Rõuge pärimus

Regilaulud ja lastelaulud

Regilaulude hulgas on säilinud palju pikki eepilisi laule ja ballaade, erakordselt pikad on ka karja- ja töölaulud, samuti pulmalaulud.

Lastelaulude seast leiate uinutamislaule, sõrmenimesid, hüpitamisi ja mängitusi, lugemisi, narritusalme ja mängualguse lugemisi.

Tagasi esilehele

E 17160/1 (21) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Laul. Pulmapidul
/Noodid/

E 17167 (2) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Viibisi mina, viibisi,
viibisi vile aeama,
pajupilli puhkumaie,
lepalalli laskemaie.
Seni oli neidisse jaetu,
talutütteri tasutu,
mul oli jäänu musta neiu,
musta neiu, tormihuuli.
Kus pean musta mahutama?
Viisin Võrru vihtumaie,
viisin Harju haudumaie,
viisin ta vee veerele,
mõsse taad viiele veele,,
kuuendale kurikale,
säitsmendale seebitüki,
siis sai neiu nii kui muile.

E 17167/8 (3) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Taha ei talupojale,
ei lää rinnu rikkiella.
Ma lää suise sulaselle,
alla ilma armetule.
Sulase sugu paremba,
orja seeme selgeema.
Sulane künd soomaada,
palgaline palumaada.
Soost ta tegi suure nurme,
palust tegi pika põllu.
Sulane sugis hobesta,
talupoig see tappi naista,
sulane raha lugesi,
talupoiga tappi täie.

E 17168/17169 (4) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Millaal maksan eide vaeva,
eide vaeva, hella piima,
hea ema imetisvaeva,
suu juures suikumise,
käte peala kandamise?
Sülen oli süieenna,
kaelan karja saatenna,
rüpin rüga lõigatenna,
puhun putru keeteenna.
Mitu ööd olid uneta,
mittu hommikut osata,
mittu päeva lõuneetta,
mittu suitsu suurukseta.
Lõpnud ei tuli toasta,
küünal ei küü käesta,
säde sängi veere alta.
Naine noori rõivienna,
hobu halli rakkeenna,
otsis lapse lausujatta,
noore nutu võttijatta.
Lubas lamba lausujalle,
kitsi keele katsujalle,
tuhkru ruuna tundijalle.
Eide kopsun ma kosusin,
eide maksan ma magasin,
imesin ma eide piima.

E 17169 (5) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Tohi siin toresta laulda,
healta hästi kuulutada.
Siin om kulleja külana,
sõnavõttija võsana,
healeviija vitsikunna.
Kubjas kulleli külana,
kilter võtt sõna võsasta,
veli viis heale vitsikusta.
Kulle kun laulab neiu noori,
Virun ta laulab vitsa pääla,
Harjun haavaoksa pääla,
Kõpun kõeva lehe pääla,
Saksamaa sarapuu pääla,
Rooben rootutu pääla.
Saksamaa sarapuu sadeli,
Roobe roogu kõigutelli.

E 17169/70 (6) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Emakene, ennekene,
jätid maha marja suuru,
tee peale tera suuru,
murule muraku suuru,
läve alla läätsa suuru.
Jätid mu ilma ehita,
ilm mu ehit hilbakile,
vald mu vana rõiviella,
ema mu õppes kooldunna.
Hõigas ta üle värati:
"Kui jääd ilma sa elama,
pääle ilma pääd pidama,
ära mine mustalt muude seltsi,
tahmane tõisi talusse.
Kuuvalgel utta kurna,
aol sa aiale laota,
siis saab päevas pääle panna,
aastas selga aeada.
Oled sa ise vaene,
ei ole vesi vaene,
oled sa ise lainaline,
ei ole libe leinaline.
Siis su hüvas üteletas,
Hüva naise tütteressa.
Hüva naine su hüppateni,
kallis naine kasvatanu,
siis mine nirgis niidu pääle,
siis mine nukus nurme pääle.
Valge küla vahele,
vastse viisu, valge räti,
kanepise keerukabla.

E 17170/1 (7) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Milles noore mehe noruna,
torsin nee torukübara,
vaiki ne vahajuusse?
Hää neid ära surenu,
kallis neid ära kadunu,
parem pantu magamaie,
ilusamb pant hingamaie,
alla akende ilusa,
pääle ruuti rohilise,.
Veli, hella vellekene,
võta tallist sa tasane,
latermista laukiotsa,
ligi seina sa lihava.
Sõida liina sa mäele,
mine too liinast liivasõkla,
alevista harva sõkla,
toest too sõkla punasta,
sõelu üles lige liiva,
sõelu üles musta mulda,
sõelu neiu sõrme luida,
piira neiu peoluida.
Siis saab neiu teie näta,
Vahapää teie valate,
kaharpää teie kaeda.

E 17171/2 (8) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Üits ep Anneke külassa,
seegi istub kammerenna,
kirjutab kivitoana,
säeb ta sõrme sõrmussida,
kaeb ta kaela kaalussida,
rinda ristiruubelida.
Tuli kuu kossuella,
Teretella Anneksida.
"Tere, Anne, niidisukka,
niidisukka, ninnipõlle!
Tuled ka sina minule?"
Anne kuuli, kosti vasta:
"Kuda lää mina sinule,
ööse sina kasvad, päeva kaod."

E 17172 (9) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Üits oli velleke minule,
kuldatutike tuvile,
hõbepärjake õele.
Seegi seppasse sugeni,
seegi aste ametisse.
Tei ta küla kirvesida,
mõnel mehel mõõgapäida,
noorikil nugade päida,
vallale valjaste päida.

E 17172/3 (10) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Velle, velle, noore, noore,
teid ei kutsu kossuella,
talle ei panti andamaie.
Mul om kodun kolmi kosja,
nädalil mul viie viina,
aastal saa sõnumi.
Kiltre kihla mul käena,
kubja sõrmus sõrmeenna.
Velle, velle, noore, noore,
viige kihlad kivile.
Pakke panti pajule,
Kae, kas kivi võtti kihla,
kae, kas paju võtti panti.
Paju taht palju pallemista,
Kivi taht palju kiskumista.

E 17173 (11) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Üits oli vellekene minule,
seegi panti palga pääle,
tibi pääle teenimaie,
raha pääle raiumaie,
kopikat kulutamaie.
Sooviti soldatis minema,
panti pauna kandijasse,
rootsi raua rookijasse,
vene püssi pühkijasse.

E 17173/4 (12) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Sügise aea tuleva,
mõnel veel mehele minna.
Mõni taht talupojale,
kelles lään mina vaene?
Ma lää suise sulasele,
otsekohe orjale.
Sulasest sai suuri meesi,
orjast sai osa jagaja,
säält sai pätsi ürgajasse,
keskelt kiku lõikajasse.
Valge mees, vere valaja,
ilus mees, ihu imeja,
tuleb joobuna külasta,
õlut võtmast vöörinesta.
Hõigas ära üte kõrra,
Kui ma's johu kullelema,
elluke eranenema,
võtt ta anda piuti pihta,
piuti pihta, servi selga.
Lask ta lapiti õlale,
seni sai sinest silitseda,
seni sai punast puserdada,
seni kui tõista tõmmati.
Mees see musta, meeli tarka,
tuleb joobuna külasta,
õlut võtmast võerinesta,
hõigas ta ära üte kõrra,
kui ma's johu kullelema,
ütel: "Maga, naine noori,
ei sa maga laiska unda,
magad sa väsinud unda,
suigud suurta tetteenna.

E 17174 (13) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kust ma tuusi oma kodu,
oma kodu, oma kulla,
oma maja, oma marja,
kuldarist oli koha pääla,
hõberist oli õue pääla,
vaskeristi värati pääla.
Säält ma tuusi oma kodu,
oma kodu oma kulla,
oma maja oma marja.

E 17174/5 (14) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Valati, mina valati,
Valati variku pääle,
Kaie kasemõtsa pääle,
kas om puu ütepikku,
haava üteharulise,
kõiva ütekõrgulise,
toome ütetutulise,
pihlapuu üte pikutse.
Lääme alta harva mõtsa,
keset kuldakepi mõtsa,
mis mul vastu või tulessi?
Vastu tuli Sulevipoega,
Sulevi-Kalevipoega.
Pak's ta mulle suisa suuda,
suisa suuda kiusta kätta.
Enne anna jala alta,
jala alta, pää päälta,
piira pöidela peosta,
anna ei au käesta,
leimi ei pikesta linusta.
Oh, mu ilusta juusta,
kullastanni, kõllastanni,
vahapääda valgeida.

E 17175/6 (15) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Peremees, peremeheke,
perenaine, naisekene,
kui sa'i massa orja oma,
orja oma, vaese vaeva,
küll siis tandsid taevaenna,
küll siis põksud põrguenna,
suka suun ja kaldsa kaalan,
hame hammaste vahela,
küünarpuu pikka peona,
kangus laia kandalenna.
Tule, ori, võta oma,
tule, vaene, võta vaeva,
es tule ori oma võtma,
es tule vaene vaeva tahtma.

E 17176 (16) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Mis kolin isa koduna,
lagin isa laua pääla,
põrin velle põrmandulla?
Kodun müüas tütterida,
kaubeldas kodukanuda,
Liis meist Virru viitanessa,
Anne Harju antanessa,
Maie jääb kodumajasse.
Kust siis kolmi kokku saame,
kirikusse minneenna,
toolist välla tulleenna.
Kost siis kolmi me tuusime?
Rihma riitsva minneenna,
kenga kiitsva tulleenna.
Tere, Virumaa Liisuke,
tere, Harju Annekene.
Meants elu Hiiomaala,
meants põli Põltsamaala?
Kurat elu Hiiomaala,
sadan põli Põltsamaala.
Elu oli esakoduna,
Elu oli emakoduna,
põli oli velle põrmandulla.

E 17177 (17) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Emakene, ennekene,
mis said hääda jo minusta.
Silmavett ja meelekurbtust,
ikke said imetamisest,
käe külma kandamisest.
Sülen hoidsid süüeenna,
kaalan karja saateenna,
suu manna magatenna,
rüpin rüga lõigatenna.
Emakene, ennekene,
enne sa mähkin mättaida,
tuttutanu turbaida,
meelitan merekiveda,
tugi es tullu turbaista,
mägi es saanu mättatesta,
kui hoidsid sa minusta.

E 17177 (18) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Meie kaitsi vaesta lasta,
Istume ütte haua pääle,
tõine tõise veere pääle,
siidirätti meil peona,
vahime tõinetõise silmi.
Tõine meid ilma isata,
tõine meid ilma emata,
siia tiiki tekkinessa,
allik ala asumessa,
kost saab äti härja juua,
ema nelja lehma juua,
onupoja hobuste juua,
tädipoja täkku juua.

E 17178 (19) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Lätsi mõtsa lehisilla,
sääl tuli vihma vitu pääle,
kastet karva otse pääle,
pani kuuske kuivamaie,
kaselatva kahkumaie.
Tuli kulli, kurja lindu,
viis ta vitu vitsa päälta,
putsi puu oksa päälta.

E 17178 (20) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Setu süüdi mu esale,
setu süüdi mu emale,
pand ta mu kauele mehele,
üle kolme kuusemõtsa,
üle kate kasemõtsa.
Mul jäi kodu kolmi sööki,
hani jäi ahju küdsama,
parts see jäie panni pääle,
kali jäi külma kellerissa.
Kuu saab tullu kuusemõtsa,
kaits saab kuuda kasemõtsa.

E 17178/9 (21) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Tütar, noori linnukene,
mõista mu unenäguje,
une näie magatenna,
tõise üles tõusteenna.
Kuuse kasvi koateele,
haava kasvi aidateele,
noore saare sannateele,
vahteri tare vahele,
kõiva kõlgusse lävele.
Tütar, noori linnukene,
mõistab mu unenäguje.
Ema jääs kuuses koateele,
ema jääs haavas aidateele,
noores saares sannateele,
vahteris tare vahele,
kõivas kõlgusse lävele.

E 17179 (22) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Milles poisi meida põlgsi,
leeva lalli meida laidi,
tühja kõtu meid kõneli?
Kas meil putsi puusa pääla,
kas meil vittu viida, vääda,

E 17179 (23) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Muidu lääs mina mehele,
kargas katella käela,
pelgan peiud pistavatta,
kaasa selga kargavatta.
Mul om pilu pisukene,
mahu ei madu vahele,
kerapää ei keskeella.

E 17179/80 (24) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Lääme, lääme Lätimaale,
saame suure Saksamaale.
Kun ei kolgita linuda,
ega teta teopäevi.
Koti sääl kolgiva linuda,
titi teeva teopäevi.

E 17180 (25) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Tahi ma naista nabra tõttu,
kabu kaerarõugu tõttu.
Tule es naine nabra tõttu,
kabu's tule kaerarõugu tõttu.
Mis tetta, mina vaene!
Näidi sõs titti näidissilla,
katte munna või kaole,
siis tuli naine titi tõttu,
kabu tuli kate munna tõttu.

E 17180 (26) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Tsu-tsu-tsu-tsu suurembase,
kasva, kasva karjatsesse,
äti nänni pikutsesse,
ätti härja hoidijasse,
nänni lehma nüssijasse,
velle varsa vaatajasse,
sõtsi kana kaitsijasse.

E 17180 (27) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Tsu, tsu, surma poole,
kiigu kirikuaia poole.
Jala ehen, pää peran,
käe risti rinna pääl.

E 17180/17181 (28) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Hants oli Harva,
Jaak oli Järva.
Teiva silla soie pääle,
madalite maie pääle,
suurte meiste soola tuua,
rikaste raha vedada.

E 17181/2 (29) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kuusi, kuusi, kulli pesa,
kulli pesa kuuse otsan.
Kunnes see kuuseke?
Vanamees raius kuusekse.
Kunnes see vanamees?
Vanamees põllupeenra all.
Kunnes see põllupeenar?
Kana sabits põllupeenra.
Kunnes see kanake?
Kull viis kanakse.
Kunnes see kullike?
Kull lennas roogu.
Kunnes see rooke?
Vikat niitis rookse.
Kunnes see vikatike?
Vikat karas kandu.
Kunnes see kannuke?
Kand musta mere veeren.
Kunnes see must meri?
Must härg jõie musta mere.
Kunnes see must härg?
Must härg laudan lõa otsan.
Kunnes see laudake?
Tuli palut laudakse.
Kunnes see tuleke?
Tuli läits taevasse.
Kost me sinna perra saame?
Ölpidega, pangega,
vana vastkataldega,
nugadega kirvestega,
kulpega, kookega n.n.e.
On laste mängulaul. Lapsed võtavad ükstõisel sabast kinni, käivad ringi ning laulavad: "Kuusi, kuusi, kullipesa" kuni "tuli läks taevasse", siis lasevad ükstõise küllest lahti, teevad suurt kisa ja naeru hunikus ning ütlevad sõnu Ölpidega, pangega n.n.e., mis aga meele tuleb.

E 17182 (30) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Lätsi mõtsa hommikulla,
vara enne valgeetta,
enne kuuda, enne päeva,
enne hallasta aguda.
Lõusi kure kündamasta,
haraku äestamasta,
varesse vagu aeamast,
hiire itsmid vedamast,
rotti nee muidu roomamast.
Siis võtti kündijal kübara,
ästajal hää hobesa,
võttis kündija kõnelda,
äestaja tetta häälta.
Mis sa, hulgus, siia otsid,
kõverik, sa siia kõnnid,
pilusilm, sa siia pilgud?
Kõverik, mine kõrtsi poole,
pilusilm mine Pihkva poole.

E 17183 (31) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Taidu raidu tahtsin laulda,
hääl es anna hästi laulda,
kurku ei kurjaste kõnelda.
Mine Moori mulla peale,
Nuki Jaagu nurme peale,
säält võta äkle häälessegi,
adrakurge kurgussegi,
rihavarta rinnussegi.
Siis tule vastu laulamaie,
laulamaie, laskemaie,
pisut sõnu pildumaie.
Mis sa, rinnutu, rögised,
mis sa, hääleta, ägised?
Mul om sõnu sõgla täisi,
manu võtti mati täisi,
kodu jätti koti täisi.

E 17183 (32) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Mina, mees, mereme poega,
kallis mees, kalame poega.
Tei mina lootsik luige luista,
ankure hanisulista,
parmeke partsiluista.
Viisin laeva vee pääle,
saadin laeva Saksamaale,
poole laeva Poolamaale.

E 17183/4 (33) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Lätsin mõtsa kündamaie,
ai ma härjad vaole,
kinnitin kirjud kesale,
kasigu musta söödulegi.
Ai mina hoori, ai mina kaksi,
neiu lelluts lepikunna,
neiu karas kasikunna.
Lätsi mina neiut valatema,
seni tuli soost soe sumba,
kasikust tuli karu kilda,
murs mu musta, kisk mu kirju.
ära sei härja mõlemba.
Lätsin kodu kurva meeli,
kurva meeli, leina keeli.
Kes sii tuli kurba küsüma,
või tuli leina löudamaie?
Esa tuli kurba küsüma,
ema leina löudamaie.
Mis sul viga, poiga noori,
kui sa kurdad leina keeli?
Karu mul kiskus kirju härja,
susi murdis musta härja,
üts om kirju, tõine musta,
kolmas om koguni punane.

E 17184 (34) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kodu pea mina minema,
kodu kooriksid jürama,
vesiputru vemmeldama.
Sääl meil tetas lepaleiba,
lepaurvest vorstesida.

E 17184/17186 (35) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Lääme, lääme, käime, käime,
peame kivi peona,
hõbemõõka hõlma alla.
Kui tuleb poissi puttumaie,
lei ma poisil poole pääda,
poole pääda, poole meelta,
poole armasta aruda,
poole sündinu söanda.
Poiss läits Riiga kaibamaie,
neiu perra kullemaie,
kummal kohus kannetessa,
kelles õigus andanessa.
Poisil kohus kannetessa,
neiul õigus andanessa.
Poissi Riian pessetessa,
poissi sii ära koolenessa.
Kui see poissi koolenessa,
kus see poissi matetessa?
Kuramaale kuusikusse,
Harjumaale haavikusse,
Virumaale vitsikusse.
Kes sääl manna mattamanna,
kes sääl hauda kaevamanna?
Susi manna mattamanna,
karu hauda kaevamanna.
Hundi käive hulga kaupa,
karu käive karja kaupa,
susi käive silge-solge.
Kui see neiu koolenessa,
kos see neiu mattetessa?
Viias ta Viru kiriku,
pannas ta Paistule magama,
Helmesse või hingamaie.
Mööda käive mündi saksa,
ega reedi Riia härra,
ega poolba poepoisi.
Kõik tal kergiti kübarda,
kõik tal linti liigutalli,
kõik tall' anni hengearmu.
Jumalaga Mariaga,
jumalaga neiu henge.

E 17186 (36) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Mihkel, kihkel, kitsihabe,
halli ruuna rokapoissi,
võtid naise, tapid naise.
Panid põllule palama,
põld sai põhjani vägeda,
ratas rummuni rammuda.

E 17186/17187 (37) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Veli, hella vellekene,
iki petid näidissida,
haugutid sa Anneksida.
Tule mulle, neiu noori,
mul om kolmi aidakesta:
üits om kiilut kesveida,
tõine tambit tatterida,
kolmas litsut linnassida.
Kui sai naine naidetussa,
tinarinda tingitussa:
sul oli kolme aidakesta,
üits oli tulda, tõine tõrva,
kolmas meie maakiveda.
Kui om naine naitamata,
tinarinda tingimata,
Seni siid kübara pääla,
kalev kauka veere pääla.
Kui saab naine naidetussa,
tina rinda tingitussa,
juba köuds kübara pääla,
kammits kauka veere pääla.

E 17187 (38) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Üle, üle, vihmakene,
likes teed, mina ligune,
märjas teed, mina mädane.
Mul pole kodu, kus ma kuiva,
mul pole tare, kus tahena.
Kodu mul suure kuuse alla,
tare mul laia tamme alla.
Kuusek ep minu koduje,
tammek ep minu tareje:
vitsik pika vihma varju,
kuusik suure hoo varju.

E 17187 (39) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Sõtsikese, linnukese,
tulge teie meie poole,
meie lääme teie poole,
teeme üles näiu linna,
koome kume kiriku.
Sissi teeme siidis laeva,
välja teeme võitse laeva,
otseti odade laeva,
nuketi nugade laeva.

E 17188/9 (40) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Esa ollu, ei ma tia,
ema ollu, ei mäleta.
Esa ollu olleenna,
ema ilma tulleenna.
Maha jätt ta marjasuuru,
läve alla läätsasuuru,
tee veere tingusuuru,
söödile sõmerasuuru.
Lätsi esa haua pääle.
"Esakene, taadekene,
tõuse üles vihtumaie,
harvalt vihta haudumaie.
Ma tei' sanna sammelista,
lava tei laasik pakelista,
keresse merekivesta,
seebi tei sialihasta,
viha tei villatätterista."
"Tütarlaits, sa linnukene,
ei või tõusta, ei tõota,
huule om uisilla aetu,
pale pappermardikilla.
Muru kasvan mulla pääle,
hallas heina haua pääle,
sinililli silma pääle,
kullerkuppu kulmu pääle.
Tütarlaits, sa linnukene,
küta sa sanna külale,
hau vihta vallale.
Hõika nee mehe onusse,
tänita naise tädisse,
külatüdruku sõsaras,
külapoisi poolesvelles.

E 17189 (41) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Tats, kus poisid Tarvastulla!
Hulge käive, hulge joove,
hulge ostava õluta,
marge massave rahada.
Hobu alla kui see osja,
mees om pääla kui see päeva.
Kübar tal kirikukirja,
viin see pillub peekerinna,
õlu loppub lootsikunna.
(Sõimati võeraid poisse nõnda:)
Orik om teie hobene,
siga teie sõiduruuna.
Hobu alla kui see harki,
mees om pääla kui see päkka,
kübar sitaseene kirja,
keel kui kirikuusse,
hamba kui viru värati,
otsan om teie hoora märgi,
lagipaigan litsi lahu,
vesi teil pillub peekerinna,
Kusi loppub lootsikunna.

E 17197 (1) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Lapsed võtavad ükstõise käeselja nahast pöidle ja esimese sõrme küüntega kinni, käed ületsigu ning kõigutavad käsa üles ja alla, lauldes:
Teek, teek, tigane,
vaak, vaak, varblane,
orav läits kuuse otsa,
võtt Ansu, Pitti, Sassi, Liisa, Manni n.n. nina otsa,
Pahut Ansa porri,
ise läks ära üle aia vurtsti.
Ning lasevad käed lahti ja naeravad - teevad kisa.

E 17197 (2) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Paneme piipu põlema,
vana tobi tossamaie.
Tao mul tulda tubaku juua,
pirdu pikka piibu juua.

E 17261a/2 (1) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Lääme, lääme, käime, käime,
peame kivi peona,
hõbemõõka hõlma alla.
Kui tuleb poissi puttumaje,
lei ma poisil poole pääda,
poole armasta aruda,
poole sündinu söanda.
Poiss läits Riiga kaibamaje,
näio perra kullemaje
kummal kohus kannetessa,
kellel õigus annetessa.
Poisil kohus kannetessa,
näiol õigus annetessa.
Poissi Riian pessetessa,
poissi ära koolenessa.
Kui see poissi koolenessa,
kos see poissi mattetessa?
Kuramaale kuusikusse,
Arjomaale haavikusse,
Virumaale vitsikusse.
Kes sääl manna mattemaje,
kes sääl hauda kaevamaje?
Susi manna mattamanna,
karu hauda kaevamanna.
Hundi käiva hulga kaupa,
karo käiva karja kaupa,
susi käiva silge-solge.
Kui see näio koolenessa,
kos see näio mattetessa?
Viias ta Viru kiriku,
pandas Paistule magama,
Helmesse või hingamaje.
Mööda käiva Mündi saksa,
ega reedi Riia herra,
ega poolba poepoisi.
Keik tal kergiti kübara,
keik tal linti liigutalli,
keik tal anni hingearmu.
Jumalaga, Maarjaga,
jumalaga, näio hinge.

E 17263 (2) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Veli, hella vellekene,
ikka petsid näidisida,
hauguted sina Annekesi.
Tule mulle, näio noori,
mullu kolmi aidakesta.
Üits on kiilut kesvida,
tõine om tambit tatterida,
kolmas litsut linnassida.
Kui sai naene naidetussa,
tinarinda tingitussa,
sul oli kolmi aidakesta.
Üits oli tulda, tõine tõrva.
kolmas meie maa kivida.
Kui oli naene naitamata,
tinarinda tingimata,
seni siidkübara pääla,
kalev kauka ääre pääla.
Kui sai naene naidetussa,
tinarinda tingitussa,
joba kööts kübara pääla,
kammits kauka veere pääla.

E 17264 (3) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Tahi mina naista nabra tõttu,
kabu või kaerarõugu tõttu.
Tule es naene nabra tõttu,
kabu es kaerarõugu tõttu.
Mis tetta mina vaene?
Näiti siis titti näidissilla,
katte munna või kaole.
Siis tuli naene nabra tõttu,
kabu tuli kaerarõugu tõttu.
Nüüd siis lääme Lätimaale,
saame suure Saksamaale,
kun ei kolgita linuda
ega tetta teopäevi.
Koti sääl kolgiva linuda,
titi teeva teopäevi.

E 17265/6 (4) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kuri poissi, mustakulmu,
vihas poissi, verisilma,
ei või nätta näiokesta,
kuulda ei näio häälekesta.
Ega sa siita naista saa,
neide neiode seasta,
kate kabu keskeelta.
Ära sa käid iks Kärküla,
ära sa sõidad Sõmmerpalu,
kukkud kümme koa läve,
sandid sada tare läve.
Ega sa sissi naista saa.
Või sa osta kuusi põlli,
keigil kuuel kuldanööri,
või sa osta kuusi rätti,
keigil kuuel kulda kolga,
või sa osta kuusi kinga,
kõigil kuuel kulda paela.
Ega sa säski naista saa.
Hopen sul ette härmatetu,
roosku sul piiu roostetetu,
sadul selga sammeldetu.
Võta vöölt vöörätti,
võtta kaelast kaelarätti,
pühi ikke hiiru päälta,
halli vattu varsa päälta.
Ega sa siiski naista saa.

E 17269/70 (6) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Üle, üle, vihmakene,
likes teed, mina ligune,
märjas teed, mina mädane.
Mul ei ole kodu, kun ma kuiva,
mul ei ole tare, kun tahena.
Kodu mul suure kuuse alla.
tare mul laia tamme alla.
Kuusik ep minu koduje,
tamm ep minu tarekene,
vitsik pitka vihma varjo,
kuusik suure hoo varjo.

E 17270 (7) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Ärge laaske latvadeni
ega tiiru tippudeni.
Jätke ladva käo laulda,
tipu tedre ukerdada.
Kägu ei kuku kuivila,
lind ei laula lahkembale.
Kägu lätt puile puhtaile,
varikmaale valgemile.
Käol jäi kirja kivi pääle,
armi jäi aiateiba pääle.
Säält siis saiva kindakirja,
alussite hamekirja.

E 17271/2 (8) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kes läits sõtta minemaje?
Veli läits sõtta minemaje.
Esi läits, esi ikki,
esa tegi taossida,
esi tegi, esi ikki.
Veli valmist vankiriida,
esi valmist, esi ikki.
Ema aie hamesida,
esi aie, esi ikki.
Sõsar kudi sormikindid,
esi kudi, esi ikki.
Ei ma enne sõast tule,
kuni vee virret jooksva,
mõtsaveere mõdu jooksva,
hainaladva aanikiita(?),
Poola verda puhu täis,
mõne verda mõõga otsa.
Tuli ta sõast koduje,
ai hobust tare lävele.
"Tule, esa, tunne poiga!"
Tuli esa, es tunne poiga.
Ai ta hobest riida ette.
"Tule, veli, tunne velle!"
Tuli veli, es tunne velle.
Ai ta hobust aida lävele.
"Tule, ema, tunne poiga!"
Tuli ema, es tunne poiga.
Ai ta hobust koa lävele.
"Tule, sõsar, tunne velle!"
Tuli sõsar, tundse velle.
"Kust sa tunned, sõsarakene?"
"Kirevista kindaista,
aetusta hameista,
oma kalmu kaelarätist,
oma surnu suurätist."

E 17273/4 (9) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Meid oli kaksi sõsarida,
ühe ema imetetu.
Tulime läbi toomemõtsa,
astime läbi haavamõtsa.
Küsitenna, mõistatenna,
kuis om sõsar sinu elu?
Kas om kodun häda elu?
Sõsar mõistse, vasto kostse.
"Mul om kodun halba elu.
Kolm mul pada tulena,
kolm om kulpi neil sisena,
kolm on manna maitsemanna.
Esi mina seisi seina taga.
esi mina nutti nurga taga,
laut oli täisi laevavetta,
kaitsi lauta kaevuvetta,
muru oli täisi mudapori,
tee oli täisi teibaida.
Pani palgi purdepuussa,
tammetala tarvipuussa.
Joosi üle joogitooja,
käisi üle käskijalga
katski murdu purdepuuda.
Kuis om sõsar, sinu elu?"
Mul om kodun hää elu.
Kolm om pada tulena,
kolm om kulpi sissena.
Esi ma manna maitsemanna,
ei mina saisa saina taga,
ei mina nuutsu nurga taga.
Laut mul täisi lambaida,
kaitsi lauta kandijaida.
Sulg oli täisi suuri sigu,
põhk oli täisi põrssaida.
Muru täisi mullutsida,
teeraa täisi timatsita.
Pani pirru purdepuussa,
kuusenõgla nõderpuussa.
Joosi üle joogitooja,
käisi üle käskijalga,
es lää katki purdepirru."

E 17274/5 (10) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Talutütre tööle targa,
tööle targa, maale maida.
Saat ta kassi vetta tooma.
Kassi kaevu langenessa.
Kessi kassi välla kissi?
Virumaalt tuli viisi meesta,
viisi meesta viiekesta.
Kuramaalt tuli kuusi meesta,
kuusi meesta kuuekesta.
Muu viinast vereva,
muu õllest ilusa.
Mina ikust ilusamb,
silmaveest siledamb,
pajopudsust punasemb,
lepamahlast lihavamb.

E 17275/6 (11) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kes oli suri, kes oli sari?
Mari suri, Mari sari.
Kes läits Marit kossule?
Kuu läits Marit kossule.
"Tere, Mari, neitsikene!
Kas sa tahad mulle tulla
või om meeli muile minna?"
"Ei, ei lää küll Kuule
Kuu om kolmesta kõvera."
Kes oli suri, kes oli sari?
Mari suri, Mari sari.
Kes läits Marit kossule?
Täht läits Marit kossule.
"Tere, Mari, neitsikene!
Kas sa tahad mulle tulla
või om mõte muile minna?"
"Ei ma läe küll tähele,
täht om tähtsa meheke."
Kes oli suri, kes oli sari?
Mari suri, Mari sari.
Kes läits Marit kossule?
Koit läits Marid kossule.
"Tere, Mari, neitsikene!
Kas sa tahad mulle tulla
või om meeli muile minna?"
"Mina lää küll Aole,
Agu om avar poisike."

E 17276 (12) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Vellekese noorekese,
ärge naarge neidusida.
Nii om neio, kui om loodu.
Nii om kaalan, kui kasunu.
Vaatake variku pääle.
Kas om puu ütte pitku,
laaneladva ütte laio?
Nii om näio, kui om loodu.
Nii om kabu, kui kasunu.
Härg om paksu palgeella,
siga silmilla madala,
hobu huulist om rumala,
kass om kaalast nii jämeda,
haug om pitka peenikene,
lattik lai ja lühikene.

E 17277 (13) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Oh, te hullu, uhke mehe!
Oh, te kõhna, kõrgi poisi!
Mis te seie otsma tulid,
talutütrid tahtämaje?
Ei nee näio teile läha,
talutütre teid ei taha.
Teil om kulu kurgu all,
lõopesa lõõri all,
siupesa silma pääl,
ussipesa huule pääl.
Täi teil haukva habemin,
konna kukva kukkurin.

E 17277 (14) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Sõsaritse me mõlemba,
kasulatse katekeisi.
Mõrda saame me mõlemba,
kalaranda katekeisi.
Mõlemil oli mõrdasukka,
kummagil oli kuldakinga.

E 17277/8 (15) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Ole vaiki, vanapoissi,
pea suu, pulstpää.
Ma lää manu, tõuka maha,
tõuka tuhatoovirisse,
litsu libe lännikude,
vii välla väratile.
Pane kivi kõttu pääle,
haavakannu kaala pääle.
Kui ma juhtu koolemaje,
tee mul tinane kirstuke,
vala vaski ristikene.

E 17278 (16) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Ei mina taha tsillikulle,
tsillikulle, tsöllikulle,
musta suuga või Murile,
rataskaalaga karule.
Mul tuleb ilmast ilusamaid,
tagat valla valgemida,
ubasuun, käbikübaran.
Käbikübar, peeni huule,
jala all kui jaanilille,
vöö vöölen Riia risti.

E 17278/9 (17) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Esakene, taadikene,
kui sa kõnnid kõrtsiteele,
kui sa liigud liinateele,
ära vaatku viinavaati,
ära kaegu õllekannu.
Heida silmi helmi pääle,
kae kaalakirja pääle.
Sul om paljo tütterida,
enamb helmetahtijaida.
Esakene, kõrtsi läits ta,
kõrtsi läits ta, kõrtsi jäi ta.
Es ta enne kodu tule,
kui oli sepa silma nätta,
vaadipunni puusa pääla.

E 17279/80 (18) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Vellekese, noorekese,
kui te tahate targa olla,
ilma ei naeseta elada,
tehke luhta lustikesva,
tanumise tantsukesva,
mäe pääle mängukesva,
tehke koera kalda (pääle)ella.
Siis tuleb naene naaratella,
sõlge telje tilistella,
kaelaraha kahistella,
helmekõrra helistella.

E 17280/1 (19) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Akkas hame hargunema,
ihukatus katkenema.
Siis tuli meelde memmekene,
meelde memme armukene.
Meelde tuli minnejenna,
kõrvu tuli köiejenna,
söamette süüejenna.
"Emakene, memmekene,
tule ilmale elama!
Ma lää kalmule kaema,
küta sauna köömenista,
viha hau villa latakista (tässerista),
lavva tee laasik pakkalista,
keressa kanamunesta."
"Ei või ilmala elada,
ei või kalmula kaeda.
Suu manu om surmahaisu,
käte man om kärnahaisu.
Armas laits mul, Annekene,
kallis laits mul, Kadrikene."
Ema hauda laskenessa,
armu alla langenessa,
ei löua teda linneltenna,
ei tunne teda tunnistenna.

E 17281/2 (20) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Meie mõisa, põrgu mõisa,
kuratide koolimõisa,
kun neid orje opetessa,
vaisidlatsi vaivatessa,
teopoisse piinatasse.
Oh minu ärtu härrakene,
pupperlilli prouakene,
tule üles tuoli pääla,
saisa saali leeni pääla,
käe välja akkenista!
Kuis sul valda vaivatasse,
talupoegi tapetasse,
vald teil aetud vardasse,
teopoisi teibasse,
vald teid sõimab vardanna,
teopoisi teibanna.

E 17282 (21) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kubjas kuri minule,
mina kuri kubjale.
Pani kubja kammitsasse,
kubja naese naritsasse.
Kubjas karas kammitsas,
kubja naene naritsas.
Kurat oli pantu kubjasse,
varas vallavanembasse.

E 17284/5 (23) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Käisi kui käbi kenaste,
oli kui uba iluste,
hernevarsi valgeista.
Ega ei puu meil puhtusta.
Mõni mees, mõni nägija,
mõni kale kannataja.
Mõnda näi mina mõisanna,
sada näi mina saajanna.
Venelasel oli viisi lasta,
kuradil oli kuusi poega.
Es ole auku ütelgi,
kusimulku kummagilla.
Võta oherd, uurista mulku,
võtta käämer, kääna mulku.
Kubjas, kulla onukene,
võta mo tütar teole!
Ma pane konna kottikusse,
ma pane nussi nurmikusse.
Söö kott ja koina tütar,
pane päevad paberesse,
kuupäevad kübaresse.

E 17285 (24) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Mis mul viga nii elada,
Harju karjusid karata.
Virul mina sõie viidikida,
Harju kurul haugesida,
Põltsamaal põhja poolt kalada.
Minu naene naska toska,
kand tema poea, niit ta niidu,
imet ta poega ilusa,
kasvat ta poea kavala,
sööda ei sõrmi seale,
küüdsi ei küla kanule,
varbid valla põrsaile.

E 17285/6 (25) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kunas kusik sukka kudas,
kunas vesik veimi tegi?
Ema ai maita maranile.
Mait läits mõtsa, heit magama.
Mao pand marana pääle,
kõtu kõllajuure pääle.
Kuuld kosja tulevat,
kuuld saabaste sabinat,
raudarõngaste raginat.
Esa siis aste ahju päälta,
veli kobist koldesta,
ema mureta magasi,
kosilase kodu lätsi.

E 17286/7 (26) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Ai ai, jalg oli haige,
tõine pääv oli pää haige,
kolmas kord oli kõtt haige.
Venelasi viisi-kuusi,
harjukesi kaksi-kolmi
maksa ei ühte meie meesta,
meie poole poisekesta.
Mittu meest ole mina tennu,
mitto saksa ma saganu.
Ei mina hooli ometegi,
kas mind homme hukatakse,
täna või torni tõugatakse,
veri toobris mõõdetasse,
rasu kakkun kaalutasse.
Ei mina hooli ommetegi.
Mina mees mõne nägija,
mõne kale kannataja
mõnda näi mina mõisijana,
sada näi mina saksujaani.
Viis kord sain mina vitsutatus,
sada korda sannutatus,
siiski saisan seere pääla,
kurdan kudris varbaenna.

E 17287/8 (27) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kuri oli võtnu kosja silma,
nälg oli võtnu näio silma,
põud võtt põllekandijada.
Viiti vituta mehele,
kohioinast kosijale,
lammaste lahi lihale.
Muidu lääs mina mehele,
kargas katela käela,
pelgan peiot pistavatta,
kaasa selga kargavatta.
Peiol ikki pitka pistiriista,
kaasal ikki suure karvariista.

E 17288/9 (28) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Nüüd elame esanda viisi,
leiba saame või sandime.
Oh, meie ilusta eluda,
kallist kasupõlvekesta.
Kui elli esa koduna,
taadi tettuna tarena,
ei meil puudund puhtad hamed
ega lõpnud meil lõvendid.
Ka oli kaltsa meil linatse,
räti valge vagja pääla.
Elu me elli helmetenna,
kaas meil kasvi mõisajenna.
Mis oli enne meil elada?
Söödi siis sarapuuurbe,
kasepiima ka rüübati.
Mis om viga nüüd elada?
Nüüd jo süüas räime-leiba,
Juuas õlut, juuas piima.

E 17149 (2) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kosjalaul
/Noodid/

E 17150 (4) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Mehed, tulge meie poole
/Noodid/
Sisse teeme siidilaeva,
vällä teeme väistelaeva,
otseti odade laeva,
nuketi nugade laeva.

E 17158/9 (18) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Magaja lapsele
/Noodid/

E 28787 (1) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Muistsed laulud
Mul oli veikene vellekene,
siberiku sillukene,
läits ta mõtsa ragumaje.
Lõi üits kõrd, lõi tõist kõrd,
tüvi merde tüntsati,
ladu satte saare pääle.
Mea tüvest tettanesse,
koa ladvast laskenesse?
Tüvest tetti tünderman,
ladvast laste langalõim,
keskest tetti kiilukirstu,
kiilukirst, mõõdu vakk.
Pani kinni siis kidsisi,
pani rampi, siis rabisi.
Lase es külan magada,
külalatse lammiskida.

E 28788 (2) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Me kae, me katsu,
kas om iks veri vereva,
kas om iks pale punane,
kas om peet ka piimale,
söödav sõira soormile.
Näiokene, noorekene,
ei ole sa peet piimale,
sööted sõira soormile,
sul om silma pimestetud (sinetedu),
kõrvajuure kõllastetu.
Vellekene, noorukene,
oppa siis oma ullikene,
noomi oma noorekene.
Oppa iks uil usse tagan,
noomi noor nulga tagan.
Andku ei küla teada,
karjalastel katsatada.

E 28788/9 (3) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kubjakene, kullakene,
istu maha pendre pääle.
Tissi tinge, tässi täie.,
Mea om sorre, pista suhu,
mea om peene, pillu maha,
mea om järre, järra ära.
Kubjast põrgu kutsutas,
Kiltrit põrgu kisutas.
Sääl neid nõnda kaubeldas:
"Viis vana viisu vastu,
Kuus vana koti vastu,
seitse vana särgi vastu,
kattessa vana kasukat vastu.

E 28789/90 (4) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Poisi loodu petijasse,
oma hinge andijasse.
Pois petab,ei peritse.
Kuits sõtse kuusistule,
pett sõtse pehistule,
ala sõkk sõnajala,
pääle kakk kanajala.
Tule mulle, näiokene,
karga mulle, kaabukene,
mul om siid kübara pääl,
karra kauka veere pääl.
Tule mulle, näiokene,
ma pea sinu peo pääl.
Saie näio saanunes,
kaabukene kaldunes,
pand' iks juuse irre ette,
vahalatva vaiva ette.
Kunas see irs öölenes,
tarepakku või taganes,
siis läits näio kuusistule,
aste ikma haavistule.
Enne iks ollu oman põlven,
söönu pütsikuid pajosta,
angerpüssi aia alta.
Oles mo ihu ilusamb,
oles mo pale punatsem.
Juus mul helki herra elu,
kodun mul kuninga elu.

E 28790/1 (5) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kunas kusik sukka kudi, kaske,
kunas vesik veime veeret?
Kusik lei kuuti kuusikunna,
vesik lei leiku lepikunna.
Põlvist saadik meiste vammil,
nabast saadik naeste vammil.
Küll om tennu, küll on saanu,
ei ole suiknu suitsuaiga,
häbendanu hämaraaiga.
Viis me virga näio ära,
rutulitse ruakeetja, kaske,
parajatse soolapandja,
virgakse veevedaja,
Ka valli paja vanguni,
esi must ku muruoinas,
seapaha pöörakene,
viis me virga näio ära, kaske.

E 28791 (6) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Vanamees, vaderikene,
võttis noore naesekese,
kattekümne aastalise.
Lätva sängu, lööva mängu,
lina liikva, padja plaksva,
sängutulba lööva tulda,
sänguvedru väriseva.

E 28791/2 (7) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Üksik oli ma emale,
üksik oli viie vellele,
üksik viie vellenaesel.
Viidi ma kana kaugele,
üle vee ütsind lätsi.
Saie kuus kodu tulla,
aastajas majja astu.
Kuu ma küdsi kukkelida,
päeva otsa pätsikesi.
Naksi kodu käiemaje,
veerma vellile omile.
Pani ette esa hiiru,
vehmerte velle vereva,
külgi pani künnihobesa,
pannelile peio paadi.
Sõidi ma esa nurme veerde,
velle põllupeenarile,
hobu een mul hirnati,
sõletelg mul tirati,
helmekõrd mul kõrati.
Karas mu ema välla kaema,
armas ema akenile.
Arvas kuu tulevat,
arvas päeva tõusevat.
"Ega joht kuu es tule,
kuu es tule, agu alga.
Tuu mo kulla kodutütar,
tuu mo väike väimekene,
jooske latse, laske värja,
tooge tooli nüüd murule,
lautage laia lina,
kus see istub kodutütar,
kodu väike väimekene."
Ema nakkas ruttu rooga keetma,
esa äkki härga tapma,
veli virgast viina perra,
sõsar lehmi sõõratama.
"Es ma tule söögi tõttu,
söögi tõttu, joogi tõttu.
Tuli oma esa ilus,
ema au armastuses.
Esi mul kodun kolmi söögi,
kolmi söögi, kolmi joogi.
Ahjo jäi mul haniliha,
laua pääle lambaliha,
kappi jäi mul kanaliha,
patta jäi mul partsi.liha
Latse jäiva manu laulumaje,
pere pilli puhkumaje.

E 28792 (8) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Et mo kurjale kositi,
vihatsele viina joodi.
Oles võtnud tarest tapitse,
aia päälta ahjuluua,
saatan kosja kodu poole,
viinalise veerimaje.
Muda sul mulknu püttikun,
vesi lapnu klaasi seen.
Mine kodu, nooremeesi,
pane õlu pütikusse,
pane viina klaasi sissi,
siis tule näiot kossoelle.

E 28792 (9) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Viin ütles, viida siin,
õlu ütles, ooda siin.
Kaua küll viida, viinakene,
kaua küll ooda, õllekene.
Härg mul viias mõisale,
kumersarve kohtu ette.
Jääb mul äke ikkemaje,
adrarauda aprastama.

E 28792 (10) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Vana kodun kositu,
nirtsu-närtsu näidetu.
Tantske, tare tapitse,
Asutage, ahjuluua,
Mukeltage, murikatse,
Karake, kadajapuhma.

E 28792 (11) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Meil om käkü käküssin,
suvilind sulussin.
Piira kokku oma pere,
raiu kokku oma rahvas.
Meil om välla minemine,
edespidi ehtimine.
Tee om tige teele minna,
maa lige, maja sooja.
Pitk tee, pime öö,
laisk hobu, lauluratas.

E 28793 (12) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Noormees, sigasilm,
oma selg, külasärk.
oma pää, külakübar.
Mis sa, sant, saaja pead,
nahalöustik naist võtad.
Särk om säljan siiluta,
kübar pähan kaldeta,
pää om pääl mürsa-märsa,
jala all kui ahjuluua.

E 28793 (13) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Mille siin herra ilusa,
mille preili peenikese,
noore saksa sammetise.
Keik me vaiste vaiva läbi,
tüdarlaste töö läbi,
oles ollu meie luba,
tõsõst meie tegemine.
Me panes härra äkle ette,
proua roomade vahele,
preili lehmi lüpsemaje.
Äesta, äesta, härrakene,
künna maida, prouakene,
lüpsa lehmi, preilikene,
Küll sa tules sõs kaema,
kuis so valda vaevatasse,
teopoisse piinatessa.

E 28793 (14) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Ehi, veli, õpi, veli,
Ehi, veli, esandas,
pääle sõa päälikus,
riisu maha reherüüdi,
aja selga auhame,
leemi selga leedilina.
Kui sa saad näio kodu,
saad sa mõrsja mõisale,
sääja hästi särgisiilu,
kobista kasukanurga.
Näid om kaval kaema,
näid om vali vahtima,
näid kaie kammerista,
pilgut silmi jo pilusta,
kas peenikas peio,
kas kaarikas kaasa,
kas peeni peiohobused,
kas kaari kaasa ratsud.
Tamm sääl värati tagan,
kivi keseta muruda.
Ära sa tamme toogu,
ära sa kivi keeraku,
aea saan tare lävele,
keeruta keset muruda.
Ära sa enne maha tulgu,
saada saabas sa murule,
kuuluta kauniste kullale,
kui tuleb vastu näioema.
Alla lauda aukõrika,
alla viiet veeritse,
siis sa sinna maha tule,
saada saabas siis murule,
kulda kaunis või kullale.

E 28793/4 (15) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Tsihi, tsihi, ema hella,
paras, paras, ema hella.
Kea käsk kõrtsin kõnelda?
Joogipaigan juttu aia.
Mul om paljo tütterida,
paljo põllepästijaida.
Tuli üits, võttis ühe,
tuli tõine, võttis tõise,
tuli kolmas, kobist pera,
jäi tühja tütterista,
jäi lages omist latsist.
Jõiva mulle vasika vallale,
kitsi kinni köutamata,
suure sikku sulgumata.
Päev läits kui verreti,
ema ikk kui noreti.
Ema iks ikki tütterida,
leinas lehmanüssijaida,
kahets karjasaatejaida.
"Ära iks ikke, ema hella,
kahetsegu kasvataja.
Küll sul lepa lehmi nüsva,
kahar kask karja saatva."
"Sa ei lepast lehmanüsjat
kahar kasest karjasaatjat."
"Emakene, hellakene,
käsi esi ome käsi,
kutsu esi ome kuntse."
"Lää ei käe käskinenna,
tule ei kuntsa kutsunenna."

E 28794 (16) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kulla meesi, kuri meesi,
kui tuleb pääle kuri sõa,
pääle paisus pahameel.
Mine sa välja, pure puid,
salva usse sagaraid.
Siis so söa süttinessa,
pahameel küll paranessa.
Tee iks niidist roosakene,
õlekõrrest varrekene,
seega pessa peenikesta,
löö liiga lühikesta,
oppa sa oma hullukene,
noomi sa oma noorekene
oppa hull usse tagan,
noomi noor nurga tagan.

E 28794/5 (17) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kuri poissi, mustakulmu,
vihas poissi, verisilma,
ei või nätta näiokesta,
kuulda näio häälekesta.
Sei ta näio, sei ta hääle,
sei ta mõrsja mõlemba.
Hüdse poissi, höudu poissi,
Kuis tohid näidu irvitella,
oma huuli urvitella.
Sul om naene naitamata,
ubasuu ostemata.
Ega sul siita naista saa,
mõrsjat selle poole päält,
nende näidude seasta,
kate kaabu keskeelta.
Ära sa käid kümme küla,
sandid sada tareläve,
aead sa hiiru heele,
varsakese vattule.
Võta vöölt vöörätti,
võta kaelast kaela rätti,
pühi ise hiiru päälta,
valget vahtu varsa päälta.
Sulle saab Nursist nuhimadu,
vanast Nursist vahimadu,
neil omma nuja nukka all,
ööri nuja ölsti all.

E 28795 (18) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Saadi mehe ma merele,
kaasakesi või kalale.
Mees läits mõtsa magama,
tuli kodu kaevatenna.,
Joba om meri jääne,
tõinepooli puida täisi.
Astu esi, Annekene,
Marsi esi, Marikene.
Kae kuis kala kudenesse,
Have handa heitanesse,
säre selga säädanessa.
Võti ma nooda nurga päält,
sadasilma saina päält.
Lätsi ma merele minema,
kalajärvele kaema.
Mütti kui meri mürisi,
kalajärve kui kahisi.
Saie mulle paljo kalu,
paljo kalu, paljo särgi,
lätsi ma kodu keedemaje,
esi ma seie selle särje,
esi ma poodi pude pala.
Mehele anni luupuru,
mees läits nurka nuristen,
pera poole poristen.
Lei ma jalga vastu maad,
kengakontsa kui kõrati.
Mees tuli vastu pallelden,
ole iks terve, naene noori,
hää rooga keetamasta,
parra soola pandamasta.

E 28795/6 (19) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Mille poisi meida põlgi,
noore mehe meida laidi?
Et mee oli ilma helmita,
kasvime kaalarahata.
Ilus oli ilma helmita,
sõõrik suureta sõleta.
Kui me ela, osta helme,
kui me kasva, kaelaraha.
Mille iks poisi meida põlgi,
nooremehe meida laidi?
Et meil põlle pakilista,
hame halvusta linusta.
Ei me ole joht sõsara
ega eide imelatse.
Küll meil sõna sõsaritse,
hääle eide imelatse.
Ütte me heida juussile,
ütte me paista palgile,
ütte meil linniku liidetu,
ütte meil kõriku kaetu,
ütte meil veeritse veedu,
ütte pantu pallapoole.

E 28796 (20) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Ei meil, sõsar, sõnu puudu,
emalatsel laulukesi.
Velle me Riiga viruti,
sõtse saada Saaremaale,
poole velle Poolamaale.
Säält tõi rinda sõnasõle,
kaalatäis kõnede kõrra.
Kodu mul jäi kuuda sõlge,
lavva pääle laululehte,
kirstukappi keelelõksi.
Siis ma värsi välla võta,
laulu löö lühikese:
Vellekese, hellakese,
Heitke ette oma hiiru,
Vehmerde velle vereva.
Tooge mul kodust kuuta sõlge,
lavva päälta laululehte,
kirstukapist keelelõksi.
Siis ma värsi valla võtsa,
laulu löö lühikese.

E 28796 (21) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui ma nakka laulamaje,
peesusõnu piltumaje.
ei meid jõua kea keelda,
kea keelda, kinni pitta.
Kui meid ohjan hoietasse,
keerun köitsin keidetasse,
valla me võtta ohjaotsa,
katki kaku keeruköitse.
Ohja hoitku hobesid,
köitse köitku koormaid.

E 28796/7 (22) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Sõtsekene, sõõrekene,
kuule sina, mis ma kuku,
pane tähel, mis ma pajata.
Ega ma kuku kurja pärast,
ega ma haugu halva pärast.
Tule sa üles hommukult,
vara enne valget.
Jäta sa küdu külle pääle,
nadu armas ahju pääle.
Vii sa esi tuli kotta,
tee sa tee tiigi pääle,
jälle aea järve pääle.
Aia rada ranna poole,
veere sa esi vesi patta.
Veere vetta, veere tasa,
vala vetta, vangu tasa.
Seni loe lusikit,
seni arva anumid,
kuni vesi peesunesse,
mõse lusik luikakene,
anum mõse ansakene.
Mine siis mäele memme manu,
tasakeste taadi manu.
Võtta sa linki hiljakeste,
tare ust tasakeste,
pajalavva paraste.
Ära sa kõigu kärkinessa,
pangu ussi paukunessa.
Ema om kuri kullemaje,
esa hella eranemaje.
Tule jo üles, memmekene,
Joba mul vesi peesunessa,
luska mõstu luigakarva.

E 28797/8 (23) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Laske jo vaese vallale,
orjakese oma kodu,
lääva latse õdangule.
Õdangut me jo igatsi,
hämarat me hääliskelli.
Õdang tuli me õnnesse,
hommung tuli me hoolesse.
Õdang latsi kokku kutsja,
hommung latsi laudaja.
Emakene hellakene
pandsu paja pandelele,
usse uude rõngastelle.
Pime tulu pettetes,
hämar tulu (kasu) hälvätes.
Pimedal om pitka jala,
hämaral om hämme (like) jala.
Näiokese, noorekese,
hoitke ennast hommikuni,
variku enne valget.
Se om soe sõiduaiga,
Püha Jüri joosuaiga.
Soe sõitva sõgeussi,
Püha Jüri pimeussi.

E 28798 (24) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kust sa, siil, siia saied,
kust sa, orav, tee otsed?
Kust sa said suurde külla,
Kõrgepallu katussilla,
madalile majatella?
Oodime orust ubinaid,
oodi salust pähkelida.
Tulid sa kui orik orust,
mörikaru mäe tagast.

E 28798 (25) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Küll me kae kaieenna,
küll me näe nätteenna.
Kas väil värati värvitu,
kas om lae langasetse?
Küll me kae kaieenna,
küll me näe nätteenna,
kas om meida siia oodet,
siia tallu meida tahet?
Kas om siia õrsi ostet,
õrsi ostet, parsi pantut?
Kuhu kaasik kaabu heit,
velle sõsar sõle paneks?
Ole ei meida siia oodet,
siia tallu meid tahetu.
Ole ei siia õrsi ostet,
õrsi ostet, parsi pantut.
Siin omma hoone urtsa-artsa,
sea paha silge-solge.
Siin saina savila paigatu,
siin nurga tukiga toetu.
Ole siin tare sooja seista
ega penki mõrsja istu.
Nurme nurk om saaja seista,
põllupeenar mõrsja istu.
Tulge me kodu kaema.
Meie kodu kullast tettu,
maja marjust ehitetu.
Usse eessa uibupuusta,
sagara sikkasarvista,
lagi liidet linnikist.
Kuu om pääl korsnaenna,
aotäht om aknaenna.
Meil om tare saksa seista,
meil om penki peio istu.

E 28799 (26) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Võtta es veli kaasikus.
Üttel mo pallu pussuvatta,
lakka aisu laskevatta.
Pussu es ma paha pallu,
pussu ütte punga tävve.
Lasi latse hällu tävve.
Vana kuus oli kosilane,
vana pedai peiopoissi,
vana rambe raudakäsi.
Kaits oli kitsu kaasikun,
sada sikku saajameest.

E 28799 (27) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Pidage kinni peio hobese,
saisku kinni saaja hobuse.
Ma kae esi murule,
kas tuleb muru mooga üten,
veeruse voi villaaita?
Tule ei muru mooga üten,
veere ei esi villaaita.
Muru jääs perra muheldama,
heinakaari kahisema.
Nimi jääs mul niidu pääle,
au jääs hainakaari pääle.
Ega nimi niitu niida,
au ei aea hainakaari.

E 28799 (28) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Saatke jo meid minema.
Tee on tige teele minna,
maa om lige maale minna.
Mitu oja, setu ohtu,
mitu kingu keernust,
mitu mäe määrnust.
Ema meile kodust õppes,
taati laulis laua tagast:
"Ära te tulgu tule aal,
ära te püüdku pime aal.
Tulele saab tuline kuri,
pimele saab Püha Jüri."

E 28799/800 (29) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Ketra ma ööd, ketra ma päiva,
ketra ma keige seitse päiva.
Esi ma pei peenikest,
esi ma kanni kalevist.
Veel taht peig peenemat,
veel taht kaasa kallimat.
Pani ma pää suitsu.
Tuli susi karja.
Võtt ära memme oisu,
memme oisu, minija lamba.
Memme oles tennu musta kuue,
musta kuue, sinisärgi.
Lännu ma merele müüma,
väina veerde vahetama.
Meremehe astemaje,
Narva naese kaemaje.

E 28800 (30) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Emal oli ulga tütterid,
kaksi hulka kanasid.
Pani paari jahvatama,
viisi villu vanutama,
kuus kangast kudama,
mea üle jäänunes,
jäänunes, saanunes.
Pand ta tee ääre tedres,
soo ääre sokukeses,
kolmas palu partsikeses.
Ema tuli üles hommukul,
vara enne valget.
Läits vett vedamaje,
läits kalla kandmahe.
Tedre lauli tee veeren,
sokku lauli soo veeren,
partsi paion präägutiva.
Emakene, hellakene,
kKelles sa seda vett vead,
vett vead, kalla kannad?"
"Tütrekene, armokene,
kanakene, kallikene,
sulasele suu mõske,
poegadel kirveste ihuda."
"Emakene, hellakene,
või me kallis kasvataja,
paremba omma pajourva,
ligidama lepaurva,
kobedama kaseurva
kui sõsarde suure sõira,
minijate mesileiva."

E 28800 (31) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Uni tuli uikuenna,
läbi laane lauldeenna,
lepane regi tall peranna,
kadajatse kauspuuda.
Kes heit une rekku,
lammi rammu rattile?
See elas iku taren,
laul iku laua pääl.
Iku peekri tal peona,
iku kandli kandalenna.
Kea ei heida une rekke,
lamme ei rammu rattile?
See iks elas ilu taren,
laul ilu laua pääl.
Ilu peekri tal peona,
ilu kanni kandalinna.

E 28801 (32) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kuri peio kuradi hoben,
sõgelaste sõiduruuna,
ära söö ta näio osa,
ära kütsa näio külle.
Suu and sarna (põsenukk) salv,
käe and kämbla löö.
Vere pand peekri pilguma,
Liha liuda libesema.
Liha söö leiva eest,
vere joo viina eest.
Oles ette täädnu,
oles ma ette mõistnu.
Kui tuli kurat kossule,
viilas viina vedama,
võtnud tapitse tare eest,
ahjoluua aia päält,
aeanu kurat kossult,
viilas viina vedamast.

E 28801 (33) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Joosi järgi, joosi järgi,
joosi järgi, kargsi tõlda.
Sõidi Narva, sõidi Narva,
sõidi Narva teed mööda,
pihu pandi, pihu pandi,
pihu pandi ruunaga.
Linalehe, linalehe,
linalehe laugiga.
Iste ma siidi-, iste ma siidi-,
iste ma siiditooli pääl.
Peenu lang oli, peenu lang oli,
Peenu lang oli pooli pääl.
Kuule, mo armas, kuule, mo armas,
Kuule, mo armas armuke!
Milles sa minu, milles sa minu,
milles sa minu maha jätid?
Ilma süüta, ilma süüta,
ilma süüta ära põlgsid?
Vana küla, vana küla,
vana küla naeste läbi.
Kehelkonna, kehelkonna,
Kehelkonna keele läbi.

E 28801/3 (34) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Ojast mõtli ubina tulevat
mäe päält pääsukese.
Nüüd tuli ojast unisiga,
mäe alt määrikaru.
Varast me virga veetooja,
rutulitse roakeetja.
Näio tuli üles hommikulla,
vara enne valgeetta,
tegi tee tiigi poole,
aeas jälle järve poole.
Tule, ema, saada sagu,
Tule, esa, vääna vägi.
Näio pani vett veerest saani,
vattu pani vangust saani.
Mõsk anumi aiale,
pand' koa kaarte (rästa) ala.
Näio läits mäele keldrile,
võtt võidu veidikese,
liha lõigas lipsukese.
Ema iks ütel hiire pääle,
esa kaevas kassi pääle.
Esi ma ilus hiirekene,
kattejalga kassikene.
Oota, oota, sõsarakene,
anna aega, armokene,
kui saad sa peio peidehele
vai kaasa koldele,
siis tuled üles hommikulla,
vara enne valget.
Siis teed tee tiigi poole,
aead jälle järve poole,
paned vett veerest saani,
paned vattu vangust saani.
Paned anuma aiale,
kannu koa kaartele.
Siis mõsed suud-silmad veega,
käe lakat lainetega.
Aead karja kavvetele,
kirja käänad muule maale.
Lähad esi pallu pakku,
liina ala lepikuse.
Sai siis näio peio kodu,
läitski pakku pajostikku,
liina ala lepistikku.
Säält siis leidis luutse lutu,
luutse lutu, puutse pilli.
Nakkas pilli puhkuma,
luusta luttu ajama.
Veli tuli üles hommukulla,
vara enne valgeta.
Kuule, kun mo sõsarane,
Kuule, kun mo armsakene.
"Tule kodu, sõsarene,
kalla kodu, kanakene!
Ema pand' piima peesimoje,
liha leeme leigenema.
Peese, peese, piimakene,
Leigu, lihaleemekene!
Mul tuli väike väsinuke,
raasukene rammetuke."
"Ei ma läha, vellekene.
Minu toitva toomemarja,
pidava pihlakamarja,
kasvatava kadajanõgla.
Paremb oma pajolehe,
libedama lepalehe
kui küll esa kurnat õlu
või velle verev viin.
Veli ai välla omast hoonist,
välla omist väratist.
Ma käisi murul nagu muna,
taren kävve nagu käbi.
Ma iks iste ilu taren,
iste ilu laua pääla,
ilu peekri oli peona,
ilu kandli kaindlajenna.
No sai ma peio perehele,
kaldu kaasa kaldele.
No iks istun iku taren,
istu iku laua pääla,
iku pekkeri peona,
ikku kanni kandelenna.
Ma iks ikke ima pääle,
nuutsu noore velle pääle,
ken ai välla omist hoonist,
välja omist väraist."
Ema käis kõrtsin kõnelema,
kavakute kauplemaje.
"Mul om pallu tütterida,
ligi liiga kanasida."
Ema pand' paljus paa man,
liias liha liu man.
Meid es ole paha paljo,
paha pallu, leina liiga.
Meid oli paari parajuse,
kattekesi kanakese.
Oota, oota, emakene,
anna aega, armakene!
Küll jääse vaska vallale,
kitsi kinni keitmata,
nimi jäi küll niidu pääle,
au hainakaari pääle.
Ega nimi niitu niida,
au ei aja hainakaari.
Küll hakkas muru muretama,
kastehaina kahetsema.
Peiol hakkas muru mühisema,
karitsheina kahisema.

E 28803 (35) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Tuli üles hommikulla,
vara enne valgeta.
Mõsi suu suje pää,
kinni kängsi käpejala,
alakänge aojala,
pääle kenge päevajala.
Lätsi metsa kõndimaje,
nägi ma sao suitsevata,
nägi ma palu palavad,
soo iks tegi sulada,
palu tegi palavat.

E 28803/4 (36) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Näio sai suisa sulasele,
päise päeva pettijale.
Suur olgu sulase naene,
paks olgu palgapoisi naene,
kes jõud sängi säljan kanda
magause enne man.
Aitan on säljan taba kaala,
võtti aaret hambehe.
Laits om üsjan, laiv sällan,
keedupotti puusa pääl.
Küll ma iks näie nättejenna,
küll ma iks koje koieenna.
Peio om tulitu tuim,
kuri kui kuradi hobene,
sõgelaste sõiduruun.
Verest tegi viisukabla,
Nirtsust-närtsust näiokinga.
Ema tegi ilma täädamata,
kura kõrva kuulemata.
Saatnu kodust kuue kosja,
viletsast ka viie viina.
Näiol oli muudki võttijaida,
päise pääle tükkijaida.
Taat iks tahtse tallipoissi,
kutse kosja kutsarida,
lootis mõnda Männistesta,
korge kooli õppetajat.
Es ka hani harju näita,
pääsukene pääd es kääna,
selle iks om meil õde armas,
õde armas, kabu kallis,
kel om osa oman nurmen,
kesvapõlde keskeenna.
Mul om kivi kingu pääl,
kand karjamaa pääl.
Minka urtsaku uristi,
harjanärtsaku karisti.
Selle iks om meil sõsar armas,
sõsar armas, kabu kallis.
Ma iks ikke ema pääle,
nuutsu noore velle pääle.
Ema sund sulasele,
pakk palgapoisile.
Mõttel, külan poiste puudu,
vallan väi vähanevad.
Enne om mõtsan puid puudu,
kui om vallan väi puudu.
Enne lõppeva lõhmussa,
kui külan poisi puuduva.
(Mõnistest)

E 28804/5 (37) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Jo, jo meie kannist, kaske!
Maitse mamma pekkerista!
Meil om kannun kallis viin,
pekkerin peeni viin.
Mis sa iks astsid au pääle,
saisid saani veere pääle?
Sa oled rikas rahale,
sa iks eile Riiast tulid,
toona pääsid Pärnust.
Massa ära oma võlg.
Meil om kannin kallis viin,
pekkerin peeni viin.
Mis sa meid, vaesid, vaevad,
peenikesi piinad?
Enemb om vaiva lauljal
kui rehepessjal.
Rehe pessad, too unetad
laulu laulad, tõist muretad.

E 28805 (38) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Pange kägu käkkisite,
suvilindu sulussite.
Mii tule oma otsimaje,
kaonud iks kaemaje.
Tõised vastu:
"Seiske te, Saaremaa härja,
kuulge te, Kuramaa pulli!
Kui te annite aega kasvada,
antke aega ka ehtida."
Näio läits üles ehtimaje,
pööningule säädamaje.
Ei me anna enne agu
ega pista enne päeva.
Ei anna ao tullejenna,
pästa päeva tullejenna.
Kuule iks raske raudakäsi,
pane iks õrs usse pääle,
pane taadri tulba pääle.
Massa ema imetamine,
hüa häide hällimine.
Ema pidi piima pudin,
ema hällut häiermin.
Ema pidi, maa pilluti,
ema kasvat, maa kandi.
Me pidi pilu ilul,
katti kaali narmin.
Kuus oli kurekarvalist,
seitse säresilmilist.
Meie tund sõtse toimutsid
ja mõist lahku labatsit.
Sõtse tegi teo man,
kodi kolde veere man.

E 28805 (39) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Too tulgu mooga juttele,
kõntku mooga kõnedele.
Kea mõist tuhast tuuti tetta,
linaluist leiba kütsa.
Ei me anna sõsart te sõimata,
emalast teie laita.
Ennemb anna rinnast suure sõle,
kaalast kaku kalli helme
ku me anna latse te sõimata,
emalatse teie laita.
Sõsar meile üliarmas,
Üliarmas, kabu kallis.
Tõised vastu:
"Uba om aian õige,
veel me veli õigemb.
Tapp om aian tasane,
veel me veli tasasemb."
Tõised vastu:
"Võid sa, sõsar, sõna öölda,
Aia ao viidakus."
"Peio om laisk latsest saani,
loid loomu polvest saani,
vihta lätt vihane,
tahu lätt türbastünü,
päeva tege naese pälutslauda,
kuu tege kolgitsat.
Kui tuleb veidi vihmahoogu,
kasinaste kallahoogu,
siis ta astus ahju pääle,
siis ta keeras keresselle."
Tõised vastu:
"Võid sa, sõsar, sõna öelda,
Aia ao viidakus (viitmises)?
Me veli noorekene,
Noorekene, nõrgakene,
nii ku uibu ossakene.

E 28820 (2) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kuse, kuse, kulda titti,
tilguta titti tinane.
Mis tähendavad need vanad laulusõnad? On vanal aeal mõnel titt kullast olnud? Sarnane lugu võib ka vanal aeal Kalevi kullaga olla, keda nüüd uuritakse.

E 77535 (25) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Os ta upin mullõ unõhusi, os ta muromuna
mullõ saasi! Olõsi suvõ söömäldä, aesta ilma palgalda!

E 9588 < Rõuge khk, Roosa - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Tennäke ti, mi velle,
austagaõ armast velle,
kiä tõi saarõ saisamast,
imälepä istumast.
Ta oll saari sammõldanu,
higi tüküs irvile.
Ta nu suikõ suu veeren,
lammuskõlli laanõ veeren,
perse peräni vallalõ.
Sisse kävve sisaliku,
manu marukärbläse.
Suurõmb mi velle soolapütt,
rassõp jo rahalaat,
kui küll näiu annivakk.
Viige iks mõtsa paiju,
sinnä pantkõ palama.
Mista and ahniilõ,
pill kikilõ ninulõ.

E 9588/9589 < Rõuge khk, Roosa - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Poisikõsõ, vellekese,
ku ti meile kurja olõt,
kurja olõt, kärre käüt,
saa ei naista seolta maalta,
pruuti seo poolõ päälta.
Läbi ti käüte kümme külä,
sandit sada tarõläbe.
Läbi tsungit Tsooru valla,
Läbi rungit Roosa valla,
läbi sõidat Sõmmõrpalu,
läbi käüt Kärgula,
läbi ajat Antsma valla.
Ajat sa hiiru hiile,
ajat varsa vatulõ,
võta hüült hüürät,
võta kaalast kaalarätt.
Pühi hikõ hiiru päält,
pühi vattu varsa päält.

E 9589 < Rõuge khk - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Jaani naanõ natukõnõ,
härä sõra suurukõnõ.
Ii (jõgi) jõi, järve kussi,
haina sei, kaara sittõ.

E 9589/9590 < Rõuge khk, Roosa - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Oh ti poisi, häütü poisi,
kuis ti tohit irvitelle,
ummi huuli hormitõllõ.
Suust teil juuse sinist suitsu,
huulõ kolgõst kunna läkä.
Täi teil haukva hobõniin,
kunna kakva kukrun,
hiire piitskva persen.
Käüt ti külä kõlgusiin,
ajat külä aganikun.
Küpär jäi külä kõlgusallõ,
särk jäi külä sängi ala.

E 9121 (1) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vällä iks viias näiukõnõ,
vällä näiu aukene.
Nimi jääs niidü pääle,
au hainakaari pääle.
Ega iks nimi niitü niidä,
au hainakaari aja.
Päiv läts ku vereten,
imä ikk ku nõrõtõn.
Es saa iks lepäst lehmänüsjät,
kahar kõost karja saatjat.

E 9121 (2) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Näiu um laisk latsõst saani,
näiu um loid loomust saani.
Ei olõ iks kirstun kirevaid,
kaasõ alh kalõvatsi.
Üts um kivi, tõõnõ kinnas,
üts um kand, tõõnõ kaput,
üts um hagu, tõõnõ hamõ.
Kümme üüd küünärkangast,
viis üüd vaskhüüd.

E 9122/3 (3) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Tennäge tii mii immä,
austagõ mii immä.
Nu sai iks minnij meeleline,
Pojanaane poolõline.
Nu sai iks tukõv tuurillõ,
nu sai apar anumillõ.
Vii tuli kua manu,
mõsõ iks anum asakõsõs,
luhits mõsõ luigakõsõs
Tii, tii, tiigi poolõ,
rao rada ranna poolõ.
Via vett veereni,
vala vangu tasani.
Mine mäele tarõ manu,
tulõ iks üles, imäkene.
Saa saku vii väke,
ma vei vett veereni,
vali vangu tasani.
Ku jouat joostõn minde,
joostõn minde, joostõn tullõ,
sis iks kullas kutsutadõ,
hõbõõs hõigatadõ.
Ku jõua õi joostõn minde,
joostõn minde, joostõn tullõ,
sis iks kuurigu kundõn käävä,
järigu järin käävä.
Immä är' uiku immisäs,
Esä är' uiku orikus.

ERA II 26, 285/7 (11) < Rõuge khk., Haanja v., Plaksi k. < Setu, Meremäe v., Hillakeiste k. - Herbert Tampere < Natalja Karro, 36 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Netsü tulõ.
[I k.] simõõs selees
[II k.] hedroos meloos
- Olõ-õi kotoh.
Kohe lätsi?
- Liina lätsi.
Kiä liina?
- Jaan liina.
Midä tuuma?
- Sõrmust tuuma.
Kelle tuuma?
- Lindalõ.
Sõrmõ panõ.
- Inne anna-ai.
Meile tandsi.
- Teile tandsi.
Meile karga.
- Teile karga.

ERA II 26, 289/93 (13) < Rõuge khk., Haanja v., Plaksi k. < Setu, Meremäe v., Hillakeiste k. - Herbert Tampere < Natalja Karro, 36 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Tulli ma üles hummogulla,
Naksi ma iks naan'õ laulõmahe.
Lauli iks lauda ma morolõ,
Lauli iks talli ma tasadsõllõ,
Lauli ma iks lauta laugi ruuna,
Lauli ma iks utra ussõ pääle,
Siska no mõsisaina pääle,
Utra no mano hoitõmahe,
Siska na mano saisõmahe.
Saa-as tol utral hoiõtussa,
Siskal no mano saisõtussa.
Olli mul ütsi väiko vel'lo,
Olli ta väiko, olli väle,
Olli ta til'lo, ol'l terävi -
Tuu läts mano kjull hoitõmahe,
Kaudu tä perrä kaemahe.
Võti tä suitse sulu päältä,
Päitse tä pääligu läveltä.
Esi iks ai sälgä tä säändse särgi,
Kui tuu no ago ala ilmah,
Pähä pan'd säändse kübärä,
Kui tuu no päivä pääle vihma,
Aie tä kätte säändse kinda,
Kui tuu no tähte taivana,
Vüüle pan'd säändse vüüräti,
Kui tuu no viro vikahtkaari,
Jalga tä aie säändse saapa,
Kui tuu no kuu korõgõna.
Iste sis säligä roholõ,
Iste tä säligä hiirolõ,
Veeri tä sälgä vereväle.
Sõidi sis vello, joudsõ vello,
Sõidi tä üle kjull rannanurme,
Üle las'k väl'ä välehehe.
Näie no ranna näiokese,
Kaie no ranna kabokõsõ.
Esi nä hinele kõnõli,
Mar'ä nä hinele manitsi:
"Olõs tä muna mullõ saasi,
Upina mullõ tä ojusi!"
Vel'lo kjull johtu kuulõvata,
Kuulõ-no-vata, mõistõvata:
"Eka ma muna muilõ saa-ai,
Upina muilõ ma oju-ni."
Sõidi jall vello, joudsõ vello,
Sõidi tä simmõ silla pääle,
Panni tä jalga - pal'k painahti,
Hiidi tä jalga - hirs helähti.
Kukku täl sisse kuldaküpär,
Vaiu täl sisse vaskisaabas.
Tahtsõ tä rakku ratsu päädä,
Hüvvä no hobõsta hukada.
Silda sis keelilõ kõnõli:
"Õka ma silda joht sisse sata-ai,
Järve ma karsi katsi lää-äi -
Üle siist sõidi sõda suuri,
Üle siist veerü vinne vägi.
Seo laulu ma lõpõtõlõ...

ERA II 26, 293/7 (14) < Rõuge khk., Haanja v., Plaksi k. < Setu, Meremäe v., Hillakeiste k. - Herbert Tampere < Natalja Karro, 36 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
"Mõrsja koolõtamine"
Koolnu om ime, koolnu ese.
- Eloh ime, eloh ese.
Koolnu om viisi vellotäni.
- Eloh viisi vellotäni
Koolnu õks um säidse mu sõsarda
- Eloh säidse mu sõsarda.
Koolnu õks risti ris'tämm.
- Eloh õks risti ris'tämm.
Koolnu õks tähe tädikene.
- Eloh tähe tädikene.
Koolnu õks oigõ unokõnõ.
- Eloh oigõ unokõnõ.
Koolnu õks hõim, koolnu sugu.
- Eloh õks hõim, eloh sugu.
Om õks koolnu mu ülä. (ülä = peigmees)
- Om õks eloh mu ülä.
Rikas olõ, r'inda l'ää.
- Vaenõ olõ, vasta võta.
Kolm om õks aita morola.
- Üts om õks aita morola.
Salve õks tävve saiajauha.
- Salvõ õks tuhka tolmõssi.
Liha om õks viil kints keldrih.
- Kassi om õks kints keldrih.
Tsia omma õks lappõ laeh.
- Hiirõ omma õks lappõ laeh.
Rikas olõ õks, r'inda l'ää.
- Vaenõ olõ, vasta võta.

ERA II 26, 297 (15) < Rõuge khk., Haanja v., Plaksi k. < Setu, Meremäe v., Hillakeiste k. - Herbert Tampere < Natalja Karro, 36 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Jahva, jahva, kivikõnõ,
Kisu, kivi vitsakõnõ!
Kivi nührä, poisi laisa -
Viisi kivi vitsutõlla,
Kivi vitsu kinnitellä.

ERA II 26, 297 (16) < Rõuge khk., Haanja v., Plaksi k. < Setu, Meremäe v., Hillakeiste k. - Herbert Tampere < Natalja Karro, 36 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Kas sa no tulõd mu vel'ele?
kul'oo, kul'oo
Õka õks lää so vel'ele.
Mille õks tulõ mo vel'ele?
Selle õks lää-äi so vel'ele -
Nuhi õks nõna, ples's pää,
Kud'ra õks pää, kuldahiuss.
Tulõ õks minnä, miä tetä!

ERA II 26, 297/9 (17) < Rõuge khk., Haanja v., Plaksi k. < Setu, Meremäe v., Hillakeiste k. - Herbert Tampere < Natalja Karro, 36 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Oh ma vaenõ valgõ jänes,
Kevajäne kirriv jänes!
Tsuhka nuhka polda poolõ -
Säält saa kesvä käkkä süvvä,
Hapnit kapstid, uguritsi,
Olõ-õs vaja piirakid.

ERA II 26, 299/303 (18) < Rõuge khk., Haanja v., Plaksi k. < Setu, Meremäe v., Hillakeiste k. - Herbert Tampere < Natalja Karro, 36 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Jaani-iks-kõnõ, Jaanikõnõ, poisikõnõ,
Tulli iks sinu, tulli sinu mi tulõlõ,
Saie sinu, saie sinu mi saulõ.
Sedä iks mi aigo, sedä aigo ammo oodi,
Kuna iks meil tulõ, kuna tulõ jaanipä-iv.
Sinul omma iks kõik, sinul omma kõik lilli liigumah,
Tuli-iks-lilli, tulililli tulõmah.
Suvõl om iks mitu, suvõl om iks mitu suurt pühhi,
Mitu iks aigu, mitu aigu ilosaat -
Ütski olõ-õs, ütski olõ-õs aig armap,
Kuagi iks aig, kuagi aig kuulusap,
Kui om iks, kui om iks Jaanipäiv.
Kõik no iks haina, kõik haina häitsese,
Lilli omma iks kõik tupõst, lilli tupõst tulõmisõl.
Tulli iks sa aol, tulli aol arma-al,
Tulli iks sa tunnil, tulli tunnil õndsa-al.
Naksi iks mi tulõlõ, naksi tulõlõ tulõma,
Naksi iks mi saule, naksi saule saama
Kiäki taha-as iks, kiäki taha-as marja magama,
Hellä iks unda, hellä unda hingämähe -
Kõigil ol'l iks tujo, kõigil tujo tulõ mano,
Kõik iks tahtsõ saia, tahtsõ saia sau mano.
Siiä iks mi lauluga, siiä mi lauluga tulli.
Lätsi iks hot naasõ, lätsi naasõ magamahe,
Külä-no-iks-latse, külalatse lammamahe.
Lasõ-õs maada, lasõ-õs maada külänaisil,
Külä-no-iks-naisil, külänaisil lammuskõlla,
Umalt iks pikälta, umalt pikältä piolta,
Umalt iks lajalta, umalt lajalta laululta.
Jaani-õks-kõno, jaanikõnõ, poisikõnõ,
Üts om iks aig, üts om aig ajastagal,
Nimi-no-iks-päiv, nimipäiv suurõl suvõl.
Omma iks tulõ, omma tulõ kõigi pooli,
Kõigi iks pooli, kõigi pooli laulõtasse,
Kuusi no iks pooli, kuusi pooli kul'ätadas.
Siih mi iks olõ, siih mi olõ hummoguni,
Valgõ-no-iks-hõni, valgõhõni vallatõlõ.
Hummõn tulõ-õi, hummõn tulõ-õi jaanitulda,
Hummõn iks saa-ai inäp, saa-ai inäp jaanisavvu.
Seo iks mi ilo, seo ilo lõpõtõlõ...
Saa-ai meil pia, saa-ai pia säänest pidu,
Tulõ-õi meil pia, tulõ-õi pia jaanitulda.
Kiä iks jall eläs, kiä eläs tõsõ kõrra,
Jääs iks tõsõs, jääs tõsõs jaanipäevas,
Üteh-iks-no-kuuh, ütehkuuh, kul'ätele,
Sõbra no iks üteh, sõbra üteh sõnotõlõ.
O iks neid aigo, o neid aigo ilusit.

ERA II 26, 303 (19) < Rõuge khk., Haanja v., Plaksi k. < Setu, Meremäe v., Hillakeiste k. - Herbert Tampere < Natalja Karro, 36 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Sõrmed:
Tätäkene,
Maamakõnõ,
Vel'lokõnõ
Tsidsikene,
Seo olõ ma es'.

ERA II 26, 305/9 (22) < Rõuge khk., Haanja v., Plaksi k. < Setu, Meremäe v., Hillakeiste k. - Herbert Tampere < Natalja Karro, 36 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
"Kaaskotamine"
L: [1.k.] Saie iks no tuule kas talole, kas'ke
[2. k.] Saie tuule kas talole, kas'ke kas'ke
D: Essü toho elamistä,
Koh meil om ostõt neio,
Koh meil om kaubeld kabo,
Kohe toona toobi tõie,
Varre sõrmusõ vaeldi.
Hõimukõnõ, hõpõkõnõ,
Ar'a kae meelestäni!
Teile meidä pal'lo tulli,
Pal'lo tulli, liiga saie.
Selle meidä pal'lo tulli -
Vel'lol olli sugu suur,
Sugu suur, hõimo pal'lo,
Tahtu-us koalgi kodo jäiä,
Tahtu-us jäiä tarõ mano,
Inne iks mahu ei lavva mano,
Inne iks mi-i sünnü söögi mano,
Tulõ iks teil pinke pikendellä,
Tulõ iks teil laudu laiutõlla.
O iks mi tarka vel'lot,
Imekanna kavalat!
Tõie iks targalõ talolõ,
Elo hüvvä elämiiste.
Naksi iks kui kotost tulõmahe,
Inne iks opas kotost tullõh,
Maama lausi majast laskõh:
"No iks sa astut mino armult,
No iks sa käüt mino käsilt -
Toogu-ui sa kärret käskijät,
Armetohe ajajat.
Tuu iks sa kodo hüä neio,
Pehmeh süä perrehe,
Toogu-ui kurja umma kodo,
Kalge umma kastõrahe!"
Saie iks mi kuulda üle kolga,
Veidü teedä üle veere -
Näiot iks kur'as ülti,
Ülti virvet vihasas.
Huupi ol'l iks ütlemine,
Kõrralda kõnõlõmine -
Õka iks tuud õigõ ütle-es,
Kõrralinõ-õs kõnõlõ;
Kiä ol'l iks esi inne naarda,
Mus'te muile tä kõnõlda,
Tuu naard iks ti neiot.
Kae, kae iks jal meelestäni -
Tohi iks kas toolilõ toeda,
Istu pikä pingi pääle,
Kisu iks kas langa kitsasnigast,
Haara-ai langa hammõst,
Sünnü iks mi ti söögi mano,
Lepü ti leevä mano?

ERA II 26, 309/21 (23) < Rõuge khk., Haanja v., Plaksi k. < Setu, Meremäe v., Hillakeiste k. - Herbert Tampere < Natalja Karro, 36 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
L: Esel no olli jo ütsikene poiga,
Käsi iks olli kannel kandijallõ
Käve iks tä üles no hummo-jo-gulta
Aste no iks ilma tä ajamalda.
D: Käve iks ta saani tegemä,
Vahtsest rege valmistama,
Edelauda iks ilostõli,
Perälauda pilotõli.
Sai iks sis saani valmis,
Edelaua ilostõdus,
Perälaua pilotõdus -
Lätsi iks sis hil'lä ese mano,
Madaluisi maama mano,
Ütel iks sis hil'lä esele,
Maamalõ madaluisi:
"Sui iks sa, ese, suur hopõn,
Illos hopõn ilestele,
Läki iks mi kohe kosjalõ,
Viirge iks mi kohe viinuga!"
Ese sugõ iks suurõ hobõsõ,
Pan'd iks sis puhu pudela,
Viinaklaasi karmani.
Ütel iks umalõ pojalõ,
Imekanalõ kõnõli:
"Tuuhu läki iks mi kodo kosjulõ,
Sinna viirge viinuga,
Koh om iks imel illos tütär,
Om maamal maalilat's,
Kel om iks kot't kumakine,
Pad'apöörä prantsuskirjä."
Nakas iks sis vel'lo veerimähe,
Imekana kallumahe.
Sõidi iks sis kuu kuusemõtsa,
Mõnõ päävä pähnämõtsa.
Kõik iks kuusõ kumardõli,
Lepä lehte liigutõli -
Taa astus iks aulat's,
Liigus lemekannitsaja.
Sõidi iks sis toolõ tä talulõ,
Koh ol'l iks imel illos tütär,
Ol'l maamal maalilats.
Kiä johtu iks näid nägevät,
Kua johtu kuulõvat?
Neio johtu iks näid nägevat,
Kuldahius kuulõvat.
Neio astõ iks aida poolõ.
Vel'lo iks sis tarrõ tagasi,
Tarõ lävele lähäsi.
Lasti iks täl minnä lavva taade,
Minnä peräpingi pääle.
Neio läts sis iks aita ehtmä,
Pääl'kohe päätmä.
Ime läts sis iks reisi rõivastõga,
Läts käügi kängistega.
Sälgä ai tä sis iks säidse särgikest,
Viis villast rüvvikest.
Läts iks täl aigo ehteh,
Kavva aigo kabistõh -
Vel'lol läts sis iks uuta igäväs,
Läts kaia kaugus.
Vel'lo iks sis mõõka tiristeli,
Kaalarauda raputõli.
"Toogõ iks siiä tuu neio,
Kange siiä tuu kabo,
Kelle iks ma piä perrä tulli,
Kedä iks ma varsti vaja haari!"
Ime lausi iks meelestäni:
"Anni iks kui aigu kasvatõlla,
Anna aigu ehitellä!"
Sai iks tuu neio valmis,
Imelats ehitedus.
"Tek'e iks meile minekit,
Ange meile astõkit!"
Nii ütel iks üläese,
Ütel kaasa kasvataja.
Aeti iks sis hopõn läve ette -
Neio iks sis rekke ripsahtu,
Satte saani rasehehe.
Nakas iks vel'lo veerimähe,
Imekana kallumahe,
Sai iks koolu kottale,
Sai kalmu kaalale -
Jäie iks saani saisemahe,
Regi iks kivvi kinnahtü.
Tul'l iks tuulilta kõnõli:
"Anna iks koolijas riistä,
Kalmuline kaali alt!"
Vel'lo and iks sis ruuska ruunalõ,
L: An'd ta iks vitsa no vere-jale-väle:
D: (Sama värss dikt: An'd ta vitsa vereväle):
"Vii iks mi memmele minijä,
Ime kätte käskijala,
Sõrmi vii iks sõnakullõja!"
Sõidi iks sis kodo kottalõ,
Ummi sai iks nurmi otsalõ,
Ummi pinnärde peräle -
Hiiro iks sis kõvastõ hirnahti.
Ime johtu iks jo kuulõvat,
Kuulõvat, mõistõvat:
"Kodo tulõ iks mino poig,
Tulõ meelikus minijäs."
Ai iks sis hobõsõ lävele,
Ussõ ette hoiutõli.
Ime kai iks sis kaali ala,
Linarõivast liigutõli -
Löüse iks koolija riihnä,
Kalmulise kaali all,
Ütel iks umalõ pujalõ:
"Miä saa iks mino pujast,
Kua meelikust minijäst?"
Poiga lausi iks sis meelestäni:
"Ikku-ui iks ikku-ui imekene,
Kahitselgu-ui kasvataja!
Poig panõ iks tähes taivalõ,
Minnij merde sõmõras!
Tult iks üles hummogult,
Läät iks ussõ kaemah -
Miä om iks täht valusap,
Tuu om iks sino poig.
Kui veerät iks vii perrä -
Miä om iks sõmmõr veerüsäp,
Tuu om iks su meelikus minijäs."
Puja pand iks sis tähes taivahe,
Minijä iks sis merde sõmõras.
Poiga kai iks ta varra hummogu,
Vett tuvvõh minijät.
Ime lei iks käe kätt vasta,
Tõist vasta tõotõli:
"O iks mul huult hummoguist,
O iks mul vaiva varahist,
Miä sai iks mul poja hoitmast,
Miä sai iks mul kana kasvatamast!
Olõs iks ma seo ette tiidnü,
Kiä ette kirotanu,
Kui iks ta olli väikene,
Maah mar'a suurukõnõ.
Innep iks ma matnu väikust,
Kanassõst kaotanu,
Sis olnu mul iks imel unõhtõt,
Olnu memmel meelest lännü -
No mul om iks süvveh süämeh,
Meeleh magama minneh.

ERA II 26, 323/9 (1) < Rõuge khk., Haanja v., Plaksi k. < Setu, Meremäe v., Hillakeiste k. - Herbert Tampere < Ivan Karro, 30 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
D: Tulli üles hummogulla,
Varra inne valõgõta,
Lätsi ussõ kaemahe,
usse tsõõrilõ morolõ.
Aie õks mõtsa ese kar'a,
Vello verevä eläjä.
Miä löüse minneneni,
Kua kodo tullõnõni?
Löüse kana tii pääldä,
Tibu tii veere pääldä.
Tõie kodo tibukõsõ,
Kanni kodo kanakõsõ.
Kasvi õks kanast inimene,
Tibost til'lö neitsikene.
Tulli tälle kümme kos'ä,
Viiekümne viina viirdü.
Võta-as kosju kuuldavassa,
Võta-as viinu velitsessä,
Õka taha-as ilma minnä,
Minnä taha-as mehe naasõs -
Tahtsõ minnä tä taivahe,
Istu ilma veere pääle.
Tulli päivi sis kosjalõ,
Viiri päivi viinuga.
Kääni säl'ä ta päävä poolõ,
Kääni kül'e kuuma poolõ.
"Taha-ai minnä ma pääväle,
Pal'lö ilma iketada,
Pal'lö poissa pahandade:
Läävä nurme kündmä,
Alla atra kandma,
Sis õks sa vihmaga virotad,
Pessäd vihma pisõrmil.
Kui tulõ õks külbiaig,
Hellä herne hiitmine,
Sis õks sa pääväga palotad,
Põllu kuumaga kõrbõtad.
Kui tulõ õks hainaaig -
Hummogilla illos ilm,
Paist sis õks vallus päiv;
Saava haina laotõtus,
Sis õks jall vihmaga virotad,
Pessäd vihma pisõrmil."
Kos'ä õks sis kurvald kodo lätsi.
Tulli jall kuu kosjulõ,
Veeri kuu viinuga.
"Taha-ai õks kuulõ minnä!
Om õks kuul kolm vika,
Kolm süüdü süämeh:
Üts õks viga kui nuur old,
Tõnõ pess pilvi ala,
Kolmas kõrd olõ-õi kunagi."
Kos'ä kurvald kodo lätsi.
Tulli tähe kosjulõ
Viiekümne hobõsõga,
Kuuekümne kutsariga.
Näio nägi tulõvat
Ja veeri vii perrä,
Kaldu õks tä kao mano,
Läts õks jo üle moro,
Astõ tä õks aida poolõ,
Kudi õks kinnast kiriväd,
Vasitsil vardil.
Kinnas ol'l kirriv kui hähn,
Mõnusap kui mõtsatsirk.
Näiost sai õks sis tähe naanõ.

ERA II 26, 329/35 (2) < Rõuge khk., Haanja v., Plaksi k. < Setu, Meremäe v., Hillakeiste k. - Herbert Tampere < Ivan Karro, 30 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
D: Tulli üles hummogulla,
Varra inne valgõta,
Lätsi hil'lö ime mano,
Madalusi maama mano.
Hil'lö ime hel'öteli,
Madaluisi manitseli:
"Imekene, helläkene,
Maamakõnõ, mar'äkene,
Annat kas mahtu marja minnä,
Julgu minnä joovkahe?
Muu lätsi sõbra mustikahe,
Sinipõllõ sitikahe."
Ime anni õks mahu marja minnä,
Julgu minnä joovkahe.
Lätsi õks sis marja minemä,
Lätsi õks tuu mäe pääle,
Keere tuu kingo pääle,
Koh veret maa maasikit,
Suu sinet sit'kid.
Naksi õks säält marju korjama,
Korsi korvi kuh'aga,
Mar'ävaka veeretasa.
Naksi kodo tulõma,
Kabu kodo kalluma,
Tikõ tuli vasta tii pääl,
Pekan vasta palo pääl,
Vali maalõ mino marja,
Korvi perä kummutõli.
Naksi õks jall marju korjama,
Marju maast ammutama.
Jäi kabo kaugus,
Virve sinnä viiböhtu.
Vel'lo tulli takah otsimahe,
Otsimahe, huikumahe:
"Tulõ õks kodo mu sõsari
Kallu kodo kabokõnõ,
Kodo õks sa toomõ müüäned,
Toomõ häiermu häodäd!"
Näio sis küündü küsümä,
Näio nõssi nõudma:
"Kiä tahtse toomõ müvvä,
Toomõ häiermu häödä?"
Vel'lo õks lausi meelestäni,
Oma meele poolõstani:
"Kiä õks hällüt, tuu häödi,
Kiä kasvat, tuu kaodi."
Näio jall küündü küsümä:
"Miä õks näiost antigi,
Kua kabost kaubõldi?
Anti õks esele hobõst,
Vel'lole kas verevat,
Imele piimälehmä,
Sõsarõlõ tsõõri-sõlgõ,
Anti õks vaka vanna raha,
Kümmend mõõdu külüngit?"
Vello lausi õks jall meelestäni:
"Anta-as õks esele hobõst,
Vel'löle verevät,
Imele piimälehmä,
Sõsarõlõ tsõõrisõlge,
Anta-as õks vaka vanna raha,
Kümmend mõõdu külüngit -
Üte õks toobi viina iist,
Katõ ollõkanni iist -
Tuu õks ommõ näio hinda,
Näio hinda, kabo kaupa."

ERA II 26, 341/3 (7) < Rõuge khk., Tsooru v. - Herbert Tampere < Märt Siipseni pabereist (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Hiir hüppas, kass kargas,
Vana karo lõi trummi.
Kirp aknast välla,
Nahkpüksi jalga,
Võõrid vasto võtma.
Kes oli pulmaline?
Kukk kulla kübaraga,
Hunt halli mütsiga.
Mis neile süüa anti?
Konnakopsu, maomapsu,
Lutika luukesed.
Tere, idu, tere, aidu,
Tule tuppa tantsma.
Ei voi minna,
Kingad-sukad katski.
Võta nõel ja nõelu,
Võta lapp ja lapi,
Pane pastla jalga
Uue kinga otsa.

ERA II 26, 33 (18) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi vanadekodu - Herbert Tampere < Katri Mesi, 66 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Pudrukiitjä,
Soolamaitsja,
Pikk-Piitre,
Kullakandja,
Tikkertiirits.

ERA II 26, 43 (8) < Rõuge khk., Haanja v., Kaluga k. - Herbert Tampere < Katri Raup, 77 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Pudrukiitjä,
Soolamaitsja,
Pikk-Piitre,
Kullakandja,
Tikõrtiirits.
(Sõrmede nimed.)

ERA II 26, 45 (1) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Täitapja,
Soolamaitsja,
Pikk Piitre,
Peenalaiska,
Putupung.

ERA II 26, 49 (24) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv
Oles minu olemine,
Teises minu tegemine,
Sis tiis tua tuule pääle,
Maja marja varde pääle.

ERA II 26, 51 (29) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Ajaks jäle järve puule,
Tiiks tii tiigi poole.

ERA II 26, 51 (32) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Lüü kokku, kasta kakku,
Tsilguda tsialihaga,
Karguda kanapasaga!
(ka kanamunaga. Üleskirjutaja märkus).

ERA II 26, 53 (33) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Tsõit, tsõit, tsõdsele,
Üle uja onu poole,
Läbi liina lellä poole.

ERA II 26, 57 (11) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k., Aleksa t. - Herbert Tampere < Juhan Aleksa, 73 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Täitapõ',
Kutilapõ',
Pikk Piitre,
Peenikene Urb,
Väikene Ants.

ERA II 26, 59 (1) < Rõuge khk., Viitina v., Alamõõlu t. - Herbert Tampere < Elfriede Raat, 28 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Lõpõ, lõpõ, linakõnõ,
Kui ei lõpõ, jätä siiä,
Jätä kurõ koristõlla,
Musta tsirgu muna luvva,
Haha tsirgu haariskõlla,
Jätä tedre teridä...

ERA II 26, 61/3 (5) < Rõuge khk., Viitina v., Alamõõlu t. - Herbert Tampere < Elfriede Raat, 28 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Ma vaenelat's, ma ütsik lind,
Ei ole mul essä ei immä!
Kos esäke, kos imäke?
Na mõlemba hingvä havva seen.
Sii võõra leibä, mes mina süü,
Ja ikuga kasta ma sedä.

ERA II 26, 67 (10) < Rõuge khk., Viitina v., Alamõõlu t. - Herbert Tampere < Elfriede Raat, 28 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Neo olli nii vana tsõõtamise laulu.

ERA II 26, 85 (4) < Rõuge khk., Haanja v., Alasuhka k. - Herbert Tampere < Gothardt Udras, 42 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Eeri meeri
metta setta
sohka rohka
eeva mohka
tava krees.

ERA II 26, 87 (4) < Rõuge khk., Haanja v., Pressi k. - Herbert Tampere < Eduard Rikas, 35 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Leelo = kaaslaul, refrään.

ERA II 26, 215/7 (11) < Rõuge khk., Tsooru v., Kõrgepalu k., Oina veski - Herbert Tampere < Liisa Purk (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Kes sääl kuusen kukkumassa,
Kes sääl varikun vahtimassa?
Neiu kuusen kukkumassa,
Peiu varikun vahtimassa.
"Tule maale, Marikõnõ,
Maale linda, Liisakõnõ!"
Tuli maale, kargsi tõlda,
Iste siidi tooli pääle.
"Tere, Mari, maalikängä,
Tere, Kadri, kardasukka!
Kas sa tuled jo minule?"
"Ei ma lähä päiväle -
Päev näge pal'lu vaiva
Hommukulla tulleenna,
Õdagulla minneenna."
(Jälle algusest kuni "Kas sa tuled jo minule?")
"Ei ma lähä kuule -
Kuu om iks kuri miis
Õdagulla tulleenna,
Hommukulla minneenna."
(Jälle algusest kuni "Kas sa tuled jo minule?")
"Ma iks lähä aole -
Agu om iks ausa miis
Õdagulla tulleenna,
Hommikulla minneenna.

ERA II 26, 233/5 (1) < Rõuge khk., Haanja v., Plaksi k. < Setu, Meremäe v., Hillakeiste k. - Herbert Tampere < Anastasia Karro, 27 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Mõtsa iks kulla kar'akõnõ,
Mõtsa iks meelimar'akõnõ!
Kohes kar'a kallutõlõ,
Kohe vitsa veerätele?
Sinna iks kar'a kallutõlõ,
Sinna iks vitsa veerätele,
Koh om hüä hainakõnõ,
Kallis kar'a söögikene,
Koh om karitshain kaalani,
Upinhain olani.
Sääl söövä kõtu tävve kui tuu kõder,
Mao tävve kui tuu mari.
Püsü-gi kõder kõtu pääl,
Kuremari mao pääl.
Mur'o mingu-ui kodo müügih,
Täho kodo täniteh.
Kotoh omma kulda rohe,
Tahra iih tahe pangi.
Karja tohi-i kodo kallutõlla,
Vitsa tohi-i kodo veerätellä -
Koton omma kur'a naise,
Vihase vellenaise;
Kodo omma iks tuudu toomõvitsa,
Kodo kadaja kannõdu,
Kar'alatsi karista,
Or'alatsi opada.

ERA II 26, 235 (2) < Rõuge khk., Haanja v., Plaksi k. < Setu, Meremäe v., Hillakeiste k. - Herbert Tampere < Anastasia Karro, 27 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Käivä iks tsia tsilge-tsälge,
Lamba, lehmä liuge-lauge,
Jõvva-i iäl ette minnä,
Kuupääväl kokko käändä,
Jõvva-i kiviga visada,
Olõ-õi sõitu sõmõril.
Kivi iks peio pudõsi,
Sõmmer sõrmile lagosi.
O iks kul'la kar'akõnõ,
Minu iks meeli mar'akõnõ.

ERA II 26, 235/7 (3) < Rõuge khk., Haanja v., Plaksi k. < Setu, Meremäe v., Hillakeiste k. - Herbert Tampere < Anastasia Karro, 27 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kar'a aja suurõtii veerele,
Laja aja tii laini-illõ.
Sõidi müüdä suure säksä,
Kaldu müüdä kaubamihe.
Ä'rä na iks lausi meelestäni,
Oma meele poolõstani.
"Müü sa mullõ mur'olehmä,
Kauple mullõ kar'aslehmä,
Ilma kodo kuulõmalda,
Ilma imä tiidmäldä."
Neis lausi meelestäni,
Lausi meele poolõstani:
"Ekas ma müü-üi mur'olehma,
Kauple ei kar'aslehmä."
Müüs säläst sinisärgi,
Pääst keerüdi kübärä.
Neiokõnõ, noorõkõnõ.

ERA II 26, 237/9 (4) < Rõuge khk., Haanja v., Plaksi k. < Setu, Meremäe v., Hillakeiste k. - Herbert Tampere < Anastasia Karro, 27 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneerisja redigeeris Mare Kalda
Ütle mullõ, velekene,
Kui maada künnetä-äs?
võõ t'soo ee taa,
eta eta etataa,
pridalinna l'oon, mal'oon.
Ütle mullõ, velekene,
Kui maada äestädäs?
Ütle mullõ, velekene,
Kui linna külbetäs?
Ütle mullõ, velekene,
Kui linna kakutas?
Ütle mullõ, velekene,
Kui linnu rabatas?
Ütle mullõ, velekene,
Kui linnu köüdetäs?
Ütle mullõ, velekene,
Kui linnu müüväs?
Ütle mullõ, velekene,
Kui kõrtsi mindäs?
Ütle mullõ, velekene,
Kui viina juuvas?
Ütle mullõ, velekene,
Kui pur'oh oldas?
Ütle mullõ, velekene,
Kui naist pessetäs?
(Ringin saistas, üts ol'l sisen, näütäs kuis tetäs.)

ERA II 26, 239/41 (5) < Rõuge khk., Haanja v., Plaksi k. < Setu, Meremäe v., Hillakeiste k. - Herbert Tampere < Anastasia Karro, 27 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Katri keträ siidi,
Latse hiitsi magama.
Olõ-õs varast nätäki,
Kurja miist kuuldaki.
O mo sini seemenakõr,
O mo valgõ keedinakõr!
Nakõr kaksat, ase jätet.
Tii aida tinasta,
Rao aida ravvasta -
Ei saa varas varasta,
Kar'alatsi kaksata,
Öütsiline üle minnä.

ERA II 26, 241/3 (7) < Rõuge khk., Haanja v., Plaksi k. < Setu, Meremäe v., Hillakeiste k. - Herbert Tampere < Anastasia Karro, 27 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kodo iks, kul'la kar'akõnõ,
Majja, matal mar'akõnõ!
Tulgõ iks vasta kar'alõ,
Viirge vasta vitsalõ.
Karja jõvva-as kodo aia,
Karja kodo kallotõlla -
Om iks kar'use kasina,
Vitsavõtja väikokõsõ.

ERA II 26, 245/53 (1) < Rõuge khk., Haanja v., Plaksi k. < Setu, Meremäe v., Hillakeiste k. - Herbert Tampere < Natalja Karro, 36 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Toomas tokol ol'l poisikõnõ,
Mari matal no mehekene,
Tahtsõ iks puista tä naista tetä,
Tammõpuusta tahuda-a,
Hõpõst tetä no eloikä,
Kulda panda no palõgõssa.
Saa-as puista tä naista tetä,
Tammõpuusta tahuda-a,
Hõpõst tetä-i joht eloikä,
Kulda panda-i joht palõgõssa.
Lätsi kolgast tä kosimahe,
Talotütärt läts tahtõmahe.
Võti neio tä noorõgõsõ,
Osti iks uba tä su-ukõsõ.
Saie iks naanõ täl võtõdussa,
Ubasuu sai ostõdussa -
Seni iks elli nä ilosahe,
Katõkõsi nä kahalõhe,
Koni iks kolmas sai ko-otalõ,
Vaga veri sai va-ihõlõ.
Toomas tokol jal poisikõnõ,
Tahtsõ iks tappa tä no-ort naista,
Vaka veri tä vaivada-a.
Esi iks kõrtsi läts jo-omahe,
Sääl tä iks kõigilõ kõnõli-i,
Mõnõlõ tä mõistutõli:
"Ki-ä tapp mo noorõ naisõ,
Ki-ä vaivas mul va-a vere?"
Kõrtsih kõgõ ol'l sugumatsi,
Mehi egä ol'l meelelitsi.
Üts iks olli sääl musta meesi,
Musta meesi ol'l tõrvaskandu -
Tuu iks tappa võt't noorõ naisõ,
Vaivada võt't va-a vere.
Toomas võti jal tuud märku:
"Koh sa tapad mo noorõ naisõ,
Koh sa vaivad mo va-a vere?"
Anni tujo nä Toomasele:
"Jää haigõs sa halusahe,
Ma'ka taari sa tahtõmahe,
Vahtrõ mahla no vaidlõmahe.
Aja mõtsa sis taari perrä,
Vahtrõ mahla no valamahe.
Sääl tapa so noorõ naisõ,
Sääl vaiva so va-a vere."
O iks nuurt tuud noorikõta!
Tulli iks üles tä hummogulla -
Toomas aie sis taari perrä,
Vahtrõ mahla ai valamahe.
Lätsi aita tä ehtimähe,
Päälikode läts päädimähe,
Löüse ehte tä ikkevada,
Kaalatsi no kahitsevada.
Noorik iks haari tä küsütellä,
Küsütellä no nõvvatõlla:
"Midä iks ike ti ehtekese,
Kaalatsi ti kahitsede?"
Ehte ikulõ kõnõli-i:
"Ike ehte mi pidäjätä,
Kaalatsi no kandijata."
Noorik tul'l tarrõ ka nuutskinna,
Inemine küll ikulinõ,
Ütel ülä tä imele-e,
Kaasa iks maamõlõ kõnõli-i:
"Minnä iks mehe tulõ kä-äskennä,
Astu mehe tulõ aiõlõnna.
Kiä iks hoid mo vaesõ latsõ,
Kah'olitsõ no kasvatõlõs?"
"Mine, mine, no murõtagu-i,
Kallu, kallu, sa kahitsegu-i,
Saa vaene sul hoiõtussa,
Kah'olinõ saa kasvatõdus:
Pehme asõ saa pingi ala,
Lämmi asõ saa läve ala,
Leväkoorik saa levä eestä,
Piimä perä saa piimä eestä."
"Miä tetä, no kohe minnä?"
Tul'l iks minnä, sis miä tetä -
Lätsi mahla no toomahe,
Vahtrõ mahla no valamahe.
Musta meesi jään magamahe,
Hingevõtja jään hi-ingama.
Jäie naanõ tuu tappõmalda,
Jäie iäs viil elämähe.
Säält kodo ta joostõh joosi,
Joostõh joosi nii jovvõ kävve,
Veie mahla tä mehele-e,
Vahtrõ mahl sai valõtussa.
Võti üskä tä vaesõ latsõ,
Võti kaala tä kah'olitse,
Ütel umalõ mehele-e:
"Jätä seo ma Maarijaga,
Puujuurõ no jumalaga!"
Seo laulo ma lõpõtõlõ,
Tõnõ armas no alostagõ!

ERA II 26, 253/7 (2) < Rõuge khk., Haanja v., Plaksi k. < Setu, Meremäe v., Hillakeiste k. - Herbert Tampere < Natalja Karro, 36 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Tulli üles ma hummogulla,
Varra inne no valõgõta,
Känge ala no hu-u jala,
Pääle pikä ma päävä jala.
Lätsi ussõ------,
Ussõ tsõõrilõ murulõ-õ.
Ussõh pal'lo ol'l u-ibita,
Majah pal'lo ol'l mar'apuida.
Säält ma iks tarrõ tagasi,
Ütli iks umalõ velele-e,
Imekanalõ kõnõli-i:
"Tii sa iks tinanõ redeli-i,
Vala sa iks vaski varbakõsõ,
Üles minnä no u-ibuhe,
Üles veerdä no vislapuuhe!"
Vello kulle-es sõsarõ sõna,
Kullõl uma ho-obusõ,
Teie tä tinadsõ redeli-i,
Vali tä vaski varbakõsõ,
Üles minnä u-ibuhõ,
Üles veerdä vislapuuhõ.
Võti ossa u-ibusta,
Võti vitsa vislapuusta,
Aie mõtsa ese kar'a,
Vello lehmä liigutõli.
Aio tä suurõtii ve-erele,
Laja tii ai la-inõlõ.
Müüdä sõidi no saksa suurõ,
Müüdä kaldu no kaubamehe,
Küsse müvvä no mur'olehmä,
Kar'aslehmä kaubõlda-a.
Neio lausi no meelestäni:
"Tohi-i müvvä ma mur'olehmä,
Ilma kodo no kuulõmalda,
Vello raha no lugõmalda."
Seo laulu ma lõpõtõlõ...

ERA II 26, 257 (3) < Rõuge khk., Haanja v., Plaksi k. < Setu, Meremäe v., Hillakeiste k. - Herbert Tampere < Natalja Karro, 36 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Vele- sa no iks -kene, noorõ- jalõ -kõnõ,
Määne iks sullõ hiiro ehi- jalõ -tele?
Ese iks lätsi hiiro sullõ ehiteme,
Vanemb lätsi hobõst sullõ valimistama.
Au nakat teedä sa a-astumahe,
Leme nakat teedä sa liigumahõ,
Sullõ mi küll oppamõ kotost minnenne,
Lausu mi küll majast mi la-askonna:
"Toogu-i sa no iks kodo joht kurija-a neiot,
Toogu-i sa joht kalgõjat kabõhõsta!"

ERA II 26, 257/9 (4) < Rõuge khk., Haanja v., Plaksi k. < Setu, Meremäe v., Hillakeiste k. - Herbert Tampere < Natalja Karro, 36 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Ärä ma iks ka-e meelestöni,
Kiä no suurõ sõidõnõsa,
Ilma kõrgi kõndinõsa?
Umma na kas neio ostija,
Kao na kas kauba tegijä?
Pakõ sa iks pakõ mi pardsikõnõ,
Linda sa suvilinnukõnõ!
Esel sul ommõ illos küll uiboaida,
Vellol sul ommõ illos küll vislapuuaida.
Mitmelt sääl omma kõrralt küll mehitsida.
Mine sa iks mehiste sisele,
Vahanõ mine jalgu vaihõlõ,
Sis saa-i iks kätte no käokene,
Saa-i sa iks peio piiri pardsikõnõ.
Saa-i inämb käkki hot käokene,
Saa-i sa iks paeda no pardsikõnõ.
Sinna sa nii ninni nimitele,
Uma sa pane nimi u-ibohe.
Ese iks lätt otsma ubinata,
Marja lätt maast säält võttemahe,
Sinu iks nimme nimitseles,
Hellä no nimme helüteles.

ERA II 26, 259/63 (5) < Rõuge khk., Haanja v., Plaksi k. < Setu, Meremäe v., Hillakeiste k. - Herbert Tampere < Natalja Karro, 36 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Lätsi ma iks lätsi marija mäele,
Palo ma iks lätsi pääle palogohe.
Inne ma iks lätsi imä manu,
Inne ma iks küssi imä käest:
"Annat kas mahtu marja minnä,
Julgu kas minnä joohvkohe?"
Imä küll anni maho mul marjo minnä,
Julu küll anni mul minnä joohvkohe.
Lätsi ma tuu küll mäe pääle,
Korsi no iks korvi ma kuh'aga,
Mar'a iks vaka veere tasa.
Vel'lo tul'l taka mul uikunna:
"Tulõ et kodo mu sõsari,
Kallu sa iks kodo mu kananõ!
Kotto sa iks tuumi müvvänede,
Äiermu sa häotedät."
Näio no iks haari küsütedä:
"Andas kas esäle hobõsta,
Imele kas piimälehmä,
Sõsarõlõ no tsõõrisõlgõ?"
"Anda-i esäle hobõsta,
Imele ei piimälehmä,
Sõsarõlõ tsõõrisõlgõ.
Müvvä toobi sa ollõ iistä,
Katõ klaasi küll viina iistä -
Tuu ommõ küll näio hinda,
Tuu iks ommõ küll kabo kaupa."

ERA II 26, 263/9 (6) < Rõuge khk., Haanja v., Plaksi k. < Setu, Meremäe v., Hillakeiste k. - Herbert Tampere < Natalja Karro, 36 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
D: Tulli üles hummogulla,
Varra inne valõgõta.
Miä tüü ol'l edimäne,
L: Kua no iks olli tüü hummogunõ?
Sorrõ no iks olli suu mõskemine,
Käpe no iks olli jala kängemine.
Känge no iks känge ala aujala,
Pääle no iks känge pikä päävä jala.
Lätsi ma iks lätsi mõtsa minemähe.
Miä ma iks miä löüse minneneni,
Kua ma iks löüse kodo tullõnõni?
Minneh no iks minneh löüse mesimar'a,
Kodo no iks kodo tullõh kulda tsänga.
Neio no iks neio maitsi mesimar'a,
Kodo no iks kodo tullõh kulda tsänga.
Säält no iks saie näio ilma illos,
Ilma no iks saie illos, päävä vallus.
Iste sis iste ilma veere pääle,
Ku-u sis iste kulla poolõ pääle;
Poolõ no iks poolõ ilõma i-ilosti,
Poolõ no iks poolõ valda valasti,
Paisti no paisti ese paja pääle,
Välge no välge vello värehille.
Kiä no lätsi kodo kutsomahe?
Ese no lätsi kodo kutsomahe:
"Tulõ no tulõ kodo, mu tüteri,
Kallu no iks kallu kodo, mu kanake!"
Neio no iks neio küündü küsümähe:
"Määnest sa iks kutsud tüüdä tegemähe
Määnest sa iks kutsud aselt ajamahe?"
"Tulõ sa iks tulõ riihtä pessemähe,
Kallu no iks kallu olgi kandamahe!"
"Panõ sa iks panõ riha rehe pääle,
Kabla no iks panõ ole kaari pääle,
Külep no külep riha rehe pessi,
Külep no iks külep kabla ole kanni."
Rihast joht saa-as rehe pessijädä,
Kablast joht saa-as ole kandijada,
D: Ese iks esi rehe pessi,
Kasvataja ole kanni.
Paisti jal ese paja pääle.
L: Kiä jal lätsi kodo sis kutsumahe?
Ime sis lätsi kodo kutsumahe:
"Tulõ no tulõ lehmi nüssemähe,
Kallu no kallu karja ravitsema!"
"Panõ sa iks panõ linik lehmä pääle,
Kapu-no iks kapuda-a kar'a pääle,
Külep no iks külep linik tuu lehmä nüssi,
Kapu-uda-a kar'a ravidsese."
Linikest joht saa-as lehmä nüssijädä,
Kapu-udista kar'a ravidsejad.
Ime no ime esi lehmä nüssi,
Kasva-no kasvataja kar'a ravits.
Paisti jal paisti ese paja pääle,
Välge jal välge vele värehile.
Kiä no iks lätsi kodo jal kutsumahe?
Sõsar no lätsi kodo kutsumahe:
"Tulõ sa iks tulõ kodo mu sõsari!"
"Määnest sa iks kutsud tüüdä tegemähe,
Määnest sa iks kutsud aseld ajamahe?"
"Tulõ sa iks tulõ ketso kerätämä,
Villa no tulõ vokki veeretämä!"
"Panõ sa iks panõ ketso kirstu pääle,
Villa no panõ vokki vaka pääle!"
Saa-as no iks saa-as kirstust kerätäjät,
Saa-as no iks saa-as vakast valajada.
Kiä jal lätsi kodo sis kutsumahe?
Vello sis lätsi kodo kutsumahe,
Vello sis lätsi majja manitsema:
"Tulõ sa iks tulõ kodo mu sõsari,
Tulõ sa iks tulõ mustõ mõskõmahe,
Kuivi no iks tulõ kalgi kolgõmahe!"
Neio no iks neio lausi meelestäni:
"Kuulõ sa iks kuulõ, kütsä külä vello,
Kollõm sul om sõrmusta sõrmõhõnna,
Viis küll ommõ hõpõ vitsakõsta -
Ütsi sa iks ütsi anna minno eestä,
Tõnõ no iks tõnõ tõlgulõ tõoda,
Sis ma no iks, sis ma saa kodo minnä."
Seo ma iks seo laulu lõpõtõlõ.

ERA II 26, 269/77 (7) < Rõuge khk., Haanja v., Plaksi k. < Setu, Meremäe v., Hillakeiste k. - Herbert Tampere < Natalja Karro, 36 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
"Leigotamine"
Katte mul iist ese hopõn,
leiku, leiku
Kattõ mul virka vehmerilta.
Kedä no aia otsmahe,
Kuvva no perrä kullõma?
Aie ma orja otsmahe,
Kar'a no lasta kaemahe.
Ori no iks otse oramaida,
Kar'a-no-latsi kar'amaida -
Õka no ori hobõst otsis,
Kar'a-no latsi ratsu kae-es.
Kedä sis aia otsimahe,
Kuvva no perrä kullõma?
Aie no iks veljä otsimahe,
Ime no kanna kaemahe.
Vel'lo no otsõ vilämaida,
Vel'lo no kaie kaaramaida.
Kedä sis aia otsimahe?
Minnä sis esi otsimahe,
Kaldu es' peräh kaemahe.
Otse ma oro, otse mäe,
Kaie ma kalõda mõlõmba.
Olõ-õs joht oroh, olõ-õs mäeh,
Õka ma kaldõh kavatsõlõ-s.
Lätsi sis tuu mäe pääle,
Keere sis tuu kingu pääle,
Kooh no sõta sõlmitigi,
Vinne koh väke võidetigi.
Sääl ma suitsid tsolmahudi,
Sääl ma päitsid pälmähüdi.
Olli mul suitsõ soomõkirjä,
Olli mul päitse pääväkirjä.
Hiiro tul'l mano hirnu-unna,
Musta tul'l mano muhaskõllõh.
Sääl ma iks hiiro piitsol pessi,
Piitsol no pessi, roosõl ruuksõ.
"Hiiro-no-kõnõ hallikõnõ,
Musta-no-kõnõ mu hobõnõ!
Koh sa no olli, ku ma otsõ,
Koh sa käke, ku ma käve?
Olli kas võõrih vil'lohna,
Seie kas mehte seemekesvä,
Talo kas mehte tatrika?"
Hiiro no vasta pallõligi:
"Kuulõ, mo peeni peremeesi,
Kaara no ettekandija!
Õka ma vil'ohna videle-es,
Süü-üs ma mehte seemekesvi,
Talo-no-mehte tatrika,
Olli ma jumaldõ saajahna,
Maari-no-jide vaka peräh.
Sõidi ma kuu kuusõmõtsa,
Sõidi ma päävä pähnämõtsa,
Kuuh ol'l muda, sääl murõldi,
Kuuh ol'l käärdu, sääl kääneldi.
Pesti mul suust suistõ veri,
Pesti mul pääst päiste veri."
Küündü sis hiirolta küsümä:
"Miä no iks anti andissa,
Miä no iks puutis poodeti?
Anti kas linikit lehele,
Anti kas hamõt su hannalõ,
Anti kas kaputit kabjolõ?"
"Anti no linik mu lehele,
Anti no hamõh mo hannalõ,
Anti no kapuda kabjalõ."
"Kelle sa iks anni nuu andõ,
Kelle sa iks poodi nuu puute?"
"Vasta no putu vaenõlatsi,
Ilma no imeldä, eseldä.
Pallõl tä iks haavalta hamõhta,
Kada-no-jalta kaptihta.
Hamõh ol'l säläh käüssildä,
Vüü ol'l pääl päätildä.
Tuulõ ma iks anni nuu andõ,
Tuulõ ma iks poodi nuu pootõ.

ERA II 26, 277/9 (8) < Rõuge khk., Haanja v., Plaksi k. < Setu, Meremäe v., Hillakeiste k. - Herbert Tampere < Natalja Karro, 36 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Sulgudes ( ) sõnad jäetakse välja värsi kordamisel.
Tulõ (no iks) sõsar, tulõ sõsar mäe pääle,
Keerä (no iks) sõsar, keerä sõsar kingu pääle.
Ommõ (no) Jummal, ommõ Jummal mäe loonu,
Essu (iks om) kingu, Essu kingu kirotanu.
Mäe (no) loonu, mäe loonu meile mängi,
Kingo (no) meile, kingo meile kerätänü.
Otsah (iks) omma, otsah omma ilo ilma,
Ilo (iks) ilma, ilo ilma, rõõmu päävä:
Pikä (iks) paastu, pikä paastu pandanõssõ,
Vana (iks) aigo, vana aigo arvatassõ
Säidsemessä, säidsemessä nädälissä,
Viies vii, viies vii joosõngussõ.
Neio (sis) suu, neio suu sulutassõ,
Neio (iks sis) kiili, neio kiili keeletässe.
Inne (mi iks) saa, inne saa ilotama,
Ütte (no iks) kokko, ütte kokko kul'atama -
Sulas (kui) lumi, sulas lumi, tulõ suvi,
Veeräs (kui) vesi, veeräs vesi, keeräs kevväi.
Lää (iks sis) hal'la, lää hal'la haina pääle,
Liigu (iks sis) valgõ, liigu valgõ liiva pääle,
Kope-(no)-lehe, kopelehe lää kul'atama.
Jummal (no) tiid, Jummal tiid meid tõsõ kõrra,
Maar'a(no) vahtsõ, Maar'a vahtsõ maselitsa,
Kua (iks meid) koolõs, kua koolõs, kua eläs,
Kua (iks meid) kohe, kua kohe jäänenessä.
Kolõm (om) surma, kolõm surma suvela,
Kat's (iks om) katsku, kat's om katsku hainangulla,
Üt's (iks) om kuri, üt's om kuri koolõminõ,
Tõnõ (iks om) võõra, tõnõ võõra võtõminõ,
Kolmas (om) kotost, kolmas kotost minemine.
(Võinädala pühapäeval mäe pääl lauldakse.)

ERA II 26, 285 (10) < Rõuge khk., Haanja v., Plaksi k. < Setu, Meremäe v., Hillakeiste k. - Herbert Tampere < Natalja Karro, 36 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kerä, kerä ketso,
Vala vaski langa!
Üle tii vaar'kohe,
Vaar'kost söödüle.
Söödü kir'ä kihosi,
Haina ladva lahõsi.
Peio ütel pedäjäst,
Kaasa ütel kadajast:
"Kodo, kodo, neio nuuri,
Ime kotoh koolõnõs,
Ese hinge hiidenes!"
Murõh, murõh imestä,
Murõh, murõh esestä.
Esi tunnõ toimtsit,
Esi lasõ labatsit,
Meelest mehikuatsit.

ERA II 85, 185 (18) < Rõuge khk. - Veera Dööring < Marie Linnamägi (1932) Sisestas Laes Vesik 2001
Sõit, sõit sõõrule,
Üle oja onule.
Läbi laane langule,
Tüki maad tädile.
Viis versta vennale.
Onu tuleb, oinas seljas.
Tädi tuleb, täiad põues,
Öde tuleb, õunad põues,
Lell tuleb, leivad seljas.

ERA II 56, 79 (1) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. < Urvaste khk., Vaabina v. - Herbert Tampere < Mari Taal, 80 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Seo mõisa põrgu mõisa,
Kuratite kooli mõisa.
Sinne hulli' opatõsõ,
Sinne noorõ' noomitõsõ,
Lahki lüväs hamõ linanõ,
Purus peenü pallapuul;
Siin aias iks enne haguda.
Hukka läts iks orja uni,
Vaesõlatsõ vaivauni.
Minge' muia mõisaelle,
Astkõ' muia alõvõllõ -
Vot kus peenül peetäse,
Vot kus peenül peetäse,
Vot kus kallõl kannõtas.

ERA II 56, 80/1 (2) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. < Urvaste khk., Vaabina v. - Herbert Tampere < Mari Taal, 80 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kos mu illus helükene,
Kos mu kummõ kurgukõnõ?
Kurjas ma panni umma kodo,
Vihatsõmbas ummi velli -
Kurjõmb oll viil peiu kodo,
Vihatsõmba' peiu velle'.
Lätsi küllä käümä,
Küsse küüste hobõsid,
Mehe vellelt veitsid.
Küdü külmästä kõnõli,
Mehe veli vihatsõlt.
Lätsi alla talli manu,
Hiidi ette ese hiiru,
Pannõlillõ velle paadi.
Karassõ imä jo akna ala:
"Tulõ' kodo, tütär nuuri,
Tuu väikü väikene!
Toogõ' tuuli jo murulõ,
Laotagõ' laudlina!
Kohe istus tütär nuuri (~kodotütär),
Kohe väikü väikene."
Anti süvvä, anti juvva,
Panti padjulõ magama.
Siid ala sirotõdi,
Kallõv pääle katõti.

ERA II 56, 81/2 (3) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. < Urvaste khk., Vaabina v. - Herbert Tampere < Mari Taal, 80 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Imä vei hällü haan´amaalõ,
Vei kiigu kesä pääle.
Pan´d iks käo kiigutama,
Lepälinnu liigutama.
Sääl sis kägu pallu kuksi,
Lepälind pallu laulis.
Võõrasimä võnnu kuri,
Võnnu kuri, katsku kavval,
Kit´t mu kavva kasuvat,
Imäkodon istuvat.
Nuu' kõo' kõvõra'
Nuu haava' viil alalõ,
Kon kõon kõigutõdi,
Kon haavan hällütedi,
Kuusõ' niidu kolga pääl,
Haava niidü hanna pääl.

ERA II 56, 82/3 (4) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. < Urvaste khk., Vaabina v. - Herbert Tampere < Mari Taal, 80 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Pulman leelotõdi:
Paekõ', parrõ', taakõ', tala',
Joba tulõ' suurõ' sööjä',
Suurõ' sööjä', suurõ' jooja',
Kiä sei iks inne hagu,
Inne hagu ahotävve,
Pääle päivä pätsi leibä.
Mine' kodo, kuri naanõ,
Mine' kodo, kusõ' kulpi,
Lasõ lastõ livvakulõ.
Säält anna sulasilõ,
Sulasilõ suula maitsa,
Kar´usillõ keelekastõt.
Johus orsi hõl´latuma,
Johus parsi paugatama -
Hukka lätt iks orja uni,
Vaesõlatsõ vaivauni.

ERA II 56, 85 (1) < Rõuge khk., Saaluse v., Soemõtsa t. - Herbert Tampere < Marta Luik, 80 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Ossa hullu noorimiisi,kaske, kaske
Tähitarka talopoissi,
Kui sa-s tunnõ toomõpuuda,
Es ka arva haavapuuda!
Lõiksi sa lepä lõhmussõsta,
Kuusõossa kuslapuusta.

ERA II 56, 85/6 (2) < Rõuge khk., Saaluse v., Soemõtsa t. - Herbert Tampere < Marta Luik, 80 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Kuulõ', kulla küläeidi,
miiri elleruu
Tulõ' üles hummogulta,
Mõista ärä minu uni,
Mis ma üüse unes näie!
Kuus oll meie kua lävel,
Sarapuu me sannalävel,
Tamm oll meie tarõ lävel.
"Kuslapuust kosja ju-umine,
Sarapuust saja sõidamine,
Tammõst tarõl tandsimine."

ERA II 56, 86 (3) < Rõuge khk., Saaluse v., Soemõtsa t. - Herbert Tampere < Marta Luik, 80 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Pulmakaasitus
Hellekene, vellekene, kaske, kaske
Kui sa saadõ neiu kodo,
Lääd sa mõrsja mõisalõ,
Säe kokko särgisiilu',
Kogu kokko sa kaska kolga'!
Neiu vallus vahtimaie,
Neiu kavval kaemaie:
"Kas om priski minu peiu,
Kas om kahar kaasa hobu?"

ERA II 56, 87 (4) < Rõuge khk., Saaluse v., Soemõtsa t. - Herbert Tampere < Marta Luik, 80 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Jummal om loonu lombakut,
Andunu meile hapuntlõnga,
Meie mõisa meisteris,
Keisri käsu käüjäs.

ERA II 56, 87 (5) < Rõuge khk., Saaluse v., Soemõtsa t. - Herbert Tampere < Marta Luik, 80 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Märdi küüdse' külmetäse', märti, santi,
Märdi varba' valutase'.
Märdi' omma' kavvõst tullu -
Üle su-u, läbi likõ,
Läbi pikä pilliru-u,
Läbi kallõ kastõhaina.
Märt iks kargas karaski-id,
Ot´s vorsti otsakõisi.
Hiidä-ks vällä illust raha,
Panõ' vällä papõri-id!
Siil om iilä härg tapõt,
Saba jäänü' saina pääle,
Hand jäänü' aia pääle.

ERA II 56, 88/9 (6) < Rõuge khk., Saaluse v., Soemõtsa t. - Herbert Tampere < Marta Luik, 80 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Hällülaul
Läämi' kohalt korgõlõ, hädee, hää kaikaa,
Tahi taivaste järele.
Korgõst ma näie kolmi mõtsa,
Taivast targa tammõmõtsa:
Üts olli kuiva kuusõmõtsa,
Tõnõ peenü pedäjämõtsa,
Kolmas kõrki kõomõtsa.
Miä oll kuiva kuusõmõtsa,
Tuu oll vannu meeste mõtsa;
Miä oll peenü pedäjämõtsa,
Tuu oll noorde poissa mõtsa;
Miä olli kõrki kõomõtsa,
Tuu oll noorde neiu mõtsa.
Ette ma panõ uvvõ põllõ,
Nigu uvvõ aidaussõ;
Rinda ma panõ suurõ sõlõ,
Nigu ku-u taivan;
Kaala panõ hõpõhelme',
Nigu tähe' taivan.

ERA II 56, 91 (1) < Rõuge khk., Saaluse v., Kandimäe t. < Kanepi khk., Erastvere v. - Herbert Tampere < Miina Morel, 79 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Lätsi ma lõukalõ magama,
Lutikidega lusti pidämä.
Lutik olli laisk, es lausu' sõnna,
Kirp olli kõr´k, es kõnõla.
Vana kask ma kaasakõnõ,
Vana särk mo sängükene.

ERA II 56, 91/2 (2) < Rõuge khk., Saaluse v., Kandimäe t. < Kanepi khk., Erastvere v. - Herbert Tampere < Miina Morel, 79 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Jätid maha marja suuru,
Põrmandulõ põlvõ koru.
Lätsi tarõ lävele -
Es olõ' tarrõ tõstijada,
Lätsi aida lävele -
Es olõ' aidast andijada.
Tulõ' üles, emäkene,
Mesimarja memmekene!
"Ei või' minnä', tüterinna,
Ei või' astu' armu andma.
Rist om pantu rinde pääle,
Kääbäs rassõ kässi pääle."
Tii ma mugla mollikulõ,
Lämmä lipõ livvakulõ,
Mant ma mõsõ maahaisu,
Suu veerest surmahaisu.

ERA II 56, 92/3 (3) < Rõuge khk., Saaluse v., Kandimäe t. < Kanepi khk., Erastvere v. - Herbert Tampere < Miina Morel, 79 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Mina lätsi uibu manu
Nii kui oma emä manu.
Uibust sattõ häelmid,
Mino silmist pisarid.
Imä kanti lävest vällä,
Arm astõ akõnist,
Imä viidi teede müüdä,
Arm läts teede harrõ müüdä;
Imä hauda pandõnõs,
Armu hauda lamõnõs.

ERA II 56, 121/2 (1) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. - Herbert Tampere < Juuli Peegli, 70 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Tulgu' teid tuhat tükkü, kaike, kanike,
Saagu' teid sada tükkü,
Tuhat saada ma tulpa vasta,
Sada saada saina vasta.
Mul om sõnnu sõglatäüs,
Pääle kibakoti (hobuse pääkott) täüs.
Ei ma hooli huidsaten,
Omma raha raisaten.
Tihistä ma tingelpunga,
Raputa ma rahakotti.
Tsiga, messä tsirised,
Rotimagu, rogised!
Soe' sullõ suppi kiitvä',
Padakonna' pata mõskva'.

ERA II 56, 122/3 (2) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. - Herbert Tampere < Juuli Peegli, 70 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Pulmalaul
Mõtli ma urust ubina tullev, kaske, kanike,
Päält mäe pähkle -
Tull iks urust vana orik,
Päält mäe märikahr.
Võt´t mu, noorõ neiukõsõ,
Vislapuudsõ vitsakõsõ.
Illus upin uibun -
Viil mi' neiu ilusap;
Verrev mari vislapuun -
Viil mi' neiu vereväp.
Võti iks niitjä niidü päält,
Au hainakaari päält.
Ei niidä' lill mi' niitü,
Ei aja' au mi' hainakaari.

ERA II 56, 123 (3) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. - Herbert Tampere < Juuli Peegli, 70 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Pulmalaul
Kost siil, siiä sait,
Kost sa[i] orrav tii otsõ?
Kae' märä märsikene,
Tsiapaha põõräkene!
Pää sul otsan pähnävõsu,
Jala' sul all ahuluvva',
Täi' sul haukva' habõnin,
Kunna' sul kruuksva' kukrun,
Hiire' sul piitskvä' persen.
Kammits om sul kaalarät´t,
Riivöörüs vüürätt,
Suust juusk sul suidsuhaisu,
Huulõkolgast kunnaläk´ä.

ERA II 56, 123/4 (4) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. - Herbert Tampere < Juuli Peegli, 70 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Pulmalaul
Meil omma' kulladsõ' kuakatusõ',
Hõbõhõdsõ' aiavärte,
Vasidsõ' värtetulba'.
Neiul om sada sarvilist,
Tuhat tutupääkeist,
Sulutäüs suuri tsiku,
Pahatäüs põrsiid.
Täku' tandsva' sadulan,
Lehmä' laulva' lepikun.
Viisit ärä noorõ neiu,
Jäid varsiga' vallalõ,
Kitse' kinni ajamada,
Suurõ' tsia' sulgõmada.
Ike', ike', emäkene,
Nuudsu', nuudsu', nukusilla,
Kis käsk kõrdsin kõnõlda',
Joogipaigan juttu tetä':
"Mul om pallo tütäride,
Pallo põllõpidäjide."
(edasi ei mäleta).

ERA II 56, 125/6 (5) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. - Herbert Tampere < Juuli Peegli, 70 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Pulmakaasitus
Pedäge' kinni peiuhobuse', kaske, kanike,
Laskõ' kaarikil kaia',
Kas om muru puist puhas,
Kas om muru lastõst lakõ,
Sis om neiu poisõst puhas,
Sis om neiu lastõst lakõ.
Ti' ka neiu, vana neiu,
Viige' vana värete taha,
Laskõ' kõiv kõtu pääle,
Kivi kindri soonõ pääle,
Haab hannaroodsu pääle.
Kasugu' sul nõgõsõ' nisade pääle,
Pojokõsõ' puusa pääle!
Rõibõ, mis sa rõõmustõlõd,
Napukubu nalla tiit.
Lähme pruudi kirstu kaema,
Kas om kirstun kiriviid,
Vai om vakan valgiid?
Tikõ sul kirstun, kivi kolisõsõ',
Kaasõ all kannukõsõ'.
Üts om kivi, tõnõ kinnas,
Üts om kand, tõnõ kaput.
Tuudi kuri kundsalda,
Tuudi sõkõ silmildä.

ERA II 56, 126 (6) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. - Herbert Tampere < Juuli Peegli, 70 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Öütsilaul
Oidu, oidu, ollõkõnõ,
Viidu, viidu, viinakõnõ.
Kunas mul olut üle jääs,
Kunas mul viina villäld saas?

ERA II 56, 126/7 (7) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. - Herbert Tampere < Juuli Peegli, 70 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Kihlusõ laul
Kis sääl kuusõn kuugunõs, ai-ralladi, rallara.
Kis sääl allõ pallõnõs?
Liisa kuusõn kuugunõs,
Jaani allõ pallõnõs:
"Tulõ' no-ks maha, Liisakõnõ,
Linda' maha, linnukõnõ!"
"Tii' no-ks üles tinatrepi,
Vala' üles vaskitrepi,
Tii' silda sibulist,
Puuli silda porgendist,
Sis ma, Liisa, maha lähä,
Linnukõnõ linnata,
Anna oma armukäe."

ERA II 56, 127/8 (8) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. - Herbert Tampere < Juuli Peegli, 70 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Märdi' omma' kaugõlt tullu'
Läbi suu supa-sapa,
Läbi pikä pilliruu.
Pilliruug sii pistis silmä,
Kastõhain sii lõigas kaala.
Märdil küüdse' külmetäse',
Märdil varba' valutasõ'.
Märdi' omma' kaugõlt tullu'.
Tõsta' no linki, Liisukõnõ,
Ava' no usta, Annõkõnõ,
Võta' pirdu parrõ päält,
Puhu' tuld tuhkhavvast,
Võta' võti varna otsast,
Aja' tii aida poolõ,
Käänä' tii keldre poolõ,
Lõika' lihalipsukõisi,
Kaksa' rasvaraasukõisi,
Tuu' linakurstikõisi,
Saada' villa peotäüt!
Märt ei taha tsialiha,
Ega kalgõ kanaliha -
Märt taht pehmet hanipraati,
Ja ka päidsü pääliha.
Puhu' no tuld tuhkhavvast,
Laskõ' märti lämmele!
Ega mi-i olõ nälläsandi',
Mi' olõmõ nallasandi'.

ERA II 56, 129 (10) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. - Herbert Tampere < Juuli Peegli, 70 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Tulõtekij,
Paamõskja,
Pikk Piitre,
Kullakaibja,
Soolamaitsja.

ERA II 56, 129 (11) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. - Herbert Tampere < Juuli Peegli, 70 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Hääle latsõlõ loeti:
Hää lats hällü,
Kaunis lats karjka!
Unu tuu upõ,
Lell tuu leibä,
Tädi tuu täie,
Tsõdsõ tuu sõira.

ERA II 56, 129/30 (12) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. - Herbert Tampere < Juuli Peegli, 70 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Kuku, kuku, kulla lats,
Laula sullõ laulukõist:
Varõs vaak varikun,
Pild perst pedäjän,
Muna' sattõ' mutta.
Külälatsõ', korjama:
Kubijalõ kotitäüs,
Maamehele matitäüs,
Kiltrile kipitäüs.

ERA II 56, 133 (32) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. - Herbert Tampere < Juuli Peegli, 70 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kuulõ', kulla härräkene,
Mõista', meeli provvakõnõ,
Tulõ' vällä tooli pääle,
Saista' saali veere pääle
Kaema, katsuma,
Kuis ti' valda vaevatas,
Teopoissõ piinatas.
Kurat om teil kubjas pantu,
Varas vallavanõmbas.
Sii pand valla vardalõ,
Teopoisi' tilbalõ.

ERA II 56, 138/9 (44) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. - Herbert Tampere < Juuli Peegli, 70 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Pulma rahakorjamise laul
Mõrsja isa, jakujaa.
Eilä sa Riiast tulli,
Toona pässi Pärnast.
Mõrsja isa, jakujaa.
Tuu' siiä' tuhat ruublit,
Mõrsja isa jne.
Saada' siiä' sada ruublit!
Mõrsja isa jne.
(Nii edasi mõrsjavellele, peigmehe isale ja vellele. Kui antud raha oli vähene, lauldi:)
Mis sa pillut pinipoigõ,
Mis sa kakut kassipoigõ!
Tuu' siiä' tuhandiid,
Saada siiä' sadandiid!
Ku sa pillut kopikiid -
Neid ma pillu pingi ala,
Neid ma lasõ lavva ala.
Seo om sandi sannaraha,
Käpämoori käeraha.

ERA II 121, 507 < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Mari Raudsepp, 66 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Kuidas vanasti lastele tähti õpetati
"a" alt vallalõ,
"b"ii pikä hammaga,
"t"iil oll rist pääl,
"e" oll nigu tulis,
"k"ii nigu võtme kiil,
"h"iil hand takah,
"i"il pää otsah,
"j"õõl jalg peräh,
"l"ii olle lipuga,
"m"ii kolmõ tulbaga,
"n"ii katõ tulbaga,
"o" otsast lõigat,
"r"iil kotikõnõ säläh',
"s"ii nigu saiakringli,
"ä" alt vallalõ ja pää otsah,
"õ" otsast lõigat ja pää pääl.

ERA II 115, 631/2 (12) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Kolepi k. - Ludvig Raudsepp < Mari Tinnus (1935) Sisestas Laes Vesik 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Laul
Väike olli, es ma näe,
Kui mul kooli esä, emä.
Karjan käise, lõusen ma,
Kos oll emä matõtu:
Valge liiva mäe sisse
Suure halja turba ala.
Emäkene, tõsta pääd.
Mina tõsta turbakõst.
"Rist um rassõ rindu pääl,
Kääbas rassõ kässi pääl."
Ma sul kaiba, oma emä,
Mis mul tegi võõrasemä.
Võõrasemä minno ai
Uibu ala vitsu otsma.
Mina lätsi uibo mano
Nigu ona emä mano.
Uibost sattõ häelmid (õied).
Mino silmist pisaraid.
Mino silmapisara
Sattõ hõppõ (hõbe)kaarikahe.
Emmä viidi tiitpiteh,
Arm tiiviirt piteh.
Emma viidi kerikohe,
Arm astõ altarihe.
Emal hauda kaiveti,
Arm ümber karõli.
Emmä hauta panti,
Arm ala lamõsi.

RKM II 12, 511/3 (1) < Rõuge khk., Rõuge v. - Grigori Kaljuvee < Marie Ivanson, 66 a. (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Väikene olli, es ma näe,
kui mul kuuli imä, esä.
Karjan käve, leüdse ma
kohe matõt uma imä:
suurõ liivamäe sisse,
suure hal'la turba alla.
"Imäkene, tõsta pääd,
ma sul tõsta turbakõst!"
"Rist om rassõ rindu pääl,
kääbäs rassõ kässi pääl.
Rist ei lasõ ringuta,
kääbäs kässi küünütä."
"Ma sul' kaiba, umaimä,
Mis mul' tekse võõrasimä:
võõrasimä minnu pess
viis kõrd päävän vitsuga.
Võõrasimä minnu ai
uibuaida vitsu otsma.
Mina lätsi uibu ala',
nii kui uma imä manu'.
Uibust sattõ häiermit,
minu silmist pisarit.
Kõik neo' silmä pisara'
sattõ hõpõ karikahe."
Imä viidi ussõst vällä,
arm astõ aknast vällä.
Immä viidi tiid piten,
arm ast' tii viirt piten.
Imä viidi kerikuhe,
arm astõ altarihe.
Ima hauda kaivõti,
arm ümbre karõli.
Imä hauda kannõti,
arm ala' lamõsi.
Sääl mind vesi veeretänü
ja ma suurõs kasunu.
Irvilehm mind imetänü,
uma valgõ piimäga.

RKM II 12, 519 (3) < Rõuge khk., Rõuge v. - Grigori Kaljuvee < Marie Ivanson, 66 a. (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tütärlatsõl kuldne elu
eläp ilma murrõta.'
"Oh ma vaene, kuis ma lätsi
joodikulõ mehele.
Joodikul saap nälgä nätä,
ei saa inäp tagasi.
Lähäp kõrtsi, juup ind* purju,
kiusap, lärmäp tõistõga.
Kui ta kõrtsist koju tulõp,
pessäp minnu päälegi.
Oh, mu esä, oh, mu imä
mis tii' minnu kasvati.
Paremb võinu' jõkkõ heitä,
või ka jõe kaldale!"
*ind - innäst

RKM II 12, 521 (1) < Rõuge khk., Rõuge v. - Grigori Kaljuvee < Eduard Rood, 66 a. (1946) Sisestas Salle Kajak 2002
Kui mõisan kohut mõistõti,
sõs nagu tsiku tapõti.
Kui kätte tulli liisuaeg,
sõs suur mul' saisõ lõikus iin.
Sõs rikka massi' rahaga,
kuid vaesõ' pidit marssima.
Virivumpsassa, virivumpsassa
ai, ai, ai, ai,
kuid vaesõ' pidit marssima.

RKM II 49, 238 (29) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Lugemisi, milles kõik sõnad algavasd sama tähega
Riibu raudrihäga rattarüüpest raudraha.

RKM II 49, 238 (30) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Lugemisi, milles kõik sõnad algavasd sama tähega
Poisid panid paadile purjed peale, purjetades Piritale pritsimeeste pidule.

RKM II 49, 238/9 (32) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mängude alguse kindlaks määramine.
Mängu algajat või lugejaks jääjat määratakse kindlaks järgmiste sõnadega:
Tita jõi tassist kohvi,
vaatas taha,
kukkus maha, - poks.

RKM II 49, 239 (33) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mängude alguse kindlaks määramine
Siga sõitis kahvel seljas,
sõitis läbi Inglismaa.
Inglismaa oli lukku pandud,
luku võti sisse murtud.
Üks, kaks, kolm,
sina oled sellest süüst prii."

RKM II 49, 239 (34) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mängude alguse kindlaks määramine
Udina-adina, sutka samm,
vispera veina, kuku reina,
tiits-taats, tibula taats,
krõshka.

RKM II 49, 239 (35) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mängude alguse kindlaks määramine
Entel-tentel, trika trei,
keisi kintral, komma rei.
Keiser-noot, keiser-proot,
Tsiiru-viiru, toobis toot.

RKM II 49, 239 (36) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mängude alguse kindlaks määramine
Pimm-pamm padi-uulits,
nummõr null nulga pääl.
Persile sisseminek,
käpile vällätulõk.

RKM II 49, 241 (47) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mängude alguse kindlaks määramine
Auto "Taks" number kaks
sõitis vastu posti plaks.
Autos istus vana paks,
määras mulle krooni kaks.
A, b, c, mängust välja läheb see.

RKM II 49, 241 (48) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mängude alguse kindlaks määramine
Reinuvader rebane,
tuli mulle kosjasse,
mis ma talle süüa andsin:
kureluid, konnapäid,
vana varsa sääreluid.

RKM II 49, 241 (49) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mängude alguse kindlaks määramine
Eene-teene, tipõ-täpõ,
vespadi veina, kuku renna,
märdi ipsi daamõ kull.

RKM II 49, 242 (50) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mängude alguse kindlaks määramine
Entel-tentel, tõivere mentel,
tissõ-tassõ vankõr vussis,
tsükkõr kööni daamõ loos.

RKM II 49, 242 (51) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mängude alguse kindlaks määramine
Eene-teene, tipõ-tapõ,
märtsi ipsi kipsi kull.

RKM II 49, 242 (52) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Last hällitades lauldakse:
Tule, tule, unekene,
tule, uni, uksest sisse,
astu, uni, aknast sisse,
kuku lapse kulmu peale,
sihi lapse silma peale,
lange lapse lau peale,
asuta aseme peale
vao lapse voodi peale.

RKM II 49, 242 (53) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Ado Tamm, 83 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Last hällitades lauldakse:
Tibukene, terakene mäe peal,
punane tutikene pea peal,
ise tema laulis
kiiga-liiga,
tule minu tuppa tantsimaie.

RKM II 49, 245 (58) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Olga Tamm, 58 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kits läks kiideldes mäele,
hunt läks hoobeldes järele.
"Tule mulle, kitsekene!
Teen sul uued ummiskingad,
peale sean siidirihmad,
alla apsatid punased."
Lind aga laulis lepikussa:
"Ära usu hundi juttu.
Hundil on need hullud jutud,
karul kõned kavalad.
Oma nahk on ummiskingad
sooled peal on siidirihmad.
Vere alla apsatimed."

RKM II 49, 246 (59) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Olga Tamm, 58 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Hiir hüppas, kass kargas,
vana karu lõi trummi!
Kirp aknast välja,
valge hobuse selga
ja siis tuhatnelja.

RKM II 49, 252 (90) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Olga Tamm, 58 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mängu algaja kindlaksmääramine:
Einst, veinst, trei,
esä mullõ lei
et ma pallö putro sei.

RKM II 49, 223/4 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Rahvalaul
Väikene olli, es ma' näe',
kos mul kuuli esä, imä.
Karäh käve löudse ma',
kos oll imä matõt.
Valgõ liivamäe sisse,
suurõ halja turba ala.
Imäkõnõ, tõsta pääd,
ma' tõsta turbakõst.
"Imäkõnõ, tulõ üles,
astu üles aast-ajas."
"Ei või tõusta, tütrekõnõ,
ei või astu aast-ajas.
Rst um raskõ rõndo pääl,
kääbäs raskõ kässi pääl."
"Ma' sul kaiba uma imä,
mis mul tege võõrasimä.
Võõrasimä minno pesse'
viis kõrd pääväh vitsoga.
Siis ma' lätsi uibu mano,
niikui uma imä mano.
Uibust sattõ häiermit',
mino silmist pisarit.
Mino silmä pisara',
sättõ hõppõ kaarikahe.
Immä viidi lävest vällä,
arm astõ aknast vällä.
Immä viidi tiid piteh,
imäle hauda kaivõti,
arm ümber karõli.
Imä hauda panti,
arm ala lamõsi."

RKM II 49, 231 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kikkakõnõ, kikkakõnõ,
kullanõ haräkõnõ,
sina nii kõvastõ kiret,
äratad virgastõ peret.

RKM II 49, 231 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Susi karjas,
peni harjas,
tõstkem tälle nuia näutmä,
timä kurja ello võtma.

RKM II 62, 122 (4) < Rõuge khk., Lõvaski t. - Elmar Päss < Alide Raudsepp, 56 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kaasikõ laulu'
Kitulaul
Mul om minni meeleline, kaske-kaske*
Pojanaane naaruline, kaske-kaske.
(sõnu edasi ei mäleta).
Koor laulab vahesõnu, kuna eeslaulja laulab laulusõnu.
* - Pidi olema "karske-kange!"

RKM II 62, 123 (5) < Rõuge khk., Lõvaski t. - Elmar Päss < Alide Raudsepp, 56 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Öitsi-laul
:,: Olli minä väike* mehekene
Põlvepiku poisike** :,:
I Vaat-luuli, vaat luuli,
põlvepiku poisike.
II Juuli valleraa,
Juuli valleraa,
Ai juuli vallerii
Ai raa***.
:,: Öösel pessi mõisa rehte,
Päeväl tele tükütüö :,:
Esi heitsi magama,
päitse panni pää alla,
duitse panni suu alla.
Varas miis tulli varikust,
kuri miis tul'l' kuusikust,
varast mino tillo täko,
rohelise ruunakese.
* - Kordamisel laulis: väikene.
** - Kordamisel laulis: poisikene.
*** - Iga värsipaar korrati. Laulis nii uuema II, kui vanema I refrääniga iga värsipaari lõpul.

RKM II 62, 125/6 (7) < Rõuge khk., Lõvaski t. - Elmar Päss < Alide Raudsepp, 56 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Pulma laul
"Isa, ema,
oh vaatke* sedä poissi,
sedä poissi,
sedä tahaks ma,
sedä tahaks ma
omaks meheks saada,
sest et tä nii väega illos om!"
"Mu tütär,
mu tütär,
lase poisil joosta,
poisil joosta.
Muidu rikud sa,
muidu rikud sa
oma esimese** eluõnne ärä,
sest poisi arm om hullem kui surm!"
:,: "Sina sured minu laps,
kui poisil annad suud! :,:
:,: "Kas ema ärä suri,
kui isal andis suud?" :,:
* - algul laulis: oh vaata.
** - algul laulis: oma igävese eluõnne.

RKM II 62, 129/30 (1) < Rõuge khk., Soemõtsa k. - Elmar Päss < Liisa Haga, 80 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Märdilaul
Märdi omma kavvõst tullu, Märti, santi!
Üle vii kavvest tullu, Märti, santi!
Üle suu sumba, samba, Märti, santi!
Märdi emä ja esä ruigase süvvä, latsil om nälg, muidu koolese ärä. Märdisantidele anti kesvi, herneid (kuivatatud), raha. Vili müüdi ärä ja tuu iist osteti viina. Märdipäev ol'l' 10. novembril.

RKM II 62, 130 (2) < Rõuge khk., Soemõtsa k. - Elmar Päss < Liisa Haga, 80 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kadrilaul
Katri omma kavvõst tullu
katri, santi!
Kadrisandi imä om vaene läsk, ei jõvva esi latsi üleval pitäh!
Kadris käidi kats nädälit hiljem.

RKM II 62, 131/2 (4) < Rõuge khk., Soemõtsa k. - Elmar Päss < Liisa Haga, 80 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ehi veli
:,: Ehi veli, opi veli kaske, kaske! :,:
Ehi veli esardassa, kaske, kaske jne.*
Päädi saaja päälikussa! " "
Kui sa saad siis neiu kodu,
Saad sa mõrsja mõisa ette.
Neiu kavval kaemaie,
Neiu vali vahtimaie.
Neiu kaie kassi mulgust,
Pilgut silmi piida mulgust.
* - Refrään: kaske, kaske kordub iga värsirea lõpul.

RKM II 62, 134/5 (4) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa k. - Elmar Päss < Mari Palk, 74 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Märdilaul
Märti-santi!
Märdi' omma kavvest tullu, märti, santi
Läbi suu sumba-samba, , märti, santi!
Läbi pikä pilliruu, märti, santi!
Pilliruug ol'l' põlvini, , märti, santi!
Ja kastehain ol'l' kaalani.
Laske sisse sandikese...
Märdil küidse külmetese,
Märdil varba valuese.

RKM II 62, 215 (1) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Riste t. - Elmar Päss < Vilhelmine Parba, 78 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Märdilaul
Laske sisse tulla, kaske, kaske, kanke!
Märdi omma kaugelt tullu, Märti, santi!*
Läbi suu, läbi laane,
läbi pikä pilliruu.
Pilliruug sii pistis silmä,
kastehain, sii lõigas ka'ala.
Astu tütär aida manu,
lõika no liha lipsokõist,
kaksa kaara karaskit.
* - Refrään "Märti, santi!" kordub iga värsirea järele.

RKM II 62, 217/8 (4) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Riste t. - Elmar Päss < Vilhelmine Parba, 78 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sõjalaul
(Katkend).
Sääl tull poig sõast kodu...
kaske, kanke!*
Ei ma sinno tunnõ'de
Sääl läts poiga aida manu.
Esä es tunnõ oma poiga.
Sääl läts poiga koa poolõ.
Emä es tunnõ omma poiga...
Veli küsse sõsarilda:
"Kost sa minno tunnõde?" -
- "Ma tunnõ sinno omist hammist,
Karjan kootust kaputist."
* vahelaul kordub iga värsi järele.

RKM II 62, 220/1 (8) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Riste t. - Elmar Päss < Vilhelmine Parba, 78 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kadrisandi laul
Laske kadri sisse tulla, kadri, kadri!
Kadri omma kavvõst tullu , kadri, kadri!
Läbi suu, läbi laane, kadri, kadri!
Läbi pikä pilliruu, kadri, kadri!
Läbi kale kastehaina, kadri, kadri!
Pillruug see pistis silmä, kadri, kadri!
Kastehain see lõigas kaala, kadri, kadri!
Peretütär eidekene,
Astu alla aida poolõ,
Lõika no liha lipsokõist,
Kaksa kaara karaskit.
Märkus märdisantide kohta: Märdi jala mähiti palajaga ümber. Sis palleldi peretütärt.Öeldi: "Jala' omma paistes. Anna', midä jalga panna!"

RKM II 62, 241/2 (1) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Tatjana Toomemets, 60 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kar'a laul
Süü-õks kulla kar'akõnõ*,
maitsa melimar'akõnõ'.
Kari õks süü kaldõh,
Esi mängi' mäe pääl.
Vihm tull Vinnemaalt,
Saar' tull Saarõmaalt.
Kara elo om kura elo,
vitsa elo om vilets elo.
Käe külmäs künnärpään,
jala haltas jakust saan.
* - Kordamisel: "karakõõn" ja "marakõõn".

RKM II 62, 242 (2) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Tatjana Toomemets, 60 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Hällü sõna'.
Puhka, puhka, poisikene,
Jää tuttu, latsõkõnõ!
Hunt aia taga:
Tere, tibu labujalg!
Kas koir kotoh om?
Uno uut aia takah.
Käse süä kärtsäkut,
lääde siiä lälläkut.

RKM II 62, 242 (3) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Tatjana Toomemets, 60 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Piiri-pääri, pääsukene
Piiri-pääri, pääsukene,
liiri-lõõri, lõokene,
kuku, kulla käokene,
laula, laula, linnukene.

RKM II 62, 247/8 (7) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Tatjana Toomemets, 60 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ma lätsi läbi Irboska
1. :,: Ma lätsi läbi Irboska
kats puul virsta edesi :,:
2. :,: Sääl vasta tull mul illos poiss,
kel kaalan hõppõ kell :,:
3. :,: Kui timä minno mudzahti,
ma-as lausu sõnnagi :,:
4. :,: Ja tütär tahtsõ mehele
ja rehega rehele :,:
5. :,: Kas sepäle või sellile
või armsale juudilõ :,:
6. :,: Poiss taskust võtse pudeli
ja andse rüübätä :,:
7. :,: Kui esä rüübäs pudelist,
sis imä limpsas kiilt :,:
8. :,: Ai kõdi-kõdi-kõdi-kõdi kõnnai-ja
ai kõnnai-kõnnai-jaa! :,:

RKM II 62, 249 (8) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Tatjana Toomemets, 60 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Märdilaul
Laske sisse märdi sandi, Märti!
Märdi omma kavvõst tullu, Märti!
Üle soo sumpa-sampa, Märti!
Üle vii vimpa-vampa, Märti!
Pilliroog see pistis silmä, Märti!
Kastehain, see lõikas kaala. Märti!
Märdil varba valutasõ, Märti!
Sõrmõ otsa külmetäse. Märti!
Tõuse üles pereesä, Märti!
Tõuse üles pereemä, Märti!
Võta võti varna otsast, Märti!
Astu alla aida poolõ. Märti!
Märt ei taha lambaliha, Märti!
Märdile too sealiha. Märti!
Olõ terve pere esä! Märti!
Tuhat aastat pere emäl! Märti!

RKM II 62, 250 (9) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Tatjana Toomemets, 60 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kadrilaul
Laskõ sisse kadrisandi!
Kadrikoo! Kadrikoo!
Kadri omma kavvõst tullu.
Kadrikoo! Kadrikoo!
Läbi soo sipa-sopa.
Kadrikoo! Kadrikoo!
Läbi vii vipa-vapa.
Kadrikoo! Kadrikoo!

RKM II 62, 254 (12) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Tatjana Toomemets, 60 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Lihaheite hällülaul
(Mäe hääl)
:,: Tulõ-õks* hällmä hällü pääle :,:
:,: Tulõ-õks laulma lavva pääle :,:
:,: Suust õks tõie suurõ kuusõ :,:
:,: Laanest ladvolta pedäje :,:
:,: Olõ õks hält hädäline :,:
:,: Olõ õks vitsa vihalise :,:
:,: Hällü õks kulla hällükene :,:
:,: Taivast näü uma tarõ :,:
:,: Kõrgõst näe uma kodo :,:
:,: Olõ õks nõgõl nõdõrmust :,:
:,: Olõ õks olg olihirrest** :,:
:,: Tulkõ hällmä hällü pääle :,:
:,: Laulma hällü lavva pääle :,:
* - Tulkõ-ks
** - algul: olõhirrest

RKM II 62, 317/8 (1) < Rõuge khk. - Elmar Päss < Alma Pettäi, 55 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Saajapeo
Nooriku rahvas oll "salakuulaja rahvas". Tuu ratsut ette ja and teedä, et vakk (vakarahvas) tule.
Vanaaolitsi pulmi peeti kolm päivä. Edimene pulmapäev peeti pruudi puul, tõne ja kolmas päev oll peigmehe puul.
Mõõt rükki, kints liha ja raha pandi kokku, ja tuu iist tetti pulma'.
Tanu pähepandmise man lauldi:
Kas om mini meeleline,
pojanaane naaruline?
Kas om tukõv tuurile (toobrile),
kas om paras pangele?
Kas om apart* tsõdse ase,
apart tsõtse sängu ase?
* - apart = avar.

RKM II 62, 322/3 (8) < Rõuge khk. - Elmar Päss < Alma Pettäi, 55 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Märdilaul
Laske sisse märdi tulla, Märti, Märti!
Laske märdi lämmäle! Märti, Märti!
Märdi küitse külmetäse, Märti, Märti!
Märdi varba valutase, Märti, Märti!
Märt om tulnud kaugelta, Märti, Märti!
Kaugelt suure perrega, Märti, Märti!
Märt toob sulle kosjaõnne, Märti, Märti!
Sihib sulgu tsia õnne, Märti, Märti!
Laseb lauta lamba õnne! Märti, Märti!

RKM II 62, 323 (10) < Rõuge khk. - Elmar Päss < Alma Pettäi, 55 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Hällütamise laul
Ää, ää, tsuu, tsuh!
Maka, maka, marjakene,
Uinu unnõ ullikene!

RKM II 62, 324 (11) < Rõuge khk. - Elmar Päss < Alma Pettäi, 55 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Lastelaul
Emä viis hälli heinämaale*,
kandis kiigu kesä pääle,
pandis käo kiigutama,
suvilinnu liigutama.
Sääl sis kägo pallo kuukus,
suvilindu liiald laulis.
Minu meelta mõtlemaie,
mõtlemaie, võitlemaie.
* - Iga värsireale järgneb refrään:
Alleaa, allelaa!

RKM II 62, 327/8 (1) < Rõuge khk., Nogu k. - Elmar Päss < Hermiine Rebane, 66 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Märdisandi laul
Laske sise märdisanti, Märti!
Märdi omma kavvest tulnu, Märti!
Üle soo sumba-samba, Märti!
Tõuse üles perenaine, Märti!
Võta võti vaja otsast. Märti!
Märt ei taha lambaliha, Märti!
Märt taht ainult sealiha! Märti!
Laske sisse märdisanti, Märti!
Märdil varba valutava'! Märti!
Märkus: ei ole enam meeles!

RKM II 62, 328 (2) < Rõuge khk., Nogu k. - Elmar Päss < Hermiine Rebane, 66 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kadrilaul
Laske sisse kadrisanti, Katri!
Katri omma kavvest tullu, Katri!
Märkus laulja poolt: kadrilaulus on samad sõnad, aga 'märdi' asemel on sõna 'kadri'.

RKM II 62, 361/2 (7) < Rõuge khk., Hudsali k. - Elmar Päss < Roosi Hudsal, 72 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Märdisandi laul
Laske sisse märdisandi, Märti, santi!
Märdi oma kavvõst tullu, Märti, santi!
Võta pindu pingi küljest, Märti, santi!
Võta tuli tuhkahavvast, Märti, santi!
Lõika lihalipsokõisi! Märti, santi!
Ei ma taha lambaliha, Märti, santi!
Oinas lammast nuusutanu! Märti, santi!
Ma ei taha pulli puusaliha. Märti, santi!
Pillimiis pidi mängmä vahetpidämädä, kui raha paluti. Pererahvale tänuks sooviti: pallo põrssid, lamba poige.
Kui midägi es anda, sis:
Sõnumise'
Saagu sullõ savidse latse',
Tulgu sullõ talvidse põrsa,
Saagu sullõ suvidse latse'!

RKM II 62, 362/3 (8) < Rõuge khk., Hudsali k. - Elmar Päss < Roosi Hudsal, 72 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Latsõhältämise laul.
Kiika, kiika kerigu poole,
Jala iih, pää perän,
Käe risti rindu pääl.
Engli sinno keigutava,
Silmi sul kinni paneva.

RKM II 62, 373 (1) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. - Elmar Päss < Loori Vissel, 22 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Märdilaul
Akna all lauldi:
Laske sisse märdisandi, Märti!
Märdi küitse külmetäse, Märti!
Märdi omma kavvõst tullu, Märti!

RKM II 62, 373/4 (1) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. - Elmar Päss < Juuli Palm, 74 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Märdilaul
Laske sisse märdisandi, Märti! santi!
Märdi küitse külmetäse, Märti! santi!
Märdi varba valutase. Märti! santi!
Ega me olõ näla sandi, Märti! santi!
Meie oleme nal'a-sandi! Märti! santi!
Märdi omma kavvõst tullu, Märti! santi!
Kus om suured lukud, Märti! santi!
Suured lukud ja raudsed uksed! Märti! santi!
Märtidel oll märdiesä ja -latsõ'. Märdisandi pallesiva raha.

RKM II 62, 380 (3) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Pihkva kuber. - Elmar Päss < Elfriede Vissel, s. 1907 (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Latse hällütamine
Ää-äh! Tsuu-tsuh!
Lats läts kalmu karjata,
lats lätt liiva lehmältä.
Maka-maka, marjakene!
Ää-äh! Tsuu-tsuh!

RKM II 62, 385/6 (3) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. - Elmar Päss < Juuli Palm, 74 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ringmängulaul
Sõudkem käed, sõudkem jalad,
sinnä, tolle saare pääle,
kos om sant sauna leidnud,
vaene mees om varju teinud.
Rahe oli seinad ragonu,
päiv om paari pääle pannu,
kuu om katnu katuse,
udu om ukse ette tennu,
ago oli akna ette pannu!
Vesi om palgid veeritanud,
sadu om seinad sammeldanu.
Lauliku märkus: laul on kuuldud tantsupeol umbes 60 aastat tagasi. Ringmängu mängiti vanasti siin mitmet moodi. Siin käesoleva ringmängu puhul "ringmängu otsad" olid lahti, joosti üksteise vahelt läbi.*
*-Laulik soovitab ringmängu tegemist järele pärida Upe Kaarli s.o Ossepi Kaarli käest Jänespalu külast Nursis.

RKM II 62, 400 (6) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Liisa Tamm, 70 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Peigmehe sõimulaul
(Võistluslaul)
Mõtsast tulli vana orik, kaske! kaske!
pet't' mii neiu pedästikku, kaske! kaske!
hauk* mii neiu haavistikku, kaske! kaske!
hul'l täkk tänitäse tätrin! kaske! kaske!
Hiire haukva hiussiin! kaske! kaske!
Kunna kruuksva kukrun! kaske! kaske!
Täi tänitäse tätrin! kaske! kaske!
* - Hauk - ahvatles

RKM II 62, 400 (7) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Liisa Tamm, 70 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Pruudi sõimamine
(Võidulaul)
Es ta viisi vett tuvva, kaske, kaske!
kussi kulpi, mõssi luitsit. kaske, kaske!
Kas om muru lastest puhas, kaske, kaske!
sis om neiu latsist puhas! kaske, kaske!

RKM II 62, 410 (11) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Liisa Tamm, 70 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Märdilaul
Märti, santi!
Laske sisse märdisandi, Märti, santi!
märdi omma kavvest tullu, Märti, santi!
läbi pikä pilliruu, Märti, santi!
läbi suurõ kastehaina. Märti, santi!
Kastehain mul lõigas kaala, Märti, santi!
pilliruug mul pisti silmä. Märti, santi!
Liiguda linki Liisukene, Märti, santi!
ava usse Annekene. Märti, santi!
Puhu tuul tuhkhavvast, Märti, santi!
võta pirdu pingi küllest, Märti, santi!
puhu tuld tuhkhavvast. Märti, santi!
Märdil küitse külmetäse, Märti, santi!*
märdi varba valutase, Märti, santi!
märt tahab tallakeisi, Märti, santi!
tahab talla villakeisi! Märti, santi!
* - Hiljem muudab lauluviisi, vt. N. 163 lõpuosa.
Õnne viskamine
Märt viskas sisse villä õnne, Märti, santi!
märt kaldas sisse karja õnne! Märti, santi!
Kui märdisantidele talust midagi ei antud, siis sajatati:
Sõimusõna
Susi sitku su latse pudrupotti!
Märkus: Mõnikord saiva linaluu' kaivu aetu!

RKM II 62, 411/2 (12) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Liisa Tamm, 70 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kadrilaul
Kadrina! Kadrina!
Laske sisse Katre sante, Kadrina! Kadrina!
kadri taht tallakeisi, Kadrina! Kadrina!
taht talla villakeisi! Kadrina! Kadrina!
Laske sisse kadrikeisi! Kadrina! Kadrina!
Kadri oma kavvest tullu, Kadrina! Kadrina!
läbi suu sipa-sapa, Kadrina! Kadrina!
läbi vii vipa-vapa, Kadrina! Kadrina!
läbi pikä pilliruu, Kadrina! Kadrina!
läbi suure kastehaina. Kadrina! Kadrina!

RKM II 62, 425/6 (1) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Maali Sikk, 79 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Pilkelaul pulmades peigmehe kohta
Sant, mis sa saaju piad, kaske, kaske!
Tsianahk naist võtad! kaske, kaske!
Kae, määne märsikene, kaske, kaske!
Tsiapaha pöörakene kaske, kaske!
Varast mi virga viituuja, kaske, kaske!
Rutulitse ruvva kiitja. kaske, kaske!
Mõtli päivä tõusevat, kaske, kaske!
Noo' olliva* anuma' aia otsan kaske, kaske!
Aie tii tiigi poole, kaske, kaske!
Aie jäle aida poole. kaske, kaske!
Vana pettäi peiupoiss, kaske, kaske!
Vana kuusk kosjapoiss kaske, kaske!
Aie külärauduge habenit, kaske, kaske!
Ärä kulut küläravva! kaske, kaske!
* - Kordamisel laulis: Noo' olli anuma' aia otsan, kaske! kaske!

RKM II 62, 426/7 (2) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Maali Sikk, 79 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tiiu laul.
Tiiu talu tütrekene, kaske! Kaske!
sukavarda veeretäjä, kaske, kaske!
Leemekulbi liigutaja! kaske, kaske!
Kohe kassi kusese, kaske, kaske!
sinnä kapsa kasuse, kaske, kaske!

RKM II 62, 428/9 (5) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Maali Sikk, 79 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Orja laul
Tere no Herstu herräkene,
kuldne krooni provvakene!
Tule no vällä tooli pääle,
saista saali veere pääle!
Kurat iks ol'l kubijas,
varas valla valitsaja!*
Lei iks keppi kivvi vasta,
lei iks keppi nulka vasta!**
Oh meid vaeseid vaevatas,
peenükeisi piinatas!
Laske vaeseid vallale,
kotikandjit kodu poole.
Nüid om mõisah aidad tühä,
säält küll reisib rotireis.
Nüid om tüdrik poisi oma,
paron pühi pikä nõna!
Keä pand valla vardaje,
teopoisid tiil põlema!
* - Peaks olema: valitseja.
** - Kordamisel laulis selle rea järele: Kurat iks ol'l kubijas, varas valla valitseja!

RKM II 62, 430/1 (6) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Maali Sikk, 79 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Märdilaul
(Ussetagune laul)
Märti, santi!
Laske märdi sisse tulla, Märti, santi!
märdi küitse külmeti'i, Märti, santi!
märdi varba valutase. Märti, santi!
märdi omma kavvõst tullu, Märti, santi!
läbi kalgi kastehaina, Märti, santi!
läbi pikä pilliruu!* Märti, santi!
Kastehain, sii kaksas kaala, Märti, santi!
pilliruug sii pistis silmä! Märti, santi!
Märdi küitse külmetäse, Märti, santi!
märdi varba valutase! Märti, santi!
Laske sisse sandikese! Märti, santi!
Laske no sisse, perenaine! Märti, santi!
Märt ei taha lambaliha, Märti, santi!
märt taht pehmet põrsaliha! Märti, santi!
tule no väl'lä perenaane, Märti, santi!
Santi, Märti!
Lehm tõi tillu tiäkkukese, Märti, santi!
lammas laudan munne luu! Märti, santi!
Lase no sisse sandikese! Märti, santi!
* - pilliroo
Märkus: Märdisantidele kingiti talu poolt leiba ja muid andeid.

RKM II 62, 432/3 (8) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Maali Sikk, 79 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vaeselatse laul
:,: Kui ma väiksen karjan käve,
löüse, kos mul magas esä-imä :,:
Valge liivamäe otsan,
ilusa halja turba all.
Sääl ma kaibsi omal emäl,
mis mul tegi võõrasemä.
Võõrasemä minno pessi
viis kõrd päiväl vitsoga!
Võõrasemä minno saatis
Uibo. mano vitso lõikma
Sääl ma litsi uibut ligi,
Nigu omma emmä ligi!
Uibust pudusi valuse häelmä,
nu olliva minu silmävesi.
Nõsta pääd emäkene,
minä nõsta tulbakeist!
Rist om rasse rindu pääl,
kääbäs kõva kässi pääl.
Rist ei lase ringuta,
kääbäs kässi küünütä.

RKM II 62, 462/3 (1) < Rõuge khk., Järvepalu k. - Elmar Päss < Helmi Lehiste, 46 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kadrilaul
Laske sisse kadrisandi, Ka'atri
kadri omma kavvõst tullu, Ka'atri
läbi suu supa-sapa, Ka'atri
läbi vii vipa-vapa, Ka'atri
läbi pikä pilliruu, Ka'atri
läbi kale kasteheinä! Ka'atri
Pilliruug sii pistis silmä, Ka'atri
kastehein, sii lõikas kaala! Ka'atri
Perenaine naisukene, Ka'atri
võta võti vaja otsast, Ka'atri
astu alla aida poole, Ka'atri
too säält meile lambaliha, Ka'atri
katre ei taha tsialiha! Ka'atri *
* Värsipaari: "Pilliruug, sii pistis silmä,
kastehein, sii lõikas kaala!" meenutas teistkordsel laulmisel.
Kadri omma naisterahva, märdi omma meesterahva vai mõnikõrd ka naisterahva meesterahva rõivah. Märdisandi lauluviis ja sõnad om samad.

RKM II 62, 470 (2) < Rõuge khk., Järvepalu k. - Elmar Päss < Anna Sisask, 72 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Laulik ütleb enda sotsiaalse päritolu järgmiste laulusõnadega:
"Popsi sugust kasunu
ja Sänna valda asunu!"

RKM II 62, 471 (2a) < Rõuge khk., Järvepalu k. - Elmar Päss < Anna Sisask, 72 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kaasituslaul
(Vana pulmalaul)
Jummal sundku suure saksa,
palutagu paksu herrä,
kiä pand* valla vardallõ,
perisvalla põrgullõ.
* - Enne laulis: Kiä ai valla vardallõ...
Laulik teeb mõisnik Fuksi kohta Sännas märkuse: "Joba om puukotamihe lännü!"

RKM II 62, 472/3 (1) < Rõuge khk., Järvepalu k. - Elmar Päss < Sarlotte Tammemägi, 75 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Pruudiostmise laul*
(Pulmalaul)
Kos ta** siil siiä saie,
siiä suurde tallu?
Kos sa orrav siiä saie,
siiä korgille kotussille?
Siin omma uune urgikulle,
tsiapaha tsilge-tsolge.
Vei mu virga viituuje,
rutulidse ruvvakiitjä!
Kadril suure siidipaela,
mõnikõrd pan'd (~ol'l) ümber kaela.
Kis neid olli ärä ostnu?
Reedu Jaan ol'l ärä ostnu,
nende iist ol'l raha masnu!
* - Nii A. Sisask kui S. Tammemägi niitsid parajasti heina, kui ekspeditsioon saabus. Nad laulsid sealsamas heinakaare peal vaheldumisi, kui üks laulis, siis teine mõtles uue laulu sõnu.
** - Pärast: kos sa siil...
Luliku märkus laulu kohta: neo omma vanaaolidse kaasituslaulu'!

RKM II 173, 123 (53) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Külä and külmä nõu,
külä rahvas ravvast süänd
vasta vanõmbite armu.

RKM II 155, 260 (7) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Leena Leosk (Köster), s. 1869 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pulmaliste laul.
Kaske, kaske, kas on minni meeleline,
poja naine naaruline.
Kandke kaske, kandke kaske,
kas on minni paras paarile,
tubli toobrile, kaske, kaske.

RKM II 62, 119/20 (1) < Rõuge khk., Lõvaski t. - Elmar Päss < Alide Raudsepp, 56 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mardilaul
Märti-santi!
Laske sisse märdisandi! märti, santi*
Sandi omma kavvest tullu, märti, santi"
Läbi suu somba-samba, märti, santi jne.
Läbi lume lomba-lamba.
Sant ei taha tsialiha,
Sant ei taha lambaliha,
Sant ei taha kanaliha.
Tule üles, pereisa.
Võta võti vaja otsast.
Astu alla aida poolõ.
Lõi liha lipsukene:
Vana kiriv - kintsuliha,
Suure pulli puusaliha.
* kordub iga rea järele
Mardi tänu:
Aitumma sandi tennäse, märti, santi.
Aitumma pereisale, märti, santi.
Aitumma pereemäle, märti, santi. jne.
Aitumma perepojale,
Aitumma peretütrele
jne.
Märdisantidel olid karupidi kasukad seljas, ise laulsid:
Me ei ole nälä' sandi', märti, santi
Me ei ole nalä' sandi'! märti, santi. jne.
Märt ei tule nälä peräst,
Märt tule' majaõnne peräst.
Märdisandid olid: märdi-isa, märdi-emä, märt - kes oli eeslaulja-, märdi naine, märdi lapsed.

RKM II 62, 120/1 (2) < Rõuge khk., Lõvaski t. - Elmar Päss < Alide Raudsepp, 56 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kadrilaul
Kidrikoo - kadrikoo!
Laske sisse kadrisandi, kidrikoo, kadrikoo.
Sandi omma kavvest tullu jne.* " "
Kadrisantidele anti herneid, vilja, odravatska, raha ja muud. Leiva küpsetamisel esimesi kakukesi kutsuti 'naistepätsiks'.
* - Nagu mardilaulu sõnad. Karjaselaule laulik ei mäleta.

RKM II 62, 121/2 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n., Lõvaski t. - Elmar Päss < Alide Raudsepp, 56 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kuku mamma
:,: "Tsirgu mamma, kuku mamma,
Kos'a omma kua takah!" :,:*
:,: "Kuku tütär, tsirgu tütär,
Kutsu nemä tarre!" :,:
:,: "Kuku mamma, tsirgu mamma,
Kohes nemä istuse?" :,:
:,: "Kuku tütär, tsirgu tütär,
Peränulka pingi pääle" :,:
:,: "Kuku mamma, tsirgu mamma,
Mis neile süvvä saa?" :,:
:,: "Kuku tütär, tsirgu tütär,
Küdsetüisi kartohvlit!" :,:
:,: "Kuku mamma, tsirgu mamma,
Tuust ei** saa midägi" :,:
:,: "Kuku tütär, tsirgu tütär,
Kats valgõt hanni" :,:
:,: "Kuku mamma, tsirgumamma,
Kohes nemä magama läävä?" :,:
:,: "Kuku tütär, tsirgu tütär,
Sinnä aita sängü" :,:
:,: "Kuku mamma, tsirgu mamma,
Nemä tahtva minno kah!" :,:
:,: "Kuku tütär, tsirgu tütär,
Mis tuhat sis saa?" :,:
* - Iga värsipaari korratakse (:,:)
** - Algul laulis "es saa", hiljem kordamisel "ei saa".

RKM II 79, 63 (12) < Rõuge khk., Tsooru v. - Alfred Lepp < E. Ploom (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pruudi kiitus
Meil om neiu noorõkõne,
nii kui lilli ossakõnõ.
Juuskõks kotta kobinalda,
lauda manu lõõgamalda.
Praatsõ põrsa peo pääl,
kanapoja kaendli all,
oll' õks paras paarikandja,
tugev turjapuule.
Ei ta naarul näägutelle,
ei ta sõnul saajatelle,
ei ta keksi kerikus,
Halbi küla palli pääl.
Ei ta suigu sua pääl,
lammuskele laadi pääl.
Tegi tekil tedrekirja,
padjal pandse pardikirja.
Seo või tubli miis ka olla,
kes vii neiu tanu alla.

RKM II 79, 78/80 (17) < Rõuge khk., Tsooru v. - Alfred Lepp < M. Ploom, 52 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pruudi sõimamine peigmehe sugulaste poolt.
Ta um laisk ju latsõst saadik,
suuhagu hällüst saadik.
Es ta taha tarkust oppi,
tarkust oppi, virkust võtta.
Tahtsõ õks tarõn taaruta,
päävä paisten põõnuta.
Mõtli ütskõrd hindämisi,
ma kae neiu kavalust.
Kuis ta neiu tööda tege,
kabehjane kangast koda.
Üts üü, vass vuud -
kümme üüd ja küünar kangast.
Sukasilma suikun koda,
virgu es vokki keerutama,
põllepaelu palistama,
kaputa ärr kakenu.
Tegi tuld sis tuulut mulku,
aie haku - hargut jalgu.
Imäle õks irvit hambõid,
esäle õks silmi kõõrut.
Sõsarale sarvi näudas,
vellele oll' verepini.
Kas mii teda iilä es näe,
iilä es näe vai toona es tunne?
Kui ta maal magasi,
kraaviperven külliteli.
Perse oll' palljas perani,
urumulk oll' ammuli.
Sisse kävve sisaliku,
manu maru kärblase.
Ei ole minni meeleline,
Poja naane naaruline.
Viska väl'lä a'ia takka
tõiste tare tuksi kätte.
Las sääl tuksi' haardva teda,
las sõs kaarna kakva teda.

RKM II 79, 82/4 (18) < Rõuge khk., Tsooru v. - Alfred Lepp < M. Ploom, 52 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Peigmehe sõimamine pruudi sugulaste poolt.
/Lauldi enne tanu panekut/
Kae no, määne märsikene, kaskee, kaskee,
tsiapaha pöörakene. " "
Varast mu virga vii tuuja, " "
rutulise ruua kiitja.
Mii õks uutsõ orust ubinat,
mäe päält pääsukest.
No tull' orust unitsiga,
mäe päält vana märi karu.
Kae, no, kui ta siia kaaberdeli,
Pruudi poole laaberdeli.
Karjapoisi kaatsa /püksi/ jalan,
tsiapoisi pulsti sällän.
Hobõnõ oll iin ku hiirekene,
miis oll pääl ku piibukene.
Suust õks juusk tal sinist suitsu,
huule kolgast kunna läkä.
Täi tall haukva habenin,
hiire piiksva perse'en.
Kõrva tal pään umma kõvera,
silma ku sitta laterna.
Tal õks hääle härisese,
tal õks kurgun kärisese.
Üts olg iin ja tõne takan,
kõver nii ku Vanapakan.

RKM II 173, 116 (40) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Paks vatsk,
padi karask,
tooras kala,
tuura kala mari.

RKM II 173, 119 (45) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kilks-kolks, koodi' löövä',
latsõ' puhest leibä söövä'.
Möldre terri jahvatas
ja sõs umalõ matti saa.

EKnS 35, 8 (51) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - J. Raudsepp (1913) Sisestas Salle Kajak 2003
Laula, laula latsekene,
Sull om kerge keelekene,
Mehilase meelekene,
Hänilase häälekene.

EKnS 35, 10 (71) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - J. Raudsepp (1913) Sisestas Salle Kajak 2003
Iike, ike ma vaene,
Iki alan mara aian,
Kes iks minnu kaema tull;
Sini siiba tsirgukene,
Vahajalga vaimukene.
Tuu no minno iks kaema tull,
Küsiteli novvateli,
Sõsar kuis om sinu asi.
Halv ja halle om mu asi.
Üten meil vüü veeti,
Üten paanü pallapoole;
Kust nu neile nitse tuudi,
Kost nu neile suga tuudi?
Suga tuudi Soomemaalt,
Nitse tuudi nimikülast.

EKnS 35, 16/7 (130) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - J. Raudsepp (1913) Sisestas Salle Kajak 2003
Os mu Jummal poisis loonu,
Loonu poisi palges,
Lännu mõtsa, tennu nõnda;
Tennu kua koiva pääle,
Sanna saare veere pääle.
Tennu sitta sibulist,
Poole sitta põrkanist.
Sõidi üle suure herra,
Küsiteli, nõvvateli,
Kas um Riiga vai muu liina?
Ei ole Riiga ei muu liina;
See om sandi saunakene
Vaese mehe varokene.

EKnS 35, 17/8 (135) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - J. Raudsepp (1913) Sisestas Salle Kajak 2003
Oh tii ulli noore mehe,
Paha tarka talupoja.
Hukka läts näil suvine tõug,
Kevajane kesva külv.
Tei na luhta lusti kesva,
Tanomehe tantsu kesva.
Tulli kurge kulda karja,
tulli kana kanepkaala,
Tuu sei luhast lusti kesva
Tanomist sei tantsu kesva.
Selle jäi naine näitemalta
Upa kirjo ostemalta.

EKnS 35, 27 (233) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - J. Raudsepp (1913) Sisestas Salle Kajak 2003
...vete pääle, puna puie latvu pääle.
Ai ta hiiru hiile, ai varsa vatule.
Võinu hiilu hirsi vita, ennemba veie vete ruuht.
Veie katte kaasikat, mõlembid vele sõsarid.
Ei ma istu vele kõrval sini särgi siila pääl,
Kulda särgi kolga pääl.

EKnS 35, 27 (234) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - J. Raudsepp (1913) Sisestas Salle Kajak 2003
Mis ma üksinda laula, kui ei laula tõine pool.
Ära mul kaasik kaonu, ära tõmmat tõine pool.
Tule kaasik kaotsilt, vete sõsar viruselt.
Kus sa kaasik kaua viibusima, vaibusima?
Vaibu varsu joodemaies.
Selle ma kaasik kaua olli, vete sõsar viidi.

EKnS 35, 33/4 (308) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - J. Raudsepp (1913) Sisestas Salle Kajak 2003
Oh mu oma imäkest,
Meeli marja memekest,
Kea mu vara vaeses jäti,
Inne aigu armetus.
Ei ma mõista putru puhku,
Tame aski taari juua,
Pini putru puust laki,
Kassi taari kaalast laki.
Tule üles ütes tunnis,
Astu üles aastas.
Ei või minna tütrekene,
Ei ka astu armakene.
Mul om pään pahnavõsu,
Jalgu pääl om jaelehti,
Rindu pääl om ristikhain.
Säält ma kodo joosten lätsi,
Virodi ma vele ruuna,
Karguti ma karas lehma;
Tuu sei päält pahnavõsu,
Rindu päält sei ristikhaina,
Jalgu päält sai jaelehti.
Tule üles imäkene,
Astu ette armakene.
Ei või minna tütrekene.
Mul om mann maa hais,
Suu mann om surma hais,
Kaputin om kalme haisu.
Sis ma kodo joosten lätsi,
Tei ma lämma vii livvakohe,
Mõsi mant maa haisu,
Suu mant surma haisu.
Ei või minna tütrekene,
Ei lase liiv liiguta,
Kääbas kät küünuta.

EKnS 35, 34 (309) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - J. Raudsepp (1913) Sisestas Salle Kajak 2003
Olli mina orjan, käve mina karjan,
Suure herra sulasen,
Targa herra tallipoisin.
Mis mulle palgas pakuti?
Ajastajas arvati?
Angati hopen kulda kapja,
Tuud es võta vennikene.
Oli mina orjan, käve mina karjan,
Suure herra sulasen,
Targa herra talupoisin.
Mis mulle palgas pakuti ajastajas arvati?
Ängati tütrik haiget jalga.
Tuu ma võti vennikene.

EKnS 35, 35 (316) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - J. Raudsepp (1913) Sisestas Salle Kajak 2003
Ollin mina väikene poisikene, põlvepikku mehekene.
Ööse pessi mõisa rehe, päiva külvi mõõdu maad.
Panni hobu lumpi sööma, esi heitsi magama.
Kuri mees tull kuusikust, varas mees tull varikust.
Varast minu tillo täku rohilise ruunakese.
Läti mina ikken kodo, esa mulle vasta tulli.
Mis sa iked pojakene, mul om koton kolme ruuna,
Üts om hiiru, tõine halli, kolmas kullakarvaline.
Võta hiiru, istu sälga, lase kõrvil kõrval joosta!

EKnS 35, 37 (333) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - J. Raudsepp (1913) Sisestas Salle Kajak 2003
Kuule mo Mari, mis ma kuku,
Pane no tähele, mis ma pajata!
Ei ma kuku kurja perast
Haugu ei sulle halva perast.
Är sa no käügu kõrkinala,
Paugu ei ussi paukumala,
Tule no üles hommungu.
Vara inne valged,
Sis tei tiigi poole,
Aia tii aida poole;
Sis tii tuli paa ala,
Veri vesi patta.
Seeni loe luitsit,
Seeni arva anumit,
Kunni iks vesi peesines,
Tule kipen kihunes.
Luits mõse nii kui luigekene,
Annom nii kui asäkene.
Sis mine mäele memme poole,
Tasakeste taadi poole.
Esa om hellik heranema,
Ema om kuri kuulemaie.
Esa tsõks tsuugega,
Ema viht viisoga.

EKnS 35, 47 (438) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - J. Raudsepp (1913) Sisestas Salle Kajak 2003
Läksin mina Siimoni poole
Siimoni pini minnu puuri,
Karksin mina riida pääle,
Riida päält tare pääle,
Tare päält lao pääle,
Lao päält tarre.
Mis sääl taren tetti?
Ima iskse niiti
Poisikene tegi kaplu,
Rebane tegi reki
Jänes lugi luitsid
Susi sures suhteri (surviteri)
Lammas lahk laudu.

AES, MT 53, 2 (3) < Rõuge khk., Väike-Ruuga v. - Helmi Eller < Ann Saarniit, 76 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2003
TEOLAUL. (lauldi mõisast mööda minnes)
Herräkene, helläkene,
Tulõ vällä kaema,
Kuis iks valda vaevatas,
Perisorje piinatas.

AES, MT 259, 1/6 < Rõuge khk., Hurda k. - H. Keem < Ann Pettai < Marrin Pettai (1938) Sisestas Salle Kajak 2003
Nooriku elust.
Ik'i, ik'i ma jo vaenõ,
Ik'i ik'i ik'i ik'i ma jo vaenõ',
Ik'i alla ma'ara aida,
Kiä no sinnä' kaema tul'li',
Kiä no sinnä' ki' no sinnä kaema tul'li'?
Sinisiiva tsirgukõnõ,
Sinisiiva sinisiiva tsirgukõnõ,
Vahajalga varbõlanõ,
Vahajalga vahajalga varbõlanõ'.
Küüsütel'li nõvvatel'li,
Küüsütel'li küüsütel'li nõvvatõl'li':
“Misa õks ikõt tütterini,
Misa õks ikõt, misa õks ikõt tütterini'?
Kasa ikõt elukõrda,
Kasa ikõt, kasa ikõt elukõrda'
Vai tahat tõisi rõivida,
Vai tahat tõisi, vai tahat tõisi rõivida'
Ma õi jike elukõrda,
Ma õi' jikõ' ma ei' jikõ' elukõrda',
Ei' taha' tõisi rõivida,
Ei' ta'a' tõisi, ei' ta'a' tõisi rõivida',
Ikõ armast elukõrda,
Ikõ armast, ikõ armast elukõrda',
Miä mul ol'l iks esäkottun,
Mia mul ol'l iks, mia mul ol'l iks esäkottun.
El'li uman esämajan,
El'li uman, elli uman esämajahn.
Mia mul jäie esäkodu,
Mia mul jäie, mia mul jäie esäkodu'?
Hius mul jäie esäkodu,
hius mul jäie, hius mul jäie esäkodu',
Vanik jäi vele vaja pääle,
Vanik jäi vele, vanik jäi vele vaja pääle'.
Esä jäi hius'sit ikkõmaiõ,
Esä jäi hius'sit, esä jäi hius'sit ikkõmaiõ'
Vel'i vanikut vaagutamma*,
Vel'i vanikut, vel'i vanikut vaagutamma'.
Hius ol'l sorrõ sugimalda',
Hius ol'l sorrõ, hius ol'l sorrõ sugimalda',
Lauhkõ ilma laabimalda'**.
Mõtsa sugarõõ nee' soiõ,
Mõtsa suga, mõtsa sugarõõ nee' soiõ',
Mõtsa ladva' lahutõl'li',
Mõtsa ladva' mõtsa ladva' lahutõl'li'.
Mis mul jäie tegemädä,
Mis mul jäie, mis mul jäie tegemädä'?
Kitsõ' kinni ajamada,
Kitsõ' kinni' kitsõ' kinni ajamada',
Suurõ' sika' sulgumada,
Suurõ' sika suurõ' sika' sulgumada',
Kurnuräti' kuivamada,
Kurnuräti' kurnuräti' kuivamada'.
Kuulõ' Mari, kul'la tüttär,
Kuulõ' Mari, kuulõ' Mari, kul'la tüttär,
Võti' varra vaavarät'ti,
Võti varra, võti varra vaavarät'ti,
Inne muida murrõrät'ti,
Inne muida, inne muida murrõrät'ti.
Tulõ sul huul' hummugulta,
Tulõ sul huul', tulõ sul huul' hummugulta',
Murõ' muista õdagulta,
Murõ' muista, murõ' muista õdagulta'.
Käügu õi' sa' kä'ärknäga***,
Käügu õi' sa' käügu õi' sa' kä'ärknäga',
Pangui us'si pauknaga,
Pangui' jus'si, pangui' jus'si pa'uknaga'.
Imä um hel'lik heränemmä,
Imä um hel'lik, imä um hel'lik heränemmä',
esä um kuri kuuldõmaie,
Esä um kuri, esä um kuri kuuldõmaie'.
Vii' sa varra tuli kotta,
Vii' sa' varra, vii' sa' varra tuli kotta'.
Saada' sa'u huu'unõllõ,
Saada' sa'u, saada' sa'u huu'unõllõ',
Tii' ti'i tiigi poolõ,
Tii' ti'i, tii' ti'i tiigi poolõ.
Rao' rada ranna poolõ,
Rao' rada, rao' rada ranna poolõ,
Meeni****' vesi, meeni' vesi peesünessä',
Lämmi vesi löügenessä,
Lämmi vesi, lämmi vesi löügenessä',
Seeni' loe luhitsida,
Seeni' loe' seeni' loe' luhitsida',
Seeni arva anumida,
Seeni arva' seeni arva anumida'.
Ei' kuulõ' ku'ul umma nimme,
Ei' kuulõ' kuul, ei' kuulõ' kuul umma nimme.
Miis iks sõimass Meerikessä*****,
Meheveli vehmeressä,
Meheveli, meheveli vehmeressä',
Muu rahvas muru mägäjass,
Muu rahvas, muu rahvas muru mägäjass,
Riidatakahn rõngutaijass,
Riidatakahn, riidatakahn rõngutaijass.
Imä kuts õks umast kambrõst,
Imä kuts õks, imä kuts õks umast kambrõst:
"Tulõ' liits, nüssä lehmä',
Tulõ' lits, tulõ' lits, nüssä' lehmä',
Tulõ' jo huur hoia kari,
Tulõ' jo' huur, tulõ' jo huur, hoia' kari!"
Sõs ku tä tul'l tagasi esä kodu. Sõs tuud õi' jolõ' mul inäp meelehn, kuis sõs ol'l kõik. Ku ütel' et
Saasa ma tunni tu'undmada,
Saasa tunni, saasa tunni tu'undmada',
Nädäli ilma nägemädä,
Nädäli ilma, nädäli ilma nägimädä'.
Pini' mullõ pingi toova',
Pini' mullõ, pini' mullõ pingi toova',
Rakakõsõ' ravi kandva',
Rakakõsõ' rakakõsõ' ravi kandva'.
* 'korduvalt kummardama'
** 'ilma korduva silitamiseta'
*** 'kolinaga'
**** 'kuni'
***** 'Meerik on lehma nimi'

AES, MT 259, 7 < Rõuge khk., Hurda k. - H. Keem < Ann Pettai (1938) Sisestas Salle Kajak 2003
Peigmehele.
Kae' määnä mär'sikene,
Kae' määnä mär'sikene,
Tsia paha pööräkene*,
Tsia paha pööräkene.
Varas't är' mi' virga näio,
Varas't är' mi' virga näio;
Mii'i' virga viiduuja,
Mii'i virga viiduuja;
Rutulitse ruvvakiitjä**,
Rutulitse ruvvakiitjä.
* vanasti seasulu uks oli pööraga kinni, laulik võrdl. Peiut pööraga
** 'toidukeetja'

AES, MT 259, 8/9 < Rõuge khk., Hurda k. - H. Keem < Marrin Pettai (1938) Sisestas Salle Kajak 2003
Vihmakene vellekene
Vihmakõne, vihmakõnõ velekene
Saarõkõnõ, saarõkõnõ sõsarakõnõ!
Är' sa minnu, ärsa' minnu hämmäku'u*!
Olõ äi' kottu, olõ õi' kotu, kun ma' kuiu,
Olõ õi' tarrõ, olõ õi' tarrõ, kun ma tahena.
Kõdu õks kuiva, kodu õks kuiva kuusõ a'all,
Tare tammõ, tarõ tammõ lehe a'all.
Olõ õi' kotta, olõ õi' kotta kut'sijatta,
Olõ õi' tarrõ, olõ õi' tarrõ tõstijatta,
Olõ õi' aidast, olõ õi' jaidast andijatta.
Kun ma istõ, kun ma istõ, sääl ma iki,
Kun ma saasi, kun ma' saasi, saana' hämssi**.
Sinnä' iks tegü***, sinnä' tegü tiigikene,
Kaldu kala, kaldu kalajärvekene.
Säält sai külä, säält sai külä kar'al juvva',
Vele varsu, vele varsu vallatella',
Unu õks hobõstõ, unu hobõstõ oiutaa',
Näitsikkiide, näitsikiidõ kartsu mõska'.
Ei' mi iks säe, ei' mi' säe' Sän'nähe,
Ei mi(i)' rõhu, ei' mi' rõhu' Rõugohe.
Mi' lää kuustu, mi' lää kuustu kullatsillõ,
Erästveere, Erästvere ilusillõ,
Kun nee' naase', kun nee' naasõ' kängin käävä',
Mehe' saisva', mehe' saisva' saappiin.
Kun õks umma', kun õks umm' kullatsõ' tanumõ',
Hõbõtsõ, hõbõtsõ' aiavitsa',
Vasitsõ' jo, vasitsõ' jo värttevarva'.
* 'ära sa mind märjaks kasta'
** 'kus ma seisin, seinad tegin märjaks'
*** 'tekkis'

EÜS I, 108 (2) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. - Jakob Orav (1905) Sisestas Salle Kajak 2003
Sedä laulu laulva Rõugu ja Vahtseliina imäkese ummi väikeisi latsi hällütih nii.
(Noodid)
1. Ä, äh, hju, hjuh, kasu poja (tüti) karjusõs, pikä vitsa võtijas karea mõtsa ajajas, maasikmarea korjajas.
2. Ä, äh, hju, hjuh, kasu poja (tüti) kalmu poolõ veerü verevä liivä sisse imä silmä teräkene.
1. um hüä latsõ värs
2. um halva (ikutsõ latsõ) värs.

EÜS I, 109/10 (3) < Rõuge khk., Haanja v., Külma k. - Jakob Orav < kirikuõpetaja ehitustöölised (1889) (1905) Sisestas Salle Kajak 2003
Sedä laulu kuuli ma 1889. a. Rõuge keriku mõisah, ku ma sääl õpetaja Kallasele ahju tegemäh olli. Sinnä oll Haanist Külmä külä mihi aet savvi sikkama, nu lauli savvi sikatäh nii.
(Noodid)
Väikene olli ku ma es tija ku mul kuuli esä imä
Kareah kävvüh löüse mina kohe matöt ol mu imä
Valgõ liiva mäe pääle Suuõ halja turba ala
Imä nõsta pääkeist Mina nõsta turbakeist.
Rist um rassõ rõndo pääl Kääbäs rassõ kässi pääl.
Rist ei lasõ rõnguta Kääbas kässi küünüta.
(Noodid)
Väikene olli ku ma es tijä, ku mul kuuli esä imä
(Tähendus: Iga sõna saab alumise liini pääl oleva viisiga korratud, nagu esimene sõna on tehtud.)
Sul ma kaiba uma imä, Mis mul tegi võõrasimä
Võõrasimä minno pesse Viis kõrd pääväl vitsaga
Võõrasimä minno aije Uibu ala vitsa otsma
Uibust sattõ häiermid Nii mo silmist pisarid
Mino silmä pisarad Sattõ hõppõ kaarikaha
Imä sinno viidi lävest välla Arm sis astõ aknõst vällä
Imä viidi tiid pitte, arm läts tiiviirt pitte
Imä viidi kerikohe Arm siis astõ altarihe
Imäl hauda kaivõti Arm siäl ümbre kargõlli
Imä hauda kannõti Arm täl ala lamõsi.

EÜS I, 112 (5) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sika k. - Jakob Orav < Jaan Jakobson (1890) (1905) Sisestas Salle Kajak 2003
Sedä laulu kuuli ma siis kui ma noorõmbah Laulu koori juhati, siis ol üts mu laulja Jaan Jakobson Kasaritsa Sika küläst peri seda laulu kuulnu, ja laul mullõ tedä 1890. a. ette Sossi küläh mu umah esä majah nii viisi.
(Noodid)
Kos ma iste sääl ma iksi, kos ma kasvi siäl ma kaltsi
Iste maaha ikemaije, Moro pääle murõhtama
Kes siäl mullõ linnas, Zirk siäl mullõ rüppe linnas
Küsütelli nõvvatälli Mis sa ikkõt tütrekeeni
Kas sa ikkõd ilma ehtid Voi ka rõhkad rõõmu rõivid?
Ei ma ikkõ elo ehtid, Ei ka rõhka rõõmurõivid.
Ma õks ikkõ umma immä Umma kallist kasvatajad
Kiä mu varra vaeses jätnü Inne aigu armõtumas.
(Sõnno um viil külält.)

EÜS I, 115 (8) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. - Jakob Orav < talgulised (1866) (1905) Sisestas Salle Kajak 2003
Sedä laulu laldas Rõuge ja Vastselinna piiril talgodõh, seo lauluga kutsutas rahvast kokko ja küsütäs viina peremehe käest, ma kuuli teda jo, ku ma mälehtämä naksi 1866. aestast seeni pääväni ja lauldas nii.
(Noodid)
Kelles seo talos nii tasanõ Talos, Talos.
(Tuleb nii palju korda läbi laulda kui süda soovib.)

EÜS I, 128 (27) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palomõtsa k. - Jakob Orav < õitsilised (1874) (1905) Sisestas Salle Kajak 2003
Sedä viisi kuuli ma 1874. sis kuuli ma ku Palometsa külä öütsilised lauli nii
(Noodid)
Hüä um süvvä herrä leibä kuri kanda karbatskid.
Jah, hüä um süvva herrä leibä kuri kanda karbatskid.
Tähendus.
Karbatsk on niisugune ruusk (piitsk) keda on neljast keeruts kokku löödut, kaks keerdu on nahast ja kaks keerdu on vasktraadist ja roosa ladvast kunni poolõni on vasktraadi sõlmed pääle säätud ja rihmaga küündre pikuse varre otsa pandut sellega pekseti mõisas orjasid. Sedä riista nägin mina 1874. a. Kasaritsas Palometsa külas Jaan Pangil olevad.

EÜS I, 994 (1) < Rõuge khk. - Miina Hermann < Kristine Mõtsärg (1904) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS I noodid 1)
Imä oppas koolde-eni manits maale viie-eni tütar hella linnukene tütar hella linnukene
Lõpe lõpe põllukene

EÜS I, 994 (2) < Rõuge khk. - Miina Hermann < Kristine Mõtsärg (1904) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS I noodid 2)
Kaasitamine
Mille poisi meida põlke kaske kanke küla naise näägutele kaske kanke.

EÜS I, 994 (3) < Rõuge khk. - Miina Hermann < Kristine Mõtsärg (1904) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS I noodid 3)
Uus viis
Ambrosius üks ladna mees

EÜS I, 998 (21) < Rõuge khk., Pindi v. - Miina Hermann < Mai Loos (1904) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS I noodid 21)

EÜS I, 998 (22) < Rõuge khk., Pindi v. - Miina Hermann < Mai Loos (1904) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS I noodid 22)

EÜS I, 998 (23) < Rõuge khk., Pindi v. - Miina Hermann < Mai Loos (1904) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS I noodid 23)

EÜS I, 998 (24) < Rõuge khk., Pindi v. - Miina Hermann < Mai Loos (1904) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS I noodid 24)

EÜS I, 998 (24a) < Rõuge khk., Pindi v. - Miina Hermann < Mai Loos (1904) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS I noodid 24a)

EÜS I, 998 (26) < Rõuge khk., Pindi v. - Miina Hermann < mitmed naised (1904) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS I noodid 26)

EÜS I, 999 (30) < Rõuge khk., Pindi v. - Miina Hermann < Mai Loos (1904) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS I noodid 30)

EÜS I, 999 (32) < Rõuge khk., Pindi v. - Miina Hermann < Mai Loos (1904) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS I noodid 32)

EÜS V, 1200 (18) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
(VT. EÜS V NOODID 18)
1. OH MO HÜVVÄ NEIJO ELLO OH MU KALLIS KASUPÕLV MIA OLL KODOHN KASVADES JA ESÄ TAREHN TANDSIDES.
2. KOHE TAHTSE SINNA TANDSÕ, KOHE LÄTSI, LÄBESI; OLÕÕS KEELU KEELIJAT JA KURJAKODO KAITSIJAT.
3. ÜLE KARGLI KATTE AIJA, ÜLE KÄVE KÄRBIKIST ÜLE PILLIPISTÜKIST JA ÜLE ROPSE ROOVIKIST.
4. ES SAA VIKKA VISLAPUULÕ ES SAA HÄTTA HÄIERMEL, PIRRU OLLI PURREHEHN JA OLÕ KÕRRÕ KÕNNIKIHN.
5. SAI NO KURJA KOTTUSELLE VILETSALE VEERELE, SAIJE KAH KAALALÕ JA HERITSÄLE ELOLE.
6. PANE PALGI PURREDESSA, KÕLLÕ KÕIVU KÕNNIKIS, MURRUS PALKI PURREDEST JA KÕLLÕ KÕIVU KÕRMIKIST.
7. EGAS SEDA ESI MURRA PAHAMEELT ES PAINUTA, SEDA MURSÕ MURÕ SUUR JA PAINUTELLI PAHAMIIL.
8. LÄTSI KAASALT LUPPA KAEMA KÜBÄRALTA KÜSUMA, KAASA KALÕST VASTA KOST JA KÜPPÄR KÜLMALT KÕNÕLI:
9. "HAISA HATTA, LINDA LIBU, ÜLE TARÕ TAMMÕPAKK, MINE USSÕ UHMÕRPAKK JA KASI KALGI KANASITT!"
10. LÄÄSI NEIJOS TÕISTA KÕRDA, MÕRSIJAS VIIL MÕNÕS AAS PAREMB KÜLA KARJUSÕL KUU KUULSA KURJA KOTTUSÕL.

EÜS V, 1479 (84) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1908) Sisestas Salle Kajak 2003
Vanemate haual.
(vt. EUS V noodid 84)
1. Noor ma olli, es ma nä-e,
Kui mul kooli esä, emä,
Karjan käve, löüse ma,
kohe mateti mu emä.
2. Valge liiva mäe sisse,
halja haina turba ala,
Tõsta pääd mu emäkene,
tõsta pääd ja tõuse üles.
3. Rist ei lase ringutada,
kääbas kässi küünita,
rist om rasse rindu pääle,
kääbas rasse kässi pääle.
4. Silmi katva sinililli,
kulmu katva kullerkupu,
ma sul kaiba, oma emä,
mis mul tegi võõras emä.
5. Võõras emä minu pess'
viis kõrd päeval vitsuga,
võõras emä minu ai
uibu manu vitsu ot'sma.
6. Mina lätsi uibu manu
nii kui oma emä manu
minu silmä pisara
satte hõpe kaarik ala.
7. Uibust satte häiermid,
minu silmist pisarid,
emä viidi tarest väljä,
arm aste aknast väljä!

EÜS VI, 14 (27) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Metsale.
(Noodid)
Kos ma karja kallutelle, kos ma lehma' liigutelle,
Tarõ taadõ tammistohe, kanarpikku kaldõõlõ.

EÜS VI, 14 (28) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Poisele.
(Noodid)
Mina tunnõ tuima neio, mina näe nälatse
Timal hiusõ tutsakahe, vihasõl silma vesitse.

EÜS VI, 15 (29) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Uninõ.
(Noodid)
Ära uni mullõ tulgu, haiku mullõ haringu,
Astu esi ajamalda, tulõ üles tuustimalda.

EÜS VI, 15 (30) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Laulja.
(Noodid)
Annaga viina laulijal, ritka rehe pessijäl,
laulijal, pessijal, sis na saava mõlemba.

EÜS VI, 15 (31) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Põimul.
Pani suurõ sälätävve, üli laia üsjatävve,
mõtli: tulõ kaasa, kandma, abikaasõ astuma.

EÜS VI, 16 (32) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Milles?
(Noodid)
Milles herra higovasõ milles provva punõtasõ?
Vaeste lastõ vaiva läbi, tüttarlastõ tüü läbi!

EÜS VI, 16 (33) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Karjase laul.
(Noodid)
Pai kulla perenaane, Kas ma karja kodo aja?
Kas om valmis vaska jooki? havvutedu lehma haania?

EÜS VI, 16 (34) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Kadrilaul.
(Noodid)
Mine alla aida poolõ, raksa rasva raasakesi,
vana kindu kintsu liha, vana pulli
puusa liha.

EÜS VI, 20 (45) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Mõskma.
(Noodid)
Läkke mõskma mõtsa alla, läkke kolkma kunnule, ilosas, valosas, läkke kolkma kunnule.

EÜS VI, 20 (47) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Laulge.
(Noodid)
Etsa laulgõ, laisa neio
Kaasitagõ, targa tano: laulko lavva man, pera paja all.

EÜS VI, 20 (50) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Lihavõttõ.
(Noodid)
Meelen liigus Lihavõttõ, astus armas aakõnõ,
mida aodi, kavva kaije: kunas liigus Lihavõttõ
tulõ mootsa munapühhi, hällü, talo tarripittehn.

EÜS VI, 32 (52) < Rõuge khk., Haanja v., Sika k. - Jaan Gutves < Ann Kado, 76 a. (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Sõnad:
Vaene miis tekk variokõsõ
Ehitelli elokõsõ,
Esi oll sant ja tegi sauna
Vaene miis jo tegi vario!
5. Ragi kulda kuusõpuida
Pedäjätsi pirrupuida,
Kuu õks vidi kuusõpalkõ
Aestaiga alospalkõ.
Nakkas tulpõ tahovamma
10. Tarõ mulkõ nüppeldämä
Tekk tä korsna kuu poolõ
Päävä poolõ päälise
Tähti poolõ tarõ aknõ
Pilvipoolõ piida pand
15. Undsõ poolõ ussõ tekk.
Tekki tarrõ tõristuna
Elotusõ ilma viirde
Es olõ muro muanõ
Tarõ essik tahmatõdu
20. Ai tä jäle järve poolõ
Tekk tä tii tiigi poolõ.
Müüdä käve muu maa mehe
Rikka Riia raadi herra,
Pihkva pikka paadipoissi
Küsütelli, nõvvatelli
Ilma kõrgi kõnõligi:
Kelles sis rikkas Riia liin
Kel sio kallis kauba liin?
Olõõi liina olõõi lippu
Olõõi pikk Pihkva liin
Olõõi rikkas Riija liin!
Minge sisse ostkõ siidi
Poisi piibu pitsisida
Neijo hõppõ sõrmusida
Mehe vele mittund kaupa
Naase tano narmikida.
Sõitkõ sisse siidi laiva
Saadama poolt soola leiva
Kavvõst tulkõ kalalaiva
Sisse kääüdse silgilaiva.
Sio umm sandi sannakõnõ
Vaese mehe variokõnõ.
Seda laulu laulis Ann Kado mineval aastal oma poja pulmade peal ette. Viis on ju ära saadetud, olgu siis veel kord:
(Noodid)
Arvan neid selle laulu õigemateks sõnadeks.
Üleskirjutatud 12 julil 1909.
Jaan Gutves.

EÜS VI, 33/6 (53) < Rõuge khk. < Setumaa - Jaan Gutves < Juli Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Sõnad:
Magasi ma mari mäella
Lesädi ma lepistikuhn,
Kesä lillede keskella
Marjavartõ vaihhella,
5. Sini ninnehte sihena
Vahalillede vaihhella
Kullalillede kottalla. -
Siäl näij unda hirmusad
Hirmusad ja hiitusad:
10. Korgõ kuus siäl minno kosõ
Tammõtüvi minno tahtsõ! -
Siält ma ruttu üles tulli
üles tulli joostõhn joosi
Joostõhn joosi jalul käve
15. Kodo poolõ koobisi.
Oll meil külähn vana küdü
Olle vallahn vana naane,
Olle tarkka tarehna
Elahünnü egahn asiahn,
20. Toolõ ma unõ kõnõli
Magausõ maanisõlli:
"Korgõ kuus minno kosõ
Tammõ tüvi minno tahtsõ!" - ?
Vana üttel mullõ vasta
25. Ärki mõistsõ mino unõ
Märgäs maria magausõ:
"Sull tulõ varra vana kosia,
Inne aigu ilodu poissi!"
Naksi ma sis mõttõlõma
30. Mõttõlõma meelile,
Kõnõlõma keelile:
Kas sis minnä, vai no jäija -
Käända pääd, vei paeda?
Tullika varra vana kosia,
35. Inneaigu ilodu poisi
Igähünnü inemise,
Hobõsilla hellätsilla,
Kammussilla kullatsilla,
Tarka hobõst tantsutõlli
Rahakotti rapputõlli
40. Hõbõhõtta häliotõlli
Esi lausi meelestänni:
"Tulõ ärr mullõ neijokõnõ
Karga mullõ kabokõnõ.
Tulõ ärr vana varra vahtma,
45. Elähünnü hüvvä hoitma!
Osta sullõ suurõ sõlõ
Suurõ sõlõ laiatele,
Osta sullõ kolmõ kängä
Kõigil kolmõl kullakunsa.
50. Ütte umma punsõ kängä
Tõõsõ umma luusõ kängä
Kolmadama kirivä kängä:
Luusõ kängä luuda minnä
Puusõ kängä puihhe minnä
55. Kirivä kängä kerko minnä.
Oste sullõ kolmõ rätti
Kõigil kolmõl kullanulga.
Osta sullõ kolmõ ketti
Kõigil kolmõl kullalehe!"
60. Oh õks minno neijokeista
Meeliaria maaskakõista,
Kas no minnä, vai no jäijä?
Kas no astu armõtullõ
Käända pääd kärnäselle
65. Anda suud alatullõ
Maada üttehn mullaga,
Kell mant lännü lämmi veri
Kanglialt kangsõ veri;
Ajat jala, lövvat jahe
70. Käänät küle, lövvat külma -
Lätsi sis ette essusellõ
Lätsi mano maarijallõ,
Joosi jumaldõ lävele,
Kulda rampi rapputõlli
75. Hõppõ linki liigutõlli:
"Kulõ eesus mino esä
Kulõ maarja mino maama
Kuis ma vaenõ vanalõ lää
Inne aigu ilotullõ?"
80. Eesu lausi meelestäni
Maarja meele poolõstani:
"Vaija õks minnä luudullõ
Ei joht meele tahetullõ,
Ei või luudust paeda
85. Kirotõttu kell'gi anda,
Elähünnüt ärä põlgõ!"
Küündü ma viil küsümä
Nõrgakõnõ nõudõma:
"Kulõ eesus mino esä
90. Pühä maarja mino maama,
Ku sis saa mul minek mintüs
Ku saa kalluk kallutõdus,
Ku saa lats ma laulatõdus
Parsikõnõ paaripantus
95. Vaest saa elo oholine
Kabol elo kahioline?"
Esus lausi meelestani
Pühämaarja poolõstani:
"Viibü sa viisõ kudama
100. Jäije sa jalgu kängimä
Seeni su osa ärä anti
Seeni so jago ära jaeti
Muile saije sino osa,
Muide osa sullõ jäi;
105. Vana eläs sannahn san all
Tuhatussuhn tuliveerehn,
Kergütelles keressehe
Veerütelles virusehe,
Siäl tä lugõ vanna raha
110. Sõa aol saadut
Kooluaost koriatud;
Võit külh ella ilosahe
Aija läbi auusahe!"
Nõssi ma viil nõudõma
115. Küündü ma viil küsüma:
"Minka ma vana ravisõ
Elähünnü erätelle
Söödäskelle joodaskõllõ?
Minkas ma vana vihutõllõ
120. Vanasao sannutõllõ?"
Maarja lausi meelestani
Pühämaarja poolõstani:
"Korja sa maasta maasikida
Liivapäälta linnuhkida,
125. Palopäälta palohkida,
Tii sis mariust makkõmamma
Mõtsmarjusta mõdu,
Kesvasuurmist keeda pudõr
Kulatki jahust kudiä,
130. Küdsä sa mesileeväkene
Valmista valgõ vadsakõnõ
Tunga sa vanna söödaskelle
Söödäskelle joodaskelle
Elahünnüd erätelle.
135. Sai ma no sis saanus
Latsi noori laulatõdus
Lätsi õdagu magama
Kaldu kaskasiilo ala,
Käänd tä suu saania poolõ
140. Visas suu veere poolõ,
Lugi hillä luttikida
Kirotõlli kirgessida
Arvas aho eläjida,
Pallios parrõ-alosida,
145. Mittu riita ritsikiida
Mittu satta saanõnõs?!
Eä tä hõbõt hõllma võttaas
Kulliakõista ümber kaala!
Korsi ma kivve kesa päält
150. Sõmõrita söödü päält
Keedi ma pudru kivege
Soola hiidi sõmõrise
Muast teij mano makkõpudru
Linaluista küdsi leevä;
155. Panni kõik laia lavva pääle
Peräpaja pingi pääle;
Käsi sis manna söömähe,
Esi mann manitsõlli
Söögi mann sõnutõlli:
160. "Süü vana, sõgõnõ vana!"
Lõika vana, lõppõ vana!"
Vana haugas, hammas pangas
Vana seije silma tsilkõ
Vana seije sõgõnõõs
165. Vana lõigas lõpõtaõs.
Muudku rehkend vanna raha
Arvas sõa aolist ---
Ni-ka-ku sis üts kord kuuli
Kooni hall' jo hauda läts.
170. Naksi sis maalõ matõmahe
Liiva sisse liitemahe, -
Allõõs sis hallõ härgä häötä
Maha kisku kindukõista, -
Vällä veij sis värehista
175. Vanakõsõ varigu taadõ
Hallikõsõ haavistu taadõ:
Kääni kõo kõttu pääle
Haava hanna roodsu pääle,
Teije tulba turja pääle
180. Kannu rampõ kaala pääle.
Sinnä jätti vana mehe
Hallikõsõ haava ala,
Sis pässi vanast vallalõ
Elähünnüst erale,
185. Marsõ manta matusõlta
Käve manta kääpälta.
Neijokõnõ noorõkõnõ:
Ärr mingu mäele magama
Lepistü viirde lesätämmä!
Selle laulu sõnad oli minu naine Juli Gutves noorena, Setumaal Selesuva mõisas elades, setu neiude suust õpinud. Nüüd ta laulab seda sagedasti lastele kui aega selleks on.
Selle laulu viis on järgmine:
(Noodid)

EÜS VI, 38 (55) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Toropillilugu. (tants)
(Noodid)
Ai sõidi tükku Türgümaada natukese Narvamaada
Ka poolõ päiva Poolamaada veidikese Vennemaada
Muuda laulu mul ei olõ,
muuda multa ma ei mõista,
muud kui sedasamma
Ma olõ nännü mittu imeht
Mittu nalja naarulista
Ei olõ nännü seda lugu
Mida näije naha külahn:
Mehe olli merihära,
Naise narvahõhvakõsõ,
Latse laia maoga.
Sääl tütrük tükke tükkü pääle
Poisi maadli põlvikalla
Ma aga astõ aia pääle
Astõ aia vitsa pääle.
Pini haugi persipäidi,
Siga sittõ sibulid
Lammas laikkiu pliinikeisi.
Seda laulu lauldakse ka harmoonika mängul ühes, kes oskavad sõnu ja lisavad sõnadeks juure mis aga suhu juhtub, kuni sõnad lõpevad, aetakse ainult joru: "Si, rai, rai, rai rai trai rai raa jne." Kuni laulja väsib ja pillid ikka edasi mängivad.

EÜS VI, 39/40 (56) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1909) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
SÕNAD:
NEIJOKÕNÕ NOORÕKÕNÕ
NOORÕKÕNÕ NÕRGAKÕNÕ!
ÄRA HIITA UNÕ REKKE
LAMOKUÕI RAMMU RATTILLE
5. LUMÕLORSI LOBATKAHE.
UNÕL UM REGI MADALI
RAMMUL RATTAS KALLASPOOLI
LOBADKA UM LAONU.
UNI EI ANNA UUTA KUUBÕ
10. MAGAMINE MAANI SÄRKI,
UNÕST EI SAA UNIKUT
MAGAMISE IIST MASSU.
OODA OODA UNÕKÕNÕ
ANNA AIGU HAIGUKÕNÕ,
15. ÄRR SA INNE MULLÕ TULGU
HAIKU MULLÕ HARINÕGU,
UNOKOTT MUL KUDAMADA,
UNÕTEKK MUL TEGEMÄLDÄ.
KU MA SÄÄ UNÕ SÄNGÜ
20. KU MA PANÕ UNÕ PADDIA,
KOHN MA UNÕ UINUTÕLLÕ
HAIGUKÕSÕ HARIOTÕLLÕ
MAGAUSÕ MAATÕLLÕ.
MINE SENI SUURÕ KÜLÄLE
25. PAHA PAKSU PERREHHE
ÜLE MÕTSA MÕRSIJILLE
ÜLE KOLGA KOSILASILE
NOORTÕ MEESTE NOORIKILLE!
UNI KÄÜ ÕKS UIKUHUA
30. HAIGUKÕNÕ HÕIKUHNA,
KUHU UMMA NULGAHN NUIJATSI
LAANÕ TAKKAHN LAISATSI.
UNÕL UMMA OLLÕ PIOHN
KATS KÕRTA KANGLI ALL.
35. PUHKSÕS LIIVA ÕLÕKÕRRÕST
LAISA LATSÕ SILMASSE.
UNI SÕIT SUUDA MÜÜDÄ
REGI PERÄHN PEDAJÄNE
KADAJATSÕ KAUSTPUU
40. VISLAPUUDSÕ SEBIVITSA.
LÄTT TÄ TOOLÕ TALOLÕ
TU MÕRSIA MÕISAHE
KEL UMMA KIRSTUHN HAMMÕ KEERU,
VAKKA MUSTÕ VALMISTÕDU.
45. KEL UMMA VAKKAHN VALMI SUKKA
KAASÕ ALLA KENA KINDA.
MULL UMMA KIRSTU KEERUTAMADA
VAKKASISU VALAMADA.
SELLE ÄRR UNI MULLÕ TULGU
50. HAIK ÄRR MULLÕ HARINEGU,
MA VII UNÕ USSÕST VÄLLA
PANÕ PAJA LAVVA TAADÕ.
NEIJOKÕNÕ NOORÕKÕNÕ!
SEDA LAULU LAULDAKSE TALVISTE PIKKADEL ÕHTUDEL, EMA ÜHES OMA TÜTREGA; KETRUSE EHK SUKKA KUDAMISE EHK NÕELUMISE JUURES JÄRGMISEL VIISIL:
(NOODID)
AGA KUI LAUL KA EI VIRUTA EGA ÄRATA SIIS MINDAKSE MAGAMA ÄRA.

EÜS VII, 8 (1) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Liiso Liblikas (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS VII noodid 1)
Neijo olli uibiihna Poisi alla palleligi
Neijo saisi sarapuihna; Kaabo alla kaebeligi:
Tull-nu mullõ neijokene karga mullõ kabäkõnõ,
tull' mu hüvvä hoitõmaie tull' mu varra vahtimaijõõõ!
Täh. Neid viisisid laulis Liiso Liblikas kui talle "Vanast kandlist" selle laulude sõnad ette lugesin. Ja tõendas, et tema vanasti on kuulnud neid sõnu nõnda laultavad ja sestsaadik meele jäänu.
Rohkem sõnu on raamatudes juba enne trükkitud ja ei maksa neid enam kirjutades korrata. On ju viisid peaasi. Needki ei käi kõik trükkitarvis.

EÜS VII, 9/10 (2) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
Kaderna-õdagu laul.
Kadriku kõdriku!
Laske sisse kaderna'
Kadri tulli kavvõtasta
Läbi korgõ kuusistikku
Läbi pikka pedästikku
Kurku õks lätsi kuusonõgla
Kaala pillu pedäjänõgla.
Kadri tulli mi'i kavvõtasta
Läbi suu, läbi likkõ
Läbi pikka pilliruu,
Läbi kalõ kastõhaina,
Läbi oiju osjatõsta.
Sõkki üle sõiramäe
Jalksi üle jahumäe;
Sõrg jäi kinni sõiramäkke
Jalg jäi kinni jahumäkke
Kadrel olle ohto pallio
Kadreil olle kaihio pallio,
Viisi vikka, kuusi kurja
Säitse hätta siigä saijehn
Kattõsa kavvõst tullõhna
Ütsäs, ülipümme üü,
Kümnes, küüdse külmehtäse.
Kastõhn hämmi kaalinulga
Halusahe hammõjakku,
Läbi sao siijä saijehn
Läbi tuisu siijä tullõhn.
Tähe lätsi iihn tänitehn
Kuu tull takkahn kummardõhn
Selle küütse külmehtäse
Selle varba valutasõ!
Kadri tulli kavvõtasta
Tulli tuulta mujalt maalta
Konnes oja' ollut juuskva
Põllupindre piiretusta
Konnes kurõ kulda söövä.
Hani haliast hõbõhõtta,
Konnes parmu pangi suuru
Kihulasõ kitsõ suuru.
Konnes kapsa kuusõ korgu
Varbõlase vasikõ suuru.
Laskõ sisse! Kaderna!
Peremiis mehekene
Perenaane naasiekõnõ
Perepoega peenükene
Peretüttär peenemakene!
Kadri tahtva kargõleda
Tahtva tulla tandsimahe.
Muro välähn muanõ
Lagia välähn lasiskõlla;
Muro olõõi puista puhas,
Väli, lakkõ, lasiskõlla.
Tulli mi siijä talolõ
Aii mi siijä alõvahe,
Siin umma kulla kua pääl
Hõppõ risti riida pääl,
Vasitsõ umma värehti varva
Hõbõhõtsõ aijavitsa;
Siin umma pingi piimal mõetu
Saania seebil soomidu,
Luidsa nigu luigakõsõ
Paaluits ku pardsikõnõ
Pangi paistva nigu püiv.
Võtta võtti vaiaotsast
astu alla aidapoolõ
keerutõllõ keldrepoolõ;
herneid meile heidäskele
uppe meile niuskele,
läätsi meile lähätelle,
linu meile liigutõllõ,
villu meile vinütelle.
Lõika liha, lõika leibä
pane pääle paksu võidu;
võtta väkke veedükese;
kallutõllõ kadunille!
Raha meile rapputõllõ,
vase veeri valaskõllõ,
hõbõhetta hõliotõllõ;
puista meele pungakene,
rapputelle raharätti;
viska meele viie tiugä,
kakse meele kattõ-tingä,
puista meele puuli ruubliid,
ülendelle ütsi ruubliid!-?-!
Seda laulu lauldakse järgmise viisi peale:
(vt. EUS VII noodid 2)
Kes ette laulis?
Iga aasta "kaderna-sandit!" moonutatud ja kinnikaetud nägudega.

EÜS VII, 11 (3) < Rõuge khk., Haanja v., Sika k. - Jaan Gutves < Tanil Anton (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
Häbemata naister. "Set. l. II. nr. 1240." teisend.
(vt. EUS VII noodid 3)
Esi tükke, tükkit-perse, esi änksi ätte-pütt.
Esi nigi nibiihna, esi mänge mäe pääl.
Esi kääni kälü kaala, murri sarvõ Mustikõl.
Esi kääni põrsa kärsa, haari haria kikkalta.
Perra leije pini jala, karva katski kaasikõl,
Kabla panni kassi hauda, Arrõ perrä parmulõ.
Latsõ söödi, laoti potti, Kulpi palli padasis.
Pini mõsk sul piima püttü Kass õks koorõ kirnu käest.
Haarat halgo lasõt haisu, Võtat vett ja viskat kust
Puhut tulda kasi puusahn, Pirdu võttehn peerähät.
Väläst tullõhn väsünulta Lasõt sängu sällule.
Jääs sul perse perätöhe, Vana karbo vallalõ,
Varõs vaagut viiri pääle, Reppän manna ringutas.
Takho habo haoi hinnäst, Panõ kinni pannusõ.
Muido persel meelta polõ, Kui ei esi ehitä,
Katta kinni kasukaga, säädi särgi siiloga:
Hamo sullõ hallitõdu tano pähä tallitõd.
Seda laulu laulis Sika külas elav kadunud Tanil Anton (nüüd juba mõne aasta eest surnud.) Kui ta "purjus ollõs" vahete peal heal meelel oma naise vastu oli. Palju sõnu on minul meelest ära ununud.
Ülese kirjutanud "Jakko"

EÜS VII, 12 (4) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS VII noodid 4)

EÜS VII, 13 (9) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS VII noodid 9)

EÜS VII, 13 (10) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS VII noodid 10)

EÜS VII, 13 (11) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS VII noodid 11)

EÜS VII, 15 (16) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS VII noodid 16)

EÜS VII, 15 (17) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS VII noodid 17)

EÜS VII, 27/9 (19) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Jaan Gutves < Liisa Traumann (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
Sõnad "Rõuge rahvaviisidele"
Tulli ma üles hummogult,
Varra, jos inne valgõ-õda:
Läbi tuisu tõie tulõ,
Läbi sao kütti sanna!
Sanna kütti sarapui'ga,
Viha' havvi vahtrõ-viiga!
Veij sis poia vihtlõmaie,
Lämmä lõnnõ labapääle;
Esi lauli lakia-laulu,
Sannalõnnõ sõnakõisi:
"Sopu, sopi, poiakõnõ,
Sopu suurõs - herrässa,
Sapu kenas keisrista,
Auuraha kaalahn-kandjas
Poodi raha puuhn-hoitjas!
Sopp' kui sa pog sulasõs
Palgapoisis, päävilises!
Sopp' kui sa poig sumpkakandjas
Külakiskjas, kelmikeses!
Sopi iks sini pilvi sisse
Vahapilvi vaihhelle,
Kullapilvi kotsille,
Istma ilma veerepääle!
Sopi iks padiulõ magama
Tugitoolilõ toetama!
Sopi iks uma ullius mant!
Sopu tervüs taskahe!
Sopu põldu, sopu viljä
Sjopu karja kasvatama,
Sopi esi esandäs,
Kena kirä kirotaijas!
Sopi raha rannuni (küüdse rannuni - sõrmi küles!)
Kulla kubia karmanni,
Vasõ-vaalu varbinni (vaalu - heinavaal - kuivamas)
Hõppõ sarra hõlmuni!
Sopp'kui raharaputaijas
Rahapunga puistaijas,
Kõrtsi tii kõndijas
Ollõ-pulga puttijas!
Sopi hinel' hüä hiiru
Ratsu, ruublitükkädse,
Ligi tulpa tugõvapas,
Ligi saina lihavapas:
Kell' püsü ei pudsaj puusa pääl
Linaseeme lihi pääl!
Sopi hinnel hüä tarõ
Esanda mehe elotarõ!
Sopp'kui sandisannakõist
Vaesemehe variokõist!
Soppi iks soppi suurdõ sekkä,
Ehi poiga esändäs,
Vaal'u' vakkavanõmbas (vaaliu: puu vaalius raiudes maha)
Päätu, sajapäälikus!"
Kui sai sannast vällä tultus,
Eloliina, elamiste -
Poig es massa soppi-vaiva,
Ega ütlees: "Aitumma!"
Poig ai vällä vana esä,
Vallavaesõs vannuskõlli -
Sio sai sannakütmisest
Sopu-laulu laulmisest.
Seda laulu laulis ette Liisa Traumann Kasaritsa vallast, kui tema 31 jaanuaril minu juures ööd olli.
Üles kirjutanud J. Gutves Haanis Sikka talus 2 jaanuaril 1911 a.

EÜS VII, 30/3 (20) < Rõuge khk. - Jaan Gutves < Ants Arakas (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
Sõnad "Rõuge rahvaviisidele"
Mõtli ma mõisast müüdaminnehn
Saksatarõ aknõalta:
Siih nio uhkõ olõneva,
Siih nio kõrgi kõnnivaki!
Kõik niu saksa sileehe -
Suurõ jüvä pääl peetü! -
Herrä nigu helk'va-õnnõ
Provva pallio punadsõ!
Kost külh nio saksa siija saije
Esandahe elämä?
Saksa saije muijalt maalta,
Toolta maalta tarõhelta,
Kuhn um kulda kuhja pantu,
Hõppõ riidahn, riia-pääl.
Kuhu um mägi, siäl um mõisa,
Kuhu tii-kääne, siäl um kõrts -
Selle mõisit mõõtu-pittehn,
Selle kõrtsõ kõnnikihn,
Et siin saksa sugõnõsõ,
Latsi lakkia laotasõ,
Üts saa mõisa, tõõnõ mõtsa
Kolmas kõrdsi kõigega...
Tahat tunda saksasukku
Muistsit mõisapidäjit?
Ku' niä tikkõ tiida-pittehn
Kõnnitii pääl kõõmõlõsõ -
Sis ei tihka teretädä,
Julgu-uni anda: "jumal - appi!"
Käüp' ku kerki keppiga,
Nigu nukkis nuijaga!
Lõunõ aigu üles tulõ:
Suur sis suumõskmine -
Otsib omal ojavetta,
Nõvvab pehmed nõdsuvetta,
Tahaei kalgõ kaevuvett
Jäätänü järvevett; -
Söögivaihhe suuda mõsele,
Tõõsõ raiskas rõivi-pandõhn! -
Nii ei lääki mõisast müüdä
Käänä kavvõst tõista tiida,
Riid või tulla rikkastõga
Taplus mõisa tarõ kottal.
Suur pand suuhu sillapuus
Rikkas rehe-aho-puus;
Käänä kavvõst uma kängä
Sooümber saapakundsa. -
Olõõi inäb mõisahn illo,
Olõõi illo, olõõi hüvva:
Näil ka um jo rikkus raisat
Kalõva ärr kakkudu,
Hobõstõ haria verevä
Ratsu kaala rikkudu!
Olõõi kikkit kirgimähn
Olõõi lambid määgimähn!
Külh joud aig ja tunn kah tulõ
Mill mii silmä nätta saava:
Herrä lätvä hernehirmus,
Landikotti kaalahna;
Lätva mõtsa lämmind otsma,
Lauta laanikit vidämä;
Sinisärgi samblõ suuhn,
Punapüksi puid ragoma,
Preilikese peenükese,
Nakkasõ kullia kuuti-lüüma
Rihavarsi vaivamma,
Kistavarsi keerutamma;
Noorõherra nigu nodsu:
Küsüse külla tahtva tallo,
Tükkise takkahn kabõhisil.
Selle lää-ma-ei mõisast müüda
Rikastõ rehe iista;
Vanast siält valda vaivati
Kihhkunda kisuti! -
Tekkenu esi uma tõvvu,
Kaibkõ esi uma kraavi!
Mi'i saa muijalt modio-raha,
Pakutas palka parembat!
See eesolev laul ilmus ka suvel 1910 a. Viljandi lehes "Malevas" aga seda laulis kevadel 1910 a. Ants Arakas, kui Sannumetsas olime ühes puid raiumas.
Esimene käsikiri läks muidugi Viljandisse, sealt "Maleväpäält" kirjutasin nüüd ümber.
J. Gutves
Haani Sikka talus 2 jaanuaril 1911 a.

EÜS VIII, 3/4 < Rõuge khk., Haanja v., Mäe-Kolga k. - Jaan Gutves < Mari Gutves (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Vana Eesti rahvaviis Rõugest.
(vt. EUS VIII noodid 139)
Istõ maha ikkõmaie siia silmi pühkima-ie,
Kahitsõma kabokõnõ nõrõtama nõrgakõnõ;
Nägünessa kuulunõssa kiä mu ligi liikunõssa;
Kiä mult küünüs küsümaie nõrgakõsõlt nõudõmaie?
Ligi linnas suvilindu, vahajalgul varbõlanõ,
Kuldapääga kukkulindu siivuline sinitsirku.
Nakkas mult iks perra nõudma: miä sa ikkõt ilokõ?
Puhut puna latsõkõnõ murõhtõllõt munakõ?
Kas sa ikkõt ummi ehtid, puhut rõõmurõiviida?
Oh mu kullia tsirgukõnõ virka viisivilistäja
Ei ma ikkõ ummi ehtid, kahitsa ei kaalatsida!
Ma iks ikko umma immä kallist umma kandijat -
Ma jäi varra vaeses latsõs inne aigu armõtus.
Es viil mõista jalul kävvü, es viil mõista putru puhku.
Jalul käve maha sattõ, putru puuhn läts.
Tahtsõ mina minnä tarrõ lävele ma lähesi,
Olõõs tarõhn vastavõtjat ahopääle avitajat.
Lätsi aida lävele ma: olõõs aidast andijat,
Kõnnõ kua lavele ma: olõõs kuast küsüjat.
Imä mull ninni niiste lätsi mama makkas maranahe.
Oodi eela, oodi täämba, oodi kolmi kolmapäiva,
Oodi nelli neläpäiva, viis rikkast riidesta.
Kuus puhast puulpäiva
Säitse saksa pühäpäiva.
Tulõ õi immä toomõlasta mamakõista maranaata.
Ima hoit äijo hobosida kaits iks maarja kariakõist
Kohn ma istõ, siääl ma ikkõ kohn ma saisa sinna hämsi.
Sinnä iks tekküs tiigikene kasus kala järvekene;
Kõgõ küla karia juvva valla varsu vallutõlla.
Seda laulu laulis ette minu vennanaine Mari Gutves. See on pärit Haani Mäe-Kolgast. Reisis Siberis; elab praegu Krabi mõisas.
19 vebr. 1912 J. Gutves
NB: Laulik ütles: "Vanul laulõl nu viil mõni viis! Sõnutõldi õnnõ jorro aijehn!"
Seesama

EÜS IX 143 (10) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Siit om minnu tsirgu jälle
Läbi paju partsi jälle
Siin om tsirku seisatanu
Siin om partsi pannu jalgu
Siin om küngas kuhja luua
Auk om anguvarre panna.

EÜS IX 146/7 (1) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Puust naene.
Tahi mina puusta naista tetta
Pää mina mähksi mättejsta
Kaala tei kannu juurikusta
Õla paari õunapuusta
Kiha tei kirsimarja puusta
Kõttu tei kõrtsi mõõdussa
Perse teie pihlapuusta
Vittu teie visnapuusta
Sirrelist tei seeremarja
Jala varba vahtereses
Siis sai naene valmieses.
Sugu tuli manu soogut minu
Siis tuli nadu naaramaie
Kus sa käsed keeletumad
Kus voib minna meeletu
Kõva kõrvan sul magata
Kale om kanda kandelenna
Paremb sina võtta Mõtsa Mari
Nüüd mina mõtli mittu mõtted
Muidu mina võttas Mõtsa Mari
Ei tema viisi villu tetta
Viinu villa jo külasse
Paremb pane kella ketramaie
Enne kui võttan Mõtsa Mari.

EÜS IX 147 (2) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Kosia laul.
Iidu tiidu tinga löüsi
Hobu ossi härja tappi
Oh oh oh oh, hoi hoi hoi hoi hoi :,:
Lätsi Koiküla kossule
Koiküla tüdruk ära koolu
Väina tüdruk väikene
Oh oh oh ho hoi hoi hoi hoi hoi :,:
Lätsi üle Nursi nurme
Nursi kubjal kolm tüdard
Oh oh oh oh hoi hoi hoi hoi hoi :,:
Üits oli laiska tõine virka
Kolmas kurja söamega
Oh oh oh oh! hoi hoi hoi hoi hoi :,:
Vai nõnda:
Oh oh oh oh oh oh oh oh oi.

EÜS IX 148 (3) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Hääl es kanna.
Haidu taidu tahtsin laulda
Hääl es kanna hästi laulda
Kurk ei kurjaste kõnelda
Ma lää "Nukki" nurme pääle
Mulgi Hantsu maie pääle
Säält võttan häkle häälessegi
Rihavartta rinnussegi
Adrakurge kurgussegi
Siis tule vastu laulamaie
Laulamaie laskemaie
Ei mäleta.

EÜS IX 148 (4) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Esa mul ollu ei ma tia
Ema ollu ei mäleta
Kas mind tennu tedrekene
Audun halli linnukene
Või on kurvitsa kogunu.

EÜS IX 167 (1) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Mina Mikku Malle poiga
Sina sikku sarve poiga.

EÜS IX 167 (2) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Mina meesi mürgi tükki
raua kangista kasunu.

EÜS IX 167 (3) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui meie sääl täkku haul laulime:
Siga oli sõkkun sõgla põhja
Lammas laia matti põhja
Varsakene vakka põhja
Hobune ummiku põhja.

EÜS IX 169 (1) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Omal viisil
Milles naese minda naari
Milles tüdruku teoti
Sellep naese minda naari
Sellep tüdruku teoti
Et minu titti tillukene
Nahka nuija nattukene
Las minu titti tõusenessa
Nahka patsi paisunessa
Ei siis naese minda naara
Ega tüdruku teota.

EÜS IX 169 (2) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Viisil: Milles naese minda naari.
Hants oli arva Jaak oli jarva
Teiva silla soje pääle
Madalite maje pääle
Suurde meiste soola tua
Rikkaste raha vedata.

EÜS IX 169 (3) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Lääme, lääme, käime käime
Käime ka Käbi külana
Umalida otsimaje - otsimassa -
Pakkalida pallemaje - pallemassa -
Teeme tillu noodakese
Kauni kala mõrrakese.

EÜS IX 170 (4) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Tuttu luttu luie pääle
Küla kitsi külle pääle
Suure sikku sarve pääle
Sanna Matsi Maie pääle

EÜS IX 170 (6) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Viisil: Milles naese minda naari.
Tats kus poisi Tarvastulla
Egal meel esi hobune
Egal saarine sadula
Egal looko loidapune
Hobu oli alla kui see osja
Mees oli pääla kui see päeva.
Sel laulul on ka esi viis aga teda voib ka ülemalnimetud viisi järele laulda - hästi pitkalt.

EÜS IX 171 (8) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Venelane venni punni
Harjoke haguna punni
Mina punni poisikene

EÜS IX 171 (9) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Kubjas kuilu lullukene
Kilder killu lillukene
Võtta mo tüdar teole
Söö kott ja koina tüdar
Pane päevad papperise
Kuu tähed küpparise.

EÜS IX 226 (1) < Rõuge khk., Haanja v. - J. Press (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS IX noodid 226)
Iste maha, iste maha, iste maha ikkõma.
Muru pääle :,: :,: murõtama
Kes sääl mulle rüppü linnas
Zirk sääl mulle rüppü linnas
Sinist siiva zirgukene
Vaha jalgu varblane
Küsütelli nõvvatõli
Mis sa ikkõt ilo ehtit
Vai kas sa rõhkod rõõmu rõivit
Ei ma ikke ilo ehtit
Ei ka ma rõhka rõõmu rõivit
Mina ikkõ omma imma
Ke' mo varra vaeses jätnü
Enne aigu armetumas
Kui ma es mõista putru puhku
Pudru puhe, puhu panni
Taari jõije, kaala kaltsi
Jõi ma maha (marja) mar'a ?uuru
Põrmandulõ põrmu onnr'u?

E 14858/9 (2) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Kelle om nee suure nurme
Suure nurme laia välla
Uibile istutetu
Sarapuile saisatetu
Tohi ei Tooni seie tulla
Sala Jumal seie saista
Mättel uppin otsa saddas
Mättel pähkel päha saddas
Upin satte härra vilja
Kaldu härra kaara sissi
Sääld mee härra veere võtti
Veere võtti vilja saie
Lätsi ma moiale müüma
Kavvetale kauplema
Hopen kooli kõiva pääle
Tõine võssu väina veerte
Tubakuta tuueenna
Raha voori vetteenna.

E 14859/61 (3) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Mis sa hoolid mulle tulla
Pelgad põlve saiena
Mul om hulka hobesida
Kaitsi hulka karjakesi
Sea sillana magava
Varsa Oidu võrengunna
Mul om püttün pöögli jahu
Mul om salven saiajahu
Sai siis näio saanunesse
Kaabu kätte koltunesse
Ole ess püttün pöögli jahu
Too es must murule
Lase es lauki lappatile
Vii es verrev vesile
Sund ta liialt survama
Pand paljo jahvama
Kivi puu käe kuluti
Kivi vitsa rinna rikki
Vellkene noorekene
Kui lääd külla kosimaje
Narvast naista võttamaje
Heita käsi hiiru pääle
Lase käsi laugi pääle
Hiiru toob naese ilulitse
Lauk toob naese laululitse
Kõrb toob naese kurjalitse
Must toob naese murelitse.

E 14861 (4) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Tere kulla kuuse mõtsa
Kas voi sia sissi minna?
Ei voi tulla näio noori
Vaest siin moni koolenesse
Moni inge heitenesse
Tullas laudu lõhkumaje
Kirstu laudu kiskumaije
Löütas sinu löütas minu
Hukkan oleme mõlemba
Kahjo kanna kattikesi.

E 14862/3 (5) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Latse ütli laula laula
Pere ütel pessa keelta
Mis ma laula latsekene
Pessa keelta perekene
Kodu mul jäi kuuta sõlge
Laua pääle laulu lehte
Säält ma värsi välja võtta
Laulu löö lühikese
Mis ma laula leinast meelest
Kosta kurvasta süamest.
2) Lääme mõtsa teeme monad
Lääme kodu teeme kurja
Rikkume röa orrassa
Kakkume kaara pöörussa
Lääme siis söödile sööma
Põllule lõunad pidama
Söödil suure sööma laua
Põllul pikka iste pengi
Mittu söödi kolkokest
Settu sööma lauakest
Mittu põllu pendrekest
Settu iste pengikest

E 14863/4 (6) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Saadi ma mehe merele
Kaasakese voi kalale
Mees läits mõtsa heit magama
Tuli kodu kaevatenna
Joba meri om jääne
Tõine meri tõisi puida
Astu ise Annekene
Marsi esi Maiekene
Kae kos kala kudenese
Säre selga säädanese
Lutsu luida liigutava
Tia es teed ma merele
Võtti nooda nurga päälta
Sada silma saina päälta
Saie mina paljo kalu
Paljo kalu liialt vähju
Kätsi ma kodu keetma
Esi ma sei sile selja
Esi pandi pude pala
Mehele anni luu puru
Mees läits nurka nuristen
Las ma nurgast nuja võtta
Kõveriku ahju kõrvalt.

E 14864/5 (7) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Ei ole ma koolin õppiman
Võnnun ka sõnu võttaman
Esi ma oppi oman kodun
Lauli oma laua tagan
Ema iks opi koolteenna
Manits maale viieenna
Tüdar laits mul linnukene
Mingu ei nuias nurme pääle
Vääsas võõra välla pääle
Ole iks vale välla pääl
Nobe suure nurme pääl
Kavvest iks kaes kaval pois
Üle nurme noormees
Oles too näio mulle saanu
Upin mulle omas jäänu
Peas ma pilu ilule
Kannas kaali narmile.

E 14865 (8) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Mede välle helle velle
Mii velle rikkas velle
Mii vellel kuusi lautu
Mii vellel kolmi haitu
Ütten silgus sea liha
Tõisen hällus härja liha
Kolmandan om kuiva kala
Vastus:
Mis sa tühja kittad
Asjatumad auustad
Susi sulun tõine soolan
Kolmas koan kokka käen.

E 14866/7 (9) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Oli mina vaene väike laits
Tina rinda tillukene
Ema rühk mul enne kolda
Enne muida mulda minna
Jätt ta maale marjakese
Liiva pääle linnukese
Haida lave harvulitse
Koa lave korgulitse
Ei ma tiia ei ma mõista
Kas ma sündu söödi pääl
Või mina kasva kannu pääl
Söödü minu sünniti
Kannu minu kasvati
Sööt mulle süvva and'
Kannukene ravi kand'
Kohe ma isti sääl ma ikki
Koe saisi sinna satte
Sinna jäie järvekene
Tegusi ka tiigikene
Küla läits hobest jootema
Valla varsu oiotama
Mõttel ollev oja vee
Mõttel kalli kavu vee
Too oli näio silma vesi
Vaiste laste vaeva vesi.

E 14867/8 (10) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Seo mõisa põrgu mõisa
Kurratite kooli mõisa
Siin jo valda vaivatas
Peris valda pińatas
Kurrat võtku seda kattust
Palutagu seda paika
Kunn neid vaesid vaivatas
Peris latsi pińatas
Oli mina vaene ostet ori
Ära kihlad neitsikene
Suvel vaest oli sulaste ori
Talvel naeste näitsikun
Suvel ma vile vikkatin
Talvel kale kangan
Suvel vikkat minu õlal
Talvel kangas minu kaalan
Pisukesed mind piinasid
Suured saksad mind sundisid
Milaal lõpvad vaese vaevad
Vaese vaevad orja ohked!

E 14868 (11) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Mehel lääs mees ei võtta
Kodu jääs kohe ei kõlba
Lää ei sulle soomikale
Tee hare timukale
Suu sul must kui muri kõrv
Hame seljan hatta nahk
Sinilill sul sitta põldu
Kastehein sul kaara põldu.
Minust saab Riia Roodi ema
Võnnu võttite pidaja
Taga Tartu tabakene.

E 14869 (12) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Kubjakene kullakene
Kui tuleb pääle kuri söa
Pääle paisus paha meel
Pure siis puid ja haara luid
Haargu ei minu hammastega
Löö keppi kivi vastu
Malka pessa maada vastu
Siis so söa süttünessa
Pahameel paranessa
Kui sõs söa veel ei sütti
Pahameel veel es parane
Löö sõs härral hänna pääle
Proual pessa perse pääle
Koiel katte kindsu pääle
Jakobil jalge vahele
Sõs so auu saab ausamasse
Elu lätt ilusamasse
Kubjas saad üle kolme valla
Valitsejaks mitme valla.

E 14870 (13) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Mõisa tallipois istub tõiste seas kui varas taga akna kopputab. Selle lauluga juhatab tallipois vargale riistad ja hobused kätte.
Tuul mis sa tukkutat
Paia laudu plaksutat
Mine alla talli manu
Tallin omma tasatse
Ligi säina lihava
Sulu pääl om suites
Vaea otsan valla
Meil om hullu hobeste poisi
Meil om targa tallipoisi
Tallin jootvad tallin söötva
Taga talli tantsutava
Läbi pilu pistva kaera
Läbi akna andva haina.
"Et see talli pois lätlane oli voib igamees arvata."

E 14871 (14) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Tuli õnnis õdankukene
Marja magama minimisekene
Ema läits esaga magama
Veli läits noore noorikuga
Mis tetta mina vaene,
Tükki tühja sängi sissi
Lamme palja laua pääle
Tühi sang om halba sääda
Tühi kott halba kobista
Võtti kirbuga kõnelta
Luttikaga lusti luau
(Luttik om vere imeja
Kirp om sortsi sugulane)
Kääni külle leidsi külma
Kääni selja leidsi seina
Seinast loie luttikit
Arvsi ahjo ritsikit
Mitto lugu luttikit
Mittu riita ritsikit.

E 14872 (15) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Veeri veerde päevakene
Ojo otsa päevakene
Veerde sinu viitetes
Otsa sinu oodetes
Veeren iks viitva viinavaadi
Otsan oodva olle haami
Veeren antas viina juua
Mea päev tennes
Koa tunn kulunes
Päev suge sulose pääd
Loap karja laste pääd
Kullane hari
Klaasine laabi luud

E 14872/3 (16) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Kuna ma tei tillukene
Kuna ma koi kullakene
Tei ma teele minnejenn
Koi kodu tullejenn
Telle iks oli tee veeren
Tõie ma kolu koiolast
Nitse tõi Ninni mõisast
Soa tõi Soomemaalt
Lätsi ma nitsid viima
Kuuli ma kodun kolinad
Tõisen taren ma törrinad
Mõtli riht pesvad
Mõtli linu kolkvad
Egas peseta joht riht
Egas kolkita joht linu
Seo peseti noorimihi
Kolkiti sääl kosilasi.

E 14873/5 (17) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Oh mo õnnista eluda
Kaunist kasu põlvekesta
Mea mul olli oman kodun
Kui ma elli esa majan
Oli ma kui upin uibun
Verev mari vislapuun
Kui ma saie kaasa kodu
Kaldu kaasa koltele
Oli ma kui uhmer murun
Taru pak taru lävela
Lätsi ma üle käosa haia
Kaasa haia kokku satte
Lätsi ma üle kaasa muru
Muru jäi perra moatses
Lätsi üle esa haia
Haia kolga korgesiva
Lätsi ma üle esa muru
Muru jäi perra mahelema
Oh mo iust hellalist
Vaha latva valusad
Sais ta sore sugimata
Lahke ilma laapimata
Mõtsa sugava soieva
Metsa latva lahutava
Puu ossa puhastava
Esa jäi imesta ikkenaje
Veli jäi vaakma vannikutta.

E 14875/6 (18) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Tütrekene linnukene
Kui sa lähad kaasa kodu
Tee sa tee tiigi poole
Aia jälle järve poole
Vii sa tuli kotta
Veere vesi patta
Saada sauu hoonese
Ära sa käigu kärkna
Pangu ei ussi paukna
Pane usse oigele
Paja laua parrale
Ema kuri kullemaje
Esa hella herranema

E 14876/7 (19) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Emakene hellakene
Lää ma kodu kulleltenna
Perve alta pellatenna
Seni ma iks loe lusitsid
Seni iks arva anumit
Kuna memme meelunesse
Taatikene tasanesse,
Nägin ta kauest tulevad
Nurme otsan voi olevad
Tõsta iks paa pimmesse
Pangi tõsti valgeele
Joba tuleb iks suuri sööja
Suuri sööja suuri jooja
Suure murru enne muida
Kanika sei enne karjust
Kikku seie enne kikkast
Ahju täie alustaja
Poole pätsi poolendaja.

E 14877/8 (20) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Hiirukene hallikene
Kus sa kõnni kõrvekene
Kas sa künni küttisid
Rünnid röa sõõrusid
Ei ma es künna küttesid
Rünna es röa sõõrussid
Mõisa kubjas võttis naista
Haidamehel peie saaja
Saja saie pulma putte,
Anti iks ame hanna pääle
Linik anti lehe pääle
Kõrrik anti kõhri pääle
Kopputa tasa kabjule

E 14878 (21) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Pani ma kiigu kivi juure
Hällu pani hämärta kõivu
Pani partsi hällutama
Suvi linnu liigutama
Parts siis õppes paljo sõnu
Suvi lindu liialt laulu
Säält sai latse laululitse
(Latse ime ilulitse) välja
Ime latse ilulitse

E 14878/9 (22) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Puhu pilli Peebukene
Aea sarve Hantsukene
Ega pilli ilma puhu
Pilli puhkva kindid
Sarve aave andid
Minu peig om pillisseppa
Kaasa kannelte tegija
Meil om pilli päetsinna
Kannel kamerte lävela
Pilliga lääme magama
Üles karja kanneltega
Kurjal piitsa päetsinna
Karpaatsi kamri lävela
Piitsala lääb ta magama
Kargab üles karpaatsile.

E 14879/80 (23) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Emakene hellakene
Too sa tuli koa manu
Pane puu paa ala
Tillukse teold tuleva
Väikese vällast tuleva
Kasina või karjamaalta
Pane piim peesinema
Liha leem leigenema
Too iks oa oie pääle
Tera roog teie pääle
Too iks pudi purtele
Lämi leib lättele

E 14880/1 (24) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Kas sina nägid meie poissi
Mööda kõrtsi kõndivata
Mööda haita astuvata
Meie poisil puutse püksi
Kadojatse kultsa seere
Pane jalga Jaani kinga
Pengi ala Peetre kinga
Tulle heida Tooma kinga
Veel om uue usse pääl
Veel vastse vaea pääl
Kutte kolme kambren
Ütte oli puutse puuhe minna
Tõise oli luudse lumme minna
Kadajatse karja saata.

E 14881/2 (25) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Aeti mo esast erale
Välla velle väravista
Usse esa hoonist
Lätsi ma pakku puiestiku
Linna ala leppistikku
Säält ma löüsi luudse luttu
Luudse luttu puudse pilli
Naksi luttu aeamaje
Puusta pilli puhumaje
Veli tuli välla kullemaje
Kulle kunn om minu sõsar
Puhub pilli aeab sarve
Tule kodu sõsarakene
Memme küdsab mesi leiba
Veli teeb verevad viina
Esa uttab olle kurna
Ei ma läha vellekene
Sööge esi mesileib
Jooge esi verev viin
Jooge esi õlle kurn
Minu toitva toome marja
Peava üles pihla marja
Kasvateli kadaja marja
Seie ma pütsekit poiostust
Hangerpüssi aia alta
Vesi märssi mättastesta
Siiski mo ihu ilusamb
Siiki mo veri verevamb
Pale veel paljo punatsemb.

E 14882/3 (26) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Tshi tshi emakene
Kes käsk kõrtsina kõnelda
Joogi paigun juttu aia
Mul om paljo tütterita
Paljo põlle pästajaita
Tuli üits võttis ütte
Tuli tõine võttis tõise
Tuli kolmas kobist pera
Jäi iks ilma tütterista
Lages jäi ommist latsista
Nüüd om hool mul homukulla
Mure musta õdangulla
Jääva vasika vallale
Kitsi kinni keitamata
Suure sikku sulgumata
Leppa nüüd lehma nüssiva
Kahar kõivu karja saata
Lepp nüs lehma lellutenn
Saat karja kaasiten

E 14883/4 (27) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Käekese jalakese
Mina teile tääda anna
Kas võttate võõrast orjata
Kas tee jõuat joosten minna
Joosten minna joosten tulla
Kui tee jõuad joosten minna
Joosten minna joosten tulla
Siis teid kullas kutsutakse
Hõbetas teid hõigatasse
Kui ei jõua joosten minna
Joosten minna joosten tulla
Sõs om kurik konten käja
Siis om järik jären jooskja
Kurik kontest om kõrgemba
Järik jalast om jämetamb.

E 14884/5 (28) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Külab tunnus ema tüdar
Külab tunnus esa tüdar
Kirikule minnejenna
Altarile astujenna
Võtt ta kirstust kirivitta
Võtt ta vakkast valgemitta
Pera alta pooniksida
Pand' ta ette ilu põlle
Seerte mähk ta siidi paela
Ligi võtt siidi liniku.
Külab tunnus vaesta lasta
Kirikule minnejenna
Altarile astujenna
Küsse ta kõivuld kõrikud
Küsse ta haavald hamid
Küsse ta leppald linikud
Es anna kõiv kõrikud
Es anna haab hammid
Es anna lepp linikud
Pand' ta ette ikku põlle
Seerde mähk ta silmavee
Ligi võtt mure liniku.

E 14886/7 (29) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Tahtsin puusta naista tetta
Pea mina mähksi mättejesta
Kaala teie kannu juurikusta
Õla paari õuna puusta
Kiha teie kirsimarja puusta
Käe varre vahterese
Kõttu tei kõrtsi mõõdusta
Perse teie pihlapuusta
V. teie vissapuusta
Sirelist teie seeremarja
Jala kondsa kuhlapuusta
Jala varba (jalajasta) vahteresta
Siis sai naene valmiessa
Sugu tuli manu soogud minu
Siis tuli nadu naaramaje
Küdu sõge sõimamaje
Kos sa käsed keeletut
Voi voib minna meeletu
Kõva kõrvan sul magata
Kole on kanda kandelenna
Paremb sina võtta "Võsu" Mari
Jälle mina mõtli mittu mõtted
Muidu mina võttas Võsu Mari
Ei tema viisvad villu tetta
Viinu villa jo külasse
Panemb pane kitsi ketramaje
Kassi kangast kudamaje
Hiire piiritsid pilduma
Rotti sõkma sõkki laudu
Enne kui võtta Võsu Mari.

E 14887/8 (30) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Mis tee näite näio kodun
Kaiete kaabu värravin?
Mis mee näie näio kodun
Käieme kaabu väravin
Vastu tuli vana varessa
Kaitsi paari kaarnaida
Koera neil urust ulusi
Kana neil kaalast munesi
Rebase rege tegiva
Araku hagu raieva
Nii oli neide liua hääre
Kui mee ruuna ruhve hääre
Nii oli neide kulbi hänna
Kui nee musta musti hänna
Nii oli neide lutsa hänna
Kui nee tillu tiisu hänna

E 14888/9 (31) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Melles Mari madal oli
Linnukene liialt lühu
Sellep Mari madal ole
Linnukene liiald lühu
Ema sõi maalda masikita
Liiva päälda linnukita
Jätt mo maha marja suuru
Põrmandale põlve korgu
Lätsi iks liiva linneltenna
Kalmela kareltenna
Es ole liivan liina
Kalmela kulla karpi

E 14889/90 (32) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Mul iks viha velle pääle
Viha velle naese pääle
Veli kauest naese kosis
Kauest neitsi nimisi
Sai kuri kohe panda
Sai vihas kohe viia
Ei iks müüa ei vaheta
Kellegile kihlas anda
Kihlas anda, pandis panda
Ei turule vaheta
Mul om vihas velle naene
Liiald kuri lella naene
Käsk mul jo tulle minna
Tule kirren keerutata
Tule vahel vallatata
Mõisstsi talle vastu kosta
Vastu kosta, vastu ülda
Tee iks mulle tina ame
Vala vaski palla-pooli
Minga ma tulle läha
Tule kiren kirutele
Tule vahel vallutele
Misga saista sao ala
Keerutile kire ala
Kik tungla pääle tuleva
Kik kibene pääle keeruse

E 14890/1 (33) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Sööge langu jooge langu
Ärge langu põue pangu
Ärge laske laua ala
Ärge pistke pingi ala
Mina ole orav otsimaje
Mina oli nurkis nuhkimaje
Ma kombi tee kottigu
Ma kae tee kassaku

E 14891/2 (34) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Külakese väikse
Maakese madalakese
Inimese ilusakese
Ära pagegu paiostule
Ära lendku leppistule
Mõtled sõa sõitvad
Vene-väe veervad
Ega sõida sõa hulka
Ega vere vene vägi
Seo sõits sõsarte hulka
Veerdu noorte velle hulka
Kuule kulla perenaene
Ära sa mingu magama
Pangu pääd päetsile
Orja veel kodu tuleva
Tahtva enne tallitada
Sööda ori söönuse
Jooda ori joonuse
Sõs mine ütten magama
Pane pääd päetsile
Siid sõs pääle silutates
Kalev iks pääle kattetas.

E 14892/4 (35) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Veli teii tare teje pääle
Ragi ratta rööpale
Tulge sissi ostke seepi
Minge välla ostke võitsi
Sisen siidi müütas
Vällan võitsi kaubeltas.
Esi ma velle vihuteli
Sageteli saunuteli
Kunn ma näije kuiva kuuse
Sääld ma haari helle halu
Kunn ma näje nõrga kõivu
Sääd ma võtti vippe vihha
Tooga velle vihuti
Sagete voi sannuti
Kuul kütti kuue sanna
Nädalil voi viie vihha
Kül meid naareti
Nagu vett keeteti
Mea mee anna naarjale
Kingi keele pesjale
Püttu tuld, tõise tõrva
Kolmandama kuume ütsi
Ole ei naarja paremba
Intsitaja ka ilusamb
Naarjal omma närtsu kaalan
Intsitajal hilbu sellan
Hooda suur, noo noh suur
Las ma saista saiba otsa
Las ma keera kivi otsa
Sõs ma suurel suhu löö
Kõrgile löö kõrva pääle
Uhkele löö otsa pääle.

E 14894/5 (36) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Ega meist vanust muud ei ole
Leiva hukku, soola hukku
Suure talu taari hukku
Vii vana värati taate
Lase kõiv kõttu pääle
Haav hanna rootsu pääle
Kivi kindre soonte pääle
Vana mehe valli mehe
Minge ehk müürile magama
Sööge sainast sambilida
Kiske sainast kirmi luida
Nii meie noore mehe
Kui soon suure kuuse
Laanen laatvuta pedaja
Kui veidi vihmast oli
Ehk kaua kaste sais
Jäi kui seene sitta pääle
Vana tatti varikuse

E 14895 (37) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Emakene hellakene
Ole ei kuiva kolkjad
Ole ei musta mõlkjad
Ära koolu kuiva kolkja
Mulda lännu musta mõskja
Mea vesi vitsa pääl
Kaste karja haina pääl
Too iks kaldu minu kaala
Oidu minu ola pääla
Emakene hellakene
Kolgi minu kuiva rõõva
Paugutele pallapoole

E 14896 (38) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Johtku veidi kurja tegema
Kasinaste karja söötma
Tuli Paap pesma
Võsu vippu vipputama
Naksi ma Paapu pallema
Kulla Paap sirgu Paap
Jätta minu pesmatta
Sulase laits sugemata
Härman oli hää mees
Kea kül kütti kühma mööda
Kea es pessa perst mööda
Petre oli pääga peni
Kea kül pess perst mööda
Kea es kütta kühma mööda

E 14896/7 (39) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Aeja ma mõtsa oma karja
Mõtsa keera oma kira,
Söö iks seda söödu haina
Maitsa seda maa haina
Meil iks kasus karrits haina
Oiunessa uba lehti
Veerinessa vesi haina
Külab kõtt kodu kand'
Külab magu maja viib
Kõlab kõttun kõdra ase
Külab maan marja ase

E 14897/8 (40) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Näiokene noorukene
Mõse lusik luigakene
Mõse annum asjakene
Mõse käsik käokikene
Mingu ei nujas nurme pääle
Vääsas võõra välla pääle
Kavvest kaes kaval pois
Üle nurme noormees
Kuulab järgi kudas lugu
Kui too näio tööd tegi
Kui kaabu kangast kudi
Viis ööd, vas vööd
Kümme ööd küümar kangast
Mee põle pitkale poisile
Mee laida laisale mehele
Kell' oli viisu viita sülda
Kell oli rätti kümme küünard
Päeva pästki, tõise aruti
Kolmanda kuioma laoti.

E 14898/9 (41) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Vellekene noorekene
Ära iks vässu värte varva
Liiguteli usse linki
Peio hobust pitteenna
Kaasa ratsu ravvitenna
Tuhad hobust tulba küllen
Sada hobust saina küllen.
Miudu laas mina mehele
Kargas kattela käela
Pelgan peiod pistavatta
Kaasa selga kargavatta
Mul on pillu pisukene
Mahu ei madu vahele
Kerapää ei keskeella.

E 1572/3 < Rõuge khk., Roosa v. < Hargla khk., Mõniste v. - P. Kanger (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Oh mu ennist elukest
Kaunist kasu põlvekest
Mis ma elli esi kotun
Veerütelli velle veeren
Hius kulda mull kõrisi
Vanik vahale valuli
Hiidi hiusta kääni päädä
Lipputelli lina lehte
Hius olli illus sugimada
Lahve harja laabimada
Mõtsa sua mu sugisi
Mõtsa ladva lahutelli
Kuulõ ma is kotun umma nime
Kuis minnu kotun kutsuti
Imi kuts iks helliku
Esi helli tüteris
Sõsar kutsõ sõrmusas
Muu pere murumunas
Olli iks putut pudru potti
Liigutedu liha liuda
Imi ütel iks hiire pääle
Esi kaavas kassi pääle
Mina iks illus hiirekene
Katõ jala kassikõnõ.

E 15753 < Rõuge khk., Roosa v. < Hargla khk., Mõniste v. - P. Kanger (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Kuulõ kulla kodu imi
Mesi marja maja imi
Ku mii karja kodu aja
Kas um valmis vasiga juuk
Havvutedü lehmä haina
Ku ei olõ valmis vasiga juuk
Havvutedü lehmä haina
Aja mii karja kavvõdallõ
Ligi liina lepistiku
Taga tartu tammõ mõtsa
Kon ei kuulõ kukõ hellü
Tõsõ tarõ tõlva hellü
Kon nee kurõ kulda söövä
Hani hallast hõbõõt.

E 15753 < Rõuge khk., Roosa v. < Hargla khk., Mõniste v. - P. Kanger (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Tilluke naine
Oll' mul ütskõrd vellekene
Võt' väikese naasõkõsõ
Är nu kattõ kastõ haina
Är nu uppu ubalehte
Tei ma tille rihakõsõ
Vali vaski varrõkõsõ
Tuuga otsõ ubalehest
Tuuga kaivi kastõhainast.

E 15754 < Rõuge khk., Roosa v. < Hargla khk., Mõniste v. - P. Kanger (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Võta naine, muidu...
Esäkene ellekene
Ku sa nu mullõ naist ei võta
Ma lää pullis poolamaalõ
Suurõs härjäs soomõmaalõ
Sääl ma nu puhu nigu pull
Sääl ma nu mürrä nigu härg
Mere vett juuõõnõ
Ranna roogu järreenne.

E 15754/5 < Rõuge khk., Roosa v. < Hargla khk., Mõniste v. - P. Kanger (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Lauliku sõim
Mine kuu' kuri naanõ
Teele mine tikõ naanõ
Pane puu' purõlama
Hüdse hauan hürelämä
Tõrvaskannu tõrõlama
Latsõ umma sul kotun koti sisen
Alastõlõ ahu perän
Loe uma lutika
Arva ahu ritsigä
Mitu lutikat luu pääl
Mitu kirpu kimaruseen.

E 15755 < Rõuge khk., Roosa v. < Hargla khk., Mõniste v. - P. Kanger (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Vana pois varõstõ roog
Viidi vällä värte takka
Kõiv lasti kõtu pääle
Haab hanna roodsu pääle
Kivi kindre ts'opa pääle.

E 15755/6 < Rõuge khk., Roosa v. < Hargla khk., Mõniste v. - P. Kanger (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Poiste pilge
Oman nulgan noorõmehe
Uman kolgan kosilasõ
Minust saa riian raadi imänd
Ollõ pruuli uma naanõ
Viina pruuli vellenaanõ
Võiu punna vasta võtja
Lina punna liigutaja
Ei ma nu hooli neista poista
Karda neista noorist mehist
Ei saa neist mu võtijat
Kaasa kaala kandijat
Ku na läävä kerikullõ
Juuskva jumala sõnalõ
Küpär um pään küllikullõ
Särk um sällän sällüle
Viisu umma jalan viite kanti
Kabla perän katsõt süld
Kui tulõ veidi vehma hoogu
Kasinatõ kalla hoogu
Sis na kiirdvä keresälle
Vidävä ahu virusallõ
Pääle võtma vehma särki
Pääle katma vehma kasuga.

E 15756/7 < Rõuge khk., Roosa v. < Hargla khk., Mõniste v. - P. Kanger (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Tütärenne armõhõnnõ
Ku saa sul kuri kodu paik
Ikuline elumaja
Hiidä tanu tarõ ette
Põlli hiidä põrmandullõ
Sõida kuu' suvist tiid
Tandsi kuu' talvist tiid
Ma su valgõ vasta võta
Käpe käsile tapa
Ku ei saa sul miisi meeleline
Kaasa kaala arvuline
Ku sa lähät mari magama
Suvilindu suiguma
Viirde sa panõ veri väidse'
Külle ala künniraua'
Ku sa lähät undõ uinutama
Umma miist meelütämä
Võta sa veerest veri väits
Külle alt künni raud
Tapa miis tapõtus
Kolga miis kuulus
Sis saat kulla umma kuu' (kodu)
Marjakõnõ umma maija.

E 15757 < Rõuge khk., Roosa v. < Hargla khk., Mõniste v. - P. Kanger (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Kiskõ tii umma kirjässät
Vaivakõ umma vallingat
Tekke mullõ pisu peesütüst
Raasakõsõ lämmind olut
Mul umma kurgun kuusõ nõgla
Keeleperän pedäjä nõgla
Toogõ mullõ tooda olut
Vedägegi tooda viina
Kost um käbü üle käünü
Sine siiba siputanu
Vaha jalga vapõrdanu.

E 15758 < Rõuge khk., Roosa v. < Hargla khk., Mõniste v. - P. Kanger (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Miks mees ei võta
Misa miisi minnu ei võta'
Kas ma tütruk tüüd ei tii'
Kabõhõnõ kangast ei kua'
Sa mõtli mu pal'ü pussuvat
Lak'a haisu laskõvat
Kuu' ma jätä pussu punga
Laba ala' haisu laadi.

E 15758 < Rõuge khk., Roosa v. < Hargla khk., Mõniste v. - P. Kanger (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Oma ja võõrasema ootavad koju
Uma imä armu imä
Ku näge kauõst tulõvat
Üle väinä välgüvät
Üle piiri pilguvat.
Hiit iks piimä peesünemä
Liha leeme legünemä
Võõras imä võhlu imä
Ku näge kauõst tulõvat
Üle väinä välgüvät
Üle piiri pilguvat
Kinni pand sis kirstu kaasõ
Abaradõ aida ussõ
Kivi pand kirstu pääle
Kannukõsõ kaasõ pääle.

E 15759 < Rõuge khk., Roosa v. < Hargla khk., Mõniste v. - P. Kanger (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Jüripäiva laul.
Lumõ minekõne
Lehe tulõkikõnõ
Kata maad ja mõtsa
Kata mu musta karvast pääd.

E 16167 (1) < Rõuge khk., Oina Veski - J. Tõllasson (1895). Sisestas USN
Võrumaal om mehe musta
Mehe musta naise laisa
Tüdruku töö higitse
Poisi kannu karvalise

E 18822/3 < Rõuge khk., Viitina v. - Mihkel Sermudis < Katri Pihu(1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Vaese latsõ laul.
Pankõ koodi kopsimahe,
Riha varrõ ripsimahe,
Jovva'i koodi meida kuluta,
Riha varrõ vanas tettä.
Innembä mii koodi kuluda,
Riha varrõ vanas tii.
Ära kuuli mu emekene,
Hauda läts mu hammõ tekkij,
Liiva läts mu lina tekkij.
Tulõ õks üles emekene,
Karga kallis kasvataja
Ei või minnä tütrekene
Karada jo kallikõnõ!
Mull õ pääl jo pähmä võsu
Rindu pääl um ristikhain.
Mull õ man jo maa hais,
Suu man um surma hais
Kässi man um kääpa hais,
Tulõ õks üles emekene,
Karga kallis kasvataja
Mull um lippõ livvakun
Lämmi vesi länikun,
Külm vesi kübärän,
Mõsõ manta maa haasu
Suu manta surma haasso
Ei või minnä tütrekene
Ei lasõ liiv liikumahe
Ega kääbäs käümähe

E 18823/4 < Rõuge khk., Viitina v. - Mihkel Sermudis < Anna Zopp (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Mull oll' väiku vellekene,
Tillõ teo poisikõnõ,
Ta karas kaivu kaalani
Ja oiju vallä olani
Ta koräs maalta maasikid,
Liiva päälta linnukid
Maasikist tekk' majakõsõ
Linnukista liinakõsõ.
Müüdä sõidi suurõ säksa,
Küsütelli, nõvvõtelli,
Kas seo um rikas Riija liin
Vai kas tark Tartu liin?
Ei olõ rikas Riija liin,
Ei ka tark Tartu liin
Seo um sandi sannakõnõ,
Vaestõ lastõ varükõnõ.

E 18824 < Rõuge khk., Viitina v. - Mihkel Sermudis < P. Tigane (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Jaan jaunas,
Siga saunas,
Istõ musta rästä sälgä,
Sõit teolõ tiiratõn,
Uja manu uuratõn.
Kai külä taro:
Reppän tikk rekke,
Pini puistas paklit,
Kass kudi kangast,
Rott kiit ruuga,
Maits ruvva suula,
Varõs võtt vatsku ahust välla,
Harak ai hakku ahju.

E 18824/5 < Rõuge khk., Viitina v. - Mihkel Sermudis < P. Tigane (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Siri, siri, sirgukõnõ,
Kos su kulla pesäkene,
Varikun, varva pääl,
Kuiva kuusõ ossa pääl.
Kos tuu kuus jäije?
Kirvõs ragi maha.
Kos tuu kirvõs jäije?
Merde tema uppu.
Kos tuu meri jäije?
Härg jõi ära.
Kos tuu härg jäije?
Vanamiis tap' ära.
Kos tuu vanamiis jäije?
Ära timä kuuli.
Kohes teda mattõti?
Maha teda mattõti.
Koes tuu maa jäije?
Adõr künd üles.
Kos tuu adõr jäije?
Katski timä lätse.
Koes teda viidi?
Sepäle teda viidi.
Koes tuu sepp jäie?
Ära tema kuuli.
Minkas teda mattõti?
Tulitside tungõldõga,
Vasitside vangõrdõga.

E 18825 < Rõuge khk., Viitina v. - Mihkel Sermudis < P. Tigane (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Katti kõtti kuuli,
Mari suhu mattõtõ,
Kivi kellä lüüdi,
Sarvi saija süüdi.

E 18826 < Rõuge khk., Viitina v. - Mihkel Sermudis < Katri Pihu (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Tekke tüüda timmukille,
Näkke vaiva vargille!
Ega timmuk tüüd ei tii,
Ega varas vaiva ei näe.
Tüü no teije tütärlatsõ,
Vaavä näije vaesõ latsõ.
Milles mes herrä ilusa?
Milles provva punadsõ?
Milles preili peenükese?
Tütärlastõ tüü läbi,
Vaestõ lastõ vaava läbi.
Tere hirstu herräkõnõ!
Kulda krooni provvakõnõ!
Tulõ vasõ tooli pale,
Astu saali veere pale,
Kae kuis valda vaavatas,
Perisvalda pińatas!

E 18826/7 < Rõuge khk., Viitina v. - Mihkel Sermudis < Katri Pihu (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Nal'a laul.
Suta'i vana vallatõlla,
Napu kubu nallätõlla,
Viige vana värte taadõ,
Laskõ kõiv kõttu pale,
Kuus kukru luu pääle,
Haav hanna roodsu pääle,
Pettäi perse põsõ pääle.

E 18827 < Rõuge khk., Viitina v. - Mihkel Sermudis < Truuta Parba (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Tõisend sellest samast laulust.
Suta'i vana vallatõlla,
Napu kubu nallätõlla.
Kae noida noori paari,
Läävä sängü, löövä mängu,
Lina liikva, padä pandva,
Nõrkva nõrga sängu tulba.

E 18827/8 < Rõuge khk., Viitina v. - Mihkel Sermudis < Katri Pihu (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Neiukõsõ noorõkõsõ,
Lina laka linnukõsõ!
Kelles tii hoiat ummi huuli,
Pitsitelet peenüt palõt?
Kas küll neile, vai ka noilõ?
Kas küll noilõ noorile mehile,
Uhkille ubasuilõ,
Korgille kühdrille,
Sirgille saapa seerile?
Huitu poissi. Laitu poissi,
Piä poissi poolõ suuda,
Litsu ligi liija lõvva,
Katta kinni harva hamba!
Ei mii siidi siijä viijä,
Ei mii kallõv siijä kallu,
Mii no siidi sinnä viijä,
Mii no kallõv sinnä kallu
Erästvere ilusille,
Taga Tartu tasatsille.
Kon õks poisi saapin saieva,
Naase käävä kängihin
Kon umma keldre nigu kerigu,
Aadä nigu alõviku
(hadä nigu alõva)
Ussõ iin umma uibutsõ,
Sagava jo sikka sarvist.
Kon umma muru maranatsõ,
Niidü umma ninni kätse.
Kon ei kostu kulla känga,
Ega nestü ninni kängä.

E 18828/9 < Rõuge khk., Viitina v. - Mihkel Sermudis < Katri Pihu (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Jummal suntku suurõ herrä,
Palotagu paksu herrä.
Kä pand kurä kubija,
Varga valla valitsõjas.
Juba tulõ tulõ pirand,
Joba veerüs vere valang,
Tulõ tulda lüvvehena,
Kibõnida keerutõllõn
Veri tsilgus vääsa otsan.
Liha lipsõs lõigutie
Veri toobin mõõdõtie.

E 18829 < Rõuge khk., Viitina v. - Mihkel Sermudis < Katri Pihu (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Tulli üles hummungultä,
Inne varra valgohõtta,
Mõsi suu, soi pää,
Känge jala, käppe jala,
Pääle känge päävä jala.
Võtti nüssik, nüsse lehmä,
Saadi karä kavvõdahe,
Ligi liina leppistöhe,
Tii tii tiigi poolõ,
Aja jäle järve poolõ.

E 18832 < Rõuge khk., Viitina v. - Mihkel Sermudis (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Ku kiä pahanu um, sõs lauldas tälle:
Kis meil pahanu,
(nimi) Anne meil pahanu,
Minkas tedä meelüta
Kakkõnuiste kannuga,
Mädänuiste munnõga
Kassi rõõsa piimäga
ehk:
Häräkene kaon, vadsakõst sarvi otsan,
Kä häräkese kaost vällä tuu,
Paar vadsa kotti sarvi otsast.

E 18832/3 < Rõuge khk., Viitina v. - Mihkel Sermudis < Katri Pihu (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Vaesõ latsõ laul.
Emekene, ellakõnõ,
Jätt mu maha maamekõsõ
Põrmandullõ päkkä pikku.
Es ma mõista putru puhku
Ei ka laia taari laska.
Pudru pohe, paludi puu,
Taari lasi vali kaala.
Kon ma istõ, sääl ikki,
Kon ma olli, sääl ma nütsi.
Ikküst tekkü tiigikene,
Undamisest ojakõnõ,
Külä karä juuta
Valla varsa ojuta.

E 19577 (7) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Parmu peie.
Ma lää parmu peigi
Kessi parmu ära tapp?
Sikk sõkk sõraga
Hobune umb rauaga
Lammas laba luuga
Kits kiiderkondiga
Kas parm ehk moni inimene kelle nime avalikult nimeta ei tohitud?

E 19577 (7a) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Laste lugemine.
Ütti katti, leedi löüdi
Vistu virdu, koogu murdu
Reinu käpstu, keeri kätti.

E 19577 (7b) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Teek teek, tigane
Vaak vaak varessake
Orav läits kuuse otsa
Võttis Jaani nõna otsa
Pood latse porri vurtsti.
Seda laulu lauleti ja võttis vanemb inimene lapse käe selja päält nahast kinni, üles ja alla rapputates. Kui viimne sõna: vurtsti öelti, siis laskis tõine häkkitselt käe lahti ning laps hakkas naerma.

E 19579/80 (1) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Lätsi mõtsa põimama
Velle vilja kitskuma
Pani ma helme kivi pääle
Kaalatsime kannu pääle
Kuri mees tuli kuusistust
Varas mees tuli varikust
Varast helme kivi pääld
Kaalatsime kannu pääld
Lätsi kodu ikkenna
Ema multa küsimaje
Mis sa ikked tütrekene
Mis sa kaebad kanakene?
Kuri mees tuli kuusistust
Varas mees tuli varikust
Varast helme kivi päält
Kaalatsime kannu päält
Ära ikku tütrekene
Ära kaiba kanakene
Isa viib Riiga ristik lehma
Pärnule päevas lehma
Tartule tappi härja
Soomemaale suure pulli
Siis toob rinda suure sõle
Kaala suure helme kõrra
Sõlg oli kuue kuppaline
Sõrmus viie vitsaline
Helme kui vihma vikkerkaari
Sõle tellest me tänniti
Helme kõrrast me käneli
Selle me hääli hästi lääva
Kurku käiva või kummele
Lei iks lahki laua mõtsa
Pinnus lei pirru pidaja
Haava lei saa arulitses
Kuuse leie kolmes tükis.

E 19580/1 (2) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Minu peig om peenikene
Kaasa karja latsekene
Seni ma mängi mättastega
Pea ilu peenartega
Heida nalja naaristega
Kuni peio pitkenes
Kaasakene kasunes.
Istun maale ilutama
Ilutama pilutama
Udu amed õmblema
Mis ma marja maalt võtti
Seda ma pio pitsiti
Seda ma kääni käisele
Viie vellele mäele
Kasu iks mulle kaasakeseks
Pikkene voi peiokesesks
Sai iks mees mul saanunes
Kaabu kätte või kaldunes
Es ta pea peenikest
Õmble es udu ammid
Kudi siis selga kotti tükki
Teie selga tekki tükki
Vedi selga vinni tükki
Esi lätsi jõkke pitti
Meeli lätsi merte pitte
Raha raiti randa pitte.

E 19581/3 (3) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Suur härg
Kass kaevus.
Pruudi käe lumi valge
Pruudi jala lume karva
Läkki pruudi kirstu kaema
Linast rõõvast villast lõnga
Vanu taadrid kirstu põhjas
Lätsi lauta härgi tapma
Oska es orja otsa lüüa
Päeviline päha lüüa
Tuli või veri silma
Too ossas härjal otsa lüüa
Päitsikale päha lüüa
Siis sai verda veidikene
Siis sai rasva raasikene
Vere viie Kärtu kätte
Kärt keet käkki Kärrele (Kärele)
Valli vorsti vägeelle
Kärt vii käkki keldrile
Vorsti aida päälikule
Hiire sei käkki keldrista
Vorsti aida päälikulta
Perenaene pessis kassi
Kass läits alla kaevu poole
Kassi kaevu uppunesse
Hiire aitasta naarive
Kätsi kätsi kurja kassi
Kossa mo kuusi poiga panid
Seitsmenda minija latse
Katsenda voi karja latse
Üheksama õitsilise
Kümnenda mo künni poisi.

E 19583/4 (4) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Loomad kõnelevad
/Lätsi lauta lammast tapma./
Sunniti mind naista võtma
Võtta naista noori meesi
Lätsi lauta härga tapma
Härja keeli mul kõneli
Jätta mo ellu noori meesi
Suvel ma künna suure maa
Talvel ma maja soenda.
Sunniti mind naista võtma
Võtta naista noori meesi
Lätsi lauta lehma tapma
Lehma keeli mul kõneli
Jätta mo ellu noori meesi
Suvel ma anna suure piima
Talvel anna valge vasika
Sunniti mind naista võtma
Võtta naista noori meesi
Lätsi lauta lammast tapma
Lamba keeli mul kõneli
Suvel ma anna suure villa
Talvel paari tallekesi.
Sunniti mind naista võtma
Võtta naista noori meesi
Lätsi lauta kitsi tapma
Kitsi keeli mul kõneli
Jätta ellu noori meesi
Suvel ma anna sulle piima
Talvel paari sikkakesi
Sunniti mind naista võtma
Võtta naista noori meesi
Lätsi ma lauta siga tapma
Sea keeli kõneli
Jätta mo ellu noori meesi
Suvel sul anna paljo põrsid
Talvel laia lappe liha
Nii jäi naene võttemata
Targa looma tappamata.

E 19584/5 (5) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Nuttev tamm
Mis sa ikket tammekene
Puhud suuri puukene
Mis ma ikke näio noori
Kikk tamme tares tettu
Mesi puus puhas tettu
Mina ole üksi üle jäänu
Suure tuule tougussille
Kibe vihma keerusselle
Tuli tuul tõugas maha
Tuli vihm visas maha.

E 19585/6 (6) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Neiu matus
Vellekene noorekene
Kui ma kuri ära koole
Kui ma vihas maha viias
Ära mul tekku kõivust kirstu
Kõiv pea kõllastas
Ära mul tekku kadajast kirstu
Kadai pea kaletas
Ära mul tekku kuusest kirstu
Kuusk pea kuletas
Ära mul tekku pedajast kirstu
Pedai pea pehmetas
Tee puust puhtamista
Vahterista valgemista
Jätta mulle palakene
Kust mul päiv pääle paist
Agu hõlma õretas
Ära sa viigu rattastega
Rattas minu rapputes
Ära sa viigu tõllaga
Tõld minu kõrgutas
Vii minu viie sõrmega
Kanna katte käega.

E 19586 (7) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Saatke meid minema
Tee oma tikke
Maa om likke
Tee tikke teele minna
Ma kauele karata
Meil om looga lume käen
Meil om saani sao käen
Lumi rikkub looga kirja
Sadu rikkub saani kirja.

E 19587/8 (8) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Tuuas kiri kirstu pääle
Laga raamat laua pääle
Kellel kõrd om sõtta minna
Noorembal kõrd sõtta minna
Vanemb enamb vaeva nännu
Enamb tennu teo päevi
Enamb oli annu abi päevi
Enamb oli katsnu karja kõrdu
Ema omel udu ammid
Esi õmmel esi ikki
Mittu silma /nõgla/ süskmist
Settu silma pisarit
Sõsar kudi sõrmi kindaid
Esi kudi esi ikki
Mittu silma süskimist
Settu silma pisarid
Esa valmist vankerit
Esi valmist esi ikki
Veli tegi vehmerid
Esi tegi esi ikki
Vellekene noorekene
Ära sa minna een sõtta
Ega mingu peran sõtta
Een om laia laskemisen
Peran peni kaitsemisen.

E 19588 (9) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Tur tur tur Toomas tuli
Mur mur musta hobesega
Kur kur kotti sellan
Var var vadsa sisen
Pir pir peni pääle tuli
Usse usse hundsakile
Küla karja kutsikile
Ole ei hundsak minu oidnu
Karja kutsik kasvatanu
Minu oiti oma ema
Ema oidi hobeste jalust
Kaitsi karja tee päält
Rüppen oli rüga põimen
Kaalan kaara lõikaten.

E 19600/1 (14) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Laul ühe vana eidekese järele kes teda ühest vanast raamatust olla õppinud.
Olin üksi kui see kurg
Veel on kured kuuekeste
Olin üksi kui see part
Veel on partil paari meesi
Keik kured lähvad koioje
Kuhu lään mina emata
Kuhu lään mina isata
Kuhu astun auudujata
Kivi juure kannu juure
Puu juure pedaka juure
Leppa sirgele sülele
Kase laia kandejalle
Kellel kurdan need kulatsed
Kellel hoiged need alatsed
Kivile kirikattile
Paele pappi välja pääla
Kivi kõrki ei kõnela
Paasa pappi ei paeata
Kivi ei moista näio keeli
Paas ei näio palvijda
Kurdan kullerkupputele
Annan angervaksatele
Nuttan noorele rohule
Kullerkuppud kuletavad
Angervaksad aljendavad
Rohi noori nõrgastavad.

E 19601/3 (2) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Salme
Olin üksi noori naene
Läksin karja saatamaje
Leidsin kana vainulta
Tõien see kana koduje
Kanast oli kasvand inimene
Sula salme neitiskene
Siis tal tulid kolmed kosjad
Üits oli kuu tõine päev
Kolmas tähte poisikene
Tuli siis päeva poisikene
Viekümnemal hobusal
Kuuekümnemal kutsaril
Salme hüüdis kaugelt vastu
Kõneles kivi kojasta:
Ei mina päevale läha
Päeval paljo viisisita
Palavaste paestab päeva
Heletaste helkib ilma
Kui on hele heina aega
Siis ta vihmata vihastab
Odrad põllule põletab
Tettered toa tagaje
Läätsad käänab känderale
Tuli siis kuu poisikene
Viiekümnemal hobusal
Kuuekümnemal kutsaril
Salme hüüdis kaugelt vastu
Kõneles kivi koiasta:
Ei mina kuule läha
Kuul kolmi ametita
Korra tõuseb koidunkulla
Veereb päeva veerengulla
Tuli siis tähte poisikene
Viiekümnemal hobusal
Kuuekümnemal kutsaril
Salme hüüdis haitast vastu
Kõneles kivi kojasta:
Talli viige tähe hobusa
Tähe lauki latteressa
Antke ette heinusida
Kantke ette kaerusida
Peetke peenile linule
Katke laia kanga ala
Silmad siidie magama
Kabjad kaarule lebama
Isi tähte istutage
Taha see tahutud seina
Ette penki pihlapuusta.

E 19603 (3) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Lora
Jilu liilu lippa titti
Pappil oli paione titti,
Minul vaesel vahterene
Küla mehel künnapune
Saksal saare juurekene
Koolmeistril kuhlapuusta
Kõrtsimehel kõiva puusta
Juudil kuuse juurekene
Kaupmehel kadajane
Pillimehel pedajane.

E 19615 (438) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Kes ei anna armetule
Ega vaata vaese pääle
Jumal puistab tema pulga
Rapputab ta raha kotti.

E 20656/7 (24) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Laul.
Emakene hellakene
Ära mind sundi sulasele
Pakku ei palga võttijale
Suur olgu sulase naene
Padi palga poisi naene
Kea jõud sängi säljan kanda
Magause enda mann
Uni iks olgu ussen maada
Lämi ase läve tagan
Emakene ennekene
Kui sa iks sunnid sulasele
Pakkud palga võttijale
Tee kirstu suure lina
Pääle lauta laia lina
Minga sängu säljan kanna
Magause ume mann
Kus om hoone ulkjal
Kus om maja marsjal
Liudu lauda liikujal
Ait seljan, taba kaalan
Võtma rihma rinna een.

E 20657 (2) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2004
Näiokene noorukene
Kui sa meile kuri oled
Kuri oled kärmas käid
Mee põle pitkale poisile
Mee laida laisale mehele
Kell om viisu viita sülda
Rätti kümme küünarid
Päeva päst tõise aruti
Kolmandama kuioma laoti.

E 20657/8 (3) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2004
Ole ei hulgast laulijad
Sõna kolme kostijad
Hulgast laul ulikene
Seast sõrme suurukene
Paarist laul partikene
Kost laits laulu võtt
Viha kontsust ma vipperti
Luua kontsust ma loperti
Suua sõnast ma soperti
Viisu nõnast ma vipperti.

E 20658/9 (4) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2004
Kari tuleb kodu pool
Perenaesel olgo hool
Teda vastu võtta
Veli tuleb adraga
Pästab hobust valla
Isa kannab mattiga
Talle valgid kaaru
Pärast meie esi ka
Muru pääl me sööme
Leiva kõrval rõõmuga
Piima meie joome
Mea mee tei' päevaga
Mea mee aea aoga
Too tulgu härral tulus
Saisku härra salve pääl
Härra aita aljendama
Härra salve sammeltama
Mea mee tei' peran päeva
Mea mee ai paran agu
Too tulgu tontil tulus
Saisku tonti salve pääl

E 20659 (5) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2004
Nüüd hakkan mina minema
Nüüd hakkab hale tulema
Vesi silma veerimaje
Laine silma laskemaje
Siia jättan selle paiga
Maha mina jättan marja paiga
Emakene hellakene
Isakene taatikene
Antke aega ikeenna
Silma vetta veeretenna
Ilma jäite tütterista
Kullasest kodu kanasta
Ette ei tea uut eluta
Uuta käe käikusita
Viimast korda näe veel venda
Viimast kord kodu kohakest.
(laulik purjus)

E 24236 (1) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Milles poisi meid põlgsi
Noore mehe meid naari
Selle poisi meid põlgsi
Noore mehe meid naari
Et meil põlli pakkelista
Ame halvusta linusta
Ole es kümme körtitud
Kümme ilma körtimatta
Ole es sada säetud
Sada ilma säädimata
Ole es tuhad trullitud
Tuhad ilma trullimata
Kellel kümme körtitud
Kümme ilma körtimata
Kellel sada säetud
Sada ilma säädimata
Kelle on tuhad trullitud
Tuhad ilma trullimata
To tulgu mo vellele
To Hälku Häiermale

E 24238/9 (3) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Ära põima pitka põllu
Ära labi loia välla
Jätta ei sia sirgu süüa
Jätta ei tetre terita
Jätta ei kure korjata
Haha sirgu hariskele
Musta sirgu muna luua
Vaime põima põlvikule
Niida nelja roomakule
Ega mee siiski siia jätta
Külab tunnus too näio
Kea musta rehe pess
Kolme tare lina kolk
Tool jäi tolm otsa pääle
Rehe põrm põse pääle
Siis vihtsi viie lippega
Seebitsi seitsme seebiga
Saun saadi Sangastule
Uudsu saadi Urvastule

E 29295/6 (21) < Rõuge khk. - Anton Suurkask (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Ema haual!
Muru pääle murõtama
Kes mull' rüppü linnati?
Zirk mul rüppu linnati,
Sius siiha zirkukõno
Vaha jalga varbolanõ:
„Mis sa ikõt ilma ehtit,
Rõõgitsate rõõmu rõivit.“
„Ei ma ikõ ilma ehtit,
Rõõpitse ei rõõmu rõivit,
Ma iks ikkõ uma emme
Umma emme, umma esse
Umma kallist kasvatajat.
Hauda läts mu linatekij!
Tule õks üles emekene
Korga kallis kasvataja!“
„Ei või minnä tütrekene,
Karata ei kallikõnõ!
Mul om pääl ju pähna võsu,
Rindu pääl um ristikhaina,
Jalutisn jo jae lehe
Mul um man jo maa hais
Suu man um surma hais!“
„Mul um lipõ litvvakun,
Lämmi vesi länikun
Külm vesi kübäran
Mõsõ manta maa haisu
Suu manta surma haisu,
Kässi manta kääpa haisu!“
„Ei või minnä tütrekene,
Karata ei kallikõnõ!
Mul um pääl ju pähma võsu,
Rindu pääl um ristikhaina,
Jalutsin jo jõe lehe,
Kääbas rassõ kässi pääl,
Rist um rassõ rindu pääl!“

E 29296/7 (22) < Rõuge khk. - Anton Suurkask (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Peremiis õks piäsi peret,
Perenaene põllas peret:
„Küll ma tiijä osä ellu,
Ora elu, vaesõ vaeva,
Ori maka orrõ pääl,
Palgaline parrõ pääl,
Küünar vett oll' küle all
Säse mett oll' sälõ all
Jala kinni kikkani
Sala hänne hämõräni.

E 29297/8 (23) < Rõuge khk. - Anton Suurkask (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Kubijälõ.
Joba tulõ piirand,
Joba võõrüs vere valang,
Tulõ tulda lüvvehen jo,
Kibõnõda keeruto ..ohu,
Tuli silgus piitse otsahn,
Veri väärus vääsä (kepi) otsahn,
Liha süvvas leivä iista,
Veri juvvas viina iista!
Jumal sundgu suure herrä,
Palutagu paksu säksa,
Kää pand kurä kubijä
Varga valla valitsõjast
Ega riide riisutat,
Ega puul pääva poostitat,
Sõlõ rinnast riisutasõ,
Helme kaalast kakutasõ!
Kää aij valla vardahe,
Pesis valla põrguhe!

E 29298/9 (24) < Rõuge khk. - Anton Suurkask (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Läämi kodo kullõlatse,
Peenre alta peläten,
Kotun kurä perenaese,
Kirre-karre peremehe.
Panva piitsal pingi pääle
Havvu tolli halapuid,
Tõie mõtsast toomikid
????????
Kurg no ütel tulõ kodo,
Mõtus ütel, maka mõtsahn.
Kas no kuulda kurõ sõnna
Või ka mõitas mõtusõ laulu?
Parem om kuulda kurõ sõnna
Kui küll mõista mõtuse laulu!
Kuri võttku kulli kandja,
Litsku leivä lõikaja,
Käkistägu kätte andja!

E 29299 (25) < Rõuge khk. - Anton Suurkask (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Joba tulõ suuri süüja
Suuri süüja, suuri jooije,
Poolõ pätsi polärdaje,
Nelä kiku neelataje,
Inne päiva pätsi sei,
Inne ako aho tävve.

E 29299/300 (26) < Rõuge khk. - Anton Suurkask (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Tulõ üles hummukulta,
Inne varra valguhõta,
Mõsõ suu, sui pää,
Kangi jala, mõse jala,
Pääle kängi pääva jala,
Ala kängi ao jala,
Võta nüssik, nüssä lehmä,
Saada kari kavvõdahõ,
Ligi liina lepistühe,
Taga Tartu tammistühe.
Tii, tii, tiigi poolõ,
Aja jälle järve poolõ.

E 41007 < Rõuge khk., Oina veski - Liis Purk < Tooma Marrin (1901) Sisestas Salle Kajak 2003
Lähe ei ma mölderile
Mölderil om kivi mürin
Lähe ei ma kengerille
Kangeril om kera kollin
Ei ma lähe pere pojale
Pere poega pessis naista
Ei ma lähe talu-pojale
Talu poega tappis naista
Pes ta naiste pehmes
Haut ta naise haiges
Naine põssi pimme a'o
Naine haud kõik haina a'o
Tõben ju voodin maan
Halun haina põrmandun
Ma iks lähe sulaselle
Sulane künd soo veeri
Palga pois künd paju juuri
See toob neiul suure sõle
Pääle hiidab helme kõrra
Nii kui vihma vikkakaari
Ma iks lähä Haanisse
Haani niidu ninnikatse
Haani-maa maranatse
Kun ei kulu kulda känga
Ega hämme hää jala
Nessu neiu niidi sukka!

E 41007/8 < Rõuge khk., Oina veski - Liis Purk < Tooma Marrin (1901) Sisestas Salle Kajak 2003
Pani vele sõudemahe
Jumalikku jõudemahe
Sõitse veli jõudse veli
Sõit ta tükki türgi maad
Ja pisukese preisi maad
Tuli vastu vasitse tanuma
Hõbestse aja värava
Kulda rist oli koa peal
Ja hõbe rist oli riida peal
Kattussa oli kana-munest
Lagi liided linikist
Paari pardsi pudsaist
Hari havve hambist
Sagara oli sikka sarvist
Usse iin uibist
Käsik oli kui käkkikene
Luhits oli kui luigakene
Sinna veli sisse käände
Söödeti ja joodeti
Nink pääle palju palleldi
Viidi aitta magama
Siid ala sirutedi
Kalev peale kattetti
Lõppe es joht veli maada
Veli kai neiud kavalast
Kuis tu neiu tööda tegi
Kuis ta kaabu kangast kudi
Viis ööd vas ööd
Kümme ööd küünar kangast
Kirge kikkas es ta kuule
Tõista kõrda es ta tõse
Kolmat kõrda käänd küle
Võtgu naine võttematta
Naise nälga nägematta.

E 41008 < Rõuge khk., Oina veski - Liis Purk < Tooma Marrin (1901) Sisestas Salle Kajak 2003
Imä meile kodust õppas
Taade laulis laua tagast
Kuuke kulla poisikene
Täheke tillu täkkukene
Kui sa sõidad kossulle
Ära võtku võrgitud
Tõise poisi pruugitud
Ära toogu tulele
Ära püütku pümmele
Hällitegu hämärale
Tulele saa tulin kuri
Pümmel saa püha Jüri
Toodi ütte tombsikese
Saadi savi matsukese
Sõitse veli jõuse veli
Karksi kaasika hobuse
Sõitse üle Soome silla
Soome silla väina nurme
Soome silla sisse satte
Alus palki paugativa
Hiidi helme kivi pääle
Kaalatsimi kannu pääle
Panni pirru purdesse
Nõgla käesta nõdermassa
Siis vei üle velle saaja
Karksi kaasike hubusa.

E 41008 < Rõuge khk., Oina veski - Liis Purk < Tooma Marrin (1901) Sisestas Salle Kajak 2003
Mis mii siin tandsi targast pääst
Tandsi taari servimisest
Anda ei sinist silma nätta
Mageetta mii maitsa
Küll mii tunne toobi juua
Katsi kannu kalluskelli
Mii ole jo joojate sugust
Servijatte seemenist
Esä meil utti olle kurna
Veli olli viina seppa.

E 41009 < Rõuge khk., Oina veski - Liis Purk < Tooma Marrin (1901) Sisestas Salle Kajak 2003
Siin om hulka näidusida
Mõni hulka mõrsijaida
Ei ole hulgan laulijaida
Sõna kolme kostijaida
Hulgast laulab hullikene
Seast sõrme suurukene
Luua kandsust lopperdi
Tsuua nõnast tsopperdi
Mis tii latsest saaja saadi
Saadi saaja rõivastehe
Saatnu lats sanna
Puutnu pudi livvakuhe.

E 41009 < Rõuge khk., Oina veski - Liis Purk < Tooma Marrin (1901) Sisestas Salle Kajak 2003
Saatge meid jo minema
Tii om tikke maa likke
Tii tikke teele minna
Maa kavvede karatta
Meil om looga lume käen
Meil om saani sao käen
Meil om vehmre vihma käen
Sadu rikkub saani kirja
Lumi rikkub looga kirja
Vihm rikkub vehmre kirja
Ima ootab tii veeren
Taate armas ahu pääl.

E 41009 < Rõuge khk., Oina veski - Liis Purk < Tooma Marrin (1901) Sisestas Salle Kajak 2003
Maske enne oma võlg
Noremehe velle jakkuja
Sööge täisi maske täisi
Pange selget riia-raha
Esä teil ju Riiast tulli
Toona päst Pärnust
Ära tii' pistgu pingi alla
Ära lasku laua alla
Mina ole nurgis nuhkima
Mina ole orrav otsima
Ära mii kae ti kassaku
Ära mii kumbi ti kottikku.

E 41009 < Rõuge khk., Oina veski - Liis Purk < Tooma Marrin (1901) Sisestas Salle Kajak 2003
Pantge sandil sanna rahas
Käppa-moori käe rahas!

E 41009 < Rõuge khk., Oina veski - Liis Purk < Tooma Marrin (1901) Sisestas Salle Kajak 2003
Kitke kitke mii sõsard
Avvustage armast last
Kel om rinnan suure sõle
Kaalan katte helme kõrra
Kel' om raha kel' om rõivas
Kel' om tervis töö tettä
Kel' om ilus ima lammas
Kerä sarvi oisuke.

E 41009 < Rõuge khk., Oina veski - Liis Purk < Tooma Marrin (1901) Sisestas Salle Kajak 2003
Kitge, kitge mii velle
Avvustage ausat miist
Keä tei suitse suvikulle
Keä tei päitse päävässelle
Keä võtt sao saisemasta
Imä-leppa istumasta
(Lehmas saos ja Leppäs sõimati mind)

E 41010 < Rõuge khk., Oina veski - Liis Purk < Tooma Marrin (1901) Sisestas Salle Kajak 2003
Nii meida naaretasse
Kui vetta keedetasse
Mea mii anna naarijale
Kingi keele pessijale
Pütti tulda tõise tõrva
Kolmandama kuivi hütsi
Sõsarine linnukene
Saad nu pikkale poisile
Lääd nu laasale mihele
Kie teeb kuu kolgits lauda
Kie teeb päiva pähitslauda
Kie teeb aasta adra puud
Esi kopput esi kõnel
Vahest varra valmis saa
Inne aigu asja puus.

E 41010 < Rõuge khk., Oina veski - Liis Purk < Tooma Marrin (1901) Sisestas Salle Kajak 2003
Oot oot oot oot nunnu-nunu
Las mii saista saiba otsa
Siis mii suurel suhe löö
Hullil kõnnel otsa tee:
Mii velle hella velle
Mii veli meistri mees
Kes tek tare teie pääle
Ragi ratta rööppelle
Sisse kävve siidi rahvas
Vällä kävve väidse rahvas
Sisen siidi müüdanesse
Vällän väitsi kaubeltasse
Sisen need siidid ilusad
Vällän need väidsed valusad
Tulge sisse ostge siidi
Minge välja ostge väitsi!

E 41010 < Rõuge khk., Oina veski - Liis Purk < Tooma Marrin (1901) Sisestas Salle Kajak 2003
Sõsarine linnukene!
Mõtlid mehe mesivakkas
Kosilase kulla karbis
Ei ole mehest mesi-vakka
Kosilasest kulla-karppi
Mehest ei saa sul meelemurdja
Kosilasest süame katsku.

E 41010 < Rõuge khk., Oina veski - Liis Purk < Tooma Marrin (1901) Sisestas Salle Kajak 2003
Kül mii kae, kül mii katsu
Kas om appar tsõdse ase
Appar tsõdse sängu ase
Kui om appar tsõdse ase
Appar tsõdse sängu ase
„Siis om appar tsõdse elu“
Kül mi kae kül mii katsu
Kas pandas kirst peldikuhe
Aetas aganikku -
Ei ole appar tsõdse ase
Appar tsõdse sängi ase
Kirst aeti aganikku
Pisteti peldikuhe!

E 41010/1 < Rõuge khk., Oina veski - Liis Purk < Tooma Marrin (1901) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui meil tule oma veli
Oma veli hüä veli
Siis meil tsilgus tsea liha
Siis meil hällus härja liha
Siis meil kallus kana liha
Siis meil saa tal' saia pudi
Kätte anna õlle toobi
Ette piima pikkeri
Siis mii kae kana mune
Anna tälle hani munne
Paaritsimi pardsi mune
Kui meil tule kuri veli
Kuri veli veri pini
Susi siis sulun tõine soolan
Kolmas koan kokke käen
Ei täll anna õlle toope
Kätte piima pikkerid
Otsi tälle hussi mune
Kae tälle kassi mune
Rohe altta ruuna mune
Pingi altta pini mune.

E 41011 < Rõuge khk., Oina veski - Liis Purk < Tooma Marrin (1901) Sisestas Salle Kajak 2003
Mii oli ütte imä latse
Kasu-latse kattekesi
Ütte mii hiida hiusselle
Ütti mii paista palgeelle
Meil om sõna sõsaritse
Hääle ütte imälitse
Meil om helle häälekene
Meil om kumme kurgukene
Lei mii lahki laua mõtsa
Pinnule pirru pedaja
Haava saa harulitses
Kadaja lei katsendigus
Ütten meil kõrikke koetu
Ütten panttu palla-poole
Ütten meil veeritse veetu
Ütten hamme haartu
Saimi merde elama
Kala järve kalduma
Müttiku meri mürisi
Koiva veere kumisi
Saie meile palju kalu
Palju kalu liialt vähju
Ütten mii seie sille sällä
Ütten poodi pütte palah.

E 41011/2 < Rõuge khk., Oina veski - Liis Purk < Tooma Marrin (1901) Sisestas Salle Kajak 2003
Lätsi mõtsa põimemahe
Vele villä kitkumahe
Pani helme kivi pääle
Kaalatsimi kannu pääle
Põimi veerde pikka põllu
Lasi veerde laja hii:
Kuri-mees tuli kuusistust
Varas-mees tull varikust
Varast helme kivi päält
Kaalatsimi kannu päält
Lätsi kodu ikkeenna
Imä multta küsima:
Mis sa nuttad tüttereni
Kaagutelled kanassene?
Mis ma ikke imäkene
Kaagutelle kanakene
Kuri mees tuli kuusistust
Varas-mees tull' varikust
Varast helme kivi päält
Kaalatsimi kannu päält
Ära ikku tütterene
Kaagutelle kanassene.
Veli viib Riiga Ristik lehma
Pärnule Päevas lehma
Tartule tarvi-härga,
Siis toob rinda suure sõle
Kaala katte helme kõrra
Nagu vihma vikatkaari.

E 41012 < Rõuge khk., Oina veski - Liis Purk < Tooma Marrin (1901) Sisestas Salle Kajak 2003
Imäkene helläkene
Annid mu ilmal õppatta
Annid vallal valitseda
Küla iks oppas külli päie
Vald oppas vastu päie,
Söa mul jo süüa küüsse:
Es ole söögi andijatta
Isu kõrra kandijatta
Hämme päält püstijättä
Mea iks vesi vitsa pääl
Kaste kara haina pääl
Tu ojus mu ola pääl
Tu kallus mu kaala pääl
Ole ei hamme andijatta
Kuiva rõiva kolkijatta!
Imäkene ellakene
Anna iks esi hammekene
Kolgi esi kuiva rõiva
Paugutelle palla-poole!
Hauda lännu hamme andja
Liiva lännu linatse tekii
Kalmehe kapputta kottaii
............
Ole iks orja usina
Olke vali vaese latse
Olke ilke käige kärke
Sügisetse ilma tuleva
Talve ilma taevast.

E 41012 < Rõuge khk., Oina veski - Liis Purk < Tooma Marrin (1901) Sisestas Salle Kajak 2003
Sõsareni armeeni
Läämi sõsar seda teed
Kust oli muiste muu käünü
Kost oli käünü käppälitse
Saanu saapa seerelitse
Pilnu pikka hannalitse!
Pett ta neiu pihistuhe
Kuts ta neiu kuusistuhe
Ala sõkkus sõnajala
Pääle kakkus kana-haru.

E 41012/3 < Rõuge khk., Oina veski - Liis Purk < Tooma Marrin (1901) Sisestas Salle Kajak 2003
Kaege meid kaege moid
Kaege meid noori mehi
Kui mii hulgan olut jõi
Kui mii tsalgan saia sei
Mii ole hulgan nigu osja
Mii ole paarin nigu pardsi
Kaege meid kaege moid
Kaege noid nuuri mihi
Kui na hulgan olut jõi
Tsilge tsalge saia sei
Om na hulgan nii-ku hundi
Tsilge tsalge nii kui tsea
Kirgelase kargelase
Alt orde päält parde.

E 41013 < Rõuge khk., Oina veski - Liis Purk < Tooma Marrin (1901) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui ma nakka laulemahe
Laulemahe laskemahe
Innemb pundus puu mõtsa
Innemb lõppes lõhmus mõtsa
Kui küll külan poiste puudus
Vallast väü vähanesse.

E 41013 < Rõuge khk., Oina veski - Liis Purk < Tooma Marrin (1901) Sisestas Salle Kajak 2003
Kuugu kulla käokene
Laula laane linnukene
Kägu iks kuuki kuusistunna
Pihu lauli pedästunna -
Oles ma käo kätte saanu
Pihu peiju linnatanu
Käost oles tennu kätterätti
Pihust tennu piinu põlle
Ohukese ola-rätti!

E 41013 < Rõuge khk., Oina veski - Liis Purk < Tooma Marrin (1901) Sisestas Salle Kajak 2004
Lätsin ma kana kavvetahe
Ütsi latsi üle vessi
Kohe saa kuus kurel minnä
Aajastaos anil aia
Pääväs pälgil (välgil) linnata
Kuu iks sõidi kuusikutta
Pääva sõidi pälmastutta
Aasta sõidi haavistutta
Imä nägi kavvest tulevatta
Nurme otsan olevatta:
Jo mul kana kavvest tule
Ütsi latsi üle vessi!
Mea ta nägi minnenna
Koa kodu tulleenna
Mere nägi minneenna
Koiva kodu tulleenna
Imä mulle pingi nõste
Rakkakene ravvi annde

E 41013 < Rõuge khk., Oina veski - Liis Purk < Tooma Marrin (1901) Sisestas Salle Kajak 2003
Võtke võrku Võnnu poisi
Heidke noota noore-mehe
Püütke neid kullatsid kalu
Kubijde kurgu võida
Kilteride keele võida
Siis saad aigu adra säädä
Vana vangerde paranda.

E 41013/4 (2) < Rõuge khk., Oina veski - Liis Purk < Tooma Marrin (1901) Sisestas Salle Kajak 2003
Kubjas kurja härra hullu
And ta meile kalgi maada
Kalgi maada kannistusta
Kinmast maada kivistusta -
Kubjakene kullakene
Kui sa meile käima tuled
Käima tuled hää oled
Hoppen sul hainu hühisas:
Siis mii tälle kaara kae
Kaara kae, haina otsi
Haina otsi vee vea
Kui sa meile kuri olet
Kuri olet käima tulet
Hoppen sul hainu hühisas
Siis mii tälle ole otsi
Ole otsi virdsa vea.

E 41014 < Rõuge khk., Oina veski - Liis Purk < Tooma Marrin (1901) Sisestas Salle Kajak 2003
Aa ma mõtsa uma karja
Mõtsa keera kiräkese
Aja mõtsa mõisa karja
Kodu jätta kubja karja
Aja karja kavvetahe
Kivä keera kivistikku
Kon ei kuule kodu hellü:
Kodu käo kukkumista
Kodu koera haukumista
Siin om ilus hainakene
Kaunis karja-maakene
Siin või kari süüa juua
Kiräkene keerutada
Küllap kõtt kodu kand
Külip magu maija vii
Küllep kõttun kõtra ase
Küllep maon marja ase
Läha kodu kulleldenna
Perve altta pellältenna
Kunas memme meelinessa
Taadikene tasanessa.

E 41014 < Rõuge khk., Oina veski - Liis Purk < Tooma Marrin (1901) Sisestas Salle Kajak 2003
Mille varra valge sai
Enne aigu agu tull?
Kikkas kirge kuuldematta
Kana kõõrut kaematta
Oota ooda kikkakene
Kae kae kanakene
Las ma võtta vaiva väidse
Lõikka kikka keelekese
Kaksa kana kaalakese
Aeti tühu enne agu
Peeti kinni perän päiva
Mis mii tii päivaga
Mis mii aja aoga
Tu tulgu herral tulus jne.

E 41014/5 < Rõuge khk., Oina veski - Liis Purk < Tooma Marrin (1901) Sisestas Salle Kajak 2003
Meil iks peiu peenikene
Kaasa karja latsekene
Mea ma marja maalt võtti
Tuu ma peiu pitsiti
Tu ma kääni käüsselle
Vei iks vellele mäele:
Kasu iks mulle kaasakeses
Pikkene peiu-keses
Ma pea su pilu-ilule
Katta kaali-narmeile
Umble udsu peenikesi
Sai siis meesi saanunesse:
Pea es pilu ilule
Katta es kaali narmeile
Umble es udsu peenikesi
Kodi selga kotti tükki
Tegi selga tekki tükki
Vedi selga vilsti tükki.

E 41013 < Rõuge khk., Oina veski - Liis Purk < Tooma Marrin (1901) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui ma olli väikkukene
Tsillu sõrme suuruke
Ima taht mu vette viia
Vanem kanda kaivanduhe
Tuli vastu vana naine
Ütles: Hulli noori naine!
Mis sa vaivast vette viid
Abist kannad kaivanduhe
Taast sulle tugi tule
Tugi tule abi astus
Imäkene helläkene
Kun ta iks nägi nõrga kõo
Säält ta võtse vippe viha
Kon ta nägi kuiva kuuse
Säält ta haartse helle alu
Kuul küttis kuue sanna
Nädalil tek viie viha
Vei iks alla arutamatta
Mäele tõie mähkematta
Pand iks orja vootille
Palga poisi patju pääle
Orjal ju voote vesine
Palga poisil patja likke
Imäkene helläkene
Sutsud minnu sulasile
Tee iks kirstu suure lina
Pääle lasta laja palaja
Siis sa sunni sulasele
Pane palga võttijale
Suur iks olku sulase naine
Padi palga poisi naine
Ku jõud sängi sälän kanda
Maga use inne manu
Kell om uni ussen maada
Lämmi ase läve iin
Aitt sällän taba kaalan
Võtme vihma rinna iin
Saa es abi must imäl'
Saa es kasu kasvatajal
Imä sunde sulasile
Pani palga võttijale

E 41015 < Rõuge khk., Oina veski - Liis Purk < Tooma Marrin (1901) Sisestas Salle Kajak 2003
Mis sa mürrad meri vaene
Kallutelled kala järve
Las ma naida noore velle
Siis saa meri kindiida
Kala järv kapputiida
Nägi soo suitsevatta
Pikka palu palavatta
Mis sa suitsed sookene
Mis sa palat palukene
Las ma naida noore velle
Siis saa soo sula õlut
Palu armast haamikitta
Meri jäi ootma kindiida
Kala järv kapputiida jne.

E 41016 < Rõuge khk., Oina veski - Liis Purk < Tooma Marrin (1901) Sisestas Salle Kajak 2003
Nii om vana mehe kõrval
Kui vana kannu kõrval
Nii om vana mehe kaela
Kui om vana kannu kaela
Nii om vana mehe külge
Kui om vana künge külge
Kääni küle löise külma
Nõsti jala löüse jahe!
Ega vanast muud ei ole
Leiva hukku taari hukku
Suure talu taari hukku
Vii vana värte taade
Lase kõiv kõttu pääle
Haav hanna roodsu pääle
Kivi kindre soone pääle
Vana mehe valli mehe
Minge tii müürile magama
Sööge sainast sambelida
Kiske sainast kirmi luida
Purege puida haartge luida
Peske pinki pikkä sõrme
Raguge rauda rusikuga
Kül siis söä süttinessa
Meele kurva kostunessa -
Söä mul teese süüdi pallu
Meelekene mittu vikka
Habnida aieenna
Koomenida koobitenna
Sada sai hauda habenida
Tuhat koopa koomenida
Ära vässu küla väidse
Lõppi küla lõigi raua
Habenida aieenna
Koomeniida koobitenna.

E 43702/4 (146) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2003
Miks sa tõrgud mulle tulles
Neiu nälg.
Peiu ja neiu.
Näiukene noorekene,
Mis sa pelgad mulle tulla
Kartad kaupa tetena.
Kolm oli aita mul mäela
Üks mul rünatu* rügida
Tõine keeru kesveeida,
Kolmas tampid taereida.
Näiukene noorekene
Mis sa pelgad mulle tulla
Kartad kaupa tetena
Ma toon sulle kolmi kaupa
Ühe toon puise** tõise luise
Kolmanda (toon) kiriku känga
Puise toon sul puie tua
Luise toon sul lusti lüa
Kolmanda kiriku känga
Näiukene noorekene
Mis sa pelgad mulle tulla
Kartad kaupa tetena
Ubin saab sul hommukuse
Viisnab mari vesper kostiks,
Näiukene noorekene,
Mis sa pelgad mulle tulla,
Kartad kaupa tetena.
Ära näi ma siigi päeva
Kui sa vandertid vallda mööda
Vana ka valla naisi mööda
Sikki seisis pudel puhus
Karva karask kandelina.

E 43704 (147) < Rõuge khk. - Oskar Leegen < H. Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2003
Palve sakstele.
Mõisa härale.
Oh minu hääda härakesta
Kulda krooni prouakesta
Saisa üles saali pääle
Astu akna raami pääle
Vaat kui vallda vaevatakse

E 43705 (148) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Noorte meeste laul.
Noored mehed tulge ruttu
Kuulgem jälle kena juttu
Mis om teile kirja pantu
Poiste ka õpetuseks antud
Vaatkem noorde meeste lugu
Mis tal teinud naeste sugu
Oh armas prut mis tegid mul
Kui peigmees mina olin sul
Kui esmalt korda nägin sind
Siis rõõmustas mu süda mind
Sest poisid ette vaatake
Tal on nii mahe liibe keel
Ja pikkad juuksed, kerge meel
Sest poisid ette vaatake Sest naesterahvast uskuda
Ta om kui soola külitse*
Lugu sai otsa luksat mõtsa
Laul jäi laia puu vahele
* soola külitse tähentab, et nagu soola külida maa pääle

E 44177/8 (162) < Rõuge khk. - Oskar Leegen < A. S. (1903) Sisestas Salle Kajak 2004
Isa ütles mulle
1) Kel kullakarvaline pea
Sel süda imeline hää
Isa ütles mulle
Poeg ma ütlen sulle
2) Kui on neiul punapää
Siis tal poole süda hää
Punajukse salgad
Viindunt leppa malgad
3) Karusammlad katakad
Halva maa pääl kasvavad.

E 44178 (163) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1903) Sisestas Salle Kajak 2004
Tarvis oleks mul naist võtta
1. Tarvis oleks aga mul küll naist võtta
Abielu satamase tõtta
Aga sest et mitte kehva meest
Abielust leidnud põrgud eest
Oh et ma põrguka
Kokku ei peaks juhtuma
2. Mõni tütruk on kui kena vaga
Aga kui ju pulmad selja taga
Siis nad end kuliks muutavad
Mehe silmad lõhki kisuvad
Oh et ma kuliga
Kokku ei peaks juhtuma.

E 44180 (165) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1903) Sisestas Salle Kajak 2004
Velukese noorekese
1. Velukese noorekese
Noorekese nõrgakese
Kuis mii ikks muste noori olli
Nooriks oli nõrgaks saie
2. Ees oles kinga laulu laulda
Laulu laulda ilukse*
Kuis mii ikks muiste noodi olli
Noori olli nõrgaks saie
Joosi ikks järgi jänesele
Võti ma ikks kirpu kini kintsu päält
3. Näie iks põdra põllu pääl
Näie kahru kara hunikus
Tappi põdra põllu pääle
Tappi kahru kara hunekust
4. Selli ikks muiste mii noori olli
Noori olli nõrgaks saie
Lelluksa leluksa märami meil elu
Jäänesest iks teine jahe liha**
Kirpust kirpust kipe suppi
* iluksi - lõbusasti ehk ilusasti
** jahe liha ehk sült rahvakeeles

E 44182 (167) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1903) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui sa mullu mule ütli
Kui sa mullu mule ütli
Ma suvel pulma tii
Suvi om joo tullu
Kos om soo armu meel?
Oh võta (minu) mo, oh võta moo
Kuis ma või sinu võtta
Ja mehes saada sulle
Neid prute om küll näta
Kel meel kui väljan tuul
Tee et sa läät, tee et sa läät
Tee et sa minust ära läät
Mul tõine om, mul tõine om
Mul tõine om viil parem

E 44183 (168) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1903) Sisestas Salle Kajak 2004
Heitke armu hallestage
Heitke armu hallestage
Ärge süand kallestaga
Laske helldedsüand löüda
Küünüdage palla leiba
Päivas kats ei olle suute
Iväkest ei saanu mulle
Kivi pääl mul oli kingus
Kõva maa mul hihusängis
Nooreld olli mul kõik kullald
Vanemist hoiet iial
Oh! kaihtse ma vaene
Kurbtuses ma olli neile
Tööst ja õpusest ma es hooli
Nüüd ma õppi vaeva koolin
Vanembide palemise
Lasi ma kõik tuule sisse
Võinu mina kokku hoita

E 44184 (169) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1903) Sisestas Salle Kajak 2004
Minu prut.
Minu prut oll ilus kenä
Viisi perast ehited
Puuhtust armastab ta väega
Pää tal ikka kamitu
Ei ta kallid kive kanna
Ei näe siidi sametid
Siiski väärt om tema enamb
Kui üks rikkas uhkust täis
Tööle om ta ikka kärmas
Tiigetust tal poolegi
Armas sõber kui johud sina
Üks kord teda nägema
Siis nüid kiida teda enamb
Kui nüid mina lauluga

E 44184/5 (170) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1903) Sisestas Salle Kajak 2003
Tenage mii velle
Tenäge mii velle
Auustage ahka särki
Keä võtt sao saisemast
Eema leppä istumast
Kuu saise kullu all.
Aastaga asu all.
Teolt tull ja teole läts -
Eesi iste hirre sälgä
Kotti panni koera sälgä
Piima napi piini (koer) sälgä
Leva kotti lehma sälgä.

E 44188 (175) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1903) Sisestas Salle Kajak 2003
Mõistke ära mu uni
Mis ma eila unen näi.
Vislapuu ol' vii veeren,
Kuslapuu kua kõrval,
Sarapuu ol' sanna kõrval,
Tamme ol' tare lävel,
Haab ol' aida lävel.
Mõis ara unekesa
Mis tii eila unen näi,
Vislapuust juuas viina
Kuslapuust käiva kosja,
Sarapuust saava saja
Tammest saab tore tantsimine
Haavast aidan ehtimine.

E 44188/9 (176) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1903) Sisestas Salle Kajak 2003
Mis saab tütre töösta
Neiu vaeva nägemisest
Tütrel' aita ei anda,
Aita ei anta karja ei kaalu.
Kari kaalub miinijale
Tule üksik tunnikene
Astu auupaevakene
Kirjas* andas kirstu koru
Karjaks vana kase koru
Ei saa murul saja sõita
Kammert kaasikul karata
Ei saa penki peiu istu
Ravi rahvas ravita.
Peni peiul pengi annab
Rakane ravi otsa
Musta kassi mureteli
Ahka kassi andis toitu.
* Kirjas lehma nimi, Kirjasse asemel saab kirstu koru

E 44189/90 (177) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1903) Sisestas Salle Kajak 2003
Tsih, tsih emale
Emale esäle
Kes käsk kõrdsis kõnelda
Joogi majan jutusta.
Mul palju tüterida
Kasvatajal kanasida.
Tul' üts vei üte
Tul tõine vei tõise
Tul kolmas kohend pera.
Neljas vei nime majast.
Jät ema ikemaie
Noore velle nootsimaie.
Jäi valdas vanule käsile
Kaalpuu kaala pääle.
Jääva vasika vallale
Kitsi kinni ajamata
Lamba lauta laskemata
Suure sikku sulgumata
Seeni oll kodus kukkujaid
Laane veeren laulijaid.
Kuni emal tüterid
Kasvatajal kanasid
Viidi tütari kudest
Viidi kannel kasumast
Jäivad kukma kuivad kuused
Laulma laduta pedajad.

E 44190/1 (178) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1903) Sisestas Salle Kajak 2003
Velle kittus
Mii kitta omma velle
Mii vellel kolmi aita
Üten tsilgus tsia liha
Tõisen hällis härja liha
Kolmanden kuiva kala
Tsia liha morsjaele
Kuiva kala kaasikule
Härja liha mii vellele
Mii kitta omma velle
Mii vellel kolmi aita
Üts om nisu nurmi
Tõine oli rüa nurmi
Kolmas oli kaasanurmi
Nisu nurmi morsjale
Kaara nurmi kaasikele
Rüä nurmi mii vellele.
Mii kitta omma velle
Mii vellel kolme niitu
Uts oli ninni niitu
Toine oli kaste niitu
Kolmas oli ristik niitu
Ninni niitu mõrsjale
Kaste niitu kaasikule
Ristik niitu mii vellele.

E 44204/6 (178) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1903) Sisestas Salle Kajak 2003
Kasike naba ????
I Viis vasa viratanu
Lääbi rii ripatanu
Lääbi rata rapatanu.
II Kohe kasige kusese
Siina kapsta kasuse
Vellukene elakene
Võtaks minu kasiges
Üte palju laulavad
III Laialt laulu lasevad
Vellukese hellakese
Puhma jätti (pakla) - punga
Lava alla villa vaka.
Mul on verev velle naine
Leppa pakust lella naine
Uibu pakust unu naine
Eesakene elakene
Tule ka välja kaema
Kas on minni meeleline
Poja naine naruline
Kas om tubli turjale*
Vai om paras pangele
Ta om tubli turile
Ta om paras pangele
ma käve küllä tanumin
Sääl näie muste anumid
Sääl oll küll palju tütrukit
Nii kui ahgu** varesid
Palk oll tudu runaga
Sõira süvä savtiga
Milles nee pulma tasatse
Ei ole pulma talitajat
Viina anjal veidikese
Õlud õige rasikese
Kos om muru puist puhas
Siis on neiu poisest puhas
Kui ei ole neiu poisest puhas
Siis ei ole muru puist puhas
Kae mäne märsigene
Sia paha pööräkene
Vei mii virga neiu
Mii virga vii (vee) tuja
Ruttulise ruva kiitja
Viska välja viksi kätte
Tõuka usse tuksi kätte.
Oh vellegene hellagene
Opa iks oma hulligene
Noomi iks oma noorekene
Tii iks niitist piitsakene
Õle kõrest varekene.
* turjale puuanum 2-4 pangiline
** ahgu=hall vares

E 44209 (181) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1903) Sisestas Salle Kajak 2003
Rahva laul.
Eesi tegi tillukene
Eesi kudi kullagene
Jättä küdi (ema) küle pääle
Natu (isa) armas ahu pääle
Tule üles humungut, iine vara valget
Tii aja tiigi poole, jääle aja järve poole
Kui sa tahat talu mina, talu tööta talita
Siis sa kõni kõrda mööda
Astu aia virta mööda
Siis sa kõni korda mööda
Jätta küdi kulle pääle
Nadu armas ahu pääle
Tii pikkä nii kui pirdu
Ma kavest nii kui lauda.

E 44210/3 (182) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1903) Sisestas Salle Kajak 2003
Ristimisest ja õpetajatest.
Rohkem aastad seidse saada
Sai see ahastus - oh hääda!
Kui see riisja sugu tulli
Kõrgel mäel eesmalt oli
Oh te päris huri jaanid
Eesti rahva vere kaanid
Maad ja metsad mõisaks teivad
Eesti rahva vaeva söövad
Eesti maal meil usku anti
Perast orjust peale panti
Nõnda jäime nende võrku
Nii kui kiskja hundi kurku
Oh sa kaval ussi sugu
Hirmus on küll sinu tegu
Alati sa tegid sõda
Rahval oli nälg ja häda
Nende au ja prugid
Nende pühad mõgad piigid
Tõivad Eesti rahval hirmu
Ei nad heitnud ksukil armu
Poola kuningas veel tulli
Mäe otsas lossis oli
Tahtnu nemad ehk ei taha
Poola kuul neid põrud maha
Eesti rahva lamba süda
Teeb ka ise endal häda
Vene pruki väga põlgvad
Omad venad ära salgvad
Juhann haletsveld ku läts krimi
Ei sand tee pääl kuskil kinni
Viis ka omad venad ära
Ei näe enam sakste kära
Mõisa hirm ja mõisa valu
Juhatas neid vene prestri manu
Nüüd on Eesti rahval segi
Mis kõik vaev ja valu tegi
Nüid ei peeta sellest lugu
Neid on petnud haki sugu
Käivad jälle vanas jälgis
Luteri kirik kooli valges
Siiski tänuga ma ütlen
Kui veel vana aega mõtlen
Juba hoobis tõine lugu
Mis nüid näeb siin me sugu
Au nüid keisri heral olgu
Õnn ja rahu ta pääl tulgu
Kes teo orjust keelanud
Mõisnikude voli neelanud
Siiski on see kurb see öelta
Et ei oska välja öelda
Võimust on neil veelgi palju
Rahvast talitavad valjust
Juba pea ots teeb pili
Kahju kui saan tõbi tõbi
Ole vait sa sõge rumal
Julgest Eesti mehe pojad
Keskmist moodi on teil vaevad
Tarkust seda enam takka
Noor ja vana opma haka
Siis saab võral rahval häbi
Nende kurja tembu läbi
Tapma nülgima ja verd võtma
Peavat nad maha jätma
Karga rõõmsaste nüüd lammas
Murtud on nüüd hundi hammas
Neil on kõvast ära keeldud
Värsked lammba liha neelda
Eesti mehed rõõmustage
Oma keisrid auustage
Küll ta saatab meil kõik kõrda
Aeab võerad riisjad mõrda.

E 44213/7 (3) < Rõuge khk., Kõrgepalu - Oskar Leegen < K. Pernstrauch (1903) Sisestas Salle Kajak 2003
Ei ma tea mis see viga
Talupoega hüidaks siga
Nõnda teda sõimatakse
Maal ja linnas nimetakse
Saksa nimi nõnda ausa
Uhkus paneb käed tal puusa
Ja kes saksa keelt veel mõistab
Kuidas see siis nina tõstab
Kui nad vähe mahti saavad
Tõine tõisel pussi teevad
Viimate kõik ilma jävad
Oleks tarkust vähemaks
Asi oleks hopis kenam
Küll ma mõtlen mitmedpidi
See on ausa kel tööd veidi
Üksi seitsmes päev mis püha
Toidab pastoride keha.
Kuvel päeval välja õppib
Seitsmendamal välja klopib
Mõni lori lobab lamsib
Kaeka vastu kanslid kambsib
Siis ta seletab oma kõne
Hinge maad ei tee enne
Kuni taevas kell saab lööma
Siis om teile maad ka saanu
Seeperast ärga nõdge
Ema vara taga noudge
Suud mu püha käele andge
Võid ja mune kokku kandge
Vaat kus on teil hinge karjus
Kes teil peab Jumala orjust
Nõnda teie eest näeb vaeva
Et pattu süüd te peale ei kaeba
Mo püha käele andke suud
Võid ja mune mõnda muud
Kes siin te eest teeb tööd
Aastas mitu päeva ööd
Eks te näe mis palve teind
Minul kõht on rasva läind
Paast ja palve kaksik venad
Minule nad õige kenad
Paast mul paksu kõhu toob
Palve liha luudel loob.
Nõnda teie ees näen vaeva
Et te viletsad saaks taeva,
Kus te muidu kõik veel saaks
Kagu ma ei ärataks
Põrgu täis seal pole ased
Peetrus taeva ka ei lase
Nõnda paari tundi prassib
Jutlust ümberringi vasib
Teotab sääl mehe naisi
Selle eest tal valt ja mõisa
Keelt ta kurgu lake peksab
See ta terve mõisa maksab.
Vaat kus on üks auusa amed
Sellega särab siid ja samet
Eesti mees, oh mõtle perra
Mõtle õhtu ja ka vara
Raskest tööst sul käed kärnas
Siiski käit sa kotti narmas
Koolitage lapsi häste
Et meil kauks udu kaste.
Rumalus meid kinni peab
Pimeduses ümber veab
Tarkus võitab ilma ära
Anab au ja palju vara
Õnnelik kes seda nõuab
Ja see juure jääda jõuab.
Isa meile õnne anna
Armu hoolt ka me eest kanna
Et see päev ju üks kord tõuseks
Kes meie silmi tolmust peseks
Kaua on meid kotis peetud
Looma viisil ümber veetud
Kes on kottist välja päsend
Kui ma alles koolis käisin
Siis ju seda ära nägin
Taheti mind seal jo petta
Märgamine astus ette
Sakslaseks mind tahtis teha
Kooli meister oh mis hääda
Kui ma seda ära nägin
Ika valusamaks jäin
Nõnda peastsin oma nahka
Viskasin neil silma tuhka.
Sest et enast kaval hoitsin
Ikas tükis käsku täitsin
Aga mis mul süda mõtles
Aga kes siis seda neile ütles
Sakste poole enast hoitsin
Sega omal tarkust võitsin
Nüid küll näevad minu teest
Et meil näitas Eesti meest
Tühja on see töö neil lännu
Mis nad perast sellest nännu.

E 44217/23 (4) < Rõuge khk., Kõrgepalu - Oskar Leegen < K. Pernstrauch (1903) Sisestas Salle Kajak 2003
Püha saksa usu papp
On kui viha mõru sapp.
Äkiline tema kurjus
Et tal suur ja raske orjus
Rahvast valda valitseda
Nende õelust tallitseda,
Et tal laisad niitjad kakjad
Sööki jooki raha anjad
Kohtu nime tema kannab
Seda ise endal annab
Ärgi päeval mõisas murjad
Püha päeval kirikus herrad
Ülepea kõik saksa sugu
Tutvad Eesti rahvamagu
Sest neil andas kanad munad
Särgi riites ka veel linad
Kõik neil kätte koku kanti
Armu perast neile anti
Ikast talust vilja matt,
Surnu kantja kätte rätt
Õpus lapsed viisid andid
Villast linast koetud kintad
Õpus aega tegid tööd
Kodust viisid ka veel vööd,
Mis tal viga hära olla
Kõigest poolt tal koku tuli
Tal on raha tal on võimus
Et tal õpus pühast vaimust
Ütleb rahvas kanadage
Meie ees end alandage
Seda head, mis teete meile
Taevas tasutakse teile
Lehmage, oh seisa vaga
Kui sõõrdan su taga
Minu sõna on kõik tõte
Anna aga piim mul kätte.
Kui ei anna siis saad peksa
Nüüd ei tohi naat küll peksa
Siiski võimus on neil lüpsa
Eesti mees sa oled rumal!
Kui ta tahad kandkui viha
Just seesama luu ja liha
Olgu tema mõisa saks
Ehk või vaene kerjus paks
Igal mehel olgu õigus
Sii ei puutu mis mu haigus
Õigus on küll veidi parem
Kahju et ei tulnud varem.
Elajaks meid enne peedi
Ja kui sigu ümber veedi
Oh te võera rahva sugu
Küll teil on suur kõht ja magu
Siga söögu teie õigust
Teie uhkust väge võimust
Ma teil ütlen küll te näete
Viimate kõik ilma jääte
Omast suurest orja maksust
Lõppetage oma paksust
Raghvas valt teilt ära võetas
Mõisa ehk teile jäetas
Ei see tee joht teile häda,
Et küll vanude siis teda.
Üks taht keisrid maha lasta
Talupoeg ei kuuli metsa
Lasjal koeral lastaks kupu
Kääntas vääntas nüüd ta kupu
Siin on kelmil siiski elu
Vaesel rahval ika valu
Maa ja mets on nende oma
See mann ühel viisil nemad
Rendiga maad rahvast nülgvad
Keisri säädust ära põlgvad
Et nad viimaks võiksid teda
Vaesel viimast krossi võta.
rahvas olgu ühel meelel
Rääkige ka ühel keelel
Pidagem üks kindel nõu
Antkem suurel keisril au
Ärge andke neile krossi
Las' neil ise viina nossi
Madis võtku võerad hundid
Kes siin nõudvad kallist renti
Muidu ei saa teie õigust
Südames teil palju haigust
Kepiga ei või nad nülgi
Kiskuvad siin teie sõlgi
Võtke südamet nüüd rindu
Minge ühel hopil lendu
Õigus kaugel teist ei ole
Kodu otsma teid tulle.
Armas eesti rahva sugu
Väga kurb on teie lugu
Sind pole inimesteks peetud
Hulemast kui koeri veetud
Priius sinust ära võeti
Orjateks sind järel jäeti
Orja turutel sa seisid
Keda müüdi nagu veisid
Siis ühest tõise viidi.
Koera viisil üles peeti
Päeval raksest tööd sa tegid
Öösel ahelaid sa nägid
Paremad kõik maade kohad
Sinna tarvis mõisa teha
Nenda ütles haki sugu
Kellest peedas palju lugu
Eesti rahvas ära aeti
Kohad mõisa madeks jaeti
Siis seal tekisivad mõisad
Nii kui orja vitsa mõsad
Nüid sa näed neid püha templid
Täitavad me Eestimaad
Keda ehitanud kepid
Piinapõlve aasta sada
Oh sa hirmus röövli sugu
Väga kole sinu tegu
Küll sa üks kohtu tuled
Ja siis perast porgus põled
Kui sa püha templid näed
Pane risti varsi käed
Kui sa sinna templi tuled
Püha saksa keelt sa kuuled
Eesti mees kui astub liigi
Pühib üle otsa higi
Palav langeb üle keha
Muud kui võtab mütsi maha
Nende suur on saksa hirm
Mitmel kulund mütsi sirm.
Muud ei või sääl templis teha
Kui et kumardadend maha
Siis eba püha kuju ees
Sääl põlvil seisab Eesti mees
Ja hirmuga ta väriseb
Et süda lõhki käriseb
Paari tundi põlve pääl
Ennast hoiab üllevel
Annab suud ta püha käel
Hirmu valu sundusel
Ja siis ütleb aitke endid
Jakopsoni seltsi eest,
Mis kui kuri kärna tõbi
Kes teil lubas priiust õigust
Kindlast meie poole hoitke
Truist meie käsku täitke.

E 44388 (189) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1904) Sisestas Salle Kajak 2003
Sänna mõisa*
Sänna mõisa, põrgu mõisa
Vaeste neiu vaeva mõisa
Siin orja opatakse
Vaese hinge vaevadakse
Lahki lüvas hame liina
Lahki peenu palapooline.**
Olei imä ine löönu
Kasvataja karistanud
Pea löva lulli käe
Pesvä pikkä sõrme.
* Rahva suust Sänna mõisale olla teel käies ikka nõnda lauletud.
** palapooline - lahtine pealmine undruk - kort jne.

E 44388/9 (190) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1904) Sisestas Salle Kajak 2003
Neiukesed noorekesed
Lä ei teil koht uba huulini
Erne tera higimede
Sai iks neiu saanule (mehele)
Kabu kätte kalunes.
Lät teil hoben huulini
Vars sõit kõiki vangerdega.

E 44389/90 (191) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1904) Sisestas Salle Kajak 2003
Jootikule.
Jumal hoitku toda näiu
Toda kapu (neiu) kasvamast,
Miä johus jootikule
Pilus viina pikerile
Kalus viina karikele
Vei ta kõrtsi näiu kasike
Pand pandis palla poole
Ei ta ine kõrtsist tulle
Kalu ei kõrtsi kamberist
Ju (joo) ta pulga puusa pääle
Vaadi vitsa varbide
Näiu käue müda kõrtsi
Aste müda akenida
Kõrik kõrtsin kõneli
Palla pool paiste akanin
Võtta välä näiu noorik
Kauple välä kabu kallis.

E 44390 (192) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1904) Sisestas Salle Kajak 2003
Laidan laisale.
Kui ei laula.
Kui ei laula mii laida laisale poisile
Mii põle pikäle poisile
Kell oli viisu viisi süldä
Rätti (jalgrätt) kümme künard
Päiva päästi, tõse aruti
Kolmanda kuijuma laoti.

E 44390/1 (193) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1904) Sisestas Salle Kajak 2003
Lauliku lapsepõlvi
Palju sõnu
Mii emä.
Mii emä ütsik naine
Ütsik naene latsi palu
Läts ta mõtsa põimema
Pand hällu palu pääle
Kiigu kesvä veere pääle,
Palel partsi hälutama
Suvi lindu liigutama
Parts iks opas palju sõnnu
Suvi lindu liia laulus.
Säält sai latsil laulusid
Ime latsi ilulisi.
II Ei meil sõsar sõnu puudu
Ime latsi laulusid
Velle mii Riiga viiruti
Tõse saadi Saaremaale
Kolmanda päätsi Pärnale
Veli vei Riiga ristikhaina
Pärnale Päevas lehma
Veli tõi Riiast sõna sõlle, tinatelle,
Kaela ele elme kõra.
Sõle tähest mii täniti (kisentama)
Elme kõrast mii kõnela.

E 44391/2 (194) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1904) Sisestas Salle Kajak 2003
Karjase laul.
Tohe es karja kodu aija
Kirekest kudu keelda
Kotun kurja perenaise
Kippe käre peremehe
Kiä võtt kimbu otsast
Vaiva roosa maja otsast.
Tuga pessä peenukene
Lüü liia lühigene.

E 44392 (195) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1904) Sisestas Salle Kajak 2003
Ime päev.
Elä oll meil ime parem
Toona esä heldem.
Tämbä om võtti võhva käen
Taba targa puusa pääl
Tulli iks võtma tu võti
Tulle iks tarka lase taba
Tulle Anne ava use
Juba mul süa süvä taht
Süa süvä meeli juva.

E 44392/3 (196) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1904) Sisestas Salle Kajak 2003
Imä süüd.
Oh mii vaese vaiva luudu (loodu)
Vaiva luudu vaiva tudu
Kas nu olnes imä südü
Enämb iks oli imä südü
Kui nu vanu naiste süüdü
Imä iks vei vihalda sanna
Mäele tõi ta mähkimalta
Pand orja vutele
Palga poisi patju pääle
Orja vuute jo vesitse
Palga poisil padja likke.

E 44393 (197) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1904) Sisestas Salle Kajak 2003
Kubijale
Kubijas kullagene
Ma miis marjagene
Laske meid vaeseid valale
Kotti kandid koodu poole
Napi kandid Narva poole
Ära iks kuiud kotti alla
Pitsut piima napi alla

E 44929 (207) < Rõuge khk., Sänna - Oskar Leegen < Jacob Olesk (1904) Sisestas Salle Kajak 2004
Mo isa räägis mulle
Mo isa räägis mulle
Kuid olin ales lapsuge
Et orjapõli matab nüüd
Piin meie armast Eestimaad
Ta kulis ära vaimutööd
Ei isa jutu mõistnud ma
Vaid mängsin lille rohuga
Mu murul õitses toome puu
Kus lahkelt laulis linnu suu
Sääl toome all ma muru maal
Veel hilja mängisin öö aal
See aeg mul viimaks pilve tõi
Mis mustast konest välku lõi
Siis tuli aeg et mina ka
Ju pidin mõisad (teenima) orjama
Kui koidust mõisa nurme pääl
Sääl kõlas kiltre kubja hääl
Ta läks säält mööda hõisaten
Ja sõimaten ja krisaten

E 44930 (208) < Rõuge khk., Kõrgepalu - Oskar Leegen (1904) Sisestas Salle Kajak 2003
Kosja laul.
Kui sa lähed neiu kodu
Lähed mõrsja mõisade
Säe sa hästi särgi siilu
Kobista häste kasukakolga
Neiu kaval kaema
Neiu vali vahtima
Kui tuleb üles kuri süüa
Paisus üles paha meel
Mine välja pure puuid
Salve ukse sakarid
Viha meelunes
Paha alla paisunes.

E 57042 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
"Tsii-tsii, paii-paii! Kae kas must tsirk sittus mullõ piopääle," loeb vanaema ja ajab kinnipigistatud silmadega käe lapse poole, kes saia sööb. Laps näpistab saiaraasu ja paneb vanaemale peo pääle.

E 57207 < Rõuge khk., Kõrgepalo v. - Jaan Gutves (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Naiseilustamine
Muu iks võtti mukki naesie eeee eebuska neebuska paabuska
Me sai musta, rumala eeee eebuska neebuska paabuska
Tõrvakannu ja tõbitsõ eeee eebuska neebuska paabuska
Muu iks lätsi mukkilõ eeee eebuska neebuska paabuska
Kenä läts kekkiga keerutama eeee eebuska neebuska paabuska
Ma lätsi umma aijutamma eeee eebuska neebuska paabuska
Tigõhõga tiigi viirde eeee eebuska neebuska paabuska
Nakkas kuri külmehtämmä eeee eebuska neebuska paabuska
Üliväga värisemmä eeee eebuska neebuska paabuska
Avidi üles ahopääle eeee eebuska neebuska paabuska
Kergüdi üles keresehe eeee eebuska neebuska paabuska
Veerüdi Viruskundra poolõ eeee eebuska neebuska paabuska
Säält ta nu tukkõrd tuhkhauda eeee eebuska neebuska paabuska
Sattõ sandikivi pääle eeee eebuska neebuska paabuska
Tuli tungõldõ vaihhele eeee eebuska neebuska paabuska
Palot ära poolõ patsi eeee eebuska neebuska paabuska
Vittu veerest veedükese eeee eebuska neebuska paabuska
Nabaotsast nattukõsõ eeee eebuska neebuska paabuska
Kindsu külest kibõnakõsõ eeee eebuska neebuska paabuska
Palsi sis paarkord pardõ tagast eeee eebuska neebuska paabuska
Viruskundral sõnna veije eeee eebuska neebuska paabuska
Saa õi taast eloeläjät eeee eebuska neebuska paabuska
Saa õi kenäst keerutajat eeee eebuska neebuska paabuska
Las nu õks muudku tõõnõ eeee eebuska neebuska paabuska
Tõõnõ, tõõsõsugunnõ eeee eebuska neebuska paabuska.

E 57208 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Vihtla Jakko uuest Lauluraamatust.
Viis: Küll inimesed heitlikut.
Kui talv tõi põhiast pahhase
Veed kaanetas kõik lukku
Soos raba kindel, kinnine
Võid soojas tuas tukku
Kui ahjust voolas välja soe
Siis Viruskundra laulu loe
Kuis vanasti kord lugu
Kui külmas kinni põhiaraud
Härm valge toauksel
Külm öösi pinas praksutand
Pois liugus uutel suksel
Siis tuli tuppa tagasi
Läks ahju peale vagasi
Häält kuulis une tuksel
Peal ahju lael avaus
Kus elas ime loomus
Must kogu liikus olevus
Raudhambuline koonus
Suus leekiv õhkuv tulesüe
Pea ümber vikkerkaare väe
Silm suur kui kanamunad
Lai nägu nagu leivapäts
Suu uurdet nagu konnal
Kes lähedale vaatma läts
Sell välku rihmapannal
Ei vallatusi vallinud
Ei valgust endal sallinud
Ta elas pimeduses
Kui pereeide jõudsasti
Tõi lapse jälle kodu
Siis Viruskundra pahane
Seal noomis peremehe:
Su oma pea on peremees
Ei see pea, mis on naise sees
Loll, pea seda meeles!
Kui keegi ennast külmetas
Läks Viruskundra juure
See tervist tuua avitas
Nii väikese kui suure
Kas nõrgal naisel katlatoss
Ehk mehel vähem viperos
Said terveks ahju lael
Kus Viruskundra elamas
Seal terved lapsed majas
Ka vanemaidki avitas
Nii kogu terves kojas
Leib must ja aganane sai
Pää suuru tükki kõhtu sei
Ei tulnud kõhuvalu
(Kirjeldused katkevad suveks. Muidugi jäävad poolele)

E 58555 < Rõuge khk., Haanja v., Tantsa k. - Jaan Gutmann < Katri Märtinson, 84 a. (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui kirjaoskaja olli, siis öeldud
Tohe ei siin näiu laulda
Näiu laulda,
Verve veereda.
Siin omma nõia nõgõski,
Siin pandasõ sõna tähele.
Ropsitasõ saamatussõ,
Kari oll kuulda kurju sõnu
Valvu haugudusi!

E 58556 < Rõuge khk., Haanja v., Tantsa k. - Jaan Gutmann < Katri Märtinson, 84 a. (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui aega pole.
Mul pole aega sooga jahti,
Peremiis tulõ pess Sind ja mind.

E 58556 < Rõuge khk., Haanja v., Tantsa k. - Jaan Gutmann < Katri Märtinson, 84 a. (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Karjane kardab karja kodu ajada.
Tohe õi karja kodu aija,
Kotõh umma kurä pernaasõ,
Kippe kärre peremehele.
Pandva varva varja otsa
Karjalatsõ karguta.
Sulase suiuta!

E 58556 < Rõuge khk., Haanja v., Tantsa k. - Jaan Gutmann < Katri Märtinson, 84 a. (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Enne vihma tulekut.
Vihmakene,
Vellekene
Ärr sa minno hämmagu
Mul ei olõ koto
Kon ma kuio.
Tarekest, kon ma tahene
Kodo kuiva kuuse all,
Tare tamme lehe all.

E 58557 < Rõuge khk., Haanja v., Tantsa k. - Jaan Gutmann < Katri Märtinson, 84 a. (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Ei soovita narridega nalja heitä.
Är hiitku nalja naaristega,
Parem lööge tolmu turvastega.
Mänge mätastega.
Küla noorimihiga!

E 58557 < Rõuge khk., Haanja v., Tantsa k. - Jaan Gutmann < Katri Märtinson, 84 a. (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Manitsus mehele minnes õele.
Kulla sõsar,
Hellä sõsar.
Ei ma kuugu kurä peräst.
Ei ma haugu halva peräst.
Ku sa tahad tallo minnä,
Tahat talo pernaasõs saia.
Panõ kõrik kõrgõhe.
Pallapuuli parrajahe.
Aja tii aida poole,
Lase tii lauda poole.
Tii tii tiigi poole.
Sui sulaste pää,
Laabi karälastõ pää.
Siis õks pere pidanõs,
Kärälatsõ lasõhõsõ.

E 58558 < Rõuge khk., Haanja v., Tantsa k. - Jaan Gutmann < Katri Märtinson, 84 a. (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Kurval ajal.
Kon ma isto,
Sääl maiki.
Kon ma saisi,
Saina likkõ.
Tegusi tillo tiigikene,
Jäi väikene järvekene
Näätsikude närtsu mõska!
Vele varsa oijutella.
Küla karja joodemaije.
Mõtel olev uja vii,
Tõõsõ kalli kaõ vii.
Ess no olõ uja vesi,
Ess ka kallis kao vesi.
Neiu silmist sadanu,
neiu põsist pisõrdunu!

E 58558/9 < Rõuge khk., Haanja v., Tantsa k. - Jaan Gutmann < Katri Märtinson, 84 a. (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Armsamade lahkumesel.
Oh mino armas armokene
Kallis kanapojukene.
Sind südamest,
Ma armastan.
Nii üliväega!
Ent kui tulõ lahkumine.
Kas ess olõ hallõ nätta,
Hallõ nättä!
Kallis kaia!
Ku kats armast lahkuva.
Määräst vaiva,
Määräst muret.
Piä kandma,
Sino eest!
Küll see mure murrab südand.
Silmavesi mõsõb suud.
Suu täll laulab,
Süda ikõb.
Sõrme kirjotava armust perra viil!

E 58559/60 < Rõuge khk., Haanja v., Tantsa k. - Jaan Gutmann < Katri Märtinson, 84 a. (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Pahatelle külapoistele, kes palju neiusid valivad.
Oh tii ulli noore mehe,
Paa küla targa talupoja.
Tahtsõ tii puusta naista tehta,
Rii tallust tahuda.
Kulda panda palgõhõssa.
Hõbe panda iho ilos.
Kuld läts mant maahtõh!
Hõpõ hõlma võõthõh!

E 58560 < Rõuge khk., Haanja v., Tantsa k. - Jaan Gutmann < Katri Märtinson, 84 a. (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui ummatsed (sugulased) kaugel.
Mis mul abi laulõmast,
Oma keele pessemäst.
Kauõh umma nii umatsõ.
Maa taka meeli marja.
Saa ei kuul mii kuulda,
Nädalil mii nätta!
Mittu suuda tii veeren.
Setu haina teie äären.
Setu tallõ tervist veegu,
Tõist ta toogu.
Kuu tallõ kuhja loogu
Agu tallõ haina tehku.
Päiv tallõ pää jo vidõgu...

E 58560 < Rõuge khk., Haanja v., Tantsa k. - Jaan Gutmann < Katri Märtinson, 84 a. (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Rehele minnes.
Maolõ pessä, musta rehe.
Aja maha aganatsõ.
Jää õss utsu otsu otsa pääle.
Udsu jäi ussõ pääle.
Rehe põrm jäi põrmandule.

E 58561 < Rõuge khk., Haanja v., Tantsa k. - Jaan Gutmann < Katri Märtinson, 84 a. (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Õhtal öömajale jäädes.
Õtag tulõ,
Vilo vidä.
Hämmar maale hällünes,
Kastõ maha kallunes.
Kos mii lää õõses.
Oma memme mulimäele,
Ala nurme aganikku.
Mis nu memme süüa and
Memme anni meri leiba.
Parem oll memme mesi leib
Kui võõra ema võidu leib.
Katri Märtinsoni käest saadu rahvalaude lõpp. Tema räägimine on väga puudulik, ainult sõna viisi annab tema edasi. Olen temale tänulik, et temal küll raske olli, siisgi tahtis tema edasi anda.

E 58562 < Rõuge khk., Kokkemäe k. - Jaan Gutmann < Mari Kolk (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Mis öeldud kui inimene palju lobiseb:
Huju poisi,
Häüda poisi.
Pea poisi poole suuda.
Litsu oma liia lõua.
Katta oma harva hamba.
Suu sul häüsa häüetas,
Nõna nõlgõ nõrõtas,
Suu om sul
Kerku uss!
(Rohkem tema ei osanud)

E 58563 < Rõuge khk. - Jaan Gutmann < Katri Petsitaja, 68 a. (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Orjale.
Küll ma tiä
Orja elo.
Vaese vaiva.
Ori maka orrõ pääl,
Vaenelats vaja pääl.
Ku ma olli umah kotoh
Elli umah esä majah
Emä kutsi hellekus
Esä helle tütteris.
Et siis võti võidu,
Ess vähäne.
Kaksi kalla,
Ess kahanõ
Ku sai sinna viidus,
Kuulõ õss kuul umma minnu!
Aostajal ao nimme.
Pand õks paljus paa man,
Üli liias livva man
Palju söövad paksud kihät.
Viie võrra võõra latsõ.

E 58564 < Rõuge khk. - Jaan Gutmann < Katri Petsitaja, 68 a. (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Vese lapse laul.
Istõ maha ikõma.
Muro pääle murõtama,
Kiss sääl mullõ rüppü linnas?
Zirk mullo rüppü linnas.
Küsütelli,
Nõuatelli.
Kas sa ikõt ilo ehtid,
Või sa rõhkat rõõmu rõivid,
Ei ma ikõ ilo ehtid,
Ei ka rõhka rõõmu rõivid.
Ma ikõ umma immä.
Umma kallist kasvatajad,
Kia mu varra vaeses jät.
Enne aegu armetumas.
Ku ma ess mõista, putru puhku.
Pudru pohe,
Puuhu vali.
Taari jõi,
Kaala kaltsi.
Pini pudru puust lakk.
Kass oks taari kaalast lakk.

E 58565/6 < Rõuge khk. - Jaan Gutmann < Katri Petsitaja, 68 a. (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Tütre käsk emale.
Keera öö,
Keera pääva.
Keera kümme kistavart.
Sai sada langakeist.
Tuhat tutu pääkeist.
Vei koda imä kätte.
Imä panni paja pääle
Imä lasis laua pääle
Imäkene,
Helläkene
Kua mullõ rätti,
Viä mullõ viis rätti.
Mullo tulõva kosilasõd,
Üte viirva Viländist,
Tõisõ tantsva Tarvastust.
Kolmanda Kodo külast.
Mäe Miko minno tahtis.
Ala Antsu haugudelles.
Ei must saa joht.
Miku naist.
Mäe Miku mõrsijat.
Must saa Riia saadi emand.
Kes jõud sängü sälan kanda
Magahust hinne man.

E 58566/7 < Rõuge khk. - Jaan Gutmann < Katri Petsitaja, 68 a. (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Ema matusel.
Emä viidi lävest vällä,
Arm astõ aknast vällä.
Imä viidi tiit piteh,
Arm astõ haina piteh
Imä panti raami pääle,
Arm astõ raami alla.
Ima panti haua sisse,
Arm alla lahõsi,
""Tulõ üles imäkene,
Tulõ üles ütes tunnis.
Astu üles aastajas!""
"Ei või minna tütrekene
Mull om pääl pähnä võra.
Ristikhain mul rinna pääl!"
""Ma raon päält pähnä võro.""
"Mul om linik liiva haisu,
Kätterätt mul kääpä haisu,
Suu rätt mul surma haisu!"
""Ma tii lipõ livvakõistõ.
Lämma vii tii länikohe
Mõsõ liniko liiva haisust,
Kätte rätti kääpä haisust,
Suu rätti surma haisust.""
"Ei või minna tütrekene,
Engli käes om võimus!"

E 58567/8 < Rõuge khk. - Jaan Gutmann < Anette Tallimas (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Setu laul.
Setukõsõ sõõdiva,
Võõbsust katte mihega.
Loogi sihe kotal naa
Tii pääl tüllü pööriva.
Ivvo nakas piitsaga
Petrat takah ajama.
Petra parsil pagesi,
Jala saiva tugesi.
Ivvo aho roobiga,
Leie kolme hoobiga.
Petra maha patsahti,
Nii et maa all matsahti.
Petra nakas tsiaga,
Kavva aigo taplema.
Lepümi ärr hüüäga,
Läämi kuurmit kaema.
Ivvo heetü hallõhõhe,
Kui ta kaie kõrvale.
Ruunakene sällule,
Kraavih jala tillile.
Taose kaalah ristehe,
Liigutai inämp hurmagi.
Poti katski põranud.
Pütul punn ärr karanu.
Võõbsõ liina karjusõ.
Hiutsetelli päälegi.
Paras, paras, tsih, tsih, tsih.
Kes käsk tüllü minnä häh!

E 58569/71 < Rõuge khk., Mäe Suhka k. - Jaan Gutmann < Mari Prutt (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Palve.
Kulla küleh hoonekene.
Mino saaja paigakene.
Oh mu süda,
Sulab siisgi ära
Mul om himo sino perra
Tule mullõ, küle hooneken.
Saaja paigaken.
Oh ilm süüta voonakene
Kes sa oled surma lännu.
Halle om su surm
Küll mullo nätta
Sasgi kui ma mõtle perra
Siis mo rõõm sino surmast jälle.
Sest see ela om.
Surno jätivä kõik maha
Ütsin trööstjä.
Soo un saisva.
Peeter käve kavvest.
Sino perrä.
Tõi so perra.
Oles ammu joeda,
Aita tennu joeda.
Aililu aita tennu joo!
tetre munest joeda,
Treppi tennu joeda.
Aililu treppi tennu joo!
Partsi munest joeda,
Paari pannu joeda.
Aililu paari pannud joo!
Kakku munest joeda
Katust katnud joeda.
Aililu katust katnud joo!
Hani munest joeda
Harja tennu joeda.
Aililu harja tennu joo!
Panda sisse joeda
Siidi sängi joeda.
Aililu siidi sängi joo!
Keset kambrit joeda,
Kena sängi joeda
Aililu kena sängi joo!
Panda nurka joeda.
Nooriku sängi joeda.
Aililu nooriku sängi joo!
Ka veel kurbust.
Armas rõõmus,
Et sa mo ent koolu.
Sulase ja orja teevä,
Suurembas veel sino vaiva.
Teevä üte naaru krooni,
Litsiva so pää pääle.
Nii et veri kõigi pooli,
Maha jooksnu olli.

E 58571 < Rõuge khk., Tallinna k. - Jaan Gutmann < Liiso Troska (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Tantsi Mai.
Tantsi Mai oll joeda.
Vägä vana joeda.
Aililu väga vana joo!
Tema reddus joeda
Väga kõva joeda.
Aililu väga kõva joo!
Oles sa ... joeda.
Mulõ tulnu joeda,
Aililu mullõ tulnu joo.

E 59490 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1927) Sisestas Salle Kajak 2004
Laste vanad mängud.
Järgmised sõnad loetakse reas seisva laste peale, iga kohta üks sõna. On kord läbi algatakse uuesti kuni kõik sõnad läbi. Kellele viimne sõna juhtub, see hakkab teisi kinni püüdma. Püüdmise juures tehakse talle mõnda takistust kas kammits jalaga, ehk pikk kepp käistest läbi, et nii ruttu ei jõuaks teist kinni võtta, kui kõige virgema peale juhtub. Loetavad sõnad on järgmised:
„Ahter vahter vilkin viks
appet tappet tärpen tiks
viitke inde vedru pilli
sanna saania samble lilli
kipper kapper kirivat kintsu
ma sai mõtsast musta mutsu
vinti vida vingõrpuss
kakku pakku kapsta huss!g

E 59490 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1927) Sisestas Salle Kajak 2004
Vana laul tüttarlastele
Uutkõ uutkõ udupääd kaegõ kaegõ kabõkõsõ
Ma laida teid laasialõ mehele puulkoolu poisilõgi
Kittä külä keigolõgi vedelale venüskile
Külä kergo (penk) kergütäjalõ külä lingi liigutajalõ
Külä keele keerutajalõ külä pingi pussutajalõ
Kell umma viisu viis süldä kabla perähn kattõsa süldä
Kell saa pääväs jalgu pästä aestaijas arotõlla.

E 59491 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1927) Sisestas Salle Kajak 2004
On hulka lapsi koos, igaüks omal viisil laulavad ja omal keelil käratsevad, siis kõige targem neid tahab vaigistada, ütleb ta ette järgmised sõnad:
„Mustõ olli moorikene mooril olli vaari-vaarikene vaaril olli pojakene tuul olli punatsõ püksi kalõvatsõ kaatsa nuu olli kõik sinist sitta ja punast paska täüüs - kiä no kõgõ inne sõna lauus, tuu siält sinitse sitte ja punatsõ paska lakk! (lakub)“

E 59495/7 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1927) Sisestas Salle Kajak 2004
Protestantlise Ilmale
Post tõi kord lehte Tallinnast
ma vaatsin läbi ruttemast
seal nägin imevärgi
Et muutumas on usuilm
nii luges minu nõder silm -
see mulle meelejärgi!
Püüda, hüüda, veelgi nõuan
järgi jõuan, sellel lehel
imestust ja au sel mehel!
Kes on nii julge võitleja
et „surnuluudg a'ab elama
mis elasid kord ammu.
See mees on herra Tallmeister
veel targemgi kui prohvesser
tad' kuulama säen sammu.
Jõuaks nõuaks tule seie
aja meie unda silmast
omast „Protestandi Ilmast!g
Hea meelega läeks ühtlasi
ja aitaks kaasa alati
Kus vähe oskaks, jõuaks.
Mis teha, olen tööline
ja vaimuannist ahtake
seks juhtimist nii nõuaks.
Vastu astu vana risu, eesta kisu
näita valgust
uue vaimu elu algust!
Küll vanasti kord Eestiski
on olnud mitmeid uskusi
nad õnnistud ehk neetud.
Kord Vanemuise kandli heal
ja Kõuetaati pilve peal
on Jumalateks peetud.
Ladust kadus kattuliku
Pimesiku, mittu vikku
Tegid hingeõndsustiku
On viimsel ajal vingerpuss
et leegitseb veel Luterus
ei taha eesta minna.
Siin levis Luther mõisa Saks
veel tahtvad, et neid kummardaks
võileiva tooks neil sinna.
Palu talu Erastvere
Eidepere Suurejaani
Haani Rogosi kui Plaani.
Las' minna kus ju paljugi
on kolikambris uskusi
seal taevakuuri alla.
Siis „Protestantg too meile uut,
ehk keegi teine, paptist, juut.
Tee usupõhjad valla!
Kama sama kes tad keedab
ära seedab Eesti kõhus
Muidu magame kui põhus!

E 59498/500 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1927) Sisestas Salle Kajak 2004
Diies irae
Juba silmad seda näevad
Lähenemas viimsed päevad
Kus kõik kohtu ette läevad.
Jeesust kostjaks nõua taga
ära patu-unda maga
elus, palves, ole vaga.
Sõnad, teodon arhivaalis
õhust pildi ette maalis
sulle viimse kohtusaalis.
Siis ei sulle seda johtu
et sind süüdi leitaks, kohtu
mis sul saadab kurba ohtu.
Palu kallis sõber, kaimu
omal täna püha vaimu
las, ilma vihkab, külib laimu
et saaks reisil üles minna
Kus on vagad, pühad, sinna
Kõrge taeva püha linna.
Tema kohtu õige viha
patul' kättemaksa iha
et ei suretanud liha
viimse kohtu ette läete
Hingehirmul seisma jäete
siis kui juba „märkeg näete
Et Kuu, Päev teeb viimseid käike
Lõpetavad oma läike
Kaugelt kerkib kõue, äike.
Tähed lang'vad taevast maha
Sulab maailm nagu vaha
väärtuseta, au ja raha.
Tõrv ja veevel leegis keemas
tuule tuisul suurenemas
elu, tules, viskelemas
valupaik see hingedele.
Hirmu teevad südamele.
See, kes taeval' tähti kannud
Kuud ja päikest paistma pannud
Veerlemisi, käike, annud
See viib neid ka lõpujaama
teiseks looma, uueks saama
surnuid üles äratama.
Igavene armuheida
oma palet ära peida
las meil surmast elu, leida.
Pane Saadan vangi rauda
Kurjad vaimud põrguhauda
Meid vii oma pulmalauda!
Palve kerkigu su meele
Rahuingel tõtta eele
Viimsekohtu reisi teele.
Õnnist elu hingel' lisa
Kuule nõdrukese kisa
Inimeste Taeva-isa!

E 61770 < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Haanja mägede loomine
Ilm elas ikka edasi
ju ammu enne vanasti
niisama nagu praegu:
Koit kuldas päikse tõusengu
ööd valgusteles muutuv kuu
ei olnud halba aegu!
Maailm kord olli nooruke
ja tasane maa kooruke
ei orgu ega mäge.
Järv oja oli loomata
ent vesi siiski toomata
sai hallika seest väge.
Põld nurmel vilja sigitas,
hein kasvis aasal ligidas.
Tee, tasane ja õige.
Siis inimestel rõemus meel
sõit kiiresti läks õigel teel
Hää elu - üle kõige!
Siis jumal mõtles: halb on see
et unustab mind inime -
mis sellest saama peab?
Küll olen loonud ilma nii
et veo loomki kergesti
suurt rasket koormat veab
Pikk olgu tee, ehk lühike
saab ära käitut ruttuste -
Kuis saaks siis muutust tuua?
Nii jumal mõtles. Selle peal
ka vanajuudas oli seal
Aeg on et võttat luua:
Mäed orud, luhat heinamaaks,
teed kõverad, küll siis ehk saaks
Meid tuletatud meele?
Su nõu on, ütles jumal, hää
Ma kohe selle pääle lää
uut korda ilma tooma
Kuis seega ruttem korda saaks
et tasadik läeks mägimaaks
nii orud, künkat loome?
Nii saab küll kõige paremast
et lükkat ühest äärest vast
ma teisest äärest aita.
Siis nõnda jõudu katsuvad!
Mäed künkat tõusvad kõrgemad
ei orgeki saa laita!
Mäe all nüüd ütleb inime:
Kratt! teab kuis saab ülese?
ja kui siis jõudis üles:
oh jumal ole tänatut,
et jälle oled aidanud,
mind kandsit nagu süles!
Kui Haanjas mäed ja orud said,
nüüd nimetakse mõlemaid
ei lasta kumbki
meelest...
Teise teate järele olevat Peerust kui siga songinud mäed ja orut.

E 61771 < Rõuge khk. - J. Gutves < Vihtla Jakko (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Käädripäiv
Vana esä Pühäpikkene
Pühä Pikseperremiis
Tulõ iks pikkä pilvipittehn
Aa kui äkki ähenäga
Mii lazzä hiidüse
Mi pere pelgäse.
Tulõ pikkä üle põllu
Tulõ tassa üle tarõ kattusõ.
Andõ Sullõ anname
Kaunikõsõ kanname
Hära ikkelt võttame
Sullõ palvõl tõttame
Kattõ sarvõga paksu palgõga
Nelä sõraga turjal tugõva
Vana esä Pühäpikkene
Püha Pikseperemiis,
Pallõme Sinno künnüperäst
Künnü peräst külvüperäst
Hoia hooli oma nooli
Põllu künnüst vilä külvüst,
Hoia mi hunnit madalit
Katisa mi hunnõ kattusit
Saada pilve silmapiiri
Sado suuri soie pääle
Musta pilve muile maile
Kärkkuei mi külä pääle
Paukkuei mi pattastõ pääle
Põrgakuei mi põllu pääle!
vii iks vihma vinne poolõ
lakkin liiva laani pääle,
Suurõ iä sinidse viirde
Rassõ räüsä Räppina taadõ.
Saada siijä süntsa ilma
Hoia siija mesitsa hõngu!
Hoia mi rüä räüsä iist
Kaitsa mi kaara kahio iist
Kõva pää pistu otsahn
Kõva terä päije sisehn.
Kesvä pää ku tsia hanna.
Rüä pää ku pilliruu
Neljäkanti terri täüsi
vanaesa Pühäpikkene.
Õlõ esi perremiis
Kae esi põldõ perrä!

E 61772 < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Tinnüspäiv
Tere nu Tiitu Tinnüspäivä
vana esä varavahti.
Meidki piä meelessa
nagu inne ni ka nüüdki!
Jakka leiba jagajallõ
lihapalla lõikajallõ.
Et ei kaoks viljäkotti
Kahanõõi kaarasalvi.
Looma saisku seimi iihn (ees)
Runna rokka rohe iihn.
Tõpril sarvõ ülepidi
suurõ sõra allapidi
sündumine süntsähe.
Tere nu Tiitu Tinnüspäiva
vana esä varavahti
Nakka eks kaema kõlgusihe
Sää iks sammu sarajahe
Kas umma poolõs pudi olgi
Kas umma keskehn kesäolõ
Aganiid viil poolõsaos?
Pidä iks viil pikki olgi
Poolõvõrra, võttõlõda
Eläjida elädädä!
Hoia sis viil hoolikahe
Elusta mi eläjida.
Saada suvvõ, päästa pälvi
nurmõ noorõ haania mano
Täüdä iks sulu suuri tsikku
Põhu, täüüsi põrsaida
Lauda täüüsi lambaida
Tahra täüüsi tallõkõsi.
Kasvada ka kanassida
Toida iks mi tibukõsi!
Töö mi talul tegünegu
vili väljäl valminegu
Et ei puuduks pistaks pääda
Vaesus aknaista ei vahiks
Tühjüs ei saaks tuppa tulla!
Andit andjalõ õnnista
Laualõ kandjalõ kamressa.
Saada meile salvõ viljä
Tõota meile tulu vilja
Sada vakka salvõ terri
Tuhat vakka turu terri!
Saada meile sarvik luumõ
Tõota meile turu luumõ
Sada tõbrast karja saata
Tuhat tõbrast turgu vija.
Anna meile anniviljä
saada meile saagivilja
Puudulisele puistada
viirmätsele visada
Kesse kevädel kehvälise
pääle paastu puudulise
Tere iks Tiitu Tinnüspääval
vanaesä vakkavahti
õnnista viljä väljäkesi
õnnista tingi tasakõssi!

E 61773 < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Keadel lambaid „metsa“ laskes lauldi:
Pühä puhas auusaannõ
varja mu vaesõ voonakõsi
Hoia hoolõl hoolikahe
soeda sugu suurõõksi
Nooruda neid noorõkõsi
väeda väega vanakõsi
siija lauta laija sulgu
siija varjo villakandjit
Noorõ kuuga nurmõ pääle
vana kuuga vario ala
Tävve kuuga tahra pääle
Pühäpuhas auusaannõ
varja mu vaesõ voonakõsi
Kaitsa mu karia kaunikõsi
puutakkast puhmatakkast
kivi takkast kannu takkast
Lammõ esi mu lambide mano,
olõ esi mu karia kaeja!
Kalõ umma nu kariusõ uma lassõ umma nu ullikõsõ
Olõ sa esi üle kaeja üle suurõ suvõ saatja:
Laskuõi puttu mõtsapinil Kuriavaamu kutsikil
Kell umma väega vaavia hamba, kel umma kiskja
kippõ küüdse. Varja välähn kahio iist
Kottohn kuria silma iist! Sis ma sullõ anniks
anna sügüsetsa voonavilla! Minkast tiit
hinnel sinise särgi, Kuad kalli kapuda!

E 61774 < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kõrgeauuline Prohvessori Herra M. J. Eisen!
Oh Herra luba luulelda
mul oma väikse lauluga
Teid, Kõrgeauuline?
sest praegu sain ma „õnnistut“
„Hääd“ saaovisite „aastat uut!“
Teil sama PAREMINE
Ikkä pikkä! tööta kaua, kuni haua „luba“ antaks
Sõbradest siis kodu kantaks!
Vaid enne küll kui Manala
Teid tuleb „külla“ kutsuma
veel palju, paista mulle
kui päike, - vahel pilve alt
loob vikerkaare, kaunimalt
teed näitma, väsinule:
midäs pidäs vana rahvas, kange rahvas, endal pühaks
et ei elu läheks tühäks?
Kuis ema - eidet elasid
ja isa - isat mõtlesid: mis Kauges pimes näha?
Veel muistse usu kuningaks
võid olla - jään ka teenijaks
tööl truudustki küll väha;
siiski, miski ei saa lahti, tahaks vahti vaimu ilma
rõemsaks teeb see minu silma.
Siis lõpuks: aastaid tosinaid
veel virgutele usinaid kui sipelgaida pesäs.
Et kannaks kokku kuhjasse
mis tarvis ehitusele, nii „juhi!“ ole esäs!
ime pime, on veel silmas vaimu ilmas
vannu vaada - valgust nähku üle maade!
NB: Teie postkaardile „vastuseks“

E 61911 < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Sannasõnad
Jumal sekkä sannakõnõ
Jumal Essä Pojakõnõ
Puhas Püha vaimukõnõ
Kolmainus Jumalakõnõ
Üttesämäs Üleväne
Manida viil Maarjatki:
Halõstagõ mu vaese pääle
Päästke mu pattust vallalõ
Mõskõ nigu muast puhtas
Roppusõst ja roojusõsta
Pattunõ um ihoveri
Haigõ um mu hingeveri.
Siopu siopu suuni-pittehn
Vihalehe viiripittehn
Tervüs tulõ tugõvalõ
Haigus mingu harakalõ
Valu vana varõssõlõ
Mustalõ sirgulõ muu tõbi
Alanda mu ihopattu
Ülendä mu hinge hinda.
Aitumma sannakütjale, viituujale, vihahaudjale, hamõ tegijale, hammõ mõskjallõ!
Aitumma kõigilõ hüvile inemisile!

E 61990 (1) < Rõuge khk. < Läti, Vana-Laitsna v., Ruzani t. - Emilie Anderson < Mari Sepp, s. 1840 (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Meil viha velle pääle,
Kuri meel kulla pääle.
Veli võt kauesta naase,
Viisu vitsu kabletama
Vaibu varsa jooteama.
Tei ma iks tillu mati pääle,
rahe kakes raigapanni,
vöörus vöö pannie.
Sääl ma iks kaasik kaua olli,
velle sõsar ao viidi.
Meil iks viha velle pääle,
Kuri meeli kulla pääle.
Egas veli tiid tiia -
tsõsõ iks esi tiid tiia,
tiid tiia, mäe märkas

E 61991 (2) < Rõuge khk. < Läti, Vana-Laitsna v., Ruzani t. - Emilie Anderson < Mari Sepp, s. 1840 (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Õdak tull, hämar hällüs,
kaste maale kallunes,
irve maale ärenes.
Ei tiia, kuis teta,
kas metsana maasta
vai kohe kodu minnä,
minnä mõtsari majja
vai kohe vööruesse.
Mõtsar mie miilte rain.
Süü neiu, servi neiu
seda metta magusada,
vahaliimi valgeeda.
Egas see meri siista vallast,
meri ninni ütse'esta,
kanarikku katsa'asta.

E 61992 (3) < Rõuge khk. < Läti, Vana-Laitsna v., Ruzani t. - Emilie Anderson < Mari Sepp, s. 1840 (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Hälke, hälke, mi sõsara,
katekese kasulatse.
Ütena kotuna mi kasvi,
üte vii veere päälla,
üte oja otsa päälla,
üte pui panni päälla.
Üten teije pikä hammõ.
Korgest mi näije kuusemetsa,
tahelikust tammemetsa.
Mis sääl no korgem kuusen olli,
tahelikun tammeladvan?
Imänd no korgen kuusen olli,
taheliku tammeladvan.
Mis sääl no imändä üsän olli?
Lats imändä üsän olli.
Mis sääl latse käen olli?
Muna latse käen olli.
Mis sääl muna sisen olli?
Kikas kerahannaga,
kana vaskikaalaga.

E 61993 (4) < Rõuge khk. < Läti, Vana-Laitsna v., Ruzani t. - Emilie Anderson < Mari Sepp, s. 1840 (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Läbi mõtsa hommuku,
vara enne valge'eda,
mis ma näie minneanna,
kõo kodu tulleanna?
Näi ma kõo ikkõvada,
noore puu nuutsuvada.
Mis sa ikõd kõokene,
nuutsid noori puukõnõ?
Muu puu iks maha raotu,
mina vaene jätetu
siia suure tule kätte,
siia vipõ vihma kätte.

E 61993/4 (5) < Rõuge khk. < Läti, Vana-Laitsna v., Ruzani t. - Emilie Anderson < Mari Sepp, s. 1840 (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Mi ime ütsik naane,
ütsik naane, pallu latsi,
suu takan suurõn nurmõn,
palu takan paksun rüän.
Veie ta hällügä latse mõtsa,
pand partsi hällütama,
suvilindu liigutama.
Sääl sis partsi pallu laulsõ,
suvilindu liialt laulsõ.
Säält ma sõsar sõnast saie,
nii latsi laulu lense.

E 61994 (6) < Rõuge khk. < Läti, Vana-Laitsna v., Ruzani t. - Emilie Anderson < Mari Sepp, s. 1840 (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Jummal hoidku toda neidu,
Marja kaitsku toda kabu,
kia jõus joodikule,
pillus viina pikerile,
kallut viina kaarukile.
Ega inne kõrtsist tule,
lahku kõrtsi laua päälta,
ku sai pulka puusa pääle,
vaadivitsa vaja pääle.

E 61995 (7) < Rõuge khk. < Läti, Vana-Laitsna v., Ruzani t. - Emilie Anderson < Mari Sepp, s. 1840 (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Tsih, tsäh imäkene,
kes käsk kõrtsin kõnelda,
juttu aija joogi paigun,
et sul pallu tüterida,
pallu põlle pidajaida.
Üts tul võt üte,
tõinõ tul võt tõise,
kolmas kobist perägi.
Jäi iks imä ikkemaie,
sõsar sõrmi murdemaie.
Jäi vasika vallale,
kitse kinni pandemata,
lamba lauta laskemata,
suure sikka sulgumata.

E 61996 (8) < Rõuge khk. < Läti, Vana-Laitsna v., Ruzani t. - Emilie Anderson < Mari Sepp, s. 1840 (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kerä, kerä, ketsa,
vala, vala, vaske,
üle tii varikohe,
varikust söödule.
Haina ladva lahenese,
söödu kire kihenese.
Mine kodu noori neiu,
imä kotun idenes,
mure kotun kolises,
isä kotun hinge hidenes,
mure, mure imäste, (-ä)
mure, mure isäste (-ä)
Esi tunne toomitsit,
esi lase labatsit,
meeles mehi koatsit.
Seole maale solgatsit,
muile maale muistitsit.

E 61997/8 (9) < Rõuge khk. < Läti, Vana-Laitsna v. - Emilie Anderson < Emilie `varts, s. 1885 (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Tõise lõkõri lääva,
mis mi anna lõkõrile?
Ei ole kulda, ei ole hõbet,
ei tinna tetüt, ei vaskõ valatut.
Kuri olli tii kullasta,
häotaja hõbe'esta.
Es täl kotun kuldaseppa,
tii veeren tinaseppa.
Mi iks taha herrä,
pääle herrä esandat.
Sai aga tarka tallipoissi,
sai õige hobestepoissi.
Talli söödi, talli joodi,
taga talli tantsutelli.
Läbi akna anni kaara,
läbi pilu pihti haina.
Tõise lõkõri lääva,
mis mi anna lõkõrile?
Ei ole kulda, ei ole hõbet,
ei tinna tetut,
ei vaske valatut.
Kuri olli tii kullasta,
häotaja hõbeesta,
es täl kotun kulda seppa,
tii veeren tina seppa.
Võta, võta pruuti,
pääle pruudi mõrsijada.
Sai aga aabitsa lugeja,
sai kirä kirutaja,
peenükese pilutaja,
õhukese umbeleja.

E 61998/2000 (10) < Rõuge khk. < Läti, Vana-Laitsna v. - Emilie Anderson < Emilie `varts, s. 1885 (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Läha es karja karbeldõnna,
läha es tühü türbeldanna.
Karja lätsi karatõn,
tühü lätsi tükiten.
Lehma nüssi leeloten,
karja saadi kaasitõn.
Oh mu illus hiuse'eta,
vaha-latva valge'eda.
Hoit mu ola, kaits mu kaala,
pedi mu piha ilusa.
Kui ma olli oman kotun,
viirdu omin velisin,
kui ma sai kaasa kodu,
viirdu mehe velisili,
olli ma uhmer usse tullõn,
tarupakku tarre tullõn.
Küsse ma kälülta hobusta,
mehe velelta veitse'esta.
Anna es kälu hobusta,
mehe veli veitse'esta.
Köidi ma kõrige korgehe,
pallapoole parrahe.
Lätsi ma kuivalt üle Koiva,
viielt üle veski.
Panni iks pirru purdeessa,
nõela kätte nõdermassa.
Sai ma ese nurme viirde,
viirdu velle vällä viirde.
Ese arvas ao tulevat,
ime päeva nõsevat.
Ega tu agu tule,
ega tu päeva nõse,
tu tule kodu tütar kulla.
Lasi iks tütre sisse,
jäti iks vän värte taade,
saadi iks Musti murdemaie,
Harmi kinni haaramaie.

E 62000/2 (11) < Rõuge khk. < Läti, Vana-Laitsna v. - Emilie Anderson < Emilie `varts, s. 1885 (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Oli mul korra kolmi velle.
Üte saadi karjamaale,
tõise saadi marjamaale,
kolmanda kalale.
Tulli veli karjamaalta,
tulli veli marjamaalta,
es tule velle kalalta.
Lätsi velle otsimaie.
Kõndse mina tüki teeda,
tüki teeda, marga maada.
Mis mul säälla vasta tulli?
Tulli vasta saksa tõlda.
Mina aga küsimaie:
„Kas sa näiet neiu velle?“
- Es näe mina neiu velle. -
Kõndsin jälle tüki teeda,
tüki teeda, marga maada.
Mis mul säälla vasta tulli?
Tulli agu alta ilma,
tulli päeva päälta ilma.
Mina päevalt nõuetelli:
„Kas sa näiet neiu velle?“
- Es näe mina neiu velle. -
Kõndsin jälle tüki teeda,
tüki teeda, marga maada.
Mis mul säälla vasta tulli?
Tulli ilus põhjatähte.
Mina tähelta küsitelli:
„Kas sa näiet neiu velle?“
Täht oli näinud neiu velle -
Veli jõkke uppunessa.

E 62163 < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui on
Küläl kümnes külvünädäl
Kevädele keedivilja
Külvätakse külvümattil
Sis um pallio pahatuuli
Valupäivi vannutuid.
Puhumas om põhiatuulõd
lõõdsuvad kõik lõunala.
Rassõ rängä ristituulõ
Vihasema viinetuulõ
Raskõlt toova rabandusta
Ähvärdäväid äpärdüsi.
Olõ õks tubli tuulta vasta
Kimmäs umma kihävasta
tuulõ tõmbõ vihavasta.
Võtta inne einepoolist
Võtta veedü võidleiba
leevapala lihalipsu.
Sis võit võita vihatuulõ
vastapittä valatuulõl.
Sis ei puttu põhiatuuli
Haaraõi sinno halvatuuli
Kavvõst käändvä kango tuulõ
Mõtsa latvu lahutama
Üttepuuldõ painutamma.

E 63091/4 < Rõuge khk., Haanja v., Sika k. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Külä kariusõ laul
Kui ma nakka nalliatama
Laia laulu laskõmaiõ
Piisü sõnnu pillumaiõ
Viisi värsse viskamaiõ
Hõimudele hõikamaiõ
Kulliädõlõ kuulutamaiõ
Tädidele tänitamaiõ
Zõssõdõlõ sõõritamaiõ
Halli lindu haavistikust
Kukkulindu Kunnumäelta
Musta lindu Munamäelta
Suvilindu suurõst suusta
Ei joht jovva kiä keeltä
Kiä keeltä kinni pittä
Ei joht jovva ohja hoita
Ohja hoita, köüse köütä
Kaski kisu kaeru köüse
Ohia ossani arota
Lõppõõo laulu inne lõõnat
Ossa saaõi ottehnõgi
Kistuõi mu sõna kikkaani
Öüsiliste poolõ ööni
Vaaruõi inne valgeeda
Haha tullõhn hallakäehna
Ei siss saa külä küllüle
Ei pingi pääle pikkäle
Mahuõi inäp magaustõ
Sängü pääle sällütellema
Ei saa ulli uinumaie
Kariusõgi kallutõlla
Külapoisi puulta unda
Külänaese natukesta
Neo küla neijokõsõ
Külämehe meelelisse
Kui na kõnva kullõmaiõ
Sõnnu kinni kiskumaiõ
Viisi takkahn vilistamaiõ
Külä tulõ künüst vällä
Talu tappu aia pääle
Pere mõsipengi pääle
Alumassõ aia pääle
Külä siura küttüsmaalõ
Külä poosi pooldõ saina
Kabõhisse kavvõst kaesõ
Külänaase nakri maalõ
Lassõ lastu-unikille
Mehe' mitma meeleliste
Sannamehe sarnaliste
Rikkas rehehn rippõndõllõs
Sant um sanna haria ossahn
Kuulõb kui ma kulliakõnõ
Muudku lasõ laulukõista
Talo hillä tarkust tahtsõ
Külä küündü küsümaiõ:
Milles laul ei lõppõmaie
Sõna sõlimud sõkkõlisõd
Viisi värsid viirulisõd?
Kuulgõ sis kõik kulliäkõsõ
Targa tlo taadikõsõ
Külä-poosi poole-vele
Külä kabo kavvõmbasta
Külä naase naliakassõ
Laija suuga külä lassõ
Tattininal talo-tillio
Peenükese perre vaimu
Kust ma lulli, lugu loije
Kust ma laia laulu lahe
Äestes nurmõ ääre päälla
Puhn puida radiomaiõs
Tõõsõ ria riihta nõstõs
Kolmandama koormat vijes
Ehk ka hobõst hoitõmaiõs
Varsakõista vaadatõllõs
Kisetu kesä pääle aies
Lehmi lepistöhe vijes
Lambaid lanõst otsimaies
Siäl mul' lauli laanõ linnu
Kuugi, vasta kunnu käo
Kuuli kuu, kuuli kaski
Kuuli kuusi kuiva suvvõ
Kümme külmä talvõkõista
Pikkäst piiblist pisti päähä
Osa raije raamatusta
Selle las ma lasõ laulu
Viisi viise viskamaiõs
Lusti lugu lussu suusta
Lussu suusta luvvapuusta
Laulu latke nõna alta
Kirividest kitsõkõsist
Vasikide vaihõõlta
Sõna sõnni m-nidõsta
Viisi, vikkakari seesta
Selle kurk ei kuivatõllõ
Hääl ei ära härmätelle
Hellü ei heidä hennäst ärä
Kurk ei laula kurõ muudu
Rinnust ei mul riskä muudu

E 63095/100 < Rõuge khk., Haanja v., Sika k. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Joodikõmehe naase kaibuse laul
Kullõlgõnu kullakõsõ
Pankõ tähele paikõsõ
Ku ma teele laula lukku
Ette arva elopäivi
Ku ma kanasõhn kannõti
Põrmadul põllõpidäjehn
Ae seda hüvvä neijo ello
Kallist kabbo kasupõlvõ
Ku ma olli umahn kottohn
Elli uma esätarehn
Viirdü vele põrmandul
Nii paisti ma kodo kattusihn
Veredi vele tarõhna
Ku maaska mari mäe pääl
Ku palok paloperä pääl
Kui sio uppin uibuuhna
Nigu vabarnas varsilla
Ehk ku pio täüüs pihlamarju
Lässi ma uppin üle aija
Lässi ma muna üle muro
Tammõ tõhva üle tarõ
Kotto pittehn ku kõrõsi
Tansõ ku tarõ tõrisi
Hüpsi kui pää hüdisi
Esä helme helinälla
Kaalaraha kõlinalla
Vele tängä tilinella.
Helme helksõ, tingä tilksõ
Külä siurõl silma silkõ
Kui nu kuriä kussa silma
Tillokõsõ tiisi silma
Esä hõigas hellikus
Imä ilosas tütteres
Sõsar siidi lillikeses
Veli riija ristikeses
Muu pere muromunas
Kariusõ kanamunas
Öüsilise ülihüäs
Kohe tahtsõ sinnä tansõ
Kohe lässi siäl läbesi
Lässi aita lõiksi liha
Tõsõst aidast võtti võidu
Võtti võidu es vähäne
Kaksi kalla, es kahane
Ima üttel hiire pääle
Esä kaivas kassi pääle.
Saije muile, neijokõnõ
Saije muile saanuvas
Armas muilõ armõtus
Uma kaasa kaala ala
Uma mehe ula ala
Miis sai mullõ ülimeelik
Kaas ülikammõlik
Käsi miista kündõmaiõ
Kaasa atra kandõmaiõ
Es lää miis kündõmaiõ
Kaas atra kandõmaiõ
Üttel künnü külmätedü
Adra-“kassi“ kahutõdu
Häriä ette härmätedü
Kõnd sis kõrsi-tii poolõ
Visas sammu, viina poolõ
Humalise ollõ poolõ
Jäi ta kõrsi kõgõs pääväs
Viit õks ärä viisi päivä
Saadi kuvvõl kutsumista
Säismet pääval sõnumida:
Kavvas-olõt kõrtsissagi
Lakkut kõrsi lavvapäälta
Kattõ kanni keskeelta
Koppikat polõ kottissagi
Tulõ kodo kõrsijoodik
Joosõ kodo joomakoera
Riihi sul kuiv ku krõbisõs
Rõuku mädäneb mulla pääle
Halli taiva hämme alla
Viije vihma vii alla!
Olõs sul koodikji kottohna
Valmi rihä vakkiu päälla
Makki os sul pesnü rehe
Pesnü rehe, atnu tõõsõ
Komadama kodo toonu
Kottohn ei olõ koorikukõist
Majahn leevä mariakõista
Hinelegi jüväkeista:
Pere süü pedaja urbõ
Lassõ lakva laanõ lehti
Talo tappu juurõkõisi
Tulõ kodo kõrsijoodik!
Kottohn umma koolõmessa
Sõsar surmaga sõitõmas
Vellje vällä veetänes
Imä hinge hiitemas!
Oh Jumal Jumalakõnõ
Oe Maarja madalakõnõ
Hoitkõ tii hoijuhn sedä neijot
Seda neijot sündümältä
Seda kappo kasumalta
Kiä no johus joodikullõ
Kõrsi tii kõndijallõ
Kõrsi lingi liigutajallõ
Ku sai pulma ära peetüs
Saja müüdä saadõtus
Sai no tühjä tülüpaika
Lakkõkooriä kotto hoitma!
Kolh külh aita murolla:
Üs um hiiri hiideldä,
Tõõnõ kassõ karõlda
Kolmas rottõ roomaskõlla
Olõõs kulda kuhja pantu:
Kurat um külh kuhja pantu
Saadan sarda salitu!
Keedanu vai kivest putru
Sõmorista hiidä suula
Linaluista küsä leibä
Kanepi luist karaskit
Muast tii mano makkõmamma!
Zia tigo hainapago
Anna mu anu kätte!
Ma lää neijos tõista kõrda
Mõrsijas viil mõnõs aos!
Pareb neijol nääsikohu
Kabol külä kariusõhn
Kui no joodiku jaussa
Kui no vilesä veerellä
Murro süü tõist murõhta
Kansu süü tõist kahisa!
Tütrekese tilliokõsõ
Neijukõsõ noorõkõsõ
Är no sihtukui sirges miista
Är no vahtku valgõt miista
Kõrgil um kõva rusikas,
Vali kämmal valgeel,
Är joht lasku laddardille
Joodikul pole rahada
Kõrsi käiijil koppikida!
Mine sa mustalõ mehele
Karskõõlõ kaarliõlõ
Tinõllõ Toomaälõ!
Must miis avitas asõnd tettä
Zia süümä siädä!
Saad sa kaasa kaala ala
Lappahut sa lakkardille
Johut joodiko osassa:
Saa sust nagõl narmasida
Tõnõ nagõl närsusida
Kolmas kotti paikasida!
Küll sis pallõt pahandõllõt:
Oh mu imä, oh mu esä,
Miä ti must nu kasvatigi?
Võinu ti mu vette viijä,
Võinu kanda kaivandohe!
Siäl os vesi veerutänü
Kaivand suur os kaotanu!
Är joht mingu kiäki mehel
Kõrsi tii kõndijille!

E 63101 < Rõuge khk., Haanja v., Sika k. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Vana miis
Vana miis varsa miil
Võtt õks noorõ naasekõsõ
Noorõ, koorõ kopputaija
Esi es tohe manu maada
Man maada, manu olla.
Käänd õks suu saania poolõ
Käänd sälä naase poolõ
Siäl täs lugi luttikida
Kirotõlli kirgessida
Arvas aho rissikijda
Mittu luuda luttikida
Mittu kimpu kirgessida
Mittu riita ritsikida

E 63101/2 < Rõuge khk., Haanja v., Sika k. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Külähn nägi
Isto hiire sälgä
Söödi mõisa tiolõ
Kaije külä tarrõ
Mis siäl tarõhn tetti?
Hiir höörüt hoije
Kass kudi kangast
Rott kiit ruuga
„Suli“ mais suula
Reppan tek rekke
Pini puistas paklit
Varõs võtt vasku vällä
Harak aij hakko ahjo
Põdõr pühk põrmatut
Jänes loput luisit
Vana karo kaije päält.

E 63102 < Rõuge khk., Haanja v., Sika k. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Musta räästa laul
Võtti sulasõ, võtti nääsiku
Massi palka, pagõsi ärr
Aije takkahn, saije kätte
Panni mõsi pakku pääle
Pööri pää otsast maha
Vissi aho suu ette,
Sinna timä kuri jäi, hviuu! - uht

E 63103/6 < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kõrsi põrmadu põrotajallõ
Ollõ pulga puttijallõ
Viina vaadi vahtijallõ
Kõrsi lavvahn lakkujallõ
Kõrsi pingi peesütäjälle!
Kõrtsi vii vahsõ kõrigõ
Pallapoolõ pandis pand,
Liina vii är linige
Vilämatti viina iist! -
Kõrik nigu kõrsist kõnõli
Linik nigu liinast libisi
Pallapuul pandist pajatõlli:
„Kus mu kulliä kudajanõ
Vikkõrvokki veerütäijä!“
Linakõnõ linnukõnõ,
Võinu sa inneb maalt möödä,
Innemb jäijä järve põhja
Innemb luulda lumõ alla,
Kusa kärmäst kätte saidõ
Sulasille ilestella
Päävilisil pääle lüvvä,
Talvõs vokki tallutõlla,
Käevardõ vaivaskõlla,
Piinü sõrmi piinaskõlla;
Kinsu sõkkuhn kibisäse
Vaese jala valutasõ -
Tennätäõi tegija sõrmi
Tiotõdas viil tegija sõrmi
Vannutas viil valaja näppu!
Nee saa rüüet rövelile
Siidi silma kiskujallõ
Kallingut kaala lõikajallõ
Miä viga tegijat tihnõlda,
Valjada vannuskõlla,
Sõimada sõgla kihässa
Vanavakka uurdõõs?
Viina saa vilämatti iist
Kõrsirõõmu mu rõivi-iist!
Miis es inne kõrsist tulõ
Kakkõõs kõrsi kamberesta
Ku see kikko viis kõrd kire
Ku see kukkõ kuus kord lauli.
Sis ta koera kodo tulli,
Pini umma perreehe,
Rakk umma rahvaahe.
Olli vüül vaadi vissa
Ollõ pulga puusa pääl
Ollõ hiiva hiussihna
Ollõ harmi habõnihna.
Löüs ta sängü säädemädä
Sängü lina liitemädä
Sängü padiä panemada
Lõus ta vokki saisõvat
Vokkipooli puhkavat:
Lei ta pooli puuda vasta
Vokki asiä ahjo vasta
Hinnäst rubbõ rusikilla
Kõvast' kärbe kämbelilla.
Saaõs küllält kämbelilla,
Läs ta joba ruuska võtma
Pillu pia piiska tuuma,
Sääd neid õkva sälä pääle
Pess neid õkva piha pääle.
Ol täl suu süle lakin,
Sõna ilma sõlmiulda
Juttu ilma jakkulda:
„Joosõ hatta, jovva portu,
Olõkubu kühmäksälga,
Viska linik lepistöhe
Tano külä tanomehe,
Linda ilma linikelda
Tansi ilma tanolda!“
Siält ma nõssi nõrõssille!
Os mu ikku nätta saasi
Silma vesi pääle kaija,
Saasi külä karia juvva
Vallavarsu vallatõlla
Hulga hobõstõ ojotada
Kukki suurõs kunnalannus
Kus nu minnä kuriäst elost
Paeda pahest elosta?
Küdü sõimas küläkeigos
Nadu kalõs kana pasas
Sõsar sõimas sõgla kihäs
Uma miis osiä mühüs
Vana vakka nurdõõs
Uhmrõ pakk lätt üle ussõ
Tammõ pakk lätt üle tarõ!
Jaa - Ku miis minno võttaskõlli
Võttaskõlli pettäskelli:
„Tulõ mullõ neijokõnõ
Karga mullõ kabbokõnõ
Tulõ mu hüvvä hoitõma
Kulda kokko kaisõma
Mul um kulda kuhja pantu
Hõbõõt sarda salitu -
Sunniõi ma terri survma
Panõõi pallio jahvatama!
Halli veevä veski mano
Kõrvi kodo kõigutasõ!
Kolm mul aita murolla:
Üs um riibõ rükki-täüsi
Tõõnõ tasa tatterekka,
Kolmas kaaru kuhiäga!
Manu umma mahla kõo
Veerehn viha lehesegi!“

E 63107/8 < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Rehelise laul
Laula, laula ladusehe
Laula talu lastõlõ,
Pikka põllu pidäjille,
Kodukese kohendajille,
Laija välä laapijille
Koorma kodo vidäjille.
Tarõ sisse tassijille
Parsi pääle panõjille
Ärä pessi pikkä parrõ
Suurõ tarõ saania tävve,
Ärä ropso rohkõ rehe
Rohkõ rehe rüggäsida;
Raggosi ma rabbahamista
Pessi kõik vihu pengi vasta
Nappu naidõ saina vasta
Jääõs saanial saisahtama
Värehtille vahtimaiõ,
Põrmadullõ põõnutama
Kubu pääle kuulõmaiõ.
Saanial saisva sandikõsõ
Värehtilla väläst tulnu
Põrm põõnud põhu pääl
Kunt kuolõs kubu pääl
Ei joht rikkas riiki pessä
Kuldaneijo kuppu ei käänä
Vaenõ vangutab koodivarrõl
Rikkas ringutab magada
Inne kikkest kiresisehn
Rikkas nakkas rõivipandma
Kui jo päiv oll pää kottal,
Tulõõi varra valgõõlda
Talo tarõ tahma sisse,
Täll jääs ussu ossa pääle
Pärmukõsõ põllõ pääle,
Hiivakõsõ hiusiihe
Sine siidi rätti sisse
Paha pallapoolõ külge.
Vaene lassi riihta ropsib
Vihu väänäb viinuta neijo
Jääõi ussu ossa pääle
Jääõi põrmu põllõ külge
Hiivakõsõ hiusiihe
Paha pallapoolõ külge
Ussu lätt õks ussõ poolõ
Põrm põrahus põrmadullõ
Hiivakõsõ hiitvä viirde
Paha lätt rehe pajast vällä.

E 63109 < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Vana naane (ämm)
Sarvikut näij saarõstikuhn
Kuratit näij kuusistikuhn,
Saarõstikuhn saisõlamahn
Kuusistikuhn kurja tee' mähn
Tahos laudu tammöpuista
Kõhvis laudu kõo puista
Ragi valmis rattapuida
Tahos valmis taoslaudu
Vana naase vällä vittä
Kuriä naase kukkutada
Lubas viijä luha viirde
Vittä vällä vii viirde
Alla ahivarrõ pääle.
Küüräkat müüda küüki viija
Kuvva müüda kua lävve
Tuld tukkiga visada
Tõist tõrva tõstõmiga
Sis jääs vana üs kõrd vaiki
Kühmäk sälgä küsütellemä:
Miä siäl mukka tettänessa
Miä siäl must sis saadanessa?
Mis sis muud ku vokki võiet
Vokki võiet ratta rasva.

E 63110 < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Naase taplõsõ
Kas naista kao veerehn
Kao veerehn kakkõlõmahn,
Tõõnõ tõista tõrõlõmahn,
Sõnnu pilva sõimelõsõ
Kannipuiega kargõlõva,
Nisa nilpva puust vällä
Udara löövä udõrpistü,
Hanna haukva hammõst vällä
Hiusõ hiitvä hiibõlmista.
Mina kavvõst kullõ kae.
Kas um põrgu välla päsnü
Vai um maanala maa alt tulnu?
Olõõs üs es olõ tõõnõ!
Olli naase nalliatanahn
Jovvõtukõsõ joudu kaemahn.
Mina vipsti pikka vissa
Lõiksi vissa lõhmussisse
Pikka vissa pihlapuissõ -
Ei no tiija kumba lüvvä?
Kumba lüvvä kumba jättä?
Üs oll uma vana vattõr
Tõõnõ suurõ sõbra naane?!

E 63111/4 < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Virk ja laisk talomiis
Vellekene noorõkõnõ
Jätkui nurmi norutama
Põlluviiri põdõmaie
Võsu puhmõ võla alla!
Korja kokko kõrrõkõsõ
Riibu kokko riibmõkõsõ
Pühi kokko pühkmekese
Otsi olõ ossakõsõ,
Haina tuu havvõ sulõngusta
Lehti laiast leppistusta
Samblit saarõ veere alta
Muud kraami mujalt maalta
Kosuta omma kodukesta
Väitä umma väljäkesta.
Sis saa põldu põhjatu rammu
Väli saa väga vägevä.
Kanna sa kuivalt koduje
Lasõ lamba lõna alla,
Küünüta lehma küle alla,
Zuska osa sia sulgu,
Kisu osa kissõ lauta;
Hiidä hiirile hiidelda,
Kanna kassõlõ karõlda.
Haania anna hobõsille
Põhu kõrrõ põrstõ alla
Lehe lasõ lehmi alla.
Anna süvvä, anna juvva
Kuiva asõnd kuliätada
Sis jääs pallio jäänussida
Paha pallio pahnasida,
Lauda täüs laanikida
Lehmi alla põllu leiba
Väega pallio välliä võiet.
Minka kodu kosutadõ
Põuat põllu, põetadõ.
Kussut kokko külärahvast
Tõõsõlt tarõst talgurahvast
Välä võiet vidämäie,
Laudast laanikit kasima.
Sis pääsese põllu põdõmisest
Nurmõ nulga nuttõmisest.
Kohe sammal maha sattõ
Sinnä kerküs kena kesev.
Kohes laanik langenõksi
Sinnä heidab herne maha
Kohnes haina havvuskõlli
Sinnä kasvab kalgi kaera.
Kohes põhku maha põrus
Siäl um uppin uikamaies
Tõu vili tõusõmaies
Oras kasub kui see osja
Rükki nagu pilliruugu
Kesev kenäste kerküneb
Kaara kassildõ kasunõb,
Herne hiidäb küle pääle
Uppin uikab virkse vahel
Vili nurmõhn viskamaiõs
Tõug um tõõsõ sugutsõmb.
Sis saa vihka kokko viijä
Kuhilikkõs koriäta
Kuhilik küünüs külä viirde
Rõuku küünüs rõugoohe
Sis umma lassil laia sälä
Palgalisil paksu põsõ
Sis sa toodiät tugovahe
Ajat aasta ausaahe
Sis um suuhn sukru magu
Keelepääl um pähkme magu
Silmini um sia liha
Karmannihn kana munnõ
Sis olet soesta suurõmba,
Tuulõst häste tugõvamb
Jovvad marru maha lüvvä
Haigust pakku ajada
Kassu kangel kahmata
Surma suuh, sumbutada.
Kui ei korja kuivikida
Saaõi suusta samblokõista
Minka lauda laiutada
Virsa leeme vällä vittä
Sis jääse nurmõ norotama
Põllukõsõ põdõmaiõ,
Aita viit sis aganaida
Salvõ samblõ kestakõisi
Saaõi aestas ümbre ellä
Leevä marja hamba pääle
Jovvaõi uusõt ussõ uuta
Jakkabpäivä jalalõ
Küsütellet kümme küllä
Sandit sada saualõst
Leevaraasa leinatõllõhn
Iväkõsi ikkõmaiõhn,
Sis jäät väikus vällä minnehn
Kokko kuiot kottohn ollõhn
Nälg tulõ näppu mano
Surm tulõ suu mano,
Piha aid pio pääle
Haud hammastõ vahele.

RKM II 63, 123/4 (1) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k., Tõrviku t. - Ottilie Niinemägi < Aliide Auman, 69 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Ukse taga:
/: Laske sisse mardisandi, marti :/*
Mardi omma kaugelt tulnu.
Mardi küüned külmetavad,
mardi varbad valutavad.
Viska sisse viljaõnne,
karga sisse karjaõnne!
Mi ei ole näl'läsandi,
mi ollõ päris nal'lasandi.
Kui ei lase, siis ma laula,
kui ei kuule, siis ma kuku.
Tule' üles peretütär,
aja tii aida puul,
käänä tii keldre puul!
Ära minnes, kui hästi raha anti:
Lammas toogu katte poiga... (ununenud.)
* - Iga värssi koos refrääniga korratakse 2x.
Praegu käivad mardis ja kadris ainult lapsed. Lapsed oskavad ka mardi- ja kadrilaulu, kuigi mitte täielikult. Ilma lauluta ei lasta üldse sisse.

RKM II 63, 126/7 (2) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k., Tõrviku t. - Ottilie Niinemägi < Miina Pang, 72 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Minu sugulase' lauliva pulman imäle:
D: Mis sa lätsi kõrtsi kõnelemma
teie pääle tiatamma:
- Mul om kotus tütariida,
kodus kallis kanakõne!
Nüüd viias kodust tütariida,
tuast kallis kanakõne.
Nüüd aja omi armaid kässi,
käse omi kärmeid jalgu.
Lüpsik ei sul lüpsä lehmä,
riha ei riisu heina.
Nüüd om tütar kadunu,
töö kõik jäänud emale.
Kuuldud ca 40 aastat tagasi.

RKM II 63, 128 (4) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k., Tõrviku t. - Ottilie Niinemägi < Miina Pang, 72 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Laske sisse märdisandi, märti!
Märdil küüdse külmetäse,
märdil varba valutase.
Märdi omma kauest tulnu,
läbi paksu padriku,
läbi lepä võsigu.
Nii ei ole näl'läsandi,
nii ole päris nal'lasandi.
Joru, pole midagi laul. Kadrilaul samasugune.

RKM II 63, 129 (5) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k., Tõrviku t. - Ottilie Niinemägi < Miina Pang, 72 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Jaaniõhtu laul.
Jaanipäiva puude vilus, liigo, liigo
Õitsvad lillekesed ilus.
Kõik lilled õitsenu,
sõnajalad õitsemada.
Nema õitsva jaaniööse
kullatside õilmedega.
Jaan tõi kesva kaputaga,
Jaan tõi kaara kindaga.
Jaan tõi pruudid pärgadega,
Jaan tõi naised tanudega.
Jaanil süüa', Jaanil juua',
Jaanil seda, mis ta tahab.
Jaan tõi lehmäd piimä andma,
Jaan tõi lambad villa andma.
Kui isakodus Mõnistes olin, siis jaanitule ääres lauldi.

RKM II 63, 130 (1) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k., Palu t. - Ottilie Niinemägi < Elma Pang, 43 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Lõpe, lõpe linakene,
Saa otsa nurmekene,
vähene sa väl'lakene,
käi kokku kaarekene!
Kodus vanaema talitamise juures laulis. Viisi ei mäleta.

RKM II 63, 142 (1) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k., Liu t. - Ottilie Niinemägi < Magda Koobakene, 31 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Hällilaul
Häiu, häiu, kussu, kussu,
kussu kuku latseken!
Kasu, kasu karjatses,
orjavitsa otsijas,
karjavitsa kandijas!

RKM II 63, 142/3 (2) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k., Liu t. - Ottilie Niinemägi < Magda Koobakene, 31 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Vaeselatselaul
/: Kui mina olin väiksegene,
es ma tiia omast emast. :/*
Karjas käies leidsin ma,
kus oli pantud oma emä.
Emä viidi uksest vällä,
arm astõ aknest vällä.
Emä viidi teed möödä,
arm tee veert möödä.
Emä hauda lasti,
arm ala langesi.
- "Armas emä kuulõ sa,
mis ma sulle kõnele!
Võõrasimä minnu pes's
viiskõrd päeväl vitsuga.
Käskis uibuaeda minna
endal vitsu otsima.
Uibust satte häiermid,
minu silmist pisaraid.
Minu silmapisarad
on kui hõpekaarikad.
Armas emä tõsta pead,
mina tõstan ristikeist!"
- "Armas laps, ei jõua ma,
kääbast üles kergita.
Rist on rasse rindu pääl,
kääbas rasse kässi pääl.
Rist ei lase ringuta,
kääbäs käsi küünitä."
* - Iga värsipaar kordub 2x.

RKM II 63, 149/50 (1) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kannusaare t. < Uue-Antsla v. - Ottilie Niinemägi < Rosalie Hankov, 74 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
D: Läke kodu külä kar'usa!
Kodu meita oodetasse,
üle aia uigutasse.
Imä uikis upin peon,
esä kaie kala käen.
Upin lõpi uiken ärä,
kala kätte kaeden.
Tõse vastase:
Ei mi tohe kodu minnä'!
Kotun kurja perenaise,
vihatsemba vellenaise,
unitsemba ununaise.
Ei ole valmis vas'kajooki,
lehmahaina avvutetu.
Ajame karja kavvedalle,
ligi liina lepistikku,
taga Tartu tanumiide,
kon ei kuule kure hellü,
tõse tare tõlva hellü,
kon ne kure kulda seie,
hani hal'last hõbedat.
Õppinud lapsena Uue-Antsla vallas.

RKM II 63, 150/2 (1a) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kannusaare t. < Uue-Antsla v. - Ottilie Niinemägi < Rosalie Hankov, 74 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kirjutatud laulmise järgi 28. VI 57.
L: Läke kodu külä kar'usa,
läke kodu külä kar'us!
Kodu meita oodetasse,
kodu meita oodetas.
Üle aia uigutasse,
üle aia uigutas.
Imä uikis upin peon,
imä uikis upin peon.
Esä kaie kala käen,
esä kaie kala käen.
Upin lõpi uiken ärä,
upin lõpi uiken är.
Kala kätte kaeden,
kala kätte kaeden.
Tõse vastase:
Ei mi tohe kodu minnä'
ei mi tohe kodu minn.
Kotun kurja perenaise,
kotun kurja perenais,
vihatsemba vellenaise,
vihatsemba vellenais,
unitsemba ununaise,
unitsemba ununais.
Ei ole valmis vas'kajooki
ei ole valmis vas'kajook,
lehma haina avvutetu,
lehma haina avvutet.
Ajame karja kavvedalle (= kaugemale),
ajame karja kavvedal,
ligi liina lepistikku,
ligi liina lepistik,
taga Tartu tanumiide,
taga Tartu tanumiid.
Kon ei kuule kure hellü,
kon ei kuule kure hell,
tõse tare tõlva hellü,
tõse tare tõlva hell.

RKM II 63, 152 (2) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kannusaare t. < Uue-Antsla v. - Ottilie Niinemägi < Rosalie Hankov, 74 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
D: Vihmakene, vellekene,
är sa minnu hämmäko,
likes teku linnukeist!
Ei ole kotu, kon ma kuiu,
ei ole tarre, kon ma tahene.
Kodu kuiva kuuse all,
tare tamme lehe all.

RKM II 63, 152/3 (3) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kannusaare t < Uue-Antsla v. - Ottilie Niinemägi < Rosalie Hankov, 74 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
/: Väike ol'li es ma's näe
kui mul kooli esä, imä:/*
Imä viidi lävest vällä,
arm astse aknest vällä.
Imä viidi tiid müüdä,
arm tii viirt müüdä.
Imäl hauda kaiveti,
arm ümbre kareli.
Imä hauda panti,
arm ala lamessi.
* - Iga värsipaar kordub 2x.

RKM II 63, 153/4 (4) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kannusaare t. < Uue-Antsla v. - Ottilie Niinemägi < Rosalie Hankov, 74 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Usse takan:
Märdi omma kavvest tulnu, märti!*
Läbi pika pirrumõtsa,
läbi laja lavvamõtsa.
Kulla Jaani kopelt müüdä,
Hõbõ Jaani õt'sku (= pehme maa) müüdä.
Läbi suu supa-sapa,
läbi laane lomba-lamba.
Märdi küüdse külmetäse,
märdi varba valutase.
Laske märti lämmäle!
Perenaine, natikene,
peretütär, tuvikene,
aja tii lauda puule,
lag'a tii aida puule!
Võta vakast valgeid villu,
tuu aidast anumaga,
võta salvest sugaga! (suk = kolmandik vakka)
Kui är lätva:
Tulgu tuhat tutukeist (st. lammast)
saagu sada sarvikut! (lehma)
Tuud ütli üle läve.
*- Iga värsipaar kordub 2x

RKM II 63, 157/8 (20) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kannusaare t. < Uue-Antsla v. - Ottilie Niinemägi < Rosalie Hankov, 74 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Pruudi poolt kaasitajad:
Kas ta mõni miis om, kaske, kanke!
Täi haukva habõnin,
sainas saviga paigatu,
nuka nuiega toetu.
Imä nüs's vannu imissid,
veli vannu varessid.
Vei mi ilusa tütre är,
kaukoogu kiigutaja,
aiavärte liigutaja,
verrev mari vislapuun,
illus upin uibun.
"Peigmehe poolt sõimasid vastu. Vahel läksid päris tülli."
Rosalie Hankovi pulmas oli muidu nalja pärast kaasitatud. Peigmehe maja olnud tõepoolest "saviga paigatu".

RKM II 63, 158 (21) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kannusaare t. < Uue-Antsla v. - Ottilie Niinemägi < Rosalie Hankov, 74 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Rahakogumisel ei lauldud. Taoti üksteise võidu: Proua võit! Härra võit!

RKM II 63, 158 (22) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kannusaare t. < Uue-Antsla v. - Ottilie Niinemägi < Rosalie Hankov, 74 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Väiksena kuulnud häälülaulu - hädu, häkaikah... Ununenud.

RKM II 63, 159 (23) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kannusaare t. < Uue-Antsla v. - Ottilie Niinemägi < Rosalie Hankov, 74 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Väikse latse hällülaul.
Tsuu-tsuu tsuurõkõsõs,
kasu latse karusõkõsõs!
Millal maksan memmevaeva,
hää emä piimävaeva,
katel käel kandemise.
Kasvatas kui kanakeist.
Viis mind põllel nurme pääle,
pani parmaste vahele,
sületäie keskela,
et ei tulnud tuule pääle
ega veernud vihmahoogu.

RKM II 63, 159/60 (24) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kannusaare t. < Uue-Antsla v. - Ottilie Niinemägi < Rosalie Hankov, 74 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Tsiiri-tsiiri tsirgukõnõ,
liiri-lõõri lõokene!
Kos mu kulla pesäkene?
Varikun varva otsan.
Kos tuu varb jäie?
Vanamiis maha ragusi.
Kos tuu vanamiis jäie?
Vanamiis kuuli ärä.
Kos teda mateti?
Pikä peendrä otsa ala.
Kos tuu pinnär jäie?
Hain kasvi pääle.
Kos tuu hain jäie?
Vasik sei ärä.
Kos tuu vasik jäie?
Vasik läts lauta.
Kos tuu laut jäie?
Laut pal'li ärä.
Kos tuu tuhk jäie?
Kana sabitsi lakja.
Kos tuu kana jäie?
Kana lendsi taivade.
Minga sinna perrä mindäs?
Tulidside tungeldega,
vasidsidse vangerdega.
Lapsed üksteisele karjas ütlesid.

RKM II 63, 161 (25) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kannusaare t. < Uue-Antsla v. - Ottilie Niinemägi < Rosalie Hankov, 74 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kits läts kiini,
üle mere müüni.
Tõi lehmale hainu,
lehm an'd pippi.
Pipi an'ni põrssale,
põrss an'd kakad (= liha).
Kaka an'ni Kalevale,
Kalev andse rauda.
Raua an'ni raudsepale,
raudsep an'dsi kirve.
Kirve anni puule,
puu an'dse lämmind.
Lämmi läts läbi paja vällä
tsoss-puss!
Latse esi üksteisele lugesi.

RKM II 63, 161/2 (26) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kannusaare t. < Uue-Antsla v. - Ottilie Niinemägi < Rosalie Hankov, 74 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Last hüpitati põlve peal:
Tsõit-tsõit tsõdsele,
üle oja unule.
Unu tuu ubinid,
tsõdse tuu sõira,
lell tuu leibä,
tädi tuu täie.

RKM II 63, 162 (29) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kannusaare t. < Uue-Antsla v. - Ottilie Niinemägi < Rosalie Hankov, 74 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Vaeselatselaul.
Maha jäi ma madalakõnõ,
kualäve korgukõnõ.
Kon ma istse, sääl ma ikse,
kon ma saise, saina hämsi.
Sinna tekkü tiigikene,
kaldu kalajärvekene.
Ema luges. Viisi ei ole.

RKM II 63, 163 (30) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kannusaare t. < Uue-Antsla v. - Ottilie Niinemägi < Rosalie Hankov, 74 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Oh ma vaene, kuis ma lätsi
joodikulle mehele!
Joodikul saab nälgä nähä
ei saa enam tagasi.
Läheb kõrtsi, lakub täis end,
tuleb koju lärmitsab.
Võtab vembla lõikab naisel
üle piha pikuti.
Oh mu isa, oh mu ema,
mis ti mind küll kasvati!
Paremb võind mind vette viia
kanda jõe kaldale!
/: Sääl mind vesi veeritanud
jõe kallas kasvatand. :/
Lõpp ununenud.

RKM II 63, 164 (32) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kannusaare t. < Uue-Antsla v. - Ottilie Niinemägi < Rosalie Hankov, 74 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Milles sepäl musta latse,
hai lii luu!
Sepp oli esi hüdsekott,
sepänaanõ lõõdsanahk.
Naljaks öeldi.

RKM II 63, 165 (36) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kannusaare t. < Uue-Antsla v. - Ottilie Niinemägi < Rosalie Hankov, 74 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Veli võttis verevä naise,
mulle jättis musta naise.
Mis sest mustast mutsuta,
mis sest vanast vatsuta!
Muu-u lätsi kerikole,
mina oma ojutama.
Nakkas kurat külmetama,
pan'ni ahu otsa pääle.
/: Säält satte tuhkhauda,
palut poole pääda. :/
Traiviisiga.

RKM II 63, 167/8 (1) < Rõuge khk., Tsooru k/n. - Ottilie Niinemägi < Miina Põder, 73 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kits kibu karja,
võt't poja perrä.
Tõi mulle hainu,
mina hainu lehmäle.
Lehm mulle pippi,
mina pippi põrssale.
Põrss mulle kakka,
mina kakka Kalevale (= kange mees).
Kalev mulle rauda,
mina rauda reolile (= valitseja).
Reol mulle kulda,
mina kulla tammele.
Tamm mulle lehte,
mina lehe lambale.
Lammas mulle villa,
mina villa Vidrikile. (nimi)
Vidrik kodi verevä särgi,
Mari massa karvalise.
Vana tädi luges, kui väiksed olime.

RKM II 63, 168 (2) < Rõuge khk., Tsooru k/n. - Ottilie Niinemägi < Miina Põder, 73 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Vanaisa luges:
Kikas ütel kanale:
"Kos me lääme magama?
Pümme üü ja kõlgus kauen,
ei näe kohe minnä!"
- "Lääme rikka aida ala',
seal me saame sada tera!"

RKM II 63, 168 (4) < Rõuge khk., Tsooru k/n. - Ottilie Niinemägi < Miina Põder, 73 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Emäkene, helläkene, kaske, kanke,
tule vällä kaema,
kas on mini meeleline,
pojanaane naaruline!
(Ei taha rohkem laulda.)

RKM II 63, 169 (5) < Rõuge khk., Tsooru k/n. - Ottilie Niinemägi < Miina Põder, 73 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Siin om illus irremõts, kaske, kanke,
pedajane palgimõts. (Rohkem ei tule meelde.)
Kaasitamise viis. Karjan või mõtsan kaasitati.

RKM II 63, 302/3 (2) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k. < Läti, Ape - Ellen Veskisaar < Marie Haaviste, 76 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Mardilaul
Märdi omma kavvest tulnu märti, santi
Läbi soo sipa-sapa märti, santi
Laske sisse märdisandi märti, santi
Märtel küüdse külmetäse märti, santi
Ja märdi varba valutase märti, santi
Ava ust peremiis märti, santi
Kui peremees veel sisse ei lase, siis:
Tule välja peremees märti, santi
Mine välja lauda poole märti, santi
Laudan veike sikukene märti, santi
Pund villu ol'l puusa päält märti, santi
Ja sada naila sarvi vahelt märti, santi
Siis lasti sisse, siis tantsiti. Raha anti ja villu ja linu ja mis aga keegi andis.
Kui üldse sisse ei lastud, siis lauldi halvasti.

RKM II 63, 303 (3) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k. < Läti, Ape - Ellen Veskisaar < Marie Haaviste, 76 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Meheema ikka laulis, aga sõnu ei mäleta:
Kassikäpa lõõtsalaua kasike, kanike

RKM II 63, 316 (1) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k., Räästa t. - Ellen Veskisaar < Anna Rästas, 79 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Märti, santi
Ega nii sandi siist ei ole märti, santi
Märdi omma kavvest tulnu märti, santi
Märdi küüdse külmetase märti, santi
Märdi varba valutase märti, santi
Läbi suu supa-sapa märti, santi
Läbi ruu rupa-rapa märti, santi
(rohkem ei mäleta).

RKM II 63, 355/6 (1) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k. - Ellen Veskisaar < Liine Kärstna, 68 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Märti, santi
Märdi omma kaugelt tulnu
Läbi pika pilliroo
Läbi kale kastehaina
Märdi varba valutase
Küüdseotsa külmetäse
Sõrmeotsa sõelduse
Laske sisse märdikese
Märdi omma tullu kaugelt maalt
Viska sisse viljaõnne
Karga sisse karjaõnne
Sulutäüs suuri tsikku
Tallitäüs täkke
Laudatäüs lambit
Märdi omma tullu kaugelt maalt.

RKM II 63, 367/8 (1) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k. - Ellen Veskisaar < Juuli Kõiv, 77 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
:,: Väike olli es ma näe
Kui ema-esä surri :,:
:,: Naksi mina karjas käümä
Löüdse kus olli ema matetu :,:
:,: Valge liivamäe ala
Suure halja turba ala :,:
:,: Emakene tõsta pääd
Mina tõsta turbakeist :,:
:,: Rist om rasse rindu pääl
Kääbäs rasse kässi pääl :,:
:,: Rist ei anna ringuta
Kääbäs kässi küünütä :,:
:,: Oma ema mis ma kaeba
Mis mul tegi võõrasema :,:
:,: Võõrasema minnu pessi
Viis kord päiväs vitsuga :,:
:,: Mina lätsi uibu manu
Nii kui oma ema manu :,:
:,: Uibust satte häiermit
Minu silmist pisarid :,:
:,: Kõik mu silmapisarad
Satte hõppekaarika :,:
:,: Ema viidi lävest välja
Arm aste aknast välja :,:
:,: Ema viidi tiid piten
Arm tii veert piten :,:
:,: Ema hauda mateti
Arm alla lamesi :,:

RKM II 63, 382/4 (1) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k. < Hargla khk., Mõniste k. - Ellen Veskisaar < Miili Rohtla, 67 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Laske sisse märdisandid, märti, märti
Laske sisse märdisandid
Ega nii märdi siist ei ole
Märdi omma kavvest tulnu
Läbi pika pilliroo
Läbi kale kastehaina
Pilliroog see pistis silma
Kastehain see lõikas kaela
Läbi soo supa-sapa
Üle vee vipa-vapa
Märdil varba valutase
Märdil küüdse külmetase
Laske sisse märdisandid
Laske sisse märdisandid
Ega nii märdi siist ei ole
Märdi omma kavvest tulnu
Nii ei ole määndsegi näl'läsandi
Nii omma nal'lasandi
Natukene perenaine
Laske siis sisse märdisandi
Siin on täna härga tapet
Härja sarved saina vahel
Joosa alla koa poole
Võta võtmed varna otsast
Lammas laudan munne loonu
Kana paari poigi toonu
Pini haukva persikule
Härjä haukva hanna sällän

RKM II 63, 385/6 (4) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k. < Hargla khk., Mõniste k. - Ellen Veskisaar < Miili Rohtla, 67 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Imä lävest vällä toodi
Arm see astse akkenast
Ema teed mööda viidi
Arm see ragi rata mööda
Imä mõtel kerigu kullatse oleva
Liivahavva hõbehetse
Imäle liiva visati
Armu vasta tänitäs
Ärge visake kõvasti liiva
Liiv see liigutab kirstukaast
Emake tõsta pääd
Mina tõsta ristikeist
Rist om rasse rindu pääl
Kääbäs rasse kässi pääl
Rist ei lase ringuta
Kääbäs kässi küünüta.

RKM II 63, 387 (1) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k. < Hargla khk., Mõniste k. - Ellen Veskisaar < Marie Hordu, 73 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Laske sisse märdisandi, märde
Märdil küüdse külmetase
Märdil varba valutase
Egä mi ei ole näl'läsandi
Meie oleme naljasandi
Laske sisse märdisandi
Kui ei ole pirda parsil
Kaksa peoga persekarvu

RKM II 63, 388 (2) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k. < Hargla khk., Mõniste k. - Ellen Veskisaar < Marie Hordu, 73 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Mis sa nu vitt mi velele tükse, kaske, kaske
Pikkä putsi poisile toppe kaske, kaske
Löüse titi tii veerest kaske, kaske
Vana vitu võsu alt, kaaske
Tulli vitt Vinnemaalt
Pikk puts Pihkvast
Paeke parre, taakke tala
Kaeke no tuvvas tuline korat
... kuis ta kutsikat jalaga pess ja kassi ei kanata ja - ei ole meeles, see paar korda kuulnud. Pika Peeter laulis mu minia pulma ajal, sinna on üle kümne aasta kõvasti tagasi. Peeter on nüüd surnud.

RKM II 63, 429/30 (1) < Rõuge khk., Tsooru k/n. - Ellen Veskisaar < Kusta Kolling, 75 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Märdi omma kavvest tulnu märti, santi
Läbi soo supa-sapa
Läbi raba rupa-rapa
Laske sisse märdikeisi
Märdil küüne külmetase
Märdil varba valutase
Mi ei ole peris sandi
Mi oleme naljasandid
Mart ei taha sealiha
Mart taht lahja lambaliha.
Seda lauldi ukse taga. Kui sisse lasti, löödi tants lahti. Oli mardiema, isa, lapsed. Igaühel oma vigur. Anti herneid, ube, liha, villu. See saak müüdi kõrtsimehele ära, selle eest osteti viina ja õlut. Kui saaki rohkem oli, peeti päris pidu. Käisid vanad ja noored, naised ja naisemehed ka.
Kadri ajal niisamuti, ainult kõige enne mindi paruni juurde, see andis pool vaati õlut või tsetvertnoi viina.

RKM II 63, 432 (5) < Rõuge khk., Tsooru k/n. - Ellen Veskisaar < Kusta Kolling, 75 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kas on mini meeleline, kaske, kaske
Pojanaane naaruline
Kae määne märsikene
Tsiapaha pöörakene
Kassiputsi lõõtsanahka.

RKM II 63, 455 (2) < Rõuge khk., Tsooru k/n. < Valga khk., Luke v. - Ellen Veskisaar < Marie Saag, 77 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Laske sisse märdisandi, märti
Märdi omma kavvest tulnu
Läbi soo supa-sapa
Läbi pika pilliroo
Liiguda linki, Liisakene
Ava usse, Annekene
Joose alla lauda poole
Laudan tillu tallekese
Tallin tillu täkukene

RKM II 63, 459/60 (12) < Rõuge khk., Tsooru k/n. < Valga khk., Luke v. - Ellen Veskisaar < Marie Saag, 77 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
:,: Väike olli, es ma näe
kui mul kooli oma ema :,:
Lätsi mõtsa karjaga
Löuse kos ol'l oma ema
Ema suuren liivahauan
Suure halja turba all.
Emakene tõsta pääd
Ma iks tõsta turba päält.
Rist on rasse rindu pääl
Kääbäs rasse kässi pääl.

RKM II 63, 466 (28) < Rõuge khk., Tsooru k/n. < Valga khk., Luke v. - Ellen Veskisaar < Marie Saag, 77 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Oh ma vaene, mis ma läksin
Joodikule mehele
Joodikul saab nälga näha
Ei saa iial tagasi
Oh mu ema, oh mu isa
Mis te minnu kasvati
Kas te ei võinud mind jõkke heita
Või ka jõe kaldasse.
Seal mind vesi veeretanud
Jõekallas kasvatand
Hirvelehm mind imetanud
Oma hirvepiimaga.

RKM II 63, 504 (1) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k., Põldlahe t. - Ellen Veskisaar < Miili Kalmus, 64 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Märdi omma kavvest tulnu
Märdi varba valutase
Märdi küütse külmetase
Laske märdi lämmele
Ega me ei ole näl'läsandi
Me ole peris nal'lasandi
Läbi soo sopa-sapa.

RKM II 63, 512/3 (5) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kõrgepalu k., Siidra t. - Ellen Veskisaar < Linda Utsal, 46 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Peeter petsut tsia sattur
Istus mustarästä sälgä
Läts teole tiiraten
Üle muru muuraten
Kaie talutarre sisse
Mis seal talutaren tetti
Arak kisk kaku väl'lä
Vares pand vatsku ahju
Rott kiit ruuga
Maits ruua suula
Hiir virut oie
Kass kudi kangast
Pini tegi peränukan piipe.
Kui ma 4-aastane olin, siis üks vanainimene opas mulle seda. Siis laulsin, nüüd ei ole viisi meeles.

RKM II 63, 520/1 (1) < Rõuge khk., Tsooru k/n. - Ellen Veskisaar < Rosalie Parts, 69 a. ja Minna Hansmann, 70 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Umet' ma eele sääl käve, kaske, kanke
Imä nüsse immissid
Tütar sõõrat' põrsid
Kas ma tüdruk tööd ei tee
Lehmä nüssä, leevä küdsä
Inne ako ahju pane
Peräst päivä vällä võta.
Nõna pääs kui nõglatoos
Hamba iin kui rihapinnu
Minul väümees hooleline
Hooleline, meeleline
Inne ako airo otsan
Inne kuud kurgu pääl.
Ühed sõimasid pruuti, teised peigmeest. Lauldi pulma lõpupoole, kui vanamoorid juba purjus olid. Üks aga hakkas peale ja teised siis ka.

RKM II 63, 521/3 (2) < Rõuge khk., Tsooru k/n. - Ellen Veskisaar < Rosalie Parts, 69 a. ja Minna Hansmann, 70 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Tere õhtust pererahvas märti, santi
Märdi omma kavvest tulnu
Laske sisse märdisandi
Märdi küütse külmetase
Märdi varba valutase
Mi ole märdi kavvest tulnu
Läbi soo supa-sapa
Läbi laane lipa-lapa
Kastehein see lõikas kaala
Pilliroog see pistis silma
Märdil on udune hobune
Lodjapuune loogakene
Sarapuune saanikene
Peremees sa tule välja
Võta tuli tuppa
Valgus vanna hoonehe
Kui ei ole pirda parsil
Võta kirves, tahva talla
Perenaine tule välja
Joose alla lauda poole
Laudan tillu tallekese
Märdi tahtva tallekeisi
Tahtva talle villakeisi
Haha lamba augu päält
Musta lamba mulgu päält
Sada nakla sarvi vahelt
Kaal villu kaala päält
Pund villu puusa päält
Peremees sa tule välja
Joose alla talli poole
Tallin tillu täkukene
Siin on tunda toorast haisu
Siin on eile härga tapet
Mi ei ole näl'läsandi
Mi ole ainult nal'lasandi
Kui ei kuule, siis me koputa
kui ei lase, siis me lahu.

RKM II 63, 543 (1) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Kodu t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Amalie Kikas, 58 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Vana perenaine Mai Kanger Roosa vallas, Savira k. Tootsi t. luges:
"Vei mi' virga viituuja,
rutulidse ruuakiitja."

RKM II 63, 543 (2) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Kodu t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Amalie Kikas, 58 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kui poisid tulid siis ütles perenaine: "Sõimake neid poisse nagu me sõimasime:
Minke müüdä musta mehe',
tõrke müüda tõrvaskannu'!
Är'ti siiä sisse tulku
neid asju ostemaie,
karjavitsu kauplemaie!
Küll nii asja' ostetas,
karjavitsa' kaubeldas."
Kaasituslaul oli.

RKM II 63, 545 (1) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Sepa t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Katri Sikk, s. 1873 (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kas ti näkki mi hobuste, kaske, kanike?
Määräs olli ti hobune?
Linalehti, laukiotsa,
käüds kuldane perän,
hõbõtõdu uhilõja.
Karas külä kanepihe,
hiidel külä hernen,
tallas külä tatriku,
segasi küla seädse.
Kui pulmas lauldi, siis oli refrään "kaske, kanike". Kuid lauldi ka mujal, siis kui noored ja vanad kokku läksid. Tüdrukud käisid ka üheskoos ketramas ja laulsid. Siis oli refrään "hõl'lule".

RKM II 63, 546/7 (2) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Sepa t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Katri Sikk, s. 1873 (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Emal olli hulka tütäreidä,
katsi hulka kanasseidä:
viisi pan'd villu venitämä,
kuusi kangast kodama,
säidse sängi sääjämahe.
Mia sis üle jäänenese,
jäänenese, saanenese,
tuu pan'd tedres tii viirde,
partsikeses palu viirde,
kurvitses pan'd konnu viirde.
esi nakas vete vedämähe,
nakas kalja kannamõhe.
Tetre's tirisi tii veeren,
lasits laul laane veeren,
kurvits laul konnu veeren,
parts prääk palu veeren:
"Imekene, ellekene,
kelles sa sedä vete viät,
vete viät, kalja kannat?"
"Sisarõile sõira tetä',
minijeile leivä luua',
väüle väitsi hiku',
poele peitlist pöördä'."
Sis lät's emäl armsas,
kasvatajal kallis,
nakas sis kuu' kutsumahe,
marja majja meelitämä:
"Tulke kuu', kodukanase'!
Sisar tek' teil suure sõira,
minij küdsi mesileivä."
"Imekene, ellekene,
kallis marja kasvataja,
parõmba omma' paiuurva',
kõrehõba kõoladva',
kui om sisarde suur sõir,
miniide mesileib."
Laulu õppinud emaemalt (pärit Mõnistest).

RKM II 63, 547/8 (2a) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Sepa t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Katri Sikk, s. 1873 (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Iki, iki, ma vaene,
iki alan marjaaian,
iki alan kapstaaian.
Kis küll sinna kaema tul'le?
Sinisiiba tsirgukõnõ,
vahajalga varbeline.
"Mi sa iket tütärlatsi?
Ka sa iket ehtimeide
vai tahat tõisi rõivahõidõ?"
"Ei ma ike' ehtimeide,
ei taha tõisi rõivahõidõ -
ma ike ennist elukeist,
kaunist kasupõlvõkõist,
miä ma elli esäkotun,
vennü venne velle majan.
Olli osi ussõ minnen,
tammõtõhv olli tarrõ tullõn.
No sai peiu perrelle,
no sai kaasa kallõile -
no olõt uhmõr ussõ minnen,
tarupakk olõt tarrõ tullõn."

RKM II 63, 548/50 (3) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Sepa t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Katri Sikk, s. 1873 (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
(Noodid)
Tsirr-lirr lõokõnõ,
kos mu kulla pesäkene?
Uibun ossa pääl,
varikun varva pääl.
Kos tuu varik jäie?
Vanamiis ragi maha.
Kos tuu uibu jäie?
Vanamiis ragi maha.
Kos tuu vanamiis jäie?
Ärä timä kuuli.
Kohes tedä mateti?
Üte pikä pindrä ala.
Kos tuu pinnär jäie?
Hain kasvi pääle.
Kos tuu hain jäie?
Vikat niit maha.
Kos tuu vikat jäie?
Merde visati.
Kivvi tirati.
Kos tuu meri jäie?
Must härg jõie.
Kos tuu must härg jäie?
Lauta panti.
Kos tuu laut jäie?
Ärä timä mädäsi.
Kos tuu lauda ase jäie?
Kana sipitsi-sapitsi üles.
Kos nuu kana' jäie?
Taivalõ linnati.
Mingas neile perrä minti?
Hõpetside helmiga,
kullatside korvõga,
vasitside vangõrdõga,
rauatside ratastõga,
puutside pulkõga,
luutside nulkõga.
Vanaema kedras ja ma saisi man, ütel et: "Saisa' no siin mu man, tütrekene, sis ma laula sulle." Sis lauli sääntsit värsikeisi.

RKM II 63, 552/3 (1) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k. < Hargla khk., Mõniste v. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Maali Käärman, 66 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Märdis käüdi küll. Sandi lauliva usse taga:
Laske sisse märte sandi, märte!
Märte omma kauest tulnu,
läbi suu supa-sapa,
läbi laane lipa-lapa.
Laske sisse märtesandi!
Võta võti vaja (~ maja) otsast,
astu alla aida poole!
Märt ei taha tsialiha,
Märte tahtva hanipraati.
Laske sisse märtesanti,
märtel küüdse külmetäse,
märtel varba valutase!

RKM II 63, 553/4 (2) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k. < Hargla khk., Mõniste v. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Maali Käärman, 66 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Vanapoiss ärä surri, hoorai,
vanapoiss ärä surri,
janks kunks järiveri jammer suu.
Kois tedä mateti?
Surte suhe rampa ala.
Mis tälle pääle kasvi?
Kahruuhas pääle kasvi.
Kis tedä kaiman käve?
Soi kävve suuren hulgan,
kahru kävve karjakaupa.
Vanatütrük ärä surri.
Kis tedä kaiman käve?
Egä riide Riia saksa,
egä puulbä poodisaksa.
Mis tälle pääle kasvi?
Roosililli' pääle kasvi.
Lauldi pidude aegu M. K. noorpõlves ja ennem. Mõnistest kuulnud.

RKM II 63, 554/5 (3) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k. < Hargla khk., Mõniste v. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Maali Käärman, 66 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Olli mina väiksekene,
kui mul kooli isa emä.
Mina lätsi karja mant
oma emä haua manu.
"Mina tõsta turbakeist,
emä, tõsta piakeist!"
"Rist om rasse rindu pääl,
kääbäs rasse kässi pääl,
rist ei anna ringuta,
kääbäs kässi küünütä."
"Mis ma sulle tahan kõnelda,
mes mul tegi võõrasemä -
võõrasemä minnu pes's
pääväl viiskõrd vitsuga.
Mina lätsi uibu manu
niikui oma emä manu.
Uibust satte valget häirmäd,
minu silmäst pisarad.
Kõik nee silmä pisarakese
satte kuldse piikrisse."

RKM II 63, 555/6 (4) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k. < Hargla khk., Mõniste v. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Maali Käärman, 66 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Joosi, joosi üle mäji,
läbi halja lepistü,
sääl ma näie emäkeist
leibä ahju panemas.
"Oh mu kul'la emaken,
ka sa ta'ad, ma avita?"
Emä minnu ärä pes's
oma leivälapjuga (~ lapjuka).
Joosi, joosi üle mäi,
läbi halja lepistü,
sääl ma näie sõsarõkõist
kirivät kinnast kodamas.
"Kas sa ta'ad ma avita
Kirivät kinnast kodada?"
Sõsar minnu ärä pes's
oma kirivä kindaga.
Joosi, joosi üle mäi,
läbi halja lepistü,
sääl ma näie vennakeist
maakõist sis künnäväd.
"Oh mu kul'la vennaken,
ka sa ta'ad ma avida?
Venna minnu ärä pes's
oma pikä piitsaga.
Meie pärimisele vastab laulik: "Ma olli sis väikene lat's ku taat lauldi. Lauli ku pidule lät'si ja jal' ku koton olli. Laulsi kõrraga kõik."

RKM II 63, 556/7 (1) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Anna Kasvand, 62 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Pulmi peeti vanasti enne pruudi pool ja pärast peigmehe pool. Enne peigmehe poole viimist pandi pruudile tanu pähe. Ega pruuti ei viidud peigmehe poole, ta viidi noorikuna. Tanu pani pähe peigmehe ema ja temale visati paar pikki valgeid sukke õla pääle.
Pruudi pärg pandi pähe peigmehe õele või kui õde polnud, siis mõnele lähemale sugulasele (neiule). Kui pärga pandi õele pähe, siis lauldi:
Kui seitse aastat müüda sai,
siis tuli peiu koju,
ja et ta pulmad kaasa tõi,
siis pärga pärib neiu.
Vahele lauldi -
ilus al'las, ilus al'las
ilus al'las pruudi pärg.

RKM II 63, 564/5 (1) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa, Oja t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Liisa Tamm, 70 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Pruudi sugulased laulsid:
Mõtsast tul'le vana orik, kaske, kaske,
pet't mi' neiu pedästikku,
hauk mi neiu haavistikku.
Täi tänitäse tätrin,
kunna' kruuksva kukrun,
hiire haukva hiussin.
Peigmehe sugulased laulsid:
Kas om muru lastõst puhas,
sis om neiu latsist puhas.
Kui hakati tanu pähe panema:
Kisu, ima, kinnidä, kaske, kaske,
viä, imä, vitsuda!
Siis hakati raha pilduma. Kui vähe oli, lauldi:
Seo ma viska pingi ala, kaske, kaske,
seo ma lasõ lavva ala,
seo om sandi sannaraha,
käpämoori käeraha.

RKM II 63, 567/8 (3) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa, Oja t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Liisa Tamm, 70 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Väikene olli, es näe mina,
kuna mul kuuli esä emä.
Emmä viidi tarest vällä,
arm lät's läbi akna vällä,
emä viidi tiid piten,
arm lät's aia roovikut piten,
emmä lasti hauda,
arm jäi haua perve pääle.
Suures kasvi löüse mina,
kon mul magasi oma emä:
valge liiva mäe otsan,
ilusa halja turba all.
"Nõsta pääd, emäkõnõ,
mina nõsta turbakõist."
"Rist om rasse rindu pääl,
kääbäs kõva kässi pääl,
rist ei lase ringuta,
kääbäs kässi küünita."
"Mina sul kaiba, oma imä,
mis mul tege võõrasimä.
Võõras emä minnu käske
uibu manu vitsu tuuma (~ lõikma).
Mina aste uibu ligi
nii ku oma emä ligi.
Uibust satte häirmid,
minu silmist pisarid.
Kõik nee valusa pisara
sattõ hõpe karikal."

RKM II 63, 570 (6) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa, Oja t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Liisa Tamm, 70 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Äiu, äiu, kussu, kussu,
kallis latsekene!
Makad kaua, kasud pia,
tõused suures, tublis sina,
ei siis anda aigu maada,
pikkä puhkust pidada,
pandas üüse öüdsin käümä,
päivä lähäd tüüle.
Makat kaua, tõused suures,
ei sis anda aigu maada.
Uni ei anna uut särki,
magaus maani mäntlikõist -
uni pand hulkma,
magaus pand marsma.

RKM II 63, 570/1 (7) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa, Oja t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Liisa Tamm, 70 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Sõit, sõit sõbra poolõ,
üle uja unu poole,
läbi liina lellä poole.
Unu and uue särgi (~ kleidi),
lell and lepäriikese.
Riikesega lats
las'k mäest alla.

RKM II 63, 572 (1) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Roosi Anton, 57 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kui lats juba ol'l paariaastane, sis võti latse jalgu pääle, utsadi ja lauli:
Sõit, sõit, sõtsele,
üle oja onule,
tiid müüdä tädile,
läbi lepä lelläle!
Ptruu-ptruu Riiga,
tuu latsele saia,
vanule vatska,
noorile nuia,
penile piitska,
kassile karpatskit!

RKM II 63, 573 (2) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Roosi Anton, 57 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Liiri-lõõri lõokene,
piiri-pääri pääsukene,
kus su kulla pesäken?
Tare takan tamme otsan.
Kus sii tamm jäie?
Vanamiis ragi maha.
Kus sii vanamiis jäie?
Tsiapahta pagõsi.
Kus siis tsiapaht jäie?
Tuli ärä seie.
Kus sii tuli jäie?
Vesi ärä kistüt.
Kus sii vesi jäie?
Maa ala vajju.

RKM II 63, 583 (5) < Rõuge khk., Varstu k/n., Mõtsa k., Toomät. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Jaan Pormeister, 62 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Täitapja
Kotinõklja
Pikk Piitre
Nimeta nits
Väike Ants

RKM II 63, 586/7 (2) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Alma Nool, 56 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Sõitsin üle Soome silla,
Soome sild see rägisi,
Soome sild see rägisi
aluspalk see pragisi.
Halerii, halerii, hallalla (4 korda)
Sõitsin Õie trepi ette,
teretasin Õie papad:
"Tere, tere, Õie papa!
Kas on kodus teie tütar?"
"Ei ole kodus meie tütar -
ta läks kaivul vett jo tuuma."
"Kas võin sõita kaivulõ?"
"Jah võid sõita kaivulõ."
"Tere, tere, Õie neiu,
kas sa lupat mulle tulla,
südamest mind armasta?
Rasket tüüd ma sul ei anna -
suisel sukka kududa,
talvel takku kedrata.
Suisel söödan suhkruga,
talvel tangupudruga,
kevadel saab kanamunõ,
sügisel sialiha."
"Jah, ma lupa sulle minnä,
südamest sind armasta."

RKM II 63, 593 (7) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Sepa t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Katri Sikk, s. 1873 (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Tsõe, tsõe tsõdsele,
üle oja unule,
läbi aia lelläle,
tare takka tädile.

RKM II 63, 593/4 (8) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Sepa t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Katri Sikk, s. 1873 (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Ma olli nuur ku emä är kuul. Sis vanaemä võt't minu põlvi vahele, ikk esi ja laul':
Ptruu, ptruu Riiga,
taga Talliina,
tuu latsõlõ saia,
vanalõ vatska,
noorilõ nuia,
kassile karbatsit,
pinile piitska!

RKM II 63, 594 (9) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Sepa t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Katri Sikk, s. 1873 (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Luu kuku, patsi kuku,
panõ ahju, võta vällä
murra mullõ poolõkõnõ -
pai, pai, pai!

RKM II 63, 594 (10) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Sepa t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Katri Sikk, s. 1873 (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Harakallõ halu,
varessõllõ valu,
mustalõ tsirgulõ muu tõbi,
tialasõ tilga otsa,
kurvitsallõ kusõmallõ!

RKM II 63, 596/7 (13) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Sepa t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Katri Sikk, s. 1873 (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Joosi, joosi üle mäe,
läbi halja lepistü.
Sääl ma näie esäkeist
omma põldu kündävät.
Esä minnu ärä pessis
oma põllupiitsaga.
Joosi sis jäl üle mäe,
läbi halja lepistü.
Sääl ma näie emäkeist
nisuleibä küdsävät.
Emä minnu ärä pessis
oma leivalapjuka.
Joosi sis jäl üle mäe,
läbi halja lepistü.
Sääl ma näie vellekeist
omma püssä säädevät.
Veli minnu ärä pessis
oma püssäperäga.
Joosi sis jäl üle mäe,
läbi halja lepistü.
Sääl ma näie õekeist
kirju kindaid kodavat.
Õde minnu ärä pessis
oma kirju kindaga.

RKM II 63, 597 (14) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Sepa t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Katri Sikk, s. 1873 (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Pudrukiitja ~ Supikiitja
Soolamaitsja
Pikk Piitre
Kullakandja
Tikõr tiirikõnõ

RKM II 63, 597/8 (15) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Sepa t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Katri Sikk, s. 1873 (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Laske sisse märde santi, märti-santi!
Märdel küüdse külmetase,
märdi varba valutase,
märdil mädä särgikõne,
kakenu ol'l kasuk säl'län.
Märt taht võid ja sialiha...

RKM II 63, 598 (16) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Sepa t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Katri Sikk, s. 1873 (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Imäkene, ellekene,
kallis marja kasvataja,
tule vällä kaema
kas om minnij meelelinõ,
pojanaane nal'lalinõ!
Kui ei ole minnij meelelinõ,
pojanaane nal'lalinõ
sis mi painuda paavangus,
lõnguda mi lehmälõias.
Ei ole lehmäs laatõ viiä,
varakõsõs vaheta.

RKM II 63, 600/1 (2) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Oja t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Liisa Tamm, 70 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Märdi omma kauest tullu, märti-santi,
läbi pikä pilliruu,
läbi suurõ kastehaina.
Kastehain mul lõigas kaala,
pilliruug mul pistis silmä.
Laske sisse märdisandi,
märdi küüdse' külmetäse,
märdi varba valutasõ!
Liiguda linki, Liisukõnõ,
avva ussõ, Annõkõnõ,
võta no pirdu pingi küllest,
lõika lastu laua küllest,
puhu tuld tuhkhauast!
Märt tahab tallakõisi,
tahab talla villakõisi.
Kui anti midagi, sõs:
Märt viska sisse villaõnne,
kalla sisse karjaõnne!
Kui es anna midägi, sõs:
Susi sitku su latsõ pudrupotti!

RKM II 63, 605 (5) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Oja t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Liisa Tamm, 70 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Ptruu, sõida liina,
taga Talliliina,
tuu latsõlõ saia,
noorilõ nuia,
vanulõ vatsku!

RKM II 63, 605 (6) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Oja t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Liisa Tamm, 70 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Sõidi, sõidi sõbra poolõ,
üle uja unu poolõ,
säält tuu latsilõ saiakõisi,
vanulõ tuu vadsakõisi,
noorilõ tuu nuiakõisi.

RKM II 63, 605/6 (7) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Oja t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Liisa Tamm, 70 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Tütarlastõl kuldnõ elu,
eläb ilma murreta.
Si-haa hihahaa,
kuu oli pikä nokaga,
kurg oli kõrge jalaga.
Oh ma vaene, mis ma lätsi
joodikullõ mehele,
joodikul saab nälgä nätä,
ei saa enämb tagasi.
Läheb kõrtsi, joob end purju,
tuleb kodu larmitsõn.
Oh mu emä, oh mu isa,
mis ti minnu kasvadi?!
Enebi hiitnu minnu jõkkõ
või ka jõe kaldalõ,
sääl mind vesi veeritänü,
jõekallas kasvatan,
irveemä imetänü
oma rõõsa piimäga.
Valge lill oli järve pääl,
see olli joodiku pruudikõn.
Poiss lät's lilli kaksama,
lill iks vaivu sügäväl.

RKM II 63, 609 (1) < Rõuge khk., Varstu v., Ala-Palu k. - Erna Tampere < Minna Pikk, 64 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2006
Tsõe, tsõe, tsõdsele,
üle uja unule,
läbi liite lelläle,
tiid müüdä tädile!

RKM II 63, 609/10 (2) < Rõuge khk., Varstu v., Ala-Palu k. - Erna Tampere < Minna Pikk, 64 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2006
Tsirr-lirr lõokene,
kos mu kulla pesäkene?
Varikun varba pääl,
uibon ossa pääl.
Kos tuu uibu jäie?
Vanamiis raius maha.
Kos tuu vanamiis jäie?
Tsiapahta pagõsi.
Kos see tsiapaht jäie?
Tuli palut' ärä.
Kos sii tuhk ja üdsi jäie?
Taivale viidi
tulidsidõ tungõldõga,
vasitsidõ vangõrdõga.

RKM II 63, 611 (4) < Rõuge khk., Varstu v., Ala-Palu k. - Erna Tampere < Minna Pikk, 64 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2006
Luu kukku, kasta kamma,
hiidä ahju, võta vällä
anna maitsa - pai, pai!
Lapsed löövad kaht kätt kokku. Lõpuks teevad ümber näo pai. Vahest löövad lapsed kahekesi vastamisi käsi kokku.

RKM II 63, 611/2 (5) < Rõuge khk., Varstu v., Ala-Palu k. - Erna Tampere < Minna Pikk, 64 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2006
Tii, tii tihalane
vakka villu varblane!
Kargas üle kapsta-aia,
hüpas üle oa-aia,
lendas üle metsa - vurr!
Luges rütmiliselt.
Laps võtab teisel käeseljast pöidla ja esimese sõrme otsaga kinni liigutab üles-alla. "Kargas üle kapstaaia" juures võtab veel kord kinni. Lõpus "üle metsa - vurr" lugedes lasevad käed lahti, imiteerivad lendamist ja jooksevad laiali.

RKM II 63, 612 (6) < Rõuge khk., Varstu v., Ala-Palu k. - Erna Tampere < Minna Pikk, 64 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2006
Tsuu, tsuu tsuurõkõsõs,
kasu, Sirje, kar'usõkõsõs,
karjavitsa kandijas,
kuldse krooni kandijas.

RKM II 63, 612 (7) < Rõuge khk., Varstu v., Ala-Palu k. - Erna Tampere < Minna Pikk, 64 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2006
Sõrmede nimed:
...Nimeta nitsukõnõ
väikene Antsukõno.

RKM II 64, 76/7 (2) < Rõuge khk., Metsküla k. - Selma Lätt < Leena Kuus, 81 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Pulma ajal lauldi hiidiraha man:
Tule' juu mi' kannist,
mõrsja veli jakuja,
maidsa mamma pikerist,
mõrsjaveli jakuja.
Mi' kannin kallis olu,
mi' pikrin peenü viin.
Ekä nimmi müüdä lauleti.
Ku kõhna raha anti:
Seo ma pista pingi ala,
seo ma lase laua ala.

RKM II 64, 77 (3) < Rõuge khk., Metsküla k. - Selma Lätt < Leena Kuus, 81 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Jaanipäe tulli lätlase, üle saja olli, õlle, viinä üten. Tulli' kun Jaani om.
Lauli: Jaani emäl suure sõira, liiga,
Jaan tõi kesvä kindaga, liiga,
ja kaara' tõi kapudaga, liiga.
Eestlase ka lauli, lätikeeli ka lauldi. Mu esä and õks süvvä'. Põrsas panti ahju, praeti ar'.

RKM II 64, 78 (7) < Rõuge khk., Metsküla k. - Selma Lätt < Leena Kuus, 81 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Peigmehe poolt lauldi:
Näe määrän väike mõrsikene, kaske, kanike
tsiapaha pööräkene, kaske, kanike.
Võt't mis virga viituuja, kaske, kanike,
rutulitse ruua kiitja, kaske, kanike.
Kiä kiit ruuga rohkede, kaske, kanike,
pand suula parajade, kaske, kanike.

RKM II 64, 79 (9) < Rõuge khk., Metsküla k. - Selma Lätt < Leena Kuus, 81 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Mõnikord tulid tüdrukud maskeeritult pulma - olid pulmasandid.
Teinekord vihamehed kutsusid naisi ja tüdrukuid laulma santidena. Kord poiss oli ühe tüdruku maha jätnud, sellele laulsid sandid:
Jäti maha maimukese...
Kes pettünü ol'l, tuud sõimsi.
Iihütleja es taha kiäki olla, tul'l pahandus.
Üks ütles ees ja teised laulsid perrä. Poisid olid purjus, ajasid joru.

RKM II 64, 79/80 (10) < Rõuge khk., Metsküla k. - Selma Lätt < Leena Kuus, 81 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Katri omma kavvest tullu, katri, katri,
läbi pikä pilliruu, katri, katri,
läbi kalle kastehaina, katri, katri.
Ega ne katri siist ei ole, katri, katri,
no' omma kavvest tullu, katri, katri.
Katril küüdse külmetäse, katri, katri,
varbakese valutase, katri, katri.
Lauta õks pal'lu loome, katri, katri.
Katri ei tule kurja peräst, katri, katri,
Katri tule karjaõnne peräst, katri, katri.
Katrile anti hulga linnu. Kolm kotti sai kurste täus. Tänäti iks lauluga. Ku es saa - sõimadi kah.
Ükskord annud rikas peremees 2 kop. santidele. Sandid puistasid kaevu linaluid meelepahaga. Enamasti anti 5. kop. raha.
Kadrile pandi paberid ja helmed ümber. Mõisas ka käidi. Meie pool anti ikka santidele süüa kah.

RKM II 64, 80 (11) < Rõuge khk., Metsküla k. - Selma Lätt < Leena Kuus, 81 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Andrisant. Lätläse käve. Mõisaprouadel haha rõiva sällän, olli andrisandi. Ma es ole enne tuud nännu.
Ütli: Mi' ei ole nälläsandi,
mi' ole nalläsandi.

RKM II 64, 80 (12) < Rõuge khk., Metsküla k. - Selma Lätt < Leena Kuus, 81 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Õlletamisi ol'l küll, ei mäleta.

RKM II 64, 80/1 (13) < Rõuge khk., Metsküla k. - Selma Lätt < Leena Kuus, 81 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Ma vaene lats, ma ütsik lind,
kus isaken, kus emaken,
nad hauas hingvad mõlemad.
Ei isa palet pole näind,
ei ema häält ma kuul'nud.
Kes armastab, kes õpetab,
kust saan ma armu või api.
See võõra leib, mis mina söön,
ma kastan seda silmaveen.

RKM II 64, 81 (15) < Rõuge khk., Metsküla k. - Selma Lätt < Leena Kuus, 81 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Sõit, sõit, sõtsele äiu li, äiu lo
Üle aia unule,
läbi laane lelläle.
Tutu, tutu tuvikene,
kussu, kussu, kullakene,
makka, makka, marjakene.
Tsuu, tsu surma poole,
Havva Hansu hõlmakesta.
Tuud tahas kiäki (et viimast värssi lauldi).

RKM II 64, 82 (16) < Rõuge khk., Metsküla k. - Selma Lätt < Leena Kuus, 81 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Mitu halva ilma pääl?
Viis om halva ilma pääl:
üts om poeg, mis isata,
tõine tütar emata,
kolmas halv om vaenelats,
neljas halv om orjakene,
viies halv om laskinaine.
Kus om poega isata,
sinna kaevu kaevatas,
kus om tütar emata,
sinna tehas tiigikene.
Kus aga nutab orjakene,
sinna tekkis järveke(ne),
kus aga nutab läskinaine,
see saab mere sügävüs.
(Tõenäoselt raamatust loetud).

RKM II 64, 90/2 (10) < Rõuge khk., Punsa k. - Selma Lätt < Lota Sprenk, 83 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kaske, kannike.
Hiidä siiä hõpõraha, kaske, kannike.
Kui raha veidikese:
Mis sa kakut kassipoigi,
hiidät hiirepoige.
Ol'l üts anum, sinnä ol'l rõõvas pääle köüdet. Ku pulma otsan, sis pruut võtt raha ar'. Peigmihe kottun päeväl ol'l tuu rahakajamine.
Pruudi kruun ol'l mirdist. Ku see ärä võeti, panti tanu. Tanu ol'l valgest rõivast mütsuke, siidipaela takan. Tanu panti tuas, ilmalikku laulu laulti. Poisi aie lorri. Enne mu pulma ol'l leieri. Pruudil valge rõiva', ostedu villadse.
Ilma [toiduta] es lää kunagi pulma. Veedi liha, võidu, saia, sõira. Meesterahvas ost podeli viina. Kel es ole, tuu viis lambaliha. Kel saia es ole, tuu vei vatska. Nisujahust, mõni hapat, mõni kütsi pärmiga. Ollepärmi tuudi olle alt.
Peigmihe hobesa olli ärä ihitedu: värmidu papre looga küleh. Tütrigu pruudi puul ihiti. Poissele anti kosja aal salli'. Pruut lask salli valmis kota, villadse valge salli olli. Peigmehega ol'l üten velle, mõnõl ol'l vanem miis. Laupäeväl käiti lugeman. Pühäpäeväl hõigati üles.
Kirikust tulli pruudi poole, sei õdagust ja lätsi peigmehe kodu.
Peigmehe emäle ja esäle and hamme'. Kindid ka and peigmehe vellile, sõsarile.
Vana naase lauli. Noore tütrigu es taha laulda. Vaagiga' olli. Mõnel ol'l nurmiguga piimä üten. Süvvä õks anti. Kiä ärä es käse. Vanemba inemise käve. Noore tütrigu lätsi santi. Panni poisi rõiva. Näo pääl sääntse näokatte. Pulmapoisi haardi noid kinni ja tanse hirmsade: vaia nu sante tansida!
Mõnen paigan anti santele süvvä, mõnen paigan es anda ka es.

RKM II 64, 93 (12) < Rõuge khk., Punsa k. - Selma Lätt < Lota Sprenk, 83 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Latsele iks lauleti:
Kussu, kussu, Tiiukene,
jää marjakõne magama.

RKM II 64, 100/1 (4) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Selma Lätt < Miili Luht, 72 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Vanast lauldi tuud kaasiga laulu. Peigmehe sõsara viive pruuti sanna. Ku pehme vihaga vihutas, minijal saas pehmekene süä.
Sis anti andid: suka ja käterätt ilus kirju vööga panti kaala.
Peigmehe sõsara lauli tuud kaasigalaulu:
Minni olgu meeleline, kaske, kaske,
pojanaane pooleline, kaske, kaske.

RKM II 64, 168 (30) < Rõuge khk., Varstu k/n., Hallimäe k. - Selma Lätt < Minna Moks, 73 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Pulman kiteti pruuti:
Vei mi virga viituuja, kaske, kaske,
rutulise ruuakiitja.
Lauldi üheltpoolt ja teiseltpoolt vastu.

RKM II 64, 174/5 (10a) < Rõuge khk., Varstu k/n., Piistni t. - Selma Lätt < Karl Anton, 80 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Sandi käisi kõ külä läbi. Immä ja essä õks olli. Tuu lask latsil tansi. Tol pidi hää suumulk olema. Kraam anti esä või emä kätte. Anti linnu ja hernid. Raha ka anti. Ku raha es anna, sõimsi. Mõni and 5, mõni 10 kopka. Soovsi õnne:
Viska sisse viläõnne,
karga sisse kar'aõnne.
Ku mardi- ja katrisandi är käve, teive pidu. Mäe pernaan, tuu ol'l lõbumiis esi, tuu tek'k söögi. Kast olt osti, ku Mäe kõrdsi man olli. Tütregalla osti saia. Kaupmees visas kompvekki rahva sekka hulga.
Viitinan tansiti seni ku peremehe laate lätsi, ütli: minke nüüd koto! Mõni es lupa ommi tiintrit kah.

RKM II 64, 192 (4) < Rõuge < Rõuge khk., Varstu v., Viru k., Kikka t. - Selma Lätt < Alvine Kikas, u. 70 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Hää veli hällü tekki,
kaunis veli kabla tekki.

RKM II 64, 230 (22) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Metsaküla k., Pulli t. - Olga Jõgever < Mari Linnu, 82 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Ptruu, ptruu Riiga,
taga Talliliina,
tuu latsele saia,
vanule vatska,
noorile nuia.

RKM II 64, 230 (23) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Metsaküla k., Pulli t. - Olga Jõgever < Mari Linnu, 82 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Tsõit, tsõit tsõtsele,
üle oja unole,
läbi laane lelläle,
viis versta vennale,
tükk maad tädile.

RKM II 64, 235 (35) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Metsaküla k., Pulli t. - Olga Jõgever < Leena Kirves, 78 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kadripäeval (25 XI) ehtisid kadrisandid ennast, olid paremini riides kui märdisandid.
Lauldi:
Laske sisse kadrisandi.
Kadri varba valutase
kadri küüdse külmetase,
kadri tulnud kaugelt maalt.
Läbi suu sipa-sopa,
läbi laane lipa-lapa.

RKM II 64, 261/2 (83) < Rõuge khk., Varstu al. - Olga Jõgever < Rosalie Aher, 68 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
:,:Laske sisse:,: märti santi
Märdi omma kaugelt tullu, märti santi,
läbi vii vimmermõtsa, märti santi,
läbi kummõr kuusemõtsa, märti santi,
läbi suu sipa-sopa, märti santi.
Märdi varba valutase, märti santi,
märdi küütse külmetase, märti santi.
Et sa Anna tõsta linki märti santi
kui ei lase lahu usse, märti santi,
põruta põõna mõlempa, märti santi.

RKM II 64, 262/3 (85) < Rõuge khk., Varstu al. - Olga Jõgever < Rosalie Aher, 68 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Äiu, äiu kussu, kussu,
Äiu, kallis latsõkene,
tsu tsu suurõkõses,
kasu latse karjussõs,
tsiahanna seedijas,
karjavitsa kandjas.
Latsõle laulti ilma viisita.

RKM II 64, 263 (86) < Rõuge khk., Varstu al. - Olga Jõgever < Rosalie Aher, 68 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Tii, tii, tihalane,
Linda üle oaaia,
karga üle kapstaaia,
üle metsa - vurr ...
Suuremale lapsele kõneldi nii, laps istus süles ja "vurr" sõna juures tõsteti ta kõrgele üles.

RKM II 64, 263 (87) < Rõuge khk., Varstu al. - Olga Jõgever < Rosalie Aher, 68 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Tsõit tsõit tsõtsole,
üle uja unole,
läbi laane lelläle.

RKM II 64, 263/4 (88) < Rõuge khk., Varstu al. - Olga Jõgever < Rosalie Aher, 68 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Laskõ sisse märtisanti, märti, santi.
Mi ei olõ näljä sandi, märti, santi.
Mi olõ nalja sandi, märti, santi,
mi olõ kaugest tullu, märti, santi,
läbi suu sipa, sapa, märti, santi,
läbi laani lipa, lapa, märti, santi,
viska sisse viljaõnne, märti, santi,
kalda sisse karjaõnne, märti, santi.
Märdil varba valutasõ, märti, santi,
märdil küütse külmetäse, märti, santi.
Laskõ sisse, laskõ sisse.

RKM II 64, 269/71 (100) < Rõuge khk., Alaküla k., Kalda t. < Setumaa, Sagorje k. - Olga Jõgever < Marie Nutt, 64 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Märdilaul.
Märti santi,
laske sisse, laske sisse
märti santi.
Märti omma kauest tullu
märti santi.
Märti küütse külmetäse
märti santi
Märti varba valutase
märti santi
Üle vii vipa, vapa
märti santi
Läbi suu sipa, sapa
märti santi.
Kui sisse lastakse, siis lauldi:
Ei ma taha kikkaliha
märti santi
Ei ma taha lambaliha
märti santi.
Kikas kanna kannustanu
märti santi
Oinas lammast nuusutanu
märti santi.
Ma tahan pehmet põrsaliha
märti santi
Pehmet pulli puusaliha
märti santi.
Kui sisse ei lastud lauldi:
Tulge välja imet kaema
märti santi
Pul'l' ol'l' pusknu Puntsa Jaani*
märti santi.
*Endine taluperemees Puntsa külas.

RKM II 64, 271/2 (101) < Rõuge khk., Alaküla k., Kalda t. < Setumaa, Sagorje k. - Olga Jõgever < Marie Nutt, 64 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Jutustaja oli noores eas olnud pulmas, mis oli kestnud viis päeva. Külast tulid kaasitajad, neile anti raha, siis laulsid kiituselaulu:
Hõbe sarda säetu kaske, kanike,
kuld kuhja loodu kaske, kanike,
veimevakk tal veere tasa, kaske, kanike,
hõpelõngust koetu, kaske, kanike,

RKM II 64, 272 (101a) < Rõuge khk., Alaküla k., Kalda t. < Setumaa, Sagorje k. - Olga Jõgever < Marie Nutt, 64 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kui laideti, siis lauldi laituselaulu:
Kulla no kulla, kuri naane, kaske, kanike,
nõklu omma nõnarätt, kaske, kanike,
paika omma pallapuul, kaske, kanike.
Üts kinnas ol'l kirstu nukan, kaske, kanike,
tuugi ilma päkata, kaske, kanike,
Ka tää no mõni mõrsja, kaske, kanike,
taa no tallat tallipoisen, kaske, kanike,
kumbit kutsaril, kaske, kanike.
Emalt kuulnud.

RKM II 65, 255/7 (6) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. - - Silvia Porosson, Anatoli Garshnek < Liisa Purk, 78 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Pulmalaul.
/Noodid./
Kunas iks kusik suka kodi,
kunas iks vesik veime veerib?
Kusik lõi kuuti kõlgusenna
vesik lei leiku lepikunna.
(viis "Elis veli, opi veli")
:,: Küll om tennü, küll om saanu, :,:
kaske, kaske
ei olõ suiknu suigu aigu,
hämardanu hämara ajal.
Nüüd saab lepal linikuida,
nüüd saab haaval hammeida,
kahar käol kapukit.
Kui pruudi kodust tagasi mindi ja sääl meele järgi ei olnud, siis lauldi:
(viis "Elis veli, õpi veli")
Mis ti näiet neiu kotun,
kaske, kaske,
kaie(t) kabu väravilla?
Mis me näime neiu kotun,
kaie kabu väravilla:
Vastu tuli vana varõssa,
kaitsi paari kaarnaida,
pini peräst haukusivä,
kana' kaalast munõsiva.
Nii oli neidel liua veere
kui me muna ruhve veere,
nii oli neidel luhitsa hanna
kui me tillu tiit'su hanna.
Nii oli neide kulbi hanna
kui mi musta musti hanna.
Pruut ütles siis vasta: (ennem pruut pulmas ei laulnud)
Toogõ kulpi, ma kusõ,
toogõ klaasi, ma lasõ.
Tulgõ sis poisi kaema
ja noorõ poisi nuusutama!
Lätsi ma tilluke teole,
väike võõra välja pääle,
kuna teie tillukõnõ,
kuna ma koie kullakõnõ?
Teie teole minneõnna,
koie kodu tullõ'õnna.
Laulik ütles: "Pruudi miil läts haigest, et teda kusikust ja vesikust kutsuti, et veimevakk valmis es olõ."

RKM II 65, 258 (7) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. - - Silvia Porosson, Anatoli Garshnek < Liisa Purk, 78 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Pulmalaul (Ehi veli, õpi veli)
/Noodid./

RKM II 65, 262/3 (11) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. - - Silvia Porosson, Anatoli Garshnek < Tatjana Sulev (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Hällilaul.
Aa latsõ magama,
kasu suurõst kar'usõst,
vinnü vitsa võtijast.
/Noodid./

ERM 151, 5 (1) < Rõuge khk., Nursi v., Nilbe k., Häide t. - Alide Tirol < Katri Häide, 71 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Pilke laul.
Mis sa tühjä kitteled,
Asjanda arvustade.
Eila ma teil käve
Toona ma tii majan magasi.
Linaluune leeväkene,
Aganane taaririkene,
Pajupudsust pudrukene.
Imä sull immist nüss,
Esa äest varesega,
Veli katte kaarnaga,
Sõsar kunne sooruteli.
Siu sull sillah (kõrvuti) magasi
Võhlu (kadedad) oidu (ujusivad) võrrenguh,
Rotti sulle ruvva keedi,
Padakunna paa mõsi,
Es sa's viitsi vesile minna,
Es kuule kusele minna.
Kussi kulpi, panni patta,
Hiidi hernete leemes.
Suure sulase ruvvas
Näitsikite nälä aia.

ERM 151, 7/9 (2) < Rõuge khk., Nursi v., Nilbe k., Häide t. - Alide Tirol < Katri Häide, 71 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Neiu laul.
Neiukene, noorekene,
Mis sul viga mulle tulla.
Mul om uibu ussaian,
Marjapuhm taga väreten.
Ei ma sunni suruma,
Liialt kive kiskema.
Hiiru surva, halli jauhva,
Verevä veevä vesikivile,
Musta kandva jahu murule,
Sõrvi kandva kambrehe.
Lääs pia Pihkvahe,
Siis lääs ruttust Rootsimaale,
Pihkvast tuusi ma pikkä põlle,
Rootsimaalt tuusi ma ruudu rätti,
Aga Pihkvast tõi ta pikkä piitsa.
Rootsimaalt tõi ta vaiva roosi,
Kütt iks üle kühmä pääle
Sääd iks sälä pääle.
Seh sulle pehme piha rätt
Ohukene olarätt.
Säält ma ikule ilosi,
Säält ma nõssi nõrreile,
Siis ma ikki inämb muid,
Kanni leina kattevõrra.
Kui küll ikva imälise
Piitva piimä suulise
Sinnä jäie järvekene
Tegüsi tiigikene.
Küll saa küla karä juua
Valla varsa oiutelle.
Mõ.... ollev uja vii.
Aga tuu olli neiu silmävesi
Neiu silmist sadanu
Neiu põsist piserdanu.

ERM 151, 11/3 (3) < Rõuge khk., Nursi v., Nilbe k., Häide t. - Alide Tirol < Katri Häide, 71 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Kuu küdsi kukklikeisi,
Päivä latsse pätsikeisi.
Küssi ma mehelt hobest,
Mehe velelt verevät,
Naolt nalja saanikest.
Es anna miis mulle hobest,
Mehe veli verevät,
Nadu nalja saanikest.
Tõmmasi käe käissehe,
Lätsi ma minemä.
Sätti kodo kukklikese,
Päälikohe pätsikese.
Kuu läbi kuuse mõtsa,
Päivä läbi pähnä mõtsa,
Pääle tull mul pähnä vesi.
Sai ma esä nurme pääle,
Vele nurme nukka pääle,
Vele sulase nurmen künni.
Lätsi kodo joositelen,
Otske latse, kaege latse,
Otske latse ubinid,
Kaege latse kannamunne,
Sõdse suu sulatella.
Imä läts sõira sõkkuma
Sõsar läts ruuga kiitmä
Veli läts vistist viina perrä,
Sõdse suu sulatela
Keele pera pehmentela.

ERM 151, 15 (4) < Rõuge khk., Nursi v., Nilbe k., Häide t. - Alide Tirol < Katri Häide, 71 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Es no vares vanamehele mingu,
Kaarna rõukku rõipile,
Nii om külmä vana küle
Nii kui külma kivi suure.
Nii om kale vana käe,
Kui om kale kannu juure.
Täi tal haukva habemen,
Hiire piitsva hiusin,
Suust tal tule sinist suitsu,
Huule kolgast kunna läkä,
Kurgu all om kunna kudu,
Lõõri all om lõõve pesä,
Är väsüse külä väidse,
Lõppese küla lõike raua.
Habenid aienen,
Koomenid kaabiten.
Nii makka vana man,
Kui toidetul orikul.
Nii anna vanale suud,
Nii kui söömale siale
Toidetule orikule.

ERM 151, 17 (5) < Rõuge khk., Nursi v., Nilbe k., Häide t. - Alide Tirol < Katri Häide, 71 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Esi ma vele vihuteli,
Kannus jala kasvateli.
Võtta es veli minnu veerele,
Sini särki siilu pääle.
Ütel mu palju süüvä,
Laialt haisu laskevad.
Egas ma joht palju es süü.
Sei ma ütte säre sälä,
Hauksi havve hanna poole,
Pusse na ütte punga tävve
Lasi latse hällü tävve.

ERM 151, 19 (6) < Rõuge khk., Nursi v., Nilbe k., Häide t. - Alide Tirol < Katri Häide, 71 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Milles minnu poisi põli,
Milles naari noore mehe?
Et mu põll oli pakklane,
Hame halvust linust.
Esä tek lina liivakohe,
Sääd lina savikohe.
Säält sai palju pakklid
Üleliia lennukid.

ERM 151, 21 (7) < Rõuge khk., Nursi v., Nilbe k., Häide t. - Alide Tirol < Katri Häide, 71 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Puhu pilli Peebukene,
Aja sarve Antsukene.
Peebul om pilli sõrmekese,
Antsul tandsu jalakese.
Ega pilli ilma ei puhu,
Sarve asjanda ei aja.
Pilli puhkva kindid,
Sarve ajava andid,
Kivi sul kirstun kolisi
Kannu karksi all kaane.
Üts oli kivi, tõine kinnas
Üts ol kand, tõine kapud.

ERM 151, 23 (8) < Rõuge khk., Nursi v., Nilbe k., Häide t. - Alide Tirol < Katri Häide, 71 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Suga tuudi Soomemaalt,
Nitse tuudi Niine külast,
Peele tuudi Pihkvast,
Muu riista Moskvast.
Kanga kõik ütten koedu
Veeritse ütten veedu
Ütte pantu pallapoole.
Ole ei suiknu sua pääl
Lameskunu laadi pääl
Ole ei tennu tera nappi
Soetanu soola nakla.
Esi ole tennu tillokene
Esi hoie kullakene,
Teie teole minnen
Hoie kodo tullen.

ERM 151, 25/7 (9) < Rõuge khk., Nursi v., Nilbe k., Häide t. - Alide Tirol < Katri Häide, 71 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Eilä tulnu hulkimast
Toona maad marssimast.
Viil saapa saviga
Känga kunsa koleriga.
Ole ei hundsak minnu hoitnu
Karja kutsik kasvatanu,
Minnu hoid oma emä
Kasvateli kallis naine.
Rüppen rüä lõigaten
Kaalan karja saaten
Kolm ol hällü mu imäl,
Üts ol kuusine kuan,
Tõine tammine taren,
Kolmas ol kerene murul.
Kua olli kuusine kuan,
Hällüd ruuga küten,
Kua olli tammine taren,
Hällud kanga kududen.
Kua olli kerene murul,
Hällüd karja saaten.
Mis sai abi mu imäl,
Kua sai kasu kasvatajal?
Kon ta nägi kuiva kuuse
Säält ta haardse helle halu
Kon ta nägi nõisa kõo
Säält ta võtt veppe viha
Saat latse sannikohe
Puud pudi liivakohe.
Esi jäi kotta kullema
Saina taade saisma,
Kolm mähind käe pääl,
Üts olli lämmi villane
Tõine pehme linane,
Kolmas olli kallis kalingune.
Tuttu, tuttu tütrekene
Makka, makka marjakene
Kasu pea karjaseks,
Karjavitsa kandijas,
Ola pääle pandijas
Esä iist minejas
Imä kasu kandijas
Aja ises kari kauedahe
Märäkene muile maile.

ERM 151, 29 (10) < Rõuge khk., Nursi v., Nilbe k., Häide t. - Alide Tirol < Katri Häide, 71 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Os ma eilä sedä teenud
Toona sedä mõttelnu
Et siin hatta haukma naksi
Et siin peni purema naksi
Võtnu ma nu matti jauhe
Künnu külimitu
Teinu ma hattel hapatust
Teinu ma litsel lipetust
Hatt läts hända höörüten
Lits keelt lipsuten.

ERM 151, 29 (11) < Rõuge khk., Nursi v., Nilbe k., Häide t. - Alide Tirol < Katri Häide, 71 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Ma näi kui sa kraavin magasi
Perse sul perani vallale
Sisse käve sisaliku
Manu maru kärbläse
Mõtli olev tsia tsungitu
Mõtli lamba lakatetu.
Tuu oli türa türgitu
Olli titti tirgutedu.

ERM 151, 33 (1) < Rõuge khk., Nursi v., Siimuna k., Ülenurme t. - Alide Tirol < Eva Liiv, 74 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Kuu juba koa taga,
Ago aida ääre pääl
Suba kopud kulda harja
Suba sipud sini siiba.

ERM 151, 33 (2) < Rõuge khk., Nursi v., Siimuna k., Ülenurme t. - Alide Tirol < Eva Liiv, 74 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Ema läts vette viima
Kaiventuste kandma
Saa es viist omma verd
Kaivendust omma kallist.

ERM 151, 33 (3) < Rõuge khk., Nursi v., Siimuna k., Ülenurme t. - Alide Tirol < Eva Liiv, 74 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Velekene, hellakene
Ärä iks enne naest võtta,
Kui ma kasu kaasikest,
Pikkä pingi istijat
Laia laua mõskijad

ERM 151, 33 (4) < Rõuge khk., Nursi v., Siimuna k., Ülenurme t. - Alide Tirol < Eva Liiv, 74 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Kaasikel om karvad pikkäd
Üle rii ritsakalõ
Kohe kaasike kusese
Sinna kapsta kasuse.

ERM 151, 35 (5) < Rõuge khk., Nursi v., Siimuna k., Ülenurme t. - Alide Tirol < Eva Liiv, 74 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Ema õpetus tütrele.
Tütrekene, hellakene
Kui sa nakkad umblema,
Käänä käissel hüvä puul,
Hamel käänä pahem puul.
Siis sa umbled udu hamed
Piluteled peened hamed.

ERM 151, 35 (6) < Rõuge khk., Nursi v., Siimuna k., Ülenurme t. - Alide Tirol < Eva Liiv, 74 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Veli ull võtt venne naise
Sõsar sõke läts sõamehele.
Tahtsi nee jo tõllan istu
Tõlla veeren kõlgutelle,
Tõld oli tõrvast mõskmata
Läve oli liivast pühkmata.

ERM 151, 39/41 (1) < Rõuge khk., Haanja v., Tallima k. - Alide Tirol < Mari Hein, 65 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Vaeselapse laul.
Om mo emä, oh mo esä
Jättid mu maha marjakese
Söödi pääle sõmerakese
Moro pääle munakese.
Siidi, liidi,
Nakkas kägu kukkuma,
Mõtli ema uiguvat.
Es ole ema uigunut,
Kägu oli kukkunut,
Siidi, liidi.
Õdang naksi tulema
Es ole kes mul sängi tegi,
Es ole kes mul putro andse
Pani pää nõgesehe
See mul tegi kibuvitsa
Siidi liidi.
Säie mina magama
Näie omma armast emmä
Tõmmas minno käega
Pandse hällü armuga
Siidi liidi
Sääl ta minno kiigutas
Magusaste musotas.
Siis ma ärksi üles virgast
Siidi, liidi
Oh mo armas emäkene
Oh sa mino kallikene
Kui ma naksi kasuma
Naksi pattu tegema
Siidi, liidi
Mõtli armu olevad
Es ole armu kibenad.

ERM 151, 41 (2) < Rõuge khk., Haanja v., Tallima k. - Alide Tirol < Mari Hein, 65 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Orja laul.
Vanast oliva kõik orja'k
Herrad oliva kõik kurja'k
Minno väga palju pesti
Ema nahka maha kisti
Hopman kes mind nimitas
Ja omma kintsu silitas.
Oh valu, oh valu
Kui veri mull joosk.

ERM 151, 43/5 (3) < Rõuge khk., Haanja v., Tallima k. - Alide Tirol < Mari Hein, 65 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Neiu laul.
Milles minno poisi põli
Milles naari noore mehe.
Et mu põll oli paklane,
Hame halvust linust.
Esä tekk lina liivakohe
Sääd lina savikohe
Säält sai palju pakklid
Üle liiga lennukid.
Selle sai ma ärä naartus
Et ma varsti mõrsjas saa.
Minno tahtva Tarto poisi
Minno võtti Võnnu mehe.
Kui muu'k valged perra jäi
Mina must iks mehe sai.
Valged sedä laulu laulvad,
Oh mo emä, oh mo esä,
Mis sa minno kasvatid
Parem sa mo jõkke heitnud
Vai ka jõe kalda pääle
Kui ma sedä muret näie
Ja ka kõigest ilma jäie.
Es ole minul kosjakest,
Es ole minul pojakest
Kes jäi mulle leibä andma
Ja ka minno toetama.

ERM 151, 49 (1) < Rõuge khk., Haanja v., Taudsa k. - Alide Tirol < Katri Märtinson, 83 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Armastaja laul.
Oh mino armas armukene
Ja kallis kanapojukene,
Sind südamest ma armasta.
Sind üliväega.
Ent kui tule lahkumine,
Kas es ole halle nätta,
Halle nätta, kallis kaia
Kui kats armsad lahkusit.
Määrast mured, määrast vaiva
Kandsid sina mino eest.
Suu sul laulab, süda ikkeb
Sõrme kirjutavad armu perra.

ERM 151, 49 (2) < Rõuge khk., Haanja v., Taudsa k. - Alide Tirol < Katri Märtinson, 83 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Mehele lääsi, miis ei võtta
Kodo jääsi, pois ei jätta
Naise saasi, saju kii ei piä.
Või ei kuri rahvas nätta
Lase ei tannu pähä panda.

ERM 151, 51 (3) < Rõuge khk., Haanja v., Taudsa k. - Alide Tirol < Katri Märtinson, 83 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Ma ole tütrik, mis taht
Tulgu pois kost taht.
Mul om vii, vanna viisovasta
Kuus vanna kotti vasta
Säitse vanna särki vasta
Katesa vanna kasukad vasta
Ütesa vanna ündriku vasta
Kümme vanna kübart vasta.

ERM 151, 51 (4) < Rõuge khk., Haanja v., Taudsa k. - Alide Tirol < Katri Märtinson, 83 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Mis meil api laulemast,
Oma keele pessemist.
Kavveh omma mii omadse,
Maa taka meeli marja.
Saa ei kuu mii kuulda
Nädalil mii nätta.
Mittu kuud tii veeren,
Settu haina tii harun.
Settu tälle tervist veegu
Teist tälle toogu.
Kuu tälle kuhja loogu
Ago tälle haina tekku
Päiv talle pääle vidägu.

ERM 151, 53 (5) < Rõuge khk., Haanja v., Taudsa k. - Alide Tirol < Katri Märtinson, 83 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Tohi ei karja kodo aia,
Kodo omma kuiva rohe,
Kotton omma kurja pernaise,
Käpe, kärre perremehe.
Naad pan'dva piitsa pingi pääle,
Vaiva ravva vaia otsa.
Orja opada
Karjalatse karguta
Sulatse suiuta.

ERM 151, 53/5 (6) < Rõuge khk., Haanja v., Taudsa k. - Alide Tirol < Katri Märtinson, 83 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Kuule sõsar, kulla sõsar,
Ei ma kukku kurä peräst
Ei ma haugu halva peräst.
Kui sa tahad tallo minna
Tahad talo perenaises
Pane kõrik (pääehe) korgehe,
Pallapoole parrahe.
Tii, tii tiigi poole
Lase tii lauda poole
Ole pehme perrele,
Ole latus latsile.
Laabi karjalaste pääd,
Sui sulaste pääd.
Siis iks pere pidones
Karjalatse laseuse
Sulatse sugenese.

ERM 151, 55 (7) < Rõuge khk., Haanja v., Taudsa k. - Alide Tirol < Katri Märtinson, 83 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
12 rehelist olnud ikka korraga mõisas reht peksmas. Kootide taktis lauldud.
Rehelaul.
Maale pessa musta rehe leelo.
Aja maale haganatse leelo.
Jää ei udsu otsa pääle leelo.
Rehe põrmu põrmandale leelo.
Udu jääs usse pääle leelo.
Rehe põrm põrmandale leelo.

ERM 151, 57 (8) < Rõuge khk., Haanja v., Taudsa k. - Alide Tirol < Katri Märtinson, 83 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Oh tii ulli nooremehe
Paha küla targa talopoja
Tahtsi tii puust naista tettä
Vii talust tahuda.
Kulda panda palgeesta
Hõpõesta iho ilos.
Saa es kullast palgeesta
Hõpõesta iho ilos
Kuld läts mant maates
Hõpe hõlma võõtes

ERM 151, 57 (9) < Rõuge khk., Haanja v., Taudsa k. - Alide Tirol < Katri Märtinson, 83 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Oh sa ullis unekene,
Mine mõtsa mõrsjile
Üle nurme noorikule
Neil iks kirst keedetu
Neil iks vakka valetu.
Meil iks kirst keetmata
Meil iks vakka valamata.
Meil kivi kirstuh kolisase
Kaane all kannu kargase
Meil üks haab, tõine hame
Meil üks kivi, tõine kinnas
meil üks kand, tõine kaput.

ERM 151, 59 (10) < Rõuge khk., Haanja v., Taudsa k. - Alide Tirol < Katri Märtinson, 83 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Ooda, ooda unekene
Anna aigu haigukene.
Küll ma sää une sängü
Küll ma pessa une padja
Pane padja paaritsene
Pane lina liiatsihe

ERM 151, 59 (11) < Rõuge khk., Haanja v., Taudsa k. - Alide Tirol < Katri Märtinson, 83 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Veeri, viirde pääväkene
Oju otsa pääväkene
Veereh omma viina vaadi
Otsah omma olle vaadi
Viirde sinno viidetas
Otsa sinno oodetas.

ERM 151, 59 (12) < Rõuge khk., Haanja v., Taudsa k. - Alide Tirol < Katri Märtinson, 83 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Vihmakene velekene
Ärä saa minno hämmäku
Mul om kodo kuiva kuuse all
Tare tamme lehe all.

ERM 151, 61 (13) < Rõuge khk., Haanja v., Taudsa k. - Alide Tirol < Katri Märtinson, 83 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Kaasikel naba karanud
Kaske, kantke.
Viis vassa virahanud
Kaske, kantke.
Üle rii ripsahanu
Kaske, kantke.
Üle ruu rõpsahanu
Kaske, kantke.
Kaasikel om pikkäd karvad
Kaske, kantke.
Kaasikel munad mürgised
Kaske, kantke.
Kaasikese laulud on väga pikkad, aga neid ei mäleta enam keegi hästi. Pulmas laulnud ikka mees ja naiskaasitaja, hiljemini ainuld naiskaasitaja.

ERM 151, 63 (14) < Rõuge khk., Haanja v., Taudsa k. - Alide Tirol < Katri Märtinson, 83 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Lahkumislaul.
Nüüd pea ära minema
Ära armsast astuma
Ei ma enämb siia tule
Ei ka ülehommenesi
Siia jätta seo paiga
Neile anna neo aseme
Jummal jäägu mii järele
Maarja astku mii asemele.

ERM 151, 65 (1) < Rõuge khk., Haanja v., Hartumäe t. - Alide Tirol < Mari Külm, 50 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Vaeselapse laul.
Väikene olin, es näe mina,
Kui mul kuuli esä, emä.
Karjah käise löüdse mina
Kos ol mattet mino emä,
Valge liiva mäe sisse,
Suure halja turba all.
Tõsta pääd oh emäkene,
Mina tõsta turbakeist,
Rist om rasse rindu pääl
Kääbäs rasse kässi pääl.
Rist ei lase liiguta
Kääbäs kässi küünita.
Siin sul kaiban oma emä.
Võõras emä minno pessis.
Viis kõrd päiväl vitsuga.
Võõras emä aie minno
Uibu aida vitsu lõikma.
Mina karksi uibu manu,
Nii kui oma emä manu,
Uibust satte häielmid
Minu silmist pisarid.
Kõik mu silmä pisari
Satte hõpe kaarikahe.
Emä viidi tarest vällä
Arm aste aknest vällä.
Emä hauda kaiveti,
Arm ümber kareli.
Emä hauda panneti
Arm ala lamedi.

ERM 151, 69/71 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Laane t. - Alide Tirol < Mari Mõttus, 50 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Oi ma väike mehekene
Tirili, tirili trallala
Põlve korgu poisikene
Tirili jne.
Päivä pessi mõisa riihi
Tirili jne.
Üüsi künni mõõdu maad
Tirili jne.
Panni hõbu niidu pääle
Tirili jne.
Esi hiitsi magama
Tirili jne.
Kuri miis tull kuusikust
Tirili jne.
Varas tuli varikust
Tirili jne.
Varast ära sille täku
Tirili jne.
Rohelise ruunakese
Tirili jne.
Lätsi ikkeh kodo poole
Tirili jne.
Esä tull mul tii pääl vasta
Tirili jne.
Mida ikked pojakene
Tirili jne.
Varas tulli varikust
Tirili jne.
Kuri miis tull kuusikust
Tirili jne.
Varast ära sille täkku
Tirili jne.
Rohelise ruunakese
Tirili jne.
Ära ikke pojakene
Tirili jne.
Mul om kotton kolm täkku
Tirili jne.
Üts om hiiru, tõine häiru
Tirili jne.
Roheline ruunake
Tirili jne.

ERM 151, 73 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Laane t. - Alide Tirol < Mari Mõttus, 50 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Kas ma tütrik tüüd ei tii
Vaene lats, vaiva ei näe.
Lehmä nüssi, leibä kasti,
Enne ako ahjo heidi.
Peran päivä välla võtti.
Kas mul vüü vedelüsi
Vai mul ündrik üle perse?
Milles poisi minno põlgva?

ERM 151, 73 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Laane t. - Alide Tirol < Mari Mõttus, 50 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Emä läts ruttust ruuga kiitmä
Esä läts äkki härgä tapma
Veli virgast viina tuuma
Sõsar sõira sõkkuma.
Emäkene, helläkene
Mingoi ruttu ruuga kiitmä
Mingoi äkki härgä tapma
Tuli es ma'k siiä söögi tõttu
Ma tulli omatsid kaema
Armsid takka ajama.

ERM 151, 75 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Laane t. - Alide Tirol < Mari Mõttus, 50 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Oh ma vaene valge jänes.
Sai ma suure mõtsa viirde,
Kos om kenä kesvä oras
Kos om kaunis kaara püürüs.
Sei ma sääl oma kõttu täüs
Lätsi lumbi viirde juuma
Kütti tulli püssega
Lasi minno maha.
Saksa latse padakunna
Sei mu liha niksed, näksed

ERM 151, 115 (1) < Rõuge khk., Raudsepa k. - Alide Tirol < Marin Jaakson (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Sinnä kukku mul kulda küpär
Sinnä vaiju mul vaskne küpär
Sääl ma otse kükkäkile
Sääl ma otse uppakile
Miis oli mehe rinnus kinni
Mürrin, kärrin ümberringi
Sääl tsilgus püss ja oda verest
Sääl tõuseb tuli talo perest
Mis tuli jätt see võeras võttis
Viis ära suures viljakottis
Üle kauge viljaaia.

ERM 151, 115/7 (2) < Rõuge khk. - Alide Tirol < Liisa Prenner (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui sa tahad kosja minna
Võtta minno kosilaseks
Ümber, ümber ritata, tallridi ra
Mina tunnen tuima neio
Arva välja armsa neio
Ümber jne.
Tuimal neiol tuttis hiuse
Armsal paled punased
Ümber, ümber jne.
Kurjal korgid silma kulmud
Laisal laiad särgi siilud
Ümber, ümber jne.
Ära sa võtta pikka naista
Pikk ei painu pingile
Ümber jne.
Võtta naine tillokene
Sea sõra suurune
Ümber jne.
Sea sõra suurune
Lamba saba laiune
Ümber jne.
Väikene naine läts lehmi süsmä
Kukku piima nüssikohe
Ümber jne.
Väikene naine läts karju saatma
Kasteheina ära kados
Ümber jne.
Seppäkene sellikene
Tee mul rehakene
Ümber jne.
Riibu läbi ristikhaina
Kraabi läbi kastehaina
Ümber jne.
Otsi üles mino naine
Pane üles aho pääle
Ümber jne.
Ritsik ol ta maha aanud
Prussak seere ära söönud
Ümber jne.
Kõik maailm on must ja pümme
Ei näe enamb kosja minna
Ümber jne.
Ringilaul pulmade ajal. Ümber, ümber ajal tantsitas.

ERM 151, 119 (3) < Rõuge khk. - Alide Tirol (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Suure kõndva ju, kõrvitiku ju,
hailei luu, kõrvitiku ju.
Pandva jalga ju, paaritiku ju,
hailei luu, paaritiku ju.
Tütrik kündis küllanile
Aie atra aida vasta
Kõveriku kõivu vasta
Kumeriku kuuse vasta
Pantsi Mai oli väga vana
Tema häädus väga kõva
Kui ta ütskõrd käsu andis
Tulke kokku tema sõbra
Toogem talle teno andid
Tätta Ann sis toie talle
Ütte katski toobi naha
Pantsi Mai sis vihan karas
Viige välla Tätta Anne
Andke talle toppeld sada
Tätta Ann sis vihan karas
Keda sa no trotsit.
Iga esimeste sõnade järgi ja vahele lauldas ju, ja hailuu, nii kui esimene salm, viis on väga kena. Saadud 70 a vanamehe käest. Õitsel olles külapoisid laulnud, nii et kogu küla kuulanud.
Pantsi ja Tütta olla Väimere vallas kaks ..... Mai ja Ann tülitsenud alati, selle tehtud neiu laul. Vanamees Juhan Udrus Räppomäe külast. V-Kasaritsa v. suur laulumees, ühtlasi ka kuulus külatark ja nõid, teab palju sõnu, aga neid ei ütle kellegile.

ERM 151, 121 (4) < Rõuge khk., V.-Kasaritsa v., Lalli k. - Alide Tirol < Liisa Prenner (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Kes tunneb ütte uhket miist
Kel nimi Kilman rüütel
Ots henele Erastverest naist
Ei löüdnud ütte ainust
Siis omad kruuvit koksen võtt
Reis ärä Hurmi valda
Ta käis ja hulgus Hurmi puul
Kõik sandid teda naarva
Sis läts ta Piissniku Leena puul
Sääl rumalast end kitse
Mul Jummal loonud eläjid
Nii väikeisi kui suuri
Mu kanal kats tsiukest
Ja lambal paar poiga
Mul mära suure varsa tõi
Om suurem vanna märä
Mu kasuisaragane
Ku ruttad tema tegi
Kulm päivä tema kruuse neid
Jäi perra neli päivä
Siis neli päivä varmse ta
Nüüd Tarton numbri maija

ERM 151, 123 (5) < Rõuge khk. - Alide Tirol (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui tüdruk vanemale mehele sai, siis lauldi pulmapäeval.
Jäie jalgu kängima
Viibe viisu kapputama
Nika ossa jäeti,
Poisse hulka poodeti
Muide osa mulle sai
Minu osa muile jäi
Jäiva ulli rumala
Tõrvaskannu tõbise
Tattirätti tala pääl
Tuusti kuusti nulga vahel
Setumaal elanud Võru naise suust. Üks õige vana eit, kes alti laulnud ja väga palju laule osanud. Kord pilganud teda noored poisid tema laulu pärast. Tema vastanud: "Minnu teetas Kirikülah, ole kuulus kunna külah."

ERM 151, 123 (6) < Rõuge khk. - Alide Tirol (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Vaese laul.
Jummal, Jumalakene
Võtta iks minu rikkaste risust
Kõrke kõrvalt
Rikas that minust rekke tetta
Kõrk must panda kõdarid
Jummal lõi suuhu suure kuuse
Pervile pikkäd pedäjad
Säält võiks rikkas reki tettä
Kõrk säält panda kadarid
Loonu minu parem lodjapuus
Muiale maale marapuus
Saksole kaia, emantill imetä
Määnes iks om seo puu
Suvel kand lehti, talvel marju.

ERM 151, 125 (7) < Rõuge khk. - Alide Tirol (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Vaese lapse laul.
Iste maha ikemaie
Moro pääle muretama
Kis sääl mulle rüppi linnas?
Tsirk sääl mulle rüppi linnas
Sinist siiba tsirkukene
Vahast jalga värvukene
Küsiteli nõuateli
Kas sa ihkad elo ehtid
Vai sa rõkkad rõõmu rõivid
Ei ma itke elo ehtid
Ei ka rõkka rõõmu rõivid
Mina ikke omma emma imetäjad
Oma kallist kasvatajad
Kes mu varra vaeses jätnu
Enne aigu armetumas
Kua läve kõrgukeseks
Aida läve arvuliseks
Kui veel mõistaes puto puhku
Pohe putru, puuhu pohe
Taari jõie, kaala kalksi
Kos ma iste sääl ma ikki
Kos ma saisi, sain likke
Kos ma nõssi, sääl ma nõredi
Lätsi kua lävele
Es oll kotta kutsujad
Lätsi aida lävele
Es ole aitas andijad
Lätsi tare lävele
Es ole tarre tostijad.

ERM 151, 127 (8) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Tolga k. - Alide Tirol < Ann Erleman (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui ma ollin omah kotton
Kullas minno kutsuti
Hõbedas minno hõigati
Võtti võidu
Lõiksi liha
Emä ütel hiire pääle
Esä kaivas kassi pääle
Oh ma illos hiirekene
Katte jalaga kassikene.

ERM 151, 127/9 (9) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sõe k. - Alide Tirol < Amalie Puustusmaa (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Mis ma kukkun kurba lindu
Ehk mis laulan albu lapsi
Kodu jäi mul suuda sulge
Laua pääle laululehte
Parsile pajatamise vaipa
Kirstu kapis keele kolksu
Noored mehed, ellad vennad
Pange ratsud rakesse
Allid õbe elmetesse
Kõrvid karu nahkatesse
Mustad ruunad mundritesse
Ratsutage siis koduje
Tooge mulle suuda sulge
Laua pealta laulu lehte
Kirstu kappist keele kolksu
Küll ma siis laulaks linnu viisi
Hääliseksin ani moodi
Pajataksin pardi viisi

ERM 151, 135/7 (7) < Rõuge khk., Isaku k., Tersa t. - Alide Tirol < Ann Vildo, 73 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Miis läts mõtsa kondima
Löudse ütte söödükese.
Mis sääl söödu keskel ol?
Tõld söödu keskes om.
Mis sääl tõllan sihen ol?
Emänd sääl tõllan sihen om.
Mis emända üsah ol?
Korv emända üsah om.
Mis sääl korvin sihen ol?
Muna korvin sihen om.
Mis sääl munne pääl ol?
Kana kanep kaalas.
Keosi sinna manu tull?
Kikas kulda kannustega.
Kessi talle sõna tõi?
Vares vasksi saabastega.
Tule istu tooli pääle
Saista saani veere pääle
Kae kuis valda vaivatas
Peris valda piinatas.
Veri välgus väitse otsas
Tuli pilgus piitsa otsas.

ERM 151, 137/9 (8) < Rõuge khk., Isaku k., Tersa t. - Alide Tirol < Ann Vildo, 73 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Orja laul.
Oli ma orjan
Käisin ma karjan
Suure herra sulane
Laisa naise näitsiku
Mis mulle palgas panneti
Aest ajast arvati?
Siga anti sõrgajalga
Ei ma võtta vellekene
Lammas anti lauhe vella
Ei mavõtta vellekene
Lehma anti kera sarve
Ei ma võtta vellekene
Hõpen anti raudajalga
Ei ma võtta vellekene
Emand anti helme kaalas
Ei ma võtta vellekene
Preili anti kängä jalah
Tuu ma võtta vellekene

ERM 151, 139 (9) < Rõuge khk., Isaku k., Tersa t. - Alide Tirol < Ann Vildo, 73 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Kohe kaasike kusese
kaske, kaske.
Sinna kapsta kasuse
kaske, kaske.
Peio rappud särgi siilu
kaske, kaske.
Aste mina edesi
kaske, kaske.
Tulli vasta noormees
kaske, kaske.
Oh mu armas pruudike
kaske, kaske.
Anna armas, kätt siis mulle
kaske, kaske.
Aste mina edesi
kaske, kaske.
Tulli vastu kulp
kaske, kaske.
Lätsi mina sängu pääle
kaske, kaske.
Tulli poig iks mulle
kaske, kaske.
Õdang tulli, hämmar neitsi
kaske, kaske.
Ma ei löua enam teda
kaske, kaske.
Oh sa hull peio oled
kaske, kaske.

RKM II 329, 43/4 (1) < Rõuge khk., Miilimäe k. - Ellen Liiv < Helene Külm, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mardisandin küll käve. Ligi Plaani käve ära. Sälgä panni niisama rõivatükü, ümbre rõivaste ehtit, reborõikit ja. Ümbre pää panni käteräti.
Ukse taga laulime:
Laske märdi sisse minna märti, märti
märdi omma kavvest tulnu
tule üles perenaane
võta võti vaja otsast
keera alla keldri poole
astu alla aida poole
märt ei taha tsialiha
märt taht lahjat lambaliha
lõika liha lipsukene
rasva lõika raasukene.

RKM II 329, 45 (5) < Rõuge khk., Miilimäe k. - Ellen Liiv < Helene Külm, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Last hüpäti:
Tsõit-tsõit tsõtsele
üle uja unole
tiid pite tädile
läbi liina lelläle

RKM II 329, 45 (6) < Rõuge khk., Miilimäe k. - Ellen Liiv < Helene Külm, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Löö kokko, kasta kakku
hiidä ahjo, võta vällä
ampst, ampst - siis paitasin last nende kätega.

RKM II 329, 54/5 (11) < Rõuge khk., Tallimäe k. - Ellen Liiv < Mirdi Hein, 76 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sõit-sõit sõtsele
üle uja unole
läbi laane lelläle.
Tsõtse tõi tengelpunga
uno tõi suure õuna
Lell tõi leivapätsi.

RKM II 329, 61/2 (25) < Rõuge khk., Utessoo k. - Ellen Liiv < Emilie Klais, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Märdipäeval olli sandi. Nüüd ka käivad.
Ukse taga lauldi:
Märdi omma kavvest tulnu
märti, santi
Märdi omma siia jõudnu
märdi küütse külmetase
märdi varba valutase
läbi soo sumba-samba
läbi mua mutska-matska
läbi kale kastehaina
läbi pika pilliroo
Tule no üles perenaane
puhu tuli tuhkahavvast
võta võti vaja otsast
astu alla aida poole
lõika no liha lipsukeista.
Sant ei taha lambaliha
oinas lammast nuhutanud
sant ei taha kanaliha
kikas kana totutanud.
Sant taht puhast põrsaliha.
Sees tantsiti, lauldi, ükskõik mida.
Siis anti midagi. Selle eest tänati:
Aitüma pereisale
aitüma pereemale
palju eläjit, palju poisse,
kosjad tulgu, kosjad mingu.

RKM II 329, 65 (5) < Rõuge khk., Rõuge al. < Haanja - Ellen Liiv < Alviine Taar, 66 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Latsile loeti:
sõit-sõit tsõtsele
üle oja ono poole
läbi laane lellä poole.

RKM II 329, 68/9 (2) < Rõuge khk., Luutsniku k. < Rõuge khk., Hurda k. - Ellen Liiv < Marie Harju, s. 1892 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mardisandiks ikka käidi. Ukse taga lauldi:
Laske sisse märdisandi, märti, santi
Märdi omma kaugelt tulnu " jne.
Märdi küütse külmetase
Varbaküütse valutase
Pilliroog see pistis silma
Kastehain see lõikas kaela.
Ku sisse lasti, siis pill mängis, hüpati polkat.
Anti raha, herneid, ube, rukist, otri. Villu anti, et siis lähva lamba hästi kõrda.
Sandi piat iks sisse laskma. Nad soovisid, et kasugu rüga hää, saagu lambile kolm poika.
Ta kraami mõie maha ja tetti pidu. Seal olli sandi ise ja mõne tuttava ka kutsuti.

RKM II 329, 69 (3) < Rõuge khk., Luutsniku k. < Hurda k. - Ellen Liiv < Marie Harju, s. 1892 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sõit-sõit sõtsele
üle oja unole
läbi liina lelläle
Tsõtse tõi tsõõri vatsa
uno tõi õllevaadi
Tädi tõi täikoti
Lastele lauldi. Õiget viit ei ole.

RKM II 329, 76 (2) < Rõuge khk., Kuklase k. - Ellen Liiv < Aliide Kuus, 80 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sõit, sõit sõtsele
üle oja onule
teed pite tädile
läbi lepiku lelläle.
Laps oli jala peal, loeti.

RKM II 329, 76/8 (3) < Rõuge khk., Kuklase k. - Ellen Liiv < Aliide Kuus, 80 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tsirr-lõrr lõoke
piiri-pääri pääsuke
kus sul kulla pesäke
Varikon varva pääl
Kos varik jäie
Vanamees ragi maha
Kos vanamees jäie
Vanamees kooli är
Kohes teda mateti
Pikä põllu pindre ala
Mis sinna pääle kasvi
Hain kasvi pääle
Kos see hain jäie
Härg sei ärä
Kos see härg jäie
härg läts lauta
Kos see laut jäie
Tuli palot ärä
Kohe tuli jäie
Vesi kistut ärä,
tuhk jäi asemale
Kos tuhk jäie
Kana savitsi lakja
kos kana jäie
Kull vei kana är
Kos kull jäie
Kull linnäs är.
Lastele loeti.

RKM II 329, 83/4 (22) < Rõuge khk., Uue-Saaluse k. - Ellen Liiv < Minna Saar, 81 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mardiõhtul käidi mardisandiks. Mitmed sandid käisid. Viimasel ajal anti enamasti raha. Pärast tehti sandipidu. Seal olid need, kes sandis käisid, ja mõned auvõõrad ka kutsuti.
Ukse taga lauldi:
Laske sisse sandi-märdi
sandil varba valutase
sandil küütse külmetäse
sandi omma kavvest tulnu
läbi soo sopa sapa
läbi pika pilliroo
läbi kale kastehaina.
Mi ei ole näl´äsandi
mi oleme peris nal´asandi
Tule üles perenaane
võta võti vaja otsast
astu alla aida poole
lõika liha lipsukesi
Mi ei taha lambaliha
oinas lammast nuhutanud
Mi ei taha lehmaliha
Härg lehma jõhkatanud
Mi taha peris sialiha
peris põrsa pekiliha.
Kui toas naljad ära tehti, siis anti midagi, siis:
Aitüma pereemale
saagu talle sada lammast
tuhat tutipääkest.
Võis nalja ka teha:
lammas laudan munele
ja kanale paar poegi.
Kui sisse ei lastud tehti mürtsu ja lauldi mõni halv laul.

RKM II 329, 103/4 (6) < Rõuge khk., Kogre k. - Ellen Liiv < Alviine Saal, 83 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Liiri-lõõri lõoke
Kos su kulla pesake
Varikon varva pääl
Kuiva kuuse ossa pääl
Kos kuus jäie
Vanamees ragi maha
Kos vanamees jäie
Vanamees sures ärä
Kohe timä mateti
Pikä põllu pindra pääle
Kohe pinnär jäie
Hain kasvi pääle
Kohe hain jäie
Vikat niitse maha
Kos vikat jäie
Vikat lei kivvi
Kos kivi jäie
Kivi vaju merde
Kos meri jäie
Must lehm jei ära
Kos lehm jäie
Must lehm läts lauta
Kos laut jäie
Tuli palot ärä
Kos tuhk jäie
Kana savitsi lakja
Kos kana jäie
Kana lindsi taivahe
Mingä sinna perrä mindas
Tulidsite tungeldega
Vasitsite vangerdega
Kullatsite kängega.
Seda latsile loeti.

RKM II 329, 110/1 (1) < Rõuge khk., Kirikumõisa as. - Erna Tampere < Irma Klais, 67 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Latsen sai isegi märdi- ja kadrisandin käidu. Ku minti märdisanti, sis tõmmati kasukas pahupidi selga ja maske ette. Aga kadri olliva' valge. Mardiisa ja -ema olli. Tõsõ olliva nigu lapsõ. Ku mardiõhta olli, sis praaditi uppõ vai hernit panni pääl noid sis anti sandele. Kõge enne iks laulsid ukse taga:
Laske sisse mardisanti,
santi, märti,
mart on tulnud kaugelta,
mardil küüne külmetasõ,
jalavarba valutase...
Astu alla aida poole,
lõika liha lipsukeista.
Kui sisse said, sis ema pan´d latsõ tantsma kõvastõ. Kui said kotti, mis neile anti, sis tänati ja sooviti ead karjaõnnõ.
olgu hää lambaõnn,
olgu palju karjaõnne,
saagu hää minia.

RKM II 329, 114 < Rõuge khk., Kirikumõisa as. - Erna Tampere < Aliide Toompalu, 81 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Märdi tulli kaugest tiilt,
marti, santi,
märdi varba külmetase,
märdi varba valutase,
laske märte lämmäle.

RKM II 329, 119/20 (23) < Rõuge khk., Nogo k. - Erna Tampere < Gerhard Kuut, s. 1890 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mardipäeval tulliva' nee mardisandi, nee olliva ennast riietanu. Katetud nägudega tulliva ukse taha ja laulsiva, tüdrukud ja poisid koos pillimiis kah veel olli.
Laske sisse martisanti,
mardil varba valutase,
sant on väga kaugelt tulnu,
üle soo sumba-samba.
Kui sisse said, sis akati tantsima ja pillimiis mängis. Nendele anti ilusa laulu ja tantsu eest tasuks herneid, rukkit, vilja ja raha. Kui vilja saadi rohkõlõ, sis müidi ära, saadi raha. tehti õlut ka ja pidu peiva. Kahe nädala pärast on kadripäev.

RKM II 329, 130 (3) < Rõuge khk., Koke koolimaja - Erna Tampere < Marie Noormets, 86 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Emma viidi lävest vällä,
arm astõ aknõst vällä,
emma viidi tiid pitte,
arm aste tii viirt pitte.
Emal hauda kaeveti,
arm ümbre karõli.
Emma lasti hauda,
arm haua põhja jäi.

RKM II 329, 130/1 (4) < Rõuge khk., Koke koolimaja - Erna Tampere < Marie Noormets, 86 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui ma naksi kasuma,
naksi pattu tegema,
kui ma kaie puie pääle,
kaie puie lehi pääle,
kuis nee valge kõokese
tõiste sisen paistava,
nii om voonarahvas ka
patatsiide sean ka.
See om värss, seda ei saa laulda.

RKM II 329, 131 (6) < Rõuge khk., Koke koolimaja - Erna Tampere < Marie Noormets, 86 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ema lugi tõinekõrd latsõlõ:
Hiir hüppas, kass kargas,
vana karu lüü trummi,
kirp aknõst vällä,
nahkpüksid jalga.

RKM II 329, 131/2 (7) < Rõuge khk., Koke koolimaja - Erna Tampere < Marie Noormets, 86 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kadrikuu, kadrikuu!
Kadri omma kavvest tulnu,
kadri varba valutase,
kadrikuu, kadrikuu!
kadri küütse külmehtase,
läbi suu sumba-samba,
läbi mua mutska-matska.

RKM II 329, 139/40 (1) < Rõuge khk., Kusma k. - Erna Tampere < Juuli Puistusmaa, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kadrisandi olli valgeh riideh aga märdisandi es ole. Märdisandi olli karu' ja toonekure'. Karul ol´l karvakasuk ümber ja tantsitajal suur nui käeh. Me eläsime tuukord Lasva mõisah. Sääl härrastele tegiva na palju nalja. Härra andse häste raha. Ukse takah laulsiva:
Laske sisse märdisandi,
märdi omma kaugest tulnu,
märdil küütse külmetase,
märdil varba valutase.
Võta võti vaja otsast,
astu alla aida poole.
Ku midagi anti, sis õnnistati - saagu sullõ kupalju lambit ja niipalju tsiku. Mõnikõrd anti vilja, mõnikõrd söögikraami, mõnikõrd anti raha kuis keski andse. Panti hobuse' ette ja käisime kaugid külli pidi. Kui juba hommuk nakas tulõma, sis lasksime kodu poole. Sääl olli kõrts mõisan. Lätsime sinna mõime tuu kraami är ja peime pidu. Mõlemal korral kadri ajal ja mardi ajal. Kadri olli väga ilusa', ehtid panti pääle. Pill olli üten, tantsiti, laulti ka vahepääl.

RKM II 329, 145 (12) < Rõuge khk., Kusma k. - Erna Tampere < Juuli Puistusmaa, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Äiu, äiu, kussu, kussu,
jää tuttu, latsõkõnõ,
maga, maga marjakõnõ.

RKM II 329, 158/9 (2) < Rõuge khk., Koke k. - Erna Tampere < Hilda Noortoots, s. 1895 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Märti, santi!
Tule üles, perenaine,
märti, santi,
märdi omma siia jõudnu,
perenaisi perra nõudnu.
Võta võti varna otsast,
astu sammu aida poole,
lõika otsast orikuliha.
Sant ei taha lambaliha,
oinas on lammast nutsutanud.
Kui sisse lasti ja anti midagi sis lauldi:
Aitüma, perenaisele,
aitüma, peretütrele,
sada saani õue pääle.
Ja õnnistati igati.

RKM II 329, 166/7 (24) < Rõuge khk., Koke k. - Erna Tampere < Hilda Noortoots, s. 1895 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Katri omma kaugelt tulnu',
katri, santi,
läbi mua mutsa-matsa,
läbi suu sumba-samba',
läbi pikä pilliruu.
Pilliruug see pistis silma,
kastehain see lõikas kaela.
Katri ei taha lihaleiba
Laske eks sisse katrisandi.
Mi ei ole varga,
ega röövli, mõrtsuka,
mi oleme muistse katrisandi,
ennemuistse märdisandi'.

RKM II 329, 168/9 (4) < Rõuge khk., Koke-Jüri k. < Rebase k. - Erna Tampere < Aliide Jürisaar, 79 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ma esi käve märdisandih. Külalatse korsime kokko ja käveme märdisandih ja katrisandih. Karvupooli kasukas sälgä. Latsil oll nii suur lõbu tuu märdi ja katripääva.
Kui jummal sandid õndsas lõi
Haani valda elama,
ei meil ole' atra, äkli,
põld and vilja muidugi,
lehm and piima, lammas villa,
kikas neile munne lõi.
(Haanjamehe viisil lauldi):

RKM II 329, 170/1 (6) < Rõuge khk., Koke-Jüri k. < Rebase k. - Erna Tampere < Aliide Jürisaar, 79 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kõik maailm on must ja pümme,
es ma näe kosja minna'.
Tantsujago: Ümbre, ümbre ritata,
taadi ridi ralla.
Võta minnu kosjapoisis,
mina tunne tuima neiu,
arva välja armsa neiu.
Armsal paled punane,
tuimal omma tukis hiuse',
laisal laia' särgisiilu'.
Ärä sa võta pika naist
pikk ei painu pingile.
Võta naine väikukõnõ,
tsiasõra suurukõnõ,
tsiasõra suurukõnõ,
lambahanna laiukõnõ.
Naine lät´s lehmi lüpsema,
satte piima nüssikohe.
Naine lät´s karja saatema,
katte kastehaina sisse.
Sepäkene, sellikene,
tee mul rauast rehäkene,
riibu läbi ristikheina,
kraabi läbi kasteheina.
Kui ma naise kätte sai,
olli üli likkes lännü,
veie kodo kuivama,
panni aho otsa pääle.
Prusak teda maha ai
ja ritsik riista ära sõi.
Taat ma kuuli üt´s ainus kõrd ja taa jäi mulle päähä. Ma kuuli Mäekolgah koh ma käve ku nuur olli.

RKM II 329, 179 (35) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k. - Erna Tampere < Liine Helstein, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kass kudi kangast,
hiir höörit hoie
ja jänes loput luitsit,
pini tekk mäenurgan piipo.

RKM II 329, 198 (9) < Rõuge khk., Tindi k., Marjamäe t. - Erna Tampere < Elfriede Vaap, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lastele loeti:
Tsõi, tsõi tsõdsõlõ,
üle oja unule,
läbi liina lellale,
tiid pitte tädile.
Tsõdsõ tõi sõira,
unu tõi ubinit,
lell tõi leiba,
ristiema ritsikid,
tädi tõi tähekesi.

RKM II 329, 202/3 (2) < Rõuge khk., Nursi v., Tilgu k. - Erna Tampere < Leene Paal, 88 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
.....
sis tul´l varas varikost
ja kuri miis tul´l kuusikust,
ära vei mu vereva lehma,
haavakarva, hallikese.
Sis ma lätsi ja sis ma käve
otsi läbi...
sis ma käve käpikõlla,
sis ma otsi upikulla,
siiski jäi mul leidmata
oma halli lehmakõnõ.

RKM II 329, 203 (3) < Rõuge khk., Nursi v., Tilgu k. - Erna Tampere < Leene Paal, 88 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ei või õnnelta elada,
ei või terviselta tettä tüüd.
Mul ol´l papa, kes naid vanu laule tahtse laulda. Naid me koos laulsime.

RKM II 329, 232 (31) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi as., Pruuli t. - Erna Tampere < Leili Niklan, 64 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sõit, sõit sõtsele,
läbi laane lellale,
teed mööda tädile.
Sõtse tõie suure sõira,
ise tõi ise sõi! (Loeti ainult).
Papaema tuli ikka ja võttis meid põlve pääle ja ütles kõige nooremale vennale, ma tõi sulle kaku. Ma ei söö siit sugugi, ma ei ole sõtse ma ole vanaema.

RKM II 329, 243/5 (18) < Rõuge khk., Mustahamba k. < Viitina - Erna Tampere < Maali Eiche, 86 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mardisandi laulu om palju ja pikki. Lauli ukse takan. Kui sisse sai sis lei tantsu. Laulime ja tantsime terve öö.
Tere õhtust, pereisa, märti, märti,
tõuske üles pererahvas,
sandit omma siia jõudnu,
omma tulnud kaugelta,
läbi luha lipa'-lapa',
läbi suu sipa'-sapa'.
Pilliruug sii pistis silma,
kastehain sii lõikas kaela,
sõnajalg sii lõikas sõrmõ.
Tõuse üles, pereema,
aja tii aida poole,
keera tii keldre poole.
Kirstun omma' saiajahu,
keldrin omma' siakindsu'.
Aja tii lauda poolõ,
laudan omma palju loomi,
hobu tõi härjast vasiga,
härg tõi tillu tallõkõsõ.
Ega väga kavva es lasta laulda' kah. Lasti sisse ja märdi lassi vil´lä põrmandulõ. Ku midagi anti, lauldi:
siin om rikas talurahvas,
tal om liha, tal om leiba,
tal om palju raha.
Nuu olliva õnnõsõna'. Pidi ju kitma kui hästi palju andi anni'. Ega märdilaulu es lauldaki alati, lauldi mudu laulu. Ainult ussõ takan ja vällä tullen lauldi mardilaulu. Märdilaulu lauldi teisesugutsõ viiega kui tõsõ laulu'. Kadripäiv olli tuu sama laul, aga laulti: katri, katri. Mõnen paigan anti vilja, õunu, kaalikid ja muud kraami. Peran lät´si raha pääle üle. Sis peeti talun, kus suure ruumi olli kadripidu. Tantsiti hommikuni vällä.

RKM II 329, 248/9 (1) < Rõuge khk., Kirikumõisa as. - Erna Tampere < Linda Männiste, 66 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Käo laul.
Emä mu esi tapse,
kuukuu,
esä mu liha seie,
veli mu vere jõie,
sõsar mu luu' korjas,
köütse siidiräti pääle,
vei mõtsa kõo kannu otsa,
sääl mu jummal´ käos lõi.

RKM II 329, 250/1 (8) < Rõuge khk., Kirikumõisa as. - Erna Tampere < Linda Männiste, 66 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui mu emä ära kuuli,
võõrasemä jälle tuudi.
Emä viidi ussõst vällä,
arm astõ aknast vällä.
Emä viidi tiid pitte,
arm lätsi tii viirt pitte.
Emal hauda kaeveti,
arm ümbre kargeli.
Emä hauda lasti,
arm alla lamesi.
Karjan kävven leüdse ma,
kos mu emä matetu.
Suure liiva mäe ala',
suure halja mätta ala'.
"Ema tõsta pääkeist,
mina tõstan mätakeist." -
Ei või tõusta pojakene,
ei või tõusta ei ärgata,
rist om rasse rinna pääl,
kääbas rasse kässi pääl."
Sis ma kaibsi' omal imal,
mis mul tegi võõrasema.
Võõrasema minnu pes´s(e)
viiskõrd pääväl vitsuga.
Võõrasema minnu käs´k
uibu ala vitsu otsma.
Sis ma lätsi uibu manu
nii ku oma emä manu.
Uibust satõ häiermit,
minu silmist pisarit.

RKM II 329, 252 (11) < Rõuge khk., Kirikumõisa as. - Erna Tampere < Linda Männiste, 66 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kulla imä, tsirgu imä,
kos´a omma kua takah.

RKM II 329, 253/4 (14) < Rõuge khk., Kirikumõisa as. - Erna Tampere < Linda Männiste, 66 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sõitsin üle Soome silla,
Soome sild see ragisi,
Soome sild see ragisi,
aluspalk see pragisi.
Alerii, alerii, allalla,
alerii, alerii, allalla.
Sõitsin äia trepi ette,
teretasin äiapapat:
"Tere, tere, äiapapa,
kas on kodus teie neiu?" -
"Ei ole kodus meie neiu,
ta läks kaevust vetta tooma." -
"Kas võin sõita kaevulõ?" -
"Jah, võid sõita kaevulõ." -
"Tere, tere, Õie neiu,
kas sa lubad mullõ tulla?
Suurt tööd ma sul ei anna,
suvel sukka kududa,
talvõl lõnga kedrata.
Suvel söödan suhkruga,
talvõl tatrapudruga."

RKM II 329, 254/5 (15) < Rõuge khk., Kirikumõisa as. - Erna Tampere < Linda Männiste, 66 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Läksin metsa hommikulla,
tutu lutu luu,
vara enne valgeeda,
metsa äärest, põllu peenralt,
leidsin põdra sarvekese.
Veli hella, sarveseppa,
tegi sarvest tutulutu.
Lutusarve hele kõla,
kus ta oli kuuluneksa,
üle roode Rootsimaale,
üle piiri Poolamaale.
Vend õpetas.

RKM II 329, 256/7 (18) < Rõuge khk., Kirikumõisa as. - Erna Tampere < Linda Männiste, 66 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Liiri-lõõri lõokene,
(piiri-pääri, pääsukene),
kos su kulla pesäkene?
Varikon varva pääl,
kerikun kella pääl.
Kos tuu kerik jäie?
Ära tema palli.
Kos tuu varik jäie?
Vanamiis ragi maha.
Kos tuu vanamiis jäie?
Ära tema kuuli.
Kohes tema mateti?
Pikä pindra otsa pääle.
Kos tuu pinnar jäi?
Hain kasvi pääle.
Kos hain jäi?
Vikat lõi maha.
Kos tuu vikat jäi?
Kivi lõi purus.
Kos tuu kivi jäi?
Merde tema vüürdü.
Kohe tuu meri jäi?
Härg jõi ära.

RKM II 329, 257 (19) < Rõuge khk., Kirikumõisa as. - Erna Tampere < Linda Männiste, 66 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Iispäeva Eesik (eesli) osteti,
tesepäeva teda toideti,
kolmapäeva pähä kopsati,
neläpäeva nahka niluti,
reedi rasva riibuti,
puulpäeva putru keedeti,
pühapäeva pöörust lakuti.

RKM II 329, 261/2 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Meeliku k. - Erna Tampere < Ella Ploom, 67 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Me ole siin märdisandin käünu, sis tõise ei oska enam laulda'. Ma ütsinda laula'.
Sandi' omma siia jõudnu,
märti, santi,
sandi' omma kavvest tulnu,
läbi suu sipa-sopa,
läbi laane lipa-lopa,
kastehein see lõikas kaala,
pilliruug see pistis silma.
Märdi küüdse külmetäse,
märdi varba' valutäse.
Tule üles pereema,
tule üles pereisa,
võta võti vaja otsast,
astu alla aida poolõ.
Märt ei taha kanaliha,
kikas kanna tutistannu,
märt ei taha lambaliha,
oinas lammast nuhutannu,
märt taht selget tsialiha.
Kui neile midagi anti sis tennati ka lauluga.

RKM II 329, 271 (26) < Rõuge khk., Rebase k. - Erna Tampere < Liine Helstein, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tsõi, tsõi tsõdsele,
üle oja unule,
läbi liina lellale.
Tsõdsõ tõi tsõõri vadsa,
lell tõi lepäkella.

RKM II 329, 271/2 (28) < Rõuge khk., Rebase k. - Erna Tampere < Liine Helstein, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Laske sisse kadrisanti,
kadri omma kavest tulnu,
mutska-matska läbi mua,
läbi pikä pillruu.
Kastehain see lõikas kaela,
pilliruugu pistis silmä.
Sant ei taha lambaliha,
sant taht selget tsialiha.
Siin om täämpä härgä tapõt,
tohna toiduorikut.
Andke mõnda kulda kopikat,
halli hõbõdat ja
paksu paberit.

RKM II 329, 282 (1) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k. < Rooksu k. - Erna Tampere < Katri Mägi, s. 1889 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Käüsime laulden ja mängen ja peime suurt pitu. Kadripäiva ja märdipäiva peeti kõvasti. Tõime metsast reburaiku, ummelsime seeliku viiri piti, olime uhke omast meelest päälegi. Ukse taga laulime:
Katri omma kaugelt tulnu,
läbi suu, läbi saare,
läbi pikä pilliruu,
läbi kale kastehaina.
Ega mi ei ole nällasandi',
me ole nalasandi'.
Sant ei taha tsialiha,
sant taht laiha lambaliha,
pehmet pulli puusaliha.
Pereisa, pereema,
kas ti lupat tuppa tulla,
oma tuppa tantsima.*
*Kui uks lahti tehti, sis ema ja isa lätsiva iin sisse ja vissiva terri maaha.
Viska sisse viljaõnne,
karga sisse karjaõnne.

RKM II 329, 290 (27) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k. < Rooksu k. - Erna Tampere < Katri Mägi, s. 1889 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tsõe, tsõe tsõdsele,
üle oja unule,
läbi liina lella poolõ,
tiid pite tädi poolõ.

RKM II 329, 290/1 (29) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k. < Rooksu k. - Erna Tampere < Katri Mägi, s. 1889 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Liiri-lõõri, lõoke,
kos su kulla pesake?
Kerikun kella pääl,
varikun varva pääl,
kuiva kuuseossa pääl.
Kos see kuus jäi?
Vanamiis raius maha.
Kos see linnu pesä jäi?
Tuli palut ära.
Mul ei ole ka meelen teda selgele.

RKM II 329, 291/2 (30) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k. < Rooksu k. - Erna Tampere < Katri Mägi, s. 1889 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Väike olli es ma näe,
kos mu ema mateti,
valge liiva mäe pääle,
halja haina turba ala.
Karjas käisi leisi ma
oma ema matuse.
"Emakene tõsta' pää,
mina tõsta turba." -
"Ei ma jõvva pääd tõsta,
ei sa jõvva turvast tõsta." -
"Nüüd ma kaiba oma ema,
mis mul tegi võerasema,
võerasema minnu pess
viiskõrd päeval vitsuka.
Võerasema minnu ai
uibu ala vitsu ot´sma.
Nii ma lätsi uibu ala,
nii ku uma ema manu.
Uibust sate häiermit,
minu silmist pisarit.
Kõik mu silmapisara
sattõ hõpõ karikalõ."
Emal hauda kaivõti,
arm ala lamõsi.
Ema viidi teed pite,
arm aste tii viirt pite.
Ema hauda panti,
arm karel ümbre haua.

RKM II 329, 292/3 (1) < Rõuge khk., Kokemäe k. - Erna Tampere < Alma Prants, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tsõi, tsõi tsõdsõlõ,
üle oja unule,
tiid pite tädile,
läbi külä lelläle.
Lell tõi leeväpätsi,
tsõdsõ tõi tsõõrivadsa',
tädi tõie täie,
unu tõi ubina.

RKM II 329, 293 (3) < Rõuge khk., Kokemäe k. - Erna Tampere < Alma Prants, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Liiri-lõõri lõokene,
kuku-kuku käokene,
laula, laula linnuke...

RKM II 329, 359/60 (22) < Rõuge khk., Kallaste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Marie ja Artur Vodi, mõlemad s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Märdipäeval käisid sandid. Märdi' olli musta, kadri' olli valge. Minti akna ala ja laulti:
Laske sisse märdisandi
mä-är-ti
Märdi omma kavvest tulnu
mä-är-ti.
Märdi küüdse külmetase
mä-är-ti,
märdi varba valutase
mä-är-ti.
Võta võti vaja otsast mä-är-ti,
astu alla aida poole " ,
Lõika liha lipsukeisi " .
Märt ei taha kanaliha " ,
Märt taht peris tsialiha " .
Märt ei tule söögi pärast " ,
Märt ei tule joogi pärast " .
Märt tuleb karjaõnne pärast " ,
Sihib sulgu sea õnne " ,
laseb lauta lamba õnne " .

RKM II 329, 361 (26) < Rõuge khk., Kallaste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Marie ja Artur Vodi, mõlemad s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Koer läts karja :,: kõmpa-kõmpa :,:
Tagasi tuli tipa-tapa tipsti
lipa-lapa lipsti.

RKM II 329, 361 (27) < Rõuge khk., Kallaste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Marie ja Artur Vodi, mõlemad s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lat´s võeti põlvele, hüpatati:
Sõit, sõit sõtsele,
üle uja onule,
läbi liina lellele,
tiid pidi tädile.

RKM II 329, 361 (28) < Rõuge khk., Kallaste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Marie ja Artur Vodi, mõlemad s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tee pätsi, kasta kakku,
hiida ahju, haada välla,
puul sulle, puul mulle
puul pudrukiitjale.

RKM II 329, 361/2 (29) < Rõuge khk., Kallaste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Marie ja Artur Vodi, mõlemad s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kell üts - muna küps
kell kat´s - katril lat´s
kell kolm - kukel poig
kell neli - neitsil tütar
kell viis - vii minno
kell kuus - kutsu minno
kell säitse - säe säng
kell katessa - kata laud
kell ütessa - ütle mulle
kell kümme - lää ma.

RKM II 329, 367 (1) < Rõuge khk., Haanja 8-kl. kool - Anu Korb ja Imbi Rettau < Alvar Vodi, 9 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kell üts - muna küps
kell kats - katril lats
kell kolm - kukel poig
kell neli - neitsil tütar
kell viis - viska välla
kell kuus - kutsu sisse
kell säitse - säe säng
kell katessa - kata laud
kell ütessa - ütle mulle
kell kümme - küll ma lää.

RKM II 329, 367/8 (2) < Rõuge khk., Haanja 8-kl. kool - Anu Korb ja Imbi Rettau < Alvar Vodi, 9 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Esimene klass on ussipesa,
teine klass on nende isa,
kolmas klass on kommisööja,
neljas klass on nälane,
viies klass on viisakas,
kuues klass on kuningas,
seitsmes klass on saapasiil,
kaheksas klass on kapstapää (kassipesa)
üheksas klass on ülearu,
kümnes klass on kütsänü.

RKM II 329, 371 (1) < Rõuge khk., Meelaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Lonni Timmi, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sõit, sõit sõtsele,
üle oja onule,
tiid piti lellele,
laant piti tädile.

RKM II 329, 371 (2) < Rõuge khk., Meelaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Lonni Timmi, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Uni tule aknast sisse,
meie...silmä sisse.

RKM II 329, 371 (3) < Rõuge khk., Meelaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Lonni Timmi, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Koer läts karja tipa-tapa,
kodu tulli vinga-vonga.

RKM II 329, 386 (12) < Rõuge khk., Sänna v., Haapsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Aliide Veeväli, 79 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sõit-sõit sõtsele,
üle oja onule,
tiid müüda tädile,
läbi laane lellele.

RKM II 329, 387 (14) < Rõuge khk., Sänna v., Haapsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Aliide Veeväli, 79 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tii-tii tihane,
vaa-vaa varblane,
lenda üle metsa, maa...

RKM II 329, 387 (15) < Rõuge khk., Sänna v., Haapsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Aliide Veeväli, 79 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Liiri-lõõri lõokene,
piiri-pääri pääsukene...

RKM II 329, 395 (19) < Rõuge khk., Rõuge v., Reetsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Nete Pettai, s. 1898 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Laske sisse märdisandi
märdi küütse külmetase,
märdi varba valutase
(rohkem ei oska)

RKM II 329, 421 (15) < Rõuge khk., Haanja v., Tautsa k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Adeele Safronova, 61 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lastelugemised:
Tii-tii-tihane,
vaa-vaa-varblane.
Liiri-lõõri lõoke,
piiri-pääri pääsuke.
Hüppa üle oaaia,
karga üle kapsaaia,
üle metsa vurr.
Mitu last võtsid üksteise käeselgadest kinni ja kõigutasid lugemise ajal käsi koos. Viimase rea ajal lasti kätest lahti ja tehti lendamisliigutusi kätega.

RKM II 329, 422 (16) < Rõuge khk., Haanja v., Tautsa k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Adeele Safronova, 61 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sõit, sõit sõtsele,
üle oja onule,
teed mööda tädile,
läbi linna lellele.

RKM II 329, 423 (1) < Rõuge khk., Haanja v., Tautsa k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Ella Tauts, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Laske sisse mardisandi,
mardi omma kavvest tulnu.
Üle vii vimba-vamba.
..................................
Mardi küüdse külmetase,
mardi varba valutase.

RKM II 329, 430/1 (3) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Hannuste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Meeta Peterson, 65 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tii-tii-tihane,
vaa-vaa-varblane,
lenda üle oaaia,
karga üle kapsaaia,
üle metsa vurr!

RKM II 329, 431 (4) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Hannuste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Meeta Peterson, 65 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tee pätsi, kasta kakku,
pane ahju, võta välja.
Anna mulle ka maitsta,
pai, pai, pai, pai.

RKM II 329, 431 (6) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Hannuste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Meeta Peterson, 65 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sõit, sõit sõtsele,
üle oja onule,
läbi liina lellele,
tiidpidi tädile.
Uno tõi ojakala,
lell tõi liinasaia,
tädi tõi täikasuka.

RKM II 329, 445 (3) < Rõuge khk., Rõuge v., Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Linda Kõiv, 59 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tii-tii-tihane,
vaa-vaa-varblane,
harakale halu,
varesele valu,
mustale tsirgule muu tõbi,
kädsa, kädsa, kädsa, kädsa.
Alguses võeti üheteise käeselgadest kinni, viimase rea ajal lasti kätest lahti ja kõdistati lasti.

RKM II 329, 445 (4) < Rõuge khk., Rõuge v., Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Linda Kõiv, 59 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kurr-karr, kus sa käisid?
Mirr-marr, mis sa teed?
Nurr-narr, nurme lään.

RKM II 329, 445 (5) < Rõuge khk., Rõuge v., Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Linda Kõiv, 59 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Koer läks karja kompa-kampa,
karjast kodu vinta-vänta-virdi,
timpa-tampa-tirdi.

RKM II 329, 445/6 (6) < Rõuge khk., Rõuge v., Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Linda Kõiv, 59 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sõit-sõit sõtse poole,
üle oja onu poole,
viis versta velle poole.
Mis sinna minna?
Kommi, saia tooma.
Auk!
Selle lugemise ajal hüpatati last põlvel. Sõna "auk" ajal lasti laps põlvede vahele kukkuda. See tegi lastele palju nalja.

RKM II 329, 446 (7) < Rõuge khk., Rõuge v., Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Linda Kõiv, 59 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kikas ütel kanale,
kos me lääme munele.
Pikk tii, sügav lumi.

RKM II 329, 446 (8) < Rõuge khk., Rõuge v., Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Linda Kõiv, 59 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kell üks - koogi küps;
kell kaks - karjalats;
kell kolm - tee tolm;
kell neli - vana veli;
kell viis - mis siis;
kell kuus - piip suus;
kell seitse - sää säng;
kell kaheksa - kata lauda;
kell üheksa - ütle mulle;
kell kümme - küll sai!

RKM II 329, 447 (11) < Rõuge khk., Rõuge v., Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Linda Kõiv, 59 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Laske sisse mardisandi, marti,
mardi varbad valutase, "
mardi küüned külmetase, "
mardid tulnud kauge'elta, "
läbi soo sumpa-sampa, "
läbi pika pilliroo. "
Laske sisse mardisandi, "
mart toob teile lehmaõnne, "
kallab kaela karjaõnne. "

RKM II 329, 448 (15) < Rõuge khk., Rõuge v., Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Linda Kõiv, 59 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lätsi külla, lätsi, lätsi külla,
kükakilla.
Altu aidu, altu, altu aidu,
hargikulla.
Krõõt mu kulla kabõhõnõ,
ava mulle ussekene.
Kasik kodu kar´atsura,
ennem maka kivi kõrval,
kui selle poisi kõrval.
Kivi ei kisu, kand ei kaku,
poiss ei jäta puutumata.

RKM II 329, 450 (21) < Rõuge khk., Rõuge v., Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Linda Kõiv, 59 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sõrmede nimetused (väiksest alates):
nakri türakene,
kullakandja,
pikk Peeter,
nimeta Mats,
täitapja.

RKM II 329, 455/6 (1) < Rõuge khk., Viitina v., Järveküla k. Kuusiku t. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Roosi Uibo, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Laske sisse, laske sisse mä-är-ti,
märdi omma kavvest tulnu mä-är-ti.
Siin omma rikka peremehe mä-är-ti,
perenaine, linnukene mä-är-ti.
Märdi omma kavvest tulnu mä-är-ti
läbi sua, sumpa-sampa mä-är-ti,
läbi mua mutska-matska mä-är-ti.
Märdil küüdse külmetase mä-är-ti,
märdil varba valutase mä-är-ti.
Siin omma rikka peremehi mä-är-ti,
siga suur on sulu sees mä-är-ti,
teine köögis koka käes mä-är-ti.
Salves saisva saiajahu mä-är-ti,
kotis saisva koogijahu mä-är-ti.
Laske sisse, laske sisse mä-är-ti,
laske sisse märdisandi mä-är-ti.
Tad tauka või terve öö, mis meelde tule.

RKM II 329, 456/7 (2) < Rõuge khk., Viitina v., Järveküla k., Kuusiku t. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Roosi Uibo, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Käve karjan, löüsi ma,
magasi mu esa, ema
valge liivamäe pääl
ilusa halja turba all.
Tõsta pead, mu emakene,
ma sul tõsta turbakeist.
Rist om rasse rindu pääl,
kääbas rasse kässi pääl.
Ei või rinnust ringuta,
kääpast kässi küünita.
Ma sul kaiba, oma ema,
mis mul tegi võõrasema.
Võõrasema minnu pessis
viis kõrd päevas vitsuga.
Aie minnu vitsu otsma.
Mina läksin uiboaeda.
Litsi mina uibut ligi
nii kui oma ema ligi.
Uibust pudesi häiermit
ja minu silmist pisaraid.

RKM II 329, 478 (5) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Issaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Anna Ilves, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lastelaule:
Äiu-äiu, väiksekene,
minu väike marjakene,
uni tule ussest sisse,
kata (nimi) silmad kinni.

RKM II 329, 479 (8) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Issaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Anna Ilves, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sõit, sõit sõtsele,
üle oja unule,
tiid pide tädile,
läbi liina lellele.
Too pund soola,
laps sai pudru kiita,
paljus lats söö,
üte poole potikest.

RKM II 329, 479 (9) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Issaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Anna Ilves, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tii-tii-tihane,
vaa-vaa-varblane,
hüppa üle oaaia,
karga üle kapstaaia,
üle metsa vurr.

RKM II 329, 480 (10) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Issaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Anna Ilves, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Liiri-lõõri lõoke,
kus mu kulla pesake.
Varikun varna pääl,
kuiva kuuse oksa pääl.

RKM II 329, 480 (12) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Issaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Anna Ilves, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kell üks - muna küps,
kell kaks - Katril lats,
kell kolm - kosta mulle,
kell neli - neitsil...
kell viis - ...
kell kuus - ...
kell seitse - sää säng,
kell kaheksa - ...
kell üheksa - ütle mulle,
kell kümme - ...
Laulik mäletas laulu lünklikult.

RKM II 329, 487 (1) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Mäe k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Alvin Mägi, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sõit-sõit sõtsele,
üle oja onule,
tiid pite tädile,
läbi liina lellale.
Sõdse tõi sõõrivadsa,
onu tõi ubina,
lell tõi leevä,
tädi tõi täie.

RKM II 329, 488 (2) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Mäe k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Alvin Mägi, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tee pätsi, kasta kakku,
pane ahju, anna maitsta amps!
(Latse esi tei hinda vahel.)

RKM II 329, 488 (3) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Mäe k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Alvin Mägi, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tii-tii tihane,
vaa-vaa varblane.
Linda üle uaaia,
karga üle kapstaaia,
üle metsa vurr!

RKM II 346, 617 (5) < Rõuge khk., Kellamäe k., Nurmõ t. - Kristi Salve < Marie Kõivumägi, 80 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tere õhtust, perepapa, märti,
lasko sissõ sandikõisi, märti,
mi ei olõ nällasandi, "
mi olõ sandi kaugelt tullu. "
Võta no lampi lavva päält, "
kor´a no kokku kopikit...

RKM II 392, 55/6 (11) < Kambja khk., Voore k. (end. Talvikese k.) < Rõuge khk., Ruusmäe-Rogosi k. - Erna Tampere < Lilli Jänes, 77 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Sõit, sõit sõtsele,
üle aia onule,
läbi linna lellale,
teed mööda tädile.
Lell tõi leiba,
tädi tõi tangu,
sõtse tõi sõira,
onu tõi ube.

RKM II 394, 99 (1) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Karjaskäimine.
Ku' karüsõl lehmä vilja lätsi ja tää esi es näe' või es panõ tähele, sõs tõsõ karüse narrsõ:
Vii, voo, võta' veerest
võta', võta'h kaara veerest
(või kesva veerest või rüa veerest. Määnest vilja lehmä' sei, tuud laulti.)

RKM II 394, 103/4 (12) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Iispääva eesik ostõti,
tõõsõpääva tõlva otsiti,
kolmepääva pää kopsati,
neläpääva nahk niluti,
riidi rõndluu raoti,
puulpääva pudõr keedeti,
pühapääva püürüs lakuti.

RKM II 394, 104 (14) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Tere, tere, tetre,
kos sa käve, kokrõ?
Parmul puhtil.
Kes parmu ärä tapp?
Hopõn lei hannaga,
kits lei kepiga,
lammas labaluuga
ja ollgi parm är tapõtõt.

RKM II 394, 104 (15) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Pini läts mõtsa
lunga-langa, lunga-langa.
Kodo tulle
tipa-tapa, tipa-tapa.

RKM II 394, 108 (34) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kell üts - üü pikk,
kell kats - Katril lats,
kell kolm - kokal poig,
kell neli - neitsil tütar,
kell viis - viska välla,
kell kuus - kutsu sisse,
kell säidse - sää' säng,
kell katõsa - kata laud,
kell ütesä - ütle mullõ,
kell kümme - küll ma' lää.

RKM II 394, 122/3 (1) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Sõtta minek.
Pihkvah pilli puhuti,
Tartuh torro tougati.
Tutu-lutu,
tulkõ ruttu
aho päält ja
parsilt maaha.
Minke liina
liisku heitmä,
esamaa iist sõtta tõt'ma.
Jätke vikati ja rihä',
võtkõ püssä, pikä mõõga.
Läämi' no mehe minemä,
pannõ piibu palama,
topikõsõ tossama.

RKM II 394, 123 (2) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Susi suuh'
sarvõ' pääh,
jänes mõtsah
jala' all.
Inemiste hirmutaja,
karälaste kargutaja.

RKM II 394, 123 (3) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ptruu, ptruu Riiga,
vana hopõn Valka,
latsõlo saia tuuma.
Mesisaia meelelist,
kulatskit kolmõnukalist.

RKM II 394, 124 (4) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kilks, kolks koodi' löövä',
latsõ puhast leibä söövä'.
Möldri terri jahvatas
ja säält umma matti saa.

RKM II 394, 124 (5) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Saa', saa' suurõmbas,
kasu', kasu' karüsõs,
pikä vitsa pidajas,
karävitsa kandjas,
ola pääle pandjas.

RKM II 394, 124/5 (6) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Hiire laul kassile.
Tiidekene, tibukõnõ,
kassikõnõ, kanakõnõ,
silmä' nigu sibula,
hand ku siidi pailakõnõ.
Aga kass ei kuulanud hiireema meelitusi ja võttis ikka hiirepojad kinni. Selle peale ütles hiireema:
Uh, sa kassi, kühmä sälgä,
sei mul säidse säärast poiga.

RKM II 394, 125/6 (7) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanapoiss ja vanatüdruk.
Vanapoiss kuuli.
või-või-või
Kohes tedä matõti?
või-või-või
Raba suuhu, krampõ ala.
või-või-või
Mis tälle pääle kasvi?
või-või-või
Kahru ohtja pääle kasvi.
või-või-või
Kes tedä kaemah käve?
või-või-või
Soe käve suma viisi.
või-või-või
Kahru' käve katsa viisi.
või-või-või
Vanatütrik kuuli.
või-või-või
Kohes tedä matõti?
või-või-või
Keset küllä, kerikohe.
või-või-või
Mis tälle pääle kasvi?
või-või-või
Roosililli pääle kasvi.
või-või-või
Kes teda kaemah käve?
või-või-või
Riidi käve Riia säksä.
või-või-või
Puulbä käve poodi säksa.
või-või-või.

RKM II 394, 127 (8) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kolm tütärt.
Ütel imäl kolm tütart,
kõik kolm ütesugutse.
Üts tä kedräs,
tõnõ kudas,
kolmas siidiiskija.
Kui sa' mullõ
tuud ei anna,
kes um siidiiskija,
sõs ma õkva
suurõh valuh
ärä koolõ.

RKM II 394, 147 (18) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Sõrmede lugemine.
Pöial - täitapja,
esimene sõrm - potilak'ja,
teine sõrm - pikk piitrõ,
kolmas sõrm - nimeta mats,
neljas sõrm - väikene ats.

RKM II 428, 236 (11) < Rõuge khk. < Tartu l. - Mare Kõiva < Valdeko Viljasoo, u. 35 a. (1988) Sisestas Salle Kajak 2002
Selline lugemine oli laste kohta:
Seitsmene on säädkarjus,
katsa kaunis karjus,
ütsa om ülihää,
kümme om künnipoiss.

RKM I 13, 491/2 < Rõuge khk., Haanja - Anna Pärsimägi < setu ema (1976) Sisestas Salle Kajak 2002
Setu vanaema laul.
Oh jesä korgõl jüleval,
Sa pane no minno mehele
Kas setolõ, vai sepalõ,
Vai vana kartsep juudilõ!
Sõs tull üts illus setopoiss,
Kell kaalah hõpõ kell.
Tu tõije pikä pudeli
ja andsõ tollõ jesälõ.
Sõs jesä rüübäs pudelist
Ja jimä limbsas kiilt
Sõs jesä võtsõ pudeli
Ja andsõ jimäle.
Sõs küüsse Ivvo mino käest:
"Noh, Kattä, kuis sõs um?"
Ja ku tiä minno mutsahti,
Ma lausu õs sõs sõnnagi.

RKM I 13, 493 < Rõuge khk., Haanja - Anna Pärsimägi < setu ema (1976) Sisestas Salle Kajak 2002
Linna kakõn likõs saije jo eda jo eda
Likõs saije joo!
Kandsõ kodu kuivatõmõ jo eda jo eda
alam tüü, kuivatama joo.
Peremiis minnu hurjutama jo eda jo eda,
hurjutama joo.
Tüü taht tetta, tüü taht tettä jo eda jo eda
orjanäru joo.
Ega sa tsukrõst, ega sa tsukrõst jo eda, jo eda,
et sa solat joo.
Roosas minnu rohkõõsta jo eda, jo eda
alanu tüü rohkõõsta joo.

ERA II 143, 317/8 (6) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Rahvapärimuste selgitaja E.R.L.A., Nr. 1
Nimetatud raamatu küsimused olen kostnud nii palju, kui minul meeles seisnud, mis ju aastade eest kuuldut vanematelt inimestelt. Vanemaid inimesi ehk nende nimesid iga rea järele korrata tundub minu maitse järele asjatuks, sest:
"Mis inäp kuulnuist kuuluta, mis inäp määnuist mälehta!?"
Siiski püüan seda edespidi teha, arvates et "kui teie ei saa nagu lapsukesed, siis ei pääse taevasseriiki!" "Lapsed küsivad, vanad teavad!"
Ei ole ju enam meeles, missugune kuultu kõige enne kuultus sai, et selle nime alla kriipsuta. Hoian ju paberi raiskamise eest. Sellelgi paberil on liiga laiad jooned ja kahele reale joonevahe tundub kitsaks.
Edasi minnes brosüri juure: "Eeslaulja ja koor", olgu juure lisatud, et siinpool niisuguseid lauljaid minu kõrvu pole puutunud kui Lindora ja Vastseliina laadet maha arvata.
Nõudsin setu linarabahajailt mineva nädala laulusõnade üle seletust: "Teke mulle poja pähütsehe, teke mulle tävi jalotsehe, kust ma linda liblikal" jne. Nad vastasivad, et laulusõnad ei ole ju aastasadasid alati ühesugused, vaid iga laulja muudab neid nii kui "suuhõ tuleb".
Mis puutub selle sõna "poja pähütsehe", siis on see nii õige: "Teke mullõ paja pähütsehe." Paja: lükatava lauaga rehetarõ akõn. Egal rehetarõl um kolm-neli paija: Otspaja ussõ ligidäl, külgpaja vasta suurod ja peräpaja, kust sisse andas kütte ahopuid, mõnikord rüävihkõgi. Sellepäräst vanaääde laulab sõnuda:
"Kui ma koolõ ja matõta,
perämäste tarrõ pandas,
siis tekke paja pähütsehe!"
Mitte ega kord ei kaiva poja kuulja hauda, vaid tihti võõra.
Kui setu laulikud laulavad Eesti riigivanemale Tõnnissonile ehk Pätsile värsivormis, siis tundub, et ka rahvalaul kasvab, sirgub, saab suurõmaks; rahvasuus ei ole mitte salv, kus muutumata saisub.
Nii seletasivad nad. Sellepärast ma julgen kirjutada ka, ilma et enam esimese korra kuultu nime mainiks.
Sellega võiks "Laulu ja koori" raamatust seletuse kirjelduse lõpetada, lausudes: "Haanis pole laultud nõnda kui Setumaa piiril laatadel."

ERA II 126, 107/11 (1) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Tulbamäe t. < Setu, Molniva k. - Amanda Raadla < Marta Hunt, 50 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Perekondlikud suhted.
Inne tunne es naist, vanamutt kost võt´t, säält ol´l hää. Esä lät´s mõne sugulasõga, kas ristiesäga, kosjulõ. Viina kah üteh ja ai jutu arh nii tagasi. Kosjah olda-i kavva! Ütte näudäti, kõhnemb anti kätte. Ku tütrik oll etemb ku peremehe tütär, näüdäti tuu, kosilanõ magas tollõga, kätte anti peremehe tütär. Pää mähiti rätiga kinnih, kosilanõ es näegi, kiä tää ol´l. Ku kotun kai, et ol´l tõne, saa es inämb midägi tettäh. Tõist inämb es saa. Määne kätte saa, tuud ennemb ümbre tettäh. Tõist inämb es saa. Määne kätte saa, tuud ennemb ümbre tettä-s. Tuud no pallu es trehvä, et vannu saij. Tuud oll pallu, et anti kätte kosilasõlõ, mes prõstemb.
Ostmisega oll lugu sääne: pulma aal panti maha rõivas (punanõ), mes oll kangah koetu, kosilasõ vankri ette. Kosilanõ läts tolle pääle vankrist maaha ja nakas kauplemä. Tuu nigu pulma ülekaeja (truuska kutsuti) kaubõl kah. Truuska oll pruudil ja peigmehel. Tolles otsiti iks säänõ tark, kes mõistse nõidu pulmast ar' aia. Tolle masti, ku tä tulõsi innõ. Kui sõidi pulmega, tuu sõit kõige ieh.
Pruudi iist masti 5 ruublit ja nigu kia mass. Panti kah ega nurga pääle ruubli (punatsõ rõivalõ). Pulmah sõideti kah ratsala. Kosilasõveleh iste tõnõ tõsel puul peigmiist ja sõite kõge ieh.
Kosilasõveleh võeti poissmehe, ku peigmehel velli es olõ, sis võtt, kiä tä taht.
Kosilasõveleh ieh, sis mõrsja ristimamma ja -papaga. Ku ristimammat ja -papat es olõ, sis es laulatada. Ku umma es olõ (oll koolu), sis võedi võõras. Muidugi võedi suuremb sugulanõ vai võõras kah, kiä taht.
Ku kosilanõ läts edimätsõ voori tüdriku poolõ, tä es kingi midägi. Juudi 2 vai enämb pudõlit viina. Pruut köitse pudelasuu külge vüü. Peigmehel oll rätt (siidi, villanõ), ku viin juudi ar' ja oll süüdü, tsusati rätt rahaga (ruubel) lina ala. Ku peräkõrd pulma tetti katski, hukka, sis viidi rätt tagasi, muidu jäie rätt pruudilõ.
Tõist kõrd kihlätsilõ viidi sõlg ja saapah (kängah) pruudilõ. Imälõ kah saapah kosilasõ puult. Esalõ es olõ midägi. Tõistkõrd mindi hulgani, ristiimä, -esä ja muu sugulasõ. Pruut kinke näile hammõ esälõ ja imälõ ja sukah. Üts pala inne anti kummagilõ. Ku pulmah saie, sis anti tõnõ kingitus. Ku peigmiis tegi katski kihlusõ, sis anti tagasi kingitusõ. Ku nuu es anna tagasi sõlge, sis es annah tõsõ kah ummi asju. Ku pruut oll täusiäline (21 a. vana), sis es olõ lubaküsümist. Ku tä täusiälinõ olõ-s, küsse vanembide käest; ku esä koolu, sis ristivanemba käest luba mehelõ minnä.
Pruut võtt neli preilit kõrvalõ ja hobesõaaja, sis läts sugulasõ poolõ, inne üteldi ar, tuu kutsõ tõisi kah kokku. Noid kutsuti "mõrsja tulõva". Mõrsja lauli umma laulmist ja kumard ja sai egä käest midägi. Kiä an´d raha, kiä an´d midägi rõivapoolest. Pruudil oll kõikke vaia. Pulma aol tul´l anda pal´lu kingitust.
Pruut pandas keskelõ, kummagi käe ala kat´s preilit (nuu om ilusast ehitu). Mõrsjal om käterätt käeh, ku lauldas, sis nä kõnni ja kummardasõ. Mõrsja kumardäs jalga, (pand käteräti jalge ette ja lask otseli sellele).
Ku pruut mõist, sis ütel iist sõnnu, ku es mõista, sis tuudi iistütlejä. Mõrsja kummardas jalga ja preili kummardasõ seni, ku lauldas; ku villänd, sis kumardasõ ütskõrd tühält.
Nu preili kutsutas poodruski. Raha vai miä kiä and, saa mõrsjalõ. Pruut võõraste manu es lää, sugulasõ kutsõ innõ läbi.
Pulma es kutsu vast muistisõ sugulasõ, a muidu iks kõik.
Ku pruuti naati tuuma, sis anti vüüsid. Laudaläve päälõ, tsiapahta ja ekka paika, kohe tä viidi. Latsõ aigu sannakeriselõ vüü.
Ku edimest kõrd külah sanna läts (katõ vai üte küla pääl oll sann), egäle vüü pidi tä andmä.
Vanast anti lehm ja lammas, rõivid. Raha vanast pruudilõ kaasvaras es anda. Rõivakraami kast ol´l egäl pruudil. Perän inämb es anda midägi. Kõik jäi tollele, kiä kodu jäi. Pulma peeti, midägi muud. Kel inämb es jää kedägi, imä kuuli, esä kuuli, sis tuu sai küll tuu varandusõ.
Ku joodik ol´l, sis es taha iks häste poisilõ minnä. A tuu pallu es tähendä. Ku tä innõ poiss olõsi, ku ta inne pulun oles-i. Ku poiss om alatu, sis võtt tütriku kah alatu; tälle üt´s es lää, tõnõ iks läts.

ERA II 126, 114/7 (2) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Tulbamäe t. < Setu, Molniva k. - Amanda Raadla < Marta Hunt, 50 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Mõrsja laul (Esälõ)
Tättakõnõ, mullõ tulõ sa ette ikkõ,
kottalõ tulõ kumardõllä,
sulle tahto-i iks jalga kumarda
mar´al tahto-i'ks maahal painoda.
Süä rassõ iks om jalga kumarda,
miil paha'ks om maalõ painotelä.
Sullõ naka'ks ma süüdü ütlemä,
sullõ naka'ks ma kalgõ kaibama.
Mille naksi sa'ks minno andma,
mille naksi sa kapo kaltama?
Minek olõ-i minu miiltpite
sa(a)ja olõ-i'ks mino sal´dust pite.
Minek sai'ks esä miiltpite,
sa(a)ja sai'ks mamma sal´dust pite.
Mullõ iks ti korja kosilast,
petä-i es peiopoissi.
Rüä anni mu kuha kottalõ,
raha anni'ks mu karbi kaalalõ.
Tättakõnõ, iks armakõnõ,
rüä saa'ks kuhja kuust päävast,
raha saa-i karpi kaugust.
Üllä saa'ks elost iäst,
kassa saa'ks kaugust.
Mullõ kor´anu ti iks kosilasõ,
petnu peiupoisikõsõ,
korssi iks sä viläkottusid,
arvsi kar´a-asõmid.
Jummal tiid iks jumalakõnõ,
Mari tiid iks madalakõnõ.
Üldü saava iks ma kur´aga kokku,
saa iks ma paari paganaga.
Sääl kuju'ks ku kadajakõnõ,
lõpõ ku lõhmusõkõnõ.
Ku saa'ks kuri eläminõ,
saa kalg kasuminõ,
sis tuu ma'ks kur´a su kodo,
paha tuu ma'ks esä paja päälõ.
Sis saa täl iks kuri kullõldä,
saa'ks kalg kannatella.
Tättakõnõ, no painu ma'ks sinnu pallema:
Kas annad iks mullõ lehmä ja lammast?
Kas annad iks särki ja kaskat?
Mullõ angu-i mulludsõkõist,
a timaavast kah tõotagu-õi.
Vask nakas sääl varra müügmä,
tillukõnõ nakas varra tirisõma.
Sis nakas iks ül´ä ütlõmä,
nakas peio penätämä.
Sis saa'ks mul kuri kullõldä,
saa kalg kannatõlla.
Ku anna-i'ks mullõ särki ja kaskat,
sikke saa ma'ks rahva sissõ,
kitsa saa ma'ks rahva keskehe.
Särk tettäs iks säresuuminõ,
kask tettäs iks kalakuupinõ.
Tättakõnõ, kottuh võinu ma olla'ks kol' suvve,
viis võinu ma suvve'ks olla vel´tsil.
A minnä tulõ'ks esä antulõ,
veerdä tulõ'ks viinajuudulõ.

ERA II 126, 117/9 (3) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Tulbamäe t. < Setu, Molniva k. - Amanda Raadla < Marta Hunt, 50 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Imälõ.
Mammakõnõ, mullõ tulõ sa'ks ette ikkõ,
kottalõ tulõ'ks kumardõla.
Sullõ'ks ma jalga kumarda,
sullõ hoiu'ks ma olgõ nõale,
sullõ'ks ma kallu kaala ümbrõlõ,
ümbre võta su ola oige,
ümbre võta su kaala kalli.
Mant ma päse ei pästmädä,
astu-i saa ma ilma ar´otämädä.
Päävast saa iks vallalõ pästä,
aastagast saa arutellä.
Mammakõnõ, kas om'ks sul hallõ anda?
Kas om, mammakõnõ, kallis kalutella.
Kavvõ' om mul hallõ är' minnä,
kallis om iks kotust kaotellä.
Mammakõnõ, küll sa minno vaija ar'at
Mammakõnõ, küll sa minno'ks vaia löuvät.
Olli'ks ma imäl ütsi tütär,
käsi olli ma kannel kandijal.
Olõ-s inämb sõsarit,
olõ-s perah pikõmbit,
takkah olõ-s targõmbit.
Ku 'ks tulli kosja mi' kodu,
viina mi velidsilõ.
Virgastõ 'ks sa viina jõie,
usinahe sa olut võti.
Naksi 'ks sa kängi tahtma,
naksi 'ks sa saapid sal´dma.
Kätte sai sullõ 'ks ihaldu kängä,
kätte sai sullõ nu sal´du saapa.
Mi maka, ku tulõd sa üles hummogulla,
varra tulõd sa'ks innõ valget.
Kiä'ks veeräs vii perrä,
kuä sullõ'ks kallus kao manu.
Sis nakad sa'ks kängi käskmä,
sis nakad sa saapid saatma.
Lää-i nii kängä käskeh,
lää-i saapa su saateh.
A ku ma'ks kottoh olli,
käve'ks kõik su käsku pite,
kõo olli'ks su opatust pitte.
Nu harat sa'ks vaia valusahe,
tunnõt sa'ks vaia tulusahe.
Tühi jäie iks sa omast tütrest
lakõ jäi sa'ks omast latsõst.
Iäst tulõ'ks erälõ minnä,
kaugust är' kattõpäähä.
Vanast es varastada-s mõrsjat, vanast oll asja kimmäbä. (Naise röövimine.)

ERA II 126, 120/1 (4) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Tulbamäe t. < Setu, Molniva k. - Amanda Raadla < Marta Hunt, 50 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Karjalaul.
Kar´aelo om kuri elo,
mõtsaelo om mõru elo.
Oo kar´a noid kar´usida,
oo mõtsa noid võttejid.
Kiä näije, tuu'ks nääguti,
kiä kuuli, küll viil kur´ot:
"Mille Sar´ot sa saisatõlõd,
mille Mar´ot sa maatõlõd?
Aja kari sa'ks süümähe,
aja Mari sa maitsemähe."
Aie kar´a küll kavendahe,
aie Mar´a ma muilõ maalõ.
Ku nuu oles mul iägi'ks ollu,
ku olõ-i nuu päivä kar´aga.
Või küll süvvä sääl mi kari,
või küll maista sääl mi Mari,
seo hüä haina pääle,
kalli kar´a söögi pääle.
Kar´aelo om kuri elo,
mõtsaelo om mõru elo.
Ku vere'ks küll vihmakõnõ,
ku saie'ks saokõnõ.
Miä meri om mõtsa päälõ,
kalujärvi om kadaja-an,
tuu om iks kar´osõ kaalalõ,
or´alisõ om ola päälõ.
Oo iks kar´a nu kar´asida,
oo 'ks vitsa nu võtijida.
Jalah om iks kinni kiäkani,
omma täl hammõ 'ks hämärän.
Kar´aelo om kuri elo,
mõtsaelo om mõru elo.

ERA II 126, 121/2 (5) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Tulbamäe t. < Setu, Molniva k. - Amanda Raadla < Marta Hunt, 50 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Karjalaul.
Ku küll olli nuuri neiukõnõ,
neio olli lilli küll iälinõ,
orasõ olli olalinõ.
Kaldu iks uma tiä kar´a manu,
viirdü iks uma tiä vitsa manu.
Sääl laule tä'ks ilosahe,
sääl kuulgi tä'ks kuma-ahe.
Oo noid kolga kosilasi,
Oo noid nolga küll noorimehi.
Panni nä mõrra mõtsa päälõ,
nooda panni nurme veere päälõ.
Mõrsja mõtel mõrda tä minevädä,
nuuta mõtel noore tä neiukõsõ.
Ega mõrsja joht mõrda lää-s,
nuuta lää-s nuuri joht neiokõnõ.
Mõrda lätsi nä mõtsatsirgu,
nuuta lätsi nurmõ nä linnukõsõ.

ERA II 126, 122/4 (6) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Tulbamäe t. < Setu, Molniva k. - Amanda Raadla < Marta Hunt, 50 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Hällilaul.
Hällü, hällü, kulla sa hällükõnõ,
mine, mine teele sa küll teegokõnõ.
Naka'ks, naka mi laulu laulemahe,
naka'ks, naka illo mi iskimähe,
olõ-i, olõ liike meil lihavädä,
muna-a'ks olõ-i aigmuaanõ.
Vel´lo teije'ks häl´lü meil häl´lümaalõ,
kiigu teije'ks kinmädä kotuseihe.
Pel´ä, pel´äku-i me joht häl´lümä,
olõ-i, olõ häl´lü seo hädälinõ,
hällül kabla neo kahjolitsõ,
olõ-i, olõ olge joht orihidõ.
Olõ-i, olõ nõkla joht nõdirmänõ.
Vel´jo tõi iks suust meile suurõ kuusõ,
laanest tõi ladvada pedäjä.
Hällü, hällü kuivalt mi korge-ehe,
tahe, tahea-alt mi taiva-ahe.
Kore, korgest näüs esäkodu,
tai, taivast näüs vel´lõtarõ.
Ai, aitümä mi vel´ele.
Teije, teije'ks tä häl´lü meelelädä,
kiiga teije me tä keerätelä.
Naka, naka'ks latsõ mi laulemahe,
naka'ks, naka illo mi iskimahe
kulla, kullakõsõ mi kuugumahe.
Kuulus kumu sis kaugendahe,
viias, viias helü sis viisi pooli,
sündü, sündü'ks ütte neiu hääle.
Sõnast omma üte ku sõsara,
häälest omma üte ku imä latsõ.
Nii om, om iks illus meil neiu heli,
om, om iks kümmõ neiu kumu.
Kohe, kohe kuulus neiu kumu,
neiu, neiu helu küll heräsigi.
Panõ, panõ mi kolga sis kullema,
veere panõ mi veere verähtamä.

ERA II 126, 124/6 (7) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Tulbamäe t. < Setu, Molniva k. - Amanda Raadla < Marta Hunt, 50 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Hällilaul.
Ku mi iks olli osjakõsõ,
ku mi iks kasvi kabakõsõ,
olge suure mi vasta suvve,
kinä vasta mi keväjäde.
Suvi iks tuu meile sukmani,
kevai tuu'ks meil kitasniga.
Tsirk om iks ul´l ossa pääl,
kala om meeleldä mereh.
Nuugi omma iks suurõ vasta suvve,
kinä omma vasta keväjädä.
Tsirgu laulva'ks ilosahe,
käo kuugva'ks kumajahe,
pilli om iks helle pedäjänõ,
kannõl om iks kummõ kadajänõ.
Nii om iks illos neiu heli,
nii om iks kummõ neiu kummu.
Neiu petti ar' pilliheli,
katti kandõlõ kuminä.
Neiu saie helo heleõmbi,
neiu saie kumo kumeõmbi.
Kohe kuulus neiu kumu,
neiu helo heräsigi,
sääl iks kütse kütsõ mari,
pal´li iks palohka verevä.
Ilma iks kuu küll kuudemada,
päävä päälõ küll paistemada.
A kohe kuulus naiste kumu,
naiste hel´ö heräsigi.
Sääl iks mõtsa küll murdusigi,
padi mõtsa painadusigi,
ilma noorildä mehildä,
ilma kirvildä terävildä.
Naiste kumu inämb kohe kuulu-i
hel´ü iks kohegi heräne-i.

ERA II 126, 154 (24) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Sormuli k., Ojamäe t. - Amanda Raadla < Jaan Raibakase kirjadest (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Tütärlaste kiigulaul.
Nüüt umma kirju kiigu pääl,
ua äälmä hällü pääl.
Häälkõ, häälkõ mi sõsari,
leelotege linnukõsõ.
Ütel kotun mi kasvi,
ütel peeti piiga hammõ,
ütel panti pallai pääle.

ERA II 126, 154/5 (25) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Sormuli k., Ojamäe t. - Amanda Raadla < Jaan Raibakase kirjadest (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Hällilaul.
(viis hääde hää kaika)
Kiä sääl mäel hääle,
uibumäel hääle?
Uibul kolm ossa olli,
egäl ossal ubin olli.
Üts olli miile metitetu,
tõine vahale valetu,
kolmas kulda kirjotetu.
Meä olli miile metitetu,
tuu anni ma imäle.
Meä olli vahale valetu,
tuu anni ma esäle.
Meä olli kulda kirjotetu,
tuu anni ma peiole.
Peio meele meeluteta,
pahameele paartata.

ERA II 126, 171/3 (1) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Kikri k. Tulbamäe t. < Setu, Molniva k. - Amanda Raadla < Marta Hunt, s. 1885 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Pulmalaul (Innõ saaja tulõmist)
Mamakõnõ, sur´ast tulõ hiust sugima,
mamakõnõ, vaha tulõ 'ks sa latva lahutama.
Ku ol´li ma 'ks nuuri neiokõnõ
Ku ma 'ks kasvi, kabukõnõ.
Surast kut´si ma 'ks hiust sugimä,
vaha latva lahutama.
Nu 'ks nakasõ au astma,
nu 'ks nakasõ leemi liikma.
Nõsõ-i iks mu nõrgah käe,
painu-i iks mul partsi sõrmõ.
Sui 'ks sa iäst ilosahe,
kaugust kal´lihe.
Saa-i inämb pääd päivä nätä,
hiust saa-i tuulõ helotõla.
Pandas pää 'ks jo palmikuhe,
hius hella nöörikuhe.
Sui 'ks sa iäst ilosahe,
ja kaugust kallihõ.
Ristimakõnõ, sinnu 'ks ma painu pallõma,
heida ma hellilõ sõnulõ.
Kutsma naka 'ks ma ütte kotusehõ,
üte naka 'ks ma paika pallõma.
sur´ast tulõ sa hiust sugima,
vaha tulõ 'ks sa latva lahutama.
Ku 'ks ma kabu kar´ah käoe,
virvõ 'ks ma vitsa võti.
Sur´ast kutsu-s ma hiust sugima,
vaha latva lahutama.
Mõtsa 'ks mu sugara sui
mõtsaladva lahutõli.

ERA II 126, 173/5 (2) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Kikri k. Tulbamäe t. < Setu, Molniva k. - Amanda Raadla < Marta Hunt, s. 1885 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Mõrsjaitkud. (Velelõ)
Mullõ tulõ 'ks, vel´lokõnõ, sa ette ikkõ,
kottalõ, vel´lokõnõ, su tulõ kumardõla.
Sulle 'ks, vel´lokõnõ, ma jalga kumarda,
Mari 'ks, vel´lokõnõ, ma maalõ painoda;
sullõ naka 'ks, vel´lokõnõ, ma nüidü ütlemä,
sullõ naka, vel´lokõnõ, ma ka´lgõ kaibama.
Vel´lokõnõ, ku iks tul´li kosja kodu,
viina tul´li, vel´lokõnõ, mi vel´tsilõ.
Virk iks ol´li, vel´lokõnõ, sa viina juuma,
ussin ol´li, vel´lokõnõ, sa olut võtmä,
kihlaräti, vel´lokõnõ, käsk kirstu viiä,
kaubaräti, vel´lokõnõ, sa kasti pandä.
Innõmb veenü, vel´lõkõnõ, sa kotust kos´aräti,
Velilt veenü, vel´lokõnõ, sa viinu räti.
Neo jäänü, vel´lokõnõ, sis saja saisma,
neo jäänu, vel´lokõnõ, sis pulma poolkala.
Kottoh võinu, vel´lokõnõ, ma olla kolh suvvõ,
viis võinu, vel´lokõnõ, ma suvvõ vel´tsil.
Minnu naksi, vel´lokõnõ, sa pandma pal´losta,
minnu naksi, vel´lokõnõ, sa liitmä liisnastä.
Ku tulõ, vel´lokõnõ, tä suuri suvekõnõ,
Kinä tulõ, vel´lokõnõ, tä keväjäkõnõ,
minnu har´at, vel´lokõnõ, sa vaia halusahõ,
minnu tunnet, vel´lokõnõ, sa vaia tulusahe.
Ku iks lätsi, vel´lokõnõ, sa niitü niitmä,
sis iks lätsi, vel´lokõnõ, ma takah riibmä.
Nu 'ks lääde, vel´lokõnõ, sa üligu ütsindä,
Nu 'ks kallud, vel´lokõnõ, sa katõlõ käele.
Sis iks har´at, vel´lokõnõ, sa vaia halosahõ,
Sis iks tunnet, vel´lokõnõ, sa vaia tulusahõ.
Nuu 'ks sinult, vel´lokõnõ, ma küünü küsümä,
Nuu 'ks nõsõ, vel´lokõnõ, ma sinult nõudma.
Minnu nakad, vel´lokõnõ, kas kos´tmä kutsmähe,
minnu nakad, vel´lokõnõ, sa vasta võtmähõ?
Kui 'ks tunned, vel´lokõnõ, sa pühi tulõvõda,
kal´lid tunnõd, vel´lokõnõ, sa ao kaodvada,
hobõnõ, vel´lokõnõ, sis ette panõ,
mullõ, vel´lokõnõ, piä perra tulõ.
Sis iks miilus, vel´lokõnõ, mu meelekõnõ,
Haige süttüs, vel'lokõnõ, mu süämõkõnõ.

ERA II 126, 175/7 (3) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Kikri k. Tulbamäe t. < Setu, Molniva k. - Amanda Raadla < Marta Hunt, s. 1885 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Sõsaralõ.
Oo mu kulla tsõdsäkõnõ, mu armakõnõ,
oo mu kulla tsõdsäkõnõ, mu kallikõnõ,
mullõ tul´li, tsõdsäkõnõ, sa ette ikkõ,
kotalõ tul´li, tsõdsäkõnõ, su kumardõla.
Sullõ 'ks viil, tsõdsäkõnõ, ma kumarda jalga,
mar´akõnõ, tsõdsäkõnõ, ma maalõ painodõlõ.
Nuu oiu, tsõdsäkõnõ, su olgõ naalõ,
nuu 'ks kallu, tsõdsäkõnõ, su kaala ümbrõlõ.
Ümbre võta, tsõdsäkõnõ, su ola oige.
Ümbre võta, tsõdsäkõnõ, su kaala kalli.
Mant-i päsõ, tsõdsäkõnõ, ma ilma pästmädä,
astu saa-i, tsõdsäkõnõ, ma ar´otamada.
Päävast saa, tsõdsäkõnõ, vallalõ pästä,
aastagast saa, tsõdsäkõnõ, meit ar´otõla.
Armas om, tsõdsäkõnõ, meil ütest ar´oda,
kallis om, tsõdsäkõnõ, meil ütest kalduda.
Iäst tulõ, tsõdsäkõnõ, meil eräle minnä,
kaugusta, tsõdsäkõnõ, meil katõpäähä.
Innõb puu, tsõdsäkõnõ, ta puulildelenü,
mõtsa või, tsõdsäkõnõ, na lava lahkuda.
Ku iks jääs, tsõdsäkõnõ, meil eräle minnä,
kaugusta, tsõdsäkõnõ, küll katõpäähä,
minnu ar´at, tsõdsäkõnõ, sa vaia halusahe
minnu tunnõt, tsõdsäkõnõ, sa vaia tulusahe.
Ku iks ol´li, tsõdsäkõnõ, ta suuri suvõkõnõ,
kinä tul´li, tsõdsäkõnõ, tä keväjäkõnõ,
suuka lätsi, tsõdsäkõnõ, mipõldu põimähe,
suuka kaldu, tsõdsäkõnõ, mi kokku kandmahõ.
Sis iks panni, tsõdsäkõnõ, mi ilo edempäälõ,
laulu panni, tsõdsäkõnõ, laja välä päälõ.
Ilo nakas, tsõdsäkõnõ, meil ette ajamahe,
laulu nakas, tsõdsäkõnõ, küll valla labimahe.
Nuu 'ks lääde, tsõdsäkõnõ, sa põldu põimahe
Nuu 'ks lääde, tsõdsäkõnõ, sa üligu ütsindä.
Nuu 'ks kallu, tsõdsäkõnõ, sa katõlõ käälõ.
Minnu harat, tsõdsäkõnõ, sa vaia halusahõ,
minnu tunnõt, tsõdsäkõnõ, sis vaia tulusahõ.
Kavva saa-s, tsõdsäkõnõ, joht üte kasvuda,
viländ saa, tsõdsäkõnõ, meil aigu ven´nüdä.
Meid iks ol´li, tsõdsäkõnõ, pal´lu sõsaridä,
liigä ol´l iks, tsõdsäkõnõ, linahiusidä.
Sedä iks viil, tsõdsäkõnõ, ütli mu imä,
sedä iks viil, tsõdsäkõnõ, mama manitsõli.
Nuu 'ks peräh, tsõdsäkõnõ, meil pikembä tulli,
aa takah, tsõdsäkõnõ, viil targõmbä kasvi.
Selle-s saa, tsõdsäkõnõ, iks kavva kasvuda.
Selle saa-s, tsõdsäkõnõ, meil viländ ven´nudä.

ERA II 126, 178/80 (4) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Kikri k. Tulbamäe t. < Setu, Molniva k. - Amanda Raadla < Marta Hunt, s. 1885 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Ristimammalõ.
Mullõ tulõ sa, ristimäkõnõ, ette ikkõ,
kottalõ, ristimäkõnõ, tulõ sa kumardõla.
Ku iks tulli, ristimäkõnõ, ni kosja mi kodu,
ku iks tulli, ristimäkõnõ, viimä mi vel´tsilõ.
A millõ tulõ-s, ristimäkõnõ, kul´la sa mi kodu?
Millõ tulõ-s, ristimäkõnõ, sa mar´a mi majja?
Sinnu oodi, ristimäkõnõ, ma õdaguhilda,
sinnu vahe, ristimäkõnõ, ma hummogu vara.
Millõ tulõ-s, ristimäkõnõ, mu essä kiilmä,
kasvatajad, ristimäkõnõ, sa vastu kaitsmahe.
Seda võide, ristimäkõnõ, sa eske tiidä,
uma võte, ristimäkõnõ, sa meelega märki.
Vot sa esi, ristimäkõnõ, tiiät mu iijä,
vot sa latsõ, ristimäkõnõ, küll ladvani mäletäd.
Risti minnu, ristimäkõnõ, sa vette veie,
risti minnu, ristimäkõnõ, sa kaivu kan´ni.
Ku ma 'ks, ristimäkõnõ, olli väikenõ,
kui sa lätsi, ristimäkõnõ, küll vette viimä,
risti lätsi, ristimäkõnõ, sa kaivu kandmahõ.
Üle ol´li, ristimäkõnõ, sul oie hoidminõ,
üle ol´li, ristimäkõnõ, sul vette viirdminõ.
Innõmb minnu, ristimäkõnõ, sa vette visanu,
innõb minnu, ristimäkõnõ, sa ojja uptanu.
Minnu nä, ristimäkõnõ, eigi imetänu,
ii minnu, ristimäkõnõ, kallõ kastanu.
Ku iks tulli, ristimäkõnõ, ni kosa mi kodu,
ku iks viire, ristimäkõnõ, neo viina vel´tsilõ.
Minek olõ-i, ristimäkõnõ, joht minu miilt pitõ,
saaja olõ-i, ristimäkõnõ, mu sal´dust pitõ.
Saajat tatsõ, ristimäkõnõ, ma jätta saismahe,
pulmõ tatsõ, ristimäkõnõ, ma jätta poolkalõ.
Et sa 'ks esi, ristimäkõnõ, tiiät mu esä.
Esä um iks, ristimäkõnõ, ilmadu äkilinõ,
kasvataja, ristimäkõnõ, ol´l kalõ süämega.
Mullõ tõie, ristimäkõnõ, tä piitsa pingi päälõ,
vaiva tõie, ristimäkõnõ, roosa vaja päälõ.
Pessä tahtõ, ristimäkõnõ, tä piinu piha päälõ,
lüvvä tahtõ, ristimäkõnõ, tä ohku ola päälõ.
Pik´kä naksi, ristimäkõnõ, ma piitskä pelgamä,
Vaiva naksi, ristimäkõnõ, ma ruuska varimahe.
Sis iks pidi, ristimäkõnõ, ma peri anmahõ,
vaenõ pidi, ristimäkõnõ, ma vaiki olõmahõ.
Aituma, ristimäkõnõ, küll olke terve,
et iks mullõ, ristimäkõnõ, saaja tulli,
kabu olõ, ristimäkõnõ, sa ähki kaldu.
Sinnu näie, ristimäkõnõ, ma siiä tulõvada,
umma näie, ristimäkõnõ, su siiä hoidväda.
Läbi lätsi, ristimäkõnõ, mu lämmä süäme,
läbi lätsi, ristimäkõnõ, mu hellätsõ hingõ,
sulle naksi, ristimäkõnõ, ma ohtu ütlemä,
umma naksi, ristimäkõnõ, kalgõ kaibama.
Nuu 'ks veie, ristimäkõnõ, sa uusi mu ohu,
nuu 'ks veie, ristimäkõnõ, minu miilehaigusõ.
Nuu 'ks vee, ristimäkõnõ, süt´tü mu süä,
nuu 'ks miildü, ristimäkõnõ, mu haigõ miil.

ERA II 126, 181/2 (5) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Kikri k. Tulbamäe t. < Setu, Molniva k. - Amanda Raadla < Marta Hunt, s. 1885 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kaaskutminõ.
Kae, kae melestäni, kas´kõ,
kae, kae melestäni, kas´kõ, kan´kõ.
Neio 'ks meil astus au päälõ, kas´kõ,
neio astus au päälõ, kas´kõ, kan´kõ.
Neio meil liigus leeme päälõ, kas´kõ,
neio liigus leeme päälõ, kas´kõ, kan´kõ.
Oo iks mi kullä sõsarani, kaskõ,
oo mi kulla sõsarani, kas´kõ, kan´kõ.
Aja 'ks säläst askla särgi, kaskõ,
aja säläst askla särgi, kaskõ, kan´kõ.
Riisu sa rihereivildä, kas´kõ,
riisu rihereivildä, kas´kõ, kan´kõ.
Aja 'ks sa sälgä ausärki, kas´kõ,
aja sälgä ausärki, kas´kõ, kan´kõ.
Liigu sa leemõ rõivilõ, kas´kõ,
liigu leemõ rõivilõ, kas´kõ, kan´kõ,
istu sa noile istemilõ, kas´kõ,
istu noile istemilõ, kas´kõ, kan´kõ.
Minõ sa partsi tohupaika, kas´kõ.
minõ partsi tohupaika, kas´kõ, kan´kõ.
Koho 'ks omma ese istnu, kas´kõ,
ese istnu, ilma olnu, kas´kõ, kan´kõ.
Kae, kae 'ks melestäni, kas´kõ,
Kae, kae melestäni, kas´kõ, kan´kõ,
kas iks om seo hõim õõla, kas´kõ,
kas om seo hõim õõla, kas´kõ, kan´kõ.
Om iks seo sugu sõr´õhe, kas´kõ,
om seo sugu sõr´õhe, kas´kõ, kan´kõ.
Neiu 'ks om meil astnu au päälõ, kas´kõ,
neio om astnu au päälõ, kas´kõ, kan´kõ.
Neio om iks meil liiknu leemõ päälõ, kas´kõ,
neio om liiknu leemõ päälõ, kas´kõ, kan´kõ.

ERA II 126, 182/5 (6) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Kikri k. Tulbamäe t. < Setu, Molniva k. - Amanda Raadla < Marta Hunt, s. 1885 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Neio laul.
Tulli üles hummogulla
varra veikko valgega.
Milles varra valgõ saie,
innõõigu agu tul´le?
Seo ole-s neio süüdü,
seo 'ks om kiko süüdü
ja kana kavalusõ;
kiko 'ks kir´i ar kuuldmada,
kana kaar´t kaemada.
Kiko 'ks kire, sis kääni küle,
kana kaar´d, sis kati kinni,
kati kinni mikasugaga,
liidi linarõivaga.
Ku 'ks neio üles tul´li,
nakas iks ketsot ker´ätämä,
villavokki veer´ätäma:
ker´ä, ker´ä, ketsokõnõ,
ver´ä, ver´ä meil villapoolikõne,
lõpe, lõpe mu kuutseli,
tuku, tuku 'ks mu pakõli.
Kui ei lõpe, ar paloda.
Ker´ä, ker´ä mul, ketsukõne,
sa sada mul langakestä.
Vii kodo sis imä kätte,
käänä imä sis käe päälõ.
Imäkõne sa helläkõne,
viiä viisi, kuu kuusi
viiä viisi sa linikidä,
kua kuusi sa hamõda.
Saa peio seo peenü hamõ,
saa hüä seost ülähamõ,
saava kalli seo karakaatsa.
Ku iks ülä seo hamõd võta-i,
ku iks kasa ta kaatsu taha-i,
vii pallo sis palamahe,
kõo mõtsa ma kõrbenema.
Esi 'ks kooguga kohenda,
esi taso ma tapitsäga.
Kutsu kassa ma kaemahe,
kutsu peio piä piislemä.
Kae, kaasa sul kaatsa pal´li,
kae, peio seo peeni hamõ,
a minnu tä tul´li neiot.
Naksi hamõt ma tegemahe.
Kohe kaie su kaalapite,
kohe umbli su olgapite.
Ilma jäie tä ihkaminõ,
mõtsa lätsi ta mõtleminõ.
Saa-s iä, ma ihatulõ,
saa-s kavva, ma kaetulõ,
ülä saie mul ütlemädä,
kasa päälõ kaemäda.

ERA II 126, 185/7 (7) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Kikri k. Tulbamäe t. < Setu, Molniva k. - Amanda Raadla < Marta Hunt, s. 1885 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Nal´alaul.
:,: Kul´lä mamma, tsirgu mamma :,:
kosja umma kua takah.
:,: Kul´lä tütär, tsirgu tütär :,:
kutsu niä tarrõ.
:,: Kul´lä mamma, tsirgu mamma :,:
kohes nemä istusõ?
:,: Kul´lä tütär, tsirgu tütär :,:
peränulka pingi päälõ.
:,: Kul´lä mamma, tsirgu mamma :,:
nimä tahtva süvvä kah?
:,: Kul´lä tütär, tsirgu tütär :,:
anna neile süvvä kah.
:,: Kul´lä mamma, tsirgu mamma :,:
mis ma neile süvvä anna?
:,: Kul´lä tütär, tsirgu tütär :,:
tsialiha, kanamune.
:,: Kul´lä mamma, tsirgu mamma :,:
nimä tahtva magama'.
:,: Kul´lä tütär, tsirgu tütär :,:
vii näid aita magama.
:,: Kul´lä mamma, tsirgu mamma :,:
nimä tahtva minno kah?
:,: Kul´lä tütär, tsirgu tütär :,:
mine manõ magama.
:,: Kul´lä mamma, tsirgu mamma :,:
nimä tahtvä suud kah?
:,: Kul´lä tütär, tsirgu tütär :,:
anna näile suud kah.
:,: Kul´lä mamma, tsirgu mamma :,:
nimä tahtvä muud kah?
:,: Kul´lä tütär, tsirgu tütär :,:
mis kur´i sis saa!
:,: Kul´lä mamma, tsirgu mamma :,:
sis ma pakõ lel´lä poolõ.

ERA II 126, 188/91 (9) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Kikri k. Tulbamäe t. < Setu, Molniva k. - Amanda Raadla < Marta Hunt, s. 1885 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Murelaul.
Sullõ lää ma 'ks manu, mar´akõnõ,
sullõ liigu ma ks ligi, linnukõnõ,
manu lää 'ks su külmä külõle,
manu lää jahe jalutsihe.
Tulõ 'ks ülest ja tukõh ülest,
saa 'ks ülest ja saista ülest,
tulõ 'ks sa tooli toele,
nõse rõivaste nõale.
Tulõ 'ks sa ülest, mõse suu,
käänä ülest, kängi jala.
Perämänõ iks sul humogukõnõ,
viimänõ viluaokenõ.
Sinnu viiäs iks ar kotust kogunist,
viiäs vilust viimätsõst.
Hallõ om iks sinnu hauda viiä,
kallis om iks sinnu kalmu kaota.
Sinnu võisi, sis üskä võtasi,
saasi, sis saisma panõsi,
kannasi iks sinnu katõ käe pääl,
sinnu viisi 'ks ma viie sõrmõ pääl.
Oo 'ks tad kuulu kurja,
oo 'ks tad katsku kalgõ,
inämb või-iks üskä võtta,
saa-i saisma pandä.
Kuul tekk iks suurõ kur´ä,
katk tekk iks pal´lu pahandust.
Ku võisi, sis viisi ar kuulu kohtuhõ,
saasi, sis viisi ar kadsu kandorahõ.
A kuulu saa-i iks viiä kohtuhõ,
a katsku saa-i viiä kah kandorahõ.
Kuulu om iks kohus korgemb,
kadsul om iks kandor kallimb.
Ilma jäi 'ks mi umast imäst,
vaene jäi 'ks umast vanembast.
Mamakõnõ, sinnu har´a mi iks vaia halosahe,
tunnõ 'ks mi vaia tulusahe,
armu jää-s iks sõna andjät,
hella sõna heitijät.
Immä viidi mul lävest väl´lä,
arm lät´t kah väl´lä aknast.
Ku iks tad hauda kaivõti,
arm iks ümbre karõligi.
Immä 'ks, ku hauda lasti,
arm iks ala lamõsi.
Or´a jäi iks mi imä ümbrõlõ,
kasu mamma kaalalõ.
Kuri 'ks om tä sõna kul´lakõnõ,
paha tä sõna partsikõnõ.
Sis ma 'ks iki ilma väega,
kadoväega 'ks ma kahõtseli.
Oo 'ks mul umma immä,
kost saa mullõ nätä umma immä,
saa iks kaia kandijät?
Sis päävä ma süümaldä eläsi,
talvõ ma 'ks kängäldä käüsi,
läbi lääsi ma 'ks tulidsõ järvõ,
alt lääsi ma 'ks sõõru uibutsõ,
saa-i nätä umma immä.
Jummal, hoia 'ks sedä vaeste ellu,
kah´olaste kasomist.

ERA II 126, 192/3 (10) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Kikri k. Tulbamäe t. < Setu, Molniva k. - Amanda Raadla < Marta Hunt, s. 1885 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Murelaul.
Mamakõnõ, sullõ jätä suu suvõ poolõ,
panõ pää päävä poolõ.
Sullõ jätä paja päitsehe,
lävõ jätä jalutsihõ.
Ku tulõ 'ks suur suvi ja kinä kevai,
sis kuulet sa iks käo kuukvat,
pihu pilli puhkvat.
Kuugu-i iks kul´la käokenõ,
pilli' puhu-s pihu tsirgukõnõ.
Nu ikva 'ks su vaesõ latsõ,
kahitsõsõ su kanatsõ.
Umma tul´l nä 'ks immä otsmä.
Jäi iks nä väega väikesõ,
maalõ jäi 'ks nä mar´asuukõsõ,
põrmatuhe jäi 'ks põlvõ kor´ukõsõ.
Tulevä nä 'ks ülest hummogulla,
särki olõ-i iks sälgä aia,
rätti saa-i iks pähä panda,
käe käänu-i näil jalgu kängmä,
sõrmõ painu-i sõlmi heitmä.
Jäi 'iks nä varra vaesõst,
innõ jäi iks nä muid murrõ sissõ.
Mamakõnõ, elänü viil üte talvõ,
kasunu iks kats suvvõ.
Oo 'ks su vaesid lat´si,
suvõga lännü 'ks sugu suurõmbäst,
talvõga lännü 'ks nä targõmbäst.
Vaivalinõ 'ks om vaesõ elo,
ohulinõ 'ks om olõminõ.

ERA II 126, 198 (13) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Kikri k. Tulbamäe t. < Setu, Molniva k. - Amanda Raadla < Marta Hunt, s. 1885 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Jaanitulele minnes.
Toomas iks torrõ poisikõne
ja Maie matal mehekõne,
tulõ 'ks mi tulõlõ,
saa 'ks mi saulõ.
Tooge puida nu tulõleni,
saage 'ks puida saiõnäni.
Är tuugu-i näid toomepuidä,
saagu-i meile sa saarõpuida.
Toomõpuilä om tuli verev,
saarõpuilä om sau mõru.

ERA II 126, 199/201 (14) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Kikri k. Tulbamäe t. < Setu, Molniva k. - Amanda Raadla < Marta Hunt, s. 1885 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Peräpütäl.
Oo 'ks verrev meil vel´enaanõ,
kullanõ sa kodunaanõ,
sullõ saie 'ks küll hüä ülä,
sullõ saie 'ks küll kallis kasa.
Ega joh juhu-s joodikalõ,
saa-s viinä sa sal´dijälõ,
lää-i kõrtsi tä kõikiga,
juu-i viinä tä viimästega.
Juu'ks viinä tä velijüga,
juu ollut tä umastõgä.
Ega kõrra om kõrralinõ,
egä tunni om tolgulinõ.
Käü vellõ joht veel´dänä,
käü joht lat´si larmahtõnä.
Säändsit vel´jä om veidokõsõ,
imä kanna om kasinahõ.
Ot´snu ti maadõ massinaga,
poolõ ilma ti pudäraga,
saanu-s üllä joht parembata,
saanu-s kassa joht kallimba.
Vel´enaanõ, sa virvõkõnõ,
kodunaanõ sa kullakõnõ,
ül´ä nurmõ lät´t kündemahõ,
kaasa atra lätt kandõmahõ.
Tuu 'ks haina sa hallilõ,
tuu 'ks vesi sa verevälõ.
Saade hüä sis ülü melest,
kallis kasa saad kahekõstä.
Eläge ti ilosahe,
katõkise ti kallihõ.
Teko-i tül´lü joht tühä päälõ,
jahti väiko sa jao päälõ.
Mingu-i iks tüühu tülüga,
mingu-i iks süümä süämega,
ega käugu sa kärigina,
pangu-i ussi sa pauguna.
Umma ieh sääl ülä imä,
umma majah sääl kasa mamma.
Tulõd üles kui hummogulla,
vara väiko sa valgõga,
mine ellä sa imä manu,
madalusi sa mama manu.
Hil´lokõiste sa elotõlõ,
madaluisi sa manitsõlõ,
imäkõnõ, sa hel´läkõnõ,
mamakõnõ, sa mar´akõnõ,
määnest tööda viil tegemahõ,
kuvva asjot lää ajamahõ.
Lehmä manu tä liigutõlõs
kallus kar´ja tä saatõmahõ.
Olgu-i kavva sa kar´a manu,
viitku-i aigu sa vitsa manu.
Sääl sa käü käbõhehõ,
sääl iks astu sa abõrahõ,
saade hüä sis imä melest,
kallis mama saad kahõkeistä.

ERA II 126, 204/7 (16) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Kikri k. Tulbamäe t. < Setu, Molniva k. - Amanda Raadla < Marta Hunt, s. 1885 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
(Mõrsja lät´t pulmõ kutsma.)
Mullõ tulõ sa vasta murõ päälõ,
mullõ tulõ sa vasta võtemahõ,
minno sa saad tarrõ saatmahõ.
Egä innõ, ristimäkõnõ, ma maha lää-i,
innõ 'ks saa, ristimäkõnõ, ma su huunõhõ,
saista jõvva, ristimäkõnõ, ma neilä saapilõ,
käüä jõuva, ristimäkõnõ, ma neilä kängsilõ.
Mullõ tii sa, ristimäkõnõ, tii lin´kilõ,
mullõ panõ, ristimäkõnõ, tii pal´kualõ.
Seo 'ks vee, ristimäkõnõ, ma kõrraldä kõnõli,
jutu 'ks ilma, ristimäkõnõ, ma asjaldä aie.
A mullõ tekku-i, ristimäkõnõ, sa tii lin´kistä,
a mullõ naaku-i, ristimäkõnõ, sa pal´knid pandmahõ.
Nõrk saa, ristimäkõnõ, tuu tii linleinõ,
a ku painus, ristimäkõnõ, tu tii pal´knanõ.
Must tuu 'ks su, ristimäkõnõ, kõik muru päälõ,
al´ast tuu 'ks, ristimäkõnõ, see kõik haina päälõ,
verevä tuu 'ks, ristimäkõnõ, kõik ratastõ viirdõ.
Seo 'ks ma jäll', ristimäkõnõ, kõik ratastõ viirdõ,
seo 'ks ma jäll', ristimäkõnõ, kõrraldä kõnõli,
jutu 'ks ilmä, ristimäkõnõ, ma asjalda aie.
Musta toogu sa, ristimäkõnõ, kõ´kid muro päälõ,
hal´ast toogu-i, ristimäkõnõ, kõr´kid haana päälõ.
Aa verevät, ristimäkõnõ, sa ratastõ viirdõ.
Must kõr´k, ristimäkõnõ, om murrõlinõ,
hal´as kõr´k, ristimäkõnõ, om süämõhaigusõ,
verrev kõr´k, ristimäkõnõ, om silmäviilinõ.
Maha 'ks lää ma, ristimäkõnõ, musta muru päälõ,
maha lää, ristimäkõnõ, ma hal´la haina päälõ.
Murõ sis jääs, ristimäkõnõ, küll musta muro päälõ,
süämõhaigus, ristimäkõnõ, jääs halja haina päälõ.
Nuu 'ks sinnu, ristimäkõnõ, ma painu pallõma:
innõ minnu-i, ristimäkõnõ, sa tarrõ veegu-i,
a minno saatku-i, ristimäkõnõ, sa huunõhõ,
a minnu viigu, ristimäkõnõ, sa aita mäelõ
päälõ vii, ristimäkõnõ, sa aida päälkuhõ.
A neio olõ, ristimäkõnõ, ma ehtno ilosahe,
a kabista, ristimäkõnõ, ma olõi kallõ.
Neiot angu-i, ristimäkõnõ, sa rahva näta,
a kapo pangu-i, ristimäkõnõ, sa rahva kaia.
Küpär om iks, ristimäkõnõ, mul kül´lüldõ pääh,
a särk iks om, ristimäkõnõ, mul säl´lüldõ säläh,
a sõlg olõ-i, ristimäkõnõ, mu rinna tsõõrkuhõ,
a hel´mõ olõ-i, ristimäkõnõ, mu kaala kal´guhõ.
Umma olõ-s mul, ristimäkõnõ, immä ehtemä,
vanembata, ristimäkõnõ, mul olõ-s valmistamah.
Külästä iks tulli, ristimäkõnõ, mul kümme ehtejät,
vallastä iks tulli, ristimäkõnõ, mul viisi valmistajät.
A illos saa 'ks, ristimäkõnõ, külä ehtedä,
vallus saa 'ks, ristimäkõnõ, ma valla valmistä.
Külmäst iks lät´si, ristimäkõnõ, ma külä ehtil
valehtu ar, ristimäkõnõ, valla valmistahõ.
Käe iks käänu-i, ristimäkõnõ, mul jalgu kängmähi,
sõrmõ painu-s, ristimäkõnõ, mul sõlmõ heitmähe.
Aa minno küll, ristimäkõnõ, sa neiot ehtelõ,
esi minno, ristimäkõnõ, kapo kopstõlõ,
esi iks minno, ristimäkõnõ, sis tarrõ vii,
minnu saada, ristimäkõnõ, sa sis huunõhõ.
Neio anna, ristimäkõnõ, sis rahva nätä,
kabo anna, ristimäkõnõ, sa rahva kaia.

ERA II 126, 216 (1) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi as. - Amanda Raadla < Jaan Külm, s. 1864 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
:,: Miä ma no vel´lo :,: veerätelõ,
:,: võõras ütel: :,: "Võta naanõ,"
:,: uma ütel: :,: "Ole ilma!"
:,: Kui sa kuri:,: kohes panda,
:,: Olõ-i tsias :,: sulgu panda,
:,: Olõ-i lehmäs :,: laatu viiä.
:,: Põrss sai nätal :,: vanas peetüs,
:,: tuustiga sai :,: maha lüüdüs.
:,: Pulma saiva :,: ausalt peetüs,
:,: Tuk´s iks või küll :,: mälestä.E

ERA II 126, 353/4 (1) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Vaarkali k. < Halliste khk., Abja v. - Amanda Raadla < Marie Palu, s. 1858 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Ai :,: Muri, mari, :,: Mataleena,
ai :,: kun sa olli, :,: ku ma otse?
Oi :,: laanen laia :,: lehe alla.
Oi :,: sääl ma seie :,: sitikida,
oi :,: maha murri :,: mustikida,
ai :,: kodo veie :,: toomikida,
oi :,: uma memme :,: meelitada,
oi :,: uma papa :,: pallõriita.

ERA II 126, 412/3 (2) < Rõuge khk., Haanja v., Pressi koolimaja < Rõuge khk., Haanja v., Trolla k. - Amanda Raadla < Ann Rebane, s. 1862 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Hiirekese laul.
Kos sa lääde, hiirekene?
Ma lää mõtsa lõhmusehe.
Vast sa sinnä ärä külmäd?
Ma tii tillu tulekese.
Vast sa kõtu ära kõrbed?
Mina võia võiuga,
pääle pehme pudruga.

ERA II 126, 413 (3) < Rõuge khk., Haanja v., Pressi koolimaja < Rõuge khk., Haanja v., Trolla k. - Amanda Raadla < Ann Rebane, s. 1862 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Hiirekene, kos sa lääde?
Ma lää parmule puhtile.
Kes parmu ärä tapp?
Hopõn lei huulega,
kits lei uma kepiga,
lammas lei lallaga.

ERA II 126, 417/8 (8) < Rõuge khk., Haanja v., Pressi koolimaja < Rõuge khk., Haanja v., Trolla k. - Amanda Raadla < Ann Rebane, s. 1862 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kiku, riku, Riiga lätsi,
lätsi üle alapalgi.
Alapalk sii painahtu,
rõugusild sii riksahtu.
Sinnä murri mõõga otsa,
sinnä kakõs kullanõ kannus.
Sis ma otse urvikalla,
küküteli kübäräldä.
Puttus vasta postimiis.
Sääl ma temält küsütelli,
küsütelli nõuvatelli:
"Kas om Anu terves saanu,
abikaas jäi haiges?"
- "Mine Raadi mõisahe,
sääl üt´s illos Annekõne,
linalehte Liisokõne
istus kuldatooli pääl,
jala perrä pilli lüüväs,
pilli perrä tandsitas!"

ERA II 126, 421 (11) < Rõuge khk., Haanja v., Pressi koolimaja < Rõuge khk., Haanja v., Trolla k. - Amanda Raadla < Ann Rebane, s. 1862 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Hälli laul.
Kiika, kiika kerigo poole,
käe kerikokella poole,
jala musta mulla poole,
pää pikkä pedäjähe.
Pää iih, jala takah,
käe risti rindu pääle.
Liiva Piitrele 'ks jalapästjäs,
pikä roosa pidäjäs,
kar´avitsa kandijas.

ERA II 126, 546/7 (8) < Rõuge khk., Haanja v., Ala-Suhka k. - Amanda Raadla < Madli Udras, s. 1865 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kassilaul.
Kurr, karr, kos sa läät?
Nurr, narr, nurme lää.
Mirr, marr, midä otsma?
hirr, harr, hiiri otsma.

ERA II 126, 578 (5) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Märdilaul.
Märdi umma kauvest tullu, märti, märti,
läbi suu, läbi libõda, märti, märti,
läbi suurõ kastehaina, märti, märti,
läbi pika pilleruuva, märti, märti.
Kastõhain lõikas kaala, märti, märti,
pilleruug pistis silmi, märti, märti.
Laskõ sisse Märdisandi, märti, märti,
Märdil küüdse külmetäsõ, märti, märti,
Märdil varba valutasõ, märti, märti.
Viskan sisse vil´äõnnõ, märti, märti,
tarõkatus karranõ, märti, märti,
aidakatus kullanõ, märti, märti,
laudakatus lauvunõ, märti, märti.
Peremiis, perenainõ, märti, märti,
võta võti, mine aita, märti, märti,
halesta märdisandi pääle, märti, märti.
Är ti anku toorest liha, märti, märti,
meil om kuri kotin kanda, märti, märti.
Är ti anke lehmäliha, märti, märti,
pull om lehmä nuhutanu, märti, märti.
Parõmb anke tsiapekki, märti, märti,
küdsetut ja keedetud,märti, märti.

ERA II 126, 579 (6) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kadrilaul.
Trililililli Kadrikõne, kadriku, kadriku,
laskõ sisse siidi-Kadrid, kadriku, kadriku,
Kadril küüdse külmetasõ, kadriku, kadriku,
Kadril varba valutasõ, kadriku, kadriku.
Andkõ linnu linikis, kadriku, kadriku,
andkõ villu vinikis, kadriku, kadriku.

ERA II 126, 611/2 (1) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rebase t. < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Varstu k. - Amanda Raadla < Liisa Pulk, s. 1853 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Panni pää paju pääle,
kaala katõ raa pääle.
Kuri miis tul´l kuusikusta,
varas miis tul´l varikusta,
varast mu hüä hobese,
saarublalitsõ sadula.

ERA II 126, 612/3 (2) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rebase t. < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Varstu k. - Amanda Raadla < Liisa Pulk, s. 1853 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Märdilaul.
Märdi omma kaugest tullu, märti, santi,
Jüri keriku juurest, märti, santi,
kon om pikä pilliruuva, märti, santi,
kon om kallõ kastehaina, märti, santi.
Märdil küütse külmetasõ, märti, santi,
Märdil varba valutasõ, märti, santi.
Pilliruua pisti silmä, märti, santi,
kastõhaina lõiksi kaala, märti, santi.
Võta pirdu pingi küllest, märti, santi,
võta lastu lauva küllest, märti, santi.
Sandi tahtva pehmet liha, märti, santi,
sandi-i taha lehmäliha, märti, santi,
pull om lehma nuhutanu, märti, santi.
Märdi toova viläõnne, märti, santi,
sulutäuve suuri tsiku, märti, santi,
põhutäuve põrssid, märti, santi,
laudatäuve lambid, märti, santi.

ERA II 126, 613 (3) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rebase t. < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Varstu k. - Amanda Raadla < Liisa Pulk, s. 1853 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Pulmalaul.
Orust tul´l unitsiga,
pahast tul´l pahrutsiga,
vei mu ilosa tütre ärä,
kel ol´l hamõ kirotedu,
maago langast manu pantu.
Taakõ tala, paege parri,
joba tuuvas tulinõ kurat.

ERA II 126, 622 (2) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Mustahamba k., Sombi t. - Amanda Raadla < Johan Danilson, s. 1851 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Vares vaak vahtren,
pess perst pedäjähe,
kiltrile kihva pääle,
kubijale kotikuhe,
aidamehele otsa pääle,
valitsejale vaja pääle,
perisherral perse pääle.
(Orja lauli lastele nii.)

ERA II 136, 572 (26) < Rõuge khk., Krabi k. - H. Laas < Ella Laanekodu, s. 1918. a. (1937)Sisestas Laes Vesik 2001
Rätsep tahtis ratsa sõita
Tal ei olnud hoost.
Siis ta istus siku selga,
Siku saba suus.

ERA II 143, 195 (5) < Rõuge khk., Nursi v. - Heldur Mõtus < Liine Mõtus, s. 1886 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Tei mina orgu orase,
kingu otsa kiira kaira.
Sikk sõi orust orase,
kingu otsast kiira kaira.
Võti mina sika sarvist kinni,
lõi mina sika vastu maad.
Nahk läts katski ploksati,
veri tul´l välla vipsati.
Nahk sai Narva naisile,
liha sai liinapreilile.
(Olla olnud esimene laul, mida vanaema õpet.)

ERA II 143, 195 (6) < Rõuge khk., Nursi v. - Heldur Mõtus < Liine Mõtus, s. 1886 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kilks-kolks, koodi lööva,
möldri latse leibä sööva
ja nii matti omal saava.
(lauldud vanasti ikka veskile minnes.)

ERA II 143, 212/3 (23) < Rõuge khk., Nursi v. - Heldur Mõtus < Linda Rosenberg, s. 1913 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Jumal hoidku mind saamast
joodikule mehele.
Joodikul saab nälga näha,
ei saa enam tagasi.
Kus mu isa, kus mu ema,
kes mind, vaestlast, sünnitas?
Kas nad võinud jõkke heita
või ka jõe kaldale?
Sääl mind vesi veeretanud,
hirvelehm mind imetanud.

ERA II 143, 424 (33) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Süsine on sepanaine,
tahmased taguja lapsed,
sepp ise ilmamusta.
V.sõna. viisiga.

ERA II 143, 493 (1) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Eesti runoviiside nr. 21 sõnad.
Ära, uni, mullõ tulgu,
haiku, mullõ harinõgu.
Ma tulõ üles tuustimata
saa esi, ajamata.
Mul olõ aigu haigutõlla,
kõtu kõrval kõvõrdõlla,
sängühn sälgä säädeleda,
varbavaihit vaeldada.
Unõst ei saa hunikuda,
magamisest massusida.
Rikka võiva ringutõlla,
Kõtu kõrval kõhmitsõda.
Olõn vaene vaivalatsi,
kurba lindu, koduta.
Haledus ei anna unda,
murõ ei lase magada.
Küll um varõs varahine,
musta lindu inne muida,
vaenelats viil varahambi,
imätütär inne muida!

ERA II 143, 494 (2) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Eesti runoviiside nr. 96 sõnad.
Velekene, helläkene,
kui läät naista naitemaie,
ubasuuda otsimaie,
kaenlaalust kaemaie,
võta minno üttennagi!
Mina tunnõ tuima neio,
mina näe nälätse,
arva sullõ arvulitse.
Tuimal hiusõ tutsakohe,
pahatsõl palõ punanõ,
kur´äl kargõ silmäkolmu,
vihatsõl silma vesitse!
Kõik hoora käävä uhkõõsti,
litsi, liia valgõõsti!
Kaetusil valgõ kaala,
portõl pikä põllõpaela.
Vahi naane vaalu päälta,
sihi naane sirbi päälta,
kaegu-õi keriku-tiilta!
Kõik kenä käävä kerikohe.

ERA II 143, 500 (8) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Eesti runoviiside nr. 443 sõnad:
Milles herräd higovassõ,
milles provvat punõtasse?
- Vaestõlastõ vaiva läbi,
tütärlastõ tüü läbi!
Viis um vaimu välä päälla,
kuus um perähn kubijida,
säitse sälgä pessijada,
katõsa karistajida
kümme andmahn külge piten.

ERA II 143, 503 (11) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Eesti runoviiside nr. 1099 sõnad:
Mul om naine natukene,
väikene ja vällekene.
Kuab kinda kättä mööda,
suuro suka siirta mööda.
Käü tä karja saatõmaie,
käü tä hainu hankimaie.
Tulisõd täl istõtoolid,
kuuma põrmad kundsa alla.
Ütles kõik, mis vaja üldä,
käkki-ei nõnna kaussehe.
Inne kikast keedäb ruvva,
inne akõ annab süvvä.
Sünnüb ütehn söögilauda,
mahub ütehn magahustõ.
Sihit oll tä sirbi päältä,
vahit oll tä vaalu päältä.
Lätt ku huhmõr üle ussõ,
tammõpakku üle tarõ.
Tubli um tä tuulta vasta,
paks paha ilma vasta.

ERA II 143, 504 (12) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Eeesti runoviiside nr. 1143 sõnad:
Ku ma nakka luulõmaie,
küla jääs sis kullõmaie.
Kullõ, kus joodik jorro aja,
ollõ kurku kuukunõssa.
Ei saa külä küllütellä,
öütsipoisid unda maada.
Külä tulõ künka otsa,
rikas reheparsilta.
Sant küsüb sanna iista:
"Kust sa sai nii laia laulu,
puistsõ sõna päähä oppõ?"
Mõisti, mõisti, kohe kosti:
Viisi võti tuulõvilust,
laulu laelavva alta,
sõna saan´a varavaihhelt.
Parsillõ jäi pal´lo sõnnu,
kirstu taadõ laululehti.
Saas ma üte tipsitopsi,
laulas viilgi ladusamba!

ERA II 143, 505 (13) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Eesti runoviiside nr. 1558 sõnad:
Neiokõnõ, noorõkõnõ,
no um lust sul luuritada,
paras aigu nalja hiitä.
Küll saa siis ka suulõ saista,
keelel vaesõl vaiki olla,
kui saat, surma, voodielle,
õnnis, piki õlgi pääle,
valgõ laudu vaihõllõ,
kuruliiva keskeelle,
taga mulla musta mättä,
pikä piinü liiva sisse.
Selle laulkõ, laisa neio,
ilotõlgõ, tütärde imä,
istkõ kavva ilomäella
ilolavvahn laulu lüvvehn,
ilopikrit piohn pitehn,
ilohäitsid hõlmahn hoitõhn.

ERA II 143, 506 (14) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Eesti regiviiside nr. 1582 sõnad:
Süü, neio, serkä neio,
tõmba neio tõõmeeli
üle katõ kausiveere,
üle kolmõ kulbiotsa.
Sis olt tubli tuulta vasta,
paksõmb paha ilma vasta.
Võitõ surmaga suurustõlla,
taudsigagi tappõlõda.
Läät ku huhmõr üle ussõ,
tammõpakku üle tarõ.
Sillatala sisse satas,
alospalki painuskõllõs.
Kohe tahat, sinnä tantsit,
kohe läät, siäl läbenede.
Ei või kiäki sinno keelda,
takistusi ette tetä!
Nälähn naane pisapinna,
olõkõrrõ kõnnikihna,
pirru pinnuks pilakihna,
odraokas kukõ nokas.
Ütel varõsõl saa pal´lo,
katõlõ saa kasinahe.
Halva tuuli tõukas takast,
satas sängüsambaallõ!

ERA II 143, 516 (27) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Eesti runoviiside nr. 2083 sõnad:
Läkke mõskma mõtsa alla,
päräst kolkma kunnulõ
ilosas, valusas.
Saa sis hammõ kaelunõ.
Siin um vetta veedükese.
Partsi sisse pasandannu,
rokanõ, roojanõ,
tiigivesi tilloke.
Pütäl püvväb pümehüsi,
Loogahiitja loogõlõsõ.
Kunnakoe päältä loe,
tõõsõpoolõ elutoe!

ERA II 143, 516 (28) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Latsõlõ laula käsi kokko lüües:
Lüü kokko, kasta kakku, hiidä ahjo, võta vällä, tsilguda tsialihaga, karguda kanapasaga: Haam, ham, ham, haa-aa.

ERA II 143, 522 (37) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Vanapois kuuli, oi-ja, kohes temä matõdi?
Suurdõ suuhu rampõ alla, oi-ja, oi-ja.
Kes sinna kaema käve, oi-ja, oi-ja?
Soe käve summaviisi, oi-ja oi-ja,
kahru käve katsakesi, oi-ja, oi-ja.
Mis sinnä pääle kasvi, oi-ja oi-ja?
Kahruohtjas pääle kasvi, oi-ja oi-ja.

ERA II 143, 546 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Ludvig Raudsepp, s. 1922 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Lastelaulud:
Uni tulõ' ussõst sisse, meie Manni silmä sisse.

ERA II 143, 546 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Ludvig Raudsepp, s. 1922 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Ää-ähh, tsuu-tsuhh,
Helgi kasus kar´uses,
suurõ karja hoidijas,
pikä piitsa pidäjas.

ERA II 143, 546 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Ludvig Raudsepp, s. 1922 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Tsõi, tsõi tsõtsõlõ,
üle uja undolõ,
läbi laanõ lellale,
tiidpiteh tädile.
Tsõtsõ tõi tsõõrikvadsa,
uno tõi ujakala,
lell tõi liinasaia,
tädi tõi maasikmara.
(Tädi tõi täie,
uno tõi ubinit,
lell tõi leiba,
tsõtsõ tõi sõira.)

ERA II 143, 546/7 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Ludvig Raudsepp, s. 1922 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Lats pandas sällule sängu, võetas kummagi käega jalast kinni ja nõstõtas üles-alla, esi lauldõh:
Krants lätt mõtsa limba, lamba, limba, lamba!
Tulõ kodo: tipa-tapa, tipa-tapa, tipa-tapa... - tipsti
Mõtsaminegu aigu lätva jala' aigupiteh, a' kodo tullõh häste ruttu.

ERA II 143, 548 (12) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Ludvig Raudsepp, s. 1922 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Aa, bee, tsee -
Ala kõrtsi poolõ hää tii.

ERA II 143, 548 (13) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Ludvig Raudsepp, s. 1922 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Sõrmi pääl loetas nii:
1 - üdind, 2 - kodind, 3 - lidind, 4 - lädind, 5 - verdä, 6 - vette, 7 - kuku, 8 - mära, 9 - reino, 10 - tsiptsi.

ERA II 143, 676/7 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Enda luuletatud, 1935 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Sööge leiba, sööge muna,
sööge putru, sööge piima.
2. Siin on lapsed pisikesed,
Jonni-Jürid väetikesed.
3. Neil tarvis palju putru süüa,
muidu ei jõua kepsu lüüa.

ERA II 203, 543/4 (1) < Rõuge khk., Viitina v. - Aksel Pallits < August Kuhlane (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Kosjasõit.
Tei mina orgu orase,
kingu otsa kiräse.
Sikk sei orust orase,
kingu otsast kiräse.
Võti mina sika sarvist kinni,
lei mina vastu maada.
Veri tull vällä vipsati,
nahk läts maha napsati.
Nahk sai Narva sandele,
liha sai linna hulgusile,
pää sai põrna päälikile,
sarve jäiva minule.
Lätsi kosja Kaugule.
Kaugu kubijal kolm tütart:
üts oli Saara, tõine Ann,
kolmas kulla Katrikõne.
Anne mulle arvati,
Katrit mulle kaubõldi.
Annel harva' hammejaku,
Katril katski kaatsapõõna.

ERA II 203, 551/3 (3) < Rõuge khk., Viitina v. < Setu - Aksel Pallits < F. Filing (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Tsiiri tsääru tsirgukene,
koh su kulla pesäkene?
Varkoh kuiva kuuse ossa pääl.
Koes tuu kuus jäie?
Vanamiis raie ära.
Koes tuu vanamiis jäie?
Ärä timä kuuli.
Koes timä matõti?
Suurte suhu, laka laandõ.
Miä sinnä pääle kasvi?
Pikäline pilliruug.
Koes tuu pilliruug jäie?
Vikat är' niit.
Koes tuu vikat jäie?
Kivvi tirahti.
Koes tuu kivi jäie?
Merde veerahti.
Koes tuu meri jäie?
Musthärg mutsahti, lagamagu lakahti.
Koes tuu härg jäie?
Rükkä pagõsi.
Koes tuu rügä jäie?
Paaba är' põimsõ.
Koes tuu paaba jäie?
Tsiapahta pagõsi.
Koes tuu tsiapaht jäie?
Kana är' sablits.
Koes tuu kana jäie?
Haugas är' veie.
Koes tuu haugas jäie?
Taivahe linnas.
Mihkas sinnä perrä mindäs?
Kolmõ musta täkuga,
/vasksite/ vasitsite vangõrdõga.

ERA II 203, 555 (4) < Rõuge khk., Viitina v. - Aksel Pallits < O. Kimask (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Kirmas, kärmas,
hädale abi, tulile tõbi,
varesele valu, harakale halu,
mustale linnule muu tõbi,
hilbates Iiraku poole,
karates Kaariku poole,
joostes Jooraku poole,
kivi külge, kännu külge,
roisu külge, roika külge,
härgadega tulgu, hobustega mingu,
vinn - vänn väravast välja.

ERA II 203, 573 (jätkub 571) (15) < Rõuge khk., Viitina v. - Aksel Pallits < H. Kinder (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Oh imet, mis ma näen:
kassil on ju kindad käes,
koer see sööb heinu
ja lammas ronib mööda seinu.

ERA I 5, 237 (20) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Lätsi külla kükakillä...
Läts külla kükakillä
alla aia hargikilla
Naksi liikma tare poole
illu liikma läve poolõ
Krõõt, mu kulla kabahõnõ
ava mulle ussõkõsta
Et saaks sinu üssätäda
veedükõnõ mutsõtada
Krõõt, mu kulla kabõhõnõ
ava mullõ ussõkõsta!
Pajat läbi tossumulgu
kasi kodu karjatsura!
Innemb maka kivi kõrval
innemb maka känno kõrval
Kui üte halva poisi kõrval
kivi ei kisu, kand ei kaku
naksi liikma kodo poole
Süa oll haigõ, miil om hallõ
mia sääl tetä, kui sai petha.

H I 2, 564 (22) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Märdipäeval käivad märdisandid, noored inimesed säädivad endid märdisandi riietese, käivad külasid mööda, öösel; enne sisse astumist koputatakse ukse peale järgmise lauluga: „Märti santi, Märdid tulnud kaugelt maalta, Märti santi, Märdi küütse külmetase, Märti santi jne.“ Ons enne märti külma ja lund, siis loodetakse ika, et märdipäev seda ära kautab. Märt määtap, Kadri kautap.

H I 2, 579 (1) < Rõuge khk. - G. Raup (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Minke müüdä mustä mehe,
Tõrkõ müüdä tõrvas kannu'!
Ärr' tii siija sisse tulkõ,
Neida asju ostõma.
Karja vitsu kauplõma.
Kul' nio asja' ostõtas.
Karja vitsa kaubõldas';
Asiust andas hulk raha,
Karja vitsust kallist raha.
Ärr' iks viijäs hüä mehe'
Korjatassõ korgõ kübärä,
Siijä' jääse sine lõuna,
Vanna halli' habõna.
Täi teil haukva habõnin,
Kunna rüükva kukrun,
Suust täl juusk sinist savvu,
Huulõ kolgast kunna läkkiä.
Mii neiju noorõkõnõ
Nõrk ku uibu ossakõnõ
Vislapuu vitsakõnõ
Mii neiju lätvä Haani poisõlõ
Haani kõrgilõ kübärilõ
Pikkile seerile.

H I 2, 579/80 (2) < Rõuge khk. - G. Raup (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Ikki, ikki ma vaenõ
Ikki alan marja aijan.
Kis iks minno kae'ma tulli,
Sine siiba zirgukõnõ,
Vaha jalga' vaimukõnõ.
Misa' ikkõt neiju noori,
Kahizõtgi kaabukõnõ?
Kas sa õks ikkõt ehtimäida,
Vai röögit tõisi rõivaida?
Ei ma õks ikkõ ehtimäidä,
Röögi, ei tõisi rõivaida
Kaunist kasupõlvõkõst
Mea mul enne ellen olli,
Kui elli esäkotton,
Kasvi esa kaedõn.
Murun ma käve nii kui muna,
Esä kotton elläv hõppõ.
Es täü esäl minnu lüvvä
Es täü vellel vihada
Sõsaralgi sõimada
Esä õks kutsõ ellikussõ
Imä kutsõ ellätüttäris
Veli kutsõ vihaleheses,
Sõsar kutsõ sõrmõ sõrmussõs
Juust olli pikkä mul kui pirdu
Vanik lagiä nii kui varik
Juus õks jäi mul esä kodo,
Varik jäi velle vaja pääle'.
Esä jäi ikma illust juust
Veli vahtma illust vanikut
No sai kuri kodu maja,
Ikkuline elu-tarõ.
Kui ei jõvva joosten minnä,
Sis umma järigu jalgu pääl,
Tuli tunglõ turja pääl.
Järigu umma jämehepä jalga
Tuli tunglõ tugõvama turja.

H I 2, 580/1 (3) < Rõuge khk. - G. Raup (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Mul ol'l veli väikõnõ,
Türä rinda tillukõnõ
Korjas ta maa päält maasikit
Liiva päält linnukit.
Maaskist tek' ta majakõsõ,
Linnukist liinakõsõ.
Müüdä õks sõiti suurõ siäküä
Altõ sõiti allu siäküä
Küsitõlli, nõuõtolli:
Kas seo om rikkas Riija liina,
Vai küll suuri soola liina?
Ei seo olõ rikkas Riija liina,
Ei ka suuri soola liina;
Seo um sandi sannakõnõ
Vaestõ lastõ variukõnõ, (varrokõnõ)
Sisen tal siidi müüdanassõ
Vällän väizi kaubõldassõ'.
Hüä mu veli kabla tekki (tegi)
Kaunis veli kabla tekki.
Hällü tek' tiä häijermist,
Kabla kaara librikist.

H I 2, 581/2 (4) < Rõuge khk. - G. Raup (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Saadi ma mehe merele
Kaasakosõ kalalõ.
Tulli kodo kaibatõnnõ:
Meri um jo iäs alanu
Tõõnõ puul' um puid täüs.
Annõkõnõ astu esi
Kae kuis kala kudõnõsõ
Lutsu' luidõ liigutasõ.
Võtti ma nooda nulga päält,
Kõvõrikku hinne kõrvalt;
Lätsi ma esi kalalõ.
Vei ma kodu palliu kallu,
Lätsi ma esi keedämä.
Esi ma seije hüä kala,
Mehele anni luupuru.
Miis läts nulka nuristõn,
Perä poolõ pobistõn.
Lei ma jalga vasta maad
Kängiä kondsa ku käräti:
Ooda ku ma nulgust nuija võtta
Kõvõriku hinne kõrvalt
Miis nakkas naist pallõma:
Olõ terve naanõ noori
Hüä ruvva keedämäst
Pahra (paraja) soola pandõmast.

H I 2, 582 (5) < Rõuge khk. - G. Raup (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Imä ikk' ku' nõrõti
Päiv läts ku vereti:
Imä oks ikk' tüttärid,
Leinas lehmä nüssijäid,
Kahits karja saadojid:
Ärr' nu' ikkõ imäkõnõ
Kahizagu ei kasvataja.
Kul' nu' leppä lehmä' nüsvä'
Kähärä kõo' karja saatva. (Plural)
Ei sa leppäst lehmä nüsjät
Kähär kõost arja saatjat.
Zihi, zihi imäkõnõ
Tatta, tatta taadõkõnõ!
Kis käsk kõrtsi kõnõlõm'a,
Kavakullõ kaubõlõma:
Mul um palliu tüttärida,
Üli liialt kanasõida.
Ütte nu panni Tiivere Tedrele
Tõõsõ panni Paiju Parsilõ
Kolmanda panni Konnu Kunnalõ.
Tiiveerest tedre tänitasõ,
Paijust Parsi paajatõsõ:
Zihi, zihi imäkõnõ
Tatto, tatto, taadõkõnõ!
Nimi õks jäije niidü pääle
Auv jäi haania' kaari pääle.
Ei nuks nimi niitü niidä
Auv haania' kaari aja.
Kua ette jäi kullanõ nimi,
Aida ette Annõ nimi
Riida ette ristinimi.

H I 2, 583/4 (6) < Rõuge khk. - G. Raup (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Söödi sinnä, söödi tännä,
Söödi sinnä sisse
Kon olli vasitsõ värte tulpa
Hõbõhõdsõ aija vitsa
Sääl vastu võeti ilustõ:
Anti süvvä, anti juvva
Panti padilõ magama
Siidi ala sirutadi
Kallõv pääle kattõti
Es sel poisil und es tulõ
Ta kai neiju kavaluisi,
Kuis nu neiju tööda tegi
Kikkas kirge, es ta kuulõ
Tõistõ kõrda es ta tõsõ,
Jumalaga mõrsiä imä
Jumalaga mõrsiä esä
Jumalaga morsiä mõlomba.
Söödi sinnä, söödi tännä
Söödi sissä sisse
Kon olli huunõ hurtsiä, härtsiä
Tsia paha tsirgõ tsärgõ
Siäl võeti vastu ilustõ
Anti süvvä, anti juvva
Panti padilõ magama
Siidi ala sirutadi
Kallõv pääle kattõti
Es sel poosil und es tulõ
Ta kai neiju kavalusi
Kuis nu neiju tööda tegi
Kikkas kirgse, joo ta kuuldsõ
Tõistõ kõrda joo ta tõssi
Tull' iks üles hummogult
Vahra inne valgõt
Mõsksõ suud, sugõ pääd
Pühksõ tarrõ, känge jala
Tere tere mõrsiä imä
Tere tere mõrsiä esä'
tere mõrsä mõlõmba.

H I 2, 584 (7) < Rõuge khk. - G. Raup (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Kubijid põrgulõ kutsutasõ:
Tulõ vällä herräkõnõ
Tulo vällä provvakõnõ!
Istu siijä tooli pääle
Saista saali veere pääle.
Tulgõ siijä kaemadõ,
Kuis sedä valda vaivatassõ,
Peenikõisi piinatassõ.
Helme meil kaalast kakkutassõ
Sõlõ rinnast riisutassõ
Laskõ meid vaesõid vallalõ
Kotti kandjid kodõ poolõ.

H I 2, 584 (8) < Rõuge khk. - G. Raup (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Kis sääl suuri sõidimas
Ilma kõrki kõndimas?
Hoppõn iin ku humala kägo
Miis pääl ku pääva ninn,
Söödis sinnä, söödis tännä
Söödis üle Soome silla
Soome silda sopsati
Alumine palki praksati.
Sääl ma murri mõõga otsa,
Sääl ma pööri püssä otsa.

H I 2, 584/5 (9) < Rõuge khk. - G. Raup (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Teije mina orgo orasõ
Kingu pääle kesvä, kaara
Tulli vana p..s lagiä sarv
Seije minu orust orasõ
Kingu päält kesvä', kaara,
Võtti mina p...sil sarvist kinni
Visksi maaha, vipsati.
Nahk läts maaha, napsati,
Liha sai liina litselõ
Nahk sai Narva sandõlõ
Sarvõ nu sai minulõ
Vei mina kodu vellelõ
Veli tek' sarvõst sadula
Sarvõ otsast hobõsõ
Lätsi mina Kõiku kossiuhullõ
Kõigu kubijal kõlmõ tüttereid:
Üts olli Hippõ, tõõnõ Mattiä
Kolmas armas Annõkõnõ
Ann olli armas meeste meelest,
Mattiä teo põissõ meelest.

H I 2, 585 (10) < Rõuge khk. - G. Raup (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Kuulõ kulla kubijas,
Ärä lüü lühükõst
Ärä pessü peenükõst
Lüü sa keppi kivvi vasta
Vala vitsa vette vasta
Sis su süä süttüs,
Paha miil paranõs.

H I 2, 586 (13) < Rõuge khk. - G. Raup (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Söödi, söödi kikka aoni
Aig oll' ao tulõkin
Saijo sinnä suurdõ küllä;
Vasitsõ sääl aija värte
Kullanõ sääl kua kattus
Karrano viil tarõ kattus.
Anti süvvä, anti juvva
Panti padilõ magama.
Ega mul' sääl und es tulõ,
Ma kai neiju kavalust
Kuis sio neiju tüüd sääl tegi
Kuis ta kaabu kangast kodi.

H I 2, 586 (14) < Rõuge khk. - G. Raup (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Siin umma' poisi nii kui pulsti
Noorõmehe nii kui nuusti
Na käävä hulgan nii kui hundi
Na käävä pardin nii kui pahru,
Saartõ möödä, nii kui sandi,
Na käävä külä kõlgusiin
Aelõsõ külä aganikõn
Jala' näil hämme hämäräni
Jala' kinni kikkani.

H I 2, 587 (15) < Rõuge khk. - P. Fr. Kõiw (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Laula tütruk, mis Sina oodat.
Kas Sa umma aigu oodat?
Tulõ aigo, koolet ära,
Jääse laulu laulamalda,
Ilukõrra ehtimälda.
Ilutõlgõ, naljatõlgõ -
Nu'm meil illus iluaig,
Paras laste laulu-aig.
Nu'm meil luba lusti lüvva',
Tühi tare tandsu lüvvä;
Ei meil' anda tõiste aigu -
Tulõ aigu, tulõ armõtu:
Jääse laulu laulamalda,
Ilukõrra ehtimäldä.

H I 2, 587 (16) < Rõuge khk. - P. Fr. Kõiw (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Suigu, suigu ma vaenõ,
Nõrgu, nõrgu ma vaenõ!
Ei ma suigu suvõ peräst,
Ei ma nõrgu näiju peräst:
Ma suigu suurõ tüü peräst,
Nõrgu varha nõsengust.
Varõs, õks tulli varha jalalõ,
Inne akku hakkikõnõ,
Inne päivä päästeläne,
Inne muidõmusta zirku.
Ma vaenõ muist viil varazõp,
Inne muidõ murõzõp;
Mõsinu anuma aialõ,
Kanni' koa kaartõlõ.
Mööda'ks sõiti suurõ säksä':
Nii mõtli päivä paistavat
Kuu kulla tõsõvat;
Ega see küll päivä es paista,
Ega kuu küll kull tõsõ,
Nee ku paisti näiju livva,
Näiju kadajase kanni',
Näiju pedäjätse' pingi.
* Täh. ' tähendab rõhutamist, umbes nagu „stakato“.
Sõna „õks“ loetakse nagu „.ks“.

H I 2, 588 (17) < Rõuge khk. - P. Fr. Kõiw (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Meanu'ks näije mõtsa minnen,
Koa näi kodu tullen kah:
Oja olli olut täüs,
Oja haa? haamikatsõ'
5. Jõi ma üttest, jõi ma tõõsõst,
Jõije hinne joobunus';
Panni pää paiju pääle,
Kaala kattõ raa pääle:
Kuri miis tulli varikust,
10. Varas miis tulli varikust,
Varast mu hää hobõsõ,
Saarublalitse sadula.
Lätsi ma kodu ikkõ-õnnõ,
Esä õks multa küsitelle:
15. Mis sa õks ikkõt pojakõnõ?
Mis ma ikkõ esäkene:
Kuri miis tulli kuusistust,
Varas tulli varikust:
Varast mu hää hobõsõ,
20. Saarublalitse sadula.
Ärä nu ikku pojakõnõ:
Mul um tallin tasatsõppi,
Ligi saina lihavappi:
Päitse neil pähä päävätedü,
25. Sattul sälgä sammõldõdu,
Sääl uutva sälgä istujid
Muulõ maalõ mineji'id.

H I 2, 588/9 (18) < Rõuge khk. - P. Fr. Kõiw (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Kuulkõ ti katri kaasika,
Mõlõmba velle sõsara!
Ti ei olõ velle verelitse,
Kauni velle karvalitse:
Ti olõs küläst küsüdü
Ja vallast võlgu võedu,
Ärä ti põlgku mi höid,
Laitku õi mi langassõid!
Ärä ti põlgku peiu-kottu,
Laitku peiu laua pääl!
Häbü um mul peon pittä,
Häbü laska laua ala;
Häbü pistä pingi ala.
Et ti õks põlgku esä-kotti,
Laitkes velle laua pääl,
Sääl ma lase laua ala,
Sääl ma pistä pingi ala,
Sääl ma ikkõ esä pääle,
Nuudsu (nuuzu) noorõ velle pääle.
Mul ol' esä imedü joodik -
Taadõ olli taiva tark.
Kui õks esä Riiga läts,
Taadõ pässi Pärnälle:
Ette joosi, jalun käve:
Esäkene, ellekene
Tuuh Sa sisest sinitsid,
Riia veerest verevid,
Riia kõrvalt kõllatsid,
Riia alt hallid!
Kui õks esä Riijast tulli,
Taadõ pässi Pärnäst -
Ette joosi, jalun käve:
Esäkene, ellekene kas tõi sisest sinitsid,
Vai tõi veerest verevid,
Riia kõrvalt kõllatsid,
Riia alt hallid?
Kaalu Riia kodanikku,
Kaalu Riia kaupmihi!
Mul õks ol' esä imedü joodik:
Kõrtsi ta kand kitse-poja,
Kavakulõ kassi-poja.
Es ta õks inne kodu tulõ
Es ta kallu Kavakust:
Ärä ta serb seppä-perä,
Ärä uht ollõ perä:
Võt ta punni puusa pääle,
Vaadi vitsa varbide.

H I 2, 589/91 (19) < Rõuge khk. - P. Fr. Kõiw (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Kägu õks („.ks“ - tuleb välja rääkida!) kuugi kuusistun,
Pihu petti pedästün.
Essenu kuugu käokõnõ,
Essenu pettä pihukõnõ:
5. See õks kuugi vaenõ-lats,
Vaagi ummi vanembid.
Esä ruttas vahra ära koolda,
Inne muida mullda minnä;
Jät mu vahra vaesõs,
10. Inne aigu armõtummas.
Jät mu maha marjasuurus,
Liiva pääle linnu suurus,
Koa läve korutsõs,
Aidaläve arusõs.
15. Lätsi ma koalävele:
Ei olõ kotta kutsujat,
Lätsi (läzzi) ma aida lävele:
Es olõ aidast andijat,
Lätsi ma tarõ-lävele:
20. Es olõ tarrõ tõstijat.
Olõs ma tiid'nü Tooni tarõ,
Tiid'nü Tooni tarõii (Vorhaus - eeskoda):
Ma touganu Tooni tarõ,
Põrutanu põrgu-värjä':
25. Ussõ (välja) olõs toonu uma imä,
Kandnu uma kasvataja'.
Ei anda inämp ussõ tuvva,
Kasvatajat ussõ kanda.
Lätsi ma esä haua pääle,
30. Sääl ma kuugati kolmõ kõrda:
„ Tulõnu ussõ esäkene!“
„ Ei või minnä tütär valnõ:
Kääbäs um mul kässi pääl,
Rist mul rassõ rinna pääl,
35. Kastõhaina kaala pääl,
Jahi-lehe' jalgu pääl.
Kääbäs ei lasõ kässi küünütellä,
Rist rindu ringutõlla:
Kastõhaina kaala lõikasõ
40. Jahilehe jala pitsitäse!“
Lätsi ma imä haua pääle:
„ Tulõ nu ussõ imäkene!
Karga ussõ kasvataja!
Tulõnu kirstu keerämä,
45. Tulõ vakku valama!
Üts õks kinnas kirstun um,
Tõõnõ kapput kaasõ all!
Imätütre läävä aita ehtimä
Päälikullõ (katukse alla) päädämä.
50. Ma lähä mõtsa ehtimä,
Mättistülle mähkimä:
Haabult (Espe) maks hamõs küsü,
Haab vasta habisas.
Kõolt küsü kõrikat:
Kõiv vasta kõsisas.“

H I 2, 591 (20) < Rõuge khk. - P. Fr. Kõiw (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku' mi õks üla' siijä tulli,
Vai küll siijä rahvallõ:
Tunni mi saisi tundmalda,
Katsi (kaks) ilma kaemalda.
Tarõ tulpa mi terüti,
Ahuotsal andi suud.
Kõrik meil pääle kõllutu,
Linik pääle leppätädi,
Pallaij pääle paigutõdi.
Pinikene pingi and,
Rakkakõnõ ravi and.
Jäänüt ruuga süvvä and.

H I 2, 591/2 (21) < Rõuge khk. - P. Fr. Kõiw (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Mille mi vaivan vaesõ,
Piiru-un mi peenükese,
Surman suvilinnukõsõ?
Kassenu olnõs imä süüdü,
Vai küll imä sõsardõ süüdü?
Inämb õks pandas imä süüdü,
Kui küll imä sõsardõ süüdü,
Imä vei ilma vihalda sanna
Mäele tõijõ mähkimäldä;
Pand mu orja hoodete pääle,
Palgapoissõ patju pääle:
Orjal õks umma huutõ vesize,
Palgapoisõl pad'ä likkõ
Kuulõ nu kulla imäkene,
Vai mu kallis kasvataja:
Olõs sa minnu vette veenü,
Vai ka kandnu kauõndallõ
Kui ma olli ütte üü vannu,
Tõõsõ poolõ päävä vannu.
Kuulõ kulla tüttäriinõ:
„ Ma lätsi sinnu vette viimä,
Vai küll kandma kauõndallõ;
Tulli õks vasta vana-moori:
Kosa lähät näiju noori?
Ma lä õks verde vette viimä.
Vai küll kandma kauõndallõ!“
„ Misa õks verest vette viit,
Vaivast kannat kauõndallõ?
Vii õks kodu, kasvada üles,
Sõs sa sullõ suurõ appi,
Suur abi, suur tugi.“
Essa minust imäle appi,
Es sa kassu kasvatajal'.
San sai sanna küttämäst,
Silmävesi vihtumast.“

H I 2, 592/3 (22) < Rõuge khk. - P. Fr. Kõiw (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Kis sääl kuusõn kugunõssa?
Mari kuusõn kugunõssa!
Kis sääl vahtrin vahinõssa?
Liiso vahtrin vahinõssa!
Kis sääl uibun ollõnõssa?
Annõ uibun ollõnõssa!
Peiu all pallõnõssa:
Tulõ nu maha Marikõnõ,
Linda maha Liisukõnõ!
Astu maha Annõkõnõ!“
„ Ei ma Mari maha lähä,
Liisukõnõ maha linda;
Annõkõnõ maha astu!
Ku tiit silla sibulist,
Pooli silda porgenist,
Kon (kus) ei kostu kulda kängä,
Nestü (märjaks, niikseks saama) ei ninni saapakõsõ:
Sõs ma Mari maha lähä,
Liisukõnõ maha linda,
Annõkõnõ maha astu;
Sõs ma pilla peiju üskä,
Sõs ma karga kaasa üskä!“

H I 2, 593 (23) < Rõuge khk. - P. Fr. Kõiw (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Olõssa vaiki vanatütruk,
Peä suu vanapiig!
Lää sul manu, lüü su maha,
Touka taari tõrduhe,
Litsu lippõ länikuhõ!
Sa'lõt vanas vaibunu,
Igipoolsõs elänü:
Hamba sul suun habrastanu,
Kõrva juurõ kõllastanud.
Sa olli ammu aetava,
Kolmahaava kositava.
Iiliä sa olli oinastõ aelda
Kerä-sarvi kergütä.

H I 2, 593/4 (24) < Rõuge khk. - P. Fr. Kõiw (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Sõsarõinõ, armõhõinõ (eland);
Käe sa anni kärnätselle,
Sõrmõ, näppõ nurjatullõ.
Sa mõtli oonäst ubina tullõv,
Mäe päält pähkme:
Oonõst õks tulli uniziga,
Mäe päält märikahr.
Kuri miisi, musta kolmu,
Vihas miisi, veri-silmä;
Käe and - kämble käänd,
Su and, sõrmõ salv...
Näiju ta kisk küüdsiga,
Näijut haard hammastõga.
Liha ta süü leevä iist,
Vere juu viina iist.

H I 2, 594 (25) < Rõuge khk. - P. Fr. Kõiw (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Hiitüpoissi, häütüpoissi,
Pääl'ta nättä priske poissi,
Sisen täll umma sisalikku,
Man marukärbläse.
Ei taha näiju' man maada,
Kaabu kõrval kõnõlda.
Esi ta suigus, suu ammulõ,
Ei sittus, silmä kinni.
Ta õks suigus suu (soo) veeren,
Lämmüskellese laanõ veeren.
Ta õks vidä virussõllõ.
Sääl ta lugõ lutikiid;
Mitu luuda luttikid,
Mitu kimpu kirgessid (prussaid)
Ellekene, vellekene,
Ei sa siista naista saa,
Seo poolõ päält pruutigi:
Ära sa kiudu kümme küllä (käsum. kõneviis!),
Ära sandit sada tarrõ.
Ajat sa hiiru hiiganõma,
Velle varsa vattulõ.
Ära sa piinat Pihkvani,
Ära ajat Alluni.
Pihkvast tõijõ sa pikka' piidsa,
Roodsimaalt rassõ roosa,
Minka sa õks näijut pessät.
Mea näüs kivi pääl,
Tuu näus näiju palõ pääl:
Kirja näüse kivi pääl,
Kirja näiju palõ pääl.

H I 2, 595 (1) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Mu tappi musta härä,
Ma vaenõ varõsa tappi.
Liha seije, naha möije,
Rasva panni raha pääle;
Sada sarda liha saije
Tuha (tuhat) püttü päädikid.
Saijõ suvõs sulastõ süvvä,
Talvõs näüdsikide närri.

H I 2, 595 (2) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Mis mi näkki tullõ-õnnõ,
Koa siijä saijõ-õnnõ!?
Uisu (utt' - lammas) olli orassan,
Sinesarvõ seäzen.
Võti õks tuudsi umast tuppõst
Oa (oda - Nov.) umast saani nulgast,
Sõs tappi uisu orassallõ,
Sinesarvõ seäzede -
Liha liuda libisemä,
Veri pilku pikkerin.
Mis mi näkki tullõõnnõ,
Koa siija' saijõõnnõ!
Soe urust (õõnestikust) untsi,
Pini persest hauki,
Kanä kaalast munnõ lõijõ,
Lehmä sarvista nüsti.
Nii oll' siin küll näidusiida,
Niikui vannu vahrutükke,
Keväjätsi köüdse otsõ.

H I 2, 596 (3) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Vellekene, ellekene!
Mis mi näkki õks tullõõnnõ,
Koa siijä saijõõnnõ!
Mitu oll' õks vete, situ (nipalju) vika
Mitu oll' oija, situ ohtu.
Vellekene, ellekene!
Ala (ära) saks (sa õks) enne maha mindü,
Jalgu saatu sadulast,
Kui tulõ vasta näiju-imä,
Näiju-imä, näije esä,
Näiju zõõrigu sõsara,
Näiju viis vellekeist;
Sõs õks Sa küll maho tulõ,
Jalga saada sadulast.
Näiju kaes õks kambrõst,
Vaht' vanast huunõst:
Veli tek' õks tiid'mäldä,
Kura kõrva kuulmalda.
Veli läts õks vahra vanõrmallõ,
Enne muidõ mustikallõ,
Mustikaist sai musta naasõ,
Vanõrmist sai vana naasõ.
Lännü õks enne ehvikäde,
Enne muidõ maasikadõ:
Ehvikist saanu õks illus naanõ,
Maasikist makkus naanõ.
Näiju kuri ku' kuradi hoppõn,
Sõgõlastõ sõidu-ruun;
Lät kotta, koda kumisas,
Lät tarrõ, tarõ tõrisas;
Käänd õks koa kummalõ,
Sääd sanna sällüle.
(Mõniste poolt saadud - M. murdes.)

H I 2, 597 (4) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Meil um näiju noorõkõnõ,
Noorõkõnõ, nõrgakõnõ,
Nigu (nii kui) uibu ossakõnõ
Vislapuunõ vitsakõnõ.
Näijul oll esi muijal osa,
Kariävitsal esi kasu.
Näijul oll palliu vottijiida,
Poissõ pääle tükkijiida.
Sada hobõst õks saina küllen,
Tuhat hobõst õks tulba küllen.
Tek' õks muru maazõs,
Tarõ-ii tahmatsõs,
Võt õks tappidsa tarõ-iist,
Ahuluua ahu päält,
Aijõ kottust õks kuuõ kosiä
Veliseista viil viinõ.

H I 2, 599 (5) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Näijukene, noorõkõnõ,
Küll So silma sinistüse,
Kõrva-juurõ kõllastusõ;
Küll Sa otsid ohtid,
Küll Sa nõuad nõgõssid.
Siin umma huunõ hurdsä, hardsä,
Zeapaha zilgõ sälgõ;
Siin umma oja ussõ iin,
Siin umma lätte läve all,
Siin umma näija nõgõssin,
Kahe kastõ-haina sisen;
Siijä oija uppute,
Lättele läppatüt.

H I 2, 600 (6) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Neiu johtu joodikulõ,
Kaldu viina-kaarikalõ.
Ei ta inne kõrdsist tulõ,
Kui ta lakk kõrdsi seppä,
Üht kõrdsi ollõ vaadi
Ta võt punni puusa pääle,
Vaadi vitsa varbilõ,
Sõs ta tuli kalluskõelõn,
Kodu poolõ kommistõllõn.

H I 2, 600/1 (7) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Veli aije vällä varejist,
Ussõ umist hoonõtõst:
Lävi palu pakku lätsi,
Liina ala leppistülli,
Säält ma löüse puudse pilli,
Puudsõ pilli, luudsõ luttu.
Naksi pilli puhkamaije,
Lutusarvõ ajamaijõ;
Veli kottun kullõhõlli:
Kullõ, kon um meije sõsar!
„ Tulõ kodu! Sõsarainõ,
Astu kodu armuhõni!
Esä sul ütte ollõ kanni,
Memme tek' kottun mesi-leevä,
Ma teij sullõ verevä viina!“
„Ju sa uma verrev viina,
Mem' söögu uma meisi-leibä,
Esä joogu uma ollõ kanni!
Minu toitva tooni marja,
Pidävä üles pihle-marja,
Kasvatava kadaja marja.
Ma süü pütski paijustusta,
Lakku vette londsikesta,
Um mu ilu ilusamba,
Palõ muist paliu paremb.

H I 2, 601/2 (8) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Mis laulat Sa sininse,
Las laulda mul vereväl;
Sinu suust sitta zilgus.
Alt hammastõ kitsõ kust.
Minu suust kulda kukkub,
Alt hammastõ hõbõdat.
Ziga um suustõ sõna söönü,
Lammas hääle lakkatanu,
Pini pääle peerätänü,
Hatt um pääle haugatanu,
Pahrukõnõ pääle pasandanu.
Mine ku kuri naanõ.
Latsõ sul kottun söömätä,
Ahuperän alastõ!
Esi saa naanõ-nappu kubu,
Tõõsõ-talu taari tõrdu,
Tõõsõ-tarõ tõrva-pütt.

H I 2, 602 (9) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Vellekene, hellekene!
Võti sa väiku naasõkõsõ,
Madaliku marjakõsõ.
Lätsi sõs karja saatõmaijõ,
Uppu ära, ubalehte,
Kattõ ära, kastõhaina.
Tegid sa tillu rihakõsõ,
Valid sa vasõst pidimä:
Mina otsõ ubalehest,
Mina kaibi kastõhainast.

H I 2, 603/4 (10) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Sõidi sinnä, sõidi tännä,
Sõidi üle Soome-silla.
Soome-silda sopsatu,
Alumine palki paugatu.
5. Sääl tulli vasta illus hoonõ,
Kanamunõst aida-hari,
Hanimunõst tarõ katus.
Sõidi ma sinnä sisse:
Vasta võeti, süüä anti,
10. Panti padjulõ magama.
Siidi ala sirutadi,
Kallõv pääle kattõti.
Ega mul sääl joht und es tulõ,
Ma kaij neiju kavalust,
15. Kuis ta näiju kangast koda,
Kangast koda, tüüde tege:
Kuis tu kaabu kangast kodi.
Kikkas kirge eesmäst kõrda,
Näiju käände eesmäst külge.
20. Kikkas kirge tõistõ kõrdo:
Näiju kääne tõistõ külge.
Tulli ma üles hummungul,
Vara inne valgõt;
Mõsi suuda, soije päädä,
25. Känge jala', käpe jala':
Tere mu imä, tere mu esä,
Tere mo armas pruudikene:
Siijä joht mu südä ei sünnü,
Südä ei sünnü, miil' ei murru.
30. Sõidi sinnä, sõidi tännä,
Sõidi üle Soomõ silla,
Soomõ-silla, Rõngu nurmõ.
Sääl tulli vasta halva hoonõ,
Halva hoonõ, arõnu aida,
35. Kakkõnu tarõ kattus.
Sõidi sinnä sisse:
Vasta võeti, süüä anti,
Panti sängü magama;
Lina ala laotõdi,
40. Pallaij pääle kattõti.
Ega mul sääl und õs tulõ:
Ma kaij näiju kavalust,
Kuis ta näiju tööste tegi,
Kuis ta kaabu kangast koijõ.
45. Tulli ma üles hummugul,
Vara inne valgõt.
Mõsi suu, soijõ pää,
Känge jala, käpe jala.
Siija küll mu südä sünnüs,
50. Süda sünnüs, meeli murrus.

H I 2, 607 (1) < Rõuge khk. - Arnold Häussler (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Enne kängi auu jala,
Pääle kängi pääva jala.
Lätsi mina mõtsa kõndima:
Näije põtra põllu pääl,
Kahru kaara rõugu pääl,
Panni põdra põllu pääle,
Kahru kaara rõugu pääle.
Panni Anne nilguma
Pini kinni pidama.
Es' sa Annel nilutus,
Es' saa pinil kinni peetus'.
Panni Annel sõrmi pitte,
Pinil pikkä nõnna pitten.
Ann läts nulka - nuudsati.
Pini perrä piitsati.
Triu, Triu, Triu!

H I 2, 607 (2) < Rõuge khk. - Arnold Häussler (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Piitre piku,
Zia settu,
Iste musta rästa säljal,
Kai talu tarre:
Kass' kudi kangast,
Pini puistas paklid,
Hiir hõõrüt hoije,
Jänes' loput luitsid,
Harak ai ahju hakku,
Vares kisk ahjust välla vatsku.

H I 2, 607 (3) < Rõuge khk. - Arnold Häussler (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Memm läts aita,
Mina memmel perra;
Memm mulle pippi;
Mina pipi põrsale;
Põrs mulle küle;
Mina küle raudsepäle;
Rautsepp mulle rauda;
Mina ravva tammele;
Tamm mulle tõhva;
Mina tõhva utele;
Utt mulle villa ninikäle;
Ninik mulle särgi;
Maali massa karvalise;
Triu, Triu, Triu!

H I 2, 607 (5) < Rõuge khk. - Arnold Häussler (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Olli ma esi perenaane,
Kotoh pitten kammandaja,
Mu käeh olli zia liha,
Säksa viina, lehma piimä.

H I 2, 607 < Rõuge khk. - Arnold Häussler (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Eins', zwei, drei,
Läts mulle lei,
et ma pallu putru sei.

H I 2, 613 (1) < Rõuge khk., Rõuge kirikumõis - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Talguse laul
Mina tänan pereisad
Pereisad pereemad
Kes on teinud põllul pulmad,
Põllul pulmad väljal varud
Kes mind kurva sija kutsus
Ja mind ahva sija aeas
Ära ta tapnud selle härja
Kellel tuhad vaksa turja
Kes pole ilmas ikkes olnud
Elu põlvedel põldu künnud.
Kellel sada vaksa sarva
Küme küünart külle konda
Seitse küünart selja rogu
Kelle leha likumatta
Kelle kõht kõikumata
Kelle rasv on raisakamata.

H I 8, 9 < Rõuge khk., Saaluse v. - Jaan Purge (1895) Sisestas Salle Kajak 2004
Veritsite vehmertega
Valgide vangertega
Tinatside telgika
Hõpetsite helmiga.
See om üts lastelaul, seda laulu oppava vanemb rahvas lastele väikselt ja niiviisi elutseb see lal iks edesi tulevatseni põlvedeni.

H II 32, 228/9 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Kasaritsa r.laul
Söutkem käe, Söütkem jala Söütkem sinnä Saaremaale
Vaese mehe varjo alla Vesi olli palgi veerütänü
Kun olli katnu katuse undse olli usse ette pandnu
Päiv olli paari pääle pannu Sado olli saina sammeltanu
Sinnä sõidi siidilaiva Kokko tulli kulla laiva
Muu, õks sõidi muide perast Mina liisa litsi peräst

H II 32, 232 (8) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Vastse Kasaritsa rahvalaul
Milles, milles herra jo ilosagi
Milles, milles provva jo punatsõgi
Vaestõ vaestõ lastõ jo vaiva läbi
Tütar tütarlastõ joostööde läbi
Tulgõ tulgõ välä jo tooli päälta
Saisgõ saisgõ üles jo sohva päälta
Kaegõ kaegõ vaesõ ja valla pääle
Pere, pererahvast sih piinatasõ
Tiio tiio poissa jo pessetasõ
Kura kura umma jo kelmi kiltri
Petja petja umma jo pulga junkro
Selle selle herra jo ilosagi
Selle selle provva jo punatsõgi
Preili preiligi no peenükese

H II 56, 1041 (7) < Rõuge khk. - M. Jennes, end. M. Laanela (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Kass lugõvat:
Hirr, harr, hernehe,
Virr, varr, virnõhe,
Kurr, karr, korgõhe,
Nirr, narr, nurmõ pääle
Kirivid kitsõkõisi otsma.