi Rõuge ja Vastselinna piiril.
(Noodid)
Kes aijan, kes aijan Mehiläne aijan
Mis nimi, mis nimi, Mehiläne nimi
Olgu nimi mis tal on seo aasta naist ei sa.
Käü läbi, käü läbi, läbi lilli lehti, alt puuossõ läbi lilli lehti kui sa otsid sis sa leiad tõuka tõõnõ asõmõllõ.
(Kui laul läbi, siis alatas ede otsast jälle pääle.

EÜS I, 121 (16) < Rõuge khk., Haanja v., Kõo k. - Jakob Orav < karjased Pressi Eedu piipariga (1898-1905) (1905) Sisestas Salle Kajak 2003
Sedä laululist mängutükkü kuuli ma 1898.-1905. ku ma Viitinah tallo pei Tallikesel, siis tulli Haani Kõo külä kariusõ Salomäele kareaga. Siäl pei latsõ laulumängu. Pressi Eedu mäng esi umatettu piibariga iih, tõõsõ latsõ karksi laultõh ümbre Eedu ja lauli nii.
(Noodid)
Ostke kalendrid : : Verevide iloside piltega.
Tähendus: neidsamu sõnno võip laulda nii palju kui süda soovib.

EÜS I, 121/2 (17) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palomõtsa k. - Jakob Orav < noored mehed (1881) (1905) Sisestas Salle Kajak 2003
Sedä lauluviisi lauli 1881. a. Kasaritsas Palomõtsa külä noored mehed, talgodes ja muil lõbusil tee käimistel niiviisi.
(Noodid)
Jänesel umma pikä jala, pikembä viil perä jala Jänesel umma pikä jala, pikembä viil perä jala.

EÜS I, 122 (18) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav < külapoisid (1868) (1905) Sisestas Salle Kajak 2003
Sedä viisi kuuli ma 1868. sis ku siin Võrumaal suurõ põua läbi kõik põllu vili hukka läts ja Võru ümbrel nii suur nälg ol et Kroonu pidi abi andma.
Siis lauli Kasaritsas Sossi küla poisi nii:
(Noodid)
Jüri tulli müürü täöst, tahtsõ lõunad süvva, selle kiitmä ruvva eest, ähvärtäs naist lüvvä.
Neo sõna umma vaest kadonal lauluesäl J. W. Jansennil.
Orav.

EÜS I, 123 (19) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k., Räppo k. - Jakob Orav < noored inimesed pulmas (1865) (1905) Sisestas Salle Kajak 2003
Sedä viisi kuuli ma sis jo ku ma viil esä põlvõ pääl iste. 1865. a. siis karksi Sossi ja Räppo külä noorõ inemise Jaagu puul sajah ümbre järmoli mängjä ja lauli nii:
(Noodid)
Kui juudi Valgast tulliva ja Sangastuhna söödivä
poig ol võtnu poolõ nakla jätnu raha masmalta.
Zorsi sõnno um viilgi a. neid tihka ai üles panda.
Orav.

EÜS I, 124 (20) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Tootsi k. - Jakob Orav < karjased (1875) (1905) Sisestas Salle Kajak 2003
Sedä viisi kuuli ma 1875. a. ku ma Kasaritsa vallah Tootsi küläh kareah olli ja aesta palgas sai 5 rubl. 50 kop. Rugahalla hainamaad esäle ja kostileib
(kosti leeväl es ole suuruse arvu kunagi, egä perremiis õks and inämbüsi päts üsädse leiba, keedüs hernid, keedüs suurmid ja ruvva osa rasva. Üts keedüs um 2-3 tuupi suur.)
Sääl lauli kaloste kariusõ, niiku varblasõ kanepih nii viisi.
(Noodid)
Ärä mingu hütsi pite hütsi pite krõpin kuulus. Mine perä pinki pite sis saad õkva Mari mano.
Tõõnõ karius lask tesele pilliga ütteh laulule mano.

EÜS I, 125 (22) < Rõuge khk., Haanja v., Kõomäe k. - Jakob Orav < Juhan Press (1905) Sisestas Salle Kajak 2003
Seda viisi sain Haani vallast Kõomäelt Juhan Pressi käest, ilma sõnalta 1905. a.
(Noodid)
Sõnno es ütle Haani miis mõistvad.

EÜS I, 126 (23) < Rõuge khk., Haanja v., Kõomäe k. - Jakob Orav < Juhan Press (1905) Sisestas Salle Kajak 2003
Seda viisi laul Haani Kõomäelt Juhan Press uma huulõ viluga ette 1905. a.
(Noodid)

EÜS I, 126 (24) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palomõtsa k. - Jakob Orav < Jaan Timusk (1874) (1905) Sisestas Salle Kajak 2003
Sedä viisi kuuli ma 1874. a. Sis olli ma Palometsa külah kareah ja sai palgas aesta teenistüses 2 rubl. raha ja kostileib. Siäl laul Võru suuhu öütsi minneh Miiksaarõ palõh Timuski Jaan niiviisi.
(Noodid)
Oh ma vaenõ hul ja rummal, Mis nüüd teta mul mu Jummal
Ilma kel mis väega helle, Kuulutab suurt õnnõ selle
Et kes omma usku jättab, Vastsed vene usku võtab
Selle hingemaa sis andas, Mõisa orjus maha pandas
Tähendus: kui neid sõnu peaks rohkemb tarvis olema, sis saadan.
Jakob Orav

EÜS I, 127 (26) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palomõtsa k. - Jakob Orav < Juhan Pang (1874) (1905) Sisestas Salle Kajak 2003
Seda viisi kuuli ma 1874. Palometsa küläh Pangi Juhan laul Võru suuh hakku rakoh nii
(Noodid)
Kes võip latsi kooli usku Kooli Papa võip neid kisku, Kõdi hanna al, Kõdi hanna, hanna al.
.... sõnno oi ole rohkem tarvis.

EÜS I, 129 (28) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav < rukkilõikuse talgulised (1877) (1905) Sisestas Salle Kajak 2003
Sedä viisi kuuli ma 1877. a. sis lauli Sossi külä rüä põimu talgolised ilmatu kurvalt ja ilosahe niiviisi.
(Noodid)
Tammekõnõ madal puu mis sääl kasvi lohu pääl võijah, võijah võija jah, mis sääl kasvi lohu pääl.

EÜS I, 129 (29) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav < isa (1867) (1905) Sisestas Salle Kajak 2003
(Noodid)
Mina saadan, mina saadan, Mina saadan tuhad terviisi sul.
Seda viisi laul mu esä 1867. a. ku timä mu väikeist velje Juhanit hällüt.

EÜS I, 130/1 (31) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palomõtsa k. - Jakob Orav < noored inimesed (1874) (1905) Sisestas Salle Kajak 2003
Sedä viisi kuuli ma 1874. Kasaritsas Palometsa küläh siäl lauli noore inemise Suurest Prantsussõjast mis 1812. ol liiga kurvalt nagu tahaks Napoleoni I süüdistada selle et timä Venemaalõ rahu inglina priiust tulli tooma. (Rahu temale.)
(Noodid)
Üts hirmus sõda sündi sääl, see Moskva liina al Hoi sääl Moskva liina al.
Kui minu elu kord oleks rikkam siis mina korjaks veel mõne viisi rahvasuust, aga et igapäevase perekonna ülespidamine nüüdsel hädalisel aajal ei anna aega ühtegi kõrvalist asja ette võtta, siis palun kanatage selle harimata sule järgi. Kui teil midagi minu käest on küsida siis küsige minu isamajast järele, kui ka mina ise iga kord sääl ei ela, siisgi sõnum tulep säält minule järele adres - Võru Kasaritsa Sossi küla Ahijärv.
Jakob Orav

EÜS I, 998 (25) < Rõuge khk., Pindi v. - Miina Hermann < mitmed naised (1904) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS I noodid 25)

EÜS I, 998 (27) < Rõuge khk., Pindi v. - Miina Hermann < mitmed naised (1904) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS I noodid 27)

EÜS I, 999 (28) < Rõuge khk., Pindi v. - Miina Hermann < Mai Loos (1904) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS I noodid 28)

EÜS I, 999 (29) < Rõuge khk., Pindi v. - Miina Hermann < Mai Loos (1904) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS I noodid 29)

EÜS I, 999 (31) < Rõuge khk., Pindi v. - Miina Hermann < Mai Loos (1904) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS I noodid 31)

EÜS V, 1196 (4) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
(VT. EÜS V NOODID 4)

EÜS V, 1196 (5) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
(VT. EÜS V NOODID 5)
TA ISTUB SÄÄL AIAS, SÄÄL TAMMEPUU ALL.
JA NEIUKE KÕRVAL TAL ÕITSEB KUI LILL, LA, LA LALLA LA LAL LALLALLA,
JA NEIUKE KÕRVAL TAL ÕITSEB KUI LILL.
TA ISTUB NII VALGE JA ROOSI TA EES JA LILLI SAMBANIJA KIMP OLLI TEMA KÄES, LA LA LALL LA, LA LALL LALL LALL LA.
TÄHENDUS: PAARIS PULMAS JA ÜHES UURI LOOSIMISEPIDUL, KUS SEDA LAULU LAULDI, EI OSKANUD KEEGI EDASI LAULDA TEISI SALMISID, NII EI TEA KA MINA KAS TAL TEISI SALMISID ON EHK EI OLEGI. PEAB IKKA OLEMA, EGA MUIDU KEEGI EI KÜSINUD: "NOH KAS KEEGI EI MÕISTA?" JA KOSTUST EI TULNUD. VÕETI KAS UUS LAUL EHK ALGADI TANTS, NII KUIS KUSKIL JUHTUS JA TUJU TULI, ET PIDU EDASI KESTIS.

EÜS V, 1197 (6) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
(VT. EÜS V NOODID 6)

EÜS V, 1197 (7) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
(VT. EÜS V NOODID 7)

EÜS V, 1197 (8) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
(VT. EÜS V NOODID 8)

EÜS V, 1197 (9) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
(VT. EÜS V NOODID 9)

EÜS V, 1198 (10) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
(VT. EÜS V NOODID 10)

EÜS V, 1198 (11) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
(VT. EÜS V NOODID 11)

EÜS V, 1198 (12) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
(VT. EÜS V NOODID 12)

EÜS V, 1199 (13) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
(VT. EÜS V NOODID 13)
EI NALJA SÕBER OLE MA MA SOOVIS KÕIGE TÕTTEGA MA SOOVIS KÕIGE TÕTTEGA.
ET NEIUKESTE MOTTE SAAS NII LÄBI PAISTMA KUI ÜTS KLAAS, NII LÄBI PAISTMA KUI ÜTS KLAAS.
KA PEIUKENE ETTE NÄEKS KAS KOSIMINE KÕRDA LÄEKS, KAS KOSIMINE KORDA LÄEKS.

EÜS V, 1199 (14) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
(VT. EÜS V NOODID 14A)
JÜRI TULLI MÜÜRITÖÖST TAHTIS LÕUNAT SÜVVA LEIDIS KÜLMA ROOGA EEST AHVARDAS NAIST LÜVVA
SÕGE MIS SA TÕRELED KUIDAS MA SUL KEEDA PUUD OM RIIDAN JÄMEDA KUIDA NEID SIS LÕHKU?
JÜRI ÕHKUS LÕHKUS PUID MARI KANDIS KÖÖKI AEGAMÖÖDA SÕBRAKS SAID PERAST ÕHTUSÖÖKI.

EÜS V, 1199 (15) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
(VT. EÜS V NOODID 15)
VANA LUBIPIIP JA TUBAK MÕNI KOPIK RAHA KA, NII SIIS SAAN MA ILMAST LÄBI OLEN RÕÕMUS IGAL AAL,
KÜBAR KEPP JA SÄRGI RUHJAK, VAATA SEAL OM KÕIK MO HÄÄ, EI SEE TEE JOHT MULLE HÄBI ET MA MAJAS ??? PÄÄL.

EÜS V, 1199 (17) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
(VT. EÜS V NOODID 17)
1. METS KOHISEB JA PILVED JOOKSVAD RUTTTU ÜKS NEIU ISTUB JÕE KALDA PEAL.
2. EI KEEGI KUULE TEMA HALET NUTTU, EI ASTU KEEGI TALLE ABIS TEAL.

EÜS V, 1201 (19) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
(VT. EÜS V NOODID 19)
1. KEL KÕRD OM SÕTTA MINNÄ? KEL KODO ARMAS OM? KAS VANEMBAL VÕI NOORÕL? KIS ENAMB VAHVA OM?
2. NOORÕMBAL OM KÕRD MINNÄ! KOS VERI PÕLVINI! SEE KROONO TEENISTÜSTE, KUS ELAB VAHVA HING!
3. VANÕMB OM VAIVA NÄNNU JA HOITNU HOBÕSIT
JA ELOTARRÕ TENNÜ JA PÕLDU HARINU.
4. TÄLL OLA OIGÕLÕSÕ KÄEVARRÕ VALUSA
EI PÜSSÄ PERRÄ PITTÄ TA JÕVVA KÕVASTÕ.

EÜS V, 1202 (22) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
(VT. EÜS V NOODID 22)
LAULUD ON RAHVAVIISID RÕUGE KIHELKONNAST HAANI VALLAST SIKKA NR. 42 TALUST ÜLESE KIRJUTATUD.
ÄRA SAATJA J. GUTVES

EÜS V, 1203 (2) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
1. KÜLL KURBLIK ON POISMEHE ELU, MA VÕTTKAS JU
2. KÜLL OLEN MA KOSJAS KA KÄINUD SIIN LIGIDAL - KAUGEMAL KA,
JA TIHTIGI NEIUSID NÄINUD MIS MEELEST MUL ÄRA EI LÄE.
3. KORD TEGIN MA SELLEST KA JUTTU, MU NEIU MA VÕTTAN SIND Ä'Ä; SIIS ANTI MUL VASTUSEKS RUTTU, EI TALUMATS SULL' MA EI LÄ'Ä.
4. SA OLED JU MUST NAGU NUUSTIK, KUI REHESID PEKSMA SA LÄÄD,
SÜLL HABE TÄIS TAHMA KUI TUUSTIK KUI MUSTLANE VÄLJA SA NÄED.
5. KA POLE SULL' ARMASTUSE TUNDMIST, KUI POISTEL KES KOOLITUT ON, SA MÕISTAT KÜLL ÄESTAMIST KÜNDMIST, EI OLE SEST NEIUDEL ÕNN.
6. VAAT' POISID KES ELAVAD LINNAS, KAS OLGU MIS AAMETI PÄÄL, NEED NEIUDE MEELIST ON HINNAS, EI MAKSA ÜKS TALUMATS SÄÄL.

EÜS V, 1203 (3) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
1. KORD ELAS MÖLDER VESKI PÄÄL
JUST ORU SILLA JUURES SÄÄL.
2. SELL OLI KAVAL SULANE
PAND' HERRA KAERA KOTTISSE.
3. JA RIKKAS HERRA LIGIDAL,
SÄÄL ELAS OMA MÕISA PÄÄL.
4. SELL OLI ILLOS TÜTTAR PREILI,
KES ES TAHA POISSA SALLI.
5. TERE ÕHTUST MÕISA HERRA,
KUS PANE OMA KAERA KOTTI,
6. PANE SINNA NURKA MAHA,
MINO TÜTRE VOODI JUURE.
7. KUI OLLI TULI KUSTUNUD,
SIIS KAERA KOTTIL KÄSI JA JALG.
8. KAERA KOTT LÄTS NURGAST VÄLJA,
TEGI PREILIGA SÄÄL NALJA.
TÄHENDUS: ON PULMA "TSÕÕRI LAUL" MÕNES PULMAS LASTAKSE MÖLDRIL HERRA TÜTRE JUURE SAADA, MÕNES JÄLLE HERRAL MÖLDRI TÜTRE JUURE. SÕNU LAULDAKSE PEA IGAS PULMAS ISEMOODI.

EÜS V, 1203/4 (4) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
JOOGE VIINA MEHE NAISE, MINO PERAST KA KÕIK TEISE JOOGE RÕÕMSA MEELEGA. H. H. H. JNE.
2. VIIN OM PEENIKENE MEES, TEMA ISTUB KLAASI SEES, VAATA PRILL TAL NINA PÄÄL H. JNE.
3. KUI MA TULLI SIIA ILMA, SIIS SIIN JUBA JOODI VIINA, JOODI MINU TERVISEKS H. JNE.
4. VIIMAKS KUI LÄÄ ILMAST VÄLJA JNE.
TUTTAV JOODIKUTE JORUTUS, KES PAREMAT EI OSKA.
NÄGIN KORD SEDA LAULUSÕNU TRÜKKITULT I. MÄESEPPA KULUGA "EESTI RAHVA MÄNGUD JA LAULUD II ANNE" SÄÄL OLI KA VEEL PALJU MUID HOLLA LAULUSI MIS PULMADE PÄÄL PRUUGITAKSE, KUS PALJU LUSTILISI NOORI KOOS.

EÜS V, 1204 (5) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
ON SÕNAD NOOTIDE ALL.

EÜS V, 1204 (6) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
ON SÕNAD TOONASES LAULUDE KOGUS. (ÄRA SAADETUD)

EÜS V, 1204 (7) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
SÕNAD ON "EESTI LAULIKUS"

EÜS V, 1204 (8) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
2. SIIS KODU MINNES HEITIS TA SÄÄL TEE PÄÄL KRAAVI MAGAMA,
3. SEST PAREM KRAAVIS PUHATA, EI PRUUGI ENNAST VAEVATA.

EÜS V, 1204 (10) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
1. Oh ütle armas tütreke,
kes om so kallis peiuke,
KAS TA OM MÕNI MÕISA MEES,
VÕI ELAB TALO SAUNA SEES.
2. OH MAMMA TA POLE MÕISA MEES,
EI ELA TALO SAUNASEES,
TA OM ÜTS AUSTER KROONUMEES,
KULDRIST TAL RIPUB RINNA EES.
2. Oh tüttar pea meelen sa
ta sinno võtma joht ei saa,
TA OM VAST MÕNI PETTIJA,
SO AUU, JA ILO VÕTTIJA.
4. OH MAMMA ÄRA KURVASTA,
ET MINNO MINNO TA JOHT VÕTMA I SAA,
KUI SÜGISE SAAB TULEMA,
SIS SAAME PULME PIDAMA.
5. SEST KUI TE MO EI ARMASTAKS
EI TA MUL KIRJA KIRJOTAKS
KUI SA EI LUBA SÜGISE,
SIS KEVAD' TEEME VÄGISE.
6. OH TÜTTAR VÄEGA KAVVEN OM
SO USK JA ARM SO LOOTUS ÕNN
SA OTSI PAREM LIGEMAST
KES ARMASTAB SO KALLIMAST.

EÜS V, 1204 (12) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
SÕNAD SELLES "LAULIKUS" KELLES KA MUISTINE JUTT "PÄKKAPIKKU VANAMEES"; MINUL OLI KORD SEE RAAMAT AGA NÜÜD EI TEA KUHU JÄÄNUD; SELLEP EI OLE KA MUJALE SEDA LAULU KIRJUTADUT, NAGU NOOTIDESSE KUST VIISI VÄLJA KIRJUTAN.
PÄÄST ÜLESSE KIRJUTADA, EI LÄHE ENAM KORDA. NOORENA OSKASIN PALJU LAULUSI PÄÄST ÜLESE ARVATA JA ETTE LAULDA KUS TALGUS TARVIS OLI.

EÜS V, 1443 (23) < Põltsamaa khk. - K. Ruut (1908) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2010
Kui sa teaksid.
1. KUI SA TEAKSID KANGEMEESI, MÕISTAKSID ÄRA MÕTELDA
A-JU DELLA ARVANEDA, AJUDELLA ARVANEDA
KUDA SAMUST KULDA SAADA, KUDA HÜPPEST HÕBEDADA,
KUDA SAMUST KULDA SAADA, KUDA HÜPPEST HÕBEDADA,
SIIS SA SAMUD SIRUTAKSID LENNATES EHK KOJU LÄÄKSID
SIIS SA SAMUD SIRUTAKSID LENNATES EHK KOJU LÄHEKSID!
2. Sortsi sõna sõlmitusel, une rohuuimastusel
KAETIS ROHU KAMMITSUSEL, KAETIS ROHU KAMMITSUSEL
viibisid sa, vennikene, pikalisti puhkamaie,
MAGASID SA SEITSE NÄDALT, ENNE KUI UNEST ÄRKASID.
HOMIKUL ON ÕNNE KUDU, PÄEVA KESKEL KULDA KANGES,
ÕHTUL HÕBEDANE ILU ÖÖL EI ÕNNE ILMUMASSA!

EÜS V, 1579 (14) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1908) Sisestas Salle Kajak 2003
Tütar ja ema.
(vt. EUS V noodid 14)
Kulla ima, tsirgu ima, kosjah omma koa takah!
Kulla ima, tsirgu ima, mis me näile süvva anna?
Kulla ima, tsirgu ima, kos me makama na pane?
Kulla ima, tsirgu ima, mis me näile katta anna?
Kulla ima, tsirgu ima, na iks tahtva minu kah?
Kulla tütar, tsirgu tütar, kutsu nemä sis-se!
Kulla tütar, tsirgu tütar, kats valget an-ni!
Kulla tütar, tsirgu tütar, aita, sinu sän-gu!
Kulla tütar, tsirgu tütar, kats valget kas-kat!
Kulla tütar, tsirgu tütar, mis kori sõs saa!

EÜS VI, 13 (23) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Marile.
(Noodid)
Mariken sa magus marjaken,
kullakarva kukke harjaken,
pane tähele mo palumist
kui sa alostade elamist.

EÜS VI, 13 (25) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Põrgus.
(Noodid)
Põrguhn piitsa plaksumine, põrguhn piitsa plaksumine
väga valusa ooh! väega valusa

EÜS VI, 14 (26) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Järele õhkamine.
(Noodid)
Oh kui rasked on mu päevad, sedä kõik mo sõbrad näevad,
Mind kui lindu püüetakse, sagedaste müüetakse.

EÜS VI, 17 (35) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Sügisel.
(Noodid)
Ilmad külmad jooetta, päevad külmad jooetta
ai lii loo, päevad vilud joo, päevad vilud joo.

EÜS VI, 17 (36) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
India.
(Noodid)
India sa kuulus, ime ilos maa, ime ilos maa, millas saame sinna reisima küll ka, reisima küll ka?

EÜS VI, 17 (37) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Vana tüdruk.
(Noodid)
Vana tüdruk rauda hammas oi jaa oi jaa
Istus kuahn pööra pääle oi ja oi jaa.

EÜS VI, 18 (38) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Koolijatt.
(Noodid)
Üts suurmees olli ennemuist, pikk kooljatt nimega, ta habe oli süsimust ja hjuukset mustad ka, särk raske paljast kullast veel, kes loeb neid asju kõiki sääl.

EÜS VI, 18 (39) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Noormees.
(Noodid)
Oma noore ea sees, võtsin vana naise: alati ta kiusas mind, küll üttest päivast teise küll üttest päivast teise.

EÜS VI, 18 (40) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Kohes neijo.
Kohes neijo, kohes neijo magama läts: hussa hassa hainu sisse
kõssa kassa kõlgusesse.

EÜS VI, 19 (41) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Kütti laul.
Kui tuled üles hommokult, Sa vara inne valgeet,
sis võta püssi põõna päält ja mine püvve püüdema.

EÜS VI, 19 (42) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Adam.
(Noodid)
Adamid lõi Jumal valitsejas ülle kallo ülle linde, maa.
Emad anti temal abbilises Et ei peaks ära langõma.

EÜS VI, 19 (43) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Reisija.
(Noodid)
Ma reisin siist Riiga ja kaugemal veel, ja kaugemal veel,
kepp mul käes ja paun seljas, sulg kübara pääl.

EÜS VI, 19 (44) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Prantsus Moskvas.
(Noodid)
Kui Prantsus Moskva liina läts, es lövva kedagi hõi! es lõvva kedagi.

EÜS VI, 20 (46) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Võõras.
Või, või, või, või võõras tullõ, ai, ai, ai, ai, armsake; minkas kulliat kostita? Mia anna armsalõ? Piimaga, liha kah, anna ette armsalõ.

EÜS VI, 20 (48-49) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Pooltosinad.
(Noodid)
Pool tosinitsa poognitsu, poognitsu poognitsu,
vana moori poja pükse iihn, püksõ iihn, püksõ iihn.

EÜS VI, 29/31 (51) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Sõnad:
1. Roosi istus vangitornihn
Aig täll ikkäv oota!
Nägi pappad kõndivaad
Mööda mere randa.
5. Naas tä essä pallõmaie
Kasvatajal kõnõl:
"Kallis pappa, rikkas pappa
Lunasta mo välja,
Kasvataja kanna kodo
10. Esa umma maija!"
Esä üttel: "Tüttereni
Mino rõõmus Roosi,
Minkas ma so lunasta
Mul ei olõ raha?
15. Vangitornist Roosi üttel
Uma esä vasta:
"Sull um kottohn kolm hobõst
Panõ üts neist pandis!"
Esä üttel: "Meelevalus
20. Olõd sa mo Roosi,
Innembä ma sinost lahku
Kui ma umast hobost!"
Üttel esa, ärrki läts tä
Kavvõtahe mõtssa.
25. Roosi istus vangitornihn
Aig täll ikkäv oota.
Nägi mammad kõndivaad
Mööda mereranda.
Naas tä immä pallõmaie
30. Kallistajad kutsma:
"Kallis mamma, rikkas mamma,
Lunasta mo välja,
Kallistaija kanna kodo
Imä umma tarrõ!"
35. Imä üttel: "Ikkuui Roosi
Olõ vaiki, ooda,
Minkas ma so lunasta
Mull ei olõ raha?"
Roosi üttel ruttõmahe
40. Vangist vasta vaiel:
"Sull um kottohn 3 lehma
Panõ üts neist pandis!"
Imä üttel: "Ullikõnõ
Olõd sa mo Roosi,
45. Inneba ma sinost lahku
Kui ma umast lehmast!"
Üttel imä ärki lätstä
Uma kodo kolka.
Roosi istus vangi tornihn
50. Aig täll ikkäv oota
Nägi velje kõndivad
Mööda mereranda,
Naas tä velje pallõmaie
Sinisärgil sosist:
55. "Kallis veli, rikkas veli
Lunasta mo välja,
Vii viil minno velitseha
Umatsida hulka!"
Veli üttel: Verrev sõsar
60. Old sa lännü, - olõ!
Minkkas ma so lunasta
Mull ei olõ raha?"
Vangist Roosi vasta kosti
Velel silma vesil:
65. "Sul um kottohn 3 mõõka
Panõ üts neist pandis!"
Veli üttel: "Võtta veella,
Ei ma mõõka anna,
Inneba ma sinust lahku
70. Kui ma omast mõõgast!"
Üttel veli ärrkki lätstä
Sõa välja viirdü.
Roosi istus vangitornihn
Aig täll ikkäv oota.
75. Nägi sõsart kõndivad
Möödä mereranda.
Naas tä sõsart pallõmaie
Kabokõsõl kõnõl:
"Kallis sõsar, rikkas sõsar
80. Lunasta mind välja,
Et viil saasi esä kodo
Sõsarile sõudma!"
Sõsar vasta sõnutõlli:
"Põllõ pittäij põlõt,
85. Minkas ma so lunasta
Mul ei olõ raha!"
Vangitornist Roosi üttel
Üma sõsaralõ:
"Sul um kottohn 3 sõlgõ
90. Panõ üts neist pandis!"
Sõsar üttel: "Sõera-koera
Olõd sa õks Roosi,
Inneba ma sinno jättä
Kui ma ütte sõlõ!"
95. Üttel sõsar, ärrkki lätstä
Niitü ninne otsma.
Roosi istus vangitornihn
Aig täll ikkav oota
Nägi poissi kõndivaad
100. Möödä mereranda,
Naastä poissi põllõmaie
Kaabu kandjal kõnõl:
"Kallis peijo, rikkas poissi
Lunasta mo välja,
105. Kallikõnõ kanna ärä
Võtta minno üttehn!"
Pois iks üttel: "Neijokõnõ
Rõõmustaja Roosi,
Minkkas ma so lunasta
110. Mul ei olõ raha?"
Roosi üttel vangitornist
Peiokõsõ vasta:
"Sul um merel 3 laiva
Panõ üts neist pandis!"
115. Peijo üttel: "Armas Roosi
Mina anna laiva,
Laiva saa mul üürikeses
Roosid eloajas!"
Nii tä üttel, nii tä tegi
120. Võttis Roosid väljä;
Es sis Roosil vangitornihn
Istu inäb vaija.
Roosi laul viil lõpõ lugu,
Sahkas saajatuisi:
125. "Esä hoppõõn hukka mingu
Keset kesäkündi!
Imä lehma verdanüsku
Pikkäl piimäannil!
Vele mõõka katki mingu
130. Keset sõavälja!
Sõsarõ sõlg sõgõhugõ
Keset piigapõlvõ!
Peijo leiva pidänegu
Ilmamerri pittehn!
135. Üttest tõistõ vidänegu
Rahvit ja ta varra!
Roosi ei ikkäv vangitornihn.
Aig ei ikkäv oota,
Roosi istus provva toolihn
140. Roosil aig um joudsa.
lõpp
Seda laulu lauldakse tsõõrilauluna. Ka karjased ja talgustel lauldakse seda. Esimesed kõrda kaks sõna lauldakse ette, pärast kooriga korratakse. Viis on järgmine:
(Noodid)

EÜS VI, 41/52 (57) < RÕUGE KHK. RÕUGE V., RÕUGE KIRIKUMÕIS - JAAN GUTVES < JOHAN KANGUR (1899) (1909) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
SÕNAD:
1. EESTIMEES JA TEMA SUGU
NEIST ES PEETA KUSKI LUGU.
KOTTIRÕIVAS, VIISU JALAN
KÕIGIST TÕISTEST RAHVAST ALAM.
2. ELAB MUSTAN SUITSUTAREN
PUUDUSEN JA PALJU MUREN,
NURM JA NIIT OM MÕISA OMA
SEE MANN ORJA OMMA NEMA.
3. KRAHVI PARONI JA VONNI
NEIDE MAJADEL ON TORNI,
SÄÄL KUS PAISTVA SIIDILIPPU
KATTUSTE PÄÄL KULLAST NUPPU.
4. MÕISA, SUUREN AVVUSTUSEN
VAESTE VASTA ARMASTUSEN.
DAADRI ARVU SUURES TETTI
KALLI RENDI PÄÄLE PANTI.
5. VANAST OLIME KÕIK ORJA
HERRA OLIVA KÕIK KURJA,
EGA PÄIV MEID PALJO PESTI
EMA NAHKA MAHA KISTI.
6. PENNIDEGA VAHETADI
ODAVASTE ÄRA ANTI,
KINGITI KUI VEEL ES TAHA
TAPETI KUI OINAS MAHA.
7. SIS MEID ÜTTEST TÕISTE VEETI
ALABAS KUI PASTALT PEETI,
MEHE VASTA, MITTU KÕRRA
TÕISEST MÕISAST TOODI KOERA.
8. MIS VEEL HALELIKUM LUGU
ET MEIE OMA EESTI SUGU,
KES SIIN VEIDI VÕIMUST SAAVA,
PALJO ÜLEKOHUT TEEV.
9. HOPMANNI JA MÕISA KUBJA
OLLI KÕIK NEE HIRMSA TAPJA
ESMALT NAKSI PRASMA, VANDMA,
PÄÄLE SELLE SELGA ANDMA.
10. KÜLAKUBJA JA KILTRI
AIDAMEHE, PULGAJUNKRU
OLLIVA KÕIK ÄHVARDAJA:
"LAISAS RAIPES!" TEOTAJA.
11. MÕNI MEES SAI USUTAVAS
AUSAS TEENRIS HERRA SILMAS,
OH SA IME, MIS SIS TEGI, -
SUUR OLL' SELLE MEHE VÄGI!
12. PÕRSAPRAAT JA HANILIHA
KISTUD SUURTA MÕISA VIHA,
KILTER KIUSAS SISKI KURJALT
SEST KA TEMA TAHTIS ARMUST.
13. LEIVATERAKS SALVE KANTI
AGANDEGA AITA PANTI,
NII TEKK KEHVAMEHE KÄSI
SÖÖ JA ORJA MÕISAD ESI.
14. PÜHAJÄRVEN OLI SÕDA
OMA SILMA NÄIVA SEDA:
VIIMNE HILP SEAL SELJAST KISTI
EESTI RAHVAST HIRMSAST PESTI!
15. AETI NEID SEAL LÄBI LIPPU
SOLDATIL OLLI PIKA KIMPU.
MÕTLE ARMAS RAHVAS SEDA:
IGA MEES SAI SEITSESADA.
16. MUILE SEDA HIRMUS TETTI
PALJO RAHVAST KOKKO AETI,
TARTO- KUI KA VÕRO KREISIST
OLI MEHI KÕIGIST MÕISIST.
17. KEISER SEST ES TIJA MITTE
MÕISNIKU KÕIK TEIVA SEDA,
SEST ET VÄEVALITSEJA
OLI NEIDE OMA POJA.
18. HALLE KA ET OPETAJA
OLLI MEIJE HAUGUTAJA,
ET ME'E OMA PATTU PERAST
EI VEEL PÄÄSE MÕISA KÄRAST.
19. RITTERIGA NEMA SÖÖVA
ÜTTEN LAVVAN KOHVI JOOVA,
SEE KÕIK OLL' ME'E VAEV JA HIGI
KEAKI MEID ES LASE LIGI.
20. HENGEKARJUSES END HÜÜDVAD
ESI RIKKAS SAADA PÜÜDVA,
KAS OM KEAKI KUULNU NÄUNU
ET OM KRISTUS NIIDA TENNÜ.
21. KUI OM OPETAJA KOOLNU
PROVVA LESES MAHA JÄÄNU,
SIS OM PALLEMINE KANTSLIN
LÄSAL PROVVAL ANDKE ANDIT.
22. HENESTEL NEIL MÕISA KÄEN
RAHA TULEB EGA PÄEV,
TOITKE ESI OMA PROVVA
EGAS NAENE ORI JOVVA.
23. KERIKHERR OM MÕISNIK JULGE
KERJAMINE OM TALL SELGE,
EGA PÜHAPÄEV SAAD KUULDA
ET OM JÄLLE VAIJA ANDA.
24. ROHKEM AASTAID SEITSESADA
SAI SEE ALOSTUS JA HÄDA,
KUI SEE RIISJASUGU TULLI
MÄKKE PÄÄL SIS MÕISA OLLI.
25. OH TE'E PERIS MURIJAMI
EESTI RAHVA VEREKAANI,
MAAD JA METSA, MÕISIS TEEVA
EESTI RAHVA VAEVA SÖÖVA.
26. EESMALT USKU MEILE ANNI
PERAST ORJUST PÄÄLE PANNI,
SIS ME'E JÄIME NEIDE VÕRKU,
NII KUI KISKJA SUSSE KURKU.
27. OH SA KAVVAL HUSSISUGU
HIRMUS OLI NEIDE TEGU,
ALATI NA PEIJE SÕTTA
RAHVAL OLI NÄLG JA HÄDA.
28. NEIDE ARM JA NEIDE RIIGI
AVITASE MÕÕGA, PIIGI,
TEEVA EESTI RAHVAL HIRMO
ES NA ANNA KUSKI ARMO.
29. POOLA KUNINGAS KES TULLI
OTS SIS MÄE LOSSEL OLI,
TAHTKU NEMA, VAI ES TAHA
POOLA KUUL NEID PÕROT MAHA.
30. EESTI RAHVAL LAMBA SÜDA
TEEBKI ESI ENDAL HÄDA,
VENNE SÄÄDUST NEMA PÕLGVA
OME VELJI ÄRA SALGVA.
31. PALJO OM NEIST USKU SAANUD
OMAST VARAST ILMA JÄÄNU.
KES LÄTS EESMALT VENNEMAALE
KOLIS PIKKA REISI PÄÄLE.
32. JOHAN MALTSVET KES LÄTS KRIMMI
ES JÄE TEE PÄÄL KOSKI KINNI,
VIIS KA OMA SÕBRA ÄRA
ES NÄE ENAMB SAKSTE KÄRA.
33. MÕISA HIRM JA KEPPIVALU
AIJ NEID VENNE PAPPE MANU,
NÜÜD OM EESTI RAHVAS SEGI
MIS KÕIK HIRM JA VALU TEGI.
34. NA ES AJA SEDA JUTTU
EI KA SEDA KALLIST KITTU,
ET OM PALJO VANUS JÄLGIS
LUTRE KIRRGO KOOLI NÄLGIS.
35. TENOMEELEST MA NÜÜD ÜTLE
KUI MA VANNA AIGA MÕTLE,
JUBA HOOPIS TEINE LUGU
MIS OM NÄNNU MEIE SUGU.
36. AUU NÜÜD KEISRIHERRAL OLGU
ÕNN JA RAHU TA PEAL TULGO,
KES OM TEOORJUST KEELNU
MÕISNIKUDA VOLI NEELNU.
37. ESAMAAS KÜL NIMETEDAS
MEID SEE ÜLE NOOMITEDAS,
KAE, KUI ÜTS KORD ÄRA KOOLE
SIISKI ESAMAAD EI OLE.
38. VÄIKE HAUD KUS OM MUL MINNA
TEISE SÕBRA KANDVA SINNA,
SEAL KA VEEL EI OLE RAHU,
KUI EI MASSA HAVVARAHA.
39. TULEVA NEE HAVVA KAEVJA
PILVA VÄLJA LUU JA RÕIVA,
KÜLAKELMI KARJAPOISI
PILVA LUID SEAL ÜTTEST TÕISI.
40. VILETS VAENE EESTISUGU
TEIST EI PEETA NÜÜD KÜLL LUGU,
VAEV JA NÄLG SIIN ILMAN ELLA
RAHUTA KA SURMAN OLLA.
41. ILDA AIGO NÄTTI SEDA
KUI SEAL PROVVAD VIDI HAUDA
TALONAIST SEALT VÄLJA VÕETI
TÕISTE PAIKA TEDA PANTI.
42. SEST SEE JUTT NÜÜD VÄLJA TULNU
KÜLL SEE OM KÜLL HIRMUS OLNU,
AUU JA RIKKUS OM NEIL ILMAN
PAREM ASE SAAB KA SURMAN.
43. OH SUUR JUMAL HEIDA ARMO
SA VÕID LUKKE MULLAPÕRMO
PARANDA MEIL PEA OHTO
SEENI KUI MEID KUTSUD KOHTO.
44. RAHUSÕBRA TULGE ÜTTE
KELLE SÜAMEN KALLI MÕTTE,
TEKKE ÜTSTEIST SÕBRAS, TUTVAS
ÜTTE SELTSI KOKKO KUTSVAS.
45. KÕIK NEE KOERA, KELMI, VÕLSJA
NE EI OLE MEIE SELSJA,
EESTI SELTSIMEESTE LIGI
ÕIGE ASI OMMETIGI.
46. EESTI SELTS OM KÕIGE VANEM
MÄLETAB KA KIGE ENAM,
KURBI PÄEVI, VAEVAMISI
KEPIVALU, KAEBAMISI.
47. AUU JA TENO KEISRI HERRAL
TA SÄEB RIIGISEADUST KÕRRAL,
KES KEELD SUURI VONNE KÄSSI
ET NEE ENAM MEID EI MÄSSI.
48. JUBA SÕBER PIIBU PÕLED
JOOME VEEL ÜTS PUDEL ÕLUD,
MEIE OMA VAEV JA VERI
JOOGIKS TEHTU ODRATERI.
49. TÕUGAKEM NÜÜD JÄLLE JUTTU
EI ME'E TEE KÜLL SEEGA PATTU,
ESAND TOO MEIL VEEL ÜTS PUDEL
SEST SEE JOOK OM MAITSEV, VEDEL.
50. SUU NEIL IKKA MÕÕDUKS OLGU
ÄRGU SÜAMEL KAHJU TULGU,
LASS TA KLAASI SIIA TUUA
NING MEIL SÕBRAKS LIGI OLLA.
51. SEE OM KIK ME'E AUU JA VARA
JOOME ÕLU KLAASIST ÄRA,
EI MEIL POLE MÕISAD VALDA
MUUD KUI ÕLUD KLAASI KALDA.
52. VAESE JOOK OM PERIS KÕVA
KAUNIS VÄGEV ODRAJÜVA,
RASSE KÜLL EI OLE NÄTTA
JOUD OM AGA SELGEST TUTTA.
53. JUBA PEAS TEEB PIU JA PIPPI
KAHJU KUI SAAB SIA TIPPI,
OLE VAIT SA SÕGE, RUMAL
SEDA TEEB JU TAPPUHUMAL.
54. JULGEST EESTI MEHE POJA
KESKMIST MOODI ON TEIL VAJA,
TARKUST SEDA ENAM TAKKA
NOOR JA VANA OPMA HAKKA.
55. SIS SAAB VÕÕRAL RAHVAL HÄBI
NEIDE KURJE TEMPA LÄBI
TAPMA, NILGMA JA VERD VÕTMA
PEAVA NEMA MAHA JÄTMA.
56. KARGA RÕÕMSAST NÜÜD KUI LAMMAS
MURTUD ON NÜÜD HUNDI HAMMAS,
NÜÜD NEID KANGEST ÄRA KEELDA
VÄRSKED LAMBALIHA NEELDA.
57. EESTI MEHED RÕÕMUSTAGE
OMMA KEISRIT AVVUSTAGE
KÜLL TA SÄEB TEID KÕIKI KÕRDA
SAADAB RIISJA, RÖÖVLI MÕRDA.
58. EI MA TEA MIS SEE VIGA
TALOPOEG OM RUMAL SIGA,
NENDA TEDA VILISTAKSE
MAAL JA LINNAS NIMETAKSE.
59. SAKSA NIMI NENDE AUSA
KÄTT TA PANEB UHKELT PUUSA,
KUI TA SAKSA KEELT VEEL MÕISTAB
SIS TA RÕÕMSAST NINA TÕSTAB.
60. OMA EESTI RAHVASUGUST
TUNDAKS MITTU MEEST SEST TEGUST,
KEL JO SAKSA KUUB OM SÄLGAS
SEE OM EESTI SUGUST VÄLJAS.
61. EHK SEE MEES KÜLL PERIS SIGA
TAL OM TUHAT PUUDUST VIGA,
MÕNEL SAKSA SÄRK OM SÄLJAS
KEHA SÄRGI SEES OM NÄLJAS.
62. MÕNI KANNAB KAELAS PÜSTI
LAMBANAHKA KRAEGA RISTI,
TEADMATA TAL AUU ANTAKS,
SAKSA NIME KANDMA PANDAKS.
63. SAKSU OM KA MITMESUGU
EGAL MEHEL OMA NÄGU,
NEIDE KÄTTE KÄRNATÕBI
TEEB MEIL VALU HAAVU LÄBI.
64. MITTUSADA AASTAD SEDA
VAEVAB MEID SIIN NEIDE HÄDA,
KÕRD MEID OMA VÕRKU SAIVA
SEIVA NÜÜD KÕIK MEIE VAIVA.
65. NEMA ELAVA SIIN UHKEST
PRASVA ÖÖD JA PÄEVA ROHKEST,
KALLIST RÕIVAST KEHA KANNAB
SEDA KÕIK ME'E VAEV NEIL ANNAB.
66. SÄÄLTA NAMA SAKSAS SAIVA
KULLAS HÕBEDAS SIIN KÄIVA,
EESTI MEES SA PERISORI
SEE KÕIK OM SO VAEV JA VERI.
67. EESTIMAA OM LEIAMISES
ÖÖD JA PÄIVA OIGAMISES,
NEIDE IKKE RASKEST LITSUB
ENNE AEGA HAUDA KUTSUB.
68. MÕISNIK KÜSIS: RAHA, RAHA,
DAADRE PÄÄLT MA TAHA, TAHA,
KÜSIMATA TALLE ANDAS
SELJA TAHA PÄÄLE PANDAS.
69. EESTI MEHED ÜTSTEIST LÖÖVAD
KUI NAD VÄHA MAHTI SAAVAD,
TEINE TÕISEL PUSSI TEEVAD
VIIMATI KÕIK ILMA JÄÄVAD.
70. NEID KÜLL PANE SITTAPÜTTI
KLOPPI, EI SAA SIIS KA ÜTTI,
OLEKS TARKAST VÄHE ENAM
ASI OLEKS HOOPIS KENAM.
71. KÜLL MA MÕTLEN MITMED PIDI
SELL OM AUSA KELL TÖÖD VEIDI,
SEITSMES PÄEV OM KUUEST PÜHA
TOIDAB PASTORITE KEHA.
72. KUUEL PÄEVAL PÄÄHE ÕPIB
SEITSMEL PÄEVAL VÄLJA KLOPIB,
MÕNI LORAB, LARAB, LOPSIB
KÄEGA VASTA KANTSLID KLOPIB.
73. NENDA ÜTLEB OMAS KÕNES
HENGEMAAD EI SAA TE'E ENNE,
KUI TAEVAS KELL 12 ON LÖÖNUD
SIS ON MAA KA TEILE SAANUD.
74. VAAT KUS ON ÜKS HINGEKARJUS
JUTLUSES KA TEILE VARJUS,
ANDKE TEMA KÄELE SUUD.
VIIGE VÕID JA MUNE - MUUD.
75. TUND EHK KAKS TA NÕNDA PRASSIB,
JUTLUST ÜMBERRINGI VASSIB,
ÕPETAB SEAL MEHI NAISI
SELLE EEST TAL VALD JA MÕISA.
76. KEELT TA KURGU LAKKE PESSAB
SEE TAL TERVED MÕISAD MASSAB,
VAAT KUS ON ÜTS AUUSA AMET
SÄLJAS ON TAL SIID JA SAMMET.
77. EESTI MEES OH MÕTLE PERRA
ÕHTU JA HOMMIKU VARRA,
RASKEST TÖÖST SU KÄED ON KÄRNAS
SIISKI KOTIRIIDET SÄLJAS.
78. HAKA RAHVA ÕPETAJAKS
KOTTIRIIDE LÕPETAJAKS,
OSTA ENDAL NENDE PEAD
SIIS KA NENDE SELTSI JÄED.
79. KOOLITAGE LAPSI HÄSTI
ET NEIST KAUKS UDUKASTE,
RUMALUS TEID VANGIS PEAB
PIMEDUS TEID ÜMBER VEAB.
80. TARKUS VÕIDAB ILMA ÄRA
ANNAB AUU JA KALLIST VARA,
ILMLIK OM KES SEDA SÕUAB
NING SEE JUURE JÄÄDA JÕUAB.
81. ISAND OMA ÕNNE ANNA
ARMU HOOLT KA ME EEST KANNA,
ET SEE PÄEV JO ÜTS KORD TÕUSEKS
KES SILMI TOLMUST PESEKS.
82. KAUA ON MEID KOTIS PEETUD
ROPUL VIISIL ÜMBER VEETUD,
KES ON KOTIST VÄLJA PEASNUD
SEE ON SILMAD SELGEKS PESNUD.
83. SIIS KUI MINA KOOLIS OLI
SUUR HIRM MULLE PÄÄLE TULI,
TAHETI MIND SEAL KA PETTA
PEAKOTTIS ÜMBER VETTA.
84. PÜHA SAKSA USUPAPPI
ON KUI VIHA MÕRUSAPPI,
ÄKKILINE TEMA KURJUS
ET KA TAL ON RASKE ORJUS.
85. RAHVAST VALDA VALITSEDA
VAHEPEAL KA TALITSEDA,
ET TAL LAISAD NIITJAD, KÜNDJAD
SÖÖGI, JOOGI, RAHAANDJAD.
86. KATTENIME TEMA KANNAB
ISE SEDA TEADA ANNAB,
ÄRIPÄEVAL MÕISAHÄRRA
PÜHAPÄEVAL KIRIKHÄRRA.
87. ENAMISTE SAKSASUGU
TUNDVAD EESTI RAHVAST MAGA,
SEST NEIL TUUAKS KANAD MUNAD
SÄRGIRIIDEKS KA VEEL LINAD.
88. VANAST KÕIK NEIL KOKKU TOODI
HIRMUPERAST NEILE ANDI,
IGAST TALUST VILJAKOTTI
SURNUKANDJAST KÄTTERÄTTI.
89. OPPUSLAPSED VIISID ANDET
VILLALÕNGAST KOETUD KINDAT,
OPPUSAEG TAL TEGID TÖÖD
KODUST VIISID MITU VÖÖD.
90. MIS TALL VIGA HERRA OLLA
KÕIGELT POOLT LASS KOKKO TULLA,
TAL ON RAHA, TAL ON VÕIMUST
ÕPETAB KA PÜHAST VAIMUST.
91. ÜTLEB: "RAHVAS KANNATAGE
MEIE EES END ALANDAGE,
SEDA HÄÄD MIS TEETE MEILE
TAEVAS TASUTAKSE TEILE!"
92. LEHMAKE OH SEISA VAGA
MINA SÕERUTAN SO TAGA,
MINU SÕNA SEE ON TÕDE
ANNA OMA PIIM MO KÄTTE.
93. SEISA VAGA, LAPS MA LÜPSA
KUI EI LASE, SIIS SAAT PEKSA,
NÜÜD EI TOHITA KÜLL PEKSA
VÕIMUS ON MEIL SIISKI LÜPSA.
94. EESTI MEES SA OLED RUMAL
SAKS EI OLE MITTE JUMAL,
KUI TA TAHAB KANDKU VIHA
JUST SEE SAMA LUU JA LIHA.
95. OLGU TEMA KIRKU SAKS
EHK KA VANA MÕISA PAKS,
IGAL MEHEL OLGU ÕIGUS
SIIS EI PUUTU MEIL MUU AIGUS.
96. TALUPOJAL PAKSU TURJA
SEST NA OMMAVA KA ORJA,
VALDE SEEN NA SAKSU TAHTJA
KROONUPÄÄL KA RIIGI VAHTJA.
97. ÕIGUS OM KÜLL VEIDI PAREM
KAHJU ET EI SAANUD VAREM,
ELAJAKS NEID ENNE MÜÜDI
JA KUI SIGU KOTTIS VEETI.
98. OH TE'E VÕÕRA RAHVA SUGU
KÜLL TEIL OM SUUR KURK JA MAGU,
SELLEPÄRAST TEIE ÕIGUS
OTSATA ON TEIE UHKUS.
99. RAHVAS, VALD TEILT ÄRA VÕTTA
MÕISA TEILE ÜKSI JÄTTA,
SIIS NAD VANNUVAD KÜLL TEDA
EGA MEIL EI TEE SEE HÄDA.
100. ÜTS TAHT KEISRIT MAHA LASTA
TALUPOEG LÕI KUULI METSA,
LASKJAL KOERAL LASTI KUPPU
VÄÄNETAKS KA TEMA NUPPU.
101. SIIN KELMIL SIISKI ELU
VAESEL RAHVAL IKKA VALU,
MAA JA METS ON NENDE OMA
SEE MAN UHKE OMMA NEMA.
102. RENDIGA NAD RAHVAST NÜLGVA
KEISRI SEADUST ÄRA PÕLGVA,
ET NAD VIINA VÕIVA TETTA
VAESELT VIIMAST KROSSI VÕTTA.
103. RAHVAS OLGE ÜTTEL MEELEL
RÄÄKIGE KA ÜTTEL KEELEL,
PIDAGE ÜTS KINDEL NÕUU
ANDKE SUUREL KEISRIL AUU.
104. ÄRGE ANDKE NEILE KROSSI
LASKE NEILE NINA NOSSI,
MADIS VÕTKU VÕÕRAD HUNDIT
KES SIIN VÕTVAD KALLID RENDIT.
105. MUIDU TEIE EI SAA ÕIGUST
SÜDAMES ON PALJU HAIGUST
KEPIGA EI VÕI TEID NÜLGI
KISK'VAD MUIDU TEIE SULGI.
106. VÕTKE SÜDANT NÜÜD KÕIK RINDU
MINGE ÜHEL MEELEL LENDU,
ÕIGUS KAUGEL TEIST EI OLE
KODU OTSMA TEID VIST TULE.
107. KÕNELEGE PATTUSKALE
ARMAL' RIIGI MATTUSKALE,
TEMA IHUNUHTLUST KANT
RÖÖVLI KÄSSI, MAHA VANT.
108. NEED KES KEISRIT KÜLLALT PETNUD
PALJU HÄÄD KA RIIGIST VÕTNUD,
RÖÖVLI AMET ON NÜÜD OTSAS
LAMBA KÄIVA RAHUL METSAS.
109. OH SEE OLI HALE LUGU
LAMBAKARJAS HUNDISUGU,
PEETRID ARMU KUULUTAVAD
RAUAMÄRKI PÕLETAVAD.
110. NEMAD KOOLITAVAD RAHVAST
KÕIKIDE PEAD NÕNDA TARGAKS,
KOOLITAVAD, SEE ON ÕIGE
EI NAD ÖÖD EI PÄEVAD LIIGU.
111. NÜÜD ON VALGE ETTE TULNUD
ET SEE ON KÕIK VALE OLNUD,
KUST NEID KÕVAST KINNI KÖITI
TARKUSEST MIL KAUGEL HOITI.
112. KUI KÕIK LOLLID TARGAKS SAAVAD
MEIE TÖÖL SIS OTSA TEEVAD,
MEIE JÄÄME SIS JU VAESEKS
AUU POOLEST VANANAESEKS.
113. NÜÜD ON KORD JU ETTE TULNUD
LAMBAD KEISRI JUTTUL OLNUD,
KUIDAS HUNDIT NEID ON KISKUND
ÖÖD JA PÄEVA IKKA PÕLGNUD.
114. NÄHA ON NÜÜD VÄHE RAHU
EI ME'E IHU ÜKSKI LAHU,
KUID KÜLL MAKSA KEISRI TOLLI
NII KUI VENEMAAL SEE OLI.
115. VÕIB KA OLLA ET VÕIB TULLA
KULUTAGE JALA TALLA,
KEISER VEND ON ARMULINE
ARMSA ISA VÄÄRILINE.
116. VANA BALTI HERRA KURJUS
KUI TA KARU VIISIL KARJUS,
MÜTS SUUL PEAST SA SIGA, LURJUS
KÜLL MA VANNUTAN SU KARVUS.
117. LÖÖN SUL VIIMNE HAMMAS KARVU
MINE OTSI KUST SAAD ARMU,
KÄED JA JALAD PANEN RAUDA
SAADAN SIND SIS SURMA HAUDA.
118. MÕNI OLLI HOORA JAHTIS
TALUNAESTEL PERSE VAHTIS,
KÄSU LÄBI MÕISA AIJE
OMA HERRA KAMBRI VEIJE.
119. SEAL TA HIRMSAD TEGU TEGI
JUMAL ÜKSI SEDA NÄGI,
MIS KÜLL ÜTLES MEHE SÜDA
SEE KÜLL TUNDIS SURMAHÄDA.
120. KELLEL VAENE NAENE KAEBAS,
KUI AUUS HERRA TEDA VAEVAS,
PIDI TALLE JÄREL ANDMA
TEMA HIRMSAD TEGU KANDMA.
121. KUI ÜTS PEIJU PRUUDI SAIJE
ESMALT ÖÖD TA MÕISA VEIJE,
HERRA VÕTTIS UUTSE MATTI
KOORIS VÄRSKE PIIMAPOTTI.
122. MÕTTELGE NÜÜD ARMSA VELE
KAS SEE KÜLL EI OLNUD HALE,
KURAT PÕRGUS EI TEINUD SEDA
MIS TEIND RITTERIDE SÜDA.
123. LÄTLASED NEED HALLID HAKKID
LEEDUSUGU RAHVA PRAKKID,
ÜHES SAKSTEGA NAD TULLID
EESTI RAHVAL PIINAKS OLID.
124. KUURAMAALT NAD TULID VÄLJA
SIS POLND LIIVI RAHVAL NALJA,
LIIVIMAAL NAD KODU VÕTSID
OMA MAA NAD MAHA JÄTSID.
125. SAKSAD NEID SIIN ÜMBER RISTSID
SÕTTA OMAL ABIKS TÕTSID,
RÕHUSID SIIS LIIVI RAHVAST
SÕAS VÕIDELDES KÜLL VAHVAST.
126. SIS KÜLL OLI VAENE ELU
EESTI LIIVI RAHVAL VALU,
NEID KUI LAMBID LAIAL AETI
ORJAVIISIL TAGA VEETI.
127. TULID EESTI-LIIVIMAALE
EESTI-LIIVI RAHVA PEALE,
SÕDISID KA ÜHTE JÄRGE
SIIS KÜLL ELU POLNUD KERGE.
128. SIIS VAAT MEIE ISAISAD
ANDSID NEILE OMAD PESAD,
SÕAS NEID PALJU MAHA LÖÖDI
MIS JÄI ÜLE, ÜLES POODI.
129. NENDA SÕAS MITMED MOODI
MEILE VIIMAKS USKU TOODI,
EESTI RAHVAST ORJAKS TEHTI
ÖÖSI PEKSID SAKSTE REHTI.
130. SAKSAD EHITASID MÕISID
MEIE MAAL KUI IIAL VÕISID,
EESTI-LIIVI RAHVA VARA
RIISUSID NAD PUHA ÄRA.
131. SAKSLASED NEED MUSTAD KOTGAD
EESTI RAHVA ELU VÕTJAD,
SAKSAMAALT NAD SIIA TÕTSID
EESTI-LIIVI RAHVAST MÕTSID.
132. LIIVLASED KÕIK SAIVAD OTSA
PÕGENESID EESTI METSA,
MA NEIL KÄEST NÜÜD ÄRA VÕETI
LÄTLASTELE ÄRA JAETI.
133. EESTLASE KÜLL OLID VAHVAD
SÕDIMA KA JULGED VAPRAD,
VÕITLESID KUI LÕUKOERAD
PÜÜDSID ÄRA VÕITA VÕERAD.
134. EESTLASED EI SAANUD ABI
KUSKILT TEISE RAHVA LÄBI,
PIDIT VIIMAKS JÄREL ANDMA
SAKSA HIRMSAD IKKET KANDMA.
135. SIIS RÜÜTLID HIRMSAST MÖLLASID
JA EESTI RAHVAST TALLASID
KÕIK OLI NENDE VOLI ALL
KES ELAS EESTI-LIIVIMAAL.
136. SAKSAD TEGID MIS NAD TAHTSID
SUURE VÕIMUSEGA JAHTSID,
EESTLASED KÕIK ORJAKS SAIVAD
RASKE IKKE ALLA JÄIVAD.
137. AHELATES TEGID TÖÖD
JÄRGESTE KÕIK PÄEVAD ÖÖD,
MULDA PANTI KARUTAMA
LOSSA, KANTSA EHITAMA.
138. RAHVAS TEENIS ORJAIKKES
SAKSLAISI SIIN VERE HIGIS,
OH NEIL OLI RASKE ELU
RITTERID NEIL TEGID VALU.
139. MEHED TEGID MÕISAS TÖÖD
NÄDALAS KUUS PÄEVA, ÖÖD,
NAESED NUTSID, LAPSED RINNAS
MÕISA NURMEL, MULLAPINNAS.
140. TENO VÄESAKSTEL OLGU
KEL VEEL HALE SÜDA TULGO,
KEPIT LÜHENDAGE! HÜÜDSID
VALU VÄHENDADA PÜÜDSID.
141. SEDA IGAÜTS SIIS NÄGI
ET SEE OLI ARMU TEGU,
SEST MEIL VAEV SIS VÄHEM OLI
MIS MEIL MÕISNIKUDEST TULI.
142. NÕNDA NEIL SUUR LUBA OLNUD
KAUAKS AJAKS NEILE JÄÄNUD,
KUNI VIIMAKS KOIT MEIL TÕUSIS
HOMMIKU POOLT SIIA JÕUDIS.
143. VAAT SIIS VAENE KEISRI HERRA
KUULIS SEDA HIRMSAD KÄRRA,
SIIS TA KOHE APPI TÕTTIS
EESTI RAHVAST PÄÄSTA VÕTTIS.
144. KUULUTAS SIS MEILE PRIIUST
PÄÄSTIS MÕISNIKUDE RIIUST,
NÜÜD MEIL INIMESE ÕIGUS
SAATNUD KEISRI ARMU VALGUS.
145. NÜÜD MEIL JÄLLE LUBA ANTUD
KEISRIPOOLIST SIIA KANTUD,
SEADUSED MEIL UUED SELGED
NÜÜD ME'E VÕIME OLLA JULGED.
146. KEL ON NÜÜD EESTI VERI SEES
JA RAHUL OMA USU EES,
SEE VÕTKU SUURE RÕÕMUGA
NÜÜD MAJESTEETI TÄNADA.
147. NÜÜD ME'E KALLIS KEISRI HERRA
KEELNUD SAKSU VÕIMUST ÄRRA.
ANNUD EESTI RAHVAL VOLI
SEADNUD MEILE SUURE KOOLI.
148. KUS VÕIB RAHVAS KOOLITADA
RUMALUSEST LAHTI SAADA,
RÜÜTLID SEISAVAD KÜLL VASTU
LASE, RAHVAL SENNA ASTU.
149. RAHVAS TUNDVAD ÄRA SEDA
ET NEIL RITTERID TEIND HÄDA,
PÜÜDVAD NEIST NÜÜD LAHTI SAADA
KEISRI ALAMATEKS JÄÄDA.
150. KEISER TEIND MEIL MITTU HEAD
PARANDANUD MITMED VEAD,
ENNE RITTERID KÕIK TEGID
KUS NAD OMA KASU NÄGID.
151. SAKSAMAALT NAD SIIA TÕTSID
EESTIMAAD KIK ÄRA VÕTSID,
PANID EESTLASI KÕIK ORJAKS
ET NEIST RIKKUST VARA KORJAKS.
152. EESTI RAHVAS ÖÖD JA PÄEVA
NENDE KEPI ALL NÄIND VAEVA,
KUBJAD, KILTRID OLID TAGA
EI SAAND AEGAGI ET MAGA.
153. LUGU OLI SIIS KÜLL HALE
USKUGE SEE POLE VALE,
MEIE MAAL NAD VÕTSID VÕIMUST
EI TEIND KELLEGILE ÕIGUST.
154. KÜLL OHKAS NOOR JA VANA HALL
SIS NENDE HIRMSA IKKE ALL,
ESMALT USKU MEILE TÕIVAD
PÄRAST ISE HÄRRAKS JÄIVAD.
155. SIIS NAD VÕTSID RAHVAST SUNDI
AASTAS MITTU TUHAT TUNDI,
SÕITSID TÕLDAS NII KUI HUNDIT
AASID VALD'DEL ÜMBER RUUDIT.
156. VÕTSID OMAL TEENRID, POISID
MIS NAD KÕIK VEEL TEHA VÕISID,
TEENRID KÜLL EI SAANUD PALKA
SELLE EEST NEIL ANTI MALKA.
157. JA VEEL POISID SAIVAD MAHTI
HERRA PÄÄSTIS "LIISUST" LAHTI,
PEREMEES JA PERE ORJAS
HERRALE SUURT VARA KORJAS.
158. KOTTID, HUMALAD JA LINAD
OINAD, LAMBAD, KUKED, KANAD,
RUKID, ODRAD, TUHK JA LÕAD,
PIDIT NEILE MAKSMA HEAD.
159. EESTI RAHVAS KUS SA PÄÄSED
MÕISNIKUD KUI KURJAD SÄÄSED,
OLLIVAD KÕIK KOHTUMÕISTJAD
PÜHASKOJAS ÕPETAJAD.
160. TALUPOEG KUI KOSIS PRUUTI,
HERRA TAHT TAD ENNE PRUUKI;
SIIS TA ANDIS SEDA KÄSKU:
PEIGMEES PRUUTI TULLA LASKU.
161. HERRAL KOHE VALMIS OLI,
SILMAD PÕLESID KUI TULI,
KUI TA PRUUTI LÄBI VAATIS
SIS TA OMA KAMBRI SAATIS...
162. SEAL TA ARSTIS PEHMES VOODIS,
NENDA OLI ASI MOODIS!
HERRA LIHA TAHTMIST TÄITIS
KUI TA PRUUDI PÄÄL SÄÄL SÕITIS.
163. ÜTLES: "HEIDA RUTTU MAHA,
MINA PANEN SULLE TAHA,
SEST ET MINA OLEN HERRA,
KES VÕIB SEDA KEELDA ÄRRA!
164. IGALT POOLT MA VÕTTAN MATTI
ANNAN TALUNESTEL VATTI!"
MÕNI MEES KÜLL KAEBAS SÜLGAS
HERRA NENDE NAISI NÜLGAS.
165. VIIMAKS MÕNEL PÄÄLE PANDI
HERRA HOOR TAL NAESEKS ANTI
KUI EI TAHTNUD TEDA VÕTTA,
KOHE SAADETI SIIS SÕTTA.
166. NAD HOORA ELU ELASID
JA LITSIDEGA MÖLLASID
KUS PULMAPALLI PIDASID
SEAL SOHINAISI VEDASID.
167. NAD NÕNDA KAUA ELASID
JA MEIE MAAL SIIN MÕLLASID
SIIS TULI VIIMAKS KATK JA NÄLG
JA RAHVA ELU OLI JÄLK.
168. IGAÜKS SIIN VÕTTIS MATTI
ANDIS MEIE MAALE VATTI,
ÕPPETAJA, MÕISA HÄRRA
VÕTSID KÜMNEST MITME VÕRRA.
169. ÕPETAJAD PÜHAD PAPPID
NEIL ON RINNAS VALGED LAPPID,
MÕNED NEIST KA VÄEGA PAKSUD
SEST NEIL ANTAKS SUURED MAKSUD.
170. MÕISNIKUD NÜÜD KOHTE MÜÜGE
SEEGA VIIMAST RAH SAAGE,
KUI EI JÕUA KEEGI OSTA
EGA SAKS EI SEE EEST KOSTA.
171. MIS SIIS MUUD KUI KASI VÄLJA
EGA MÕISNIK TUNNE NALJA,
PERISOSTJATEKS SAAD NENDA
TÕSTAD SUUREKS OMA RINDA.
172. SIIS VÕID ENDAL PERET TELLI
KES TEIL JÄLLE LEIBA PÄLVA,
LUBAGE NEIL ANDA PALKA
LOHEMAAD KA ÕIGE HULKA.
173. KUI ON PEREMEES EHK VALJU
PIINAB TEENRID VÄGA PALJU,
ÖÖD JA PÄIVA SÕIMAB TAPLEB
OMA ORJADEGA KAKLEB.
174. KUI EI JÕVVA TETTA TÖÖD
SIIS SAAD SÕIMATA ET SÖÖD,
SIISKI, MIS SEST PALJU PUNNI
EGAS KEEGI TAGA SUNNI.
175. NÜÜD MEIL INIMESE ÕIGUS,
SAATNUD KEISRI ARMUVALGUS,
KEISRIHERRA MEIL NÜÜD LUBA
ANNUD PRIIUST VOLI JUBA.
176. NÜÜD MEIL VALLAVANEMAT,
KEISRIST SÄETUD ÜLEMAD
PEVAD KEISRI KÄSKU TÄITMA
IGALÜHEL ÕIGUST NÄITMA.
177. ENNEVARSI TALUPOISSA
LIISKU VÕTMA AETI MÕISA,
KOHTUMEHED TEGID ÕIGUST
PEREPOJAD EEMAL HOIDSID.
178. HALVARAHVA POJAD VÕETI
LIINA KOOMISJOONI VEETI,
SEAL NEIL SÕDA TEEDA ANTI,
SOLDATIKS NEID PUHA PANTI.
179. KÕIK NÜÜD PEAVD LIISKU VÕTMA,
ÜHETASA SÕTTA TÕTMA,
OLGU SUURT EHK HALVA SUGU
PEAVAD ANDMA KROONUL JÄGU.
180. IGA MEES VÕIB OSTA KRUNTI
ET SAAKS TÄITA SÄÄDUST-PUNKTI,
ISAMAA EEST VÄLJA MINNÄ
RÕÕMSASTE KUI HÜÜTAKS SINNÄ.
181. NÕIDADEST JA EBAUSUST
MÕISNIKUDEL POLNUD PUUDUST,
SEDA KÕIK NAD LIGI VÕTSID
SAKSAMAALT KUI SIIA TÕTSID.
182. TÕESTE ON SEE KÕIK TÕTTE
JUMAL MAKSKU NENDE KÄTTE,
NENDE AUU JA UHKE ELU
SAATKU TUHATKORD NEIL VALU.
183. NÜÜD KÕIK ESI TEISEKS MUUTUB,
VASTUPANEJA KÜLL TÜÜTUB,
MUUDKU SEISA IGA MEES
ENESE JA RAHVA EEST.
184. VABADUSE SAMM VEEL ASTU
JULGEST VÕTKE KORD TA VASTU,
KADUGE SIIS TUIMUS TOORUS
JÄRGI JÄÄGU HEADUS VOORUS.
185. EESTI ELU PÜHENDAGE
VENE KÜLGE ÜHENDAGE
TAEVAS ANDKU SEDA PEA
MEILE KÕIK KEL NIMI HEA.
186. NÜÜD MA LAULU LÕPETAN
TEID NOOREM SUGUÕPETAN
KUIDA LUGU VANAL AJAL
OLNUD SELLEL EESTI RAJAL.
SEDA LAULU LAULIS JOHAN KANGUR RÕUGE KIRIKUMÕISAS 1899 AASTAL. MIL KA TEMA ÜLESE KIRJUTASIN. RAHVASUUS EI OLE TEMA MITTE NÕNDA PIKALT; KÜLL AGA MÕNED TÄHTSAMAD RIIMID, LAULDAKSE SIISKI KAUNIS PALJU. VIIS AGA ON JÄRGMINE:
(NOODID)
EESTI MEES JA TEMA SUGU NEIST EI PEETA KUSKIL LUGU, KUSKIL LUGU
KOTTI RÕIVAS VIISU JALAN KÕIGIST TEISTEST RAHVAST ALAM RAHVAST ALAM.
JÕNGO-KÕNGS JÕRÕ-JÕRÕ, JÕRÕ-JÕRÕ JÕMÕRSOON.
JÕNGS-KONGS JÕRÕJÕRÕJÕRÕJÕRÕ JÕMARSOON.
KÕIGIL RÕUGEPOOL TUTTAV VIIS.
ÜLESE KIRJUTATUD 12. JUULIL 1909 AASTAL HAANIS SIKA TALUS.

EÜS VI, 130/2 < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1899) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
AUUSTATUD HERRA LÄTE!
TEIE VASTUSE KIRJA PEALE 20 MÄRTSIST, TÕTTAN KOHE VEEL KORD TEIE JUTTULE.
KÕIGE SUUREMA RÕEMUGA LUGESIN TEIE LAHKET VASTUST JA OLEN KOHE VALMIS RAHVAVIISISID JA TANTSUTÜKISID ÄRA SAATMISEKS VÄLJA KIRJUTAMA.
ENNE SEDA KIRJUTAN MÕNE SÕNA ASJASELETUSEKS: RÕUGES ON LOOMULIK JA HARJUNUD VIIS NOORTE POISIDE SEAS, ET NAD LAULAVAD: KAS LAUPÄEVA EHK PÜHAPÄEVA ÕHTUDEL, KAS TALGUSTEL, KAS KEVADEL HAANI MÄGESTIKUDES MAANTEEDE LAHTI KAEVAMISE JUURES, KUS MÕNEL KORRAL 3 PÄEVA ÜKSIJÄRGE ÄRA KULUB, KAS LAATADEL, EHK MUJAL, KAS PURJUS PÄÄGA EHK KA KOGUNI KAINELT JNE. LAULUVIISISID VÕIB EHK PAARSADA OLLA MIS KUULUND OLEN, AGA ÜLESE EI KIRJUTANUD ENNE KUI MINEVAL AASTAL ALGASIN. KAHJUKS OLEN MA MUSIKAS ILMA VÄHEMA ÕPETUSETA JA SUREMA JUHATUSETA OLNUD, NII EI VÕI MA SELGET VAHET TEHA MIS TANTSUTÜKK MIS LAUL ON, SEST ÜHTE JA SEDASAMA TÜKKI OLEN POLKAS JA MARSIS KUULNUD, KUI KA SÕNADEGA LAULUNA.
EESTI NOOTIDE VARA ON SUUREMALT OSALT MINUL TUTTAV, MIS NENDES LEIDSIN, EI KIRJUTANUD ÜLESE, NÕNDA SIIS VÕIN TEILE UMBES POOLSADA RAHVAVIISI ÜLESE KIRJUTADA JA SAATA, MIS SENNINI TRÜKKIMATA JA ÜKSI RAHVASUUST KUULNUD OLEN. OLEN NEID KÕIKI VIIULI PEAL G-DURIS ÜLESE MÄRKINUD. VÕIB OLLA ON NENDES KA C EHK D DURIS, AGA EGA DUR MINULE EI PUUTU, KUI TA AGA ÜLESE KIRJUTUD ON. NIISAMA LEIATE KA TAKTIJAUTUSTES EKSITUSI, MIS AGA LAHKESTI VABANDADA PALUN.
RÕUGES ON KIHELK. KOOLIHERRAL SONGIL MEESTEKOOR, KUS TEIE LAULUDEST ÕPITUD JA LAULDUT ON: 1. KOSTKE LAULUD, 2. MIKS PÕHJALAHE KOHISEB, 3. ÄRKA ÜLES ISAMAA, 4. KOJU, KOJU JNE.
"RÕUGE KIRIKUKOORI" NIME ALL ON KOOLIÕPETAJAD JA LÄHEDALT MÕNED LAULU ARMASTAJAD MEHED; KAHJUKS ET LIIKMED MÕNI 10-25 VERSTA KAUGEL, NÕNDA ÕPIMINE JA ÕPETAMINE TÜLIKAS JA TAKISTAV ÜHEDE JA TEISTE ÄRAOLEKU PUUDUSEL.
PAAR VERSTA HOM. POOLE RÕUGEST ON KOKKE KOOLIMAJA KUS VANA "VANEMUINE" THALBERG OMA SEGAKOORIGA VAHETEVAHEL HÄÄLT TEEB. ET NEED LAULUKOORID MINUL KÕIK KOLM PEAAEGU ÜHEKAUGUSEL ON, SIIS LAULAN NENDES II PASSI, NÕNDA OLEN JU 4-5 AASTAD NOOTIDEGA TEGEMIST TEINUD; KUI PAARI NÄD. PÄRAST FRANKFURDIST HARMONIUMI KEELED KOJU JÕUAVAD, SIIS PANEN NAD "HÜÜDMA" JA SIIS SAAN VEEL ENAM NOOTIDEGA ÜMBER KÄIA.
AASTAD 30 TAGASI OLI SIINPOOL "KRIISA JAAN" JA TEINE "TALLINA ALLIO" SUURED KUULSAD VIIULIMÄNGIJAD IGADES PULMADES, SEE EI OLNUD KELLEGI PULM KUS NEED PUUDUSID; VIIMNE ELAB NEIST PRAEGU ALLES, AGA MÄNGIB VEEL HARVA; NEED AJASIVAD "MÄNGU" AUUSAKS NÕNDA EI KARJASED IGAL POOL VIIULID HAKASID TEGEMA JA "MÄNGUMEHEKS" ÕPIMA, ET "MÕNED KÕHUTÄIED SÜVVA JA JUVVA SAADA, KUI AMET SELGEKS SAAB;" PEALEGI ON SIIN ÜMBRUSES KÜLAD PAKSUSTE, RAHVARIKKAS MAA, SIIS ON IGAS KÜLAS NEID LEIDA KES VIIULID EHK KANNELD EHK HARMOONIKAD MÄNGIVAD; NÜÜD HARILIKULT MÄNGITAKSE, 2 VIIULIT 1 KANNEL, KELLEST TEINE VIIUL TERSET? MÄNGIB, PULMADES MUSIKAT TEGEMAS.
SELLE KÕIGE PÄRAST MÄNGITAKSE SIIN PALJU TANTSUTÜKKISID, KA RAHVALAULUSID, POLKADEKS JA MARSIDEKS; KUNA ESIMESED "MUUSIKAMEHED" PAARINA, MÕLEMATEL SEE MOODIKS OLNUD SUUGA SÕNU POLKAGA ÜHES LAULDA TANTSUTÜKKI POLKAS OLI JA ON PRAEGU VEEL SEE KAH, MIS "EESTI RAHVA LAULUDES NR. 40" "AH MINA VEIKE MEHEKENE" JA MIDA TEIE NELJA HEALELE SDN.
LÕPUOTSUS: MINUL ON SELGET VAHET TEHA VÕIMATA MIS LAUL EHK POLKA ON. ÜKS POLKA-MASURKA KÕLAB PEAAEGU BUNSELI "ÜHT ON TARVIS" VIIMSE POOLEGA, KOKKU. SELLEPÄRAST KIRJUTAN KÕIK LAULUNA, SÕNADEGA, ÜLESE ÜHTLASI SEDA JUURE LISADES, ET SEDA POLKAS EHK MARSIS TANTSITAKSE.
JA SIIS KELLEL SÕNAD KÕLBLIKUD, RAHVASUUST SAADUT NEED TULEVAD KA ÜHES.
VÕIKS JULGESTE PAARISAJA LAULU JA MÄNGITÜKKI PEALE KAUPA TEHA, AGA ET MINUL ÜLESE MÄRKIMINE PEAAEGU "HIGINE TÖÖ" ON JA PEREMEHE KOHUSED TÄITA, SIIS EI TOHI ENAM LUBADA KUI ÜMBER POOLESAJA.
KUI RÕUGE KÖSTRIHERA ASSOR TEILE NEED ÄRA SAADAB, SIIS ONGI ILUSAMAD JA TÄHTSAMAD TEIL KÄES. SIISKI TAHAN MA ÜHE KOGU SAATMISEKS VEEL TEHA, KESSE TEAB ON NAD ENAM SAADAVAL EHK EI, SIIS, NAGU KUULSIN LUBAB VÕRU KANNEL TEID LAULUDE JUHATAJAKS PALUDA, SUVISEL KONTSERTIL, MIS SEAL PIDADA SAAMA JA TOIME PANDAMA, TERVE MAAKONNA JAUKS, KUI SIIS TEIE VAEVAKS VÕTTADE SENNA TULLA, EKS SIIS VÕI TEILE NEID KOHE "PEOST PEIJU" ÄRA ANDA. "VANEMUINE" THÄLBERG JA SONGI EI JÕUA KÜLLALT KIITA TEIE KOMPONEERITUD LAULUDE KOKKUKÕLA JA HELISEVAID HÄÄLESID, MINA PEAN KA TUNNISTAMA ET TEIE LAULUDE PASSI LAULMISE JUURES POOL RUTTEM SELGEKS SAAB JA KEEGI NAGU JUUKSID LIIGUTAB MÕNE TÄIE NOODI LAULMISE HELISEVA AKORDI JUURES, NAGU "VÄRAVAD SÄRAVAD" JA "ÄRKA ÜLES ISAMAA" JA "LINNUKEST SEAL KINNI PÜÜTI" JNE.
MIKS TEIE EI KIRJUTA ÜHTE SUUREMAT RAHVALAULUDE KOGU NAGU K. A. HER. "LAULURAAMAT" ON, AGA MUIDUGI 4 HÄÄLEGA?
EHK SAADAKSITE MÕNE LAULU JU ENNE TRÜKKI MEILE ÕPIMISEKS JA LAULMISEKS?

EÜS VI, 133 (55) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1899) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
PROOVIKS SIIN MÕNED VIISID, KUID PALUN VABANDADA ET NII KITSENDATULT KIRJUTAN; ARVAN ET ARU SAATE, EGA NÕNDA PISIKED POLE ET MIKROFKOPI TARVIS.
(VT. EUS VI NOODID 55)
OMA NOORE EA SEES VÕTSIN VANA NAISE, ALLATI TA KIUSAS MIND KÜLL ÜTTEST PÄIVAST TEISE, KÜLL ÜTTEST PÄIVAST TÕISE.
2. RASKE OLLI PÄIVA 3, ABIELUS OLLA, VAAT SIIS VÕTTIS RIID KUI TOLM KÜLL MEIE VAHEL TULLA, KÜLL MEIE VAHEL TULLA.
3. SURNUAIDA LÄKSIN MA PALUSIN SEAL SURMA: MINU NAINE KIUSAB MIND, OH PÄÄSTA TEMAST LAHTI OH PÄÄSTA TEMAST LAHTI!
4. KOJU TULLES LEIDSINGE VANA NAISE SURNUD, SURM SEE OLI ÄKISTE KÜLL TEDA MAHA MURDNUD KÜLL TEDA MAHA MURDNUD.
5. KIRSTU KANDJAID PALUSIN: KANDKE KIRSTU SÜLLES KANTKE TASAHILJUKEST VAST MUIDU ÄRKAB ÜLES, VAST MUIDU ÄRKAB ÜLES.
6. HAUAKAEBJAID PALUSIN: VISKAGE TAL MULDA, PÄRAST RÕEMU SILMAVEES MA MAKSA TEIL VÕI KULDA MA MAKSA TEIL VAI KULDA.
7. NÕNDA VIISI 1, 2, 3 VANAMOOR SAI MAETUD, HAUD SAI RÕEMU SILMAVEES SÄÄL KIVIDEGA KAETUD SEAL KIVIDEGA KAETUT.
8. ÄRA UNUSTASIN MA MAHA MAETUD RAISU, KOJU TULLES LEIDSIN MA JÄLL' OMAL NOORE NAISU JÄLL' OMAL NOORE NAISU.

EÜS VII, 6 < Rõuge khk. - Jaan Gutves < Jakob Jaur (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
Kõrtsi laul.
(vt. EUS VII noodid 116)
1. Tubak! sa nicotiin, sa keele kibe piin, nii mitme sugune. Kos minu piip! piip! Kos minu piip?
Oh viin! sa kange jook; kui kibe kõhu valu on, ehk peapööritus, Siis võta tips, tips, tips, sis võta tips!
3. Tubak! sa auusa hein! kes sinnu leidnud on, see elab kaugel siit. Jah, kaugel siist, siist, siist, jah kaugel siist.
4. Õlu! sa kesvaleem, kes sinu meile teeb, on mõisa õllepruul. Jah, õllepruul, pruul, pruul, jah õllepruul.
Seda laulu laulis Jakob Jaur, kui ta kunstkärneri Loode juurest, 1896 aasta sügisel, tööst kodu tuli.
Sõnad ja viis on mõlemad tema omad.
Vihtla Jakko

EÜS VII, 12 (4a) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS VII noodid 4a)

EÜS VII, 12 (5) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS VII noodid 5)

EÜS VII, 12 (6) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS VII noodid 6)

EÜS VII, 12 (7) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS VII noodid 7)

EÜS VII, 13 (8) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS VII noodid 8)

EÜS VII, 14 (12) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS VII noodid 12)

EÜS VII, 14 (13) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS VII noodid 13)

EÜS VII, 14 (14) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS VII noodid 14)

EÜS VII, 14 (15) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS VII noodid 15)

EÜS VII, 15 (15a) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS VII noodid 15a)

EÜS VII, 15 (18) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS VII noodid 18)

EÜS VII, 15 (18a) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS VII noodid 18a)

EÜS IX 149 (6) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Orjuse aeg Eestis.
Minu isa juttustas mulle ta läinud Tartumaale Kirepi laadale, üks sant lugenud sääl seda salmi:
Se suuremb härra ilma pääl
On suuremb võlaline sääl
Kõik noored ning kõik vanad
On Jumala ees orjad
Haakre mõisahärra Ingelart juhtunud seda kuulma ja küsinud sandi käest: "Mis ma sinuga võlgu olen?" Kutsunud nuiamehe sinna ja lasknud sandil taguotsa kuumaks kütta.

EÜS IX 167 (4) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Kellest meil paar sai
Peiust pruudist paar sai
Keeri kesva, veeri helme
Saaresilma, leina tera
Time roos, Time roos.
Kust nema tuttu tulid
Kõpsin kipsin kõlgussahe
Liksin lõksin lauda pääle
Kust kesva veeri ketme saare silma
Time roos, Time roos.
Nende kahe salmi juure käib väga takstiline viis nii kõrges akordis, et muu teda laulda ei saanud kui laulja isi, aga ta on ammu surnud.

EÜS IX 168 (4) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Juulik? oli ilma kitsi
Händ oli all ja auk oli pääl
Saba sarvete vahela

EÜS IX 170 (5) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Omal viisil.
Tikku nikku, tikku nikku, temotskoi
Raadi Raadi rassovai
Kulle kui sirilind - küüt - laulab
Kirrikas kivi kõvera
Saav kalla neetaju.

EÜS IX 171 (7) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Kuradi ja pagana lapsed.
Paganal oli paljo lapsi
Kuradil oli kolmi poiga
Es ole auku üttelegi
Kusi mulku kumagile
Too oherd urista mulku
Võtta käämer kääna mulku
Siis voiks lapsed lausa käja
Päeva valgelgi vahtita.

E 14856/8 (1) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Väikene olli es mas näe
Kui mul kooli esa ema
Karjan käisi löüsi ma
Koe olli mattet esa ema
Valge mäe liiva sissi
Suure halja turba ala
Tõsta pääda emakene
Ma lää tõsta turbakesta
Rist om raske rindu pääl
Kääbas raske kätte pääl
Rist ei lase ringuta
Kääbas ei käsi küünita
Ma sul kaiba oma ema
Mis mul tegi võõras emä
Võõras ema minu pess
Viis kõrd päeval vitsuga
Võõras ema minu aie
Uibu ala vitsu otsma
Uibust satte häiermit
Minu silmist pisarit
Keik mo silma pisara
Satte hõbe karrika
Ema viiti lävest välla
Ema viiti teed mööda
Arm läits tee veerd mööda
Ema viiti kirrikule
Arm aste altarile
Ema hauda pandi
Armu ala lamesi
Oles mul rusik rauane
Käe varsi vaskene
Tees ma katki kalmu värav
Toos ma välla oma ema
Välla kannas kasvataja
Ei voi minna tütrekene
Karata voi kanakene
Suu pääl mul surma lehte
Käsi pääl mul kärna lehti
Jälgu pääl mul jae lehti
Kuma iks võtta kurja söäme
Haara haige meelekese
Võtta iks ette esa karja
Vahele voi valla karja
Sööda iks päälta pähna võsu
Suu päälta surma lehte
Käse päälta kärna lehte
Jalgu päälta jae lehte
Too iks välla oma ema
Välla kanna kasvataja.

E 41007 < Rõuge khk., Oina veski - Liis Purk < Tooma Marrin (1901) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui ma akka laulemahe
Laulemahe laskemahe
Ei mind jõua ohhjad hoitta
Ohjad hoitta pilved pitta,
Ohjad hoitgu hobusid
Ja pilve-vihma pisarid
Saarekesi sadamas
Ja pilvekesi piilumas jne.

E 43691/6 (143) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Ritteritest.
1. Eestimees ja nende sugu
Neist ei peata kuskil lugu
2. Kottiriidet viisud jalas
Kõige muude rahva alam
3. Elab mustas suitsutares
Puuduses ja suures mures
4. Nurm ja mets on herra oma
See mann oleme kõik orjad
5. Gporfid, Baronid ja Vonnid
Nende majadel on tornid
6. Vaad kuis paistvad siidi lippud
Loside peal kullast nuppud
7. Sääl nad priskest söövad, joovad
Lihahimus ümber aavad
8. Lakuvad ka rohkest viina
Teevad meie sugul piina
9. Ükstõiskümmnes aastasada
See meil saatis palju häda
10. Siis see murdja hundi sugu
Kellest peetas palju lugu
11. Tulli parves Eesti maale
Mis ei ole mitte vale
12. Pühal näul ette tulid
Pärast valmis murjad ollid
13. Esmalt Pühavaimu anti
Perast ikket päha panti
14. Nüid küll rahvas sellgest nägid
Mis need pühad mehed tegid
15. Kähvas olivad kõik orjad
Herrad olivad kõik kurjad
16. Iga päev neid hirmsast peksti
Ema nahk maha kisti
17. Koertega neid vaheteti
Odavaste ära anti
18. Kinkiti kui veel ei haha
Tapeti kui koeri maha
19. Mis halelikumb lugu
Et meil oma Eesti sugu
20. Kes siin veidi võimust saivad
Palju üle kohust teivad
21. Hoopmanid ja mõisa kubjad
Olivad need hirmsad tapjad
22. Esmalt haksid prasma jooma
Pääle selle selga lööma
23. Küla kubjad ja kiltred
Aida mehed pulga juungrud
24. Olivad kõik hävardajad
Laisaks vorstiks teotajad
25. Mõni sai neist usutavaks
Auusaks teenriks herra ees
26. Oh sa ime mis see tegi
Suur siis olli selle vägi
27. Pühapäeval tehti nõnda
Oma silmaga näin seda
28. Viimne hilp sääl seljast kisti
Eesti rahvast hirmsast pesti
29. Aeti neid sääl lääbi lippu
Soldatil olli pikki kimpu
30. Mõtle armas rahvas seda
Ega mees sai seitse sada
31. Muile seda hirmuks tehti
Palju rahvast kokku aeti
32. Tartust ja ka Võrru kreisist
Olli mehi kõigist mõisist
33. Keiser sest ei teadnud mida
Mõisnikud kõik tegid sega
34. Sest need väe valitsejad
Ollid nende omad pojad
35. Hale küll, et õppetajad
On ka meie haugutajad
36. Et me oma pattu perast
Ei saa lahti mõisa kärast
37. Ritteritega nad söövad
Ühes lauas priskest joovad
38. See on kõik me veri, higi
Meid ei lasta mitte ligi
39. Hingekarjaseks end hüdvad
Siiski rikaks saada püüdvad
40. Kas on keegi seda kuulnud
Et on Kristus nõnda teinud
41. Kui on õppetaja surnud
Proua leseks maha jänud
42. Siis on palumine kanslist
Sellel armu andi andke
43. Henestel veel mõisad käes
Raha tuleb iga päev
44. Täitke ise lesed prouad
Ärge sundke vaseid orjas
45. Kirikisand kui mõisa saks
Kerjamine on tal selge
46. Igal pühal saad sa kuulda
Mis tal tarvis olla anda.

E 44174/7 (161) < Rõuge khk. - Oskar Leegen < neiu Roosi (1903) Sisestas Salle Kajak 2004
Ivan ja Petra
1) Setukese sõitiva
Võõbsust kate mihega
Viuh setukese noore mu vele
2) Tartumaale tahiva
Pote minna kauplema
Vuih setukese noore mu velle
3) Tii pääl tüllü püürdeve
Tahti naata kaklema
Vui setukese noore mu velle
4) Ivvo naksi roosaga
Petrat takan ajama
Vuih setukese noore mu velle
5) Petra naksi pakema
Tann oll’ talu lähkun kah
Vuih setukese noore mu velle
6) Joosi talo hirmoga
Harsi aho roopi tarest
Vuih setukese noore mu velle
7) Oodi nika Ivvo tull’
Keä täst takan jäänu oll’
Vuih setukese noore mu velle
8) Sis naks aho roobiga
Ivvot takan ajama
Vuih setukese noore mu velle
9) Ivvo pakkõ parsile
Jätsõ jala orsile
Vuih setukese noore mu velle
10) A Petra lei nu padsatas
Oll Ivvo maan kui matsatas
Vuih setukese noore mu velle
11) Sis naks Petra küntega
Ivvot põskist krõbima
Vuih setukese noore mu velle
12) Ivvo naksi pallõma
Zirgu vellü Petruhka
Vuih setukese noore mu velle
13) Lepimi no hüväga
Lämi kurmat kaema
Vuih setukese noore mu velle
14) Ja mis neä tann näkivä
Tuu pantse meele põreltama
Vuih setukese noore mu velle
15) Ruun oll raavin säluli
Jala olli tilluli
Vuih setukese noore mu velle
16) Tana viil külä karjuse
Naksi haukma pälegi
Vuih setukese noore mu velle
17) Setu mis sa pureled
Pote peräst tõreled
Vuih setukese noore mu velle
18) Paras paras jih jih jäh
Mine viil tülü äh
Vuih setukese noore mu velle
19) Ivvol oll’ iks halle miil
Perast huu surma viil
Vuih setukese noore mu velle

E 63488 < Rõuge khk. - J. Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2004
Nussi minno noorõl kuul
Krõpsi minno kuival aol;
sis mu karva kasusõ, vittuveere vinüse.
Tulkõ siijä tikku täkku, kääntke siijä käppertäijä
Mul õks mära mäe pääl, hobo oija veere pääl.
Lõõhkõ löüd latsõ innebä, ku sikkõ sidipung.
Rakk kutsikõhn iägi eläs.
Titt kae õi salvõ pääle.
Külh titt hinele tii tege.
Vitt um naasie annus, puts um türä pannus.
Võta naanie, sis saa lehm, lammas, puts kolmas.
Kevadel tõuu teo ajal: vihm tulõ ku Haanimiis umma haba siilo laiale.
Haanimiis süü silgipääd, käü mere viirde juuma.
Olõõi inäp vanaaig, süvväõi inäp silgipäid.
Haanimiis õks titti näüt ja Tartu liina mulgu täüt.

E 64425 (11) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2003
Latsõ oppkõ raamat selges talsipühi tulõ pia!
Latsõ oppkõ talsipühi värsi selges, pääst lukkõ!
Latsõ oppkõ talsipühi laulu är päähä!

E 64425 (12) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2003
Talsipühi um jo mäetakkahn - um jo kopli veerehn!
Talsipühi um jo sendseperähn! Ussõtakkahn!

E 70713 (1) < Rõuge khk. - J. Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2004
Missuguseid mardiandeid soovitakse, seda lauldakse lauluga.
Võtta võtti vaja otsast (varnaotsast)
Astu alla aida manu
massa märdil matti vilja
pallõva palla piirakuda
kattõ kanti karaskida.
Andisid palutakse: laulusõnades, sõnadega kui laulda ei osata.
villu (50-100 grammi)
linu (400-1000 grammi)
hernid, ube, soormid (kausitäüüs)
vorsti (kera - umbes üks nael ehk kaks)
kamajahu (umbes toop)
õunu (granits)
Paljuse arvud ei avaldata küsides vaid lisasin juure, nii palju antakse keskmiselt läbisegi.
Santide arvult hulk 3-10 nii kuis kuskil tuppa mahub.

E 70714 < Rõuge khk. - J. Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2004
Märdi- kadrilaul väljas, ukse taga.
Märti santi märti santi
Laskõ sisse mardisanti
Märdi umma kavvõst tulnu
mittu maada üle marsnu.
Läbi mua (muda) mutska matska
läbi suu (soo) sumba samba
läbi kalõ kastõhaania
üle pikkä pilliruu.
Märti santi märti santi
lasko sisse mardisanti:
Märdil küüdse külmehtase
mardil varba valutasõ.
Võta laastu laekülest
pane pird pilakehe, lase latsõ lämmühe!
Uks avaneb ja mindakse sisse. Ilma avamata ei minda sisse.

E 70715 < Rõuge khk. - J. Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2004
Märdi saajatus kui „andit“ ei antud.
Praegu ma teile pajatan
saagu tões mis ma sajatan:
Susi sinu hooste hulka
Kahru, karjalauda nulka!
Lamba lauta ellav susi
Lehmil piimaks pask ja kusi.
Saagu juba parehilla
voonal villaks vohovilla (jämedat siaharjase taulised on vohovilla)
Siga surgu sõnnikulle
nõnda sajatan ma sulle.
Lammas lauta langenegu
vasik hangõ kangenegu.
Hobu talli taretagu
põuda põldu põletagu!
Kanad kaevusse munegu
leivad ahju sul unegu (ununegu)

E 71541 (1) < Rõuge khk. - J. Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2004
Märdisandi laulusõnad
Väljas, ukse ees:
Laskõ sisse Märdisandi Märti, märti
Märdi tulnu kavvõlt maalta märti, märti
Läbi pikkä pirrumõtsa märti, märti
Läbi laija liivalaanõ märti, märti
Üle suu sumba-samba, m. m.
Üle mua mutska-matska m. m.
Pilliruuga pisti silma m. m.
Kastõhaina lõikas kaala m. m.
Märdil küüdse külmehtäse m. m.
Märdil varba valutasõ m. m.
Laskõ sisse märdisandi! m. m.!

E 71541 (2) < Rõuge khk. - J. Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2004
Tuas, sees olles:
Olõ sis hüä mehekene aidu-raidu
Paremb perenaasikene aidu-raidu
Võtta võtti vajaotsast ai-ra.
Astu alla aidapoolõ ai-ra.
Kae meele karaskida ai-ra.
Pallõ pallo piirakida ai-ra.
Soeta meele suurmakõisi ai-ra.
Tahasi viil tambiterri ai-ra.
Hõlma ala herneterri ai-ra.
Maskõ ärä märdivaiva! ai-ra.

E 71542 (3) < Rõuge khk. - J. Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2004
Mardi laulud II
Kui ei massa märdi vaiva aiju, raiju
Ku ei anna sandi-andit a. r.
Lina luid kaivu aja a. r.
Haganaida hallikahe! a. r.
Ku ei aidas andisida a. r.
Põlõt anda põlluvilja a. r.
Tilistelle tingakeisi a. r.
Valaskõllõ vasõkõisi a. r.
Hõlistõllõ hõppõkõisi a. r.
Ku ei massa märdi vaiva a. r.
Märdi küüdse külmehtusta a. r.
Sis saagu sullõ savitsõ latsõ a. r.
Katla koogu karvalitse a. r.
Aho otsa arvulitse a. r.
Musta moori moodulitse a. r.
Kana sul kaivu munõgu a. r.
Leevä sul ahjo unõgu a. r.
Lamba lauta essän susi a. r.
Lehmapiimaks pask ja kusi a. r.

E 71543 (4) < Rõuge khk. - J. Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2004
Mardi laulud III
Saagu sullõ sada õnnõ ei o, leio,
Tulgu sullõ tuhat õnnõ ei, o, l.
Hüä hobõsõ tii sõita e. l.
Lämmä aho üü magada e. l.
Kesvä saagu keerulitse e. l.
Kaara rõugu kandilitse e. l.
Põhu täüüsi põrsaida e. l.
Lauda täüüsi lambaiida e. l.
Aida täüüsi andisida e. l.
Salvõ täüsi saagi vilju e. l.

RKM II 45, 77/8 (1) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ei unusta sind
Mäletad, kui raudteejaamas
lahkudes mul' andsid käe.
Silmis palve, sosistasid:
"Kas sind kunagi veel näen?"
Lubasin, et tulen varsti,
kui on võidet vaenlane.
Ütlesid, et võitle hästi.
"Ma ei unusta sind kunagi."
Algasin uut sõjateed,
rong kui lahkus kodulinnast,
sinu viipav valge rätik
ütles mulle: "Jää hüvasti!"
Sellest möödund palju päevi,
möödund lahing verine.
Kuulen selgelt sinu sõnu:
"Ma ei unusta sind kunagi."
Läbi lahingute müra
kuulen kõnelemas sind,
kuulen selgelt sinu sõnu:
"Ma ei unusta sind kunagi."
Nüüdki laagris lõkke ääres,
kevadõhtuil sumedail,
tuul kui lausuks sinu sõnu:
"Ma ei unusta sind kunagi."

RKM II 62, 257 (2) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Liisa Anton, 84 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanapiiga laul
1. Ma olen üksi vanake
ja kodu jäänud kanake.
Ma tahtsin oma sõnaga
neid külapoisse pilgada.
2. Nad saivad mo pääl vihatses
ja kirjutasid kirjakeist.
Kui õhtu õue istse ma,
sis tulli sant mul kirjaga.
3. Kui kirja lahti tegisin
ja tedä läbi lugesin,
sis valasin ma silmävett...
4. Kui see saab kokku korjatud,
sääb kümme hobust joodetud.

RKM II 62, 259/60 (4) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Liisa Anton, 84 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Oh mis olen vanematel teinud
1. Oh mis olen vanematel teinud,
et nad mind on pannud kloostrisse.
Olen ma vist laia tee pääl käinud,
kurbtus röövib kõik minu mõistuse.
2. Seljas pean mina leinäriidid kandma,
vangistud sääl kivi müürides.
Ei siin pole enam ajaviidet,
kurbtus röövib kõik mu mõistuse.
3. Mõtle aga, et see Vilhelmine
surmatunnini sul truiks jääb.
Tule ka see surnuaia pääle,
kui sa kuuled kloostri kella häält.
4. Peagi saavad kloostri kellad hüidma,
mil mind vaikselt hauda kannetakse.

RKM II 62, 367/8 (1) < Rõuge khk., Sänna k. - Elmar Päss < Leida Leidmaa, 30 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Laupäeva õhtu
Kui laupäeva õhtul lauluga
ma läksin Mallet vaatama.
Kui aida taha jõudsin ma,
siis hüidsin valju häälega.
Ma panin kaabu lauale
ja piibu kaabu ääre pääl.*
Kell oli veerand viie pääl,
kukk laulis kõrgel** õrre pääl.
* - Vrd. Roosi Hudsali "Ratast parandama" teise salmiga (Haanjast)
** - Hiljem parandas: kõrgen.
Lauliku märkus: laul on neli salmi pikk, kuid sõnu ei ole meeles. Hiljem meenus veel üks salm:
Kui külm on sul, sis ütle mul,
ma tõmban teki pääle sul.
See tekk on paks ja villane,
et külm ei pääse kallale!*
* - Esimese salmi teine värsirida esines kordamisel: "Ma läksin pruuti vaatama."

RKM II 62, 435/7 (2) < Rõuge khk. - Elmar Päss < August Jauk, 47 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Töganitsa Höödo kosjalugu.
* - Laul, mis Setumaa esimesel ekspeditsioonil 1948. a. Sai üleskirjutatud, on trükitud ka AK. Emakeele Seltsi "Seto lugemikus".
1. Oh kulla no velle, kullõlge,
mis ma no' teile kõnõle.
Kui enne rikas olli ma,
hott päräst sund är' kõgõni.
2. Ma versta viis küll virodi
ja Mikitimäel olligi.
Ja Hökla poolõ sisse kääni,
kinni köüdi hobese.
3. Ma sisse aste ausasti
ja terredi nii torrõhõ
ja pernaist Höklat käega
ja naksi juttu ajama.
4. Täl lähe-es tunni aigogi,
kui kuuli, hellü tõssi jo
sääl panni leie koll ja koll,
sääl massin teie tsoll ja tsoll!
5. Sääl anti mett ja siiropit
ja kohupiimä piirakit.
ja veeriteräs* saoga
ja tõise söögi magusa.
* - = surviterä
6. Kui kõkkõ hüvvä ruuga sei,
mu kõtt ol'l kõrra peräst täüs!
Ja pääle rüüpäsin sääl vett,
mu kõtt ol'l kõrra peräst täüs!
7. Mo ülitorrõ lõõtsapill,
ta kiret kõndin ningo lill.
kui taaga hel'lü teie ma,
sis Kabõhitsõ kuulsiva.**
** - Peaks olema: 'kulliva'.
8. Kui tedä no tõmpsi tüügä,
sis kõik no tantsma naksiva.
9. Et asja perrä kullõlda,
mis ütel' esä imäga,
et kõik olli perri kõigiti...

RKM II 62, 443/6 (1) < Rõuge khk. < Haanja khk. - Elmar Päss < August Jauk, 47 a., Leonhard Palm, 25 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sambuuri linnas
(Ringmängulaul tsimmanil)
1. Samburi* linnas elas ka
üks kangru kahe lapsega.
Neil ära surid vanemad,
jäid vaesekslapsiks mõlemad.
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
* - Hiljem laulis: Sambuuri linnas...
2. Poiss pidi ära minema
ja kaugel kroonut teenima.
Ja tütre Venemaale viis
üks herra omal teenijaks.
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
3. Kui kodu hakkas tulema,
sis sõitis läbi Venemaa.
Teel trahterisse astus ta,
sääl nägi neiu ilusa.
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
4. Ta hakkas juttu tegema,
et neiut pruudiks kosida.
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
5. "Oh, neiu, sa mu õeke,
ma ole vend ju sinule.
Nüid otsid omal peiukeist
ja mina omal neiukeist."
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
6. Vanemad ei tohiks iial
laste õnne segada,
Sest et nende sõnad jäävad
eluks ajaks südame.
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
7. Kalmistule kahte kanti
külma hauda puhkama.
Kahte armastaja südant
katab nüid külm mullapind.
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
Märkus: selle laulu laulis ette 1-5 salmi August Jauk ning täiendas 6-7 salmiga Leonhard Palm, kuna neid laulu lõpusõnu A. Jauk ei mäletanud.

RKM II 63, 127/8 (3) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k., Tõrviku t. - Ottilie Niinemägi < Miina Pang, 72 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Nekrudi saatmise aigu lauldi:
Kui ema minnu hälli pand,
siis nimit sõjamees.
Es ole ma veel sõjamees,
vaid hällis magaja.
Kui ütskõrd suures saie ma,
siis ol'lin sõjamees.
Siis sõtta minnu saadeti,
kus püssid paukusid.
Ja suuredtükid mürasid
ja vennad võitlesid.
Siis saie mina haavada
ja viidi laatsaret.
Siis püüdsin mina kirjuta
oma armsa pruudile,
et tuleks minnu vaatama,
kui hakkan surema.
Edasi ununenud.

RKM II 63, 129 (5) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k., Tõrviku t. - Ottilie Niinemägi < Miina Pang, 72 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Jaaniõhtu laul.
Jaanipäiva puude vilus, liigo, liigo
Õitsvad lillekesed ilus.
Kõik lilled õitsenu,
sõnajalad õitsemada.
Nema õitsva jaaniööse
kullatside õilmedega.
Jaan tõi kesva kaputaga,
Jaan tõi kaara kindaga.
Jaan tõi pruudid pärgadega,
Jaan tõi naised tanudega.
Jaanil süüa', Jaanil juua',
Jaanil seda, mis ta tahab.
Jaan tõi lehmäd piimä andma,
Jaan tõi lambad villa andma.
Kui isakodus Mõnistes olin, siis jaanitule ääres lauldi.

RKM II 63, 142/3 (2) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k., Liu t. - Ottilie Niinemägi < Magda Koobakene, 31 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Vaeselatselaul
/: Kui mina olin väiksegene,
es ma tiia omast emast. :/*
Karjas käies leidsin ma,
kus oli pantud oma emä.
Emä viidi uksest vällä,
arm astõ aknest vällä.
Emä viidi teed möödä,
arm tee veert möödä.
Emä hauda lasti,
arm ala langesi.
- "Armas emä kuulõ sa,
mis ma sulle kõnele!
Võõrasimä minnu pes's
viiskõrd päeväl vitsuga.
Käskis uibuaeda minna
endal vitsu otsima.
Uibust satte häiermid,
minu silmist pisaraid.
Minu silmapisarad
on kui hõpekaarikad.
Armas emä tõsta pead,
mina tõstan ristikeist!"
- "Armas laps, ei jõua ma,
kääbast üles kergita.
Rist on rasse rindu pääl,
kääbas rasse kässi pääl.
Rist ei lase ringuta,
kääbäs käsi küünitä."
* - Iga värsipaar kordub 2x.

RKM II 63, 146 (4) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k. - Ottilie Niinemägi < Melanie Adamson, 55 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Istmisemäng.
Mängijad istuvad segapaaridena ringis. Üks käib ringi sees. Vahelaulu ajal tants. Kes üksinda jääb, läheb ringi sisse.
Mina üksi ilmas, valerah,
teistel kõigil peiud*, valerah.
/: Nüüd mina mängin pillerit,
rõõmusta end neiuga. :/
Omma ma ei jäta, valerah,
teise omma ei võta, valerah.
Nüüd mina mängin jne.
Ära aja jonni, valerah,
kukud solgitonni, valerah.
Nüüd mina mängin jne.
* - Kui ringi sees on poiss, lauldakse "neiu".

RKM II 63, 152/3 (3) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kannusaare t < Uue-Antsla v. - Ottilie Niinemägi < Rosalie Hankov, 74 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
/: Väike ol'li es ma's näe
kui mul kooli esä, imä:/*
Imä viidi lävest vällä,
arm astse aknest vällä.
Imä viidi tiid müüdä,
arm tii viirt müüdä.
Imäl hauda kaiveti,
arm ümbre kareli.
Imä hauda panti,
arm ala lamessi.
* - Iga värsipaar kordub 2x.

RKM II 63, 163 (30) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kannusaare t. < Uue-Antsla v. - Ottilie Niinemägi < Rosalie Hankov, 74 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Oh ma vaene, kuis ma lätsi
joodikulle mehele!
Joodikul saab nälgä nähä
ei saa enam tagasi.
Läheb kõrtsi, lakub täis end,
tuleb koju lärmitsab.
Võtab vembla lõikab naisel
üle piha pikuti.
Oh mu isa, oh mu ema,
mis ti mind küll kasvati!
Paremb võind mind vette viia
kanda jõe kaldale!
/: Sääl mind vesi veeritanud
jõe kallas kasvatand. :/
Lõpp ununenud.

RKM II 63, 164 (31) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kannusaare t. < Uue-Antsla v. - Ottilie Niinemägi < Rosalie Hankov, 74 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kautsi metsavahi ema Juuli Piigli laulis plaadi peale. Oli vanatüdruk, Vana-Roosa poolt pärit. Noorena oli sakste juures teeninud.

RKM II 63, 164 (33) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kannusaare t. < Uue-Antsla v. - Ottilie Niinemägi < Rosalie Hankov, 74 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Refrääni nimetab R. Hankov vahesõna.

RKM II 63, 168 (2) < Rõuge khk., Tsooru k/n. - Ottilie Niinemägi < Miina Põder, 73 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Vanaisa luges:
Kikas ütel kanale:
"Kos me lääme magama?
Pümme üü ja kõlgus kauen,
ei näe kohe minnä!"
- "Lääme rikka aida ala',
seal me saame sada tera!"

RKM II 63, 168 (3) < Rõuge khk., Tsooru k/n. - Ottilie Niinemägi < Miina Põder, 73 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Vastutsi kaasitati. (Minna Põder on ka ise pulmas kaasitanud.)

RKM II 63, 169 (6) < Rõuge khk., Tsooru k/n. - Ottilie Niinemägi < Miina Põder, 73 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kaasitati mitme hääle pääl. Igaüts laul esi hellü.

RKM II 63, 169/70 (7) < Rõuge khk., Tsooru k/n. - Ottilie Niinemägi < Miina Põder, 73 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Trahvi-rahvi, ruunake,
üle välja lenda!
Meie lähme kosjale
Soome mere randa.
Trahra-rahra rai, rai, rai,
trahra rahra rallallaa
Soome mere randa.
Kui meid tuppa kutsuti,
tuba oli soe ja valge.
Kõigil lahke sõnake,
mõrsjal punapalge.
Trahra-rahra jne.
Sööme, joome, räägime,
pudelist me joome,
suitsu sekka laseme,
sedagi sai pal'lu.
Trahra-rahra jne.
Oru taat on rikas mees,
Peeter pool vaene,
Peetri kohta ometi
aga puudus nalja.
Trahra-rahra jne.

RKM II 63, 294 (6) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k., Palu t. < Rõuge khk., Sõmerpalu k. - Ellen Veskisaar < Miina Pang, 72 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Vanapapa ei lubanud laupäeva õhtul peale päeva lehmi lüpsta ega saunas käia, et siis lüpsad verd ja pesed verega.
Oli laul kah, mis ta siis laulis:
Puulpäiva pääl end valmista
ja jäta muu töö saisma sa.

RKM II 63, 301/2 (1) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k. < Läti, Ape - Ellen Veskisaar < Marie Haaviste, 76 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Jaan iste mäe otsan liigo, liigo
Heina-säl'lätäüsü sällän liigo, liigo
Tule Jaanikene alla liigo, liigo
Anna haina mu lehmale liigo, liigo
Siis saad sa poole sõira liigo, liigo
Puul jääb minule liigo, liigo.
Seda laulu osakab läti keeles ka. Veel 1930-ndates aastates olevat seda kohapeal jaanilaupäeviti lauldud jaanitule juures. Laulsid kõik, noored ja vanad, kõik korraga.

RKM II 63, 306/7 (6) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k. < Läti, Ape - Ellen Veskisaar < Marie Haaviste, 76 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kuu hilkkab, valgus paistab
Sääl kõrges lahkeste.
Kõik rahvas rahus puhkab
Sest et see aeg on käes.
Sääl vaikses surnuaias
Kos valged ristid reas
Kõik hingvad rahus hauas
Tuul puhub puide peal.
Ka rahu heinamaades
Ka rahu igal pool
Veel une jõe kaldal
Üks ööbik laulis seal.
Ta süda nagu liikus
Kes seda kuulis pealt
Et selle ilma elu
Kõik ära lõppenu.
Just ühe haua kõrval
Kus rauast kõrge rist
Üks kartlik naisterahvas
Sääl sisse läinu vist.
Ja omma hätä kaibab
Seal surnuaia pääl
Ta nuttes põlvil langeb
Ja oma hätä kaibap.
(Edasi ei mäleta)
Kuuldud Vana-Roosa vallas karjapoisina ühe vanatüdruku käest, kes selle oli õppinud hobusevarastelt, keda jutustaja peremees varjas.

RKM II 63, 317/8 (3) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k., Räästa t. - Ellen Veskisaar < Anna Rästas, 79 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
:,: Võru kreis oh võta kuulda
Mis see Pakla Jaan on tennu :,:
:,: Sääl Pakla Jaani muru pääl
Sääl kuulus iga ööse nii :,:
:,: Tsooru poisse pillihääl
Korgepalu poisse lauluhääl :,:
:,: Kuis te tohit öösse kävve
minu aiavilja sekkä :,:
:,: Suured jungrid ära päässid
Paaver Villem kätte jäi :,:
:,: Villem massis kallist raha
minka Liisa ehtmit ost :,:
:,: Vana Priida mis tal olli
kinkse aga Mõtsa Liisale :,:
Pakla Jaanil Kõrgepalu vallas olid tütred. See oli siis, kui mina noor olin. Poisid tegid selle laulu, kes just, ei tea. Lauldi laialt, meie olime ju teises vallas ja ka teadsime.

RKM II 63, 318/9 (4) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k., Räästa t. - Ellen Veskisaar < Anna Rästas, 79 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Elas vana Laksi Tõnis
taluperemees.
Eluaeg ta mõisat teenis
palehigi sees.
Raskes elus õhkas Tõnis
kuhu lähen ma.
Seal siis tuli surm ja ütles
lähme ära siist
Virutage Venemaale
seal meil isamaa
Sirutage Samaaruski
seal meil hingemaa.
Maatrik Laksi Tõnisele
seal siis antud sai
Seitse jalga pikkusele
neli jalga lai.

RKM II 63, 319/20 (5) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k., Räästa t. - Ellen Veskisaar < Anna Rästas, 79 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Mu süda tuksub sulle
sa väikene Võru liin
/: kus sees mina varju leidsin :/
ja üles kasvasin ma.
Ma ohkan, ohkan mures
Ja valus tuksub minu rind
Millal jõuab see päästja tulla
Et peaksin pääsema.
Mind saadetakse teele
Mis ütleb süda minul sees
Vaat kus kõnnib emakene
Tal silmad läikivad vees.
Sääl näen ma oma pruuti
Nii valge kahvatanud näe
Nagu surmaingel seisab
Ja valge roos tema käes.
See süda mis ma andsin
On palju tervist täis
Sest ilma lootuseta
On raske armasta.
Lauldi siis, kui kroonu peale äraminek oli.

RKM II 63, 321/2 (6) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k., Räästa t. - Ellen Veskisaar < Anna Rästas, 79 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Tütarlapsed noorukesed
Nõdraks peetaks teid
Ei ma usu kallikesed
Poisid nõrgemad.
Ärge uske nende juttu
Kel pikk habe suus
Armastus neil jutus pea
Mõttes mõlgub muu
Ärge püüdke salamahti
Nende meestega
Püüdke läbi akna vahti
Mis nad teevad sääl
Küll on hale mõnel neiul
Kui ta vanaks jääb
Küll ta ehib, raiskab raha
Asjata kõik jääb
Puksi-pluused, siidilipsid
Mõtleb, aitab mind
Need küll peiu hõlma viivad
Võta aga näpust sa.
Nüüd sügisesed ilmad
On viluvihmased
Ja neiukeste silmad
On nuttes rahmased
Ei näe poiste käimist
Kuus mitu nädalid
Ei tule neile peigmeest
Kõik kodus magavad
Oh Miilike mis viga
Sul neiupõlve sees
Eks oma au sul hoida
Oma peiul meelehääks
Üks imeilus rätsep
Oli Miilit armastand
Ja tema noore elu
Oli ära rikkunud.

RKM II 63, 325/6 (8) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k., Räästa t. - Ellen Veskisaar < Anna Rästas, 79 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kord kõndisin mina kallimaga
Küll imeõitsval õiekuul
:,: Kuis ööbik hõiskas helinaga
Ja tasa puhus pehme tuul :,:
Sääl kallim mulle truudust tõotas
Ja andis imeõrnalt suud
:,: Ja kätt nii õrnalt vajutades
Ta sõnas siiski muud :,:
Kui kadus kevadine elu
Ja langesivad lehed puust
:,: Siis katkesivad armuköied
Ja armusõnad neiu suust :,:
Õrntasa vesi mulle jooksis
Küll läbi tuksva südame
:,: Su kujut hellalt kukutades
Viib ööd ja udu ära eest :,:

RKM II 63, 326 < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k., Räästa t. - Ellen Veskisaar < Anna Rästas, 79 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Oi-oi-oi-oi mõisapoisid
Mõisapoisid rumalad
Käänge sõnad tõisilde
Rügä olli ihualaste
Nisul siidiriided seljas
Kaaral okas mütsis pääs
Herne olli üsna ümmargune
Uba üsna lapergune
Linast ei tea ma midagi.

RKM II 63, 327/8 (1) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Tsooru as. < Sangaste khk. - Ellen Veskisaar < Julius Rästas, 57 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
:,: Eesti mees ja tema sugu
Neist ei peeta kuskil lugu :,:
:,: Elab mustas suitsutares
Puuduses ja suures mures :,:
:,: Nurm ja mets on härra oma
Selle man omma orja nema :,:
:,: Vaat kus paistvad siidilipud
Gallerii päält kullerkupud :,:
:,: Taadri arvu suures peeti
Kallist renti pääle panti :,:
:,: Pinnega neid vahetedi
Odavasti ära müüdi :,:
:,: See oll' kõik me verehigi
Egäüts sai meist viissada :,:
Rohkem ei mäleta. Laul on emalt õpitud.

RKM II 63, 328 (2) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Tsooru as. < Sangaste khk. - Ellen Veskisaar < Julius Rästas, 57 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Saksad surevad
Mõisad põlevad
Talupojad vahetavad hobuseid.
Seda lauldi siis, kui ma laps olin.

RKM II 63, 329 (3) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Tsooru as. < Sangaste khk. - Ellen Veskisaar < Julius Rästas, 57 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Need vabaduse lained
On maha murdnud kõik
Meid enamlaseks teinud
Meil käes on hiiglavõit
Ei ole enam härrat
Ei kubjast sundijaks
Vaid oleme kõik vennad
Kõik töötegijad.
Seda lauldi ka kunagi tsaariajal.

RKM II 63, 331/3 (3) < Rõuge khk., Tsooru as., Kannusaare t. - Ellen Veskisaar < Rosalie Hankov, 74 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Mu mõtte lindvä sinna
Süä nakas närbümä
Ved' mul ka tule minna
Är mulda magama.
Oh taivajesä võta
Mu havihtada ka
Ja lase Maarjal tõtta
Mu havihtama ka.
Är võtku minnu ajja
Joht saksataivahõ
Är lasku silmil kaia
Kah peräpõrguhe.
Oh võta minnu vasta
Mu kõõ mu valgega
Mul valget sinna vaja
Iks närtse vidädä.
Tad Käre-Petra risu
Är jätku trahvita
Tia kateh taloh käve
Ku mina magasi.
Tõi üle üte läve
Kats kangast kõrraga
Ja ütel neile paras
Puul, Sergu, sulle saa.
Kas olli ma seal varas
Ved näied esiki.

RKM II 63, 336 (15) < Rõuge khk., Tsooru as., Kannusaare t. - Ellen Veskisaar < Rosalie Hankov, 74 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Varstu küla vargapesa
Nibri Ants oll' nende esä.

RKM II 63, 347 (27) < Rõuge khk., Tsooru as. - Ellen Veskisaar < Peeter Jaeniit, 83 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Mina olen veel olnud pulmas, kus kaasitati. Aigupite kadus see ära. Suuremjagu kaasitasid naised, aga võis igaüts, kes himustas. Kui mehed hakkasid, siis nemad ajasid hullu.

RKM II 63, 349 (30) < Rõuge khk., Tsooru as. - Ellen Veskisaar < Peeter Jaeniit, 83 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Oma noore ea sees
Võtsin vana naise
Vanamoor see kiusas mind
Iks ühest päevast tõiste.
Läksin surnuaia pääl
Palusin tal surma
Kodu tulles leidsin ma
Vanamuur ol'l surnud.
Surm ol'l teda äkiste
Siit ilmast maha murdnud.
Rohkem ei mäleta. See tsõõrilaul ei ole olnud.

RKM II 63, 349/50 (31) < Rõuge khk., Tsooru as. - Ellen Veskisaar < Peeter Jaeniit, 83 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Mis sa nutad, mis sul viga
Minu armas neiuke.
Kas sul puudub puhast leiba
Või ei armasta sa mind.
Ei mul puudu puhast leiba
Ma küll armastan ka sind.

RKM II 63, 350 (32) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Tsooru as. - Ellen Veskisaar < Peeter Jaeniit, 83 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Üks mägi seisab meres
On ilusam kui muu
Seal mäe otsas kasvis
Üks ilus pärnapuu
Seal puu otsas laulis
Üks vaikne, kuldne lind
See puu on meie süda
See lind on pühavaim
Oh lapsekesed laulge
Ja pange tähele
Kui rõõmus neide elu
Siin ilma mureta.
Tsõõrilaul ei ole.

RKM II 63, 351 (33) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Tsooru as. - Ellen Veskisaar < Peeter Jaeniit, 83 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kord elas Poola mõisas
Üts rikas juudi krahv
Sel ol'l üts imeillus tütär
Kes valmis tantsule
Ta palus armas mamma
Luba mind üks natuke
Roosiaida patseerima
Oh tütar, armas tütar
Kuis võib see sündida
Kui sina minu tütar
Läed roosiaeda patseerima
Mamma tegi värav lahti
Tütar hüppas rõõmuga
Sinna ilusade roosiaeda
Kus kirjutajad, ohvitserid istsid
Ühe kirjutaja juurde läks ta.

RKM II 63, 356/7 (2) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k. - Ellen Veskisaar < Liine Kärstna, 68 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
:,: Võerasema minnu peksis
Viis kõrd päiväl vitsuga :,:
:,: Käskis minna uibuaida
Vitsu otsma :,:
:,: Mina lätsi uibu ala
Nii kui oma emä manu :,:
:,: Uibust satte häiermid
Minu silmist pisaraid :,:
:,: Kõik mu silmapisarad
Satte hõppekarika :,:
:,: Emakene, tõuse üles
Ma taha sulle kaivada :,:
Ei saa tõusta tütrekene
Rist on rasse rindu pääl
Kääbäs rasse kässi pääl
Rist ei anna ringuta
Kääbäs kässi küünütä.

RKM II 63, 358/9 (5) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k. - Ellen Veskisaar < Liine Kärstna, 68 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Oma noore ea sees
Võtsin vana naise
Alati ta kiusas mind
Küll ühest päevast teise.
Surnuaida läksin ma
Palusin tal surma
Surm see tulli äkiste
Küll teda maha murdma.

RKM II 63, 363 (16) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k. - Ellen Veskisaar < Liine Kärstna, 68 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kipar-kapar kirivät lindu
Ma sai mõtsast varsakapju
Sii-vai-sii, saa-vai-saa
Sina minu kavaluse tükke ei tea.

RKM II 63, 364 (17) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k. - Ellen Veskisaar < Liine Kärstna, 68 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Oh mina vaene Juhan Varts
See hirmsa õnnetuse lats
Ma vaka rüki varasti
Ja oma pää siis kaoti
Tartos vangis iste ma
Pool aastat ilma rõõmuta
...
Mu ihusugu tütreke
See olgu murren sinu rõõm
Rohkem sõnu ei mäleta.

RKM II 63, 364/5 (18) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k. - Ellen Veskisaar < Liine Kärstna, 68 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
:,: Haledasti kellad hüüdvad
Nagu käseb leinata :,:
:,: Kiirel sõidul sõidab pruutpaar
Püha laulatusele :,:
:,: Kiired sõitjad tasa jäivad
Ees neil seisis surnurong :,:
:,: Kirstu kõrval istub ema
Nutab väga haledast :,:
:,: Pruut seal kõrval sai sest aru
Küsib rutust peiu käest :,:
:,: Kas ta kord sinu kallim oli
Ja sa maha jätsid ta :,:
:,: Jah ta kord mu kallim oli
Ja nüüd hauda kannetaks :,:
:,: Jumalaga kihlasõrmus
Jumalaga pruudipärg :,:
:,: Ei neid enam kanda ei taha
Nende kandja on hauda läind :,:
:,: Keerame nüüd hobu ümber
Seda ütlen ära sul :,:
:,: Meie armastus on katki
Seda ise murdnud sa :,:

RKM II 63, 365/6 (19) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k. - Ellen Veskisaar < Liine Kärstna, 68 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
:,: Meesterahva libe keel
Petis jutt ja kerge meel :,:
:,: Ööse petab pimedan
Päeva vannub valge iin :,:
:,: Vannub ihu, vannub henge
Vannub oma lubamist :,:
:,: Vannub vanu naiste vastu
Räägib tõiste poiste vastu :,:
Tsõõrilauluna kasutamisel lauldi vahele:
Traa-raa-ra, traa-raa-ra
Ralla-ralla-rallallaa.

RKM II 63, 367/8 (1) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k. - Ellen Veskisaar < Juuli Kõiv, 77 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
:,: Väike olli es ma näe
Kui ema-esä surri :,:
:,: Naksi mina karjas käümä
Löüdse kus olli ema matetu :,:
:,: Valge liivamäe ala
Suure halja turba ala :,:
:,: Emakene tõsta pääd
Mina tõsta turbakeist :,:
:,: Rist om rasse rindu pääl
Kääbäs rasse kässi pääl :,:
:,: Rist ei anna ringuta
Kääbäs kässi küünütä :,:
:,: Oma ema mis ma kaeba
Mis mul tegi võõrasema :,:
:,: Võõrasema minnu pessi
Viis kord päiväs vitsuga :,:
:,: Mina lätsi uibu manu
Nii kui oma ema manu :,:
:,: Uibust satte häiermit
Minu silmist pisarid :,:
:,: Kõik mu silmapisarad
Satte hõppekaarika :,:
:,: Ema viidi lävest välja
Arm aste aknast välja :,:
:,: Ema viidi tiid piten
Arm tii veert piten :,:
:,: Ema hauda mateti
Arm alla lamesi :,:

RKM II 63, 373/4 (8) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k. - Ellen Veskisaar < Juuli Kõiv, 77 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Tarvis on mul naist küll võtta
Poissmehepõlve unusta
Mina sõitsin homme linna
Linnapreilit vaatama
Mina sõitsin seda huulitst
Kus need kenad kõndimas
Sääl mul tulli preili vasta
Siidi-vihmavarjuga
Preili astse uksest sisse
Pani ukse takast kinni ka
Kuule armas liinapreili
Tee mul uks lahti sa
Ma taha su'ga rääkida
Väljas sadab vihma
Pritsib mustaks minu siidikleidi
(vahepealt meelest ära)
Jää jumalaga liina litsi
Ma lää maale tagasi
Maal mul on mu Mannid, Maalid
Juulid on mul muidugi
Kes kõik minnu vaatavad
Ja magust musi annavad
See ei ole tsõõrilaul. Poisid niisama jorutasid.

RKM II 63, 377 (2) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k. < Läti, Rebase t. - Ellen Veskisaar < Liine Savi, u. 60 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Ümmargune kapsapea
Leivapäts on üsna hea
Parem veel on põrsapraad
Kui ta ainult kätte saad.

RKM II 63, 378/82 (3) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k. < Läti, Rebase t. - Ellen Veskisaar < Liine Savi, u. 60 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Nüüd hakkab aeg siis tulema
hoi rembe rembe re
Et pean ära minema
hoi rembe rembe re
Siit kus ma kaua elasin
samariidi raadi rallallaa
Ja mõnda rõõmu maitsesin
hoi tiider tumarjon
Vir vomsisa, vir vomsisa
See äraminek on üks löök
Oh oioija, oh oioija
Ei lää mul korda söök ei jook
Ei tea mis härrad mõtlevad
Et mind nad lahti lasevad
Eks oleks võinud jättagi
Mind siia kohta surmani
Ma õhkan raskest südamest
Ja vesi tilgub silmadest
Mu vald oli väike riigike
Kus mina olin vürstike
Siin igaüks mind avustas
Ja alandlikult teretas
Mu paksu kintsu silitas
Pai hopmaniks mind nimetas
See kiituse eest võtsin ma
Ja andsin õlleklaasiga
Pea igal mehel napsi kaks
Siis hüüdsivad mis hea saks
Ei mul puudund viina millalgi
Tad mõisa keldrin küllaltki
Ma petsin rahvast viinaga
Ja oma kena naljaga
Sest meega kärbseid püütakse
Seepärast tulid mõisasse
Kõik talupojad kostiga
Mind vana paksu paluma
Kes mulle iial kosti tõi
Sel asi ikka korda sai
Mul kõige mõnusam ol'l see
Kui paber pandi peosse
Sest raha põrgu lahti teeb
Kõik rattad ilmas käima sääb
Kui mõnda kohut mõisteti
Siis nagu siga tapeti
Siis igaüks seal kisendas
Ja kõrijõudu kulutas
Siis kohus sai sel mõistetud
Kes vankrit oli määrinud
Siis viimaks hüüdsin mina vait
Kõik kohtuotsust kuulda said
See vaene maksku nahaga
Mis ta ei jõudnud rahaga
Kõik minu au on kadunud
Kui suits kõik tuulde lennanud
Ka naistel õigus mõisteti
Sest vanasõna ütleb nii
Kes naisterahvast vihastab
See eluõnne kaotab
Ei ole teist nii tarka meest
Küll leida terve riigi seest
Ei minust öelnud rahvas ühtegi
Ma ise ei mõistnud pühteki
Ei lugeda üht sõnakest
Ei kirjutada kriipsukest
Vaid kirjutaja tegi kõik
Mis minul oli tarvilist
Kui tuli nekrudi võtmine
Siis suur mu rahasaamine
Need rikkad pistsid minule
Viiskümmend rubla taskusse
Need läksid koju rahuga
Aa vaesed pidid marssima
Vaat kuidas mina elasin
Ja oma taskut toppisin
Kõik oli prii ja rahata
Ei mujal enam seda saa
Kõik kadunud, kõik kadunud
Kõik asjad uueks muutunud
Mind palju taga vannutud
Aga tüdrukud mind nutavad
Sest nende kallis põli siis
On kadunud kui lähen siit
Ei enam või nad laiselda
Ei kupjal vastu hakata
Jää jumalaga mõisa siis
Mu rahaauk mu paradiis
Ka lustihoone aia sees
kus puhkas vahel vanamees
Nüüd pean ära minema
K... (võimatu lugeda)

RKM II 63, 384/5 (2) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k. < Hargla khk., Mõniste k. - Ellen Veskisaar < Miili Rohtla, 67 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Väike olli es ma näe
Kuis mul kuuli esä-imä
Karjan käve leidsin ma
Kos ol'l imä maetud
Valge liivamätta sise
Halja turba ala
Armas ema mes ma ütle
Mes mul tegi võõrasema
Võõrasema minnu pess
Viis kõrd päivän vitsuga
Mina lätsi uibu ala
Nii kui armsa ema manu
Ümbre uibu kinni võtsin
Nii kui armsal isal-emal
Uibust tsilsi valge õie
Minu silmist pisare
Kõik nee silmapisare
Satte hõppepikride
Uibust mina vitsa võtsin
Jälle koju tõtsin

RKM II 63, 385/6 (4) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k. < Hargla khk., Mõniste k. - Ellen Veskisaar < Miili Rohtla, 67 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Imä lävest vällä toodi
Arm see astse akkenast
Ema teed mööda viidi
Arm see ragi rata mööda
Imä mõtel kerigu kullatse oleva
Liivahavva hõbehetse
Imäle liiva visati
Armu vasta tänitäs
Ärge visake kõvasti liiva
Liiv see liigutab kirstukaast
Emake tõsta pääd
Mina tõsta ristikeist
Rist om rasse rindu pääl
Kääbäs rasse kässi pääl
Rist ei lase ringuta
Kääbäs kässi küünüta.

RKM II 63, 389/400 (4) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k. < Hargla khk., Mõniste k. - Ellen Veskisaar < Marie Hordu, 73 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
:,: Ühes kuulsas (korrates suures) merekaldas
Elas seltskond tüdrukuid :,:
:,: Kurvastus ol'l nende vara
Neil polnd ühtki peiukest :,:
:,: Külast toodi valge hobu
Pandi ette tüdrukuil :,:
:,: Vanem neist võttis ohjad kätte
Sõitis kaardimoori trepi ette :,:
:,: Kaardimoor luges kaardid välja
Ütles teil saab hea õnn :,:
:,: Mari viias pea mehel
Ann saab aidamehele :,:
:,: Kõige noorem, Tiiukene
See saab minu minias :,:
Tsõõrilaul ei olnud.

RKM II 63, 393/4 (7) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k. < Hargla khk., Mõniste k. - Ellen Veskisaar < Marie Hordu, 73 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Oma noore ea sees
Võtsin vana naise
Vana naine kiusas mind
:,: Küll ühest päevast tõise :,:
Raske olli päivä kolm
Küll abielus selles
Siiski võttis tüli ja riid
:,: Iks meie pääle tulla :,:
Jumalat ma palusin
Toogu talle surma
Jumal võttis heldesti
:,: Iks minu palvet kuulda :,:
Haudkandjid palusin
Kandke tasahilju
Tõstke tasahiljukest
:,: Vast muidu ärkab üles :,:
Lapjumehi palusin
Visake tal mulda
Pärast rõõmu silmavett
:,: Ma massa teil või kulda :,:

RKM II 63, 398/9 (10) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k. < Hargla khk., Mõniste k. - Ellen Veskisaar < Marie Hordu, 73 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Oma noores lapsepõlves
Vaga isa silma all
Olin mina karja hoidmas
Väga rõõmus Juudamaal
Sikemis kus meie karjad
Sõivad palmipuude all
Kord mind saatis isa välja
Omi vendi vaatama
Andis kirju kuue selga
Mina läksin rõõmuga
Oh siis süttis vende viha
Minu vastu põlema
Tahtsid mulle otsa teha
Kaivusse mind sureta
Viimaks tõmbasid mu välja
Kui mul surm ju keele peal
Võtsid nõuks mind ära müüa
Imaelid olid seal
(Edasi ei tea)

RKM II 63, 431 (2) < Rõuge khk., Tsooru k/n. - Ellen Veskisaar < Kusta Kolling, 75 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Olin 7-8 aastane Rõuge mõisas, kui hainamaal lauldi seda laulu:
Kui ennemuiste tütarlaps
vidirullallaa, vidirallallaa
ai soo-soo-soo
Ta käve sagest mõisa pool
vidi... jne.
Kui noorherr teda näi sääl
Sa oled vistist minu pruut
Ma olen loodu mehele
Ei mitte mõisahärrale
See rendiherr oli must kui papp
Ta käve ümbre nigu vokk.

RKM II 63, 431/2 (3) < Rõuge khk., Tsooru k/n. - Ellen Veskisaar < Kusta Kolling, 75 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Rogusi mõisas laulis üks setu poolt pärit Hipp seda laulu. Mina olin siis juba tööpoiss.
Ikav on mul hingata
:,: tai, tai, taderiderittai :,:
Siin külman küünin kõlgusen
Siis naksi mina minema
Ja küla poole lonkima
Küla kõlgus kavvendan
Ja minu pruut ol'l külma käen.

RKM II 63, 432 (4) < Rõuge khk., Tsooru k/n. - Ellen Veskisaar < Kusta Kolling, 75 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Pulmas olid kaasikud. Need olid peigmehe sugulased - õed, vennanaised. Neile anti kingitusi. 4 tükki oli igas pulmas. Nemad tegid tantsu vallale.

RKM II 63, 459/60 (12) < Rõuge khk., Tsooru k/n. < Valga khk., Luke v. - Ellen Veskisaar < Marie Saag, 77 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
:,: Väike olli, es ma näe
kui mul kooli oma ema :,:
Lätsi mõtsa karjaga
Löuse kos ol'l oma ema
Ema suuren liivahauan
Suure halja turba all.
Emakene tõsta pääd
Ma iks tõsta turba päält.
Rist on rasse rindu pääl
Kääbäs rasse kässi pääl.

RKM II 63, 460 (13) < Rõuge khk., Tsooru k/n. < Valga khk., Luke v. - Ellen Veskisaar < Marie Saag, 77 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Oma noore ea sees
Võtsin vana naise
Iga päev ta kiusas mind
Küll ühest päevast tõise
Surnuaida lätsi ma
Palusin seal surma
Tule surm ja päästa mind
Sest vanast roisust valla
Kodu tulles leidsin ma
Vanamoor ol'l surnud
(Edasi ei mäleta)

RKM II 63, 461 (15) < Rõuge khk., Tsooru k/n. < Valga khk., Luke v. - Ellen Veskisaar < Marie Saag, 77 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Miks sa nutad, mis sul viga
Minu armas neiuke
Kas sul puudub puhast leiba
Või ei armasta sa mind
Mul ei puudu puhast leiba
Sa ei ole armas mull.

RKM II 63, 464 (26) < Rõuge khk., Tsooru k/n. < Valga khk., Luke v. - Ellen Veskisaar < Marie Saag, 77 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Üts noor ja illus tütarlats
Kes valmis armastusele
Ta armastas üht peiukest
Kes teda pettis igavest
Ja viimaks raudteerongi all
On eluküünal kustund tal
Kõik poisid pange tähele
Kui liginete neiule
Jätke pettust, kavalust
Ja hoidke truudust, armastust
Lauldud viisil "Üks paigake siin ilmas"

RKM II 63, 464/5 (27) < Rõuge khk., Tsooru k/n. < Valga khk., Luke v. - Ellen Veskisaar < Marie Saag, 77 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kats armastajat juhtusid
Kord kokku metsateel
Nad kõige päivä kõndisid
Ei julend rääkida
Siis ütles Henu Helsale
Mis sa nii murelik
Me homme mööda sõidame
Siit laulatusele.
See oli teisel hommikul
Kui Helsa kammis pääd
Siis Henu, pruut ja pulmarong
Ju nähti tulevat.
Siis viskas Helsa kammi käest
Lõi juuksed seljale
Kui elusalt toast välja läts
Surnu toodi tagasi.
Siis Heno oma pruudiga
Tuli surnut vaatama
Ja Helsa kõige noorem vend
Tegi ukse vallale
Suud anna oma naisele
Las surnul puhata.
Üks koht on meelest ära. Kuidas pruut nägi unes, et voodi oli verd täis.

RKM II 63, 466 (28) < Rõuge khk., Tsooru k/n. < Valga khk., Luke v. - Ellen Veskisaar < Marie Saag, 77 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Oh ma vaene, mis ma läksin
Joodikule mehele
Joodikul saab nälga näha
Ei saa iial tagasi
Oh mu ema, oh mu isa
Mis te minnu kasvati
Kas te ei võinud mind jõkke heita
Või ka jõe kaldasse.
Seal mind vesi veeretanud
Jõekallas kasvatand
Hirvelehm mind imetanud
Oma hirvepiimaga.

RKM II 63, 466/7 (29) < Rõuge khk., Tsooru k/n. < Valga khk., Luke v. - Ellen Veskisaar < Marie Saag, 77 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Seal Võru vaksalis
Kos massin vilistas
Ja auru välja a'as
see mulle rõõmu tees
Et rong mind kiirest sõjaväljal viis.
Siis eesti neiu kurvastas
Ja pakkus mulle kätt
Ja valas silmavett
Ja rääkis mulle tõtt
Et truiks jään sul surmatunnini.
Seda lauldi I Maailmasõja ajal.

RKM II 63, 467/8 (30) < Rõuge khk., Tsooru k/n. < Valga khk., Luke v. - Ellen Veskisaar < Marie Saag, 77 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Puude varjus istus noormees neiuga
Juttu nemad rääksid hirmsast sõjaa'ast
Noormees ütles neiul: sõda kutsub mind
Maha pean jätma kallikene sind
Neiu seda kuuldes ära ehmatas
Kummale ta langes halja rohu peal
Noormees teda kandis õrnalt allikal
Sõrme vette pistis, vett tal tilgutas
Neiu sinisilmad lahti läksivad
Kullakarva juuksed õhus lehvivad
Aastak jõudis mööda, õhtu oli käes
Neiu üksi istus aias pengi peal
Väravast sisse sõitis uhke ratsanik
Kirja neiul andis musta äärtega
Kirja seest tema leidis surmasõnumid
Kallike oli surnud sõjaväljale.
Lauldi I Maailmasõja ajal.

RKM II 63, 468/9 (31) < Rõuge khk., Tsooru k/n. < Valga khk., Luke v. - Ellen Veskisaar < Marie Saag, 77 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Oh tere õhtust möldrimats
tsimpvai ruudi-ralla
Kos panen oma kairakott
tsimpvai ruudi-ralla
ai tsimpvai-tsimpvai-tsimpvaiah
ai tsimpvai-ruudi-ralla.
Vii üles tõise kõrra pääl
Mu tütre sängi jalutsin
Kui jõudis õhtu pimme öö
Nurgas sündis imetöö
Kott hakkas nurkan kiikuma
Ja sängi poole ruttama
Oh rummal mis sa kisendad
Sa oles mõisahärra saand
Ei mõisahärrat taha ma
Kui tublit talupoiga ei saa.
Oli tsõõrilaul.

RKM II 63, 504/5 (2) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k., Põldlahe t. - Ellen Veskisaar < Miili Kalmus, 64 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
:,: Illus poiss küll olen ma
Aga siiski naist ei saa :,:
aidulerilla, aiduleralla
aidulerilla rallallaa.
:,: Ühe võtan, teise jätan
Kolmandale vastu tõttan :,:
aidulerilla...

RKM II 63, 507/8 (1) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kõrgepalu k., Siidra t. - Ellen Veskisaar < Linda Utsal, 46 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kui alles väike olin ma
Ja hällis magasin
Siis emake mind kiigutas
Ja ütles sõjamees.
Ei ole ma joht sõjamees
Vaid hällis magaja.
Kui ükskord suureks saie ma
Sai sõna täidetus
Siis saatis kirja politsei
Et nummert tõmbama.
Kui numbre välja tõmbsin ma
Siis saadeti mind ka
Kos püssipaugud paukusid
Ja vennad võitlesid.
Seal sain ma raskest haavatus
Ja jalust raiutus.
Palun teil ka kirja kirjuta
Minu armsile vanembil
Palun tulla mind ka vaatama
Kus olen mina nüüd.
Mu ümber kolm tohtrit kindralit
Mu ümber seisivad
Kuldmundris küll nad läikivad
Kuldmundris läikivad.
(oli veel, enam ei mäleta)
Lauldi siis, kui mu veli esimesse suurde sõtta läks. Õed laulseva ja ikseva.

RKM II 63, 508/9 (2) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kõrgepalu k., Siidra t. - Ellen Veskisaar < Linda Utsal, 46 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kaugel võeral vaenuväljal
Augustovi metsa all
Näha veiksel hauaküngal
Künkal valge lihtne rist.
Sinna ühisuse hauda
Maetud mitu sõjameest
Mitu vaprat eesti venda
Puhkavad seal igavest
Ei neil hauda ehi lilled
Pole näha pärgagi
Pole nutnud kiäki silma (hakkab nutma)
Nende vilu hauasse
Kallid vaprad eesti vennad
Kes te kaugel hingate
Teile salmid mälestuseks...
(ei mäleta rohkem)
Lauldud I Maailmasõja ajal.

RKM II 63, 509/11 (3) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kõrgepalu k., Siidra t. - Ellen Veskisaar < Linda Utsal, 46 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Seal kaugel kaugel ida pool
Üts jutt meil liikumas
Et kaval Saks ja Austria
Tõid tüli Venele.
Siis äkitselt kui piksenool
Ta tormas süüta ööl
Ja laskis purus armuta
Kõik vene laevaväed
Vareok see kõige kangem laiv
Mis maksis miljoneid
Tal turjal mehed tugevad
Ja vahvad võitlejad.
Siis hüüdsid nad veel viimast kord
Jumal keisrit kaitse sa.
(edasi ei mäleta)
Surnud lell, kes praegu oleks 80-aastane, kõneles, et kui tema noor oli ja nekrutiks läks, siis tuli see laul ja lauldi, et siis oli see laev põhja lastud. Nad olevat seal enne põhjaminekut laulnud "Jumal sul ligemal". Sellest olevat see laul üles võetud.

RKM II 63, 511/2 (4) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kõrgepalu k., Siidra t. - Ellen Veskisaar < Linda Utsal, 46 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kui ma olin poisikene
Mängsin halja aasa peal
Teiste seltsis väega rõemus
Joosin, laulsin, hõiskasin
Nüüd mul tuleb teele minna
Lahkumise tund on käes
Jumalaga isa-ema
Jumalaga pruudike
Minu armas pruudikene
Et sa sinna maha jäid
Taevas andku mis teil vaja
Jumal teid küll õnnista.
Kui ma juba kaugel olin
Vaatasin ma tagasi
Linnatornid saatke minu
Tervisid veel tagasi.
Oli nekrutilaul.

RKM II 63, 513 (6) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kõrgepalu k., Siidra t. - Ellen Veskisaar < Linda Utsal, 46 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
:,: Üts nuurmiis rikkast sugust :,:
Vaest neiut armastas
Seepärast saatsid vanemad teda
Vanemad ära kaugele
Kui mõni aig sai mööda
Noormees tulli tagasi
Kuule kuis kellad hüüavad
Ei tea kes surenud
See neiu oli surenud
Kellel noormees võeral maal
Siis noormees tõmbas mõõga
Ja tappis enda ka
See tegi vanematel
Suurt muret vaeva ka
Et poeg oli surenud.

RKM II 63, 514/5 (7) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kõrgepalu k., Siidra t. - Ellen Veskisaar < Linda Utsal, 46 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Pariisi linnas Londunis
Kus elas keisri venna pruut
Tal pää pääl kasvi päävälill
Jalaall tal jaanilill
Ta ootis endale kosilast
Üts minister läts kosima
Ta sõitis preili ukse ette
Kolmkümmend täkku tõlla ees.
Oh tere tere preili
Kas lupat tulla minule
Ei või ma sulle lubada
Ma olen ära kihlatud
See vene keisri vennale.
Siis läks ta süda muret täis
Siis ta nuttis just kui väikene laps
Kui sinna linna sõitis
Kus elasid tema vanempa
Mis te mu armsa vanempa
Mis maksab kopik kulla man
Või taluvanker tõlla man.
Latsena laulsin, üts vanatütrig opas.

RKM II 63, 515/6 (8) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kõrgepalu k., Siidra t. - Ellen Veskisaar < Linda Utsal, 46 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Sambori liinas elasid
Üts kangur kahe lapsega
Neil surri ära vanempa
Jäi vaeseslatses mõlempa.
Sam valeralleraa
Sam valeralleraa
Sam valeralleraa
Vallerallerahuraa.
Poiss viidi ära minema
Seal kaugel kroonut teenima
Ja Venemaale tütre viis
Üts härra endale teenijas.
Poiss teenis kroonut ausaste
Sai varsti priis ja vallale
Kui koju hakkas tulema
Ta sõitis läbi Venemaa
Kui trahterisse astus ta
Siis nägi neiu ilusa
Poiss hakkas juttu tegema
Et neiut endale kosida
Oh härra mis te pilkat mind
Ma näi teid eile sõitmas veel
Teil hobu hilkkas hõbedast
Ja saanitekk olli sametist
Oh neiu ütle minule
Mis jaost ja soost te olete
Sambori kangru tütar ma
Ja Katariina nimi ka.
Siis oled minu õeke
Ja mina sinu vennake
Sa otsi endale peiukest
Ja mina endale neiukest.
Oli tsõõrilaul.

RKM II 63, 517 (9) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kõrgepalu k., Siidra t. - Ellen Veskisaar < Linda Utsal, 46 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Oh armastus miks võtsid sa
Mu südant noorelt kurvasta
Mul olli ka üts peiuke
Kes armastas mind hellaste
Kui kaugele läks minema
Kui teda saatma lätsin ma
Mul vastu tulli üts kasemõts
Ja roosiline rohupaik.
Me sinna maha istsime
Ütstõse kaelas nutsime
Peig võttis räti taskust ka
Ja kuivatas mu pisarid
Kui tuleb aig siis jällegi
Su juurde tulen tagasi
Oh armastus miks võtsid sa
Mu südant noorelt vaivada.

RKM II 63, 518/9 (14) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kõrgepalu k., Siidra t. - Ellen Veskisaar < Linda Utsal, 46 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Vaat kus on mees
Seisab meie ees
Võõra valla mees
Halli kuue sees
Süda temal lainetab
Lainetamas vees
Mõtted temal seisavad kosjude ees.
Mina tahan sõita
Kosjule minna
Krahvihärra tütrele
Kosjule minna.
Krahvihärra tütred
Ilusad ja prisked
Siiski nad on lahked
Minu vastu uhked.
:,: Ära tule, ära tule pilkaja peiu
Oma pruudi võõrale maale maha jätsid :,:

RKM II 63, 523/4 (3) < Rõuge khk., Tsooru k/n. - Ellen Veskisaar < Rosalie Parts, 69 a. ja Minna Hansmann, 70 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
:,: Osta Punu, osta Punu, osta Punu :,:
:,: Kost ma osta, kost ma osta, kost ma osta :,:
:,: Pikasilla tsiasaare kõrtsi lävelt :,:
:,: Puupääga nuga :,: vaskrõngas taga
Kui mi seda vanna mädanenud lootsikut väl'lä kiskusime
Ja siis sinna persile maha kukkusime
Saime siis kõik nabani likest
Siis ütles vana venelane võta kala
Võta kala, võta kala, võta kala
:,: Vasmi rõõbu, vasmi rõõbu, vasmi rõõbu :,:
I Maailmasõja ajal ükskord märdisandi ajal laulsime ka seda, tegime santide laulatust. Venelased panid käed kokku ja kuulasid, pärast sõdurid ütlesid, et te oleks vangi läinud, kui nad aru oleks saanud.

RKM II 63, 554/5 (3) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k. < Hargla khk., Mõniste v. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Maali Käärman, 66 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Olli mina väiksekene,
kui mul kooli isa emä.
Mina lätsi karja mant
oma emä haua manu.
"Mina tõsta turbakeist,
emä, tõsta piakeist!"
"Rist om rasse rindu pääl,
kääbäs rasse kässi pääl,
rist ei anna ringuta,
kääbäs kässi küünütä."
"Mis ma sulle tahan kõnelda,
mes mul tegi võõrasemä -
võõrasemä minnu pes's
pääväl viiskõrd vitsuga.
Mina lätsi uibu manu
niikui oma emä manu.
Uibust satte valget häirmäd,
minu silmäst pisarad.
Kõik nee silmä pisarakese
satte kuldse piikrisse."

RKM II 63, 555/6 (4) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k. < Hargla khk., Mõniste v. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Maali Käärman, 66 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Joosi, joosi üle mäji,
läbi halja lepistü,
sääl ma näie emäkeist
leibä ahju panemas.
"Oh mu kul'la emaken,
ka sa ta'ad, ma avita?"
Emä minnu ärä pes's
oma leivälapjuga (~ lapjuka).
Joosi, joosi üle mäi,
läbi halja lepistü,
sääl ma näie sõsarõkõist
kirivät kinnast kodamas.
"Kas sa ta'ad ma avita
Kirivät kinnast kodada?"
Sõsar minnu ärä pes's
oma kirivä kindaga.
Joosi, joosi üle mäi,
läbi halja lepistü,
sääl ma näie vennakeist
maakõist sis künnäväd.
"Oh mu kul'la vennaken,
ka sa ta'ad ma avida?
Venna minnu ärä pes's
oma pikä piitsaga.
Meie pärimisele vastab laulik: "Ma olli sis väikene lat's ku taat lauldi. Lauli ku pidule lät'si ja jal' ku koton olli. Laulsi kõrraga kõik."

RKM II 63, 556/7 (1) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Anna Kasvand, 62 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Pulmi peeti vanasti enne pruudi pool ja pärast peigmehe pool. Enne peigmehe poole viimist pandi pruudile tanu pähe. Ega pruuti ei viidud peigmehe poole, ta viidi noorikuna. Tanu pani pähe peigmehe ema ja temale visati paar pikki valgeid sukke õla pääle.
Pruudi pärg pandi pähe peigmehe õele või kui õde polnud, siis mõnele lähemale sugulasele (neiule). Kui pärga pandi õele pähe, siis lauldi:
Kui seitse aastat müüda sai,
siis tuli peiu koju,
ja et ta pulmad kaasa tõi,
siis pärga pärib neiu.
Vahele lauldi -
ilus al'las, ilus al'las
ilus al'las pruudi pärg.

RKM II 63, 567/8 (3) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa, Oja t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Liisa Tamm, 70 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Väikene olli, es näe mina,
kuna mul kuuli esä emä.
Emmä viidi tarest vällä,
arm lät's läbi akna vällä,
emä viidi tiid piten,
arm lät's aia roovikut piten,
emmä lasti hauda,
arm jäi haua perve pääle.
Suures kasvi löüse mina,
kon mul magasi oma emä:
valge liiva mäe otsan,
ilusa halja turba all.
"Nõsta pääd, emäkõnõ,
mina nõsta turbakõist."
"Rist om rasse rindu pääl,
kääbäs kõva kässi pääl,
rist ei lase ringuta,
kääbäs kässi küünita."
"Mina sul kaiba, oma imä,
mis mul tege võõrasimä.
Võõras emä minnu käske
uibu manu vitsu tuuma (~ lõikma).
Mina aste uibu ligi
nii ku oma emä ligi.
Uibust satte häirmid,
minu silmist pisarid.
Kõik nee valusa pisara
sattõ hõpe karikal."

RKM II 63, 568/9 (4) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa, Oja t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Liisa Tamm, 70 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kui ema minnu kiigutas
ja ütles sõamiis.
Ei ole ma joht sõamiis,
vaid hällis magaja.
Kui üt'skõrd suures kasvi ma,
sis sai minust sõamiis,
sis tulli kiri keisri käest,
et sõttaminek ol'l.
Sis lätsin mina lahingu,
sääl sai raskest haavatus.
Kos suuretüki mürrasi
ja venna võitlesi,
sääl sai mina raskest haavatu
ja mõõgast raiutu.
Mo ümbre sääl siis seisiva
kats tohterid ja kindrali.

RKM II 63, 569/70 (5) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa, Oja t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Liisa Tamm, 70 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kord istus jõe kalda pääl
üt's vaene tütarlat's
ja tema halle nutuhääl,
see kostis kaugele.
Üt's rikas mees säält müüda läts',
ja kuulis nutuhäält,
ta astus ligi lapsele
ja küsis lapse käest:
"Mis om sul viga, lapsuke,
nii noorelt nutad sa?"
"Siin nutan ema haua pääl,
siin uppus isa ka.
Vend nägi kargas appi tääl
ja vajus ise' ka."
"Oh ärä nuta, lapsuke,
sul isas ole ma."
Ta võttis lapse omale,
viis oma kambresse,
käis varsti kurva lapsega
kui oma isagi.

RKM II 63, 571/2 (9) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa, Oja t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Liisa Tamm, 70 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Vanna poissi mateti,
sibulit sisse topiti.
Viidi tedä surnuaida,
panti tedä kirstu (~ haua) sisse.
Pisukõne piip tal suuhõ panti
tubakukott tal kätte anti.
Hing see ronis hauast vällä,
tõtas üles taiva poole.
Taivast tedä maha aeti,
tulidse kängä jalga panti.
Peetrus, kes sääl ussehoitja,
andis talle lopsu pähä:
"Sina vana tsiga, luntrus,
elasid kurja ilma siis."
Vanapoiss oli käru ees,
vanatütruk käru sees.

RKM II 63, 584 (1) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Alma Nool, 56 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Pulmades kaasitati vastastikku. Noores eas (umb. 40 aastat tagasi) kuulis, et kaasitati hulgani: üks kaasitas ees ja teised laulsid järel.

RKM II 63, 586/7 (2) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Alma Nool, 56 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Sõitsin üle Soome silla,
Soome sild see rägisi,
Soome sild see rägisi
aluspalk see pragisi.
Halerii, halerii, hallalla (4 korda)
Sõitsin Õie trepi ette,
teretasin Õie papad:
"Tere, tere, Õie papa!
Kas on kodus teie tütar?"
"Ei ole kodus meie tütar -
ta läks kaivul vett jo tuuma."
"Kas võin sõita kaivulõ?"
"Jah võid sõita kaivulõ."
"Tere, tere, Õie neiu,
kas sa lupat mulle tulla,
südamest mind armasta?
Rasket tüüd ma sul ei anna -
suisel sukka kududa,
talvel takku kedrata.
Suisel söödan suhkruga,
talvel tangupudruga,
kevadel saab kanamunõ,
sügisel sialiha."
"Jah, ma lupa sulle minnä,
südamest sind armasta."

RKM II 63, 587/8 (3) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Alma Nool, 56 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Perenaiseks ma ei taha,
perenaisepõlv on paha.
Tiiaijaa, tiiaijaa
tiiaijaa, ei ütle ka.
Omingu, kui kukk teeb hääle,
hakab päiväorjus pääle.
Perel paksu putru paiska,
mees see karjub: "Ärä raiska!"
Võta kartult, kraabi mulda,
nii et sõrmed löövad tulda.
Laudalinnu heis on paha,
mees see võtab ikka raha.
Talvel käid sa lehmalaudas,
see on päris põrguhauas.
Sepp ka pole suuremb asi,
ikka on ta must kui süsi.
Naistki tihti sunnib ta
vasaraga taguma.
Meie aja möldretega
ka ei maksa sõbrustada.
Ennemuistsed kuldsed ajad
on ju mööda läinud päivad.
Ega see papal palju ei maksa,
kui ta koolitas mind saksa:
aasta tuleb maksma siis
rublat seitsekümmendviis.
Siis võin saada saksikulle
või ka mõnel mõisnikulle.
Aiga pole hiljaks jäänud -
või ka kindralile prouaks.

RKM II 63, 589 (4) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Alma Nool, 56 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Üks kängsepp lontis kõrvaga
see tahtis preilit kosida.
Ta ütles: "Tere, preilike,
kas lupat tulla minule?"
Sõs preili vastas vihaga:
"Mis tulet sa mind pilkama!
See tüdruk minu teenija
võid omale sa kosida.
Noort kindralit ma armastan
ja selle üle rõõmustan.
Kui olet läinud hulkuma,
võid eluaja hulkuda."

RKM II 63, 591 (4) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Sepa t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Katri Sikk, s. 1873 (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Mõisan laulõti tüü man:
Me lääme rukki lõikama,
kes aitab vihku keitä?
Oo armas sõbõr, tule sa,
aita meil vihku keitä!

RKM II 63, 591/2 (5) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Sepa t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Katri Sikk, s. 1873 (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kat's tüdrukut ne' lätsivä
küll mõtsa marju nobima,
üts rikas, tõine vaene
ja ühest külast mõlemad.
See rikas ütel vaesele:
"Mis oled sa nii murelik?"
"Ma või küll sulle üteldä,
mis olen ma nii murelik.
See poiss, kes enne armast mind,
see armastab meid mõlembid."
Poiss kullel kaugel uibu all
ja mõtel esi hendä man:
"Oh armas jummal, kuule sa,
mis pean ma vaene tegema?
Kui võtan rikka naiseks ma,
kos jääb siis vaene ütsinda?
Paremb jätän maha mõlemad,
sis pole kurbtust kummalgi,
ja kosin omal kolmanda,
kes üksinda mind armastab."

RKM II 63, 595 (11) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Sepa t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Katri Sikk, s. 1873 (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Väikene ol'l(i), es ma näe,
kui mul kuuli esä, imä.
Lätsi mõtsa karjaga,
leüse kon ol'l esä-imä:
valge liiva mäe sisen,
halja ilusa turba all.
"Emäkene, nõsta' pääd,
ma sul mõsta turbakõist!"
"Rist om rasse rindu pääl,
kääbäs rasse kässi pääl."
Sääl ma kaibsi omale emale,
mis mul tegi võõrasimä:
võõrasimä minnu saat'
uibu manu vitsu ot'sma.
Uibust tsilku häiermiid,
minu silmist pisariid.
Kõik mu silmäpisara
satte hõpekaarikallõ.

RKM II 63, 596 (12) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Sepa t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Katri Sikk, s. 1873 (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Ma vaene lat's, ma ütsik lind,
mul pole isa ei imä.
On võõra leib, mis mina söön
ja kastan nutuga seda.

RKM II 63, 596/7 (13) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Sepa t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Katri Sikk, s. 1873 (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Joosi, joosi üle mäe,
läbi halja lepistü.
Sääl ma näie esäkeist
omma põldu kündävät.
Esä minnu ärä pessis
oma põllupiitsaga.
Joosi sis jäl üle mäe,
läbi halja lepistü.
Sääl ma näie emäkeist
nisuleibä küdsävät.
Emä minnu ärä pessis
oma leivalapjuka.
Joosi sis jäl üle mäe,
läbi halja lepistü.
Sääl ma näie vellekeist
omma püssä säädevät.
Veli minnu ärä pessis
oma püssäperäga.
Joosi sis jäl üle mäe,
läbi halja lepistü.
Sääl ma näie õekeist
kirju kindaid kodavat.
Õde minnu ärä pessis
oma kirju kindaga.

RKM II 63, 599/600 (1) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Oja t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Liisa Tamm, 70 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Nekruti laul:
Su pääle mõtlen mina,
mu armas pruudiken,
siin võõralmaal, kos olõ
nii suure murre all.
Siin anti mullõ kätte
püss pruudi asemõl,
ja ümber kaela panti
ta käte asemõl.
Või kroonu kranits rinnal,
või hädä viletsüs.
Oh murõ, murõ, murõ,
kuis oled sa nii suur,
sa inimese ilu
nii riisud rutuga.
Kui kuule(n) linnu laulu,
sii panep mõtlema:
mu pruudikõnõ laulab,
mu kõrvun kumiseb,
ta ilus häälekene,
mis mullõ rõõmu tiip,
ta kenä palgekene,
mis roosi sarnanõ.

RKM II 63, 601/3 (3) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Oja t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Liisa Tamm, 70 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kiirel sammul sõitis pruutpaar
püha laulatusõlõ.
Äkist sõitja seisma jäiva -
surnumatja rung oli iis,
ema istus kirstu kõrval,
valas valupisarid.
Noormees aimas ema nuttu,
mis käib läbi südame.
Pruut see kohkus lumivalgõs
ja sis küsis peiu käest:
"Kallim, mis nii tasa ohkad,
vaatad surnukirstu pääl?
Kas ol'l ta sul mõni kallim
või ol'l mõni tuttav sul?"
"Enne oli ta mulle kallim,
maha jätsin teda ma.
Nüüd om omal otsa teinü
ja nüüd kantas kalmule."
"Kallim, keera hobu ümber,
lähme koju tagasi!
Jumalaga kihlasõrmus,
jumalaga pruudipärg!
Katski murtu om meie truidus,
selle murdja oled esi sa.
Kui sa kuuled kurva linnu laulu,
haledaste laulavad
ja sis mõtle minu pääle -
haledus om minul suur."

RKM II 63, 603/4 (4) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Oja t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Liisa Tamm, 70 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Sampuuri linnan elas ka
üts kanger kahe latsega,
valerillalla, valerallalla,
üts kanger kahe latsega.
Neil surri ärä vanemba,
jäi vaeseslatses mõlemba.
Poig viidi kroonut teenima
nüüd oma isa võla eest.
Tütär viidi ärä kaugele
Lodeeri herrät teenima.
Poig teenis kroonut ausaste,
sai priis ja vabas vallale,
ta sõitis läbi Venemaa
ja sõitis linna turule.
Sääl nägi ta üht preilikeist.
Ta ei teadnud, et oli õeke.
Ta ütles: "Tere, pruudike,
kas lupat tulla minulõ?"
"Oh herrä, mis ti pilkade!
Ma näi teid eilä turu pääl.
Sul hobu hilkas hõbedast,
oli satul sällän kullanõ,
sul saanitekk oli siidine
ja saan see hilkas nii kui päiv.
Vaid mina ole(n) vaenelats,
mul surri ärä vanaema."
"Sis ütle, armas pruudiken,
mis om küll sinu nimi!"
"Ma ole kangru tütreken,
mu nimi Katariina."
"Sis oled minu õeken
ja mina ole sinu vennaken.
Sis otsi omal peiukest
küll mina omal pruuti saa."
Tsõõrilaul. Refrääni ajal tantsiti reilenderit.

RKM II 63, 605/6 (7) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Oja t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Liisa Tamm, 70 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Tütarlastõl kuldnõ elu,
eläb ilma murreta.
Si-haa hihahaa,
kuu oli pikä nokaga,
kurg oli kõrge jalaga.
Oh ma vaene, mis ma lätsi
joodikullõ mehele,
joodikul saab nälgä nätä,
ei saa enämb tagasi.
Läheb kõrtsi, joob end purju,
tuleb kodu larmitsõn.
Oh mu emä, oh mu isa,
mis ti minnu kasvadi?!
Enebi hiitnu minnu jõkkõ
või ka jõe kaldalõ,
sääl mind vesi veeritänü,
jõekallas kasvatan,
irveemä imetänü
oma rõõsa piimäga.
Valge lill oli järve pääl,
see olli joodiku pruudikõn.
Poiss lät's lilli kaksama,
lill iks vaivu sügäväl.

RKM II 63, 610 (3) < Rõuge khk., Varstu v., Ala-Palu k. - Erna Tampere < Minna Pikk, 64 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2006
Oh sa matal tammepuu,
kuis sa kasvi lohu sees?
Mur'ke, mur'ke ossakeisi,
ärke mur'ke ladvakeisi -
ladvust saavad laste hällit,
tüvest tütärlaste sängid.
Vaat kos tuleb tsirgukari
puuduliste osse pääl.

RKM II 63, 657/8 (2) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Sepa t. - Erna Tampere ja Hebert Tampere < Katri Sikk, s. 1873 (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv
Vangimaja ukse taga
nuttis emaken.
Ema palus poiga näha,
kes tal vangis on.
Vangimaja ülem lahkelt
lubas ema sisse laskeda.
Poig sõs ema ette tuudi
mitmekümne vahi all.
Ema langes pojal kaela,
tahtis anda suud.
Poeg sis lükkas ema vasta
nõnda üteldes:
"Miks sa omma heldust näütad -
ildas jäänu kõik!
Mäletat, kui naabritalust
sukanõela tõin,
nõela pistsid kera sisse,
naeratas su suu.
Sukanõelast vargus algas,
kuni mina röövliks sain.
Röövel olen, röövliks jään,
vangikotta suren ma."

RKM II 63, 659/60 (1) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Vladimir Sikk (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Lauri puul ol'l pidupäiv,
sääl me seime silgupäid.
Edepuul ol'l joomalaud,
tagapuul käis võimas tants.
Mari magas kamre sees,
kammer lauda ukse ees.
Ei maka ma se Mari man,
tal lehmas... hais ol'l man.

RKM II 64, 81 (14) < Rõuge khk., Metsküla k. - Selma Lätt < Leena Kuus, 81 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kurval meelel kõnnin mina,
süda rinnas rõõmuta,
selgest vaatab taevast sina,
aga mind ei tröösti sa.
Lustilinnu lauluhelin
kõlab kõrvu minule,
aga rõõmus keelde kõlin
kurvemaks teeb südame.

RKM II 64, 100 (3) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Selma Lätt < Miili Luht, 72 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Jänese laul. Tsõõrilaul.
Oh kuis rasked on mu päivad,
seda kõik mu vennad näevad.
Mind kui lindu püüetakse,
sagedaste müüetakse.
Täna sai mind jääger näha,
püüdis mulle tüli teha.
Ütles: "Hurdad, minge sinna!"
Jänes kargas sinna-tänna."
Tahtsin end küll ära peita,
koerad kaugel maha jätta.

RKM II 64, 128 (5) < Rõuge khk., Varstu k/n., Ööbiku t. - Selma Lätt < Kadri Schlukum, 80 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Latsepõlven laulti:
Oh hinga veel nii magusast
paar silmapilgukeist
siin minu südä vagusalt
:,: teeb palvid teie eest. :,:
Ja taevainglid kaitsegu
su eluajal sind.
Rind sedä rõõmu maidsegu,
mis täna hommingul.
Sünnipäeval lauldas usse takan.

RKM II 64, 171 (3) < Rõuge khk., Varstu k/n., Piistni t. - Selma Lätt < Karl Anton, 80 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Poisi lauli, panni käe puusa:
Säksad(e) surevad(e),
mõisad põlevad,
mina pani paberossi palama.
Kandlega mängiti kaasa. Algul lauldi, edasi järgnes ainult kandlemäng.
Ku säksa sedä kuuli, haari kinni.

RKM II 64, 175 (11) < Rõuge khk., Varstu k/n., Piistni t. - Selma Lätt < Karl Anton, 80 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Nekruti laul.
Kui kätte jõudis talvekuu,
novembri edimene päiv,
siis lätsi loosi tõmbama,
tul'l nummer esimene.
Sis ol'l minek kah.
Pallu, kiä mõist tuud porri!

RKM II 64, 197 (1) < Rõuge khk., Kõrgepalu k., Pällingu t. - Selma Lätt < Anna Mihkelson, 80 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Pulma aigu ol'l pruudi kõrval üts ja noormehe kõrval tõne - nu kaasitiva lavva takan.

RKM II 64, 197/8 (3) < Rõuge khk., Kõrgepalu k., Pällingu t. - Selma Lätt < Anna Mihkelson, 80 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Vangimaja ukse taga
nuttis emake.
Tahtis omma poiga nätä,
mis sääl vangil ol'l.
Poig sis tälle ette tuudi
mitmekümne vahi all.
Emä langes poja kaela,
tahtis anda tälle suud.
Poig siis temäd eemal tiukas
nõnda üteldes:
"Miks sa mulle armu pakud,
mis on jo nii hillaks jäänd.
Tõise talu nõela võtsin,
sedä sulle andsin ma.
Nõelast minul vargus algas
kuni mina röövliks sain.
Röövel olen, röövliks ma jään
kuni vangis olen ma."

RKM II 64, 199/201 (1) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Selma Lätt < Vladimir Sikk (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
1905. a.
Rogosi mõisas oli isa moonameheks. sinna tuli kõneleja. Koosoleku pidaja oli Kivi Peeter. Haava August ja Haava Peeter tahtnud vallavanemat kotti ajada. Tulid mõisa kah. Mõisnik oli Klaasnep. Tuudi karistussalk mõisa. Haava Peeter ja August viidi Marienburki. Tagasi tulid, oli ihu katki. Peetrele oli pükste peale antud. Riide tükid jäid naha sisse, mädanes hirmsasti. Nende ema oli tahetud ka mõisa viia. See oli padja kõhu pääle pannud, et rase on, siis ei ole viidud.
Seekord öeldi, et mustsõda. Need olid mõisniku ostetud mehed. Rahvas oli mõisnike vastu, mõisnik pööras riigi vastu, siis sai sõjaväe välja tuua.
Vulfi küünid pandi põlema. Ise laskis panna.
Raamatud olid, kust lauleti:
Ei abi saa mi keisri käest,
kes rahva verest elab.
Naise laulsi kõvast pühä viie pääle. Koosoleku päält andi brošüüri ja lauluraamatu kah.
Marienburis oli poodud suuremaid tegelasi.
Varstu vallast lasti kaks Pika nimelist maha. Võru ligidal, seal kus nüüd on lauavabrik, on kaks pedajat, sinna soo peale maeti Varstu mehed kah.

RKM II 64, 228 (18) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Metsaküla k., Pulli t. - Olga Jõgever < Mari Linnu, 82 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kilks kolk koodid löövad,
lapsed puhast leiba söövad.
Mölder teri jahvatab,
et sest omal mati saab.
Koodiga lööjad laulsid. Kõik talu vili sai koodiga löödud, nii lei, et lakke puutus koodi ots rehes. Vihud pandi maha.

RKM II 64, 231/2 (26) < Rõuge khk., Varstu k/n., Toome t. - Olga Jõgever < Jaan Boormeister, 62 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Joodiku laul.
1. Oh monopool, sa püha paik
siin laja ilma pääl.
Kos viina saavad ega miis
kas olgu naine või miis.
2. See roheline silt ja kuldsed tähed
sääl kõrgel üleval,
nad hiilgavad kui taivatähed
sääl monopoli ukse pääl.
3. Sääl kalarannas paadi all
puul soru viina iis,
ja saianaase tütar Mann
sii armastas mind tõest.
4. Mul maja Mardi uulitsal
ja tuba üsna uus,
mul korter tõise korra pääl
ja korter number kuus.
5. Mul toas om tore mööbelvärk
ja aknal kardin iis,
siin sohva pääl ma armastan
kui oled rahamiis.
6. Mul mamma seitse lehmä piäb
ja papa vabrikant,
mul õde ülikoolis käib
aga vend on voorimiis.
7. Mul õde Narva linnas om
ta kannab kübarat,
ta tõistest kõige toredam
ja kõigil truist jääb.

RKM II 64, 267/9 (99) < Rõuge khk., Alaküla k., Kalda t. < Setumaa, Sagorje k. - Olga Jõgever < Marie Nutt, 64 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Sulase laul:
Kord elas ilmas sula Hans
Oma noore eä siis,
kos eäl ol'l'i pidu-pal'l,
vot seäl oli Hans ka miis.
Või kuule, Hans, ära ole narr,
sest pea kaob õnn.
:,:Hans ol'l'i ikka tubli poiss
ja naeris ah ha haa.:,:
Üks neiu, kes tal armsaks sai
ta näost nagu õis.
Ta minu pääle ikka kai,
kas kõndis ta või sais.
Ta käik ja kombe, eluviis
mu südamesse jäi.
:,:Lei endal rindu, kuule, Hants,
sest saab sul abikaas:,:
Üks noorsaks tul'l'i nobedast,
tont teadis, kes ta ol'l,
ja meelitas nii mahedast
mu neiut nagu ul'l.
Ta järel neiut jooksid kõik
ja minu oma ka.
:,:Ei läinud aastat pooltegi
jäi näiust ilma ma.:,:
Seepääle minu meel ja vaim
nii väga nukraks jäi
ja närtsma nakas elutaim
seda tegi kadaksaks.
Ma otse endale rõõmustust
kos iial pidu-pal'l,
:,:ei leidnud kuskilt kustutust,
jäi kurvaks vaene Hans.:,:
Siis kurat kõrvalt kihutas,
mis muud kui surma end,
mul surmariista juhatas,
või see oli vilets vend.
Ma mõtli, nüüd om viimne tund
ja säätsin valmis kõik,
:,:sõs hää vaim kõrvalt ütles mul:
"Hans, ära ole narr".:,:
See Hans oli küpses keedetud
küll kümne katla sees
ja ilmas palju petetud,
sest on tal silmad vees.
Nii päeväst päevä elan ma,
läen õhtul tudule,
:,:kui tuleb kurbtus kurnama,
sõs vilistan traraa.:,;
Vennalt kuulnud.

RKM II 64, 273/4 (103) < Rõuge khk., Alaküla k., Kalda t. < Setumaa, Sagorje k. - Olga Jõgever < Marie Nutt, 64 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Ussõ läts nigu upin
:,:ussõ läts:,: nigu upin.
Murul käve nigu muna,
:,:Murul käve:,: nigu muna .
Veli tuli sõjast kodu
:,:Veli tuli:,: sõjast kodu.
Veli küsse, milles sul muru mudane.
:,:Veli küsse:,: milles sul muru mudane.
Tarõ esik tahmano
:,:Tarõ esik:,: tahmano.
Selle mul muru mudanõ
:,:Selle mul:,: muru mudanõ.
Tarõ esin tahmanõ
:,:Tarõ esin:,: tahmanõ.
Tuhat hobõst tulba küllen,
:,:Tuhat hobõst:,: tulba küllen.
Sada hobõst saina küllen
:,:Sada hobõst:,: saina küllen.
Mul om kuue kuvvõ kosja,
:,:Mul om kuue:,: kuvvõ kosja.
Nädalila viie viina
:,:Nädalila:,: viie viina.

RKM II 64, 274 (104) < Rõuge khk., Alaküla k., Kalda t. < Setumaa, Sagorje k. - Olga Jõgever < Marie Nutt, 64 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
:,:Ketra mu Manni:,:
:,:Ketra Manni, ema tüdi:,:
:,:Ma lä-än hummen:,:
:,:Ma lä-än hummen Võru liina:,:
:,:Säält toon sulle uue voki:,:
:,:Kauplen pääle suure saia:,:
Esä laulis.

RKM II 64, 274/7 (105) < Rõuge khk., Alaküla k., Kalda t. < Setumaa, Sagorje k. - Olga Jõgever < Marie Nutt, 64 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
:,:Ei olnud jõulupühad viil
kui kosjasõit mul ol'l'i iis:,:
refr.: Tilla lilla nüüd ma tian
ja ka Leenast lugu pian.
:,:Perenaist mul ol'l'i vaja,
muidu hukka lääb mu maja:,:
:,:Oru Leeni ilus neiu,
teda kosiks iga peiu:,:
:,:Mõtlesin, kui ohjad võtsin,
Oru talu poole sõitsin:,:
:,:Kui see sõit mul häste läheb,
Leeni minu naeseks saab:,:
:,:Eks ma talle miski kingi,
mõtlesin nii ümbreringi:,:
:,:Juba paistis Oru talu
läbi kena kasesalu:,:
:,:Varsti ol'l'i Oru õues,
süda kärmest põksus põues:,:
:,:Oru taat mul vastu tul'l'i,
sõbralik ja lahke ol'l'i:,:
:,:Aitas hobust kinni köita,
ütles: "Siin võid aigu viita:,:
:,:Küll sul uhke hobu, saan,
arvan vist on kosja plaan:,:
:,:Tule nüüd, sind tuppa viin,
ole nagu kodus siin.":,:
:,:Leenike mul vastu ruttas,
õrnalt käest mul kinni võttis:,:
:,:Ütles: "Tule tagapoole
ega tõisi sääl ei ole:,:
:,:Ütle, kuidas siia said,
mis ka uudist ühes tõid?":,:
:,:Sõs jo sain ma vähe julgust,
kohe tegin asjal algust:,:
:,:"Pea tulevad ju pühad,
kuhu aega viitma lähed?":,:
:,:Rääkisin, mis kodus vaja,
muidu on ju tühi maja.:,:
:,:Kena laualambi valgel
nägin puna Leeni palgel.:,:
:,:Taat ka meie seltsi tul'l'i,
kõigega ta rahul ol'l'i:,:
:,:Võtsin taskust välja veini,
joome, nüüd pean viima Leeni:,:
:,:Aime kõigest asjust juttu,
pulmadest jo polõ ruttu:,:
:,:Enne on siin paljo tarvis,
pulma ajaks teha valmis.:,:
:,:Tarvis linnast riiet osta,
valmis õmmelda nüüd lasta.:,:
:,:Varsti veinipudel tühi,
Oru taadil saie põhi.:,:
:,:"Homme olen jälle siin,
sõs ma Leeni linna viin.":,:
:,:Ol'l'i väga vaikne tuul,
hobu traavis nagu kuul.:,:
:,:Ollime siis Pihkva linnas,
kos oli palju poote linnas.:,:
:,:Leeni ütles: "Ma ei tea,
kust on kaupa osta hea.":,:
:,:-"Vaata, ma seon hobu kinni,
eks me vaatama sõs kõnni.":,:
:,:Sääl, kos uulits ime lai,
Leeni aknast sisse kai.:,:
:,:Ütles: "Tule vaata imet,
küll siin ootab siid ja samet":,:

RKM II 65, 247/8 (1) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. - Silvia Porosson, Anatoli Garshnek < Alma Keem, 59 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Pruudipärja laul.
/Noodid./
Me pruudipärga punume
need kallid roosi õied
(vahest) need kallid roosililled.
Refr. Ilus, haljas,
ilus haljas pruudipärg.
Pruut ketras seitse aastat
küll lõnga värtnal valmis.
Refr. Ilus, haljas ... jne
Küll hõbemet nii peenikest
ta ehteks kudus valmis.
Refr. Ilus, haljas, jne
Lauliku jutu järele lauldi seda laulu 50 aastat tagasi ja varemgi. Seda mängiti nii, et tehti tsõõri. Noorpaar oli ringi sees ja selle lauluga võeti pärg ära. Selle järele panti tanu pähe. Pärg tehti "puhtamast mirdi ossakõsist". Ka laulikule on seda laulu pulmapäeval lauldud.

RKM II 65, 249/51 (3) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. - Silvia Porosson, Anatoli Garshnek < Teodor Marjak, 57 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Vanapiiga 30. a. juubeli laul.
Noodid.
Arvan päevi, ootan aega,
olen magand ma,
et ju kolm kord kümme aastat
elan teadmata.
Eila veel kui ema põlvõl
oleks istund ma,
tähti aabitsasse torkind,
mängind kukega.
Eila veel kui koolist tulles
suure armuga
oleks nagu poisi ümber
kinni võtnud ma.
Eila veel ja täna täna
põleb musuke,
mis ta õhtul koju minnes
andis minule.
Aivan päevi, ootan aega,
olen magand ma,
et ju kolm kord kümme aastat
elan teadmata,
katsun paljast pealage,
elu petab ehk -
hirmus rinnus tõuseb üles
juba hauale.
Nüüd ma seisan siin ja vaatan
nagu rändaja,
teede lahkmel pisar silmas
ilma koduta.
Aita isa, et mu elu
viimsel poolel veel
võiks su meele järel olla
siin mu kurval teel.

RKM II 65, 251/3 (4) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. - Silvia Porosson, Anatoli Garshnek < Teodor Marjak, 57 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Naabri Mann.
/Noodid./
:,: Naabri Mann oli imeilus,
küll ta käis aga poistevalus. :,:
:,: Ükskord aknast vaatas, nägi -
ukse ees kui sõjavägi. :,:
:,: Mõned neist olid päris kuld,
seljas kõigil kroonu kuued. :,:
:,: Manni ukse lahti tegi,
sisse marssis sõjavägi. :,:
:,: Mann oli sängis pikali
kui teda läbi nikuti. :,:
:,: Poistel targad sõnad tulid,
Jaskaga nad tülis olid. :,:
:,: Tahtsid Jaskat maha lüüa,
kondid kostiks koju viia. :,:
:,: Jaska hõikas: "Lase tulla,
näeme, kes neist vannub alla!" :,:
:,: Võttis nurgast ahjuroobi,
andis kõigil selga hoobi. :,:
:,: Kui ta kõik sealt välja kluhvis,
ise Manni juurde rühkis. :,:
:,: Manni tundis nikunälga,
jälle kargas Jaska selga. :,:
:,: Jaska nägi et tal passis,
juurikani sisse laskis. :,:

RKM II 65, 253/5 (5) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. - Silvia Porosson, Anatoli Garshnek < Teodor Marjak, 57 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Mu naisuke.
/Noodid./
Mu naisuke kui inglike
ta oskab tantsu keeru -
ta tõstab jala kõrgele
ja laseb mulle peenikest labajalavalssi,
mis ial tal läe võlssi.
Mu naisuke kui inglike
ta ärkab vara tunnil
ja kõige armsam temale
on minu suured mustad
lüpsilehmad,
neid tema hool on lüpsta.
Kui panen piipu põlema,
siis tarvitan ma tikku
ja jälle minu naisuke
ta annab mulle
nisujahu kooki -
see kõige parem sööki.
Kui kõrtsist koju tulen ma,
siis mängin mõnda pussi
ja jälle minu naisuke
ta annab mulle
nuumhärja liha -
see kinnitab mu keha.
Kui söök mul laual tuuakse
siis auravad nad tossu
ja jälle minu naisuke
ta laskis mulle
pudel napsu tuua,
et kõhurohtu juua.
Kui ükskord ära suren ma,
siis leinavad mind mitu
ja jälle minu naisuke
võib mulle haua pääle
sinililli tuua
ja ka veel tervist juua.

RKM II 394, 259/60 (21) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kuidas levisid okupatsiooni ajal kehtivale korrale vastased laulud ja ütlemised.
Võrumaal levisid laulud suusõnaliselt peaasjalikult simmanitel. Tantsimine oli küll kõvasti keelatud, kuid noored tulid kokku, mängiti akordioni või lõõtspilli ja lauldi ning tantsiti. Tavaliselt käis ringi puskaripudel ja see tegi keelepaelad lahti. Siis vanemad inimesed ajasid juttu ja rüüpasid puskarit, noored tantsisid ja laulsid kõik. "Kuniks elu!" oli paljudel mobilisatsioonist kõrvale hoidunud poiste loosungiks ja tüdrukutel samuti.
Laulud levisid ka käsikirjalistes kladedes, mis olid väga populaarsed.
Paljud noormehed püüdsid mobilisatsiooni eest Soome põgeneda. Kuid sinnagi said ainult need, kellel oli tsaariaegseid kuldmünte. Muu raha ei maksnud. Peale kuldmüntide tuli veel Soome sõidu organiseerijaid "määrida" - viia siga, muidugi tapetult, võid ja muud söögikraami.

ERM 151, 3 < Rõuge khk. - Alide Tirol (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Laulud on saadud Katri Häide käest, Nursi vallast Nilbe külast, Häide talust, 71. a. vana. Omal noorepõlve ajal mõisas teol käinud. Teol on väga palju lauldud. Kui teol kaks küla ligistiku tööd teinud, kõlanud hommikust õhtuni pilke ja sõimulaulud. Sõimati ainuld lauldes, elajatega võreldes. Pilkes püüti üksteisest üle olla. Kui oli kurbust - lauldi, rõõmu - lauldi.

ERM 151, 47 < Rõuge khk. - Alide Tirol (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Laulud on Katri Märtinsoni käest, 83 a. vana. Haanja vall., Taudsa küll. Minu küsimise pääle, kust on ta need laulud õpinud: "Teol pikka pingi pääl!"

ERM 151, 55 (7) < Rõuge khk., Haanja v., Taudsa k. - Alide Tirol < Katri Märtinson, 83 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
12 rehelist olnud ikka korraga mõisas reht peksmas. Kootide taktis lauldud.
Rehelaul.
Maale pessa musta rehe leelo.
Aja maale haganatse leelo.
Jää ei udsu otsa pääle leelo.
Rehe põrmu põrmandale leelo.
Udu jääs usse pääle leelo.
Rehe põrm põrmandale leelo.

ERM 151, 131/3 (5) < Rõuge khk. - Alide Tirol (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Ilma kelmus väga helle
Kuulutab sest õnne meile
Et kes oma usku jättab
Vahtsest venne usku võttab
Selle hengel maad siis andas
Mõisa orjus maha pandas
Sis ma seda nouvu võtti
Omma usku maha jätti
Venne preestri mano aste
Omma tahtmist teeda andse
Sis ta minno ära ristse
Venne usku mehes tõstse
Venne rist mul kaala panti
Ja mul venne nime anti
Kui jo oli ära ristid
Venne usku mehes tosted
Sis ma seda hätta kuulse
Vaene süda niida kaibse
Nüüd see kurat minu petse
Oma võrgu sisse võtse
Sis kui mina kodo lätsi
Omma hätta naisel kaibsi
Sis sääl süda valust liiku
Silma pisarid täl tsilku
Ikeh ütel veel neid sõnnu
Usku ma ei anna ära
Usku on minu hengel vaja
Selle laulu pärast on 30 aastad tagasi küladest ja Võrust palju inimeisi kinni viidud ja otsimisi toime pantud.

ERM 151, 141 < Rõuge khk. - Alide Tirol (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
42 õnnetud päeva.
Jaanuaril 1. 11. 12. 18. 23. 25.
Veebruaril 8. 16. 17. 19.
Märtsil 1. 3. 12. 13. 17.
Aprillil 1. 3. 12. 15. 23.
Mai 8. 10. 17.
Juunil 1. 3. 17.
Juulil 1. 7. 12.
Augustil 1. 3. 14.
Septembril 15. 18. 30.
Oktoobril 11. 15.
Novembril 11. 17.
Detsembril 1. 7. 17.
Kõige õnnetumad päevad:
1. aprillil on Juudas sündinud, kes Õnnistegija ära andis.
3. märtsil on Õnnistegija ära müüdud.
17. augustil on Kurat taevast maha visatud.
1. detsembril on sodoma ja komora linn ära hävitadud.

RKM II 148, 243/4 (16) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Oja ääres
1. Oja ääres puude vilus
lillerikka aasa pääl
leidsin lille, mis nii ilus,
ei ta sarnast polegi.
2. Lille ilu ihaldades
ligemalle läksin ma,
kätt saal välja sirutasin,
tahtsin lille noppida.
3. Aga rohust rooma välja
uss ja ütles minule:
"Ära ligemale astu,
ta ei õitse sinule."

RKM II 148, 245 (18) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Miks sa nutad?
Mees:
Mis sa nutad, mis sul viga,
minu kallis naisuke?
Kas sul puudub puhast leiba
või ei armasta sa mind?
Naine:
Mul ei puudu puhast leiba,
sa ei ole armas mul.
Mees:
Miks siis võtsid mulle tulla,
kui ei olnud armas sul?
Naine:
Vanemad mind sulle sundsid
vastu tahtmist minema.
Mees:
Lahutagem sängi riided,
laulatuse sõrmused.

RKM II 173, 84 (8) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Salm
Vanatütruk, rõipõluu'.
Sa piat Reoli suu pääle minemä.
Suvõl viise nõgõlma,
talvõl lummõ sõgõlma.

RKM II 173, 139/53 (73) < Rõuge khk., Haki k., Tealase k. - Kalev Kalkun < kogujalt, Salme Lepp, s. 1897, Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pulmakommetest
"Rahvapärimuste Kogujas" nr 3 leidub peatükk "Jälgigem tänapäeva rahvakommete kujunemist!"
Katsun siin anda ülevaate mõningatest pulmakommetest ja kujunemistest nii oma tähelepanekute kui ka vanemate inimeste jutustuste järgi.
Kõigepealt pulma kutsumine. Vanemad inimesed räägivad, et vanasti olevat kutsunud pulma pruut oma ja peigmees oma sugulased (ka "üle aia'" ja "piirimehe'") ise suusõnaliselt. Üks tüdruk olevat kutsunud: "Tulkõ, no tulkõ meile pulma! Ku teil pulma' omma', läämi' mii' katõgeisi!" Keskealised räägivad, et pulma käisid kutsumas peigmees ja pruut koos.
Nüüd kutsutakse pulma sugulased, sõbrad, naabrid kutsekaartidega. Enamasti on need kõik ühtemoodi ehk nagu öeldakse: "Ühe liistu järgi." Toon kutsekaardi teksti:
Lgp. see ja teine abikaasaga (mõnikord ka perekonnaga)!
Palume teie lahket (mõnes ka austavat) osavõttu meie laulatusest (registreerimisest), mis toimub sel ja tol kellaajal s.a. selles ja tolles paigas (laulatuse puhul kiriku nimetus) ja sellele järgnevast koosviibimisest selles ning tolles kohas.
Jaanikuul (pruut)
(Heinakuul) (peigmees) (nimed)
jne.
Kingitusteks olevat vanasti olnud peamiselt toidud: kints liha, süldid, pudrud, pasteedid, harvemini saiad, koogid, mis olid olnud kottides ja mis pulmakoti nimetust olid kandnud. Pulmakotid olevat viidud sahvrisse ja neid kogunenud päris palju. Kuid oli kingitud ka lusikaid (muidugi puust) ja muid tarberiistu.
Nüüd viiakse kingitustena tordid, munakoogid ja elus vajaminevaid asju: portfelle, kingi, riideid, käterätte, laudlinu (enamus plastmassist), serviise. Ühes kohas viidi kingituseks suur pesuvann. Teises paigas jälle lapsevanker elusuuruse nukuga.
Kohale jõudmisel viiakse tordid kööki, et neid saaks lauas kasutada. Muud kingitused antakse kätte pidulikult peo keskel.
Kingituse järgi ei ole kombeks määrata toojate jõukust, kuna seda ise teatakse, küll aga heldust: see tõi kallima kingituse, aga see tõi odavama, kui oleks saanud.
Pulmade ja noorpaari auks püstitatakse auväravad (au värte, auvärja') nendele kohtadele, kust on oodata noorpaari läbisõitmist. Auväravad on tavaliselt nii tehtud: üks kask on köidetud ühelpool, teine teiselpool teed maasse löödud kepi külge ja ladvad on kokku köidetud. Üles on riputatud plakat: "Elagu noorpaar!" või "Õnne algavaks ühiseks eluks!"
Kui on näha, et noorpaar sõidab, pannakse auvärava alla keset teed laud, nii et auto (tavaliselt sõidab noorpaar laulatuselt või registreerimiselt "pulmatarõ manu'" sõiduautoga, rahvas aga natuke hiljem veoautoga) mööda ei saa sõita ja ei lasta enne läbi, kui auvärava tegemise eest lauale pannakse pudel "kangemaga". Tavaliselt on selliseid auväravaid 3-4, aga mõnikord kuni kuus. Ja iga värava eest tuleb anda pudel! Sellega on seletatav, et katsutakse autoga kõrvalt mööda sõita.
"Pulmatarõ man" oodetakse pruutpaari saabumist ammu. Kuid neid ei lasta enne läbi, kui nad on "eksami" sooritanud. Ühes pulmas toimus see järgmiselt: muidugi oli ka siin auvärav (kuid ilma "pudelita"), mille ees ootas pruuti-peigmeest kirju seltskond. Kõige ees oli üks jändrik oksadest läbikasvanud puunott logiseva kirvega kõrval. Peigmees pidi paku kasvõi pooleks lööma.
Kuid veel keerulisem "eksam" seisis pruudil ees. Ta pidi kiigutama "last" puuoksa külge riputatud "hällis", keelama "koera", kes talle kuudist kallale tahtis karata, võtma üle voki, et näidata kuidas sellel kedrata.
Maas oli kõhuli "lammas", kasukas nii seljas, et karvane pool väljapoole. Jalad olid tal kinni seotud. Seljal olid käärid, millega pruut pidi "lammast" pügama.
Kuid see ei olnud veel kõik. Talle anti üks räbal, mis kunagi sukk oli olnud ning kästi üles otsida nõel ja lõng ja parandada "sukk". Pika otsimise järel leidiski ta puutüve sisse torgatud nõela, millel oli järel nöör, mis oli ennem köie kui lõnga moodi. Kirjeldatud "eksam" oli pulmas, mis toimus 1962. a. talvel.
"Eksameid ei pea pruut lõpuni tegema, vaid peab näitama, et oskab vastavat tööd teha."
Kui "eksam" lõppenud, lastakse noorpaar läbi ja talle soovitakse õnne. Üha enam leviv õnnitlemise viis on õnnesoovi avaldamine rajooni ajalehes.
Kui sööma hakatakse, loetakse rohkem moe pärast söögipalvet, mis mõnikord on selline:
Oh, armas jumal, anna sa,
et suurem pala mulle saaks
ja libedasti alla läeks.
A'amen!
Söömise vahele lauldakse laule, peetakse kõnesid. Laulud on harva vaimulikud, tavaliselt ilmalikud: "Minge üles mägedelle...", "Üks kask meil kasvas õues...", "Mul meelen kuldnõ kodukotus...", "Kui Kungla rahvas kuldsel aal...", "Kuldrannake, kuldrannake, mil jõuab laev su kaldale...". Tingimata lauldakse nalja-, pulma- ja isamaalaule: "Ma lõbus õllepruulija...", "Metsa läksin ma ja metsa läksid sa...", "Marike läks seenele, Jüri jooksis järele...", "Mu isamaa on minu arm...", "Kas tunned maad..." jne, jne.
Lauldakse ka traditsioonilist "Mis tii' tiite, mis tii tiite, tõsõ laua rahvas?", kus üks laudkond küsib ja teine vastab. Üks laulab kas küsimuse või vastuse ees, teised kordavad. Kui küsimused raskeks lähevad, et "tõsõ laua rahvas" vastata ei oska, lauldakse: "Jänni jäite, jänni jäite, tõsõ laua rahvas! Köki-möki, köki-möki, tõsõ laua rahvas!"
Pulmade pikkus on väga erinev. Vanasti olevat vanemate inimeste vanavanavanemate pulmad kestnud nädala. Nüüd pikemad algavad ühe päeva õhtupoolikul ja lõpevad kolmanda päeva hommikul.
Lähedal elavad inimesed muidugi ei ole nii kaua seal - kodus on ka talitusi. Mõned lähevad tagasi pidu lõpetama peale koduskäiku. Vanasti sellist kommet ei olevat olnud, et kui ära tuldi, siis veel enam tagasi mindi.
Nüüd, kus mul see kirjutis lõpule jõudmas on, leidsin oma varasematest üleskirjutustest ka materjali pulmade kohta.
"Vanasti käidud kosjas reedel. Kosilasega olevat kaasas olnud veel "kos´aesä." Puul päävä anti õpõtaja man üles ja pühäpäävä hõigati kantslist maha'," pajatab jutustaja.
See, et pruut külas abiellumisest teatamas ja pulma kutsuma käies ka andameid kogus, olevat "otsani vana kommõ'." Talle olevat antud "sukapailu, võid, pailu, palmigit".
Vanasti peetud pulmad nii pruudi kui ka peigmehe pool, kuid siis ainult peigmehe pool. Kirikusse viidi "sajaga", sealt mindi peigmehe poole. Mõnikord oli osa läinud saajaga kirikusse ja osa vakaga peigmehe poole.
"Pulmakott" viidi ainult selle poole, kelle poolt oli pulma kutsutud.
Vanasti käinud pulmades lapulised: kontjalamehed ja kontvõõrad, kes teinud igasuguseid tempe. Ka neile antud ikka midagi. Minema ikka ei aetud.
Pruut loeti naiseks mitte laulatusest, vaid tanutamisest ehk nagu meil vanad inimesed ütlevad, "pääväse päätämisest" või "roosikrandsi maha' mängmisest." "Pääväse päätämisega" kaasnes laul. Üks pulmas lauldavatest lauludest oli selline:
"Illus hal´as,
illus hal´as om mu pruut!
Pruut kedrass säidse aastat
kuldlanga Vändral valmiss.
Ku säidse aastat müüdä sai,
sõs tulle peiu kodu.
Ja et tää pulma' üten tõi,
sõs pär´ä pärib neiu."
Kui algas söömine, siis oli korjatud kaussi mõrsjale "kulbiraha". Igaüks pandnud nii palju kui võimalik. Ja lõpuks katsnu kirjeldada pulmatoite, milleks olid sült, jahe pudõr, sõira peesütüs, silmiga pudõr, kohupiim, võid keskel, klimbi', vedelä kapsta, liha seen, vorsti', liha man. Pääle servädä tetti õlu', mitä kutsuti "toobi õlu'". Viin olle kah.
Jahe pudõr sai niimuudu, et võeti sälgroodsuluu' ja küleluu', kos laih liha külen oll ja raoti piinüs. Sõs panti kiimä ja surmit kah sekkä. Tuud süüdi külmält.
Sõirapeesütüs sai niimuudu, et võeti, tetti kohupiimäst (ega sõs munnõ kiä panõ-õs) sõir paar nädälät enne pulmi valmis ja kuivatõdi är´. Ja ku' pulmalise kuun olli, panti piim kiimä, sõira kah sisse - ja oligi sõirapeesütüs. Koori' kartoli' är´, katlalõ kiimä, lasõ' jahhu kah pääle - saa silmiga pudõr. Nii tutvustab vanu pulmatoite M. Kirbits.
Pulmaleibadest räägib S. Lepp: "Pulman olli rüäleib, peenüleib, sai. Peenüleib tetti rüä püüdlist. Püüdlit hautõdi, sõs hapatõdi 3 päivä, sõs klopiti. Tuu sai põh´atu hää.
Nüü olõ-õi' ostõtul peenüleeväl säänest maikugi man."
See olekski siis kõik, mis ma pulmadest ja pulmakommetest tean.
Lisan sellele veel M. Kirbitsalt kuuldud vanasõna:
"Rikka surm ja vaesõ inemise pulma' omma' kaugõlõ kuulda'."

RKM II 173, 139/53 (73) < Rõuge khk., Haki k., Tealase k. - Kalev Kalkun < kogujalt, Salme Lepp, s. 1897, Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pulmakommetest
"Rahvapärimuste Kogujas" nr 3 leidub peatükk "Jälgigem tänapäeva rahvakommete kujunemist!"
Katsun siin anda ülevaate mõningatest pulmakommetest ja kujunemistest nii oma tähelepanekute kui ka vanemate inimeste jutustuste järgi.
Kõigepealt pulma kutsumine. Vanemad inimesed räägivad, et vanasti olevat kutsunud pulma pruut oma ja peigmees oma sugulased (ka "üle aia'" ja "piirimehe'") ise suusõnaliselt. Üks tüdruk olevat kutsunud: "Tulkõ, no tulkõ meile pulma! Ku teil pulma' omma', läämi' mii' katõgeisi!" Keskealised räägivad, et pulma käisid kutsumas peigmees ja pruut koos.
Nüüd kutsutakse pulma sugulased, sõbrad, naabrid kutsekaartidega. Enamasti on need kõik ühtemoodi ehk nagu öeldakse: "Ühe liistu järgi." Toon kutsekaardi teksti:
Lgp. see ja teine abikaasaga (mõnikord ka perekonnaga)!
Palume teie lahket (mõnes ka austavat) osavõttu meie laulatusest (registreerimisest), mis toimub sel ja tol kellaajal s.a. selles ja tolles paigas (laulatuse puhul kiriku nimetus) ja sellele järgnevast koosviibimisest selles ning tolles kohas.
Jaanikuul (pruut)
(Heinakuul) (peigmees) (nimed)
jne.
Kingitusteks olevat vanasti olnud peamiselt toidud: kints liha, süldid, pudrud, pasteedid, harvemini saiad, koogid, mis olid olnud kottides ja mis pulmakoti nimetust olid kandnud. Pulmakotid olevat viidud sahvrisse ja neid kogunenud päris palju. Kuid oli kingitud ka lusikaid (muidugi puust) ja muid tarberiistu.
Nüüd viiakse kingitustena tordid, munakoogid ja elus vajaminevaid asju: portfelle, kingi, riideid, käterätte, laudlinu (enamus plastmassist), serviise. Ühes kohas viidi kingituseks suur pesuvann. Teises paigas jälle lapsevanker elusuuruse nukuga.
Kohale jõudmisel viiakse tordid kööki, et neid saaks lauas kasutada. Muud kingitused antakse kätte pidulikult peo keskel.
Kingituse järgi ei ole kombeks määrata toojate jõukust, kuna seda ise teatakse, küll aga heldust: see tõi kallima kingituse, aga see tõi odavama, kui oleks saanud.
Pulmade ja noorpaari auks püstitatakse auväravad (au värte, auvärja') nendele kohtadele, kust on oodata noorpaari läbisõitmist. Auväravad on tavaliselt nii tehtud: üks kask on köidetud ühelpool, teine teiselpool teed maasse löödud kepi külge ja ladvad on kokku köidetud. Üles on riputatud plakat: "Elagu noorpaar!" või "Õnne algavaks ühiseks eluks!"
Kui on näha, et noorpaar sõidab, pannakse auvärava alla keset teed laud, nii et auto (tavaliselt sõidab noorpaar laulatuselt või registreerimiselt "pulmatarõ manu'" sõiduautoga, rahvas aga natuke hiljem veoautoga) mööda ei saa sõita ja ei lasta enne läbi, kui auvärava tegemise eest lauale pannakse pudel "kangemaga". Tavaliselt on selliseid auväravaid 3-4, aga mõnikord kuni kuus. Ja iga värava eest tuleb anda pudel! Sellega on seletatav, et katsutakse autoga kõrvalt mööda sõita.
"Pulmatarõ man" oodetakse pruutpaari saabumist ammu. Kuid neid ei lasta enne läbi, kui nad on "eksami" sooritanud. Ühes pulmas toimus see järgmiselt: muidugi oli ka siin auvärav (kuid ilma "pudelita"), mille ees ootas pruuti-peigmeest kirju seltskond. Kõige ees oli üks jändrik oksadest läbikasvanud puunott logiseva kirvega kõrval. Peigmees pidi paku kasvõi pooleks lööma.
Kuid veel keerulisem "eksam" seisis pruudil ees. Ta pidi kiigutama "last" puuoksa külge riputatud "hällis", keelama "koera", kes talle kuudist kallale tahtis karata, võtma üle voki, et näidata kuidas sellel kedrata.
Maas oli kõhuli "lammas", kasukas nii seljas, et karvane pool väljapoole. Jalad olid tal kinni seotud. Seljal olid käärid, millega pruut pidi "lammast" pügama.
Kuid see ei olnud veel kõik. Talle anti üks räbal, mis kunagi sukk oli olnud ning kästi üles otsida nõel ja lõng ja parandada "sukk". Pika otsimise järel leidiski ta puutüve sisse torgatud nõela, millel oli järel nöör, mis oli ennem köie kui lõnga moodi. Kirjeldatud "eksam" oli pulmas, mis toimus 1962. a. talvel.
"Eksameid ei pea pruut lõpuni tegema, vaid peab näitama, et oskab vastavat tööd teha."
Kui "eksam" lõppenud, lastakse noorpaar läbi ja talle soovitakse õnne. Üha enam leviv õnnitlemise viis on õnnesoovi avaldamine rajooni ajalehes.
Kui sööma hakatakse, loetakse rohkem moe pärast söögipalvet, mis mõnikord on selline:
Oh, armas jumal, anna sa,
et suurem pala mulle saaks
ja libedasti alla läeks.
A'amen!
Söömise vahele lauldakse laule, peetakse kõnesid. Laulud on harva vaimulikud, tavaliselt ilmalikud: "Minge üles mägedelle...", "Üks kask meil kasvas õues...", "Mul meelen kuldnõ kodukotus...", "Kui Kungla rahvas kuldsel aal...", "Kuldrannake, kuldrannake, mil jõuab laev su kaldale...". Tingimata lauldakse nalja-, pulma- ja isamaalaule: "Ma lõbus õllepruulija...", "Metsa läksin ma ja metsa läksid sa...", "Marike läks seenele, Jüri jooksis järele...", "Mu isamaa on minu arm...", "Kas tunned maad..." jne, jne.
Lauldakse ka traditsioonilist "Mis tii' tiite, mis tii tiite, tõsõ laua rahvas?", kus üks laudkond küsib ja teine vastab. Üks laulab kas küsimuse või vastuse ees, teised kordavad. Kui küsimused raskeks lähevad, et "tõsõ laua rahvas" vastata ei oska, lauldakse: "Jänni jäite, jänni jäite, tõsõ laua rahvas! Köki-möki, köki-möki, tõsõ laua rahvas!"
Pulmade pikkus on väga erinev. Vanasti olevat vanemate inimeste vanavanavanemate pulmad kestnud nädala. Nüüd pikemad algavad ühe päeva õhtupoolikul ja lõpevad kolmanda päeva hommikul.
Lähedal elavad inimesed muidugi ei ole nii kaua seal - kodus on ka talitusi. Mõned lähevad tagasi pidu lõpetama peale koduskäiku. Vanasti sellist kommet ei olevat olnud, et kui ära tuldi, siis veel enam tagasi mindi.
Nüüd, kus mul see kirjutis lõpule jõudmas on, leidsin oma varasematest üleskirjutustest ka materjali pulmade kohta.
"Vanasti käidud kosjas reedel. Kosilasega olevat kaasas olnud veel "kos´aesä." Puul päävä anti õpõtaja man üles ja pühäpäävä hõigati kantslist maha'," pajatab jutustaja.
See, et pruut külas abiellumisest teatamas ja pulma kutsuma käies ka andameid kogus, olevat "otsani vana kommõ'." Talle olevat antud "sukapailu, võid, pailu, palmigit".
Vanasti peetud pulmad nii pruudi kui ka peigmehe pool, kuid siis ainult peigmehe pool. Kirikusse viidi "sajaga", sealt mindi peigmehe poole. Mõnikord oli osa läinud saajaga kirikusse ja osa vakaga peigmehe poole.
"Pulmakott" viidi ainult selle poole, kelle poolt oli pulma kutsutud.
Vanasti käinud pulmades lapulised: kontjalamehed ja kontvõõrad, kes teinud igasuguseid tempe. Ka neile antud ikka midagi. Minema ikka ei aetud.
Pruut loeti naiseks mitte laulatusest, vaid tanutamisest ehk nagu meil vanad inimesed ütlevad, "pääväse päätämisest" või "roosikrandsi maha' mängmisest." "Pääväse päätämisega" kaasnes laul. Üks pulmas lauldavatest lauludest oli selline:
"Illus hal´as,
illus hal´as om mu pruut!
Pruut kedrass säidse aastat
kuldlanga Vändral valmiss.
Ku säidse aastat müüdä sai,
sõs tulle peiu kodu.
Ja et tää pulma' üten tõi,
sõs pär´ä pärib neiu."
Kui algas söömine, siis oli korjatud kaussi mõrsjale "kulbiraha". Igaüks pandnud nii palju kui võimalik. Ja lõpuks katsnu kirjeldada pulmatoite, milleks olid sült, jahe pudõr, sõira peesütüs, silmiga pudõr, kohupiim, võid keskel, klimbi', vedelä kapsta, liha seen, vorsti', liha man. Pääle servädä tetti õlu', mitä kutsuti "toobi õlu'". Viin olle kah.
Jahe pudõr sai niimuudu, et võeti sälgroodsuluu' ja küleluu', kos laih liha külen oll ja raoti piinüs. Sõs panti kiimä ja surmit kah sekkä. Tuud süüdi külmält.
Sõirapeesütüs sai niimuudu, et võeti, tetti kohupiimäst (ega sõs munnõ kiä panõ-õs) sõir paar nädälät enne pulmi valmis ja kuivatõdi är´. Ja ku' pulmalise kuun olli, panti piim kiimä, sõira kah sisse - ja oligi sõirapeesütüs. Koori' kartoli' är´, katlalõ kiimä, lasõ' jahhu kah pääle - saa silmiga pudõr. Nii tutvustab vanu pulmatoite M. Kirbits.
Pulmaleibadest räägib S. Lepp: "Pulman olli rüäleib, peenüleib, sai. Peenüleib tetti rüä püüdlist. Püüdlit hautõdi, sõs hapatõdi 3 päivä, sõs klopiti. Tuu sai põh´atu hää.
Nüü olõ-õi' ostõtul peenüleeväl säänest maikugi man."
See olekski siis kõik, mis ma pulmadest ja pulmakommetest tean.
Lisan sellele veel M. Kirbitsalt kuuldud vanasõna:
"Rikka surm ja vaesõ inemise pulma' omma' kaugõlõ kuulda'."

RKM II 173, 174/7 (32) < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. - Kalev Kalkun < laulualbumist (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kolhoosilaul.
Ümberringi mäed ja orud,
taadi-ridi-raa,
järvi üle mitme saja,
taadi-ridi-raa.
:,: See on Haanja mägismaa,
millest tahan jutusta. :,:
Ilu ei saa patta panda,
taadi-ridi-raa,
suuri saake ohvrilt võtta,
taadi-ridi-raa.
:,: Nii on lood meil "Munamäel"
"Tasujas" ja "Tammemäel".* :,:
Mõni asi veab viltu,
taadi-ridi-raa.
Tasane* see teeb vaid sõitu,
taadi-ridi-raa.
:,: Jutustada tahan ma,
tähele nüüd pane sa. :,:
Metsatööle, põhuveole,
taadi-ridi-raa,
aetakse kui mõisatööle,
taadi-ridi-raa.
:,: Brigadir on päris hull -
ei ta anna rahu mul. :,:
Mõni veab nahka päeval,
taadi-ridi-raa,
öösel aga tööle käib,
taadi-ridi-raa.
:,: Jaan, no astu rutuga,
hommik pea nüüd saabub ka. :,:
Normipäevi mõnel vähe,
taadi-ridi-raa,
arstitähti üle saja,
taadi-ridi-raa.
:,: Koobak, olen haige vist,
anna tööst mul vabastust. :,:
Raha saame üsna vähe,
taadi-ridi-raa,
turule viib mõni nahka,
taadi-ridi-raa.
:,: Kauplema peab kõigega,
muidu läbi küll ei saa. :,:
Revisjon on tööst meil väsind,
taadi-ridi-raa,
kevad äratab nad üles,
taadi-ridi-raa.
:,: Keera käised ülesse,
asu tööle kallale. :,:
Mitmed veavad vägikaigast,
taadi-ridi-raa,
kasvõi Munamägi paigast,
taadi-ridi-raa.
:,: Jüri, tõmba hoolega,
võit, see peab tulema. :,:
Lumi sulab, päike paistab,
taadi-ridi-raa,
maa meilt ootab käsi kärmeid,
taadi-ridi-raa.
:,: Külvama peab hoolega,
vili siis lööb mühama! :,:
* Kolhoosid Haanja 5-st kolhoosist.
* Võru rajooni TSN TK esimees.

RKM II 173, 183/6 (1) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Salme Lepp, s. 1897 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tõmpsit pikä' püksi' jalga.
Tõmpsit pikä' püksi' jalga,
võtsõt taadõvkaki sälgä.
Trullai-ruudi rallal-laa,
trullai-ruudi rallal-laa.
Võtsõt kõrdsist poolõ tuupi
kibõdat ja vihajuuki.
Trullai-ruudi rallal-laa,
trullai-ruudi rallal-laa.
Käändset sisse naabri käärul,
mõtlit: "Nüüd vii viina Leenul!"
Trullai-ruudi rallal-laa,
trullai-ruudi rallal-laa.
Tarrõ astõt, istõt anti,
kohvitassi laual kanti.
Trullai-ruudi rallal-laa...
Sina rääksid ääri-viiri,
alustasid jutunüüri.
Trullai-ruudi rallal-laa...
"Mul om kadund kana kirju
või om joosnu' teile varju?"
Trullai-ruudi rallal-laa...
Perepapa juttu mõistsõ
ja sul targalt ärä' kostsõ
Trullai-ruudi rallal-laa...
"Mul om kannu neli tükkü,
tuu ja säe nad sullõ ette.
Trullai-ruudi rallal-laa,
trullai-ruudi rallal-laa.
Kui sa võtat vanast liigist,
kaasavara saat sa kõigist.
Trullai-ruudi rallal-laa...
Lehmä saat ja lambakar´a,
pulma ajas tapa här´ä.
Trullai-ruudi rallal-laa...
Kui viil jummal annab päivi,
püüä ka viil merest kallu.
Trullai-ruudi rallal-laa...
Kupa' võtat noorõst liigist,
ilma jäät sa sellest kõigõst."
Trullai-ruudi rallalaa...
Kui mul noorõmbat ei anta,
jätä maha' vana tantõ.
Trullai-ruudi ralla-laa,
Trullai-ruudi ralla-laa.
Ta om vana kassi mooti,
kes tiib talvõl ahju vooti.
Trullai-ruudi ralla-laa,
trullai-ruudi ralla-laa.

RKM II 173, 186/9 (2) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Salme Lepp, s. 1897 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kord sõitis Piitre küläs.
Kord sõitsõ Piitre küläs sääl,
käis pruuti omal otsimas.
Valõriih, valõraah, valõrallala,
käis pruuti omal otsimas.
Kui Aru tuppa jõudsõ tää,
kolm neiud nägi oma ees.
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
kolm neiud nägi oma ees.
Kolm küsümist ma anna teil,
kes vastust tuu, see minul om.
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
kes vastust tuu, see minul om.
Mis pikemp om viil pikäst üüst,
mis sügävämb om mereviist?
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
mis sügävämb om mereviist?
Mis ohakast om terävämb,
kes kur´ast naisest õelamb om?
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
kes kur´ast naisest õelamb om?
Mis rohust rohilidsemb viil,
kes kur´ast naisest õelamb viil?
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
kes kur´ast naisest õelamb viil?
Kats õdõ jäid sääl mõtlõma,
kuid kolmas vastas kõrraga.
Valeriih, valõraah, valõrallalaa,
kuid kolmas vastas kõrraga:
"Arm pikemb om viil pikäst üüst,
põrgu sügävämb om mereviist.
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
põrgu sügävämb om mereviist.
Kiil ohakast om terävämb
ja kurat naisest õelamb om.
Valõriih, valõraah, valõrallala,
ja kurat naisest õelamb om.
Värm rohust rohildsemb viil
ja kurat naisest õelamb viil.
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
ja kurat naisest õelamb viil."
Sa olõt vastand õiõtõ,
mu oma saat sa olõma.
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
mu oma saat sa olõma.
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
mu oma saat sa olõma.
Sest ütlen, neiud, ikka teil:
teil olgu ikka kindel miil.
Valõriih, valõraah, valõ rallalaa,
teil olgu ikka kindel miil.
Ku peigmiiss küsüss kavalast,
sõs vastust ankõ avalast.
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
sõs vastust ankõ avalast!
Seda laulu kuulsin ma 1963. a. 30. novembri õhtul raadiost saates, milles räägiti laupäeva veetmisest Saaremaal enne ja nüüd.
Sõnad olid küll samad, aga viis hoopiski erinev käesolevast. Samuti ei esinenud seal refrääni.

RKM II 173, 203 < Rõuge khk. - Kalev Kalkun (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kolhoosilaul
(Noodid)

RKM II 173, 204 < Rõuge khk. - Kalev Kalkun (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üts jahimiiss läts vällä.
Vana tsõõrilaul
(Noodid)

RKM II 173, 205 < Rõuge khk. - Kalev Kalkun (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sääl Peetri linnas
(Noodid)

RKM II 173, 206 < Rõuge khk. - Kalev Kalkun (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Olli mina väikene mehekene
(Noodid)

RKM II 197, 446/7 (1) < Rõuge khk. < Järva-Jaani khk., Liutsalu k. - Regina Praakli < Oskar Kirbits (1965) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vaeslapselaul.
:,: Väike ollin, ma es näe,
kos mo emä mateti. :,:
:,: Ilosa pikä pendrä pääle,
ilosa valge liiva ala. :,:
:,: Võõrasemä minno pes´s,
viis kõrd päeval vitstega. :,:
:,: Rist ei lase' rõnguta',
kääbäs käsi küünütä. :,:
:,: Uibost satte häielmit (õitepärg),
minu silmäst pisarit. :,:
:,: Minu silmäpisara'
om ku kullakibena'. :,:
Võrus sedä iks laaleti. A oll iks vana läti laul ollu.

RKM II 227, 45/6 (2) < Rõuge khk., Asu k., Järve t. < Läti, Korneti v., Kodaja t. - Lilia Briedis < Helene Poolamäe, 74 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Märdisandilaul.
Märdi omma kavvest tulnu, märti
üle suu supa-sapa, "
üle vii vipa-vapa. "
Märdi küüdse külmetase, "
märdi varba valutase. "
Tsuug jäi suu pääle, "
viis jäi vii pääle. "
Pilliruug, see pistis silma, "
kastehain, see lõigas kaala. "
Laske märdi lämmelle, "
märdi küüdse külmetase, "
märdi varba valutase. "
Tõsta linki, Liisakene, "
ava uist, Annekene. "
Võta võti vaja otsast, "
tii, tii aida poole. "
Tuu iks puhast pulliliha! "
Ei ma taha pulliliha, "
ma taha puhast haniliha, "
ei ma taha kitseliha, "
sikk ol´li kitse prtuputanu. "
Kadrilaul ol´l sama, muidu katri vahele õnnõ.

RKM II 227, 48/9 (5) < Rõuge khk., Asu k., Järve t. < Läti, Korneti v., Kodaja t. - Lilia Briedis < Helene Poolamäe, 74 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanapoiss oli suremas,
siist maailmast minemas.
Soo-oh vai suremas,
siist maailmast minemas.
Vanapoissi hauda panti,
väike viiul kätte anti.
Soo-oh vai hauda panti,
väike viiul kätte anti.
Vanapoiss taht taiva minna,
Peetrus tõukas tagasi.
Soo-oh vai taiva minna,
Peetrus tõukas tagasi.
Kos sa tulet, vanapoiss,
sul ei ole taivan ruumi.
Soo-oh vai vanapoiss,
sul ei ole taivan ruumi.
Vanapoiss lät´t põrgule,
tandsja takast järele.
Soo-oh lät´t põrgule,
tandsja takast järele.
:,: Hüpake ja karake,
küll ti põrgun palade. :,:

RKM II 227, 50 (6) < Rõuge khk., Asu k., Järve t. < Läti, Korneti v., Kodaja t. - Lilia Briedis < Helene Poolamäe, 74 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanapoisi laul.
:,: Vanapoiss keetis kaeraputru. :,:
Aa-aa-aitümi-taa,
aitümi-taa-vidirallallaa.
:,: Vanapoiss ol´li pal´lu söönu. :,:
Aa-aa-aitümi-taa,
aitümi-taa-vidirallallaa.
:,: Vanapoiss kukkus lõhki surnus. :,:
Aa-aa...
:,: Vanapoisil aeti vitsa pääle. :,:
Aa-aa...
:,: Vanapoiss hakkas kepsu lööma. :,:
Aa-aa...
:,: Vanapoiss püüdis neiut kinni. :,:
Aa-aa-aitümi-taa,
aitümi-taa-vidirallallaa.

RKM II 247, 505/6 < Rõuge khk., Kasaritsa v. < Mõniste - Minna Kokk < Oskar Luts, 60 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kiuma Jakob, Kiumast peri
olli oru Reinu ori.
Refr.: hoost hoost kaljula
Ta teenis Valgjärve metsavahti,
sellest sai ta varsti lahti.
hoost hoost kaljula
Tema olli linnu putnu
ja neid puntsul sinna jätnu.
hoost hoost kaljula
Uratnik sis sinna toodi,
tegi asjast protokolli.
hoots hoots kaljula
Protokol sai Võrol viidus,
Jakobile pavesk toodus.
hoots hoots kaljula
Kas sa istud kolm kuud kinni
vai lased hennest p...pinni?
hoots hoots kaljula
Mees siis pingi pääle aie,
soldan tagaotsa kaie.
hoots hoots kaljula
Kui oli valu ära antud,
püksinöpsi kinni pantud.
hoots hoots kaljula
P... olli väegalt verrev,
nii kui vanal tuksil kirrev.
hoots hoots kaljula
Miina ütel: "Tuu ol hää,
et sa Võrolõ es jää.
hoots hoots kaljula
Vangi oles sinnu tapnu,
mure minnu maha matnu."
hoots hoots kaljula
Hõbeseekel lahti löödi,
seega hendäl pottõl toodi.
hoots hoots kaljula
Saadud Kasaritsa mees Oskar Lutsu käest, kes on minu naabril väimeheks 60 a vana.

RKM II 270, 86/7 (4) < Antsla l. < Rõuge khk., Tsooru v., Kõrgepalu k. - Reet Rõõmus < Minna Lindenberg, 71 a. Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kaks mändi.
(Laul kahest vennast, kes hukati mõisnike poolt 1905. a. Võru tee ääres Nursis.)
Nagu vennad kasvasid kaks mändi,
mitte kaugel teineteisest.
Nagu vendadel neil olid kanda
ühed valud terve eluaja.
Omas elus mõndagi nad näinud,
oh, et nad ei mõistnud jutusta.
Küll neil elutormid võõrsil käinud,
küll neid piinas põudki januga.
Ei neid siiski jõudnud unustada
elutormid surmaunesse,
vaid nad pidid endid ohverdama
kahel õnnetuma vennale.
Siis, kui vend veel viimast korda
eluvõitluses ju vennal andis kätt,
hommikune tuuleõhk ka kandis
tasa männioksi männile.
Siis, kui seotud olid juba vennad
teine teise männitüvele,
kummardades painutasid männid
oma latvu lahkujatele.
"Jumalaga viimast kord!" vend hüüdis.
Kinni seoti vend ja vennale
siis veel käte asemel tuul püüdis
männioksa anda männile.
Nagu vennad nutsivad kaks mändi,
haavades nüüd valupisarad.
Nutavad, et pidavad nad kandma
oma süles surres langenuid.
Kui ju riisutud oli vendi elu,
puhkasid nad külma haua sees,
siis veel üksi männi okste vilus
kohin laulis leinates.

RKM II 270, 88/9 (6) < Antsla l. < Rõuge khk., Tsooru v., Kõrgepalu - Reet Rõõmus < Minna Lindenberg, 71 a. Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Rehelaul.
Kokko, kokko, koodikene,
rihe alla rihemihe.
Kas omma koodi teie kaena,
rihevarre vajaka?
Maha pessi musta rihe,
maha aie agana.
Es jää musta otsa pääle,
põhu põhja põrmandulla,
tahma tare lävele.

RKM II 287, 559 (14) < Rõuge khk. < Tallinna l. - Juuli Ruus < Juuli Ruus, oma mälestuste järgi (1970) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kikas ütel kanale:
"Kos me lähme magama?"
Pikk tee, pime öö,
kõlgus kaugel tuisat tee.
Tantsuviis.

RKM II 287, 559 (15) < Rõuge khk. < Tallinn - Juuli Ruus < Juuli Ruus, oma mälestuste järgi (1970) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
See sama viis.
Neiu ütles peiule:
"Kos on minu armuke?"
Ei ole siin, ei ole sääl,
ta on kaugel võõral maal.

RKM II 290, 675 (4) < Rõuge khk., Lompka < Räpina khk., Moosikatsi v., Kauksi k. - Kristi Salve < Julie-Marie Abel, s. 1891 (1972) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
/Andmeid lindistatud laulude kohta/
"Nüüd ma olen leeris käinud", "Üks rätsep sõitis Rasinalt", "Ühel emal kolm tütart" ja "Oi oi oi oi mõisapoisse" olid ringmängulaulud. "Tsilevirelilla, sina oled ilma" ja "Kulla ime, tsirgu ime" ei olnud mängulaulud.

RKM II 329, 43 (13) < Rõuge khk., Rõuge al. < Haanja < Läti - Ellen Liiv < Jaan Elisto, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui poisike olli, käisi õitsi. Teine laulis: "Kui laubaõhta lauluga"

RKM II 329, 62/3 (26) < Rõuge khk., Utessoo k. - Ellen Liiv < Emilie Klais, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ukse taga lauldi veel sünnipäeva ajal:
Ma seisan sinu ukse ees
ja mängin kandlega.
Kuis sa ei kuule kandle häält
kuis võid sa magada.
Oh ärka üles, ärka jo,
oh ärka magamast.

RKM II 329, 66 (3) < Rõuge khk., Rõuge al. < Pindi - Ellen Liiv < Vilhelmiine Kroon, 84 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku minu pulma olli, es kaasiteda enam.

RKM II 329, 67/8 (1) < Rõuge khk., Luutsniku k. < Hurda k. - Ellen Liiv < Marie Harju, s. 1892 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Oi, me laulsime seda:
Oh ma vaene, mis ma lätsi
joodikule mehel
joodikul saa nälgä nätä
ei saa enam tagasi.
Oh mu esä, oh mu imä
mis ti minno kasvatit.
Kas es võint mint jõkke heita
Või ka jõe kaldale
Hirvelehm oles imetanud
oma rõõsa piimaga. Ei ole meeles.

RKM II 329, 75/6 (1) < Rõuge khk., Kuklase k. - Ellen Liiv < Aliide Kuus, 80 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Laske sisse märdisandi
märdi omma kavvest tulnu
märdi küütse külmetase
märdi varba valutase
Perenaene naesukene
võta pirdu parsilt maha
kui ei ole pirdu parsil
lõika laest laastukest
Perenaine naesukene
astu alla aida poole
kõpsi alla keldri poole
märt ei taha pulliliha
märt taht pehmet põrsaliha
Seda lauldi ukse taga. Kui sisse lasti ja anti midagi, siis laulti:
Saagu sulle sada lammast
tuhat utepääkeist
must lammas muidugina
valge lammas vahepääl
kirju lammas keskeen
Sulu täüs suuri tsiku
paha täüs põrsakeisi.
Kui sisse es lasta, sõnuti:
Saagu sulle savitse latse
kia lätt aho pääle sitale.

RKM II 329, 98/9 (15) < Rõuge khk., Roobi k. - Ellen Liiv < Ella Kuus, 82 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kus ma näe neit vaesit latsi
Kel ei ole isä-immä.
Lätvä ikken õlimäele
heitvä hindä põlvile
tahtva minna mere pääle
kus pümme ärä uputab
Püha vaim tull püüdma neid
Oma armsa võrguga.
Tormiga ja lainetega
tuule vastu võitleb seal
laevuke, kel hirmus häda
Kaalilea järve peal.
Lained tahtvad laiva katta
sõudjit merepõhja matta
aga Jeesus magas seal
magusaste padja peal
Jüngrid teda ärativad
Issand! Hukka läheme!
Kus on usk, mis teie vaevas
kui ma teie juures laevas
tuul ja meri, olge vait!
Vaikseks jäid nad sedamaid.
Sina Issand Jeesus tule
minu südamesse ka
kui ma ilma elumerel
pean sõudes minema.
Raamatust ei ole seda lugenud, ikka vanemad inimesed õpetasid.

RKM II 329, 121 (4) < Rõuge khk., Nogo k. - Erna Tampere < Eduard Pehter, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
See vanainimene kellega me karjan käveme laul:
Ei ole kuulta ollu veel,
ei Türgi ei ka Tatramaal,
mis mina ole tennü nüüd,
nüüd kahitse ma omma süüd.
Ei ole meelen änam, tuu ol´l nigu oma naise är tapnu või.

RKM II 329, 129 (1) < Rõuge khk., Koke koolimaja - Erna Tampere < Marie Noormets, 86 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mõtsa lätsi ma ja mõtsa lätsi sa,
mõtsa lät´s kat´s karujahimiist ka.
Oi, oi, oi aa, tirallallaa,
mõtsa lät´si kat´s karujahimiist ka.
Karu nägid sa ja karu nägin ma,
ja karu nägid kat´s karujahimiist ka.
Karu püidsid sa ja karu püidsin ma,
karu püidsid kat´s karujahimiist ka.
Karu lassid sa ja karu lassin ma,
karu lassid kat´s karujahimiist ka.
Nahka nülgsid sa ja nahka nülgsin ma,
nahka nülgsid kat´s karujahimiist ka.
Naha müisin ma ja naha müisid sa,
naha müisid kat´s karujahimiist ka.
Raha saied sa ja raha saie ma,
raha saie kat´s karujahimiist ka.
Viina ostse ma ja viina ostsid sa,
viina ostsid kat´s karujahimiist ka.
Purju jäid sa ja purju jäin ma,
purju jäid kat´s karujahimiist ka.

RKM II 329, 129/30 (2) < Rõuge khk., Koke koolimaja - Erna Tampere < Marie Noormets, 86 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Võõrasema minnu pess,
viis kõrd päeval vitsuga,
mina jooksin uibu ala,
nagu oma ema mano'.
Uibust häierm tsilgati
minu silmist pissar juusk,
kõik nii silmapisara
läksid hõppõ kaarikasse.

RKM II 329, 130/1 (4) < Rõuge khk., Koke koolimaja - Erna Tampere < Marie Noormets, 86 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui ma naksi kasuma,
naksi pattu tegema,
kui ma kaie puie pääle,
kaie puie lehi pääle,
kuis nee valge kõokese
tõiste sisen paistava,
nii om voonarahvas ka
patatsiide sean ka.
See om värss, seda ei saa laulda.

RKM II 329, 131 (5) < Rõuge khk., Koke koolimaja - Erna Tampere < Marie Noormets, 86 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui ma näe neid vaeseid latsi,
kel ei ole' immä, essä,
lähtvä ikkõn õlimäele,
heitva enda põlvilõ.
Neil om himmu merde minna,
pümmen ära uppuda,
sis tulli püüdma püha vaim
oma armu võrguga.

RKM II 329, 132 (8) < Rõuge khk., Koke koolimaja - Erna Tampere < Marie Noormets, 86 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
See noorte meeste põlv siin ilmas
on neil väega halv.
Kui laupäiv õhtu läheneb,
sis viise nõgluva'.
Kui viisud saava nõglutus,
siis liisku heidava',
kos poole liisk näid juhatab,
nad sinna läheva.
Kas olgu laut või tsiapaht
na(d) üles roniva,
na(d) üles roniva.

RKM II 329, 147 (1) < Rõuge khk., Tootsiküla - Erna Tampere < Aliide Noortoots, 79 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kus käisid, väike Annake?
Ma käisin metsas kõndimas.
Kuis oled sa nii ehmatand?
Mind jänes põõsast ehmatand.
Kes on su juuksed sasinud?
Tuul on mu juuksed sasinud.
Talerillalla, talerallallaa
Tuul on mu juuksed sasinud.

RKM II 329, 148 (3) < Rõuge khk., Tootsiküla - Erna Tampere < Aliide Noortoots, 79 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Leeris olen ära käinu,
latsepõlv on mööda lännu,
nüüd võin mina ehita,
omal nuurmiist valida.

RKM II 329, 152/4 (2) < Rõuge khk., Koke k. - Erna Tampere < Amanda Juht, 68 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üks kuningatütar ja kuningapoeg,
kes teineteist tundsid
ja kurbuses nutsid,
et kokku ei saa.
Üks hirmus suur pahandus,
tüli ja riid,
mis vanemail juhtund,
see lastele raskesti
kurbuse tõi.
"Oh häda, et vanemailt luba ei saa!"
Nii õhkas noor ritter
ja kuningatütar
see kurbuse sees.
Siis kirjutab kuningatütar üks täht
sel kuningapojal
ja palub: "Oh tule
mu juure sel ööl!"
See järv, mis me vahel on sügav ja lai,
ta lainetab hirmsast,
et hõlpsasti üle
sest saada ei või.
Ma tahan kolm küünalt su pärast vee peal,
siis põlema panna,
et öösel näed tulla
just otse mu pool."
Kui kuningapoeg see kirja siis sai,
siis hakkas ta püüdma,
et korda võiks minna
see kardetav reis.
"Oh ema, oh ema, mu meel on nii halb,
oh lase ma tõttan,
et lahket meelt võtan
seal pärnapuu all." -
"Mu tütar, mu tütar ükspaini ma sind
ei lase küll minna,
vaid pead ka võtma
su noorema õe." -
"Oh ema, oh ema, mu õde on laps,
ta hirmutab linnud
ja nopib kõik lilled,
mis metsades on."
Lõpp ei tule meelde.

RKM II 329, 154/5 (3) < Rõuge khk., Koke k. - Erna Tampere < Amanda Juht, 68 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mis isa laulis.
Sääl vaikses kaselaanes
on ilus kõndida,
sääl jookseb ka üks jõgi,
mis kullast virvendab.
Sääl jõe kaldal kõndsin
ma armsa pruudiga.
Mu pruut see kukkus vette
mu süllest sügava.
Ta hüüdis: "Appi, appi,
mu kallim, päästa mind!"
Ei saanud ma taad pästa,
ta vajus sügava.
Sis rahvas juttu tõstis,
et pruudi tapsin ma.
Ringilaul ei olnud.

RKM II 329, 155 (4) < Rõuge khk., Koke k. - Erna Tampere < Amanda Juht, 68 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Haanjamiis vidi lubjakive
kolme päiva Võrule.
Haanjamiis läks Tiganiku puuti
oma kolme kopkaga.
Sääl ta nägi silgupütti
poodisäksa leti iin.
Haanjamiis pallel poodisaksa:
"Esänd, luba tsorgata!" -
"Tsorka no tsorka, Haanjamiis,
oma leiva palakeist."
Seda laulu ma kuulsi juba oma vanematelt, aga kust ta alguse sai toda ei tea. Haanja oli väga vilets maa ja üks saksameelne kirikuõpetaja Hollmann oli kirikust kuulutanud, et annetage kolm kopiku Haanja näljaste jaoks.

RKM II 329, 155/6 (5) < Rõuge khk., Koke k. - Erna Tampere < Amanda Juht, 68 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Setukese sõitseva
Võõpsust potikuurmaga
Oi setukese nooremu velle,
oi setukese nooremu velle!
Looga kõrtsi kotsil na
tee pääl tüllü püürsiva.
Ivvo naksi roosaga
Pjotrat takah ajama.
Pjotra parsil pagõsi
jala' saina tugesi.
Ivvo nakas pallõma
Pjotrat halle häälega:
"Lepüme är hüväga,
läämi ruuna kaema."
Ruuna risu, mädänu
ol´l kuurma kraavi vidänu.
Poti katski põranu,
täutäl pun´n är karanu.
Ungavitsa' kar´usõ'
päälegi viil irvidi'
Paras, paras, tsäh, tsäh, tsäh,
kie käs´k minna kaklõma.
Tuut laulva tihti pulmaden ja piduden. Selle nurga alaline laul.

RKM II 329, 156/7 (6) < Rõuge khk., Koke k. - Erna Tampere < Amanda Juht, 68 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vares vaga linnukene,
lendas linna uulitsale.
Ketra, ketra kelle ratas,
vanaeide vokiratas.
Villad vakas, takud lakas,
kotikangas kuke nokas.
Säält ta lendas katusele,
kõrtsimamma matusele.

RKM II 329, 162 (18) < Rõuge khk., Koke k. - Erna Tampere < Hilda Noortoots, s. 1895 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kus käisid väike Anneke,
kus käisid väike Anneke.
Samvaaleri, samvaalera,
samvaale-riile-rallalla.
Ma käisin metsas kõndimas
ja lilleõisi noppimas
ja leidsin poisi põõsa alt.
Tal alumane puul oli allitant
ja päälmine puul oli kopitant.
Sis panni teda põllele
ja viisi kodu kambrisse.
Sis vahetin teda varsaga
ja kahe kõrvi ruunaga.

RKM II 329, 162 (19) < Rõuge khk., Koke k. - Erna Tampere < Hilda Noortoots, s. 1895 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üt´s illus mõisa Eestimaal
Samvaaleri-samvaalera,
samvaale-riile-rallalla.
Sääl suure jõe kalda pääl,
sääl elas äiapapake
ja papal kena tütreke.
Kes tütart tahab kosida,
see peab rikas olema.
Sis juhtus ühe korraga
üt´s rätsepp londin kõrvaga.
Sis neiu vastas vihaga:
"Mis tuled sa mind pilkama?
See tüdruk minu teenija,
see võid sa endal kosida."

RKM II 329, 164 (21) < Rõuge khk., Koke k. - Erna Tampere < Hilda Noortoots, s. 1895 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ma ole üksi vanake
ja kodu jäänud lambake.
Ei minu änam sallita,
ei mulle kosja sõideta.
See pole muud kui oma süüd,
mis mina tegi rumalas.
Kui poisid ööse hulkusid,
sis võti ma neid sõimada,
sis võti ma neid sõimada,
sis vihases nad moo pääl said
ja kirjudi mul kirjakest.
See kiri oli nõnda kirjutud,
et ma sai ära põletud.
Vahelaul: Tim, tim, tühi vaat,
vanapoiss oli vaadi seen,
võtsin punni vaadi eest,
vanapoiss oli vaadi seeh.
(Polkat iks löödi).

RKM II 329, 164/6 (22) < Rõuge khk., Koke k. - Erna Tampere < Hilda Noortoots, s. 1895 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Oh kuis rasked on mu päivad,
seda kõik mu vennad näevad,
mind kui lindu püietakse
sagedaste müietakse.
Täna sai mind jääger näha,
püidis mulle tüli teha,
ütles, hurdad, minge sinna,
jänes kargas sinna, tänna.
Nahk ja pää saab teile antus,
liha see saab mõisa kantus.
Kui ma kuulsin seda juttu,
kargasin sis õige ruttu.
Tahtsin end küll ära peita,
koerad hoopis kaugel jätta.
Siiski nad mind kinni võtsid,
jäägri juure jälle tõtsid.
Kui mind jäägri juure tõstsid,
sadulasse varsti poosid.
Viidi mõisa herra ette,
pärast anti koka kätte.
Armas kokk, sa rasvamokk,
jääger om nii loll kui sokk,
võis ta hurdad hulluks jääda,
rahvas teda välja naerda.
Ma ei ole paha teinud,
orasel küll ole käinud,
haava oksi närinud,
nõnda mõtsa harinud.
Viimaks sündis suurem häda,
kui ta minu nahka nülgis,
tuhat tulist välja sülgis,
perast praevaagna pani,
küpsetas mind nagu hani.

RKM II 329, 166 (23) < Rõuge khk., Koke k. - Erna Tampere < Hilda Noortoots, s. 1895 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Isa sõitis setumaale,
Petseri ja Pihkva poole.
Säält tõi suure sõidutäku,
see oli peris poja jagu.
Ema korjas muste villu,
vahetas ja kauples villu,
et saaks pojal vesti teha.
Naagli poodist toodi paelu,
nii et hobu kaksas kaela,
verevid ja valgid paelu
panti ümber vesti kaela'.

RKM II 329, 169/70 (5) < Rõuge khk., Koke-Jüri k. < Rebase k. - Erna Tampere < Aliide Jürisaar, 79 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Noor meremees.
Ankur nüüd üleval, purjed kõik pääl
ja kiiresti purjetab laev,
veel ahtrist kõlab me kapteni hääl,
ta käsklusi jagab meil sealt.
Refr. Laev laintele kergesti kiigub
ja rutusti edasi läeb,
tuul mastides, vantides ulub
ja kodumaa kaugele jääb.
Näe kurvalt ja üksinda föörmasti ees
on mõttes üks noor meremees,
tal süda on raske ja kurblik ta meel
ja silmad need läigivad veest.
Mul kodumaa randa jäi maha mu neid
ja saatma ei tulnudki mind,
kuid kodumaa sinule tuksub mu rind,
ma vaimus ka tervitan sind.
Kõik võõramaa lilled ja võõramaa puud,
ei iial need rõõmusta mind.
Mu Eestimaa neiu sul annaks ma suud,
ka hellast ma kaitseks sind.
Nüüd kaugele kannab meid lainete vool
ja kaugele puhub meid tuul,
siis kandke ka lained kord tagasi mind,
mu kallima kaenlasse veel.

RKM II 329, 180 (2) < Rõuge khk., Karaski k. - Erna Tampere < Ida Kalde, 64 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Karjasel on piina põli,
ah kui ma ju meheks saaks,
vihm mind vihub, tuul mind tõukab,
ah kui ma ju meheks saaks.
Taat on rohkem küll aga ei tule ju miilde.

RKM II 329, 180/1 (3) < Rõuge khk., Karaski k. - Erna Tampere < Ida Kalde, 64 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Setukese' sõitsiva' oll laul küll ja lauldi aga kust ma seda kuuli ei tea.

RKM II 329, 186 (10) < Rõuge khk., Tagametsa k., Kaugu t. - Erna Tampere < Elli Org, 78 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ma tantsumiis ei ole olnu', aga ringmängust võtsi iks osa. Kui seda lauleti, sis hakkas tants pääle:
Tali oli mööda minemas,
sui oli kätte tulemas,
toomingad ja õienupud
olid lahti minemas.

RKM II 329, 186/7 (1) < Rõuge khk., Rebase k. - Erna Tampere < Maimu Tamm, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ol´ kohtõ, kus kutsuti mardis sante. Anti süvvä' ja juva', olli kõik üü kuun. Mängiti pilli ja lauldi. Märtisanti olli esimene, ku sisse lätsi.
Laskõ sisse märtisanti,
märtisanti,
märdi omma kaugõlt tulnu,
läbi pikä pilliruu,
läbi kalõ kasteheina.
Pilliruug, see pistis silma,
kastehain, see lõikas kaela.
Anti santidele raha, herneid, ube, kesvi ja villu. Perast peeti pidu. Enne olli märdisandi, sis olli katrisandi ja peran peeti pidu.

RKM II 329, 187 (2) < Rõuge khk., Rebase k., Uibumäe - Erna Tampere < Maimu Tamm, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tsõõri tetti selle lauluga:
Mäe otsas kaljulossis
õitses mul üks õieke,
lossihärra ainus tütar
oli minu armuke.
Sis laulti vahele ja tantsiti.

RKM II 329, 187 (4) < Rõuge khk., Rebase k., Uibumäe - Erna Tampere < Maimu Tamm, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Setukõsõ sõitsiva
Pihkvast potikuurmaga.
Uh setukese nooremu velle,
uh setukese nooremu velle!
L´oogi rihe kottal na
tii pääl tüllü pööriva.
Ivvo hakkas mõklima
Peetret päsmre peräga.
Seni ruuna' mädanü',
kuurma kraavi vidänu.
Potikõsõ põranu',
täütäl pun´n är karanu.
Vanemba' tüdriku lauliva' ja mi ka jälle ja nii ikka edasi. Enne mind juba ei tea, mis aost saadik.

RKM II 329, 188/9 (5) < Rõuge khk., Rebase k., Uibumäe - Erna Tampere < Maimu Tamm, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lätsi külla, lätsi, lätsi külla
kükakilla, kükakilla.
Alta aia, alta, alta aia
argikilla, argikilla.
Naksi liikma, naksi, naksi liikma
tare poolõ, tare poolõ.
Illu liikmä, illu, illu liikmä
läve poole, läve poole.
Krõõt mu kulla, Krõõt mu, Krõõt mu kulla,
kabõjanõ, kabõjanõ.
Ava mullõ, ava, ava mullõ
ussõkõista, ussõkõista.
Et võiks sinnu, et võiks, et võiks sinnu
üssätädä, üssätädä.
Veedükõnõ, veedü, veedükõnõ
mutsahtada, mutsahtada.
Käsi kodo, käsi, käsi kodo,
kar´a tsura, kar´a tsura.
Ennemb mina makkan, ennem mina makkan
kivi kõrval, kivi kõrval,
kui üte, kui üte halva poisi kõrval.
Kivi ei kisu, kivi, kivi ei kisu,
känd ei kaku', känd ei kaku',
poiss ei jäta, poiss ei jäta
putumata, putumata.
Tuut laulime sandin kah. Laul olli varem - vanematest tüdrukutest joba olli opitu.

RKM II 329, 192/3 (13) < Rõuge khk., Rebase k. - Erna Tampere < Arnold Alliksoo, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mardis käve poisi ja tüdruku segi.
Laske sisse mardisandi',
mart on tulnu kavvõlt maalt,
läbi suu sipa-sapa,
läbi laane lipa-lapa.
Naid salmõ olli rohkõmb, aga nüüd om kõik pooligu. Pill olli kah määnegi üteh, ku es ole pilli, sis lasi tuut laulujoru. Sisen lauldi ja karati tandse. Kes ol´l jutumiis rohkem, tuu tekk pererahvaga nalja. Nuu jäl anni ka mida. Kõiki anti. Tuu olli tuu mõte, et saas simmanni tetä jälle. Tuu olli kokkutuleki alus, üteldi sandipido. Kate' sandi' är käüti, sis saadi tuut vilja, tetti õlut. Anti raha ka. Tolle iist osteti viina, biskviiti ja kompveki. Kel enne suurem ruum oll, sääl tetti är tuu nali, kus rohkem noorempid peres ol´l.

RKM II 329, 196/7 (1) < Rõuge khk., Tindi k., Marjamäe t. - Erna Tampere < Elfriede Vaap, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mardin käüti küll. Karvupidi kasuk sälän ja määne laudlina üle. Käüti nii kui mõnõ kõrra jõuti, oman külan ja kauembahe ka. Rebäse külla sai käüt.
Laske sisse märdisandi,
märdi tulnu' kaugelt,
üle suu sumpa-sampa,
läbi vii vimpa-vampa.
Pilliruug, sii pistis põue,
kastehain, sii lõikas kaela.
Perenaine, naisukene,
võta võti vaja otsast,
astu alla aida poole.
Märt toob sulle karjaõnne.
Üt´s ol´l isa ja tõnõ ema. Neil ol´l kott. Anti vilja, mõni andsõ ernit. Perast teiva mõne pidukõsõ, üteldi - sandipidu.

RKM II 329, 200/1 (1) < Rõuge khk., Nursi v., Tilgu k. - Erna Tampere < Leene Paal, 88 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Märdil küüdse külmetase,
märdi varba valutase,
märdi omma kavvõst tulnu,
märdi varba valutase,
märdi küüdsõ külmetase.
Ava usse, Annekenõ,
tõsta linki, Liisokenõ,
märt taht minna sooja tuppa.
Märdi tul´l iks mäe otsast,
märdi kaiva kadastikust.
Edimält tantsõva', kui sisse lasti, sis jälle laulsiva'.
Aitüma, peremehekesele,
kes lask märdi lämmele,
andsõ omma sängükese,
säädse omma lavvakese.
Laua pääl ol´l laululehe,
sängü iin om sõsara säng.

RKM II 329, 212 (21) < Rõuge khk., Nursi v., Kolga k. - Erna Tampere < Salme Huul, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lätsi külla om üt´s Setumaa laul. Tuu tul´l vällä Setumaalt hiljaaegu, tuu es ole vana laul.

RKM II 329, 245 (19) < Rõuge khk., Mustahamba k. < Viitina - Erna Tampere < Maali Eiche, 86 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Meie aigu lauldi harilika laule aga inne meie aigu - vanembide aigu - olli olnu erilitse alulu', mis lauleti jaani päeval, aga minu aigu olli nuu koorilaulu.

RKM II 329, 249 (4) < Rõuge khk., Kirikumõisa as. - Erna Tampere < Linda Männiste, 66 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui mõisa mõtsan raoti puid
es tiia vana Kitse Rein.
Uutke, uutke küll ti näete,
kui saks tuleb, mis te saate,
omast palgast ilma jääte.
Kitse Rein ol´l metsavaht.

RKM II 329, 249/50 (5) < Rõuge khk., Kirikumõisa as. - Erna Tampere < Linda Männiste, 66 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sa oled sündind talulat´s,
kus võib sust saada nii suur saks,
et pükse hakkad kandma sa
ja pitte, pitte käima ka.

RKM II 329, 251/2 (9) < Rõuge khk., Kirikumõisa as. - Erna Tampere < Linda Männiste, 66 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui ema minnu kiigutas
ja ütles sõjamees.
Ei ole ma joht sõjamees,
vaid hällis magaja.
Kui üt´skõrd suures saie ma,
sis pidi minema.
Sis tuudi kiri mõisast mul,
et loosi tõmbama.
Kaks tohtrit ja kolm velskerit
mu ümber seisiva.

RKM II 329, 252/3 (12) < Rõuge khk., Kirikumõisa as. - Erna Tampere < Linda Männiste, 66 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Perenaises ma ei taha,
perenaise põlv om paha.
Hommikul, kui kukk teeb hääle,
algab päeva orjus pääle,
laota linu hais on paha,
mees see võtab ikka raha.
Keeda putru, küdsä vatska,
jahu olgu allalõ.
Õhtul, kui kõik teised voodis,
kraami lauda see on moodis,
võta kartult, kraabi mulda,
nii et küüdse löövad tulda.

RKM II 329, 253 (13) < Rõuge khk., Kirikumõisa as. - Erna Tampere < Linda Männiste, 66 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui pikne nakas tulõma,
maailm lät´s pümmes minema,
kuid perast pikset paistab päiv
ja väega eredalt.
Rõõmusta ellu seni kui elat viil,
ei hauapõhjast enam kosta su hääl.
Meil pini' haukva oravit
ja jänesit ja rebasit
noid susse ei putu sukugi,
mis suu pääl karglõsõ.

RKM II 329, 253/4 (14) < Rõuge khk., Kirikumõisa as. - Erna Tampere < Linda Männiste, 66 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sõitsin üle Soome silla,
Soome sild see ragisi,
Soome sild see ragisi,
aluspalk see pragisi.
Alerii, alerii, allalla,
alerii, alerii, allalla.
Sõitsin äia trepi ette,
teretasin äiapapat:
"Tere, tere, äiapapa,
kas on kodus teie neiu?" -
"Ei ole kodus meie neiu,
ta läks kaevust vetta tooma." -
"Kas võin sõita kaevulõ?" -
"Jah, võid sõita kaevulõ." -
"Tere, tere, Õie neiu,
kas sa lubad mullõ tulla?
Suurt tööd ma sul ei anna,
suvel sukka kududa,
talvõl lõnga kedrata.
Suvel söödan suhkruga,
talvõl tatrapudruga."

RKM II 329, 255 (16) < Rõuge khk., Kirikumõisa as. - Erna Tampere < Linda Männiste, 66 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui ma näe neid vaesit latsi,
kel ei ole emma, issa,
lähtvä ikkõn õlimäele,
heitva enda põlvili.
Lugege latsõ, laulge latsõ,
andkõ kitust loojale,
armsalõ isäle,
patatsõlõ pojalõ.

RKM II 329, 261 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Meeliku k. - Erna Tampere < Linda Junno, 57 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Setukõsõ sõitseva' mäleta jo latsest peast imä ja tädi laulseva.

RKM II 329, 265 (9) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Meeliku k. - Erna Tampere < Ella Ploom, 67 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
"Lätsi külla" laulsi külanoore'. Tädi joba ka laulsõ ja imä.
"Haanja miist" jo latsen kuulsi. Mul ol´l tsõdsemiis käve kah setotaman. Väike maa ol´l ja obese pidas, sis käve setoks. Ta laulse ka naid setu laule. Aga ega nii meid es huvita. Me tahtsime noid laule, mis Rinne laulse.

RKM II 329, 280 (3) < Rõuge khk., Tindi k. - Erna Tampere < Emilie Kõiv, 71 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kuulge no vennad, mis ma hüüa,
aidake mul hobu osta.
Trullai ruudi rallalla,
trullai ruudi rallalla.
Ma taha tamme kosja minna,
Villa Liisal viina viia.
Ma võta endal sääntse naise,
kes mul keedab sokolaati.
Kummi kingad, kuldsed nupud,
sakilise sukaseere'.
Sitsi'ga nitid, siidi kleidid,
atlassiidi aluskleidid.

RKM II 329, 280/1 (4) < Rõuge khk., Tindi k. - Erna Tampere < Emilie Kõiv, 71 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Väikene olli es ma's näe,
kunas ema kuuli.
Võõrasema minu pess
viiskõrd pääväl vitsuga.
Aie minu uibu ala,
uibu ala vitsu tuuma.
Uibust satte häirmit,
minu silmist pisarit.
Sis ma lätsi matusõlõ
uma imä haua pääle. -
Uma imä, nüüd ma kaiba,
mis mul tegi võõrasema.
Tule üles, emakene,
võta minnu kaisukõistõ,
võta lippõ livvakõistõ
mõsõ suu mant surmahaisu,
muu mant mullahaisu.
Taat laulse joba mul vana-vanaema. Taa ol´l pikk laul, aga ma enam ei mäleta.

RKM II 329, 290 (28) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k. < Rooksu k. - Erna Tampere < Katri Mägi, s. 1889 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Siin olli niisugune komme, et kes ära suresi käüti valvaman. Mu mammal ol´l noid raamatu laule pää täüs ja ta opas latsile kah. Vanem tütar võis ka öö otsa ütelda noid laulusõnu, tal otsa es lõpe.

RKM II 329, 291/2 (30) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k. < Rooksu k. - Erna Tampere < Katri Mägi, s. 1889 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Väike olli es ma näe,
kos mu ema mateti,
valge liiva mäe pääle,
halja haina turba ala.
Karjas käisi leisi ma
oma ema matuse.
"Emakene tõsta' pää,
mina tõsta turba." -
"Ei ma jõvva pääd tõsta,
ei sa jõvva turvast tõsta." -
"Nüüd ma kaiba oma ema,
mis mul tegi võerasema,
võerasema minnu pess
viiskõrd päeval vitsuka.
Võerasema minnu ai
uibu ala vitsu ot´sma.
Nii ma lätsi uibu ala,
nii ku uma ema manu.
Uibust sate häiermit,
minu silmist pisarit.
Kõik mu silmapisara
sattõ hõpõ karikalõ."
Emal hauda kaivõti,
arm ala lamõsi.
Ema viidi teed pite,
arm aste tii viirt pite.
Ema hauda panti,
arm karel ümbre haua.

RKM II 329, 293 (2) < Rõuge khk., Kokemäe k. - Erna Tampere < Alma Prants, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Katskümmend aastat olen ma
siin Eestimaa pääl õitsenu.
Ma õitse nii kui roosilill,
mu õitsemise aig sai täis.
Kui tulli külma talvekuu,
novembre esimene päev,
sis läksi loosi tõmbama,
mu vend iks ühes minuga.
Kui nummer esimest tõmbsin ma,
sain ausat kroonut teenima.
Üt´s asi, mis mind kurvastab,
et kodu jäi minu pruudike.
Mul isa surri noorelt ära,
mind ema üksi kasvatas.
Tä hoitis tulest, hoitis viist
ja palus jumal'at mu iist,
et jumal targa meele looks,
et õlut, viina ma es juu.

RKM II 329, 294 (4) < Rõuge khk., Kokemäe k. - Erna Tampere < Alma Prants, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mu kuldne päike kadunud,
mis ilma valgustab,
ja hiilgav valgus kustunud,
mis mind nii rõõmustab.
Üt´s aig täis kurva mälestust
om jälle alganu,
nii heledast kui paistis kuu
seal taivalaotuses.
Mul jooksvad valu pisarad
ja nuttes kaibab suu,
oh kuldne aig ja paradiis,
kus oled jäänud sa.
Kos om su lahke lauluviis,
mis mängsin kandle pääl.
Ma õnnemeren ojosin,
ei tormi kartnud ma
ja armurüppe vajusin,
sääl uinusin magama.

RKM II 329, 349/50 (1) < Rõuge khk., Jaanipeebu k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Berta Valt, s. 1907 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üts illos mõisa Eestimaal
sääl Emajõe kalda pääl.
Sääl elas aida papake,
tal oli ilus tütreke.
Kes teda tahas kosida,
see peab rikas olema.
Siis juhtus ühe korraga,
üks kingsepp londis kõrvaga.
See tuli tütart kosima
ja omal naiseks vedama.
Siis preili vastas vihaga,
miks tuled sa mind pilkama.
Noort kindralit ma armastan,
ta üle väga rõõmustan.
Siis kingsepp jättis vihaga
küll preili jumalaga.
Ja talutütrel rutuga
ta sõitis kosja nobedalt.

RKM II 329, 368/9 (2) < Rõuge khk., Abi k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Bernhard Säde, 67 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Trolla poiste laul.
Algusosa võetud ühest vanast laulust. Sellele juurde luuletas Trolla Peeter oma külaelu ja -inimeste kohta umbes 60 aastat tagasi. Kui laul valmis sai, peeti Trolla küla pidu, kus seda esitati.
Laul vt. Mgn. II

RKM II 329, 369 (3) < Rõuge khk., Abi k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Bernhard Säde, 67 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ma laupäeva õhtul lauluga
lään oma pruuti vaatama.
Mu tee lääb läbi metsade
ja läbi lillepõõsaste.
Kui kallima juure jõuan ma,
siis ukse vallal palun ma.
Ma kahekesi kalliga
lään ühte sängi magama.
Kui külm on sul, siis ütle mul,
ma teki peale katan sul.
Kui madalamb on sinu pea,
siis kätt sul kaela alla sean.
Tule tagasi, tule tagasi,
tule laupäeva õhtul tagasi.

RKM II 329, 371/2 (5) < Rõuge khk., Meelaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Lonni Timmi, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kikas ütel kanale,
kos me lääme magale,
harjusele, õrre pääle.

RKM II 329, 396 (23) < Rõuge khk., Rõuge v., Reetsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Nete Pettai, s. 1898 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Julge mees hoopleb:
Kas tulgu tonta tuhandeid
ehk sarvilisi sadandeid.
Ma kõik võidan viina võimul
purustan neid püssi paugul.

RKM II 329, 396/8 (24) < Rõuge khk., Rõuge v., Reetsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Nete Pettai, s. 1898 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tsooru mehe laul. Seda ei lauldud, vaid loeti.
ol´l illos kevväi,
mürist välkü lei.
Hain haljas kasvi
korgen üli põlvi.
Ma käve karjan,
jänes kapstit sei
ja suuril silmil
vahtse taevavõlvi.
Ja pajukoorest vilepilli tei
ja kivi otsin kässi laoti
ja karja haavalehti süüma vei,
kui lähikesen mõtsa raoti.
Ja kusikukla pessi käsi laoti
ja kui sis rõõmu pääle karja näi,
sis pessi musti tarka karja peni.
Tä hürisi ja rabeli mu iin,
a ma pei kõvasti tad hannast kinni.
Ja vaese pini silma' olli viin
ja vahel halvu päivi on ju ikka,
kuid elol siski joht es ole vika.
Sääl tetti tüüd,
sääl mõtsu häöteti
ja suure lagendiku saiva näta,
kus talvel rahvas hao ära vedi,
kui külm ol´l kõvas tennu mülke ja mättä.
Ju mitu aastat tuust on sellä takan
ma mitu ilmanukka läbi käunu.
Tuu ilu aim ja rõõm om ammu mokan,
laul laulu järgi meelest ära lännu.
Ja harva, ku lää kodu mõtsast läbi
nuu sama laululinnu
tialase mu ümbre linnavad.
Ja nakkas süamel valus, rasse
ja egaüts neist ütel omal keelel:
Mis lätsid ära, põlassid sa meid,
misjaos kitsas peid sa mõtsa teid,
kunas tagasi viil tulet, veli.

RKM II 329, 398/9 (25) < Rõuge khk., Rõuge v., Reetsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Nete Pettai, s. 1898 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Väikene olli, es ma näe,
kui mul kooli ema-esä.
Karjan käisi, löisi ma,
kohe mateti mu ema.
Valge Liivamäe sisse,
suure halja kääpa ala.
Emakene, tõsta pääd,
mina tõsta turbakeist.
Rist ei lase ringutä,
kääbas kässü küünita,
rist on rasse rindu pääl,
kääbas rasse kässi pääl.
Mina kaiba oma emäl,
mis mul tegi võõras ema.
Võõras imä minnu pessi
viis kõrd päivas vitsuga.
Võõras imä minnu kässi
uibuaida vitsu otsma.
Mina lätsi uibo manu
nii kui oma ema manu.
Uibust satte häiermit,
minu silmist pisarit.
Kõik mu silmapisara
sattõ hõppõ kaarikalle.
Ema viidi ussest vällä,
arm lasti aknast välla.
Ema viidi tiid piten,
arm tii viirt piten.
Ema hauda kaeveti,
arm ümbre kareli.
Ema hauda panti,
arm alal lamesi.

RKM II 329, 399/400 (26) < Rõuge khk., Rõuge v., Reetsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Nete Pettai, s. 1898 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanapoisi laul.
Üts vanapoiss ma olen ilmas
nii rahuline rändaja,
kuid siiski tütärlaste silmas
nii kui üts kurjategija.
Neil tihti süda täis,
sõimavad mind vanapoiss,
mis ootad ja kardad,
kui sa ei võta naist.
Kes vanapoistest neiu noore
viil mõrsjaks endal meelita.
Ma sellel soovin teise poole,
kes tema silmi kriimustab.
Siis maial paras palk
see noore naise malk,
mis meelitades maksab,
tad meheks õpetab.
Siis tuleb õnnetumal meele
see endne kuldne eluviis.
Ta sala, kartes astub teele,
jalg õnnetumat kõrtsi viib.
Ta oleks rõõmus seal,
silm viibib ukse pääl.
Sääl kärkimisel kostab
ta naisukese hääl.

RKM II 329, 400/1 (27) < Rõuge khk., Rõuge v., Reetsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Nete Pettai, s. 1898 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Haanja mees.
Haanja miis vedi lubjakivve
kolm päiva Võrule.
Haanja miis läts Tiganiku puuti
uma kolme kopkaga.
Tsorka, tsorka Haanja miis
oma leivapalakest.

RKM II 329, 401 (28) < Rõuge khk., Rõuge v., Reetsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Nete Pettai, s. 1898 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mäe otsas kaljulossis
õitses mul üks õieke.
Lossihärra ainus tütar
oli minu armuke.
Õhtul võtsin kandle kätte
sammusin siis lossi pool.
Lossi aken seisis lahti
minu kallim laulis seal.
Aasta peräst läksin jälle
seda sama tutvat teed.
Lossi aken seisis kinni,
sääl ei laulnud ükski hääl.
Surnuaiast kõlas mulle
tumedalt üks tuttav hääl.
olen lahti ilma vaevast,
tule nüüd mu juure sa.
Teistel armastus on magus,
meil on viha karikas.

RKM II 329, 402 (29) < Rõuge khk., Rõuge v., Reetsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Nete Pettai, s. 1898 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mu isamaa armas,
kus sündinud ma.
Sind armastan ma ikka
ja kiidan lauluga.
Ei seedrid, ei männid
ei kasva siin maal,
vaid siiski kenad männid
ja kuused - kased ka.
Ei hõbedat - kulda
ei leita me maal,
vaid viljakandvat mulda
on leida igalt poolt.
Oh õitse veel kaua
mu isade maa.
Sa maa, kus palju rahvast
ja vaimuvara ka.

RKM II 329, 402/4 (30) < Rõuge khk., Rõuge v., Reetsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Nete Pettai, s. 1898 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jänese õhkamine.
Oh kui rasked on mu päevad
seda kõik mu vennad näävad.
Mind kui lindu püüetakse
sagedaste müüetakse.
Täna sai mind jääger näha
püüdis mulle tüli teha.
Ütles, hurdad, minge sinna,
jänes kargab sinna-tänna.
Nahk ja pea saab teile antud,
liha see saab mõisa kantud.
Kui ma kuulsin seda juttu
kargasin siis õige ruttu.
Tahtsin end küll ära peita,
koerad hoopis kaugel jätta.
Siiski nad mind kinni võtsid
jäägri juure jälle tõtsid.
Viidi mõisahärra ette
peräst anti koke kätte.
Küll ma kokke palusin,
haledasti ulusin.
Armas kokk, sa rasvamokk
jääger on nii loll kui sokk.
Võiks ta hurdad hulluks jääda,
rahvas teda välja naerda.
Ma ei ole paha teind,
orasen küll ole käind.
Haavaoksi närinud
metsa nõnda harinud.
Siis veel sündis suurem häda.
sest et kokk ei kuulnud seda,
poos mind üles varna otsa,
naha see ta viskas mõtsa.
kui ta minu nahka nülis,
tuhat tulist välla sülis.
Viimaks praevarda panti,
küpsetas mind nii kui hani.
Jänes lavva pääle toodi,
õlut tema terviks joodi.

RKM II 329, 404 (31) < Rõuge khk., Rõuge v., Reetsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Nete Pettai, s. 1898 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Laulik unustas vahepeal, kuidas laulu sõnad edasi on ja ütles: Säält kotusest võeti nagu kinni.

RKM II 329, 404/5 (32) < Rõuge khk., Rõuge v., Reetsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Nete Pettai, s. 1898 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üts illos mõisa Eestimaal
sääl suure jõe kalda pääl.
Sääl elas aida papake
ja papal ilus tütreke.
Kes tütart tahab kosida,
see peab rikas olema.
Siis juhtus ühekorraga
üks kängsepp londis kõrvaga
Ta tahtis tütart kosida
ja palus luba küsida
Siis preili vastas vihaga,
mis tuled sa mind pilkama.
see tüdruk minu teenija
taad võid sa omal kosida.
noort kindralit ma armastan,
ta üle ennast rõõmustan.

RKM II 329, 405 (33) < Rõuge khk., Rõuge v., Reetsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Nete Pettai, s. 1898 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üts jahimees läts välla
sääl kasemetsa pool.
Tal tee peal vastu tuli
noor ilus tütarlaps.
Ta teretas ja hüüdis:
kus pool su mõtted on´.
Kus muial on mu mõtted
kui kasemõtsa pool.
Siis võttis noormees sõrmest
sääl kuldse sõrmuse.
see kinkin mina sulle,
jää pruudiks minule.

RKM II 329, 406 (35) < Rõuge khk., Rõuge v., Reetsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Nete Pettai, s. 1898 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui ma ükskord naise võtan,
sis ma talle ette ütlen.
Ega laupäe õhtu sa
pead mu piipu pesema.

RKM II 329, 407/8 (1) < Rõuge khk., Haanja v., Tautsa k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < August Noortauts, u. 55 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ants läks metsa Mannikesega,
karjamaale marju korjama.
Mann läks tasa häbelikult ees,
Antsuke tal kõneles.
Oh mu magus Mannike,
anna mul üks musike.
Ja kui võtta tahtis ta,
hakkas Mann siis vastu rabelema Antsule.
Ants sis hakkas rohkem rabelema,
viimaks kukkusivad murule,
marjad korjas ta siis Mannile.
Mis sa tegid Antsuke,
nüüd ma kaeban mammale.
Siis sa seda ette tead,
et mind naiseks võtma pead.
Ta-ra-raa, ta-ra-raa...
Ants lõi aga suhu sigari
ja sis ütles Mannil nii:
Oh mu magus Mannike,
ära kaeba mammale.
Mamma muidu pahandab,
käseb tuua vitsakimbukese Mannile.
Sellepärast armas Mannike,
ära räägi seda mammale.
Nii läks mööda mitu, mitu kuud,
lehitas ju olid puud.
Siis aga juhtus äkitselt,
et jäi haigeks Mannike.
Ants lask' jalga kaugele,
Mannil sündis tilluke.
Mann sis teda tasa kiigutas,
mamma käed need olid rusikas.
Ja kui mamma hakkas taplema,
vastas Mann tal lauluga.
Miks mind lasid minna sa
üksi metsa Antsuga.
Ants see musi andis mul,
asi sündis üsna kogemata.
Musit võeti üsna lugemata,
ei ma teadnud, et asi lõpeb nii.

RKM II 329, 409/11 (1) < Rõuge khk., Haanja v., Tautsa k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Adeele Safronova, 61 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Laul viisil "Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt..."
Ma mäletan, kui karjas käisin
kord naabri Manniga.
Vaat siit veel alles välja paistsin
ma õige kavaleerina.
Meil oli kotis leib ja silk
ja Manni laulis nagu kilk.
Oh Jaanike, kui kasvame,
sis kahtlemata abiellume.
Mann hoidis sigu, mina lambaid
ja naabritalu sa vasikat.
Kui leidsime üksteisel vigu,
sis näitasime rusikat.
Mind sõimas Mann: "Sa oled konn,
üks pisikene poisipõnn."
Ma vastasin siis: "Mannike,
sa pühi puhtaks oma ninake."
Siis nühkisime koolipinki
ja õppisime aabitsat.
Mann kandis taskus juba sminki
ja pruukis puudrit tolmavat.
Me aitasime teineteist,
ei kumbki kinni jäänud meist.
Kuid juba võisin märgata,
Mann õppis mulle silmi tegema.
Nüüd mööda kõik need armsad ajad,
Mann linna läks tudeerima.
Ja vastu tulles on tal häbi
ka mulle tere ütelda.
Ei enam juttu tee ta seast,
vaid kannab vormimütsi peas.
Tal on nüüd teine taktika
ja tubli kabinetipraktika.
Ta kannab kõrgeid Poola kingi,
joob viina "Linda" kohvikus.
Teeb sagest restoranis ringi,
klaas nina all ja sigar suus.
Kui jõvvab õhtutunnike,
kaob kabinetti Mannike.
Lööb flirti linnahärradega
ja mina elan mälestustega.

RKM II 329, 411 (2) < Rõuge khk., Haanja v., Tautsa k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Adeele Safronova, 61 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Olen vaene vanapiiga,
mehed tegid mulle liiga.
Üksi pean nüüd elama,
võersilt leiba hankima.
Tundmatu mul ilma lõbu,
mul ei ole kuskil kodu.
Ühtki last mul pole ka,
kes mind jääks kord leinama.
Tulikuum on minu süda,
poisid lollid ei tea seda.
Ainult noori otsivad,
kes neid aina pügavad.
Surm kui lõpetab mu vaeva,
süüta neitsi, ma saan taeva.
Vanapiiga taeva tui,
vanapoiss on põrgu nui.

RKM II 329, 411/2 (3) < Rõuge khk., Haanja v., Tautsa k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Adeele Safronova, 61 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tornikellad valjust hüüdvad,
üht surnut täna maetakse.
Ja peale selle surnu matmist,
üks noorpaar laulatatakse.
Pruut oli valges pulmakleidis
ja kinnikaetud looriga.
Aga peigmees ju mustas leinariides
jo altari ees oli teisega.
Peig tahtmata lööb silmad sinna,
kus seisis surnu kirstuga.
Siis põlvili ta langes maha,
teeb palved iseeneses.
Oh anna andeks, armas neiu,
et maha olen jätnud sind.
Seda sundis kõik mu vali isa,
et teisega saaks laulatud.
Pruut kuulis kahvatunult sõnu
ja ütles oma peiule.
Oh noormees, noormees, tõuse üles,
ma vabastada tahan sind.
Ei taha soga ühendada,
kui kallim hauda kantakse.
Suur tänu, kõrgemeelne neiu,
et vabastanud oled mind.

RKM II 329, 413/4 (4) < Rõuge khk., Haanja v., Tautsa k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Adeele Safronova, 61 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lepa varjul seisab veski,
vesi kohiseb ta all.
Kuuvalgel istub rändur,
tasa kuulatab ta seal.
Tasa avaneb siis aken,
väike käeke tervitab.
Kohe kingib rändur musi
armsamale salaja.
Juure hiilis tasa ema,
katkestades kõnelust.
Suleb vaikselt tasakesi
akna koltund raamid ta.
Tüdruk, sulle seda ma veel ütlen,
täna ma veel viimast kord.
Rändurpoissi sa ei tohi
armastada tänasest.
Varasel ööl ao valgel
ühel suisel hommikul
leidis blondpea veskineiu
armastatud surnuna.
Kalmistule kanti kahte
igavesti puhkama.
Kahte armastavat südant
katab raske mullapind.
Vanemad ei tohiks eal
laste õnne segada.
Laste sõnad jäävad neile
eluks ajaks südame.

RKM II 329, 414/5 (5) < Rõuge khk., Haanja v., Tautsa k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Adeele Safronova, 61 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Võru gümnaasiumi poiste tehtud laul:
Gimnasist ka noorukene,
üks, kaks, kolm,
lapse ilmal tõi.
Ei ta söötnud, ei ta jootnud,
jõkke viskas ta.
Võru linna kalamehed
kalu püüdsivad.
Kala püüdes võrku tuli
väike surnud laps.
Pühapäeval kiriku kellad
hüüdsid haledalt.
Noort ja ilusat gimnasisti
vangi viiakse.
Tema järel nuttes sammub
vana imake,
üks, kaks, kolm.
Ära nuta vana ema,
sul jäi kodu viis.
Nende jaos ka sõdurit
veel igaühel kuus.
Üks, kaks, kolm,
sõdurit veel kuus.

RKM II 329, 415/7 (7) < Rõuge khk., Haanja v., Tautsa k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Adeele Safronova, 61 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sääl vaikses kaselaanes
on ilus istuda.
Kus kasvamas kõik kased
ja lilled hulgana.
Sääl jooksis ka jõeke,
nii sügav tasane.
Kord kallimaga istsin
ma jõe kaldale.
Minu kaenlast kallike
seal kukkus laentesse.
Vood võtsid teda vastu
ja kandsid merele.
Üks kalamees ta oli
veel päästnud viimati.
Ta ruttas kiirel sammul
veel sinna tagasi.
Kuid sealt ei leidnud enam
mind mitte neiuke.
Mis otsit vaene neiu
siin tühjas paigas veel?
Ma otsin peidu taga,
ta pärast murres ma.
Oh tea, sa vaene neiu,
sinu peig on vangis ju.
Ta seal on sinu pärast
nii kurb ja õnnetu.
Ta ruttas vangihoone
ja peigmeest tervitas.
Ja rõõmsasti nad ühes
siis kodu läksivad.

RKM II 329, 423/4 (2) < Rõuge khk., Haanja v., Tautsa k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Ella Tauts, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Roosi istus vangitornis,
aeg oli igav oota.
Nägi peigmeest kõnnivat
mööda mereranda.
"Kulla peigmees, kallis peigmees,
lunasta mu välja."
"Minka ma soo lunasta,
mul ei ole raha."
"Sul on koton kolm ruuna,
pane üks neist pandiks."
"Ennembi ma Roosi jäta,
kui ma oma ruuna anna.
Roosi viias mehele,
ruuna saab mul elu ias."

RKM II 329, 424/5 (3) < Rõuge khk., Haanja v., Tautsa k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Ella Tauts, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pea õitsvad roosid,
pea õitsvad lilled,
pea õitseb üks lill -
ära unusta mind.
Ma ütlen veel üks kord -
noorus on ilus aeg,
noorus ei tule iial tagasi.
Ei tule, tule ta,
iial ei tule ta,
noorus ei tule iial tagasi.
Ma armastan üht neidu,
kes mul nii armas.
Ma armastan teda
aja viitmiseks.
Ma ütlen...
Meil kasvab üks viinapuu,
kellel on marjad,
neist marjadest jookseb
välja magus vein.
Ma ütlen...

RKM II 329, 425/6 (4) < Rõuge khk., Haanja v., Tautsa k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Ella Tauts, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ladus laupäev jõudis kätte,
ootsin õnnist õhtukest.
Tuli õhtu, tõusis mõte,
tarvis kodust kõndida.
Hüüdsin sõpra üle õue:
"Sõber, tule siia sa!"
Sõber tuli läbi laia
pika talutänava.
Küla õue sisse astus,
Polla hakkas haukuma.
Isa hall ja ema vana
üksi lävel istusid.
Keset muru tantsis
kena lõbus seltsike.
Lahkesti meil luba anti
ringi sisse astuda.
Rõõmsast ringi käima panti
neiud noorte poistega.
Laul nii ilus,
mäng nii mahe
tungis mulle südame.

RKM II 329, 426 (5) < Rõuge khk., Haanja v., Tautsa k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Ella Tauts, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Läänemere vaiksed lained
kandvad leinahääli kodurannale.
Isamaale nuttes teada andvad
valust...
Kes see Eesti rahva hingevalu
lahutanu lahke lauluga?
Tema laulus elab taevatõde,
arm ja truudus heljub otsata.
Eesti ööbik, miks ei Eesti salu
andnud talle aset hingata?
Tema laulus elab taevatõde,
arm ja truudus heljub otsata.

RKM II 329, 427 (6) < Rõuge khk., Haanja v., Tautsa k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Ella Tauts, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Õrn päike varsti loodel,
ju puhkama poeb ta.
Paat liigub, libiseb voodel,
oh liigu, liigu sa.
Kui esite aeru ma võtsin,
siis noor veel olin ma.
Siis rõõmuhelk ehis mo käike
ja lõbust laulis suu.
Jõeveere varju vaova,
voog voogu taga aab.
Nii kiirelt tunnid kaovad,
rõõm, noorus otsa saab.
Nii rahulikke sõudjaid
näeb palju isa silm.
Surm ootab kaldale jõudjaid
ja nooreks jääb maailm.

RKM II 329, 427/8 (1) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Ellen Kisand (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Oja ääres puude vilus
lillerikka aasa peal
leidsin lille, mis nii ilus,
et teist sarnast polnud seal.
Lille ilu ihaldades
ligemale astusin.
Kätt ju välja sirutasin,
tahtsin teda noppida.
Aga rohust roomas välja
uss ja ütles minule:
"Ära ligemale astu,
ei ta õitse sinule."
Toomepuu peal laulis ööbik
ja ta ütles minule:
"Astu aga julgelt ligemale,
ta just õitseb sinule."

RKM II 329, 428 (2) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Ellen Kisand (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Umbes 50 a. tagasi lauldi:
:,: Oot-oot-oot-oot las mul minna
pruudi juurde Tartu linna. :,:
:,: Minu pruut on mulle armas,
pisike ja väga kärmas. :,:
:,: Ostan talle suvimaja,
priimuse ja pudrupaja. :,:

RKM II 329, 431/2 (7) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Hannuste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Meeta Peterson, 65 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kikas ütel kanale,
kus me lääme munele,
pikk tee, pümme öö,
kõlgus kaugel,
tuisand tee.

RKM II 329, 442/3 (14) < Rõuge khk., Rõuge v., Suure-Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Voldemar Ruus, 68 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Siinne rahvas laulis Setu laulu "Setukese sõitsiva" ja "Lätsi külla". Setu esi olli laulnu. Nondelt pärandetu. Juba 20-ndal aastal lauldi. Setu olli tolle setu nimega rahul. Es põlga toda. Veri iks on paksem ku vesi, aga egas saa ütelda, et noid halvasti koheldi.

RKM II 329, 448/9 (16) < Rõuge khk., Rõuge v., Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Linda Kõiv, 59 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Setukese sõitseva
Võõpsust potikoormaga.
Seni ruuna mädanu
olli kuurma kraavi vidanu.
Poti katski puranu,
täütä punn är´ karanu.
Võõpsu linna tsurakese
itsitava päälegi.
Paras, paras, tsähh-tsähh-tsähh,
kes käsk minna kaklema.

RKM II 329, 459 (5) < Rõuge khk., Viitina v., Järveküla k., Kuusiku t. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Roosi Uibo, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ütl imäl kolm tütart,
kõik nad üte ilusad.
Üks neist ketras, teine kudus,
kolmas siidiiskija.
"Luba mulle seda tütart,
kes on siidiiskija."
"Ei ma luba seda tütart,
kes on siidiiskija."

RKM II 329, 460 (6) < Rõuge khk., Viitina v., Järveküla k., Kuusiku t. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Roosi Uibo, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Istsin Koiva jõe kaldal,
vaatan laintesse,
mõtlen kallima peale,
kes on kaugel siit.
Loodus ehib kallast
toome õitega,
äratab mu rinnus
kurbust sügavat.
Mõne aasta pärast
Koiva kalda peal
:,: murran toome õisi,
viskan laintesse. :,:

RKM II 329, 461 (11) < Rõuge khk., Viitina v., Järveküla k., Kuusiku t. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Roosi Uibo, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanapoiss oll suremas,
hing oli põrgu minemas.

RKM II 329, 464 (1) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Läänemäe t. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Rosalie Mägi, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kulla imä, tsirgu imä,
kosja umma kua taka.
Kulla tütär, tsirgu tütär,
kutsu nima tare manu.
(Rohkem ei mäleta.)

RKM II 329, 464 (2) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Läänemäe t. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Rosalie Mägi, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Oh, ma vaene valge jänes,
kevajäne kerge jänes.
Lätsi mõisa nurme pääle,
säält tuli küti kümnekesi,
saksa sõidi seitsmekesi.
Lasti püssi piu ja pau,
haavli joosi viu ja vau.

RKM II 329, 464/5 (3) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Läänemäe t. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Rosalie Mägi, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tahtsin teile ütelda,
kuis läks neiu kõndima.
.................................
Aasta pärast neiuke,
lät´s jäll mõtsa kõndima.
Oh, kuis ilus-armas,
kui neiu kõndis puie vilus.

RKM II 329, 484/6 (29) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Issaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Anna Ilves, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Märdipäev - käüti märdisandil hobuse-reega. Käve küla piten. Ukse taga laulti:
Laske sisse märdisandi, märti-santi,
märdil küüdse külmetase, märti-santi,
märdil varba valutase, "
märt om kaugelt siia jõudnu, "
Astu alla aida poole, "
märt ei taha tsialiha, "
märt ei taha pulli puusaliha, "
vana kiro kintsuliha "
(Laulik mäletas lünklikult mardisandi laulu.)
Kui katrid käisid, laulsid sama laulu, ainult märdi asemel katri.
Siis lasti mardi sisse. Tantsiti. Pillimees oli üten. Sandid olid moonutetu, kaldsu sel´lan, kasuk pahupidi.
Santele anti raha, hernit, upe jm. Mardil oli isa ja ema ning ülejäänud lapsed. No teie nalja enda vahel. Nii käüti terve öö.
Katripäeval ka käüti niisamuti. Siis anti ka raha, vilja jne. Mardi- ja kadripäeva anded panti kokku ja tetti üks suur pidu. Osteti viina, toitu.
Kui sandid hakkasid ära mine, tänati:
aituma peretütrele, marti-santi,
aituma perepojale, "
aituma pereisale, "
aituma pereemale. "
Sandid soovisid:
Saagu teil lapsi nii palju kui taival tähti.
Kui sisse es lasta, sis sõimsi:
Saagu sul sada sarvilisi,

RKM II 329, 545 < Rõuge khk., Sandisoo k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Elaanie Kull, s. 1919 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lastelaul
:,: Kassil olid pojad,
kassil olid pojad,
kuus tükki korraga. :,:

RKM II 329, 553/4 (17) < Rõuge khk., Sandisoo k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Alfred Pannart, 82 a. (s. 1895) (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
...
see härra ainus tütar
oli minu armuke,
...kõrgel üleval
näeb leinapalgel tütarlast.
Täis rahus hingab kõik maailm,
ei suigu unes minu silm.
Mu koldne lootus kadunud,
mu kallim hauda kannetud.
Nüüd tühjaks läinud minu nõud,
täit´ tervet ilma höud:
"Oo, kuu, sa kuldne kuningas,
sealt tähte valda valitsed.
Oh, saada hiilgvad täheväed,
üks sõna mulle ingli käest!"

RKM II 329, 554/5 (18) < Rõuge khk., Sandisoo k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Alfred Pannart, 82 a. (s. 1895) (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
...
remperemperee,
et pean ära minema,
oi remperemperee,
siit, kus ma kaua elasin,
oi, riidi-ruudi rallallaa,
ja mõnda rõõmu maitsesin,
ai dii-del dummai jee
vir vompsissaa, vir vompsista,
ma õhkan raskelt südames,
ai-ai-ai-jaa, ai-ai-ai-jaa,
see äraminek on üks löök.
S.o. opmanilaul (seletus).
Kui mõisas kohut mõisteti,
ai riidi rallalla,
siis nagu sigu tapeti,
ai riidi rallallaa.

RKM II 329, 556/7 (21) < Rõuge khk., Sandisoo k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Alfred Pannart, 82 a. (s. 1895) (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tere, Munamäe ots,
tere, Vallamäe mets,
tere, illos Haanjamaa,
tere, armas Rõuge ka,
Rõuge ka, tere, armas Rõuge ka.
Teile valjum laululugu,
Haanjameeste kangem sugu,
me kodumaa kuldne, me kodumaa,
kuldne me kodumaa.
Arm ja heldüs meie meel,
sõprus meie veresoon,
laul ja meestelt mehemeel,
kõlab laul ja kandlekeel,
kandlekeel, kõlab laul ja kandlekeel.
Teile valjem laululugu,
rõugelaste lahkem sugu,
me kodumaa kuldne,
me kodumaa.

RKM II 329, 557 (22) < Rõuge khk., Sandisoo k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Alfred Pannart, 82 a. (s. 1895) (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
:,: Haanjamiis vei lubjakivve :,:
:,: oma valge märaga. :,:
:,: Haanimiis läts Tiganiku puuti :,:
:,: oma kolmõ kopkaga. :,:
:,: Haani miis pallõl poodi saksa: :,:
:,: "Luba mullõ tsorgata." :,:
"Tsorka, no tsorka, Haani miis
:,: omma leeväpalakeist." :,:

RKM II 329, 557/8 (23) < Rõuge khk., Sandisoo k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Alfred Pannart, 82 a. (s. 1895) (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kallis Mari, kaugel elad,
tõiste poiste kaenlas sa.
Silmavett su pärast valan,
kallis Mari, kannata,
lase poistel jannata.

RKM II 329, 559/60 (28) < Rõuge khk., Sandisoo k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Alfred Pannart, 82 a. (s. 1895) (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Soome tööliste hümn.
... kütked lõhu,
ei keegi sind saa pidada,
teel tõkked maha rõhu.
Priiuse vili olgu sul
ja tugevus ja sinu võim,
et lõpku surumise öö.
Uut eluvaimu ilmaski
me kätetöö võib luua
ja kehalise on see põud,
mis tugevust võib tuua.
Kuid kõigest tööst ja võitlusest
me seda peame püüdma ka,
et kosuks sündimise maa.
Sind, rahvas, pressind, pimestand,
riik, keiser, papi vale.
Sa katsu üles ärkada
ja võitle häda, surmaga,
et priiust, õigust võidaks sa,
mu kallis isamaa.

RKM II 329, 560/1 (29) < Rõuge khk., Sandisoo k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Alfred Pannart, 82 a. (s. 1895) (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Rõuges on nüüd õpetaja,
mida ammu oli vaja.
Valter Viks meil õpetaja,
kes nüüd kuradisi aja.
Pastor paljast pruuti keelas,
assor muudkui tset´si neelas.
Tset´s - piiritus.

RKM II 329, 561/2 (3) < Rõuge khk., Püssä k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Aliide Morel, s. 1893 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Hakka hüüdma, kandle hääl,
rõõmu helin millal ilmub,
millal ilmub meil see tund.
Palvet tema ette kanna,
ole rõõmus, minu meel,
ja siis lauldes kõlab ju
:,: tere tulemast, sa kallis,
kallis sünnipäev. :,:
Et sul käsi häste käiks,
võtku vägev looja kanda,
millal ilmub meil see tund.
Rõõmu teile saadan ma,
ole lauldes meie seas.
Ja siis lauldes lõpet´ ju,
:,: tere tulemast, sa kallis,
kallis sünnipäev. :,:
Võib laulda ka "pulmapäev".

RKM II 329, 562 (5) < Rõuge khk., Püssä k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Aliide Morel, s. 1893 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
See Mäeotsa talu, tirallallaa,
see Mäeotsa talu, tirallallaa,
:,: See Mäeotsa talu, tirallallaa. :,:
siis tuli vana Juhan, tirallallaa,
tal teivas seljas oli, tirallallaa.
Ta võttis püksid maha, tirallallaa,
ja läks siis aida taha, tirallallaa,
:,: ta võttis püksid maha, tirallallaa, :,:
:,: Siis poisid plehku panid, tirallallaa, :,:
:,: Siis hakkas Polla haukma, tirallallaa. :,:

RKM II 329, 563 (6) < Rõuge khk., Püssä k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Aliide Morel, s. 1893 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Maga rahus, kes sa magad
une rahu sees.
:,: Sõbrad seisvad ukse taga,
õnne soovivad. :,:
Ela kaua, ela kaua,
meie seltsis elada.
:,: Ma küll sulle õnne soovin,
rõõmu maitse sa. :,:

RKM II 329, 563/4 (7) < Rõuge khk., Püssä k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Aliide Morel, s. 1893 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Neitsi nelja taba taga,
kas taad näha saada aga?
... viie vahi all.
Laa, laa, lal, laa, laa, laa,
laa, la, lall, la, lallal, lallal,
laal, laa, laalalaala, laa.
Ma tõin Riiast uue luku,
Pärnust vahid, miks ei tuku,
Raudse ukse Rootsimaalt.
Laa-laa...
Ma toon Pärnust uue luku,
Pärnust vahid, miks ei tuku,
raudse ukse tõmbame.
Ennem mängin mätastega,
hüppan ümber küngastega,
kui et olen poiste seas.
Laal-laa...

RKM II 329, 564 (8) < Rõuge khk., Püssä k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Aliide Morel, s. 1893 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
... on pulmad teind,
mind pole keegi näind.
:,: Ema ka ei salli mind,
oh, kus mina jään? :,:
Kel sala kassi meel
ja küüned varjul veel
:,: on varsti tanu all,
oh, kus mina jään? :,:
Kui ükskord suren ma,
siis poisid kuulete,
:,: on noorte meeste süü,
oh, kus mina jään? :,:

RKM II 329, 567 (10) < Rõuge khk., Püssä k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Aliide Morel, s. 1893 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
:,: Kilumaril pikad hambad,
ära sõi Nursi mõisa vasikad ja lambad. :,:
See üks kord üks ja kaks kord kaks
ja kolm ja neli ja viis ja kuus.

RKM II 329, 568 (11) < Rõuge khk., Püssä k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Aliide Morel, s. 1893 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
:,: Kos talupoiga pole majas,
sääl maja elu otsas, :,:
:,: sääl nutvad nurgad
ja kaebavad kased. :,:
Kos talutütar on majas,
sääl maja ilu-ilus.
:,: Oo, lusti ja pidu
ja pidu ja põlve. :,:

RKM II 329, 568 (12) < Rõuge khk., Püssä k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Aliide Morel, s. 1893 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Hele täht sääl vaikselt vilgub,
sinetavas taevas pilgub.
Ära peida minu eest
oma lahket silmakest!
Soovin sinu juurde jõuda,
kallimale sinisilma.
Sääl siis armsamale ma
paistaksin kui täheke.

RKM II 329, 568/9 (13) < Rõuge khk., Püssä k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Aliide Morel, s. 1893 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mul seitse pruuti on
ja need kõik armsad on.
Võin igaühele küll
truudust vanduda.
Küll Ellal esmaspäev,
Teresel teisipäev,
Karoliinal kolmas päev,
Anettel neljas päev,
küll riide Roosikesel,
ja laupäev Liinakesel
ja pühapäev
sel Paks-Pauliinekesel.
Et mul neid seitse on
ja neile truudust vandunud.
Kui ükskord ära surevad nad,
siis nad mind vannuvad.

RKM II 329, 569/70 (14) < Rõuge khk., Püssä k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Aliide Morel, s. 1893 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
A. Maria!
B. Ma kuulen!
A. Mis õhtuks saab?
B. Suured vaagnad sülti,
tõpralihasuppi,
hapukapstast, põrssapraad,
lambalihast hää supp,
praad, vorst, munakoogid,
pannkook, härjakeeled,
värske vaskapraad,
kaunis küpset´ kala,
sealiha, kartohvlid,
kallist kahrusinki, sink,
paksu putru, potti piima,
kaerakiisla, sulavõid,
sulavõi ja leib.
Sibulaga heering,
jänespraad ja neerud,
võid ja munad, lihad ka,
minul ette kantaks.
Shveitsi juust,
salat, salat,
laatsa, laatsa,
miks, maks.
Sitasitik vahukoorega.
Mis maksab? Üks rubla
kõhutäis!
Soovin hääd söögiisu!

RKM II 329, 570 (15) < Rõuge khk., Püssä k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Aliide Morel, s. 1893 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Me soovime õnne ja rõõmu,
me soovime tervist ja vaimus su hüüd.
Oh, ela ja kosu veel kaua me seas,
ja viibi sa otsani tugevas reas,
ja tugevas reas.

RKM II 329, 574/5 (3) < Rõuge khk., Rasva k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Meeta Teppo, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Istsin kloostri igavuses,
omad päivad lõpetan.
Nutan ärdast, kaeban valjust
oma häda Jumalal!
Ema, kes mind armastanud,
hingab ammu mulla all.
Isa, kes mind kasvatanud,
tema palet pole näind.
Noormees, kes mul tõotanud
truuih jääda surmani,
aga noorte meeste sõna
on kui lumi kevadel.
Noormees, sulle mälestuseks
omad pärlid kingin ma,
mes ma ikka kaelas kandsin
musta siidipaelaga.
Kui ma ükskord ära suren,
igavesti hauda läen,
istuta mu haua pääle
lilled helesinised.
Istuta, kus päike paistab,
lilled hauda varjavad
ja siis mõtle selle pääle -
arm ja õnn on üürike.

RKM II 329, 576/7 (4) < Rõuge khk., Rasva k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Meeta Teppo, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üts illos mõisa Eestimaal, Eestimaal, Eestimaal.
Sääl suure jõe kalda pääl,
kalda pääl, kalda pääl.
:,: Tiia ja, tiia jaa, tiia
ja ei ütle ka! :,:
Sääl elas äiapapake, papake, papake.
Tal oli illos tütreke, tütreke, tütreke.
Kes teda tahab kosida, kosida, kosida,
sii piap rikas olema, olema, olema.
Siis juhtus ühekorraga, korraga, korraga,
üts rätsep lontis kõrvaga, kõrvaga, kõrvaga.
Ta tahtis neiut kosida, kosida, kosida.
Ja ütles "Tere preilike!"
Sis neiu vastas vihaga:
"Mis tuled sa mind pilkama?
See tüdruk minu teenija,
Taad võid sa endal kosida.
Noort kindralit ma armastan,
ta üle ennast rõõmustan."

RKM II 329, 577 (5) < Rõuge khk., Rasva k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Meeta Teppo, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
:,: Mäe otsas kaljulossis
õitses mul üks õieke, :,:
:,: lossihärra ainus tütar
oli minu armuke. :,:
:,: Võtsin õhtul kandle kätte,
sammusin siis lossi pool, :,:
:,: lossiaken seisis lahti,
minu kallim seisis sääl. :,:
:,: Aasta pärast läksin jälle
sedasama tutvat teed, :,:
:,: lossiaken seisis kinni,
kallimat ei laulnud sääl: :,:
:,: Surnuaiast kõlas mulle
tumedalt üks tuttav hääl: :,:
:,: "Tule lahti ilma vaevast,
tule sa mu juure ka!" :,:

RKM II 329, 578 (6) < Rõuge khk., Rasva k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Meeta Teppo, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kallis Mari, kaugel elad,
sinust küll ei lahku ma.
:,: Kallis Mari, kannata,
sinust küll ei lahku ma. :,:

RKM II 329, 578 (7) < Rõuge khk., Rasva k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Meeta Teppo, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
:,: Tarvis oless naist mul võtta,
poissme' põlve lõpeta. :,:
:,: Mina sõidan varsti linna
linnaneiut vaatama. :,:
:,: Aus neiu, tee uks lahti,
soo'ga rääkida. :,:
:,: Ukst ei või ma lahti teha,
väljas on nii paha ilm, :,:
:,: rikub ära kõik mu riided,
kallid kaelaehted ka. :,:
:,: Jumalaga, linnaneiu,
ma läen maale tagasi. :,:
:,: Mul on kodus Mannid, Liisid,
kallid armukesed kõik. :,:
:,: Need mind lahkelt vastu võtvad,
käte pääl mind kannavad. :,:
:,: Ja ka minu juure tõtvad,
magus musi pakuvad. :,:

RKM II 329, 584/6 (4) < Rõuge khk., Rasva k., Põrguhavva t. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Linda Lepp, s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mitmest asjast, mitmest asjast
olen mina vaene.
Mitmel asjal, mitmel asjal
puudub aseaine.
Näituseks ma täna olen
raha poolest vaene,
küll oleks hea, kui leiaks üles
raha aseaine.
Meie Mari kurdab, et ta
laste poolest vaene.
Küll oleks hea, kui leiaks üles
laste aseaine.
Toonekurg on tänavu
nende poolest vaene.
Küll oleks hea, kui leiaks üles
kure aseaine.
Teiste Neti kurdab, et ta
armu poolest vaene.
Küll oleks hea, kui leiaks üles
armu aseaine.
Rikas ostab musi, aga
mida teeb küll vaene.
Küll oleks hea, kui leiaks üles
musi aseaine.
Viin on mürk, jah, viin on mürk,
nii ütleb minu naine.
Lora puha, viin pole mürk,
vaid mürgi aseaine.
Ja kui kõrtsi järgi tuleb
aga minu naine,
siis öelge talle, et mind pole siin,
vaid minu aseaine.

RKM II 329, 586/7 (6) < Rõuge khk., Rasva k., Põrguhavva t. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Linda Lepp, s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
:,: Üks rätsep tulli Rootsimaalt, tirallallaa, :,:
:,: läks Eravimmi elama, tirallallaa. :,:
4x Ta õmbles Katil jaki ka, tirallallaa,
4x ta õmbles Katil undruku, tirallallaa.
See oli viisil "See Mäeotsa talu".

RKM II 329, 587 (7) < Rõuge khk., Rasva k., Põrguhavva t. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Linda Lepp, s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ritsik, imeline mees,
temal palju tarkust sees.
Tahtis minna taevasse,
kuule veidi külasse.
Ritsik-rätsik tsirr-tsirr-tsirr,
saagis viiult terve öö,
:,: tegi ära suure töö. :,:
Kuu on muidu nupukas,
aga vahel naljakas.
Ritsikule näitas ust,
ise naeris, nii mis lust.
Ritsik, rätsik... (Koolis õpitud)

RKM II 329, 587/90 (9) < Rõuge khk., Rasva k., Põrguhavva t. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Linda Lepp, s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kord linnatänaval
ma üksi kõndisin
ja igat vastutulijat
ma häste silmasin.
Ma tahtsin omal leida,
kes võiks mul aega viita
ja igavuse tundidel
võiks rõõmustada mind.
Jää jumalaga, neiu,
ei ole ma su peiu,
sest ilmas on leida
veel tuhandeid.
Üht neiut nägin ma
seal üksi kõndimas
ning minu meelest
ütlemata ilus oli ta.
Tal läheneda püüdsin
ja talle lähenesin
ja peagi ma juttu
sääl vestsin temaga.
Jää...
See väike laululind
nii vangi võttis mind
ja päevalgi ei saanud
enam rahu minu rind.
Oh, millal tuleb aeg,
mil võiksin ma taad leida
ja kergemalt võiks
hingata siis rind.
Jää...
Päev veeres mõtsa taha
ja kergel sammul mina
siis kallima poole
kiirelt ruttasin.
Siis peagi taad hoidsin
ja tema rinnal´ heitsin
ja armujoovastuses
siis teda suudlesin.
Jää...
Nii muudus õige pea,
mul teada anti ka,
et isamaad ma pidin
siis kaitsma minema.
See teade oli mulle
nii kohutav kui kõue
ja kallimast pidin
mina ära lahkuma.
Jää...
Ei olnud parata,
ma pidin minema
ja kallim ka ühes
ei võind tulla minuga.
Mind vaksali saatis
ja tema järel vaatis
ja ojadena voolasid pisarad.
Jää...
Siis vedur vilistas,
mind ära sõidutas
ja kallimast mõneks ajaks
ära lahutas.
Kõik kurbtused heitsin
ja aru saada püüdsin
ja isamaa on tuhat korda
armsam minule.

RKM II 329, 590/2 (9) < Rõuge khk., Rasva k., Põrguhavva t. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Linda Lepp, s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ma tahan meie aja meestest
teil mõne sõna kõnelda.
Nad tihti juttu teevad naistest
ja armastavad pilgata.
Kuid ise nad on hullemad
ja naisi taga kiusavad,
sest laulgem nüüd ja ikka ka -
meil on ju moodis üksteist pilgata.
Kas olgu mees või laste isa,
kas noore neiu kätte saab.
Siis unustab ta laste kisa
ja kohe kärbseid pähe aab.
Sääljuures ise kiidab ta,
et ta on naisest parem ka.
Sest laulgem...
Sa otsi kasvõi laternaga,
ei või sa kuskilt leida eest,
ei või sa kuskilt aga saada
ju mitte ühtki täitsameest.
Kõik joodikud ja kaabakud
ja petised ja armetud.
Sest laulgem...
Ka meie aja noored mehed
on mitu korda hullemad.
Just nagu saunas vihalehed,
nad kohe külge kleepuvad.
Kas olgu mustlane või muu,
kus kätte saab, siis annab suud.
Sest laulgem...
Lauldakse viisil "Kas tunned maad".

RKM II 329, 592/3 (10) < Rõuge khk., Rasva k., Põrguhavva t. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Linda Lepp, s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Nüüd ärka, rahvas, viinaunest üles
ja unejäljed silmist kaota.
Kui kaua tahad alkoholi süles
sa põrgu kihvti juures viibida.
Oh, märka kord, et viin on Surnumeri,
mis terved rahvad ära uputab,
ta läbi nõrgaks saab su üdi, veri,
ta sinu elurammu raugendab.
Viin riisub vara, /puhast südant,
voorust,/kõik pahad teod/ ta
sinus ühendab.
Ta surma sülle sängiteleb noorust
ja sinu eluiga lühendab.
Ei ole ta, nagu vahest sina kuuled,
kui kõiki rõõmustaja eluteel.
Vaid ta on surm, ta kihvtitatud huuled
sind põrgu meelitavad iga pilk.
Tee lahti silmad, vaata, kus on tõde,
ja märka, et sind
varjab surmaöö.
Oh, ärka, ärka, Eesti vend ja õde,
sind ootab raske võitlemise töö.
Ja pane tublid sõjariistad vööle,
löö maha viin, et võta kaitseda.
Küll tuleb võit see tüdimata tööle,
võid võitluslõpul rõõmu maitseda.

RKM II 329, 595/6 (12) < Rõuge khk., Rasva k., Põrguhavva t. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Linda Lepp, s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Õnnetu tütarlaps, muredest muljutud,
üksinda kurvastab ta.
Emake, kallike, süda on purustud,
kallim ei armasta mind.
Mina armastan teda nii väga,
nii väga ja südame andsin ma tal.
Aga tema mind pettis ja maha
mind jättis, andeks andma ma
temal ei saa.
Tütreke, kallike, jäta oh järele,
jäta see kurvastus kõik!
See aeg läeb mööda
ja aeg leiab teise ja
õnnelikult elama saad.

RKM II 329, 596/7 (13) < Rõuge khk., Rasva k., Põrguhavva t. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Linda Lepp, s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
See Mäeotsa talu, tirallallaa,
teeb südamele valu, tirallallaa.
See talu aida vilus,
seal magas Mari ilus, tirallallaa.
Ma lätsin aida taha
ja võtsin saapad maha.
Ma tahtsin koputada
ja Marit äratada,
kui vana Juhan tulli
ja teivas seljas oli.
Ta ütles: "Oia varas,
kel aiateivas paras!"
Koer jooksis mööda küla
ja ajas mind seal taga.
Ma jooksin aida juurest,
koer kinni haaras säärest.
:,: Nüüd vana Juhan nutab,
kes Mari ära võtab. :,:

RKM II 329, 597/8 (14) < Rõuge khk., Rasva k., Põrguhavva t. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Linda Lepp, s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tahan teile ütelda, ütelda,
kuis läks neiu kõndima, kõndima.
Ja oh, kui armas, ilus, :,: kui armas, ilus, :,:
kui kõndis neiu puude vilus,
kui puude vilus kõndis ta.
Tuli vastu peiuke, peiuke, peiuke,
ütles: "Ilus neiuke, neiuke, neiuke, jaa!
Kas sa tuled mulle, :,: kas tuled mulle? :,:
Ma olen ustav ikka sulle, jah sulle
ustav olen ma!"
Neiu häste häbenes, häbenes, häbenes, häbenes.
Aga süda hüppas sees, hüppas jaa!
Ning siis ütles: :,: "Tulen, jah tulen! Tulen! :,:
Ja sinu päralt ikka olen,
su päralt olen igavest!"
Ja siis peiu neiule, neiule, neiule
musu andis armsasti, armsasti, jaa!
Pärast saivad pulmad, jah pulmad,
pulmad, ja pulmad, pulmad.
Küll olivad need rõõmsad pulmad
ja rõõmsad pulmad kahele.

RKM II 394, 80 (3) < Paide l. < Rõuge khk., Sammuka k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ma tulõ taivast ülevält,
tõi korvitävve kirgesit.
Üts kirges pallõl põlvile:
"Oh jätä minno eläma,
ma taha suku soeta
ja parsi pite laota."

RKM II 394, 81 (4) < Paide l. < Rõuge khk., Sammuka k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Nüüd hengvä' inemise,
mõtstõpra, tsirgukõsõ,
kõik ilm um magamah.

RKM II 394, 82/5 (5) < Paide l. < Rõuge khk., Sammuka k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Tsõõrimängu laul.
Seda laulsid tütarlapsed vahetunni ajal. Tehti ringi ja lauldi. Ringi sees tantsiti.
Ja see katskümmend üts
ja see katskümmend kats
ja see katskümmend neli, viis ja kuus.
ja see katskümmend säidse
ja see katskümmend katõsa
ja see katskümmend ütesä
ja kolmkümmend täus.
Tants polka taktis.
Oh, kuis tuul ja maru
möllab
hirmsastii-ii,
siiski ma su juurde
jõuan
armsas-tii-ii.
Ja see kolmkümmend üts
ja see kolmkümmend kats
ja see kolmkümmend kolm,
neli, viis ja kuus.
Ja see kolmkümmend säidse
ja see kolmkümmend katõsa
ja kolmkümmend ütesä
ja nelikümmend täus.
Tants valssitaktis.
Sina minu oma
sel suisel aal,
tunnen su tuksumist
oma rinna naal.
Kevadine aeg,
ilus oled sa,
noor armuaeg
veel ilusamb sa.
Ja see nelikümmend üts
ja see nelikümmend kats
ja see nelikümmend kolm
neli, viis ja kuus.
Ja see nelikümmend säidse
ja see nelikümmend katõsa
ja see nelikümmend ütesä
ja viiskümmend täus.
Polkataktis tants.
Kui tulõd sa',
tulõ ütsindä,
saat mino mano
magama.
Ku tulõt sa,
tulõt hulgaga,
saat esä käest
malgaga.
Ja see viiskümmend üts
ja see viiskümmend kats
ja see viiskümmend kolm,
neli, viis ja kuus.
Ja see viiskümmend säidse
ja see viiskümmend katõsa
ja see viiskümmend ütesä
ja kuuskümmend täus.
Polkataktis tants.
Korjan lilli, köidan kimpu,
viin neid oma kallile.
Selle lillekimbu sisse
peidan oma südame.
Niiviisi lauldi sajani välja.
Tantsurefräänid kordusid. Tavalesilt tantsisid tütarlapsed omavahel. Poisid häbenesid tantsida.

RKM II 394, 101 (3) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Hüppa', perse, karga, perse,
pia sa, perse, pessä saat.

RKM II 394, 106 (25) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Tütarlastõl elo kuldnõ
ummõ ilma murrõlda.
Oh, ma vaene, mis ma lätsi
joodikulõ mehele,
ku' tä kõrtsist kodo tulle
pesse minno piitsaga.

RKM II 394, 109 (40) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui ma naksi kasuma,
naksi kapla keerutama,
mõtli keeru olõvat,
a' olõ-õs keeru kibenat.

RKM II 394, 110 (42) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ehalkäimine.
Palometsa külas oli Hando talu, kus elas viis kena neidu ja käis tihti ehalisi. Nende kohta oli tehtud külas laul (aastail 1947-1948):
Joba tsirgu laulva
Hando liiva pääl,
joba poisi hõikva
Helju akna all.

RKM II 394, 128 (9) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Susi ja tsiga.
Tsiga tsungsõ, hõõrat handa,
nisa' nipsõ, kõrva' lunkso.
Tull susi ja ütel tsialõ:
"Anna' mullõ üts pookõno."
Tsiga ütel: "Laula' mullõ üts lookõno."
Susi nakas laulma:
"Tsiga tsungsõ, hõõrat handa
nisa' nipsõ, kõrva lunksõ."
(Seni, kui hunt laulis, viis siga ühe poja kõrvale.)
Susi ütel: "Anna' mullõ üts pookõno."
Tsiga ütel: "Laula' mullõ üts lookõno."
Susi laulis jälle:
"Tsiga tsungõ, hõõrat handa,
nisa' nipsõ, kõrva lunksõ."
(Seni laskis siga hundil laulda, kui kõik kümme põrsast oli põõsasse peidetud ja hunt jäigi põrsastest ilma.) Jutul ots.

RKM II 394, 261/2 (22) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ennusta mul mustlane...
Ennusta mul, mustlane,
kas õnnelikke tunde
saatus mulle tulevikus toob
või ehk haavu valusamaid
lööb veel elu rinda,
ahnelt minu pisaraid ta joob.
Kahju on mul teist, mu kodukopli kased,
lahkuma nüüd pean mina teist.
Teie keskel veetsin ma
õnnelikke tunde,
mis elus iial korduma ei saa.
Maetakse mind kuulipritsi
leinamarsil hauda,
ühine on sõdurite haud.
Ja siis minu kuuma
ja leegitsevat rinda
jahutab külm võõramaine muld.
Nüüd seisan ma üksi
siin lumises metsas
ja tunnen, et ligi on surm.
Ja see relv, mis mu kätel
on kallim kui neiu,
sest iial ei reeda ta mind.
Ennusta mul, mustlane,
kas elumere lained
koduranda kannavad kord mind
või ehk haavu veriseid lööb
püssikuul mu rinda,
suren kaugel kodust, omastest.

RKM II 394, 263 (23) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ilmen ääres.
Kord olime Ilmeni ääres
ja tuntud meil Volhovi sood
ja Ukraina steppides kaugel
on sõitnud me järelveo reed.
Ref: Ei ole mul kohta, ei kodu,
kord siin ja kord seal.
Aga igal pool neiukesed väiksed
vastu võtvad meid lahkel käel.
See oli kord näärikuu ajal,
kui päikene punetas
ja pilvepiir sinaval lumel
mul nägemust kujutas.
Ref:
Tuleks jaanipäev, saaksin koju,
saaks sinna, kus väikene neid.
Saaks sinna, kus kodumaa metsad,
kus ootab mind õnneleid.

RKM II 394, 264/5 (24) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Lepa varjus.
Lepa varjus seisab veski,
vesi kohiseb ta all,
kuuvalgel seisab rändur
tasakesi akna all.
Tasa avaneb siis aken,
väike käsi tervitab,
kohe röövib sõdur musi
armsamalt siis salaja.
Vaikselt hiilib ligi vana,
katkestades kõnelust,
sulgeb vaikselt, tasakesi
akna kuldsed raamid ta.
"Tüdruk, seda ütlen sulle
täna ma veel viimast kord:
rändurpoissi sa ei tohi
armastada tänasest."
Oleks kirjutanud sulle,
oleks välja naernud mind,
poleks truuks sa jäänud mulle,
oleks siiski seda teind.
Kahte kalmistule kanti
ühte hauda puhkama,
kahte armastavat südant
katab nüüd külm mullapind.
Vanemad ei tohiks iial
laste õnne segada,
nende sõnad jäävad lastel
eluks ajaks südame.

RKM II 394, 266 (25) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Oja kaldal.
Viisil: Metsas vaikselt oja voolab.
Metsas vaikselt puskar tilgub,
katsu ja proovi, kui kange ta.
Metsas vaikselt puskar tilgub,
hea, oh hea teda rüübata.
Ref:
Kas võib tõesti välja tulla
puudast kümme pudelit?
Kas võib tõesti välja tulla
puudast kümme pudelit?
Metsas vaikselt puskar tilgub,
mets pole ise aga üldsegi vait.
Puude lehed kohisevad,
puude oksad praksuvad sammude all.
Ref:
Kas võib tõesti untsu minna
terve pajatäis puskarit?
Jah, võib tõesti untsu minna,
mehed, laseme jalga nüüd siit.

RKM II 394, 267/70 (26) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Simmanilaulud olid üldse nukra alatooniga, kuigi purjus mehed püüdsid vahel õige kuraasikad olla. Saksa sõjaväkke ei tahtnud keegi kahurilihaks minna. Kellel võimalik, püüdis arste "määrida", viidi tavaliselt siga või kaks, et pikendust saada. Kuid kõikidel polnud see võimalik. Võis kuulda ütlemist:
Kes on rikas,
sõdib sigadega,
kes vaene,
peab ise astuma.
Oli neidki uljaspäid, kes läksid saksa sõjaväkke vabatahtlikult. Nende hulka kuulusid nn. politseipataljoni mehed, kes julmalt õiendasid arveid partisanidega ja nende rahulike külaelanikega, kes partisane toetasid. Üks politseipataljoni mees (nime ei mäleta, ütles oma kohaks oleva Virumaa) jutustas 1944. a. märtsis:
Seitse vene küla olime maha põletanud ja inimesed kõik ära tapnud. Ega see kerge olnud. Aga siis oli seal üks väga ilus tütarlaps, umbes seitsmeaastane. Tal olid nii ilusad pruunid silmad. Küll oli kahju teda tappa. Aga käsk oli. Otse ma teda sihtida ei saanudki. Võtsin püssi kätte, vaata, nii (näitas, aga seda ma kirjeldada enam ei oska) ja lasksin siis... Ise mõtlesin: "Kui on juba seitse küla põletatud ja tapetud, siis mingu ka see..." Aga kahju on mul sellest lapsest, oi kui kahju.
Ka selliste "kangelastegudega" said hakkama saksa sõjaväes teenivad eestlased. Tavaliselt räägiti nendest puskaripudeli juures.
Minu isa pruulis ka okupatsiooniajal puskarit. Seepärast käis meil seda ostmas ja joomas väga mitmesuguseid inimesi. Ja kuuldu-nähtu jäi meelde. Olin siis 15-aastane.

RKM II 394, 300 (4) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Sepp, sepp hüdsekott,
sepä naane lõõtsanahk.
Sepäl silmä jõllilõ,
naasel jala' tillile.
Sepäl umma musta latsõ,
sest et sepp um esi must.

RKM II 394, 300 (5) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Mu esä olli lihonik,
ma olli timä abinik,
ku esä tapsõ vasikit,
sõs mina arodi soolikit.

RKM II 394, 300 (6) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kilu-Maril olliva,
väega pikä hamba,
ära seiva karämõise
vasika' ja lamba.

RKM II 394, 318/20 (2) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Aktuaalseid päevaküsimusi.
Laul aastaist 1947-1948.
Meil tänapäeval leidub inimesi,
kel peas on ammuidanenud mõte,
kes näevad vaeva
ja oot'vad valget laeva,
kuid unustavad - laeval pole sadamat.
Ref:
Kui mängib dzhäss,
siis meenutame veidi
neid puudusi, mis
meil veel esineb.
Ja kui me saame mahti,
siis saame neist ka lahti,
see kasuks on meil endale ja teistele.
Meil mõnes hobulaenutuse punktis
jo aetaks asju hoopis valesti,
sääl mõni hobusega
võib ringi ratsutada,
kuid teine mees peab
kündma kas või lehmaga.
Ref: Kui mängib dzhäss...
Meil talumeeste hulgas leidub mehi,
kel viljanormid alles täitmata,
ta vilja metsa veab
ja torud üles seab
ja normiviljast tuleb
pudel puskarit.
Ref: Kui mängib dzhäss...
Meil tänapäeval orderite jaotus
on keerukas ja raske küsimus,
sääl daam saab mehe kingad,
mees daami kõrvarõngad,
kuid suurem osa ordereid
jääb sefile.
Ref: Kui mängib dzhäss...
Neil päevil viimastel
on läinud moodi,
kui linnatänavatel jalutad,
sääl juhtub pahatihti,
et riietad end lahti
ja riided annad
kurva näoga teisele.

RKM I 8, 455/6 (2) < Järva-Jaani khk. < Rõuge khk., Haanja v. - Franz Kuus < Vidrik Kriisa (1968) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009
Laul viisil: Mu isama mu õnn ja rõõm.
1) Sind rahvas, pressind, pimestand,
Riik, keiser, papi võim.
Sa katsu üles ärgata ja
võitle vahvalt surmani.
Et õigust, priiust võidaks sa,
mu uinuv isamaa.
2) Ei karda meie pappisi,
politseid ei santarmeid.
Naad püüdvad meid küll võrguta ja
põrguga veel hirmuta.
Töörahva võim kõik uueks loob,
meil võidupärjad toob.
3) Su üle võitlus algaku,
mu uinuv isamaa.
Kui võitluses end ühendad,
siis kaovad kõik rõhujad,
las punast lippu lehvida,
su pinnal Eestimaa.

RKM I 12, 105 (92) < Tartu < Võru khk., Saaluse v. < Rõuge khk. - Alma Kivi, s. Lõhmus 1893 < mehe täditütar, 81 a. (1972) Sisestas Salle Kajak 2002
Noorus.
Kui olin alles pisike ja noor
Õrn väeti nii kui muna koor
Siis olivad mul mured tundmata
Ja roosa värvi riideid kandsin ma.
Siis tuli aeg et teiste seltsis ma
Kord läksin vainu peale kõndima
Seal tantsisin ma rõõmsalt peiuga
Siis rohelised riided kandsin ma.
Siis vaatas peig kord minu silmasse
Ja puna tõusis minul palgesse
Ma punusin tal lillepärjakseid
Ja kandsin riideid helesiniseid.
Siis mõistis peig minu silmist lugeda
Et oma kätt ja südant kingin tal
Ja kandsin riideid hele punaseid.
Siis tuli vaatama mind viletsus
Minu südant katsma mure kurvastus
Minu peig läks mulla põue puhkama
Nüüd süsimustad riided kannan ma.
Nüüd ootan aega jälle tulema
Mil lumivalgeid riideid kannan ma
Kui surm mind peiu järel kutsub siit
Siis lumivalgeid riideid kannan ma.

RKM I 13, 491/2 < Rõuge khk., Haanja - Anna Pärsimägi < setu ema (1976) Sisestas Salle Kajak 2002
Setu vanaema laul.
Oh jesä korgõl jüleval,
Sa pane no minno mehele
Kas setolõ, vai sepalõ,
Vai vana kartsep juudilõ!
Sõs tull üts illus setopoiss,
Kell kaalah hõpõ kell.
Tu tõije pikä pudeli
ja andsõ tollõ jesälõ.
Sõs jesä rüübäs pudelist
Ja jimä limbsas kiilt
Sõs jesä võtsõ pudeli
Ja andsõ jimäle.
Sõs küüsse Ivvo mino käest:
"Noh, Kattä, kuis sõs um?"
Ja ku tiä minno mutsahti,
Ma lausu õs sõs sõnnagi.

ERA I 3, 957/9 (1) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru k. - K. Oja < Ants Ork, Tallinna Posti Külaloomingu võistluse materjal (1931) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Kadi Sarv 2002
Õpetuseks
Noormees, kui tahad sina võita,
ühe neiu austust, armastust,
siis minu sõnu võta kuulda
ja selle järel' ela just.
Kas mässab väljas torm või maru,
kas olgu ilm kui paha, hea.
Kaapkübar nagu laevatoru
sa enesele pähe sea.
Kui puudub uur, siis uuriketti
sa sibulaga taskus pea.
Ära unusta ka "patseertokki"
käevangu löömast iialgi.
Üks imelõhnaline rohi
peab riietes sul lõhnama.
Ka lips ja maneskid ei tohi
sul kaela ümbert puududa.
Kolmekümneviielised paberossid,
mis tuntud "Eva" nime all,
ja hästi hiilgavad kalossid
too Võru linnast enesel!
Ka saksa keele sõnaraamat
sa laenukogust välja too.
Ja õpi, kuni pähe jäävad,
paar sõna: morgen und halloo.
Siis võid sa astu nende leeri,
kas oled mustlane või juut.
Kõik tahtvad su'ga amiseeri,
sa oled "deutchmann" lieber gut.
Ants Ork.
V.a. Tallinna Posti toimetus!
Saadan Teile siinjuures Teie poolt väljakuulutatud külalaulude võistlusele ülaltoodud laulu. Nimetatud laul oli paar aastat tagasi Võrumaal Tsooru vallas väga moes ja läbilöönud. Lauldi teda viisil: "Kord olin maal ma seakarjas." Ka praegu lauldakse teda veel külapidudel hea eduga, teiste "schlaagrite" kõrval. Nimet. laululoojaks on keegi harilik külapoiss, kes kunagi oli tahtnud "külge lüüa" ühele linnapreilile. Linnapreili külm suhtumine poisile ta matsivälimuse pärast põhjustaski selle laulu loomise viimase poolt.
Lõpuks olgu veel laulus ettetulnud paari murdelise sõna seletus: 1) patseertokk = jalutuskepp; 2) manesk = krae ühes rinnaesisega.

ERA I 5, 225 (6) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui juudi Valgast tulliva
ja Sangastõle sõidiva.
Kui juudi Valgast tulliva,
ja Sangastõle sõidiva.
Poeg oli ostnud poole naela,
jätnud raha massmada.
Kui noored juudid ostseva,
ja vanad juudid massõva.

ERA I 5, 225 (6) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kui juudi Valgast tulliva
ja Sangastõle sõidiva.
Kui juudi Valgast tulliva,
ja Sangastõle sõidiva.
Poeg oli ostnud poole naela,
jätnud raha massmada.
Kui noored juudid ostseva,
ja vanad juudid massõva.

ERA II 126, 155/6 (26) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Sormuli k., Ojamäe t. - Amanda Raadla < Jaan Raibakase kirjadest (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Märdisandi laul.
Tere õhtust, peremees,
minu kõht on tühi siist,
palles veidükene leibä,
egä lihagi joht põlga.
Tere õhtust, perenaine,
ärä olõ nõnda kaine.
Ma ei juu viina,
palles natukõne piimä.
Teil om lehmä, lamba,
minul pal´la hamba.
Teie põllul olli vil´lä,
seda näie mina hilja.
Nüüd om aidas salves,
sandi süä palves.

ERA II 126, 217/8 (3) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi as. - Amanda Raadla < Jaan Külm, s. 1864 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
:,: Põllumehe tüü om rasse, :,:
:,: hüä om süvvä valmis leib :,:.
:,: Põllumiist ei saa sina põlgõ :,:,
:,: timä aha särgiga :,:.
:,: Puust täl vil´lä, lehmast piimä :,:,
:,: lammas tälle villu and :,:.
:,: Tüüd tiip küll ka egä päiv :,:
:,: Nainõ munnõ turgu viip :,:
:,: Mehel ei saa püksinüpsi :,:
:,: uma tüü ja vaiva iist :,:
:,: Aadamit lei Jummal õndsas :,:
:,: paradiisi elämä :,:.

ERA II 126, 354/6 (2) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Vaarkali k. < Halliste khk., Abja v. - Amanda Raadla < Marie Palu, s. 1858 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kon sa kasvi, illos tütrik,
ku ma sinno inne-s näe?
Ohohoo, oioijoo,
ku ma sinnu inne-s näe.
Kasvi kotun esä juuren,
nii ku üt´s väiken preiliken,
ohohoo, oioijoo,
nii ku üt´s väikõn preiliken.
Mullõ tulli kosilasi
kuuekümne hobesega,
ohohoo, oioijoo,
kuuekümne hobesega.
Egäl pikäd kübäräd,
egäl kait´s valgõt ruuna,
ohohoo, oioijoo,
egäl kaits valgõt ruuna.
Kattõ tahtsõ mullõ anda,
es ma-s võta: "Kos ma panõ?"
ohohoo, oioijoo,
es ma-s võta: "Kos ma panõ?"
Lätsi kodo esä mano,
esä ütel: "Kost sa saie?"
ohohoo, oioijoo,
esä ütel: "Kost sa saie?"
Külapoisi mullõ anni,
kiä minnu ammu hoie,
ohohoo, oioijoo,
kiä minnu ammu hoie.
Ku me ütskõrd pulma teeme
kuningid me kutsumõ,
ohohoo, oioijoo,
kuningid me kutsume.
Imändäd ja prisked preilid -
kõik mi pulman tandsiva,
ohohoo, oioijoo,
kõik mi pulman tandsiva.

ERA II 126, 360 (4) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Vaarkali k. < Halliste khk., Abja v. - Amanda Raadla < Marie Palu, s. 1858 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Joosepi laul.
1. Kõrd sis käskis mind mu isa
ummi vendi vaatama.
2. Andis kirju kuue sälgä,
mina lät´si rõõmuga.
3. Oh sis mino vende viha
süt´t mu vasta palama.
4. Visksid mind sis augu sisse,
augu sisse sureta.
5. Viimaks tõmbasid mu väl´lä,
ku surm minu keele pääl.
6. Võtsid mind sis ära müia
Iismaeli meestele.
7. Peräst võtsid mind sis müia
Potivaari naiselõ.

ERA II 126, 362 (2) < Rõuge khk., Haanja v., Tummelga k. - Amanda Raadla < Jakob Sool, s. 1880 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Üts nuur ja illos tütärlaits
jäi järel vanembist.
Ta käis ja hulkus müüdä maad
ja pallol Jumalat.
Üt´s rikas miis säält müüdä läist,
jäi vaenõ tütärlait´s.

ERA II 126, 411/2 (1) < Rõuge khk., Haanja v., Pressi koolimaja < Rõuge khk., Haanja v., Trolla k. - Amanda Raadla < Ann Rebane, s. 1862 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Vaeselatse laul.
Kui ma näe näid vaesid latsi,
kel ei ole essä, immä.
Läävä ikken Olimäele,
heitvä hendä põlvilõ.
Näil om himo mere pääle
pimmõn ärä uppuda.
Tulli püüdmä pühä vaimu
oma armsa võrguga.
Sääl Oliaian om üt´s pinnär,
nii õgev ku üt´s troonitulp,
ni latse omma istutedu,
seo pindre sisse ilosast.
Mu heng, kui vaimon näet sa,
sis ikõ nii, et nõrgas jäät.
Sis sina tahat linnada,
ku mehilane lilli pääl.
Suve aja käümine,
väega armas minulõ,
lätsi läbi hainamaa,
läbi lilliaidu ka.
Algati mul ikes miilde
Ketsemäni aiake.

ERA II 126, 413/5 (4) < Rõuge khk., Haanja v., Pressi koolimaja < Rõuge khk., Haanja v., Trolla k. - Amanda Raadla < Ann Rebane, s. 1862 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kosjasõidu laul.
Kos sa no kasvi, illos tütrik,
ku ma sinno siin es näe?
Ohohoo, oioijoo, ku ma sinno siin es näe!
Mina kasvi esämajan
illos kui üt´s preiliken,
ohohoo, oioijoo, illos kui üt´s preiliken.
Mullõ ka tulli kosilasõ
kuuekümne hobesega,
ohohoo, oioijoo, kuuekümne hobesega.
Egälütel kuus valgõt
ja viil pikad kübarad,
ohohoo, oioijoo ja viil pikad kübarad.
Üte nemä mulle anni,
mul es võtma, kos mul pandma!
Ohohoo, oioijoo, mul es võtma, kos mul pandma.
Ku mul esä kodo tulli,
küsüp mo käest: "Kos sa sai?"
ohohoo, oioijoo, küsüp mo käest: "Kos sa sai?"
Külä(ga)poisi mullõ tõiva,
kes jo ammu minnu hoie,
ohohoo, oioijoo, kes jo ammu minno hoie.

ERA II 126, 424/6 (16) < Rõuge khk., Haanja v., Pressi koolimaja < Rõuge khk., Haanja v., Trolla k. - Amanda Raadla < Ann Rebane, s. 1862 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Ku Eeva olli eksinu
ja keeldud viljast võtnu
ja Aadam söönu õunapuust,
sis kuuldus taivaengli suust,
et aiad kinni pantu.
Sis olli Aadam murõlik,
lät´s üt´skõrd väl´lä kõndima.
Ei näinud rukkid, otri sääl,
vaid üksi rohtu põllu pääl.
"Kes nüüt mu põldu harip,
et mina leibä saa?"
Sääl ilmus priske hobune:
"Adam, ma taha su käsku täitä,
nii kündä, äestä kah ja
innäst säl´läs sõita!"
Lehm ammus omal kombel ka:
"Eks mina piima anna,
ku tahad haput, rõõska sa,
las perenaisel valmista!"
Sääl röhkis tsiga rasvane:
"Ku võit ja tahad nätä,
et praadis kõlba mina sul,
sis tule sa, tii otsa mul,
muud hääd ei või ma tetä."
Sääl lammas tuli määgides:
"Ku külm om, sis su naine kah
mu villast langa kedräku
ja sulle kuube kudugu,
sis olet vaene varjul!"
Koer niitsus, vihtus sabaga:
"Eks mina üüse valva kah,
et võid sa naise, lastega
küll rahulikult magada
ja ole julgõ inne!"
Kass tuli viimaks näugudes:
"Et mina kah sis valva,
kõik paha hiire, rotidki
ei saa su vara rikkuma,
ku tulõva, ma salva!"

ERA II 126, 484 (2) < Rõuge khk., Haanja v., Tummelga k. - Amanda Raadla < Trumm, s. 1865 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Põllumehe tüü om rasse,
hää om süüvä valmis leib.
Hool täl laiselda ei lase,
tarvilik täl egä aig.
Puust sää vil´lä, lehmäst piimä,
lammas tälle villu and.
Naine ostab uhkid riidid,
mis ei kõlba iäle.
Mehele ei saa püksinöpsi
uma tüü ja vaiva iist.
Põllumiist ei saa sa põlga
uma aha särgiga.

ERA II 126, 545 (4) < Rõuge khk., Haanja v., Ala-Suhka k. - Amanda Raadla < Madli Udras, s. 1865 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Veli võttis verevä naise,
jeebuska, paabuska, teebuska,
mullõ jättis musta naise,
jeebuska, paabuska, teebuska.
Veli lät´s umaga kerikohe,
jeebuska, paabuska, teebuska,
ma lätsi uma ojotama
jeebuska, paabuska, teebuska.
Nakas kuri külmetama,
jeebuska, paabuska, teebuska.
vana vaim värisema,
jeebuska, paabuska, teebuska.
Veie kodo aho pääle,
jeebuska, paabuska, teebuska,
palut ärä poole perset,
jeebuska, paabuska, teebuska.

ERA II 126, 547 (9) < Rõuge khk., Haanja v., Ala-Suhka k. - Amanda Raadla < Madli Udras, s. 1865 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Tsõdsemiis, kas liinan kävet,
kas sa mõnda Maiest kuulit?
:,: Ai kuu, kummaijee, Serevere
neiu jõekaldal simmaijee. :,:
Maie viiäs mehele
luuvasepä sellile.
:,: Ai kuu, kummaijee, Serevere
neiu jõekaldal, simmaijee. :,:
Nätäl vana põrssa tapi,
tuustiga täl otsa lei.
:,: Ai kuu, kummaijee, Serevere
neiu jõekaldal, simmaijee. :,:
Pulma saiva ausast peetus,
nii et Mus´t võip mäletä.
:,: Ai kuu, kummaijee, Serevere
neiu jõekaldal, simmaijee. :,:

ERA II 126, 550 (11) < Rõuge khk., Haanja v., Ala-Suhka k. - Amanda Raadla < Madli Udras, s. 1865 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Oh ma vaene, kuis ma lätsi
joodikule mehele.
Joodik saap nälgä nätä,
ei saa inämb tagasi.
Kui ta kõrtsist kodo tulep,
peksab minnu päälegi,
võtab vembla, annab mulle
müüdä pihta pikuti.
Oh mu isä, oh mu imä,
mis sa minnu kasvati!
Võinud sa mind jõkke heita
vai ka jõekaldale.
Sääl mind vesi veeretänud,
jõekallas kasvatanud,
hirvelehm mind imetänud
ja mind hellast armastanud.

ERA II 136, 509 (1) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Tüdruk, sind ma õpetan,
oma laulu lõpetan.
Ütle iga poisile -
kurat, kasi põrgusse!

ERA II 136, 510 (2) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Sinu tee on lillene
igal sammul veel
sul kasvab kannike
vaiksel vainu teel.

ERA II 136, 510 (3) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Ole usin igas töös
lõbus, lahke kõne sees
kindel, kõikomata meel
juhtigu sul eluteel.

ERA II 136, 510 (4) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Õnn sul õitsegu,
saatus sind kaitsegu
kodumaa pinnal
ja mehe rinnal.

ERA II 136, 511 (5) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Linnud ja lilled kõik ära läind,
olen neid asjata otsimas käind.
Ööbiku laulu ja lilledega
tahtsin, oh sõber, sind ärata!

ERA II 136, 511 (6) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Kui kõnnid niidu rajal,
siis näed närtsinud lilli.
Kui vaatad teda, siis ära nopi,
vaid mõtle, et minu elu
võib samuti närtsida.

ERA II 136, 511 (7) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Sul lilled õitsku vaasi sees
ja ööbik laulgu nende ees.
Kui lilled ära nopid sa,
siis mõtle ka, kus olen ma.

ERA II 136, 512 (8) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Kõik maailm oma iluga
on tühi ilma sinuta.
Sa oled minu meelest kuld
nii kaua kui mind matab muld.
Kui vaatan ma sul silma,
siis süda ütleb mul:
"Ma jätan kõik maailma
ja olen üksi sul."

ERA II 136, 512 (9) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Ennem mingu meri müüriks,
jooksku jõgi tagasi -
ja kõik maailm saagu puruks -
sind ei iial unusta!

ERA II 136, 513 (10) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Õnn lehvitagu tiibu
su ümber alati.
Täis olgu elusaatus
sul õisi surmani.

ERA II 136, 513 (11) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Kui sa kõnnid roosiaias,
ära ole musi maias -
suru suu ja hoia käed
kui sa linnapoissi näed.

ERA II 136, 513 (12) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Oh tule ja ripu kelas
kui kann ja katsu kui hää
minul kuratil on.

ERA II 136, 514 (13) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Mälestuseks sõber sulle
soovin kõike hääd.
Paksu naist, keda toidat
nagu veist või siga.

ERA II 136, 514 (14) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Küll oli magus neiu musu,
katsu sõber, kui ei usu.
Kärje mesi, maasikmari -
kõik ta vastu tühi vari.

ERA II 136, 514 (15) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Soovin õnne, soovin hääd,
soovin väikest kahupääd!

ERA II 136, 515 (16) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Kui elutee pääl kõndides
sul tuleb vastu mägi,
siis võta kätte labidas
ja kaeva sellest läbi.

ERA II 136, 516 (1) < Rõuge khk., Tsooru v., Hirremetsa t. - Leo Niilus < Anne Adson, 42 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Ants oli aus saunamees,
saun oli suure metsa sees.
Hundid, karud käisid sääl,
rebane oli katusel.
Refr.: Ai juudi valleraa, üks juut läks Tallinna,
ei olnud raha tal, ta sõitis pingi all.
Ants läks mõisa kaebama,
mõisahärrat paluma -
seitse siga tõlla ees
ja vana emis kõige ees.
Refr.

ERA II 136, 517/8 (2) < Rõuge khk., Tsooru v., Hirremetsa t. - Leo Niilus < Anne Adson, 42 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Haani miis vedi lubjakivve
kolm üüd - päivä Võrulõ.
Haani miis läts Tiganiku puuti
uma kolmõ kopkaga.
Tahtsõ osta püksinöpse
uma kolmõ kopka iist.
Sääl tä nägi silgupüttü
Tiganiku leti iin.
Siis ta pallõl poodisaksa:
"Esand, lupa tsorgata!"
"Tsorkanu, tsorka Haani miis
oma leeväpalakõist!"
Siis ta ostsõ püksinöpse
uma kolmõ kopka iist.
Laul um otsan, laul um otsan -
ei saa inämb edesi, ei saa inäm edesi.

ERA II 136, 518 (3) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Hiir hüppas, kass kargas,
vana karu lei trummi.
Kirp aknõst vällä,
nahkpüksi jalga.

ERA II 136, 518/9 (4) < Rõuge khk., Sänna v. - Leo Niilus < Salme Voitka, 27 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Istun Koiva kaldal,
vaatan laintesse.
Mõtlen kallima pääle,
kes on kaugel siit.
Kallast ehib loodus
toome õitega,
äratab mu rinnas
kurbust südames.
Aastad läevad mööda
kallimat oodates,
tunnen sellest valu
oma südames.
Aasta pärast jälle
Koiva kaldal ma,
murran toome õisi,
viskan laintesse.
Õnne sulle soovin
toome õitega,
tervisid sul saadan
Koiva laintega.

ERA II 136, 520/1 (5) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Kord elas mölder veski pääl
tsimmai ruudi ralla
ja temal ilus tütar sääl
tsimmai ruudi ralla.
Refr. Ai tsimmai, tsimmai uhahaa,
tsimmai ruudi ralla,
ai tsimmai, tsimmai uhahaa,
tsimmai ruudi ralla.
Kui oli mölder veski pääl,
tsimmai ruudi ralla
tal oli kaval sulane
Refr.
Kui väljas oli pime öö
tsimmai ruudi ralla,
siis sündis nurgas ime töö.
Refr.
Kott hakkas nurgas liikuma
tsimmai ruudi ralla
ja voodi poole kiikuma.
Refr.
Siis tütar valjult kiljatas
tsimmai ruudi ralla
ja möldri üles äratas.
Refr.
"O rumal, mis sa kiljatid",
tsimmai ruudi ralla
"sa oleks mõisahärrat saanud!"
Refr.

ERA II 136, 521 (6) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Kui naine minu pahandab,
ma tean, mis ma teen.
Ma panen tema kotti
ja viin ta veskisse.
Refr. Oh sa mu kallis, kallis kodumaa,
kus ma üles kasvsin õlle, viinaga.
Katkend.

ERA II 136, 522 (7) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Kui ööbik laulu laksutas
sääl pärnapuude vilus,
siis teadsin mina kindlasti,
et tütarlaps on ilus.
Refr.:
Ja kui see laul meil korda ei läe,
ei meie kimpu jää,
jah, kui see laul meil korda ei läe,
ei meie kimpu jää.
Ants alati on tubli mees
ei kedagi ta pelga,
ei tõmba küüru härra ees,
ei võta mütsi maha.
Ants tanguputru tublisti
täis vitsutas siis kere
ja tahtis minna heinale
ning võttis selga reha.

ERA II 136, 523 (8) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Käi kapsasse, käi kapsasse,
ära kipu kaali kallale,
kui kipud kaali kallale,
siis lase püksid vallale.

ERA II 136, 523/4 (9) < Rõuge khk., Tsooru v., Hirremetsa t. - Leo Niilus < Anna Adson, 42 a.(1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Lätsi külla, lätsi-lätsi külla kükäkille,
alta aia, alta-alta aia hargikille.
Naksi liikma, naksi-naksi liikma taro poolõ,
alta aia, alta-alta aia hargikille.
"Krõõt, mu kulla, Krõõt-Krõõt, kulla kabõhõnõ,
ava mullõ, ava-ava mullõ ussõkõista."
Krõõt, es ava, Krõõt-Krõõt, es ava ussõkõsta,
pajat läbi, pajat-pajat läbi tossumulgu:
"Kasi kodu, kasi-kasi kodu, karjatsura,
kasi kodu, kasi-kasi kodu, karjatsura!
Innemb mia maka, innemb mia maka kivi kõrval,
kuid, et säntse, kui, et säntse poisi kõrval.
Kivi ei kaku, kivi-kivi ei kaku, kand ei kisu,
poiss ei jätä, poiss-poiss ei jätä puutumata!"
Naksi liikma, naksi-naksi liikma kodu poolõ,
miil oll hallõ, miil-miil oll hallõ, süä ol haige.
Mis sääl tetä, mis sääl - mis sääl tetä,
kui sai pettä, kui sai pettä.

ERA II 136, 524/5 (10) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Läksin mina, läksin mina
läbi küla tänava,
neiu tuli vastu,
avas mulle värava.
Refr.
Oh sa poiss, ega sai tea,
kuidas sinu õnn võib õitseda pea.
Läksin mina tuppa,
toas polnud tooli,
neiukene ütles:
"Istu minu voodi,
voodis polnud tekki,
neiukene ütles:
"Katsu minu pekki!"
Refr.: Oh sa poiss, seda sa ei tea,
kuidas neiu kleit käis viuht! Üle pea.
Katsusin ma pekki,
pekil polnud mekki.
Neiule ma ütlin:
"Lähen oma teed!"
Refr. Oh sa poiss, seda sa ei tea,
kuidas kodu poole plagasin ma.

ERA II 136, 526 (11) < Rõuge khk., Tsooru v., Luhametsa k. - Leo Niilus < Jakob Tuvike (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Metsas oli põdrajaht,
kurvalt kõndis metsavaht.
Refr.: Ai tilu lii ja ai tilu laa,
kurvalt kõndis metsavaht.
Metsavaht oli pikas puus,
kitseluu oli risti suus.
Metsavaht oli pikas puus,
pudruluits oli risti suun.
Pudrulusik oli risti suun,
linnud sõivad ääre pääl.

ERA II 136, 526/7 (12) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Mina olen oma vanemate ainukene vara,
kõik, mis teenin, selle joon mina ära.
Refr.: Ai trullalulla pomm, ai trullalulla pomm,
ai trullalulla pomm-pomm-pomm-pomm-pomm.
See särk, mis mul seljas on mustem kui pigi,
ei seda pese puhtaks seep ega higi.
See kuub, mis seljas, on sandi käest saadud,
sant sai paljaihu tee pääle jäetud.
See vest, mis mul seljas, on mustast kalevist,
isa selle leidnud Kelmiküla alevist.
See müts, mis mul peas, on sada auku sees,
täid säält vahivad, hõbeprillid ees.
Need saapad, mis mul jalas, on sandi käest võetud,
sant sai tee pääle palja jalu jäetud.
Mu voodi on kõrtsi taga kraavis,
hommikul, kui ärkan, olen emistega paaris.
Mina olen oma isa ainukene vara,
kõik mis teen, joon kohe taga ära.

ERA II 136, 528 (13) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Ai litsu pääle, linnasell,
mamsel all, kui veski võll.
Hoijajaa, hoijajaa, mis meil viga elada,
poissme' põlve pidada ja taluneiut kosida.
Oi Maali, Maali, sa ei tea,
su rinnal hingata on hea.
Sa sulad, minu südames,
kui suhkur kuuma kohvi sees.
Mis sa sitta jukerda,
ja lapsepers... käperdad!

ERA II 136, 528/9 (14) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus < Juhan Raag, 60 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Eit läks õhtul alevi,
tuli säält ruttu tagasi.
Liiter oli laua pääl,
rõõmsalt kõlas pilli hääl.
Refr.: Elu pole muud, kui pillimäng,
peenike preili ja pehme säng!

ERA II 136, 529/30 (15) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus < Jakob Niilus, 56 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Metsa läksid sa ja metsa läksin ma,
metsa läksid kaks karujahimeest ka.
Refr.: Oh hoijajaa, tirallalaa, metsa läksid kaks karujahimeest ka.
Karu tapsid sa ja karu tapsin ma,
karu tapsid kaks karujahimeest ka.
Naha müüsid sa ja naha müüsin ma,
naha müüsid kaks karujahimeest ka.
Viina ostsid sa ja viina ostsin ma,
viina ostsid kaks karujahimeest ka.
Purju jäid sa ja purju jäin ma,
purju jäid kaks karujahimeest ka.
Nalja tegid sa ja nalja tegin ma,
nalja tegid kaks karujahimeest ka.
Koju läksid sa ja kodu läksin ma,
koju läksid kaks karujahimeest ka.
Tappa said sa ja tappa sain ma,
tappa said kaks karujahimeest ka.

ERA II 136, 530/1 (16) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus < Katri Pihl, 79 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Oh mu isa, oh mu isa,
mis sa minnu kasvati.
Oh mu imä, oh mu imä,
mis sa minu sünniti.
Parõmb võinu jõkkõ heitä,
kaladõlõ söödäs mind,
vesi olõs veeretänü,
kala olõs kaurnu.
Oh ma vilets, oh ma vaene,
mis ma lätsi joodikulõ mehele.
Parõmb võinu jõkkõ hiitä,
kaladõlõ söödäs.

ERA II 136, 531/2 (17) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
See Mäeotsa talu,
tirallalaa,
teeb südamele valu,
tirallalaa.
Ma läksin aida taha,
ja lasksin püksid maha.
Siis vanaJuhan tuli,
tal teivas seljas oli.

ERA II 136, 532 (18) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
See Saaremaa on üks imeilus maa,
ja seepärast saarlane laulab ka:
Refr.: Ei paremat pole kuskil maal,
kui suisel ajal Saaremaal.
Mu pruut on valge nagu tui,
ma nägin teda mullu sui.
Kui tahad minu pruudiks sa,
pead Saaremaale tulema.
Ma vaatan paadist kiikriga,
kuikaugel paistab Saaremaa.
Ei Saare saunas ma pole käind,
ei Saare naiste naba näind.

ERA II 136, 533 (19) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus < Katri Pihl, 79 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Setu umma siia jõudnu,
perenaisi perrä nõudnu,
otske mullõ nartsukõisi,
mina anna kausikõisi.

ERA II 136, 533 (20) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Talv oli mööda minemas,
suvi kätte tulemas.
Toomingad ja õienupud,
kõik olid lahti minemas.

ERA II 136, 533/5 (21) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus < Salme Voitka (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Meie elu.
Nii kui üks vari me elu siin on,
aastad ta lühemaks jääb.
Kiiresti kaob kõik ajalik õnn,
lennates mööda ta läeb.
Päevad ja tunnid, mis mööda on läind,
tagasi pöörama ei saa.
Jumala silmad kõik seda on näind,
kuidas neid pruukisime ka.
Sündimisest saadik meid ähvardab surm,
väetimaid ära ju viib.
Ei seda keelda saa vanema arm,
armuta riisumas käind.
Noormees ja neiu, kes nooruse sees,
ennekui arvata võis
langes kui kõrs surma vikati ees.
Äkitselt minema peab.
Naine ja mees, kes kord ühended sai,
surma ei oodanud nad.
Aga ta tuli ja talutas neid,
lesk leinas üksinda veel.
Nii armusidemed katkevad kõik,
elu õõnested roos.
Kõigile kätte kord jõuab see aeg,
olgu ta vana ehk noor.
Et meie elu siin kiirustab nii,
nõua siis õde ehk vend
Jeesuse armu, mis lahti ja prii,
täna kutsub veel sind.

ERA II 136, 535/6 (22) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Husaarid.
Kord sõitsid linna husaarid,
neid saatis trompeetide hääl.
Neil särasid mõõgad ja piigid,
torm tuiskas ja keerles tee pääl.
Sääl akna pääl lillede vahel
üks piigake piilumas oli.
Husaarid ju teadsid, et ühel
nüüd armastus naeratab nüüd.
Kui korteri leidnud husaarid
ja linnas ju hingasid kõik.
Ei aimata võind komandeerid,
kus viibis üks poistest sel ööl.
Käes hommik ja teel olid husaarid,
neid saatis trompeetide hääl.
Neil särasid mõõgad ja piigid,
torm tuiskas ja keerles tee pääl.
Sääl akna pääl lillede vahel
üks piigake piilumas oli.
Häid tervid saadab sel ühel,
kes olnud ta elu ja õnn.
Ja tihti veel pääle selle
nii mitmelgi uneta ööl,
sel neiukesel väriseb süda,
kui kuuleb trompeetide häält.

ERA II 136, 537/8 (23) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Oh saja lumeke.
Oh saja lumeke
ja kata hellasti
see üksik vaikne haud,
kus leinab ristilaud.
Kui hingan hauassa,
siis lumi, saja sa
ja varja vagusalt,
kui uinun jäädavalt.
Mu kalmukünka pääl
ei leina ema hääl.
Ei küsi isake:
"Kus olen jäänud ma?"
Ei tule õeke
küll minu hauale.
Ei leina armas vend
ei iial taga mind.
Mu hauast eemale
jääb minu sõbrake.
Ei küsi rändaja:
"Kes on siin unessa?"
Ka minu kallim neid
ei nuta pisaraid
ja nagu hiilija,
läeb kalmust mööda ta.
Oh saja lumeke
ja kata hellasti
see üksik vaikne haud,
kus lainab ristilaud.

ERA II 136, 538/9 (24) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Vanapoiss.
Sõidaks kosja, pole saani,
pole täkku toredat.
Pole lipsu kaela panna,
pole kraega kasukat.
Võtaks naise, pole talu,
pole raha koti sees.
Pole muud, kui paljas nimi,
põlgtud nimi - saunamees.
Ja et meie aja neiud
seda nime kardavad,
jään ma parem vanaks poisiks,
jäägu perenaisteks nad!

ERA II 136, 539 (25) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Kõva Senny.
Meil külas oli üks punane neiu,
keda kutsuti Kõva Senny.
Ta poisid kõik oma kütkesse köitis
ja tihti ka rippusin mina tema kaeles.
Rääkisin isale ja rääkisin emale,
et Sennyt tahan kosida omale.
Kärkis siis isa ja sõimas siis ema,
et Sennyt ma omale kosida ei või.

ERA II 136, 543/4 (1) < Rõuge khk., Krabi v. - Heino Laas < Salme Ilves, s. 1920 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
Lätsi küllä, lätsi-lätsi küllä kükakille
Alta aia, alta-alta aia argikille, argikille.
Krõõt mu kulla, Krõõt mu kulla kabõljanõ
Avva mullõ, avva-avva mullõ ussõkõne, ussõkõne.
Ava es mullõ, ava-ava es mullõ ussokõsta
Pajat läbi, pajat-pajat läbi tossumulgu, tossumulgu.
Kasi koju, kasi-kasi koju karjatsüra
Sinno ei taha, sinno-sinno ei taha poisikõnõ, poisikõnõ.
Innembi ma maka, innembi ma maka kivi kõrval
Kui üte halva, kui üte halva poisi kõrval, posi kõrval.
Poiss ei jäta, poiss-poiss ei jäta puttumata
Kivi ei kisu, kivi-kivi ei kisu, kand ei kaku, kand ei kaku.
Naksi liikma, naksi-naksi liikma kodo poole
Miil oli halle, miil-miil oll hallõ, süä oll haigõ, süä oll haigõ.
Mis sääl tetä, mis sääl, mis sääl tetä, kui ei võta vitta.
Mis sääl tetä, mis sääl, mis sääl tetä, kui ei võta vittä.

ERA II 136, 544/5 (2) < Rõuge khk., Krabi v. - Heino Laas < Salme Ilves, s. 1920 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
Haanja miis vedi lubjakivve
Kats-kolm päivä Võrole.
Haanja miis sai kolm kopkat
Kõgõ oma vaiva iist.
Haanja miis läits Tiganigu puuti
Uma kolmõ kopkaga.
Haanja miis ost hammõ nöpse
Kõgõ uma kolmõ kopka iist.
Sääl ta nägi silgi püttü
Tiganigu leti iin.
Haanja miis pallõl poodi saksa
Esänd lupa tsorgata.
Tsorkanu, tsorka Haani miis
Umma leivapalakõst.

ERA II 136, 545/6 (3) < Rõuge khk., Krabi v. - Heino Laas < Salme Ilves, s. 1920 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
Ütel imäl kolm tütart
Kõik nad üteilusad
Oi, oi, oi, rallalla! Kõik nad üheilusad.
Üts neist ketras, teine kudus
Kolmas siidi iskija
Oi, oi, oi, rallallaa! Kolmas siidi iskija.
Mamma lubas seda tütart,
Kes oll siidi iskija
Oi, oi, oi, rallallaa! Kes oli siidi iskija.
Ku sa ei lupa seda tütart,
siis ma pia surõma.
Oi, oi, oi, rallallaa! Siis ma pia surõma.
Kos ti minnu matate?
Roosiaida matame.
Oi, oi, oi, rallallaa, roosiaida matame.
Ilusa roosipuhma alla,
Sinna ööbik laulma käib.
Oi, oi, oi rallallaa, sinna ööbik laulma käib!

ERA II 136, 546 (4) < Rõuge khk., Krabi v. - Heino Laas < Salme Ilves, s. 1920 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
Kikas ütel kanale:
"Kos mi lähmi magama?
Pümme üü, lühku jala
Kõlgus kauõn, tuisat tee."

ERA II 136, 547/8 (5) < Rõuge khk., Krabi v. - Heino Laas < Salme Ilves, s. 1920 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
Sambore linnas elas kord,
Üks kangur kahe lapsega.
Neil surid ära vanemad,
Jäid vaeseks lapseks mõlemad.
Poeg pidi ära minema,
Ja kaugel kroonut teenima.
Ja tütre Venemaale ka,
Üts härra omal teenriks viis.
Poeg teenis kroonut ausasti,
Sai varsti priiks ja vallale.
Kui koju hakkas tulema
Siis sõitis läbi Venemaa.
Kui trahterisse astus ta.
Siis nägi neidu ilusat.
Oh ütle kena neiuke,
Kus on su isa, emake?
Sambori kangru tütar ma
Ja Katariina nimega.
Oh neiu ma su vennake,
Ja sina minu õeke.
Nüüd otsi omal peiukest,
Ja mina otsin neiukest.

ERA II 136, 548/50 (6) < Rõuge khk., Krabi v. - Heino Laas < Salme Ilves, s. 1920 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
Kord elas mölder veski pääl tsimmai ruudi-ralla
Ja temal ilus tütar sääl tsimmai ruudi-ralla
Ai-tsimmai-tsimmai ahha-haa!
Ai tsimmai ruudi ralla.
Sääl ligidal oli mõisake, tsimmai ruudi-ralla
Ja mõisas kaval sulane, tsimmai ruudi-ralla.
Ai tsimmai-tsimmai ahha-haa!
Ai tsimmai ruudi-ralla.
See ajas härra kotisse, tsimmai ruudi ralla
Ja viis ta alla veskile, tsimmai ruudi ralla
Ai tsimmai-tsimmai ahha-haa!
Ai tsimmai ruudi-ralla.
"Oh tere armas mölder Mats" tsimmai ruudi-ralla
"Kus panen ma see kaerakott", tsimmai ruudi-ralla
Ai tsimmai-tsimmai ahha-haa!
Ai tsimmai ruudi ralla.
"Vii üles teise korra peal, tsimmai ruudi ralla
Mu tütre voodi on ju seal", tsimmai ruudi-ralla.
Ai tsimmai-tsimmai ahha-haa!
Ai tsimmai ruudi ralla.
Kui väljas oli pime öö, tsimmai ruudi-ralla.
Siis sündis nurgas imetöö, tsimmai ruudi-ralla.
Ai tsimmai tsimmai ahha-haa!
Ai tsimmai ruudi-ralla!
Kott hakkas nurgas liikuma tsimmai ruudi-ralla
Ja voodi poole kiikuma tsimmai-ruudi-ralla.
Ai tsimmai, tsimmai ahha-haa!
Ai tsimmai ruudi-ralla.
Siis tütar kõvast' kiljatas, tsimmai-ruudi-ralla
Ja mamma üles äratas, tsimmai ruudi-ralla
Ai tsimmai, tsimmai ahha-haa!
Ai tsimmai ruudi-ralla.
"Oh rumal, mis sa kisendad, tsimmai ruudi-ralla
Sa oleks mõisahärra saan'd", tsimmai ruudi-ralla.
Ai tsimmai, tsimmai ahha-haa!
Ai tsimmai ruudi-ralla!
Ei mõisahärrat taha ma, tsimmai ruudi-ralla!
Kui tublit talupoissi ei saa, tsimmai ruudi-ralla.
Ai tsimmai, tsimmai ahha-haa!
Ai tsimmai ruudi-ralla!

ERA II 136, 550/1 (8) < Rõuge khk., Krabi v. - Heino Laas < Salme Ilves, s. 1920 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
:,: Ma läksin metsa kõndima
Ja linnupesi otsima :,:
:,: Sääl linnupesi otsides
Ma leidsin poisi põõsa alt :,:
:,: Tal päälmine pool oli päevitud
Ja alumine pool oli hallitud :,:
:,: Siis võtsin teda õlale
Ja viisin Emajõele :,:
:,: Sääl hõõrusin teda luuaga
Ja kuivatasin kotiga :,:
:,: Siis võtsin teda õlale,
Ja viisin Tartu turule :,:
:,: Sääl vahetasin varsaga
Ja vana kõrvi ruunaga :,:
:,: See vars oli ilma sabata
Ja kõrb oli ilma jaluta :,:
:,: Sest poisid pange tähele
Kui odavad te olete :,:

ERA II 136, 552 (9) < Rõuge khk., Krabi v. - Heino Laas < Salme Ilves, s. 1920 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
Olin mina noor,
Elu oli hea.
Kübarat ma kandsin
Lokis oli pea,
Püksid olid jalas,
Pitsid olid all
Autoga ma sõitsin
Koju hommikul.
Nüüd mina vana
Pea minul hall
Kübarat ei ole
Lokke pole mul
Pükse pole jalas
Pitse pole all
Autoga ma ei sõida
Koju hommikul.

ERA II 136, 553 (10) < Rõuge khk., Krabi v. - Heino Laas < Salme Ilves, s. 1920 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
Eesti miis ja nende sugu
Neist ei peeta kuskil lugu
Kotirõivas viiso jalan
Siidisärk tal sälän om.

ERA II 136, 553 (11) < Rõuge khk., Krabi v. - Heino Laas < Salme Ilves, s. 1920 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
Sina taivatuvikene
Olet ülitasane
Helde, pikameeleline
Näuta hääd ja kurjule
Lase minnu niitsaga
Umma vainlast armasta
Et sino viisi opi
Ning arm süamest ei lõpõ.

ERA II 136, 554 (12) < Rõuge khk., Krabi v. - Heino Laas < Salme Ilves, s. 1920 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
Kas üts tsirgukene külvab, künnab
Kost tä saa, mis tä süü
Kas tä nälga kooles
Kargab sääl ossapääl
Tõstab rõõmuhäält.

ERA II 136, 554/6 (13) < Rõuge khk., Krabi v. - Heino Laas < Salme Ilves, s. 1920 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
Setokõsõ sõitseva
Võõpsust potikuurmaga
Võeh! Setokõsõ noore mu velle
Setokõsõ noore mu velle.
Looga kõrtsi kotsil naa,
Tii pääl tüllü püürsevä,
Võeh! Setokõsõ noore mu velle,
Setokõsõ noore mu velle.
Ivvo naksi roosaga
Petrat takkan ajama
Võeh! Setokõsõ noore mu velle!
Setokõsõ noore mu velle!
Petra parsil pagõsi
Jala saina tugõsi
Võeh! Setokõsõ noore, mu velle!
Setokõsõ noore, mu velle!
Petra parsil patsati
Nii et maha matsati
Võeh! Setokõsõ noore, mu velle!
Setokõsõ noore, mu velle!
Seeni ruuna mädänü
Oll kuurma kraavi vidänü
Võeh! Setokõsõ noore, mu velle!
Setokõsõ noore, mu velle.
Täutal punn är karanu
Kõik poti katski põranu
Võeh! Setokõsõ noore, mu velle!
Setokõsõ noore, mu velle!
Võõpsu külä tsürakõsõ
Intsitävä päälegi.
Võeh! Setokõsõ noore mu velle!
Setokõsõ noore, mu velle!
Paras, paras tsähh-tsähh-tsähh
Kes käskse minnä kaklõma
Võeh! Setokõsõ noore, mu velle!
Setokõsõ noore, mu velle!

ERA II 136, 566 (19) < Rõuge khk., Krabi v. - Heino Laas < Ella Laanekodu, s. 1918 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
Kui need kilgid kokku tulid
Laulukoori kokku seadsid
Laulsid nii et tuba kõikus
Jüri oli Mari juures koikus.
Mari koikust kukkus maha
Jalg jäi Jüri kaela taha.
Marike, Marike, tuksub süda sinule
Sinule, sinule tuksub süda Jürike.

ERA II 136, 566/7 (20) < Rõuge khk., Krabi v. - Heino Laas < Ella Laanekodu, s. 1918 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
Me lähme rukist lõikama
Kes saab meil vihku köitma
Kas armas sõber tahad sa
Ka meie seltsi heita?
Mina otsin ja sina otsid
Ja igaüks otsib omal
Mina leidsin ja sina leidsid
Kes hooletu, jääb ilma.

ERA II 136, 567/8 (21) < Rõuge khk., Krabi v. - Heino Laas < Ella Laanekodu, s. 1918 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
Siidilipp ja hõbepurjed
Kuldne laev läks merele
Siidilipp ja hõbepurjed
Kuldne laev läks merele, vallerahh.
:,: Laev see sõitis sadamasse
Ankur lasti meresse :,:
:,: Säält tuli noor ja nägus neiu
Oma venda otsides :,:
:,: Noored mehed, kenad mehed,
Olete mu venda näin'd?"
:,: Ütle kena Eesti neiu
Mida lubad leidjale?" :,:
:,: Ühel luban siidiräti
Teisel kuldse sõrmuse :,:
:,: Kolmandale, kenamale
Luban iseenese :,:
:,: Tahan talle eluajaks
jääda purje pesejaks. :,:

ERA II 136, 568/9 (22) < Rõuge khk., Krabi v. - Heino Laas < Ella Laanekodu, s. 1918 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
Kellest neist paar saab?
Toome tüvi, toome ladu,
Toome hella õilme.
Insu Jaanist, Insu Elsest
Nendest kahest paar saab
Toome tüvi, Toome ladu,
Toome hella õilme.
Kellest neist paar saab?
Toometüvi, toome ladu
Toome hella õilme
Mede Marist, nende Jürist
Neist kahest paar saab.
Toome tüvi, toome ladu
Toome hella õilme.
Kellest neist paar saab?
Toome tüvi, toome ladu,
Toome hella õilme.
Tõistre Marist, Tõistre Tõnust
Neist kahest paar saab!
Toome tüvi, toome ladu,
Toome hella õilme.

ERA II 136, 569/70 (23) < Rõuge khk., Krabi v. - Heino Laas < Ella Laanekodu, s. 1918 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
Mind kutsuti pulma
ma ei saanud minna.
Siga tahtis tappa,
ja lammas maha matta.
:,: Ai püha Jüri, puss oli nüri
Kubija eit tulõ appi :,:

ERA II 136, 570/1 (24) < Rõuge khk., Krabi v. - Heino Laas < Ella Laanekodu, s. 1918 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
Ühel ilusal suvisel õhtul
läksin välja kõndima.
Vaatsin Baltimere ilu
Pisar veeres palgele.
Mis sääl merel näha oli?
Sääl oli väike purje laev
Ta ei saanud kaldal tulla
Tuul ei puhkund purjesid.
Viimaks aga ometigi
Jõudis laev kord kaldale.
Akitselt ta kinni peeti
Ankur lasti meresse.
Kes säält laevalt välja tuli?
Säält tuli kena meremees.
Hakkas talle õde kaela,
Andis vennal armsalt suud.
Armas vend kus viibid kaua,
Külmas merelainetes?
Sinu pruudi punapaled,
Puhkavad ju mulla all.
Vend see kohkus lumivalgeks
Langes külma kaljule.
Käed ta vaikselt kokku pani.
Huuled läksid palvele.
Jumalaga armas õde
Sinust pean ma lahkuma.
Vahutavais merelaintes
Jääb mu süda rahule.

ERA II 136, 572 (25) < Rõuge khk., Krabi v. - Heino Laas < Ella Laanekodu, s. 1918 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
Mis on Sõeru Andres saanud
Et ta tütreid koolitanud?
Ei oska sukka kududa
Ei sukasilmi lugeda.
Ei oska voki ketrata
Ei voki ratast sõtkuda.
Pühapäeval kirikusse läheb ta
Esimeste pinki istuma.
Küla poisse söödab ta
Hapupiima koorega.

ERA II 143, 196 (7) < Rõuge khk., Nursi v. - Heldur Mõtus < Juhan Liba (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Põld annab vilja rohkesti,
kui tööd sääl tehakse.
Üts kõimja tüdrud põimis sääl,
poiss hüppas perä pääl.
Ja jänes metsas naeratas,
et mokk tal lõhki läks.
Pand metsa poole plagama,
et saba maha jäi.

ERA II 143, 196/7 (8) < Rõuge khk., Nursi v. - Heldur Mõtus < Juhan Liba (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Mina olen isal üksainukene vara.
Kõik, mis ma teen, seda joon mina ära.
Lähen mina kõrtsi ja joon mina viina,
magamisase aga kõrtsi taga kraavis.
Särk, mis mul seljas, on sandi seljast võetud.
Sant sai alasti tee äärde jäetud.
Saapad, mis mul jalas, on tee äärest leitud.
Need olid Saia-Maril saba all kantud.
Kübar, mis on peas, on seitse auku sees,
täid vaatvad välja, hõbeprillid ees.

ERA II 143, 200/1 (11) < Rõuge khk., Nursi v. - Heldur Mõtus < Linda Rosenberg, s. 1913 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Hõissa, poisid, ma lään linna,
kus need suured saksad, sinna.
Linnas sääl on hea elu,
sääl ei ole peavalu.
Linnas, sääl saab saia süüa,
teed ja kohvi pääle juua.
Kübar päha, tutud taha,
Kleidisabal meeter maha.
Karvasaapad ja pronellid,
siis mind vaatavad kõik sellid.
Trimpvai-trimpvai trallalla,
siis mind vaatavad kõik sellid.

ERA II 143, 201 (12) < Rõuge khk., Nursi v. - Heldur Mõtus < Linda Rosenberg, s. 1913 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kolga kupjal kolm tütart
- kõik olid üheilusad.
Üks neist ketras, teine kudus,
kolmas iskis siidilõnga.
Ühel õhtul sõitsid sisse
kolmed kosjad korraga.
Üks oli mölder, teine köster,
kolmas mõisa valitseja.
Möldrile ma küll ei lähe,
see mul söödab kaerakörti.
Köstrile ma ka ei lähe,
vene usku ei salli ma.
Valitsejal küll ma lähen,
saksa rahvast armastan.
Sakstega võib saia süüa,
õunaaias lusti lüüa.

ERA II 143, 202/3 (13) < Rõuge khk., Nursi v. - Heldur Mõtus < Linda Rosenberg, s. 1913 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kus oled sina käinud,
minu ainuke laps,
et täna sinu palged
nii punaseks läind?
Kes on need lilled
sinu lokkidesse pannud
või on mõni õnnetus
juhtunud sul?
Oh mamma, ma murdsin
üht roosipuu õit.
See õis minu palgesse
puna ka tõi.
See sõrmus, mis mu sõrmes,
seda andis peiu mul
ja süda, mis rinnus,
see andsin ma tal.
Oh mamma, ma olen
üks õnnetu pruut,
kes täna on
surmaga võidelnud.
See peiu, kes armas,
seda armastasin ma,
on südant teisel lubanud,
mind unustand ta.
Ma noppisin need lilled,
mis kandis mu rind.
All orus, puu vilus
sääl laulis kukulind
All orus, puu vilus -
sääl laulis kukulind.
Oh peiu, oh peiu,
sääl tuksus mu rind.

ERA II 143, 206/8 (16) < Rõuge khk., Nursi v. - Heldur Mõtus < Linda Rosenberg, s. 1913 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Ühel ilusal suvisel õhtul
läksin välja kõndima.
Vaatsin Balti mere ilu,
pisar veeres silmasse.
Mis sääl merel näha oli:
väike valge purjelaev.
Laev ei jõudnud sadamasse,
tuul ei puhund purjesse.
Aga viimaks ometegi
jõudis ta kord kaldale.
Äkiselt ta kinni peeti
ankur lasti meresse.
Mis sääl kaldal näha oli?
- Noor ja ilus tütarlaps.
Vaatas kurvalt mere poole,
valge rätt tal lehvis käes.
Kes sääl laevast välja tuli?
- Noor ja ilus meremees.
Hakkas õele õrnalt kaela,
andis õrnalt õele suud.
"Armas vend, kus sa nii kaua
viibisid sääl mereteel?
Sinu isa hallid juuksed
puhkavad ju mulla all."
Seda kuuldes noormees vajus
külma kalju najale.
Käed ta vaikselt kokku pani,
huuled läksid palvele.
"Jumalaga, armas õde,
pean sinust lahkuma.
Ja sääl vahutavas meres
saab mu elu lõppema."

ERA II 143, 208 (17) < Rõuge khk., Nursi v. - Heldur Mõtus < Linda Rosenberg, s. 1913 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Eila õhtul läksin ma
metsa marju korjama.
Hüppas jänes nagu tuul,
lendas mööda püssikuul.
Nõmme neitsi, lubas ta
oma elu paranda.
Ei ta tahtnud nahakest
pandiks anda rohu eest.
Ja siis hüppas rutuga
peitjat põõsast otsima.

ERA II 143, 209/10 (19) < Rõuge khk., Nursi v. - Heldur Mõtus < Linda Rosenberg, s. 1913 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
See Mäeotsa talu
teeb südamele valu.
Üks ait oli puude vilus,
sääl magas Manni ilus.
Ma läksin aida taha
ja võtsin saapad maha.
Ma tahtsin koputada,
et Mannit äratada.
Siis vana Juhan tuli,
tal teivas seljas oli.
"Sa, Muri, võta varas,
tal aiateivas paras!"
Ma jooksin aia ääre,
koer kiskus minu sääre.
Nüüd vana Juhan nutab,
kes Manni ära võtab.

ERA II 143, 212/3 (23) < Rõuge khk., Nursi v. - Heldur Mõtus < Linda Rosenberg, s. 1913 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Jumal hoidku mind saamast
joodikule mehele.
Joodikul saab nälga näha,
ei saa enam tagasi.
Kus mu isa, kus mu ema,
kes mind, vaestlast, sünnitas?
Kas nad võinud jõkke heita
või ka jõe kaldale?
Sääl mind vesi veeretanud,
hirvelehm mind imetanud.

ERA II 143, 236 (9) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus < Jaan Grünberg, 61 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kiige juures lauldi ka. Laulsid tüdrukud ja poisid, muidugi vanemad laulmisest osa ei võtnud. Lauldi näiteks: "Minge üles mägedele", "Kas tunned maad", "Poisid, kas ju pill ei hüüa!", "Metsa läksid sa ja metsa läksin ma", "Kui Kungla rahvas kuldsel aal" jne. Vahest lauldi ka jumalasõna laule, seda laulsid vanad inimesed. Kõik laulsid kooris. Lauldi, nagu laul oli, mingisugust erilist kordamist just polnud. Laulmise ja kiige liikumisel mingisugust erilist laulu polnud.

ERA II 143, 239/40 (7) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus < Jaan Grünberg, 61 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Aega viideti õitsil jutupuhumisega ja naljategemisega. Kes mõistsid, seletasid anekdoote ja hullati. Vahel, näiteks lau- ja pühapäeva õhtuil lauldi ka laule, kui olid nooremad koos.
Lauldi: "Üles, üles, hellad vennad", "Priius kallis anne", "Kiigu mu paadike" jne. Unistele õitsilistele kallati vett püksi, kui nad üles ei tõusnud, ja kõditati.

ERA II 143, 246 (1) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus < Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Veel üks kohapääl lauldav ringmängulaul.
Ingel kukkus taevast maha, pummairassassaa,
karvatutt jäi teiba taha.
Refr. Ai-pummai, pummai, tsik-tsik-tsik,
ai-pummai ruudi rassassaa.
Ai-pummai, pummai, tsik-tsik-tsik,
siin pole muud kui pinguta.
Laudas lapsi ilma toodi,
lepikusse üles poodi.
Setu võttis ninast tatti,
viskas vastu poodiletti.
Leidsin kraavist surnukeha,
viskasin ta jälle maha.
Lind see laulis lepikussa,
Krantsman-Mari kündis kesa.
Kännu kukk tuli tast välja,
soputas ja tegi nalja.

ERA II 143, 320 (11) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Tõine:
"Kord elas mölder veski pääl,
simvale rooli rallala.
Sel olli kavval sulanõ,
simvali rooli rallala."
Tandsides: "Ai simvali, simvali, rallala,
ai simvali rooli rallala!" Kaks korda.
Ambrosius on ladna mees, seal Tõrvas.

ERA II 143, 355 (26) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < J. Ubaleht, ? a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Lorisõna.
Siinse ümbruse rahva igapäise kõneaine olli naisevõtmise, mehelemineku ja juuresmagamisele.
1. "Putsist persest nakas pääle, vitust võtsõ lauluhääle."
2. "Puts kui pupilillikene, vitt ku viinaklaasikõnõ."
3. "Ollõs ma oinas, sis ma koinas, olõs lammas, sis ma annas!"
4. "Tsuska tädile, tsuska tädile, tsuska täditütrele!"
5. "Litsu pääle, litsu pääle, mis sa kavvõst küünütäd!"
6. "Veli võtsõ verevä naas´e."
7. "Tibu titti, kana lukki, är nii kavva kaaguta!"
8. "Kallis Mari, kannata, seeni ku ma kanguda!"
9. "Ku ma panõ, saa üte üüga silgisuuru."
10. "Miis um tuu, kiä saa nussi, lits um tuu, kiä lask nussi."
11. "Puts läts puuhõ puuratõhn, till läts takahn tänitehn."
12. "Kos lits mehe käest pääses!"
13. "Ku karvu näed pääl kasuma, sis võitõ sisse torgata."
14. "Är sa putsi inne putu, kui polõ nätä karvatuttu!"
15. "Kuis või siäl viil jumpviir olla, kus ei lasta karval tulla?"
16. "Puts ei olõ piimälänik, et piire jääs."
Neil kõigil oma viis, mida uhkemad mehed-poisid laulsid. On kord saadetud. Velistekogoduse liikmed ütlesid: "Ilmalatsi lorilaulu!"

ERA II 143, 401 (14) < Rõuge khk. - Jaan Gutves < Vidrik Pruuli, ? a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Küläkukk Nr. 71 sõnad:
Kusma kukk tuli tuast välja,
soputas ja tegi nalja.
Lendas üle lepaaia,
et saaks tõistre kannu kaia.
Lepa kukke kodus olli,
sellepärast tekkis tüli.
Algas seal suur kukesõda,
kanad kurvalt vaatsid seda.
Lepa-Leeno ja ta vend,
nende poolt läks vemmal lend,
siis kui õuel saagisid,
kukesõda vaatasid.
Lepa-Leeno seda nägi:
Kusma kukel suurem vägi.
Siis luvvavarre välja tõi
ja Kusma kuke maha lõi.
Kusma Kusta aia taga
ähvardelles malgaga:
"Kui sa kuke maha lööd,
kui ei ole muuda tööd.
Kuked on küll väiksed loomad,
siiski naistel tulu toovad.
Kevadel, kui ilmad soojad,
saavad kukel kirjud pojad!"
NB: Seda laulu laulis Vidrik Bruuli Rõuges, mõned aastad tagasi.

ERA II 143, 404 (16) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
"Sa mullu mullõ ütli, me suvel pulma tee.
Nüüd om jo suvi tulnu, kus om su armumeel?
Oh võta jo, oh võta jo, oh võta minno jo!"
"Kuis või ma sinno võtta ja mehes saia sul?
Sest naisi om jo näta, kel miil kui väljan tuul.
Tee et sa kaud, tee et sa lääd, tee et sa minost läät!"
"Sa ütli veel, oh usu, et kosja tulõ sul,
sa andsi mullõ musu, see selgest meeles mul.
Oh võta jo, oh võta jo, oh võta minno jo!"
"Tuks mullu mo sääl puri, nüüd tervel küläl naar.
Sa päälegi veel kuri, ei või meist saada paar!
Mul tõine om, mul tõine om, mul tõine, paremb, om!"
Seda laulu laulis poiss tütrukule, talgustes, kui ta tahtis neiule natuke vastumeelt teha.

ERA II 143, 405 (17) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kus viibid sa, mu mõttes veel,
maailma laial laanõteel?
Kus kurjad tuulõd puhuvad
ja vetelaened kohavad?
Kas mälehtad: see haljas puu,
kus truudust vandus sinu suu?
Mu mõtted sinu voodi ees,
kus ingli kujul magad sees.
Ei riku nad su rahu, und,
meil ainult õnnis õnnõtund.
Kas mälehtad veel halja puu,
kus vandus truudust sinu suu?
Su kuldse elu mõte viis
maailma laande reisil viis.
Seal laened peksid vastu äärt,
sa oled miljonide väärt.
Mu armas kuldne kullerkupp
ja hobedane õienupp.
Sa õhkud armastuse tuld
ja oled kallim veel kui kuld.
Ma kõnnin vaikse metsa sees,
lind laulab rõõmsalt lille ees.
Ei rõõmusta mind laulja lind,
vaid kurvemaks saab minu rind.
Lööb lehekene haljas puus,
siis igatsen ma.
Sinu suus üht sõna ootan,
mis käib nii: "Oh tule ja mind kodu vii!"
Seda laulu laulavad neiud õhtudi nurmelt kodu tulles.

ERA II 143, 408 (20) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Oh sa, kolmkõrd kuri raha,
põrguliste pärandus.
Küll sa teed siin ilmas paha,
suur on sinu vägevus!
Sinu pärast muistsel rajal
Juudas müüs kord issanda,
sinu pärast meieki ajal
salgab mõni jumala.
Sinu pärast rahvad, riigid
võitlevad ja langevad,
sinu pärast sõjapiigid
verel väetavad maad.
Sinu võimul ülekohus
tõele vastu silmi lööb.
Sinu pärast hädaohus
päiviline leiba sööb.
Sinu pärast vende vahel
tõuseb tüli talusse.
Sinu pärast sõprusahel
katkeb nagu niidike.
Sinu võimul mõni togu
kannab doktor-kübart peas.
Sinu võimul võllanägu
kõnnib ringi rahva seas.
Sinu tõttu külamehed
kurnavad kõik kodumaad,
sinu pärast ajalehed
rahvast tihti petavad.
Sinu pärast võtaks Jüri
kiisu kaasaks kaenlasse.
Sinu pärast läheks Mari
Murilegi mehele.
Sinu tõttu minu Maigi
läks kord tõise rinnale,
sinu tõttu tõistre Kaigi
minule sai mehele.
Sinu pärast, oh sa taevas,
ei küll tihka ütelda,
olen mitu korda vaevas,
kust võiks teeni kopika.
Seda laulu laulan, kui raha lõppi.

ERA II 143, 412 (25) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kasaritsa vana Tolga,
küll ma sinno ütskõrd kolga.
Kus sa, sindõr, silgi panni,
Kas sa, raibõ, raha anni?

ERA II 143, 428 (37) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < koorilaul (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Hele täht, sa vaikselt vilgud,
sinendavast taevast pilgud
ära peida minu eest
oma lahked silmakest.
Sinu juure üles sõuda
sooviksin siit ilmast jõuda.
Sealt siis armsamale ma
paistaks hele tähena.
Ära otsi õnne ilmast
ialgi sa sinisilmast.
Ära otsi õnne sealt,
mis nii vaga näha pealt.
Sügav sinisilmasära
südamest viib rahu ära.
Õige õnn ei asu all,
vaid on kõrgel üleval.
Sinu juure üles sõuda
sooviksin siitilmast jõuda.
Sealt siis armsamale ma
paistaks hele tähena.
Paistaks üle uinva ilma
kallimalle sinisilma.
Mure laugelt peletaks,
oma armu seletaks.
Olli koorilauluks, aastaid tagasi.

ERA II 143, 430 (24) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Thalberg, ? a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Ilmad külmad, joetta,
päivad vilud, joetta.
Haililio, päivad vilud, joo-oo.
Sügisene, jooetta,
aig on käes, joetta.
Haililio, aig on käes.
Koke kooliõp. Thalberg laulis seda lastele koolis.

ERA II 143, 430 (30) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
[Küsitluskava 30. laulu kohta:]
Joonagatan mu veliga makab,
velega makab muide tapetuide man, tuide man.
Kes mul olli kõige kallim,
kõige armsam - Joonatan, Joonatan.
Rohkem ei ole.

ERA II 143, 431 (44) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Pulmades tsõõrilauluna siin tuntud. Nii palju kui meeles, olivad sõnad:
Kord elas mölder veski pääl, simpsale roole rallalah.
Sel olli kavval sulane, simpsale roole...
Toppis herra kaerakotti, simpsale roole...
"Tere õhtust, kõrtsisaks, simpsale roole ...
Kus panen oma kaerakoti?" Simpsale roole....
"Panõ sinna nulka maha, simpsale roole...
mino tütre sängü manu, simpsale roole...
Kui olli tuli kistunu, simpsale roole...
kaarakotil käsi ja jalg, simpsale roole...
Kaarakott läts nulgast vällä, simpsale roole...

ERA II 143, 431 (52) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Harju laulik (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kui ma tulli kõrtsist välja,
igal pool siis nägin nalja:
teopoiss see sundis kubjast,
sai tetti selgest lubjast.
Tsiga laulis orrõ pääl,
peni haukus, perse paukus,
eesi sittõ sibulid.
Nägin seda laulu korra trükituna raamatus, mille nimeks olli "Harju laulik".

ERA II 143, 432 (68) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kuulsas Riia kubermangus
Kanepitsa kihelkonnas
oll üts kuri opasherra,
kes tei maa pääl põrgukärra.
Ta paronide sekka leie,
Eesti rahvast põrgu veie.
Holst oll kavalusest sängin,
vaene mees oll Võro vangin.
Holstil polnud kuskil viga,
magas nii kui sulusiga.
Lõpusõnad olivad:
Mäletagem vanna Holsti
nii kui vanna kaskapulsti.
Kes teeb Holstil Maidlal otsa,
see saab tasuks maad ja metsa.
Laulsivad ehalkäijad, vaiksetel suveõhtudel.

ERA II 143, 433 (132) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Laulti Rõuges:
Kui rätsepmeister sõitma läts,
es ole hobest tal.
Ta sõitis sepa lehmaga,
ent siiski tubli mees.
Ta sõitis Rõuge laadale,
ost endal hobõsõ,
see saie kärnane.
Niisama pikk.

ERA II 143, 433 (138) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Rein Seinas (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Laulis rätsep Rein Seinas õmblemas olles:
"Seal nähti kenad mamselid,
kel säljas siidikamsonid!"

ERA II 143, 434 (150) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Lauldakse, kui setukest kausikoormaga nähakse:
"Otske, nu otskõ närtsukõsi,
ma anna vasta potikõsi,
päälekauba pillikesi!"

ERA II 143, 435 (187) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kui väikene Ants läts jahi pääl, valõriohõi,
siis jahikoerad haukusid, valõri-o-hõi.
Siis jahikoerad haukusid, või, või, või, või,
siis jahipüssid paukusid, valõl valõri-o-hõi,
siis jahipüssid paukusid või, või, või, või!
Joodikate laul.

ERA II 143, 460 (20) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Tule koju.
Tule koju, armuke, kullakallis piigake!
Tule koju, mul on koduks kambrike
kena, vaikne, armu kaunis pesake.
Millal meie pulmad teeme?
Ai-lu li-lu li-lu!
Millal võin ma kosja sõita?
Ai-lu li-lu li-lu!
Kevadel, kui häälitseb lind,
kevadel, siis ootan ma sind.
Pois laulab üksikult, kui neiu teel mööda läeb ja neiu meeldib poisile.

ERA II 143, 484 (13) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Pruudipärg.
Meie pruudil pärga palmime,
seks tooge kokko lille.
Sul eluks õnne soovime
ja pulmaks kena pilli.
Ilus haljas, ilus haljas,
ilus haljas pruudipärg.
Mu aias ammu kasvasid
küll mirdit mitmed sugu.
Sa, peiu, siiski viibisid,
ei pidanud neist lugu.
Ilus haljas...
Pruut kedras seitsme aastaga
kuldlõngad siidipehmed.
Ka haljaid pärgi palmib ta
ja kudub kaunid ehted.
Ilus haljas...
Kui seitse aastad mööda sai,
nüüd tulli priske peiu.
Sai tanu alla pruudike,
kuid pärja pärib neiu.
Ilus haljas, ilus haljas,
ilus haljas pruudipärg.
Igas pulmas tsõõrilauluks tarviline ja tänani lauldav.

ERA II 143, 500 (8a) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Selle viisi järele laulti ka neid sõnu, mis ju eelmistes vihkudes ära saadetud: "Haani miis sei silgipääda!"
Siis veel on see viis tsõõrilauluna siinpool lauldav sõnadega:
"Keiko, leiko, kelle jago?
Kes siin tsõõrihn um mu nägo?"
Praegu kaduma läinud. Ei mäleta enam üles kirjutada.

ERA II 143, 502 (10) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Johan Kangru laulikust (1891/1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Eesti runoviiside nr. 950-951 sõnad:
Litsu pääle, litsu pääle,
mis sa nii kavvõst küünütäd :,:
Kui ei aigsast astma nakka,
jovvaki ei üles lakka :,:
Tere tiksu, vedrupilli,
lööme täämbä tragi tralli!
Eide kana lõie muna,
põsõl panõ pisut puna.
Tõõnõ tibu topiline,
sarapuu on sakiline.
Väljä võttõs näete liha,
viin ei olõ täämbä viha.
Pidupillil pingu lüvvä,
südämelle rõõmu süvvä.
Kaimu kannõl, lõksu hästi,
tulõ sõber ja löö lusti!
Tuhat võtku murõpõlvõ,
seda saat ju tunda talvõ.
Nu om suvõaigu illos,
rõõmu tunda hoopis tullus.
Hommõn nagu päris pühä,
kapstaliim ja tsialiha.
Rõugest Johan Kangru kirjutatud laulikust. Kirj. 1891. a.

ERA II 143, 504 (12) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Eeesti runoviiside nr. 1143 sõnad:
Ku ma nakka luulõmaie,
küla jääs sis kullõmaie.
Kullõ, kus joodik jorro aja,
ollõ kurku kuukunõssa.
Ei saa külä küllütellä,
öütsipoisid unda maada.
Külä tulõ künka otsa,
rikas reheparsilta.
Sant küsüb sanna iista:
"Kust sa sai nii laia laulu,
puistsõ sõna päähä oppõ?"
Mõisti, mõisti, kohe kosti:
Viisi võti tuulõvilust,
laulu laelavva alta,
sõna saan´a varavaihhelt.
Parsillõ jäi pal´lo sõnnu,
kirstu taadõ laululehti.
Saas ma üte tipsitopsi,
laulas viilgi ladusamba!

ERA II 143, 505 (13) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Eesti runoviiside nr. 1558 sõnad:
Neiokõnõ, noorõkõnõ,
no um lust sul luuritada,
paras aigu nalja hiitä.
Küll saa siis ka suulõ saista,
keelel vaesõl vaiki olla,
kui saat, surma, voodielle,
õnnis, piki õlgi pääle,
valgõ laudu vaihõllõ,
kuruliiva keskeelle,
taga mulla musta mättä,
pikä piinü liiva sisse.
Selle laulkõ, laisa neio,
ilotõlgõ, tütärde imä,
istkõ kavva ilomäella
ilolavvahn laulu lüvvehn,
ilopikrit piohn pitehn,
ilohäitsid hõlmahn hoitõhn.

ERA II 143, 508 (18) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Siis laulti veel:
Kuidas tõbi, nõnda abi.
Kuidas hobu, nõnda kabi.
Kuidas tegu, nõnda häbi.
Kuidas kuus on, nõnda käbi.
Kuidas luud on, nõnda võru.
Kuidas tamm on, nõnda tõru.
Kuidas lüüs on, nõnda suleb.
Kuidas tõmbad, nõnda tuleb.
Kuidas silmad, nõnda näeb.
Kuidas lükkat, nõnda läeb.
Kuidas karjus, nõnda suli.
Kuidas tuba, nõnda tuli!

ERA II 143, 514 (25) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Eesti runoviiside nr. 2067 sõnad:
Põrguhn piitsa plaksumine :,: oi, väga raseda,
vere vällävalamine :,: oi, väga raseda
Herr kui veerev verevaati :,: oi, v. r.
tulõ nigu tulekirge :,: oi, v. r.
Kubijas kui kuri kutsa :,: oi, v. r.
opmann nigu hanisitta :,: oi, v. r.
Mõisa tege meele mõros :,: oi, v. r.
nukras nurmõ nägemine :,: oi, v. r.
Ku saas kaugõ pakku paeda :,: oi, v. r.
võtas kõrra taadõ kaeda :,: oi, v. r.
Näes, ku põrgud põlõmahna :,: oi, väega ilosa!
Kiirge üles kerkivada :,: oi, väga ilosa!
Tulõ tundi tulõvanõ :,: oi, väga oodame!
Päästä meida mõisaasta :,: oi, väga oodame!
Kihä keeväst kattõlasta :,: oi, väga oodame!
Küll um illos uma küla :,: oi, väga illos om!
Küll um armas uma asõ :,: oi, väga armas om!
Ku s´o lämmi linnastõriihi :,: oi, väga lämmi riih!
Ku s´o armas ahopaistõ :,: oi, väga oodõtav!

ERA II 143, 515 (26) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Eesti runoviiside nr. 2082 sõnad:
Kos ma kar´a kallutõllõ,
kos ma lehma liigutõllõ?
Tarõ taadõ tammistohe,
kanariku kallõstõllõ.
Siäl um aigu sällütellä,
mõnu mõttid mõlgutõlla.
Aig um iihn ja aig um taga,
ära samblõsängühn maga!
Aig tiib vagast ilmast maru,
aig tuu karjalatsõl aru!
Aigupitehn as´a käivad,
lõpevad ka elupäivad.
Aigu ikka asta taha,
aig um kallimb viil ku raha!
Aig meil eluõnnõ annab,
kalmukünkallõ kord kannab.

ERA II 143, 516 (27) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Eesti runoviiside nr. 2083 sõnad:
Läkke mõskma mõtsa alla,
päräst kolkma kunnulõ
ilosas, valusas.
Saa sis hammõ kaelunõ.
Siin um vetta veedükese.
Partsi sisse pasandannu,
rokanõ, roojanõ,
tiigivesi tilloke.
Pütäl püvväb pümehüsi,
Loogahiitja loogõlõsõ.
Kunnakoe päältä loe,
tõõsõpoolõ elutoe!

ERA II 143, 517 (29) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Eesti runoviiside nr. 2127 sõnad:
Omas noorõs latsõpõlvõs :,:
vaga isa silmä all :,:
ollin mina karja hoitmas, :,:
väga rõõmus Juudamaal. :,:
Sikkemis, kus meie karjad :,:
seivad palmipuudõ all :,:
kord mind saatis isa välja :,:
omme vendi vaatama. :,:
Andis kirju kuue selga, :,:
mina läksin rõõmuga :,:
Oh, siis süttis vende viha :,:
minu vastu põlema :,:
Tahtsid mullõ otsa teha, :,:
kaevu sees mind sureta :,:
Edasi sõnud, puuduvad lehed.

ERA II 143, 517 (30) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kah lauldi sellele viisile sõnad:
Hää om süvvä herra leibä, :,:
kuri kanda karbatsid :,:
Ku olt vahel söömata, :,:
olt ka ilma löömata :,:.
Rohkem ei ole!

ERA II 143, 519 (33) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kui sa täna Rõuge lähed,
seal on viimsepäeva tähed.
Mõni üksik - väga vähä,
rahvas kiriku ei lähä!
Hobu perunud kui maita
mu ei palju enam aita.
Tõsta vemmalt, anna malka,
kes ei maksa mullõ palka!
Laanes eksvad lambakarjad,
kuhu viha eest end varjad?
Lääväd kaugemallõ ikka.
Kuidas parandada vika?
Kinni värävä ja ussõ,
kui ei tulda kirikussõ!
Annan väljä Teataja.
Seda püksirihmaks vaja.
Rõuge asjad otse loodis,
viimsekohtu mõistõ moodis.
Hääl pool voonavilla arved,
kural pool on sikusarved!

ERA II 143, 522 (36) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Eesti runoviiside nr. 2440 sõnad:
Vanatüdrük - raudhammas, oi-ja, oi-ja
istus kuahn pöörä pääl, oi-ja, oi-ja.
Koolõ ära kungõrperse, oi-ja, oi-ja,
jääse mullõ nirtsu-närtsu, oi-ja oi-ja.

ERA II 143, 522 (38) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Vanatüdruk kuuli, oi-ja, oi-ja, koes tema matõti?
Ligi liina roosiaida, oi-ja, oi-ja.
Kes sinnä kaema käve, oi-ja, oi-ja?
Saksa käve summaviisi, oi-ja, oi-ja.
Mis sinnä pääle kasvi?
Roosililli pälle kasvi, oi-ja, oi-ja.
Sellele vast saan veel järgi saata!

ERA II 143, 548 (15) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Ludvig Raudsepp, s. 1922 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Ku' vihma satas, sis üteldas:
Vihma satas, santi pestäs,
kua takah kuhja luvvas!

ERA II 143, 550 (19) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Ludvig Raudsepp, s. 1922 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui ma naksi kasuma,
naksi pattu tegemä.

ERA II 143, 550/1 (22) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Ludvig Raudsepp, s. 1922 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Ära lasõ Jaani poega
ookeani ujuma,
ookean on suur ja lai,
poiss võib kergelt uppuda.
Tulevad siis vaalaskalad,
söövad ära Jaani jalad.
:,: Pum-pai piniliha,
haniliha, piniliha
keevad paas, üheskoos! :,:

ERA II 143, 551 (23) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Ludvig Raudsepp, s. 1922 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
"Eines taagõs tahtsõ minnä
aufter traassõ kõndima.
Aber venn ich sinna jõudsõ,
kommter Mutter luvvaga."
Nii kõnalasõ kadaja-saksa.

ERA II 143, 551 (24) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Ludvig Raudsepp, s. 1922 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Tibu-titti, kana-lutti,
vedrokellä, lustipilli,
Mul ei olõ muuda laulu,
jälkki võta otsast kinni.
Tibu-titti, kana-lutti,
vedrokellä jne.

ERA II 143, 575/6 (45) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < "siit ja säält" (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Mari pidulõbu.
Mari tuli pidult koju,
kahvatand kui vana kuju.
Higist märg tal oli särk,
väsinud ta kehavärk.
Pidul olnud palju lõbu,
poisid teinud Maril kõbu,
kõditanud siit ja säält,
ise teinud põrguhäält.
Teiste Kusta, vana risu,
annud isegi veel musu.
Saanud aga selle eest
vastu kõrvu Mari käest.
Viimaks juhtus hirmus nali,
karjatus käis kole vali.
Mis seal võis ehk olla muud,
kui murdusid "korshetiluud".

ERA II 143, 576 (45) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < "siit ja säält" (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Krakoljak.
Kord Raba-Reino rehe all
oli käimas väike tantsupill.
Et paras aur mul oli peas,
siis hullasin ma teiste seas.
Kõik neiud nagu nugised,
need mulle silmi tegivad.
Mis sääl siis kaua oodata,
üks endal valmis vaadata.
Vaat väljas lakaluugi all
mind ootas ju üks väike tall.
Mul kaela langes nagu kott,
kus algas tants, see krakoljak.

ERA II 143, 615/6 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Ludvig Raudsepp < ühest raamatust (käsikirjast?) (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Laul.
Kose vallas Kõrge talus
kasvat ema tütrekest.
Isal-emal rasse vaev,
tütar kasvis kangekael.
2. Vaevalt si ta leerist lahti,
kohe pidas peiujahti.
Kutsus siit ja kutsus säält
ametmehi kõigepealt.
3. Mis ma laulan, see on tõde,
temal ka veel kuulus õde.
Et küll ei ta enam neiu,
teda ammu kosis peiu.
4. Teda väga välja koolis,
mis ta tütar lapsest hoolis.
Pakub üht ja pakub seda,
ütles: "Poisid, võtkem teda!"
5. Külapoisid, sarved püsti,
kui nad käivad öösel lusti
Öösel jookseb poiste jahti,
päeval ei saa silmad lahti.
6. Karjapoisid küla vahel
teda juba pandvad tähel.
Naarvad teda nagu imet,
tihti kuuldaks Leena nimet.
Kirjutatud 18. märtsil 1912.

ERA II 143, 616/9 (5) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Ludvig Raudsepp < ühest raamatust (käsikirjast?) (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Endisest priiusest.
Sääl Peterburis vaikis kära
ja kõik maailm on hingamas.
Üks noormees kaugel trellide taga,
ta laulis kadund priiusest.
2. Mind kuulge, kõrged vangimüürid,
mind kuulge taevas tähed kõik!
Mind kuulge, vaiksed Neeva jõe lained,
kui andeksandmist palun ma.
3. Oh armuke, mis oled teinud
sina oma truu vandega?
Sina vandusid truudust surmani
ja nüüd on see kõik närtsinud.
4. Oh, ei oleks sind ma tunda saanud,
ei oleks süda valutand.
Kas mäletad,, kui roosiaias
ma otsin sind kui linnukest.
5. Sina tulid, aga mitte üksi,
vaid oma teise kalliga.
Siis minu süda hirmsas vihas
seal võttis teda surmata.
6. Mu pistol paukus hirmsas vihas
ja ohver langes surmaund.
Siis kuulsin mina valjuste
suurt kisa Neeva kalda päält.
7. Kõik signalid ja pasunad
kõik suurel häälel hüüdsivad.
Kolm kardavoid minu juure tõtsid,
nad mind seal kinni sidusid.
8. Nad hirmsas vihas karjusid,
neil paljad mõegad läikisid.
Siis sammudes mina linna poole,
sääl värisedes tõttasin.
9. Kui politseisse sisse viidi,
ei olnud sooja verd mu sees.
Ma olin külmas, tuimas, läinud
ja veri soontes seisma jäänd.
10. Siis raamatud mul toodi ette,
mu nimi sisse kirjuta.
Siis nõudsid nad mul ka veel järgi,
mis kreisist ehk mis nimi on.
11. Kui passi välja võtsin mina,
ei olnud rohkem võitlemist.
Siis rauad mulle ette toodi,
käed-jalad lukku keerati.
12. Kaks soldatit mul anti kaasa,
nad vangihoonesse mind tõid.
Sääl oli üks kuur valmis pantud,
kus valget päeva ma es näe.

ERA II 143, 619/20 (6) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Ludvig Raudsepp < ühest raamatust (käsikirjast?) (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kuus aastat, seitse nädalit,
kui minu peigmees reismä läts.
2. Kui kõik need aastad mööda olli,
siis tulli jälle reisi pealt.
3. Kui nägi pruuti istumas,
sääl tulli jälle reisi pealt.
4. Kui nägi pruuti istumas
sääl pärnapuu all ikõvat:
5. "Tere õhtust, armas tütarlaps,
mis nutad sa nii haledast?
6. Kas on sul isa, ema surnd?
Ehk on sul salajane peig?"
7. "Ei ole mul isa, ema surnd,
mu peigmees pika reisi pääl."
8. "Ma läksin ühest linnast läbi,
kos sino peigmees pulma pidas.
9. Kas tahad õnne soovida,
et oled sõna pidanud?"
10. "Ma soovin tal nii palju õnne,
kui pärnapuu peal lehti on.
11. Ma soovin tal nii palju õnne,
kui tähti taevas üleval.
12. Ma soovin tal nii palju õnne,
kui mere veeren liiva on."
13. Siis nuttis ta nii haledast,
et peiu süda kurvaks läks.
14. Siis taskust tõmmas peigmees välja
ühe lumivalge rätiku:
15. "Pühi ära oma pisarad,
ma olen sinu oma peig.
16. Ma olen sul, sa oled mul,
ma jään ka sulle igavest."

ERA II 143, 623/9 (8) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Ludvig Raudsepp < ühest raamatust (käsikirjast?) (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kolepi kooli opetaja täno, kiituse ja truuduse vandelaul omile armsile abi-naisile, keisri Romanovi sugu 300 aasta valitsuse kestuse pidupäeva mälestuseks.
Laul.
Viisil: Nüüd paistab meile kauniste.
1. Mul andke kätte laulunuut,
mu reisikepp ja taktikuut,
et võiks ma laulu lasta
nüüd naised, neitsid, ka mehed.
Sest päiv lätt looja, õhtu ju,
kõik astkem kolme rinda.
Vägev, tugev, vägevast mu laulusõnadest
laaned laksuvad, metsad paukuvad, penid haukuvad
2. Kui läänen eksis israel,
siis Jumal meil mannat tell,
kes näljan nurisiva.
Nii ka mulle ilmus mannat,
sest Miili tuli Siibanist
mul sehvti valgust tooma.
Kannan, Miili, so eest hoole,
et mo poole hoiad sina,
ei siis sinost lahku mina.
3. Oh mino naine, armas Mai,
sa oled kah, ai, ai, ai, ai.
Sa kuiv, kõhn, nagu kirves,
sust tublim om tõest näitsig Miil.
Ta hõlman magan ma kui siil,
kui Aabrahami sülen.
Ma või sulle palka massa,
ei tast tea see Hible Jussa,
sel Miilil kangest veri jaht,
ta krõpsmist, kõditamist taht.
4. Taad proovin sakest perra.
Ja olen kui türk, mõisnik, fonn,
mul naisi, neitsit pruuki on.
Siin ilma rõõmuna armun.
Miili, Emmi, Mõtsa Anna,
taiva manna oled sina,
sinost joht ei lahku mina.
5. Ent Leeno oll üts armas lats,
tääd kallis pei ma aastat kats
ning üsan pallükeli.
End muud, sel neitsil sündis lats.
Ta eest ma hoole peie, näts.
End süü jääs Kullus Viidol.
Aga mina - teine toodi,
mis mul viga ville laska,
lollil süü jääs kanda raske.
6. Ei sedä tea ka veel ütski juut,
et Mõtsajärve Ann ka minu pruut.
Ta hää ning armas mulle.
Kas tead, kuis maitseb klusgakäkk,
mi Mõtsa Ann ka mulle mekk.
Taad proovin sakest perrä.
Mõtsah, küünih käin ma taaga,
ta and huugu mulle perrä,
elän nagu mõisaherrä.
7. Ei tütrikil mind teti vaev,
ma olen sügav sinav kaev,
neil kerget ello looma.
Kes magab mo man ära öö,
ei tal ma rasket anna tööd.
Mai ta eest peab murdma.
Orjan, orjan, lihahimmo,
elopuhtust, korjan varra
nii et pää mul higist mõrra.
8. Kui kätte jõuab õhtutund,
siis igatseb mind metsa sund.
Sääl Miiliga saan kokku.
Küll metsa sees on varski last,
sääl Miiliga mul vägev sevht,
ei naine Mai näe sinna.
Naeran, rikun kümmend käsku,
naesel Mail luu ära teda,
tüdrikile latsi soetan.
9. Kus Härjasarve oja org,
sääl Miiliga mul sehvti turg,
sääl peie sakest errä.
Ja ollgi Hinni küüni suuh,
ma peie Miilil kässi puuh,
tei taaga roppu nalja.
Opan rahvan, ela puhtust,
laidan uhkust, ihulusti
naistel jagan, häda risti.
10. Kord Peeter Klais just mano sai,
kui Miiliga ma asju ai
sääl Kudrivungu veeren.
Küll suuh oll olla, aima vait,
kui eksitama tull ta mait,
mu armuteo ai nurja.
Sunning, saatan,
sehvtirikka manotükja oled sina,
sinost joht ei lahku mina.
11. End Sani mult kuldraha sai,
tuu siiski jutu välja ai,
kui Miilil kuppe kaimi.
Ei neitsit Miilit kurvasta,
tal maksan kõik jo kinni ma.
Tingä raha ma ei anna vaestele,
vaid naistel, kes mul lask kuppe panna.
Taso luban kõigil anda.
12. Veel magus om kui marjakook,
veel libedam kui mesijook
on Hilep Miili mulle.
Taast arvu saa mu vana pää,
end Miilil on nii ülihää,
ta hõlman mul suur lõbu.
Rahast, varast ei mul halle,
mis ma talle palgaks jagan,
Kobin hirmsalt taad kui pagan.
13. Mul naisijahist pää on hall,
ma püüan nii kui kaval kull
siin tütarlapsi võrku.
Kõik neitsi puhtus, ilu, au
on minu silmis tühi sau,
neid püüan järgest määri.
Miili, Miili, Mai pole hea,
tule jälle pea rõõmu tooma
ja mu elu uueks looma.
Lõpp.
Seda laulu on 32 eksemplaari välja saata. Ühisuse Tähe raamatukauplus munamajas Võrus (1919.-1922. a.)

ERA II 143, 632/3 (10) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Ludvig Raudsepp < ühest raamatust (käsikirjast?) (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Raha.
1. Oh sa, kolmkord kuri raha,
oh sa põrgu pärandus,
küll sa teed siin ilmas paha,
küll on suur su vägevus.
2. Raha pärast muistsel ajal
Juudas müüs kord Issanda.
Raha pärast megi ajal
salgab mõni Jumala.
3. Raha pärast vende vahel
tõuseb tuli talusse.
Raha pärast sõprusahel katkeb,
katkeb nagu lõngake.
4. Raha pärast mõni taga
kannab doktori kübarat.
Raha pärast võllanägu
kõnnib julgelt rahva seas.
5. Raha pärast külamehed
kurnavad me kodumaad.
Raha pärast ajalehed
rahvast tihti petavad.
6. Raha pärast võtaks Jüri
kiisu kaasaks kaenlasse.
Raha pärast Tõiste-Mari
Murile lääks mehele.
7. Raha pärast minu Maigi
läks kord teise rinnale.
Raha pärast Tõistre-Juula
minule sai mehele.
8. Raha pärast, oh sa taevas,
ei küll tahaks ütelda,
olen isegi ma vaevas,
et kust teeniks kopika.
9. Raha pärast pahatihti
tapetaks ja röövitaks.
Raha pärast, nagu näete,
tuleb vanglas istuda.

ERA II 143, 634 (11) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Ludvig Raudsepp < ühest raamatust (käsikirjast?) (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Mustlane.
1. Mustlaseks ma olen sündinud,
koduta pean ümber hulkuma.
Mis sest looduslapsel hoolida,
kui vast vabana saan olla ma.
2. Küsitaks, et miks sa hulgud nii.
Seda ma ju ei tea isegi.
Rändav lind vastab sellele,
taevatäht see annab vastuse.
3. Lill ei koo riided omale,
viljasaagist lind ei muretse.
Seda hooldab Isa taevane,
kes ka toitu annab minule.
4. Nagu lind teeb pesa endale
vaba loodusesse mustlane.
Ei ta selle üle muretse,
kuhu ta viib teda ometi.
5. Vabaks mustlaseks jään surmani,
ikka mureta ja linnuprii.
Looduses lapsel süda mureta,
ainult kurvast kodust unista.

ERA II 143, 674/5 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Enda luuletatud, 1935 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
1. See mäeotsa talu,
see teeb mul peavalu.
2. Sääl talu puude vilus
elab Peetri pere ilus.
3. Sääl Ludvi Juta, Helgiga
ja Peetri, Liide, mammaga.
4. Ja pääle selle pere
elab veel üks teine pere.
5. Neid Raffi oma emaga
ja Värni - karjahoidija.
6. Kui kätte jõudis suvepäev,
neil mäkke sõitis linnast "laev".
7. Tuli saksu Tartust, Tallinnast
ja kodulinnast lähedalt.
8. Siis Bergmann (praegu hr. Pärgmäe Võrus) terve perega
tõi lõbu oma verega.
9. Neid oli isa emaga
ja Heli väikse Ennuga.
10. Siis vanaema järgi tuli
ja Hilja Tartust kaasa tõi.
11. See teine pere - Sällikud,
nad jõudsid üsna varakult.
12. Ja lõpuks talutütar veel
jõudis koju suveks Tartu teelt.

ERA II 143, 675/6 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Enda luuletatud, 1935 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Oh kui külmad on need päevad,
mida vihmapilved säevad.
2. Saksad tuppa poevad,
lapsed mängma säevad.
3. Sällikud siis juttu loevad,
Bergmannid pudrupotte säevad.
4. Ennu jonnib emaga
ja Helgi kakleb Jutaga.
5. Pererahvas aita poevad
une kaissu tunniks jäevad.
6. Reene kirju kirjutab,
Ludvi lapsi karjatab.
7. Heli, Hilja luuletavad,
Ludvist laule riimivad.
8. Ludvi sellest ärritub,
Värnit üles ässitab.

ERA II 143, 676 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Enda luuletatud, 1935 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Jõua ju kaugelta
järvelainte laugelta.
2. Sällik tõmbab aeruga,
pr. Bergmann pillub kapaga.
3. Küll ohkas pr. Salliku rind,
põhja vajus paadi pind.
4. Ta mees ja pr. Bergmann koos,
nad sulistasid mudas, vees.

ERA II 143, 676/7 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Enda luuletatud, 1935 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Sööge leiba, sööge muna,
sööge putru, sööge piima.
2. Siin on lapsed pisikesed,
Jonni-Jürid väetikesed.
3. Neil tarvis palju putru süüa,
muidu ei jõua kepsu lüüa.

ERA II 143, 677 (5) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Enda luuletatud, 1935 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Õhtuvaikus jõuab oma rahuga,
Bergmann ronib lakka, juba magama.
Hommikul kell 7 vajub üles ta,
et saaks linna sõita ta, Räpolt bussiga.

ERA II 143, 677/8 (6) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Enda luuletatud, 1935 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Heli - peenike linnapreili,
ikka kannab tema kleiti,
nina otsa kiti katab,
muidu päike ninast võtab.
2. Hilja - kakskord pikem Helist,
maale sõitis kohe Tartust.
Nina päikest tal ei karda,
silme ees vaid kannab karda.
Muidu päike liiga
tuhmist teeb ta silmasära.
3. Koos nad kahekesi jooksvad,
laule teistest riimivad.
Magavad ja jutlevad,
vahest jalgupidi vette poevad.
4. Pr. Bergmannil lauda katvad
ja siis toitu süüa aitvad.
Võrkkiigel tihti istuvad
ja metsaserval tukuvad.

ERA II 143, 678/9 (7) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Enda luuletatud, 1935 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Sällik on üks naljatera,
alati teeb tema kära.
Põrsastega pildistab,
päeval voodis pikutab.
2. Järve ääres vähki püüab,
sekka ikka valjult hüüab.
"Normandiaga" aerutab,
kaassõitjaid nii ta uputab.
3. Ta mudas supleb frakiga
ja puhtas vees vaid trikoga.
Tal abikaasa pilte teeb
ja laual kaarte ritta sääb.
4. On üsna pikk ja peenike
ja alati nii vaikne.
Armastab pytžamat lillat,
oma meest ta hõikab hellalt.
5. Nad lakaõhku vihkavad,
seepärast toas magavad.

ERA II 143, 679/87 (8) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Enda luuletatud, 1935 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kui päike liialt kõrvetas
Asfalti linnas sulatas,
seljanahad rahval narmendasid
ja ninaotsad särtsisid.
2. Siis linnasaksad mõtlesid
ja enda keskel jutlesid:
Vaja minna maale, metsa, rappa,
oru, järve, mäe takka.
3. Sällikud nii Võrru sõitsid,
Bergmannide poole tõtsid.
Onu, ole abiks, mees
olen kuumushäda sees.
4. Selg mu naisel ajab kesta,
omal ninal päiksepiste.
5. Bergmann, ruttu, kus sa vakka,
lääme Lõvaski tare lakka.
Mul möödaläinud suve ajast
jäänd mõnus koht sääl sellest majast.
6. Niisiis lapsed varda löödi,
pudrupajad platsi toodi.
Sõit läks läbi küngaste
ja läbi valla, külade.
7. Veel polnud kadund linnakära,
vajus pilve taha päiksekera.
Vihmaga neid vastu võeti,
suvituseks siiski sisse säeti.
8. Kõik ruttu tuppa pugesid
ja kraami nurka sugesid.
Nurka laoti kingi paarid,
need ennesõja-aegsed laarid.
9. Veel ehit tsimmininadega
ja kaares oxfort-kontstega.
10. Siis kappi laoti virna sitsi
ja selga ainult villast vilti,
sest ilm ju polnud suvine,
vaid märg ja külm ja tuuline.
11. Ju priimus köögis vuhises
ja pudrupada kohises.
Pererahvas aita puges -
sääl vanu ajalehti luges.
12. Sest värskeid siin ju pole kohe saada,
meil posti alati ei tooda.
Suvitajaid oli mitu,
igast neist siin salm on tettu.
13. Sällik, esimene suvitaja.
Ta järel ikka laulukaja,
kannab tegoldeed ja püksi,
tihti lamab oma toas üksi.
14. Nii diafraagmat kasvatab
ja ajaviiteks juttu loeb.
Vahest metsa jalutab
ja järvel harva aerutab.
15. Ta vähki püüda armastab,
sääljuures ikka kurvastab,
sest vähki pole näha saand,
kes püünisest nad ära a'and.
16. Vahest ka end riide sääb,
kui "ähkla" suunas tee lä'äb.
Siis kaabuga end ehib
ja kepiga ta ringi vehib.
17. Sest hanikari tigedalt
ta suunas lendvad ägedalt.
Seapõrssaid kardab vähe,
nendega saab pilte teha.
18. Ka kardab heinu, lakaõhku,
ehk naine tal vast vihkab põhku.
Seepärast õhtul voodi poeb,
luud-liikmed teki alla säeb.
19. Pr. Sällik triks-masinaga,
koos suvitab oma kaasaga.
Ta mehel päike ninast naha ära võttis,
kuid temale see järgi jättis.
20. End nii palju ka ei ehi,
jalutus-kepiga ei vehi,
vaid vihmavarju kasutab,
kui "ähkla" suunas sammud sääb.
21. Diafragmat ka ei kasvata,
momente kõikjal otsib ta.
Fotomasinaga ringi käib
ja kõikjal ainult pildistab.
22. Bergmann, naljahammas suur,
ei tõuse temas suvitustuur.
Ta suvitab vaid öösel a'al
lakas värske heinte pääl.
23. Nii maja ainus ööloom,
tal päeval ikka linnatoon.
Hommikul ju koidu a'al
ta sammub Räpo küla ra'al,
24. kust buss ta kaasa linna vinnab
ja õhtul samas maha kallab.
Siis vajub jälle naerul suu
nagu taevaserval kuu.
25. Vahest sõpru kaasa toob,
kellega siis nalja teeb.
Alati tal lõbus meel -
olgu kodus, linnateel.
26. Pr. Bergmann - jutumasin,
alati tal töid on tosin.
Kõikiga ta seletab,
midagi ju pajatab.
27. Korjab metsast seeni, marju,
lastega tal lust on karju.
Pojalt küsib: "Tappa tahad?
Oled jonnija poiss mul, paha."
28. Hõikab tihti: "Heli, Heli,
õige ruttu tuppa keri!
Väljas on nii külm ja vilu,
raamatulehti toas silu."
29. Tema ema, kena muti,
on tal köögi-, sahvrivõti.
Keedab putru, kartuleid,
näitab Ennul pilte, raamatuid.
30. Tütar Heli, väike preili,
Enn on temal väike veli,
kelle pärast emalt palju
saab Heli tõreleda valju.
31. Päikse käes ta kilkab, naerab,
vilus ninaotsa võiab
musta, paksu salviga,
võrkkiiges istub Hiljaga.
32. Hilja - nende sugulane,
Tartust sõitis suvilane.
Ta vaikselt vemmalvärsse teeb
ja teistele siis ette loeb,
33. on Heli parem käsi.
Koos käies nad kunagi ei väsi.
Poeb lakka üks, on teine taga
ja nende järel lastesaba.
35. Juta, Ludvi Värniga
ja Helgi väikse Ennuga
siis koos nad pillerkaari löövad
ja igasugu nalja teevad.
36. Enn alati on tubli mees,
ta kedagi ei pelga.
Ta kummardab küll kõiki ees
ja ronib onul selga.
37. Nii ratsutada armastab
ja kõiki järest kallistab,
on majarahva elavhõbe,
ühtelugu tema käbe.
38. Ka vitsaga ei vait tad panna,
muud kui une kaissu anna.
Nii rahvas kõik siin suvitavad
ja soojest ilmust unistavad.
39. Sest järjest kallab vihma alla,
vee-ojad kõikjale on valla.
Kõik istuvad siis toas reas
kuuma ahju pääl, sääl kilke seas.
40. Uksest välja pista ei või pead,
kes ütleb sulle, millised vead.
Need tuuled, vihmad alla toovad
ja kuklasse sul kaela loovad.
41. Ka linna tagasi saa minna,
sest kilomeetreid palju sinna.
Ja suurtee asemel on jõgi,
kuid paadisõitu takistab vast mägi.
42. Nii koos siin juttu vestavad
ja kaarte vahest tõstavad.
Viitsada nii siis mängitaks,
nii aega kiirelt viidetaks.

ERA II 180, 561/2 (8) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k., Soe t. - Ludvig Raudsepp < Ann Suss, s. 1878 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
Jaagub tahtis magada,
Pani pää kivi pääle.
Mis tää sääl unõh näkk?
Taiva redelit, Paradiisi väravit.
Mis sääl taivah tetti?
Särksiilo paigati,
Kullatsit korvõ koeti!

ERA II 180, 562/3 (9) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k., Aeniidu t. - Ludvig Raudsepp < Emiilia Tamm, s. 1870 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
Laule.
1. Ants oli aus saunamees, saunamees, saunamees,
Saun oli paksu metsa sees, metsa sees.
Refr. oh kuis ilus armas, ilus armas, ilus armas;
Kui neiu kõndis puide vilus, ja puide vilus, kõndis ta poisiga.
2. Saun oli paksu metsa sees, metsa sees, metsa sees;
Hundid karud käisid sees, käisid sees.
Refr.
3. Ants läks mõisa kaibama, kaibama, kaibama;
Oma uhke saaniga, saaniga.
Refr.
4. Seitse siga saani ees, saani ees, saani ees;
vana emmis kõige ees, kõige ees.
Refr.
5. Tati rida rinna ees,
rinna ees, rinna ees;
Tsia sitt oli piibu sees, piibu sees.
Refr.

ERA II 180, 563/4 (10) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k., Aeniidu t. - Ludvig Raudsepp < Emiilia Tamm, s. 1870 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
1. Eila õhtul läksin ma,
metsast marju nopima,
hüppas jänes nii kui tuul,
kärmem veel kui püssikuul.
2. Mina olen jahimees,
jahimees on põõsa sees;
Ära orast varasta,
massat oma nahaga!
3. Hüppaja jäi mõtlema
Väega kangest kartis ta.
Kuri kaval jahimees,
Sul on kivist süda sees!
4. Olen vaene hüppaja,
Kellest pean elama?
Lähen sinu põllule,
Võtan mõne orase.
5. Hüppaja siis lubas ka
Omma ello paranda.
Ei ta tahtnud nahakest,
Pandis panda rohu eest.
6. Koer lendas nii kui tuul,
Kärmem veel kui püssi-kuul,
Ja ta ruttas rõõmuga,
Petjat põõsast otsima.

ERA II 180, 570/1 (12) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k., Aeniidu t. - Ludvig Raudsepp < Emiilia Tamm, s. 1870 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
1. Nüüd üles Venne alambad,
Kui vaenlased teid piinavad,
Kes Venne leivast elavad,
Need kaitsko vaprast isamaad
Sel õigel Venne alambal,
Kui teda kaugel ligidal,
Ei ole armsamb kõigil maal,
kui oma keisri varjo all.
Keiser, usk ja isamaa,
Kui kutsuvad meid sõdima,
Siis astkem ette rõõmuga!
Hurraa! Hurraa! Hurraa!
2. Käib keiser ees ja näitab teed,
Siis astkem järel Vene väed.
Ja sõdigem kui vennad tõest,
Sest see on õige meeste viis,
kes meestest ial langevad,
Need ausat surma surevad;
Neil laste - latsed tänavad,
Ja neile rahu paluvad.
Keiser, usk ja isamaa,
Kui kutsuvad meid sõdima,
Siis astkem ette rõõmuga;
Hurraa! Hurraa! Hurraa!
3. Om Jummal taevas elus veel,
Ja Aleksander trooni pääl,
Sis julge Eesti rahva meel,
Ja rõõmsast laulab neide keel,
Kõik Venne riigi vainlased
Om aganate sarnatsed.
Neid Venne tuli kõrvetab,
Ja Venne mõõk neid maha lööb.
Keiser, usk ja isamaa,
Kui kutsuvad meid sõdima,
Sis astkem ette rõõmuga!
Hurraa! Hurraa! Hurraa!

ERA II 180, 571/2 (13) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k., Aeniidu t. - Ludvig Raudsepp < Emiilia Tamm, s. 1870 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
1. Üts karjane sääl välja pääl,
Kats lammast hoidis ta.
Sääl ristikhaina pääl,
Kus lilled õitsevad.
Ta kuulis sääl ka metsa sees,
Nii tutvat linnu laulu häält
Refr.: Ku-gu-kukk-valiraaa,
Ku-gu-kukk-valiraaa,
Kugu-kukk-kuk-kuk-kuu.
2. See karjane sai vihatses,
ja karas ülesse,
ja võtis malga peosse,
ja jooksis käo juurde.
See kägo lendas mõtsa pool
ja laulis nii ikka edasi.
Refr.
3. Oh karjane, pane tähele
Mis ütleb linnuke.
............
............
Refr.

ERA II 180, 573 (14) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k., Aeniidu t. - Ludvig Raudsepp < Emiilia Tamm, s. 1870 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
1. Läksin mina, läksin mina
läbi külatänava.
Mari tegi lahti
oma õue - värava.
Refr.:,: Oh sa poiss,
ega sina tea;
kuidas sinu õnn
võib õitseda pea. :,:
2. Läksin mina tuppa,
toas polnud tooli.
Mari ütles, eks sa tule,
minu juure voodi.
Refr.
3. Läksin mina voodi,
voodis polnud tekki.
Mari ütles eks sa katsu
minu karva - tutti.
Refr.
ERA II 180, 574 (15) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k., Aeniidu t. - Ludvig Raudsepp < Emiilia Tamm, s. 1870 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002 []
1. Kubijal oll kolm tütart
Kõik olli üte sugudsõ
Refr. : Hadi - ridi - ralla,
hadi - ridi - rallala.
2. Üts see kudas, teine kedras,
Kolmas siidi iskija.
Refr.
3. Lupa mullõ sedä tütärt
kes um siidi iskija!
Refr.
4. Kahe tunni aja siseh,
käve' kolmõ kosilasõ.
Refr.

ERA II 180, 574/5 (16) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k., Aeniidu t. - Ludvig Raudsepp < Emiilia Tamm, s. 1870 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
1. Toop viina toodi, toodi,
klaas õlut kallati.
2. Sedä mina jõie rõõmuga,
lätsi kodo lauluga.
3. Naine hakkas nurrama,
mina naksi hürrämä.
4. Võti roosa ropsõ naist,
Võti piidsa pessi naist.
..........

ERA II 180, 575/6 (17) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k., Aeniidu t. - Ludvig Raudsepp < Emiilia Tamm, s. 1870 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
1. Metsa läksid sa ja metsa läksin ma,
metsa läksid katskaru jahimeest ka.
Refr.: Oh hoiajaa, dirallallaa!
metsa läksid katskaru jahimeest ka.
2. Karu lasksid sa ja karu lasksin ma,
karu lasksid katskaru jahimeest ka.
Refr. Oh hoiajaa, dirallallaa!
karu lasksid katskaru jahimeest ka.
3. Naha nülgsid sa ja naha nülgsin ma,
naha nülgsid katskaru jahimeest ka.
Refr.: Oh hoiajaa, dirallalaa!
naha nülgsid katskaru jahimeest ka.
4. Liha saiõd sa ja liha saiõ ma,
liha said katskaru jahimeest ka,
Refr.: Oh hoiaijaa, dirallallaa!
liha said katskaru jahimeest ka.
5. Raha saiõd sa ja raha saiõ ma,
raha said katskaru jahimeest ka.
Refr.: Oh hoiaijaa, dirallallaa!
raha said katskaru jahimeest ka.
6. Viina jõied sa ja viina jõie ma,
viina jõid katskaru jahimeest ka.
Refr.: Oh hoiaijaa, dirallallaa!
viina jõid katskaru jahimeest ka.

ERA II 180, 576/8 (18) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k., Aeniidu t. - Ludvig Raudsepp < Emiilia Tamm, s. 1870 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
1. Tarvis oles mul jo naist küll võtta,
Abielo sadamahe tõtta,
Aga oh kui mitu kehva meest,
Leidsid abielus põrgu eest.
Oh et ma põrguga kokko es peas juhtuma.
2. Mõni tütrik om kui tuike vaga,
Aga kui om pulmad selja taga,
Siis nad hendid kullis muudavad,
Mehe silmad välja kisuvad.
Oh et ma kulliga kokku es peaks juhtuma.
3. Mõni tunneb üksi ehtest rõõmu,
Aga tööd ei taha teha põrmu,
Ja siis selle laisklemisega,
Mehe vaesusse ajab ta,
Oh et ma laisaga kokku es peas juhtuma.
4. Mõnel teeb suurt rõõmu võõrsil käia,
Ikka häste magus-roosa süia.
Ja sis selle maiustusega,
Sunnib meest ta peagi lainama.
Oh et ma maiaga kokku es peas juhtuma.
5. Mõni tütrik om nii ropp ja rummal,
Mingisugust kombet pole temal,
Et ta kõiki ära hirmutab,
Sõbrad eembal ära peletab,
Oh et ma ropuga, kokku ei peaks juhtuma.
6. Aga siiski teno Jumalale,
Ilma häädeta ka ilm ei ole,
Veel üts selts om, neid pean kitma ma,
Igal noorel mehel soovin ma:
Oh et ma heaga kokko peaksin juhtuma.

ERA II 180, 578/80 (19) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k., Aeniidu t. - Ludvig Raudsepp < Emiilia Tamm, s. 1870 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
1. Mo pruudike taht tandsi,
Prisk kulda pidudel.
2. Ta kaunin roosi ehten,
Näüs mullõ armas küll.
3. Ma sõprust tetä püüse,
Ja armas saada täll.
4. Ma perrä tälle rühkse,
See lilli mõtsa pool.
5. Tee lahkmil minnen olli,
Ma järgesaanu täll.
6. Eet mis mä temält küsse,
See halvastõ mul sai.
7. Ma rummal temält küsse,
Kas täämba pühäpäiv?
8. Ta saise, pisut puhas,
Mo palge armust läik.
9. Ta kaijõ mullõ otsa,
Ja vangut omma pääd.
10. Kisk otsaedist käpra,
Ja hirmsastõ mo naard
11. Oh velle uskõ kidlalt,
Armul om nõija jõud.
12. Ta segap poisi meele,
Kel mõistusest om põud.
13. Kui lugu niida olles,
Kui täämba olli siin.
14. Mind ega tüdrik põles,
Es annas kõrdki suud.
15. Ma ööd ja päiva mõtli
Et Liisa mino pruut.
16. Ja pulmapäiva ootsõ,
Mil saame laulatud.
17. See lootus läts kõik nurja,
Kui arvu saiö ma,
18. Et Liisa mind ei taha,
Ja mind es armasta.
19. Sa kuri kaval Liisa,
Nüüd mõtle selle pääl,
20. Küll juudas ütskõrd sullõ,
Kõik tasub võlsi eest.
21. Nüüd pean ma kurvas jääma,
Ja üksi elama.
22. Ehk saab mo õnn veel häitsma,
Kui lövva neiukest.
23. Oh neiu kuule seda,
Mes mina pallõ suust.
24. Kas tõtõst lupad tulla,
Kui kosja läha sul.
25. Oh mine, mine sina,
Ei sind ei salli ma,
26. Ei armasta ma sinno,
Sa andsõ tõisõl suud.

ERA II 180, 582/6 (21) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k., Aeniidu t. - Ludvig Raudsepp < Emiilia Tamm, s. 1870 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
Rõõmus poissmees.
1. Kui rõõmus on mu meel,
Kui märga maitseb keel,
Suu tunneb õllest magu,
Keel hüüab laulu lugu.
Kui kopik taskus veel,
Ja õlleklaas mu ees.
Siis seega hüüab mu hääl:
Poissmehe elu kullane
Kõik rõõmud lahti temale.
Hali, halo, oi lallalla,
On lahti temale. Vallera!
2. Kas pulma pidudel
Ehk ristsel, talgutel,
Seal poissmeest kalliks peetaks,
Ja kaugelt kokku veetaks,
Sest ilma nendeta,
On pidu iluta,
Kõik jäävad magama.
Kui poissmees lääb,
Liis elu toob
Ja need õlled, viinad joob.
Hali, halo, oi lallalla,
Kuid sest ei hooli ma. Vallera!
3. Kui lähan külasse,
Kõik neiud lahkeste,
Nad vastu mulle tõtvad,
Kätt pigistada võtvad.
Mul on ka lahke keel,
mis soovib nende meel.
Ja seega hüüab mu hääl:
Mina olen mees, kes veel mu ees
Küll mängul, musul, tantsu sees.
Hali, halo, oi lallalla;
Ma esimene mees. Vallera!
4. Siis emad tõttavad,
Ja lauda katavad,
Mis paremat saab kätte
Kõik kantakse mu ette.
Praad, saiad, koogid, teed,
Mis iial mõistvad nad,
Kõik mulle valmistavad.
Mina väimees siin,
Mina väimees sääl
Mind kantakse, kui käte pääl.
Hali, halo, oli lallalla!
Mind kantakse käte pääl. Vallera!
5. Eks nemad seda tea,
Ja heaste meeles pea,
Kus viisakas ei olta,
Ei sinna kosja tulta.
Siis tütar vanaks jääb,
Ja tont veel teab, mis saab.
Nii püüdvad nad mind meelita.
Ma lasen kõik ka sündida.
Hali, halo, oi lallalla.
Ja naeravad veel pealegi. Vallera!
6. Kui tahan kosida,
Ei neid siis võta ma,
Vaid kaugemale tõttan,
Ja kaunimat sealt võtan.
Siis oma pulma sees
Ma ikka reiumees.
Ja seega hüüab mu hääl:
Nii poissmees ilman tükke teeb
Ja elu rõõmu maitsta saab.
Hali, halo, oi lallalla.
Ma rõõmus jandi mees. Vallera!

ERA II 180, 586/7 (22) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k., Aeniidu t. - Ludvig Raudsepp < Emiilia Tamm, s. 1870 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
Setukeste lugu.
1. See juhtus külmal küünlakuul,
Kui puhus tubli põhjatuul,
Et sõitsin setukeste teel
Kus pisut Pihkva piiri veel.
2. Kui külas kinni pidasin,
Ja hobust talli vidasin
Et sööta toitu ruunakest,
Ja kosutada kondikest.
3. Seal nägin palju nooremaid,
Ja lustimängu mängijaid,
Kus nemad tempa tegivad,
Mis nägu kõik nad olivad.
4. Üks oli kahvatanud kui surm,
Tal vaevaks olnud jala-arm.
Ja teine suur kui kirju kukk
Tal pikem alumine mokk.
5. Vaat kolmas oli jäme paks,
Kui mätas - karu metsasaks.
Noh, neljas nii kui tuku nui,
Ma nägin teda mullu - sui.
6. Suurt viga polnud viiendal,
Kel silmad nagu sihtijal.
Kõik minu peale vahtisid,
Mind omaks arvasid.
7. Ma hüüdsin ärge arvake,
Et mina teid ei armasta.
Mu pruut on üsna kaugel siit
Kaksada versta kümme viit.

ERA II 180, 590/609 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k., Aeniidu t. - Ludvig Raudsepp < Emiilia Tamm, s. 1890 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Üts kuri lugu ilma pääl.
1. Oh kuri lugu ilma pääl
Mis sündis linnas ja ka maal,
Et mitu tarka meest ja naist,
Iks hoitva hendä viina eest.
2. See asi kos mees eksib siin
Om naisterahvas nink see viin
Küll mitu sedä tiiävä,
Ei hooli sest joht nende pää.
3-8 salmi on vahelt kaduma läinud ei tea kuhu. See laul on ühes 1895. a. kirjutatud laulikus.
................................
9. Küll rikas oles mitu meest,
Kui hoias hendä viina eest,
Viin tarkust roostetab kui muld,
Ja kistutab kui vesi tuld.
10. See kõne man iks tarkus sais,
Sääl tunnus madaluse hais,
kes alandusen põlatas,
Küll tarkus teda ületas
11. Tark meel ei ela uhke seen,
Kes uhkis pand om rummal mees,
Ta tarkusest om kuulnu küll,
Ei ela tarkus tema seen.
12. Küll mitu paari rahvausku,
Iks eläs häste rahule.
Ent viin see rikub neid,
Kui vaesus käen, siis tuleb riid.
13. Mees targas pand ja joobnus joop
ja naisega veel tüli teep.
Mul hale küll nii ütelda
Om parimb et na lahkuva.
14. Ent ära henda kurvasta,
Kes ilma abikaasata.
Sa palli Loojat südamest
Siis saad hääd abikaasakest.
15. Ent ära viinast joobnus joo,
Ehk tühjast asjast tüli tee.
Sul hääst ei hooli naine veel,
Siis olgu piitsk sul saina pääl!
16. Sa tarkuse nink armo lukk,
Oh murra katski viha mõõk,
Et edimäne armastus
Jääs kõigil viimne lõpetus.
17. Arm, tarkus juhatago teid,
Et te ei usu mitte muid,
Kes esi kokko lepiva
Nee raho ello elava.
18. See tarkus oll jo algmisest,
Nink jääp ka saisma igäves.
Arm saisap ikes tema man,
Ei lahku ütest elades.
19. Ent tarkus see om peremees
Ja arm on tema abikaas
See tarkuse ning armo poig
Om tõti õigus raho - aig.
20. Hää sõbra meel ja alandus,
Ja lahke meel ja madalus.
Ja armastus nink tasaus,
Nüüd armo tütris kutsutas.
21. Neid sagete küll laidetas,
Ja vaesuses küll põletas,
Viil tarkus, arm neid avitap,
Ent laitja suu iks vaiki jääp.
22. Sääl saisva nee kui ema man.
Kos arm om iks elaman.
Ei lää ta ial vanembas,
Ei ilma pääl ka noorembas.
23. Kes tarkust armo põleva
Nee õigusest ei hooli ka
Ei elä rõõmsa armas meel
Joht vihalise mõtte seen.
24. Ent see on siski imetöö,
Et mitmel mehel pimmetöö,
See viin ja naise südäme
Meest õige tee pääl kõrval vidävä.
25. Üts illos tütrik silmi een
See om kui mesi kausi seen
Kui lubadas päält mekkida,
Sis egäl mehel meel om hää.
26. Nii sama om ka viina-kaus,
Küll mitund meest teep hullus hais,
Ent mõni mekib meele pääst
Ja siiski ikes arvas hääs.
27. Ta otsib et iks omal saas,
Mis saas mul armas abikaas,
Kui meeleperi tõtest lääp
Kees keelda võib, üts paar meist saap.
28. Ja kui ta naises saanu täll,
Sis om tää nii kui sainakell.
Ei muijal või taad pruuki sa,
Kui lustiperast kaeda.
29. Klaas, kapi sisen olgu ta,
Ja laga ruum täl elädä.
Sest halvan paigan ta ei jää,
Joht ilosas sul kaeda.
30. Kui kõik võit viländ anda täll,
Mes himostab ta meeleken,
Sis on ta padjas sängin sul,
Võit pehmest magada ta pääl.
31. Arm om iks viha vasta müür,
Kas olgu vaesus ka kui suur,
See mehe elo om küll kurb,
Kui täll om naine väega halb.
32. Kui vaene mees taht võtta naist,
Sis vetko kes tööd tetä mõist.
Mes mulla seen ei rossita,
See olgu kullast valetu.
33. Ent kuulge teie tüdriku,
Kui teie mehel lähate,
Kui meest ei taha armasta,
Sis paremb ärä minguki
34. Sest abiello püüdmine
Om neile küll iks väega hää,
Kui tõini tõist iks hoiava,
Ja armun kokko lepiva.
35. Oh kuri lugu ilma pääl,
Mes nüüd küll johup mitmel veel,
Et tüdrikun on õgev puu,
Saap naises, sis om lag'a puu.
37. Ja poisi meelest pruut om sis,
Kui vaga tuviken ehk lill;
Kui naises saap, näet paganat
Sis tema sisen elävat.
36. Oh kuulge teie vanemba,
Kas arvate, et võlsi ma,
Ma arva teie tiiäte,
Veel enamb kui ma nännüki.
38. See om küll kuri kullelda,
Kui naine meest taht sõimata.
Sa olet hirmus mino man,
Mul parembit oll võtjit küll.
39. Kui naine meest nii sõimab
Sääl sis olgu piitsk sul saina pääl.
Et hirmo saas siis see kits,
Kes haina põlg ja orast ots.
40. Sis ütles mitu kord ka veel,
Mis viga oll mul tütrigun,
Kui seda oles teadnu ma,
Es oles mina tulnu sul.
41. Mis sa mo raibe armastit,
Ja abikaasas pallesit,
Ma mõtli sul om raha-pung,
Ent nüüd om sul paljas hing.
42.Las pakan võta tühjas kõik,
Kes muide kitmist uskvas võt.
Kui näes et olesi veel noor.
Ma paremb olesi sis hoor.
43. Ei ole nalja-asi see,
Kui abielo ei sa hää,
Sest Jummal esi hoia sa,
Et mees siin halva naist ei saa.
44. Oh armastus sa oled suur.
Kas abielol om so juur.
Hää vili kasvap sino pääl
Ei murra tedä vihm ei tuul.
45. Oh tarkus kaugel om so piir,
Ja pikk om sino mõõdo nöör.
So kannatuse jõud om suur,
Sul viha een on kõrge müür.
46. Küll pallo vaiva ilma pääl
Om meesterahval kannata,
Ent kõik om paremb kannata,
Kui sel, kes halva naise saa.
47. Halv naine karo sarnane,
Ja hullu koira sugune,
Ei tedä hääs tee hirm ei arm,
See mehe elo om kui surm.
48. Mees kaibas omma õnnetust,
Ent meel lätt haiges kuulmisest,
Ja tahas mina soldatis
Kui halvast naisest vallal saas.
49. Kos tarkuse nink armo maa,
Ei vihal ruumi sääl ei saa.
Sääl sõber sõpra aitab,
Nink abikaas tõist armastab.
50. Nee sõnas kuulus mitme suust,
Niisama, kui see laulu seest,
Ei saisa kinni säärdsel suu,
Täl mees om nii kui koiral luu.
51. Kui üteldas: mees naise pää,
Ei ole neil see kõne hää;
Sis sõimas meest ta sunningus.
Ja laisas, kurjas, hoolitus.
52. Naa om kui härja võõrildi
Kes ikki külge köüdetü.
Üts veap vakka edesi.
Ent tõini tõmbab tagasi.
53. Kats lindo pessä hoiava
Ja poigi sinnä söödava,
See saisus saisap algmisest,
Nink jääp ka viimne lõpetus.
54. Mees om kui laiv mis kodo toop,
Hää naine liin, kos saisma jääp,
Kui mees ja naine koguva,
Siis võiva rahul eläda.
55. Sis om hää lugu elädä.
Kui õnn om hää iks laivaga.
Kui laival johus õnnetus
Sis liinast api otsitas.
56. Hää tüdrik tunnus jututest,
Ja alndlikust tarkusest,
Ta pegäp Loojat südamest,
Ta ei jää kavva vihatses.
57. See om iks halle lugu küll,
Kui vaesus suur om soldatil,
Ja see om hirmus rumalus,
Kui tarka meest siin trotsitas.
58. Ja mitme õige mehele,
Kes perrä andnu naisele,
Kui naine tedä sõimas nüüd
See om küll mehe oma süüd.
59. See mees küll pantko tähele,
Et see om õige tõteste,
Täl tulep lahkumise tund,
Ehk enne aigu surma und.
60. Sis om sul küll laisk naine hää,
Ja nii kui vannik ümbre pää.
Kui mõskmist, ei ka ketramist,
Ei umblust, kanga kudamist.
61. Kui pehme padja pääl om pää,
Sis om sul küll laisk naine hää,
Ent hoia tööle sundemast,
Kui tema man näet laisklemist.
62. Ei haina tema niitma lää,
Ei läha nurme põima ka,
Ent rehepessmine om täl,
Kui hundi hirm jänesel.
63. Ei appi linno arrima,
Ei kua sukka, kinnast ka.
Ta pakep töö eest nii kui parm,
Kel vihma eest om hirm.
64. Mes õige om, see tõtes lääp,
Ent võlsja naani palka saap;
Ei saisva kivi jo vee pääl,
Ta vaop ruttu põhja sääl.
65. Kui selget teedmist tahad sa,
Kas pruut taht sinno armasta.
Siis kutsu sääl kos poisi koon,
Ja anna kätt tal neide een.
66. Sis armastus om tühi küll,
Kui sääl ta kätt ei anna sul,
Sis om see kõne huulte pääl,
Ei ole armastus sis sääl.
67. Mes tõisildõ veel uskuda,
Ehk enämb sääl sis mõtelda,
Mes häbi om sul tõisist veel,
Kui süda mõtles mino pääl.
68. Kui varas valgit väljän näep,
Sis ruttap, et ta pakku saas,
See hirmus näta valgi man,
Mes tetäs pimmen, salajan.
69. Sis raski vanker veerip ka,
Kui ta om häste määritu;
Nii vara peräst lähap ka
Hää tütrik halval mehele.
70. Küll mitund armo jätava,
Ja läävä ära tõisele.
Sis om kui koira kassi koon,
Ei salli üts-tõist silmi een.
71. Sis kõigil söänd rõõmsas teep,
Kui selget päiva väljan näep,
Kui sulatap jo talvi ilm,
Sis nakas lõpma kangõ külm.
72. Iks põhja poolt om ville tuul,
Ja kange külm om küündlekuul,
Sel külmas pea ära suu,
Kes tee pääl saani pääl kui puu.
73. Nii mõtlep mitme rahva pää,
Ei see talv saa joht mitte hää.
Et keset talve om küll külm,
Ent mõni-kõrd veel sula ilm.
74. Kui ilman kõik nii lähäp hääst,
Mes rahvas arvas omast pääst.
Ei ole tarbis sis joht puud,
Sis täüdas palav paastu - kuud.
75. Nii om ka vanno naiste jutt,
Naa põlgva mõnda tüdrikut,
Kui mano saat ei ole hunt,
Nii suur kui oli neide jutt.
76. Me tijäme küll selgeste,
Et pallo naisi tigeda.
Ent siiski armas naine sul,
Om paremb, kui suur vara küll.
77. Ent see om siski imetöö,
Ja pahandas sis meelt jo mul.
Suurt pahandust teep ilma pääl,
See vanno naiste lori sääl.
78. Kui tütrik poissi armastas,
Ja poisi meele perrä käüp.
Kes siis veel neide vahel tükk,
See abielo ära rikk.
79. Üts illos naine mehe rõõm,
Ja nätas kui üts kullast kroon,
Kes omma meest kitt muide een,
See peetas kallis tarko seen.
80. See mees om koos iks õnniga,
Ja eläp ilman rahuga,
Ent armsa naise armas meel,
Om enamb kui muu meeste rõõm,
81. Ent kuulge nüüd kõik meeste hulk,
Ja ärge põlgi tütrikut,
Üts armsa abikaasa meel,
Om nii kui roosi - lill so een.
82. Ma näije ütte tüdrikut,
See tahtsi saada hundsakut,
Sis katti see õnn pea käest,
Kui põlgsi mitund tarka meest.
83. Nüüd om ta ilo kadonu,
Ja kõigist välja naaritu.
Mes põlgsit meest sa uhke lill,
Kae nüüd mis palk om käen sul.
84. Ta tahtsõ saada mehele,
Es võta enamb kiäki.
Üts poiss sis talli latsi tei,
Kolm kuud sis tema istu sai.
85. Kas olgo sant ehk vigane,
Kui ta om inni esäne.
Sis naist ta ikkes henel saap,
Kui üts ei läha, tõine lääp.
86. Ehk mees küll üte jalaga,
Ja kümnest kinni köüdetü.
Ta siski om kui hobini.
Kes veap vankrit edesi.
87. Kas olgo tütrik kullani,
Kuid ärä saap ta naritus,
Sis lääp kui regi alla mäe,
Ei tagasi ta eal läe.
88. Sis om küll häbi vanimbil,
Kui tütar halva nime all,
Ent kui ta mehel saanu om,
Sis om neil mure lõpenu.
89. Ent kui üts neitsi tüdrik om,
Sis olgo hooliks vanembil,
Et temä ilo terves jääs,
Ja noorel eal mehel saas.
90. Kui tütar saanu mehel küll,
Ent pelg om siski vanimbil,
Kui meest ei taha armasta,
Sis abielo ei saa hää.
91. Ei sünni meest joht otsida,
Kes illos, vaga näoga.
Üts vaene tarkus om ta leib,
Ja Looja peljus tema põli.
92. Kui tütrik om kui roosilill,
Ent poiss kui hirmus kanakull,
Ei muido süda rahul jää,
Kui armastus meil sis om hää.
93. Üts tütrik sünnis naiseski,
Siin võtta egä mehele.
Ent siski om üts tütarlats,
Iks paremb küll, kui mitund kats.
94. Noor tütrik sünnis naiseski,
Siin läsjal vana mehele,
Ent hoitko Jummal võtmast poiss,
Iks läsja vanas lännu naist.
95. Ma soovis egä mehele,
Kes paari nüüd veel lähate
Et armastus jääs nii kui kuld,
Seni kuni teid katap muld,
96. Mees antko andis naisele,
Kui rumalali latsili,
Et naine meest iks armastas,
Sis om teil abielo hää.
97. See kige suurimb, targimb mees,
See sais ko kõigil silmi ees.
Et arm nink tarkus igäves,
Ei lahku ütest elädes.
98. Ent vana', nink ka noorõmba,
Kes meesterahvas oliti.
Sis ärge naist ka kosigi,
Kui süda armust kivine.
99. Kas rikas ehk kas vaene sa,
Kas naisemees ehk naiseta,
Kui naine armasta' sa püüd,
Sa vihkat teda, om so süüd.
100. Oh õnn neil paarirahvali,
Kel arm iks pallav otsani;
Ei päse sääl hull kurivaim,
Kon een om tarkusarmosain.

ERA II 180, 609/10 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k., Aeniidu t. - Ludvig Raudsepp < Emiilia Tamm, s. 1890 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Siin vangitorni sees,
Ma istu silmad vees,
Mo süda lahkep valu veest,
See igavetse rõõmu eest,
Mes minost maha jääp.
2. Siin istu mure seen,
Kos kos lukud ussi een,
Ja rauad risti akna een;
Kos läbi välja kae ma,
Ja hakka mõtlima.
3. Mo koerus, vallatus,
Ja patu essitus;
Mes oll tennü rumalast,
Ja taganenu Jumalast,
See vaivap minno siin.
4. Mo armsa vanimba,
Kes minno kasvati,
Naa lääva hauda muriga
Kui näeva, et ei päse ma,
Siist vangitorni seest.
5. Mo pruut kui illos sa,
Kos näeksi sind veel ma.
Kos kuulin sino kennä häält?
Kui laulit sa säält koori päält,
See rõõmu tegi mul.
6. Oh surm nüüd tuli sa,
Ja lõpeta mo rist.
Ja vii mind ära tõisti iist.
See igävetse rõõmu sisse,
Sis otsan om mo piin.

ERA II 180, 610/2 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k., Kalmuse t. - Ludvig Raudsepp < Katri Kalmus, s. 1873 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Oh külä noormees kuulõ
Ja panõ tähele!
Kuis om so maahha jätnü
Su armas armuke.
2. Sis ära nõvva temält,
Sa armu vägi.
Poiss Tutulutu külast,
See tegi teisiti.
3. Läts öösse aida juurõ,
Kos magas Marike,
Ja hõigas kolmkõrd: Mari,
Tee vallal aida uss!
4. Sis vasta kastis ta:
"Ei ma ust vallal tee!"
Sis Mari vällä karas,
See suurõ vihaga.
5. Ja puri vaesil poisil,
Kolm Sõrmõ veritses,
Sis poiss täll vasta kostis:
Ei ma sind võta joht!
6. Ma taha pruuti võtta,
Kes vaik ja vaganõ.
7. Must Muril minno puri,
Sai kõgõl küläl haar,
Ja päälegi veel kuri.
Kuis võis meist saada paar.

ERA II 180, 612/3 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k., Kalmuse t. - Ludvig Raudsepp < Katri Kalmus, s. 1873 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Sännä mõisa Mõsu - Mai.
1. See Sänna-no mõisa Mõsu - Mai,
Om kõige ilma häda vaiv,
2. Ta eläs Sännä veski pääl
Ja kiusas kivi selle sääl.
3. Ei mõisa-no poisõst hooli ta,
Vaid viskas neile kusõga.
4. Kui vana möldri teedä sai,
Siis paksu Maiõ ära ai.
5. Kui vana-no möldri teedä sai,
Siis paksu Maiõ ära ai.
6. Siis iku-no pilli liivvä võtt,
Esa maajast välla läts.
7. Sääl Saiba-no oroh elli tää,
Kolm päivä kapsta leemega.
8. Ja sinnä orgo kuuli tää,
Kui tahad mine kaema!

ERA II 180, 613/4 (5) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k., Kalmuse t. - Ludvig Raudsepp < Katri Kalmus, s. 1873 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Ringilaul.
1. :/: Sääl Riia linna väräjäin
Kasvi üts kasõ-puu,:/:
3. :/: Sääl roosiaia keskel,
Kolm ilosat neiot.:/:
2. :/: Sääl kasõ-puu kõrval,
Olli illos soosi-aid.:/:
(Peale 3-t salmi läksid 3 tüdrukut ringi sisse)
4. :/: Kolm korda päivan
Käiva kosilasõ'.:/:
(Nüüd lähab üks noormees kosima.)
(Kõik aeg laulab ring)
5. :/: Tulõ illos neitsi,
Neid väravit päästma!:/:
(Ring jääb seisma. Tüdruk lähab väravaid päästma. Väravaid päästes hakkab nutma. Laulab peigmees üksi)
6. :/: Oh ära nuta neiu,
Sinu õnn veel õitseb.:/:
(Nüüd hahkab tüdruk laulma:)
7. Ei saa sust õnne,
Ei saa sust rõõmu:
Suur kortsin käija,
Suur viina jooja;
Suur laadal kaija,
Suur hobõsõ parsnik.
(Salmi 4 viimast rida laulsid kõik ühes.)

ERA II 180, 614/16 (6) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k., Aeniidu t. - Ludvig Raudsepp < Emiilia Tamm, s. 1890 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2001
Kahekõne.
Kats külamiist saava kokko, ja nakkasõ juttu ajama.
Üts ütel:”Kuis tü' puul kapsta kasusõ?”
Tõõnõ ütles:”Nii häste!”
I ütel:”Kui häste?”
II ütel:”Nigu pikä pedäja ja kahara kuusõ!”
I “Oi, vennike see oli küll hää!”
II “Kos tää sis hää oll, ku' tõistõrahva kits tull sei är!”
I “Oi, vennike see oli küll paha.”
II “Kos tää sis paha oll, ku' ma tapi tsia är.”
I “Oi, vennike, see oli küll hää.”
II “Kos tää sis hää oll, tõisterahva muri tull sei är.”
I “Oi, vennike, see oli küll paha.”
II “Kos tää sis paha oll; ma panni pakla Murilõ kaala ja' sis pakla panni palama.”
I “Oi, vennike, see oli küll hää.”
II “Kos tää sis hää oll, ku Muri pand mooro - piteh juuskma ja' palot mu maja är.”
I “Oi, vennike, see oli küll sis paha.”
II “Kos tää sis paha oll, ma tei jälki vahtsõ maja.”
I “Oi, vennike, see oli küll hää.”
II “Kos tää sis hää oll, ku' ma' naksi viimast palki üles tõmbama, sattu tuu naasele pääle ja' tapse naase är.”
I “Oi, vennike, see oli küll paha.”
II “Kos tää sis paha oll, ku ma võti vahtsõ naase.”
I “Oi, vennike, see oli küll hää.”
II “Kos tää sis hää oll, ku' papp es taha paari panda.”
I “Oi, vennike, see oli küll paha.”
II “Kos tää sis paha oll. Ma vei papilõ paar partsõ, papp pand paari ku partsahti.”

ERA II 180, 618 (8) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Tootsi k. - Ludvig Raudsepp < Peeter Hallop, s. 1871 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Jaanil tuli kosjahimu.
Jaanil tuli kosja himu,
pani jalga pastlaid, linu,
sõitis Möldri-Matsi manu
teretas ta noori vanu.
Küsis: "Kas on tütreid kodus,"
sest ta neid ju hästi vajas.
Kõige enne toodi Miili,
selle eest või jookse kiini,
Ise pikk kui aiaroigas,
vahetpidamata oigas.
Selle järel toodi Juuli,
kes jäi seisma ammulsuuli;
üksisilmi vahtis, nina vinni,
teine oli hoopis kinni.
Roosil jämedad on jalad,
Kadril käed kui rehetalad.

ERA II 180, 619 (9) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Tootsi k. - Ludvig Raudsepp < Peeter Hallop, s. 1871 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Risuemand, rikas emand,
Küdsi kesvä karaskit.
Põmmi - Piitre põssi kõttu,
Linasiimne - sarra all.
Sääl ta tappe suuri roti,
Tegi kaska kondeni.

ERA II 180, 656 (1) < Rõuge khk., Tsooru v., Haki t. - Enn Heli < Minna Schmidt, s. 1879 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Veenad võtke viinast saada,
See teil püüab õnne saada
Viin teid viab kohtu ette
annab sandi kepi kätte.
Viin teil muudab roppu suud
Ei teil pole enamb au
kooni elu otsani.
Vennad oh astugem nüüd,
Laulu riiki, rõõmu riiki
Sest nüüd on nooruse püüd.

ERA II 180, 657 (2) < Rõuge khk., Tsooru v., Haki t. - Enn Heli < Minna Schmidt, s. 1879 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Pilvi kaudu.
pilvi kaudu, linnude teedel
Tuiskame vette ja maa,
Lainete latvadel tantsude teel
Hoonetes inemin vaga rahutud.
Raksuvad majad ja puud
Hommigu tütar, kullastel keeltel
Tahab me tiivadel mängida ka
Lainete latvadel tantsusin teel
Metsades kohinas kordades veel.

ERA II 180, 657 (3) < Rõuge khk., Tsooru v., Haki t. - Enn Heli < Minna Schmidt, s. 1879 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Oh latse oh tulge kõik siia
ja kegem kui suur seo püha öö
om. seo seime-man tulge
kõik petlema lauta
ja kaegem kui suur, seo püha öö om.
Seo Essa sääl taivan, suurt rõõmu
meil toob.

ERA II 180, 660/3 (7) < Rõuge khk., Sänna v., Järvemäe t. - Enn Heli < Emilie Vaap, s. 1885 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Kuidas saiõ Rätsepp.
Kõrd elli vanast meistri miis,
Ja saisõ suure au seen,
Ta kipeste tegi tüüd
Ja umblõs läbi pääva öö
Kuis tihti õhkas miis
Et raha puudus pungaseen.
Sõs tahtsõ minnä taivassõ
Kos olõs elu kullanõ.
Kui kaua olli kõmpind ta
Ja maha jätnüd ilma-maa.
Sõs hüidis peetrus käredalt
Tal vasta taiva väretilt
Kes tulõ mulle jälki säält
Ma kuulõ nigu meistri häält
Kes olõd sina kosta nüüd
Nii kõlasi taiva usõst hüid
Üts rätsepp nõgla kuningas
Om häda õrust tulõmast
Ta õnnõtu om ilma seen
Oh võta vasta meistri miis,
Ma võtas vasta kõikõ muud
Kui sinul vast om lobi suu
Kõik asja tahad teedä sa
Mis siin ei tohi lõugada.
Kui parembide mõnõst tiiät
Sõs tagasi sa saisma piät
Nüüd saisis meistre taiva seen
Kõik säras läikse temä een
Seo temä silmi pimestäs
Et otsani ta imestäs
Säs näeb rätsepp kõigõ päält
Kats inglid tuleva ju säält
Nad kullast palki kannava
Ja hoogu takast annava.
Kui inglid ussõst palgiga
Na läbi kuigi ei sa
Te pöörke palki pikuti
Ju tahtse õpetada nii
Kui õnnõks talli meelde taal
Mis Peetrus keelsi väretil
Sõs huulõ kinni pitsitäs
ja taiva nukan higistas'.
Seäl näeb rätsepp ligimal
Kats inglid ellu hallikal
Vett kandva kuldsõ sõglaga
Sõgel vett ei suuda pidädä
Sõs meistre mokk ju lahki lätt
ja sõna suhu saisma jääs
Viil kannatas ta meheke
ja tahab jäia taivasse
Nüid eläväs lääb taiva põlld
ja ette tuuas kuldnõ tõlld
Et paradiisi nurmõ pääl
Kõrd vana esä sõitse sääl
Kats hobõst vedävät edesi
Kats tõmbasõ ju tagasi
Külh kutsär nuhklõs piitsaga
Tõlld ei saa paigast minemä.
Nüid meister unõtas kõik muu
ja kollõst tänit temä suu
Te rakendate rumalastõ
Ma tiiä sedä parembilõ.
Seol silmä pilgul peetrus
Ta taiva veere pääle vei.
Sõs meistri alla virutas
Maan kuulti kanngõ müräkas
Miis esi endä tärkust täüs
Seäl vasta küüni nukka käus.
Seäl põrutas ta puusa luu
Ja lonkas järge elu-aig.

ERA II 180, 663/4 (8) < Rõuge khk., Sänna v., Järvemäe t. - Enn Heli < Emilie Vaap, s. 1885 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Varga palk.
Lätsi liina suula saama
Võti puuna metta, tõista võidu ka uten.
Sääl tull, soo üleaia Juhan
Sel olga pikäpäkä ammet ka üten
Karas vinne puuti, võtt säält mõnt vinne
tubagu lehte. pand kaukale
Vot poodi poisi, nee ära opnu koira
tähelegi panni, järgegi sõidi,
Sääl tuudi hära kuurma hassakid
Aeti tagumikku, võt mehe meelegi
pääst ärä p