Lõuna-Eesti pärimuse portaal

Rõuge pärimus

Kombed ja tavad

Tagasi esilehele


E 17196 (10) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
On karjastel pastlad ehk viisud ära vananenud, siis viskab ta neid enesest kaugele nende sõnadega:
"Susi, seh silmapaik!
Kui tuled meie karja manu,
siis võta silmapaigas,
kui lähad küla karja manu,
siis võta kaelkotis,
kui lähad mõisa karja manu,
siis võta perareekses.

E 17290 (3) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Uueaasta hommiku peab peremees kirikust välja tulles keige enne kojo püüdma rutata, et omad põlluriistad ära liigutada. Jõuab ta keige enne tõistest külaelanikutest kojo ja saab keik riistad ära liigutada, on ta suil keigist oma tööga ees.

E 17290 (4) < Rõuge khk. - M. Siipsen. Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui keegi vastse riide selga aeab ja tõine teda riidest venitab ehk puudub nende sõnadega:
Auk sulle, paik mulle,
homme akna rappussase,
siis laguneb vastne riie sedamaid.

E 17094 (42) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Käo kukkumine tähendab majarahva kohast lahti saamist, äkilist õnnetust ehk koguni surma.

E 17094 (43) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui siga ehk kukk aknast sissi tuppa vaatab, tuleb sel päeval haruldane külaline ja toob viina.

E 17094 (44) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Tuleb vana ehk noor naesterahvas esitiks reisil vasto on see reis tühine, paremb on, et ümber kojo tagasi pöörad.

E 17094 (44) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Tuleb vana ehk noor naesterahvas esitiks reisil vasto on see reis tühine, paremb on, et ümber kojo tagasi pöörad.

E 17094 (45) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Tuleb teekäijale keigu päält mees ehk poisikene vastu võib julgeste reisida sest õnn on hea.

E 17094 (45) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Tuleb teekäijale keigu päält mees ehk poisikene vastu võib julgeste reisida sest õnn on hea.

E 17094 (46) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Juuti ja mustlast reisile minnes näha, kui ta esmalt vasto peaks tulema, tähendab, et petja kätte saad langema. Seepärast, kui sa neid mihhi kumbakit silmad, siis katsu nii ruttu kui võimalik, et kojo tagasi saad.

E 17094 (46) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Juuti ja mustlast reisile minnes näha, kui ta esmalt vasto peaks tulema, tähendab, et petja kätte saad langema. Seepärast, kui sa neid mihhi kumbakit silmad, siis katsu nii ruttu kui võimalik, et kojo tagasi saad.

E 17094 (49) < Rõuge - Märt Siipsen (1895) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui riidid pestakse, siis peab võõras mööda minnes ütlema: "Valget kah!" ja peseja peab vastu ütlema: "Valget tarvis!"

E 17095 (51) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui esmabe õhtu hiliseks jääb, väga õhtu pääle, siis on keik nädal läbi sarnane lugu.

E 17095 (52) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui esmaspäeval külalisi ehk võõraid inimesi käib (ühes peres), siis käib neid keik see nädal otsa.

E 17095 (53) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui esmaspäeval mõnega pahandust ehk sõnavahet saab, siis tuleb pahandust nädal läbi igal päeval ette, seepärast peab iga inimene ennast esmaspäeval keige rohkem hoidma.

E 17095 (54) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
See ei ole mitte hea esmaspäeva mingisugust suurt tööd alustada. Olgo niitmist, lõikamist ehk külvamist, seepärast, et asja alustustes ikka mingisugust jonnimist ehk pahandust ette tuleb, kui mõtted kokku ei sünni ja nõnda kallis eesmaspäev rikutud ei saaks.

E 17095 (55) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Reedine päev on ka halv päev sellepärast, et vanast jo see päev kohtumõistmise ja nuhtluse päevaks oli määratud, kuna sel päeval üle Liivimaa külma sauna köeti, kuna siis jälle laupäeval kuumas saunas haavu sai arstitud.

E 17095 (56) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Aastateendrit, ka karjapoissi ei tohi reedisel päeval uue peremehe juure tuua. Teeb keegi seda, siis saab karjapoiss rohkemb peksa kui leiba, seesama lugu ka muide teendritega.

E 17095 (63) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Noorel kuul sündinud lapsed seista kaua noored, kuna vanal kuul sündinud inimesed ruttu vanaks lähevad ja joba noores mehe- ehk naesepõlves kortsus nägo näitavad.

E 17096 (70) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Juuksid lõigata ja habet pügada on noorekuul sünnis, siis hakkavad rutem kasvama.

E 17096 (74) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Noorel kuul sündinud lapsed on näljased ja raiskavad oma eluaeg rohkemb toitu kui täiskuul sündinud lapsed, kelle kõhud alati täis seisavad. Loomadega seesama lugu.

E 17096 (75) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kes isa ülearu rikas, selle lapsest saada ülearu vaene, nii kange kui isa koguma oli, nii kange on poeg pillama.

E 17096 (75) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kes isa ülearu rikas, selle lapsest saada ülearu vaene, nii kange kui isa koguma oli, nii kange on poeg pillama.

E 17096 (76) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kes isa ülearu kehv ja vaene, sellest lapsest saab rikas mees; isa oli pillaja, poeg on nüüd ülearu koguja.

E 17096 (76) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kes isa ülearu kehv ja vaene, sellest lapsest saab rikas mees; isa oli pillaja, poeg on nüüd ülearu koguja.

E 17096 (77) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui kaks ehk kolm põlve järjestiku on kogunud ja vara kokku kaapinud, lõpetab neljas põlv seda ühe aastaga otsa.

E 17096 (78) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui leivad ahjust on välja võetud, peab puukondikest ehk laastuid ahju asemele viskama. Sellest saab purre surres taeva minna.

E 17098 (115) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Ajad kogemata tõise suka tõisi jalga hommikul, siis tea, et sel päeval sinul mõni äpardus ehk pahandus tuleb, seesamasugune õnnetus juhtub ka sulle, kui hame pahupidi sauna juures ehk mojal selga aead.

E 17098 (115) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Ajad kogemata tõise suka tõisi jalga hommikul, siis tea, et sel päeval sinul mõni äpardus ehk pahandus tuleb, seesamasugune õnnetus juhtub ka sulle, kui hame pahupidi sauna juures ehk mojal selga aead.

E 17098 (116) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
On laps väga rõõmus ja naerab ülemäära, siis on sel päeval saun oodata.

E 17098 (116) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
On laps väga rõõmus ja naerab ülemäära, siis on sel päeval saun oodata.

E 17098 (117) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
On mõni vanemb inimene üleliiga rõõmus, siis täädku ta, et nutt ja õhkamine enamb kaugel ei ole.

E 17098 (117) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
On mõni vanemb inimene üleliiga rõõmus, siis täädku ta, et nutt ja õhkamine enamb kaugel ei ole.

E 17099 (119a) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
On noorkuu esmalt vaadates selili ja teravate otsadega, surevat sel kuul paljo inimesi.

E 17099 (127) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Mehe laulatusesõrmus ei tohi mitte ühegi tõise naesterahva näppude vahele saama.

E 17099 (128) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Meisterahva tööriistast, kirvest ega höövlist, ei tohi iialgi üks naesterahvas üle astu, siis on kohe tööriist rikutud.

E 17099 (129) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Suuremb inimene ei pea lapsest üle astuma. Kui ta seda teeb on lapse kasvamine kinni.

E 17099 (130) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Tütarlast peab pääle sündimist varsi meisterahva jalgade vahelt läbi pistma, siis saab ruttu mehele.

E 17099 (131) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Naesterahva juuksid ei tohi keegi läbi peo tõmmata. Kui seda tehakse, on juuksekasv kinni.

E 17099 (132) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Tervet leiba ei pea keegi maeast välja andma, vaid natuke otsast ära lõikama, ei tee ta seda mitte, on leivatulu (jatk) maeast läinud.

E 17099 (136) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kannipuudest? (ölpetest) ei tohi keegi üle astu, kes seda teeb, ei jõua enamb perset pidada.

E 17100 (140) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui lapsed veepangist üle astuvad, hakkavad alla kusema (ei pea enamb kust kinni).

E 17100 (140) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui lapsed veepangist üle astuvad, hakkavad alla kusema (ei pea enamb kust kinni).

E 17100 (141) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui pühmeid üle läve välja visatakse, et pühkija ei viitsi välja viia, teeb hunt suvel palju kahjo.

E 17100 (142) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kes persega leivanõu pääle (mõhe pääle) istub, selle pea hakkab paistetama.

E 17100 (144) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kes surnuaeda lähab omakse haua pääle "Meie esad" lugema ehk muud palvet tegema, peab keige esiti risti ülesse kergitama, et kooljal kergemb oleks.

E 17102 (173) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Surnut maha viies tapeti hobuste jalgade ees kana ära, et siis selle läbi surnu hing surmamerest paremine üle saaks.

E 17102 (174) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui õpetajat haige juure tuuakse ja siis hobune pea ette sõites maha lööb saab haige surema.

E 17102 (175) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui matjad kojo tulevad ja hobune maha heidab vähkrema pea kiriku poole, saab veel sellest maeast sel aastal surnut.

E 17102 (176) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui noorpaar laulatuselt kojo tuleb vankri ehk reega, peavad nad ühelt poolt maha astuma, siis saavad nad keik eluaeg ühel meelel olema.

E 17115/6 (4) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Äkiline surm
Inimene võib kihvti kihasse saada ja äkitselt surra, kui ta mitte igas asjas puhtust ei pea. Sellest mõned näitused. Sääl on sul keedupada päev ehk paar poolkuivalt niiskes kohas seisnud, paks roste kord pääl, mis muud ei ole kui selge kihvt. Ta saab kergeste veega üle loputud ja keetmiseks pruugitud. Rosteollused lähavad supi sissi ning sellega kihasse. Vanemad veel jõuavad seda välja kannatada, kuna nooremad lapsed oksendavad jo mito kord, järsku pääle söögi surevad. Pärast räägivad siis tagajärele, mis tal muud viga võis olla, löödi läbi. Ehk lendaja läks läbi jne. Niisugust kogemata kihvtitamist tuleb talupoea rahva seas sagedaste ette, kui alati mitte suremist, siis kanget seest valu, et pigista hambad kokku.
Sääl on kahvlid ja noad, mis külaliste tarvis on ostetud ning kappi saisma pandud, sääl nad nüüd on enne paar nädalat rostetanud kui äkki võõrad tulevad ning nad kerge pühkimise järele lauale tuuakse. Olgo ka üle pühitud, siiski jääb peenikene rostetolm nende pääle, mis ühes liha ehk leivaga kõhtu poeb ning sedasama õnnetust sünnitab, mis jo üleval nimetasin. Ka plekk supilusikad, kui neil liiva ehk puu tuhaga tina päält on ära hõerutud, toobid ning pisemate lapsukeste kastrulid, mis juutide käest ostetakse ja kelledega vaesemad taluinimesed oma lastele piima tulel keedavad, võivad lapsukest kergeste ära kihvtitada, et ta äkitselt haigeks jääb ning sureb. Ka vaabatud savipotid, mis leel ehk ahjus kihvtijagusid välja higistavad, võivad kergesti haigeks jäämist ja surma sünnitada. Seda olen ise oma silmaga näinud, kui kauss ahjust välja võeti, tal väljaspool küljes must tõrvasarnane vedeliku kord ümberringi seisis. Kui ma seda musta vedelikku oma keele pääle lasksin, tundsin mina, et ta mõrudamb oli kui koirohi. Ärgu arvaku siis keegi inimene, et niisugune pott oma kihvtiollusid üksi väljaspidi välja keedab. Ei mitte. Ka piim ehk supp, mis potis keeb, saab selle väljaimmitsemise läbi nõnda rikutud, et ta nõdrematele pea surma võib tuua. Aga ka vanematele inimestele ei tee ta head.
Kord keetis mo abikaasa niisuguse savipotiga piima, kes oma külje päält musta vedeku oli välja higistanud. Nii kui ta piima jõi, jäi ta raskeste haigeks ja hakkas oksendama. Mõnda tõist asja selle vastu pruukides sai ta paari päeva pärast siis paremaks, kuna minul surmapott ammugi oli puruks peksetud, et ettevaatamata olekul mõnele jälle kahjo ei pääseks tegema.
Et kogemata kihvtitamise läbi paljo pisukesi lapsi talupoja rahva seas ära surevad ja vanemad, kui ka mitte iga kord surma, siis kanget kõhuvalu saavad, paljo oleks sellest mul veel rääkida, aga kardan, et minu töö ja hoiatamine asjata on. Sest minu seletuse pääle võib mõni ütelda, kust tema siis niisugust asja ära võib tääda. Kas ta mõni pottsepp või tohter on?

E 17120/2 (7) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. - Märt Siipsen < Jaan Neater (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Linnulaul
Oi, vellekene, ma ole paljo õnnetust oma elu sehen nännu. Ma pidasi Koikküla vallan suurt talu, üten aintsan aastan pani sääl katessatõistku karielajat hauda. Sõs andis sõsarmees mulle üte lehma, sellega pidi nüüd oma latsi ja ütessa tööinimest toitma, iga nädal oli teomees mõisan. Mõelge, mis saab ütest lehmast suure talu pääle. Aga ma aeasin, juma/la/le tänu, sõski ikki läbi. Tõisel sügisel peran elajate kahjo palli tare ka ära, kikk raam ka, sellarõõva jäiva sissi. Aga sõski ei heida meelt veel ära. Teie hobestetalli sitast puhtase, ahi nurka ja korsten välla ja elasime selle talve sääl üle. Ei masnud elaja soetaminegi enamb, kui suvi tuli, sõs lõppiva punasetõppe kikk ära. Aga inimene näeb õnnetust küll ette ära, kui ta tähele mõistab panna. Poiss oli mul haige, lätsi esi postiteed tegema, see oli sõs, ku mo kari kikk veel terve oli. Oli üten talun ööd, es tule uni pääle. Söa oli nõnda rahutu, tuli hämarik, pani hobesa ette, oli veel paar koormat ruusa vaja viia, lätsi ütest sillarumbist üle, veike linnuke laulab: Piu-piu-piu, ja lendab kurale poole ütest ossast tõise pääle. Laulab jälle: Piu-piu-piu. Ma ütlesin: "Laula, laula, linnuke, so om saated kodust mulle midagi ütlema. Kas kodurahvas elavad keik hästi? Kas loomad ja inimesed kodu keik terved on? Jah, linnuke, kallis loomake, sa ikka mulle midagi kõnelad, aga mina, patune mullatükk, ei mõista sinu keelt ega saa sellest aru. Jälle lendas linnuke minust mööda teed mööda edasi. Kui ma ruusa koormaga tulin ja laulis piu-piu-piu, esi nii erk kärmas ja rõõmus. Arvassi küll esi, peaks see küll nüüd hääd tähendama. Aga süda oli raske sehen, et linnuke kural pool teed laulis. Saie sõs teega valmis ja tuli läbi ööd ommukuks kodu ja keskpäeva aeal kooliva ütekõrraga kolm kige paremat lehma mul ära. Selle perra koolsiva paari nädala joosul kikk kari.
Ainus sõsaramehe antud lehm mul oli, nõnda kui enne jo ütlesin, aga pitkalt sedagi sai - tõisel sügisel lõppi see ka ära.
Jälle oli esi linnakäigul, kui õnnetus kodu sündi. Tuli kodu pool, linnuke laulis jälle pahemal pool teed: piu piu piu. Ma mõistsi, et see hääd ei tähenda, aga mis sääl teta. Saie kodu, lätsi kambri, naene tuli vastu, oli väga murelik. Ma küsse: "Mis viga, armas naeseke. Ta võttis mul ümbert kaala kinni ja ütel: "Armas mehekene, lehm om koolu."
Ma rööksi: "Ära ikke, mis koolu, om koolu. Meie enamb talu edesi pidada ei saa. Hommen saab mõisa minna ja härrale üles anda, et minust talupidajad selle koha pääl enämb ei saa. Andku ta oma maja kellele taht."
Lätsi sõs tõisel hommikul mõisa, es ole härrat kodun. Valitseja es võtta ülesütlemist vastu. Mis nüüd teta, kas ela või koole. Teomees päevast päeva vällän, midagi süüa ei ole, pane manu. Mis paned, kui endal kodun esiki süvva es ole. Pani siis hobese ette ja sõiti Kõrgepalu mõisa, säält võti kõrtsi ja talu rendi pääle, rendi oli sel aeal väga odava. Lainassi sõsaramehe käest raha ning lätsi tõisel jüripäeval sissi elama. Kui sinna just jüripäeval lätsi, laulis linnuke paremal pool teed: piu-piu-piu-piu.
Mõtli sõs mina: "Oh, linnuke, kuuluta mulle nüüdki hääd, kuuluta hääd uue koha pääle elama minnes."
Ja vaata nüüd, kulla külaveli, usu ehk uskmata, et see linnukese laul hääd tähendas. Ma oli uue koha pääl kakstõistku aastat talumees ja kõrtsimees ning kohtomees. Sain rahameheks, maksin sõsaramehele võla ära, ostsin, tänavu saab katessatõistku aastat, talu perisseks. Jumal tänatud, on härra võlg jo ammugi tasa massetud. Nõnda olen nüüd pea seitsekümmend aastat vana, olen omas elus paljo õnnetust, aga ka paljo õnne näinud. Kes teab, mis enne surma veel ära näed, ehk missuguse viisiga mulda lääd.
Kõrgepalu Kangsti? talu peremehe Jaan Neater suust üles tähendud 12. aprillil 1894. aastal.

E 17122/4 (8) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Lapsed on vanemate pildid
Kui üks isa oma lasteüle räägib, et lapsed sõna ei kuule ehk kui paraku mõni laps oma vanemat lööb, siis on need mõlemad väga halvad asjad. Rahva vanasõna räägib selle kohta, et niisuguse õela lapse liikmed pärast surma hauast välja kasvavad.
Kas peame vagusi päält kuulama, kui isa poegadest ja ema tüdardest halva räägib? Kas peame isale õigust andma ja emale ütlema: "Sinu lugu on vilets küll, et niisuguste lastega kimpu oled juhtunud, kes sõna ei kuule."
Ei mitte, meie peame niisugusele kaebajale isale ja nurisejale emale suu sissi ära ütlema: "So lapsed on so oma pildid, kust sa oma nägo näed, missugune sa ise oled. Mäleta järele, niisugune oled sinna noorelt oma isale ka olnud, kui nüüd so lapsed sinule. Sina pole ka vist oma vanemate sõna kuulnud ehk oled neid vaest murega hauda saatnud. Mis sa nüüd maitsed, eks ole teenitud palk. Nüüd maksab so poeg ehk tütar sulle so sõnakuulmata olekut kätte ja seda südamevalu, mis sina oma isale ja emale noorespõlves oled teinud. Sa oled seda ära unustanud, nüüd lõikad, mis ise oled külvanud. See ei ole sinule pitk ega lühike vaid peris paras. Nii pead selle vanemale kostma, kes oma lapse üle halva võõrastele ehk tutvatele räägib.
Ma tunnen ühe isa, kes omast lastest alati halva räägib. Aga ma tundsin ka selle rääkija isa, kes väga oma üleannetuma poeaga kimbus oli kuni surmani. Oh neid tükke, mis poeg keik ära tegi! Ta varastas lambaid ja tappis neid ilma oma isa täädmata, selle tarvis olivad tal pitkad nöörist kalaõnged, kus leivaraasukene otsa pantud, miska siis loom põõsastikko tassitud. Ja seesama endine lambavaras isa kaebab nüüd väga oma laste pääle, et nad väga sõnakuulmata olla.
Seesama isa, kes oma poegadest nüüd halva räägib ja neid kui neljandamast käsust üleastujaid hukka mõistab, mis lapsed ka ära teeninud on. Seesama isa on ühe truu ristiinimese tunnistuse järele kord noorespõlves oma halli isa rindade pääl sõkkunud ning teda häbemata kombel peksnud.
Oled sina, armas lugeja, naesemees ehk mehenaene ja on sinul omal joba lapsed. Oled sina oma vanemate sõnakuulja olnud ning keik püüdnud teha, mis kästud? Siis ma ei usugi, et sinu lapsed sõna ei kuule ehk sulle vasto irvitavad kui sa neid õpetad ja käsid. Ehk olgu siis, kui sa neid ahvi kombel oled kasvatanud ning liia hellitamise ja armastusega oled ära rikkunud ja omad lapsed ise nõndaviisi hukka saatnud. Ka siis ei ole sinul laste, vaid iseenese pääle kaebamist. Vabandamised: "Ega mino laps seda paha pole teinud, see on selle ehk selle inimese kius, minust ei saa ta jago, nüüd aeab lapse harja kinni. Ma ei sa aru, mis nad tahtvad."
Ja laps kuuleb seda. Rikuvad lapse vaimu surmani ära, nõnda, et temast kade ning kiuslik ja turtsakas inimeseloom kasvab, kes kellegagi läbi ei saa. Laps, poeg ehk tütar, on vanemba pilt ehk peegel, kust vanemb ise oma nägo võib näha ja vaadata. Siiski on pisut poegi ja tütrid ka paremad kui nende joodikud ja vargad vanemad. Nad on vanemate patuelust ja häbist tüdinenud ja vanemate teod on neile läilaks ja hirmsaks läinud, sellepärast võtab mõni poeg ehk tütar tõest nõu paremine elada ja see hea nõu on mitmele jumala abiga korda läinud. Õnn selle lapsele, kes oma vaga eluga oma vanemate kurja elamist ära varjab ja paremine elab.

E 17131/3 (11) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kuldne abielu
"Keik ilm teab, missugune sa oled. Kas mul tahtjaid puudu oli, et sinusugusele närakale mehele pidin minema? Sa oled niisugune loru, et riielda ka meheviisi vastu ei mõista."
Jah, Maiel oli selles asjas õigus küll, kui ta oma Jaaniga päevad ja nädalad taples ja käratses, siis tuli väga harva Jaani suust mõni sõna: "Oh seda head veli, oleks sa nõnda hea olnud, kass oleks so ammugi ära söönud."
Ja see oli keik, enamb Jaan ei mõistnud, Mai võis teda vanduda niipaljo kui ise arvas ja suu suutis. Jaan nagu ei kuulnudki seda enamb.
"Sa igavene loruvasikas, mis sina küll oled, niisugused saadananäod olivad ta vanemad ja vennad keik. Jonnima on nad mehed, aga teha ega rääkida ei mõista. Vat, kus mul mees, keda ma eluaeg toitma pean."
Niisugust laulu laulis Mai iga pääv, siiski armastas Jaan teda südamest. Sest ta arvas, et see keik peab nõnda olema, et naese kohus on meest sõimata, aga mehe kohus oma vandlast armastada. Seda oli Jaan kord tähtraamatust või kuskilt mojalt lugenud, mida ta ennemb (nago ta ise ütles) selgeste ei mäletavat.
Tõiste nägemise ja kuulmise järele ei liigutanud Mai lilligi: ta ei kudunud, kedranud ega parandanud, ei õmmelnud ega paiganud, keik riided seljas olivad puhas narmad ehk ta küll jo viie lapse ema oli. Mis külanaesed armust kinkisid, mõned vanad riidehilbud, need olivad Maiele ja ta lastele kihakatteks. Ka vett ei pruukinud ta millaski pesemiseks, arvata, et see patt olla jumala puhast vett oma riidenärtsudega mustaks teha ehk seda küll kümne sammu pääl saada oli. Ka ei pesnud ta enese ega oma laste palgeid ealgi peris puhtaks kartes, et looduse iludus kuigiviisi rikutud saab. Ka tõiste kingitud hilbud olivad nõe ja tahmaga koos, et jo kaugelt Maiest mööda minnes nõe ja tahma hais välja lehkas. Ülepea ütelda - Mai oli laisk, ropp ja kasimata inimene. Ta mees Jaan oli tema igavene aealiku elu ori ning tänas õnne, et Maiest igakord lööjat ei saanud ehk ta teda küll lõpmata sõimas ja teotas. Jaanil oli väga pehme ja kannatlik süda, sest ta kannatas keik. Ka seda kui paar päeva söömata peeti, ja siiski moidu veel ei antud, kuni ise puu lõhkus, vee tõi ning supi valmis keetis. Aga seda üksi naese lubaga. Siiski armastas Jaan oma naist ja uskus keik, mis Mai ette rääkis. Mitmelt talult oli Jaan selsamal kevadel jälle tulema hakanud, selsamal kevadel kui ta sinna sulaseks läinud. Mikspärast? Sellepärast, et Mai ei tahtnud sääl mitte elada, vaid mehele ette rääkis, et inimesed selles peres väga kiusakad ja jonnikad olla, teda ega tema lapsi ei sallita. Ja Jaan uskus seda. Ta uskus seda keik kindlaste, mis Mai ette luiskas, ilma et ise pererahvale seda vähemat süüdi oleks võinud anda.
Ta hakkas kraami kokku kobistama, nii salamahti kui vähagi võimalik ja tõisi kohta ära kolima. Kus? Seda ei täädnud ta mito korda isigi. Et ta uue koha peremehele hulga tööd ära teinud, omale kartulid ning kapsad aeda istutanud, mis joba lopsakalt kasvasivad, sinna ei võidud midagi parata.
"Mai tahab ära minna. Nad kiusavad mo naist," ütles Jaan, "las jääda keik seie paika, kui ma aga minema pääsen," ja ta jättis keik maha ja läks ära.
Aga see ei tulnud mitte Jaani abielus üks kord, vaid mito kord ette, et ta ära läks.
"Mis sinna teha, peab minema. Mai tahab seda," ütles Jaan.
Et nad väga vaesed inimesed, ilma leivata ja lihata olivad, seda nägivad tõised inimesed väga hästi, aga Mai suurt ise puudusest ei rääkinud ega kõlbanudki rääkima. Sest siis oleksivad tõised ütelnud: "Mai, tee tööd, siis saad süüa."
Aga Mai ei liigutanud lillegi. Ta võis iga hommiku kella seitsme kuni kaheksamani tühjas sängis põõnutada, mõni vana riideräbal padjaks ja linaks külje all. Kunagi ei nurisenud ta, et ase kõva või külg haige. Niisamuti ei kuulnud ta ilmaski, et lehm laudas ammus ja tõiste loomade sekka karjamaale ihaldas. Ei, Mai täitis lehma lüpsmises truiste oma kohut. Ta lüpsis teda päevas kolm korda ega unustanud seda ealgi ära, olgu küll, et kaks esimest hommiku lüpsmist tõinetõise kannul käisivad. Mis sellest. Mai tõi selle varajase võlalainajale meeleheaks mõnikord musta pangega heinu. Noh seda nägi lehm, et Mai neid heinu tõi ega küsinud ka selle järele, kas Mai neid ise katkunud või veike tütrekene. Oleks ta saladust tääda saanud, siis poleks ta Maiele piimapiiska enamb kätte annud, vaid oleks seda ennemine veiksele tütrele annud, kes nii veikest moodi tema eest hoolitses.
Et sui ööd hommiku kella seitsmeks Maiele liig lühikesed magamise tarvis olivad, seda täädsivad Mai ja Jaan mõlemad. Selle tarvis jäeti jo talvel lauda pääle paar sületäit heinu, kus Mai kellegi võõra ehk oma inimese silma nägemata öösel võis põõnutada. See tähendab sel öösel kui päike taevas heledaste paistis ja liigsoojus töötegijad higistama pani. Ei, siin läks korda. Sest Jaan tuli oma söögiund, kui hobusad puhkasid, ka seie puhkama. Et Jaan üles tulles redelit kolistas ja kobistas, seda andis Mai temale igakord andeks ega pannud kunagi pahaks. Ja Jaan oli ka nii ustav, et kellegile oma ega võõra inimesele ei ütelnud, et Maie peakorter täna laudalae pääle on valitud. Aga lapsed täädsivad seda muidugi ja pidivad ka täädma. Sest säält tulivad keeldused ja käsud, ringkirjad ja paveskad iga tunni pärast üles ja alla, mis peab tegema ehk tegemata jätma. Kas veiksel Mannikesel või Jaanikesel lallid kinni panna või lahti pästa. Kas puppu tarvis keeta ehk pätsi anda jne.
"Kui hea see oleks, kui neid veikesid lapsi mul ei oleks," õhkas Mai sagedaste, "nad, raitsakud, ei anna rahu magades ega üleval olles."
Ehk küll keige viimne laps Jaanikene kolme ja poole aastane oli, keda ta nädalate kaupa imetas ja nädalate kaupa näljutas. See on, et ta üheaindsama aasta sees teda 12 korda võõrutas ja kui piim rinnas pakki hakkas tegema, jälle imetas. Ka seesama pisuke lapsuke oligi peasüüdlane, et Mai midagi tööd teha ei saanud ega võinud teda ka keegi vägi midagi tegema sundida.
"Laps imeb mul veel rinna otsas võtan ma nisa ära, mis ma talle siis süüa annan."
Nõnda põõnutasid siis sagedast keik kolm, kaks Jaani ja üks Mai, sest et Jaan peris aastasulane ei olnud. Nad olivad küll nälgas, alasti ja paljad, aga neil oli hästi aega magada, tapelda ja armastada. Oh, kas patusel inimeselapsel siin ilmas paremat enamb tarvis. Kuldne abielu!!!

E 17131/3 (11) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kuldne abielu
"Keik ilm teab, missugune sa oled. Kas mul tahtjaid puudu oli, et sinusugusele närakale mehele pidin minema? Sa oled niisugune loru, et riielda ka meheviisi vastu ei mõista."
Jah, Maiel oli selles asjas õigus küll, kui ta oma Jaaniga päevad ja nädalad taples ja käratses, siis tuli väga harva Jaani suust mõni sõna: "Oh seda head veli, oleks sa nõnda hea olnud, kass oleks so ammugi ära söönud."
Ja see oli keik, enamb Jaan ei mõistnud, Mai võis teda vanduda niipaljo kui ise arvas ja suu suutis. Jaan nagu ei kuulnudki seda enamb.
"Sa igavene loruvasikas, mis sina küll oled, niisugused saadananäod olivad ta vanemad ja vennad keik. Jonnima on nad mehed, aga teha ega rääkida ei mõista. Vat, kus mul mees, keda ma eluaeg toitma pean."
Niisugust laulu laulis Mai iga pääv, siiski armastas Jaan teda südamest. Sest ta arvas, et see keik peab nõnda olema, et naese kohus on meest sõimata, aga mehe kohus oma vandlast armastada. Seda oli Jaan kord tähtraamatust või kuskilt mojalt lugenud, mida ta ennemb (nago ta ise ütles) selgeste ei mäletavat.
Tõiste nägemise ja kuulmise järele ei liigutanud Mai lilligi: ta ei kudunud, kedranud ega parandanud, ei õmmelnud ega paiganud, keik riided seljas olivad puhas narmad ehk ta küll jo viie lapse ema oli. Mis külanaesed armust kinkisid, mõned vanad riidehilbud, need olivad Maiele ja ta lastele kihakatteks. Ka vett ei pruukinud ta millaski pesemiseks, arvata, et see patt olla jumala puhast vett oma riidenärtsudega mustaks teha ehk seda küll kümne sammu pääl saada oli. Ka ei pesnud ta enese ega oma laste palgeid ealgi peris puhtaks kartes, et looduse iludus kuigiviisi rikutud saab. Ka tõiste kingitud hilbud olivad nõe ja tahmaga koos, et jo kaugelt Maiest mööda minnes nõe ja tahma hais välja lehkas. Ülepea ütelda - Mai oli laisk, ropp ja kasimata inimene. Ta mees Jaan oli tema igavene aealiku elu ori ning tänas õnne, et Maiest igakord lööjat ei saanud ehk ta teda küll lõpmata sõimas ja teotas. Jaanil oli väga pehme ja kannatlik süda, sest ta kannatas keik. Ka seda kui paar päeva söömata peeti, ja siiski moidu veel ei antud, kuni ise puu lõhkus, vee tõi ning supi valmis keetis. Aga seda üksi naese lubaga. Siiski armastas Jaan oma naist ja uskus keik, mis Mai ette rääkis. Mitmelt talult oli Jaan selsamal kevadel jälle tulema hakanud, selsamal kevadel kui ta sinna sulaseks läinud. Mikspärast? Sellepärast, et Mai ei tahtnud sääl mitte elada, vaid mehele ette rääkis, et inimesed selles peres väga kiusakad ja jonnikad olla, teda ega tema lapsi ei sallita. Ja Jaan uskus seda. Ta uskus seda keik kindlaste, mis Mai ette luiskas, ilma et ise pererahvale seda vähemat süüdi oleks võinud anda.
Ta hakkas kraami kokku kobistama, nii salamahti kui vähagi võimalik ja tõisi kohta ära kolima. Kus? Seda ei täädnud ta mito korda isigi. Et ta uue koha peremehele hulga tööd ära teinud, omale kartulid ning kapsad aeda istutanud, mis joba lopsakalt kasvasivad, sinna ei võidud midagi parata.
"Mai tahab ära minna. Nad kiusavad mo naist," ütles Jaan, "las jääda keik seie paika, kui ma aga minema pääsen," ja ta jättis keik maha ja läks ära.
Aga see ei tulnud mitte Jaani abielus üks kord, vaid mito kord ette, et ta ära läks.
"Mis sinna teha, peab minema. Mai tahab seda," ütles Jaan.
Et nad väga vaesed inimesed, ilma leivata ja lihata olivad, seda nägivad tõised inimesed väga hästi, aga Mai suurt ise puudusest ei rääkinud ega kõlbanudki rääkima. Sest siis oleksivad tõised ütelnud: "Mai, tee tööd, siis saad süüa."
Aga Mai ei liigutanud lillegi. Ta võis iga hommiku kella seitsme kuni kaheksamani tühjas sängis põõnutada, mõni vana riideräbal padjaks ja linaks külje all. Kunagi ei nurisenud ta, et ase kõva või külg haige. Niisamuti ei kuulnud ta ilmaski, et lehm laudas ammus ja tõiste loomade sekka karjamaale ihaldas. Ei, Mai täitis lehma lüpsmises truiste oma kohut. Ta lüpsis teda päevas kolm korda ega unustanud seda ealgi ära, olgu küll, et kaks esimest hommiku lüpsmist tõinetõise kannul käisivad. Mis sellest. Mai tõi selle varajase võlalainajale meeleheaks mõnikord musta pangega heinu. Noh seda nägi lehm, et Mai neid heinu tõi ega küsinud ka selle järele, kas Mai neid ise katkunud või veike tütrekene. Oleks ta saladust tääda saanud, siis poleks ta Maiele piimapiiska enamb kätte annud, vaid oleks seda ennemine veiksele tütrele annud, kes nii veikest moodi tema eest hoolitses.
Et sui ööd hommiku kella seitsmeks Maiele liig lühikesed magamise tarvis olivad, seda täädsivad Mai ja Jaan mõlemad. Selle tarvis jäeti jo talvel lauda pääle paar sületäit heinu, kus Mai kellegi võõra ehk oma inimese silma nägemata öösel võis põõnutada. See tähendab sel öösel kui päike taevas heledaste paistis ja liigsoojus töötegijad higistama pani. Ei, siin läks korda. Sest Jaan tuli oma söögiund, kui hobusad puhkasid, ka seie puhkama. Et Jaan üles tulles redelit kolistas ja kobistas, seda andis Mai temale igakord andeks ega pannud kunagi pahaks. Ja Jaan oli ka nii ustav, et kellegile oma ega võõra inimesele ei ütelnud, et Maie peakorter täna laudalae pääle on valitud. Aga lapsed täädsivad seda muidugi ja pidivad ka täädma. Sest säält tulivad keeldused ja käsud, ringkirjad ja paveskad iga tunni pärast üles ja alla, mis peab tegema ehk tegemata jätma. Kas veiksel Mannikesel või Jaanikesel lallid kinni panna või lahti pästa. Kas puppu tarvis keeta ehk pätsi anda jne.
"Kui hea see oleks, kui neid veikesid lapsi mul ei oleks," õhkas Mai sagedaste, "nad, raitsakud, ei anna rahu magades ega üleval olles."
Ehk küll keige viimne laps Jaanikene kolme ja poole aastane oli, keda ta nädalate kaupa imetas ja nädalate kaupa näljutas. See on, et ta üheaindsama aasta sees teda 12 korda võõrutas ja kui piim rinnas pakki hakkas tegema, jälle imetas. Ka seesama pisuke lapsuke oligi peasüüdlane, et Mai midagi tööd teha ei saanud ega võinud teda ka keegi vägi midagi tegema sundida.
"Laps imeb mul veel rinna otsas võtan ma nisa ära, mis ma talle siis süüa annan."
Nõnda põõnutasid siis sagedast keik kolm, kaks Jaani ja üks Mai, sest et Jaan peris aastasulane ei olnud. Nad olivad küll nälgas, alasti ja paljad, aga neil oli hästi aega magada, tapelda ja armastada. Oh, kas patusel inimeselapsel siin ilmas paremat enamb tarvis. Kuldne abielu!!!

E 17139/41 (9) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Mõtete aimud
(rahva järele)
Võid sina ühte põtra, kes looduses ümber kargab, kinni võtta ja hobuse asemel, kes koormat veab, pruukida? Aga ise asi on hobusaga, kes varsast saadik põllutööd tegema on õpetud, ta veab koormat ja künnab maad ja kui ta enamb ei jõua, käivad piitsahoobid ta selga. Ta ohkab ja veab jälle edasi ja mõtleb: "Eks see keik pea õiguse pärast just nõnda olema."
Vars, kes sellesama koormavedaja poeg on ja priiuses täieks hobuseks kasvanud, kes jõuab teda nüüd kui tas uur hobune on, orjama õpetata, ta lõhub riistad ja jookseb metsa. Ehk võta linnukene metsast kinni ning pane puuri, ikka ta igatseb keige paremat toitu süües priiuse järele.
Nõnda oleks selle inimesega lugu, keda vabalt on üles kasvatud ja keda, siis veel orjaikkesse peaks sunnitama. Õpetud inimene sureb ennemine kui ta orjaiket oma kaelas kannab. Ta teab, et surm hoopis hõlpsamb on kui eluaegne orjapõlv.
Millal pääsevad eesti rahvas oma rõhujate alt peris lahti? Kostus: siis kui nad peris selge silmaga ilma häbita oma rõhujate silma sissi julgevad vaadata. See on, kui nad targuse poolest vastastiku ühe järje pääl on. Kui rahakott täädmisele, täitmise häbiks, mitte enamb tühi, vaid raha kauniste täis on.
Kui kaugele kestab nüüd veel vägevamate mõisnikute võim? Kostus: niikaua kui täädus ning kõrgemb haridus nende keskes ülevel peetakse, mida võõrakeele sõnaga kultuura kutsutakse, selle tõine jagu ehk pool ei taha enamb mitmel endisel võimumehel sõna kuulda. See on: kott ei kuule enamb sõna. Kui kulla- ega hõbekuulidega kindlusevallide päält enamb sihti ei või, sest et kuulid liiga asjata lahingu pidamise pärast otsa lõppenud, siis on tääda muidugi, et kindlused kaua enamb ei jõua vastu pidada, vaid aegamööda ikka saavad langema.
II Ladina keel. Oh, surnud ladina keel! Keda keegi rahvas enamb ilmapääl ei räägi. Sa vägev tohtrite saladus ja abinõu. Kui keik raamatud ja protukullid rahva ja riigi keeles kirjutakse, mikspärast siis aptiigi ja tohtrite sedelid selles surnud keeles kirjotakse, keda keegi haige ega terve ei mõista, kui aga sedelite valmistajad üksi. Kus jäivad meie kuulsad ja kallimad mehed Kunder, Jakobson, Veske, Kulbars ja Kapp ja paljo tõisi. Kas, sina, ladina keel ei ole mõnegi tähtsama mehe juures oma väge näitnud? Mikspärast elas meie austatud Kruitsvald kõrgeni vanaduseni? Sellepärast, et tema ladina keelt ise mõistis ega lasknud tõisi ladina keele mihi oma haigevoodi ligi. Ta täädis väga hästi, mis mõju ladina keelel mõne tähtsama haige kohta iseäranes on.
III Ehk missugune haige on elama jäänud, kellel surmahaigus oli ja tohter ta juure toodi? Mikspärast nad mõnda kuningat ja keisrit oma ladina keele abil elus pole hoidnud kui surmatunnikene kätte tuli? Keik nõdra mõistusega inimesed põlgavad rohtu ega võta seda suu sissi muidu kui vägisi suhu kallatakse. Pühakiri õpetab: "Ei rohud ega plaastrid teinud meid terveks, vaid Issand sinu sõna." Veretõbine naene evangeeliumis kulutas keik oma vara arstide pääle kuni ta Jeesust leidis. Pühakiri õpetab inimest paluma, aga mitte liiga arstide pääle lootma: "Sest keik inimeste abi on tühine." On siis lolli aruga inimesed tõeste targemad ja usklikumad kui mõistlikud inimesed? Väga veider ja kentsakas mõtelda. Kas õpetud arstid ei ole meiegi aeal valeprohvetid, kes rahvast õigest usust ära eksitavad? Pastur Parisis ja kah Perlinis on oma õpetusega mõni aasta tagasi õpetud ja õpetamata inimesed ära petnud, kes nende õpetuse viisi uskusid ja nende käest tervist otsisid, aga viimaks ometegi nägid, et nende õpetus üles leitud aitamise kunstis muud midagi polnud, kui tühi peast välja arvatud luule. Patsillused on nüüd päevakorral kuna neist keegi inimene mõni kümmekond aastat midagi ei täädnud. Mõned aastad tagasi keelati haigetele kangeste rasvast toitu süüa ja pidi ainolt tanguleem nende ainus toit olema. Ei võinud siis midagi parata, pidi iga haige sellega leppima, sest see oli selleaegne tohtrite peaõpetus, kuna kuulu järele keige rasvasemaid suutäisi haigetele pakutavat, et nad seda ennemine kosuksivad. Vanast arvasid õpetud mehed keik, et kanamuna kõvaks keeta väga kahjulik olla, kuna nüüd muna toorelt kahjolikuks arvatakse. Saksad meie maal tegid selle õpetuse järele ja sõivad mune mitusada aastat toorelt. Talupoead keetsid esimese õpetuse aeal munad kõvaks, kuna neid pooltoorelt süüa kästi ja talupoead keedavad neid praegu kõvaks, kuna neid kõvaks soovitakse keeta. Sellest nago tähelepanemata, kas tarkade õpetus nõnda ehk tõisiti on. Targad oma õpetustega tegid enestele ja oma jüngritele seega seda kahjo, et nemad mitusada aastat toorid mune sõid.
IV Aga ometi peab riigivalitsust tänama, et meie maal aptiigid on sissi säetud, nõndasama ka õpetud tohtrid haava arstimise ja rohu eest väljaspool ihu küljes, olgu raiotud ehk löödud, need paranevad väga pitkamise kui arstiabi saada ei ole, päälegi kui nad veel mustuse läbi rikutud saavad. Aga mõistlikumad rahva seas oskavad ka küllat haava arstida kui arstiabi saadaval ei ole, ja kui iga talumees tohtriabi pääle lootust peaks panema, siis peaks igas vallas nimelt üks õpetud arst olema. Iga häda kohta passib eesti vanasõna: "Kui häda tulnud, nõnda ta ka lähab." Sest iga puu ja inimese haav paraneb, kui puu mitte kuivanud ja inimene surnud ei ole. Anna sõber aega. Küll paraneb ja saab isigi terveks. Mulla- ja liivaaugud kui nad mitte liiga suured ei ole, langevad aea jooksul kokku ja kasvavad kinni, samasugune lugu on ka haavadega. Viimaks on kannatust igale õnnetusele ja juhtumisele tarvis, on küllat nähtud, et inimene oma kannatamata meelega ühest hädast ehk haigusest üheksa teeb, et ei kärsi kannatada ega paigal seista. Olid mõned jo pea terveks saamas, ei puudunud paljo, nad läksivad välja külma tormi ja tuule kätte, rikkusivad oma tervist uueste, jäivad raskemaks ja surivad. Niisugusid kaebtusi kuuled maal talupoegadest, kus inimesed surevad pea igast kohast ja igast perest.

E 17146/7 (13) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Õhkamised, poolsalajalt
Niisugusid inimesi on igas maanurgas meie maal, kes naabriga jutu puhudes salaja õhkavad nago oleks neil raske murekoorm südame pääl. Mine sina Talina, Tartu, Villandi, Pärnu või Pihkva piirile, neid ei puudu vist kusagil. Küsime, mis mehed need on? Kas aealehtete lugejad või muu kirjandusesõbrad? Siis kostame ise selle pääle, nii paljo kui neid tähele oleme pannud, ei kumbagit. Ei aealehtede lugejad, ei kirjandusesõbrad, sest neil, kes lehti ehk tõisi kasulikud raamatud loevad, ei ole aega südamepõhjast salajalt õhkata. Need on enamiste niisugused mehed, kes ennast tõistest inimestest pisut paremaks peavad, olgu sellepärast, et nad kord mõisaherraga on jutul olnud ehk kord vallaametis olnud. Nad on niisugused kadedad, et neil selle üle hale meel ja süda raske on, et naabrid ka elavad. Nende meelest oleks see kohane, kui naabri põld alati äpardaks ja keik inimesed vaeseks ja kehvaks jääksid ning tema üksi rikas oleks. Tõine asi on see, kust neil salajad õhkamised tõusevad. Nad on omas noorespõlves mõne karutüki ära teinud. Kas mõne noore tütarlapse õigelt teelt kõrvale meelitanud ehk mõne asja, mis hinna vääriline oli, varastanud, ehk kord kohtu ees valet vandunud, et häbi sissi ei tahtnud jääda. Niisugused asjad tulevad tal, siis vaest tahtmata meele ning sellejärele ka ohkamine, mis ta ise tähelegi ei pane ega usu seda ka, et tõine inimene ta ohkamist tähele paneb ehk aru saab. Niisugusel inimesel, kui ta istub, on käed sagedaste kokku pantud, nago oleks ta keige suuremas palves. Niisugused inimesed on keige kardetavamad loomad ja nende eest tuleb kangeste ennast hoida, neil on see peasihiks võetud tõisi inimesi, kes õnnelikult elavad, õnnetumaks teha. Sellest ainuüksi tunnevad nemad siis head meelt ja rõõmu. Nad ei salli koguniste, et keegi nende väljaspidise au külge sõrmeotsaga puuduks, sest see on nende ainus ülemb vara siin ilmas, seestpidist au ega vagadust neil põrmugi ei ole. Juhtub kogemata, et mõni amet nende käest ära võetakse, mida nad küll küüne ja hammastega kinni peavad. Noh, siis on vihane tiiger kohe sellele kallale kargamas, kes teda ametisse ei kiitnud, ehk tahtis mõnda tõist tema asemel kiita. Isisugused on need õhkamised, mis ühe õnnetuma inimese rinnast tõusvad ja taeva poole üles lähavad. Niisugused õhkamised pane tähele ja peri järele, mis viga on ja püüa aidata, kuis iganes jõuad ja võid. Ehk kui sinul jõudu aidata ei ole, siis anna head nõu ning mine ühes temaga seltsis neid mihi paluma, kes jõudvad aidata ja ära karda mitte oma venna eest käemeheks heites, kui seda peaks tarvis olema, ehk kui sind so ausa meele ehk sõpruse pärast enamb ustakse, kui so õnnetumat ligimest. Ka on veel õhkamised, mis ühe õige inimese rinnast välja voolavad, kui tal veel mingisugust häda ega õnnetust ei ole. Niisugused õhkamised on siis märgiks kui nad südamepõhjast tõusevad, et üks õnnetus pääle üsna täädmata tulemas on.

E 17089 (1) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Ura Kaarel elas Tiidu talus oma sõsaramehe juures. Aga perenaene Jaava (Eva) olnud nii kitsi inimene, et ta sandile pala leiba pole andnud. "Kas surego ta sinnasama mo ette ära öelnud," öelnud Jaava mito korda. Selle pääle ütelnud jälle vana Ura Kaarel, kes ise küll ilmlik mees olnud Jaavale suu sissi: "Pange tähele, sina, perenaene, saad leivamõhe juure ära surema."
Viimaks saanud seda viisi, et perenaese poeg võtnud uue talu ja läinud sinna elama. Olnud tõised pererahvas kaugel heinamaal ja perenaene üksi kodus leiba tegemas. Kaks leiba olnud ahjo pantud ja kolmas leib labida pääl, kui pererahvas õhtu kojo tulles teda säält leidnud. Käed mõlemad, mis leivataignaga olnud, olnud sead otsast ära söönud. Nõnda läks Ura Kaarli, vana ilmliko mehe sõna tões. Uues Antsmõisas Valli talus sündinud see lugu.

E 17092 (2) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Vikatit peab pärast niitmise lõpetust iga inimene luiskama. Jätab keegi hooletu inimene seda tegemata, siis luiskab teda tont oma luisoga üle, et ta enamb heina ei võtta.

E 17092 (4) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kirvest ei pea keegi selili maha viskama, tera üles poole - kirves ootvat siis saadlasi?

E 17092 (5) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kirvest ei tohi keegi ümberringi kärga pääl tiirutada. Kes tiirutud koha pääle astub, sellel läheb tiir jala sissi.

E 17092 (6) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kübarat ei tohi keegi käe otsas keerutada, kes keerutatud kübara päha paneb, sellel läheb pea rumalaks (hulluks).

E 17092 (6) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kübarat ei tohi keegi käe otsas keerutada, kes keerutatud kübara päha paneb, sellel läheb pea rumalaks (hulluks).

E 17092 (7) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
On naesterahval undrikuhänd kahekorra üles läinud, kutsutakse teda varsi vaderisse.

E 17092 (7) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
On naesterahval undrikuhänd kahekorra üles läinud, kutsutakse teda varsi vaderisse.

E 17092 (8) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kes keige pärast tööd jääb lõpetama, olgu heina- ehk lõikusetööd, jääb sinna peresse veel tõiseks aastaks teenima.

E 17092 (8) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kes keige pärast tööd jääb lõpetama, olgu heina- ehk lõikusetööd, jääb sinna peresse veel tõiseks aastaks teenima.

E 17093 (30) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui kass suud ja silmi käpaga peseb on varsi külaline oodata.

E 17094 (32) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kana laul kuke kombel tähendab perekonna ehk ta peremehe ehk perenaese surma, kohast lahti saamist ehk muud äkilist häda ja äpardust, mis täädmata ilmub.

E 17094 (34) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui söögi aeal pala suust ehk käest maha kukub, tuleb näljane külaline.

E 17094 (35) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui leib ahjust välja võttes keskelt lõhki on, saab leivategija ära kaduma, surema, olgu see kunas ta on.

E 17094 (35) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui leib ahjust välja võttes keskelt lõhki on, saab leivategija ära kaduma, surema, olgu see kunas ta on.

E 17094 (36) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Rist tehakse leivale, võile ja paljodele söödavatele asjadele pääle, et tont ei saa tulu ega jatku ära võtta. (Kestab kauamine)

E 17094 (37) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui küündlaid tehakse, siis peab külaline juure tulles hästi hambad irvile aeama ja naerma, et küündlail valge tuli saab.

E 17094 (39) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui süües ehk juues kurku kargab, saab varsi viina. Aga laste juures tähendab seesama asi püksimõõtu.

E 17094 (39) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui süües ehk juues kurku kargab, saab varsi viina. Aga laste juures tähendab seesama asi püksimõõtu.

E 17094 (40) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui keegi tõisele järel kõndides tagant kontsa pääle astub, siis saavat need kaks pärastpoole sugulaseks.

E 28820 (1) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Vana usk: Vihtu ei või keegi naesterahvas kinni köitetud paaris sauna viia. Ta peab neid enne sauna viimist lahti päästma. Ei tee ta seda, siis sündivat ta enesele ehk tema lähema sugulasele kaksikud lapsed.

E 28820 (1) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Vana usk: Vihtu ei või keegi naesterahvas kinni köitetud paaris sauna viia. Ta peab neid enne sauna viimist lahti päästma. Ei tee ta seda, siis sündivat ta enesele ehk tema lähema sugulasele kaksikud lapsed.

E 28820 (2) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kuse, kuse, kulda titti,
tilguta titti tinane.
Mis tähendavad need vanad laulusõnad? On vanal aeal mõnel titt kullast olnud? Sarnane lugu võib ka vanal aeal Kalevi kullaga olla, keda nüüd uuritakse.

E 77530/1 (1) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Inimeste ilmaletulekust taludes.
On möödumas naister. "kandmise ajad", siis ta käib ennast nõjatamas voodipäetside, tooliseljade jne. najal ja käsib oma tuttavat "vannaeite" järele saata, saun soojaks kütta, õlekubu sauna viia. Tuleb vanaeide,- [vanaäide] see võtab käärid, niidi, vanad linased hameräbalad. Mindakse sooja sauna. Rohupudeliks kas pool toopi viina ehk sorokovka täis eederit. On laps sündinud, "teisepoole" puhastuse viiakse kõrgemale maapinnast kui inimese kehaosad liiva sisse, kas tualaele ehk saunalae peale ehk reheahju peale virussehe, kus liiv on ahju ja seina vahel, et tuli mitte puupalkide külge ei läheks ahjukütte ajal; see liiv on kuiv. Kui märja maapinna sisse maha maetud, siis tulevad lapsele ja emale haigused ja hädad. Ikka kuiva liiva sisse. Seda matab "vanaeide" ilma kellegi nägemata. Laps pestakse vannis, mässitakse riidesse ja tuldakse tua juure peremeest teretama. See võtab viinaga ehk liikvaga, eederiga, tulejaid vastu.
On isa uue külalise vastu võtnud ja soovib, et lapsest rikas inime saab, siis seob vanaeide, lapse külest äralangenud nabavarre otsa mähetesse kui kõige esimest "kompsu", et pärast laps ise harjuks omale kompsu hoitma, ja kasvatama. Kellele ei panda nabavarre-kompsu mähetesse, kui peremees ihnusest vanaeidele viina ei anna, sellest lapsest saab pillaja, kes omast kompsust lugu ei pea.
Nüüdsama määratakse ka nimi, kuid see võib veel muutuda, järelmõtlemisega kuni ristmiseni, mis mõned nädalad aega võtab, kuni perenaine ise jaksab ristmisepidudel võõrastele toitusid valmistada. See aeg on 3 nädalast 3 kuuni. Tuli ei tohi kustuda, muidu vanajuudas vahetab ristimata lapse ära, vaid põleb väikesel lambil ööd läbi. Häll, kätki, säetakse üles. Mees, isa toob metsast hällivibu, poisslapsele kuusese õrre, tütarlapsele kasepuust õrre, siis kasvab poisist kõva ja tüdruk saab valge nagu kasekoor. Vanaeide saadetakse ära. Tasu kokkuleppel. Valge raha (hõbe) peab natuura seas olema silmavalguseks. Must raha (vask) ei tohi olla, mis isa vanaeide aitamise eest annab, siis saavad lapsel poolpimedad silmad. On loomad tallitada ja majas teisi inimesi vähe, siis kurjustab mees, et naine nii kaua voodis laiskleb ja pühasid peab. Tagajärg olla naisehaigused, mida saun ja vanaeide peavad parandama.

E 77530/1 (1) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Inimeste ilmaletulekust taludes.
On möödumas naister. "kandmise ajad", siis ta käib ennast nõjatamas voodipäetside, tooliseljade jne. najal ja käsib oma tuttavat "vannaeite" järele saata, saun soojaks kütta, õlekubu sauna viia. Tuleb vanaeide,- [vanaäide] see võtab käärid, niidi, vanad linased hameräbalad. Mindakse sooja sauna. Rohupudeliks kas pool toopi viina ehk sorokovka täis eederit. On laps sündinud, "teisepoole" puhastuse viiakse kõrgemale maapinnast kui inimese kehaosad liiva sisse, kas tualaele ehk saunalae peale ehk reheahju peale virussehe, kus liiv on ahju ja seina vahel, et tuli mitte puupalkide külge ei läheks ahjukütte ajal; see liiv on kuiv. Kui märja maapinna sisse maha maetud, siis tulevad lapsele ja emale haigused ja hädad. Ikka kuiva liiva sisse. Seda matab "vanaeide" ilma kellegi nägemata. Laps pestakse vannis, mässitakse riidesse ja tuldakse tua juure peremeest teretama. See võtab viinaga ehk liikvaga, eederiga, tulejaid vastu.
On isa uue külalise vastu võtnud ja soovib, et lapsest rikas inime saab, siis seob vanaeide, lapse külest äralangenud nabavarre otsa mähetesse kui kõige esimest "kompsu", et pärast laps ise harjuks omale kompsu hoitma, ja kasvatama. Kellele ei panda nabavarre-kompsu mähetesse, kui peremees ihnusest vanaeidele viina ei anna, sellest lapsest saab pillaja, kes omast kompsust lugu ei pea.
Nüüdsama määratakse ka nimi, kuid see võib veel muutuda, järelmõtlemisega kuni ristmiseni, mis mõned nädalad aega võtab, kuni perenaine ise jaksab ristmisepidudel võõrastele toitusid valmistada. See aeg on 3 nädalast 3 kuuni. Tuli ei tohi kustuda, muidu vanajuudas vahetab ristimata lapse ära, vaid põleb väikesel lambil ööd läbi. Häll, kätki, säetakse üles. Mees, isa toob metsast hällivibu, poisslapsele kuusese õrre, tütarlapsele kasepuust õrre, siis kasvab poisist kõva ja tüdruk saab valge nagu kasekoor. Vanaeide saadetakse ära. Tasu kokkuleppel. Valge raha (hõbe) peab natuura seas olema silmavalguseks. Must raha (vask) ei tohi olla, mis isa vanaeide aitamise eest annab, siis saavad lapsel poolpimedad silmad. On loomad tallitada ja majas teisi inimesi vähe, siis kurjustab mees, et naine nii kaua voodis laiskleb ja pühasid peab. Tagajärg olla naisehaigused, mida saun ja vanaeide peavad parandama.

E 77532/3 (2) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Lapseristmine ja vaderite valik.
Nimi on juba kindlaks määratud lapse vanemate ehk lähemate, arukamate sugulaste soovil.
Vaderid: tütarl. 2 n. ja 1 m., poissl. 2 m. ja 1 n. Sugulaste seast nooremad, kes hilja leerist tulnud. Hädaristmisel ka vanemad, kes ligemalt saada. Suurusehulluses vanemad lasevad 5 vaderit seista ristmisel, enamiste kolm. Vaderid annavad pärast ristmist lapse emale valget raha pihusse, et lapsele valged hambad kasvaks; vaskrahaga saavad mustad hambad lapsele. Ristjad: kiriku vöörm., koolmeister ehk mõni kirjatundja isik. Kõik koduristitud pühitsetakse kirikus veel kord üle, see sünnib suvel soojal ajal. Rõuges tuldakse kaugelt 20-30 versta, hom. kellu 8 kodunt, laste õnnistamine peale kiriku umbes kellu 3 l., siis lapsed 6-7 tundi ema sülles, märgades mähkmetes, pistavad kisama kui Paabeli vangis olles.
On laps õnnistatud, siis enam vanajuudas ära ei vaheta, vaid läheb sealt talust põgenema, kus väike laps on, sest laps roomab tuapõrandul ja pistab kõik omale suhu, mis põrandalt leiab, ka vanajuudagi.
Kes ristimisel karjub ja kisab, niisama kirikus õnnistamisel, sellest saab lauluema, laulik ja jutukas, terve inime; kes vaikib, sellest kasvab unekott, laiskvorst, vedeleja, logard. Sellepärast emadel hea meel, kui lapsed kisavad. Neist saavad terved, prisked.
On pää koometamas, siis on "har'asõ võtmata". Seda võetakse haputatud rukkijahutaigna pudruga soojas saunas veerand ehk pool tundi ja pestakse pärast ära. Kellel suurena paks juuks ja pea koometab, sellel on vanaeide lapsena jätnud "har'asõ võtmata".

E 77533 (1) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Hüä lats tunnus hällü, kaunis lats juba karjas ollen. Hää lats naeratelleb, magab ja ei karju ööseti. On mõned arukad popsinaised vanaeideks, kellel ise ka palju lapsi olnud, see püüab rikast noort taluperenaist uskumisele tuua, et saunas võib võtta lapsel harjaseid ja vihelda armsaks, mehelesaamiseks. Vähe on, kes oskavad seda luulekunsti noorele rikkale emale ette seletada. Vaesele ei seleta keegi huupi. Arstijad ainult seal, kus saagilootust ja usku leidub omale jutule ja seletusele.
Tütarlaps saunast tulles lastakse voodi kohal läbi linase riidest, vana kuiva, puhta kaadsaharu, (sääriku - püksiharu), et rutemalt mehele saada.
Poisslast kasvatõtas läbi kirvesilma, et kõva poiss kasuks, ja tütarlast läbi tõprapasa, et pehme ja nilbe.

E 77533 (2) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Tütard tündsi tüvega, poiga lase ladvaga. Emal kästakse tütrele vitsatüvedega tüntsida, et sõna kuuleks ja üles ei paneks "häühällü", kaarusitsi häükaplu latsehällü jauks.
Poiga lase ladvaga, vähekese vitsasopsi, et õpiks vanemate sõna kuulma.

E 77533 (3) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Mis siis pinil viga pista, ku hatt esi hanna üles nõst.

E 77533 (3) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Mis siis pinil viga pista, ku hatt esi hanna üles nõst.

E 77534 (2) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
"Missa nii pal'lo tahad? Sanna man nu sai, õnnõ tarõ man jäll tahad!?"

E 77534 (3) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Noorõna päävas kord, keskealiselt näd. kord ja vanana kuus kord, elatanud juba aastas kord.

E 77534 (7) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Noor paks naine ja vana mees: "Taast ei ole muud ku himmo paneb õnnõ!" (Naise sõna).

E 77534 (8) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kiusaka naise kohta mehe sõna: "Nussi - pessä - kasta vette!"

E 77534 (12) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui mees sureb, ütleb naine: "Ta olli hüä, et parembad inäb taiva all ei olõ löüdä!"

E 77536/7 (4) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Pulmadest
võiks seda tähendada, et kui pulmarong küla lähedalt mööda sõitis, keegi vanem viinaihaldaja ja hea jutumees ehk ka 2 või kolm läksivad roovikuga teele ette teed kinni panema. Olid nüüd isikud tee kinnipanejad soovitavad, heal meelel nähtavad isikud, peeti rong kinni ja anti igale "sarvetäüs viina". Igal pulmarongil oli pütikesega viin ühes. Püti suurus viiest toobist kuni rohkem pangeliseni. Joogianumaks härjasarv, selleks kaabitud ja puhastatud. Sissemahutusega suutäüs ehk paar kanamuna. Nüüdki mõnel topsisõbral laadapäeval kõrvamiis läheb juure, kus pudelist juuakse, ja pakub sarve mõõduks ja andakse ka sarvepakkujale. Et praegu viin kallis, siis avalika joojaid harva. Oli pulmarongi tee pikk, vahest 10 ehk enam versta, siis peeti tuulevarjus hobused kinni, minti põõsasse omale asjale ja panti piip põlema, kah vaadati sarvega pulma lustituju tõstjat viina. Tee kinnipanejad kui olivad mittesobivad isikut, sõitsivad kõvema hobustega mehed rongi ette, andsivad hobustele piitsa ja karjudes sõideti kinnipanejatest teel üle. Kui kinnipanemise roovik murdus ja hoitjad pikali langesid, sai nalja ja naeru kõigile pulmalisile.
Pulmakojast ja majastki ei saanud enne sisse lastud, kui õueväratil näidati passi - s.o. võeti viina.
Siis hobused kinni siduda ja minti söömalauda. Söömalaual vahetpidamata viin. Kus olli usklikuid, laulti enne salm. Pärast salmi olli sõna: "Ole terve, viina pääle!"
Igas pulmas olli pillimees. Mõnda pillimeest viidi suve pääle ehk aastas kümnetesse pulmadesse. Vanem pill olli torupill, siis viiul ja uuemal ajal harmoonik. Praegu enam pillimehi iseäralisi ei ole, vaid õhtul noored ise tulevad ilma kutsumata, toovad omad pillid ligi, tandsu jauks.
Haruldased suuremad pulmad, kus juba "vaskpiibaridega" pillimehed. Et sarnased suured pulmad ilma viina ja õlleta ei ole, vaid rohkesti on, siis pärast pulme lastakse piibaritel kloppisid seestpoolt välja pressida.
"Mis sajahn sai, tuud pulmahn piad!"
"Kis santi saaja kutsub või vaest vaka perrä?"
Inetuks, rumalaks ja tolaks peeti vaikijat, kes ei oskanud suud pruukida, kas naerda, kõnelda ehk laulda.
"Saaja minnehn võta suu ütehn!"
"Kiil kanna-õi palki!" Nali ei tohtind puududa!

E 77538/9 (5) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
"Kui ei ole surmaks loodut, siis saab terveks!"
"Kui ei ole surmatõbi, siis saab ka viinast abi!"
Surm on "loodut" ka praeguki. "Olõ-õi surmale rohtu!"
Haigus on "pavestka", millega kutsutakse "kiriku tüühü".
"Tahat ellä, sis hoia hinnast arstist ja aptikist!"
Kui talus hakkab keegi surema, lastasse ussõ valla, et hingekene saas vällä minna ilma mürätä. Mingi kolinad ega mürä ei tohi teha, sis eksib hing vällä minnehn. See on hirmus, kui kuulva "hingitseb", s.o. sureb ja tuleb jälle "ellu".
On mõni vanajuuda perält ollev hing, see kooleb kolm-nelli korda, inne ku viimate rahulõ jääs.
"Piitre, lasõ ussõkõnõ tassa vallalõ, Annekõsõ hing lätt parhilla minema, kae tassa, et pümehüsi midagi kolaha-õi, ajaku-ei mõnt pinki ümber!"
On surnud, siis "kuuljat mõskma".
Kuuljamõskmisel ülejäänud seepi hoitakse alale "kooljaluu" arstimisel. Selle seebiga mõskes kaub kooljaluu ära. Kuulja on mõstud, põrandul olgi pääl, pandas puhas hamõ sälja ja mõni puhtam rõivas pääle ja lautsile. Lautsi külmas kambres, kuhu kass mano ei saa. Kass tükib väga kuulja nina sööma. Kuuljat valvõtakse. Valvades lauldakse vaimulika laulusid, kir. laulur. ehk mõnest muust sellekohasest raamatust "Õnnis surma voote".
Mindakse "perra" kirstutegijale ja viinategijale. Kuulja um seni lautsil, kui kirst ja viin valmib. Vaesele andas valla poolt kirstulauad, rikkamatel on ise selle jauks kirstulauad valmis hoietud.
Vanasti tetti viin ise kodus valmis, nüüd tuuakse poest. Havvakaibjale um palgaks söök ja pudel viina ligi anda, kas sui või talve. Kutsutas kirstupandja ja matja, kui kirikuteenri kaugel on.
Kodu tulles jagatakse järelejäänud varandus sugulaste vahel ära, kokkuleppel.
Pühapäeval peritakse kirikus ja unustakse.
Kooljat kuuldes: "Jumala peri hing, kellamehele ting."
Kiriku lähedal lasti hingekella lüüa. Sulasele 3 kop., peremehele 7 kop. eest.
Kuuljalõ kirstu panti pääsugemise hari (seaharjas) ja vasine kopik raha, et reisiraha oleks ja hiukset silitatud, kui pää ees taevasse läheb.
Peetrus, taevaukse vaht, ei laskvat neid sisse tulla, kelle päälagi paljas, ütlevat: "Ära aja perset ees." Õmmeldi mustast lambanahast mütsikene pähe.
Rõuge ümbruse Haanjast
20. sept. 1931.

E 77578 (1) < Rõuge khk. - Jaan Gutves < Anna Katarina Kirchsenberg, s. 1875 (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Hambaraha.
Ilmuvad väikesele lapsele esimesed hambad ehk esimene hammas - siis ei kõlba emal seda leida, vaid keegi teine, lapsehoitja. Ema annab hambaleidjale hõberaha, et lapsele ka teised hambad valged ja ilusad tuleksid. Leiab aga ema lapsel esimese hamba, siis ei pruugi temal kellegile teisele oma lapse "hambaraha" anda. Kuid hambad kasvavad siis mustad, kõverad ja pudenevad varsi suureks saades suust ära. Leiab aga keegi võõras, ja anti leidjale valge raha "hambarahaks", siis püsivad ilusad valged hambad surmani suus ja ei hakka valutama.

E 77581 (5) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Viiakse surnu matuse peale, siis võetakse kirstukaan üles ja palakad, mis ümber pää mässitud, et sõites pää kõverasse ei läheks. Palakad viidakse kodu, pesetakse ja hoitakse alles teise surnu saamiseni, kas või sada aastad. Need on õhuksed, kulunud, et mujale ei kõlba. Kes neid mujale kasutab, sellel on alati riietepuudus ja käib alati naru rõivastega.
Enne kui kirstukaan pääle pandakse, paneb kõige ligem sugulane mõne vaskraha sisse kooljale "teerahaks", siis ei tule sellel rahapuudust, kes pandis, ja kooljal ka nagu parem, kui vähe reisiraha ligi on.
Piibumeestele piip ja tubakakott, räni ja tulis; naistele pääsugemise hari. Ninarätt, mõni [paneb] ka lauluraamatu ehk muud palveraam[atud]. Ei ole kuulnud, et viina pudeliga oleks pantud. Viina vanasti oli, mil seda igas suuremas talus tehti, kuid vist ei olnud klaaspudelid ja pütikesed olivad selleks liiga suured.
Kirstud igal vanasti kuuelauased. Suurematel inimestel suuremad, laiemad lauad, vähematel, lastel ahtamad lauad.

E 81079 (10) < Rõuge khk., Viitina v. - Elmar Järv, 18 a., Jäneda Põllutöökeskkooli õpilane (1932) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui keegi perekonnaliige päikese loojenemist unes näeb, siis sureb perekonnast sel aastal keegi.

E 78618 (1) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Enne lapse sündi ei pea lapsekandja ema midagi nägema, mis vastumeelt asi, ehk ehmatama.
Näeb ema hunti lähedalt, saab sündimata lapsel see koht karvane, kuhu ema omad käed oma keha küles paneb. Arstimine karvast kohta lapse ihu küles: läheb "vanainemine" ühes lapse emaga sooja sauna, vihtub leilis lapse karvast kohta ja ütleb:
"Vanakuri, pühä Jüri!
Võta omad karvad lapse külest
ja anna inemiselapsele asemele inimese nahk!"
Lõpusõnad:
"Isa, poja ja püha neitsi nimel!
Amen!"

E 78618 (3) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Näeb rassõ naane tulekahju, öösist tulekuma kaugel pilvedes ehk lähedal. Kuhu siis oma käsi oma ihu külge paneb, senna saab lapsele naha peale punane täpe. Mõnikord laiem, mõnikord kitsam, korra nagu kukehari. Arstimine: saunas tökati ja terpentiiniga rist peale teha, siis kaub iseenesest mõne aja pärast ära.

E 78619 (4) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Lapsepõli.
Poislaps. Säitsmetal eluaastal säetas karja, s.o. teisele karjasele abiliseks, kaheksamal eluaastal juba kaunis karjane, üheksadal ülihea, kümnemal eluaastal juba künnipois.

E 78619 (6) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Laps on "nelja käpä pääl" roomaja. Kahe ja kolme aasta vannuselt on "kassi aeleja".

E 78619 (7) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
"Imä pand nisa suuhõ, a miilt saa-õi päähä panda!"

E 78619 (8) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Terräv lats. Tark lats. Häüläs lats. Hüä lats. Võõriskitsja lats (kui laps võõraid inimesi kardab).

E 78619 (9) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
"Hüä lats tunnus hällü, kaunis lats karja!" (v[ana] r[ahva]).

E 78619 (10) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
"Saa-õi tuust kar'apinni, miä lõiaga veetäs!"

E 78619 (12) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Tütärd tündsi tüvega, poiga lasõ ladvaga!
(Tüntsi on: Tüntsi luvvahannaga hiiremulk kinni! Tüntsi kulunud luvvakantsuga põrmandut pühki. Tündsi um tsuskamise ja löömise vahepealist).

E 78620 (13) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui laps sünnib, siis saadab ülevane esä kolm englit temale hoitjateks, et vanajuudas lapsele halba ei saaks teha. Ristmise ajal läheb üks ingel ära, jääb veel kaks järele, kes hoiavad kõige kahju eest. Pääkooli ajal lahkub teine ingel ja jääb ainult üks hea ingel kuni surmani saatjaks.

E 78620 (14) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Vanajuudas tuleb ainult ajuti inimesele paha tegema, kui inglit, hoitjat juures ei ole, ehk inime kergemeelselt ingli hoiatust kuulda ei taha, käib engli ikkõn kavvõdast, kuni kurjast taganeb. Vanajuudal kurjevaimusid nii palju ei ole, et igale inimesele saatjaks anda, vaid siis tarvitab vanajuudas teist inimest, kui ta kellegi tahab kurja teha.

E 78620 (15) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Surm on ette valmistatud, kus keegi peab surema, seal ta sureb; kus surma ei ole valmistatud, seal surra ei saa.

E 78620 (16) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
"Järvelase” kutsva neid omma kodo kaema, kia esihinnast tahtva uputada. Ei ole järvelast just seal, siis uputaja hinnast ei saa ära uputada.

E 78620 (17) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Ei ole mõtslast manu, siis ei saa ka kiaki esihinnäst är puvva, kuigi tä just puuma lätt.

E 78622 (1) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
On laps sündinud, siis kuulutab vanainemine lapse tulevikku ja elusaatust. On sinine joon (veresoon) ninajuurel, silmadel vahel, siis sureb laps enne, kui täisealiseks saab. Õhtusel ööl sündinud, saab kaua õhtul üleval olema ja töötab õhtul veel järele, mis päeval tegemata jäänud.

E 9125(16) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui tüdruk jalaga koera lööb, kasvavad lapsed koera vardas.

E 9125(17) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui isale või emale lööd, kasvab käsi kääpast välja.

E 9125(18) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui tüdruk koera ei sööda, saab halb pulmapäev.

E 9125(19) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Uue harjaga soetakse kõige esite kassi pääd, saab terav hari.

E 9125(20) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kass suud peseb, tuleb võeras.

E 9125(30) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Heinakuhjale tehakse vöö ümber, siis ei saa vanapagan heinu varastada.

E 9126 (1) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva [mst]
Verrev lehmäkene, jõhvinõ lõiakõnõ? Kurõmari.

E 9593 (2) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Sellel päeval, kui lina külvetakse, ei või pesu peseda, saavad linad tõrvaplekilised.

E 9593 (3) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kuhugi tähtsat asja lähed tallitama ja esimene vastutuleja habemega mees on, saab hea õnn; on aga vana naene - halb õnn.

E 9593 (3) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kuhugi tähtsat asja lähed tallitama ja esimene vastutuleja habemega mees on, saab hea õnn; on aga vana naene - halb õnn.

E 9593 (4) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui silmad sügelevad, saad naerda, rõõmu.

E 9593 (4) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui silmad sügelevad, saad naerda, rõõmu.

E 9593 (5) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui põsed sügelevad, saad nutta.

E 9593 (5) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui põsed sügelevad, saad nutta.

E 9593 (6) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui huuled sügelevad, saad külakosti.

E 9593 (6) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui huuled sügelevad, saad külakosti.

E 9593 (7) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui nina sügeleb, kuuled surnut.

E 9593 (7) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui nina sügeleb, kuuled surnut.

E 9593 (8) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui peopesa süüdab, saad raha.

E 9593 (8) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui peopesa süüdab, saad raha.

E 9593 (9) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui leiva ahju panemise ajal kivi ahjulaest maha kukub, saab see leib puhte(matmise)leivaks.

E 9593 (10) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui tagasiperi käid, mõedad oma ema surnu kirstu.

E 9593 (10) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui tagasiperi käid, mõedad oma ema surnu kirstu.

E 9593/9594 (14) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui peerg põleb ja süsi kahte harusse läheb, tuleb kahekeelega inimene.

E 9594 (15) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui söögilaual raamatud loed, söövad teised sõnad ära.

E 9594 (16) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui siakärsa (nina) sööd, saab ilus käekiri.

E 9594 (17) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui toored õunu või marju sööd, saavad paised.

E 9594 (21) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui harakas tua lähidal teiba otsas katsatab, tuleb kiri.

E 9594 (22) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui õhtu tuas vilistad, kutsud vanutonte kokku.

E 9594 (26) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui risti kused, hakkab vanaljuudal pea valutama.

E 9595 (27) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kübarat nuia otsas keerutad, tuleb peavalu.

E 9595 (29) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kuue ehk mingisuguse riide pahempidi selga ajad, saad peksa (laps).

E 9595 (29) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kuue ehk mingisuguse riide pahempidi selga ajad, saad peksa (laps).

E 9595 (30) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui söömise juures palju sööki lusikast maha pillad, saad joodiku naese, mehe.

E 9595 (31) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui söe küljest üheainsa puhksamisega tuli ülesse tuleb, saad virga mehe, naese.

E 9595 (32) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui selili magad, tuleb luupainjas pääle.

E 9595 (34) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui üksinda olles häälega räägid, räägid vanatondiga.

E 9595 (37) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui tõisele sülitad, pandakse viimsel päeval tulist kivi lakkuma.

E 9595 (38) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui sõrmeküünte sees palju valgeid täppisid on, saab hea õnn olema.

E 9595 (38) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui sõrmeküünte sees palju valgeid täppisid on, saab hea õnn olema.

E 9596 (39) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui tüdruku juukseid ilma tema kuulmata lõikad ja püksivärdli vahele õmbled, hakkab tüdruk poisi järel jooksma.

E 9596 (42) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kukk pärast päikse looja minekut laulab, sureb keegi selles majas.

E 9596 (44) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui rukkilõikamise juures tõise esi pääle lõikama lähed, jääb selg haigeks.

E 9596 (45) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kõrv pilli lööb, räägitakse kusagil. Kui parem kõrv, siis paha juttu. Kui pahem kõrv, siis hääd juttu.

E 9123(1) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui pastlad esimest kord jalga paned, siis piab jalga vastu lõmmukivi lööma, üteldes: "Üte tsua, üte kabla".

E 9123(2) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Esimese rehe üles panekul pandakse ka nõgesed paja pääle, nõgeste pääle kivi, siis on leival jätk sees.

E 9123/9124(3) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Haol ei panta ladvaotsa enne tulle kui tüveotsa, siis saab noorem tütar enne mehele kui vanem.

E 9124(4) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Saunas ei pühita suud, lähed ruttu vanaks.

E 9124(5) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Mõsipaku otsas ei kusta, saavad kusised lapsed.

E 9124(5) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Mõsipaku otsas ei kusta, saavad kusised lapsed.

E 9124(6) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui riide pesemine lõpetud on, uhetakse mõsipakk ärä ja tõstetakse tõise koha pääle, saavad lapsed puhtad ja lähevad ruttu käima.

E 9124(6) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui riide pesemine lõpetud on, uhetakse mõsipakk ärä ja tõstetakse tõise koha pääle, saavad lapsed puhtad ja lähevad ruttu käima.

E 9124(7) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Veskille minejal ei pia mitte kotisuu tahapoole olema, võtab õpetaja ärä.

E 9124(8) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui uued pastlad esimest kord paljasse jalga paned, katkevad ruttu katki.

E 9124(11) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kikas küünlapäeval räästa alt juua saab, saab härg lihahiite.

E 9124(12) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Lapsed ei või läbi paja käia, sööb susi ärä.

E 9124(13) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui piima tulde viskad, läheb lehma nisa kärna.

E 9124(14) < Rõuge khk. - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kes üte käega kündnud ei ole, ei või ka üte käega leiba murda. Vanasõna.

E 9125(15) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui hommiku vara sööd saad vana naese.

ERA I 7, 15 (6) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Mõtstaga k. < Lätimaa, Tirza - Paul Ariste < Auguste Potsepp, s. s. 1876 (1934) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Inimesel on palju täisid lindude tuleku ja mineku ajal. Rikkal inimesel on kõiksuguseid söödikuid. Vaesel neid ei sigine.

ERA I 7, 16 (7) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Mõtstaga k. < Lätimaa, Tirza - Paul Ariste < Auguste Potsepp, s. 1876 (1934) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kui veised söövad tuvide situtud heinu, hakkavad veised kõhima.

ERA I 7, 16 (9) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Mõtstaga k. < Lätimaa, Tirza - Paul Ariste < Auguste Potsepp, s. 1876 (1933) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Täna oli ämmaga pikk kõnelus sellest, kust sigivad täid! Tema jäi veendunult sellele arvamisele, et nad sigivad iseendast, tulevad naha alt välja, kui on muret või vaeva.
Ussidest oli edasi seda kõnet, et need saavad mürki maa seest. Kui nad ei saa maa ligi, pole neil mürki. Vaskuss on kõige hullem. Temal ei ole silmi. Kui ta nõelab, sureb kohe inimene.

ERA I 7, 36 (18) < Rõuge khk., Vana-Koosa v. < Lätimaa, Tirza - Paul Ariste < Auguste Potsepp (1933) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Täna rääkisid meie passija (< Puhja) ja minu ämm (< Rõuge) surnute kremotseerimisest. Ämm arvas olevat nõus lasta ennast kremotseerida, kuid passija - Täta - oli kangesti selle vastu. Tema olevat vanaseaduse inimene, kes usub surnute ülestõusmisse. Põlenud või põletatud surnu ei tõuse aga enam üles. Ämm vaidles vastu: "Minä sedä ei olõ' kuulu'! See ei piä üless tõusma, kelle tsiga oma ärä söönü'."

ERA II 26, 303 (19) < Rõuge khk., Haanja v., Plaksi k. < Setu, Meremäe v., Hillakeiste k. - Herbert Tampere < Natalja Karro, 36 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Sõrmed:
Tätäkene,
Maamakõnõ,
Vel'lokõnõ
Tsidsikene,
Seo olõ ma es'.

ERA II 26, 303 (21) < Rõuge khk., Haanja v., Plaksi k. < Setu, Meremäe v., Hillakeiste k. - Herbert Tampere < Natalja Karro,36 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kui sööki koristades jääb midagi lauale, kas kahvel või luits, sis tuleb külaline.

ERA II 26, 409 (73) < Rõuge khk., Tsooru v. - Herbert Tampere < Liisa Purgi pabereist (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Vihta ei tohi keegi naesterahvas paaris sauna viia. Kui ta seda teeb, saavad temal enesel ehk sugulastel katsiku latse.

ERA II 26, 427/8 < Rõuge khk., Tsooru v. - Märt Siipsen < Märt (1902) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Peatsin kinni
Umbes 200 aastat tagasi olnud meie Eestimaa kõik inimestest tühi, sest nälg, sõda ja katk käinud sagedaste meie maal võõraks. Vanad inimesed täädsivad jutustada, Tarvastu kehelkonda jäänud poiss ja Helme kehelkonda tüdruk ainult veel elusse. Tüdruk elanud Helme linnaveske jõekalda all, soolatera suus, ja poiss Tarvastus õõnepuu sees. Need saanud siis viimaks kahekeste kokku ja läinud paari.
Siis hakanud rahvast kõigilt poolt seie kokku koguma. Venelasi, tatarid, poolakaid ja mustlasi, aga kõige rohkemb soomlasi. Tarvastu Nahkla veske pääle tulnud Soomemaalt vana Aadam oma kolme noorema vennaga. Nad olnud Soomes joba möldrid. Kõige esmalt ehitanud nad Nahkla veske, siis Kärsna veske, siis Murikatsi veske, mis krahv Andrep 1870. aastal ära laskis hävitada. Kõige vanemb vend Aadam jäänud ise Nahkla veske pääle elama, kuna järgmised vennad siis tõine Kärsnale ja tõine Murikatsi elama läinud. Neljas, kõige nooremb vend ei ole möldri ametid armastanud, ta on rohkemb põllutööd armastanud ja läinud Suistlepi valda Sarja talusse koduväiks.
Et inimesed seie mitmelt poolt ja mitmest rahvusest kokku voolanud, siis joba siginenud vana Aadama aeal pahandused ja vihavaenud külaelanikute vahele. Ja kui vana Aadam kord hundi Tagakuusiku nurmes händapidi kinni rabanud, kes lambaga tulnud, ja külarahvast appi hüüdnud: "Tulgatsin appi, käetsin kooleva, tulgatsin appi, kuuljatsin, nägijatsin!" ei ole keegi külameistest, kes säälsamas ligidal põllul kündnud, vana Aadamale appi tulnud. Ja kui tugev mees viimaks hunti ei jõudnud pidada, läinud ta oma teed. Ometi jätnud lamba sinnapaika maha, mille naha siis Aadam omale saanud. Aadam ja tema vennad ei ole jõudnud eesti keelt selgeks õppida, nad on teda küll vaevalt mõistnud, aga ikka soome murdes, kuna Aadama poeg Aadu juba selged eesti keelt kõnelenud ega tahtnudki enamb oma vanematelt soome keelt õppida ega ka kannatanud selle kõla. Aadu poeg olnud Tani, Tani poeg Johan ja Johani poeg Märt, kes seda lugu 1902 10. jaanuaril on üles tähendanud.

ERA II 26, 441/7 < Rõuge khk., Tsooru v. - Märt Siipsen < Märt Siipsen (1902) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Esivanemate vahvus
Meie esivanemad olivad vahvad mehed. Oli see öö ehk päeva aeg, nad olivad kui sõamehed alati valmis. Peremees käis alati lauda ja talli juures oma loome vaatmas, kuna see nüüd koguni kõrvaliseks asjaks jäetakse, voodist välja tulla ja hooned laternatulega läbi vaadata, kas kõik asjad korras on. P. talu saun oli paar aastat tagasi laupää õhtul pääle vihtlemist põlema läinud, mis kaunis elumaja lähedal oli, aga keegi talurahvast pole põlemist näinud. Hommiku üles ärgates suitses ase veel.
Millas on meie aeal keegi juure saanud ja varga kinni võtnud, kui ta aitas ehk tallis oma musta tööd oli tegemas. Alles hommiku hilja märgatakse, et loom viidud ega maksa enamb söögi tegemine.
Meie ei ütle mitte, et kõik tulekahjud ja vargused hooletuse süü on. "Hoia ise, hoiab Jumal," oli meie esivanemate kindel usk ja kindel sõna. Neid oli mõisa hirm targaks õpetanud ka oma veikest vara valvama ja hoidma.
Ma ei ole sääl talus palju kuulnud varastatavad, kus peremees ja perenaine hoolakad inimesed on ja sealauda ukse ka õhtul kinni lasevad panna. Aga mitmes kohas pole hooletuse pärast kindlad ust ega kangi ei aida- ega talliukse ees ja siiski magavad pererahvas rahuliste majas. Koer haugub mõnes peres kõik öö otsa ja keegi ei läha välja vaatama, mis ta haugub.
Meie endised emad sõitsid ratsa, sadulaga ja ka ilma sadulata, üksiti hobuse seljas ja ei kukkunud kunagi maha. Seda nad kõik olivad ju näiupõlves õppinud. Aga pane nüüd meieaegne plika hobuse turjale, ta hakkab kohe karjuma ja kukub. Kuis on 50 aasta jooksul kõik asi muutnud? Ratsasõit nõuab vahvust ja harjutust ja meie põlv paneb seda väga imeks, kui mõisahärrad oma noore prouaga ratsa näeb jänesajahil üle rükkiorasse kihutavad. Esiemad, kui nad praegu elaksivad, võiksivad prouadega võitu lasta.
Joba laps saab nii ära hellitud ja tillitud, et ta alati kukub, kui ema teda kinni ei pea. Kes siis eesti last kinni pidas ja kukkumast hoidis, kui ema mõisa tingil ehk kodus lõikusel oli. Las kisenda, saab laulja. Sai ka laulja. Aga meie aeal on pisut naesterahvaid, kellel veel hea lauluheli on. Nad pole harjutanud.
Vahvus tahab harjutamist. Kerge uni ka tahab harjutamist. Virkus ja tööhimu tahab harjutamist. Mõni laisk mõistab kõnelda küll, et see ehk tõine rikas olla, ja õhkab selle üle, aga ise magab kõik õnnis pitk talveöö ega mõista midagi ette võtta. Mil-aal meie esiisad ja -emad magasivad? Oli mõisatöö ja oma töö teha ja riidid näiul rohkemb veimevakas kui praegustel näiudel. Seda ei ütle ma mitte kõikide näiude kohta, sest virku on olemas meie aeal ka veel, olgu küll, et hoolikad emad rohkemb oma tütre veimevaka eest muretsevad kui näiud ise. Seda ei tule neile mitte kiituseks ütelda.
Maranapunane lõng oli raske vanal aeal saada. Teda kisti kõplaga üles jõeaarsest niidumaast ja kaevajal pidi silmad ees ja taga olema. Ja hirmul ööaeal kaevama, mis päeval valmis oli vaadatud, sest keegi heinamaa omanik ei lasknud oma paremad niidumaad, kus päälegi maran, see kallis hein, kasvis, külanäidu ehk selle emad mitte sea kombel läbi tustida. Oli oma krundi sees maranaid leida, siis sel tüdarde emal oli hea küll. Aga oli hulk tüdrid ehk tahtis perenaene ise uhkust liiga aeada, siis pidi kas kust taht kõrva nõutama, et ikka omajagu maranapunast lõnga pidi saama, kuipaljo tarvis läks. Õnn, et kind[l]aid piirisid muistsel aeal veel taludel ei olnud, sääl vois siis ka maranaotsija ennast vabandada. Aga kõplaid võeti sellegipärast käest ära küll küll. Maa, mis eest kaevatud ja juurekesed välja otsitud, säeti tagant turvastega kinni ja tehti tasaseks, rohi päälepoole, et halv tundja paljo arugi ei saanud, kust kaevatud. Halv, väga halv oli ka ära tunda, mis õige maranajuur oli, sest võlsmaranaid, kes mitte õiged punast värvi ei andnud, kasvid ka peris maranate seltsis. Ja kus on üks hea, kelle ligidal ka halv ei sigiks? Möni rikas taluema, kellel tütrid oli ja võõraid tüdrukuid, võttis maranaotsimise viie-kuue inimesega ette. Päevaaeal mindi ka niisugusel korral saagile, kui ilm paksus udus oli, et kaugele ei näinud. Ka oma talumeistele ei avaldanud paljo kunagi ettevõttest, enamiste sündis see naeste oma tääde ikka salaja, sest ilma ega inimesi ei usutud ka sel aeal. Valmis tehtud riided, körtsekud, pallapooled, sõuksed ja kõiksugused kirjotud peenikesed hamed, kasukad ja särgid hoiti kiristude sees alale ja riputati halli koiheina vahele, et koi neid ära ei aeanud. Mo kadunud õnnis ema hoidnud mo isa riided minu tarvis alale, kes 1848 ära surnud, ja 1860. aastal anti nad mulle kätte, et mina kui täiskasvanud mees neid voisin selga panna. Kõik hamed, püksid, vestid ja kampsonid olid uuved ja nagu alles tehtud, et koi neisse ei olnud puudunud. Aga seda ma mäletan, et neid iga suve päikesepaistel kolm-neli korda kuivatati. Et minu õndsa isa õvve pääl paljo koirohtu kasvid (hallid, puiussakarva), siis käisid külanaesed neid sinna igalt poold otsimas, aga nad ei lõpnud otsa sellegipärast, sest juurtest kasvis jälle. Ja neid kasvab sääl praegugi veel, et küll keegi neid enamb ei tarvita. Tarvitus jäi sellepärast maha, et praegusel rahval enamb nii paljo riidid ei ole kui vanembil. Ainult selga panna on, mis sellele siis kuivatamest vai koiheina tarvis. On otsas, õmmeldakse uus jälle.
Tahtis keegi hammeid väljas lasta õmmelda, siis pidi ta nelja naesterahva tikitud piha eest (ilma jakuta) vakk rügi ehk jälle vakk üks kuuendik kesvi maksma.
Meisterahva hamed olivad enamiste ikka pihaga, see on niutist saadik kahekordsed ja pisud jämedamast riidest kui naestel. See oli sellepärast, et kepihoobid, mis ikka üle piha anti, nii valusad ei olnud kui ühekordse riidega. Siiski kuulsin ka selle nalja ära, et mõni mees setu viisil oma ilust uut hamet rohkemb kurtis kui lömaks peksetud selga. Nõnda võisid üksi vahvad mehed valuga naljatada.
Mis on need vahvad esivanemad meile päranduseks jätnud? Miska austame oma esivanemaid? Sellega, kui meie niisama kindlaste kokku hoiame ja hoolt oma ja oma suguvendade eest peame, kui nemad. Meie oleme ju vahvate vanemate lapsed ning järeltulejad. Ja siiski nii nõrgad. Meid ei peksa ega sunni enamb keegi, see on Jumala ja keisri armust ära võetud. Nuhtlus on kadunud. Siis sunnime nüüd ennast isi hoolt, korda ja kohust täitma.
Meie esivanemad ei arvanud mõisast varastada patuks. Kas neil õigust oli nõnda arvata, teab Jumal. Meie oma Eesti vennad ei puudu paljo enamb vanemate piinajate järeltulejatega kokku. Aga meie vanemate järeltulejad, praeguse aea lapsed varastavad ja röövivad oma suguvendi ja -õdesid, mis halenaljakas kuulda on. Iga loom hoiab oma sugu poole ja inimene hoiab oma sugu poole, ütleb tark Saalomon. Kas niisugused kuratid, kes nõnda tegevad, peaks olema meie esivanemate sugu? Kui meie tõsiselt järele mõtleme, siis on meie suguvennad peninukimeheks läinud. Inimese kiha ja koera pea ja nõna, keda meie vanemad väga kartnud. Ma ütlen teile täie suuga: Teie, koerakoonumehed, vargad ning mõrtsukad, teie kuratid. Teie teotate Eesti esivanemate nime ja au, kes hauas hingavad. Teie teotate ka nende nime ja au, kes praegu teie seas õigel viisil elavad. Teie olete meie vandlaste käest 50 aasta jooksul petmist ja vargust õppinud ega tea, et iseenesele kurja teede. Teie, vargad, näete, kui talumehel hobune ees on, ja himustate sedasama enesele, mitte nälja kustutuseks, vaid lakkumiseks. Mõtle, kust sa oled langenud, ja õpi aealugu."

ERA II 26, 448 < Rõuge khk., Tsooru v. - Märt Siipsen < Märt Siipsen (1902) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Hundid
Meie esivanemad viinud kiskjate[le] loomade[le] huntidel ohvriks lihatükkisid tähtsate tammede ja kõrgete kuusede alla nende sõnadega: "Ma annan sulle omast käest, ära sina võta omast väest." Ja mõtsaloomad olnud nii targad, et nemad siis ohvritooja loomad järele jätnud puudumata.
Meie oma sugule, kes mitte kiskjaloomade sugu ei ole, oleks narrus ohvrid kodus anda ning mõtsa kanda, nõnda kui rahva seas sagedaste kuulda, et mõned olevad seda teinud. Mõistlikud ja targad ei pea mitte hukka läinud inetumate koerakoonlaste järel käima, vaid igal nurjaläinud loomal tuleks ausa inimeste käest ausad elukombed õppida. Meie ärksamad rahva poead peaksivad missunäärid igasse kehelkonda välja saatma, kes langenud vendi ja õdesid õige teel juhataksivad. Ja need missoneerid peaksivad noored kõrgema haridusega Eesti mehed olema. Seda tuleks kirikuõpetajatele ette panna, et nad missonääridele kandslite pääl kuluraha korjamise pärast häält tõstaks.

ERA II 26, 29 (10) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi vanadekodu - Herbert Tampere < Katri Mesi, 66 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Ta käü nigu nuusli pini nuhkeh - kui om määne varas vai...

ERA II 26, 33 (18) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi vanadekodu - Herbert Tampere < Katri Mesi, 66 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Pudrukiitjä,
Soolamaitsja,
Pikk-Piitre,
Kullakandja,
Tikkertiirits.

ERA II 26, 33 (19) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi vanadekodu - Herbert Tampere < Katri Mesi, 66 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kui murt muil puil, sis karts kadajal kah.

ERA II 26, 33 (20) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi vanadekodu - Herbert Tampere < Katri Mesi, 66 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kaasikit viidi iks sanna ja sannutedi.

ERA II 26, 43 (8) < Rõuge khk., Haanja v., Kaluga k. - Herbert Tampere < Katri Raup, 77 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Pudrukiitjä,
Soolamaitsja,
Pikk-Piitre,
Kullakandja,
Tikõrtiirits.
(Sõrmede nimed.)

ERA II 26, 43 (9) < Rõuge khk., Haanja v., Kaluga k. - Herbert Tampere < Katri Raup, 77 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kiä säändse kadõ' inemese umma', noid kutsutas võhlu' ja kadeligu', nõidva ja...

ERA II 26, 43 (11) < Rõuge khk., Haanja v., Kaluga k. - Herbert Tampere < Katri Raup, 77 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Ask um tuu, mes pühitäs tarõ - puru, nagu meil um tarõ pühkmädä - aska täüs.

ERA II 26, 43 (11) < Rõuge khk., Haanja v., Kaluga k. - Herbert Tampere < Katri Raup, 77 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Ask um tuu, mes pühitäs tarõ - puru, nagu meil um tarõ pühkmädä - aska täüs.

ERA II 26, 43 (12) < Rõuge khk., Haanja v., Kaluga k. - Herbert Tampere < Katri Raup, 77 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Surm ol'l iks Liiva Piitre.

ERA II 26, 43 (12) < Rõuge khk., Haanja v., Kaluga k. - Herbert Tampere < Katri Raup, 77 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Surm ol'l iks Liiva Piitre.

ERA II 26, 45 (1) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Täitapja,
Soolamaitsja,
Pikk Piitre,
Peenalaiska,
Putupung.

ERA II 26, 45 (2) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
"Mine äidsele!"- see om midägi säänest halba.

ERA II 26, 45 (3) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Heigo om kilplane. "Mine mant, heigo, mis sä heikeled!"

ERA II 26, 45 (4) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Äio - peenemb kuradi nimi vällä üldü.

ERA II 26, 45 (6) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Ask tähendäs tare pühkmit.

ERA II 26, 45 (6) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Ask tähendäs tare pühkmit.

ERA II 26, 45 (8) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
"Ma näi nägemist, nagu silmist ol'l."

ERA II 26, 47 (11) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
"Mu naine põde" - ei ole peris sängün.

ERA II 26, 47 (12) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
"Täl om põdeja kirjäd põse pääl."

ERA II 26, 47 (16) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Puustuse mäel ollu vanast rikas miis, kui värjä valla tennu, sis Kirepihe ollu kuulda.

ERA II 26, 47 (19) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Vilges om viirastus.

ERA II 26, 55 (2) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k., Aleksa t. - Herbert Tampere < Juhan Aleksa, 73 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Pikse pini um üts karvane, löhelik vagõl. Tuud tappa es tohe - tohe ei pikse asja puttu.

ERA II 26, 55 (8) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k., Aleksa t. - Herbert Tampere < Juhan Aleksa, 73 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kaehtamist ja kurja silmä kah viil ustas.

ERA II 26, 55 (9) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k., Aleksa t. - Herbert Tampere < Juhan Aleksa, 73 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Vainlane = kurat.

ERA II 26, 57 (11) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k., Aleksa t. - Herbert Tampere < Juhan Aleksa, 73 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Täitapõ',
Kutilapõ',
Pikk Piitre,
Peenikene Urb,
Väikene Ants.

ERA II 26, 67 (10) < Rõuge khk., Viitina v., Alamõõlu t. - Herbert Tampere < Elfriede Raat, 28 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Neo olli nii vana tsõõtamise laulu.

ERA II 26, 71 (15) < Rõuge khk., Viitina v., Paaburisa t. - Herbert Tampere < August Tellis (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Rõõsa piimäga pesese, sis ei lää mustas nägu.

ERA II 26, 77 (3) < Rõuge khk., Haanja v., Alasuhka k. - Herbert Tampere < Jakob Press, 78 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Ask om puru vai praht, mis kokko pühitäs.

ERA II 26, 81 (7) < Rõuge khk., Haanja v., Alasuhka k. - Herbert Tampere < Jakob Press, 78 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Sissi olli päältsõa rüüstäjäd. Kui inemisi kätte sai, sis piinsi.

ERA II 26, 81 (9) < Rõuge khk., Haanja v., Alasuhka k. - Herbert Tampere < Jakob Press, 78 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kuul om üleüldine haigus, kus inemese kuuli hulga kaupa.

ERA II 26, 85 (2) < Rõuge khk., Haanja v., Alasuhka k. - Herbert Tampere < Gothardt Udras, 42 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Haanja murret:
rosponik = röövel
puurd = pood, kauplus
ääde = vanaeit
pal'lus ti' pälmide' = palju te teenite?

ERA II 26, 87 (3) < Rõuge khk., Haanja v., Pressi k. - Herbert Tampere < Eduard Rikas, 35 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Titsertiilitsekene = tsili sõrm.

ERA II 26, 87 (4) < Rõuge khk., Haanja v., Pressi k. - Herbert Tampere < Eduard Rikas, 35 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Leelo = kaaslaul, refrään.

ERA II 26, 95 (5) < Rõuge khk., Rogosi v., Rogosi as. - Herbert Tampere < Minna Saar, 50 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Väidse löüdmine om halv.

ERA II 26, 95 (6) < Rõuge khk., Rogosi v., Rogosi as. - Herbert Tampere < Minna Saar, 50 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Piitsa löüdmine om kah halv - hobese jalg lätt limbakus.

ERA II 26, 109 (1) < Rõuge khk., Vana-Laitsna v., Sormuli k. - Herbert Tampere < Jaan Raibakas 60 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Tands om vanast kutsutu "kargamine".

ERA II 26, 209/11 (7) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Vana-Roosa as. - Herbert Tampere < Jaak Hüdsi (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Poiss pidi inne kuus paari aiasaibit är tahvitsema, sis herr ütel, et nüüd võid sa naist võtta.

ERA II 26, 211 (8) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Vana-Roosa as. - Herbert Tampere < Jaak Hüdsi (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kosjas käidi nii: Poeg läks emaga kosja. Poeg jäi tarre tooli pääle ootama, ema läks taha, kambrisse asja ära kõnelema. Kui kosjakaup valmis, siis tuli pruut ja pani peigmehele uued pastlad ja rätid jalga. Vanad jättis oma kätte. See oligi kogu kihluse tseremoonia.

ERA II 26, 211 (9) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Vana-Roosa as. - Herbert Tampere < Jaak Hüdsi (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kui õpetaja juure lugema mindi, siis õpetaja võttis pruudi veel "erapihtile". Muidugi teada, kuidas seda pihtitalitust tehti.

ERA II 56, 82/3 (4) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. < Urvaste khk., Vaabina v. - Herbert Tampere < Mari Taal, 80 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Pulman leelotõdi:
Paekõ', parrõ', taakõ', tala',
Joba tulõ' suurõ' sööjä',
Suurõ' sööjä', suurõ' jooja',
Kiä sei iks inne hagu,
Inne hagu ahotävve,
Pääle päivä pätsi leibä.
Mine' kodo, kuri naanõ,
Mine' kodo, kusõ' kulpi,
Lasõ lastõ livvakulõ.
Säält anna sulasilõ,
Sulasilõ suula maitsa,
Kar´usillõ keelekastõt.
Johus orsi hõl´latuma,
Johus parsi paugatama -
Hukka lätt iks orja uni,
Vaesõlatsõ vaivauni.

ERA II 56, 85/6 (2) < Rõuge khk., Saaluse v., Soemõtsa t. - Herbert Tampere < Marta Luik, 80 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Kuulõ', kulla küläeidi,
miiri elleruu
Tulõ' üles hummogulta,
Mõista ärä minu uni,
Mis ma üüse unes näie!
Kuus oll meie kua lävel,
Sarapuu me sannalävel,
Tamm oll meie tarõ lävel.
"Kuslapuust kosja ju-umine,
Sarapuust saja sõidamine,
Tammõst tarõl tandsimine."

ERA II 56, 86 (3) < Rõuge khk., Saaluse v., Soemõtsa t. - Herbert Tampere < Marta Luik, 80 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Pulmakaasitus
Hellekene, vellekene, kaske, kaske
Kui sa saadõ neiu kodo,
Lääd sa mõrsja mõisalõ,
Säe kokko särgisiilu',
Kogu kokko sa kaska kolga'!
Neiu vallus vahtimaie,
Neiu kavval kaemaie:
"Kas om priski minu peiu,
Kas om kahar kaasa hobu?"

ERA II 56, 122/3 (2) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. - Herbert Tampere < Juuli Peegli, 70 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Pulmalaul
Mõtli ma urust ubina tullev, kaske, kanike,
Päält mäe pähkle -
Tull iks urust vana orik,
Päält mäe märikahr.
Võt´t mu, noorõ neiukõsõ,
Vislapuudsõ vitsakõsõ.
Illus upin uibun -
Viil mi' neiu ilusap;
Verrev mari vislapuun -
Viil mi' neiu vereväp.
Võti iks niitjä niidü päält,
Au hainakaari päält.
Ei niidä' lill mi' niitü,
Ei aja' au mi' hainakaari.

ERA II 56, 123 (3) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. - Herbert Tampere < Juuli Peegli, 70 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Pulmalaul
Kost siil, siiä sait,
Kost sa[i] orrav tii otsõ?
Kae' märä märsikene,
Tsiapaha põõräkene!
Pää sul otsan pähnävõsu,
Jala' sul all ahuluvva',
Täi' sul haukva' habõnin,
Kunna' sul kruuksva' kukrun,
Hiire' sul piitskvä' persen.
Kammits om sul kaalarät´t,
Riivöörüs vüürätt,
Suust juusk sul suidsuhaisu,
Huulõkolgast kunnaläk´ä.

ERA II 56, 123/4 (4) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. - Herbert Tampere < Juuli Peegli, 70 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Pulmalaul
Meil omma' kulladsõ' kuakatusõ',
Hõbõhõdsõ' aiavärte,
Vasidsõ' värtetulba'.
Neiul om sada sarvilist,
Tuhat tutupääkeist,
Sulutäüs suuri tsiku,
Pahatäüs põrsiid.
Täku' tandsva' sadulan,
Lehmä' laulva' lepikun.
Viisit ärä noorõ neiu,
Jäid varsiga' vallalõ,
Kitse' kinni ajamada,
Suurõ' tsia' sulgõmada.
Ike', ike', emäkene,
Nuudsu', nuudsu', nukusilla,
Kis käsk kõrdsin kõnõlda',
Joogipaigan juttu tetä':
"Mul om pallo tütäride,
Pallo põllõpidäjide."
(edasi ei mäleta).

ERA II 56, 125/6 (5) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. - Herbert Tampere < Juuli Peegli, 70 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Pulmakaasitus
Pedäge' kinni peiuhobuse', kaske, kanike,
Laskõ' kaarikil kaia',
Kas om muru puist puhas,
Kas om muru lastõst lakõ,
Sis om neiu poisõst puhas,
Sis om neiu lastõst lakõ.
Ti' ka neiu, vana neiu,
Viige' vana värete taha,
Laskõ' kõiv kõtu pääle,
Kivi kindri soonõ pääle,
Haab hannaroodsu pääle.
Kasugu' sul nõgõsõ' nisade pääle,
Pojokõsõ' puusa pääle!
Rõibõ, mis sa rõõmustõlõd,
Napukubu nalla tiit.
Lähme pruudi kirstu kaema,
Kas om kirstun kiriviid,
Vai om vakan valgiid?
Tikõ sul kirstun, kivi kolisõsõ',
Kaasõ all kannukõsõ'.
Üts om kivi, tõnõ kinnas,
Üts om kand, tõnõ kaput.
Tuudi kuri kundsalda,
Tuudi sõkõ silmildä.

ERA II 56, 126/7 (7) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. - Herbert Tampere < Juuli Peegli, 70 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Kihlusõ laul
Kis sääl kuusõn kuugunõs, ai-ralladi, rallara.
Kis sääl allõ pallõnõs?
Liisa kuusõn kuugunõs,
Jaani allõ pallõnõs:
"Tulõ' no-ks maha, Liisakõnõ,
Linda' maha, linnukõnõ!"
"Tii' no-ks üles tinatrepi,
Vala' üles vaskitrepi,
Tii' silda sibulist,
Puuli silda porgendist,
Sis ma, Liisa, maha lähä,
Linnukõnõ linnata,
Anna oma armukäe."

ERA II 56, 129 (10) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. - Herbert Tampere < Juuli Peegli, 70 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Tulõtekij,
Paamõskja,
Pikk Piitre,
Kullakaibja,
Soolamaitsja.

ERA II 56, 132 (29) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. - Herbert Tampere < Juuli Peegli, 70 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kohespoolõ käolehmäkene lindu lätt, sinna viiäs mehele, ja kui pikepä sõrmõ otsast, sis viil timahavva.

ERA II 56, 138/9 (44) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. - Herbert Tampere < Juuli Peegli, 70 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Pulma rahakorjamise laul
Mõrsja isa, jakujaa.
Eilä sa Riiast tulli,
Toona pässi Pärnast.
Mõrsja isa, jakujaa.
Tuu' siiä' tuhat ruublit,
Mõrsja isa jne.
Saada' siiä' sada ruublit!
Mõrsja isa jne.
(Nii edasi mõrsjavellele, peigmehe isale ja vellele. Kui antud raha oli vähene, lauldi:)
Mis sa pillut pinipoigõ,
Mis sa kakut kassipoigõ!
Tuu' siiä' tuhandiid,
Saada siiä' sadandiid!
Ku sa pillut kopikiid -
Neid ma pillu pingi ala,
Neid ma lasõ lavva ala.
Seo om sandi sannaraha,
Käpämoori käeraha.

ERA II 121, 507 < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Mari Raudsepp, 66 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Kuidas vanasti lastele tähti õpetati
"a" alt vallalõ,
"b"ii pikä hammaga,
"t"iil oll rist pääl,
"e" oll nigu tulis,
"k"ii nigu võtme kiil,
"h"iil hand takah,
"i"il pää otsah,
"j"õõl jalg peräh,
"l"ii olle lipuga,
"m"ii kolmõ tulbaga,
"n"ii katõ tulbaga,
"o" otsast lõigat,
"r"iil kotikõnõ säläh',
"s"ii nigu saiakringli,
"ä" alt vallalõ ja pää otsah,
"õ" otsast lõigat ja pää pääl.

ERA II 244, 396/7 (21) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi k., Soodi t. - Anna Randvere, Võru progümnaasiumi õpilane < Mari Savi, 76 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Mu vanaesä oll Viitina mõisan karätalitaja ja kandsõ paarega vett lauta, nii et ola olliva kõik veritse ja nahk maha lännü. Ütel sis herräle, et ta om haige. Herr ütel, mis haige, oled laisk, ja käskse anda 45 huupi.
Vanaimä selet, et hoidku tuu iist, kes hummukul teole minnä hildäs jäi. Seepäräst õdakul teolt tullen heidäs mõni kohe taht rõugu alla ja hummukul, kui kikas laulse, mindi jälle mõisa.
Kui naase mõisa lehmi nüsse, oli alati kubjas man. Et piimä es saasi är juvva, sis köideti rätt suu ette. Sedä tetti ka sis, kui hernepõldu kokku panti.
Mu vanaimä oll paruni amm ja imetäs mõisan paruni latsi. Ütskõrd pidi imetämä parunit ennäst.

ERA II 244, 400 (25) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi k., Soodi t. - Anna Randvere, Võru progümnaasiumi õpilane < Mari Savi, 76 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Orjaajal sõkuti riht inemistega ja aeti kõik orjad lastega pääle järgimööda, kelle kõrd tullõ. Mõisa poolt oll üts miis tett rehekarus, kes aie takan. Kõik pidid kõvasti jooksma. Kedä karu kätte sai, pigistäs nii kõvasti, et teine kõrd es taha enämb kätte anda.

ERA II 244, 447/8 (3) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi m. - Anna Randvere, Võru progümnaasiumi õpilane < Mai Sintka, 77 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Ükskord vanasti läks üks lesknaine oma pojaga Lauri külasse sugulaste poole külla. Teel lõi poeg jala ära ja ütles: "Ah sa kurat, kuis ma oma jala ära lõin."
Kui ema ja poeg külla jõudsid ja neid teiste külalistega ühes sööma pandi, hakkas ema kiitma, kui mehiselt tema poeg oli tee pääl vandunud.
Poeg kasvas meheks ja oli päältnäha päris hää inimene. Viimaks suri ta ära, kuid ärkas mõne päeva pärast lautsil üles ja ütles, et ta ei leia kustkiltki rahu, kurat ajavat teda taga. Poisikesena olnud ta hää, aga pärast ema kiitmist hakanud kurjus temas päev-päevalt kasvama. Kui mees teist korda ära suri, pandi ta kirstu ja viidi Vastseliina kirikusse.
Teel muutus kirst väga raskeks, nii et hobused vaevalt jõudsid seda vedada. Kui jõuti juba kiriku ligidale Kerikumäe järve kohale, oli kirstus suur paugatus ja kirst muutus korraga väga kergeks. Kirst viidi kirikusse ja vaadati sisse: kirst oli tühi. Kirikuõpetajale ei juletud seda aga ütelda ja see mattis tühja kirstu maha.

ERA II 244, 448/9 (4) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi m. - Anna Randvere, Võru progümnaasiumi õpilane < Mai Sintka, 77 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv
Mõisanurmel põimis kord üks naisterahvas rukist. Tal oli ka väike laps ühes, kes oli pandud nurme äärde. Üks mees nägi, et vanapagan tuli ja vahetas lapse ära ühe teise lapsega. Kui naine läks last imetama, ei lubanud mees seda teha, sest kui juba vanatondi last on imetatud, siis on ta omaks lapseks vastu võetud.
Varsti tuligi vanapagan ja tõi naisele lapse tagasi, ise aga ütles: "Mispärast sa es hoia mu last, ma hoidse su last väga hästi."

ERA II 244, 449/50 (5) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi m. - Anna Randvere, Võru progümnaasiumi õpilane < Mai Sintka, 77 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Vanast kõnõldi pallo, et vanakurat vahetas latsõ är ja pand oma latsõ asõmõlõ.
Kui ma lats olli, sis kõnõldi, et Saalusi vallan üts Kirgõsõ Katri oll vanakuradil är vahetatu. Tuu oll olnu üts veidra naisterahvas. Pühäde üül oll ta ullis lännü, nukka istnu ja näo kässiga kinni katnu. Edimesel jõulupühäl, kui tõõsõ kerikulõ sõidi, tull Katri neile vastu ja vidi suurt puud latvapiten endä takan. Ka kehäst oll ta väega imelik olnu, es olõ sukugi säänest muudu kui tõõsõ naistõrahva. Kehä oll tal suur, sõrmõ pikä ja peenükõsõ. Ka suu oll tal suur ja kui ta sei, sis niilse kõik tervelt alla.
Sis kõnõldi viil, et vanapakan lätt mõnikõrd ka ristiinemisega paari. Rõugõn Korgõpuudõ man olevat tõõne üte tütreku naases võtnu.

ERA II 244, 460/1 (15) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi m. - Anna Randvere, Võru progümnaasiumi õpilane < Mai Sintka, 77 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv
Vastseliina mõisas olnud väga kuri mõisavalitseja, kes karistanud ja peksnud inimesi armuta. Ise oli ta eestlane, aga suguvendadest ei hoolinud sugugi. Viimaks suri Kurä Andres, nii oli mõisavalitseja nimi, ära. Kui teda kirstu pandi, tuli võõras must kass punaste silmadega ja vahtis surnut. See ikka vanapagan oli.
Kui Kurä Andrest hauda hakati laskma, nähti, et hauas oli must madu. Naine ei lubanud kirstu mao pääle panna, aga kui redelit mindi tooma, kadus madu ära.

ERA II 244, 470 (25) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi m. - Anna Randvere, Võru progümnaasiumi õpilane < Mai Sintka, 77 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Kord tuli sõdur koju käima. Kui ta ühest surnuaiast möödus, nägi haua äärel valget kirstu. Läks vaatama ja leidis, et kirst oli tühi. Sõdur heitis sinna ise asemele. Varsti tuligi surnu tagasi ja ajas sõdurit kirstust välja. Sõdur ei läinud enne, kui surnu ütles, kus ta käinud. See siis seletas, et surmas ühe noorpaari ja nende hinged peitis lättesse. Et neid jälle ellu saada, pidi lättest võtma kolm korda vett. Sõdur tuli nüüd kirstust välja, aga mõõga jättis sisse. Siis läks ta, äratas surnud üles. Külarahvas arvas, et ta on nõid ja tahtis teda ära surmata. Siis seletas mees oma loo ja kui haud lahti kaevati, leiti kirstust mõõk.

ERA II 244, 471 (26) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi m. - Anna Randvere, Võru progümnaasiumi õpilane < Mai Sintka, 77 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Kord surnud ühes mõisas härrade poole hoidev pereemand ära. Pereemanda tuba oli kutsari toa taga. Öösel tulid kolm meest ja läksid emanda tuppa. Kutsar vahtis läbi ukse, kui nad emandal naha seljast kiskusid. Siis hakkasid võõrad mehed kõnelema, et kes naha sisse läheb. Üks meestest oli kõige parajam ja too ronis surnu nahka.
Järgmisel päeval maeti pereemandat. Härrad olid tulnud ka oma hääd teenijat saatma. Kutsar sulatas ühe nõu sees tina ja läks ja palus lubada teda oma pereema suudelda. Kui ta sai surnu ligi, valas sellele tina silma. Surnu kargas üles ja põgenes ära. Härrad aga mõtlesid, et nende pereemand on nii püha, et läks kõige ihuga taevasse.

ERA II 244, 473/4 (29) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi k., Viljassaare t. - Anna Randvere, Võru progümnaasiumi õpilane < Liisa Veber, 73 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv
Rogosi vallas Pillardi külas võttis kord üks mees, Kandi Madis, naist. Kiriku juurest koju sõites nägid pruut ja peigmees väikest musta koera, kes jooksis hobuse ees. Kumbki ei ütelnud teineteisele, sest arvas, et teine ei näe. Peigmees mõtles, et see võis olla naabri Anu nõidus, kes tahtis oma tütart Madisele mehele panna. Ka mõrsja oli kurb, sest ta teadis, et see hääd ei tähendanud.
Kodus hakati sööma ja jooma, kui Tõistre Anu astus sisse ja ütles, et tulnud mõrsjat kaema, aga too on nii norus. Siis astus Anu poja manu ja puhkus paar korda. Kohe muutusid noorik mehega soendiks ja läksid läbi pajaaugu välja. Kevadest kuni rukkipõimmiseni käisid soendid kahekesi metsas. Rukkilõikamise ajal juhtusid Hutitaja põllu pääle. Sääl hoidis tütarlaps last. Ta ei tundnud hunte ära, sest mõtles neid koerteks ja andis neile leiba. Siis muutusid soendid jälle inimesteks. Mehel oli üks sõrm ära söödud teiste huntide poolt. Pärast kutsutigi meest Soe Madiseks. Ta sõitis ära viimati Venemaale.

ERA II 244, 503/4 (20) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Vaestõlastõ k., Poona t. - Ludvig Raudsepp, Võru reaalkooli õpilane < Katri Räim, 68 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Anne Kaaber, redigeeris Mare Kalda
Vanast oll sääne komme, et Palomõtsa küla man oll kadajapuhm, ku' pulmarong säält müüdä sõitsõ, sis pidi nuurpaar midägi sinnä viskama vai pandma. Ku' nää sinnä midägi es panõ, sis läts näide elo hukka.

ERA II 244, 168 (10) < Rõuge khk., Rõuge v., Rooksu k. < Rõuge khk., Haanja v., Zutsu k. - Elmar Voitka, Rõuge algkooli õpilane < Matli Hartman, 74 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Hämmniit asub Haanja vallas Kasaritsast Rõuge alevi poole umbes kilomeetreid kolm. Seal on suur niitude väli. Keset neid asub oja, kus vanasti külanaised valgeid riideid "hämmämäs" olid käinud ja niidul päevapaistel valgeks pleekinud. Sellest pärinutki niit ja oja oma nime.

ERA II 244, 193/5 (1) < Rõuge khk., Tsooru v. - Õilme Adson, Lepistu algkooli õpilane < Jaan Grünberg, 50 a., Katri Pihl, 80 a., Anna Adson, s. 1892 (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv
Kui tehti raudteed Põlvasse Hollandi küla juures, ühes rabas. Taani insenerid olid soo ära loodinud. Sai umbes mõni nädal vagunitega mulda peale vedada, kui soo murdus alt katki ja nähtavale järv. 12 vagunit kraami läks järve põhja. Toodi Tallinnast kaks tuukrut. Toodi ka isesõitja sinna. Tuukrud läksid järve põhja ja panid vinni külge. Taheti vaguneid välja tuua. See oli aga võimatu. Raudtee tehti aga järvest üle. Nii ongi kahelpool raudteed järv.

ERA II 244, 242 (16-17) < Rõuge khk., Rõuge v., Pärlijõe k., Sänna as. - Arno Uibu, Lepistu algkooli õpilane < Juulie Uibu, 55 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Ametimehed.
Tõrvaajaja oli Sänna mõisas Juhan Vaap ja pärastpoole ta poeg Piip Vaap.
Esimestest seppadest oleks Kaarel Läte, kes elas ja töötas Sänna mõisas.

ERA II 244, 263/5 (2) < Rõuge khk., Lasva v., Nõnova k., Lepiku t. - Ilme Eensaar, Sammuka algkooli õpilane < Vidrik Eensaar, 51 a. (1939) Sisestas USN, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Minu kodukülast umbes 5 km eemal seisis vanasti väga sügav järv nimega Määstjärv. Kes sinna suplema läks, see eluga enam ei pääsnud, sest kuri näkk ja tema abilised võtsid kõik suplejad oma kaissu, ning vedasid nad õõtsuvas hällis kuldsete paisuvate patjade vahel päikesest säravasse kristallkambrisse, kus kõik maailma mured on kaugel. Kui aastal 1886 hakati ehitama Võru-Petseri raudteed, siis taheti ta ehitada üle väikese Määstjärve, keegi aga ei võinud teada, kui sügav on see väikene järvekene. Raudtee ehitajad tulid kohale ja talurahvas hakkas vedama kive ja liiva raudtee ehituseks ja Määstjärve täitmiseks. Aga ei järve täitmine tahtnud edeneda. Mehed veavad päeva otsa, lähevad teisel hommikul jälle tööle, eilne veetud liiv ja kivid aga põhja vajunud. Rahvasuu järgi elanud järves kuri näkk, kes liiva ja kivid Peipsi järve vedanud. Talumehed on juba mures, mis nüüd teha, et liiv ja kivid jääksid seisma. Keegi nupumees annab aga nõu: "Pangõ liiv ja kivi kotti, küll nä sis püsüma jääse." Talumehed tegid õpetuse järele ja liiv ja kivid jäid püsima ega vajunud enam põhja. Nii siis saadi raudtee suure vaevaga ära ehitada üle Määstjärve. Praegugi on mõlemal pool raudteed mäda soo, kust üleminek võimata.

ERA II 244, 291/2 (5) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Põllu k., Hindo t. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Jaan Liiv, Sammuka algkooli õpilane < Katri Liiv, 80 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Vahtse-Karitsa mõisas oli vanasti üks mõisaherr nimega Hida vanaema hääldamise järele. Ta oli kuri rahva vastu. Sügisel, kui mõisas reht peksti, peksis kubjas inimesi, et miks inimesed ei jooknud ja ei tallanud reht. Kes seisma jäi, sai kepiga üle selja. Ka öösiti tallati ja mõisahärra käis vaatamas. Ühel õhtul oli kubjas magama jäänud. Üks reheline ajas sel ajal enesele karvase kasuka selga, määris näo nõõga kokku. Kui mõisahärra vaatama tuli, läks see talle vastu. Kui mõisahärra sai paar sõna ütelda, lõi see temale koodiga pähe. Kui mõisahärra põgenema hakkas, karjus ta: "Võtke karvane kinni." Teisel päeval sai kubjas peksa, et miks tema ei valva järele ja magama jääb.

ERA II 244, 309/11 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Utra k. - Linda Melts, Sammuka algkooli õpilane < August Melts, 50 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Anne Kaaber, redigeeris Mare Kalda
Sulgoru kadakas.
Nii räägib rahva suu: "Kord paljude, paljude aastate eest kasvas Sulgoru kaldal kadakapõõsas. Inimesed pidasid seda kadakapõõsast pühaks ning tõid sinna ohvreid, arvates, et see läheb Jumalale. Kuid öösel tulid metsloomad ja sõid ohvriannid ära. Inimestel oli hää meel, kui leidsid järgmisel päeval, et ohvrid olid kadunud ning nad arvasid, et Jumal käinud maa pääl ja viinud ohvrid enesega kaasa. Kui pulmarong mööda sõitis, tõi pruut andeid: sukki, kindaid ja muud, arvates, et siis nende elu abielus hästi käib. Ka taluperemehed viisid kadakapõõsasse oma saadustest ohvreid. Talumehed viisid tõnisepäeva ajal seapea ja jõulu ajal tanguvorsti. Kord polnud vaesel Palometsa küla mehel võimalik viia tervet seapead, viinud poole ja ütelnud: "Tinisekene, hoia iks mu immisekest ka, küll ma tulevaesta tuu terve pää." Viimaks läks see jutt kirikuõpetaja kõrvu ning see hakkas rahvast manitsema, et ohvride toomine kadakapõõsasse on ebausk. Mõned lakkasid ohvreid toomast, kuid mõned jätkasid ohverdamist. Viimaks tuli kirikuõpetaja Holman ise ja raius selle põõsa maha.

ERA II 244, 388/9 (11) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi m. - Anna Randvere, Võru progümnaasiumi õpilane < Miina Parba, 60 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Kui mu imä väikene oll, sis käve ka timä mõisa tapna (viljalade) pääle riht sõkma oma imäga. Rihepapil oll tõrvapintsli käen ja ajas sellega inemisi takan. Kellele manu sai, tegi musta märgi külge. Kõik pidid kõvasti juuskma ja tapnat sõkma. Peräst anti noile vitsu, kellel tõrvatäpp külen oll.

ERA II 156, 576/7 (11) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. < Rõuge khk., Saaluse v., Voki k. - Ludvig Raudsepp < Mari Raudsepp, 68 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Aitumma! aitumma!
Koso tulgu, tõõsõ mingu
kolmanda' maah kullõlgu,
tapõlgu tänävil, vihõlgu värävil,
Muskka muudu, hõrahka hõngu
Sinililli näkko!
Määnepoiss tuu näo näge
tuu perrä naard:
Hahhahhaaa...!
Aitumma! aitumma!
Koso tulgu jne.
Seda värssi loetakse saunas, kui selga tõmmatakse vihaga üksteisel, lugeja on see, kellel selga vihaga tõmmatakse ja ta loeb nii ruttu, et selja tõmbaja (hästi) arugi ei saa. Harilikult loevad seda naised.

ERA II 156, 577/8 (12) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. < Rõuge khk., Saaluse v., Voki k. - Ludvig Raudsepp < Mari Raudsepp, 68 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Määrä juusk
Seto sõitsõ pojaga. Ratta määr oll naanu' juuskma. Poig rüük: "Määrä juusk! Määrä juusk!" Hopõn oll väega laisk ja' läts väega aigupiteh mäest alla. Seto ütel: "Ostä no' jumalast joosõsi', sis' saasi' rutõmbahe edesi!" A' hobõsõ nimi oll Märä. Seto sai arvu, et hopõn juusk. Viimäte nägi tää', et ratta määr juusk tsõõri mant, sis' nakas poiga sõimama, et mis tuu innembä es ütle. "Ma ütli külh jo sullõ, a' sa' ütli' et, ostä no' jumalast joosõsi.

ERA II 156, 581 (15a) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta.
Maikuu.
Läheb mets ruttu lehte, peab põllumees külviga ruttama.

ERA II 156, 581 (15b) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta.
Maikuu.
Õitsevad toomingad 2 nädalat, saab 2 kuud sügist

ERA II 156, 581 (15c) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep [ilm]
Vanarahva tarkusi ilmade kohta.
Juunikuu.
Pehmed põhjatuuled ei ole kunagi nii kasulikud kui juunikuul, nad puhuvad vilja salve.

ERA II 156, 607 (2) < Rõuge khk., Nursi v. - Hella Kahari < Hella Kahari (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Samuti pestakse karjase nägu, et siis on karjane kärmas hommikul tõusma.

ERA II 244, 17/9 (2) < Rõuge khk., Viitina v., Oru t. < Rõuge khk., Rõuge v., Rooksu k. - Lembit Timkov, Viitina algkooli õpilane < Vidrik Timkov, 53 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Vanasti oli elanud üks mees, kes oli teinud palju nalja. Kord oli ta seletanud: "Sis ku ma viil nuur miis olli, sis olli ma kah kangõ salakütt. Mul oll kah üts otsast-toppi püss. Minka ma iks mõnegi jänese vai kitsõ maha lasi. Ütskõrd lätsi mõtsa niisama jalutama, äkki kuuldu paksust kuusistikust põtrade röökimist. Sis joosi kodu püssä perrä. Toppisin püssä rohtõ täüs, a ei olõ jo haavlit, sis võti üte viietollise nagla ja panni haavlite asõmalõ. Sis hiilse vargusi elukile manu, panni püssä põskõ, mõtli, kas laska, vai ei. Tõmpsi päästikast, nii käve kangõ kärtsahus ja põdõr oll sarvõpiten puu külen. Pikk viietolliline oll tä vaesõ kinni löönu. Põdõr elli viil, es saa tedä kui puu külest vallalõ võtta. Perän tull mul hää mõtõ. Ma võti mõtsast suurõ toomisõ, kääni tä viil kiirdu. Sis ku ma tedä nüpeldämä naksi. Ma nüpeldi tedä mitu tunni, sis karas vana rõibõ nahast välla ja juusk mõtsa. Mullõ jäi pallas nahk õnõ puu külge ripõndama. Sääne jant oll mul", ütles vana Jedronas.

ERA II 244, 81/3 (9) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Kose k., Valgjärve t. - Richard Iisak, Jaani algkooli õpilane < Jaan Iisak, 62 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Ka nüüd on Kasaritsa-Kirepil veski, aga see on nüüd uuesti ehitatud, kuna vana veski, millest jutt, maha põlenud. Selles veskis elanud mölder oma naise Tiioga. Möldri-Tiiot kiusatud taga vanajuuda poolt. Igal öösel, kui Tiio magama läinud, olnud jälle kolin ja mürin ning Tiiole tuldud järgi. Mees pidanud siis koledat heitlust oma naise pärast kuni kella 12-ni, mil vanadjuudad lahkunud. Ühel öösel tõmmanud mölder voodi ukse ette ja arvanud, et nüüd saab ta ehk rahu. Aga nüüd tüknud kuradid veskihoone õuepoolsest küljest läbi akna sisse. Sealt küljest olnud veskihoone kõrgus aknani umbes kaks sülda. (Ka nüüdne veski, mis on ehitatud vanale kohale, on kõrgus umbes kaks sülda.)
Vägisi võtnud nüüd kuradid Tiio mehe kõrvalt, viinud läbi akna välja ja vedanud veskisulgu kõrkjate sisse. Mees ei julgenud ka enam appi minna, sest igal pool olnud ees kurjad vaimud lõgistavate hammastega ja tuliste silmadega. Hommikul, kui ta läinud naist otsima, ei leidnud ta alul muud kui akna alt ühe naise jälje ja veskipaisu äärest teise jälje. Mees arvanud, et naine on uppunud, aga viimaks silmanud ta naist kõrkjate sees seismas, ilusasti lahtiste silmadega. Hõiganud, et Tiio, tulõ är viirde, aga vastust ei saanud ja ka naine ei liikunud. Läinud siis juurde ja leidnud, et naine on surnud, muidu elava inimese moodi, ainult kuradid on hinge välja võtnud, mida nad ammu juba püüdnud.
Räägitakse, et Veski-Tiio elanud ulaelu, millepärast vanadjuudad hakanud teda omale himustama.

ERA II 244, 117 (5) < Rõuge khk., Rõuge v., Hurda k., Lalli t. < Tartumaa - Ahia Metsmees, Rõuge algkooli õpilane < Kristjan Metsmees, 75 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Vanasti elanud Rõuge vallas Rooksu ja Hurda küla piiris palju karusid ja hunte, niiet rahvas seisnud nende loomade hirmu all. Ainult mõned üksikud julged mehed astusid nendega võitlusse. Julgemaks kütiks osutunud Tsätso Jaan. Tol ajal olnud ränilukuga püssid ja neid laeti otsast. Enne jahti tehti tarvilisi ettevalmistusi. Valiti kuule, prooviti püsse jne. Eriti karu tapmiseks valati erilisi kuule savivormi sisse. Hiljem tehti veel kuulile rist otsa, seesugune kuul pidi tapma tingimata kiskja. Kuuli valamiskohaks olnud Rooksu külas Kuuse talu. Tsätso Jaan pidanud karujahti üksi ja tihti veel suuremate karude laskmisel lasknud tulisse püssirauda.

RKM II 12, 531/5 (4) < Rõuge khk., Varstu v., Krabi as. - Grigori Kaljuvee < Jaan Kasak, 48 a. (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pulmaseaduse protokoll 0,1.
Kõik pulmalised on tahtmise isa pojad nühkimise vabrikust; kes julgeb neid kimbutada langeb tõesti suure kohtu käraku alla, kus vana humalakustas kõik protokollid ette loeb meieka.
§ 1.
Esiteks, et pidulauas peab aurama verivorsti viirakas, kureherne leem, küpsed sibulad ja palju muid purikaid, mis kõhtu püüavad purustada. Vat, siis võivad need mehed iga nelja tuule poole sõita, kus nendele tuul ja torm ninasse puhub. Ja seal peavad vastu võetud saama, kus kandiline maja katus, puust hundamendi ja kivist seintega.
§ 2.
Aga loomadele kulub ära iga hobuse jaoks 8 karnitsat vett ja 9 karnitsat kuivi heinu ja nendel peab olema köetud tuad ja kaetud laudadega.
§ 3.
Aga kui väljasõit tuleb ja pulmad lõpukorrale on jõudmas, sõs peab pruut ligi antama, mis on kaunis iseäraliste tundemärkidega. Hästi pikk ja lühikene, musta pea ja valge juuksega ja hästi klahvkäiguga. Seda nõuab mehelik mehe korgus.
Ja kes sekke protokolli tühjaks tunnistab saab uuesti tehtud, et ritsikas pükstes peab seitse päeva vahetpidamata laulma.
Protokoll on koostatud dr. Paldroki poolt, kelle elukoht on Tartus Peeter Klimbi söögimajas teisel korral.

RKM II 12, 531/5 (4) < Rõuge khk., Varstu v., Krabi as. - Grigori Kaljuvee < Jaan Kasak, 48 a. (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pulmaseaduse protokoll 0,1.
Kõik pulmalised on tahtmise isa pojad nühkimise vabrikust; kes julgeb neid kimbutada langeb tõesti suure kohtu käraku alla, kus vana humalakustas kõik protokollid ette loeb meieka.
§ 1.
Esiteks, et pidulauas peab aurama verivorsti viirakas, kureherne leem, küpsed sibulad ja palju muid purikaid, mis kõhtu püüavad purustada. Vat, siis võivad need mehed iga nelja tuule poole sõita, kus nendele tuul ja torm ninasse puhub. Ja seal peavad vastu võetud saama, kus kandiline maja katus, puust hundamendi ja kivist seintega.
§ 2.
Aga loomadele kulub ära iga hobuse jaoks 8 karnitsat vett ja 9 karnitsat kuivi heinu ja nendel peab olema köetud tuad ja kaetud laudadega.
§ 3.
Aga kui väljasõit tuleb ja pulmad lõpukorrale on jõudmas, sõs peab pruut ligi antama, mis on kaunis iseäraliste tundemärkidega. Hästi pikk ja lühikene, musta pea ja valge juuksega ja hästi klahvkäiguga. Seda nõuab mehelik mehe korgus.
Ja kes sekke protokolli tühjaks tunnistab saab uuesti tehtud, et ritsikas pükstes peab seitse päeva vahetpidamata laulma.
Protokoll on koostatud dr. Paldroki poolt, kelle elukoht on Tartus Peeter Klimbi söögimajas teisel korral.

RKM II 49, 234/5 (17) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vana-aasta õhtul pandi igale ühele lauale soolahunnikud ja öeldi, et kelle hunnik läheb märjaks, see sureb algaval aastal ära.

RKM II 49, 234/5 (17) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vana-aasta õhtul pandi igale ühele lauale soolahunnikud ja öeldi, et kelle hunnik läheb märjaks, see sureb algaval aastal ära.

RKM II 49, 236/7 (23) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanarahva jutu järgi, kui koer ulub elumaja juures suu taeva poole, siis saavat selles majas lähemal ajal surnu.

RKM II 49, 237 (24) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui toas on kuulda seinte praksumist siis ennustati, et saab surija.

RKM II 49, 237 (24) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui toas on kuulda seinte praksumist siis ennustati, et saab surija.

RKM II 49, 237/8 (27) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui surnuga minnakse matusele, siis esimesele vastutulijale antakse tavaliselt viina ja ennustatakse, et kui vastutulija oli naine ja kodust mitte kaugel, siis saavat varsti jällegi sugulaste seas naissurija, aga kui ligidal kodust tuli vastu mees, siis pidi saama varsti sugulaste seas meessurija.

RKM II 49, 237/8 (27) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui surnuga minnakse matusele, siis esimesele vastutulijale antakse tavaliselt viina ja ennustatakse, et kui vastutulija oli naine ja kodust mitte kaugel, siis saavat varsti jällegi sugulaste seas naissurija, aga kui ligidal kodust tuli vastu mees, siis pidi saama varsti sugulaste seas meessurija.

RKM II 49, 238 (28) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui matusele minnes tuli vastu esimene mets, siis joodi viina ja lõigati puu sisse rist, et surija ei tuleks tagasi.

RKM II 45, 81 (5) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sõduri erikeele sõna
Põnts - kohe ära sööma. (näiteks sõdurile anti normileib ja ta sõi selle kohe ära tähendab andis 'põntsu')

RKM II 53, 213 < Rõuge khk. - Sinaida Kerov, Antsla keskkooli õpilane (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Koguja:
Kerov, Sinaida Juliuse tr. Sündinud 1940. a. Antsla Keskkooli 8a klassi õpilane.
Sündinud endise administratiivse jaotuse järgi Venemaal Pihkva oblastis Seredka külas. Elukoht: Antsla rajoon, Haabsaare k/n, kolhoos: "Kalevipoeg".
Jutustaja:
Jutustanud Prääts, Katri Juhani tr. Sündinud 1873. a. 19.jaan. Võrumaal, Haanja vallas ja Kirbu külas. Praeguses Võru rajoonis, Haanja k/n
Praegune elukoht: Antsla rajoon, Kirovi tn. 31. Tööala: kodune.

RKM II 53, 217 (3) < Rõuge khk., Haanja v., Kirbu k. - Sinaida Kerov, Antsla keskkooli õpilane < Katri Prääts, s. 1873. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ennustused
Vanasti ennustati ka igasuguseid asju lindude järgi:
Kui kägu käis kukkumas elumaja juures õunapuul, siis arvati, et see tähendab surnut.

RKM II 53, 217 (6) < Rõuge khk., Haanja v., Kirbu k. - Sinaida Kerov, Antsla keskkooli õpilane < Katri Prääts, s. 1873. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Samuti usuti ka kodukakku. Kui kodukakk nuttis maja juures, siis oli oodata kurba lugu. Kui naeris, siis - rõõmu.

RKM II 53, 217 (7) < Rõuge khk., Haanja v., Kirbu k. - Sinaida Kerov, Antsla keskkooli õpilane < Katri Prääts, s. 1873. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Haraka kohta öeldakse, et harakas toob uudiseid, kui ta maja juures karjub.

RKM II 53, 217/8 (8) < Rõuge khk., Haanja v., Kirbu k. - Sinaida Kerov, Antsla keskkooli õpilane < Katri Prääts, s. 1873. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui nähti aga esimesena kirjut liblikat, siis öeldi, et suvi on seiklusrikas.

RKM II 53, 218 (9) < Rõuge khk., Haanja v., Kirbu k. - Sinaida Kerov, Antsla keskkooli õpilane < Katri Prääts, s. 1873. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui nähti aga kollast liblikat, siis öeldi, et suvel on rohkesti võid.

RKM II 53, 218 (10) < Rõuge khk., Haanja v., Kirbu k. - Sinaida Kerov, Antsla keskkooli õpilane < Katri Prääts, s. 1873. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui nähti aga valget liblikat musta äärega, siis öeldi, et suvel tulevad matused.

RKM II 53, 245/6 < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Üles kirjutanud Rätsep, Aasa Leo tr. Sünd. 1940. a. Antsla Keskkooli 8a klassi õpilane. Sündinud Sverdlovi kolhoosis, Litsmetsa külas. Kodune aadress: 1) praeguste andmete järgi: Antsla rajoon, Tsooru külanõukogu, Litsmetsa küla. Sverdlovi nimeline kolhoos.
2) endise administratiivse jaotuse järgi: Võrumaa, Lepistu vald, Litsmetsa küla.
Jutustaja: Hall, Miina Peetri tr. Sünd. 1876. a. Sünnikoht: Uue-Antsla vald, Urvaste kihelkond, Kuldri küla (Antsla raj. Stalini-nim. kolh., Kuldri külanõuk.).
Elukoht: Võrumaa, Lepistu vald, Litsmetsa küla. Sõstra talu. Kodune.
Andmed kuulnud oma tädi käest. Praegu ei peeta nendest enam kinni.
Andmed kogutud aprillis 1956. a.

RKM II 53, 247 (1) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vana-aasta öösel valati sulatina külma vette. Sellest tekkis vees mingisugune kujutis. Siis võeti see veest ja vaadati tulevalgusel selle kuju varju. Selle põhjal ennustati ette oma tulevikku uuel aastal.

RKM II 53, 247/8 (2) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vana-aasta keskööl ronides lauda redelile võis kuulda, mida loomad laudas kõnelevad. Üks mees (nime ei ole teada) läinud vana-aasta keskööl redelile ja kuulnud, kuidas üks hobune küsinud teiselt: "Kas sa tead, mida me täna nädala pärast teeme?" Teine vastanud, et ei tea. Siis seletanud esimene hobune: "Meie matame siis seda meest, kes siin lauda redeli peal istub!" Mees hakanud kartma ja surnudki mõne päeva pärast ära.

RKM II 53, 248 (3) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Jaanilaupäeva õhtul punusid tüdrukud enesele üheksast sordist lilledest pärjad pähe. Pärast seda ei tohtinud kellegagi kõnelda. Magama mines tuli asetada pärg endale padja alla. Nüüd pidi unes nägema oma tulevast abikaasat.

RKM II 53, 248 (5) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui vana-aasta öösel tütarlaps asetab piibli enese ette ja peegli piibli taha, siis võib ta peeglis näha, kes on ta peigmees. Selja taha ei tohi vaadata.

RKM II 53, 249 (9) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vana-aasta öösel istuti põrandale seljaga ukse poole ja visati kinga või saapaga üle õla. Kui selle nina oli ukse poole, siis pidi viskaja saama mehele uuel aastal või minema majast välja. Kui saapanina ei olnud ukse poole, siis jäi ta endiselt majja.

RKM II 53, 249/50 (10) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui vana-aasta öösel minna ristteele ja kuulata, missuguseid hääli kuskilt poolt kuuldub, siis nende häälte järgi võib otsustada, mis toimub uuel aastal. Kustpoolt kuuldub kellahelinat, seal toimuvad uuel aastal pulmad, kustpoolt kuuldub aga lauakolinat või kopsimist, seal sureb uuel aastal mõni ära.

RKM II 53, 249/50 (10) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui vana-aasta öösel minna ristteele ja kuulata, missuguseid hääli kuskilt poolt kuuldub, siis nende häälte järgi võib otsustada, mis toimub uuel aastal. Kustpoolt kuuldub kellahelinat, seal toimuvad uuel aastal pulmad, kustpoolt kuuldub aga lauakolinat või kopsimist, seal sureb uuel aastal mõni ära.

RKM II 53, 250 (12) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui suvel öökull maja lähedal naerab, siis see tähendab, et keegi läheb selles majas varsti mehele, kui nutab, siis sureb keegi ära.

RKM II 53, 250 (12) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui suvel öökull maja lähedal naerab, siis see tähendab, et keegi läheb selles majas varsti mehele, kui nutab, siis sureb keegi ära.

RKM II 53, 250 (13) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui käo kukkumist kevadel kuuled esimest korda hommikul, siis see on hoolekägu, lõunaajal - leinakägu, süümaajal (enne lõunat) - surmakägu, õhtul - õnnekägu.

RKM II 53, 251 (15) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui suvel näed esimest korda kirjut liblikat, siis sellel suvel on kirju elu; kui valget, siis hea (öeldakse, et valge liblik on õnneliblik); kui kollast, siis tuleb sel suvel halb elu.

RKM II 53, 251 (17) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui pärast laulatust noorpaarile soovib õnne kõige enne naine, siis ei ole nende elu hea - tuleb palju pahandusi; kui mees, siis elavad nad eluaeg hästi.

RKM II 53, 251 (17) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui pärast laulatust noorpaarile soovib õnne kõige enne naine, siis ei ole nende elu hea - tuleb palju pahandusi; kui mees, siis elavad nad eluaeg hästi.

RKM II 53, 251/2 (18) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui jalatalla alt sügeleb, siis saad tantsida; kui nina sügeleb, saad surnut kuulda; kui põsed, siis saad nutta; kui silmad, siis saad naerda; kui kõrv sügeleb, läheb ilm talvel sulale, suvel vihmale.

RKM II 53, 251/2 (18) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui jalatalla alt sügeleb, siis saad tantsida; kui nina sügeleb, saad surnut kuulda; kui põsed, siis saad nutta; kui silmad, siis saad naerda; kui kõrv sügeleb, läheb ilm talvel sulale, suvel vihmale.

RKM II 53, 252 (21) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui vares käib aknale või majaseinale koputamas mitu päeva järjest, siis see tähendab, et keegi sureb ära selles majas.

RKM II 53, 252/3 (23) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Lauale tulevad kirjutada tähed ja asetada sinna taldrik. Taldriku ühele servale tuleb teha mingi väike märk. Kui nüüd mitu inimest asetavad oma käed taldriku kohale, ligi taldrikut (mitte puutudes selle külge), siis hakkab see liikuma. Enne aga peab taldriku käest midagi küsima, kusjuures kõik peavad mõtlema sellele. Taldrik jääb vahetevahel peatuma, märgiga äär mingi tähe juures. Nii loeb taldrik ette vastuse küsimusele, mida teada taheti.

RKM II 53, 253 (25) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui noor kuu on selili, siis sureb sellel kuul ära palju inimesi.

RKM II 53, 254 (31) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui kevadel näed esimest korda kahte kuldnokka, siis leiad endale varsti elukaaslase.

RKM II 53, 254/5 (32) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui vana-aasta keskööl panna hobuse taosed endale kaela ja minna välja ning vaadata siis läbi nende aknast tuppa, siis saab näha, mis toimub uuel aastal. Kui mõni toasolijatest on näiteks ilma peata, siis see sureb uuel aastal ära.

RKM II 53, 254/5 (32) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui vana-aasta keskööl panna hobuse taosed endale kaela ja minna välja ning vaadata siis läbi nende aknast tuppa, siis saab näha, mis toimub uuel aastal. Kui mõni toasolijatest on näiteks ilma peata, siis see sureb uuel aastal ära.

RKM II 53, 493 < Rõuge khk., Antsla v., Tsooru k, Pööni t. - Liivi Palu < Kristjan Taal, 68 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
2. jutustaja Taal Kristjan, 68 a. vana.
Elukoht: Antsla rajoon. Tsooru k/n. Sverdlovi nimeline kolhoos.
Vana administratiivse jaotuse järgi: Võru maakond, Lepistu vald, Pööni talu.
3. jutustaja Olga Höödrejärv
Elukoht: Antsla rajoon, Kurenurme k/n, kolhoos "Punane Täht".
Vana administratiivse jaotuse järgi: Võru maakond, Linnamäe vald, Riianiidu talu.

RKM II 53, 495/6 (5) < Rõuge khk., Antsla v., Tsooru k, Pööni t. - Liivi Palu < Kristjan Taal, 68 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vana-aasta kunstid
Kui vana-aasta õhtul visata jalast kas king või saabas - kui kinga- või saapanina on ukse poole, siis lahkub keegi sellest majast. Kui on kinga- või saapanina uksest sisse poole, siis tuleb sellesse majasse keegi juurde elama.

RKM II 53, 496 (6) < Rõuge khk., Antsla v., Tsooru k, Pööni t. - Liivi Palu < Kristjan Taal, 68 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui öösel vana-aastal tuua väljast sületäis puid ja mõelda mingisugune soov - kui on paarisarv puid, siis peab soov täituma, kui aga paaritu arv, siis ei täitu.

RKM II 53, 496 (7) < Rõuge khk., Antsla v., Tsooru k, Pööni t. - Liivi Palu < Kristjan Taal, 68 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Võeti kaasa [vana-aasta öösel] kas nuga või puss ja mindi öösel kella 12-ne paiku sauna juurde ja löödi nuga või puss saunaseina sisse ja öeldi: "Kes tuleb mulle meheks, see tulgu välja ja tehku häält!" Mõnikord selle kunsti tegijad ehmusid, kui kuulsid häält ja jooksid ära koju.

RKM II 53, 496/7 (8) < Rõuge khk., Antsla v., Tsooru k, Pööni t. - Liivi Palu < Kristjan Taal, 68 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
[Vana-aasta] Kõige rohkem tehti õnnevalamist tinaga. Tina sulatati ära ja kallati külma vette. Niiviisi võttis ta omale mingisuguse kuju. See kuju pidi näitama tulevikku. Seda kommet tehakse ka tulevikku. Seda kommet tehakse ka praegu.

RKM II 53, 497 (9) < Rõuge khk., Antsla v., Tsooru k, Pööni t. - Liivi Palu < Kristjan Taal, 68 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
[vana-aasta öösel] Samuti põletati paberitükke ja siis nende kujude järgi otsustati tulevikku. Samuti seda kommet tehakse praegu.

RKM II 49, 228 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro (1955) Sisestas Salle Kajak 2002< Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Õie Orro (1955) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui lusikas kukkub maha, siis tulevat naiskülaline, kui kukkub maha kahvel, siis tulevat meeskülaline.

RKM II 62, 124 (6) < Rõuge khk., Lõvaski t. - Elmar Päss < Alide Raudsepp, 56 a. (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sanna laul
(Vihtlemisel tänati tütarlast)
Aitumma, aitumma, aitumma!
Kosja' tulgu, tõisõ' mingu,
kolmanda' maah kullelgu.
Tapelgu tanumih,
vihelgu värävih'.
Mustika muudu,
hõrahka hõngu,
sinililli niakko!
Mäne poiss näo näge,
tuu perrä naard!
Aitumma, aitumma, aitumma!
Vanaema tänusõnad noorele neiule vihtlemise eest, mida öeldi ilma viisita.
Küsimusele, "kas mänestki pruuki ol'l' tuu man?", vastati: "ei olõ parla meeleh!"

RKM II 62, 129/30 (1) < Rõuge khk., Soemõtsa k. - Elmar Päss < Liisa Haga, 80 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Märdilaul
Märdi omma kavvõst tullu, Märti, santi!
Üle vii kavvest tullu, Märti, santi!
Üle suu sumba, samba, Märti, santi!
Märdi emä ja esä ruigase süvvä, latsil om nälg, muidu koolese ärä. Märdisantidele anti kesvi, herneid (kuivatatud), raha. Vili müüdi ärä ja tuu iist osteti viina. Märdipäev ol'l' 10. novembril.

RKM II 62, 130 (2) < Rõuge khk., Soemõtsa k. - Elmar Päss < Liisa Haga, 80 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kadrilaul
Katri omma kavvõst tullu
katri, santi!
Kadrisandi imä om vaene läsk, ei jõvva esi latsi üleval pitäh!
Kadris käidi kats nädälit hiljem.

RKM II 62, 130 (3) < Rõuge khk., Soemõtsa k. - Elmar Päss < Liisa Haga, 80 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Pulmad peeti kateh jaoh. Edimesel päeväl peeti pulmi pruudi puul. Pruudile pandi pärg pähe.
Tõsõl päeväl peeti pulmapidu peigmehe puul. Kolmas päev peeti pulma lõpupidu. Pulmades lauldi:

RKM II 62, 130 (3) < Rõuge khk., Soemõtsa k. - Elmar Päss < Liisa Haga, 80 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Pulmad peeti kateh jaoh. Edimesel päeväl peeti pulmi pruudi puul. Pruudile pandi pärg pähe.
Tõsõl päeväl peeti pulmapidu peigmehe puul. Kolmas päev peeti pulma lõpupidu. Pulmades lauldi:

RKM II 62, 208/9 (1) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Hinome t. - Elmar Päss < Alviine Raudsepp, 73 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Pruudipärja laul
1. Me pruudipärga punume
sel kaunil roosilillil.
Ja tantsule sind saadame
sel kaunil pulmapillil.
Illos, haljas, illos haljas,
illos haljas pruudipärg.
2. Pruut kudus säitse aastat veel
kuldlõnga värtni valmis.
Kos viibis illos peiuke,
kas neist ei peetä lugu?
Illos, haljas, illos haljas,
illos haljas pruudipärg.
3. Kui säitse aastat möödä läts,
sis tulli koju peiu.
Ja et ta pulmad kaasa tõi,
mil pärjä pärib neiu.
Illos, haljas, illos haljas,
illos haljas pruudipärg.
Sis pandi pärg pähä võõrale. Pruut olli tsõõri sihen ja rahvas käüs ümber, kui pärjä maha lauleti.

RKM II 62, 208/9 (1) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Hinome t. - Elmar Päss < Alviine Raudsepp, 73 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Pruudipärja laul
1. Me pruudipärga punume
sel kaunil roosilillil.
Ja tantsule sind saadame
sel kaunil pulmapillil.
Illos, haljas, illos haljas,
illos haljas pruudipärg.
2. Pruut kudus säitse aastat veel
kuldlõnga värtni valmis.
Kos viibis illos peiuke,
kas neist ei peetä lugu?
Illos, haljas, illos haljas,
illos haljas pruudipärg.
3. Kui säitse aastat möödä läts,
sis tulli koju peiu.
Ja et ta pulmad kaasa tõi,
mil pärjä pärib neiu.
Illos, haljas, illos haljas,
illos haljas pruudipärg.
Sis pandi pärg pähä võõrale. Pruut olli tsõõri sihen ja rahvas käüs ümber, kui pärjä maha lauleti.

RKM II 62, 218 (5) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Riste t. - Elmar Päss < Vilhelmine Parba, 78 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Keelt:
Osta "puul nakla", s.o viie kop'ku iist ("puul nakla" = sada grammi viina).

RKM II 62, 220/1 (8) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Riste t. - Elmar Päss < Vilhelmine Parba, 78 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kadrisandi laul
Laske kadri sisse tulla, kadri, kadri!
Kadri omma kavvõst tullu , kadri, kadri!
Läbi suu, läbi laane, kadri, kadri!
Läbi pikä pilliruu, kadri, kadri!
Läbi kale kastehaina, kadri, kadri!
Pillruug see pistis silmä, kadri, kadri!
Kastehain see lõigas kaala, kadri, kadri!
Peretütär eidekene,
Astu alla aida poolõ,
Lõika no liha lipsokõist,
Kaksa kaara karaskit.
Märkus märdisantide kohta: Märdi jala mähiti palajaga ümber. Sis palleldi peretütärt.Öeldi: "Jala' omma paistes. Anna', midä jalga panna!"

RKM II 62, 317/8 (1) < Rõuge khk. - Elmar Päss < Alma Pettäi, 55 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Saajapeo
Nooriku rahvas oll "salakuulaja rahvas". Tuu ratsut ette ja and teedä, et vakk (vakarahvas) tule.
Vanaaolitsi pulmi peeti kolm päivä. Edimene pulmapäev peeti pruudi puul, tõne ja kolmas päev oll peigmehe puul.
Mõõt rükki, kints liha ja raha pandi kokku, ja tuu iist tetti pulma'.
Tanu pähepandmise man lauldi:
Kas om mini meeleline,
pojanaane naaruline?
Kas om tukõv tuurile (toobrile),
kas om paras pangele?
Kas om apart* tsõdse ase,
apart tsõtse sängu ase?
* - apart = avar.

RKM II 62, 320 (3) < Rõuge khk. - Elmar Päss < Alma Pettäi, 55 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sanna viimine
Peigmees ja noorik viidi sanna. Tõsel päeväl arst, valgõ põll iin, hummuku aije tuu üles. Arst pand kah kuppõ. Arstil oll väike kirveke, sellega lüüdi tsälk sisse, klaas - pääle.
Pärja panekul lauldi. Pärg pandi peigmehe sõsarelle ja peigmehe küpär pandi pruudi velele.

RKM II 62, 320 (4) < Rõuge khk. - Elmar Päss < Alma Pettäi, 55 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sannavii tuujale
(Lugi, es laula:)
Aitumma, aitumma,
viituujalle!
Aitumma vihahaudjale.
Jummal hoia hobesekõist,
kes jäll' puutuuja oll!

RKM II 62, 320/1 (5) < Rõuge khk. - Elmar Päss < Alma Pettäi, 55 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Pruudi maha nõstmine
Ku pruut maha nõsteti, sis pandi ta kasuga pääle, et saa pehme süämega. Mahanõstjale pruut and paari kindid, kutsarile anti kah paar kindid.

RKM II 62, 327 (15.3) < Rõuge khk. - Elmar Päss < Alma Pettäi, 55 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kolmtõist - om vanajuuda tossin.

RKM II 62, 327 (16) < Rõuge khk. - Elmar Päss < Alma Pettäi, 55 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Keelt.
Voonake - tallekene.
Ute - imälammas.
Oinas - isalammas.

RKM II 62, 361 (6) < Rõuge khk., Hudsali k. - Elmar Päss < Roosi Hudsal, 72 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Keelt:
Sarve pääh, hanna perseh!
(= Hirmsahe riide pandu!)

RKM II 62, 380 (4) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Pihkva kuber. - Elmar Päss < Elfriede Vissel, s. 1907 (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Keelt
'Otspaja' oli suitsuauk, kust lasti tarest suits vällä.
Kõige paremba lauliku meie puul om Sika-Katre ja Sika-Maali Vana-Roosist (Roosast).
Kõige tähtsamba talgu olliva rukkitalg ja linakakmisetalg.

RKM II 62, 433 (9) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Maali Sikk, 79 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Etnograafiat
Haganaleib
Sõnajalajuuri oli vanal orjaajal pandu toidu sisse ja haganaid viidi veskile, terriga kokku.

RKM II 62, 462/3 (1) < Rõuge khk., Järvepalu k. - Elmar Päss < Helmi Lehiste, 46 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kadrilaul
Laske sisse kadrisandi, Ka'atri
kadri omma kavvõst tullu, Ka'atri
läbi suu supa-sapa, Ka'atri
läbi vii vipa-vapa, Ka'atri
läbi pikä pilliruu, Ka'atri
läbi kale kasteheinä! Ka'atri
Pilliruug sii pistis silmä, Ka'atri
kastehein, sii lõikas kaala! Ka'atri
Perenaine naisukene, Ka'atri
võta võti vaja otsast, Ka'atri
astu alla aida poole, Ka'atri
too säält meile lambaliha, Ka'atri
katre ei taha tsialiha! Ka'atri *
* Värsipaari: "Pilliruug, sii pistis silmä,
kastehein, sii lõikas kaala!" meenutas teistkordsel laulmisel.
Kadri omma naisterahva, märdi omma meesterahva vai mõnikõrd ka naisterahva meesterahva rõivah. Märdisandi lauluviis ja sõnad om samad.

RKM II 62, 471 (2a) < Rõuge khk., Järvepalu k. - Elmar Päss < Anna Sisask, 72 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kaasituslaul
(Vana pulmalaul)
Jummal sundku suure saksa,
palutagu paksu herrä,
kiä pand* valla vardallõ,
perisvalla põrgullõ.
* - Enne laulis: Kiä ai valla vardallõ...
Laulik teeb mõisnik Fuksi kohta Sännas märkuse: "Joba om puukotamihe lännü!"

RKM II 62, 492/4 (2) < Rõuge khk., Ruusmäe k. - Elmar Päss < Alfred Teaste, s. 1895 (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mu mõtte' lindva' sinnä'.
1. :,: Mu mõtte' lindva' sinnä',
süä nakas närbüma... :,:
2. :,: Et mul ka' tulõ minnä
är' mulda magama! :,:
3. :,: Ma ilmah elleh pattu
joht tetä saaki' es! :,:
4. :,: Ma katskit kaussi vaapsi,
tei hellü kõvõmpas. :,:
5. :,: Ma seebi kange kaabe,
tei nakla vähämbäs! :,:
6. :,: Ka Valgõle* ma anni
iks mõne mühagu. :,:
7. :,: Et Valgõ küüru tõmmas
sääl kõge kihäga. :,:
8. :,: Oh Esä võta vastu
mu kõge Valgõga! :,:
9. :,: Mul Valgõt taivah vaia
om niätse kaubelda. :,:**
* - hobuse nimi.
** - Rahvaloomingu Keskmaja Tallinnas saatis sm. Roometi kui muusikamehe ja siinkirjutaja 1951. aastal Võrumaale ekspeditsiooni ette valmistama. (Ekspeditsioon teostati hoopis teises paigas, nimelt Pärnumaal). Meie sõitsime üle Valga Võrru, kus rändasime kahekesi jala umbes nädal aega (27. maist kuni 3. juunini) Võru, Kasaritsa, Ruusmäe, Misso, Haanja, Rõuge, Sänna ja Antsla ümbruskonnas ning hiljem sõitsime Tartu kaudu Tallinnasse tagasi. Sellel rännakul tegin mõningaid märkmeid, mis sai antud Rahvaloomingu Keskmajale. Siia on paigutatud vaid kaks laulu näitena.

RKM II 173, 124 (54) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ütskõrd lätsi ma' tiid müüdä üte tõsõ tütriguga. Tii veeren saisiva mehe' ja aiva' juttu. Mii' es teretä nuid. Üts hõigas: "Kas tii' kelläga immist näie, et teretädä ei mõista'?"
Tuu tõnõ hõigas vasta: "Näie jah! Takan jäi tulõma. Kellä tilinät küll võit jo' kuulda'."

RKM II 173, 126 (59) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Teretämise aigu piat kinda käest võtma, muidu' ei saa' villa.

RKM II 173, 126 (60) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üle läve ei tohi' teretädä - ku teretät, läät tüllü.

RKM II 173, 126 (61) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Nüüd vana' inemise' teretäse' kül' võõrit vastatulõjit. Mõni miis võtt mütsü pääst, aga mõni ei võta', pand nisama käe kõvõrusi kõrva manu'.
Vanast pidi noorõmb õks vanõmbat teretämä.

RKM II 173, 139/53 (73) < Rõuge khk., Haki k., Tealase k. - Kalev Kalkun < kogujalt, Salme Lepp, s. 1897, Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pulmakommetest.
"Rahvapärimuste Kogujas" nr 3 leidub peatükk "Jälgigem tänapäeva rahvakommete kujunemist!"
Katsun siin anda ülevaate mõningatest pulmakommetest ja kujunemistest nii oma tähelepanekute kui ka vanemate inimeste jutustuste järgi.
Kõigepealt pulma kutsumine. Vanemad inimesed räägivad, et vanasti olevat kutsunud pulma pruut oma ja peigmees oma sugulased (ka "üle aia'" ja "piirimehe'") ise suusõnaliselt. Üks tüdruk olevat kutsunud: "Tulkõ, no tulkõ meile pulma! Ku teil pulma' omma', läämi' mii' katõgeisi!" Keskealised räägivad, et pulma käisid kutsumas peigmees ja pruut koos.
Nüüd kutsutakse pulma sugulased, sõbrad, naabrid kutsekaartidega. Enamasti on need kõik ühtemoodi ehk nagu öeldakse: "Ühe liistu järgi." Toon kutsekaardi teksti:
Lgp. see ja teine abikaasaga (mõnikord ka perekonnaga)!
Palume teie lahket (mõnes ka austavat) osavõttu meie laulatusest (registreerimisest), mis toimub sel ja tol kellaajal s.a. selles ja tolles paigas (laulatuse puhul kiriku nimetus) ja sellele järgnevast koosviibimisest selles ning tolles kohas.
Jaanikuul (pruut)
(Heinakuul) (peigmees) (nimed)
jne.
Kingitusteks olevat vanasti olnud peamiselt toidud: kints liha, süldid, pudrud, pasteedid, harvemini saiad, koogid, mis olid olnud kottides ja mis pulmakoti nimetust olid kandnud. Pulmakotid olevat viidud sahvrisse ja neid kogunenud päris palju. Kuid oli kingitud ka lusikaid (muidugi puust) ja muid tarberiistu.
Nüüd viiakse kingitustena tordid, munakoogid ja elus vajaminevaid asju: portfelle, kingi, riideid, käterätte, laudlinu (enamus plastmassist), serviise. Ühes kohas viidi kingituseks suur pesuvann. Teises paigas jälle lapsevanker elusuuruse nukuga.
Kohale jõudmisel viiakse tordid kööki, et neid saaks lauas kasutada. Muud kingitused antakse kätte pidulikult peo keskel.
Kingituse järgi ei ole kombeks määrata toojate jõukust, kuna seda ise teatakse, küll aga heldust: see tõi kallima kingituse, aga see tõi odavama, kui oleks saanud.
Pulmade ja noorpaari auks püstitatakse auväravad (au värte, auvärja') nendele kohtadele, kust on oodata noorpaari läbisõitmist. Auväravad on tavaliselt nii tehtud: üks kask on köidetud ühelpool, teine teiselpool teed maasse löödud kepi külge ja ladvad on kokku köidetud. Üles on riputatud plakat: "Elagu noorpaar!" või "Õnne algavaks ühiseks eluks!"
Kui on näha, et noorpaar sõidab, pannakse auvärava alla keset teed laud, nii et auto (tavaliselt sõidab noorpaar laulatuselt või registreerimiselt "pulmatarõ manu'" sõiduautoga, rahvas aga natuke hiljem veoautoga) mööda ei saa sõita ja ei lasta enne läbi, kui auvärava tegemise eest lauale pannakse pudel "kangemaga". Tavaliselt on selliseid auväravaid 3-4, aga mõnikord kuni kuus. Ja iga värava eest tuleb anda pudel! Sellega on seletatav, et katsutakse autoga kõrvalt mööda sõita.
"Pulmatarõ man" oodetakse pruutpaari saabumist ammu. Kuid neid ei lasta enne läbi, kui nad on "eksami" sooritanud. Ühes pulmas toimus see järgmiselt: muidugi oli ka siin auvärav (kuid ilma "pudelita"), mille ees ootas pruuti-peigmeest kirju seltskond. Kõige ees oli üks jändrik oksadest läbikasvanud puunott logiseva kirvega kõrval. Peigmees pidi paku kasvõi pooleks lööma.
Kuid veel keerulisem "eksam" seisis pruudil ees. Ta pidi kiigutama "last" puuoksa külge riputatud "hällis", keelama "koera", kes talle kuudist kallale tahtis karata, võtma üle voki, et näidata kuidas sellel kedrata.
Maas oli kõhuli "lammas", kasukas nii seljas, et karvane pool väljapoole. Jalad olid tal kinni seotud. Seljal olid käärid, millega pruut pidi "lammast" pügama.
Kuid see ei olnud veel kõik. Talle anti üks räbal, mis kunagi sukk oli olnud ning kästi üles otsida nõel ja lõng ja parandada "sukk". Pika otsimise järel leidiski ta puutüve sisse torgatud nõela, millel oli järel nöör, mis oli ennem köie kui lõnga moodi. Kirjeldatud "eksam" oli pulmas, mis toimus 1962. a. talvel.
"Eksameid ei pea pruut lõpuni tegema, vaid peab näitama, et oskab vastavat tööd teha."
Kui "eksam" lõppenud, lastakse noorpaar läbi ja talle soovitakse õnne. Üha enam leviv õnnitlemise viis on õnnesoovi avaldamine rajooni ajalehes.
Kui sööma hakatakse, loetakse rohkem moe pärast söögipalvet, mis mõnikord on selline:
Oh, armas jumal, anna sa,
et suurem pala mulle saaks
ja libedasti alla läeks.
A'amen!
Söömise vahele lauldakse laule, peetakse kõnesid. Laulud on harva vaimulikud, tavaliselt ilmalikud: "Minge üles mägedelle...", "Üks kask meil kasvas õues...", "Mul meelen kuldnõ kodukotus...", "Kui Kungla rahvas kuldsel aal...", "Kuldrannake, kuldrannake, mil jõuab laev su kaldale...". Tingimata lauldakse nalja-, pulma- ja isamaalaule: "Ma lõbus õllepruulija...", "Metsa läksin ma ja metsa läksid sa...", "Marike läks seenele, Jüri jooksis järele...", "Mu isamaa on minu arm...", "Kas tunned maad..." jne, jne.
Lauldakse ka traditsioonilist "Mis tii' tiite, mis tii tiite, tõsõ laua rahvas?", kus üks laudkond küsib ja teine vastab. Üks laulab kas küsimuse või vastuse ees, teised kordavad. Kui küsimused raskeks lähevad, et "tõsõ laua rahvas" vastata ei oska, lauldakse: "Jänni jäite, jänni jäite, tõsõ laua rahvas! Köki-möki, köki-möki, tõsõ laua rahvas!"
Pulmade pikkus on väga erinev. Vanasti olevat vanemate inimeste vanavanavanemate pulmad kestnud nädala. Nüüd pikemad algavad ühe päeva õhtupoolikul ja lõpevad kolmanda päeva hommikul.
Lähedal elavad inimesed muidugi ei ole nii kaua seal - kodus on ka talitusi. Mõned lähevad tagasi pidu lõpetama peale koduskäiku. Vanasti sellist kommet ei olevat olnud, et kui ära tuldi, siis veel enam tagasi mindi.
Nüüd, kus mul see kirjutis lõpule jõudmas on, leidsin oma varasematest üleskirjutustest ka materjali pulmade kohta.
"Vanasti käidud kosjas reedel. Kosilasega olevat kaasas olnud veel "kos'aesä." Puul päävä anti õpõtaja man üles ja pühäpäävä hõigati kantslist maha'," pajatab jutustaja.
See, et pruut külas abiellumisest teatamas ja pulma kutsuma käies ka andameid kogus, olevat "otsani vana kommõ'." Talle olevat antud "sukapailu, võid, pailu, palmigit".
Vanasti peetud pulmad nii pruudi kui ka peigmehe pool, kuid siis ainult peigmehe pool. Kirikusse viidi "sajaga", sealt mindi peigmehe poole. Mõnikord oli osa läinud saajaga kirikusse ja osa vakaga peigmehe poole.
"Pulmakott" viidi ainult selle poole, kelle poolt oli pulma kutsutud.
Vanasti käinud pulmades lapulised: kontjalamehed ja kontvõõrad, kes teinud igasuguseid tempe. Ka neile antud ikka midagi. Minema ikka ei aetud.
Pruut loeti naiseks mitte laulatusest, vaid tanutamisest ehk nagu meil vanad inimesed ütlevad, "pääväse päätämisest" või "roosikrandsi maha' mängmisest." "Pääväse päätämisega" kaasnes laul. Üks pulmas lauldavatest lauludest oli selline:
"Illus hal'as,
illus hal'as om mu pruut!
Pruut kedrass säidse aastat
kuldlanga Vändral valmiss.
Ku säidse aastat müüdä sai,
sõs tulle peiu kodu.
Ja et tää pulma' üten tõi,
sõs pär'ä pärib neiu."
Kui algas söömine, siis oli korjatud kaussi mõrsjale "kulbiraha". Igaüks pandnud nii palju kui võimalik. Ja lõpuks katsnu kirjeldada pulmatoite, milleks olid sült, jahe pudõr, sõira peesütüs, silmiga pudõr, kohupiim, võid keskel, klimbi', vedelä kapsta, liha seen, vorsti', liha man. Pääle servädä tetti õlu', mitä kutsuti "toobi õlu'". Viin olle kah.
Jahe pudõr sai niimuudu, et võeti sälgroodsuluu' ja küleluu', kos laih liha külen oll ja raoti piinüs. Sõs panti kiimä ja surmit kah sekkä. Tuud süüdi külmält.
Sõirapeesütüs sai niimuudu, et võeti, tetti kohupiimäst (ega sõs munnõ kiä panõ-õs) sõir paar nädälät enne pulmi valmis ja kuivatõdi är'. Ja ku' pulmalise kuun olli, panti piim kiimä, sõira kah sisse - ja oligi sõirapeesütüs. Koori' kartoli' är', katlalõ kiimä, lasõ' jahhu kah pääle - saa silmiga pudõr. Nii tutvustab vanu pulmatoite M. Kirbits.
Pulmaleibadest räägib S. Lepp: "Pulman olli rüäleib, peenüleib, sai. Peenüleib tetti rüä püüdlist. Püüdlit hautõdi, sõs hapatõdi 3 päivä, sõs klopiti. Tuu sai põh'atu hää.
Nüü olõ-õi' ostõtul peenüleeväl säänest maikugi man."
See olekski siis kõik, mis ma pulmadest ja pulmakommetest tean.
Lisan sellele veel M. Kirbitsalt kuuldud vanasõna:
"Rikka surm ja vaesõ inemise pulma' omma' kaugõlõ kuulda'."

RKM II 173, 170/1 (25) < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. - Kalev Kalkun < kogujalt (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Nendes ütelustes, mis on seotud konkreetse isikuga, on peamisteks nimedeks Jaan või Juhan.
Näit.
Hauk nigu' Kaska-Jaani krants.
Nigu' Kabla-Jaan.
Nigu Tuha-Juhan.
Nigu Vahtra-Jaani piip.
Kaska kohta teatakse öelda nii palju, et selline isik elavat Sännas (asundus Sänna vallas).
Vahtra-Jaan olevat olnud Võrumaa kirjanik, kes elanud Räpina kandis.
Teiste üteluste jaoks on võetud minu meelest üks levinumaid nimesid (Jaan, Juhan, Leenu, Katri, Krõõt) ja on lisatud sellist olekut või teguviisi tähistav sõna.
Näit. "nigu' Kabla-Jaan". Öeldakse selle kohta, kes väga küürus või kõveras on. "Kabõl" (nöör) on samuti kõver ja keerus ja sellele on lisatud "Jaan".
Või siis "nigu' Tuha-Juhan".
Öeldakse saamatu inimese kohta. Tuhast ei ole ka midagi suuremat kasu. Ongi võetud see sõna ja lisatud nimi "Juhan".

RKM II 155, 259 (5) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Leena Leosk (Köster), s. 1869 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pulmatont.
Vanasti, kui peeti pulmi, siis tehti igasugust nalja. Üheks selliseks vembumeheks oli keegi võõras mees, kellele pandi sandi räbalate taolised riidehilbud selga ning tema abimehele, surmale, valge voodilina ümber, pea asemel mõni pealuu, vikat ühes ja vigel teises käes. Nii siis need kontvõõrad käisid kord ühe, kord teise külalise juures ning kui see neile raha ega midagi meeldivat ei andnud, paniti musta nimekirja, st. erikaristus.

RKM II 148, 237 (8) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ebausk
Üle uksepaku ei tohtinud teineteist teretada, ei ka jumalaga jätta, et siis lahavat riidu.

RKM II 148, 237 (9) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Mehe naine ei tohtinud paljo jalaga põrandale astuda, see oli ju suur patt. Tal pidi pea olema kaetud kas räti või tanuga. Siis oli veel kahte sorti tanusid, ühed oled tüllist koti moodi, aga teised veiksed tuti moodi. Juus keerati lagi päha üles ja sinna kinnitadi juuste nõeelega tanu kinni.

RKM II 148, 238 (10) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ebausk.
Kui hommikul hakkasid riidesse panema, siis pidid ikka parem käsi enne käisesse panema ja parem jalg enne kinni panema ja õhtul jällegi vastupidi, vasak enne. See tähendas, et Issameie palve ütles, et hommiku ära saada meid kiusatusse ja õhtul jälleki, et päästa meid kurjast.

RKM II 148, 239 (12) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ebausk.
Kui hakati kuhugi minema, kas linna või ükskõik kuhu, ja kui siis juhtus, et kõige enne kass või naisterahvas vastu tuli, siis öeldi kohe, et ei tasu enam minnagi, et nüüd niikuinii hästi ei läha, et ei saa head õnne. Aga kui meesterahvas või jällegi siga tulid esimesed, siis kohe, jah, nüüd saab hea õnn.

RKM II 148, 239/40 (13) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ebausk.
Kui saunast tuldi, siis pidi hästi palju vett jooma. See oli selleperast, et kui ära sured ja põrgusse lähat, siis seal pidi väga kuum olema ja siis tahad juua, aga seal ei anta ju vett ka. Nii palju pidi siis vett antama, kui palju sa maa peal peale sauna oled joonud.

RKM II 135, 499/500 (2) < Rõuge khk., Padusepa k. - Edgar Kuuba < Julia Aaduson, s. 1878 (1961) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pruudi tulek.
Kui pruut tuli üle läve, siis panti kask (kasukas) maha ja pruut pidi sellest üle astuma, et ei oleks mehest ülem. Seejärel aeti lauda, kus söödi, seejärel läksid kõik sõõri (ringmängu mängima). Noorpaar istus sõõri keskele taburetile, kus ämm (meheema) pani noorikule tanu pähe. Kui hakkas mängima pill, siis kes esimesena nooriku tantsima kutsus, sellele pidi noorik andma paari villaseid sokke, kutsarile villased kindad.
Teisel päeval viis ämm nooriku sanna (sauna) ja sinna läve peale pidi panema noorik paari sukki, siis lasti kanda 10 paari vett (20 pange), tegema üks paar tsua kablu (pastlapaelu), siis meheema ja sugulased laulsid.
"Kaske kandke,
kas minni on meeleline
ja poja naine naaruline,
kas on tubli toobrile,
paras paarile?
(Kahe puuämbri kandmine.)
Kaske, kandke ümber,
ümber ritta,
poiss ei mõista valida,
seasõra suurune,
lamba saba laiune."
(Viis: Kaske-kaske.)

RKM II 135, 504 < Rõuge khk., Padusepa k. - Edgar Kuuba < Julia Aaduson, s. 1878 (1961) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pulmakommed.
Toidud.
Kusagilt toodi lehma sisikond, sellest keedeti suppi, millele lisati suurmid, kartoleid ning seda supi nim. "jahelihapuder." Jahelihapuder panti suurte puutoobri ja kõik külalised kui ka noorpaar sõid puulusikatega puutoobrist "jahelihaputru".

RKM II 62, 119/20 (1) < Rõuge khk., Lõvaski t. - Elmar Päss < Alide Raudsepp, 56 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mardilaul
Märti-santi!
Laske sisse märdisandi! märti, santi*
Sandi omma kavvest tullu, märti, santi"
Läbi suu somba-samba, märti, santi jne.
Läbi lume lomba-lamba.
Sant ei taha tsialiha,
Sant ei taha lambaliha,
Sant ei taha kanaliha.
Tule üles, pereisa.
Võta võti vaja otsast.
Astu alla aida poolõ.
Lõi liha lipsukene:
Vana kiriv - kintsuliha,
Suure pulli puusaliha.
* kordub iga rea järele
Mardi tänu:
Aitumma sandi tennäse, märti, santi.
Aitumma pereisale, märti, santi.
Aitumma pereemäle, märti, santi. jne.
Aitumma perepojale,
Aitumma peretütrele
jne.
Märdisantidel olid karupidi kasukad seljas, ise laulsid:
Me ei ole nälä' sandi', märti, santi
Me ei ole nalä' sandi'! märti, santi. jne.
Märt ei tule nälä peräst,
Märt tule' majaõnne peräst.
Märdisandid olid: märdi-isa, märdi-emä, märt - kes oli eeslaulja-, märdi naine, märdi lapsed.

RKM II 62, 120/1 (2) < Rõuge khk., Lõvaski t. - Elmar Päss < Alide Raudsepp, 56 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kadrilaul
Kidrikoo - kadrikoo!
Laske sisse kadrisandi, kidrikoo, kadrikoo.
Sandi omma kavvest tullu jne.* " "
Kadrisantidele anti herneid, vilja, odravatska, raha ja muud. Leiva küpsetamisel esimesi kakukesi kutsuti 'naistepätsiks'.
* - Nagu mardilaulu sõnad. Karjaselaule laulik ei mäleta.

RKM II 79, 63 (12) < Rõuge khk., Tsooru v. - Alfred Lepp < E. Ploom (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pruudi kiitus
Meil om neiu noorõkõne,
nii kui lilli ossakõnõ.
Juuskõks kotta kobinalda,
lauda manu lõõgamalda.
Praatsõ põrsa peo pääl,
kanapoja kaendli all,
oll' õks paras paarikandja,
tugev turjapuule.
Ei ta naarul näägutelle,
ei ta sõnul saajatelle,
ei ta keksi kerikus,
Halbi küla palli pääl.
Ei ta suigu sua pääl,
lammuskele laadi pääl.
Tegi tekil tedrekirja,
padjal pandse pardikirja.
Seo või tubli miis ka olla,
kes vii neiu tanu alla.

RKM II 79, 78/80 (17) < Rõuge khk., Tsooru v. - Alfred Lepp < M. Ploom, 52 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pruudi sõimamine peigmehe sugulaste poolt.
Ta um laisk ju latsõst saadik,
suuhagu hällüst saadik.
Es ta taha tarkust oppi,
tarkust oppi, virkust võtta.
Tahtsõ õks tarõn taaruta,
päävä paisten põõnuta.
Mõtli ütskõrd hindämisi,
ma kae neiu kavalust.
Kuis ta neiu tööda tege,
kabehjane kangast koda.
Üts üü, vass vuud -
kümme üüd ja küünar kangast.
Sukasilma suikun koda,
virgu es vokki keerutama,
põllepaelu palistama,
kaputa ärr kakenu.
Tegi tuld sis tuulut mulku,
aie haku - hargut jalgu.
Imäle õks irvit hambõid,
esäle õks silmi kõõrut.
Sõsarale sarvi näudas,
vellele oll' verepini.
Kas mii teda iilä es näe,
iilä es näe vai toona es tunne?
Kui ta maal magasi,
kraaviperven külliteli.
Perse oll' palljas perani,
urumulk oll' ammuli.
Sisse kävve sisaliku,
manu maru kärblase.
Ei ole minni meeleline,
Poja naane naaruline.
Viska väl'lä a'ia takka
tõiste tare tuksi kätte.
Las sääl tuksi' haardva teda,
las sõs kaarna kakva teda.

RKM II 79, 82/4 (18) < Rõuge khk., Tsooru v. - Alfred Lepp < M. Ploom, 52 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Peigmehe sõimamine pruudi sugulaste poolt.
/Lauldi enne tanu panekut/
Kae no, määne märsikene, kaskee, kaskee,
tsiapaha pöörakene. " "
Varast mu virga vii tuuja, " "
rutulise ruua kiitja.
Mii õks uutsõ orust ubinat,
mäe päält pääsukest.
No tull' orust unitsiga,
mäe päält vana märi karu.
Kae, no, kui ta siia kaaberdeli,
Pruudi poole laaberdeli.
Karjapoisi kaatsa /püksi/ jalan,
tsiapoisi pulsti sällän.
Hobõnõ oll iin ku hiirekene,
miis oll pääl ku piibukene.
Suust õks juusk tal sinist suitsu,
huule kolgast kunna läkä.
Täi tall haukva habenin,
hiire piiksva perse'en.
Kõrva tal pään umma kõvera,
silma ku sitta laterna.
Tal õks hääle härisese,
tal õks kurgun kärisese.
Üts olg iin ja tõne takan,
kõver nii ku Vanapakan.

RKM II 190, 471/2 (3) < Rõuge khk., Viitina v., Mõõlu k. - Kaljo Tarro < Emilie Kirk, 66 a. (1964) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pulma laul.
Ema korjas mustõ villu,
vaehtas ja kauples villu.
Tahtis pojal vesti teha,
mis oli peris poja ilu.
Kui neet villat kaarsitu
ja langas ärä kedratu,
kes s'oo kanga kudaja?
Makke Mai ol' kudaja.
Kudaja sai liha süvvä',
päälegi viil õlut juvva'.
Kui see rõivas valmis saie,
Esä-emä üle kaie.
Rätsepat küll minti otsma
säitsmest vallast, kihelkunnast.
Naagli poodist tuudi paelu,
verevit ja valgit paelu.
Panti ümbre vesti kaela.
Naagli poodist tuudi paelu,
nii et hobu kaksas kaela.
Ma lää liina, säält tuu teki,
teki toon ma tedre karva,
pad'a pööra pardsi karva,
mis ei hõõru' peiu pihta.
Nüüd või minnä' mehele,
tulgu mulle kosja'poiss.

RKM II 173, 71 < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. - Kalev Kalkun < kogujalt (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Viitinas 12. I 1963.
Kirjandusmuuseumile.
Saadan Teile lauliku, mille omanikuks oli Juulie Toots ja millest ma saatsin Teile mõned laulud võistlustööna. Laulikust on küll kahjuks mõned lehed kadunud.
Saadan Teile ka osa oma kirjapanekutest. Osa kogutud materjali (vanasõnad, mõistatused, kõnekäänud jt.) on mul veel puhtalt ümberkirjutamata. Need saadan hiljem.
Samuti saadan ma Teile jutustaja L. Kalkuni foto.
Tervitades K. Kalkun.

RKM II 173, 91/2 (12) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pere tellmine.
Tuhkpäävä, kapstmaarja päävä (katõkümne viies märts) ja vast kah tõnisõpäävä kaüti kõrdsi man kaupa tegemän. Kõik suladsõ, tütrigu' ja karjussõ lepüti sääl.

RKM II 173, 96/7 (17) < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. < Haanja v., Tootsi k. - Kalev Kalkun < Linda Kalkun, s. 1918 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kägo.
Rahvas liigitäs käo' niimuudu:
hummogunõ - hoolõkägo,
süümäaigo - surmakägo,
lõunanõ - leinakägo,
õdakunõ - õnnõkägo.
Ku inemise' kuuldva käo kukkmist, ütlese mõnikõrd: "Kägo, kuku nüüd mullõ, kupallo mul viil elädä om jäänü'." Ja kägo kukk - mõnõlõ rohkõmb, mõnõlõ veidemb.

RKM II 173, 116 (39) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tulõ ruttu üteldä, nii et sõna' segi ei lää'. Riibu' raha rattarüüpmest raudroobiga.

RKM II 173, 117 (42) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vana-Judas ei tiiä' naiste tahku ega kana nõnarätti. Kana nõnarätt om noka vasta maad pühkmine ja naiste tahk om pliidi pääl higumine*.
*higumine - ihumine, teritamine.

RKM II 173, 117/8 (43) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tähe oppmine.
Pehmekene K (g) om hanna üles kobistanu'.
W om emmu muudu, aga liuhka, nigu' papa vest kaala all.
R om kuuga kõrval.
I om nigu' inemine, enne et kuu om pääl.
L om nigu' käsi kõvõrass käänt.
Egan vallan om uma kiil ja kombõ. Haani rahvas ütles "kodo", aga mii' "kodu". Haani rahvas ütles: "Kasa-hii' siäl!" A mii' ütlemi: "Kas näet - sääl!"
Nii om tähe oppamine kah egan vallan esi' muudu.

RKM II 173, 120 (46) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sügüse, ku lambit tapõti, panti jala' vällä ritta. Luiõlõ panti nime' järjest. Peeti meelen, määne nimi olle ja määntse kondi pini inne är vei, läts tuu kondi nimega inemine kotust minemä. Kas sõs võeti tütärlats naesess vai...

RKM II 227, 45/6 (2) < Rõuge khk., Asu k., Järve t. < Läti, Korneti v., Kodaja t. - Lilia Briedis < Helene Poolamäe, 74 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Märdisandilaul.
Märdi omma kavvest tulnu, märti
üle suu supa-sapa, "
üle vii vipa-vapa. "
Märdi küüdse külmetase, "
märdi varba valutase. "
Tsuug jäi suu pääle, "
viis jäi vii pääle. "
Pilliruug, see pistis silma, "
kastehain, see lõigas kaala. "
Laske märdi lämmelle, "
märdi küüdse külmetase, "
märdi varba valutase. "
Tõsta linki, Liisakene, "
ava uist, Annekene. "
Võta võti vaja otsast, "
tii, tii aida poole. "
Tuu iks puhast pulliliha! "
Ei ma taha pulliliha, "
ma taha puhast haniliha, "
ei ma taha kitseliha, "
sikk ol'li kitse prtuputanu. "
Kadrilaul ol'l sama, muidu katri vahele õnnõ.

RKM II 346, 603 (15) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mu vanaesä, esäesä, oll väega äge. Ku ta olli lännü söögiga mõtsa, töölistele viima, ja ku kai, et veidü töötatu, sis tõi tagasi. Mu esä tsõdse tull perrä, võtt länikud paariga sälga, vei ikka mõtsa.

RKM II 346, 603/4 (16) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kogrel olli pulma, mi lätsi õdagult kaema. Üts pidi ütte teki harru, tõne tõist, olli nagu kaatsli. Üts pidi jutust sääl takal. See perämine sõna jäi mulle miilde: "See jutus om nii pikk kui Kogre meeste künni taoste rahu." Kes tantsumehe olliva, lätsiva kaema. Noid kutsati laplase. Õdagult juba oodati. Laplastega olli nal'la laialt. Mu vanaimä olli mõnistuken, ta kõnel, et sääl käisivä sandi pulman. Vankritäüs tulli, hobestel olli kõik tralli kaalan. Nagu mustlaise, kaeti kässi ja kõik. Mõnel olli suur korv sälän, mõnel mõsipink tõlvaga. Anti süvva ja viina.

RKM II 346, 605/6 (20) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanast olli rahakorjamine pulman. Ma ole latsen nännü, ku pilluti. Kes visas kümnekopikalise, sis kõnõlti: "Tuu visas valke!" - "Tuu visas verreva!" - see olli viiekopikaline. Laulja olli esi, nuu nagu sajativa, ku kirstu nõsteti vällä:
"Üts om iks kivi, tõne kinnas,
kolmas kaput, neljäs kand..."
Et niimoodi om veimevakk täüs pantu. Pal'lu oll ka tuul pruudil anda. Edimetsele tantsutajale olli kinda, tanutajale olli kinda. Mulle pand küll uma ime tanu pähe. Andekotin olli mihe esäle tekk, sängürõiva, käterätt, suka ja kinda. Vennul olli hame ja suka, õesil olli käterätt ja pikä suka. Imäle oll kleidirõivas, siidrätt, pikä suka, kinda. Imä ütel mulle, et noid es tohi andejakku panda: kinda pidi kao salve pääle pandma, suka pidi sanna laba pääle ehk keresele pandma. Ma tuust es tiiä, tuu oll nagu vana kombe. Mul olli uma imä vüü sisse köüdet kokku kõik ande, tuuga vei küünü manu, sääl ol'l tuu jagamine.

RKM II 346, 607 (24) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui sündü poiss, panti imä hammõ sisse ja kui tütrik, sis panti esä hammõ sisse, sis saava ausa.

RKM II 346, 607 (25) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Hoopis vanasti minti tuhku, tuhunaase tulliva. Vanast tetti klimbisuppi, toodi. Mu lellenaane tulli mulle, olli kana tapnu, kooresousti tennu mu edimätse poja aigu. Nüüd tuvvas tordi. Vanasti tulliva länikidega.

RKM II 346, 607 (26) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Puhtis ikki veristadi, ilma veristamada es peeta puhtid.

RKM II 346, 608 (28) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
[Kui jutustaja meheõde tapeti ja surnu hilisõhtul neile toodi, ehmatanud jutustaja väga. Meest polnud kodus, lapsed olid väikesed. Jutustajal jäid jalad nõrgaks, ta ei suutnud käia. Meheema õpetas, et sidugu tapetu aluskleit ümber jalge. See aidanudki, jalad hakkasid jälle kandma.]

RKM II 346, 616/7 (4) < Rõuge khk., Kellamäe k., Nurmõ t. - Kristi Salve < Marie Kõivumägi, 80 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui ma märdisandin ja kadrisandin käve, sis peräst peeti pidu tolle rahaga, mis anti. Sis valge kleit panti sälga vai määne olli, aga paprest lehvikesi üleni täüs, nii et kõsisi. Meil olli üts meesterahvas, tuu olli imä, kelle kotti kor'ati, mis anti, hernit ja liha. Sis kui tarõ uss lasti vallalõ, lätsime tarrõ sisse, sis tuu tänit: "Hübige, latsõkõsõ, hübige, latsõkõsõ." Katrisandi olli niisama. Katri käve är, sis tetti pidu, tuudi viina ja piskviiti ja komvekki, sis peeti üts suur pidu.

RKM II 346, 617 (5) < Rõuge khk., Kellamäe k., Nurmõ t. - Kristi Salve < Marie Kõivumägi, 80 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tere õhtust, perepapa, märti,
lasko sissõ sandikõisi, märti,
mi ei olõ nällasandi, "
mi olõ sandi kaugelt tullu. "
Võta no lampi lavva päält, "
kor'a no kokku kopikit...

RKM II 346, 621 (4) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
/S. Lillemetsa mees A. Lillemets on pillimees. Praegu on olemas veel kannel, varem on ta olnud ka viiuldaja. Kui ta viiulit mänginud, saatnud naine teda kandlel akorde lüües. A. Lillemets ise on mänginud korraga kannelt ja "huulõ pilli," mis traatraamiga suu kohale kinnitatud. Nende pojad mängivad samuti kannelt - olevat selle selgeks saanud juba enne kooliminekut./

RKM II 346, 622 (4) < Rõuge khk., Kellamäe k., Piirimäe t. - Kristi Salve < Aabel Hütt, 75 a., Liine Hütt, 77 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui kask om täüs urbi, siis om leväsuvi, aga kui lepp, siis pidi kaarasuvi saama.

RKM II 346, 622 (5) < Rõuge khk., Kellamäe k., Piirimäe t. - Kristi Salve < Aabel Hütt, 75 a., Liine Hütt, 77 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui kuusel om neid käbisid pal'lu, siis om kardulisaak hää.

RKM II 346, 623 (6) < Rõuge khk., Kellamäe k., Piirimäe t. - Kristi Salve < Aabel Hütt, 75 a., Liine Hütt, 77 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui hästi härmätänü omma talvel puu, kas vana-aasta õhtu vai... siis saa vil'lasuvi.

RKM II 346, 623 (7) < Rõuge khk., Kellamäe k., Piirimäe t. - Kristi Salve < Aabel Hütt, 75 a., Liine Hütt, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Eläjit ei sünni puhtin kõnõlda. Tuud näi ma esi ka är. Meil lätsi voonakõsõ küleli. Arvata om nii, et vanemba kõnõli puhtin. Ma olli kar'alats, näi tuud. Es voonakõsõ lähe inäp edesi. Sarvõ Liis olli Lätimaal. Imä iks käve temä man. Kotust võtt üten, ei mäleta, mida ta võtt, mõnikord võtiva viina vai väke. Mia ta sinna pääle kõnõli, aga är parasi. Sarvõ Liis ennust kaartega ka. [L. H.]

RKM II 346, 624 (9) < Rõuge khk., Kellamäe k., Piirimäe t. - Kristi Salve < Aabel Hütt, 75 a., Liine Hütt, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui surnu juures olekun vai puhtin vai matuse pääl kiäki ütles midägi, et saa nagu iledu vai häbü, nagu hiitüt vai pelgät, sis tule määnegi viga, lüü kohegi.

RKM II 346, 627/8 (12) < Rõuge khk., Põru k., Tagamõtsa t. - Kristi Salve < Liide Lillemets, 74 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui kägu tulep kodo ja kuugup, kui kuugup suu õkva õue poole, siis tulep surnu, aga kui kuugup suu mõtsa poole, siis tulep kahju: kas loom saap otsa või tulekahju või varastadas või murrat jalaluu. Ma talitasin sigalan, kägu tulli ja kuukus, enne olli õue, pärastpoole mõtsa poole. Ma mõtlesin, et mida... Ei olnudki palju aiga, hobene läts lõhkuma. Ma kukkusin maha, jalg jäi vankri vahele, väänas jalga ja luu lõhki. - Enne kui väimiis poi hinda, kuukus 3 korda. Ma ütli talle: "Mis sa kuugut, ma kuule küll!" Ma mõtli, et ta minnu kuugup, aga väimiis poi hinda varsti är.

RKM II 346, 628 (13) < Rõuge khk., Põru k., Tagamõtsa t. - Kristi Salve < Liide Lillemets, 74 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kaarna ka tähendab. Kui üle lendab ja räägib, siis tähendas ka, et sääl pool midagi juhtus. Kevadel lendas üle. Ma kõneli tütrele, et mis sääl Kogrel juhtus. Leo olli haigõ ja varsti poi ka är.

RKM II 346, 629/48 < Rõuge khk. - Kristi Salve < koguja Kristi Salve (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Päevikumärkmeid Rõugest.
Olin otsustanud osagi rahvaluuleosakonna sellesuvisest ekspeditsioonist kaasa teha. Rõugesse sõitmine aga viibis ja viibis ning alles 20. juuni hommikul sõitsin Tartust välja. Võrus tuli veel oodata ja nii jõudsin sihtkohta alles lõunaks. Kõik olid muidugi külades. Sain siiski kooliteenija abiga oma asjad paigale panna. Edasi olin nõutu - polnud kelleltki küsida, kus on käidud, kus käimata. Aega viita ka ei tahtnud. Nii valisin huupi ühe teeharu ja hakkasin astuma. Umbes paari kilomeetri kaugusel arvasin, et lähen ühte perre sisse. Eks siis selgu, kas siin on juba keegi käinud. Mu esimeseks vestluskaaslaseks sai eakas Juuli Kõiv. Ta on sündinud ja kasvanud siinsamas, kuid noores eas kodust lahkunud ja aastakümneid linnades teeninud. Sellepärast ehk pole ka ta teadmised eriti suured, kuigi on olnud niisuguste laialt ringi käinute hulgas ka väga häid jutustajaid. J. Kõiv on elanud aastaid muuseas Peterburis-Petrogradis ja viimastel aastatel on tema juures suvitanud üks vene vanapaar Leningradist. Vähemalt sain julgust teistessegi taludesse pöörduda, sest siin mul eelkäijaid ei olnud. Sain teada ka küla nime - Väike-Ruuga. Järgmisena võtsin juttu aiamaal töötava Linda Kõivuga, kes juhatas mu oma naabrite juurde, kus pidi elama hästi vana inimene. Ise tuli ta kaasa. Paar punkti kalendrist, kirja pandud L. Kõivult endalt, jäi kogu mu saagiks, sest vanainimese tütrelt saime teada, et seal oli äsja käidud. Sammusin edasi Lätimaa suunas ja keerasin L. Kõivu poolt juhatatud tallu, kus pidi samuti eakas inimene, perenaise ema, elama. Seal saingi heale jutuotsale. Ida Mängli, 80-aastane, jäi küll esialgu rohkem pealtkuulajaks, jutt käis rohkem tütre Loreida Kõivuga ja selle mehega, kes olid mõlemad huvilised ja külalislahked. Tütre jutu ja meeldetuletuste peale sattus lõpuks ka ema soonele. Sain kirja panna isegi regivärsijupi, huvitavaid soovi- ja õnnistussõnu, head materjali rahvakalendrist ja lugusid rahvaarstidest. Peres on nähtavasti kombeks vanarahva tarkusesse tähelepanelikult suhtuda - ega muidu L. Kõiv, kes ju ise päris uue aja inimene, nii palju ei teaks emale kaasa rääkida. Meenutati, et aastakümnete eest oli üks koguja palju päevi töötanud nende peres vanasõtse Ann Saarniiduga.
21. juuni. Eile õhtul sai teistega rääkides selgeks, kus juba käidud ja kuhu vaja minna. Jäin siis oma endise suuna peale, aga nüüd võisin kasutada bussi ja sellepärast lasksin end kohe Krabi poe juurde viia. Sealt keerasin vasakule, kus paistis hõre talude kogu. Esimene jäi varsti tee äärde ja ma nägin maja ees istuvat vanameest. Astusin juurde, et vähemalt teejuhatust saada, kuid õige varsti sai selgeks, et Bruno Kähriga endaga tasub pikemalt rääkida. Ta oli siin sündinud ja kasvanud, vanemad olid mõisatöölised. B. Kähr jutustas, kuidas ta oli lapsepõlves käinud pajusid koorimas, et saada viisumaterjali. Mõisade jagamisel sai ta praeguse koha. B. Kähri naine on mõne aasta eest surnud, ta elab üksinda. Maja on hästi laokil. B. Kähr osutus heaks uskumuste ja kommete teadjaks, kusjuures ta hindas neid kui kogemuslikke tarkusi. Huvitavaid lugusid rääkis ta ettekuulutajast Sarve Liisust. Pikkamisi jõudis aeg lõunasse ja B. Kähr muutus rahutuks, kuni ütles lausa välja, et peab minema lehma koju tooma. Poleks uskunud, et üksik vanamees lehma peab! Polnud parata, lehma vastu ei saa ning ma pidin lahkuma, olles veel enne Krabi asunduse vanemate inimeste kohta andmeid hankinud.
Minna Tara kitkus aedviljast rohtu, kui sinna jõudsin. Ta oli põlvili peenarde vahel ja ei saanud esialgu kuidagi käima. Jalad on tal üldse kehvad ja nüüd olid need veel kangestunud. Igal juhul jättis ta üsna hea meelega töö ja tuli minuga tuppa juttu ajama. Sain jälle kalendrikombeid ja häid andmeid tavanditoitude kohta. M. Tara oli lapsena pulmalaulegi kuulnud, kuid need on mälust läinud. Väga hästi ja emotsionaalselt jutustas ta rahvaarstidest, nagu Lõuna-Eestis üldtuntud Suri, Sarvõ Liis, kellest rääkis ka B. Kähr jt. Õieti tuleks vist kasutada ürgset terminit "nõid", sest küllap see on õigustatud, kui vastavad isikud esinevad ühtlasi ka ennustajaina ja selgeltnägijaina ja kui ravimiselgi pole peaasjaks ravimtaimed ., vaid tuginetakse ilmselgelt maagiale. Kahju, et mul polnud magnetofoni, mitmed lood oleksid kindlasti lindistamist väärinud. Kahtlen, kas siin aitaks lähemal ajal tagasi tulemine - sageli kaob siis esialgne jutustamisvärskus. Praegu pole mul enda käsutuses magnetofoni, kuid seegi ei lahendaks kõiki probleeme. Ma pole suutnud välja töötada mind ennast rahuldavat magnetofoni kasutamisviisi. Võib-olla oleks lahendus selline, et vestelda avatud mikrofoni ees, lindistada seega valikuta, kuid hiljem korraldamisel jätta fonoteeki ainult jutud ja laulud, lühivormid, uk, mitmesugused andmed jne. aga litereerida. Nii oleksid lindistatud jutud esmavärsked ja samal ajal oleksid fonoteegis ka ainult täielikud jutud, mitte aga sel moel halvasti kasutatavad uk ja muu, hoopis rääkimata mitte kuhugi välja viivaist küsimusist, puiklemisist ja keelitusist ja igasugusest muust ballastist, mis jooksvalt lindistamise puhul sageli ajaliselt ületab mõtteka osa.
M. Tara juures jätkus juttu mitmeks tunniks ja minnes sain kaasa uue juhatuse: poe poole tagasi minna ja teisele poole keerata. Seal pidid elama kaks vanainimest. Nii tegingi, kuid selgus, et jutukaaslaseks sobis ikka ainult üks, 83-aastane Miili Urb. Tema mees oli kahjuks, võib-olla vanadusest tingitud, nii segatud meeltega, et sihipärane vestlus osutus võimatuks. Ka M. Urb ise oli võrdlemisi sõnakehv, iga punkt tuli vastuseks minu küsimustele, kordagi ei hakanud ta iseseisvalt edasi meenutama, nagu juhtub heade jutustajatega, keda sageli polegi vaja küsitleda sõna otseses mõttes, vaid ainult suunata. Ometi polnud see käik asjata. M. Urb juhatas mind omakorda kellegi Sika Olga juurde, kes pidi elama poe lähedal. Võõras kohas on aga raske orienteeruda ja nii sattusin eksikombel hoopis teise majja, kus elasid Julius ja Lilli Hobune. Ei tea, kas seda kahetsedagi, Sika Olga teadmised jäidki minust proovimata, kuid Hobused osutusid väga heatahtlikeks ja abivalmis objektideks. Puhtas ja mugavas toas, kus me vestlesime, rippus seintel raamitud piiblitsitaate. Sellest ja paarist öeldud lausest sugenes mõte, et tegemist on lahkusulistega, kuid see võis olla ka ekslik. Mu eelmised külastatavad olid endid nimetanud ka "kirikuinimesteks", kuid need olid ikkagi luterlased, kellelt võis oodatagi arusaavamat suhtumist minu töösse. Igal juhul, hoolimata oma mulle selgumata usutunnistusest, olid nad meelsasti valmis meenutama rahvakalendrit, perekonnaelu kombeid ja muud, tehes seda isegi mõninga hasardiga. Lõpuks läks peremees tagumisse tuppa, et kutsuda juttu ajama ka oma tädi. Ja ennäe, selgus veel üks kord, et Eestimaa on väike. See tädi polnud keegi muu kui Alma Mölder, keda Karula khk. Apja külas oli enne sõda külastanud tollal noor folklorist H. Tampere ja kelle laule mina 1973. a. suvel sealsamas lindistasin. Juba siis oli ta elamine üsna viletsaks jäänud ja nüüd siis oli J. Hobune ta enda juurde toonud. A. Mölder oli eelmisest kohtumisest saadik märksa vananenud. Kuulmine oli juba siis kehvapoolne, kuid nüüd oli see päris vilets, ka mõttejärg kippus kaduma. Jaanilaulu panin talt siiski kirja - sama laulu lindistatud variant sisaldab ainult uuema, lõppriimilise osa.
Vahepeal jõudis kätte kokkusaamisaeg ja et inimesi oli laiali mitmel pool ja mina pidin olema esimene, keda "üles korjatakse", ei võinud ma enda järele oodata lasta. Kõht näpistas ka juba koledal kombel. Võisin päris rahuliku meelega õhtule minna, sest mu kaustik oli päris jõudsalt täitunud.
22. juuni. Tavaliselt olen püüdnud pigem mõne kitsa piirkonna tihedalt läbi kui laial alal siit-sealt haarata. Seekord jäi aga mul aega nii vähe ja et teisedki polnud veel kaugeltki igale poole jõudnud, siis ei läinudki ma Krabile tagasi, kuigi seal oleks küllaltki teha olnud, vaid lasksin end maha panna poolel teel, kui tee ääres hakkas talusid paistma (endisele suunale jäin siiski truuks). Läksin kohe esimesse teeäärsesse tallu sisse, et selgeks teha, kus olen ja kuhu tasuks minna. Selgus, et küla nimi oli Listagu ja kohe ka, et edasi minna pole vaja. Perenaine Salme Lillemets näis isegi minu tulekust rõõmu tundvat. Küllap on tal harva võimalust kellegagi juttu ajada, sest kodust ta ise välja ei pääse, toaski liigub väga vaevaliselt tugede najal. Lapsed on muidugi linnas nagu tänapäeval enamasti ja - juba teine juhtum - peremees on mõistuselt väikelapse tasemele tagasi langenud. See on läbipõetud veresoone lõhkemisele järgnenud halvatuse tulemus. Õnneks on ta täiesti liikumisvõimeline ja nii saavad nad kahekesi üsna hästi hakkama.
Küsisin alguseks santidest ja kohe oli põhjust rõõmustada: Salmi Lillemets alustas sellest, et kõige enne käinuvat "andresandi", kuigi mina olin küsinud mardi- ja kadrisantidest. Juba selline omapoolne täpsustamispüüd reetis esimesest lausest head pärimustetundjat, neist huvituvat inimest. See oli juba isegi tore, aga peale selle kuulsin tõesti esimest korda andresepäevasest sanditamisest. Teadsin küll selle kombe olemasolust Lätis. Selguski, et Rõuge andresandid olid lätilaenulised. Hea algus ei petnud. Huvitavat materjali sain jälle kalendrist ja inimese elu tähtpäevadega seotud kommetest. Siis tuli juttu huntidest ja jälle pidin üllatuma: üks nagu tegelikul elujuhtumil põhinev hundilugu sisaldas laululisi vaheosi ja hakkas sugu teist külge pidi setu loomamuinasjutte meenutama. S. Lillemets teadis peaaegu alati lisada, kellelt ta ühte või teist kuulnud oli. Kombestiku osas oli palju just sellist, mis oli tema ajaks juba kadunud, need olid niiöelda mälestuse mälestused. Oma kogemuste osa polnud siiski väike. Neid oli koguni üllatavalt palju, eriti seoses haiguste ja arstimisega. Jälle kuulsin Surist (S. Lillemets kasutas küll Sori-vormi), kuid mitmetest teistestki nõidadest (nimetagem neid siiski nii!). Kõige huvitavamad lood olid jutustaja vanasõtsest, kes olnud eriti "husside" spetsialist.
Ühes jutus kasutas S. Lillemets temast rääkides terminit "sõnaline", mida vähemalt mina pole varem selles seoses kohanud. Niisuguse ebatavalise inimese lähedus võis küll kujundada noore sugulase maailmavaadetki. Võib arvata, et suurelt osalt on tema mõjuga seletatav S. Lillemetsa kallak kõige suunas, mida tavatsetakse "üleloomulikuks" pidada. (Seda arvamust aitab ehk kinnitada tõsiasi, et S. L. jäi varakult orvuks, hiljem oli peres võõrasema, mistõttu lähedus lapse ja samas elava vana sugulase vahel oli eriti soodustatud.) S. L. enese jaoks sellist piiritõmbamist muidugi ei ole. Huvitav oli tema suhtumine unenägudesse. Need polnud ainult ended, kuigi tal enese kinnitust mööda on ka endelisi unenägusid olnud, need olid lihtsalt osa elust, sama reaalsed kui päevased juhtumised.
Katsusin alul kõike kirja panna, kuid varsti panin pikemate lugude puhul ainult mõne märksõna paberile. Oli selge, et siia tuleb küll tagasi tulla. Leppisimegi kokku järgmiseks päevaks ja jätsime hüvasti.
S. Lillemets soovitas mul minna mõni kilomeeter külavaheteed mööda edasi Kellamäe külla, kus pidi mitmeid vanainimesi elama. Võtsingi seda nõu kuulda. Poolel teel leidsin endale kaaslase. See oli naine, kes nähes mind tagant tulemas, peatas oma jalgratta ja ootas mind järele puhtast uudishimust. Ta läks just Kellamäele, kus oli ta kodu. Külavahele jõudsime ühtaegu vihmahooga. Naine näitas mulle, kus elab mulle juhatatud Minna Reiljan, ja keeras oma õue. Minna Reiljaniga kohtusin õues ja kuna hakkas ägedalt sadama, oli mu tuppakutsumine peaaegu paratamatu. Olingi siis vihmaaja tema juures ära, vestluskaaslaseks vahepeal veel M. R. lähedal elav tütar. Teine tütar, kes emaga koos elab, ja selle mees tegid kõrvaltoas lõunauinakut. M. R. on mu senistest jutukaaslastest vanim, see paistab ka keelest. Samal ajal pidin kokku puutuma ka sagedasti kõrgeealiste jutustajate puhul ettetulevate takistustega: mingisse minevikuperioodi sisse elanult ei saanud M. R. sellest enam lahti, ta mõte jäi selle ümber keerlema, mis segas vestluse edasiandmist. Raskem oli siis muidugi, kui eelmiste jutustajatega, kuid kulutatud vaev tasus end ära. Mitme jutu seast oli parim lugu linakülvamisest, selle nurjaajamisest kadeda naabrimehe nõiduse läbi. Nõidussõnu olen siin Rõuges paari päevaga õige mitmeid saanud. Ka laulu poolest oli saaki - panin kirja ahellaulu "Tsirr lirr lõokõnõ" ja vaimuliku värsi, mida osaliselt teadis ka S. Lillemets. Ikka ja jälle hakkas M. Reiljan muu jutu vahele kõnelema viimaste ööde öökülmadest. Ka mina nägin täna külmavõetud kartulilappi ja sünge oli see pilt küll.
Mu teekaaslane oli mul soovitanud minna Marie Kõivumäe juurde, sedasama kuulsin ka M. Reiljani tütrelt. Läksingi, sest näis, et kaugemale ma täna nagunii ei jõua. Head usku mul küll polnud, sest soovitajad olid mõlemad rääkinud, et M. Kõivumäe vennad on olnud kooli- ja kirikuõpetajad. Pelgasin siis pisut, et võin kuulda saada kiitlemist suurte sugulastega, ehk ka lugusid kohalikust hariduselust ja ärkamisaegseid koorilaule. Rõõmustaval moel oli kõik teisiti. M. Kõivumägi osutus hästi meeldivaks tagasihoidlikuks inimeseks, ta ei püüdnud end targaks teha ega oma koolitatud vendadega hoobelda. Ta rääkis tähtpäevakommetest ja noorte lõbustustest oma mälestuste järgi, kuid oli meelde jätnud ka oma vanaemade lugusid, millede hulgas oli klassikalisi jutte kurjade mõisnike karistamisest hauataguses elus. M. Kõivumäe lapselaps kuulas neid jutte nähtava põnevusega. Jäi tunne, et mõnegi niisuguse võinuksin veel oma korjandusele lisada, kuid juba hakkas kätte jõudma kohtumisaeg. See on see mugavustega reisimise igavene kaashäda! Pidin lahkuma ilma suuremate tagasitulekulootusteta.
23. juunil, jaanilaupäeval, lasksin ennast jälle Listagu küla vahel maha panna. Olin nüüd varustatud magnetofoniga. See oli küll ainult "Daina", kuid lohutasin ennast sellega, et lindistamisele tulevad põhiliselt jutud. Võtsime seekord aset toas, kuna eelmine kord vestlesime köögis. Toad on värskelt remonditud, köögis on see töö alles pooleli. Kuulsin, et see on ettevalmistus pojapoja pulmadeks, mis tehakse vanavanemate juures maal. Toas on mõndagi näha, nii hakkas silma kannel kummutil ja laual olev lauluklade. Sain teada, et peremees olnud omal ajal kange kanneldaja. Hiljem proovis ta perenaise ergutuse peale mõnda lugu mängida, ma isegi lindistasin need, kuid mänguvaheaeg on olnud suur, pilli pole hooldatud ja nii see eriti ei õnnestunud. Lauluklade oli uuemaaegne, huvi äratas ainult selle lõppu S. Lillemetsa enda käega kirjutatud "Meie Isanda Jeesuse raamat." Kui magnetofon oli töökorda seatud, hakkasin küsima eile lühidalt üles märgitud jutte. Mõnelgi puhul kippusid need jääle lühenema, jäi ära situatsiooni selgitavaid sissejuhatusi jne., kuid üldiselt polnud vigagi. Sageli, ehk isegi enamasti tulevad teistkordselt jutustatud lood veel palju kehvemini välja. Muidugi ei jäänud tulemata teistkordsest külastusest enamasti saadav tulu: paar uut lugu olid vahepeal meelde tulnud. Peale juttude lindistasin ka mõned laulud, nagu kohaliku pilkelaulu "Hipp ja Heno", mis üsnagi vaba sõnastusega. Sel põhjusel jäid S. Lillemetsal mitmed meenunud laulud esitamata. Lindile laulis ta veel mitmed sentimentaalsed laulud ja luges ahellaulu "Tsiir-liir lõoke." See oli hästi ilus, pikk ja täielik variant, S. Lillemetsa jaoks igavesti seotud kurva mälestusega mõneaastaselt surnud lapsest, kes olevat seda veel surivoodil lugenud.
Aeg hakkas lõuna poole jõudma, perenaisel oli vaja köögis toimetama hakata. Ma ei teadnud, mis oleks targem: kas jätta magnetofon siia teeäärsesse tallu ja minna ise kerge käega edasi või seda kaasas kanda. Esimese võimaluse poolt rääkis see, et ma ei teadnud ette, kas mul magnetofoni üldse enam vaja läheb, ilma kandamita aga oleksin jõudnud rohkem käia ja ehk siis ka rohkem üleskirjutatavat leida. Teisalt oleksin siis olnud seotud sama tagasiteega, kuna muidu oleks tähtis olnud ainult suurele teele välja jõuda. Sellepärast otsustasin lõpuks teise võimaluse kasuks. Läksin uuesti Kellamäe külla, kus mul eelmine kord jäid külastamata Aabel ja Liine Hütt. Suuremat saaki ma sealt siiski ei saanud. Ilmselt polnud tegemistki eriti taedjate inimestega, kuid pikapeale hakkas jutt siiski laabuma. Kuulsin jälle sellest, kuidas loomad äparduvad, kui neist matustel kõnelda. Üht-teist sain kirja panna ka Sori kohta. Nii muutus asjade seis juba lootusrikkamaks, kuid siis tuli uus külaline, keegi naabrimees, kes hakkas peremeest endaga kaasa Pärlijõe poodi kutsuma. See pani mu pererahva aru pidama, selle plaani poolt ja vastu sõna võtma. Kui mehed oleksid rutem ära läinud, oleksin ehk veel perenaisega omavahel juttu ajama jäänud, kuid hoovõtmiseks läks nii palju aega, et pidasin paremaks ära minna. Mul soovitati külastada Liide Lillemetsa ja juhatati ka tee kätte. Ometi juhtus nii õnnetult, et kui metsavaheline tee kaheks hargnes, ei osanud ma õigesti valida. Muidugi polnud mind selles suhtes hoiatatud, oli kästud muudkui otse minna. Nii see on, harjunud inimesele on õige tee muidugi otsetee, teist haru ei pane ta tähele. Minuga oli teisiti. Püüdsin küll silma järgi hinnata, kumb üsna väikse nurga all hargnevatest teedest võiks olla peatee, kuid nad näisid olevat üsna võrdselt käidud-sõidetud. Läksin siis hea õnne peale mööda ühte, mis osutus eksiteeks. Mõne aja pärast hakkasin seda isegi aimama, kui mets ei tahtnud ega tahtnud lõppeda. Läksin siiski edasi, lootes ise, et kohe-kohe hakkab paistma mõni lagendik, põllud ja nende taga talud. Lõpuks ma enam ei lootnudki õigesse kohta jõuda, kuid kuhugi pidin ometi välja tulema. Läks üsna palju aega, kui jõudsin väikese heinamaa äärde, mille taga metsa veeres paistis kuusehekiga ümbritsetud talu. Läksin sinnapoole ja kohtusin maja lähedal niitva vanema naisega. Püüdsin algul temaga mind huvitavaist asjadest juttu teha, kuid ta oli oma niidutööst liiga hõivatud ja väitis üksisõnu end mitte midagi teadvat. Polnud parata, lasksin ennast siis uuesti L. Lillemetsa poole juhatada. Olin üsna kaugel õigest kohast, kuid sain õpetust, kuidas praegusest paigast otse minna. See oli hoopis vaevumärgatav metsarada ja mul oli tegemist, et lõpuks õigesse kohta jõuda, pidin veel ühe üksikus metsatalus elava pensionil metsniku käest juhatust paluma. Lõpuks jõudsin pärale. L. Lillemets pesi pesu kuuri all, samas olid ta tütar ja tütretütar. Mul vedas siiski niipalju, et L. L. jättis töö lõpetamise nende hooleks ja tuli minuga tuppa. Maja on õige vana ja madal, perenaise ütlemist mööda olevat mingi muuseum selle vastu huvi tundnud. Selgus, et L. L. oli mu hea jutustaja S. Lillemetsa õde, nende mehed olid vennad. (L. L. mees ei ela enam.) S. L. oli küll kõnelnud, et tal on lähikonnas õde, kuid arvanud, et tema sellistest asjadest ei tea. Tal võis omajagu õigust olla, kuid võib-olla oli põhjus ka minus, et L. Lillemetsaga nii head kontakti ei tekkinud. Siiski kuulsin sellestsamast vanasõtsest, kes teadis ussisõnu, lugusid täitunud ennetest ja muud. Ühe jutu tänapäevasest kodukäijast võtsin lindile. Näis, et magnetofon mingil moel innustas jutustajat, ta püüdis agaralt meenutada veel midagi. Eriti hõlpsalt see ei läinud ja mul tuli pealegi jälle kiire kätte. Ruttasin suure tee poole, kust mind pidi otsitama. Ilm oli külm, puhus vinge tuul, sadas. See ei sobinud küll kuidagi jaaniõhtuks, tegi meele nukraks. Samuti mõjus teadmine, et juba homme on ärasõit. Ainuüksi Krabi tee ääres jäi mitu küla käimata, tööd oleks küll. Vahepeal mõtlesin teistest maha jääda, kuid nüüd kardan, et jääksin siia ainult vihmavangi. Jääb veel see tavaline lootus ja lohutus: siia tulen teinekord tagasi.

RKM II 346, 558 (2) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Juuli Kõiv, 85 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
"Suur tänu saunakütjale, viituujalõ, vihahaudjalõ!" Nii mõni ütles, kui vihtles.

RKM II 346, 558 (3) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Juuli Kõiv, 85 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui pesu pesti, sis ütliva: "Valgõs! Oh, teil on pesupäiv, valgõs!" Jõudu anti.

RKM II 346, 559 (8) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Juuli Kõiv, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Märdipäiv, siis käve märdisandi, olli ende ehitanu papõrdõga, mõnel olli ossa pääl, olli tennü ende kadajas, mõni olli kuus. Mõni tek'k toonikures, vereva jala ja... Anti raha, tangu, hernit. Küsü-es midägi nad, aga anti. Märdisandis võise minna nuur ja vana. Vanepa inemise olli ikka märdisandi esä ja ima. Na peie sis pärast üte pidu hindäle. Ostse kohvi, saia, meesterahvas pudeli.

RKM II 346, 565 (15) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pesupesijale öeldi: "Valgõs!"

RKM II 346, 565 (18) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku kägu tule vitsa, saa vilja, ku lehte, saa leina.

RKM II 346, 565 (19) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Hummogul hoolekägu, süümaig [u. kell 10] surmakägu, lõunal leinakägu, õdagul õnnekägu.

RKM II 346, 565 (20) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku üükull tule huunete lähüsele, rüük siin, sis om pahandus kohe käen. Tuu om küll nii.

RKM II 346, 565 (21) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku harak tule, kadsatas, sis saa uudist määnestki.

RKM II 346, 567/8 (28) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jaanipäiväl tuudi vanasti jaanililli, pisteti saina vahele. Kel läts õitsema, tuu jäi elämä. Aga vahel mõnel es lähe ka, sis tuu pidi är kuulma. Jaanipäivä tetti lehmile pärjä pähä.

RKM II 346, 568 (30) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku linavästrikku näet posti otsan, sis saa hää lina, aga ku maan edimest kõrda näet, sis ei saa midägi.

RKM II 346, 568 (33) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
[Pulmalaule ei tea, kuid I. Mängli on kuulnud. Iseloomustab nende viisi:] "Sääne õatamise muudu."

RKM II 346, 573 (23) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Minevaasta ma olli aian ja tulli käo pargiviiri. Kuukse posti otsan, puu otsan ja kuuseheki otsan. Ja tulli üts läti naine ja ütel, et kae, mis tule - tule suur verevalamine. Ja om ka sõja mitmel puul ja...

RKM II 346, 574 (24) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mi ehiti vennale maja. Ema tegi söögi, kutse süümä. Lätsime süümä. Laud olli akna all. Vällän oll sirelipuhm akna all. Kägo linnäs sinna, kuukse kolm kõrda. Kolme kuu peräst mi sõsar surri.

RKM II 346, 574 (25) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Siin ütel talol olli kask õue pääl. Linnäs [kägu] pühäpäivä hummogul kaske, kuukse. Pernaane surri, siis surri peremiis, poig sai Vinnemaal surma.

RKM II 346, 574 (26) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanarahvas ütliva, aga toda ma es ole tähele pannu, et hummogult ei ole õnnekägu, aga õhtalt om õnnekägu. Süümaigu om surmakägu.

RKM II 346, 576 (30) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui kägo tule vitsa, om vilets suvi, aga kui lehte, om hää suvi.

RKM II 346, 576 (31) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui orrav lätt katuse pääle, siis palas sjoo hoone är. Mul lät küüni pääle inne sõta ja palli är ka.

RKM II 346, 576 (32) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Aga kui rebäne tule, saisa õue pääl, siis tiiät, et loomade kat'sk saa.

RKM II 346, 576/7 (34) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui susi tulõ muru pääle ja hauk, siis üteldi ärä, et siin tulõ suurõ pidu ja puhtõ. Meil om siin piiri pääl puulteist kilomeetrit maja tühi. Susi tulli, hauk - ja omgi talu är häönü.

RKM II 346, 577 (35) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mi sõitsimi siist kolmõkõsi, lätsime Roosale matuse jutusele. Saime mõtsa sisse ja lätt susi üle tii. Naisterahvas olli üteh, ütel, et ei tiiä, mis tuu tähendas. Es saagi kaugele, tulli pikne üles. Saie Pähni kotsile, lei - ja es oleki hobest inäp. Lätsi jala kodo, ütli sulasele, et mine mata maha.

RKM II 346, 577 (36) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ruuga külän olli üts Kõiv ja meil olli üts sugulane sääl tütrikun. Mi sõidi kerikule, pidasime sääl kinni ja mu naisterahvas ütel, et Lilli, panõ rõivile ja tule kerikule. Ta puhast lehmi asõmit. Aga tuu peremiis ütel, et opõtaja teenis hindäle leiba ja sa teeni hindäle, puhasta asõmit. Keriku aig'. Tuu tütrik ikk esi. Ja saime kerikule ja kaeme, opõtaja tulli kantslile, et mis tuu rahvas välja lätt. Olli pisike piksepilv ja olli tuul peremehel palama löönü maja.

RKM II 346, 581/2 (10) < Rõuge khk., Krabi as., Lambri t. - Kristi Salve < Minna Tara, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mu imä sellät. Ollu timä imä, õdagu ketränu ja hiitnu magale ja kuulnu, et mis imä nii rassõlõ oigas. Kaenu, must kass lipsanu vällä. Tõne õhtu kaenu niisamma, siis visanu tõlvaga hanna pääle. Kass lännü räügün ära. Tõnõ päiv läts tõsõle talule, kai, et pernaane olki haigõ.

RKM II 346, 582 (12) < Rõuge khk., Krabi as., Lambri t. - Kristi Salve < Minna Tara, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ma esi näi, ma olli nii suuruke [näitab laua kõrgust]. Pruut ja peigmiis isteva lavva takkah, kauss olli lavva pääl. Sinna visati rahha. Üts naane olli sääl, kaasit.
Heidä siiä hiidirahha, kaske, kaske... Tuu laul oll iks pikk. Midagi anti siis ka. Peigmiis ja pruut kaiva, kes kuvõrd pand.

RKM II 346, 582 (13) < Rõuge khk., Krabi as., Lambri t. - Kristi Salve < Minna Tara, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanast viidi koti pulma. Üteldi kott. Küdsäti sai, lihatükk, sõir. Nüüd ka mõni vii, vii krõngli või tordi. Ma esigi vei kats nädälit tagasi.

RKM II 346, 583 (14) < Rõuge khk., Krabi as., Lambri t. - Kristi Salve < Minna Tara, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mindi tuhku. Mu imä ütel, kui timäle tuldi, olli länikutäis kapstit, sakõ kapsta lihaga, päts leiba kah. Ma olli juba siin, lätsi esi ütele. Ma tei kats pätsi saia, kausis liha ja vorsti, länikutäis piima. Nüüd om pääasi tort ja putõl veini.

RKM II 346, 583 (16) < Rõuge khk., Krabi as., Lambri t. - Kristi Salve < Minna Tara, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanasti tetti klimbisuppi pulman. Sült olli suurõ kausiga lavva pääl, kondi olli sisen. Viimäses söögis olli ikka kapsta. Pulman üteldi, et ikukapsta tulõva. Tuu olli viimäne toit siis.

RKM II 346, 583/4 (17) < Rõuge khk., Krabi as., Lambri t. - Kristi Salve < Minna Tara, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui puhtõ olli, toidu olli niisamma nagu pulman. Päätoit olli sült. Suure tükü liha keedeti är, suure kausiga lavva pääl. Kapsta olli ka. Ikka kott olli vanasti üten, keä läts. Nüüd viias tort või krõngel. Ma tee esi, mul om kana.

RKM II 346, 591 (8) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Emilie (Miili) Urb, 83 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Märt määtäs, Katre kaotas. Üteldäs, ku märdipäiv mõnikõrd muane om.

RKM II 346, 591 (9) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Emilie (Miili) Urb, 83 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Märdisandi iks käüvä, nüüt kah, aga ei ole inäp nii huulsalõ ehitu. Ma esi ka üte kõrra olli. Ehti är inne, kasuk aeti pahempidi sälga. Katresandi olli valge sandi, valge lina ümbre. Meä sa esi anni... Linarabamise aig olli, anti kas linnu või anti peris raha ka, porgandit ja säänest, õunu ja... hernit vanasti. Mõni es lase sissegi, anni ussõ taadõ raha är.

RKM II 346, 592 (14) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Emilie (Miili) Urb, 83 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Siis, kui tuud tannu pandi pähe, siis olli nuu kaasitamise laulu. Vanas tulli pruudil anda miheimäle tekk, sängilina, kleidirõõvas, hamõ, suka, siidirätt, põll ja kõik sääne värk, ja esäle niisamma.

RKM II 346, 594/5 (10) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Julius Hobune, s. 1912. a., Lilli Hobune, s. 1903. a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui lehmä mihklipäivä õdagu kodo tulli, siis kui leiti lehma huulõkolgast haina, siis pidi toiduga olema kitsas talvel.

RKM II 346, 596/7 (19) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Julius Hobune, s. 1912. a., Lilli Hobune, s. 1903. a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pruut laulatuselt tulli, nõsteti kasuka pääle, et saa pehme süda. Mahanõstjale anti jälle kinda ja kutsarile ka kinda, ja kes pruudiga tantsima läts edimest korda, sellele ka. Kui mindi pulmalauda, öeldi, et see söök om mõru, pruut pidi magusas tegema. Keskööse pruut nõsteti tüdruku au seest maha ja naase au sisse. Kõik tüdruku lätsi manu ja nõsteti kolm korda üles ja siis nõsteti 3 korda siis naase au sisse, naase nõsti. Peigmehega niisamma, inne poissmehe ja pärast naisemehe. Hiideti rahha, kutsuti hiidiraha, peigmehe sugulase ühte ja pruudi sugulase tõise unniku. See olli pulma lõpupoole, tõõsel päiväl. Tanu panti pähä, tanu pidi olema pääl kogu aig, see olli abielunaise tundemärk. Olli maatanu ja saksa tanu. Pulmasöögi ajal pesti õlleklaase vastu põrmandut, et palju kilde toova palju õnne. Pulma viidi sõir, küdsätü sõir või mitte küdsätü.

RKM II 346, 597 (20) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Julius Hobune, s. 1912. a., Lilli Hobune, s. 1903. a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tuhunaist ilma es jätetä, viska või kiviga. Mindi kaetsile.

RKM II 346, 597 (21) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Julius Hobune, s. 1912. a., Lilli Hobune, s. 1903. a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ja siis viil olli nii, et minti pulmakaetsile. Naabri lätsi, kes es ole kutsutu. Piimaläniku olli kaasan.

RKM II 346, 597 (22) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Julius Hobune, s. 1912. a., Lilli Hobune, s. 1903. a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui lats ristitud saa, siis kui tütarlats olli, siis visati vesi õunapuu pääle, et saa illos, aga kui poiss, siis visati katusele, et siis saa korge au sisse. Vaderi jooksi ümbre maja, et ruttu lätt käümä.

RKM II 346, 597/8 (23) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Julius Hobune, s. 1912. a., Lilli Hobune, s. 1903. a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kaetas, kui käed risti panna, kumb päkk pääle saa. Kui hää päkk, siis saa miis üle abielus, aga kui kura, siis om naane üle.

RKM II 346, 597/8 (23) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Julius Hobune, s. 1912. a., Lilli Hobune, s. 1903. a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kaetas, kui käed risti panna, kumb päkk pääle saa. Kui hää päkk, siis saa miis üle abielus, aga kui kura, siis om naane üle.

RKM II 346, 598 (25) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Julius Hobune, s. 1912. a., Lilli Hobune, s. 1903. a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lats sündis, sis pandas hää käeke iks hamme, siis saa hääkäeline, aga kui kura käe, sis nakas kurakäega tegema.

RKM II 346, 598 (26) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Julius Hobune, s. 1912. a., Lilli Hobune, s. 1903. a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Öeldi, et kura jalg om õnnis. Kaetas, kes edimetselt kinni panep kura jala või kes hää jala.

E 81079 (10) < Rõuge khk., Viitina v. - Elmar Järv, 18 a., Jäneda Põllutöökeskkooli õpilane (1932) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui keegi perekonnaliige päikese loojenemist unes näeb, siis sureb perekonnast sel aastal keegi.

RKM II 368, 218 (7) < Rõuge khk., Tsooru v. < Äksi khk. - Anu Korb < Leida Võsu, 70 a. (1983) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Pühades tapeti midagi. Kondid pandi lumme. Millise koer võttis, see sai kõige enne mehele. See oli vana-aasta õhtu, kui sedasi tehti. Siis pandi veel õhtul piibel padja alla. Oodati, kes unes tuleb.

RKM II 368, 219 (12) < Rõuge khk., Tsooru v. < Äksi khk. - Anu Korb < Leida Võsu, 70 a. (1983) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui last ristiti, visati ristimisvesi üle katuse.

RKM II 368, 219 (12) < Rõuge khk., Tsooru v. < Äksi khk. - Anu Korb < Leida Võsu, 70 a. (1983) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui last ristiti, visati ristimisvesi üle katuse.

RKM II 368, 219 (16) < Rõuge khk., Tsooru v. < Äksi khk. - Anu Korb < Leida Võsu, 70 a. (1983) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui harakas tuli maja juurde, tähendas see teate saamist. Kui harakas seal katsatas.

RKM II 368, 219/20 (17) < Rõuge khk., Tsooru v. < Äksi khk. - Anu Korb < Leida Võsu, 70 a. (1983) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui kuuled, et koputatakse, aga tegelikult ei ole seal kedagi, siis tähendab see surma. Minu meheõde kuulis enne lapse surma: keegi jooksis selgelt trepist üles, koputas. Kui avama läks, ei olnud kedagi.

RKM II 368, 220 (18) < Rõuge khk., Tsooru v. < Äksi khk. - Anu Korb < Leida Võsu, 70 a. (1983) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Rase naine pidi end hoidma. Ta ei võinud ussi näha, sest ussist ehmatamisest võis lapsele ussitõbi tulla.
Ka tulekahju ei võinud lapse kandmise ajal näha. Just end katsuda ei tohtinud. Jälle võis lapsele märk jääda.

RKM II 368, 220 (19) < Rõuge khk., Tsooru v. < Äksi khk. - Anu Korb < Leida Võsu, 70 a. (1983) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Laps püüti ruttu ära ristida. Ristimata last ei tohtinud üksi jätta - vanatont vahetab ära.

RKM II 368, 220 (19) < Rõuge khk., Tsooru v. < Äksi khk. - Anu Korb < Leida Võsu, 70 a. (1983) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Laps püüti ruttu ära ristida. Ristimata last ei tohtinud üksi jätta - vanatont vahetab ära.

E 9594 (21) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui harakas tua lähidal teiba otsas katsatab, tuleb kiri.

E 9594 (22) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui õhtu tuas vilistad, kutsud vanutonte kokku.

E 9594 (26) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui risti kused, hakkab vanaljuudal pea valutama.

E 9595 (27) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kübarat nuia otsas keerutad, tuleb peavalu.

E 9595 (29) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kuue ehk mingisuguse riide pahempidi selga ajad, saad peksa (laps).

E 9595 (29) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kuue ehk mingisuguse riide pahempidi selga ajad, saad peksa (laps).

E 9595 (30) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui söömise juures palju sööki lusikast maha pillad, saad joodiku naese, mehe.

E 9595 (31) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui söe küljest üheainsa puhksamisega tuli ülesse tuleb, saad virga mehe, naese.

E 9595 (32) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui selili magad, tuleb luupainjas pääle.

E 9595 (34) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui üksinda olles häälega räägid, räägid vanatondiga.

E 9595 (37) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui tõisele sülitad, pandakse viimsel päeval tulist kivi lakkuma.

E 9595 (38) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui sõrmeküünte sees palju valgeid täppisid on, saab hea õnn olema.

E 9595 (38) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui sõrmeküünte sees palju valgeid täppisid on, saab hea õnn olema.

E 9596 (39) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui tüdruku juukseid ilma tema kuulmata lõikad ja püksivärdli vahele õmbled, hakkab tüdruk poisi järel jooksma.

E 9596 (42) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kukk pärast päikse looja minekut laulab, sureb keegi selles majas.

E 9596 (44) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui rukkilõikamise juures tõise esi pääle lõikama lähed, jääb selg haigeks.

E 9596 (45) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kõrv pilli lööb, räägitakse kusagil. Kui parem kõrv, siis paha juttu. Kui pahem kõrv, siis hääd juttu.

ERA I 7, 15 (6) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Mõtstaga k. < Lätimaa, Tirza - Paul Ariste < Auguste Potsepp, s. s. 1876 (1934) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Inimesel on palju täisid lindude tuleku ja mineku ajal. Rikkal inimesel on kõiksuguseid söödikuid. Vaesel neid ei sigine.

ERA I 7, 16 (7) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Mõtstaga k. < Lätimaa, Tirza - Paul Ariste < Auguste Potsepp, s. 1876 (1934) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kui veised söövad tuvide situtud heinu, hakkavad veised kõhima.

ERA I 7, 16 (9) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Mõtstaga k. < Lätimaa, Tirza - Paul Ariste < Auguste Potsepp, s. 1876 (1933) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Täna oli ämmaga pikk kõnelus sellest, kust sigivad täid! Tema jäi veendunult sellele arvamisele, et nad sigivad iseendast, tulevad naha alt välja, kui on muret või vaeva.
Ussidest oli edasi seda kõnet, et need saavad mürki maa seest. Kui nad ei saa maa ligi, pole neil mürki. Vaskuss on kõige hullem. Temal ei ole silmi. Kui ta nõelab, sureb kohe inimene.

ERA I 7, 36 (18) < Rõuge khk., Vana-Koosa v. < Lätimaa, Tirza - Paul Ariste < Auguste Potsepp (1933) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Täna rääkisid meie passija (< Puhja) ja minu ämm (< Rõuge) surnute kremotseerimisest. Ämm arvas olevat nõus lasta ennast kremotseerida, kuid passija - Täta - oli kangesti selle vastu. Tema olevat vanaseaduse inimene, kes usub surnute ülestõusmisse. Põlenud või põletatud surnu ei tõuse aga enam üles. Ämm vaidles vastu: "Minä sedä ei olõ' kuulu'! See ei piä üless tõusma, kelle tsiga oma ärä söönü'."

E 9593 (2) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Sellel päeval, kui lina külvetakse, ei või pesu peseda, saavad linad tõrvaplekilised.

E 9593 (3) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kuhugi tähtsat asja lähed tallitama ja esimene vastutuleja habemega mees on, saab hea õnn; on aga vana naene - halb õnn.

E 9593 (3) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kuhugi tähtsat asja lähed tallitama ja esimene vastutuleja habemega mees on, saab hea õnn; on aga vana naene - halb õnn.

E 9593 (4) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui silmad sügelevad, saad naerda, rõõmu.

E 9593 (4) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui silmad sügelevad, saad naerda, rõõmu.

E 9593 (5) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui põsed sügelevad, saad nutta.

E 9593 (5) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui põsed sügelevad, saad nutta.

E 9593 (6) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui huuled sügelevad, saad külakosti.

E 9593 (6) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui huuled sügelevad, saad külakosti.

E 9593 (7) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui nina sügeleb, kuuled surnut.

E 9593 (7) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui nina sügeleb, kuuled surnut.

E 9593 (8) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui peopesa süüdab, saad raha.

E 9593 (8) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui peopesa süüdab, saad raha.

E 9593 (9) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui leiva ahju panemise ajal kivi ahjulaest maha kukub, saab see leib puhte(matmise)leivaks.

E 9593 (10) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui tagasiperi käid, mõedad oma ema surnu kirstu.

E 9593 (10) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui tagasiperi käid, mõedad oma ema surnu kirstu.

E 9593/9594 (14) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui peerg põleb ja süsi kahte harusse läheb, tuleb kahekeelega inimene.

E 9594 (15) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui söögilaual raamatud loed, söövad teised sõnad ära.

E 9594 (16) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui siakärsa (nina) sööd, saab ilus käekiri.

E 9594 (17) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui toored õunu või marju sööd, saavad paised.

ERA II 26, 303 (19) < Rõuge khk., Haanja v., Plaksi k. < Setu, Meremäe v., Hillakeiste k. - Herbert Tampere < Natalja Karro, 36 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Sõrmed:
Tätäkene,
Maamakõnõ,
Vel'lokõnõ
Tsidsikene,
Seo olõ ma es'.

ERA II 26, 303 (21) < Rõuge khk., Haanja v., Plaksi k. < Setu, Meremäe v., Hillakeiste k. - Herbert Tampere < Natalja Karro,36 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kui sööki koristades jääb midagi lauale, kas kahvel või luits, sis tuleb külaline.

ERA II 26, 409 (73) < Rõuge khk., Tsooru v. - Herbert Tampere < Liisa Purgi pabereist (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Vihta ei tohi keegi naesterahvas paaris sauna viia. Kui ta seda teeb, saavad temal enesel ehk sugulastel katsiku latse.

ERA II 26, 427/8 < Rõuge khk., Tsooru v. - Märt Siipsen < Märt (1902) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Peatsin kinni
Umbes 200 aastat tagasi olnud meie Eestimaa kõik inimestest tühi, sest nälg, sõda ja katk käinud sagedaste meie maal võõraks. Vanad inimesed täädsivad jutustada, Tarvastu kehelkonda jäänud poiss ja Helme kehelkonda tüdruk ainult veel elusse. Tüdruk elanud Helme linnaveske jõekalda all, soolatera suus, ja poiss Tarvastus õõnepuu sees. Need saanud siis viimaks kahekeste kokku ja läinud paari.
Siis hakanud rahvast kõigilt poolt seie kokku koguma. Venelasi, tatarid, poolakaid ja mustlasi, aga kõige rohkemb soomlasi. Tarvastu Nahkla veske pääle tulnud Soomemaalt vana Aadam oma kolme noorema vennaga. Nad olnud Soomes joba möldrid. Kõige esmalt ehitanud nad Nahkla veske, siis Kärsna veske, siis Murikatsi veske, mis krahv Andrep 1870. aastal ära laskis hävitada. Kõige vanemb vend Aadam jäänud ise Nahkla veske pääle elama, kuna järgmised vennad siis tõine Kärsnale ja tõine Murikatsi elama läinud. Neljas, kõige nooremb vend ei ole möldri ametid armastanud, ta on rohkemb põllutööd armastanud ja läinud Suistlepi valda Sarja talusse koduväiks.
Et inimesed seie mitmelt poolt ja mitmest rahvusest kokku voolanud, siis joba siginenud vana Aadama aeal pahandused ja vihavaenud külaelanikute vahele. Ja kui vana Aadam kord hundi Tagakuusiku nurmes händapidi kinni rabanud, kes lambaga tulnud, ja külarahvast appi hüüdnud: "Tulgatsin appi, käetsin kooleva, tulgatsin appi, kuuljatsin, nägijatsin!" ei ole keegi külameistest, kes säälsamas ligidal põllul kündnud, vana Aadamale appi tulnud. Ja kui tugev mees viimaks hunti ei jõudnud pidada, läinud ta oma teed. Ometi jätnud lamba sinnapaika maha, mille naha siis Aadam omale saanud. Aadam ja tema vennad ei ole jõudnud eesti keelt selgeks õppida, nad on teda küll vaevalt mõistnud, aga ikka soome murdes, kuna Aadama poeg Aadu juba selged eesti keelt kõnelenud ega tahtnudki enamb oma vanematelt soome keelt õppida ega ka kannatanud selle kõla. Aadu poeg olnud Tani, Tani poeg Johan ja Johani poeg Märt, kes seda lugu 1902 10. jaanuaril on üles tähendanud.

ERA II 26, 441/7 < Rõuge khk., Tsooru v. - Märt Siipsen < Märt Siipsen (1902) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Esivanemate vahvus
Meie esivanemad olivad vahvad mehed. Oli see öö ehk päeva aeg, nad olivad kui sõamehed alati valmis. Peremees käis alati lauda ja talli juures oma loome vaatmas, kuna see nüüd koguni kõrvaliseks asjaks jäetakse, voodist välja tulla ja hooned laternatulega läbi vaadata, kas kõik asjad korras on. P. talu saun oli paar aastat tagasi laupää õhtul pääle vihtlemist põlema läinud, mis kaunis elumaja lähedal oli, aga keegi talurahvast pole põlemist näinud. Hommiku üles ärgates suitses ase veel.
Millas on meie aeal keegi juure saanud ja varga kinni võtnud, kui ta aitas ehk tallis oma musta tööd oli tegemas. Alles hommiku hilja märgatakse, et loom viidud ega maksa enamb söögi tegemine.
Meie ei ütle mitte, et kõik tulekahjud ja vargused hooletuse süü on. "Hoia ise, hoiab Jumal," oli meie esivanemate kindel usk ja kindel sõna. Neid oli mõisa hirm targaks õpetanud ka oma veikest vara valvama ja hoidma.
Ma ei ole sääl talus palju kuulnud varastatavad, kus peremees ja perenaine hoolakad inimesed on ja sealauda ukse ka õhtul kinni lasevad panna. Aga mitmes kohas pole hooletuse pärast kindlad ust ega kangi ei aida- ega talliukse ees ja siiski magavad pererahvas rahuliste majas. Koer haugub mõnes peres kõik öö otsa ja keegi ei läha välja vaatama, mis ta haugub.
Meie endised emad sõitsid ratsa, sadulaga ja ka ilma sadulata, üksiti hobuse seljas ja ei kukkunud kunagi maha. Seda nad kõik olivad ju näiupõlves õppinud. Aga pane nüüd meieaegne plika hobuse turjale, ta hakkab kohe karjuma ja kukub. Kuis on 50 aasta jooksul kõik asi muutnud? Ratsasõit nõuab vahvust ja harjutust ja meie põlv paneb seda väga imeks, kui mõisahärrad oma noore prouaga ratsa näeb jänesajahil üle rükkiorasse kihutavad. Esiemad, kui nad praegu elaksivad, võiksivad prouadega võitu lasta.
Joba laps saab nii ära hellitud ja tillitud, et ta alati kukub, kui ema teda kinni ei pea. Kes siis eesti last kinni pidas ja kukkumast hoidis, kui ema mõisa tingil ehk kodus lõikusel oli. Las kisenda, saab laulja. Sai ka laulja. Aga meie aeal on pisut naesterahvaid, kellel veel hea lauluheli on. Nad pole harjutanud.
Vahvus tahab harjutamist. Kerge uni ka tahab harjutamist. Virkus ja tööhimu tahab harjutamist. Mõni laisk mõistab kõnelda küll, et see ehk tõine rikas olla, ja õhkab selle üle, aga ise magab kõik õnnis pitk talveöö ega mõista midagi ette võtta. Mil-aal meie esiisad ja -emad magasivad? Oli mõisatöö ja oma töö teha ja riidid näiul rohkemb veimevakas kui praegustel näiudel. Seda ei ütle ma mitte kõikide näiude kohta, sest virku on olemas meie aeal ka veel, olgu küll, et hoolikad emad rohkemb oma tütre veimevaka eest muretsevad kui näiud ise. Seda ei tule neile mitte kiituseks ütelda.
Maranapunane lõng oli raske vanal aeal saada. Teda kisti kõplaga üles jõeaarsest niidumaast ja kaevajal pidi silmad ees ja taga olema. Ja hirmul ööaeal kaevama, mis päeval valmis oli vaadatud, sest keegi heinamaa omanik ei lasknud oma paremad niidumaad, kus päälegi maran, see kallis hein, kasvis, külanäidu ehk selle emad mitte sea kombel läbi tustida. Oli oma krundi sees maranaid leida, siis sel tüdarde emal oli hea küll. Aga oli hulk tüdrid ehk tahtis perenaene ise uhkust liiga aeada, siis pidi kas kust taht kõrva nõutama, et ikka omajagu maranapunast lõnga pidi saama, kuipaljo tarvis läks. Õnn, et kind[l]aid piirisid muistsel aeal veel taludel ei olnud, sääl vois siis ka maranaotsija ennast vabandada. Aga kõplaid võeti sellegipärast käest ära küll küll. Maa, mis eest kaevatud ja juurekesed välja otsitud, säeti tagant turvastega kinni ja tehti tasaseks, rohi päälepoole, et halv tundja paljo arugi ei saanud, kust kaevatud. Halv, väga halv oli ka ära tunda, mis õige maranajuur oli, sest võlsmaranaid, kes mitte õiged punast värvi ei andnud, kasvid ka peris maranate seltsis. Ja kus on üks hea, kelle ligidal ka halv ei sigiks? Möni rikas taluema, kellel tütrid oli ja võõraid tüdrukuid, võttis maranaotsimise viie-kuue inimesega ette. Päevaaeal mindi ka niisugusel korral saagile, kui ilm paksus udus oli, et kaugele ei näinud. Ka oma talumeistele ei avaldanud paljo kunagi ettevõttest, enamiste sündis see naeste oma tääde ikka salaja, sest ilma ega inimesi ei usutud ka sel aeal. Valmis tehtud riided, körtsekud, pallapooled, sõuksed ja kõiksugused kirjotud peenikesed hamed, kasukad ja särgid hoiti kiristude sees alale ja riputati halli koiheina vahele, et koi neid ära ei aeanud. Mo kadunud õnnis ema hoidnud mo isa riided minu tarvis alale, kes 1848 ära surnud, ja 1860. aastal anti nad mulle kätte, et mina kui täiskasvanud mees neid voisin selga panna. Kõik hamed, püksid, vestid ja kampsonid olid uuved ja nagu alles tehtud, et koi neisse ei olnud puudunud. Aga seda ma mäletan, et neid iga suve päikesepaistel kolm-neli korda kuivatati. Et minu õndsa isa õvve pääl paljo koirohtu kasvid (hallid, puiussakarva), siis käisid külanaesed neid sinna igalt poold otsimas, aga nad ei lõpnud otsa sellegipärast, sest juurtest kasvis jälle. Ja neid kasvab sääl praegugi veel, et küll keegi neid enamb ei tarvita. Tarvitus jäi sellepärast maha, et praegusel rahval enamb nii paljo riidid ei ole kui vanembil. Ainult selga panna on, mis sellele siis kuivatamest vai koiheina tarvis. On otsas, õmmeldakse uus jälle.
Tahtis keegi hammeid väljas lasta õmmelda, siis pidi ta nelja naesterahva tikitud piha eest (ilma jakuta) vakk rügi ehk jälle vakk üks kuuendik kesvi maksma.
Meisterahva hamed olivad enamiste ikka pihaga, see on niutist saadik kahekordsed ja pisud jämedamast riidest kui naestel. See oli sellepärast, et kepihoobid, mis ikka üle piha anti, nii valusad ei olnud kui ühekordse riidega. Siiski kuulsin ka selle nalja ära, et mõni mees setu viisil oma ilust uut hamet rohkemb kurtis kui lömaks peksetud selga. Nõnda võisid üksi vahvad mehed valuga naljatada.
Mis on need vahvad esivanemad meile päranduseks jätnud? Miska austame oma esivanemaid? Sellega, kui meie niisama kindlaste kokku hoiame ja hoolt oma ja oma suguvendade eest peame, kui nemad. Meie oleme ju vahvate vanemate lapsed ning järeltulejad. Ja siiski nii nõrgad. Meid ei peksa ega sunni enamb keegi, see on Jumala ja keisri armust ära võetud. Nuhtlus on kadunud. Siis sunnime nüüd ennast isi hoolt, korda ja kohust täitma.
Meie esivanemad ei arvanud mõisast varastada patuks. Kas neil õigust oli nõnda arvata, teab Jumal. Meie oma Eesti vennad ei puudu paljo enamb vanemate piinajate järeltulejatega kokku. Aga meie vanemate järeltulejad, praeguse aea lapsed varastavad ja röövivad oma suguvendi ja -õdesid, mis halenaljakas kuulda on. Iga loom hoiab oma sugu poole ja inimene hoiab oma sugu poole, ütleb tark Saalomon. Kas niisugused kuratid, kes nõnda tegevad, peaks olema meie esivanemate sugu? Kui meie tõsiselt järele mõtleme, siis on meie suguvennad peninukimeheks läinud. Inimese kiha ja koera pea ja nõna, keda meie vanemad väga kartnud. Ma ütlen teile täie suuga: Teie, koerakoonumehed, vargad ning mõrtsukad, teie kuratid. Teie teotate Eesti esivanemate nime ja au, kes hauas hingavad. Teie teotate ka nende nime ja au, kes praegu teie seas õigel viisil elavad. Teie olete meie vandlaste käest 50 aasta jooksul petmist ja vargust õppinud ega tea, et iseenesele kurja teede. Teie, vargad, näete, kui talumehel hobune ees on, ja himustate sedasama enesele, mitte nälja kustutuseks, vaid lakkumiseks. Mõtle, kust sa oled langenud, ja õpi aealugu."

ERA II 26, 448 < Rõuge khk., Tsooru v. - Märt Siipsen < Märt Siipsen (1902) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Hundid
Meie esivanemad viinud kiskjate[le] loomade[le] huntidel ohvriks lihatükkisid tähtsate tammede ja kõrgete kuusede alla nende sõnadega: "Ma annan sulle omast käest, ära sina võta omast väest." Ja mõtsaloomad olnud nii targad, et nemad siis ohvritooja loomad järele jätnud puudumata.
Meie oma sugule, kes mitte kiskjaloomade sugu ei ole, oleks narrus ohvrid kodus anda ning mõtsa kanda, nõnda kui rahva seas sagedaste kuulda, et mõned olevad seda teinud. Mõistlikud ja targad ei pea mitte hukka läinud inetumate koerakoonlaste järel käima, vaid igal nurjaläinud loomal tuleks ausa inimeste käest ausad elukombed õppida. Meie ärksamad rahva poead peaksivad missunäärid igasse kehelkonda välja saatma, kes langenud vendi ja õdesid õige teel juhataksivad. Ja need missoneerid peaksivad noored kõrgema haridusega Eesti mehed olema. Seda tuleks kirikuõpetajatele ette panna, et nad missonääridele kandslite pääl kuluraha korjamise pärast häält tõstaks.

ERA II 26, 29 (10) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi vanadekodu - Herbert Tampere < Katri Mesi, 66 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Ta käü nigu nuusli pini nuhkeh - kui om määne varas vai...

ERA II 26, 33 (18) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi vanadekodu - Herbert Tampere < Katri Mesi, 66 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Pudrukiitjä,
Soolamaitsja,
Pikk-Piitre,
Kullakandja,
Tikkertiirits.

ERA II 26, 33 (19) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi vanadekodu - Herbert Tampere < Katri Mesi, 66 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kui murt muil puil, sis karts kadajal kah.

ERA II 26, 33 (20) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi vanadekodu - Herbert Tampere < Katri Mesi, 66 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kaasikit viidi iks sanna ja sannutedi.

ERA II 26, 43 (8) < Rõuge khk., Haanja v., Kaluga k. - Herbert Tampere < Katri Raup, 77 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Pudrukiitjä,
Soolamaitsja,
Pikk-Piitre,
Kullakandja,
Tikõrtiirits.
(Sõrmede nimed.)

ERA II 26, 43 (9) < Rõuge khk., Haanja v., Kaluga k. - Herbert Tampere < Katri Raup, 77 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kiä säändse kadõ' inemese umma', noid kutsutas võhlu' ja kadeligu', nõidva ja...

ERA II 26, 43 (11) < Rõuge khk., Haanja v., Kaluga k. - Herbert Tampere < Katri Raup, 77 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Ask um tuu, mes pühitäs tarõ - puru, nagu meil um tarõ pühkmädä - aska täüs.

ERA II 26, 43 (11) < Rõuge khk., Haanja v., Kaluga k. - Herbert Tampere < Katri Raup, 77 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Ask um tuu, mes pühitäs tarõ - puru, nagu meil um tarõ pühkmädä - aska täüs.

ERA II 26, 43 (12) < Rõuge khk., Haanja v., Kaluga k. - Herbert Tampere < Katri Raup, 77 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Surm ol'l iks Liiva Piitre.

ERA II 26, 43 (12) < Rõuge khk., Haanja v., Kaluga k. - Herbert Tampere < Katri Raup, 77 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Surm ol'l iks Liiva Piitre.

ERA II 26, 45 (1) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Täitapja,
Soolamaitsja,
Pikk Piitre,
Peenalaiska,
Putupung.

ERA II 26, 45 (2) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
"Mine äidsele!"- see om midägi säänest halba.

ERA II 26, 45 (3) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Heigo om kilplane. "Mine mant, heigo, mis sä heikeled!"

ERA II 26, 45 (4) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Äio - peenemb kuradi nimi vällä üldü.

ERA II 26, 45 (6) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Ask tähendäs tare pühkmit.

ERA II 26, 45 (6) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Ask tähendäs tare pühkmit.

ERA II 26, 45 (8) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
"Ma näi nägemist, nagu silmist ol'l."

ERA II 26, 47 (11) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
"Mu naine põde" - ei ole peris sängün.

ERA II 26, 47 (12) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
"Täl om põdeja kirjäd põse pääl."

ERA II 26, 47 (16) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Puustuse mäel ollu vanast rikas miis, kui värjä valla tennu, sis Kirepihe ollu kuulda.

ERA II 26, 47 (19) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Vilges om viirastus.

ERA II 26, 55 (2) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k., Aleksa t. - Herbert Tampere < Juhan Aleksa, 73 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Pikse pini um üts karvane, löhelik vagõl. Tuud tappa es tohe - tohe ei pikse asja puttu.

ERA II 26, 55 (8) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k., Aleksa t. - Herbert Tampere < Juhan Aleksa, 73 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kaehtamist ja kurja silmä kah viil ustas.

ERA II 26, 55 (9) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k., Aleksa t. - Herbert Tampere < Juhan Aleksa, 73 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Vainlane = kurat.

ERA II 26, 57 (11) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k., Aleksa t. - Herbert Tampere < Juhan Aleksa, 73 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Täitapõ',
Kutilapõ',
Pikk Piitre,
Peenikene Urb,
Väikene Ants.

ERA II 26, 67 (10) < Rõuge khk., Viitina v., Alamõõlu t. - Herbert Tampere < Elfriede Raat, 28 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Neo olli nii vana tsõõtamise laulu.

ERA II 26, 71 (15) < Rõuge khk., Viitina v., Paaburisa t. - Herbert Tampere < August Tellis (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Rõõsa piimäga pesese, sis ei lää mustas nägu.

ERA II 26, 77 (3) < Rõuge khk., Haanja v., Alasuhka k. - Herbert Tampere < Jakob Press, 78 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Ask om puru vai praht, mis kokko pühitäs.

ERA II 26, 81 (7) < Rõuge khk., Haanja v., Alasuhka k. - Herbert Tampere < Jakob Press, 78 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Sissi olli päältsõa rüüstäjäd. Kui inemisi kätte sai, sis piinsi.

ERA II 26, 81 (9) < Rõuge khk., Haanja v., Alasuhka k. - Herbert Tampere < Jakob Press, 78 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kuul om üleüldine haigus, kus inemese kuuli hulga kaupa.

ERA II 26, 85 (2) < Rõuge khk., Haanja v., Alasuhka k. - Herbert Tampere < Gothardt Udras, 42 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Haanja murret:
rosponik = röövel
puurd = pood, kauplus
ääde = vanaeit
pal'lus ti' pälmide' = palju te teenite?

ERA II 26, 87 (3) < Rõuge khk., Haanja v., Pressi k. - Herbert Tampere < Eduard Rikas, 35 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Titsertiilitsekene = tsili sõrm.

ERA II 26, 87 (4) < Rõuge khk., Haanja v., Pressi k. - Herbert Tampere < Eduard Rikas, 35 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Leelo = kaaslaul, refrään.

ERA II 26, 95 (5) < Rõuge khk., Rogosi v., Rogosi as. - Herbert Tampere < Minna Saar, 50 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Väidse löüdmine om halv.

ERA II 26, 95 (6) < Rõuge khk., Rogosi v., Rogosi as. - Herbert Tampere < Minna Saar, 50 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Piitsa löüdmine om kah halv - hobese jalg lätt limbakus.

ERA II 26, 109 (1) < Rõuge khk., Vana-Laitsna v., Sormuli k. - Herbert Tampere < Jaan Raibakas 60 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Tands om vanast kutsutu "kargamine".

ERA II 26, 209/11 (7) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Vana-Roosa as. - Herbert Tampere < Jaak Hüdsi (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Poiss pidi inne kuus paari aiasaibit är tahvitsema, sis herr ütel, et nüüd võid sa naist võtta.

ERA II 26, 211 (8) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Vana-Roosa as. - Herbert Tampere < Jaak Hüdsi (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kosjas käidi nii: Poeg läks emaga kosja. Poeg jäi tarre tooli pääle ootama, ema läks taha, kambrisse asja ära kõnelema. Kui kosjakaup valmis, siis tuli pruut ja pani peigmehele uued pastlad ja rätid jalga. Vanad jättis oma kätte. See oligi kogu kihluse tseremoonia.

ERA II 26, 211 (9) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Vana-Roosa as. - Herbert Tampere < Jaak Hüdsi (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kui õpetaja juure lugema mindi, siis õpetaja võttis pruudi veel "erapihtile". Muidugi teada, kuidas seda pihtitalitust tehti.

ERA II 56, 82/3 (4) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. < Urvaste khk., Vaabina v. - Herbert Tampere < Mari Taal, 80 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Pulman leelotõdi:
Paekõ', parrõ', taakõ', tala',
Joba tulõ' suurõ' sööjä',
Suurõ' sööjä', suurõ' jooja',
Kiä sei iks inne hagu,
Inne hagu ahotävve,
Pääle päivä pätsi leibä.
Mine' kodo, kuri naanõ,
Mine' kodo, kusõ' kulpi,
Lasõ lastõ livvakulõ.
Säält anna sulasilõ,
Sulasilõ suula maitsa,
Kar´usillõ keelekastõt.
Johus orsi hõl´latuma,
Johus parsi paugatama -
Hukka lätt iks orja uni,
Vaesõlatsõ vaivauni.

ERA II 56, 85/6 (2) < Rõuge khk., Saaluse v., Soemõtsa t. - Herbert Tampere < Marta Luik, 80 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Kuulõ', kulla küläeidi,
miiri elleruu
Tulõ' üles hummogulta,
Mõista ärä minu uni,
Mis ma üüse unes näie!
Kuus oll meie kua lävel,
Sarapuu me sannalävel,
Tamm oll meie tarõ lävel.
"Kuslapuust kosja ju-umine,
Sarapuust saja sõidamine,
Tammõst tarõl tandsimine."

ERA II 56, 86 (3) < Rõuge khk., Saaluse v., Soemõtsa t. - Herbert Tampere < Marta Luik, 80 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Pulmakaasitus
Hellekene, vellekene, kaske, kaske
Kui sa saadõ neiu kodo,
Lääd sa mõrsja mõisalõ,
Säe kokko särgisiilu',
Kogu kokko sa kaska kolga'!
Neiu vallus vahtimaie,
Neiu kavval kaemaie:
"Kas om priski minu peiu,
Kas om kahar kaasa hobu?"

ERA II 56, 122/3 (2) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. - Herbert Tampere < Juuli Peegli, 70 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Pulmalaul
Mõtli ma urust ubina tullev, kaske, kanike,
Päält mäe pähkle -
Tull iks urust vana orik,
Päält mäe märikahr.
Võt´t mu, noorõ neiukõsõ,
Vislapuudsõ vitsakõsõ.
Illus upin uibun -
Viil mi' neiu ilusap;
Verrev mari vislapuun -
Viil mi' neiu vereväp.
Võti iks niitjä niidü päält,
Au hainakaari päält.
Ei niidä' lill mi' niitü,
Ei aja' au mi' hainakaari.

ERA II 56, 123 (3) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. - Herbert Tampere < Juuli Peegli, 70 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Pulmalaul
Kost siil, siiä sait,
Kost sa[i] orrav tii otsõ?
Kae' märä märsikene,
Tsiapaha põõräkene!
Pää sul otsan pähnävõsu,
Jala' sul all ahuluvva',
Täi' sul haukva' habõnin,
Kunna' sul kruuksva' kukrun,
Hiire' sul piitskvä' persen.
Kammits om sul kaalarät´t,
Riivöörüs vüürätt,
Suust juusk sul suidsuhaisu,
Huulõkolgast kunnaläk´ä.

ERA II 56, 123/4 (4) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. - Herbert Tampere < Juuli Peegli, 70 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Pulmalaul
Meil omma' kulladsõ' kuakatusõ',
Hõbõhõdsõ' aiavärte,
Vasidsõ' värtetulba'.
Neiul om sada sarvilist,
Tuhat tutupääkeist,
Sulutäüs suuri tsiku,
Pahatäüs põrsiid.
Täku' tandsva' sadulan,
Lehmä' laulva' lepikun.
Viisit ärä noorõ neiu,
Jäid varsiga' vallalõ,
Kitse' kinni ajamada,
Suurõ' tsia' sulgõmada.
Ike', ike', emäkene,
Nuudsu', nuudsu', nukusilla,
Kis käsk kõrdsin kõnõlda',
Joogipaigan juttu tetä':
"Mul om pallo tütäride,
Pallo põllõpidäjide."
(edasi ei mäleta).

ERA II 56, 125/6 (5) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. - Herbert Tampere < Juuli Peegli, 70 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Pulmakaasitus
Pedäge' kinni peiuhobuse', kaske, kanike,
Laskõ' kaarikil kaia',
Kas om muru puist puhas,
Kas om muru lastõst lakõ,
Sis om neiu poisõst puhas,
Sis om neiu lastõst lakõ.
Ti' ka neiu, vana neiu,
Viige' vana värete taha,
Laskõ' kõiv kõtu pääle,
Kivi kindri soonõ pääle,
Haab hannaroodsu pääle.
Kasugu' sul nõgõsõ' nisade pääle,
Pojokõsõ' puusa pääle!
Rõibõ, mis sa rõõmustõlõd,
Napukubu nalla tiit.
Lähme pruudi kirstu kaema,
Kas om kirstun kiriviid,
Vai om vakan valgiid?
Tikõ sul kirstun, kivi kolisõsõ',
Kaasõ all kannukõsõ'.
Üts om kivi, tõnõ kinnas,
Üts om kand, tõnõ kaput.
Tuudi kuri kundsalda,
Tuudi sõkõ silmildä.

ERA II 56, 126/7 (7) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. - Herbert Tampere < Juuli Peegli, 70 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Kihlusõ laul
Kis sääl kuusõn kuugunõs, ai-ralladi, rallara.
Kis sääl allõ pallõnõs?
Liisa kuusõn kuugunõs,
Jaani allõ pallõnõs:
"Tulõ' no-ks maha, Liisakõnõ,
Linda' maha, linnukõnõ!"
"Tii' no-ks üles tinatrepi,
Vala' üles vaskitrepi,
Tii' silda sibulist,
Puuli silda porgendist,
Sis ma, Liisa, maha lähä,
Linnukõnõ linnata,
Anna oma armukäe."

ERA II 56, 129 (10) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. - Herbert Tampere < Juuli Peegli, 70 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Tulõtekij,
Paamõskja,
Pikk Piitre,
Kullakaibja,
Soolamaitsja.

ERA II 56, 132 (29) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. - Herbert Tampere < Juuli Peegli, 70 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kohespoolõ käolehmäkene lindu lätt, sinna viiäs mehele, ja kui pikepä sõrmõ otsast, sis viil timahavva.

ERA II 56, 138/9 (44) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. - Herbert Tampere < Juuli Peegli, 70 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Pulma rahakorjamise laul
Mõrsja isa, jakujaa.
Eilä sa Riiast tulli,
Toona pässi Pärnast.
Mõrsja isa, jakujaa.
Tuu' siiä' tuhat ruublit,
Mõrsja isa jne.
Saada' siiä' sada ruublit!
Mõrsja isa jne.
(Nii edasi mõrsjavellele, peigmehe isale ja vellele. Kui antud raha oli vähene, lauldi:)
Mis sa pillut pinipoigõ,
Mis sa kakut kassipoigõ!
Tuu' siiä' tuhandiid,
Saada siiä' sadandiid!
Ku sa pillut kopikiid -
Neid ma pillu pingi ala,
Neid ma lasõ lavva ala.
Seo om sandi sannaraha,
Käpämoori käeraha.

ERA II 121, 507 < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Mari Raudsepp, 66 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Kuidas vanasti lastele tähti õpetati
"a" alt vallalõ,
"b"ii pikä hammaga,
"t"iil oll rist pääl,
"e" oll nigu tulis,
"k"ii nigu võtme kiil,
"h"iil hand takah,
"i"il pää otsah,
"j"õõl jalg peräh,
"l"ii olle lipuga,
"m"ii kolmõ tulbaga,
"n"ii katõ tulbaga,
"o" otsast lõigat,
"r"iil kotikõnõ säläh',
"s"ii nigu saiakringli,
"ä" alt vallalõ ja pää otsah,
"õ" otsast lõigat ja pää pääl.

ERA II 244, 291/2 (5) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Põllu k., Hindo t. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Jaan Liiv, Sammuka algkooli õpilane < Katri Liiv, 80 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Vahtse-Karitsa mõisas oli vanasti üks mõisaherr nimega Hida vanaema hääldamise järele. Ta oli kuri rahva vastu. Sügisel, kui mõisas reht peksti, peksis kubjas inimesi, et miks inimesed ei jooknud ja ei tallanud reht. Kes seisma jäi, sai kepiga üle selja. Ka öösiti tallati ja mõisahärra käis vaatamas. Ühel õhtul oli kubjas magama jäänud. Üks reheline ajas sel ajal enesele karvase kasuka selga, määris näo nõõga kokku. Kui mõisahärra vaatama tuli, läks see talle vastu. Kui mõisahärra sai paar sõna ütelda, lõi see temale koodiga pähe. Kui mõisahärra põgenema hakkas, karjus ta: "Võtke karvane kinni." Teisel päeval sai kubjas peksa, et miks tema ei valva järele ja magama jääb.

ERA II 244, 309/11 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Utra k. - Linda Melts, Sammuka algkooli õpilane < August Melts, 50 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Anne Kaaber, redigeeris Mare Kalda
Sulgoru kadakas.
Nii räägib rahva suu: "Kord paljude, paljude aastate eest kasvas Sulgoru kaldal kadakapõõsas. Inimesed pidasid seda kadakapõõsast pühaks ning tõid sinna ohvreid, arvates, et see läheb Jumalale. Kuid öösel tulid metsloomad ja sõid ohvriannid ära. Inimestel oli hää meel, kui leidsid järgmisel päeval, et ohvrid olid kadunud ning nad arvasid, et Jumal käinud maa pääl ja viinud ohvrid enesega kaasa. Kui pulmarong mööda sõitis, tõi pruut andeid: sukki, kindaid ja muud, arvates, et siis nende elu abielus hästi käib. Ka taluperemehed viisid kadakapõõsasse oma saadustest ohvreid. Talumehed viisid tõnisepäeva ajal seapea ja jõulu ajal tanguvorsti. Kord polnud vaesel Palometsa küla mehel võimalik viia tervet seapead, viinud poole ja ütelnud: "Tinisekene, hoia iks mu immisekest ka, küll ma tulevaesta tuu terve pää." Viimaks läks see jutt kirikuõpetaja kõrvu ning see hakkas rahvast manitsema, et ohvride toomine kadakapõõsasse on ebausk. Mõned lakkasid ohvreid toomast, kuid mõned jätkasid ohverdamist. Viimaks tuli kirikuõpetaja Holman ise ja raius selle põõsa maha.

ERA II 244, 388/9 (11) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi m. - Anna Randvere, Võru progümnaasiumi õpilane < Miina Parba, 60 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Kui mu imä väikene oll, sis käve ka timä mõisa tapna (viljalade) pääle riht sõkma oma imäga. Rihepapil oll tõrvapintsli käen ja ajas sellega inemisi takan. Kellele manu sai, tegi musta märgi külge. Kõik pidid kõvasti juuskma ja tapnat sõkma. Peräst anti noile vitsu, kellel tõrvatäpp külen oll.

ERA II 244, 396/7 (21) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi k., Soodi t. - Anna Randvere, Võru progümnaasiumi õpilane < Mari Savi, 76 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Mu vanaesä oll Viitina mõisan karätalitaja ja kandsõ paarega vett lauta, nii et ola olliva kõik veritse ja nahk maha lännü. Ütel sis herräle, et ta om haige. Herr ütel, mis haige, oled laisk, ja käskse anda 45 huupi.
Vanaimä selet, et hoidku tuu iist, kes hummukul teole minnä hildäs jäi. Seepäräst õdakul teolt tullen heidäs mõni kohe taht rõugu alla ja hummukul, kui kikas laulse, mindi jälle mõisa.
Kui naase mõisa lehmi nüsse, oli alati kubjas man. Et piimä es saasi är juvva, sis köideti rätt suu ette. Sedä tetti ka sis, kui hernepõldu kokku panti.
Mu vanaimä oll paruni amm ja imetäs mõisan paruni latsi. Ütskõrd pidi imetämä parunit ennäst.

ERA II 244, 400 (25) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi k., Soodi t. - Anna Randvere, Võru progümnaasiumi õpilane < Mari Savi, 76 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Orjaajal sõkuti riht inemistega ja aeti kõik orjad lastega pääle järgimööda, kelle kõrd tullõ. Mõisa poolt oll üts miis tett rehekarus, kes aie takan. Kõik pidid kõvasti jooksma. Kedä karu kätte sai, pigistäs nii kõvasti, et teine kõrd es taha enämb kätte anda.

ERA II 244, 447/8 (3) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi m. - Anna Randvere, Võru progümnaasiumi õpilane < Mai Sintka, 77 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Ükskord vanasti läks üks lesknaine oma pojaga Lauri külasse sugulaste poole külla. Teel lõi poeg jala ära ja ütles: "Ah sa kurat, kuis ma oma jala ära lõin."
Kui ema ja poeg külla jõudsid ja neid teiste külalistega ühes sööma pandi, hakkas ema kiitma, kui mehiselt tema poeg oli tee pääl vandunud.
Poeg kasvas meheks ja oli päältnäha päris hää inimene. Viimaks suri ta ära, kuid ärkas mõne päeva pärast lautsil üles ja ütles, et ta ei leia kustkiltki rahu, kurat ajavat teda taga. Poisikesena olnud ta hää, aga pärast ema kiitmist hakanud kurjus temas päev-päevalt kasvama. Kui mees teist korda ära suri, pandi ta kirstu ja viidi Vastseliina kirikusse.
Teel muutus kirst väga raskeks, nii et hobused vaevalt jõudsid seda vedada. Kui jõuti juba kiriku ligidale Kerikumäe järve kohale, oli kirstus suur paugatus ja kirst muutus korraga väga kergeks. Kirst viidi kirikusse ja vaadati sisse: kirst oli tühi. Kirikuõpetajale ei juletud seda aga ütelda ja see mattis tühja kirstu maha.

ERA II 244, 448/9 (4) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi m. - Anna Randvere, Võru progümnaasiumi õpilane < Mai Sintka, 77 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv
Mõisanurmel põimis kord üks naisterahvas rukist. Tal oli ka väike laps ühes, kes oli pandud nurme äärde. Üks mees nägi, et vanapagan tuli ja vahetas lapse ära ühe teise lapsega. Kui naine läks last imetama, ei lubanud mees seda teha, sest kui juba vanatondi last on imetatud, siis on ta omaks lapseks vastu võetud.
Varsti tuligi vanapagan ja tõi naisele lapse tagasi, ise aga ütles: "Mispärast sa es hoia mu last, ma hoidse su last väga hästi."

ERA II 244, 449/50 (5) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi m. - Anna Randvere, Võru progümnaasiumi õpilane < Mai Sintka, 77 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Vanast kõnõldi pallo, et vanakurat vahetas latsõ är ja pand oma latsõ asõmõlõ.
Kui ma lats olli, sis kõnõldi, et Saalusi vallan üts Kirgõsõ Katri oll vanakuradil är vahetatu. Tuu oll olnu üts veidra naisterahvas. Pühäde üül oll ta ullis lännü, nukka istnu ja näo kässiga kinni katnu. Edimesel jõulupühäl, kui tõõsõ kerikulõ sõidi, tull Katri neile vastu ja vidi suurt puud latvapiten endä takan. Ka kehäst oll ta väega imelik olnu, es olõ sukugi säänest muudu kui tõõsõ naistõrahva. Kehä oll tal suur, sõrmõ pikä ja peenükõsõ. Ka suu oll tal suur ja kui ta sei, sis niilse kõik tervelt alla.
Sis kõnõldi viil, et vanapakan lätt mõnikõrd ka ristiinemisega paari. Rõugõn Korgõpuudõ man olevat tõõne üte tütreku naases võtnu.

ERA II 244, 460/1 (15) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi m. - Anna Randvere, Võru progümnaasiumi õpilane < Mai Sintka, 77 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv
Vastseliina mõisas olnud väga kuri mõisavalitseja, kes karistanud ja peksnud inimesi armuta. Ise oli ta eestlane, aga suguvendadest ei hoolinud sugugi. Viimaks suri Kurä Andres, nii oli mõisavalitseja nimi, ära. Kui teda kirstu pandi, tuli võõras must kass punaste silmadega ja vahtis surnut. See ikka vanapagan oli.
Kui Kurä Andrest hauda hakati laskma, nähti, et hauas oli must madu. Naine ei lubanud kirstu mao pääle panna, aga kui redelit mindi tooma, kadus madu ära.

ERA II 244, 470 (25) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi m. - Anna Randvere, Võru progümnaasiumi õpilane < Mai Sintka, 77 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Kord tuli sõdur koju käima. Kui ta ühest surnuaiast möödus, nägi haua äärel valget kirstu. Läks vaatama ja leidis, et kirst oli tühi. Sõdur heitis sinna ise asemele. Varsti tuligi surnu tagasi ja ajas sõdurit kirstust välja. Sõdur ei läinud enne, kui surnu ütles, kus ta käinud. See siis seletas, et surmas ühe noorpaari ja nende hinged peitis lättesse. Et neid jälle ellu saada, pidi lättest võtma kolm korda vett. Sõdur tuli nüüd kirstust välja, aga mõõga jättis sisse. Siis läks ta, äratas surnud üles. Külarahvas arvas, et ta on nõid ja tahtis teda ära surmata. Siis seletas mees oma loo ja kui haud lahti kaevati, leiti kirstust mõõk.

ERA II 244, 471 (26) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi m. - Anna Randvere, Võru progümnaasiumi õpilane < Mai Sintka, 77 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Kord surnud ühes mõisas härrade poole hoidev pereemand ära. Pereemanda tuba oli kutsari toa taga. Öösel tulid kolm meest ja läksid emanda tuppa. Kutsar vahtis läbi ukse, kui nad emandal naha seljast kiskusid. Siis hakkasid võõrad mehed kõnelema, et kes naha sisse läheb. Üks meestest oli kõige parajam ja too ronis surnu nahka.
Järgmisel päeval maeti pereemandat. Härrad olid tulnud ka oma hääd teenijat saatma. Kutsar sulatas ühe nõu sees tina ja läks ja palus lubada teda oma pereema suudelda. Kui ta sai surnu ligi, valas sellele tina silma. Surnu kargas üles ja põgenes ära. Härrad aga mõtlesid, et nende pereemand on nii püha, et läks kõige ihuga taevasse.

ERA II 244, 473/4 (29) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi k., Viljassaare t. - Anna Randvere, Võru progümnaasiumi õpilane < Liisa Veber, 73 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv
Rogosi vallas Pillardi külas võttis kord üks mees, Kandi Madis, naist. Kiriku juurest koju sõites nägid pruut ja peigmees väikest musta koera, kes jooksis hobuse ees. Kumbki ei ütelnud teineteisele, sest arvas, et teine ei näe. Peigmees mõtles, et see võis olla naabri Anu nõidus, kes tahtis oma tütart Madisele mehele panna. Ka mõrsja oli kurb, sest ta teadis, et see hääd ei tähendanud.
Kodus hakati sööma ja jooma, kui Tõistre Anu astus sisse ja ütles, et tulnud mõrsjat kaema, aga too on nii norus. Siis astus Anu poja manu ja puhkus paar korda. Kohe muutusid noorik mehega soendiks ja läksid läbi pajaaugu välja. Kevadest kuni rukkipõimmiseni käisid soendid kahekesi metsas. Rukkilõikamise ajal juhtusid Hutitaja põllu pääle. Sääl hoidis tütarlaps last. Ta ei tundnud hunte ära, sest mõtles neid koerteks ja andis neile leiba. Siis muutusid soendid jälle inimesteks. Mehel oli üks sõrm ära söödud teiste huntide poolt. Pärast kutsutigi meest Soe Madiseks. Ta sõitis ära viimati Venemaale.

ERA II 244, 503/4 (20) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Vaestõlastõ k., Poona t. - Ludvig Raudsepp, Võru reaalkooli õpilane < Katri Räim, 68 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Anne Kaaber, redigeeris Mare Kalda
Vanast oll sääne komme, et Palomõtsa küla man oll kadajapuhm, ku' pulmarong säält müüdä sõitsõ, sis pidi nuurpaar midägi sinnä viskama vai pandma. Ku' nää sinnä midägi es panõ, sis läts näide elo hukka.

ERA II 244, 81/3 (9) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Kose k., Valgjärve t. - Richard Iisak, Jaani algkooli õpilane < Jaan Iisak, 62 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Ka nüüd on Kasaritsa-Kirepil veski, aga see on nüüd uuesti ehitatud, kuna vana veski, millest jutt, maha põlenud. Selles veskis elanud mölder oma naise Tiioga. Möldri-Tiiot kiusatud taga vanajuuda poolt. Igal öösel, kui Tiio magama läinud, olnud jälle kolin ja mürin ning Tiiole tuldud järgi. Mees pidanud siis koledat heitlust oma naise pärast kuni kella 12-ni, mil vanadjuudad lahkunud. Ühel öösel tõmmanud mölder voodi ukse ette ja arvanud, et nüüd saab ta ehk rahu. Aga nüüd tüknud kuradid veskihoone õuepoolsest küljest läbi akna sisse. Sealt küljest olnud veskihoone kõrgus aknani umbes kaks sülda. (Ka nüüdne veski, mis on ehitatud vanale kohale, on kõrgus umbes kaks sülda.)
Vägisi võtnud nüüd kuradid Tiio mehe kõrvalt, viinud läbi akna välja ja vedanud veskisulgu kõrkjate sisse. Mees ei julgenud ka enam appi minna, sest igal pool olnud ees kurjad vaimud lõgistavate hammastega ja tuliste silmadega. Hommikul, kui ta läinud naist otsima, ei leidnud ta alul muud kui akna alt ühe naise jälje ja veskipaisu äärest teise jälje. Mees arvanud, et naine on uppunud, aga viimaks silmanud ta naist kõrkjate sees seismas, ilusasti lahtiste silmadega. Hõiganud, et Tiio, tulõ är viirde, aga vastust ei saanud ja ka naine ei liikunud. Läinud siis juurde ja leidnud, et naine on surnud, muidu elava inimese moodi, ainult kuradid on hinge välja võtnud, mida nad ammu juba püüdnud.
Räägitakse, et Veski-Tiio elanud ulaelu, millepärast vanadjuudad hakanud teda omale himustama.

ERA II 244, 117 (5) < Rõuge khk., Rõuge v., Hurda k., Lalli t. < Tartumaa - Ahia Metsmees, Rõuge algkooli õpilane < Kristjan Metsmees, 75 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Vanasti elanud Rõuge vallas Rooksu ja Hurda küla piiris palju karusid ja hunte, niiet rahvas seisnud nende loomade hirmu all. Ainult mõned üksikud julged mehed astusid nendega võitlusse. Julgemaks kütiks osutunud Tsätso Jaan. Tol ajal olnud ränilukuga püssid ja neid laeti otsast. Enne jahti tehti tarvilisi ettevalmistusi. Valiti kuule, prooviti püsse jne. Eriti karu tapmiseks valati erilisi kuule savivormi sisse. Hiljem tehti veel kuulile rist otsa, seesugune kuul pidi tapma tingimata kiskja. Kuuli valamiskohaks olnud Rooksu külas Kuuse talu. Tsätso Jaan pidanud karujahti üksi ja tihti veel suuremate karude laskmisel lasknud tulisse püssirauda.

ERA II 244, 168 (10) < Rõuge khk., Rõuge v., Rooksu k. < Rõuge khk., Haanja v., Zutsu k. - Elmar Voitka, Rõuge algkooli õpilane < Matli Hartman, 74 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Hämmniit asub Haanja vallas Kasaritsast Rõuge alevi poole umbes kilomeetreid kolm. Seal on suur niitude väli. Keset neid asub oja, kus vanasti külanaised valgeid riideid "hämmämäs" olid käinud ja niidul päevapaistel valgeks pleekinud. Sellest pärinutki niit ja oja oma nime.

ERA II 244, 193/5 (1) < Rõuge khk., Tsooru v. - Õilme Adson, Lepistu algkooli õpilane < Jaan Grünberg, 50 a., Katri Pihl, 80 a., Anna Adson, s. 1892 (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv
Kui tehti raudteed Põlvasse Hollandi küla juures, ühes rabas. Taani insenerid olid soo ära loodinud. Sai umbes mõni nädal vagunitega mulda peale vedada, kui soo murdus alt katki ja nähtavale järv. 12 vagunit kraami läks järve põhja. Toodi Tallinnast kaks tuukrut. Toodi ka isesõitja sinna. Tuukrud läksid järve põhja ja panid vinni külge. Taheti vaguneid välja tuua. See oli aga võimatu. Raudtee tehti aga järvest üle. Nii ongi kahelpool raudteed järv.

RKM II 368, 218 (7) < Rõuge khk., Tsooru v. < Äksi khk. - Anu Korb < Leida Võsu, 70 a. (1983) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Pühades tapeti midagi. Kondid pandi lumme. Millise koer võttis, see sai kõige enne mehele. See oli vana-aasta õhtu, kui sedasi tehti. Siis pandi veel õhtul piibel padja alla. Oodati, kes unes tuleb.

RKM II 368, 219 (12) < Rõuge khk., Tsooru v. < Äksi khk. - Anu Korb < Leida Võsu, 70 a. (1983) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui last ristiti, visati ristimisvesi üle katuse.

RKM II 368, 219 (12) < Rõuge khk., Tsooru v. < Äksi khk. - Anu Korb < Leida Võsu, 70 a. (1983) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui last ristiti, visati ristimisvesi üle katuse.

RKM II 368, 219 (16) < Rõuge khk., Tsooru v. < Äksi khk. - Anu Korb < Leida Võsu, 70 a. (1983) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui harakas tuli maja juurde, tähendas see teate saamist. Kui harakas seal katsatas.

RKM II 368, 219/20 (17) < Rõuge khk., Tsooru v. < Äksi khk. - Anu Korb < Leida Võsu, 70 a. (1983) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui kuuled, et koputatakse, aga tegelikult ei ole seal kedagi, siis tähendab see surma. Minu meheõde kuulis enne lapse surma: keegi jooksis selgelt trepist üles, koputas. Kui avama läks, ei olnud kedagi.

RKM II 368, 220 (18) < Rõuge khk., Tsooru v. < Äksi khk. - Anu Korb < Leida Võsu, 70 a. (1983) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Rase naine pidi end hoidma. Ta ei võinud ussi näha, sest ussist ehmatamisest võis lapsele ussitõbi tulla.
Ka tulekahju ei võinud lapse kandmise ajal näha. Just end katsuda ei tohtinud. Jälle võis lapsele märk jääda.

RKM II 368, 220 (19) < Rõuge khk., Tsooru v. < Äksi khk. - Anu Korb < Leida Võsu, 70 a. (1983) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Laps püüti ruttu ära ristida. Ristimata last ei tohtinud üksi jätta - vanatont vahetab ära.

RKM II 368, 220 (19) < Rõuge khk., Tsooru v. < Äksi khk. - Anu Korb < Leida Võsu, 70 a. (1983) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Laps püüti ruttu ära ristida. Ristimata last ei tohtinud üksi jätta - vanatont vahetab ära.

RKM II 346, 558 (2) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Juuli Kõiv, 85 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
"Suur tänu saunakütjale, viituujalõ, vihahaudjalõ!" Nii mõni ütles, kui vihtles.

RKM II 346, 558 (3) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Juuli Kõiv, 85 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui pesu pesti, sis ütliva: "Valgõs! Oh, teil on pesupäiv, valgõs!" Jõudu anti.

RKM II 346, 559 (8) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Juuli Kõiv, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Märdipäiv, siis käve märdisandi, olli ende ehitanu papõrdõga, mõnel olli ossa pääl, olli tennü ende kadajas, mõni olli kuus. Mõni tek'k toonikures, vereva jala ja... Anti raha, tangu, hernit. Küsü-es midägi nad, aga anti. Märdisandis võise minna nuur ja vana. Vanepa inemise olli ikka märdisandi esä ja ima. Na peie sis pärast üte pidu hindäle. Ostse kohvi, saia, meesterahvas pudeli.

RKM II 346, 565 (15) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pesupesijale öeldi: "Valgõs!"

RKM II 346, 565 (18) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku kägu tule vitsa, saa vilja, ku lehte, saa leina.

RKM II 346, 565 (19) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Hummogul hoolekägu, süümaig [u. kell 10] surmakägu, lõunal leinakägu, õdagul õnnekägu.

RKM II 346, 565 (20) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku üükull tule huunete lähüsele, rüük siin, sis om pahandus kohe käen. Tuu om küll nii.

RKM II 346, 565 (21) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku harak tule, kadsatas, sis saa uudist määnestki.

RKM II 346, 567/8 (28) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jaanipäiväl tuudi vanasti jaanililli, pisteti saina vahele. Kel läts õitsema, tuu jäi elämä. Aga vahel mõnel es lähe ka, sis tuu pidi är kuulma. Jaanipäivä tetti lehmile pärjä pähä.

RKM II 346, 568 (30) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku linavästrikku näet posti otsan, sis saa hää lina, aga ku maan edimest kõrda näet, sis ei saa midägi.

RKM II 346, 568 (33) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
[Pulmalaule ei tea, kuid I. Mängli on kuulnud. Iseloomustab nende viisi:] "Sääne õatamise muudu."

RKM II 346, 573 (23) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Minevaasta ma olli aian ja tulli käo pargiviiri. Kuukse posti otsan, puu otsan ja kuuseheki otsan. Ja tulli üts läti naine ja ütel, et kae, mis tule - tule suur verevalamine. Ja om ka sõja mitmel puul ja...

RKM II 346, 574 (24) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mi ehiti vennale maja. Ema tegi söögi, kutse süümä. Lätsime süümä. Laud olli akna all. Vällän oll sirelipuhm akna all. Kägo linnäs sinna, kuukse kolm kõrda. Kolme kuu peräst mi sõsar surri.

RKM II 346, 574 (25) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Siin ütel talol olli kask õue pääl. Linnäs [kägu] pühäpäivä hummogul kaske, kuukse. Pernaane surri, siis surri peremiis, poig sai Vinnemaal surma.

RKM II 346, 574 (26) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanarahvas ütliva, aga toda ma es ole tähele pannu, et hummogult ei ole õnnekägu, aga õhtalt om õnnekägu. Süümaigu om surmakägu.

RKM II 346, 576 (30) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui kägo tule vitsa, om vilets suvi, aga kui lehte, om hää suvi.

RKM II 346, 576 (31) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui orrav lätt katuse pääle, siis palas sjoo hoone är. Mul lät küüni pääle inne sõta ja palli är ka.

RKM II 346, 576 (32) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Aga kui rebäne tule, saisa õue pääl, siis tiiät, et loomade kat'sk saa.

RKM II 346, 576/7 (34) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui susi tulõ muru pääle ja hauk, siis üteldi ärä, et siin tulõ suurõ pidu ja puhtõ. Meil om siin piiri pääl puulteist kilomeetrit maja tühi. Susi tulli, hauk - ja omgi talu är häönü.

RKM II 346, 577 (35) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mi sõitsimi siist kolmõkõsi, lätsime Roosale matuse jutusele. Saime mõtsa sisse ja lätt susi üle tii. Naisterahvas olli üteh, ütel, et ei tiiä, mis tuu tähendas. Es saagi kaugele, tulli pikne üles. Saie Pähni kotsile, lei - ja es oleki hobest inäp. Lätsi jala kodo, ütli sulasele, et mine mata maha.

RKM II 346, 577 (36) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ruuga külän olli üts Kõiv ja meil olli üts sugulane sääl tütrikun. Mi sõidi kerikule, pidasime sääl kinni ja mu naisterahvas ütel, et Lilli, panõ rõivile ja tule kerikule. Ta puhast lehmi asõmit. Aga tuu peremiis ütel, et opõtaja teenis hindäle leiba ja sa teeni hindäle, puhasta asõmit. Keriku aig'. Tuu tütrik ikk esi. Ja saime kerikule ja kaeme, opõtaja tulli kantslile, et mis tuu rahvas välja lätt. Olli pisike piksepilv ja olli tuul peremehel palama löönü maja.

RKM II 346, 581/2 (10) < Rõuge khk., Krabi as., Lambri t. - Kristi Salve < Minna Tara, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mu imä sellät. Ollu timä imä, õdagu ketränu ja hiitnu magale ja kuulnu, et mis imä nii rassõlõ oigas. Kaenu, must kass lipsanu vällä. Tõne õhtu kaenu niisamma, siis visanu tõlvaga hanna pääle. Kass lännü räügün ära. Tõnõ päiv läts tõsõle talule, kai, et pernaane olki haigõ.

RKM II 346, 582 (12) < Rõuge khk., Krabi as., Lambri t. - Kristi Salve < Minna Tara, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ma esi näi, ma olli nii suuruke [näitab laua kõrgust]. Pruut ja peigmiis isteva lavva takkah, kauss olli lavva pääl. Sinna visati rahha. Üts naane olli sääl, kaasit.
Heidä siiä hiidirahha, kaske, kaske... Tuu laul oll iks pikk. Midagi anti siis ka. Peigmiis ja pruut kaiva, kes kuvõrd pand.

RKM II 346, 582 (13) < Rõuge khk., Krabi as., Lambri t. - Kristi Salve < Minna Tara, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanast viidi koti pulma. Üteldi kott. Küdsäti sai, lihatükk, sõir. Nüüd ka mõni vii, vii krõngli või tordi. Ma esigi vei kats nädälit tagasi.

RKM II 346, 583 (14) < Rõuge khk., Krabi as., Lambri t. - Kristi Salve < Minna Tara, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mindi tuhku. Mu imä ütel, kui timäle tuldi, olli länikutäis kapstit, sakõ kapsta lihaga, päts leiba kah. Ma olli juba siin, lätsi esi ütele. Ma tei kats pätsi saia, kausis liha ja vorsti, länikutäis piima. Nüüd om pääasi tort ja putõl veini.

RKM II 346, 583 (16) < Rõuge khk., Krabi as., Lambri t. - Kristi Salve < Minna Tara, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanasti tetti klimbisuppi pulman. Sült olli suurõ kausiga lavva pääl, kondi olli sisen. Viimäses söögis olli ikka kapsta. Pulman üteldi, et ikukapsta tulõva. Tuu olli viimäne toit siis.

RKM II 346, 583/4 (17) < Rõuge khk., Krabi as., Lambri t. - Kristi Salve < Minna Tara, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui puhtõ olli, toidu olli niisamma nagu pulman. Päätoit olli sült. Suure tükü liha keedeti är, suure kausiga lavva pääl. Kapsta olli ka. Ikka kott olli vanasti üten, keä läts. Nüüd viias tort või krõngel. Ma tee esi, mul om kana.

RKM II 346, 591 (8) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Emilie (Miili) Urb, 83 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Märt määtäs, Katre kaotas. Üteldäs, ku märdipäiv mõnikõrd muane om.

RKM II 346, 591 (9) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Emilie (Miili) Urb, 83 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Märdisandi iks käüvä, nüüt kah, aga ei ole inäp nii huulsalõ ehitu. Ma esi ka üte kõrra olli. Ehti är inne, kasuk aeti pahempidi sälga. Katresandi olli valge sandi, valge lina ümbre. Meä sa esi anni... Linarabamise aig olli, anti kas linnu või anti peris raha ka, porgandit ja säänest, õunu ja... hernit vanasti. Mõni es lase sissegi, anni ussõ taadõ raha är.

RKM II 346, 592 (14) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Emilie (Miili) Urb, 83 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Siis, kui tuud tannu pandi pähe, siis olli nuu kaasitamise laulu. Vanas tulli pruudil anda miheimäle tekk, sängilina, kleidirõõvas, hamõ, suka, siidirätt, põll ja kõik sääne värk, ja esäle niisamma.

RKM II 346, 594/5 (10) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Julius Hobune, s. 1912. a., Lilli Hobune, s. 1903. a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui lehmä mihklipäivä õdagu kodo tulli, siis kui leiti lehma huulõkolgast haina, siis pidi toiduga olema kitsas talvel.

RKM II 346, 596/7 (19) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Julius Hobune, s. 1912. a., Lilli Hobune, s. 1903. a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pruut laulatuselt tulli, nõsteti kasuka pääle, et saa pehme süda. Mahanõstjale anti jälle kinda ja kutsarile ka kinda, ja kes pruudiga tantsima läts edimest korda, sellele ka. Kui mindi pulmalauda, öeldi, et see söök om mõru, pruut pidi magusas tegema. Keskööse pruut nõsteti tüdruku au seest maha ja naase au sisse. Kõik tüdruku lätsi manu ja nõsteti kolm korda üles ja siis nõsteti 3 korda siis naase au sisse, naase nõsti. Peigmehega niisamma, inne poissmehe ja pärast naisemehe. Hiideti rahha, kutsuti hiidiraha, peigmehe sugulase ühte ja pruudi sugulase tõise unniku. See olli pulma lõpupoole, tõõsel päiväl. Tanu panti pähä, tanu pidi olema pääl kogu aig, see olli abielunaise tundemärk. Olli maatanu ja saksa tanu. Pulmasöögi ajal pesti õlleklaase vastu põrmandut, et palju kilde toova palju õnne. Pulma viidi sõir, küdsätü sõir või mitte küdsätü.

RKM II 346, 597 (20) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Julius Hobune, s. 1912. a., Lilli Hobune, s. 1903. a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tuhunaist ilma es jätetä, viska või kiviga. Mindi kaetsile.

RKM II 346, 597 (21) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Julius Hobune, s. 1912. a., Lilli Hobune, s. 1903. a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ja siis viil olli nii, et minti pulmakaetsile. Naabri lätsi, kes es ole kutsutu. Piimaläniku olli kaasan.

RKM II 346, 597 (22) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Julius Hobune, s. 1912. a., Lilli Hobune, s. 1903. a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui lats ristitud saa, siis kui tütarlats olli, siis visati vesi õunapuu pääle, et saa illos, aga kui poiss, siis visati katusele, et siis saa korge au sisse. Vaderi jooksi ümbre maja, et ruttu lätt käümä.

RKM II 346, 597/8 (23) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Julius Hobune, s. 1912. a., Lilli Hobune, s. 1903. a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kaetas, kui käed risti panna, kumb päkk pääle saa. Kui hää päkk, siis saa miis üle abielus, aga kui kura, siis om naane üle.

RKM II 346, 597/8 (23) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Julius Hobune, s. 1912. a., Lilli Hobune, s. 1903. a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kaetas, kui käed risti panna, kumb päkk pääle saa. Kui hää päkk, siis saa miis üle abielus, aga kui kura, siis om naane üle.

RKM II 346, 598 (25) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Julius Hobune, s. 1912. a., Lilli Hobune, s. 1903. a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lats sündis, sis pandas hää käeke iks hamme, siis saa hääkäeline, aga kui kura käe, sis nakas kurakäega tegema.

RKM II 346, 598 (26) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Julius Hobune, s. 1912. a., Lilli Hobune, s. 1903. a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Öeldi, et kura jalg om õnnis. Kaetas, kes edimetselt kinni panep kura jala või kes hää jala.

RKM II 346, 603 (15) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mu vanaesä, esäesä, oll väega äge. Ku ta olli lännü söögiga mõtsa, töölistele viima, ja ku kai, et veidü töötatu, sis tõi tagasi. Mu esä tsõdse tull perrä, võtt länikud paariga sälga, vei ikka mõtsa.

RKM II 346, 603/4 (16) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kogrel olli pulma, mi lätsi õdagult kaema. Üts pidi ütte teki harru, tõne tõist, olli nagu kaatsli. Üts pidi jutust sääl takal. See perämine sõna jäi mulle miilde: "See jutus om nii pikk kui Kogre meeste künni taoste rahu." Kes tantsumehe olliva, lätsiva kaema. Noid kutsati laplase. Õdagult juba oodati. Laplastega olli nal'la laialt. Mu vanaimä olli mõnistuken, ta kõnel, et sääl käisivä sandi pulman. Vankritäüs tulli, hobestel olli kõik tralli kaalan. Nagu mustlaise, kaeti kässi ja kõik. Mõnel olli suur korv sälän, mõnel mõsipink tõlvaga. Anti süvva ja viina.

RKM II 346, 605/6 (20) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanast olli rahakorjamine pulman. Ma ole latsen nännü, ku pilluti. Kes visas kümnekopikalise, sis kõnõlti: "Tuu visas valke!" - "Tuu visas verreva!" - see olli viiekopikaline. Laulja olli esi, nuu nagu sajativa, ku kirstu nõsteti vällä:
"Üts om iks kivi, tõne kinnas,
kolmas kaput, neljäs kand..."
Et niimoodi om veimevakk täüs pantu. Pal'lu oll ka tuul pruudil anda. Edimetsele tantsutajale olli kinda, tanutajale olli kinda. Mulle pand küll uma ime tanu pähe. Andekotin olli mihe esäle tekk, sängürõiva, käterätt, suka ja kinda. Vennul olli hame ja suka, õesil olli käterätt ja pikä suka. Imäle oll kleidirõivas, siidrätt, pikä suka, kinda. Imä ütel mulle, et noid es tohi andejakku panda: kinda pidi kao salve pääle pandma, suka pidi sanna laba pääle ehk keresele pandma. Ma tuust es tiiä, tuu oll nagu vana kombe. Mul olli uma imä vüü sisse köüdet kokku kõik ande, tuuga vei küünü manu, sääl ol'l tuu jagamine.

RKM II 346, 607 (24) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui sündü poiss, panti imä hammõ sisse ja kui tütrik, sis panti esä hammõ sisse, sis saava ausa.

RKM II 346, 607 (25) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Hoopis vanasti minti tuhku, tuhunaase tulliva. Vanast tetti klimbisuppi, toodi. Mu lellenaane tulli mulle, olli kana tapnu, kooresousti tennu mu edimätse poja aigu. Nüüd tuvvas tordi. Vanasti tulliva länikidega.

RKM II 346, 607 (26) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Puhtis ikki veristadi, ilma veristamada es peeta puhtid.

RKM II 346, 608 (28) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
[Kui jutustaja meheõde tapeti ja surnu hilisõhtul neile toodi, ehmatanud jutustaja väga. Meest polnud kodus, lapsed olid väikesed. Jutustajal jäid jalad nõrgaks, ta ei suutnud käia. Meheema õpetas, et sidugu tapetu aluskleit ümber jalge. See aidanudki, jalad hakkasid jälle kandma.]

RKM II 346, 616/7 (4) < Rõuge khk., Kellamäe k., Nurmõ t. - Kristi Salve < Marie Kõivumägi, 80 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui ma märdisandin ja kadrisandin käve, sis peräst peeti pidu tolle rahaga, mis anti. Sis valge kleit panti sälga vai määne olli, aga paprest lehvikesi üleni täüs, nii et kõsisi. Meil olli üts meesterahvas, tuu olli imä, kelle kotti kor'ati, mis anti, hernit ja liha. Sis kui tarõ uss lasti vallalõ, lätsime tarrõ sisse, sis tuu tänit: "Hübige, latsõkõsõ, hübige, latsõkõsõ." Katrisandi olli niisama. Katri käve är, sis tetti pidu, tuudi viina ja piskviiti ja komvekki, sis peeti üts suur pidu.

RKM II 346, 617 (5) < Rõuge khk., Kellamäe k., Nurmõ t. - Kristi Salve < Marie Kõivumägi, 80 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tere õhtust, perepapa, märti,
lasko sissõ sandikõisi, märti,
mi ei olõ nällasandi, "
mi olõ sandi kaugelt tullu. "
Võta no lampi lavva päält, "
kor'a no kokku kopikit...

RKM II 346, 621 (4) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
/S. Lillemetsa mees A. Lillemets on pillimees. Praegu on olemas veel kannel, varem on ta olnud ka viiuldaja. Kui ta viiulit mänginud, saatnud naine teda kandlel akorde lüües. A. Lillemets ise on mänginud korraga kannelt ja "huulõ pilli," mis traatraamiga suu kohale kinnitatud. Nende pojad mängivad samuti kannelt - olevat selle selgeks saanud juba enne kooliminekut./

RKM II 346, 622 (4) < Rõuge khk., Kellamäe k., Piirimäe t. - Kristi Salve < Aabel Hütt, 75 a., Liine Hütt, 77 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui kask om täüs urbi, siis om leväsuvi, aga kui lepp, siis pidi kaarasuvi saama.

RKM II 346, 622 (5) < Rõuge khk., Kellamäe k., Piirimäe t. - Kristi Salve < Aabel Hütt, 75 a., Liine Hütt, 77 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui kuusel om neid käbisid pal'lu, siis om kardulisaak hää.

RKM II 346, 623 (6) < Rõuge khk., Kellamäe k., Piirimäe t. - Kristi Salve < Aabel Hütt, 75 a., Liine Hütt, 77 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui hästi härmätänü omma talvel puu, kas vana-aasta õhtu vai... siis saa vil'lasuvi.

RKM II 346, 623 (7) < Rõuge khk., Kellamäe k., Piirimäe t. - Kristi Salve < Aabel Hütt, 75 a., Liine Hütt, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Eläjit ei sünni puhtin kõnõlda. Tuud näi ma esi ka är. Meil lätsi voonakõsõ küleli. Arvata om nii, et vanemba kõnõli puhtin. Ma olli kar'alats, näi tuud. Es voonakõsõ lähe inäp edesi. Sarvõ Liis olli Lätimaal. Imä iks käve temä man. Kotust võtt üten, ei mäleta, mida ta võtt, mõnikord võtiva viina vai väke. Mia ta sinna pääle kõnõli, aga är parasi. Sarvõ Liis ennust kaartega ka. [L. H.]

RKM II 346, 624 (9) < Rõuge khk., Kellamäe k., Piirimäe t. - Kristi Salve < Aabel Hütt, 75 a., Liine Hütt, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui surnu juures olekun vai puhtin vai matuse pääl kiäki ütles midägi, et saa nagu iledu vai häbü, nagu hiitüt vai pelgät, sis tule määnegi viga, lüü kohegi.

RKM II 346, 627/8 (12) < Rõuge khk., Põru k., Tagamõtsa t. - Kristi Salve < Liide Lillemets, 74 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui kägu tulep kodo ja kuugup, kui kuugup suu õkva õue poole, siis tulep surnu, aga kui kuugup suu mõtsa poole, siis tulep kahju: kas loom saap otsa või tulekahju või varastadas või murrat jalaluu. Ma talitasin sigalan, kägu tulli ja kuukus, enne olli õue, pärastpoole mõtsa poole. Ma mõtlesin, et mida... Ei olnudki palju aiga, hobene läts lõhkuma. Ma kukkusin maha, jalg jäi vankri vahele, väänas jalga ja luu lõhki. - Enne kui väimiis poi hinda, kuukus 3 korda. Ma ütli talle: "Mis sa kuugut, ma kuule küll!" Ma mõtli, et ta minnu kuugup, aga väimiis poi hinda varsti är.

RKM II 346, 628 (13) < Rõuge khk., Põru k., Tagamõtsa t. - Kristi Salve < Liide Lillemets, 74 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kaarna ka tähendab. Kui üle lendab ja räägib, siis tähendas ka, et sääl pool midagi juhtus. Kevadel lendas üle. Ma kõneli tütrele, et mis sääl Kogrel juhtus. Leo olli haigõ ja varsti poi ka är.

RKM II 227, 45/6 (2) < Rõuge khk., Asu k., Järve t. < Läti, Korneti v., Kodaja t. - Lilia Briedis < Helene Poolamäe, 74 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Märdisandilaul.
Märdi omma kavvest tulnu, märti
üle suu supa-sapa, "
üle vii vipa-vapa. "
Märdi küüdse külmetase, "
märdi varba valutase. "
Tsuug jäi suu pääle, "
viis jäi vii pääle. "
Pilliruug, see pistis silma, "
kastehain, see lõigas kaala. "
Laske märdi lämmelle, "
märdi küüdse külmetase, "
märdi varba valutase. "
Tõsta linki, Liisakene, "
ava uist, Annekene. "
Võta võti vaja otsast, "
tii, tii aida poole. "
Tuu iks puhast pulliliha! "
Ei ma taha pulliliha, "
ma taha puhast haniliha, "
ei ma taha kitseliha, "
sikk ol'li kitse prtuputanu. "
Kadrilaul ol'l sama, muidu katri vahele õnnõ.

RKM II 79, 63 (12) < Rõuge khk., Tsooru v. - Alfred Lepp < E. Ploom (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pruudi kiitus
Meil om neiu noorõkõne,
nii kui lilli ossakõnõ.
Juuskõks kotta kobinalda,
lauda manu lõõgamalda.
Praatsõ põrsa peo pääl,
kanapoja kaendli all,
oll' õks paras paarikandja,
tugev turjapuule.
Ei ta naarul näägutelle,
ei ta sõnul saajatelle,
ei ta keksi kerikus,
Halbi küla palli pääl.
Ei ta suigu sua pääl,
lammuskele laadi pääl.
Tegi tekil tedrekirja,
padjal pandse pardikirja.
Seo või tubli miis ka olla,
kes vii neiu tanu alla.

RKM II 79, 78/80 (17) < Rõuge khk., Tsooru v. - Alfred Lepp < M. Ploom, 52 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pruudi sõimamine peigmehe sugulaste poolt.
Ta um laisk ju latsõst saadik,
suuhagu hällüst saadik.
Es ta taha tarkust oppi,
tarkust oppi, virkust võtta.
Tahtsõ õks tarõn taaruta,
päävä paisten põõnuta.
Mõtli ütskõrd hindämisi,
ma kae neiu kavalust.
Kuis ta neiu tööda tege,
kabehjane kangast koda.
Üts üü, vass vuud -
kümme üüd ja küünar kangast.
Sukasilma suikun koda,
virgu es vokki keerutama,
põllepaelu palistama,
kaputa ärr kakenu.
Tegi tuld sis tuulut mulku,
aie haku - hargut jalgu.
Imäle õks irvit hambõid,
esäle õks silmi kõõrut.
Sõsarale sarvi näudas,
vellele oll' verepini.
Kas mii teda iilä es näe,
iilä es näe vai toona es tunne?
Kui ta maal magasi,
kraaviperven külliteli.
Perse oll' palljas perani,
urumulk oll' ammuli.
Sisse kävve sisaliku,
manu maru kärblase.
Ei ole minni meeleline,
Poja naane naaruline.
Viska väl'lä a'ia takka
tõiste tare tuksi kätte.
Las sääl tuksi' haardva teda,
las sõs kaarna kakva teda.

RKM II 79, 82/4 (18) < Rõuge khk., Tsooru v. - Alfred Lepp < M. Ploom, 52 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Peigmehe sõimamine pruudi sugulaste poolt.
/Lauldi enne tanu panekut/
Kae no, määne märsikene, kaskee, kaskee,
tsiapaha pöörakene. " "
Varast mu virga vii tuuja, " "
rutulise ruua kiitja.
Mii õks uutsõ orust ubinat,
mäe päält pääsukest.
No tull' orust unitsiga,
mäe päält vana märi karu.
Kae, no, kui ta siia kaaberdeli,
Pruudi poole laaberdeli.
Karjapoisi kaatsa /püksi/ jalan,
tsiapoisi pulsti sällän.
Hobõnõ oll iin ku hiirekene,
miis oll pääl ku piibukene.
Suust õks juusk tal sinist suitsu,
huule kolgast kunna läkä.
Täi tall haukva habenin,
hiire piiksva perse'en.
Kõrva tal pään umma kõvera,
silma ku sitta laterna.
Tal õks hääle härisese,
tal õks kurgun kärisese.
Üts olg iin ja tõne takan,
kõver nii ku Vanapakan.

RKM II 190, 471/2 (3) < Rõuge khk., Viitina v., Mõõlu k. - Kaljo Tarro < Emilie Kirk, 66 a. (1964) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pulma laul.
Ema korjas mustõ villu,
vaehtas ja kauples villu.
Tahtis pojal vesti teha,
mis oli peris poja ilu.
Kui neet villat kaarsitu
ja langas ärä kedratu,
kes s'oo kanga kudaja?
Makke Mai ol' kudaja.
Kudaja sai liha süvvä',
päälegi viil õlut juvva'.
Kui see rõivas valmis saie,
Esä-emä üle kaie.
Rätsepat küll minti otsma
säitsmest vallast, kihelkunnast.
Naagli poodist tuudi paelu,
verevit ja valgit paelu.
Panti ümbre vesti kaela.
Naagli poodist tuudi paelu,
nii et hobu kaksas kaela.
Ma lää liina, säält tuu teki,
teki toon ma tedre karva,
pad'a pööra pardsi karva,
mis ei hõõru' peiu pihta.
Nüüd või minnä' mehele,
tulgu mulle kosja'poiss.

RKM II 173, 71 < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. - Kalev Kalkun < kogujalt (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Viitinas 12. I 1963.
Kirjandusmuuseumile.
Saadan Teile lauliku, mille omanikuks oli Juulie Toots ja millest ma saatsin Teile mõned laulud võistlustööna. Laulikust on küll kahjuks mõned lehed kadunud.
Saadan Teile ka osa oma kirjapanekutest. Osa kogutud materjali (vanasõnad, mõistatused, kõnekäänud jt.) on mul veel puhtalt ümberkirjutamata. Need saadan hiljem.
Samuti saadan ma Teile jutustaja L. Kalkuni foto.
Tervitades K. Kalkun.

RKM II 173, 91/2 (12) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pere tellmine.
Tuhkpäävä, kapstmaarja päävä (katõkümne viies märts) ja vast kah tõnisõpäävä kaüti kõrdsi man kaupa tegemän. Kõik suladsõ, tütrigu' ja karjussõ lepüti sääl.

RKM II 173, 96/7 (17) < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. < Haanja v., Tootsi k. - Kalev Kalkun < Linda Kalkun, s. 1918 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kägo.
Rahvas liigitäs käo' niimuudu:
hummogunõ - hoolõkägo,
süümäaigo - surmakägo,
lõunanõ - leinakägo,
õdakunõ - õnnõkägo.
Ku inemise' kuuldva käo kukkmist, ütlese mõnikõrd: "Kägo, kuku nüüd mullõ, kupallo mul viil elädä om jäänü'." Ja kägo kukk - mõnõlõ rohkõmb, mõnõlõ veidemb.

RKM II 173, 116 (39) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tulõ ruttu üteldä, nii et sõna' segi ei lää'. Riibu' raha rattarüüpmest raudroobiga.

RKM II 173, 117 (42) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vana-Judas ei tiiä' naiste tahku ega kana nõnarätti. Kana nõnarätt om noka vasta maad pühkmine ja naiste tahk om pliidi pääl higumine*.
*higumine - ihumine, teritamine.

RKM II 173, 117/8 (43) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tähe oppmine.
Pehmekene K (g) om hanna üles kobistanu'.
W om emmu muudu, aga liuhka, nigu' papa vest kaala all.
R om kuuga kõrval.
I om nigu' inemine, enne et kuu om pääl.
L om nigu' käsi kõvõrass käänt.
Egan vallan om uma kiil ja kombõ. Haani rahvas ütles "kodo", aga mii' "kodu". Haani rahvas ütles: "Kasa-hii' siäl!" A mii' ütlemi: "Kas näet - sääl!"
Nii om tähe oppamine kah egan vallan esi' muudu.

RKM II 173, 120 (46) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sügüse, ku lambit tapõti, panti jala' vällä ritta. Luiõlõ panti nime' järjest. Peeti meelen, määne nimi olle ja määntse kondi pini inne är vei, läts tuu kondi nimega inemine kotust minemä. Kas sõs võeti tütärlats naesess vai...

RKM II 173, 124 (54) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ütskõrd lätsi ma' tiid müüdä üte tõsõ tütriguga. Tii veeren saisiva mehe' ja aiva' juttu. Mii' es teretä nuid. Üts hõigas: "Kas tii' kelläga immist näie, et teretädä ei mõista'?"
Tuu tõnõ hõigas vasta: "Näie jah! Takan jäi tulõma. Kellä tilinät küll võit jo' kuulda'."

RKM II 173, 126 (59) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Teretämise aigu piat kinda käest võtma, muidu' ei saa' villa.

RKM II 173, 126 (60) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üle läve ei tohi' teretädä - ku teretät, läät tüllü.

RKM II 173, 126 (61) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Nüüd vana' inemise' teretäse' kül' võõrit vastatulõjit. Mõni miis võtt mütsü pääst, aga mõni ei võta', pand nisama käe kõvõrusi kõrva manu'.
Vanast pidi noorõmb õks vanõmbat teretämä.

RKM II 173, 139/53 (73) < Rõuge khk., Haki k., Tealase k. - Kalev Kalkun < kogujalt, Salme Lepp, s. 1897, Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pulmakommetest.
"Rahvapärimuste Kogujas" nr 3 leidub peatükk "Jälgigem tänapäeva rahvakommete kujunemist!"
Katsun siin anda ülevaate mõningatest pulmakommetest ja kujunemistest nii oma tähelepanekute kui ka vanemate inimeste jutustuste järgi.
Kõigepealt pulma kutsumine. Vanemad inimesed räägivad, et vanasti olevat kutsunud pulma pruut oma ja peigmees oma sugulased (ka "üle aia'" ja "piirimehe'") ise suusõnaliselt. Üks tüdruk olevat kutsunud: "Tulkõ, no tulkõ meile pulma! Ku teil pulma' omma', läämi' mii' katõgeisi!" Keskealised räägivad, et pulma käisid kutsumas peigmees ja pruut koos.
Nüüd kutsutakse pulma sugulased, sõbrad, naabrid kutsekaartidega. Enamasti on need kõik ühtemoodi ehk nagu öeldakse: "Ühe liistu järgi." Toon kutsekaardi teksti:
Lgp. see ja teine abikaasaga (mõnikord ka perekonnaga)!
Palume teie lahket (mõnes ka austavat) osavõttu meie laulatusest (registreerimisest), mis toimub sel ja tol kellaajal s.a. selles ja tolles paigas (laulatuse puhul kiriku nimetus) ja sellele järgnevast koosviibimisest selles ning tolles kohas.
Jaanikuul (pruut)
(Heinakuul) (peigmees) (nimed)
jne.
Kingitusteks olevat vanasti olnud peamiselt toidud: kints liha, süldid, pudrud, pasteedid, harvemini saiad, koogid, mis olid olnud kottides ja mis pulmakoti nimetust olid kandnud. Pulmakotid olevat viidud sahvrisse ja neid kogunenud päris palju. Kuid oli kingitud ka lusikaid (muidugi puust) ja muid tarberiistu.
Nüüd viiakse kingitustena tordid, munakoogid ja elus vajaminevaid asju: portfelle, kingi, riideid, käterätte, laudlinu (enamus plastmassist), serviise. Ühes kohas viidi kingituseks suur pesuvann. Teises paigas jälle lapsevanker elusuuruse nukuga.
Kohale jõudmisel viiakse tordid kööki, et neid saaks lauas kasutada. Muud kingitused antakse kätte pidulikult peo keskel.
Kingituse järgi ei ole kombeks määrata toojate jõukust, kuna seda ise teatakse, küll aga heldust: see tõi kallima kingituse, aga see tõi odavama, kui oleks saanud.
Pulmade ja noorpaari auks püstitatakse auväravad (au värte, auvärja') nendele kohtadele, kust on oodata noorpaari läbisõitmist. Auväravad on tavaliselt nii tehtud: üks kask on köidetud ühelpool, teine teiselpool teed maasse löödud kepi külge ja ladvad on kokku köidetud. Üles on riputatud plakat: "Elagu noorpaar!" või "Õnne algavaks ühiseks eluks!"
Kui on näha, et noorpaar sõidab, pannakse auvärava alla keset teed laud, nii et auto (tavaliselt sõidab noorpaar laulatuselt või registreerimiselt "pulmatarõ manu'" sõiduautoga, rahvas aga natuke hiljem veoautoga) mööda ei saa sõita ja ei lasta enne läbi, kui auvärava tegemise eest lauale pannakse pudel "kangemaga". Tavaliselt on selliseid auväravaid 3-4, aga mõnikord kuni kuus. Ja iga värava eest tuleb anda pudel! Sellega on seletatav, et katsutakse autoga kõrvalt mööda sõita.
"Pulmatarõ man" oodetakse pruutpaari saabumist ammu. Kuid neid ei lasta enne läbi, kui nad on "eksami" sooritanud. Ühes pulmas toimus see järgmiselt: muidugi oli ka siin auvärav (kuid ilma "pudelita"), mille ees ootas pruuti-peigmeest kirju seltskond. Kõige ees oli üks jändrik oksadest läbikasvanud puunott logiseva kirvega kõrval. Peigmees pidi paku kasvõi pooleks lööma.
Kuid veel keerulisem "eksam" seisis pruudil ees. Ta pidi kiigutama "last" puuoksa külge riputatud "hällis", keelama "koera", kes talle kuudist kallale tahtis karata, võtma üle voki, et näidata kuidas sellel kedrata.
Maas oli kõhuli "lammas", kasukas nii seljas, et karvane pool väljapoole. Jalad olid tal kinni seotud. Seljal olid käärid, millega pruut pidi "lammast" pügama.
Kuid see ei olnud veel kõik. Talle anti üks räbal, mis kunagi sukk oli olnud ning kästi üles otsida nõel ja lõng ja parandada "sukk". Pika otsimise järel leidiski ta puutüve sisse torgatud nõela, millel oli järel nöör, mis oli ennem köie kui lõnga moodi. Kirjeldatud "eksam" oli pulmas, mis toimus 1962. a. talvel.
"Eksameid ei pea pruut lõpuni tegema, vaid peab näitama, et oskab vastavat tööd teha."
Kui "eksam" lõppenud, lastakse noorpaar läbi ja talle soovitakse õnne. Üha enam leviv õnnitlemise viis on õnnesoovi avaldamine rajooni ajalehes.
Kui sööma hakatakse, loetakse rohkem moe pärast söögipalvet, mis mõnikord on selline:
Oh, armas jumal, anna sa,
et suurem pala mulle saaks
ja libedasti alla läeks.
A'amen!
Söömise vahele lauldakse laule, peetakse kõnesid. Laulud on harva vaimulikud, tavaliselt ilmalikud: "Minge üles mägedelle...", "Üks kask meil kasvas õues...", "Mul meelen kuldnõ kodukotus...", "Kui Kungla rahvas kuldsel aal...", "Kuldrannake, kuldrannake, mil jõuab laev su kaldale...". Tingimata lauldakse nalja-, pulma- ja isamaalaule: "Ma lõbus õllepruulija...", "Metsa läksin ma ja metsa läksid sa...", "Marike läks seenele, Jüri jooksis järele...", "Mu isamaa on minu arm...", "Kas tunned maad..." jne, jne.
Lauldakse ka traditsioonilist "Mis tii' tiite, mis tii tiite, tõsõ laua rahvas?", kus üks laudkond küsib ja teine vastab. Üks laulab kas küsimuse või vastuse ees, teised kordavad. Kui küsimused raskeks lähevad, et "tõsõ laua rahvas" vastata ei oska, lauldakse: "Jänni jäite, jänni jäite, tõsõ laua rahvas! Köki-möki, köki-möki, tõsõ laua rahvas!"
Pulmade pikkus on väga erinev. Vanasti olevat vanemate inimeste vanavanavanemate pulmad kestnud nädala. Nüüd pikemad algavad ühe päeva õhtupoolikul ja lõpevad kolmanda päeva hommikul.
Lähedal elavad inimesed muidugi ei ole nii kaua seal - kodus on ka talitusi. Mõned lähevad tagasi pidu lõpetama peale koduskäiku. Vanasti sellist kommet ei olevat olnud, et kui ära tuldi, siis veel enam tagasi mindi.
Nüüd, kus mul see kirjutis lõpule jõudmas on, leidsin oma varasematest üleskirjutustest ka materjali pulmade kohta.
"Vanasti käidud kosjas reedel. Kosilasega olevat kaasas olnud veel "kos'aesä." Puul päävä anti õpõtaja man üles ja pühäpäävä hõigati kantslist maha'," pajatab jutustaja.
See, et pruut külas abiellumisest teatamas ja pulma kutsuma käies ka andameid kogus, olevat "otsani vana kommõ'." Talle olevat antud "sukapailu, võid, pailu, palmigit".
Vanasti peetud pulmad nii pruudi kui ka peigmehe pool, kuid siis ainult peigmehe pool. Kirikusse viidi "sajaga", sealt mindi peigmehe poole. Mõnikord oli osa läinud saajaga kirikusse ja osa vakaga peigmehe poole.
"Pulmakott" viidi ainult selle poole, kelle poolt oli pulma kutsutud.
Vanasti käinud pulmades lapulised: kontjalamehed ja kontvõõrad, kes teinud igasuguseid tempe. Ka neile antud ikka midagi. Minema ikka ei aetud.
Pruut loeti naiseks mitte laulatusest, vaid tanutamisest ehk nagu meil vanad inimesed ütlevad, "pääväse päätämisest" või "roosikrandsi maha' mängmisest." "Pääväse päätämisega" kaasnes laul. Üks pulmas lauldavatest lauludest oli selline:
"Illus hal'as,
illus hal'as om mu pruut!
Pruut kedrass säidse aastat
kuldlanga Vändral valmiss.
Ku säidse aastat müüdä sai,
sõs tulle peiu kodu.
Ja et tää pulma' üten tõi,
sõs pär'ä pärib neiu."
Kui algas söömine, siis oli korjatud kaussi mõrsjale "kulbiraha". Igaüks pandnud nii palju kui võimalik. Ja lõpuks katsnu kirjeldada pulmatoite, milleks olid sült, jahe pudõr, sõira peesütüs, silmiga pudõr, kohupiim, võid keskel, klimbi', vedelä kapsta, liha seen, vorsti', liha man. Pääle servädä tetti õlu', mitä kutsuti "toobi õlu'". Viin olle kah.
Jahe pudõr sai niimuudu, et võeti sälgroodsuluu' ja küleluu', kos laih liha külen oll ja raoti piinüs. Sõs panti kiimä ja surmit kah sekkä. Tuud süüdi külmält.
Sõirapeesütüs sai niimuudu, et võeti, tetti kohupiimäst (ega sõs munnõ kiä panõ-õs) sõir paar nädälät enne pulmi valmis ja kuivatõdi är'. Ja ku' pulmalise kuun olli, panti piim kiimä, sõira kah sisse - ja oligi sõirapeesütüs. Koori' kartoli' är', katlalõ kiimä, lasõ' jahhu kah pääle - saa silmiga pudõr. Nii tutvustab vanu pulmatoite M. Kirbits.
Pulmaleibadest räägib S. Lepp: "Pulman olli rüäleib, peenüleib, sai. Peenüleib tetti rüä püüdlist. Püüdlit hautõdi, sõs hapatõdi 3 päivä, sõs klopiti. Tuu sai põh'atu hää.
Nüü olõ-õi' ostõtul peenüleeväl säänest maikugi man."
See olekski siis kõik, mis ma pulmadest ja pulmakommetest tean.
Lisan sellele veel M. Kirbitsalt kuuldud vanasõna:
"Rikka surm ja vaesõ inemise pulma' omma' kaugõlõ kuulda'."

RKM II 173, 170/1 (25) < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. - Kalev Kalkun < kogujalt (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Nendes ütelustes, mis on seotud konkreetse isikuga, on peamisteks nimedeks Jaan või Juhan.
Näit.
Hauk nigu' Kaska-Jaani krants.
Nigu' Kabla-Jaan.
Nigu Tuha-Juhan.
Nigu Vahtra-Jaani piip.
Kaska kohta teatakse öelda nii palju, et selline isik elavat Sännas (asundus Sänna vallas).
Vahtra-Jaan olevat olnud Võrumaa kirjanik, kes elanud Räpina kandis.
Teiste üteluste jaoks on võetud minu meelest üks levinumaid nimesid (Jaan, Juhan, Leenu, Katri, Krõõt) ja on lisatud sellist olekut või teguviisi tähistav sõna.
Näit. "nigu' Kabla-Jaan". Öeldakse selle kohta, kes väga küürus või kõveras on. "Kabõl" (nöör) on samuti kõver ja keerus ja sellele on lisatud "Jaan".
Või siis "nigu' Tuha-Juhan".
Öeldakse saamatu inimese kohta. Tuhast ei ole ka midagi suuremat kasu. Ongi võetud see sõna ja lisatud nimi "Juhan".

RKM II 155, 259 (5) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Leena Leosk (Köster), s. 1869 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pulmatont.
Vanasti, kui peeti pulmi, siis tehti igasugust nalja. Üheks selliseks vembumeheks oli keegi võõras mees, kellele pandi sandi räbalate taolised riidehilbud selga ning tema abimehele, surmale, valge voodilina ümber, pea asemel mõni pealuu, vikat ühes ja vigel teises käes. Nii siis need kontvõõrad käisid kord ühe, kord teise külalise juures ning kui see neile raha ega midagi meeldivat ei andnud, paniti musta nimekirja, st. erikaristus.

RKM II 148, 237 (8) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ebausk
Üle uksepaku ei tohtinud teineteist teretada, ei ka jumalaga jätta, et siis lahavat riidu.

RKM II 148, 237 (9) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Mehe naine ei tohtinud paljo jalaga põrandale astuda, see oli ju suur patt. Tal pidi pea olema kaetud kas räti või tanuga. Siis oli veel kahte sorti tanusid, ühed oled tüllist koti moodi, aga teised veiksed tuti moodi. Juus keerati lagi päha üles ja sinna kinnitadi juuste nõeelega tanu kinni.

RKM II 148, 238 (10) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ebausk.
Kui hommikul hakkasid riidesse panema, siis pidid ikka parem käsi enne käisesse panema ja parem jalg enne kinni panema ja õhtul jällegi vastupidi, vasak enne. See tähendas, et Issameie palve ütles, et hommiku ära saada meid kiusatusse ja õhtul jälleki, et päästa meid kurjast.

RKM II 148, 239 (12) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ebausk.
Kui hakati kuhugi minema, kas linna või ükskõik kuhu, ja kui siis juhtus, et kõige enne kass või naisterahvas vastu tuli, siis öeldi kohe, et ei tasu enam minnagi, et nüüd niikuinii hästi ei läha, et ei saa head õnne. Aga kui meesterahvas või jällegi siga tulid esimesed, siis kohe, jah, nüüd saab hea õnn.

RKM II 148, 239/40 (13) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ebausk.
Kui saunast tuldi, siis pidi hästi palju vett jooma. See oli selleperast, et kui ära sured ja põrgusse lähat, siis seal pidi väga kuum olema ja siis tahad juua, aga seal ei anta ju vett ka. Nii palju pidi siis vett antama, kui palju sa maa peal peale sauna oled joonud.

RKM II 135, 499/500 (2) < Rõuge khk., Padusepa k. - Edgar Kuuba < Julia Aaduson, s. 1878 (1961) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pruudi tulek.
Kui pruut tuli üle läve, siis panti kask (kasukas) maha ja pruut pidi sellest üle astuma, et ei oleks mehest ülem. Seejärel aeti lauda, kus söödi, seejärel läksid kõik sõõri (ringmängu mängima). Noorpaar istus sõõri keskele taburetile, kus ämm (meheema) pani noorikule tanu pähe. Kui hakkas mängima pill, siis kes esimesena nooriku tantsima kutsus, sellele pidi noorik andma paari villaseid sokke, kutsarile villased kindad.
Teisel päeval viis ämm nooriku sanna (sauna) ja sinna läve peale pidi panema noorik paari sukki, siis lasti kanda 10 paari vett (20 pange), tegema üks paar tsua kablu (pastlapaelu), siis meheema ja sugulased laulsid.
"Kaske kandke,
kas minni on meeleline
ja poja naine naaruline,
kas on tubli toobrile,
paras paarile?
(Kahe puuämbri kandmine.)
Kaske, kandke ümber,
ümber ritta,
poiss ei mõista valida,
seasõra suurune,
lamba saba laiune."
(Viis: Kaske-kaske.)

RKM II 135, 504 < Rõuge khk., Padusepa k. - Edgar Kuuba < Julia Aaduson, s. 1878 (1961) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pulmakommed.
Toidud.
Kusagilt toodi lehma sisikond, sellest keedeti suppi, millele lisati suurmid, kartoleid ning seda supi nim. "jahelihapuder." Jahelihapuder panti suurte puutoobri ja kõik külalised kui ka noorpaar sõid puulusikatega puutoobrist "jahelihaputru".

RKM II 62, 119/20 (1) < Rõuge khk., Lõvaski t. - Elmar Päss < Alide Raudsepp, 56 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mardilaul
Märti-santi!
Laske sisse märdisandi! märti, santi*
Sandi omma kavvest tullu, märti, santi"
Läbi suu somba-samba, märti, santi jne.
Läbi lume lomba-lamba.
Sant ei taha tsialiha,
Sant ei taha lambaliha,
Sant ei taha kanaliha.
Tule üles, pereisa.
Võta võti vaja otsast.
Astu alla aida poolõ.
Lõi liha lipsukene:
Vana kiriv - kintsuliha,
Suure pulli puusaliha.
* kordub iga rea järele
Mardi tänu:
Aitumma sandi tennäse, märti, santi.
Aitumma pereisale, märti, santi.
Aitumma pereemäle, märti, santi. jne.
Aitumma perepojale,
Aitumma peretütrele
jne.
Märdisantidel olid karupidi kasukad seljas, ise laulsid:
Me ei ole nälä' sandi', märti, santi
Me ei ole nalä' sandi'! märti, santi. jne.
Märt ei tule nälä peräst,
Märt tule' majaõnne peräst.
Märdisandid olid: märdi-isa, märdi-emä, märt - kes oli eeslaulja-, märdi naine, märdi lapsed.

RKM II 62, 120/1 (2) < Rõuge khk., Lõvaski t. - Elmar Päss < Alide Raudsepp, 56 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kadrilaul
Kidrikoo - kadrikoo!
Laske sisse kadrisandi, kidrikoo, kadrikoo.
Sandi omma kavvest tullu jne.* " "
Kadrisantidele anti herneid, vilja, odravatska, raha ja muud. Leiva küpsetamisel esimesi kakukesi kutsuti 'naistepätsiks'.
* - Nagu mardilaulu sõnad. Karjaselaule laulik ei mäleta.

RKM II 62, 124 (6) < Rõuge khk., Lõvaski t. - Elmar Päss < Alide Raudsepp, 56 a. (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sanna laul
(Vihtlemisel tänati tütarlast)
Aitumma, aitumma, aitumma!
Kosja' tulgu, tõisõ' mingu,
kolmanda' maah kullelgu.
Tapelgu tanumih,
vihelgu värävih'.
Mustika muudu,
hõrahka hõngu,
sinililli niakko!
Mäne poiss näo näge,
tuu perrä naard!
Aitumma, aitumma, aitumma!
Vanaema tänusõnad noorele neiule vihtlemise eest, mida öeldi ilma viisita.
Küsimusele, "kas mänestki pruuki ol'l' tuu man?", vastati: "ei olõ parla meeleh!"

RKM II 62, 129/30 (1) < Rõuge khk., Soemõtsa k. - Elmar Päss < Liisa Haga, 80 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Märdilaul
Märdi omma kavvõst tullu, Märti, santi!
Üle vii kavvest tullu, Märti, santi!
Üle suu sumba, samba, Märti, santi!
Märdi emä ja esä ruigase süvvä, latsil om nälg, muidu koolese ärä. Märdisantidele anti kesvi, herneid (kuivatatud), raha. Vili müüdi ärä ja tuu iist osteti viina. Märdipäev ol'l' 10. novembril.

RKM II 62, 130 (2) < Rõuge khk., Soemõtsa k. - Elmar Päss < Liisa Haga, 80 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kadrilaul
Katri omma kavvõst tullu
katri, santi!
Kadrisandi imä om vaene läsk, ei jõvva esi latsi üleval pitäh!
Kadris käidi kats nädälit hiljem.

RKM II 62, 130 (3) < Rõuge khk., Soemõtsa k. - Elmar Päss < Liisa Haga, 80 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Pulmad peeti kateh jaoh. Edimesel päeväl peeti pulmi pruudi puul. Pruudile pandi pärg pähe.
Tõsõl päeväl peeti pulmapidu peigmehe puul. Kolmas päev peeti pulma lõpupidu. Pulmades lauldi:

RKM II 62, 130 (3) < Rõuge khk., Soemõtsa k. - Elmar Päss < Liisa Haga, 80 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Pulmad peeti kateh jaoh. Edimesel päeväl peeti pulmi pruudi puul. Pruudile pandi pärg pähe.
Tõsõl päeväl peeti pulmapidu peigmehe puul. Kolmas päev peeti pulma lõpupidu. Pulmades lauldi:

RKM II 62, 208/9 (1) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Hinome t. - Elmar Päss < Alviine Raudsepp, 73 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Pruudipärja laul
1. Me pruudipärga punume
sel kaunil roosilillil.
Ja tantsule sind saadame
sel kaunil pulmapillil.
Illos, haljas, illos haljas,
illos haljas pruudipärg.
2. Pruut kudus säitse aastat veel
kuldlõnga värtni valmis.
Kos viibis illos peiuke,
kas neist ei peetä lugu?
Illos, haljas, illos haljas,
illos haljas pruudipärg.
3. Kui säitse aastat möödä läts,
sis tulli koju peiu.
Ja et ta pulmad kaasa tõi,
mil pärjä pärib neiu.
Illos, haljas, illos haljas,
illos haljas pruudipärg.
Sis pandi pärg pähä võõrale. Pruut olli tsõõri sihen ja rahvas käüs ümber, kui pärjä maha lauleti.

RKM II 62, 208/9 (1) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Hinome t. - Elmar Päss < Alviine Raudsepp, 73 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Pruudipärja laul
1. Me pruudipärga punume
sel kaunil roosilillil.
Ja tantsule sind saadame
sel kaunil pulmapillil.
Illos, haljas, illos haljas,
illos haljas pruudipärg.
2. Pruut kudus säitse aastat veel
kuldlõnga värtni valmis.
Kos viibis illos peiuke,
kas neist ei peetä lugu?
Illos, haljas, illos haljas,
illos haljas pruudipärg.
3. Kui säitse aastat möödä läts,
sis tulli koju peiu.
Ja et ta pulmad kaasa tõi,
mil pärjä pärib neiu.
Illos, haljas, illos haljas,
illos haljas pruudipärg.
Sis pandi pärg pähä võõrale. Pruut olli tsõõri sihen ja rahvas käüs ümber, kui pärjä maha lauleti.

RKM II 62, 218 (5) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Riste t. - Elmar Päss < Vilhelmine Parba, 78 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Keelt:
Osta "puul nakla", s.o viie kop'ku iist ("puul nakla" = sada grammi viina).

RKM II 62, 220/1 (8) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Riste t. - Elmar Päss < Vilhelmine Parba, 78 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kadrisandi laul
Laske kadri sisse tulla, kadri, kadri!
Kadri omma kavvõst tullu , kadri, kadri!
Läbi suu, läbi laane, kadri, kadri!
Läbi pikä pilliruu, kadri, kadri!
Läbi kale kastehaina, kadri, kadri!
Pillruug see pistis silmä, kadri, kadri!
Kastehain see lõigas kaala, kadri, kadri!
Peretütär eidekene,
Astu alla aida poolõ,
Lõika no liha lipsokõist,
Kaksa kaara karaskit.
Märkus märdisantide kohta: Märdi jala mähiti palajaga ümber. Sis palleldi peretütärt.Öeldi: "Jala' omma paistes. Anna', midä jalga panna!"

RKM II 62, 361 (6) < Rõuge khk., Hudsali k. - Elmar Päss < Roosi Hudsal, 72 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Keelt:
Sarve pääh, hanna perseh!
(= Hirmsahe riide pandu!)

RKM II 62, 380 (4) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Pihkva kuber. - Elmar Päss < Elfriede Vissel, s. 1907 (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Keelt
'Otspaja' oli suitsuauk, kust lasti tarest suits vällä.
Kõige paremba lauliku meie puul om Sika-Katre ja Sika-Maali Vana-Roosist (Roosast).
Kõige tähtsamba talgu olliva rukkitalg ja linakakmisetalg.

RKM II 62, 433 (9) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Maali Sikk, 79 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Etnograafiat
Haganaleib
Sõnajalajuuri oli vanal orjaajal pandu toidu sisse ja haganaid viidi veskile, terriga kokku.

RKM II 62, 462/3 (1) < Rõuge khk., Järvepalu k. - Elmar Päss < Helmi Lehiste, 46 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kadrilaul
Laske sisse kadrisandi, Ka'atri
kadri omma kavvõst tullu, Ka'atri
läbi suu supa-sapa, Ka'atri
läbi vii vipa-vapa, Ka'atri
läbi pikä pilliruu, Ka'atri
läbi kale kasteheinä! Ka'atri
Pilliruug sii pistis silmä, Ka'atri
kastehein, sii lõikas kaala! Ka'atri
Perenaine naisukene, Ka'atri
võta võti vaja otsast, Ka'atri
astu alla aida poole, Ka'atri
too säält meile lambaliha, Ka'atri
katre ei taha tsialiha! Ka'atri *
* Värsipaari: "Pilliruug, sii pistis silmä,
kastehein, sii lõikas kaala!" meenutas teistkordsel laulmisel.
Kadri omma naisterahva, märdi omma meesterahva vai mõnikõrd ka naisterahva meesterahva rõivah. Märdisandi lauluviis ja sõnad om samad.

RKM II 62, 471 (2a) < Rõuge khk., Järvepalu k. - Elmar Päss < Anna Sisask, 72 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kaasituslaul
(Vana pulmalaul)
Jummal sundku suure saksa,
palutagu paksu herrä,
kiä pand* valla vardallõ,
perisvalla põrgullõ.
* - Enne laulis: Kiä ai valla vardallõ...
Laulik teeb mõisnik Fuksi kohta Sännas märkuse: "Joba om puukotamihe lännü!"

RKM II 62, 492/4 (2) < Rõuge khk., Ruusmäe k. - Elmar Päss < Alfred Teaste, s. 1895 (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mu mõtte' lindva' sinnä'.
1. :,: Mu mõtte' lindva' sinnä',
süä nakas närbüma... :,:
2. :,: Et mul ka' tulõ minnä
är' mulda magama! :,:
3. :,: Ma ilmah elleh pattu
joht tetä saaki' es! :,:
4. :,: Ma katskit kaussi vaapsi,
tei hellü kõvõmpas. :,:
5. :,: Ma seebi kange kaabe,
tei nakla vähämbäs! :,:
6. :,: Ka Valgõle* ma anni
iks mõne mühagu. :,:
7. :,: Et Valgõ küüru tõmmas
sääl kõge kihäga. :,:
8. :,: Oh Esä võta vastu
mu kõge Valgõga! :,:
9. :,: Mul Valgõt taivah vaia
om niätse kaubelda. :,:**
* - hobuse nimi.
** - Rahvaloomingu Keskmaja Tallinnas saatis sm. Roometi kui muusikamehe ja siinkirjutaja 1951. aastal Võrumaale ekspeditsiooni ette valmistama. (Ekspeditsioon teostati hoopis teises paigas, nimelt Pärnumaal). Meie sõitsime üle Valga Võrru, kus rändasime kahekesi jala umbes nädal aega (27. maist kuni 3. juunini) Võru, Kasaritsa, Ruusmäe, Misso, Haanja, Rõuge, Sänna ja Antsla ümbruskonnas ning hiljem sõitsime Tartu kaudu Tallinnasse tagasi. Sellel rännakul tegin mõningaid märkmeid, mis sai antud Rahvaloomingu Keskmajale. Siia on paigutatud vaid kaks laulu näitena.

RKM II 53, 217 (3) < Rõuge khk., Haanja v., Kirbu k. - Sinaida Kerov, Antsla keskkooli õpilane < Katri Prääts, s. 1873. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ennustused
Vanasti ennustati ka igasuguseid asju lindude järgi:
Kui kägu käis kukkumas elumaja juures õunapuul, siis arvati, et see tähendab surnut.

RKM II 53, 217 (6) < Rõuge khk., Haanja v., Kirbu k. - Sinaida Kerov, Antsla keskkooli õpilane < Katri Prääts, s. 1873. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Samuti usuti ka kodukakku. Kui kodukakk nuttis maja juures, siis oli oodata kurba lugu. Kui naeris, siis - rõõmu.

RKM II 53, 217 (7) < Rõuge khk., Haanja v., Kirbu k. - Sinaida Kerov, Antsla keskkooli õpilane < Katri Prääts, s. 1873. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Haraka kohta öeldakse, et harakas toob uudiseid, kui ta maja juures karjub.

RKM II 53, 217/8 (8) < Rõuge khk., Haanja v., Kirbu k. - Sinaida Kerov, Antsla keskkooli õpilane < Katri Prääts, s. 1873. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui nähti aga esimesena kirjut liblikat, siis öeldi, et suvi on seiklusrikas.

RKM II 53, 218 (9) < Rõuge khk., Haanja v., Kirbu k. - Sinaida Kerov, Antsla keskkooli õpilane < Katri Prääts, s. 1873. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui nähti aga kollast liblikat, siis öeldi, et suvel on rohkesti võid.

RKM II 53, 218 (10) < Rõuge khk., Haanja v., Kirbu k. - Sinaida Kerov, Antsla keskkooli õpilane < Katri Prääts, s. 1873. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui nähti aga valget liblikat musta äärega, siis öeldi, et suvel tulevad matused.

RKM II 53, 245/6 < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Üles kirjutanud Rätsep, Aasa Leo tr. Sünd. 1940. a. Antsla Keskkooli 8a klassi õpilane. Sündinud Sverdlovi kolhoosis, Litsmetsa külas. Kodune aadress: 1) praeguste andmete järgi: Antsla rajoon, Tsooru külanõukogu, Litsmetsa küla. Sverdlovi nimeline kolhoos.
2) endise administratiivse jaotuse järgi: Võrumaa, Lepistu vald, Litsmetsa küla.
Jutustaja: Hall, Miina Peetri tr. Sünd. 1876. a. Sünnikoht: Uue-Antsla vald, Urvaste kihelkond, Kuldri küla (Antsla raj. Stalini-nim. kolh., Kuldri külanõuk.).
Elukoht: Võrumaa, Lepistu vald, Litsmetsa küla. Sõstra talu. Kodune.
Andmed kuulnud oma tädi käest. Praegu ei peeta nendest enam kinni.
Andmed kogutud aprillis 1956. a.

RKM II 53, 247 (1) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vana-aasta öösel valati sulatina külma vette. Sellest tekkis vees mingisugune kujutis. Siis võeti see veest ja vaadati tulevalgusel selle kuju varju. Selle põhjal ennustati ette oma tulevikku uuel aastal.

RKM II 53, 247/8 (2) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vana-aasta keskööl ronides lauda redelile võis kuulda, mida loomad laudas kõnelevad. Üks mees (nime ei ole teada) läinud vana-aasta keskööl redelile ja kuulnud, kuidas üks hobune küsinud teiselt: "Kas sa tead, mida me täna nädala pärast teeme?" Teine vastanud, et ei tea. Siis seletanud esimene hobune: "Meie matame siis seda meest, kes siin lauda redeli peal istub!" Mees hakanud kartma ja surnudki mõne päeva pärast ära.

RKM II 53, 248 (3) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Jaanilaupäeva õhtul punusid tüdrukud enesele üheksast sordist lilledest pärjad pähe. Pärast seda ei tohtinud kellegagi kõnelda. Magama mines tuli asetada pärg endale padja alla. Nüüd pidi unes nägema oma tulevast abikaasat.

RKM II 53, 248 (5) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui vana-aasta öösel tütarlaps asetab piibli enese ette ja peegli piibli taha, siis võib ta peeglis näha, kes on ta peigmees. Selja taha ei tohi vaadata.

RKM II 53, 249 (9) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vana-aasta öösel istuti põrandale seljaga ukse poole ja visati kinga või saapaga üle õla. Kui selle nina oli ukse poole, siis pidi viskaja saama mehele uuel aastal või minema majast välja. Kui saapanina ei olnud ukse poole, siis jäi ta endiselt majja.

RKM II 53, 249/50 (10) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui vana-aasta öösel minna ristteele ja kuulata, missuguseid hääli kuskilt poolt kuuldub, siis nende häälte järgi võib otsustada, mis toimub uuel aastal. Kustpoolt kuuldub kellahelinat, seal toimuvad uuel aastal pulmad, kustpoolt kuuldub aga lauakolinat või kopsimist, seal sureb uuel aastal mõni ära.

RKM II 53, 249/50 (10) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui vana-aasta öösel minna ristteele ja kuulata, missuguseid hääli kuskilt poolt kuuldub, siis nende häälte järgi võib otsustada, mis toimub uuel aastal. Kustpoolt kuuldub kellahelinat, seal toimuvad uuel aastal pulmad, kustpoolt kuuldub aga lauakolinat või kopsimist, seal sureb uuel aastal mõni ära.

RKM II 53, 250 (12) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui suvel öökull maja lähedal naerab, siis see tähendab, et keegi läheb selles majas varsti mehele, kui nutab, siis sureb keegi ära.

RKM II 53, 250 (12) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui suvel öökull maja lähedal naerab, siis see tähendab, et keegi läheb selles majas varsti mehele, kui nutab, siis sureb keegi ära.

RKM II 53, 250 (13) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui käo kukkumist kevadel kuuled esimest korda hommikul, siis see on hoolekägu, lõunaajal - leinakägu, süümaajal (enne lõunat) - surmakägu, õhtul - õnnekägu.

RKM II 53, 251 (15) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui suvel näed esimest korda kirjut liblikat, siis sellel suvel on kirju elu; kui valget, siis hea (öeldakse, et valge liblik on õnneliblik); kui kollast, siis tuleb sel suvel halb elu.

RKM II 53, 251 (17) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui pärast laulatust noorpaarile soovib õnne kõige enne naine, siis ei ole nende elu hea - tuleb palju pahandusi; kui mees, siis elavad nad eluaeg hästi.

RKM II 53, 251 (17) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui pärast laulatust noorpaarile soovib õnne kõige enne naine, siis ei ole nende elu hea - tuleb palju pahandusi; kui mees, siis elavad nad eluaeg hästi.

RKM II 53, 251/2 (18) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui jalatalla alt sügeleb, siis saad tantsida; kui nina sügeleb, saad surnut kuulda; kui põsed, siis saad nutta; kui silmad, siis saad naerda; kui kõrv sügeleb, läheb ilm talvel sulale, suvel vihmale.

RKM II 53, 251/2 (18) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui jalatalla alt sügeleb, siis saad tantsida; kui nina sügeleb, saad surnut kuulda; kui põsed, siis saad nutta; kui silmad, siis saad naerda; kui kõrv sügeleb, läheb ilm talvel sulale, suvel vihmale.

RKM II 53, 252 (21) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui vares käib aknale või majaseinale koputamas mitu päeva järjest, siis see tähendab, et keegi sureb ära selles majas.

RKM II 53, 252/3 (23) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Lauale tulevad kirjutada tähed ja asetada sinna taldrik. Taldriku ühele servale tuleb teha mingi väike märk. Kui nüüd mitu inimest asetavad oma käed taldriku kohale, ligi taldrikut (mitte puutudes selle külge), siis hakkab see liikuma. Enne aga peab taldriku käest midagi küsima, kusjuures kõik peavad mõtlema sellele. Taldrik jääb vahetevahel peatuma, märgiga äär mingi tähe juures. Nii loeb taldrik ette vastuse küsimusele, mida teada taheti.

RKM II 53, 253 (25) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui noor kuu on selili, siis sureb sellel kuul ära palju inimesi.

RKM II 53, 254 (31) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui kevadel näed esimest korda kahte kuldnokka, siis leiad endale varsti elukaaslase.

RKM II 53, 254/5 (32) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui vana-aasta keskööl panna hobuse taosed endale kaela ja minna välja ning vaadata siis läbi nende aknast tuppa, siis saab näha, mis toimub uuel aastal. Kui mõni toasolijatest on näiteks ilma peata, siis see sureb uuel aastal ära.

RKM II 53, 254/5 (32) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui vana-aasta keskööl panna hobuse taosed endale kaela ja minna välja ning vaadata siis läbi nende aknast tuppa, siis saab näha, mis toimub uuel aastal. Kui mõni toasolijatest on näiteks ilma peata, siis see sureb uuel aastal ära.

RKM II 53, 493 < Rõuge khk., Antsla v., Tsooru k, Pööni t. - Liivi Palu < Kristjan Taal, 68 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
2. jutustaja Taal Kristjan, 68 a. vana.
Elukoht: Antsla rajoon. Tsooru k/n. Sverdlovi nimeline kolhoos.
Vana administratiivse jaotuse järgi: Võru maakond, Lepistu vald, Pööni talu.
3. jutustaja Olga Höödrejärv
Elukoht: Antsla rajoon, Kurenurme k/n, kolhoos "Punane Täht".
Vana administratiivse jaotuse järgi: Võru maakond, Linnamäe vald, Riianiidu talu.

RKM II 53, 495/6 (5) < Rõuge khk., Antsla v., Tsooru k, Pööni t. - Liivi Palu < Kristjan Taal, 68 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vana-aasta kunstid
Kui vana-aasta õhtul visata jalast kas king või saabas - kui kinga- või saapanina on ukse poole, siis lahkub keegi sellest majast. Kui on kinga- või saapanina uksest sisse poole, siis tuleb sellesse majasse keegi juurde elama.

RKM II 53, 496 (6) < Rõuge khk., Antsla v., Tsooru k, Pööni t. - Liivi Palu < Kristjan Taal, 68 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui öösel vana-aastal tuua väljast sületäis puid ja mõelda mingisugune soov - kui on paarisarv puid, siis peab soov täituma, kui aga paaritu arv, siis ei täitu.

RKM II 53, 496 (7) < Rõuge khk., Antsla v., Tsooru k, Pööni t. - Liivi Palu < Kristjan Taal, 68 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Võeti kaasa [vana-aasta öösel] kas nuga või puss ja mindi öösel kella 12-ne paiku sauna juurde ja löödi nuga või puss saunaseina sisse ja öeldi: "Kes tuleb mulle meheks, see tulgu välja ja tehku häält!" Mõnikord selle kunsti tegijad ehmusid, kui kuulsid häält ja jooksid ära koju.

RKM II 53, 496/7 (8) < Rõuge khk., Antsla v., Tsooru k, Pööni t. - Liivi Palu < Kristjan Taal, 68 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
[Vana-aasta] Kõige rohkem tehti õnnevalamist tinaga. Tina sulatati ära ja kallati külma vette. Niiviisi võttis ta omale mingisuguse kuju. See kuju pidi näitama tulevikku. Seda kommet tehakse ka tulevikku. Seda kommet tehakse ka praegu.

RKM II 53, 497 (9) < Rõuge khk., Antsla v., Tsooru k, Pööni t. - Liivi Palu < Kristjan Taal, 68 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
[vana-aasta öösel] Samuti põletati paberitükke ja siis nende kujude järgi otsustati tulevikku. Samuti seda kommet tehakse praegu.

RKM II 49, 228 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro (1955) Sisestas Salle Kajak 2002< Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Õie Orro (1955) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui lusikas kukkub maha, siis tulevat naiskülaline, kui kukkub maha kahvel, siis tulevat meeskülaline.

RKM II 49, 234/5 (17) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vana-aasta õhtul pandi igale ühele lauale soolahunnikud ja öeldi, et kelle hunnik läheb märjaks, see sureb algaval aastal ära.

RKM II 49, 234/5 (17) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vana-aasta õhtul pandi igale ühele lauale soolahunnikud ja öeldi, et kelle hunnik läheb märjaks, see sureb algaval aastal ära.

RKM II 49, 236/7 (23) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanarahva jutu järgi, kui koer ulub elumaja juures suu taeva poole, siis saavat selles majas lähemal ajal surnu.

RKM II 49, 237 (24) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui toas on kuulda seinte praksumist siis ennustati, et saab surija.

RKM II 49, 237 (24) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui toas on kuulda seinte praksumist siis ennustati, et saab surija.

RKM II 49, 237/8 (27) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui surnuga minnakse matusele, siis esimesele vastutulijale antakse tavaliselt viina ja ennustatakse, et kui vastutulija oli naine ja kodust mitte kaugel, siis saavat varsti jällegi sugulaste seas naissurija, aga kui ligidal kodust tuli vastu mees, siis pidi saama varsti sugulaste seas meessurija.

RKM II 49, 237/8 (27) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui surnuga minnakse matusele, siis esimesele vastutulijale antakse tavaliselt viina ja ennustatakse, et kui vastutulija oli naine ja kodust mitte kaugel, siis saavat varsti jällegi sugulaste seas naissurija, aga kui ligidal kodust tuli vastu mees, siis pidi saama varsti sugulaste seas meessurija.

RKM II 49, 238 (28) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui matusele minnes tuli vastu esimene mets, siis joodi viina ja lõigati puu sisse rist, et surija ei tuleks tagasi.

RKM II 45, 81 (5) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sõduri erikeele sõna
Põnts - kohe ära sööma. (näiteks sõdurile anti normileib ja ta sõi selle kohe ära tähendab andis 'põntsu')

RKM II 12, 531/5 (4) < Rõuge khk., Varstu v., Krabi as. - Grigori Kaljuvee < Jaan Kasak, 48 a. (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pulmaseaduse protokoll 0,1.
Kõik pulmalised on tahtmise isa pojad nühkimise vabrikust; kes julgeb neid kimbutada langeb tõesti suure kohtu käraku alla, kus vana humalakustas kõik protokollid ette loeb meieka.
§ 1.
Esiteks, et pidulauas peab aurama verivorsti viirakas, kureherne leem, küpsed sibulad ja palju muid purikaid, mis kõhtu püüavad purustada. Vat, siis võivad need mehed iga nelja tuule poole sõita, kus nendele tuul ja torm ninasse puhub. Ja seal peavad vastu võetud saama, kus kandiline maja katus, puust hundamendi ja kivist seintega.
§ 2.
Aga loomadele kulub ära iga hobuse jaoks 8 karnitsat vett ja 9 karnitsat kuivi heinu ja nendel peab olema köetud tuad ja kaetud laudadega.
§ 3.
Aga kui väljasõit tuleb ja pulmad lõpukorrale on jõudmas, sõs peab pruut ligi antama, mis on kaunis iseäraliste tundemärkidega. Hästi pikk ja lühikene, musta pea ja valge juuksega ja hästi klahvkäiguga. Seda nõuab mehelik mehe korgus.
Ja kes sekke protokolli tühjaks tunnistab saab uuesti tehtud, et ritsikas pükstes peab seitse päeva vahetpidamata laulma.
Protokoll on koostatud dr. Paldroki poolt, kelle elukoht on Tartus Peeter Klimbi söögimajas teisel korral.

RKM II 12, 531/5 (4) < Rõuge khk., Varstu v., Krabi as. - Grigori Kaljuvee < Jaan Kasak, 48 a. (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pulmaseaduse protokoll 0,1.
Kõik pulmalised on tahtmise isa pojad nühkimise vabrikust; kes julgeb neid kimbutada langeb tõesti suure kohtu käraku alla, kus vana humalakustas kõik protokollid ette loeb meieka.
§ 1.
Esiteks, et pidulauas peab aurama verivorsti viirakas, kureherne leem, küpsed sibulad ja palju muid purikaid, mis kõhtu püüavad purustada. Vat, siis võivad need mehed iga nelja tuule poole sõita, kus nendele tuul ja torm ninasse puhub. Ja seal peavad vastu võetud saama, kus kandiline maja katus, puust hundamendi ja kivist seintega.
§ 2.
Aga loomadele kulub ära iga hobuse jaoks 8 karnitsat vett ja 9 karnitsat kuivi heinu ja nendel peab olema köetud tuad ja kaetud laudadega.
§ 3.
Aga kui väljasõit tuleb ja pulmad lõpukorrale on jõudmas, sõs peab pruut ligi antama, mis on kaunis iseäraliste tundemärkidega. Hästi pikk ja lühikene, musta pea ja valge juuksega ja hästi klahvkäiguga. Seda nõuab mehelik mehe korgus.
Ja kes sekke protokolli tühjaks tunnistab saab uuesti tehtud, et ritsikas pükstes peab seitse päeva vahetpidamata laulma.
Protokoll on koostatud dr. Paldroki poolt, kelle elukoht on Tartus Peeter Klimbi söögimajas teisel korral.

ERA II 156, 576/7 (11) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. < Rõuge khk., Saaluse v., Voki k. - Ludvig Raudsepp < Mari Raudsepp, 68 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Aitumma! aitumma!
Koso tulgu, tõõsõ mingu
kolmanda' maah kullõlgu,
tapõlgu tänävil, vihõlgu värävil,
Muskka muudu, hõrahka hõngu
Sinililli näkko!
Määnepoiss tuu näo näge
tuu perrä naard:
Hahhahhaaa...!
Aitumma! aitumma!
Koso tulgu jne.
Seda värssi loetakse saunas, kui selga tõmmatakse vihaga üksteisel, lugeja on see, kellel selga vihaga tõmmatakse ja ta loeb nii ruttu, et selja tõmbaja (hästi) arugi ei saa. Harilikult loevad seda naised.

ERA II 156, 577/8 (12) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. < Rõuge khk., Saaluse v., Voki k. - Ludvig Raudsepp < Mari Raudsepp, 68 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Määrä juusk
Seto sõitsõ pojaga. Ratta määr oll naanu' juuskma. Poig rüük: "Määrä juusk! Määrä juusk!" Hopõn oll väega laisk ja' läts väega aigupiteh mäest alla. Seto ütel: "Ostä no' jumalast joosõsi', sis' saasi' rutõmbahe edesi!" A' hobõsõ nimi oll Märä. Seto sai arvu, et hopõn juusk. Viimäte nägi tää', et ratta määr juusk tsõõri mant, sis' nakas poiga sõimama, et mis tuu innembä es ütle. "Ma ütli külh jo sullõ, a' sa' ütli' et, ostä no' jumalast joosõsi.

ERA II 156, 581 (15a) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta.
Maikuu.
Läheb mets ruttu lehte, peab põllumees külviga ruttama.

ERA II 156, 581 (15b) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta.
Maikuu.
Õitsevad toomingad 2 nädalat, saab 2 kuud sügist

ERA II 156, 581 (15c) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep [ilm]
Vanarahva tarkusi ilmade kohta.
Juunikuu.
Pehmed põhjatuuled ei ole kunagi nii kasulikud kui juunikuul, nad puhuvad vilja salve.

ERA II 156, 607 (2) < Rõuge khk., Nursi v. - Hella Kahari < Hella Kahari (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Samuti pestakse karjase nägu, et siis on karjane kärmas hommikul tõusma.

ERA II 244, 17/9 (2) < Rõuge khk., Viitina v., Oru t. < Rõuge khk., Rõuge v., Rooksu k. - Lembit Timkov, Viitina algkooli õpilane < Vidrik Timkov, 53 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Vanasti oli elanud üks mees, kes oli teinud palju nalja. Kord oli ta seletanud: "Sis ku ma viil nuur miis olli, sis olli ma kah kangõ salakütt. Mul oll kah üts otsast-toppi püss. Minka ma iks mõnegi jänese vai kitsõ maha lasi. Ütskõrd lätsi mõtsa niisama jalutama, äkki kuuldu paksust kuusistikust põtrade röökimist. Sis joosi kodu püssä perrä. Toppisin püssä rohtõ täüs, a ei olõ jo haavlit, sis võti üte viietollise nagla ja panni haavlite asõmalõ. Sis hiilse vargusi elukile manu, panni püssä põskõ, mõtli, kas laska, vai ei. Tõmpsi päästikast, nii käve kangõ kärtsahus ja põdõr oll sarvõpiten puu külen. Pikk viietolliline oll tä vaesõ kinni löönu. Põdõr elli viil, es saa tedä kui puu külest vallalõ võtta. Perän tull mul hää mõtõ. Ma võti mõtsast suurõ toomisõ, kääni tä viil kiirdu. Sis ku ma tedä nüpeldämä naksi. Ma nüpeldi tedä mitu tunni, sis karas vana rõibõ nahast välla ja juusk mõtsa. Mullõ jäi pallas nahk õnõ puu külge ripõndama. Sääne jant oll mul", ütles vana Jedronas.

ERA II 244, 242 (16-17) < Rõuge khk., Rõuge v., Pärlijõe k., Sänna as. - Arno Uibu, Lepistu algkooli õpilane < Juulie Uibu, 55 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Ametimehed.
Tõrvaajaja oli Sänna mõisas Juhan Vaap ja pärastpoole ta poeg Piip Vaap.
Esimestest seppadest oleks Kaarel Läte, kes elas ja töötas Sänna mõisas.

ERA II 244, 263/5 (2) < Rõuge khk., Lasva v., Nõnova k., Lepiku t. - Ilme Eensaar, Sammuka algkooli õpilane < Vidrik Eensaar, 51 a. (1939) Sisestas USN, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Minu kodukülast umbes 5 km eemal seisis vanasti väga sügav järv nimega Määstjärv. Kes sinna suplema läks, see eluga enam ei pääsnud, sest kuri näkk ja tema abilised võtsid kõik suplejad oma kaissu, ning vedasid nad õõtsuvas hällis kuldsete paisuvate patjade vahel päikesest säravasse kristallkambrisse, kus kõik maailma mured on kaugel. Kui aastal 1886 hakati ehitama Võru-Petseri raudteed, siis taheti ta ehitada üle väikese Määstjärve, keegi aga ei võinud teada, kui sügav on see väikene järvekene. Raudtee ehitajad tulid kohale ja talurahvas hakkas vedama kive ja liiva raudtee ehituseks ja Määstjärve täitmiseks. Aga ei järve täitmine tahtnud edeneda. Mehed veavad päeva otsa, lähevad teisel hommikul jälle tööle, eilne veetud liiv ja kivid aga põhja vajunud. Rahvasuu järgi elanud järves kuri näkk, kes liiva ja kivid Peipsi järve vedanud. Talumehed on juba mures, mis nüüd teha, et liiv ja kivid jääksid seisma. Keegi nupumees annab aga nõu: "Pangõ liiv ja kivi kotti, küll nä sis püsüma jääse." Talumehed tegid õpetuse järele ja liiv ja kivid jäid püsima ega vajunud enam põhja. Nii siis saadi raudtee suure vaevaga ära ehitada üle Määstjärve. Praegugi on mõlemal pool raudteed mäda soo, kust üleminek võimata.

AES, MT 259, 34/7 < Rõuge khk., Hurda k. - H. Keem < Ann Pettai (1938) Sisestas Salle Kajak 2003
Sünnitamisest sauna tähtsusest haiguste puhul.
Ku inemisel ol'l säänest soonõ haigust, sõs küteti sann. Sääl tedä vihuti ja tasuti. Tuu ol'l kõgõ parõmb toolõ soonõ haigusõllõ.
Väikese' latsõ tuudi kõik sannahn. Ku naanõ haigõss jäi, panti sannaahi palama. Tuu tähendäss tuud, et tel midä tulõman iks ol'l. Sõs panti sannaahi palama, et haigõ sanna saa tuuss suurõss hadäaoss. Sõs õi' kuulõ' tedä muu'. Sääl ol'l tiä katõgese vanainemisega', kiä latsõ vasta võt't. Latsõ' tuudi vanast kõik sannahn. Imä ol'l latsõga' terve nädäli päevi sannahn, nigagu' tä tõisi manu' tuudi. Sõs imä es tohe' kuus' nädälit minnä' lavva manu'. Tiä ol'l ropp. Tiä uma ka ropp. Puul'tõist kuud, nikvva umma' tel uma' olõmise' man. Tuu tähendäss tuud, et puul'-tõist kuud perän last tel uma' juuskva'.
Ku väikene lat's vasta võetass, sõs lat's tulõ är'. Sõs tulõ peräst viil tunni vai katõ peräst üt's säänä kraam, kun lat's um kasunu', kun lat's um sisehn kasunu'. Tuud üldäss, et tõsõpoolõ', vanainemine pand nuu' puhta nartsu sisse. Pand nä' kohegi' korgõhe ja kuiva paika, kust neid üt'ski' kätte es saa'. Vana kauss panti kummalõ pääle, modu kass vii är'. Sõs tulõva' latsõl määntseki' hädä', ku mõni elläi tuud saa är' võtta'. Tiä piät sinnä' kausi ala är' kuiuma ja tuhass minemä. Kudä videlämmä jääss, sõs ül'ti, et latsõlõ lüü sääntse' vis'trigu' ja sääntse' esieräligu' naha haigusõ'. Tuu ol'l õigõ kah. Selle et neid nüüd pillõldass, selle umma' lat'sil hädä' kah.
Puul'-tõsõ kuu peräst ol'l naanõ terve' jäl'. Sõs ol'l jäl' kõrran kõik. Ega vanast õs lasta' naist ilma tööldä' olla'. Katõ päävä peräst nakass naanõ joba lat'silõ rõivakõisi parandamma ja tühä iist iks liigutamma. Nigagu joud nakass kõvõmbass minemä. A söögi manu' es lasta'.
No pilluv tõsõpoolõ' tsiku kätte. Säält tulõva' no mõnõ inemise' viil! Ma uma imä lat'si näi. Näi kõik, mis tet'ti neidega. Kõik latsõ' ol'li kangõ', hätä es olõ' ütelgi' midägi'.
Telle esi' tuudi süüki kokku. Nigu Jeesusõ imäle vanast tuudi. Targa' tul'li' hummugumaalt ja tõiva' joba ummi an'dit. Nii telle kah. Kõik tul'li' jo kaema väikeist last. Vai sõs sääntsel aol kiä tühä käega' tul'l.

AES, MT 259, 77 < Rõuge khk., Hurda k. - H. Keem < Ann Pettai (1938) Sisestas Salle Kajak 2003
Hurda küla tekkimisest.
Vanast ol'li' herräl jahi koira' vai pin'i'. Ja tiä ol'l siist sõs... Odot ma' kae, kuis'tä ol'l. Herr ol'l ostnu' perremehe käest üte hurda ja kin'k' sõs taa hurda kotusõ. Hurt ol'l tuu kõgõpar'õmb jahi pin'i olnu'. Takast ol'l peenükene, tuu juus'k nigu nuul'. Sõs tuu iist t'ä ol'l mehele kin'knü' hurda maajao, hulga maad. Säält sai seo Hurda külä. Hurdaga vahetõd'i.

EÜS V, 1202 (21) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
(VT. EÜS V NOODID 21)
2. SALM ON "LAULUDE KOGUS" ÄRA SAADETUT.

EÜS V, 1202 (22) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
(VT. EÜS V NOODID 22)
LAULUD ON RAHVAVIISID RÕUGE KIHELKONNAST HAANI VALLAST SIKKA NR. 42 TALUST ÜLESE KIRJUTATUD.
ÄRA SAATJA J. GUTVES

EÜS V, 1204 (6) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
ON SÕNAD TOONASES LAULUDE KOGUS. (ÄRA SAADETUD)

EÜS V, 1204 (7) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
SÕNAD ON "EESTI LAULIKUS"

EÜS V, 1204 (9) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
SÕNAD ON "EESTI LAULIKUS."

EÜS V, 1204 (11) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
SÕNAD ON 22 SALMIS; OLEN TEDA MITMES "EESTI LAULIKUS" POISIKESEPÕLVES NÄINUD.

EÜS VI, 9/10 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Kõrge auuline Dr. Herra O. Kallas
Siin saadan Teile "rahvaviiside" osa ära. Praegu pole neid minul enam tagavaral, aga loodan suve jooksul veel küll neid saama. Niisama katsun ka hoolt pidada muu vanavara materiali eest.
Ühes saadan siin kaks "proovi" kaastööd "Linda" ja "Postim." jauks; ja paluksin kas sarnased saadetused kõlbavad? Kas võiksin ja tohiksin nendest toimetustest sarnaste saadetuste eest "priilehte" paluda? Enam proovisid on "Isamaa" tänavuses aastakäigus juhtkirjadena "- vas" märgi all ilmunud.
Kui aga need vast ei peaks nim. lehtedesse mahtuma, siis olge nõnda lahke auustatud Dr. Herra saatke need "proovid" siis "Isamaa" toimet. ehk "Rahva päevalehe" toimet. Olge nõnda lahke ma ei suuda neist "Copiat" kodu jätta, ümber kirj.
Kui aga lootust annaksite, et mahuvad, siis jätke neid senna kuhu määratud. Paluksin siis neid nr. näha saata, kus nad on kord ilmunud.
Katsuks sarnasid veel tüsedamaid teha, aga suvi ligineb, siis ei tohi suurt loota.
Kui jõuaks aga rahvaviiside ja vanavara asjaski Teie rahulolemist teenida.
Kõige suurema auustusega J. Gutves
Haanis 4. apr. 1909.
adres. rop. Beppo Rõuge Kirikum. õp. Hra. Hollmanni kaudu.

EÜS VI, 11 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Kvittung.
Olen "Eesti rahvaviiside korjamise toimet." Dr. Herra O. Kallase kaudu, rahvaviiside korjamise ja saatmise eest, vastu võtnud:
"Dr. Jak. Hurt. Setukeste laulud" I a. hind 16 marka
Dr. J. Hurt. "Setukeste laulud" II a. hind 16 marka
Summa 32 soome marga väärtuses. Luban edaspidi veel edasi korjata ja saata.
Kõige auustusega Jaan Gutves
Haanja Sikal
4 aprillil 1909 a.

EÜS IX, 150 (2) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1911/2) Sisestanud Merje Susi 2001
Mees rajunud mõtsas puid külm olnud kange ja mehel olnud külm ja nälg. Oh tuleks surm hüüdnud mees ja pästaks mind sellest vaevast! Ja surm olnud sääl ja üttelnud, miks sa mind hüüdsid. Ei mina pole hüüdnud, vastanud mees surmale, voib olla et mõni tõine kuskil hüüdis aga mitte mina.

EÜS IX 156 (63) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Minu poisikesepõlves oli see kombeks kui surnuga mööda minti, siis inimesed kes teehääres töötasid, kübarad pääst võtsid, põlvili langesid ja Issameie lugesid. Praegu pole seda pruuki vist sääl ega kuskil enamb.

EÜS IX 156 (64) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Kes surnud vaatama läks pani mõne vaskkoppika surnule rinde pääle sest hõbetad oli vähemb kui vaske. Ka pandi peaari ja mõni kopik raha ligi, ka see pruuk on nüüd kadunud.

EÜS IX, 168 (3) < Rõuge khk., Tsooru v. - Märt Siipsen (1911/2) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2010
Taari tegemise laul.
Mede taar hapnema,
külanaese kaklema.
Oma naese otsekile,
perenaese persekile,
külanaese küllakile.
Uuohi, Uuohi, Uuhoi.
Kes joob see joobnuks jääb,
kes maitseb see maha sadab.

E 9124(13) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui piima tulde viskad, läheb lehma nisa kärna.

E 14910/1 (II) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1895) Sisestas Maarja Villandi 2001
Ii. Kaks jahimeest.
Kord elanud kaks naabrid, tõine rikkas tõine vaene mõlemad olnud suured jahimehed, rikkas lasknud lindusid niipaljo kui süda kutsunud, kül vaene paukutanud niisamuti aga pole ainustki lindu maha saanud. Viimaks läks ta küla targa juure nõu küsima. Tark õppetanud teda kolm neljapäeva õhtud nelja risttee arule minna, ja sääl igal õhtul üks must kass äraohvertata. Nõnda ka mees teinud ja kolmandamal neljapäeva õhtul olnud vana pois ise sääl ja küsinud asja lugu järele. Mees seletanud et igal päeval oma naabriga jahil käia, aga ühtegi lindu maha lasta ei saa nõnda jään ikka aast aastalt kehvemaks kuna naabri mees ikka rikamaks lähab kuna ta keik linnud ja metsa loomad ka minu krundi päält ära tappab. Hea kül ütles tont teeme kaupa luba oma ing minule siis void kümme aastad niipaljo linde tappa kui süda kutsub. Aga kümne aasta pärast pead sina siin samas tee aru pääl olema. See kuusk mis siit kümme samu eemal, sinna lähame ala ning kirjotame kontrahti valmis. Mehel polnud selle vastu midagi enamb ütlemist, ta laskis vana tondi oma pahemakäe keskmisest sõrmest kolm tilka verd välja laske, millega oma nime kontrahti ala kirjutas ja kaup oli valmis. Enne lahkumist ütles jahimees kui nüüd kümme aastad täis saab ja ma seie tulen, mill viisil ilmutat sina siis ennast minule. Tont vastas: kaarna näol lendan ma seie kuuse otsa, mees ütles kas tohin mina siis kaarnale mõnda pauku perse laska. Jah vastas tont kolm pauku void lasta aga mitte rohkemb ning selle pääle kadus ta siis talupoia silmist. Tõisel homikul oli talupoeg vara platsis ja laskis sell päeval kakssada lindu ja sada muud looma jänesid ja rebasid, kellele ta paugu andis selle eluküünal oli varsi kustunud. Ta vedas loomad ja linnud linna ja sai nende eest paljo raha, ehitas uhke elumaja ning läks naabriperemehest paari aastaga rikkamaks sest se ei saanud sestsaatik kui meie mehel õnn õitsma hakkas ainustki lindu ega looma enamb lasta, ka vandus ja kiirus ta päälegi nüüd naabrid, kes keigitele naabritele nüüd ümberring auustavaks isandaks sai aga õnn pole jäädav ja õnne aastad lennavad kiireste mööda, rikkuses ja külluses söödi ja joodi priisati ja prassiti, nõnda jõudsid üheksa aastad mööda ja kümnes jõudis kätte. Talumees hakas asja lugu järele mõtlema, ta ei uskunud kül kindlaste et tont tema inge saab nõudma ehk tehtud kaupa mälestama. Siiski koguni uskumatu toomas ei olnud ta ka mitte. Aeg jõudis kätte, süda jäi rahutumaks ei olnud päeval rahu ega tulnud öösel und silmatele. Oma naese ega lastele kes täie healised inimesed olivad polnud ta kuratiga kauba tegemisest sõnagi rääkinud, ega tahtinud ka nüüdki kui südand mure koorm rõhus midagi lausuda, tal oli üks sõber kaupmees linnas kellele ta alati oma jahi saaki müünud, sellele usaltas ta viimaks oma salatust ja palus head nõu, kaupmees kes ka eesti pännust sündinud oli ütles: asi on kaunis paha et sina oma verega kontrahile ala oled kirjutanud, aga siiski mitte nii suure kartuse väärd, et selle kauba läbi oma elu ära kaotad. Siin on kolm kuuli mis ma sulle annan üks vask tõine terask ja kolmas hõetast, kui need kaks esimest ei haita saab kolmas tõeste sarvikud surmama. Ära muretse ühtegi mine koio söö joo ja ole rõõmus.
Kui nüüd nimetud päev kätte jõudis ning selle järele ka õhtu ilm läks paksu pilve ja tuul hulgus väga hirmsaste siiski pidi mees oma püssi, kuulid ning jahi tasku kaela ripputama ning säetud kohta minema, ei olnud temal tarvis kaua hootata varsi lendas kaarn kraapistates ta pea kohal seisva kuuse latva ta oli nii suur et teda ta läikivatest silmatest ka pimetas vois ära tunda. Nüüd pani mees vaskese kuuli püssi sissi ning porutas kaarna pääle lahti aga kaarn viskas kuuli tagasi ja lausus: säh mees siin on sinu sit vase tük, niisama tegi ta ka tõise paugu aeal: säh siin on so sitt terasi tükki, miks sa mind vana lindu narrid. Veel täitis mees kolmad korda oma püssi ning pani nüüd hõbetase kuuli pääle, pauk kärkatas et mets vastu kostis ja kaarna suled lendasid. Üks hirmus hääl oli kuulda ja kaarn oli kui tina tuhka kadunud. Vist oli pauk südamese trehvanud ja tonti eluküündla kustutanud. - sellepääle ilmusid metsast välja paljo inimeste vaimusid, suuri ning veikesid, tänasivad ja kumartasivad talumeest ja ütlesivad: kül oli meil tegemist sinuga , sa pidasid jahti aga meie pidime sinule loomi ja lindusid ette aeama. Meie oleme mapääliste inimeste inged kes ennast ahnusest kurati tenistuse andsime nägu sinagi. Tänu ütleme sinule veel kord kallis mees et sina meid orjusest pästnud nüüd oleme meie igaveste priid ning voime toonelas elada, nemad kumardasid ning kadusid öö pimetusese et mehe silm neid enamb ei näinud.
Sellepääle läks mees koio, ta ei pidanud enamb jahti sest varandust oli tall küllad enesele ning laste tarvis kogutud.

E 17094 (49) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui riidid pestakse, siis peab võõras mööda minnes ütlema: "Valget kah!" ja peseja peab vastu ütlema: "Valget tarvis!"

E 19481/2 (8) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Õnnetused habielus.
Haava Hants võttis rikka naese pulmad peeti uhked ja toretad. Õnne sooviti keige pulmarahva ja sugulaste poold, et Jumal keik abielus korda laseks minna ja noord paari üpris väga õnnistaks. Tõisel aastal andis ka Jumal noorele paarile priske poea. Aga joba enne lapse ristmist ühel ommikul leidis ema unest härkates et lapsukene surnud oli, ta oli teda raskes unes rinda vastu pigistanud ja nõndaviisi ise oma lapse ära lämmatanud. Keegi tõine inimene ei tea seda lugu, aga meie näeme seda noord prisked emad ikka nutvad, sest ta oma südame tunnistus vaevab teda ja südame piina vastu ei moistvad tohhtrid vasto anda.

E 19483 (4) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Keegi sulase naene ruttas pühapäeva homikul kiriku see oli enne jaanipäeva sel pühal 1891. aastal. Kolme aastane tüdrekene jäi nüüd seniks koio taluperenaese hoole ala. Kirikust koio tulles leidis ema oma tütrekese surnud. See oli hooletuma perenaese süü kes lapse üksi tuppa pliidi juure jätnud, kust pliidi tuli ta sitsi riide ilpude külgi oli akanud mille läbi laps üleültse põlema läinud ja surnud. Mis aeas mind kiriku kaebab ahastav naene ja tõreleb päälegi raskeste kurvastud mees! Nad kannavad seda tule haava molemad omas südames kuni hauani. Et trööstijad ei ole ilmas kes neid trööstiks.

E 19541 (15) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui siga seina alt songib, tähendab kohast ehk sellest majast lahkumist.

E 19619 (468) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Veikse lapse ristimise vesi pidi seina ehk kattuse pääle visatama, et arvati püha vett patt alla maapääle maha valata. Mida pruuki Võru pool veel praegu peetakse.

E 19620 (470) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Punane märk (lapp) lapse ihu küljes olgu kus taht tähendab, et raskejalgne ema on tulekahju õnnetust näinud.
Lese tutt otsa ees, veike juukse salk tähendab jo lapsel sündimise aeal et ta leseks jääb.

E 19620 (471) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Soltati märk käe ehk rinna pääl veikese ristikese moodu tähendab pois lapsele et temast, kas tehku mis taht ikka kroonu mees peab saama.

E 19620 (472) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
On lapse käekesed sündites valgemad kui muu ihu siis peab ta veikeselt surema, öeltakse: Sel lapsel on surma kindad jo käes, temast elulooma paljo ei saa.

E 19620 (473) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Naeratab pisukene lapsukene magates ehk üleval oles uuletega sest ambid tal veel pole, et irvitata voiks, öeltakse: Lapsukene aeab inglitega juttu, ehk inglid on lapse juures ja rääkivad temaga.

E 19621 (474) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Laps karjub, ei seisa puil ega mail teda on kas tõine inimene ära teinud ehk Kurat ära vahetanud ehk kurat ära vahetanud, siin enamb kulla rahvas õiged lugu ei ole.
(Õnn oli, et sel aeal veel niisugusid arstisid meie oma rahva seast leiti kes nõiotud ehk vahetud last moistsid terveks arstita, et temast veel inimese loomakene sai.)

E 21499 (VII) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Pille Parder 2003
POLLUMEISTE TÄÄDUS MUISTSEL MUISTSEL AEAL.
Mill aeal vois linu linamaa paale külida ja kesvi kesva maa paale?
Kui jõulupühad noore kuu sissi trehvasid, siis ei võinud tuleval aastal lina linamaa pääle, ega kesva kesvamaa pääle külita. Aga trehvasid jõulupühad vana kuu sissi, siis võis igamees vilja vilja asemele teha, ja paremb kasvanud ta alati tõist korda kui esimest korda,sellesama ühe maa pääl. Igamees teab jo seda, et kuupäevad kuu loomisega sagetaste ühte ei käi olgu kül, et jõulupühad igal aastal 25-tamal Detsemril pühitsetakse.

E 24142 (5) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Ära keeldud rääkimast.
Aastad 70 tagasi olnud halvate asjate rääkimised noorematel vanemate inimeste poolt keelatud.
I. Santite haiguste kohta, mis mones sugukonnas liikunud, ei pidanud vana ega noor sõnagi rääkima.
II. Vargustest ehk neid kül arvata ette tulnud, ei ole mitte päält kuulajate ees sõnagi räägitud, ainult nelja silma all räägitud sest mõni sõna.
III. Eksinud tüdrukut ei kästud laimata, kui seda kuskil sündinud, öeltud: Häbenege ennast rääkimast, ei tea missuguse palga sa isigi vaest kätte saad.
IV. Jumal anna hääl aeal rääkita ja kurjal aeal vait olla. - Se vanasõna pannud halva rääkijatele punni suu pääle.

E 24163 (1) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Surnuid elus nägema, nendega rääkima.
Tähendus: väga halva sadu ja kurja ilma.

E 24234 (2) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Juhus hommikul kogemata kura jala sukka heajala tõmbama, ehk pahema kuue käikse paremat kätt pistma, polnud sell päeval head õnne loota.

E 24234 (3) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
pala kurku kargamine tähendas kaksipidi. Kas peksa ehk viina voi õlud juua. (Sõbrad kül trööstisid ja soovisid viimist, kuna inimene, kell õnnetus juhtus, hirmuga esimese pääle mõtles, mis ka orjuse aeal enamiste täite läks.)

E 24234 (4) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Aevastamine tõise rääkimise pääle tähendas nägo aamen kirikus, et räägitud asi ka õige ja tõsi oli, ehk tõeks läks.

E 24234 (5) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Juues kurku kargamise aeal öelti: täna tullakse pääle (tülisse) ei tea kes se peaks olema?

E 24234 (6) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Söömise aeal kui pala suhu pistis maha kukkus, öelti: Täna tuleb meile näljane külaline.

E 24235 (8) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Koera ringutamine ühe inimese pääle tähendas vanast orjuse aeal ikka naha pääle saamist, kuna ta nüüd uuemal aeal enamiste viina ja õlud juua saada tähendab.

E 24235 (10) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui vanal aeal kosja minti ja koer aukutes pääle tuli, siis läksid asjad ikka õigeks, aga ei aukunud koer ega tulnud kosilastele pääle, siis oli joba ette näha, et asjad nurja läksid.

E 24235 (11) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Juhtus keegi külaskäja midagi maha unustama, siis oli jo tääda, et varsi sinna peresse jälle saab tagasi minema.

E 24235 (12) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Naesterahvastele oli kangeste keelatud keigitest tarbe, ehk terariistatest üle astumast.

E 24235 (13) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Ühd eksinud tüdarlast arvati peris õnnetuse täheks kui kuskile õnnepääle välja minti. Se on kui ta juhtus vastu tulema. Meie aeal arvatakse just ümberpöördud.

E 24245/6 (19) < Rõuge khk - M. Siipsen < Kaarel Niilus (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Surnu matmised lähemast minevigust.
Seda saab 40 aastad tagasi kui mina veel poisikene oli, rääkis keegi vanakene, siis surrid, ei tea mis haigusesse, kaks "Purlaki" Sänna mõisa ära. Nägin ise oma silmaga, kuidas neid taga kõrtsi mäe sissi maeti. Kirstu neile ei tehtud, vaid mõisa puusep lõi ööveltamata lauad kasti moodi kokku ja nende kastite sissi panti mehed puhkama. Kas neid surnuaeda ei maeta, küsisin mina? Rumalus, ütles vanakene, kes niisugust Purlakit siis surnuaeda laskis matta, kellel mingidsugu passi ega tunnistust kaasas polnud mis usku, ehk mis rahva sortist naad perit olivad. Nende surnute juures, keda mõisamehed matsivad, ei loetud ainult palvet, ega laultud ainust vaimuligu laulusalmi. Et asi tõsine, räägib keegi tõine mees: aastad 15 tagasi läksin mina Sänna mõisa kõrtsist mööda Võru linna poole ja nägin säält taga kõrtsi maha jooksvad mäekalda seest surnu jalad laudate seest välja paistvad, et kirstu ots eest ära oli läinud ja krandiga õmeltud saapatest vois arvata, et surnud moni esandamees vois olla, kes moni kümmekond aastad tagasi sinna oli maetud.
Kaarel Niilus

E 24246 < Rõuge khk - M. Siipsen < Hants Urban (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Väga imelik rahvasuust kuulda, kuisviisi veel, polegi poolsada aastad tagasi, surnuid sinna ja tänna maha maeti.
Üks mees Hants Urban teab juttustata, kuisviisi ta noorepõlve aeges aastad 40 tagasi, ühe surnud vanapoisiga mitmet kirikud ja surnuaiad läbi sõitetud ega pole teda kuskile vastu võetud maha matta. Ka Võru linna mitte, selle süüpärast, et mees mõnda aastad pole lauale kirikule läinud. Vist arvasid vaimulikud tema pattut nõnda suureks, et tõiste surnute sekks ei arvanud kõlbavad. Viimaks toodud teda ta vend Võru linnast tagasi, aga palava ilmaga aisenud tubliste, siis kaevanud vend ta majakese lähetale ühe suure kase ala haua sissi ning sängitanud sinna viimsele unele.
Enne surma öelnud ta mitto korda: "Kui ma ära suren, siis matke mind seie kase ala" ja ta soovimine läks täite. Meil on se nago ime kuulda, et inimesi moni aastad 40 tagasi sinna ja tänna maha maeti.
Se lugu sündinud Vaabina vallas Võrumaal.

E 24247 < Rõuge khk - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Kaks eesolevad lugu on noorematele kui imeasjad kuulda, kuisviisi moni kümmekond aastad surnukihatega toimetati. Aga vanemad inimesed, kes veel orjuse aega mäletavad, mill mõisas teopäevai tehti, ei pane asjalugu immeks. Sest mõisnik oli valitseja ihu üle niikaua kui pattukott ilmas elas, surmaga lõppes tema võimus otsa ning sai õppetaja kätte antud, kes tema pääle viimse kohtu sellega ära moistis, et teda pääle surma, suguvõsa teotuseks ja kurvastuseks väljaspoole surnuaeda laskis maha matta.
Ma mäletan väga selgeste, et 1860 aasta ümber Tarvastu õpetaja P. Karbloom kolm surnud laskis väljaspoole surnuaeda maha matta, ja ükks nimega Koppika Aadu öeldi olevad (vist sõimunimi). Kahe tõise nime ma ei mäleta, kül mäletavad seda vanemad mehed veel selgeste. Se sündinud selle süüpärast, et naad iseenesele otsa teinud. Ka endine õpetaja Mikvits läinud jõkke ja teinud enesele kiriku mõisa all jões otsa. Mikspärast ei maetud neid mihi selle õpetaja kõrvale? ehk jälle ümberpöördud, siis oleks ülestõusmises ka neil üks eestkostja olnud, kes nende eest oleks välja astunud seletust andma, mikspärast ühel inimesel se meel ja mõtte tuleb, et enesele otsa teeb.
Paari aasta eest kaevasid moonamehed (pääle matmist) omad kartulihauad nende surnuhautate pääle ja ülemal nimetud Aadu surnukirst oli mõnda aastad jalatreppiks kooba puuall kartulid välja anda. Õpetaja Kaarbloomi haud pole säält õnneks kaugel, vaest on naad vana Aaduga omad asjad, mikspärast teda välja matta laskis, ammugi seletanud.

E 42896 (24) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui naene tee peal vastu tulevat, siis saavat halb õnn ja kui jänes prutpaarile vastu tulevat, siis surevat üks varsi ära. Ja kui linna sõites rebast nägevat, siis saavat linnas petta, aga kui siga vastu tuleb, siis saavad hea õnn ja leidvat raha ja kui mees tee peal koormaga vastu tuleb, siis saada ka hea õnn.

E 42896 (25) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui tuhapäeval riideid pesetavad, siis minevat must Toomas riietest välja ja riided saada kõik see aasta valged.

E 42896 (26) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui Suure Reede ja ristipäeval puud koritavad, siis tula veri perast sina asemele.

E 42897 (27) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui esmaspäeval külaline tulevad, siis tula kõik see nädal külalisi.

E 42897 (28) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui peaopesa sügeltavad, siis saavat varsi raha.

E 42897 (28a) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Ja kui silmad sügeltavad, siis saavad naerta.

E 42897 (28b) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Aga kui põsed sügelta, siis saavat nutta.

E 42897 (28c) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Ja kui nina sügelevad, siis kuulvad varsi surnut.

E 42897 (28d) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Ja kui hea kõrv pilli ajavat, siis kuulvat tühja laimu jutusi.

E 42897 (28e) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Ja kui pahem kõrv pilli ajavat, siis saavat sugulaset taevas kokku.

E 42897 (28f) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui kõntides tõisele tagast jala kanna peale astvat, siis saavat sugulaseks ehk selle pulmas tantsita.

E 42897 (29) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Kes kassi hoitvad, sellel saada hea õnn olema hobuseid pidada.

E 42897 (29a) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Ja neiu kelel selg kumiseb kui sela peale löötakse, sellest saada hea perenaene.

E 42897 (29b) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Ja noor mees keele selg hästi kumiseb, saada maja isaks ehk peremeheks.

E 42898 (31) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Kõik rätseppat ola longava jalaga.

E 42898 (31a) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Ja kõik viiulimängijad kerge aruga.

E 42898 (32) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui külalisega tõnispäeval söödavat, siis kasuvat tuleval aastal pikkad linnad.

E 42898 (33) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
(Kesva) odra külvajale anaku sia saba, siis kasvata odrapead nii pikkad kui sia saba.

E 42898 (34) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Tõnispäeval söödagu sia pead, siis kasuda head suured vigata tugevad siad.

E 42898 (35) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui süies ehk juues söök ehk jook kaela minevad, siis saavad viina. Aga kui viin juues kaela minevat, siis saavat varsi peksa.

E 42898 (36) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Vanal kuul katetagu õlekatuksed, need vajuta hästi liigi ja seista kaua aega.

E 42898 (37) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui talvel korsnas oaa ja katla küles nõgi põlevad, siis mina ilmad varsi sulale.

E 42899 (38) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Vana naesed ja ajalehed kuulutavat meile ühtelugu uudisi ja tühje jutte.

E 42899 (39) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui enne marjapäeva härg juua saab, siis peale marjapäeva ei saa kukke juua.

E 42899 (39a) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui mets kohisevad, siis mina ilmad sadule.

E 42899 (40) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Inimene, kellel suured jalad on, olla ikka laisk.

E 42899 (43) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui talvel suured lumeanged honete ümber tuisatavad, siis saad tõisel aastal niisama suured viljaterahunikud.

E 42899 (44) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui noor kuu kõrgel taeva alla seisvad, siis saada sel kuul külmad ilmad.

E 42899 (45) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui leppatel pikkad tolgendavat urvat olla, siis sata hea kara suvi, aga kui ümargused, siis mina kaerad hukka.

E 42900 (46) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui sead hoksentavad, siis mina ilmad halvaks.

E 42900 (47) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Tütre emad ola ikka nii kaua head kuni kõik tütred mihele saada.

E 42900 (48) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui sõnniku sitika esimeste jalgate vahel need veiksed loomakesed olla, siis saada esimene vilja külv heaste kasuma, aga kui kesmiste jalgate vahel eed veikesed loomakesed sõnniku sittikal ola, siis kasuta keskmine küli hästi, aga kui sõnniku sitikal tagumiste jalgate vahel need loomakesed olla, siis ola viimane küli kõige parem.

E 42900 (50) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui taevast hämliku võrku maha tulevad, siis mina ilmad põuale.

E 42900 (51) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui rukki õnnistus olla, siis olla ka mesilaste õnnistus sel aastal.

E 43387 (1) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui varesed katus lõhkuvad, siis tulla selles majas sel aastal villja ehk loomate hukkaminek.

E 43387 (2) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui oravad maja juure tekkita, siis tulla maja sel aasta tulekaju.

E 43387 (3) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui unes nägevad, et keegi adraga ühe vao küntvad, siis saada siina majasse kohe surnu, mille põllu pääl vagu küneti.

E 43387 (4) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui kana kuke moodi laulma hakkavad, siis tula sina maja ka varsi tulekahju.

E 43387/8 (5) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui maja peremehel uue koha pääl esimeste aastate sees neljajalgseid loomi surevat, siis mina viimaks väga hästi, aga kui sulekanjaid luomi uue koha pääl esimesel aastal surevat, siis ei mina uue koha pääl mitte hästi.

E 43388 (6) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui neiul veime vakka tarbiks kujutud kangas lõngad ära vatsuvad ja paari kaupa sukka mõni lõng eksita, siis saada neiul veel enne mihele minemist laps.

E 43388 (7) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui pahema jala varvas sügeltavad, siis saavat varsi kellegil ligmisel sugulasel pulmad.

E 43469/70 (133) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2003
Setukese pulmad.
Setukene sanud Petseris tõise setukese kokku ja hakkanud siis tõisele oma pojast räägima: „Mu poig Oloksa saisa es inämb ütegih ööd koton - mõtlih esih indäh et ei tiä õi mis nii mudu nakase saama. A vet olie ka hüa nõu käe peräst võttih poig Oloksale Liusake Aloona naases viil prat pääle tu anti raha nii hüa käppä täus. A sõs mud krami tuaod ärh arvakugi tud olie jo ilmjätmältä; Oloksa pulmah olih ka ilmjätmätäh torehe mah tõie umalt pult üte puuda jederid Peserist a prat olese tõne küll kallis a miä iks kallis sõs tu ka uma kaunis. Kui egäle ütele oma zäräku anni sõs ole kohe piäle, a prat kiä sõs viil pää tõst toole anni jälgi üte klahvi ingõs liigu es kiägi inämb kiä üles saa es söögi süütgi. Ka tust saani vana prat lä õi mu Oloksa inämb kohekih pühapäiväh istus lauva mann Alonaga.“
Tähentus: Oloksa Settumaal prugitav meesterahva nimi.
Liusaku külla nimi Alona - naisterahvaste nimi - jederid-ederid - zäraku-klaasitäis - klahvi-klastäie - prat-vend.

E 43712 (1) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Nõia kunstid.
Kes omale soovib niisugust rista muretseda, et temaga poiss neidu ehk neiu poissi omale soovib saada, tehku nõnda. Kevadel kui konnad kudumise ajal paaris on, püütku paar konna kinni, kes paaris on, pangu nad ühe karbi sisse, millel augud sees on ja viigu siis sipelga pesa. Seda peab nii toimendama, et ise konna kisa ei kuule, muidu võib kõrvutuks jääda. Aasta perast toogu see kast ära ja säält sihest leiad sa ühe kongsi ja hargi. Soovid sa armastajad oma juure meelitada, tõmba kord kongsiga ja ta hakkab sind armastama. Soovid sa temast lahti saada, tõuka kord hargika ja oled temast prii. Poola nõia raamatust kirjutanud.

E 43713 (2) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Laupäeva õhtul mine üksinda kambrise, kus keedagi ei ole, pane peegel laua pääle, peegli ette pane klaasi täis vett ja sina sisse üks sõrmus, peegli kõrva pane kaks kunalt põlema, ise vaata heravaste peeglisse. Kes seda sõrmust tuleb ära võtma, ongi sinu armuge.

E 43713 (3) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Uue aasta, laupäeva õhtul mine üksikuse kambrise, kos kedagi ei ole, pane peegel laua pääle, peegli kõrva pane künal põlema, tõisele poole peeglid pane taltrik, taltriku paale pane nuga ja kahvel. Ja vaata siis ise teravaste peeglise. Kes seda taltrikud tuleb ära võtma, see on sinu oma (armukene).

E 43713/4 (4) < Rõuge khk. - Oskar Leegen < Peeter Schmeimann (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Koera paarimise ajal lõika kolme aastalise paiu kasu, köida nad kolmest kimpu ja tõmba siis kol korda vaheld koerade. Siis on sinul nõiakimp, millega armastust võid asutada, sest lööd sa tüve otsaga, hakkab sind soovitud armastama. Soovid temast lahti saada, löö teda ladva otsaga, siis oled temast prii.

E 43714 (5) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Juhtud sa ühe kopiku raha leidma, mine poodi ja osta selle eest kaks nõela. Vaata aga, et sa rohkem ei osta. Üks võta ära ja tõine jäta leti pääle. Ära aga pista enne seda nõela kuhugi oma riide sisse. Katsu siis selle päält üks hiuks saada, keda sina soovid armastada. Aja juks (hiuks) nõelasilmast lääbi ja pista siis oma riide sisse. Küll siis näed kui sinu asi armastuses edeneb. Soovid lahti saada, tõmba hius nõela perast ära ja viska metsa nelja tee aru pääle, siis oled vaba nagu ennegi.

E 43715 (6) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Soovid sa armukest unes näha. Neljapäeva ehk laupäeva õhtul esimest noord kuud nähes kääna selg kuu poole, kumarda maha ja vaata ise läbi jalgade kuu pääle, katsu kätega maast midagi kätte saada. Mis sinule siis kätte (juhtub) kukkub, olgu see haiu puru ehk mõni muu asi, võta see ära ja pane ta õhtul magama minnes pea alla. Küll siis armuksega unes kuidagiviisi kokku juhtud.

E 43715 (7) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Uue aasta laupäeva õhtul magama mines jäta omase pahemase jalga sukk. Öösel tuleb armuge suka ära tõmpama ja siis võid sa teda näha.

E 43715 (8) < Rõuge khk. - Oskar Leegen < õde Marie (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Jaanipäeva laupäeva õhtul korja üheksa sorti lillesid, köida nad kimpu ja pane nad õhtul magama minnes pea alla. Küll siis armukesega unes kuidagi viisi kokku juhtud.

E 43716 (9) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Soovid sa omale soovitava armukese saada, pane lahti käänatud lukk maha, kust arvad, et see üle läheb, keda sina armastada soovid. Vaata aga, et kegi tõine sellest üle ei lähe. Kääna lukk siis kinni kui tema sellest üle läheb, siis võid julge olla, et armastus enne teie vahel külmaks ei lähe kui lukk lahti keeratakse.

E 43716 (10) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui sa soovid kedagi armastada, siis võtta osta poodist paari kopika eest komveke ja määri ta kaenlaaluse higika ära, ana siis sellele keda sa soovid armastada. Ka võib sedasama peremees oma koera juures teha. Võta tükikene leiba, määri teda kaenla alluse higika ja anna siis koerale, siis hoiab koer väga oma peremehe poole.

E 43717 (12) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Soovid sa omale korrapäralist armukest saada. Mine ristikheina õitsemise ajal põllu pääle, otsi siis omale niisugune õis kellel neli lehte rista tiku nupu all on. Võta see õis ära ja õhtul magama minnes pane sellele neiule pää alla, kellega sa armastust soovid. Hommiku votta õis ära ja sa võid selle õiega ka tõisi enast armastama panna. Ja ka uuesti esimese võid sa veelkord enast armastama suntida.

E 43718 (13) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
On sinul omal armuge valitud ja tõine püüab oma nina sina vahele ajada, meelitab maheda meele ja libe keelega sinu oma ära, siis võid sa nende armastuse ära kautada. Võtta surnu kääpa päält mulda ja puista nende vahele kui nad sängis magavad ja nende armastus on otsas, ehk võtta see koor, mis puu küles tuulega laulab, viska nende vahele ja nende armastus on kadunud.

E 43718/9 (14) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Soovid sa neiule meheleminemist keelda, katsu tema pääst kolm ehk seitse juksekarva saada, kakka siis omast pääst ka niisama palju jukseid ja lõika neiu hame küllest tükk riied, seega siis juuksekarvad ära ja mähi siis selle neiu hame tükki sisse ja pane ära kuiva kohta, siis võid sa julgusega neiule ütelda, et ta enne mehele ei saa kui sina teda lased. Soovid teda mehele minna laske, lahuta siis need jukse karvad ära ja viiska neljapäeva õhtul tuulde, siis võib tema mihele minna kui temal veel õnne on.

E 43719 (15) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Soovid sa neiud armastada. Võtta püia üks isane nahkhiir kinni ja lase tema verd kolm tilka oma ninarätiku pääle. Võttad sa selle rätiku neiu silma ees lahti ja ta hakkab kohe sind sestsaatik armastama.

E 43719 (16) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Ostad sa omale uue püssi, siis lase temaga esimest korda kassi, kuli ehk harakad. Siis ei saa seda püsi keegi ära rikku ja ta on sulle alati sõnakuulja.

E 43719 (17) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
On sul soov mõne oma armukadetale poisile kätte maksa, siis võta selle neiu õmmelusnõel ja pistga siga teda, siis on tema armastus selle neiu vastu kohe kadunud.

E 43720 (18) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Soovid sa teada saada, kas see neiu ka sind armastab, keda sa enesele soovid kosida. Siis võtta hammastega oma hame kaenla alt, rebi üks tükk riied, kellega sa kord oled neiu hõlmas viibinud ja pane see selle neiu pea alla õhtul. Küll ta siis sulle hommiku kõik õieti ära räägib.

E 43720 (19) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui sa (neiule) kosja lähed, siis võtta kui sa viinapudeli lahti teed, keeruta kadaja pulgaka kolm korda ümber pudeli suu ja anna siis neiule, aga vaata et sa ise aga enne ei joo. Küll siis sul kosjakaup hästi läheb.

E 43720/1 (20) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Soovid sa omale jäädavat raha saada. Võtta üks must kass, aja ta kotti, köida kotti suule üheksa sõlme ette ja vii neljapäeva õhtul nelja ristteeharu pääle. Vilista kolm korda ja Vanapagan tuleb siis kassi ära ostma, ära aga ütle, et see kass on vaid kiida, et see üks ilus loom on. Ja kui ta ära ostab, siis annab tema sulle raha ja see raha tuleb tagasi. Ära aga viimast kopikud sellest rahast ära anna, siis ei tule raha enam tagasi.

E 43721 (21) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Varastadut hobust kätte saada. Kääna üheksa hobuse jälge labidaga ümber, kust varas on läinud, hakka pahemast jalast pääle. Kõige viimase jälie sisse pista kolme servaline nõel. Siis ei saa varas enam edasi minna vaid hobuse jalg jääb haigeks. Hobust kätte saades tõmba nõel hobuse jala seest välja ja hobune on terve.

E 43721/2 (22) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui sul poeg, vend ehk mõni muu nekrut majas on. Võta üks nõel, millega surnu riided on õmmeltud, pane tema riiede sisse, kääna tema üheksa jälge labidaga ümber, hakka pahemast jalast pääle ja pane kolmekandiline nõel, suur nõel tema riiede sisse õla peale. Siis ei juhtu selle poisile midagi õnnetust, vaid ta tuleb oma teenistuse lõpul õnnelikult tagasi.

E 43722 (23) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Soovid sa omale palju jõudu (koguda) saada, püia üks siil kinni, pane tema ühe aija sisse, kust tema lääbi ei saa ja kitku ümber aija rohi puhtaks, siil tahab aijast välja saada, aga et tal nii palju jõudu ei ole, tahab ta üle aija karata, toob ta rohtu, kargab üle aija ja jätab rohu maha. Võtta see rohi ära ja sinul on jõudu palju.

E 43722/3 (24) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Võtta pudeli töis punase lehma piima, loo kork kõvasti paale. Korgi sisse tee veike hauk, kust piima lõhn välja tuleb. Vii see pudel metsa, kus palju madusid on ja pane ta valge lina pääle, ise mine kuskile korvale. Madu tuleb piima jooma ja et tal nii palju jõudu ei ole, korki ära võtta, toob ta rohu, võtab korgi päält ära ja jätab rohu maha. Võtta see rohi ära ja sinul on jõudu nii palju kui tarvis.

E 43723(25) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Tahad sa kolm päeva ette teada, mis siinu eluga sünib, püia üks karen kinni. Võtta see valge sulg kõhu alt ära. Siis tead kõik juhtumised ette ära.

E 43723 (26) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Soovid sa sugulasi või tuttavaid viina paelust pästa. Püia üks nahkhiir kinni, lase tema verd kolm tilka viina sisse ja anna sellele, keda sina soovid viina paelust pästa. Küll siis viin tema meelest hirmsaks lääb.

E 43723/4 (27) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Mine jaanipäeva laupäeva õhtul metsa, kus sõnajalad kasvavad, laota valge lina neide ümber maha, siis kukkub sõnajala õlm riide pääle. Võtta ära ja hoia alati oma liigi. Siis tule maksetud raha tagasi.

E 43724 (28) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Soovid sa teha, et sind keski ei näe. Puia enne jüripäeva uss kinni, löö ta pää lõhki, pane pää sisse kesvatera kasvama. Saab see kesv valmis, on tal üks tera, võta ära see ära on tal mitu tera, võtta ära ja proovi peeglis üksihaaval ära suhu pandes. Mis tera ajal sina enast peeglis ei näe, ongi seesama tera, et kui tema suhu paned, et siis sind keegi ei näe.

E 44950/64 < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1904) Sisestas Salle Kajak 2003
Pulm ja matus.
- tõesti sündinud lugu. -
Eesolev jutuge viib meid Venemaal elavad estlaste jure kes sina 1890. aasta algul elama asusivad. Aga meie jutukeses ettetulnud looge on 1893 aastal sündinud.
Oli ilus kevadine ilm kõik loodus oli nii ime ilus. Suuret haljad kased kohisivad kevadise tuule käes. - Täna näis õige rohkesti rahvas Velik Luga kirikuse minevad. Oli ju sina keegi õpetaja Liivimaalt tulnud jutlust pidama, mis ainult aastas kaks korda sündis. Tee ääres istus arvata 24 aastane noormees, kes vaest kedagi ootas. Ika vaatas ta kord koralt mööda minevaid kui kulisi üsna külmalt. Korraga astus keegi pikk noormees ootaja nooremehe juure ja teredas teda, üteldes: „Tere Karl Otsing. Noh keda sina ootad,“ Karl Otsing lausus viimaks pikamisi: „Ootasin ka kedagi oma tutvad aga ta ei tule ikka veel - kus ta peaks küll nii kaua viibima.“ „Noh kas läheme siis ühes minema?“ „Oh ei ma pean veel ootama“ „Noh siis Jumalaga“ „Jumalaga Kustas.“ Karl oli rõõmus et ta jälle üksi võis ola.
Mööda minejad vaatasivad kõik küsivalt Karla otsa, ei tea keda ta küll peaks ootama. - Varsi jõudis üks vanger teeääres ootaja Karla kohale - kus ta kohe seisma jäi. - Rõõmsasti kargas Karl seda nähes ja kahe kolme sammuga oli ta vangri juures kus ta kedagi noort umbes 17 aastast neiukest teredas „Tere Anna ootasin sind juba ammugi kus sa kallige nii kaua viibisid?“ Anna näis vangris nagu ruumi tegevat istus vangris rohkem ühele poole. „Noh Karl tule sa mule kutsariks“ mida Karl kohe rõõmuga täitis. Natukese vaikimise järele algas Karl jutu tehes: „Ei ole sind kallis Annage enam õige kaua aiga näinud. - Täna saab aasta täis kui viimast kord sind nägin, kui sa oma leeriskäimise pidu pühendasid.“ Seejuures vaatas Karl Anna kergesti tõusema ja vajuma rinna peale kust temale tema kingitud pross vastu paistis - mida ta Annale leeri mälestuseks oli kinginud - selle kuldse prossi seest paistis nii ilgavald välja süda, rist, ja ankur. - Annale näis midagi meele tulnud olevad. Täna nelja nädali perast on jaanipäev. Siis on ka palju meie sugulasi meil külas , siis palun Karl et ka sina nii hää oleksid ja sel korral meie poole tuleks. -
Tahtmata tõusis sügav ohkamine Karla rinast ja ta vastas: „Ma tänan südamest sind kutsumise eest, aga ma lähen küll hea meelega, kui enne sinu vanemad seda pahaks ei pane.“ Annal näis nagu midagi südame pääl kipitavad - ja üks valus õhkamine südame põhjast andis tunnistust et ka tema südames mitte rõõm ei valitsenud, pikka piinliku seespidise võitlemisega ütles ta: „Minu vanematel ei oleks ju midagi paha kui sa meile tulet - siis oleks ehk mul ka lõbusam - ma armastan ikka sinuga seltsis ola mu hää lapsepõlve sõber. Oh kui rõõmsasti meie lapsepõlves tõinetõise pool käisime ja mul on veel kõik nii väga selgesti meeles - kui sa mulle metsast ilusaid linu sulgi tõid, ja puust lehmad ja hobused valmistasid. Iga kevade kui kapsaid istudati pandsin ma ikka kõige kahele külge lohakavamale suuremale kapsale tikukesed juure ühe pandsin sinu toise oma õnne peale kasvama. Oh kui suure häämeelega vaatasin ma kui kapsad ilusasti kasvasivad. Jaanipäeva õhtul tõin ma jaanilillesi koju kus ma nad jälle ühe oma ja tõise sinu õnne peale õitsema pandsin mis kül iga kord hästi ei tahtnud õitseda mille üle ma jälle kauem aega kurv olin.“ - Karla pääle näis see lapsepõlve mälestuse meele tuletamine väga mõjuvad. Tahtmata tulivad kadunud lauliku Koidula sõnad Karlale meele - „Meil aja ääres tänavas kuis armas oli see - aga praegu ei pool nii armas olnud ta kui küla tänavas.“ - Ilma et Karl arugi oleks saanud veeresivad tal kaks suurt pärli sarnast pisarad üle põse mis ilusadese vurudese ära kadusivad. Ainult see äradas neid sellest kurvast olekust ülesse kui nad parajaste eespool minevast seppa Kustasest mööda sõitsivad. - Kustas näis mõlemaid vangris olejaid tundvad ja saatis vihase pilku esite Anna ja siis perast Karla pääle; mis viimasele täiesti arusaamata näis olevad. -
Selle aja sees olivad nad juba kiriku juure jõudnud. Kus Karl Annale kätt pakus vangrist maha astumiseks - mida Anna (viist) punastades hulga rahva perast tagasi lükas. Karl köitis hobuse kinni ja siis läksivad mõlemad kirikuse. - Kirikus pidas õpetaja ka väga ilusa jutluse - armastusest ja selletas pikalt ja laialt „kui mul ei oleks armastust siis oleks ma vask mis kumiseb ja keluge mis eliseb, - kirikust ära sõites oli Annal ja Karlal jut enamiste oma igapäevasest elust - Kui Karl Annad jumalaga jätis - siis pigistas tema Anna kätt tugevasti ja üks palav sütam suu anne oli mõlemalt poolt lahkumiseks. Lõpeks tuledas Anna Karlale veel oma palved meele et ta jaanipäevaks pidule tuleks.
Karl lubas et kui ta saab minna et siis enne muidugi kirjutab - varsi oli Anna tema silmist katunud ja Karl tõtas koju. Sest saatik kui Anna Karlaga kirikus käis oli nüid juba paar nädalid möödas. Iga kord kui Anna kodus emale Karlat kiitis sai ema pahaseks ja tähendas, et need halbuse jutud olla. Ühel päeval sai ema kirjakandjalt ühe kirja mis Annale oli. Aga ema ei anud kirja Annale ära vaid tegi kirja lahti ja luges ise lääbi. Kui isa kodu tuli luges ta kord veel kirja kõvasti isale ette, kiri oli järgmine
Armas Annage!
Jaanipäeva õhtu lähen ma Teie poole pane siis minu jaoks ka jaanilillesi õitsema - ütle ka emale ja isale palju tervisi minu poolt - aga kõige rohkem Sulle ise
Ela hästi jällenägemiseni.
Holmis
1892. a. 10. juunil. Sind südamest armastaja Karl Otsing.
Anna seisis pealt kuuldes nagu tuliste süte pääl ja oleks ehk häbi perast kas maa alla vajunud, sest see oli ju esimene kord et ema isale tema kirja ette luges. Pikka piinliku vaikimise järele hakkas isa viimaks räägima: „Või Karl kirjutab sulle kirjasi ja minule kartab kõrtsis topsi viina ehk putelid õlud osta. Niisugusele narule ei anna ma ilmaski oma tütard parem võib ta enem sada korda seppa Kustase naeseks saada - mida ma ka ju temale olen lubanud. Ela sain ma ga Kustasega kõrtsis kokku - on va läbi hää mees. Ostis minule ikka oma sorokovka viina ja paar õlud ka veel peale kauba - ja iga kord on ta ostnud. Vaat niisugusega maksab sul Anna juttu teha. Ka võib sepa Kustase sugune mees oma naist ometi auusal viisil toita. Kuna Karl aga nooruspõlves koolis oles on vedelema õpinud ja nüid siin mõisas kirjutaja ameti eest vaevalt leiba saab, mis võib siis ta sulle veel süüa anda.“ Kõik seda pidi Anna pealt kuulama ta oleks kui hää meelega midagi ütelnud kui ta oma valju ema ja isa seeperast pidi ta kannadades vaikima. Aga tema sinistest taeva karva silmatest pisarad nagu pärlid üle koidu puna põskede põrandale langesivad. Vanemad ei pane ju seda tähelegi vaid nad on ju sellega harjunud ja see on ju neile ikka meeld mööda kui näevad et ta nutab. Anna tõtas aeda oma kurbtust lahutama kui isa ja ema tuas isekeskel aru pidama jäivad.
Pääle selle juhtumise oli Annal silmad iga päev enamiste (nutust) punased. Kui ühel päeval veel midagi Annale pahemad sündis. Isa tuli õhtul purjus peaga koju ja seppa Kustas ka ühes. Kustasel oli kaks viinaputelid kosja jaoks ühes toodud. Ja mõlemad varusivad tubliste jalge pääl - nüid tehti pudelid kohe lahti ja algas kohe lõbus joomine. Seeni oli ka Anna ema õhtuks keha kinnitust valmistanud - ja mida ta praegu kohe lauale tõi. - Söögi isu nähti mõlemadel õige suur olevad - kui söömine ju lõpetatud oli võtis Kustas taskust uue viinapudeli mida ta kiiresti lahti tegi valas siis klaasi ja ütles terviseks. - Kui nad juba mitu klaasi üks tõise järele olid ära joonud - algas Kustas kosja jutuga pääle - mis tal õige valmis ja lääbi mõteldud näis olevat. -
Vanematele meeldis see kõne väga ja kosjad võeti vastu ja tehti kaup eneste vahel kindlaks. - Anna oli eestuas kes kõik seda kuulis - langes pool minestanult vastu seina kuna ta aga oma kustunud silmadega lääbi akna seda lustilist lootust vaatas - ja aiast kust ilus ööpiku laksutamine tuppa kajas. Anna piidi praegu ilma et oleks ise tähele pannud maha kukkuma - kui ta veel parajal ajal meele tuli enast selle eest hoida. -
Vanaldane seinakell kuulutas juba tõist hakavad hommiku tundi ja väljas kuultus ka lääbi lahtise akna kuidas kõik liinud oma hommikust kiituselaulu - vägevale loojale - laulsivad. - Anna avas tasakesti eestua ukse ja tõtas aida kus ta ühe oma armsama istepingi pääle istus ja seal sügavaste ohkades mõtlema hakkas. - Mis on küll minu elu enam siin ilmas väärt - oh surm! tule sa ja lõpeta kõik - enam uinun sügavas haua viilus kui ma terve oma eluaeg nagu vangistatud pean olema - ja oh mu armas Jumal ühe niisugusega veel päälegi ku Kustas on. Oh jõua parem sa tuhad korda surm ja pästa mind ära - kui ma oma vastu tahtmist ja püüid elama pean. Oh vägede looja - kas on ka see sinu tahtmine - et ma praegu omas õitsvas nooruses pean närtsima -oh! kes suudab kõike seda mõtelda mis tulemas on. Oh taeva isa kes sa kõik võid teha nagu sa tahad, kas ei või siis sa ka mu palved kuulda ja minu vanemate meeli muuta - ja nad on viimasel ajal nüid mu vastu väga karetad. Oh kus on minu õnn! minu isa ja ema nad pakuvad õnnetust mulle selle asemele. Oh lapsepõli! - kas sa siis ju tõesti möödas oled kas ei võiks ma üks kümnentik osa veel sinu lusti ja rõõmu maitseda. Ja lapsepõli ma aiman seda veel - nagu kaduva udu sees olevad pilti - mis ikka kõrgemale tõuseb ja minu silmist pisarad välja piigistab. - Oh teie kõik udu losilised ettearvamised - kui õnneliku tundsin ma enast siis olevad kui ma aasta eest leerist koju tulin. Ja kui mu kallis sõber Karl mulle nii midagi kinkis mis kustumata mu meeles seisab. Ja oh Jumal missugune on mu tänu temale selle eest - ma lubasin teda ära unustamata oma südames kanda, aga nüid; nüid on kõik kadunud - nüid on kord aeg jõudnud kus kõik igavesti tahab kaduma minna. Oh kas on siis see tõesti mu saatus mis mind mu ette mõteltud ja arvatud teelt ära lahutab. - Anna ei teadnud isegi kui kaua ta seal aias pingi peal oli unistanud - kui ta oma unistusest ärkas oli päikene juba ammugi tõusnud ja säras kultselt üle looduse mis temale tuhantes kaste pisarates vastu säras. Anna läks tupa - isa ja ema magasivad. Kustas oli kadunut. Ainult tühjad viina pudelit seisivad laual. Kuu aega oli mööda läinud ja iga üks külas teadis seppa Kustase ja Anna pulmatest midagi jutustada mis täna õhtul peale hakkata. - Jah oligi nii Anna vanemad olidgi ju asja nii kaugele ajanud et homme laulatus pidi olema. Nüid vaatame ka korra mis Karl sel ajal tege - Karl ei asunud enam kodus vaid ta hulgus mööda metsi ümber ja ei näitanud enast mitte kellegile - kui teda mõni karjastest juhtus nägema - metsades ümber kõnidmas.
Laulatuse päev oli kätte jõudnud meie näeme ühte paari kiriku juure sõitma kuhu õpetaja seks korraks oli kutsutud - noorpaar ei olnud keegi muu kui Kusta ja Anna. Umbes tund aega enne meie noorepaari sõitu sammus keegi noormees üksinda kiriku poole - kes ajuti iseenesega nagu räägites kättega vehkles! - See oli Karl Otsing. Pulmalised olid kõik rõõmsad noorpaar oli laulatuselt kojo jõudnud mõned olid peale söögi välja põldutele kõndima läinud - noorpaar ja mõned ligemad tutvad ja sõbrad olid veel pulma tuas. - Mõrsja läks enast teise tupa riidese panema; - ta tahtis omale teisi riideid selga panna - peale tema ei olnud kedagi muid tuas. Tua aken oli lahti korraga kargas keegi lääbi lahtise akna tupa kes mu keegi ei olnud kui Karl - kah kolme sammuga seisis ta Anna ees - ja haras ta oma sülle kus ta teda kaisutas - ja lausus: „Armas Anna olgu see viimast korda sa oled mu ära andja - olgu see viimane musu äraandja huultelt - kui mina õnnetu olen peat ka sina õnnetu olema.“ Neid sõnu lõpetades tõmbas ta oma põuenoa taskust ja enne kui keegi appi oleks saanud pistis ta põuenoaga Anna rindu - punane veri purskas kohe selle järel - ja üks valus karjatus oli kuulda - veri määris valged pruti kleiti - Karl kui mõrtsukas oli põgenenud - teda aeti kui mõrtsukat taga- ta põgenes metsa - paksu kuuse tihentikuse otsiti kõik mets lääbi aga ei leitud.
Pulm oli nüid leinaks ümber muutetud - prut lamas praegu verega märitult sohva peal - pulmalistest oli keegi tohtri järrele sõitnud - aga enne kui tohter siia oleks jõudnud oli prut juba surnut. -
Tõisel päeval olid karjased metsast koju jooksnud selle teadusega et metsas üks tapetud mees olla - minti ka vaatama ja leiti ka nõnda. Maas lamas meie tuntud Karl Otsing. Käe sooned olid katki lõikatud. - Asi anti politseile teada - kes kohe asja üle vaatas - Karla enese taskust leiti kiri kus ta tunnistas et ta Kusta pruti Anna Eiche oli ära tapnud ja ka ise ennast ära tapab. Kirja sissu oli osalt järgmine kui keegi minu kirja loeb siis ei ole ma enam elavate liigis- seeperast palun ma - armsaid vaimulika kirikuvanemaid ja õpetajad mind - minu pruti Annaga ühte kohta surnuaiale mata. - Ärgu keegi minu viletsa enesetapja ja tõise mõrtsukat taga leinaku, ma tundsin et ma nõnda viisi enam edasi ei saa elada - ma ei suutnud seda omale suguki mõtelda et Anna tõise oma pidi olema - ma oleks üksi surenut kui aga see teade et kelele jätan ma siis teda - kui oleks nii olnud kui ma ammugi ja temagi tahtis siis oleksime mõlemad elanud - aga et sa üksi elama pidit - siis ei saanud ma elada - ja meie pidime ühtlasi surema. Karl Otsing.
Kolmandal päeval vajus piik leina rong kahe puusärgi taga surnuaijale - nad ei maetud mitte ühte paika nagu Karel oli tahtnud - vaid Kustas lasi oma Anna kui laulatud naise kunagi oma ostetud matmise paika mata - vaimulik mees pidas liigutava hauakõne - ja ütles lõpul lihtsade sõnadega: „Vanemad ärge sundige mitte oma lapsi! Seal on sagedasti õnnetus kannul.“ Ka Karl sängitadi mulda - jäh kadunud olid nüüd need mõlemad inimesed. Kui sa lugeja kora Velik Luga kiriku surnuaiale lähed siis võid sa seal mõlemade hauda näha ja ühte surma päeva risti peast lugeda. Peale Anna surma võtis seppa Kustas jälle tõise naise - millega ta praeguki hästi ei ela!

E 44950/64 < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1904) Sisestas Salle Kajak 2003
Pulm ja matus.
- tõesti sündinud lugu. -
Eesolev jutuge viib meid Venemaal elavad estlaste jure kes sina 1890. aasta algul elama asusivad. Aga meie jutukeses ettetulnud looge on 1893 aastal sündinud.
Oli ilus kevadine ilm kõik loodus oli nii ime ilus. Suuret haljad kased kohisivad kevadise tuule käes. - Täna näis õige rohkesti rahvas Velik Luga kirikuse minevad. Oli ju sina keegi õpetaja Liivimaalt tulnud jutlust pidama, mis ainult aastas kaks korda sündis. Tee ääres istus arvata 24 aastane noormees, kes vaest kedagi ootas. Ika vaatas ta kord koralt mööda minevaid kui kulisi üsna külmalt. Korraga astus keegi pikk noormees ootaja nooremehe juure ja teredas teda, üteldes: „Tere Karl Otsing. Noh keda sina ootad,“ Karl Otsing lausus viimaks pikamisi: „Ootasin ka kedagi oma tutvad aga ta ei tule ikka veel - kus ta peaks küll nii kaua viibima.“ „Noh kas läheme siis ühes minema?“ „Oh ei ma pean veel ootama“ „Noh siis Jumalaga“ „Jumalaga Kustas.“ Karl oli rõõmus et ta jälle üksi võis ola.
Mööda minejad vaatasivad kõik küsivalt Karla otsa, ei tea keda ta küll peaks ootama. - Varsi jõudis üks vanger teeääres ootaja Karla kohale - kus ta kohe seisma jäi. - Rõõmsasti kargas Karl seda nähes ja kahe kolme sammuga oli ta vangri juures kus ta kedagi noort umbes 17 aastast neiukest teredas „Tere Anna ootasin sind juba ammugi kus sa kallige nii kaua viibisid?“ Anna näis vangris nagu ruumi tegevat istus vangris rohkem ühele poole. „Noh Karl tule sa mule kutsariks“ mida Karl kohe rõõmuga täitis. Natukese vaikimise järele algas Karl jutu tehes: „Ei ole sind kallis Annage enam õige kaua aiga näinud. - Täna saab aasta täis kui viimast kord sind nägin, kui sa oma leeriskäimise pidu pühendasid.“ Seejuures vaatas Karl Anna kergesti tõusema ja vajuma rinna peale kust temale tema kingitud pross vastu paistis - mida ta Annale leeri mälestuseks oli kinginud - selle kuldse prossi seest paistis nii ilgavald välja süda, rist, ja ankur. - Annale näis midagi meele tulnud olevad. Täna nelja nädali perast on jaanipäev. Siis on ka palju meie sugulasi meil külas , siis palun Karl et ka sina nii hää oleksid ja sel korral meie poole tuleks. -
Tahtmata tõusis sügav ohkamine Karla rinast ja ta vastas: „Ma tänan südamest sind kutsumise eest, aga ma lähen küll hea meelega, kui enne sinu vanemad seda pahaks ei pane.“ Annal näis nagu midagi südame pääl kipitavad - ja üks valus õhkamine südame põhjast andis tunnistust et ka tema südames mitte rõõm ei valitsenud, pikka piinliku seespidise võitlemisega ütles ta: „Minu vanematel ei oleks ju midagi paha kui sa meile tulet - siis oleks ehk mul ka lõbusam - ma armastan ikka sinuga seltsis ola mu hää lapsepõlve sõber. Oh kui rõõmsasti meie lapsepõlves tõinetõise pool käisime ja mul on veel kõik nii väga selgesti meeles - kui sa mulle metsast ilusaid linu sulgi tõid, ja puust lehmad ja hobused valmistasid. Iga kevade kui kapsaid istudati pandsin ma ikka kõige kahele külge lohakavamale suuremale kapsale tikukesed juure ühe pandsin sinu toise oma õnne peale kasvama. Oh kui suure häämeelega vaatasin ma kui kapsad ilusasti kasvasivad. Jaanipäeva õhtul tõin ma jaanilillesi koju kus ma nad jälle ühe oma ja tõise sinu õnne peale õitsema pandsin mis kül iga kord hästi ei tahtnud õitseda mille üle ma jälle kauem aega kurv olin.“ - Karla pääle näis see lapsepõlve mälestuse meele tuletamine väga mõjuvad. Tahtmata tulivad kadunud lauliku Koidula sõnad Karlale meele - „Meil aja ääres tänavas kuis armas oli see - aga praegu ei pool nii armas olnud ta kui küla tänavas.“ - Ilma et Karl arugi oleks saanud veeresivad tal kaks suurt pärli sarnast pisarad üle põse mis ilusadese vurudese ära kadusivad. Ainult see äradas neid sellest kurvast olekust ülesse kui nad parajaste eespool minevast seppa Kustasest mööda sõitsivad. - Kustas näis mõlemaid vangris olejaid tundvad ja saatis vihase pilku esite Anna ja siis perast Karla pääle; mis viimasele täiesti arusaamata näis olevad. -
Selle aja sees olivad nad juba kiriku juure jõudnud. Kus Karl Annale kätt pakus vangrist maha astumiseks - mida Anna (viist) punastades hulga rahva perast tagasi lükas. Karl köitis hobuse kinni ja siis läksivad mõlemad kirikuse. - Kirikus pidas õpetaja ka väga ilusa jutluse - armastusest ja selletas pikalt ja laialt „kui mul ei oleks armastust siis oleks ma vask mis kumiseb ja keluge mis eliseb, - kirikust ära sõites oli Annal ja Karlal jut enamiste oma igapäevasest elust - Kui Karl Annad jumalaga jätis - siis pigistas tema Anna kätt tugevasti ja üks palav sütam suu anne oli mõlemalt poolt lahkumiseks. Lõpeks tuledas Anna Karlale veel oma palved meele et ta jaanipäevaks pidule tuleks.
Karl lubas et kui ta saab minna et siis enne muidugi kirjutab - varsi oli Anna tema silmist katunud ja Karl tõtas koju. Sest saatik kui Anna Karlaga kirikus käis oli nüid juba paar nädalid möödas. Iga kord kui Anna kodus emale Karlat kiitis sai ema pahaseks ja tähendas, et need halbuse jutud olla. Ühel päeval sai ema kirjakandjalt ühe kirja mis Annale oli. Aga ema ei anud kirja Annale ära vaid tegi kirja lahti ja luges ise lääbi. Kui isa kodu tuli luges ta kord veel kirja kõvasti isale ette, kiri oli järgmine
Armas Annage!
Jaanipäeva õhtu lähen ma Teie poole pane siis minu jaoks ka jaanilillesi õitsema - ütle ka emale ja isale palju tervisi minu poolt - aga kõige rohkem Sulle ise
Ela hästi jällenägemiseni.
Holmis
1892. a. 10. juunil. Sind südamest armastaja Karl Otsing.
Anna seisis pealt kuuldes nagu tuliste süte pääl ja oleks ehk häbi perast kas maa alla vajunud, sest see oli ju esimene kord et ema isale tema kirja ette luges. Pikka piinliku vaikimise järele hakkas isa viimaks räägima: „Või Karl kirjutab sulle kirjasi ja minule kartab kõrtsis topsi viina ehk putelid õlud osta. Niisugusele narule ei anna ma ilmaski oma tütard parem võib ta enem sada korda seppa Kustase naeseks saada - mida ma ka ju temale olen lubanud. Ela sain ma ga Kustasega kõrtsis kokku - on va läbi hää mees. Ostis minule ikka oma sorokovka viina ja paar õlud ka veel peale kauba - ja iga kord on ta ostnud. Vaat niisugusega maksab sul Anna juttu teha. Ka võib sepa Kustase sugune mees oma naist ometi auusal viisil toita. Kuna Karl aga nooruspõlves koolis oles on vedelema õpinud ja nüid siin mõisas kirjutaja ameti eest vaevalt leiba saab, mis võib siis ta sulle veel süüa anda.“ Kõik seda pidi Anna pealt kuulama ta oleks kui hää meelega midagi ütelnud kui ta oma valju ema ja isa seeperast pidi ta kannadades vaikima. Aga tema sinistest taeva karva silmatest pisarad nagu pärlid üle koidu puna põskede põrandale langesivad. Vanemad ei pane ju seda tähelegi vaid nad on ju sellega harjunud ja see on ju neile ikka meeld mööda kui näevad et ta nutab. Anna tõtas aeda oma kurbtust lahutama kui isa ja ema tuas isekeskel aru pidama jäivad.
Pääle selle juhtumise oli Annal silmad iga päev enamiste (nutust) punased. Kui ühel päeval veel midagi Annale pahemad sündis. Isa tuli õhtul purjus peaga koju ja seppa Kustas ka ühes. Kustasel oli kaks viinaputelid kosja jaoks ühes toodud. Ja mõlemad varusivad tubliste jalge pääl - nüid tehti pudelid kohe lahti ja algas kohe lõbus joomine. Seeni oli ka Anna ema õhtuks keha kinnitust valmistanud - ja mida ta praegu kohe lauale tõi. - Söögi isu nähti mõlemadel õige suur olevad - kui söömine ju lõpetatud oli võtis Kustas taskust uue viinapudeli mida ta kiiresti lahti tegi valas siis klaasi ja ütles terviseks. - Kui nad juba mitu klaasi üks tõise järele olid ära joonud - algas Kustas kosja jutuga pääle - mis tal õige valmis ja lääbi mõteldud näis olevat. -
Vanematele meeldis see kõne väga ja kosjad võeti vastu ja tehti kaup eneste vahel kindlaks. - Anna oli eestuas kes kõik seda kuulis - langes pool minestanult vastu seina kuna ta aga oma kustunud silmadega lääbi akna seda lustilist lootust vaatas - ja aiast kust ilus ööpiku laksutamine tuppa kajas. Anna piidi praegu ilma et oleks ise tähele pannud maha kukkuma - kui ta veel parajal ajal meele tuli enast selle eest hoida. -
Vanaldane seinakell kuulutas juba tõist hakavad hommiku tundi ja väljas kuultus ka lääbi lahtise akna kuidas kõik liinud oma hommikust kiituselaulu - vägevale loojale - laulsivad. - Anna avas tasakesti eestua ukse ja tõtas aida kus ta ühe oma armsama istepingi pääle istus ja seal sügavaste ohkades mõtlema hakkas. - Mis on küll minu elu enam siin ilmas väärt - oh surm! tule sa ja lõpeta kõik - enam uinun sügavas haua viilus kui ma terve oma eluaeg nagu vangistatud pean olema - ja oh mu armas Jumal ühe niisugusega veel päälegi ku Kustas on. Oh jõua parem sa tuhad korda surm ja pästa mind ära - kui ma oma vastu tahtmist ja püüid elama pean. Oh vägede looja - kas on ka see sinu tahtmine - et ma praegu omas õitsvas nooruses pean närtsima -oh! kes suudab kõike seda mõtelda mis tulemas on. Oh taeva isa kes sa kõik võid teha nagu sa tahad, kas ei või siis sa ka mu palved kuulda ja minu vanemate meeli muuta - ja nad on viimasel ajal nüid mu vastu väga karetad. Oh kus on minu õnn! minu isa ja ema nad pakuvad õnnetust mulle selle asemele. Oh lapsepõli! - kas sa siis ju tõesti möödas oled kas ei võiks ma üks kümnentik osa veel sinu lusti ja rõõmu maitseda. Ja lapsepõli ma aiman seda veel - nagu kaduva udu sees olevad pilti - mis ikka kõrgemale tõuseb ja minu silmist pisarad välja piigistab. - Oh teie kõik udu losilised ettearvamised - kui õnneliku tundsin ma enast siis olevad kui ma aasta eest leerist koju tulin. Ja kui mu kallis sõber Karl mulle nii midagi kinkis mis kustumata mu meeles seisab. Ja oh Jumal missugune on mu tänu temale selle eest - ma lubasin teda ära unustamata oma südames kanda, aga nüid; nüid on kõik kadunud - nüid on kord aeg jõudnud kus kõik igavesti tahab kaduma minna. Oh kas on siis see tõesti mu saatus mis mind mu ette mõteltud ja arvatud teelt ära lahutab. - Anna ei teadnud isegi kui kaua ta seal aias pingi peal oli unistanud - kui ta oma unistusest ärkas oli päikene juba ammugi tõusnud ja säras kultselt üle looduse mis temale tuhantes kaste pisarates vastu säras. Anna läks tupa - isa ja ema magasivad. Kustas oli kadunut. Ainult tühjad viina pudelit seisivad laual. Kuu aega oli mööda läinud ja iga üks külas teadis seppa Kustase ja Anna pulmatest midagi jutustada mis täna õhtul peale hakkata. - Jah oligi nii Anna vanemad olidgi ju asja nii kaugele ajanud et homme laulatus pidi olema. Nüid vaatame ka korra mis Karl sel ajal tege - Karl ei asunud enam kodus vaid ta hulgus mööda metsi ümber ja ei näitanud enast mitte kellegile - kui teda mõni karjastest juhtus nägema - metsades ümber kõnidmas.
Laulatuse päev oli kätte jõudnud meie näeme ühte paari kiriku juure sõitma kuhu õpetaja seks korraks oli kutsutud - noorpaar ei olnud keegi muu kui Kusta ja Anna. Umbes tund aega enne meie noorepaari sõitu sammus keegi noormees üksinda kiriku poole - kes ajuti iseenesega nagu räägites kättega vehkles! - See oli Karl Otsing. Pulmalised olid kõik rõõmsad noorpaar oli laulatuselt kojo jõudnud mõned olid peale söögi välja põldutele kõndima läinud - noorpaar ja mõned ligemad tutvad ja sõbrad olid veel pulma tuas. - Mõrsja läks enast teise tupa riidese panema; - ta tahtis omale teisi riideid selga panna - peale tema ei olnud kedagi muid tuas. Tua aken oli lahti korraga kargas keegi lääbi lahtise akna tupa kes mu keegi ei olnud kui Karl - kah kolme sammuga seisis ta Anna ees - ja haras ta oma sülle kus ta teda kaisutas - ja lausus: „Armas Anna olgu see viimast korda sa oled mu ära andja - olgu see viimane musu äraandja huultelt - kui mina õnnetu olen peat ka sina õnnetu olema.“ Neid sõnu lõpetades tõmbas ta oma põuenoa taskust ja enne kui keegi appi oleks saanud pistis ta põuenoaga Anna rindu - punane veri purskas kohe selle järel - ja üks valus karjatus oli kuulda - veri määris valged pruti kleiti - Karl kui mõrtsukas oli põgenenud - teda aeti kui mõrtsukat taga- ta põgenes metsa - paksu kuuse tihentikuse otsiti kõik mets lääbi aga ei leitud.
Pulm oli nüid leinaks ümber muutetud - prut lamas praegu verega märitult sohva peal - pulmalistest oli keegi tohtri järrele sõitnud - aga enne kui tohter siia oleks jõudnud oli prut juba surnut. -
Tõisel päeval olid karjased metsast koju jooksnud selle teadusega et metsas üks tapetud mees olla - minti ka vaatama ja leiti ka nõnda. Maas lamas meie tuntud Karl Otsing. Käe sooned olid katki lõikatud. - Asi anti politseile teada - kes kohe asja üle vaatas - Karla enese taskust leiti kiri kus ta tunnistas et ta Kusta pruti Anna Eiche oli ära tapnud ja ka ise ennast ära tapab. Kirja sissu oli osalt järgmine kui keegi minu kirja loeb siis ei ole ma enam elavate liigis- seeperast palun ma - armsaid vaimulika kirikuvanemaid ja õpetajad mind - minu pruti Annaga ühte kohta surnuaiale mata. - Ärgu keegi minu viletsa enesetapja ja tõise mõrtsukat taga leinaku, ma tundsin et ma nõnda viisi enam edasi ei saa elada - ma ei suutnud seda omale suguki mõtelda et Anna tõise oma pidi olema - ma oleks üksi surenut kui aga see teade et kelele jätan ma siis teda - kui oleks nii olnud kui ma ammugi ja temagi tahtis siis oleksime mõlemad elanud - aga et sa üksi elama pidit - siis ei saanud ma elada - ja meie pidime ühtlasi surema. Karl Otsing.
Kolmandal päeval vajus piik leina rong kahe puusärgi taga surnuaijale - nad ei maetud mitte ühte paika nagu Karel oli tahtnud - vaid Kustas lasi oma Anna kui laulatud naise kunagi oma ostetud matmise paika mata - vaimulik mees pidas liigutava hauakõne - ja ütles lõpul lihtsade sõnadega: „Vanemad ärge sundige mitte oma lapsi! Seal on sagedasti õnnetus kannul.“ Ka Karl sängitadi mulda - jäh kadunud olid nüüd need mõlemad inimesed. Kui sa lugeja kora Velik Luga kiriku surnuaiale lähed siis võid sa seal mõlemade hauda näha ja ühte surma päeva risti peast lugeda. Peale Anna surma võtis seppa Kustas jälle tõise naise - millega ta praeguki hästi ei ela!

E 45150 (8) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1905) Sisestas Salle Kajak 2004
Kraksub harak hommiku vara maja katuksel, siis tuleb koh selle majale mõni teadmata või ootamata käsk, mis enamiste paha kuulutab.

E 472302 (18) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Hobune tahab veu ajal üheksa korda öö jooksul üle vaatamist, siis ei jäe hobusel kael haigeks.

E 472302 (19) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Kanad tahavad kuu vahepäeval saunakerisest võetud, kolme kivi sõmeraid terade hulka, siis hakkavad kolm päeva ennem munema kui muidu.

E 472303 (22) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Pehme ajaga prügi teede ja rabade pealt unikuse ajada, siis saab sõnnikulisa vägevam ja võrsub võimukam vili.

E 47582/5 < Rõuge khk. - J. Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
Pulmad
Üleükirjeldust maal peetavate pulmade kohta on tõnatuke raske teha, sest siis peaksin iga pulmade kohta mis peetud on, iseäkirjelduse tegema. Nagu kõmuud pruugid ja kombed vananevad, nõka pulmapidamise viisid.
Pääoleks nad umbes praegusel ajal Võjä:
Pulmad üverstalise kauguse sees.
Enne rääkokku, kui suureviisiliselt tarvis oleks pulmad ä; harilikult päälaulatuse kas kiriku juures juba ehk õkodus. Pääü: kui palju „õ“kutsuda? ja kui „paari“neid arvatavasti tuleb. Kui palju õtuua ehk ise teha? Kui palju monopolli ehk piiretust, mida ise viinaks teha? Ehk eederit? On see kõkokkurää, siis määpä. Sajapäja vakkapä. Päenne seda on „õ“pä. Mõtulevad ka sel õ. Enamiste tuldakse sajapähommikul peiupoole varem; sest need peavad sel päväsõ. Hõkogunemise pätuuakse harilikult õ1-3 vaati. Monopolli 1-5 pangi ja kus uuemal ajal eederit pruugitakse ka seda 1-10 naela. Õehk 1 vaat õ(100 toopi) maksab Rõmõ8 ½-9 rubla. Ja korviviisil 1 korv: 1 rbl. 25 kop. Monopolli hind on igalpool ü. Eederit tuuakse eederi kaupmeestelt ehk kellel selle tarvis „-tä“võ, läüja saavad igalt poolt apteekidest. Kus apteek läja arsti tä„ä“na üumbes 100 grammi, seal sõka pulmapäjä. Nii on saamise võigalpool ja igal ajal, kui aga millegi jäütahtmist on.
Saja pähommikul pandakse vara pulmalipp ülehvima. Et ise taludes lippu ei ole, toodakse see koolimaja ehk vallamaja juurest. Kell 12 sõnooriku ehk pruudi kodu: „lä!“ü. Sajavanem sõrongi ees. Püüsõ„tee“pää, ringi tehes, kas 5 ehk 10 versta ü, et enam sõsaaks. Pruudi kodus ei taheta sisse laske; enne kui „“nä. Hobused lahti ja siis söö. „öö“kus tuba kitsas ja aeg suvine, on rehe alla üsävanemad mehed istuvad „ä“poole, nooremad alla otsa poole. Naised taha poole. Peiu mäotsa ja taha pool.
Joonistuses umbes jä:
(joonis)
1 on „“ehk söösalmi tegija. 2 on „“3 on peiu. 4 on peiu õja teised õehk „“ja teised naised niipalju kui neid on, kuni 5 ehk enam „“võolla.
1 on väpoolel kõvanem ja auusam, selle jäteised meesterahvad kuni neid on.
On kõlauale istunud, üsajavanem söö: „ääanna rohkeste ning leiba meile kõ“ja laulatavad kõ. Salmi lõö: „terve!“ja hää: „pää!“Viina andjaid on harilikult kaks, teine annab teisepoolt lauda. Naised natuke maitsevad, mehed joovad pitsi ehk teise jala jauks teise. Hakatakse söö. Vahel antakse ka viina, et „äämuidu!“Õkantakse lauale, iga inimese jauks pudel. Klaas ükolme ehk nelja. On kõsöö, teeb sajavanem söö: „üüon mu ihu söö!“jne.
Peiu hõtuleb pulmalauast äja oma hõasub asemele. Siingi tehakse sööja antakse viina ja õ, ja lõniisama söö. Pätuleb söö, kolmandaks lauatä, oma pere, ja „“s.o. võkes kutsumata on pulmadesse mööes sisse „.“Oli lõsöömöö, koristatakse lauad eest äja tants ja pulmailu algab, kuni õöövalmib. Õööistutakse niisama ja sööise niisama. Päsöö, tuuakse pruut peiule kõja pandakse „“päää, kus seda ju enne „õõsees“tehtud ei ole. Tanu päääpandes lauldakse: „pääsaab ükrooniken!“jne. On koolmeister pulmas, see peab kõ, s.o. loeb „“ehk „palve kojast“tanu päääpanemise tüette ja ülõlaulusõmida kõlaulavad. Harilikult paneb tanu pruudi ema. Ei ole „asja“ka mõteine ausam naisterahvas. Pääõöösõsajarahvas peiukodu. Kuna pruudi kodus pulma ilu, võõtulnud küpeiud ja neiud, kuni pääpoole ööehk hommikuni tantsivad ja tsõõlaulavad.
Tõäon vakkapä. Selle pähommiku vara, tuleb noorpaar kodu tagasi, noorik vakka valmistama ja peiu ü: „ei ole see mis pidi olema! Ei taha! Tõtagasi!“jne. Nooriku kodus ü: „ei võ! Anname mõ„“veel ligi! Minge rahuga tagasi! Pea nüükui oma!“jne. Kellu 12 sõ„.“Vakkaks on kirst; uuemal ajal „“ja nüükõuuemal ajal juba „“kuhu mõkorral riiete ja asjade puudusel leivad, saiad ja vorstikerad sisse pandi, et mitte kerge ei oleks tõ.
Vakkarahva rongi ees sõvakkavanem, kes sööteeb, kui lauale istutakse ja „“annab, kui ei taheta enne väõlaske.
Mõpool pandakse enne vakka, koormast maha võraha, vakkapääanumasse, et „“ja võ, rahatüpildumisega, ikka ü: „võ!“- teiselt poole vastu: „võ“kuni kopikud ehk pooled kop. mõpool otsas on. Jä teisel on piim soojaks tehtud ja lusik sees, tuldakse ja maitsetakse ja raha sisse visates ü: „soolaga!“kuni rahad lõ. „“viidakse aita. Antakse viina ja sõsakuskaks. Siis mindakse söö. Söösiingi, nagu ju eespool kirjeldatud. Päsöötantsivad pulmalised; päõööaga need kes künooremad pulmale tulnud tandsivad kuni küsaab.
2. Pulmades mis kuni 10-25 versta vahega, seal ei ole hommiku vara noorepaari tagasi sõ; vaid muidu on kõnõ, tõasjad.
3. Pulmad „äü!“Sääsõpüähommikul pruudikodu, sää„ü“kirikusse, laulatusele. Ja kodus tuleb „õöö“ja „õöö.“
Kas nõehk teisiti, tõpä„õlaguneb.“Siis korjatakse „õ-kulu.“Pandakse raha kokku pulmas äviina ja õeest. Kes paneb 1 rbl. kes 2 rbl. kes 3 r. mõka 5 rbl. Söölõsööja iga üsõoma kodu. Rääveel siis peiust, noorikust, nendest andidest mis kellegile anti ja kraamist mis üää, kuni pulmad ununevad ja jämõteised pulmad kuskil oodata on.
„Ütten-peetä“pulma on harilikult püäja lõesmaspä. „jaun peetü“pulmad on harilikult neljapäja reedel ja laupä„õlaguneb.“
Täkohad pulmades on, „pä“pruudi tanutamine, kus pulmakõtarvilik oleks. Ja „ä“vakka „viimine.“Kirstu, kohvrit ehk kumotid, tuppa ei tooda; ikka „.“Aidat on taludes tubadest 10-20 sammu kaugel iseähooned kus üvilja tagavara ja teises riidet hoitakse. Riiete aita viidakse ka uuesti tulnud pruudi vakk. Riiete aidas magavad suve ajal neiud öö.
Pulma lõaga viimane õöö, mida enamiste keskpäajal peetakse.
Iga sööaja algusel ja lõükeegi pää„öö“mida kõlaulavad. Salmid on kiriku lauluraamatust ehk mõ„.“Üainus salm. Ei ole kuulnud kahte salmi. Salmis peab leiduma: enne sööpalve, toit jook ja hingeroog, pääsöö: täet ihu ja hing toidetud. Mida kohasema keegi „“jõsarnaseid salmisid otsida, seda parem.
Pikem kirjeldus talu pulmadest on „laulud II“kui ka sääüpikalt neid on kirjeldatud. Pulmakõei olekski tarvilised, nende aset tä„kõ“M. TõKulu tr. Aga „öö“on kogumata, vahest kõüteha? Minu poolt selles asjas ei maksa rohkem oodata!

E 56690 (2) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Suvelgi pandakse paar puuhalgu ahju pärast leibade väljavõtmist, siis saavad need puuhalud "purdeks" midapidi saab üle põrgu ära minna. Tähendus: ka suvel kulub ära paar halukest kuiva süüdet.

E 56690 (3) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Kes leibadega ühes puid ahju kuivama paneb, seda inimest põletatakse põrgus just nendesamade puuhalgudega, mida ta leibadega ühes kuivatas. Tähendus: Puuhalut on külmad, jahutavad ahju ära ja leib jääb pooltooreks (nätskeks).

E 56823 (7) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Peräpüttü.
Kus olivad pulmad ja need mööda, siis peetakse nädäla pärast "peräpüttü". Senna läheb noorik oma uue mehega ja lähemesed naabrit. Noorik viib, mis pulmast joogipoolist järgi jäänud, isakodu, et seal joogist, kas õlu või viin, püttü puhastada joomist ära lõpetada. Ja oma osa kariloomi ära tuua, enamiste "lehm, lammas, pats,? kalmas" ära tuua, enamiste ka siga, kana ehk muud looma.

E 56977 (2) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Kuuljaga ei sõideta üle põllu, siis lääb vili hukka.

E 56977 (3) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui kuulja viimsit tahtmisi ära ei saa täita, siis hakkab kuulja kodo käüma, nii kaua kui ära tettäs tema viimset tahtmised.

E 56977 (4) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui õdagu kikkas kiirg, sis om ristiinemine kohegi ärr essünü, kikkas näeb seda vaimusilmaga ja kuulutab, et siia võib sooja tuppa tulla.

E 56977 (5) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Kana kiirg, karia kaihho. (Hooletu perenaine ei sööda õigel ajal, ühteviisi kanu, siis hakavad kanad kõõritama ja kukkemoodil kiirgima.) Nõnda võib karjaloomadel mõnda viga tulla kui õigel ajal ja ühteviisi ei saa toidetud ega joodetud.

E 56977 (6) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui majaseinad praksuvad, on tulemas õnnetused. (Ei saa maja külmal ajal, iga päev ühteviisi köetud, siis hakkab külmas praksuma. See on lohaks majapidamises nõnda, võib ju mõnigi õnnetus juhtuda, kus "õiget aiga" ei peeta.)

E 56977 (7) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Õnnetuse eel lendavad kilgit ahjust, vastu akkent. (On majas igal päeval ise lehk, mõne päev piiretuse, teine päev eetri, kolmas tubaka, neljas toore liha, haiseva riiete kuivatus, lennavad kilgit ära.)

E 56979 (8) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Vanaaasta õhtu öösi kellu 12 ajal on kaevuvesi magus joodav viin. Seda ütlevad vanad inimesed lastele, et mitte uni ei tuleks ennegu vana aasta mööda ja uus tulnud. Tinast õnne valamine, sellega ei saa õhtust ööd viita, vaid õhtune tuletegemise aeg.

E 56979 (9) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Siis peergude, pindude, aiavarvade, peene puuhalgude lugemine: kes üksikuks jääb, kes paari saab, viidab jälle mõne aja.

E 56979 (10) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Siis kaevuvee proovimine, võetakse kaevust ja toodakse, toas proovitakse. Kui siis viimaks "kikka aeg" tuleb, toob peremees "märjukese" ja ütleb seda kaevust saanud olema, mida parema aasta õnnepeale perekond ära maitseb. Üteldes: "Olgu siis parem kui mullune!"

E 56979 (11) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Uus aasta tulnud, võetakse suutäis soolast ja leivapala peale; antakse loomadelegi suuraas leiba, heameele pärast, et uusaasta parem kuiminevane.

E 56979 (12) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Kus vanemad lustilised, terved ja lõbusad, noort peret, lapsi palju, seal tehakse praeguki nii, kus üksikut, haiget, vanad, hädised, seal ei ole muud kui õhtu süüa ja magama.

E 58575 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Laane t. - Alide Tirol < Mari Mõttus, 50 a. (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Iga hinge jaoks pandi nääriõhtul näputäis soola puhtaks pühitud laua pääle ja kaeti linaga kinni. Kelle sool hommikuks märjaks oli läinud, see suri sell aastal.

E 58575/6 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Laane t. - Alide Tirol < Mari Mõttus, 50 a. (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Ahjuritsikade (kilkide) kaotamine.
Neljapäeval püüti kinni üks ritsik. Ritsik seoti ühe vana pastla (tsuvva) külge. Nüüd pidi, ükskõik kes, pastla tagurpidi jalga panema ja tagurpidi aknast välja ronima. Sel kombel pidi ritsik naabri talu piiri pääle veedud saama. Kui keegi oleks küsinud, mida sa vead, pidi vastama, härga vean.

E 58576 (5) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Laane t. - Alide Tirol < Mari Mõttus, 50 a. (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui teenija esimest kord talusse tuli, löödi tema pääd kolm korda vastu seina, et teenija enam ära ei läheks.

E 58576 (7) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Laane t. - Alide Tirol < Mari Mõttus, 50 a. (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui reheahi esimest korda küdes, võttis vanaisa ahjust tuld piibu pääle, et rehi hästi õnnistuks.

E 58577 (8) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Laane t. - Alide Tirol < Mari Mõttus, 50 a. (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Meesterahvas ei tohtinud elaja põrna süüa. Muidu kukkub hobuse seljast maha. Naisterahvas peab sööma põrna, siis kasvavad pikkad juuksed.

E 58577 (12) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Laane t. - Alide Tirol < Mari Mõttus, 50 a. (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui looma tappete, lõigati südame kõrvad ära, neis olla looma kuulmine. Kõrisõlm raiuti ka maha, see olevad musta linnu jagu. Vanaisa jagu. Koputadi kolm korda vastu kaela otsa, et hund loomi ei murraks.

E 58578/9 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Laane t. - Alide Tirol < Mari Mõttus, 50 a. (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Sõrme, varbaküüned.
Lõigatud küüni ei tohtinud visata põrandale, vaid tulle. Kui tulle visata ei saanud, pidi rist küüne pääle tegema. Vanapagan korjas ilm ristita küüned omale mütsilakkaks. Üheksast tugevast küünest tehtud mütsilakk andis omanikule kõikenägeva võimu.
Kord olnud ühel mehel saarnase lakkaga müts. Ühel pulmapeaol näinud ta, kuda Vanapagan kõige oma perega rehetares parsil elutseb. Kõik roa, mis külalistele kantud, veenud naad ära, asemele pannes puutükke ja muud kontsa. Ise söönud naerdes hääd sööki. Mütsi omanik näidanud lugu pidu peremehele. See laadinud püssi hõbekuuliga ja lasknud parsile. Sedamaid kadunud Vanapaganad, jäänud ainuld sinised veepiisad järele.

E 58581 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Puustuse k. - Alide Tirol < Andres Tolga, 61 a. (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Jaanilaupäeva ööl käidi risteel kuulamas, paremalt poolt hääled tähendasid hääd, pahemalt poolt paha.

E 58581 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Puustuse k. - Alide Tirol < Andres Tolga, 61 a. (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Jaanilaupäeval veedi mollikestega piima risteedele, et kari hästi õnnestuks. Enne päeva looja minekut panti loomile krandsit sarvi ja lüpsti.

E 58585 < Rõuge khk. - Alide Tirol (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui maja ehitadi, pidi esimest kolm laastu viima metsa, siis tuli õnnistus.

E 58587 < Rõuge khk., Nursi v., Nilbe k. - Alide Tirol < Katri Häide, 69 a. (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Kastetud või valetud on esimeisi kündjaid, et ikka vihma saaks.

E 58587 < Rõuge khk., Nursi v., Nilbe k. - Alide Tirol < Katri Häide, 69 a. (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Sõnniku laotajaid, et vili hää kasvaks.

E 59027/9 (2) < Rõuge khk., Rõuge m. - Elfriede Ots (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Kord elas ühe suurest metsast läbimineva maantee ääres ühes poollagunenud vanas urtsikus vana naene, kes suur ja kardetud nõid oli, sest ta oskas nõiduda inimesi huntideks. Iseäranis armastas ta pulmalisi huntideks moonutada. Üks puuraiuja oli kord näinud, kui maanteelt terve kari hunte metsa pööranud, ilusasti nagu pulmalised rongis. Rongi eesotsas olevaid kahest hundist olnud ühel valge kaelaalune. Kord sõitnud jälle üks pulmarong läbi metsa. Majakese kohale jõudes lükanud vanamoor pajalaua eest ja pistnud pea välja, et rääkida kardetud nõiasõnu. Pulmarongis aga olnud üks tark. See hüpanud kohe vankrilt maha ja hüüdnud: "Mehed ruttu vankrilt maha ja koputage vankri kodaraid!" Mehed hüpanud ka ja hakanud kodaraid koputama. Koputanud nii kaua kui vanamoori paja külge kinni koputanud. Nii pääsnud pulmalised. Vanamoor aga jäetudki kinni.

E 59703 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1927) Sisestas Salle Kajak 2004
Saatus ja õnnetud ajad
„E. r. vana usk“ lehek. 186
1. Minu vanaisa luges aastanädalaid järgmiselt: „Tallsipühi perämetsest pühast on 30 nädalat jakobpäeva. 30 tehakse pooleks, saab 15. Kui kaheteistkümnel nädalal siin Haanja mägede-orgudes, kevadised suured veed ei kohise, siis viiteistkümnel jooksevad vingudes (vinguhn - kiidsuhn).“
2. Kevadel lõo- ja käo aeg. „Lõo olõ ärr kuulnu, näüs kas käkko kuulõ vai ei!?“ Jakkappääväst kas näd Lauritsahe. Lauritsast 6 näd. Mihklihe. Mihklist 6 näd. Märti. Märdist 6 näd. tallsipühhi.
3. Siis veel aegade määramisest.
Palja talve - vihmatse suve. Hannaga tähe. Kremmisõda - Türgi sõda. Sõaaigu um suul kallis, läppe ei suula vittä, umma sõakraam uittä. Linä umma sõaaigu kalli. Linapunnõst tettäs valli, siält ei joosõ püssä loodi läbi.
„Kremmi sõa aigu oll 80 tingä soolapund ja viis ruublit linapund.g
4. Ku suur kõttutõbi oll, siis olli ma kariatsura. Tu oll mullu (umbes pool aastat). Kolmahaava (umbes paarkümmend aastat). Mustõ (umbes 70 a). Ääsä (umbes sellsamal päeval). Ääsäüüse. eelä. Üleeelä. Hummõn. Ülehummõn.
Vist suvel järgneb.

E 61238 (1) < Rõuge khk. - J. Gutves (1927) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui Märt kobib kasukat, siis Kadri kusiskeleb.

E 61238 (4) < Rõuge khk. - J. Gutves (1927) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui lumi sadas sulamaa peale ja jääb talveks püsima, siis mädaneb rukkioras ära.

E 61238 (7) < Rõuge khk. - J. Gutves (1927) Sisestas Salle Kajak 2004
On kuuskedel palju käbisid, siis õnnistuvad eestuleval suvel kardulat.

E 61238 (8) < Rõuge khk. - J. Gutves (1927) Sisestas Salle Kajak 2004
Tulemas on: kadripäevane- ja jõuluaegne sula, külm kevade. Kardularikkas suvi.

E 61915 < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Roovaste nime 100 a. tagasi Haanis. Naisterahvaste rõivide nime olivad nõnda: linnane hammapiht, käüset peenemast linariidest. Alamal vööd paklanõ hammõ jakk.
Alosündruk villanõ. Allpool põlve allääres varrastega koetut sikkit-sakkit, villalongast. Päälmine undruk pikk, kondsadeni ulatav.
Pihtsärk ilma käisita, paks villane, haakidega kinni panna.
Päälmine särk villane, kahe karmanniga. Rinnaäärest ja karmannide ümbrus hästi kirjuks õmmeldut vereva kaarusega.
Punane kaarus: veerand tolli jämedune villane palmitut (kaabel). Seda osteti „hariusnikkõ“ käest ja maksis 10-15 tingä küünär. Naiste särgile mahtus umbes kümme küünart.
Naiste kasuk, valgist lambanahkadest „puhka naha“ panti tuhkri ehk lasitsa lahust tolli laiusest ääri pidi. Kui ei jõutut neid osta, siis panti ka peenikese villaga lambanahast.
Kängitse umbes nagu meestelgi. Enamiste ei tarvitanud naised jalgrätte, vaid sukke, suvel linasit, talvel villasit.
Pearättit suvel linased talvel villased, varrastega koetut ja heegeldatut. Suurrättit: üks süld kanti. Tanu naistel, suvel linane, talvel villane müts, rättik ikka peal.

E 61916 < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Talu rõõvaste nime 50 a. tagasi Haanis
Enne meester. rõivad: põlvini hame. Valge linane. Käised peenemast (käüserõivast). Kaatsa, jämedast linast ehk takkudest (kaadsarõivast). Hammõ peal vöö (seereköüte). Pooletolli laiune naiste kujutut pael, linane lõim, villane koe. Kirju. Vahel ka selge villane, tolli laiune palmik. Hamme pääl pihtsärk. Pihtsärgi pääl särk. Käüstega, selge villane. Pihtsärgi pääl särk. Paksust villasest rõivast, katte karmanniga. Karmanni rõivas kõva linnane. Särgil ja pihtsärgil olid haagid kinni panemiseks. Kaatsul nöörik, kinni sõlmada.
„Naase kuulmine (suremine) um nigu kaadsanööri kakkemine.“
Talvel kasuk. Aeti sälga kasuk alla, särk pääle.
Küppar, suvel vilt kaap. talvel lambanahast. Zuvva, suvel pargitut nahast, talvel tõpranahast. Talvel tõpranahast suugõ tükkis pini ärr süüma ei jää muud perrä ku kablaharo. Siis panti suvva sendsehe vakkia (reheala naela otsa) kuhu peni ja kass es saa. Kängitse suvel linatse, paklasõ jalgrätti, talvel villasõ kappuda ja villasõ jalgrätti. Külma ajal kattõ kolmõ kappuda ja rätti. üüses ahju otsale sooja lõhna sisse kuivama. Kui võõras öömajale tuli, siis lapsed pidit võera jalad päästma ja kängitse kuivama panema. Lastele anti teise jala eest tõine vasine ting (koppik). Oli laps väikene, siis ema aitas. Tingä iist tuudi lassõlõ saija, sõs ku üs kord liina minti.

E 62200 (26) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Enne külimist viska kolm roostetanud rauatükki, mis kuskilt leitut ja selleks hoitut, senna maha, kuhu uba hakkade külima, siis ei tule rooste oa külge, vaid läheb rauatükkide külge.

E 63303 (4) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui tüdruk põrandat pühkides põranda puruseks jätab, siis tüdruk habendega vanale mehele.

E 63304 (17) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
On kellekil mehel suur varvas pikem, see on täiis mees; on aga suurevarba kõrval väike, pikem suurest varbast, siis saab ta naise enesest ülema.

E 63304 (18) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui pulmaajal täiis anumat katki lähevad, siis saab õnnelikum elu; kui tühjat, siis õnnetu.

E 63304 (19) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Missugune pulmapäeval ilm, niisugune saab elu, „sajune sajapäev, valehine veikkapäev - siis ikkune elu.“

E 63304 (20) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kes pulmaajal esimesel ööl ennem magama jääb, see sureb ennem; pruut või peigmees.

E 63304 (21) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Laulatuselt kodu tulles pruuti tõstetakse maha lautatud karvupooli kasuka peale, siis saab pehme südamega õnnelikult elama.

E 63305 (27) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kes jaanitule paistel selga soendab, selle selg ei jää sügisepoole põime ajal haigeks.

E 64424 (1) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2003
Jõulukombed.
Lapsed loevad jõulueel päevi. Vanad loevad nädalaid: "Märdist kuus nädalad jõulu!"
Jõulu on uutmoodi sõna - vanasti oli talsipühi.
Rätsep tulõ umblõma: tege kasuga, vahtsõ kikkkõrvuga kübärä ja nahktubinitsa (kinda) - oh aigu viil um! külh saa talsipühis valmis!

E 64424 (2) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2003
Kohes mõtled talipühis küllä minnä?
Naasekodo õks mindas, ku hüä ilm, võõdas latsõ üttehn. Näüs kas saa naasiekodo vahtside hõimapoolõ vai saa velji- sõsaride poolõ umatsille.

E 64424 (3) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2003
Talipühis lasõ tettä vahtsõ saani ja kae murõhta vahtsõ hobõsõehte (rangid-leid, suitsed)
Marrim rutta vahtsõ kappuda kutta ja kinda tettä, kae, talsipühi pia käehn, villaki viil vakmata.

E 64424 (4) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2003
Timahaava sai veedü kesvi, a nii pallio õks saa, ku talsipühi linnassis. Nu nu mändse talipühi ku taarigi saa ei tettä - ollu õks tettäs talsip.

E 64424 (5) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2003
Talipühis lää lasõ vakka nissa püüglis lüvvä. Tatrikku kaks tulõva ärr jahvata, kust sis moodio talipühi tatrikkuvatsk saa (vatsk: hapnemata leib, seppaga (pärmiga) karask). Karask on ilma pärmita.
Haanis ja Kasaritsas Vadsakülad, Sännas Karaski küla.
Talsipühi vadsa küdse täse seppaga (pärmiga) nisust ja tatrikkust; harvem kaerust ja odradest.
Haanis on Kaaravadsa küla.
Vadsakütsä sepp tuvvas ollõkua mant.
Talsipühis valõtasõ vorsti ja küdsetase vadsa.

E 64425 (6) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2003
Tuustnu muni peremiis kiä ihnadi talsipühis ollut tettä! Püsüei tu peremehe mann oria, kia talipühis ihnaei vadska kütsä ja taariki tettä! Perrnaane oll hoolõhn humalide otsmisega - na võiva talsipühhi tulla; saa õks ollu kah!

E 64425 (7) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2003
Kas sa pallio kah kutsut umatsit talsipühis? Timahaava oll suvi hüä, no õks või kutsu umatsit ja naasehõima kah mõni!

E 64425 (8) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2003
Timahaava oll suvi hüä, eas no inne tsikku teppätaõi ku talsipühis.
Popsi ja vaeseppa perremehe tapva tsikku talsipühis, kiä õks vähägi jakkab, tu tapp ütte talsipühis ja tõõsõ lihavõõtõs.

E 64425 (9) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2003
Taaõi ma sulle parhilla anda, innegu talsipühi puuldõ. Är jättü minno talsipühis külmäs ei pümehes?
Talsipühis ahotruuba puhasta ja põrmadu mõska. Riidehn ilosappa halo ja kuivõmbakõsõ jätta talsipühis os nu jovvasi.

E 64425 (10) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2003
Talsipühis lehmanisa vallalõ hoita - ütleb perenaine ja annab lehmale heinu ja kapsalehti.

E 64586 (1) < Rõuge khk. - J. Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2003
Jõulukurg.
Kui jõuluõhtul põhk põrandal ja nooremaid lapsi palju toas oli, siis tegi mõni naljamees lastele "kurgõ". Pööris kasuka karvupidi, ühest pistis kure pää, pikka nokkaga välja ja sidus käise külge kinni, et käis paraja koha peal kinni püsiks. Kure nokk, sevuel juba sellekohane lepajuurik otsitut, mis nokkaga kurepeaks kohane oli. Käve kükkikalla tarrepitten, pää püsti ja nokkaga suurema laste poole kumardelles. Lapsed põgenesivad ja naersivad.

E 65634 (10) < Rõuge khk. - J. Gutves Sisestas Salle Kajak 2004
Ajalehtede lugemine kasvab. Aastat 50 tagasi luges Jürihanni Jaan Lahter üksi Rõuge kihelkonnas „Pärnu Postimeest“ kuna nüüd igapäev üksi Haani valda tuleb kirju ja ajalehti umbes viis kilogrammi raskuselt.

E 65634 (11) < Rõuge khk. - J. Gutves Sisestas Salle Kajak 2004
Kui Türgi sõja ajal Habu Rõuges õpetaja oli, tuli nädalas soldatide kirju kaardikimbu paksuselt, üle kihelkonna ja luges neid kantslist rahvale ette, kellele kirjad tulnud. Nüüd ei saaks ükski õpetaja sellega hakkama. Nõnda muutuvad ka talsipühi kombed ja muud asjad teistviisi kui ennem olivad.

E 71544 < Rõuge khk. - J. Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2004
Astronomiet.
Veenus - Maa - Mars
Koore pealispind:
Marsil: liiva ja savi tolm.
Maal: pudenenud kivi puru-kruus.
Veenusel: teras malm, kranit.
Elektri jõud:
Marsil: vaevalt märgatav ekvatori ümbruses.
Maal: purustab puid ja telegrafi poste.
Veenusel: turtsub tuld ja sülitab rahet nabamaadel.
Tuule sõnad:
Marsil: õhuke libluke lehvimas tasa.
Maal: sammum, orkan, taifun.
Veenusel: ookeanid liikuvad, ujuvad, mäed kerkivad.
Hingeline elu:
Marsil: eluleegi kustunud ase, tuhk haud, tolm.
Maal: vanaduses tegutsev, viimne helge.
Veenusel:loodusejõuud purustavad raudkive, et elule materiali saada.
Hääled - kõla Marsil: hääleta!
Maal: häälega.
Veenusel: mõirgavad mürtsud.
Küsimine: kes kergitaks eesriiet mõnegi linnuteede tubade, töökoja ukselt?
Laske üksainuke pilk senna vaadata!?!

E 72367 (1) < Rõuge khk. - J. Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2004
Thkpäiv - Maasielits - Mokkalaat
Kohnpuul timahaava maasielits saavat?
Kõrtsiman õks - kos muijal?!
Kiäs siist talost maasielitsalõ lätvä?
Noorõ õks - vast vanapernaane kah lät, hinele näädsikut kullõma . ja ku saa, tega kariusõ kauba kah är.
Sulast olõõi timahaava vaija! - eski poig jo „poolõpini“ suuru! s.o. poolõjõuuline.
Hobõsõga õks mindäs, eas jalksi jovvaõi koll-nelli versta maad är kävvü! Lätt pää höörikus, silma tsõõrikus, viin päähä, miil persehe, sis saaõi jalksi är tulla. Minti hobõsõga.
Mändses riista hobõsõlõ pääle pandasõ, kas pei-riista vai vagi-vahtsõ. Pei-riista, s.o. igäpäävätse pidamise-riistat. Veoriistad: taosõ, sadolka, lintsi ehk ahersälüse, päitse, luuk, uhja, ruusk, saanitekk. Vagivahtsõ, mis pia edimäst kõrda „pääl“ umma. Nu lasõt är varasta, sinna lät jo vargit kah hulga. Ku perrä kae ei enne, ni ärki võõdas!

E 72367 (2) < Rõuge khk. - J. Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2004 [paj]
„Mullõ sai külh hoolikas miis!“ kiitleb popsi naine, „on juba 11 sadolka rihma, kahed nahkohjad, kolm saanitekki, 7 nahkpiitska! Tä ku kohe lät, kõgõ õks löüüd, täl um õnnõ! Tõõnõ lõvvaõi nii!“

E 72368 (3) < Rõuge khk. - J. Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2004
Vanad inemise vanadusõ astmed.
Hällülats. Kattõ jalapääl käüja. Roomaja. Kassi aeleja. Säitsmettäl säetas karja (teisega ühes). Katsadal jo kaunis karius. Ütsättäl ülihüä. Kümnettäl aestaijal jo künnipois. Nuurtsura. Vutsikõsõ nakkasõ tulõma. Meheleminnej. Nuurmiis. Tüdrük. Habõnik. Käbräne. Poolõiäline. Joba tõmbas hallis. Hall. Hambita-baada! Köörakasvana. Jalg havvahn äärel.

E 72369 (5) < Rõuge khk. - J. Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2004
Vanad laijusõ mõõdut
Sõrmõ laiune rihm. Kattõ sõrmõ laijunõ. Kolmõ sõrmõ laijunõ. Kämble laijune. Lapju laijunõ. Saelavva laijunõ. Leevamõhe (leiva hapnemise ruhi) laiune. Sängü laiunõ. Tarõpõrmadu laijunõ. Muro laijunõ. Nurmõ laijunõ. Niidu, luha laijunõ. Külävaihhje laijunõ. Mõtsa laijunõ. Maailma laijunõ.

E 72369 (6) < Rõuge khk. - J. Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2004
Vanad jämmuse (jämeduse) mõõdut
Hiusõ jämmü. Langa jämmü. Zuvvakabla jämmü. Viisukabla jämmü. Uhia (ohja) j. Köüdse j. Aia varva j. Palgi j. Tala j. Tõrdu j. Haaniakuhia j. Suurõ mäejämmü. Maailma jämme.

E 72369 (7) < Rõuge khk. - J. Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2004
Vanad ruttussõ mõõdut.
Hillä ku tsia tigõ. Vinüs ku vagõl. Liigus ku täij likkõ putsi pääl. Liigus ku kobe kunn (kärnkon).
Paras astmine. Pooljoostehn. Joostõhn.
Juusk ku jänes. Lindas ku tsirk.
Silmist kattõ ar.

E 72370 (8) < Rõuge khk. - J. Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2004
Vanad suurusõ mõõdut.
Väikene ku röömekene. Väikene ku tolm.
Silmapanda. Sõrmõ otsa suuru.
Suupala suurunõ.
Hiirekõrva suuru. Kikkapää suuru.
Rusiku suuru. Inemise pää suuru.
Haania ruasuuru. Kuhia suuru.
Huunõ suuru. Tarõsuuru.
Mäesuuru. Maailmasuuru.

E 72370 (9) < Rõuge khk. - J. Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2004
Vanad korgusõ mõõdut.
Põlvõ korru. Kattõhargi korru - persenni.
Kõttu korru. Rindu korru. Pääkorru.
Käega küünütä. Tarõ lae korru.
Tarõ haria korru. Puuladva korru.
Undsõpilve korru. Pilvekorru. Taivakorru.

E 72370 (10) < Rõuge khk. - J. Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2004
Vanad sügävüse mõõdut.
Jalaallon saa likkõs. Ristkablani (jala). Jalakundõni. Poolõseereni. Põlvini. Kattõhargini. Kõttuni. Rinnuni. Kaalani. Inääb ku pääsüvvüne. Roodjas küündü põhja. Roodjas küünüõi põhja. Ilma põhiata. Perät. Taivakorgust - Meresüvvüst - Maapaksust - tiijäei kiäki!

E 72371 (11) < Rõuge khk. - J. Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2004
Vanad pikkusemõõdut.
Muupuu pikkune, pilliroo jämedune - puusüda.
Musta küüne võrd. Puul risti sõrme.
Orased on juba sõrmepikkused.
Päkkäpikkune poisike.
Rügä um jo põlvõpikku. Lumi um põlvõ süvvü.
Kämble pikku. Vassa pikku. Küündre pittu.
Poolõsüle pittu. Süle pittu.
Verstatulba pittu.
Mõtsapuu pittu.
Õdakutsõ vario pittu.
Poolõversta pittu. Versta pittu.
Suurõtii pittu. Maailmapittu.

E 72371 (12) < Rõuge khk. - J. Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2004
Vanad kaugusõ mõõdut
Nõna iihn. Varbihn. Jalatäüüs.
Nigu üle tarõ. Nigu (nagu, nõndakui) tarõst sindsehe. Sendse (rehealune). Nigu ülemuro (õue).
Nigu üleniidü. Nigu mäeotsa üles kaija!
Kavvõhn nigu tõistõ küllä. Nigu liina.
Kavvõdahe nigu Riiga.
Nigu sinitseviirde (silmapiiril kauged mäed)
Viil kavvõmbah ku Moskvahe.
(Siberi) Tagatsiberi. Maailmaviirde!

E 72372 (13) < Rõuge khk. - J. Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2004
Vanad raskusemõõdut
„Kirbusuurune - härjaraskune!“ - tule kippõn.
Kerge ku putsaij! Kerge ku lehes - kuivanud oksake.
Kerge ku paklakuutsli! - takkukoonal.
Kerge ku kõotoho lible - kaeralible - kasetoht, k. tera ümbrik.
Kerge ku kapsta liblik!
Kerge ku hernesard: ümber tougata - põllul hernete rõuk.
Kerge ku tolm! Aknast läbi tuas päikese paistel.
Kerge ku sau! Talvel külma ilmaga.
Rassõ ku haavli tera!
Rassõ ku savipada!
Rassõ ka üttekäega vinäld nõsta.
Paras peoga visata!
Paras lapju täüüs!
Paras luidsa täüüs.
Rassõ ku nõstaguline linalio kivi.
Rassõ ku kattõkeske vinäld nõsta.
Rassõ ku varsakuurma!
Rassõ ku vanahobõsõ kuurma.
Rassõ ku täüüs küün!
Rassõ ku mägi!
Maailma rassunõ!

E 72373 (14) < Rõuge khk. - J. Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2004
Kost. võru murrakus
Mis on „kost“? Katsun seda selgitada! Tõin „külakostiks!“ üteldi kui midagi toodi ja külast midagi saada loodeti.
Mõisaherrale viidi „kosti“, et asi „libedamine läheks“, et viha ära väärda „kosti“ läbi.
Et soldati „hirmust“ ära pääseda, viidi vastuvõtjatele kosti. Oli „kost“ küllaldaselt rahuldav, läks soov läbi. Et nuhtlusest pääseda, viidi kohtule „kosti“.
„Es saa midagi, ar oll jo „kostitid!““ kui teine ette jõudis.
Kostiks es võeta midagi halba, väärtusetult asja. Vanasti olid naistel „taskat“: „pannipaigad!“ Sisse pandi tükk piirakut, ehk „palaleiba“, kostiks. „Olõõi kottohn, pühade aigu! kostõlõ minti!“ Ilma kostita ei olnud mõteldav mingi soovi kordaminekus. „Ma vei kangõ kosti, siis sai!“
„Kost“ vist kõlbaks sõnale „ohver“ tõlkida?! Vanasti ole ülemustele, sakstele kostiks: „Vesi ei tee suuri asju - vaid „mesi ja võid!“ Süütegu kirikule, jumalatele, ohv. mesi ja vaha!
Kui on ära kostitud, siis parem saab elada!
Kas on „kost“ - „ohver“?

E 78620 (16) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
“Järvelase” kutsva neid omma kodo kaema, kia esihinnast tahtva uputada. Ei ole järvelast just seal, siis uputaja hinnast ei saa ära uputada.

E 78622 (1) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
On laps sündinud, siis kuulutab vanainemine lapse tulevikku ja elusaatust. On sinine joon (veresoon) ninajuurel, silmadel vahel, siis sureb laps enne, kui täisealiseks saab. Õhtusel ööl sündinud, saab kaua õhtul üleval olema ja töötab õhtul veel järele, mis päeval tegemata jäänud.

E 79803/4 (1) < Rõuge khk. - J. Gutves (1932) Sisestas Salle Kajak 2003
Kes teevad hernehirmu?
Noored peremehed, kes kadedalt ei või sallida, et linnud "matti" võttavad.
Varblased ja varesed tükivad varajase viljale väga maiaste peale.
hilisemad külvid ei kannata enam lindude pealetükki all.
Varajast külvi tehti aida sellepõhjusel, et ennem odra "uudset" saada.
Vanasti oli harva, kellel jatkus oma vilja aastaks läbi tarvitada. Suurel osal tuli ikka puudus kätte. Siis külvati aiakesvad, kui lumi ära läks. Ja iseäranis maiad, kõik külavarblased on niisuguse varajase uutse peale. Hiliseid on igal pool, siis enam varblane ei taha, ega ole nii kaugelt sööma lendavaid.
Tattar ja herne oli hüttid maiusroaks. Küngaste peal sõivad nad puhtaks ära.
Ka mineval suvel veel oli Tindi külas tatriku põllu sees "herne hirm" hüttide eest.
Vanasti oli tatraid palju, siis ei jõudnud hüttid ära süüa, nüüd tatr. vähe ja hüttid lendavad kaugelt. Vist tunnevad nad "haisu" kus tattar kasvab.
Kui hüttid (metstuvid) hernesse tükkivad, siis panti herne hirm sisse, püsti.
Kui varblased aias varajast kesva (odra) ära tükivad sööma, siis panti "herne hirm" sisse.
Kui varblased kanepit tükivad ära sööma, siis panti herne hirm sisse.
Kui varesed kaera tükivad ära sööma, siis lasti püssimehel vares tappa ja riputadi jalgapidi nööriga rooviku otsa, üles. Siis teised varesed enam lähedale ei tule.
Siinsed herne hirmud:
Teivas püsti maa sisse. Kui inimese jämmult "rüä nappa" (ruki õlgi) ümber köita, nii kõvasti, et tuul ära ei lõhu. Sülla pikkune risti puu kätteks, kõvasti kinnitada. Vana särgiräbal (katkine kuub) mis enam kellegile sälga võtta ei kõlba, see ilusti sälga sünnitada ja vööga ümber. Kübara räbal pääha. Kätte külge lõngaga ripnema punased höövlilaastud, pirrupilpad ehk klaasikildut, mis läigivad päikesekäes ja tuules liiguvad. Siis varblased ei tule ega hüttid, kus hoitja ees olemas on.

E 83743 (2) < Rõuge khk., Haanja v. - Veera Talalajev < Kadri Värte, 60 a. (1933) Sisestas Salle Kajak 2003
Pärast päeva loojaminemist ei tohi prügi välja viia, sest siis sureb see viija ilma nägemata ära.

E 83743 (3) < Rõuge khk., Haanja v. - Veera Talalajev < Kadri Värte, 60 a. (1933) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui vanaaasta õhtul tuba pühkida ja prügi maja põhjapoolse nurga taha visata ja ise pääle künidada, siis kuuled kas kellahelinat või laudade saagimist. Kui kellahelinat, saavad pulmad, laudade saagimist, saab surnu.

E 8° III 20 (197) < Rõuge khk. - M. J. Eisen (1925-1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Peenrad songinud nagu siga mäed ja orud.

E XII 14 (50) < Rõuge khk. - M. J. Eisen < Jaan Gutves Sisestas Salle Kajak 2003
Kui kukk ühel jalal seisab, muutub ilm varsti külmemaks.

E XII 14 (51) < Rõuge khk. - M. J. Eisen < Jaan Gutves Sisestas Salle Kajak 2003 [ns]
Räägitakse, et vanasti teinud inimesed teistele sedaviisi kahjo. Võetud sellelt inimeselt, kellele tahetud teha kahjo, kolm riidetükki ja maetud need sohu maha. Kohe sellejärel hakanud see inimene, kelle riidetükka sohu maetud, põdema ega saanud põdemisest enam terveks.

TEM 1d, 3 < Rõuge khk. - Aleks Jürgens (1925) Sisestas Salle Kajak 2004
Pulma- ja muid pidulika kombeid ei teadnud keegi jutustada, ainult seda kõneles üks vana eidekene. Kui noorik peidmehe majja viiakse, siis peidmehe müts lintide ja tuttidega ära ehitakse ja noorikule pähä pannakse. Seda tehti muidugi vanasti. Mulle paistis silma, et rahvas Rõuges on väga segavereline. Väga palju vene tüüpi nägusid oli näha. Keelemurrak tuletab väga Soome Karjala murrakud meele, mulle paistab nagu oleks Võrumaa eestlased kauem karjalaste ligiduses olnud kui Põhja-Eestimaa eestlased.
Käsitöö poolest oli Haanja vald nimetamise väärt. Haanja mehed olivad kübarsepad; vokki treialid ja piibutegijad. Kui vabrikud oma kübarad ja omad piibud turule saatsivad, hääbus Haanja meeste kübara- ja piibutööstus, järele jäi veel vokki tegemine. Tehakse ka vankreid ja regesi. Haanja põld ei toida peremeest üksida, kui peab aga käsitööga lisapala muretsema. Kübara- ja piibutööstus hävines Haanjas umbes 50-45 aasta eest.
Sänna valla mehed olivad puu-anumate peale meistrid, nüüd ei tee nad enam.
Üldisel paistis mulle silma, et see rahvas on pisut loid. Kõik tema liigutused, töötegemine lähäb nii aeglaselt ja lapsikult. Haanjas ja Kasaritsas paistis see iseäranis nii. On ju need vallad endised vene kroonu vallad, kus maapidajatel naeruväärt veike maks peal oli.
Muinasvara suhtes kui midagi Rõuge kihelkonnast otsima minna, üldiselt on see asjata vaev. Aga kui minna kas rahva keele või iseloomu uurimise mõttes, siis ikka Haanja ja Kasaritsa valda mitte käimata jätta. Haanjas võib ka vanematest elumajadest (olgu küll, et nad ümberehituse tõttu rikutud on) vanaaegse talu ehitusviisist aimu saada.
Vene tüübiline talumaja, mille ehituselaad kaugelt üle saja aasta vana on, Krabi vallamaja ja Harju talu vahel, vallamaja poolt Harju talu poole minna viimane maja. Inimesi ei ela enam sees, tarvitakse ainult reheks. Maja ise ei ole mite vist üle saja aasta vana, vaid on ehitud samasugune nagu nad saja viiekümne aasta eest ehitati.
Vastuvõtt oli kuigi tagasihoidlik, aga siiski kaunis lahke. Haanjas ja Pindi ümbruses iseäranis. Kui eestlane kehva, siis on ta hea mees, aga on ta rikas, siis ei tunne ta teist enam. Öömajale saamisega tuli ette: üks peremees kartis mind vastu võtta ehk olen kelm, aga naaber, kes esimesest rikkam oli, võttis mind enda kõrvale voodisse, ta süda oli puhas, ei kartnud mind. See oli Vana-Roosa kiriku lähedal.
Puhtalt läbi käidud sai Haanja Uue- ja Vana-Kasaritsa, Pindi, Saaluse ja Rõuge vallad. Lõunapoolne kihelkonna osa on tõepoolest nii tühi, et see tallamine oli täisa ilma aegu. Iseäranis Rogosi, Krabi, Roosa, niisama Viitina, Sänna, Rõuge, Uue ja Vana-Nursi vallad.

RKM II 49, 238 (28) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Kui matusele minnes tuli vastu esimene mets, siis joodi viina ja lõigati puu sisse rist, et surija ei tuleks tagasi.

RKM II 53, 247/8 (2) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vana-aasta keskööl ronides lauda redelile võis kuulda, mida loomad laudas kõnelevad. Üks mees (nime ei ole teada) läinud vana-aasta keskööl redelile ja kuulnud, kuidas üks hobune küsinud teiselt: "Kas sa tead, mida me täna nädala pärast teeme?" Teine vastanud, et ei tea. Siis seletanud esimene hobune: "Meie matame siis seda meest, kes siin lauda redeli peal istub!" Mees hakanud kartma ja surnudki mõne päeva pärast ära.

RKM II 53, 248 (3) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005 [kal/pulm]
Jaanilaupäeva õhtul punusid tüdrukud enesele üheksast sordist lilledest pärjad pähe. Pärast seda ei tohtinud kellegagi kõnelda. Magama mines tuli asetada pärg endale padja alla. Nüüd pidi unes nägema oma tulevast abikaasat.

RKM II 53, 496 (6) < Rõuge khk., Antsla v., Tsooru k, Pööni t. - Liivi Palu < Kristjan Taal, 68 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Kui öösel vana-aastal tuua väljast sületäis puid ja mõelda mingisugune soov - kui on paarisarv puid, siis peab soov täituma, kui aga paaritu arv, siis ei täitu.

RKM II 63, 123/4 (1) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k., Tõrviku t. - Ottilie Niinemägi < Aliide Auman, 69 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Ukse taga:
/: Laske sisse mardisandi, marti :/*
Mardi omma kaugelt tulnu.
Mardi küüned külmetavad,
mardi varbad valutavad.
Viska sisse viljaõnne,
karga sisse karjaõnne!
Mi ei ole näl'läsandi,
mi ollõ päris nal'lasandi.
Kui ei lase, siis ma laula,
kui ei kuule, siis ma kuku.
Tule' üles peretütär,
aja tii aida puul,
käänä tii keldre puul!
Ära minnes, kui hästi raha anti:
Lammas toogu katte poiga... (ununenud.)
* - Iga värssi koos refrääniga korratakse 2x.
Praegu käivad mardis ja kadris ainult lapsed. Lapsed oskavad ka mardi- ja kadrilaulu, kuigi mitte täielikult. Ilma lauluta ei lasta üldse sisse.

RKM II 63, 125/6 (1) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k., Tõrviku t. - Ottilie Niinemägi < Miina Pang, 72 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Pulm algas pühapäeva hommikul. Peigmehe sugulase' läksiva peigmehe poole, pruudi sugulase' pruudi poole. Kirikust kõik pruudi poole. Kõige edimene asi oli muidugi sööming ja tants. Siis tuli peigmehe sugulastele ande andmine. Kõigile pidi andma. Imäle tek'k, voodilina, käterätik, põll, vüü, mõni an'd kolm kleiti, mõni ühe, isale hame...
Õhtu, siis ol'l minek peigmehekodu. Sääl oli siis kõige enne tanu pandmine. Meheema pani, kui meheema ei olnud, siis mõni lähem sugulane. Pandi mõlemad (s.t. pruut ja peigmees) kõrvuti istuma, loeti ja lauleti pühakirjast.
Peräst sööki naise' naksi kaasitama. Istsi, vai ükskõik kuida olid. Pruudi sugulase', vana naise', kitse pruuti, peigmehe sugulase' peigmeest.
Kui pulm lõpul oli, siis tuli rahakorjamine. Üks peigmehe lähem sugulane - raudkäsi kogus. Kui tuu tahtse rohkem, siis ütse: "Sii om sandi sannaraha, toda maksa es anda!" Mõni pan'd rubla, mõni rikas viskas kulla kah. Raha sai pruudile. Rahakogumise juures ei lauldud.

RKM II 63, 145 (1) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k. - Ottilie Niinemägi < Melanie Adamson, 55 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kaasitajad olid kutsutud pulma. Üks pruudi, teine peigmehe poolt. Vastastikku istusid ja laulsid.
M. Adamson ise pole kaasitamist näinud, küll aga ema, kellelt M. A. ongi vanu pulmalaule õppinud.

RKM II 63, 145 (2) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k. - Ottilie Niinemägi < Melanie Adamson, 55 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Pruudil pidi hirmus palju veimeid olema. Igale poole pidi panema - kaevu juurde ja mujale. Veimed said mehe sugulastele. Pruut pidi kõik ise tegema. Tõreldi: "Sa jätad ju mehe sannalaban halasti, sul pole hamet selga anda!" Kui veimevakk oli kerge, siis lauldi:
"Sul kivid kastin kaklese..."
Kast pidi rõivast täis olema.

RKM II 63, 157 (19) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kannusaare t. < Uue-Antsla v. - Ottilie Niinemägi < Rosalie Hankov, 74 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kaasitajad olid oma sugulased või pulmalised. Kindlat arvu ei olnud. Kõik laulsid koos ühe hääle peal, ainult mõni "võt't jämedamast".

RKM II 63, 157/8 (20) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kannusaare t. < Uue-Antsla v. - Ottilie Niinemägi < Rosalie Hankov, 74 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Pruudi poolt kaasitajad:
Kas ta mõni miis om, kaske, kanke!
Täi haukva habõnin,
sainas saviga paigatu,
nuka nuiega toetu.
Imä nüs's vannu imissid,
veli vannu varessid.
Vei mi ilusa tütre är,
kaukoogu kiigutaja,
aiavärte liigutaja,
verrev mari vislapuun,
illus upin uibun.
"Peigmehe poolt sõimasid vastu. Vahel läksid päris tülli."
Rosalie Hankovi pulmas oli muidu nalja pärast kaasitatud. Peigmehe maja olnud tõepoolest "saviga paigatu".

RKM II 63, 158 (21) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kannusaare t. < Uue-Antsla v. - Ottilie Niinemägi < Rosalie Hankov, 74 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Rahakogumisel ei lauldud. Taoti üksteise võidu: Proua võit! Härra võit!

RKM II 63, 158 (22) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kannusaare t. < Uue-Antsla v. - Ottilie Niinemägi < Rosalie Hankov, 74 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Väiksena kuulnud häälülaulu - hädu, häkaikah... Ununenud.

RKM II 63, 164 (31) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kannusaare t. < Uue-Antsla v. - Ottilie Niinemägi < Rosalie Hankov, 74 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kautsi metsavahi ema Juuli Piigli laulis plaadi peale. Oli vanatüdruk, Vana-Roosa poolt pärit. Noorena oli sakste juures teeninud.

RKM II 63, 164 (33) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kannusaare t. < Uue-Antsla v. - Ottilie Niinemägi < Rosalie Hankov, 74 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Refrääni nimetab R. Hankov vahesõna.

RKM II 63, 168 (3) < Rõuge khk., Tsooru k/n. - Ottilie Niinemägi < Miina Põder, 73 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Vastutsi kaasitati. (Minna Põder on ka ise pulmas kaasitanud.)

RKM II 63, 169 (6) < Rõuge khk., Tsooru k/n. - Ottilie Niinemägi < Miina Põder, 73 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kaasitati mitme hääle pääl. Igaüts laul esi hellü.

RKM II 63, 169 (6) < Rõuge khk., Tsooru k/n. - Ottilie Niinemägi < Miina Põder, 73 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kaasitati mitme hääle pääl. Igaüts laul esi hellü.

RKM II 63, 285/6 (1) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k. - Ellen Veskisaar < Juhan Adamson, u. 55 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Antsi papa elli Mõniste pool. Vedas hobusega palke. Võttis kaendlasse ja vei tee peale. Ütel, et hindälgi saa tõsta, mis ta vaene hoppen pidi tegema.
Kord tullu lehmale hainapuudus. Wulfi küünist käünü hainuvargil. Üüvaht an'd Wulfile kätte. Ollu üts kaal - 20 puuta. Wulf ütel, et ku sälän kannat, saat hindäle. Ja saiki.
Vanast veeti Riiga kraami. Antsipapal olli' tõrdukesega kapsta ja liha üten, olli pitsitänü poole korraga kinni. Olli kolme-nelja-pangene tõrdukene.

RKM II 63, 286 (1) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k. < Hargla khk., Mõniste - Ellen Veskisaar < Käärmann, u. 65 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Antsi papa vedänü liiprit. Võtnu liipri sälgä ja toonu esi.
Üts valge hopen olli ollu, keväjä jäänu hopen pümmes ja esi olli ka är kuulnu.

RKM II 63, 288 (1) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k., Palu t. < Rõuge khk., Sõmerpalu k. - Ellen Veskisaar < Miina Pang, 72 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Antsi-papa oli mu sugulane. Tuu olli kange miis. Oli hobuse sülle võtnud, tõstnud üle aia ristiku peale sööma.
Kui Riiga voori peale läks - vanasti ju raudteed polnud - oli silgupütiga kapstid ühes võtnud.
Mäe all võtnu hobuse vallale, et mis tad tapat, tõmmanud kuurma mäele, sis pannud ette.

RKM II 63, 294 (6) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k., Palu t. < Rõuge khk., Sõmerpalu k. - Ellen Veskisaar < Miina Pang, 72 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Vanapapa ei lubanud laupäeva õhtul peale päeva lehmi lüpsta ega saunas käia, et siis lüpsad verd ja pesed verega.
Oli laul kah, mis ta siis laulis:
Puulpäiva pääl end valmista
ja jäta muu töö saisma sa.

RKM II 63, 302/3 (2) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k. < Läti, Ape - Ellen Veskisaar < Marie Haaviste, 76 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Mardilaul
Märdi omma kavvest tulnu märti, santi
Läbi soo sipa-sapa märti, santi
Laske sisse märdisandi märti, santi
Märtel küüdse külmetäse märti, santi
Ja märdi varba valutase märti, santi
Ava ust peremiis märti, santi
Kui peremees veel sisse ei lase, siis:
Tule välja peremees märti, santi
Mine välja lauda poole märti, santi
Laudan veike sikukene märti, santi
Pund villu ol'l puusa päält märti, santi
Ja sada naila sarvi vahelt märti, santi
Siis lasti sisse, siis tantsiti. Raha anti ja villu ja linu ja mis aga keegi andis.
Kui üldse sisse ei lastud, siis lauldi halvasti.

RKM II 63, 313 (8) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k. < Rõuge khk., Kõrgepalu k. - Ellen Veskisaar < Jaan Haaviste, 83 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Antsipapast ei tea.

RKM II 63, 313 (9) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k. < Kõrgepalu v. - Ellen Veskisaar < Jaan Haaviste, 83 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Hällüti lihavõttepühade ajal. Seal lauldi ja tantsiti. Mida lauldi, ei tea.

RKM II 63, 313/4 (1) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k. < Läti, Ape - Ellen Veskisaar < Maria Haaviste, 76 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Ku surm majan om, sis ei tohi kellestki halvasti kõnelda, haigus tuleb. Peab väga rahulik olema, kõik ära kannatama.
Mul oli kuuljahätä man. Jaani imä olli haige. Vanne, et mis ma enne tema juurde ei läinud, sööma hakkasin. Ja jäin haigeks, kolm aastat käis suur valu sisse, kõik rappus. Üts maa-arst avit.

RKM II 63, 317/8 (3) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k., Räästa t. - Ellen Veskisaar < Anna Rästas, 79 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
:,: Võru kreis oh võta kuulda
Mis see Pakla Jaan on tennu :,:
:,: Sääl Pakla Jaani muru pääl
Sääl kuulus iga ööse nii :,:
:,: Tsooru poisse pillihääl
Korgepalu poisse lauluhääl :,:
:,: Kuis te tohit öösse kävve
minu aiavilja sekkä :,:
:,: Suured jungrid ära päässid
Paaver Villem kätte jäi :,:
:,: Villem massis kallist raha
minka Liisa ehtmit ost :,:
:,: Vana Priida mis tal olli
kinkse aga Mõtsa Liisale :,:
Pakla Jaanil Kõrgepalu vallas olid tütred. See oli siis, kui mina noor olin. Poisid tegid selle laulu, kes just, ei tea. Lauldi laialt, meie olime ju teises vallas ja ka teadsime.

RKM II 63, 339 (5) < Rõuge khk., Tsooru as. - Ellen Veskisaar < Peeter Jaeniit, 83 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Antsipapat ei tea.

RKM II 63, 339 (6) < Rõuge khk., Tsooru as. - Ellen Veskisaar < Peeter Jaeniit, 83 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Liba-Juhanit ei tea.

RKM II 63, 339 (7) < Rõuge khk., Tsooru as. - Ellen Veskisaar < Peeter Jaeniit, 83 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Tõrdu-Antsu ei tea.

RKM II 63, 341 (15) < Rõuge khk., Tsooru as. - Ellen Veskisaar < Peeter Jaeniit, 83 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Jaan Grünberg e. Kümmemeest oli siinpool talusulaseks. Ise ütles, et ma teen kümne mehe eest tööd, siis hakati niiviisi kutsuma. Rohkem ei tea midagi. Inemine ikka inemine. Nooremat venda kutsuti Kaheksameest. Ema oli neil venelane. Isa oli 25 aastat soldatiks olnud, sealt naise võtnud, kiitnud, et tal siin mõis. Oli ainult väike saun.

RKM II 63, 342/3 (17) < Rõuge khk., Tsooru as. - Ellen Veskisaar < Peeter Jaeniit, 83 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Trull-Jaan olli Vaabina vallas. Ma teda ei näinud, räägiti, et oli kimmäs mees ja tegi karutükke. Härrad ka pellasid teda. Talumehed läksid renti viima, Trull-Jaan võttis metsavahel raha ära, ütles, et ütelge härrale, et me maksime Trull-Jaanile juba ära. Härra ei ole midagi ütelnud, oli tasa kirjutanud.

RKM II 63, 343/5 (18) < Rõuge khk., Tsooru as. - Ellen Veskisaar < Peeter Jaeniit, 83 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Koska Ants oli Stambergide esiisa Koska talus. Ta oli mõtsa puid raguma saadetud, nädala leivakott ühes, poisikene oli ka ühes antud. Metsa olli lännu, olli võtnu leivakoti lahti, olli kõik tuu nädala söögi ära söönu, poisile oli veidi jätnu. Sis olli magama heitnu. Magas kõik nätäl. Reede hommikul ütles poisile, et tee sa puuhunniku asemid. Lauba hommiku nakanu tööd tegema. Tuukord es ole saage, kõik kirvega. Tal olli suur kirves ka, nii kui ta jõud. Puule üts vops ütelt puult, teine vops teiselt puult ja olli puu maan, olli puu misuke tahte. Õhtupoole aigsaste ol'l koduminek, kõik nädale tüü ol'l tettu, pand hunnikusse ka.
Mõisas, seal oli enne puune tall. Metsast oli palke toodu, hobune es ole jõudnu vedada, siis olli võtnu hobuse eest ära ja toonu tii pääle. Om ütelnu: "Endalgi sai tõmmada, mis nu vaese looma pidiva tegema."
Koska Ants elas enne mind. See tall oli siis juba vana, kui mina poisikene olin.

RKM II 63, 347 (26) < Rõuge khk., Tsooru as. - Ellen Veskisaar < Peeter Jaeniit, 83 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Vanasti olid ühes talus ühel pühapäeval, teises teisel pühapäeval pidud. Tsõõri tehti hirmsale, see see peamine asi oli.

RKM II 63, 347 (27) < Rõuge khk., Tsooru as. - Ellen Veskisaar < Peeter Jaeniit, 83 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Mina olen veel olnud pulmas, kus kaasitati. Aigupite kadus see ära. Suuremjagu kaasitasid naised, aga võis igaüts, kes himustas. Kui mehed hakkasid, siis nemad ajasid hullu.

RKM II 63, 348 (28) < Rõuge khk., Tsooru as. - Ellen Veskisaar < Peeter Jaeniit, 83 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Iga lihavõtte ajal kiiguti. Ehitati kimmäs kiik, nii et 3-4 inimest võis peale minna. Kui pillimehi oli, siis tantsiti seal juures ka.

RKM II 63, 362 (12) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k. - Ellen Veskisaar < Liine Kärstna, 68 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Antsi-papast ei tea.

RKM II 63, 362 (13) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k. - Ellen Veskisaar < Liine Kärstna, 68 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Puu-Ants oli olnud kõva, oli ütsinda puid lõiganud ja vedanud.

RKM II 63, 394 (8) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k. < Hargla khk., Mõniste k. - Ellen Veskisaar < Marie Hordu, 73 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Antsipapa ol'l nii kõva miis ollu, et olli hobest tõstnu.
Lehmasööda puudus ol'l tullu. Läinu sis toonu Raami küünist vana Wulfi hainu. Tultu urädnikuga otsma ja saadu na haina kätte. Ütelnu, et härra, ma üteainu rõivakesetäie tõi. Mõisahärra olli ütelnu, et ku võtat sälgä, annan andes. Ja ta olli pandnu na haina parvevinni pääle, võtnu sälgä ja viinu ta puultõist kuurmat Raami küüni tagasi.

RKM II 63, 419/22 (2) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa as. - Ellen Veskisaar < Eduard Pless, 54 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Antsipapa oli Mõniste kandin. Hiigla kerekas tugeva kondiga mees. Hiigla jõud olnu ja kole palju söönu.
Olnu mõisa sepp. Vanemas lännu, mõtelnu, et kuis ma saas hindäle majakese muretseda, et mõisa korterin olet iks mõisa käsu all. Laupäeva õhtul mõisa kõrtsis kuulis, et kui kuhugi mõisa mõtsa elumaja rajatud ja korstna vällän, kust suits vällä tule, tuud ei tohi mõisnik maha lahku. Mõtles, et kuis ta saa, mõtsavahte on nii paksult. Jõudu mul pidä, esi saa ragumiseriistad tetä. Valmisti hindäle sepikoan kirve, säänse, millel poiss enne leeri es jõua alt õhku läbi lasta.
Lännu mõisa parki, proovnu kirvest tammedega. Võtnu pükste pealt rihma, mõõtnu sellega, et tuu pea kate löögiga maha saama. Kirves täütse oma ülesande.
Kaonu ühel ööl mõtsa. Lännu Tundule (see on Mõniste mõisa karjamõis). Ol'l nuhelnu seal vastava arvu puid maha mõtsan. Sällägä tirinu jõe kaldale, ragunu saina üles ja püstitanu kuuseokstest katuse ka pääle, tulnu kodu sepapatta, sealt viinu lõõtsamüürü ja korstna, kotiga kandnu. Lotsutanu sinna ahu üles ja korstna väl'lä. Järgmisel päeval võtnu naese ja latse ka kotost perra ja viinu nuu ka sinna hütti elama.
Kolmandal päeval mõtsavaht avastas hüti. Tul'l herrale kaibama, et Antsipapa on ehitanu Tuudule maja mõtsa. Parun - Wulf muidugi - praganu mõtsavahti, et kuis sa jahi ajal ei rääkinud. Härra sõitis ratsahobusega kaema. Vihastanu küll hirmsale ja ähvardanu, et sa oled varas. Antsipapa ütelnu, et om sääne säädus, et sällägä mõtsavargust ei loeta varguseks ja tuud ei karistata. Et julget sa minnu tülütada, sis ma karista sinnu. Selle tõenduseks astnu ühe puu manu, haaranu ossest kinni, murdnu maha ja ütelnu, et katsu et sa mu õuest kaod.
Riiga olli lännu oma majapidamise saadusi müüma. Peräst kõrtsi liika tegema. Tennu tugeva liiga ja suupiste. Ütelnu, et suupiste on kotust üten võetu. Saatnu naabri tooma. Naabri soris riin, otsis leivakotti, es ole. Löüd üte pütü ja üte suure koti, viljakoti suuruse. Tule tagasi, ütle, et ära on varastatu, riin ei ole. Antsipapa muigas, et sis pillu ma kolm kõrtsi tühäs. Läts esi vällä, tule tagasi, tõsen käen kotikene, kaendla all pütükene. Naarse, et sa löüdse küll, aga sa raipekael es jõua sisse tuua. Kiskus kotist terve ahutävve leiba välja ja tsiakintsu. Pütin olnu paksu kapsta siin.

RKM II 63, 424 (1) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Tsooru as. - Ellen Veskisaar < Jaan Pormeister, 75 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Koska Ants oli nii kõva mees, et oli aastase varsaga vedanud kõik paruni sõidutalli palgid välja. Varsakene oli aga käekõrval olnud ja palk oli endal seljas olnud ja piits ka käes. Rahvas oli küsinud, et miks su piitsal nii suur sõlm otsas on. "Ah, tuu om varsapiitsakene."
Palkidel oli 12 tolli ladvast läbimõõt, ma ise nägin neid. Nüüd on see tall juba maha lõhutud.

RKM II 63, 425 (2) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Tsooru as. - Ellen Veskisaar < Jaan Pormeister, 75 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Antsi-papat ei tea.

RKM II 63, 432 (4) < Rõuge khk., Tsooru k/n. - Ellen Veskisaar < Kusta Kolling, 75 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Pulmas olid kaasikud. Need olid peigmehe sugulased - õed, vennanaised. Neile anti kingitusi. 4 tükki oli igas pulmas. Nemad tegid tantsu vallale.

RKM II 63, 440/3 (13) < Rõuge khk., Tsooru k/n. - Ellen Veskisaar < Kusta Kolling, 75 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Koska Ants oli hirmus kõva olnu. Oina olli kõrraga söönu. Paruni olnu Riian kuun, joonu sääl. Olnu üts tukev oinas. Üts olli ütelnu, et vaata ku tukev oinas. Tõne ütelnu, et ta mõne tukev, mul on mees, kes ta kõrraga ära söö. No lepma. Tulnu kodu, ütelnu Antsule, et sul on üks suur ülesanne. Et mul on leping tettu, et sul tule üts oinas kõrraga ära süüa. Ants naaratanu, et see on väikene asi, herr. Härra ütelnu, et ära sa söö üks päiv enne, kui ma su Riiga vii, muidu ei jõua ära süüa.
Oinas är tapetu, är praaditu. Tulnu muit herri ja parunit ka kokku. Ants ütelnu, et tooge paar nakla heeringit enne, mul süä väegä vesine. Herr olli kaenu, et nüüd ma kaoda. Olli keelanu Antsu, et ärgu söögu. Ants, et mul iks süä vesine, ma söö.
Ku pistma naanu, sis poole tunniga olnu oinas söödu. Tõse, et ta ei ole inemine, ta on loom. Parun võitis, anti Antsule ka hää napsuraha.
Vanast käüdi Riiga voorin. Tõsen taren olnu poisikõsõohtu nuurmiis, tuuga oli Ants üten lännu. Tii äären olid kõrtsid, sinna jäid ööseks. Ants ütelnu, et poja, too sa oma leivakott enne sisse, sööme ta enne ära. Kuradi sant, oli söönu ta poiskõsõ söögi kõik ära. Poiskõnõ nakanu ikma, et mis ma nüüd söö. Tõne õdag jäänu tõse kõrtsi manu ööses. Naanu õhta kõik sööma. Poisil ei ole midagi süüa. Ants ütelnu, et mine too reest mu söögikott ka, sööme. Poiss otsnu, et ta ei leia üttegi leivakotti, üts tõrdukene oli õnne'. Hans ütelnu, et tuu omgi mu levakott. Poiss lännu pruuvma, ei jõua liigutadagi. Ants toonu tõrdu sisse, ja sis olli poisile ka andnu. Söönu selle tünnütäie putru ära.
Tee olli tuisand olnu ja ütte mäkke ei ole hobune koormat üles vadanud. Ants võtnu hobuse lahti ja tõmmanu esi selle koorma mäkke ja ütelnu, et endalgi sai vedada, mis siis veel vaene loom tege.

RKM II 63, 443 (14) < Rõuge khk., Tsooru k/n. - Ellen Veskisaar < Kusta Kolling, 75 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Trull-Jaan elas Sangaste või Vaabina pool. Kuulnud olen küll, aga ei mäleta.

RKM II 63, 457 (6) < Rõuge khk., Tsooru k/n. < Valga khk., Luke v. - Ellen Veskisaar < Marie Saag, 77 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Antsipapat ei tea.

RKM II 63, 457 (7) < Rõuge khk., Tsooru k/n. < Valga khk., Luke v. - Ellen Veskisaar < Marie Saag, 77 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Koska Antsu ei tea.

RKM II 63, 461 (14) < Rõuge khk., Tsooru k/n. < Valga khk., Luke v. - Ellen Veskisaar < Marie Saag, 77 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Ilma ristimata lapsi es peetu. Naine lännu väl'lä, tuu aoga juba Vanatont oli latse vanni ala veenu.

RKM II 63, 462 (18) < Rõuge khk., Tsooru k/n. < Valga khk., Luke v. - Ellen Veskisaar < Marie Saag, 77 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kui pruut kirikust koju toodi, siis pandi kasuka peale, et siis saab hää pehme südamega mini.

RKM II 63, 463 (21) < Rõuge khk., Tsooru k/n. < Valga khk., Luke v. - Ellen Veskisaar < Marie Saag, 77 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Puu-Antsu olen ise näinud. Oli suur pikk mees. Lõikas puid.

RKM II 63, 506 (5) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k., Põldlahe t. - Ellen Veskisaar < Miili Kalmus, 64 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Ma ise nägin, päeval vandusin, öösel tahtis kurat ära viia. Kui öösel ärkasin, oli must kogu rinna pääl ja pitsitas. Hakkasin meieisapalvet lugema, siis laskis lahti.

RKM II 63, 506 (7) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k., Põldlahe t. - Ellen Veskisaar < Miili Kalmus, 64 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Antsipapat ei tea.

RKM II 63, 535/6 (1) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Sikamäe t. < Hargla khk., Saru v., Rebase t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Rosalie Adamson, 66 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Meil omma' iks hällü'. Kiik om, kus latsi kiigutadi. Häll tetti keväjä lihavõtte pühis. Hällüti pia õga pühäba õdagu. Meil ol'l kõõvistik sääl man, sinna tetti. Kui mina nuur olli, sõs tek' hällü vend - Rõõmus August. Õkva üle jõõ Saru valla järgi - Rebäse talu. Üle külä tetti õks üt's häll.
Üleväl olli puu-tala ja sõs olli ravvast rõnga' ja sõs olli kadajatse vahru' (puust keerädu rõngide manu ja puu lät's alla). Vahrude kül'len olli laud. Hällü pääl saisti pisti, hoiti vahrudest kinni. Olli ka ilma rõngida, ainult kõost keerädu vahru', ja kõrd näi, kui üt's poiss käüse hällüga üle tala. Poisi' tegi hällü ja tütrigu' värmsi munne. Kui lätsi hällü manu, sis võti munne üteh. Meesterahvas hällüt, naise' es jovva. Mõni saise pisti, mõni istse hällü pääl. Häll tetti pühi laupä valmis, aga hälma nakati keskmine pühä. Edimetse pühä käüse kerigoh. Suviste pühä ka hällüti. Laulõti ja tantsiti, juudi viina ja õlut. Tõistest külädest tulli ka mi' hällü manu. Mõnikõrd käüdi ka kodu munne otsma, aga munne sai rohkemb hällü man.

RKM II 63, 556/7 (1) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Anna Kasvand, 62 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Pulmi peeti vanasti enne pruudi pool ja pärast peigmehe pool. Enne peigmehe poole viimist pandi pruudile tanu pähe. Ega pruuti ei viidud peigmehe poole, ta viidi noorikuna. Tanu pani pähe peigmehe ema ja temale visati paar pikki valgeid sukke õla pääle.
Pruudi pärg pandi pähe peigmehe õele või kui õde polnud, siis mõnele lähemale sugulasele (neiule). Kui pärga pandi õele pähe, siis lauldi:
Kui seitse aastat müüda sai,
siis tuli peiu koju,
ja et ta pulmad kaasa tõi,
siis pärga pärib neiu.
Vahele lauldi -
ilus al'las, ilus al'las
ilus al'las pruudi pärg.

RKM II 63, 581 (1) < Rõuge khk., Varstu k/n., Mõtsa k., Toomät. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Jaan Pormeister, 62 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Ma olin 14 aastane, kui läksin leppimisepäeval kõrtsi. Leppimine (lepmine) algas jõulust pääle ja vahetamine oli kapstmaarjapäival (25. märtsil). Teenijad ja peremehed läksid kõrtsi ja sääl siis küsiti, kas jäävad kohale, ja kaubeldi uusi sulaseid ja tüdrukuid. Sulasele maksti rubla ja tüdrukule 50 kop. käsiraha ette ja siis pidi minema teenima, kui raha ei tahtnud tagasi maksta. Lepiti aasta pääle ja pooleks aastaks (suvesulase'). Tinuspäiväl (17. jaan.) oli see pärisleppimine.

RKM II 63, 582 (4) < Rõuge khk., Varstu k/n., Mõtsa k., Toomät. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Jaan Pormeister, 62 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kevädepühädel sis hällüti. Poisi teie hällü. Poisi ja tüdriku leiva kokku, hälsi üts õdag siin Varstun, tõine päiv läts park Mõniste.
Poisi hälsi tüdrikid ja tolle iist anti munne neile. Saisti hällü pääl, nii et poisi olli väl'länpuul otste pääl ja tüdriku keskel. Kinni hoiti vahrudest. Peräst tantsiti ja lauleti kas hällü man või koskil sehen. Peräst pühi es kiiguta enämb. Mõnikõrd minti viil hälmä nädäli peräst, aga tuu olli rohkemb nal'la peräst.

RKM II 63, 582 (4) < Rõuge khk., Varstu k/n., Mõtsa k., Toomät. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Jaan Pormeister, 62 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kevädepühädel sis hällüti. Poisi teie hällü. Poisi ja tüdriku leiva kokku, hälsi üts õdag siin Varstun, tõine päiv läts park Mõniste.
Poisi hälsi tüdrikid ja tolle iist anti munne neile. Saisti hällü pääl, nii et poisi olli väl'länpuul otste pääl ja tüdriku keskel. Kinni hoiti vahrudest. Peräst tantsiti ja lauleti kas hällü man või koskil sehen. Peräst pühi es kiiguta enämb. Mõnikõrd minti viil hälmä nädäli peräst, aga tuu olli rohkemb nal'la peräst.

RKM II 63, 584 (1) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Alma Nool, 56 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Pulmades kaasitati vastastikku. Noores eas (umb. 40 aastat tagasi) kuulis, et kaasitati hulgani: üks kaasitas ees ja teised laulsid järel.

RKM II 63, 584 (1) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Alma Nool, 56 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Pulmades kaasitati vastastikku. Noores eas (umb. 40 aastat tagasi) kuulis, et kaasitati hulgani: üks kaasitas ees ja teised laulsid järel.

RKM II 63, 591 (2) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Sepa t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Katri Sikk, s. 1873 (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Teenijate vaeldamiseaig oli kapstmaarjapäiv. Katri Sikk oli tüdrukuks Otenderi juures Raudsepal. Sai palka 15 rubla raha, 30 naela linu ja 5 naela villa aastas. Kel oli lammas, sel peeti lammas üle talve.

RKM II 64, 76/7 (2) < Rõuge khk., Metsküla k. - Selma Lätt < Leena Kuus, 81 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Pulma ajal lauldi hiidiraha man:
Tule' juu mi' kannist,
mõrsja veli jakuja,
maidsa mamma pikerist,
mõrsjaveli jakuja.
Mi' kannin kallis olu,
mi' pikrin peenü viin.
Ekä nimmi müüdä lauleti.
Ku kõhna raha anti:
Seo ma pista pingi ala,
seo ma lase laua ala.

RKM II 64, 77/8 (4) < Rõuge khk., Metsküla k. - Selma Lätt < Leena Kuus, 81 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Isa ja ema ise valisid vanasti pojale pruudi. Ühe korra olid enne näinud kui kosja mindi, siis mindi mõr'sakuuli - lugema. Käske ja Meie isa palvet lasti lugeda. Aeti tagasi kah, kui ei osanud lugeda.
Pulmas anti palju andeid:
sanna viiti hammõ, lehmä ruhte pääle hamme, anumaruhte (nõudepesu küna) panti hamme. No sai tütrik omale, kiä ol'l karjatallitajas. Mehe sugulasile pidi pruut andma. Kui emä mehele läts, and 52 amet. Ma' anni 15 paari kindid.
Peigmehe sõsar sai linige - peenike linane, katekõrra ümmer, otsa üle ola mahan. Hiidirahast - pulmapäeva hõbedast ostis lehma.

RKM II 64, 78 (5) < Rõuge khk., Metsküla k. - Selma Lätt < Leena Kuus, 81 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kui noorik peigmehe koju viidi, viskas peiu isa kasuka pruudi jalge alla - sis saa minni pehme süämege.

RKM II 64, 78 (6) < Rõuge khk., Metsküla k. - Selma Lätt < Leena Kuus, 81 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Pruudi pää kotsel lõigatti leib katski. Lina ol'l üle mitme tütriku. Pruudi pää kotsel lina all sis lõigadi. Pruut nakas sis leibä jagama.

RKM II 64, 78 (7) < Rõuge khk., Metsküla k. - Selma Lätt < Leena Kuus, 81 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Peigmehe poolt lauldi:
Näe määrän väike mõrsikene, kaske, kanike
tsiapaha pööräkene, kaske, kanike.
Võt't mis virga viituuja, kaske, kanike,
rutulitse ruua kiitja, kaske, kanike.
Kiä kiit ruuga rohkede, kaske, kanike,
pand suula parajade, kaske, kanike.

RKM II 64, 78/9 (8) < Rõuge khk., Metsküla k. - Selma Lätt < Leena Kuus, 81 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Tüdrukul pidi sada rubla olema. Poiss es tihka võttagi, ku raha es ole, kes vaestlast tihas võtta. Ma olli 30 aastag vana ku mehele lätsi, mul ka iks ol'l raha.

RKM II 64, 79 (9) < Rõuge khk., Metsküla k. - Selma Lätt < Leena Kuus, 81 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Mõnikord tulid tüdrukud maskeeritult pulma - olid pulmasandid.
Teinekord vihamehed kutsusid naisi ja tüdrukuid laulma santidena. Kord poiss oli ühe tüdruku maha jätnud, sellele laulsid sandid:
Jäti maha maimukese...
Kes pettünü ol'l, tuud sõimsi.
Iihütleja es taha kiäki olla, tul'l pahandus.
Üks ütles ees ja teised laulsid perrä. Poisid olid purjus, ajasid joru.

RKM II 64, 83 (18) < Rõuge khk., Metsküla k. - Selma Lätt < Leena Kuus, 81 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Ülestõusmise pühis hältas, sis päiv kah hällüs. Poistele, kiä hällsi, anti kannamune. Värviti vihalehe või sibulakoorega. Taluperemehe es anna tüdrukutele munne. Vargusi lehmä joogi seen olli keetünü. Mõnel ol'l katski lännü. Tetti munne söögi manu ja ülti: tuud om küländ. Mõisan küll anti igaühele 10 muna. Sepal ol'l 7 poissi, sepä proua and egäl 10 muna.

RKM II 64, 85 (26) < Rõuge khk., Metsküla k. - Selma Lätt < Leena Kuus, 81 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kõrdsin ol'l pere lepmine. Paju kõrdsin, Mõnniste mõisa lähkün. Kolmekuniga aigu minti edimest kõrd sinnä kokku. Juudi ja süüdi.
Prii pühäpäiv, sis tetti kõrdsin tantsi. Mõisa puult ol'l pillimiis.

RKM II 64, 87 (2) < Rõuge khk., Punsa k. - Selma Lätt < Lota Sprenk, 83 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Peret lepüti kõrdsin: sulasit, tütrigid, kar'usit. Ruubli anti kässirahas. Enämbusi pühäpäivä õdagult käuti lepmän. Enne keväit - jõuluaigu jo nakati lepmä. Perän lepüti 8. märtsil. Peremiis õks ost olut ja viina, mõni sulane ka ost. Kar'ussil osteti komvekki ja õks olt kah. Vei käeraha kätte (kui lepingust ära ütles), juure ka õks veidü mas's. Tütrigu es lähä es mudu kõrdsi.

RKM II 64, 90/2 (10) < Rõuge khk., Punsa k. - Selma Lätt < Lota Sprenk, 83 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kaske, kannike.
Hiidä siiä hõpõraha, kaske, kannike.
Kui raha veidikese:
Mis sa kakut kassipoigi,
hiidät hiirepoige.
Ol'l üts anum, sinnä ol'l rõõvas pääle köüdet. Ku pulma otsan, sis pruut võtt raha ar'. Peigmihe kottun päeväl ol'l tuu rahakajamine.
Pruudi kruun ol'l mirdist. Ku see ärä võeti, panti tanu. Tanu ol'l valgest rõivast mütsuke, siidipaela takan. Tanu panti tuas, ilmalikku laulu laulti. Poisi aie lorri. Enne mu pulma ol'l leieri. Pruudil valge rõiva', ostedu villadse.
Ilma [toiduta] es lää kunagi pulma. Veedi liha, võidu, saia, sõira. Meesterahvas ost podeli viina. Kel es ole, tuu viis lambaliha. Kel saia es ole, tuu vei vatska. Nisujahust, mõni hapat, mõni kütsi pärmiga. Ollepärmi tuudi olle alt.
Peigmihe hobesa olli ärä ihitedu: värmidu papre looga küleh. Tütrigu pruudi puul ihiti. Poissele anti kosja aal salli'. Pruut lask salli valmis kota, villadse valge salli olli. Peigmehega ol'l üten velle, mõnõl ol'l vanem miis. Laupäeväl käiti lugeman. Pühäpäeväl hõigati üles.
Kirikust tulli pruudi poole, sei õdagust ja lätsi peigmehe kodu.
Peigmehe emäle ja esäle and hamme'. Kindid ka and peigmehe vellile, sõsarile.
Vana naase lauli. Noore tütrigu es taha laulda. Vaagiga' olli. Mõnel ol'l nurmiguga piimä üten. Süvvä õks anti. Kiä ärä es käse. Vanemba inemise käve. Noore tütrigu lätsi santi. Panni poisi rõiva. Näo pääl sääntse näokatte. Pulmapoisi haardi noid kinni ja tanse hirmsade: vaia nu sante tansida!
Mõnen paigan anti santele süvvä, mõnen paigan es anda ka es.

RKM II 64, 93 (14) < Rõuge khk., Punsa k. - Selma Lätt < Lota Sprenk, 83 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Külänaase lätsi tuhku, kaavitsile. Tek'k munakoogi või kütsi saia parembas kraamis. Mõni ollev veenü putru ka õks. Mu aigu ol'l mannaputr. Kausiga vei ja pand talgrigu pääle ja keits räti sisse. Naise käisi. Viina õks anti. Peräst anti süvvä kah.

RKM II 64, 93/4 (15) < Rõuge khk., Punsa k. - Selma Lätt < Lota Sprenk, 83 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Saun küteti. Toodi vanainimene, kiä mõist tuud last vasta võtta. Latsel ollev käe k'üll valge ollu - surmakinda ollev käen ollu.

RKM II 64, 93/4 (15) < Rõuge khk., Punsa k. - Selma Lätt < Lota Sprenk, 83 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Saun küteti. Toodi vanainimene, kiä mõist tuud last vasta võtta. Latsel ollev käe k'üll valge ollu - surmakinda ollev käen ollu.

RKM II 64, 93/4 (15) < Rõuge khk., Punsa k. - Selma Lätt < Lota Sprenk, 83 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Saun küteti. Toodi vanainimene, kiä mõist tuud last vasta võtta. Latsel ollev käe k'üll valge ollu - surmakinda ollev käen ollu.

RKM II 64, 94 (16) < Rõuge khk., Punsa k. - Selma Lätt < Lota Sprenk, 83 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Mu poisil ol'l kats pöörüst ehen ja takan. Tuust saa väga tark, ütli tuu vanainimene. Kuuli ar' - oll tuu tarkus kähen.

RKM II 64, 94 (19) < Rõuge khk., Punsa k. - Selma Lätt < Lota Sprenk, 83 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Surnut käuti valman, lauleti ja loeti. Matusele kutsuti naabri kõik iks. Ennembä võeti matuseaida söögi üten. Platsi pääl söödi, kui illus ilm oll. Halv ilm, sis lätsi kellämihe poole.
Inimesed kaugelt, kes enam tagasi ei läinud säid siis süüa.

RKM II 64, 96/7 (2) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Selma Lätt < Vladimir Sikk, 58 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Vana-Roosa mõisa sepa juures olin sepapoisiks. Olid naelasepad. Mõis andis parandustööde ja hobuse rautamise eest moona, peeti tal lehm. Kui uut tööd tegi, see maksti kaalu, naela järgi. Vanker kaaluti enne ära kui rautada anti. Pärast jälle kaaluti. Juurde pandud raua naela pealt maksti raha. Küll pandi siis ka palju rauda sisse, et rohkem makstaks. Sai parandatud neid vankreid, küll olid rasked rauatükid juurde pandud. Naelasepad läksid rikkaks. Siin Kangru ja Tikuti Veeber olid naelasepad. Naelasepal oli kaks, kolm poissi. Valla tööd ka tegi. Kui peremees tuli sepale, tõi leivakoti ühes, sõi ise ja andis sepale kah. Mõniste pool oli sepal peremehega aastakaup, anti vilja.

RKM II 64, 99 (9) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Selma Lätt < Vladimir Sikk, 58 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Mõisast sai sepäpoiss kuutasu 15 rubla kuus ja mõisa lauan süük. Satlar, viinapruul ja sepapoiss oli mõisa lauan. (Tsaariaja lõpupoolel 1915. a. paiku.)
Tsoorus ja Mõnistes olid naelasepad, hiljem tuli aastasepp. Mõisa poolt oli sepapada, tööriistad, ka lõõts oli oma.

RKM II 64, 100/1 (4) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Selma Lätt < Miili Luht, 72 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Vanast lauldi tuud kaasiga laulu. Peigmehe sõsara viive pruuti sanna. Ku pehme vihaga vihutas, minijal saas pehmekene süä.
Sis anti andid: suka ja käterätt ilus kirju vööga panti kaala.
Peigmehe sõsara lauli tuud kaasigalaulu:
Minni olgu meeleline, kaske, kaske,
pojanaane pooleline, kaske, kaske.

RKM II 64, 101/2 (6) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Selma Lätt < Miili Luht, 72 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Ku surnut mõstas, ei lasta latsi kaia. Mi' vargusi vaatsi, tsõtsemiis lei vihaga. Surnu panti põrmandule, põhk ala, mõsti, sis lautsile. Tuud siipi hoieti, es anda latsi kätte es. Puusärki panti inne matmise päivä.
Lautse pääle panti liiva ala rauakõisi ja lina pääle, sis ei lää paiste, pikne ei aja paiste.
Surnut valvatas, sis om umatsil jõutsamp. Andas õlut ja viina, mida sakuskit, kas ostedu piskvidi, mõni kütsä ise. Surnuaial andas lahkumiseviina, saiakese ja vorstitsõõrikesi ka. Kes hauda ajava, noile andas. Iks tapetas mitä taht luuma. Üteldas, et piat õks tapma, kanakõist või põrsakõist. Vanaaolinõ kunst. Sõa aig ol'l ku ima kuuli. Puhtid es ole mitä. Ütli: "Ar sa, sõsarakõnõ, mata ku väist ei verista, verista'ks väist kah! Ma tapi 3 kanakõist.

RKM II 64, 102 (7) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Selma Lätt < Miili Luht, 72 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Ku surnu nõrk om, sis saav tõne surnu ruttu takast.

RKM II 64, 102 (8) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Selma Lätt < Miili Luht, 72 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kui riidega soola panna surnule ihu ligi, sis ei paisteta.

RKM II 64, 127 (2) < Rõuge khk., Varstu k/n., Ööbiku t. - Selma Lätt < Kadri Schlukum, 80 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Ku peiet peeti, anti tsuurmaputru, liha sisen. Viiti aita, keldrele, lasti külmäs minna, seo oll jaheputr. Inne minekit süüdi. Ku lusikit es ole, võti kahvliga. Leib ol'l kah lavva pääl. Haanjan tetti niimuudu. Siinpool es ole sedä.

RKM II 64, 130 (17) < Rõuge khk., Varstu k/n., Ööbiku t. - Selma Lätt < Kadri Schlukum, 80 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Munapühil ol'l tuu häl'lmine. Latse tek'k kapluga küüni, suure inemise kõo vitsust.

RKM II 64, 131 (20) < Rõuge khk., Varstu k/n., Ööbiku t. - Selma Lätt < Kadri Schlukum, 80 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Häädümist tähendäs ku kägu tule maja ligi. Ka kiä kooles või.

RKM II 64, 131 (22) < Rõuge khk., Varstu k/n., Ööbiku t. - Selma Lätt < Kadri Schlukum, 80 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kaetsi lätsi, võti, midä parembad ol'l. Tatriguputru oll viidu. Piimäga keedi, pannas kaussi, või keskel hämmädä.

RKM II 64, 131 < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa v. - Selma Lätt < Andres Liiv, 68 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Andres Liiv, 68 a. v.
Varstu k/n.
Vana-Roosa v.
Alaallika t.
Snd. Varstu ligidal Krigulis. 3 talve Varstu koolis, 2 talve "papi koolin" - kihelkonnakoolis. 30 a. Alaallikal.

RKM II 64, 132 (1) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa v., Alaallika t. - Selma Lätt < Andres Liiv, 68 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Hällmist ol'l iga aasta. Munapühis ehk ülestõusmise pühis tetti. Suure reede nakati tegema, edimese pühäs tetti valmis. Tütrigu tõie munne, poisi hälsevä. Kate puu vaihele tetti. Aisa olli puuse ehk kabladse, alt laud pääl, esi hirsati.
Pidu ka ol'l pühäde aigu. Roosan ol'l kolmandel pühäl kah pühä. Edimesel pühäl ol'l Rõugen kerik, tõisel Pindin ja kolmandal Vana-Roosan. Sis ol'l pühä kah.

RKM II 64, 156 (2) < Rõuge khk., Varstu al. - Selma Lätt < Jaan Beerenstranch, 89 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
1884. aastal ehitas esä maja siiä. 70 aastad tei sepätüüd. Oma talumehe massi sepäle aastas kõrd villä. Mõni es saa vil'lä anda, möi talvel lina, mass talvel kuis kuhagi olli. Ise teki raua (hobuseraua). Kui vabrik nakas tegemä, sis viimäsen otsan tõive noid kah poest. Vikatit ei ole tennu. Tsirpege kõik rüä põimsi, tsirpe küll tei. Lätlase leiva rogiga. Panti kõik väikulõ unikulõ kaare pääle. Rükä küll lüüdi roogiga.
Mehe tõi (sepale tulles) enambüsi raua üten. Tulli siiä, sis lätsi ma puuti, tõi raua, ku puut ol'l. Võrult tuudi enne sedä raud. Ma kaalu är' - nii ja nii pal'lu. Mihkelson oll siin rikas miis. Ta vedi Riiast raua. Pikä lati olli, säält otsast raoti hobuseraua suurune tükk.
Mõisan olli iks oma sepä.
Mu esä mõist puutüüd kah. Tek'k rattid kah. Ma ka opi. Ku sepä tüüd es ole, tei vankri, rattid kah.
Mõnisten ol'l vokitegijid.
Innembüsi masseti mõisa sepäl palka 10 kop. nagla päält sepäle. Oma raud ja oma hüdsi. Tuud pal'lu aigu es ole.
Edimelt ol'l talumeestel hüdse üten. Suure reheah'o. Talumehe rehetaren elli, kistutedi hüdse' ar, korjati.
Mõni mõisnik nakas hauan põletama, Kõrgepalu mõisan. Palti ja mõisnik säält möi. Roosa mõisan ol'l haud nurme sisen, mäe kalda pääl. Mia mõtsapuu olli, enämbüsi männipuu. Kasehüdse' iks om paremba küll.
Ku hüdse es ole, es oleki sepäl midägi tetä. Lätimaal ol'l Bormanni Aadu, tuu möi hüdse, telliskivi ahju ol'l tett. Tärpentiini kah juusk vällä.
Ku ma poiske olli, sis ol'l vankre ratta puha puu, rauda es oleki pääl. Kats, kolm aastad ol'l ratas all. Kaalpulk ol'l rauane, muud es ole. Puu rii olli. Nakati riile raudu ala paneme 70-80 aastad tagasi.
Ku ma nuur olli, naksi sepätüüd tegemä, tagusi hobuseraua nagla kah. Riiäst hakati vaprigu naalu tuuma. Harkadra olli, adraraua tegi ja kirve. Puu tegi egaüts kotun. Pootest võeti raud. Suur rauakang ol'l, säält lahuti lahki, edimält telti säält hobuseraud. Perän tul'l sääne paras latt, sai hobuseraua. Ütsvahe ol'l väega halv raud. Kirve tetti. Mürkü (teras) es ole saia. Vana vikadi pesti kokku, sulatedi kokku ja sai tuu terä, panti kirvel terä ette. Perän nakati liinast mürkü tuuma. Mürgül piat kaema, et är ei pala. Ta palar aä kah.
Puuägli ol'l. Nakati mõisa ka raudäkli tegemä.

RKM II 64, 164 (10) < Rõuge khk., Varstu k/n., Hallimäe k. - Selma Lätt < Minna Moks, 73 a. (1957) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Ku väikse latse om ja perän ik'k ku võõras ar lännu om, sis ütles, et kahe silm, är kahitsase. Ol'l võet läve alt purru, pant vii sisse ja ant juua. Midä kaksat, sis tuuga suidsutat.

RKM II 64, 164 (10) < Rõuge khk., Varstu k/n., Hallimäe k. - Selma Lätt < Minna Moks, 73 a. (1957) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Ku väikse latse om ja perän ik'k ku võõras ar lännu om, sis ütles, et kahe silm, är kahitsase. Ol'l võet läve alt purru, pant vii sisse ja ant juua. Midä kaksat, sis tuuga suidsutat.

RKM II 64, 164 (14) < Rõuge khk., Varstu k/n., Hallimäe k. - Selma Lätt < Minna Moks, 73 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Ku unutüdär väike laits oll, kateti kinni, et kiä es näe, et kahetsese ar. Umbe inemisi ol'l pal'lu.

RKM II 64, 166 (19) < Rõuge khk., Varstu k/n., Hallimäe k. - Selma Lätt < Minna Moks, 73 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Tsirpõ küll visati. Kui jäi õkva, sis põimet viil, ku sällüle satap, sis ei põima inämp tõne aastak.
Igaüts visas umma tsirpi, kuis kuagile läts.

RKM II 64, 167 (23) < Rõuge khk., Varstu k/n., Hallimäe k. - Selma Lätt < Minna Moks, 73 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kägu kuuk maa pääl. Kägu kunagi maa pääl ei kuku.
Tsõdse ütel: s'oo hääd ei tähenda, kiä koole är. Kuuli mul miis är, kuuli poig ar'.

RKM II 64, 168 (30) < Rõuge khk., Varstu k/n., Hallimäe k. - Selma Lätt < Minna Moks, 73 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Pulman kiteti pruuti:
Vei mi virga viituuja, kaske, kaske,
rutulise ruuakiitja.
Lauldi üheltpoolt ja teiseltpoolt vastu.

RKM II 64, 177 (3) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Selma Lätt < Miili Luht, 68 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Pähni metskonnas on tehtud riste, kui matus mööda läheb. Tehakse kas kodu ligidale või kiriku ligidale. Ka õnnetu juhtumise puhul tehakse rist.

RKM II 64, 191 (1) < Rõuge khk., Varstu v., Viru k., Kikka t. - Selma Lätt < Alvine Kikas, u. 70 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis Rahel Laura Vesik 2006 [ns/töö]
Töötegijast mööda minnes öeldi:
Jummal appi!
Vastu: avitagu jummal!
Nüüd ei tiiä kuis ülda vastu, ütleva: - nojah!

RKM II 64, 191 (2) < Rõuge khk., Varstu v., Viru k., Kikka t. - Selma Lätt < Alvine Kikas, u. 70 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis Rahel Laura Vesik 2006
Pesupesijale öeldakse tervituseks:
Must valges!
Tõne vastas: No valges!

RKM II 64, 192 (1) < Rõuge khk., Varstu v., Viru k., Raestu t. < Setu, Rääpsova k. - Selma Lätt < Tarja Rehe, 72 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis Rahel Laura Vesik 2006
Ku tüüd tetti, üldäs (mööda minnes):
Jummal appi!
Avitagu jummal!

RKM II 64, 192 (3) < Rõuge khk., Varstu v., Viru k., Raestu t. < Setu, Rääpsova k. - Selma Lätt < Tarja Rehe, 72 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis Rahel Laura Vesik 2006
Ku mõsu mõsti:
Valgit!
- Vaia!

RKM II 64, 197 (1) < Rõuge khk., Kõrgepalu k., Pällingu t. - Selma Lätt < Anna Mihkelson, 80 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Pulma aigu ol'l pruudi kõrval üts ja noormehe kõrval tõne - nu kaasitiva lavva takan.

RKM II 64, 222/3 (13) < Rõuge khk., Varstu k/n., Ülesoo t. - Olga Jõgever < Aleksander Pettai, 43 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kiik. Lihavõtepühade ajal tehti kiiku, tulid kokku noored tüdrukud ja poisid, ka vanad inimesed. Tüdrukud andsid muna iga poisile kiikumise vaevaks. Pillimehed olid, lauldi ja tantsiti. Kiik oli kiriku lähedal kuivema koha pääl, puude vahel, kolm päeva kestis kiikumine. Praegu kiigutakse jälle, kuna pääle sõjaaastate koos ei käidud. /joonis/

RKM II 64, 262 (84) < Rõuge khk., Varstu al. - Olga Jõgever < Rosalie Aher, 68 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Lihavõte pühade ajal oli kiikumine, mis kestis kolm päeva, kiik oli kiriku lähedal, karuselli moodi ehitatud, tüdrukud istusid pääl ja poisid ajasid ümber. Niisugune kiik oli siis, kui jutustaja nuur olnud. Poistele anti kiikumise eest mune. "Kuis sõs muidu sai," ütleb jutustaja. Nüüd ka kiigutakse, kuid kiik on lihtsam.

RKM II 64, 271/2 (101) < Rõuge khk., Alaküla k., Kalda t. < Setumaa, Sagorje k. - Olga Jõgever < Marie Nutt, 64 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Jutustaja oli noores eas olnud pulmas, mis oli kestnud viis päeva. Külast tulid kaasitajad, neile anti raha, siis laulsid kiituselaulu:
Hõbe sarda säetu kaske, kanike,
kuld kuhja loodu kaske, kanike,
veimevakk tal veere tasa, kaske, kanike,
hõpelõngust koetu, kaske, kanike,

RKM II 65, 247/8 (1) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. - Silvia Porosson, Anatoli Garshnek < Alma Keem, 59 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Pruudipärja laul.
/Noodid./
Me pruudipärga punume
need kallid roosi õied
(vahest) need kallid roosililled.
Refr. Ilus, haljas,
ilus haljas pruudipärg.
Pruut ketras seitse aastat
küll lõnga värtnal valmis.
Refr. Ilus, haljas ... jne
Küll hõbemet nii peenikest
ta ehteks kudus valmis.
Refr. Ilus, haljas, jne
Lauliku jutu järele lauldi seda laulu 50 aastat tagasi ja varemgi. Seda mängiti nii, et tehti tsõõri. Noorpaar oli ringi sees ja selle lauluga võeti pärg ära. Selle järele panti tanu pähe. Pärg tehti "puhtamast mirdi ossakõsist". Ka laulikule on seda laulu pulmapäeval lauldud.

RKM II 329, 2/22 (2) < Rõuge khk. - Ellen Liiv < Ellen Liiv (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kogumispäevik
Ekspeditsiooni-eelsesse aega on mahtunud varem kogutud materjali läbitöötamine ja küsitluskavade tegemine, tutvustava artikli kirjutamine Võru ajalehele ja Rõuges öömaja otsimine. Viimast küsimust käis täpsustamas Erna Tampere.
Transport on nagu ikka viimastel aastatel TA Autopargi poolt, seekord ometi Tartu filiaalist, mis teeb asjaajamise lihtsamaks ja kohalesõidu odavamaks, sest puudub 200-kilomeetrine Tallinnast tulek.
02. juuni. Buss on muuseumi ees ootamas. Tõstame asjad peale, korjame korteritest isiklikud kohvrid ja sõidame: KM RO-st Anu Korb, Imbi Rettan, Erna Tampere, Mart Jallai ja Ellen Liiv. Kaasas on veel Elva Keskkooli õpilased, kes meie juures oma arhiivipraktikat teevad: Esta Panskar, Kaja Kleimann ja Piret Mandre. Järelkasvu on seekord ainult üks: Kristi Liiv.
Võrus käime Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis ja küsime direktor Krullilt mitmesuguseid andmeid. Esialgu me neid ei saa, kuid lubatakse.
Rõuges seame end sisse Rõuge 8-kl. Kooli internaadis ning nendime, et kui poleks olnud välivoodeid ega magamiskotte, mis muuseum hiljuti muretses, oleksime olnud püstihädas, sest ruumid on väikesed, voodeid vähe, samuti tekke.
Esimese visiidi teeme külanõukokku. Esimees ja sekretär on mõlemad kohal, meid kutsutakse kõiki sisse ja juhatatakse paljusid, kes nende arvates meie küsitlusobjektideks võiksid sobida. Isegi külanõukogu kõige vanem, 100-aastane elanik pidavat veel üsna kõbus olema.
Nii saame kõik esimesed koordinaadid kätte ja võime alustada. Edasi juhatavad igaüht juba küsiteldavad ise. Seetõttu pole võimalik koostada ka mingit ühist tegevuskirjeldust, vaid igaüks peab ise oma objekte ja käike kirjeldama. Ekspeditsiooni juhataja ülesandeks jääb nende käikude järjekorra määramine, s.o. igapäevase mar?ruudi koostamine ja bussisõidu ning heliinseneri aja jaotamine nii, et suudetaks koguda võimalikult palju ja et keegi teise pärast kusagil ootama ei peaks. Ja et keegi päris nälga ei jääks (sööklat Rõuges pole), pood on lahti meie jaoks küllaltki halval ajal, 10-18, nii et peab kas hiljem välja minema või varem tagasi tulema. Buss saab bensiini ainult Võrust, ka neid käike peab nii seadma, et nad meie töö jaoks tühjalt ei jookseks.
Lisaks sellele on mul õpilased juhendada ja osa oma kogujaidki on tänavu esimest korda ekspeditsioonil, nii et õhtul tuleb päevased tulemused põhjalikult läbi arutada ja kogemusi vahetada.
Kuna bussijuht peab järgmisel päeval Tartus eksamil olema, sõidab ta tagasi. Kaasa sõidab ka M. Jallai, kes on kõik magnetofonid värskelt üle vaadanud ning puhastanud ja meile igasuguse tehnika asjus viimased õpetused jaganud.
Võtan kaasa õpilased ja siirdume nn. Sandisoo poole. Juhatuse järele küll arvame minevat, kuid satume teisale.
Elanie Kull on objektiks liialt noor ja ebausuvaba, kuigi ta meiega heameelega vestleb. Tema juhatab meid juba täpselt Johanna Laarmanni juurde. Jutule saame kenasti, kuid rahvaluulet ei saa, isegi kombeid mitte. Ei olegi kindel, kas ta on tõesti nii usundivaba, ei võta meid tõsiselt, või ei mäleta midagi.
Õhtul vestleme küsitlemise metoodikast.
03. juuni. Kuna bussi pole, töötame Rõuges. Lähen juhatatud "Arengu" tsehhi. Rudolf Kirchi seal ei ole, kuid tema abikaasa viib meid koju, kus vestleme tükk aega. Kodukäija-jutte ta võtab tõsiselt ja räägib elavalt. Kuna mul magnetofoni pole, siis pillimängu ma kuulama ei hakka. Luban tagasi tulla. Lähen tsehhi tagasi ja küsin kombeid. Naised õmblevad oma tekke ja vastavad mulle läbisegi. Ka nii saab töötada, kui vaja on, kuid hirmsasti väsitab, sest kiiresti peab märkima.
Edasi lähen Albert Kikase juurde, kes osutub endiseks kooliõpetajaks, nüüdseks koduuurijaks. Minu jaoks on ta liialt haritud. Tema muistendid on aga nagu liialt ilusad ja ma loobun neist kui isiklikust loomingust.
85-aastane Jaan Elisto kurdab, et on oma viiuli ära andnud ja lubab meile järgmisel korral kannelt mängida. Ta on laulukoori-laulja ja orkestrimängija, nii et rahvaluule juurde peab teda kogu aeg tagasi juhtima. Luban magnetofoniga tagasi tulla.
04. juuni. Sõidame Vastseliina teed Saaluse poole ja jätame iga paari kilomeetri peale ühe või kaks kogujat maha. Mina jään Meelimäe külla. Helene Külm on haiglane, jalad on viletsad, tuba umbne, kuid meel on erk. Räägib, mis teab. Hääl on vana, nii et poleks nagu mõtet lindistada, kuid nooti me ju ei kirjuta...
Järgmises peres kohtan esmakordselt tõrjuvat suhtumist. Perenaine, kellega eelmise objekti juures nagu kaubad ära tegin, peidab end minu eest ära. Ajan siis juttu Alfred Kalmusega, kuid kuidagi nagu ei klapi.
Õhtul sõidan Võrru - soojendama ja selgitama, kas meie tööd tutvustav artikkel on ilmunud või ei. Tuleb välja, et pole. Helistan toimetaja kodusel telefonil, kuid see ei vasta: on ju laupäevaõhtu. Sooja küll saan: ahi pannakse küdema.
05. juuni. Alustamegi Võrust, kuhu buss meile vastu tuleb. Teeme ekskursiooni Kääpa kiviaja-asulakohta ja kalmetele ning Verijärve äärde. Tööle sõidan Vana-Nursi asundusse.
August Jänes on hea jutustaja, ta tunnistab seda ise ka: "Kui ma poisikestele midagi võlsse, siis nad uskusid." Ainult et ta keeldub magnetofoni jutustamast. Püüan teda kaua veenda, kuid asjata. Kirjutatult aga kaotab iga jutt oma võlu.
Pillimees Jaan Häide kurdab, et tal pole viiulit kodus. Luban tagasi tulla.
Edasi juhatatakse mind Kannide peresse, kuid rahvaluuleni me seal ei jõua: mulle pistetakse kulp pihku ja õpetatakse sõirategemist, pärast aga kutsutakse peolauda, sest ühel õel on sünnipäev ja Tallinnast on kohale sõitnud kunstnikust vend ja veel üks vend ja veel üks õde.
06. juuni, esmaspäev. Heliinsener on kohal, katsume seda kasutada ja lindistada. Sõidame Haanjasse paljujuhatatud Eduard Tagametsa otsima. Käime Muhamäe tornis ära. Õnneks on valves keegi teine ja Tagamets on kodus. Ta laseb ennnast üpris kaua paluda, enne kui kandle kätte võtab. Näha, et ta teab, et on kuulus. Pildistan. Haanjast leiame ka söökla, nii et saame üle mitme päeva kord sooja süüa.
Õhtupoolikul lähen moraalseks toeks kaasa Imbile ja Anule, kes lindistavad Berta Valti. Nad ju pole varem lindistanud.
Õhtul sõidan veel kord Vana-Nurssi et küsitleda.
Kahjuks on aga see vanamemm haige, oodatakse kiirabi. Algul peetakse mindki arstiks. (Küll minul siin Nursis ka igasuguseid asju juhtub!)
07. juuni, teisipäev. Buss sõidab Kasaritsa teed ja poetab meid iga natukese maa tagant maha. Mina jään maha Utesoo peatuses. Emilie Klaisi uksel on suur tabalukk ees. Siirdun edasi Tallimäe külla, kus veidi pikemale jutule saan Mirdi Heinaga. See on nooruses olnud suur pidudelkäija, nii et kui usklik isa riided luku taha pani, läks ta läbi aidalae neile järele, nüüd aga on ise ka usklik ja laulab ainult kirikulaule. Loodan, et ta siiski tuletab meelde oma noorepõlverepertuaari, ja luban tagasi tulla.
Õhtupoolikul lindistame Elva õpilaste objekte.
08. juuni. Võtame lõppsihiks Hurda küla, satume vale juhatuse tõttu kaugele, poetame muist rahvast tee äärde maha ja jõuame lõpuks kohale.
Hendrik Laur on 100-aastane käbe vanake. Rahvaluuleliselt pole ta midagi erilist, kuid lindistame teda juba ta vanuse pärast. Äike ja seatapmine võtab aega, kuid õhtupoolikul lindistame viiulimängijat Jakob Metsmeest.
Väga hea objekt on Florida Sillavee, ES ja EM korrespondent: kui talitused talitatud, läheb lindistamine ruttu, kuna ta saab kohe aru, mida me tahame.
Leonelli Pähn on samuti hea objekt, kuid tal pole täna aega. Lubame tagasi tulla.
09. 06. Lähen uuesti Utesoo külla. Käin läbi rea suletud uksetaguseid ja lõpuks küsitlen Emilie Klaisi. See on üksinda võluvas, vanas majas elav osav käsitööinimene, vähese jutuga, kuid põhimõtteliselt vastutulelik.
10. 06. Buss läheb tsiviilkaitse sõite tegema. Töötame ligidal. Alevis on inimesed jutukad (nagu üldiselt Lõuna-Eestis), nii et enne ikka tükk aega ilmast ja maast, siis alles rahvaluule juurde. Hakkab juba selguma rahvaluule praegune seis, s.o. enam-vähem on ette teada, mida veel saab, mida mitte. A. Taar on keskmine objekt, 84-aastane Vilhelmine Kroon aga hea: loomuliku intelligentsi ja tähelepanuga, huumorimeele ja heatahtlikkusega. Siia tuleb lindistama tulla.
11. 06. Buss, mis pidi tagasi tulema, ei tule ega tule. Algul ootame, hiljem läheme laiali, et päev päris tühja ei läheks. Õnneks jõudis kohale Ingrid Rüütel, nii et saab mitme magnetofoniga lindistada. Töötame Jaan Elisto juures. A. Kirch aga keeldub lindistamisest, et ei ole tükk aega pilli mänginud ja ei tule hästi välja.
12. 06. Bussi ei ole. Aga me oleme lubanud just täna Klaisi juurde minna... Otsime liinibussi, tassime mitu kilomeetrit magnetofoni, siis ootame suletud ukse taga veidi aega, siis läheme naabertallu, kus elekter on (näe, veel tänapäeval on ilma elektrita majapidamisi!) ja nii jääb töötegemisaeg küllalt lühikeseks, sest liinibuss on oma aega minemas...
Õhtupoolikul lindistame V. Krooni.
13. 06. Bussi ei ole. Kuna kohalik telefon on kusagilt katki, sõidan Võrru, et Tartusse helistada, mis on juhtunud. Selgub, et buss on kapitaalselt katki läinud. Autopark katsuvat mingit muud sõidukit meie jaoks vabaks teha...
14. Bussi ei ole. Kuna olen varem kokku leppinud, et just täna Luutsnikku lähen, tuleb jälle liinibussi oodata.
Marie Harjul on ilus hääl, küllap ka rikkalikumad rahvaluuleteadmised, kuid kahe bussi vahe on liialt lühike kõige kättesaamiseks. Meelde jääb aga selle pere lahkus: üle mitme-mitme päeva saab sooja toitu, häid keedetud kartuleid...
Kui liinibussilt maha ronin, näen rõõmuga väikest mikrobussi ootamas. Nüüd ruttu teistele järele, et need vähemalt koju tuua...
15. Läheme I. Rüütliga Mirdi Heina lindistama, kuid lahkume erilise saagita. Õhtupoolikul lindistame Hurda külas Honelli Pähna ja tema meheõde Hilda Pettäid.
16. Buss sõidab Krabi-Viitina-Ristemäe ringil, peaeesmärgiks pillimeeste ja ansamblite lindistamine. See, siin nii elav traditsioon on seda väärt, et peatähelepanu sellele pühendada, kuigi see tähendab kilomeetreid ("Ma mängin selle pillimehega kokku...") ja aega ("Küll ta tuleb, kui lehmad ära talitab..."). Muu kogumine toimub neist sõitudest sõltuvalt. Teel näeme väga ilusat kivikalmet ja ristiga puid surnuaiatee ääres, mõned ristid alles värsked.
Käin Ida Siskat otsimas, kuid ta on kodunt ära läinud.
17. 06. Jälle Viitina-Ristemäe rajoonis. I. Siska on kodus, kuid osutub Alatskivilt päritolevaks, nii et mul kaob tema pikema küsitlemise vastu huvi.
Bruno ja Aliide Kuus on vastutulelikud, kuid Aliidet on võimatu taltsutada. Vast magnetofon suudab jäädvustada, sulg küll ei jõua järele.
18.-19. 06. Käime Tartus valimistel.
20. juuni. Sõidan kaasa Saalusesse, kus on kokku lepitud lindistamine. Töötan sellel ajal Minna Saarega ja pärast lindistame teda.
21. juuni. Kogu aeg on buss väga kinni olnud ja muistenditega seotud kohad on seni pildistamata. Täna üritan teha seda töölõiku. Erna Tampere viib meid Jakobi keriku aseme juurde. Siis otsime Paenujärve aset. Ilmtuntud muistend, teame meie seda Kreutzwaldi järgi ja kohalikud elanikud rahvasuust, aga kätte me seda aset ei saa ega saagi, lõpuks oleme otsimisega Verijärve ääres ja Võrus väljas. Pöördume nüüd Kasaritsa, pildistame Marina Pettaid ja oleme publikuks lindistamisel, mis eelmisel korral mikrofonipalaviku tõttu nässu läks: muidu räägib hästi, aga lindistamisel mitte. Täna ajame head juttu, kiidame pere valgeid kasse, oleme uued inimesed, kes veel neid lugusid pole kuulnud, Mart Jallai saab mikrofoni salaja pojengipuketti peita, ja nii saame head muistendid kätte...
Kasaritsa raamatukogu juhataja lubab homme meiega kaasa tulla Paenujärve radadele.
22. 06. Saamegi siis nüüd kätte nii Paenujärve endise aseme kui ka praeguse asukoha. Kreutzwaldi tekstiga ei klapi asi enam sellepärast, et tee on õgvendamise tulemusena läinud teisele poole järveaset.
Lasen end maha panna Krabi tee ääres, et minna palju juhatatud Minna Sprenki otsima. Kahjuks on aga hiljutine halvatus selle varem kuulsa lauliku ja jutustaja tervise hävitanud ja mu käik on peaaegu asjatu. Pikemale jutule saan aga Ella Kuusega Roobi külas. Tema on jälle vanas majakeses üksi elav eideke, jutukas ja lahke.
23. 06. Siirdun teisele poole Krabi teed. Käin läbi mitu peret, kuid jaanipäevaettevalmistused segavad. Lõpuks hakkab veel sadama ka, nii et Alviine Saali juurest ma lihtsalt ei lähe vihma kätte ja siis ta ikka hakkab mulle vihmasõnu lugema...
Jaaniõhtust: kuidagi nukker on see traditsioon ainult lapsed ja vanad, vaikne ja kõik nagu ootavad mingit väljast poolt tulevat traditsioonilist või ei tea millist organiseerijat.
Väikesi jaanitulesid on aga palju, nad põlevad öös veel kaua pärast seda, kui inimesed ära koju on läinud...

RKM II 329, 495/536 < Rõuge khk. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Anu Korb ja Imbi Rettau (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
2. juunil sõitsime rahvaluuleekspeditsioonile Rõuge kihelkonda. Kohale jõudsime lõuna paiku. Seadsime end sisse Rõuge kooli internaadis. Ruumid on küll kitsavõitu, kuid kõik on ilusasti korda tehtud. Esimene mulje on meeldiv.
Päev kulus ümbrusega tutvumisele ja andmete kogumisele. Kõigepealt käisime külanõukogus. On ju sealsetel töötajatel kõige parem ülevaade omakandi inimestest. Panime kirja hulga nimesid ja juhatusi nende elukoha leidmiseks.
Kuna oleme alles algajad rahvaluulekogujad, siis otsustasime Imbiga koos käia. Vastu õhtut läksimegi Miili Mürki otsima, keda meile külanõukogust juhatati. Liikusime Ööbikuoru poole. Meie üllatuseks ei teatud seal sellenimelist elavat. Rahvas paistab sõbralik olevat. Püüti kohe aidata, kui saadi kuulda, mis eesmärgiga me väljas oleme. Üks poisike juhatas meid oma vanaisa Friedrich Johansoni poole. Tema on siinkandis väga tuntud - Vesioina meister. Imetlesime ta kätetööd ja saime meistriga kergesti jutule. F. Johanson lubas meelde tuletada, mida ümbrusest kuulnud on. Mees rääkis selget kirjakeelt, nii et murdes juttu temalt ilmselt ei kuule. Palju ta meile pajatada oskab, eks seda kuuleme järgmisel külaskäigul tema juurde.
F. Johanson juhatas meid veel Leo Aedla poole. Näitas ta elamisegi kätte. Läksimegi. Mees oli jutukas ja heatahtlik, kuid paistis, et temalt midagi kirja panna ei ole. Leo Aedla andis meile omakorda mõned nimed teada, kellelt jutte-laule kuulda võib. Need olid Jaan Kriisa Tootsi külast, Berta Valt Ööbikuorust jne. Aeg oli juba hiline ja me ei jõudnud tänasel päeval rohkem ette võtta.
Päevaga jäime rahule, sest andmeid saime hulgaliselt. Suunad on käes, kuhu minna ja mida teha. Esimeselt päevalt ei saa rohkem tahtagi.
3. juuni. Hommikul ärkasime puhanuna, et alustada uut pingelist tööpäeva. Kõigepealt läksime Kirch, Augusti poole, kes elab siin lähedal kiriku kõrval. Eile juba kohtasime teda tee peal ja ta lubas meid jutule võtta. Leidsime peremehe tomateid kastmas. Töö oli juba lõpukorral ja nii saime kohe asja juurde asuda.
Rääkisime vanaaegsest kalendrist ja sellega seotud kommetest, veel "hälli" (kiige) tegemisest, lõbutsemisest, pulmadest. Hiljem tuli vestlusringi ka A. Kirchi abikaasa Vilma, kes täiendas mõnda asja ning rääkis oma mälestusi ja tähelepanekuid kalendrist jm.
Lõpuks tulid üsna toredad tondilood peremehel meelde. Ta on ühe juhtumi ise üle elanud ja usub siiralt selle tõesusesse. A. Kirch räägib head murret. Aga kurdab mälu vähenemise üle. Lubasime teine kord veel tagasi tulla, ehk tuleb midagi meelde veel.
Pärastlõunal käisime Valt, Berta pool. Ta elab Ööbikuorust läbi mäe otsa. Teekond sinna oli väga romantiline. Juttu alustasime jälle kombestikust, veidi rahvaarstidest, maarohtudest. B. Valt laulis meile ka uuemaid ringmängulaule. Neid teab ta palju. On vaja tingimata tulla tagasi neid lindistama. B. Valt räägib päris head murret ning on väga tore ja intelligentne inimene.
Jäime teise ekspeditsioonipäevaga rahule.
4. juunil otsustasime Rõugest Vastseliina poole teele minna. Kohalikud elanikud juhatasid meid perekond Vodi poole. Peremees Artur Vodi oli parajasti õues. Ta oli meeleldi nõus meiega vestlema. Toas olid veel tema abikaasa Marie ja ninatark pojapoeg, kes kogu aeg midagi lisada tahtis. Rääkisime üsna põhjalikult rahvakalendrist. Peremees teadis rahvapäraseid ütlusi ilma ja töötegemise kohta. Ka perenaine aitas üht-teist meelde tuletada. Perenaine rääkis rohkem murdes, Artur Vodi aga, kuuldes meie kirjakeelt, püüdis kahjuks ise ka nii rääkida nagu meie. Mõnigi hea ütlus kaotab sellega. Üldse on kahju, et ise võru murdes rääkida ei oska. Aru saab küll, aga kui kõike kohe kirja panna ei jõua ja korrata palud, muudab inimene seda hulga kirjakeelsemaks ja seega vähem huvitavaks.
Perenaine oskas hulga lastelaule, samuti mardilaulu ja isegi ühed nõidussõnad saime temalt. Kahjuks oli perenaisel palju tööd ja vestlemisaega oli rohkem peremehel. Peremees teadis veidi ringmängulaule ja nende vahelaule. Kuulsime temalt mõned täiesti arvestatavad muistendid (Vanakuradi jalajäljed Krabil, Kasaritsa järve pagemisest, järves leiduvast kullast).
9-aastane Alvar Vodi tahtis ka oma teadmistega hiilata. Ta andis meile mõned kohalikud koolipoiste lugemised.
Artur Vodi soovitas meil minna ka Ella Kallase poole samast külast ja 5-6 km kaugusel asuvasse Trolla ja Abi külla vendade Sädede juurde. Viimaste poolt pidi saama kohalikku külalaulu. B. Säde ja tema venna külastamise otsustasime mõnele teisele päevale edasi lükata. Ella Kallase poolt käisime korra läbi. Paistis, et ta üht-teist meile rääkida oskaks. Momendil oli tal vähe aega - ikkagi laupäeva õhtupoolik. E. Kallas lubas veel meelde tuletada vanu kombeid. Lubasime tagasi tulla.
Päev oli hea, materjali saime küllaldaselt.
5. juuni oli pühapäev. Võtsime kavva eile juhatatud Trolla ja Abi küla Vaskna järve lähedal. Kõigepealt leidsime Abi Pärni (Säde, Bernhardi). Ta osutus üsna heaks laulu- ja pillimeheks. Istusime toredas aidas, millest peremees teeb nn. suvilat. Ilma kauplemata võttis B. Säde kandle ja hakkas meile laulma-mängima. Ta on ise ka kandlemeister. Üldse on teinud 4 pilli - 3 viiulit ja 1 kandle. Viimane, millel meile mängis, oli tehtud eelmisel talvel. Repertuaar on mehel küllalt suur, isegi üks külalaul. Neid peab kindlasti lindistama. Lubasime neljapäeval tagasi minna.
Meile juhatati ka B. Säde venda, aga vend olevat pilli ära müünud ning ei tegele enam laulu ja pillimänguga.
Edasi läksime selle kandi kõige vanema mehe Allas, Rudolfi juurde, kes elab Leoski külas. Vaatamata kõrgele eale (91 a.) on taat väga kõbus. Aga rahvaluulet temalt sai vähe, mõni sõna rahvaarstidest (Suri ja Mintka) ning seda, et järvekohad olevat põuase ajaga maa sisse põlenud.
Viimane objekt oli Timmi, Lonni Meelaku külas. Perenaine elas väikses, aga väga korras romantilises majas. Oma 75 eluaasta kohta oli ta reibas ja tragi.
Temalt saime huvitavat materjali kalendrikombestiku kohta. Veel teadis L. Timmi uuemaid ringmängulaule, nooruses võis ta neid väga palju osata, aga eks aastad tee ka oma töö. L. Timmi räägib võru murret, kuid kirjakeele mõjud on tuntavad.
Täna saime küllalt palju ja väärtuslikku materjali.
6. juuni hommikul sõitsime kogu ekspeditsioonigrupiga Munamäele. Käisime ka tornis ära ja vaatasime kaunist Võrumaa loodust. Eduard Tagamets, kelle kandlemängu me kuulama tulime, paistis algul üsna tõreda olemisega. Eks tal oli kiire ka - kodus remont käsil. Abikaasa aitas meil teda veenda ja kui pillimehel mänguks läks, tuli lugusid nagu varrukast. Meile oli see meeldivaks elamuseks - hea hääl ja hasartne mäng. Niisugust pillimeest ei kuule kuigi tihti.
Ka Eduard Tagamets mainis Abi Pärnit ja tema kandlemängu. Kiitis Pärnit isegi endast kõvemaks mängumeheks. Vaevalt, et see just nii on, kuid toda Pärnit tuleb kindlasti ka lindistada.
Õhtupoolikul olime lubanud minna endisse Jaanipeebu külla Berta Valti lindistama. Saime kaasa ka Mardi - meie helitehniku. Berta Valt on väga meeldiva olemisega naine. Hääl on tal väga hea. B. Valt teadis palju lastelaule, tsõõrilaule ja muid uuemaid rahvalaule. Laulud olid kõik peas, sõnu ei vaadanud B. Valt kuskilt. Paljude laulude juurde käisid seletused, kuidas ja millal mängiti või lauldi. B. Valdil on hea sõnavara, mitmeid mahlakaid ütlemisi. Kombestikku ja uskumusi panime temalt juba teisel ekspeditsioonipäeval kirja. Laule saime lindile üle kolmekümne. Ta laulis need palumata ja pikemalt mõtlemata. Olime temal külas ainult poolteist tundi, kuid see aeg oli täis tihedat tööd. Nii et täna oli siis väärtuslik lindistamise päev.
7. juuni. Hommikupooliku pühendasime lindistamisele. Kõigepealt Kallaste külas Vodide juures. Olime seal enne käinud ja teadsime, et perenaine oskab mõnd regivärssi ning toredaid murdes lugemisi. Pärast tuli ka peremees vestlusringi. Artur Vodi on kandlemees. Kahekesi tuletasid laule meelde. Unustamine kimbutas mõlemat, nii mõnigi asi sai lünklik. Kuid saadud materjal on siiski väärtuslik.
Edasi sõitsime naabertallu Kallas, Ella juurde. Seal olime ühel õhtupoolikul suure kiiruga käinud. Esimene mulje andis päris suuri lootusi. Kuid kahjuks jäi saak väikeseks. Rahvameditsiinist teadis ta üht-teist huvitavat. E. Kallas juhatas meid edasi Aleksa Sussi ja Aliide Raudsepa juurde, kes pidavat head lauluinimesed olema.
Õhtupoolikul olime vana tuttava Johanson, Friedrichi (Vidriku), "vesioina" meistri juures. Jutt läks põhiliselt Rõuge kultuuriloo radu mööda. Seda teadis ta suurepäraselt. Lõpuks rääkis peremees toredaid naljandeid setudest ja muid tõestisündinud huvitavaid juhtumeid, paar tondilugugi. Eelkõige on Fr. Johanson ikka meistrimees. Ta on teinud oma elus suure hulga igasuguseid masinaid, isegi pesumasina. Huvitav oli niisuguse mehega juttu ajada.
8. juunil käisime Sänna vallas. Kõigepealt saime jutule 79-aastase Aliide Veeväliga Haapsila külast. Laule me temalt peaaegu ei saanud, kuid rahvakalendrit tundis perenaine üsna hästi. Ka pulmade pidamisest oskas A. Veeväli päris palju jutustada. Saime teada, et viimane söök oli nn. "ikukapsta" ja nädal pärast pulmi käidi "peräpütel".
Perenaine juhatas meid edasi Elma Uibu ja Nete Pettai poole. Elma Uibut ei saanud me kätte. Ilmselt oli ta oma laste poole külla läinud. Nete Pettai Reetsila külast oli aga kodus ja vestles meiega meelsasti. Ta on 78-aastane. Ütles, et jalad on viletsad, ei käi enam kaugele, kuid muidu pole tervisel viga. Nete Pettai paistis olevat palju lugenud. Tal oli peas palju laule, kuid osa neist oli tal ilmselt kirjandusest meelde jäänud. Muidugi ei osanud ta ise eraldada, mis rahvasuust, mis kirjandusliku algupäraga laul. Uuematest rahvaluludest saime "Jänese õhkamise", "Väike olli, es ma näe", "Üts illos mõisa Eestimaal" jne. N. Pettai pakkus meile ühe Tsooru mehe laulu. Ta mainis, et seda ei lauldud vaid loeti. Lugu oli võru murdes, ilmselt mõne kohaliku mehe tehtud, kuid rahva seas levinud. N. Pettai ei teadnud, kes selle loo teinud on.
Perenaiselt kuulsime veel mõned head ütlemised ilma kohta. Rääkisime rahvaarstidest ja saime kuulda Kalevipoja viskekivist Sänna mõisa maa peal. N. Pettaile meeldis meiega vestelda. Ta ütles, et tal on hea meel, kui keegi külla tuleb. Päeval olevat üksi igav. Õhtul tuleb tütre pere koju, siis on juba lõbusam.
9. juuni hommikupoolikul pandi meid tee äärde maha. Läksime esimesse tallu sisse. Selgus, et olime Tautsa külas. Perenaine Adeele Safronova on suur lauluinimene. Kuulsime palju uuemaid "tsõõrilaule" ja tema nooruses lauldud laulukesi. Safronoval on, vaatamata aastatele, ilus puhas hääl. Varemalt mängis ta ka harmoonikat, aga pill oli õnnetul kombel katki läinud. Nii ei saanud me ta mängu kuulda. Siia tuleb kindlasti tulla tagasi lindistama. Kuigi A. Safronova on oma elus küllalt palju kannatanud ja raskusi üle elanud, on ta säilitanud elurõõmu ja laululusti. Väga hea meelega kuulab ta raadiost oma noorusea laule. Seetõttu suhtus ta ka meisse väga heatahtlikult ja pooldas meie ettevõtmist korjata vanu laule. Nii nad pääsevad raadiosse ja saavad jälle lauldavaks.
Siis läksime Tautsa, Ella juurde. Ta lubas meile laulusõnad ise üles kirjutada, mida ta veel mäletab. Mõne aja pärast tuleme siia tagasi.
Veel leidsime Safronova naabrimehe August Noortautsa, kes ka pidi vanemaid laule oskama. Täna tal polnud aga aega. Ka siia tuleme tagasi.
Pärastlõunal läksime Säde, Bernhardi lindistama, mis oli kokku lepitud varem. Lindistamine läks hästi, saime talt 19 pillilugu ja laulu, lisaks vahele seletusi tolleaegsetest tantsudest, pillidest jms. B. Säde on ehtne külapillimees, kes tunneb mängimisest suurt mõnu. Ta on ka pillimeister, on teinud viiuleid ja kandle. Sellel on ühendatud nn. lihtkannel ja tuurkannel (küll ainult 3 tuuriga). Aga selletõttu on mäng palju värvikam. Käisime Säde pool kogu ekspeditsiooni rahvaga. Kõigile jättis ta hea mulje.
10. juuni hommikupoolikul käisime uuesti Adele Safronova pool Tautsa külas. Lindistasime temalt tsõõrilaulu. A. Safronova oli ise väga vaimustunud, et magnetofonilindil laul nii ilus välja tuleb. Tsõõrilaule teadis ta üsna hästi. Kutsus meid kangesti veel endale külla.
August Noortautsil oli jälle kiire. Paistab, et ta külalaulu teaks. Peab veel uuesti tema poole minema.
Õhtupoolikul läksime Krabi teed pidi välja. Linnaste poolt lubati käsitsi kirjutatud laulikud üles otsida. Paistab, et perenaiselt võiks ka kombeid üles kirjutada, tal oli aga omajagu kiire - heinategu käsil. Küllap astume veel edaspidi tema poolt läbi.
Käisime veel Lilli Saaremetsa pool, kuid temalt ei paistnud küll midagi saada olevat.
L. Saaremets rääkis meile küll oma raskest elust, kuid rahvaluulet ei mäleta.
12. juuni. Seadsime end Kasaritsa minema. Kuna meie buss on katki, olime sunnitud kasutama liiklusvahendina Anu perekonna autot. Kasaritsas jäi Elva keskkooli tüdrukutel kõik pooleli, alustasime peaaegu otsast peale. Esimene peatus oli Ellen Kisandi juures. Temalt saime mõned 20-30-ndate aastate laulud ja ringilaule. Kisand soovitas meil edasi sõita Hannuste külla Petersonide poole, kes olevat ärksa vaimuga inimesed. Tee peal juhatati meile veel selle ümbruskonna inimesi, kellelt võib üht-teist meile vajalikku saada: August Tamm - olevat suur jutumees; Rosalie Mägi - lauluinimene.
Käisime ära juhatatud Petersonide juures. Pereema Meeta Peterson teadis üsna palju lastelaule- ja lugemisi, ringmängulaule koos vahelauludega. Lõpuks rääkis ta meile rahvameditsiinist, mida ise kasutanud ja küllalt heade tulemustega.
Peale rahvaluule saime seal midagi ka silmale, nimelt on Petersonidel väga hästi kujundatud ja korras aed, mis maal eriti tavaline ei ole.
Kasaritsas on veel palju tööd teha. See paik tundub olevat küllalt rikas rahvaluule poolest.
13. juuni. Bussi ei ole ikka veel, seepärast ei saa pikemaid otsi ette võtta. Läksime jälle Krabi teed pidi välja. Kuna Linnase perenaist ei olnud kodus, siis hakkasime ümberkaudseid talusid üle vaatama. Kodunt leidsime Voldemar Ruusa Suure-Ruuga külast. Algul ütles ta küll, et midagi ei mäleta, kuid aegamööda tulid talle mitmesugused lood meelde. Kuulsime naljandeid, kodukäijate lugusid, kuradi nägemisi jne. Jutustamine oli ladus. V. Ruus oli päris mõnus vestluskaaslane. Ta teadis ka lugusid rahvaarstidest, setudest, tundis põllumeeste tarkusi. Kõige toredam oli jahimehe lugu võitlusest metsseaga. V. Ruusa jutt oli küllalt kirjakeelne, lindistada pole erilist vajadust, kuigi ta oskas jutustada.
Ka Linda Kõiv Väike-Ruuga külast oli tore vestluskaaslane. Ta oli suhteliselt noor naine. Aastaid 59, kuid ta vanatädi olevat mõndagi rahvatarkust teadnud ja tähele pannud. L. Kõiv teadis lastemänge ja lugemisi lastele. Lapselapsed, kellele vanaema olevat üsna palju jutustanud, aitasid lugusid meelde tuletada. Kuulsime huvitava saunalise tänamise. Tore süzheeline lugu oli ussi hammustuse arstimine. Saime mõned tsõõrilaulud ja ühe mardilaulu, kuulsime põllumehe tarkusi, ilmaendeid. Kuna peres elas ka noort rahvast, siis jäi mõnigi lugemine poolikuks, sest lapsed ja lapselapsed olid liiga agarad. Tegelikult tahtsid nad meid aidata.
14. juuni. Meie buss on ikka katki. Sõidame liinibussiga Viitinasse. Aadress oli meil Järvekülla. Aga see olevat Viitinast oma 5 km edasi. Naisterahvas, kellelt teed küsisime, ütles, et ta on Järvekülast ja on hobusega siin asju ajamas. Ootasime natuke aega ja varsti läks tore sõit hobusega Järveküla poole. Nagu ikka Võrumaal, oli siingi üks mäekene teise järel ja hobune keeldus 6 inimest vedamast. Mis siis ikka! Jätsime kompsud vankrile ja kõndisime rõõmsalt paljajalu mööda metsateed. Jõudsime Uibode poole. Mees osutus heaks kandlemängijaks. Ingrid ja Erna lindistasid temalt lugusid. Siin lähedal elab ka Ruudi Ots, kes on hea lõõtsa- ja viiulimängija. Läksime ja kutsusime tema sinna, et koosmängu saada. Pärastlõunal tuli töölt Uibode juures elav 20 a. poiss, kes on kandlemängu hästi ära õppinud. Sama poiss mängis ka mingit löögiriista. Lindistati neid kolmekesi - kannel, viiul ja löögipill. Meie aga kuulasime ja õppisime, kuidas Ingrid küsitleb.
Meie Anuga püüdsime perenaise Roosi Uibo käest midagi saada. Ta teadis mardilaulu, mis oli küllalt omapäraste sõnadega. Siis veel mõned ringilaulud ja üht-teist kalendrist. R. Uibo rääkis ka puugiloo, kuid kinnitas, et abikaasa teaks neid veel palju. Paremad asjad lindistasime päeva lõpuks.
Uibode pool oli tore päev. Lisaks veel romantiline sõit sinna.
15. juuni. Täna saime endi käsutusse jälle bussi. Transpordimured on murtud. Läksime uuesti Kasaritsa. Seal on veel väga palju tööd. Jõudsime käia ainult Rosalie Mägi, Salme Torpi ja Elfriide Kalma pool. Rosalie Mägi oli väga lahke. Kutsus meid kohe sisse ja hakkas laule meelde tuletama. Kahjuks oli ta mälu viimaste aastatega palju halvenenud - mitmete lähedaste inimeste surm avaldas mõju.
Tal oli endal ka kahju, et paljud laulud poolikuks jäid. Varem olnud ta suur lauluinimene. Kohalikud inimesed juhatasid teda kui head laulutundjat.
Salme Torp oli väga hea jutuvestja. Jutustamine oli ladus, lugusid oli tal palju. Kahju, et tal parajasti vool ära oli ja meie magnetofoni patareid koju jätsime. Kirjutasime mõned puugilood üles. Palju teadis ta ka Mintka Minnast jutustada. Kuulsime veel eksitamise ja ärakaetamise loo. Homme läheme sinna magnetofoniga tagasi. Tal oli täna vähe aega ka, sest lõunane lüps oli tulemas.
Lõpuks käisime veel Elfriide Kalma pool. Seal oli palju noort rahvast, lindistamine oli üsna keeruline. Perenaise hääl polnud ka enam kõige parem, tal oli raske laulda. Lindile saime kaheksa laulu. Huvitav oli vahelaul laulule "Üks jahimees läks välja..."
E. Kalma juhatas meid veel Hildegard Tolga poole, kes pidavat suur lauluteadja olema. Täna jäi see käik ära, sest õhtu oli käes. E. Kalma tädil pidi olema vanu laulikuid. Ehk saab neid mõneks ajaks kasutamiseks.
16. juuni. Jälle Kasaritsa. Läksime kõigepealt palju juhatatud August Tamme poole. Kuid nagu tihti juhtub, osutus seegi üleskiitmine natuke liiaks. Temalt lindistasime ühe loo külaarsti pool käimisest ja abi saamisest koirohust, veel peidetu varandusest jm. lugusid kommetest. A. Tamme abikaasalt kuulsime naljaloo juudist. A. Tamm on tark mees. Tal on oma aita kujundatud nn. talumuuseum, mis väärib vaatamist. I maailmasõja ajal oli A. Tamm lendur-vaatleja-fotograaf. Nii on tal sellest ajast hulga pilte ja need kõik korralikult albumitesse pandud. Sellel teemal oleks ta võinud kindlasti palju vesta. Temaga suhtlemise tegi raskeks veel see, et kuulmine oli halb. Üht-teist talt saime.
Järgmiseks läksime Salme Torpi juurde lindistama. S. Torp jutustas hästi ja ladusalt. Põhiliselt olid samad lood, mida eelmisel päeval kuulsime. Mõni asi tuli veel meelde. S. Torp usub ise siiralt rahvaarstide terveksarstimisse ja nende rohtudesse. Temalt saime head materjali.
Õhtupoolikul otsisime Hildegard Tolga üles, keda meile eelmisel päeval soovitati kui väga head lauluinimest. Orientiiriks tema juurde oli suur mänd Kasaritsast veidi eemal. Kohale jõudnud, rääkis perenaine ka loo sellest männist (kuidas mõisa ajal üht Mari-nimelist tüdrukut süüdistati mõisavarguses ilmaaegu ja tema süütuse märgiks hakkas see mänd kasvama). H. Tolga teadis ka üht-teist huvitavat rahvakalendrist ja kommetest. Laulmise vastu tal midagi polnud, kuid julgustuseks kutsus sinna ka õe Selviina Kattai. Nüüd tuli laule tõesti kui Vändrast saelauldu. Aeg läks kiiresti, kuid lauludel lõppu veel ei tulnud. Järgmine nädal tuleme siia tagasi.
Päev oli tihe ja saagirohke. Parimaks peame muistendit männist - Mari pettaist. Kuid tööd Kasaritsas veel jätkub.
17. juuni. Jälle Kasaritsa vallas. Kõigepealt sõitsime Mäe külla Alvin Mägi poole. Ta pidi kahjuks kohe linna minema hakkama ja me ei saanud temaga jutule. A. Mägi juhatas meid Issaku külla Anna Ilvese poole. A. Ilves on 85-aastane väga sümpaatne naine. Oma vanuse kohta näeb ta hea välja. Rääkisime rahvakalendrist, kuulsime kadri- ja mardilaulu, samuti saime mitmeid lastelaule. Rahvaarsti Surisse uskus Anna Ilves kindlalt: Suri oskas abi anda.
Elfriide Kalmaga saime täna kokku Kasaritsa kapluse juures. Tema tädil pidi olema vanu käsitsi kirjutatud laulikuid. Tädi elas metsas, Kasaritsa poe juurest umbes kolme kilomeetri kaugusel. Kuna tee sinna oli kaunis keeruline, siis kutsusime E Kalma teejuhiks. Leidsime kodunt tema tädi Ella Hummali. Arvasime, et 83-aastane naine enam suurt ei laula, kuid E. Hummal ütles, et ta laulab tihti üksi olles. Olime imestunud, kuid lubasime teda lindistada. Seekord oli meil vähe aega - buss pidi teistele järele minema. Saime kaasa laulikud, mis hiljem tagasi tuua tulevad.
Pärastlõunal käisime uuesti Berta Valti pool. Ta kutsus meid, sest olevat paar vana laulu meelde tuletanud. Selgus, et üks neist oli regivärss. Lindistasime.
20. juuni. Tulime hommikul Tartust, seetõttu saime tööle alles kella 12 paiku. Sõitsime jälle Kasaritsa Alvin Mägi juurde. Teda juhatati meile kui head laulumeest. Ilm oli vihmane, nii saime pererahvaga kiiresti jutule. Mõlemad on head lauluinimesed. Abikaasa Aliide teadis palju sõja- ja vangilaule. Paneb imestama, et naisterahvas neid nii hulgaliselt oskas, loogilisem oleks selliseid laule meestelt saada. Hääl oli tal üsna nõrk, kuid sõnad ja viisi saima lindile. Alvin Mägilt kuulsime mõne küla lorilaulu ja ringilaule, paar lugu halvast silmast ja loomade kaetamisest. Traditsiooniliselt teadis ta üht-teist rahvakalendrist ning -kommetest. Kahjuks pole meil õnnestunud siiani saada head terviklikku mardilaulu. Teatakse kümmekond rida, mõni ka marditänust paar rida. Nii siingi.
Mägide pere võttis meid lahkelt vastu. Kuna olime seal pikka aega, jõudsime neid küllalt põhjalikult küsitleda.
21. juuni hommikul sõitsime Elleni ja Mardiga koos muistenditega seotud kohti otsima. Leidsime üles paiga Rebase külas, kuhu kirik olla vajunud. Käisime otsimas ka Paenu järve, kuid keegi Räpo külast ei osanud öelda, kus see Paenu järv on. Naersime, et on meie eest veel kord pakku läinud.
Pärast läksime tagasi Mõlgamäe külla, kus elas Hildegard Tolga. Ka Mart ja Ellen olid meiega koos. H. Tolga teadis huvitavat juttu Mari pettaist, kuid eelmisel korral pelgas ta väga seda võru keeles rääkimist. Tegelikult igapäevases elus tarvitab ta kogu aeg võru murret, kuid lindile hakkas väga puiselt kirjakeelt rääkima. Sedakorda oli asi parem. E. Liiv püüdis ise ka murdes rääkida ja jutt Mari pettaist tuli ilusasti loomulikult välja. H. Tolga rääkis veel kodukäijatest, loomade ära kaetamisest ja selle vastu abi leidmisest, rahvaarstide juures käimisest, Seitsme Moosese raamatust. Kõike seda uskus H. Tolga tõemeeli. Varsti kutsusid lapselapsed H. Tolga õe Selviina Kattai ka appi. Koos meenutati nii mõndagi.
E. Liiv jäi nüüd rahvast Paenu järve asukoha suhtes küsitlema.
Me läksime edasi Ella Hummali poole Kolepi külla. Eelmisel korral saime talt laulikuid, nüüd tulime lindistama. E. Hummal on väga arukas naine. Abikaasa surmast saati elab üksinda metsa sees. Kuulab raadiot, loeb, laulab ja arutab omaette (vahel ka külla tulnutega) maailma asju. Kuuleb ja näeb hästi, lauluhääl on meeldiv. Esialgu oli meil isegi kaks makki kaasas - Mart "Uheriga" oli ka. E. Hummalil olid peas väga pikad laulud. Hästi teadis ta I maailmasõja aegseid laule, kuid mälestused sellest ajast olid talle valusad. Seepärast me neid laule viimseni välja pigistada ei püüdnudki - sõnad on pealegi ta poolt käsitsi kirjutatud laulikuks. Perenaine aga laulis kõik peast. E. Hummal ei olevat noorena palju seltskonnas olnud - tsõõrilaulud on talle enamjaolt võõrad. See-eest saime mõned lindude laulu matkimised, huvitavate sõnadega mardilaulu. Mardisandiks olevat ta ise ka käinud.
Pärast pidi Mart mujale lindistama minema. Jäime Imbiga kahekesi E. Hummali poole ja hästi tegime, sest lõpuks tuli välja paar regilaulu "Võta naine noorukene"... ja meie suureks üllatuseks vaeslapselaul - lt. Lind trööstimas. Laul oli huvitava viisiga ja omapäraste sõnadega, seejuures väga pikk. See oli meie jaoks selle ekspeditsiooni kõige huvitavam laul.
22. juuni. Hommikul esimene käik oli Paenu järve otsima. Eile sai Ellen ühe Kasaritsa inimesega jutule, kes teadis seda kohta täpselt ja lubas neid kohale viia. Algul käisime järve endises asukohas. Tõesti ilus järvesängi koht oli. Sealt läks sügav org, mida mööda vesi oma paika vahetas. Praegune järv on endisest kohast umbes 1 km kaugusel, väga ilusas kohas männimetsa keskel. Nagu meile räägiti, ongi järv tulnud mäe otsast lohku.
Järgmiseks läksime Rudolf Rinnet otsima Jaani koolimaja lähedal. Peremees oli heinal, aga ta tuli meeleldi meile laulma. Sinna läksime ju ka tema enda teate peale. Rinne laulis meile täieliku tsükli mardilaule, alustades laulust ukse taga, sees olemise, tänamise ja talule õnne soovimise laulu. Ta teadis ka sajatamist, kui pererahvas sante sisse ei lasknud. Tal oli mitu käsitsi kirjutatud laulikut, sealt dikteeris Rinne ühe puhta regivärsilise pulmalaulude tsükli. Sinna oli ta need kirjutanud koolipõlves ühelt vanainimeselt, Liisa Semmilt, kes ka selle dikteeris. Siis kuulsime mõned ringi- ja lorilaulud. Rinnelt saime küllalt väärtuslikku materjali.
Pidime veel kord minema Ella Hummali juurde, et temalt saadud regilaul võtta parema magnetofoni peale. Vahepeal oli talle veel üks vaeslapselaul meelde tulnud. Ka täna imetlesime Hummali vaimuerksust ja arukust. Ikkagi juba 83-aastane ja elab metsa sees täiesti üksinda.
Pärastlõunal läksime Kasaritsa Soe külla õde-vend Aliide Raudsepa ja Aleksander Sussi juurde. A. Raudsepa tervis ei ole kõige parem, unustamine kimbutab, nii saime talt mõne laulufragmendi. Kuid tema abikaasa nooruses kirjutatud lauliku tõime kaasa, et sealt üht-teist Tartus ära kirjutada.
Aleksander Suss on omal ajal olnud suur kandlemees. Ka nüüd tõi ta kandle välja ja mängis. Aga kahjuks pole ta ammu enam mänginud ning lood tulid väga kobamisi. Perenaine laulis meile mõne tsõõrilaulu, linnulaulu imitatsiooni ja ütles paar nõidussõna. Nende lapselaps Margit Trolla laulis aga vana regilaulu "Olli mina väikene mehikene" lindile. Kuulnud oli ta seda ühelt oma vanalt sugulaselt.
Kasaritsas oleme nüüd lõpetanud, materjali saime sealt palju.
23. juuni. Ekspeditsioon hakkab lõpule jõudma. Vaja otsad kokku tõmmata. Käime veel Linnaste pool. Perenaine oli lubanud vanad laulikud üles otsida. Saimegi temalt kaks laulikut muuseumi kogudesse - üks tema enda, teine ema oma.
Pärast läksime Tautsa külla. August Noortaut oskas külalaulu, kuid oli juba jaanilaupäeva õhtupoolik ja pealegi oli mehel heinatöö käsil. Mõned laulud saime siiski lindile. Ega temalt saadud materjal midagi erilist olnud - kohalikku külalaulu ei saanud.
Viisime seal lähedal elavale Adeele Safronovale raamatu mälestuseks. Ta laulis veel ühe tsõõrilaulu lindile.
Õhtul oli Ingridil ja Ernal ühe noorteansambli lindistamine kokku lepitud. Läksime kaasa, et kuulata. Ristimetsa kandi poisid mängisid päris toredasti vanu lugusid. Poisid olid innuga asja juures. Hiljem lindistasime veel Pähni metsavahi perekonnaorkestrit (kannel, akordion, jõuram - viimane oli ise tehtud pill). Tolle orkestri lood olid uuemaaegsemad, sest inimesed ise olid suhteliselt noored. Segas ka see, et niipea, kui peremees märkas, et teda lindistati, muutis ta oma rääkimisviisi. Murdes ta palju ei rääkinud, sest ilmselt häbenes. Abikaasa oli aga väga loomulik ja tore. Siiski oli huvitav jälgida perekonna (ema, isa, tütar, poeg) koosmängu. Selliseid orkestreid just palju ei ole.
Õhtul olime veel Ristimetsa jaanitulel. Ilus koht see Ristimetsa. Kahjuks oli ilm väga külm, vahepeal isegi sadas. See segas pidutsemist. Rahvas ootas miskipärast, et keegi tuleks ja organiseeriks midagi.
24. juuni. Ongi 3 nädalat Rõuges oldud. Aeg läks lausa lennates. Ilma saime nii- ja naasugust: küll päikest, küll vihma. Materjali on kogunenud selle aja jooksul üsna palju. Kahjuks alguses olime liiga tagasihoidlikud ja ei töötanud magnetofoniga. Lõpupoole võtsime enamuse materjalist lindile. Tulemus on kindlasti parem, kui käsitsi üles kirjutades. Rahvas Rõuge ümbruses on väga tore ja vastutulelik. Kõigiga, kellega tahtsime, saime jutule. Lauldi ja räägiti niipalju, kui teati meile vajalikke laule, jutte jm.
Hommikul hakkasime asju pakkima. Kuna meie käsutuses on mikrobuss, on ärakolimisega veidi raskem, sest ruumi kipub väheks jääma. Koristame toad ära. Ja ongi aeg ära sõita. Meie kola ja ise mahume ilusasti peale. Kella kolme paiku p.l. oleme juba Tartus.

RKM II 394, 115/6 (57) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kodo kaemine.
Kui kosjakaubad koos, läks tulevane noorik korraks koos vanematega tulevast kodukohta vaatama. Iga noormees püüdis ennast parimast küljest näidata, eriti kui pruut meele järgi oli. Majanduslik kaalutlus oli ka mõlematel, nii pruudil kui peigmehel, tähtis.
Minu onu Alfred Kikkas (1905-1982) rääkis, kuidas minu vanaema käis oma tulevast kodu vaatamas.
Vanaema elas 1864-1938, vanaisa 1851-1937. Vanaema nimi oli neiuna Katri Kahr, elas Võrumaal Vähä külas. Vanaisa nimi oli Hindrik Kikkas, elas Võrumaal Kasaritsa vallas Palometsa külas.
Kodo kaemine toimus suvel, juulikuus. Vanaisa polnud jõukas, kuid tahtis igati soodsat muljet jätta. Pani viljasalved aganaid täis ja puistas sinna peale siis vilja, nimelt rukist. Et pruut näeks, kui rikas mees ta on. Uus rukkilõikus ukse ees, aga salved veel vana vilja täis. Seda peeti jõukuse tunnuseks.
Pärast pulmi tuli muidugi vanaisa vale välja. Aga lahutamist siis polnud ja vanaisa ja vanaema elasid koos üle 50 aasta.

RKM II 394, 315/7 (1) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Meenutusi sõjajärgsetest aastatest. 1945-1953 Võrumaal Kasaritsa vallas Palometsa külas.
Sõda oli lõppenud. Aga oli neidki, kes selle üle eriti ei rõõmustanud. Need olid peaasjalikult suurtalupidajad, kellest sõda kauges kaares mööda läinud, mõnedel oli ühendus metsas redutavate bandiitidega. Sõja lõpu üle mitterõõmustajate hulgas oli naisi, kellel armuvahekorrad olid saksa sõduritega ja nüüd siis taga nutsid oma kaugeid kallimaid.
Liikus siis igasugu kuulujutte, millel oli uskujaidki, kuigi praegu tunduvad need jutud äärmiselt naiivsetena. Mõnedest neist.
Tähtis unenägu.
Kuuldud Võru laadal 1946. a. suvel ühelt võid ja koort müüvalt naiselt. Lugu oli selline:
Mul oli Viljandis üks tuttav ja see rääkis, et seal kellelgi olevat sündinud poeg. Ja pojal olid juuksed peas ja hambad suus ja küsis kohe süüa. Kõik olid väga imestunud. Aga poiss oli ütelnud selge ja kõva häälega: "Ärge imestage minu üle. Imestage juuli ja augusti kuu üle. Siis sünnib suuri asju."
Lilledelgi oma tähendus. Igal kevadel istutatakse lilli. Nii oli see ka 1946. a. kevadel. Kui sedagi kasutati kuulujuttudeks ja see liikus Palometsa külas kuni 1946. a. sügiseni. Jutt oli lühike:
Nii palju lilletaimi, kui tänavu kevadel Võrumaa aedadesse istutati, ei ole mitte kunagi istutatud. Sellel on suur tähendus: sügisel tuleb lilledega kellelegi vastu minna...
"Kellegi" all mõeldi... ameeriklasi. Mõned lootsid ka "eesti aja" tagasitulekut.

RKM II 428, 234/5 (6) < Rõuge khk. < Tartu l. - Mare Kõiva < Valdeko Viljasoo, u. 35 a. (1988) Sisestas Salle Kajak 2002
Isa oli pärit Virumaalt, tema teadis, et omaksed ei tohi surnu kirstu kanda. Ema oli Võrumaalt ja tema teadis, et just oma sugulased peavad kirstu kandma. Neil oli neli poega peres ja need pidid kirstu kandma.

RKM I 28, 446 < Rõuge khk. - Tiiu Kõiv < Oja Liisu (1992) Sisestas Salle Kajak 2009
Lgp. rahvaluule kogujad.
Kirjutan teile salmikese, mida lugesid vanemad naised noortele tüdrukutele saunas, kui noored vanadel selga pesid. Salm on pärit Võrumaalt Rõuge vallast Väike-Ruuga külast kus emas minu ema - sündinud 1906. a., aga salmi lugeja oli Oja Liisu.
Aituma, aituma
käe kerges, silmä selges,
hääd hobõst tii sõita
hääd miist üü maada.
Aituma, aituma.

ERM 151, 31 < Rõuge khk. - Alide Tirol (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Laulud on Eva Liivi käest 74 a. v. Nursi vall. Siimuna küla, Ülenurme talu. Vanadusepärast mäletab laule ainuld katkendite viisi. Noorespõlves teoorjusel käinud.

ERM 151, 47 < Rõuge khk. - Alide Tirol (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Laulud on Katri Märtinsoni käest, 83 a. vana. Haanja vall., Taudsa küll. Minu küsimise pääle, kust on ta need laulud õpinud: "Teol pikka pingi pääl!"

ERM 151, 75 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Kabuni k. - Alide Tirol < Mari Kabun (1920) Sisestas Merje Susi 2001, kontrollis Salle Kajak 2007
Vihtlemise laul.
Sip, sip seerekese,
Vip, vip veerekese.
Punane poisse meelest
Mesine meeste meelest
Ubina hõngu
Marja makkus
Poisi pääle paimenda.

ERM 151, 107/9 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Puustuse t. - Alide Tirol < Andres Tolga, 61 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Kaetamine ehk kurja silma läbi tulnud haigused ja rohud selle vastu.
Kuri silm sai sellele, kui ema üht last imetas ja teisega käimapääl oli, sel lapsel mis siis sündis, olid paha mõjuga silmad.
Ka kel mustad silmad, oli silmil paha mõju.
Kui väike laps ära oli kaetadud, tähendab ei joonud, söönud ja põhjuseta virises, anti järgmist rohtu. Puhas pudel täideti allikaveega. Pudeli suust loeti kolm korda isameie. Kaks korda ei ütteldud aamen, kolmas kord ütteldi aamen ja tehti kolm risti pudeli suu pääle. Seda vett anti lapsele mittu korda päevas. Kõigil emadel Kasaritsas, kel väiksed lapsed, hoidsis saarnast pudelid tagavaraks. see oli pea ainuke laste rohi.
Kui suur inimene ära kaetadud, tähendab tunneb põhjendamata igatsust, ei söö, joo. Korjatakse selle tee päält, kus kaetaja käinud prügi, katsutakse saada mõni kaetaja riidetükk, pannakse juuda sitta, see prügi ja väävelt, selle suitsuga suitsutataks. Samuti tehakse elajale. Elajale lastakse veel looma nägemata kõhu alt läbi. Kui loom märg, peab ainuke poeg kolm korda vastupidi looma selga silitama.
Lätti piiri pool tarvitadud kurja silma vastu järgmist abinõud. Püss laaditud hõbepreesiga, seatud püss üle pahema õla ja lastud sinnapoole, kus kaetaja elanud.
Kui keegi sinu asju kiitis, pidi vastama: "Silmäd sitta, nina mutta, käümä kui vähk taasperi."

ERM 151, 131 (4) < Rõuge khk. - Alide Tirol (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Kõige õnnetumad päevad aastas:
1. aprilil - on kurat sündinud.
7. märtsil - on Õnnistegija ära antud.
1. augustil - on Kurat taivast maha visatud.
1. veebruaril - on Soodama linn ära põletud.
30. märtsil - on olnud suur veeuputus.
18. augustil - on Jeesus ristil hinge heitnud.
12. septembril - on Jerusalema linn hävitadud.
Kes neil päevil sünnivad, on väga õnnetud ja surevad varsti. Neil päevil ei tohi midagi ette võtta, kõik äpartub ja läheb hukka.

RKM II 148, 235 (6) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ebausk
Kui veike laps alles ristimata oli, siis ei jäetud teda üksinda tuppa, kas oli siis keegi tuas või kui kõik pidid ära minema, siis pandi talle lauluraamat pea alla, et muidu vanakurat tuleb ja vahetab lapse oma lapsega ära.

RKM II 148, 236 (7) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Asja kaotamine
Ebausk
Kui mina karjas käisin, siis ma pidin perenaise karja juures sukki, sokki ja kindaid kuduma. See oli jo püsti jalu käies. Siis juhtus, et sukavarras kukkus maha ja kadus ära. Otsi mis otsid, aga mis kadund, see kadund. Aga vanemad inimesed ütlesid, et vanakurat võttis ära. Nüüd oli tarvis vanakuradi pea kivi vahele panna, selleks sai maast võetud tutsakas rohtu ja kõvasti kokku keeratud ja kahe kivi vahe pandud, et küll ta siis kätte annab. Aga võta näpust, kui nad ei ole ära roostetanud, siis on nad praegust veel seal.

RKM II 148, 237 (9) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Mehe naine ei tohtinud paljojalaga põrandale astuda, see oli ju suur patt. Tal pidi pea olema kaetud kas räti või tanuga. Siis oli veel kahte sorti tanusid, ühed oled tüllist koti moodi, aga teised veiksed tuti moodi. Juus keerati lagipäha üles ja sinna kinnitadi juuste nõeelega tanu kinni.

RKM II 148, 237 (9) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Mehe naine ei tohtinud paljojalaga põrandale astuda, see oli ju suur patt. Tal pidi pea olema kaetud kas räti või tanuga. Siis oli veel kahte sorti tanusid, ühed oled tüllist koti moodi, aga teised veiksed tuti moodi. Juus keerati lagipäha üles ja sinna kinnitadi juuste nõeelega tanu kinni.

RKM II 148, 239/40 (13) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ebausk
Kui saunast tuldi, siis pidi hästi palju vett jooma. See oli selleperast, et kui ära sured ja põrgusse lähat, siis seal pidi väga kuum olema ja siis tahad juua, aga seal ei anta ju vett ka. Nii palju pidi siis vett antama, kui palju sa maa peal peale sauna oled joonud.

RKM II 173, 96/7 (17) < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. < Haanja v., Tootsi k. - Kalev Kalkun < Linda Kalkun, s. 1918 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kägo
Rahvas liigitäs käo' niimuudu:
hummogunõ - hoolõkägo,
süümäaigo - surmakägo,
lõunanõ - leinakägo,
õdakunõ - õnnõkägo.
Ku inemise' kuuldva käo kukkmist, ütlese mõnikõrd: "Kägo, kuku nüüd mullõ, kupallo mul viil elädä om jäänü'." Ja kägo kukk - mõnõlõ rohkõmb, mõnõlõ veidemb.

RKM II 173, 117/8 (43) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tähe oppmine
Pehmekene K (g) om hanna üles kobistanu'.
W om emmu muudu, aga liuhka, nigu' papa vest kaala all.
R om kuuga kõrval.
I om nigu' inemine, enne et kuu om pääl.
L om nigu' käsi kõvõrass käänt.
Egan vallan om uma kiil ja kombõ. Haani rahvas ütles "kodo", aga mii' "kodu". Haani rahvas ütles: "Kasa-hii' siäl!" A mii' ütlemi: "Kas näet - sääl!"
Nii om tähe oppamine kah egan vallan esi' muudu.

RKM II 173, 122 (51) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva
Ku sanna mintäs, üteldäs:
"Jummal sekä' sannakõnõ.
Mõru ussõ, makus sisse."

RKM II 173, 139/53 (73) < Rõuge khk., Haki k., Tealase k. - Kalev Kalkun < kogujalt, Salme Lepp, s. 1897, Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pulmakommetest
"Rahvapärimuste Kogujas" nr 3 leidub peatükk "Jälgigem tänapäeva rahvakommete kujunemist!"
Katsun siin anda ülevaate mõningatest pulmakommetest ja kujunemistest nii oma tähelepanekute kui ka vanemate inimeste jutustuste järgi.
Kõigepealt pulma kutsumine. Vanemad inimesed räägivad, et vanasti olevat kutsunud pulma pruut oma ja peigmees oma sugulased (ka "üle aia'" ja "piirimehe'") ise suusõnaliselt. Üks tüdruk olevat kutsunud: "Tulkõ, no tulkõ meile pulma! Ku teil pulma' omma', läämi' mii' katõgeisi!" Keskealised räägivad, et pulma käisid kutsumas peigmees ja pruut koos.
Nüüd kutsutakse pulma sugulased, sõbrad, naabrid kutsekaartidega. Enamasti on need kõik ühtemoodi ehk nagu öeldakse: "Ühe liistu järgi." Toon kutsekaardi teksti:
Lgp. see ja teine abikaasaga (mõnikord ka perekonnaga)!
Palume teie lahket (mõnes ka austavat) osavõttu meie laulatusest (registreerimisest), mis toimub sel ja tol kellaajal s.a. selles ja tolles paigas (laulatuse puhul kiriku nimetus) ja sellele järgnevast koosviibimisest selles ning tolles kohas.
Jaanikuul (pruut)
(Heinakuul) (peigmees) (nimed)
jne.
Kingitusteks olevat vanasti olnud peamiselt toidud: kints liha, süldid, pudrud, pasteedid, harvemini saiad, koogid, mis olid olnud kottides ja mis pulmakoti nimetust olid kandnud. Pulmakotid olevat viidud sahvrisse ja neid kogunenud päris palju. Kuid oli kingitud ka lusikaid (muidugi puust) ja muid tarberiistu.
Nüüd viiakse kingitustena tordid, munakoogid ja elus vajaminevaid asju: portfelle, kingi, riideid, käterätte, laudlinu (enamus plastmassist), serviise. Ühes kohas viidi kingituseks suur pesuvann. Teises paigas jälle lapsevanker elusuuruse nukuga.
Kohale jõudmisel viiakse tordid kööki, et neid saaks lauas kasutada. Muud kingitused antakse kätte pidulikult peo keskel.
Kingituse järgi ei ole kombeks määrata toojate jõukust, kuna seda ise teatakse, küll aga heldust: see tõi kallima kingituse, aga see tõi odavama, kui oleks saanud.
Pulmade ja noorpaari auks püstitatakse auväravad (au värte, auvärja') nendele kohtadele, kust on oodata noorpaari läbisõitmist. Auväravad on tavaliselt nii tehtud: üks kask on köidetud ühelpool, teine teiselpool teed maasse löödud kepi külge ja ladvad on kokku köidetud. Üles on riputatud plakat: "Elagu noorpaar!" või "Õnne algavaks ühiseks eluks!"
Kui on näha, et noorpaar sõidab, pannakse auvärava alla keset teed laud, nii et auto (tavaliselt sõidab noorpaar laulatuselt või registreerimiselt "pulmatarõ manu'" sõiduautoga, rahvas aga natuke hiljem veoautoga) mööda ei saa sõita ja ei lasta enne läbi, kui auvärava tegemise eest lauale pannakse pudel "kangemaga". Tavaliselt on selliseid auväravaid 3-4, aga mõnikord kuni kuus. Ja iga värava eest tuleb anda pudel! Sellega on seletatav, et katsutakse autoga kõrvalt mööda sõita.
"Pulmatarõ man" oodetakse pruutpaari saabumist ammu. Kuid neid ei lasta enne läbi, kui nad on "eksami" sooritanud. Ühes pulmas toimus see järgmiselt: muidugi oli ka siin auvärav (kuid ilma "pudelita"), mille ees ootas pruuti-peigmeest kirju seltskond. Kõige ees oli üks jändrik oksadest läbikasvanud puunott logiseva kirvega kõrval. Peigmees pidi paku kasvõi pooleks lööma.
Kuid veel keerulisem "eksam" seisis pruudil ees. Ta pidi kiigutama "last" puuoksa külge riputatud "hällis", keelama "koera", kes talle kuudist kallale tahtis karata, võtma üle voki, et näidata kuidas sellel kedrata.
Maas oli kõhuli "lammas", kasukas nii seljas, et karvane pool väljapoole. Jalad olid tal kinni seotud. Seljal olid käärid, millega pruut pidi "lammast" pügama.
Kuid see ei olnud veel kõik. Talle anti üks räbal, mis kunagi sukk oli olnud ning kästi üles otsida nõel ja lõng ja parandada "sukk". Pika otsimise järel leidiski ta puutüve sisse torgatud nõela, millel oli järel nöör, mis oli ennem köie kui lõnga moodi. Kirjeldatud "eksam" oli pulmas, mis toimus 1962. a. talvel.
"Eksameid ei pea pruut lõpuni tegema, vaid peab näitama, et oskab vastavat tööd teha."
Kui "eksam" lõppenud, lastakse noorpaar läbi ja talle soovitakse õnne. Üha enam leviv õnnitlemise viis on õnnesoovi avaldamine rajooni ajalehes.
Kui sööma hakatakse, loetakse rohkem moe pärast söögipalvet, mis mõnikord on selline:
Oh, armas jumal, anna sa,
et suurem pala mulle saaks
ja libedasti alla läeks.
A'amen!
Söömise vahele lauldakse laule, peetakse kõnesid. Laulud on harva vaimulikud, tavaliselt ilmalikud: "Minge üles mägedelle...", "Üks kask meil kasvas õues...", "Mul meelen kuldnõ kodukotus...", "Kui Kungla rahvas kuldsel aal...", "Kuldrannake, kuldrannake, mil jõuab laev su kaldale...". Tingimata lauldakse nalja-, pulma- ja isamaalaule: "Ma lõbus õllepruulija...", "Metsa läksin ma ja metsa läksid sa...", "Marike läks seenele, Jüri jooksis järele...", "Mu isamaa on minu arm...", "Kas tunned maad..." jne, jne.
Lauldakse ka traditsioonilist "Mis tii' tiite, mis tii tiite, tõsõ laua rahvas?", kus üks laudkond küsib ja teine vastab. Üks laulab kas küsimuse või vastuse ees, teised kordavad. Kui küsimused raskeks lähevad, et "tõsõ laua rahvas" vastata ei oska, lauldakse: "Jänni jäite, jänni jäite, tõsõ laua rahvas! Köki-möki, köki-möki, tõsõ laua rahvas!"
Pulmade pikkus on väga erinev. Vanasti olevat vanemate inimeste vanavanavanemate pulmad kestnud nädala. Nüüd pikemad algavad ühe päeva õhtupoolikul ja lõpevad kolmanda päeva hommikul.
Lähedal elavad inimesed muidugi ei ole nii kaua seal - kodus on ka talitusi. Mõned lähevad tagasi pidu lõpetama peale koduskäiku. Vanasti sellist kommet ei olevat olnud, et kui ära tuldi, siis veel enam tagasi mindi.
Nüüd, kus mul see kirjutis lõpule jõudmas on, leidsin oma varasematest üleskirjutustest ka materjali pulmade kohta.
"Vanasti käidud kosjas reedel. Kosilasega olevat kaasas olnud veel "kos´aesä." Puul päävä anti õpõtaja man üles ja pühäpäävä hõigati kantslist maha'," pajatab jutustaja.
See, et pruut külas abiellumisest teatamas ja pulma kutsuma käies ka andameid kogus, olevat "otsani vana kommõ'." Talle olevat antud "sukapailu, võid, pailu, palmigit".
Vanasti peetud pulmad nii pruudi kui ka peigmehe pool, kuid siis ainult peigmehe pool. Kirikusse viidi "sajaga", sealt mindi peigmehe poole. Mõnikord oli osa läinud saajaga kirikusse ja osa vakaga peigmehe poole.
"Pulmakott" viidi ainult selle poole, kelle poolt oli pulma kutsutud.
Vanasti käinud pulmades lapulised: kontjalamehed ja kontvõõrad, kes teinud igasuguseid tempe. Ka neile antud ikka midagi. Minema ikka ei aetud.
Pruut loeti naiseks mitte laulatusest, vaid tanutamisest ehk nagu meil vanad inimesed ütlevad, "pääväse päätämisest" või "roosikrandsi maha' mängmisest." "Pääväse päätämisega" kaasnes laul. Üks pulmas lauldavatest lauludest oli selline:
"Illus hal´as,
illus hal´as om mu pruut!
Pruut kedrass säidse aastat
kuldlanga Vändral valmiss.
Ku säidse aastat müüdä sai,
sõs tulle peiu kodu.
Ja et tää pulma' üten tõi,
sõs pär´ä pärib neiu."
Kui algas söömine, siis oli korjatud kaussi mõrsjale "kulbiraha". Igaüks pandnud nii palju kui võimalik. Ja lõpuks katsnu kirjeldada pulmatoite, milleks olid sült, jahe pudõr, sõira peesütüs, silmiga pudõr, kohupiim, võid keskel, klimbi', vedelä kapsta, liha seen, vorsti', liha man. Pääle servädä tetti õlu', mitä kutsuti "toobi õlu'". Viin olle kah.
Jahe pudõr sai niimuudu, et võeti sälgroodsuluu' ja küleluu', kos laih liha külen oll ja raoti piinüs. Sõs panti kiimä ja surmit kah sekkä. Tuud süüdi külmält.
Sõirapeesütüs sai niimuudu, et võeti, tetti kohupiimäst (ega sõs munnõ kiä panõ-õs) sõir paar nädälät enne pulmi valmis ja kuivatõdi är´. Ja ku' pulmalise kuun olli, panti piim kiimä, sõira kah sisse - ja oligi sõirapeesütüs. Koori' kartoli' är´, katlalõ kiimä, lasõ' jahhu kah pääle - saa silmiga pudõr. Nii tutvustab vanu pulmatoite M. Kirbits.
Pulmaleibadest räägib S. Lepp: "Pulman olli rüäleib, peenüleib, sai. Peenüleib tetti rüä püüdlist. Püüdlit hautõdi, sõs hapatõdi 3 päivä, sõs klopiti. Tuu sai põh´atu hää.
Nüü olõ-õi' ostõtul peenüleeväl säänest maikugi man."
See olekski siis kõik, mis ma pulmadest ja pulmakommetest tean.
Lisan sellele veel M. Kirbitsalt kuuldud vanasõna:
"Rikka surm ja vaesõ inemise pulma' omma' kaugõlõ kuulda'."

RKM II 173, 186/9 (2) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Salme Lepp, s. 1897 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kord sõitis Piitre küläs.
Kord sõitsõ Piitre küläs sääl,
käis pruuti omal otsimas.
Valõriih, valõraah, valõrallala,
käis pruuti omal otsimas.
Kui Aru tuppa jõudsõ tää,
kolm neiud nägi oma ees.
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
kolm neiud nägi oma ees.
Kolm küsümist ma anna teil,
kes vastust tuu, see minul om.
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
kes vastust tuu, see minul om.
Mis pikemp om viil pikäst üüst,
mis sügävämb om mereviist?
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
mis sügävämb om mereviist?
Mis ohakast om terävämb,
kes kur´ast naisest õelamb om?
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
kes kur´ast naisest õelamb om?
Mis rohust rohilidsemb viil,
kes kur´ast naisest õelamb viil?
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
kes kur´ast naisest õelamb viil?
Kats õdõ jäid sääl mõtlõma,
kuid kolmas vastas kõrraga.
Valeriih, valõraah, valõrallalaa,
kuid kolmas vastas kõrraga:
"Arm pikemb om viil pikäst üüst,
põrgu sügävämb om mereviist.
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
põrgu sügävämb om mereviist.
Kiil ohakast om terävämb
ja kurat naisest õelamb om.
Valõriih, valõraah, valõrallala,
ja kurat naisest õelamb om.
Värm rohust rohildsemb viil
ja kurat naisest õelamb viil.
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
ja kurat naisest õelamb viil."
Sa olõt vastand õiõtõ,
mu oma saat sa olõma.
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
mu oma saat sa olõma.
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
mu oma saat sa olõma.
Sest ütlen, neiud, ikka teil:
teil olgu ikka kindel miil.
Valõriih, valõraah, valõ rallalaa,
teil olgu ikka kindel miil.
Ku peigmiiss küsüss kavalast,
sõs vastust ankõ avalast.
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
sõs vastust ankõ avalast!
Seda laulu kuulsin ma 1963. a. 30. novembri õhtul raadiost saates, milles räägiti laupäeva veetmisest Saaremaal enne ja nüüd.
Sõnad olid küll samad, aga viis hoopiski erinev käesolevast. Samuti ei esinenud seal refrääni.

RKM II 190, 530 (3) < Rõuge khk. - Jaan Gutwes Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007
On pihlakatel palju marju, saab sügisel palju pulmi.

RKM II 192, 893/5 (814) < Elva l. < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Priidu Tammepuu < Rein Karjus, 71 a. (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui edimäst kõrda näed hänilast koskil kõrgemal kotusel kas lindamas vai aia otsan, sõs pidivä ilusa' pikä' lina' kasuma. A kui näi hänilast edimäst kõrda maa pääl, sõs pidivä lina' lühükõsõ' saama'.

RKM II 192, 895/9 (815) < Elva l. < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Priidu Tammepuu < Rein Karjus, 71 a. (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui kägu tuleb vitsa', saab vilets suvi; aga kui tuleb lehte, sõs um levarikas.
Pihu - 'peoleo', haugas - 'kull', kanahaugas - 'kanakull'. Meos om ka üte linnu nimi, aga ei tia, mihukõsõ. Hütt om mõtstuvi. Meltsas - 'roheline rähn', nõgikikas - suur must rähn, kiivit - 'kiivitaja', soo pääl lendab. Neid kutsuti ka tillvitt. Taevasikk - ta lätt üles kõrgen, laulab: tikut, tikut, möhöhöhö. Mõtus - 'metsis' - laulmise pääl ainult saab temale ligineda ja lasta. Nurmkana - 'põldpüü', parts - 'mõtsparts', rüärääk - 'rukkirääk', lambatallõkõnõ - kõllakas, hänilasest suurem. Armastab lammaste man olla. Kakk - 'öökull', hilpharakas - närune [inimene], sälläs närused rõiva'.
Harakas katsatab, kikkad kirgvä'. Kana kakatas, um loonu muna'. Kured kurluutavad: kurluu, kurluu! Partsid prääksvä'. Varblase' tsiristävä', nakka vihma tulema. Vares vaagub ikk, tuvi kudrutab.
18. septembril 1962. a.
Suukurg suu pääl na' pesitsäse'. Mõtshani - 'metshani', harak - 'harakas', tialane um linavästrik. Must pää ja valge triip, pika hannaga. Lambatallõkõnõ' um vahakas tsirk, veidikese suuremb kui tialane. Ta alati um sääl, kus lambakari um.

RKM II 192, 903 (819) < Elva l. < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Priidu Tammepuu < Rein Karjus, 71 a. (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Alati latse ja suuremba inimese hõiksivä: "Kukulinnukene, kui vanas ma viil elän?" Ja sõs kägu naksi kuukma.

RKM II 227, 45/6 (2) < Rõuge khk., Asu k., Järve t. < Läti, Korneti v., Kodaja t. - Lilia Briedis < Helene Poolamäe, 74 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Märdisandilaul.
Märdi omma kavvest tulnu, märti
üle suu supa-sapa, "
üle vii vipa-vapa. "
Märdi küüdse külmetase, "
märdi varba valutase. "
Tsuug jäi suu pääle, "
viis jäi vii pääle. "
Pilliruug, see pistis silma, "
kastehain, see lõigas kaala. "
Laske märdi lämmelle, "
märdi küüdse külmetase, "
märdi varba valutase. "
Tõsta linki, Liisakene, "
ava uist, Annekene. "
Võta võti vaja otsast, "
tii, tii aida poole. "
Tuu iks puhast pulliliha! "
Ei ma taha pulliliha, "
ma taha puhast haniliha, "
ei ma taha kitseliha, "
sikk ol´li kitse prtuputanu. "
Kadrilaul ol´l sama, muidu katri vahele õnnõ.

RKM II 287, 555 (3) < Rõuge khk. < Tallinna l. - Juuli Ruus < Juuli Ruus, oma mälestuste järgi (1970) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ebausk
Mehe naine ei tohtinud palja peaga põrandalle astu, see oli siis suur patt. Tal pidi peas kas rätt või tanu olema. Tanud olid kahte sorti enne, olid tüllist niisugused koti moodi, aga pärast juba tulid veikesed, niisugused tuti moodi. Juus keerati keset lagipead üles ja sinna pandi juustenõeltega tanu külge kinni.

RKM II 287, 555 (4) < Rõuge khk. < Tallinna l. - Juuli Ruus < Juuli Ruus, oma mälestuste järgi (1970) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui hommikul hakkasid jalgu riidesse panema, siis pidi parem jalg enne panema. Issameie palve ütles, et ära saada meid kiusatusse. Ja õhtul vasak jalg enne, see tähendas, et päästa meid kurjast, ja niisama ka teised riided, nagu kleit, pintsak või muu ese.

RKM II 287, 557 (6) < Rõuge khk. < Tallinna l. - Juuli Ruus < Juuli Ruus, oma mälestuste järgi (1970) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui veike ristimata laps üksinda tuppa tuli jätta, siis pandi lauluraamat lapsele pea alla, et muidu vanakurat tuleb ja vahetab ära, võtab lapse ära ja paneb oma asemele.

RKM II 329, 27/8 (6) < Rõuge khk., Rõuge al. - Ellen Liiv < Rudolf Kirch, 71 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Seo olli üts vanainemine. oot-oot, kuis töö asi olli? Too naane olli haige. Ta olli meil saina taga.
Mul esä käve vällän ööse. Olli kaenu, et Mustajõe poolt keski ratsahobesega sõitse, tule kesk ööse. See olli suvel. Sidusi sinna hobese kinni ja astse õkva neide poole tulema. Esä muidugi ehmus ärä, et kes see nii virka-virka tule. Tõmbse usse kinni ja ruttu uma tarre. Aga too tul´l köögi lävelt sisse ja läts sinna naabri tarre sisse.
Hummokult kuulse, et õkvalt just tolsamal kellaaol, kella üte aigu üüse, surri tuu vanainemine.

RKM II 329, 32 (3) < Rõuge khk., Rõuge al. - Ellen Liiv < Hilda Tootsen, 66 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Esimesena peab lapse parema käe särgivarrukasse panema, et siis kasvab parema käega töötegija.

RKM II 329, 34 (1) < Rõuge khk., Rõuge al. - Ellen Liiv < Õie Heero, 55 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tüdruk peab pärast sööki ruttu laua äärest püsti tõusma, muidugi ei saa ta pulm kunagi otsa, noh, pulmalised ei lähe kuidagi ära koju.

RKM II 329, 34 (2) < Rõuge khk., Rõuge al. - Ellen Liiv < Õie Heero, 55 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Paku otsa ei tohi tüdruk istuda, jääb vanatüdrukuks.

RKM II 329, 34 (3) < Rõuge khk., Rõuge al. - Ellen Liiv < Õie Heero, 55 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tuba pühkides ei tohi vahepeal istuda, mees peksab: puhkab ja peksab jälle.

RKM II 329, 35 (1) < Rõuge khk., Rõuge al. - Ellen Liiv < Õie Rauba, 35 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Õhtul hilja ei tohi põrandat pühkida, pühid rikkuse välja.

RKM II 329, 36 (2) < Rõuge khk., Rõuge al. - Ellen Liiv < Helmi Murel, 52 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui lapsele katsikule tullakse, tuleb kingituspakk ruttu lahti teha, et laps ruttu kõndima läheks.

RKM II 329, 36 (4) < Rõuge khk., Rõuge al. - Ellen Liiv < Helmi Murel, 52 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui kõht täis, siis peab tüdruk ruttu söögilaua juurest ära minema - saab ruttu mehele.

RKM II 329, 36 (5) < Rõuge khk., Rõuge al. - Ellen Liiv < Helmi Murel, 52 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui töö pooleli jätad, siis saad mehe, kes peksab. Puhkab ja peksab jälle.

RKM II 329, 36/7 (6) < Rõuge khk., Rõuge al. - Ellen Liiv < Helmi Murel, 52 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ristimisvesi visati üle katuse, ristivanemad viskasid, et siis laps kasvab ausaks ja kuulsaks.

RKM II 329, 37 (7) < Rõuge khk., Rõuge al. - Ellen Liiv < Helmi Murel, 52 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ukselävel ei tohi istuda, jääd vaeseks.

RKM II 329, 37 (8) < Rõuge khk., Rõuge al. - Ellen Liiv < Helmi Murel, 52 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lauapühkmeid ei tohi peo peale pühkida, jääd vaeseks.

RKM II 329, 37 (1) < Rõuge khk., Rõuge al. - Ellen Liiv < Albert Kikas, 64 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Leib ja sool on vana.

RKM II 329, 41/2 (10) < Rõuge khk., Rõuge al. < Haanja < Läti - Ellen Liiv < Jaan Elisto, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui pulma sisse oodeti, siis kõik pesid vanu riideid, väravad pandi kinni. Mõni tegi endast viiulimängija. Mõnel teine käsi värvli vahelt sisse, sõrm välja.

RKM II 329, 44 (2) < Rõuge khk., Miilimäe k. - Ellen Liiv < Helene Külm, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pulma peeti 2 päivä. Sõideti, hobesil kella kaalah, see võtt aega. Ega siis masinit olõ~õs. Enne oli pruudi pool, siis peigmehe pool. Mu imäl oll küll tano, mu aigu inäm tanu es panta, pruudipärga laulti.

RKM II 329, 55 (12) < Rõuge khk., Tallimäe k. - Ellen Liiv < Mirdi Hein, 76 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pulmas laulmist ei ole mina näinud.
Pruudile korjati raha. Kõik pulmalised said tervisejooki, siis pandi raha.

RKM II 329, 63 (28) < Rõuge khk., Utessoo k. - Ellen Liiv < Emilie Klais, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sängikotiriie värviti ainult maavärvidega, et ei lase värvi. Kanariku ja kõolehtede ja reboraikaga.
Muud riiet värviti poevärvidega.

RKM II 329, 65 (8) < Rõuge khk., Rõuge al. < Haanja - Ellen Liiv < Alviine Taar, 66 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kurja silma pidava. Mu naabrigi on sääne, ei näütä eläjit, usus kaehtamist. Ma ei usu, nurme pääl näevä kõik, halva ja hää, kuis sis ei saa kaehtada.

RKM II 329, 66 (3) < Rõuge khk., Rõuge al. < Pindi - Ellen Liiv < Vilhelmiine Kroon, 84 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku minu pulma olli, es kaasiteda enam.

RKM II 329, 78 (3) < Rõuge khk., Uue-Saaluse k. - Ellen Liiv < Minna Saar, 81 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pehmel ajal pestud pesu läheb hästi puhtaks.

RKM II 329, 87/8 (32) < Rõuge khk., Uue-Saaluse k. - Ellen Liiv < Minna Saar, 81 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mõnel on halv silm, ei võigi kaia, kahetas ärä. Kui siis loomal ju midagi häda oli, pidi selle inimese elust midagi võtma ja seda looma suitsutama.

RKM II 329, 90/1 (1) < Rõuge khk., Roobi k. - Ellen Liiv < Minna Sprenk, 90 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pruudile korjati raha pulma lõpul.
Pruut andis voorimehele paari valgeid sõrmkindaid. Äiale-ämmale anti tekk.
Tanu pandi pähe siis, kui juba kerigu man är ol käütü, õhto ilda.
Pruut oli enne eraldi hobusega, pärast laulatust tulid ühe hobusega.
Kasuk pandi jalgade alla, kui maha astus: saab pehme südamega ämmale. Pruudi sugulased tõstsid kasukast sülega üle, kui said, pruut ise ka katsus üle hüpata.

RKM II 329, 91/2 (5) < Rõuge khk., Roobi k. - Ellen Liiv < Minna Sprenk, 90 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lätist tuli üks naine Sarve Liisu juurde, et mees ei armasta. Liisu tegi sõnu leiva peale ja saatis koju, et sööda mehele sisse. Ise ütel, et toost ma ei tea midagi, aga ma ju pidin midagi tegema.

RKM II 329, 92/4 (1) < Rõuge khk., Roobi k. - Ellen Liiv < Ella Kuus, 82 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ma küll astse [laulatuselt tulles?] kasuga pääle, ma es pane tähelegi, mõtlesin, et mis see nüüd mulle jalgu jäi. See oli mu oma kasuk: mu asjad olid ju ära saadetud juba sinna. Sellest on 55 aastat tagasi.
Laulatus oli pühapäeval. Pulmad olid nädala pärast. Laulatusele minnes ta tuli mulle järele, üten läksime. Pärast läks igaüks oma kodu. Asjad toodi nädala sees ära.
Nädala pärast pühaba tulli ta pulmalistega. Mu kodust mindi vastu, tehti igasuguseid vigureid ja peeti kinni neid.
Selle päivä ollime mu pool, õdagu toodi siia.
Äiale andsin teki ja pesu. Pulmalistele viina enam es anna midagi. Mu ema ütel, et kui tema õde mehele läks, kulus tal pulmalistele 60 särki. No kas pole hull. Sinna on üle 100 aasta tagasi.
Tanu pandi pähe öösel, kõigi pulmaliste man.
Midagi nagu lauldi ka. Kui tanu peas, tuli tants. Edimäsele tantsmavõtjale anti paar kindaid. Mu pulm oli esmaspäeva lõunani.

RKM II 329, 100 (18) < Rõuge khk., Roobi k. - Ellen Liiv < Ella Kuus, 82 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mõni ei näita oma loomi teisele seo ilma aigugi, et on kahe silm. Mu imä es pelkä ja ma ka ei ole tood pidanu.

RKM II 329, 122 (6) < Rõuge khk., Nogo k. - Erna Tampere < Eduard Pehter, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Minu vanaisa oli Viitina mõisas metsavaht. Samson oli sääl mõisnik. Pidi aastas andma mõisale 70 partsi, 70 jänest, 3-4 põtra. Aga vanaisa oli ühe põdra maha lasknud ja jätnud omalõ. Mõisnikul oli hais nõnna lännu ja lätsiva tüllü pidi säält ära tulema. Tuli Rõugesse, ost omale koha.

RKM II 329, 143 (8) < Rõuge khk., Kusma k. - Erna Tampere < Juuli Puistusmaa, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanainimene (laste vastu võtja) olli nii tark olnu', et ütelnu ärä, et sjoo lat´s kavva ei ela'. Kui sündü sis olnu' "kinda" küünarpääni käeh. Öelnu, kas ta saa õnnetule surma, aga ta vanas ei elä.

RKM II 329, 185/6 (9) < Rõuge khk., Tagametsa k., Kaugu t. - Erna Tampere < Elli Org, 78 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mardisandis sai ikka käidud. Ollime suure' inimese', kui käisime santimas. Anti kõiki toidukraami ja raha. Poodidest saime küpsiseid. Sis tehti pidu ja söödi-joodi seda, mis saadi külast ja ka selle raha eest osteti. Mardisandi olli karvasen riiden. Tetti poistes. Kadri olliva ilusan valgen riiden, olliva ikka rohkem naise'. Mardiema olli ka iks naine. Vana mart olli tuu kotiga'. Kor´as kraami, mis sai.

RKM II 329, 192/3 (13) < Rõuge khk., Rebase k. - Erna Tampere < Arnold Alliksoo, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mardis käve poisi ja tüdruku segi.
Laske sisse mardisandi',
mart on tulnu kavvõlt maalt,
läbi suu sipa-sapa,
läbi laane lipa-lapa.
Naid salmõ olli rohkõmb, aga nüüd om kõik pooligu. Pill olli kah määnegi üteh, ku es ole pilli, sis lasi tuut laulujoru. Sisen lauldi ja karati tandse. Kes ol´l jutumiis rohkem, tuu tekk pererahvaga nalja. Nuu jäl anni ka mida. Kõiki anti. Tuu olli tuu mõte, et saas simmanni tetä jälle. Tuu olli kokkutuleki alus, üteldi sandipido. Kate' sandi' är käüti, sis saadi tuut vilja, tetti õlut. Anti raha ka. Tolle iist osteti viina, biskviiti ja kompveki. Kel enne suurem ruum oll, sääl tetti är tuu nali, kus rohkem noorempid peres ol´l.

RKM II 329, 196/7 (1) < Rõuge khk., Tindi k., Marjamäe t. - Erna Tampere < Elfriede Vaap, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mardin käüti küll. Karvupidi kasuk sälän ja määne laudlina üle. Käüti nii kui mõnõ kõrra jõuti, oman külan ja kauembahe ka. Rebäse külla sai käüt.
Laske sisse märdisandi,
märdi tulnu' kaugelt,
üle suu sumpa-sampa,
läbi vii vimpa-vampa.
Pilliruug, sii pistis põue,
kastehain, sii lõikas kaela.
Perenaine, naisukene,
võta võti vaja otsast,
astu alla aida poole.
Märt toob sulle karjaõnne.
Üt´s ol´l isa ja tõnõ ema. Neil ol´l kott. Anti vilja, mõni andsõ ernit. Perast teiva mõne pidukõsõ, üteldi - sandipidu.

RKM II 329, 197 (6) < Rõuge khk., Tindi k., Marjamäe t. - Erna Tampere < Elfriede Vaap, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui pesu pesti, üteldi: "Valgõs!" ja vastati: "Valgõs, valgõs!"

RKM II 329, 200/1 (1) < Rõuge khk., Nursi v., Tilgu k. - Erna Tampere < Leene Paal, 88 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Märdil küüdse külmetase,
märdi varba valutase,
märdi omma kavvõst tulnu,
märdi varba valutase,
märdi küüdsõ külmetase.
Ava usse, Annekenõ,
tõsta linki, Liisokenõ,
märt taht minna sooja tuppa.
Märdi tul´l iks mäe otsast,
märdi kaiva kadastikust.
Edimält tantsõva', kui sisse lasti, sis jälle laulsiva'.
Aitüma, peremehekesele,
kes lask märdi lämmele,
andsõ omma sängükese,
säädse omma lavvakese.
Laua pääl ol´l laululehe,
sängü iin om sõsara säng.

RKM II 329, 203/4 (1) < Rõuge khk., Vahtsõ-Nursi v., Kolga k. - Erna Tampere < Leena Katus, 84 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Märdi õdakul panti rõivile ja käüti külli pitte. Märdisandi ol´l tumõdan rõivan ja kadrisandi ol´l valgõ. Ukse taga laulti tuut märdilaulu ja mängiti, kui olli pillimiis üten. Siis ka mängiti pilli ja tantsiti. Härmoonik olli. Märdiisal olli kott kaasas, kõlist tuut, kui raha anti. Muud kraami anti ka. Perän mõnikõrd laubaõhtu tetti pidu. Olli kuun kõik nuu sandin käüjä.

RKM II 329, 210 (9) < Rõuge khk., Nursi v., Kolga k. - Erna Tampere < Salme Huul, 75 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanast ol´l terve pulmarahvas soendis muudetud. Lännuva mõtsa kõik. Ainult pruudil ja peigmehel olli hanna otsa' valge olnu'.

RKM II 329, 211 (19) < Rõuge khk., Nursi v., Kolga k. - Erna Tampere < Salme Huul, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Märdipäeva om musta' sandi', kadripäeva valgõ' sandi'. Märdipaevan ol´l mustan rõivan ja kadripäevan valgen rõivin.

RKM II 329, 213/4 (3) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi as., Pruuli t. - Erna Tampere < Hertsiina Niklan, 61 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Saunas sünnitati. Üks laps sündis mammal jalad ees. Vastuvõtja naine ütles, et see laps saab sinust kaugele minema. Ja nüüd sõa-ajal läks ära kaugele, elab Austrias.

RKM II 329, 213/4 (3) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi as., Pruuli t. - Erna Tampere < Hertsiina Niklan, 61 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Saunas sünnitati. Üks laps sündis mammal jalad ees. Vastuvõtja naine ütles, et see laps saab sinust kaugele minema. Ja nüüd sõa-ajal läks ära kaugele, elab Austrias.

RKM II 329, 214 (4) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi as., Pruuli t. - Erna Tampere < Hertsiina Niklan, 61 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üks naine rääkis, et kord olli vastuvõtja naine ka jälle ütelnud, et see laps saab veesurma. Sis na panniva kõik vee kinni: kaevule kaane pääle, tiigile aia ümbre ja kõik vee kinni. Kord tulliva kodu ja otsiva last, es ole koski. Vaatasiva - lat´s kaevukaane pääl, teki pääl ja surnu.

RKM II 329, 215/6 (1) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi as., Pruuli t. - Erna Tampere < Leili Niklan, 64 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üks naine rääkis, et vanast pesti hobestega rukkit. Mehed läksid metsa puid tooma. Poeg tulli tagasi metsast ja ütles: "Oeh, isa, mul võeti seal mäe peal jõud jalgadest ära ja palk kukkus maha." Isa ütles: "Poeg, sina ehitad sjö koha pääle maja." Varsti sures isa ära, vanem poeg sai tuu maja ja noorem poeg ehitaski selle koha pääle maja. Vaat, kui tähtsa see isa ütlemine oli.

RKM II 329, 216 (3) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi as., Pruuli t. - Erna Tampere < Leili Niklan, 64 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mamma luges piiblit ja ütles tütretütrele, et loe ka piiblit. Egiptuses tuleb sõda. Siis veel ei olnu' sõda, aga tulli Egiptuses sõda.

RKM II 329, 220/1 (11) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi as., Pruuli t. - Erna Tampere < Leili Niklan, 64 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Seda ma ka tean, et mõnel inimesel on selline silmavaade, mis teeb halba. Et kas ta ise ei tahagi seda halba, aga tal on niisugused silmad. Minu tütrel oli laps. Sei kahe kuuni nii ilusti rinda. Kord tulli meie poole üks mees. Tütar hakkas lapsele rinda andma. Mees hakkas seda last vaatama, laps enam ei võtnud rinda. Hakkas igemetega kakkuma ja enam ei söö, ei söö. Sis ma lätsi targa juure. See ütles, et sel mehel olli selline silm. Sis pidanu ema lapse rinnale tegema üheksa risti ja oma rinnapiimaga särgikese märjaks. Aga me seda ei teadnud tol korral. Laps ei hakkanudki enam rinda sööma. Nakas võtma lehmapiima ja kasus lehmapiimaga üles.

RKM II 329, 227 (17) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi as., Pruuli t. - Erna Tampere < Leili Niklan, 64 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kägu käve meie kase otsa kuukama. Vares lõhkse katuse pääl vaaku ja kiskse laaste ära. Karu (koer) ulus nii, et hirmus kullelda. See tähendas surma.

RKM II 329, 227 (18) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi as., Pruuli t. - Erna Tampere < Leili Niklan, 64 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui tuled surnuaiast matuselt tagasi, sis vaata elava tule sisse kolm päeva, sis tõmbas hingevalu ära.

RKM II 329, 231/2 (28) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi as., Pruuli t. - Erna Tampere < Leili Niklan, 64 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku mamma leiba hakkas ahju panema, sis tegi risti ahjusuu ette ja leivalabida pääle, leivapätsile kah. Et õnnistatud terviseleib peab ikka saama.

RKM II 329, 233 (32) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi as., Pruuli t. - Erna Tampere < Leili Niklan, 64 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui laps ei olnud ristitud, sis pidi tuli põlema lapse juures ja iga õhtu tehti lapsele rist pääle. Mudu vanakuri tule ja vaheta är lapse. Laps ristiti kahe nädali jooksul ära.

RKM II 329, 237/8 (35) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi as., Pruuli t. - Erna Tampere < Leili Niklan, 64 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Es ole naisterahvale kasunu rindu'. Ol´l vaja mehele minna. Esä ja ema olli pidanu nõu kokku, et teeme esi rinna'. Kuis rinna' ülevel püsüse'. Õmmelnu särgi külge kinni. Nakatu tütrigu kutsma - Tsura Ann. Ja nüüd äkki kaugelt tõsõst külast tuleva' kosa'. Lähme nüüd Tsura Anne poole kos´sa. Sääl olli nuu pridani' ka pal´lu ja vanembil hüä miil. Et pridani pal´lu ja väimiis ka miildib. Kauba kuun ja pulmapäev kindlas. A poiss ütel a mul vaja mudsahta ka pruuti. A poiss kobisi' är, et ei ole oma rinna'. A esä ütel, et: "Poig ega nä ole õi egälütel kõva' om pehme luudu. Ega ti teki all es maka, et näit." Teti pulma är ja perän poiss näkk, et es oleki rindu. olli pahandust pal´lu. A ämm olli ütelnud, et: "Oh, pujakõnõ, as´a iist iks om sullõ. Ega midagi tetä ole õi kui luudus ei ole tal naid kehaosi jaganu." Ja miniale: "Ole vanembidele hää ja mehele ka hää, küll sis om elu hää." Na eläsiva kah häste.
Seda jutustas üts setu vanamiis, kes siin olli linu tegemas.

RKM II 329, 250 (6) < Rõuge khk., Kirikumõisa as. - Erna Tampere < Linda Männiste, 66 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui me karjalatse ollime ja kadus asi ära sis vanaema ütles, et pane pää põllusile, sis hakka ot´sma. Keerati suurem kasteheina tuust hästi keerdu ja pandi kivi pääle, sis olli vanakuradi pää põllusil.

RKM II 329, 260/1 (20) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Meeliku k. - Erna Tampere < Ella Ploom, 67 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Enne poja surma üt´s kuus kuud nägi ma' unes, et pani kõik poja riide kappi, käändse trulli ja pandse ära ja poig lät´s halli autoga, sõitse ära. Ja kuue kuu perast kukku poig tornist alla ja suri. Tema riidid vaja änam es ole.

RKM II 329, 272 (31) < Rõuge khk., Rebase k. - Erna Tampere < Liine Helstein, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Leib ol´l ütelnu, et sai om leivä sitt.

RKM II 329, 273 (37) < Rõuge khk., Rebase k. - Erna Tampere < Liine Helstein, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üle kate nädäli ristmata last es saa pitä', et vanajuudas vii är ja pand oma latsõ asemele.

RKM II 329, 277/8 (8) < Rõuge khk., Tindi k. - Erna Tampere < Elfriede Ots, 76 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mindi välja vanaaasta õhtu ja esimeselt vastutulijalt küsiti nime. Selle nimeline pidi tulevane saama.

RKM II 329, 287 (17) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k. < Rooksu k. - Erna Tampere < Katri Mägi, s. 1889 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lihavõtepühade ajal hällüti kõvasti. Poisid võti tüdrikide käest noid munnõ. Osteti poest lakki ja värviti noid. Vara hommingul pidi päikest vaatama - üteldi, et päike hällüs, et Jeesus pääses hauast vällä.

RKM II 329, 290 (28) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k. < Rooksu k. - Erna Tampere < Katri Mägi, s. 1889 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Siin olli niisugune komme, et kes ära suresi käüti valvaman. Mu mammal ol´l noid raamatu laule pää täüs ja ta opas latsile kah. Vanem tütar võis ka öö otsa ütelda noid laulusõnu, tal otsa es lõpe.

RKM II 329, 300 (14) < Rõuge khk., Kokemäe k. - Erna Tampere < Allo Lõhmus, 79 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Haanja mõisan olli - mu emaisa selet - et tema veli olli mõisa sepp olnu'. Parun olli käünu kaeman, kas sepa' tüüd teevä. Ku tulnu' sepikotta tsusanu' käeh alasi pääle, kas om alas kuum, kas om rauda taotu. Üt´skõrd olli sepa kaenu, et parun tule. Võtnu suure tulise rauatükü pannu alasile ja tagunu kas või. Võtnu enne alasi päält ära kui parun sinna saanu. Parun tulnu sepikotta ja tsusanu käeh tulitse alasi pääle. Päält tuu es ole enam konagi tulnu' sepikotta.

RKM II 329, 345/6 (4) < Rõuge khk., Rõuge al. - Anu Korb ja Imbi Rettau < August Kirch, 76 a., Vilma Kirch, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Abiellumine ümbre 25 aasta vanuses. Vanembide käes olli tuu jämme ots. Taheti rikkit naisi. Pulmi peeti paar pävvä (talutütrel kolm pävva) Laulatati, pulm järgnes kohe. Algas pruudi kodus. Teisel päeval jätkus peigmehe pool. Süük pulmas: kapsta, sült, liharulli', praadi. Pulma lõpus keiti suppi ka. Õlu iks olli tettü. Linnaseõlu oli. Sõja aigu tetti vil´last viina. Pruut tõi peigmehe vanembile kinke: sukke, kindid, tekke, käterätte, linu. Pulmalised veiva kingituisi. Söögikott ka üten. Mängiti, tantsiti.
Mõnel pool oli pruudivargust. Tuu pääle tüli ja kakelust.
Koduvaotuskoht - nimetati talu, kui mees läks naise koju elama.

RKM II 329, 353 (14) < Rõuge khk., Jaanipeebu k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Berta Valt, s. 1907 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui saunan olti ja üts tulli manu, üteldi: "Jummal sekka!"

RKM II 329, 366 (39) < Rõuge khk., Kallaste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Marie ja Artur Vodi, mõlemad s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui õhtul tuba pühid, ei tohi prahti välja viia. Viid õnne ära.

RKM II 329, 377 (31) < Rõuge khk., Meelaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Lonni Timmi, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui pulma ajal jääs tuba pühkmata, es lää saja välla.

RKM II 329, 377 (32) < Rõuge khk., Meelaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Lonni Timmi, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pruut tulli sajaga koju, luud visati maha läve ette. Kui pruut selle üles võttis, sai tallu perenaiseks.

RKM II 329, 377/8 (1) < Rõuge khk., Tindi k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Friedrich Johanson, 71 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jahimehe jutt.
Mu tädimees oli Roobi metsas metsavaht. Ta nägi, et jänes jookseb ja suur kull lööb ühe jala küüned puu kännu sisse ja teise jala küüned jänese selga. Jänes oli tugev, tõmbas end kulli käest lahti ja lidus edasi. Puu külge olla jäänud kulli küüs.

RKM II 329, 391 (23) < Rõuge khk., Sänna v., Haapsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Aliide Veeväli, 79 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui toit kurku läks - üteldi, et mõni külaline tule viil.

RKM II 329, 391 (24) < Rõuge khk., Sänna v., Haapsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Aliide Veeväli, 79 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui toit suust või lavva päält maha kukkus - tule kedagi võõrast.

RKM II 329, 391 (25) < Rõuge khk., Sänna v., Haapsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Aliide Veeväli, 79 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Perän päivä es tohi prügü välla viia, viib õnne majast ära.

RKM II 329, 394 (7) < Rõuge khk., Rõuge v., Reetsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Nete Pettai, s. 1898 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mu vanaisa õde läts teese tare manu surnumõskjat otsma. Tuu tütarlats pelanu surnut. Lännu seokseks närvilitseks.

RKM II 329, 394 (9) < Rõuge khk., Rõuge v., Reetsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Nete Pettai, s. 1898 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Äikseilm tuu muut surnut väega. Maaga ühendus aitab.

RKM II 329, 423 (1) < Rõuge khk., Haanja v., Tautsa k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Ella Tauts, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Laske sisse mardisandi,
mardi omma kavvest tulnu.
Üle vii vimba-vamba.
..................................
Mardi küüdse külmetase,
mardi varba valutase.

RKM II 329, 435/6 (1) < Rõuge khk., Rõuge v., Suure-Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Voldemar Ruus, 68 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jahimehe jutt.
Saksa aigu lätsi vennaga metssiga püüdma. Maa ol´l külmanu. Tsiale pallu tuu külmanu maa es tähenda. Lükanu maa sisse augu, pää august välan.
Meil olli hobune ka üten. Padruni lõppi ar´. Lätsi piimapunkti juure. Sääl olli töös vana jahimiis - Veski nimeline. Sai laskemoona. Lätsi jällki mõtsa. Vaata, tsiga iks augun. Lask kolm pauku ar´. Tsial on otsaluu nii paks. Tsiga hüppas. Kuus meetrit õkva tuu hüpe. Pursas veri. Veli kukku kannu pääle, tsiga üle. Tsika tul´l minno ründama. Pikk kihv vällan. Ma joosi teesele kaldale, tsika järel. Laska ka ei saa. Lase muidu vend ka maha. Pärast sai anda taale surmahoobi. Katssada viiskümmend kilo kaalus tuu metssiga. Vist rännas sisse Lätimaalt. Siin nii suuri ulukit es ollu.

RKM II 329, 437/8 (4) < Rõuge khk., Rõuge v., Suure-Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Voldemar Ruus, 68 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Suur-Toom
Rõugen elli urätnik Kirch. Siin elli ka suur tugev miis Suur-Toom. Suur-Toom lännu Rõuge mõisa õllevabriku meestega taplema. Urätnik tullu õllevabriku meestele appi. Suur-Toom löönu urätniku maha, sis annu tõisille ka tappa. Ise pagesi Suurjärve äärde. Suur-Toom joosi järve, ka pea pani vee alla. Tull´ välla, kui urätnik lännu tagasi.
Kirch tahtse Suur-Toomile kätte maksa. Võru liina urätnik ka Kirchi tuttav ja tema nõus. Ässitasid Väimela mõisas Suur-Toomi meelega taplema ja tulid teda kinni võtma. Suur-Toom ütles neile: "Võru surnuaial on kolm pääd maha löödud, sa noid es näeki. Tulet siia mind otsma." Urätnik Kirch lännu Võru surnuaia juure. Sääl kolm heeringa pääd maan. Suur-Toom vei urätnikut nõnna piten.

RKM II 329, 446/7 (9) < Rõuge khk., Rõuge v., Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Linda Kõiv, 59 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui väike laps kedagi tänas, öeldi talle: "Aituma, aituma, pikas, pikas!" Viimaste sõnade ajal tõsteti käed maast üles, näidates lapse kasvamist.

RKM II 329, 447/8 (12) < Rõuge khk., Rõuge v., Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Linda Kõiv, 59 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Saunaütlemisi:
Kui visati kapaga vett kerisele, öeldi:
"Silmad selges,
käed kerges,
aituma, aituma!"

RKM II 329, 448 (13) < Rõuge khk., Rõuge v., Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Linda Kõiv, 59 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui kellegi selga pesti, tänati pesijat:
"Aituma sauna kütjale,
vee toojale, vihahautajale!"

RKM II 329, 448 (14) < Rõuge khk., Rõuge v., Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Linda Kõiv, 59 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui saunast välja mindi, öeldi:
"Jää jälile,
astu asemele!"

RKM II 329, 454 (33) < Rõuge khk., Rõuge v., Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Linda Kõiv, 59 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui nuga kukub maha, öeldi, võõras mees tuleb külla.
Lusikas - naine tuleb külla.

RKM II 329, 455 (39) < Rõuge khk., Rõuge v., Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Linda Kõiv, 59 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui riie läks pahupidi selga - see päev pidi väga halvasti minema.

RKM II 329, 455 (40) < Rõuge khk., Rõuge v., Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Linda Kõiv, 59 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui inimene vasaku jalaga voodist tõusnud, olevat pahur.

RKM II 329, 455 (41) < Rõuge khk., Rõuge v., Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Linda Kõiv, 59 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Paremasse jalga peab alati enne soki, kinga jne. panema.

RKM II 329, 482 (17) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Issaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Anna Ilves, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pulmadest.
Pulmi peeti 3 ööd-päeva.
Pruudil pidi olema suur veimevakk - sukki, kindaid jm. Pruudi ema jagas neid.
Pulmasöögid:
verivorst, sült, suitsuliha, klimbisupp.
Hommikul pakuti kuiva saia suurte käärudena.
Pulma lõpuks oli tavaliselt klimbi- või makaronisupp.

RKM II 329, 484/6 (29) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Issaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Anna Ilves, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Märdipäev - käüti märdisandil hobuse-reega. Käve küla piten. Ukse taga laulti:
Laske sisse märdisandi, märti-santi,
märdil küüdse külmetase, märti-santi,
märdil varba valutase, "
märt om kaugelt siia jõudnu, "
Astu alla aida poole, "
märt ei taha tsialiha, "
märt ei taha pulli puusaliha, "
vana kiro kintsuliha "
(Laulik mäletas lünklikult mardisandi laulu.)
Kui katrid käisid, laulsid sama laulu, ainult märdi asemel katri.
Siis lasti mardi sisse. Tantsiti. Pillimees oli üten. Sandid olid moonutetu, kaldsu sel´lan, kasuk pahupidi.
Santele anti raha, hernit, upe jm. Mardil oli isa ja ema ning ülejäänud lapsed. No teie nalja enda vahel. Nii käüti terve öö.
Katripäeval ka käüti niisamuti. Siis anti ka raha, vilja jne. Mardi- ja kadripäeva anded panti kokku ja tetti üks suur pidu. Osteti viina, toitu.
Kui sandid hakkasid ära mine, tänati:
aituma peretütrele, marti-santi,
aituma perepojale, "
aituma pereisale, "
aituma pereemale. "
Sandid soovisid:
Saagu teil lapsi nii palju kui taival tähti.
Kui sisse es lasta, sis sõimsi:
Saagu sul sada sarvilisi,

RKM II 329, 489/90 (9) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Mäe k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Alvin Mägi, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Naabrimehel sarnane silm, et loom haigestus. Oma loomadele ei mõjunud. Teiste loomadest haigestusid eriti noored loomad. Kaetamise vastu aitas: Midagi salaja nende poolt, kes looma ära kaetasid, tuua ja anda loomadele sisse. Samuti aitab tolle asja põletamine ja looma tuleb hoida tolle suitsu sees.

RKM II 329, 490 (12) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Mäe k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Alvin Mägi, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui lusikas maha kukkus, siis tule näl´ane külaline.

RKM II 329, 490 (13) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Mäe k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Alvin Mägi, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui keegi tõmbas toitu kurku, öeldi: a) saad peksa,
b) saad viina.

RKM II 329, 544 < Rõuge khk., Sandisoo k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Elaanie Kull, s. 1919 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui uni tuleb, tuleb kindlasti külalisi.

RKM II 329, 549 < Rõuge khk., Sandisoo k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Erich Ermel, s. 1911 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Orav. Kui orav koju tuleb ja katusel käib, tuleb tulekahju.

RKM II 329, 549 < Rõuge khk., Sandisoo k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Erich Ermel, s. 1911 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kägu hommikul - hoolekägu,
söömaaegu - surnukägu,
lõunaaegu - leinakägu,
õhtul - õnnekägu.

RKM II 329, 549 < Rõuge khk., Sandisoo k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Erich Ermel, s. 1911 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Põder tunneb tulekahju ja tormiohtu, tuleb välja põllule. Rebane peidab põdra- ja sokusarvi. Leidmise kohta ei tea. Halba ei tähenda. Põdra poeg ei tee häält, kitsetalled küll.

RKM II 329, 553 (14) < Rõuge khk., Sandisoo k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Alfred Pannart, 82 a. (s. 1895) (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Unes näha musta, s.t. pahandust, valget - rõõmu.

RKM II 329, 556 (20) < Rõuge khk., Sandisoo k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Alfred Pannart, 82 a. (s. 1895) (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pulmadest.
Rahvas tulli kokku pruudi poole. Ja sis tulli peigmehe sajaga pruudi poole. Ja saja võeti sääl vasta, a es lase enne sisse, ku peab passi näitama. Viinaputel, noh. Sis sääl olli üks ööd. Järgmisel päeval tulli jo "vakk" - tuudi pruut koju. Sinna tuudi joba kõik, pidi andma, pruut pidi andma jo sokke ja kindid sugulastele ja tuttavatele. Veimevakk pidi tubli olema. Lauldi ka "pruudipärja" laulu.

RKM II 346, 559 (8) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Juuli Kõiv, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Märdipäiv, siis käve märdisandi, olli ende ehitanu papõrdõga, mõnel olli ossa pääl, olli tennü ende kadajas, mõni olli kuus. Mõni tek´k toonikures, vereva jala ja... Anti raha, tangu, hernit. Küsü-es midägi nad, aga anti. Märdisandis võise minna nuur ja vana. Vanepa inemise olli ikka märdisandi esä ja ima. Na peie sis pärast üte pidu hindäle. Ostse kohvi, saia, meesterahvas pudeli.

RKM II 346, 576 (32) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Aga kui rebäne tule, saisa õue pääl, siis tiiät, et loomade kat´sk saa.

RKM II 346, 588 (29) < Rõuge khk., Krabi as., Lambri t. - Kristi Salve < Minna Tara, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui talvel lammast olli pöetü, siis olli lännü vanainemene sinna tallu, võtnu sorukese viina ka. "Pernaasõkõnõ, luba mulle nuu täträkese, mis põhu sisse pudenese!" - "Võta, no võta!" And viil käpaga ka. "Aitäh, pernaasõkõnõ, ma tõi sulle viina ka." Tal olli kolm tütärt ja egäle tei kolm tekki. Ja sügüse, kui kana sulgima naksi, tulli jälle. "Pernaasõkõnõ, kas ma või korjata siist õrre alt noid sulgi?" - "Kor´a, no kor´a, sõkuva är niikuinii!" Ja tütre lätsivä mehele, olli teki ja padja, talutütril es oleki nii.

RKM II 346, 603/4 (16) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kogrel olli pulma, mi lätsi õdagult kaema. Üts pidi ütte teki harru, tõne tõist, olli nagu kaatsli. Üts pidi jutust sääl takal. See perämine sõna jäi mulle miilde: "See jutus om nii pikk kui Kogre meeste künni taoste rahu." Kes tantsumehe olliva, lätsiva kaema. Noid kutsati laplase. Õdagult juba oodati. Laplastega olli nal´la laialt. Mu vanaimä olli mõnistuken, ta kõnel, et sääl käisivä sandi pulman. Vankritäüs tulli, hobestel olli kõik tralli kaalan. Nagu mustlaise, kaeti kässi ja kõik. Mõnel olli suur korv sälän, mõnel mõsipink tõlvaga. Anti süvva ja viina.

RKM II 346, 605/6 (20) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanast olli rahakorjamine pulman. Ma ole latsen nännü, ku pilluti. Kes visas kümnekopikalise, sis kõnõlti: "Tuu visas valke!" - "Tuu visas verreva!" - see olli viiekopikaline. Laulja olli esi, nuu nagu sajativa, ku kirstu nõsteti vällä:
"Üts om iks kivi, tõne kinnas,
kolmas kaput, neljäs kand..."
Et niimoodi om veimevakk täüs pantu. Pal´lu oll ka tuul pruudil anda. Edimetsele tantsutajale olli kinda, tanutajale olli kinda. Mulle pand küll uma ime tanu pähe. Andekotin olli mihe esäle tekk, sängürõiva, käterätt, suka ja kinda. Vennul olli hame ja suka, õesil olli käterätt ja pikä suka. Imäle oll kleidirõivas, siidrätt, pikä suka, kinda. Imä ütel mulle, et noid es tohi andejakku panda: kinda pidi kao salve pääle pandma, suka pidi sanna laba pääle ehk keresele pandma. Ma tuust es tiiä, tuu oll nagu vana kombe. Mul olli uma imä vüü sisse köüdet kokku kõik ande, tuuga vei küünü manu, sääl ol´l tuu jagamine.

RKM II 346, 616/7 (4) < Rõuge khk., Kellamäe k., Nurmõ t. - Kristi Salve < Marie Kõivumägi, 80 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui ma märdisandin ja kadrisandin käve, sis peräst peeti pidu tolle rahaga, mis anti. Sis valge kleit panti sälga vai määne olli, aga paprest lehvikesi üleni täüs, nii et kõsisi. Meil olli üts meesterahvas, tuu olli imä, kelle kotti kor´ati, mis anti, hernit ja liha. Sis kui tarõ uss lasti vallalõ, lätsime tarrõ sisse, sis tuu tänit: "Hübige, latsõkõsõ, hübige, latsõkõsõ." Katrisandi olli niisama. Katri käve är, sis tetti pidu, tuudi viina ja piskviiti ja komvekki, sis peeti üts suur pidu.

RKM II 346, 617 (5) < Rõuge khk., Kellamäe k., Nurmõ t. - Kristi Salve < Marie Kõivumägi, 80 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tere õhtust, perepapa, märti,
lasko sissõ sandikõisi, märti,
mi ei olõ nällasandi, "
mi olõ sandi kaugelt tullu. "
Võta no lampi lavva päält, "
kor´a no kokku kopikit...

RKM II 346, 622 (5) < Rõuge khk., Kellamäe k., Piirimäe t. - Kristi Salve < Aabel Hütt, 75 a., Liine Hütt, 77 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui kuusel om neid käbisid pal´lu, siis om kardulisaak hää.

RKM II 346, 623 (6) < Rõuge khk., Kellamäe k., Piirimäe t. - Kristi Salve < Aabel Hütt, 75 a., Liine Hütt, 77 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui hästi härmätänü omma talvel puu, kas vana-aasta õhtu vai... siis saa vil´lasuvi.

RKM II 346, 623 (7) < Rõuge khk., Kellamäe k., Piirimäe t. - Kristi Salve < Aabel Hütt, 75 a., Liine Hütt, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Eläjit ei sünni puhtin kõnõlda. Tuud näi ma esi ka är. Meil lätsi voonakõsõ küleli. Arvata om nii, et vanemba kõnõli puhtin. Ma olli kar´alats, näi tuud. Es voonakõsõ lähe inäp edesi. Sarvõ Liis olli Lätimaal. Imä iks käve temä man. Kotust võtt üten, ei mäleta, mida ta võtt, mõnikord võtiva viina vai väke. Mia ta sinna pääle kõnõli, aga är parasi. Sarvõ Liis ennust kaartega ka. [L. H.]

RKM II 392, 51/2 (1) < Kambja khk., Voore k. (end. Talvikese k.) < Rõuge khk., Ruusmäe-Rogosi k. - Erna Tampere < Lilli Jänes, 77 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Mardid laulsid ukse taga:
Laske sisse märdisandid,
mardi varbad valutavad...
Ja kui sisse lasti, tantsisime ja mängiti pilli. Meil kerjamise moodu ei olnud. Me tantsisime tükk aega, sis läksime jälle edasi. Käisime kõik talud läbi. Ükskord juhtus nii, et perenaine tegi saia ja andis meile ka. See oli üksainus kord. Muidu sandiisa ja sandiema tänasid, et nende lapsed sisse lasti sooja. Märdipäeval olid sandid lihtsamalt riides, aga kadripäeval olid uhkelt riides, valged linad olid ümber ja paberitega toredalt ehitud. Kadrisandid laulsid samamoodi, ainult mardi asemel kadri. Vahest läks päris tükk aega, kui sisse lasti. Mõnes kohas pererahvas magas juba.

RKM II 392, 56 (13) < Kambja khk., Voore k. (end. Talvikese k.) < Rõuge khk., Ruusmäe-Rogosi k. - Erna Tampere < Lilli Jänes, 77 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Vana-aasta õhtul mõned valasid õnne tinaga. Keskööl käidi väljas kuulamas. Kui oli kellakõlinat kuulda, sis pidi mehele saama, aga kui oli lauakolin, sis pidi ära surema.

RKM II 392, 57 (14) < Kambja khk., Voore k. (end. Talvikese k.) < Rõuge khk., Ruusmäe-Rogosi k. - Erna Tampere < Lilli Jänes, 77 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui sa kodust kuskile lähäd ja mees vastu tuleb, sis on parem õnn, aga kui naine vastu tuleb, sis ei ole head õnne.

RKM II 394, 102 (8) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Laudaläve iist ei tohi moro pühki. Muidö jääse lehmil jala' haigõs.

RKM II 394, 102 (9) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Võõralõ inemisile ei tohi lämmind piima näüdädä. Muidö nakkas piim vinnüma.

RKM II 394, 103 (11) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku' kunna näet keväja edimäst kõrda vii seeh, andva lehmä suvõl häste piimä. A ku kunn um keväja edimäst kõrda näteh kuival maal, tulõ piimä poolõst kuiv suvi.

RKM II 394, 105 (20) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku' mõsu mõskjal rõiva likõ umma, sõs tulõva täl kusitsõ latsõ.

RKM II 394, 105 (20) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku' mõsu mõskjal rõiva likõ umma, sõs tulõva täl kusitsõ latsõ.

RKM II 394, 105 (21) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku tütarlats tarrõ pühkih puhkas, sõs ku tää mehele lätt, sõs miis kah pess tedä ja vahepääl puhkas.

RKM II 394, 106 (22) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kes laua pääle süüki tsilgutas, tuu saa joodiku mehe.

RKM II 394, 106 (23) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kellel tuli ei lää pliidi all või ahoh palama, tuu saa laisa mehe.

RKM II 394, 106 (24) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kes purutsõhõ tarrõ pühk, saa karvatsõ mehe.

RKM II 394, 106 (26) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku' kurg lindas üle tarõ katusõ, tulõ tarrõ peenikest peret.

RKM II 394, 106 (26) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku' kurg lindas üle tarõ katusõ, tulõ tarrõ peenikest peret.

RKM II 394, 111 (44) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kellel tsuvvakabla' kinni ei saisa, tuu saa nii hää mehe, et miis käng' täl jala' kah kinni.

RKM II 394, 117/8 (58) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Haanja vallas Munamäe jalamil oli veetud ka ühte pruuti ninapidi. Pruut läks koos vanematega peigmehe poole koto kaema talvel. Et sealkandis heinamaid vähe oli, peeti väga lugu heast heinamaast.
Peigmees sõidutas pruudi koos selle vanematega Kurgjärve äärde ja ütles: "See on kõik meie talu heinamaa." Järve kattis jää ja lumi. Pruudi vanematel hea meel, et nii ilus suur ja lage heinamaa, mis sellises talus viga perenaine olla. Pulmad peeti ära.
Kevadel tuli muidugi pettus ilmsiks. Kuid mis teha? Abielulahutus oli siis, sajandivahetusel, maal peaaegu tundmatu. Kuhu naisel minna oligi? Kodus, s.o vanematekodus, teda keegi ei oodanud, seal oli peremeheks kas õde või vend ja ega isa-emagi mehele läinud tütärt tagasi oodanud. Pealegi käis see ka tolleaegse moraalinormide vastu. Sest õpetaja toonitas kirikus: "Mis jumal on ühte pannud, seda ei tohi inimesed lahutada."

RKM II 394, 145 (8) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Latsõ' ei tohi minnä lumbi viirde. Kunn tõmbas lumpi.

RKM II 394, 145 (9) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku lats ikk ja jonn, sõs rebäkutsu tulõ ja vii latsõ mõtsa.

RKM II 394, 145/6 (10) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku lats ei lasõ pääd suki', sõs täi' tegevä hiustõst pulga' ja vidävä latsõ lumpi.

RKM II 394, 148 (19) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Laps saunas.
Ema pesi saunas tütart ja luges:
"Sirgõs, virgõs, üle külä kuulsas."
Kade naabrinaine aga nõidus sauna taga:
"Krüntsü, prüntsü, krüntsü, prüntsü."

RKM II 394, 148 (20) < Paide l. < Rõuge khk., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2009
Lapsele valati saunas pärast pesemist vett peale ja öeldi:
Mi' lats üles, vesi alla
Mi' lats üles, vesi alla.

RKM II 394, 148/9 (21) < Paide l. < Rõuge khk., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2009
Last õpetati saunakütjale tänulik olema. Laps pidi ütlema:
aitüma sannakütjäle,
aitümä viituujälõ,
aitümä vihahaudjalõ,
aitümä sausüüjälõ,
aitüma aitüma.

RKM II 394, 167 (1) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kass mõsk' suud - külalise tulõva. Tulõva säält puult, kos kassi hand um.

RKM II 394, 167 (2) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kass kraap' tuult (kui kass küüntega kraapis puud). Vaadati jälle, kuhu poole kassi sabaots oli, sealt poolt hakkas tuul puhuma.

RKM II 394, 168 (6) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku' tõsõlõ sülgät, sõs kasus peräst surma kiil havvast välla. Tsirk tege pesä keele otsa ja situs säält sülgäjale õkva suuhto.

RKM II 394, 168 (6) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku' tõsõlõ sülgät, sõs kasus peräst surma kiil havvast välla. Tsirk tege pesä keele otsa ja situs säält sülgäjale õkva suuhto.

RKM II 394, 169 (12) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku nõna süüdäs - kuulõt kuuljat.

RKM II 394, 169 (13) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku lõug süüdäs, koolõs habõndõga vanamiis.

RKM II 394, 170 (14) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku hää silm süüdäs, saat naarda.

RKM II 394, 170 (15) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku kura silm süüdas, saat ikkõ.

RKM II 394, 170 (16) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku huulõ süüdäse, saat kosti. Tütarlats saa muso.

RKM II 394, 170 (17) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku hää piopesä süüdas, saat tereta või saat kogoni raha.

RKM II 394, 170 (18) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku kura piopesä süüdäs, saat raha välla anda.

RKM II 394, 170 (19) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku kõrv süüdäs, lät ilm sulalõ või suvel nakkas sadama.

RKM II 394, 170 (20) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku perse süüdäs, saat pessä.

RKM II 394, 173 (31) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku kägo tulõ ussaida kuuk'ma, sõs kiäki koolõs.

RKM II 394, 173 (32) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku ronga' lindasõ üle maja katusõ ja krongutasõ, sõs kiäki koolõs.

RKM II 394, 173 (33) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku pini undas ja nõna um ülespoolõ, tulõ tulõkahjo. Ku pinil um unnatõ' nõna allapoolõ, sõs kiäki koolõs.

RKM II 394, 173 (34) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku' kurg lindas üle tarõ katusõ, tulõ tarrõ peenükest peret, tütrik saa latsõ.

RKM II 394, 173 (34) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku' kurg lindas üle tarõ katusõ, tulõ tarrõ peenükest peret, tütrik saa latsõ.

RKM II 394, 174 (35) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku hummogu tulõ edimäne inemine vasta ja um vana naene ja täl um tühi kott käeh, lätt väega halvastõ. Ku meesterahvas tulõ vasta, lätt häste.
Alati ei olõ tuu nii. Ku edimäne vastatulõja um halv inemine, kas sõs meesterahvas või naisterahvas, lät alati halvastõ.

RKM II 394, 174 (36) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku kass vasta tulõ, lätt halvastõ. Ku must kass, sõs väega halvaste.

RKM II 394, 174 (37) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku orrav juusk üle tii, lät kah halvastõ.

RKM II 394, 175 (38) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku jänes juusk üle tii, lätt halvastõ.

RKM II 394, 175 (39) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku pini tulõ vasta, sõs lät häste või ku üle tii lät, sõs lät kah häste.

RKM II 394, 176 (42) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku sitasitikit keväja näet edimäst kõrda lindamah, lät suvi ruttu, ku maa pääl, sõs aigupite.

RKM II 394, 176 (43) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku hännläst (linavästrikku) näet keväja edimäst kõrda katusõ pääl, tulõ hää lina-aasta. Midä vahtsõmb katus, seda paremb lina.

RKM II 394, 176 (44) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku hännläst näet edimäne kõrd lindamah, um vanit lina.

RKM II 394, 176 (45) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku hännlast näet edimäne kõrd vii veereh, saa mäda lina.

RKM II 394, 177 (46) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku kapstmaarjapääva satas lummõ, um suvõl pallo kapsteliblikit ja kapstavaklo.

RKM II 394, 177 (47) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku talvõl umma kaartõh pikä ia', saa hää vila-aasta.

RKM II 394, 177 (48) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku kuusõl um pallo kukkõ (käbisid), kasusõ ilosa kardoka.

RKM II 394, 179 (58) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku harak aidsaibah kätsätäs, kuulõt uudisit.

RKM II 394, 181 (64) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku kuud näet edimäst kõrda, nuurt kuud, üle kura ola, sõs lät kuu kuräste, ku üle hää ola, sõs häste.

RKM II 394, 181 (65) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku edimäst kõrda näet nuurt kuud ja midägi käeh um, lät kuu häste. Väega hää um, ku ravvast asi um käeh, raud tähendäs rahha ja ültse hääd. A ku käe' umma tühä, tulõ tühi kuu.

RKM II 394, 181 (66) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Mõssu um sõs hää mõskõ, ku kuu um kolmõ pääva vannunõ. Sõs lät mõsu häste puhtas. A ku um vana kuu, sõs um kalg aig ja mõsu ei lää kuigimuudu puhtas.

RKM II 394, 182 (67) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku hummogo rõivas taasperi vai paheldõ sälga lätt, sõs lätt tuu päiv halvastõ.

RKM II 394, 186 (16) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Uppõ ja hernide mano ei või leibä võtta. Muido lätt päälagi paljas.

RKM II 394, 188 (20) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku luits söögi aigu lavva ala satas, tulõ nälane külaline, naisterahvas. Ku väits või kahvli lavva ala satas, sõs tulõ kah näläne külaline, meesterahvas.

RKM II 399, 450 (1) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Vanaema nõudis, et laps silmad hommikul üle loputaks enne sööki, sest uniste silmadega ei tohtinud sööma tulla.

RKM II 399, 451 (5) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kui päike läks looja, ei lubatud lugeda, öeldi, et nägemine jääb nõrgaks. Et videvikutundi tuleb pidada.

RKM II 399, 451 (6) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Liiga palju ei lubatud nutta. Öeldi, et silmad võivad pimedaks jääda.

RKM II 399, 451 (7) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kui prügi läks silma, võeti see keeleotsaga välja.

RKM II 399, 451 (8) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kui prügi läks silma, pidi inimene ise taskurätiku nurgaga välja võtma.

RKM II 399, 451/2 (9) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kui prügi tõesti silmast kätte ei saanud, pandi laps magama selle külje peale, kuspool see prügine silm oli. Magades prügi vajus kas silmaveega välja. Kas siis jäi silmaäärde peatuma või tuli silmaveega päris välja.

RKM II 399, 452 (11) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Rase naine ei tohtinud varastada. Laps oleks ka varastama hakanud ja pidevalt oleks tal kombeks olnud luuravate silmadega otsida, kust midagi varastada.

RKM II 399, 452/3 (12) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Rase naine ei tohtinud ussi näha, laps oleks ussisilmadega ja ussikeelega sündinud.

RKM II 399, 453 (15) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kui inimesel silmad vaatavad eri suunda, siis öeldakse, et need on kõõrdsilmad.

RKM II 399, 453 (15) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kui inimesel silmad vaatavad eri suunda, siis öeldakse, et need on kõõrdsilmad.

RKM II 399, 453 (16) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kel on kitsad silmad, pilukile, siis öeldakse, et need on pilusilmad.

RKM II 399, 453 (16) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kel on kitsad silmad, pilukile, siis öeldakse, et need on pilusilmad.

RKM II 399, 453/4 (17) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Hästi pisikesi ja kissis silmi nimetati seasilmadeks.

RKM II 399, 453/4 (17) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Hästi pisikesi ja kissis silmi nimetati seasilmadeks.

RKM II 399, 454 (18) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kui noortel tüdrukutel olid ilusad suured silmad, siis neid peeti ilusateks inimesteks. Vanemad mehed ütlesid siis kiitvalt: silmad suured nagu tõllarattad.

RKM II 399, 454 (19) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Tumedaid silmi nimetati sõstrasilmadeks. Võrreldi tumeda värvuse puhul mustsõstardega.

RKM II 399, 454 (19) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Tumedaid silmi nimetati sõstrasilmadeks. Võrreldi tumeda värvuse puhul mustsõstardega.

RKM II 399, 456 (25) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kanapimedus oli see, kui päeval nägija inimene õhtul enam ei näinud. Oli nagu kana, sellest ka see nimetus. Enne sõda oli kodukandis kanapime poiss, tema nägi ka päeva ajal küllaltki viletsalt. Ta oli koolist vabastatud. Kuid ta elas kodukülas päris kenasti. Tundis talusid ja teesid ning nii võis ta ka öösel kasvõi liikuda. Oskas hästi kannelt mängida. Jäi üksikuks, elas venna peres ja vend hoolitses ta eest. Tegi majapidamistöid - saagis puid, tassis tuppa.

RKM II 399, 456 (26) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kui inimest äkitselt ehmatati või tegi ta kummargil töid ja siis üles tõusis, tundis ta, et silmadel pole hea, ütles siis: silme ees läks mustaks. Või: mustad rõngad tulid silme ette.

RKM II 399, 457 (27) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kui inimesel, eriti lastel, juhtusid nõrgad silmad olema, siis soovitati mett ja võid süüa. Et siis silmanägemine parem.

RKM II 399, 457 (28) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Vanaema jutu järgi olevat tüdrukud jaaniööl kasteveega silmi pesnud. Et siis läinud silmad ilusaks ja suureks. Ja terveks pidi ka silmad tegema.

RKM II 399, 457 (29) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kui silmad olid rähmased, soovitati silmad suure veega selgeks loputada.

RKM II 399, 457 (30) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kui silmanurka tuli üksikuid rähmatükke ja vett käepärast polnud, sai taskurätiku ja sõrme abil rähmatükid ära võtta.

RKM II 399, 457/8 (31) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kõõrdsilmset inimest ei soovitud just meeleldi vaadata. Pahad poisid ütlesid selliste kohta tagaselja veel, et need on nagu nõiad või nõiamoorid.

RKM II 399, 460 (46) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kõõrdsilmade puhul öeldi tagaselja poiste poolt, ka mehed lorisesid: üks silm vaatab kirikutorni, teine lihakarni.

RKM II 399, 461 (47) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kõõrdsilmade puhul öeldi tagaselja: üks silm vaatab silku, teine leiba.

RKM II 399, 461 (48) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kõõrdsilmade puhul öeldi tagaselja: üks silm vaatab metsa poole, teine kodu poole.

RKM II 399, 461 (49) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kui poisid tikkusid uudishimulikult alasti naisi vaatama, siis see ei olnud ilus. Tavaliselt mehed ütlesid sellisele poisile: mis sa vahid, jääd pimedaks. Julgemad naised ütlesid ka nii.

RKM II 428, 234 (5) < Rõuge khk. < Tartu l. - Mare Kõiva < Valdeko Viljasoo, u. 35 a. (1988) Sisestas Salle Kajak 2002
Surnuaial jäid omaksed viimastena haua juurde.

RKM II 428, 235 (7) < Rõuge khk. < Tartu l. - Mare Kõiva < Valdeko Viljasoo, u. 35 a. (1988) Sisestas Salle Kajak 2002
Rist ei tohi jääda surnust tahapoole. Matuste ajal. Siis on veel see reegel, et haige viiakse majast välja pea ees ja surnu jalad ees.

RKM II 428, 235/6 (9) < Rõuge khk. < Tartu l. - Mare Kõiva < Valdeko Viljasoo, u. 35 a. (1988) Sisestas Salle Kajak 2002
Poja matuste ajal juhtus jälle see, et keegi võõras öelnud talle, et: "Rahune," öelnud, öelnud, et: "ära nuta. Suured õnnetused alles tulevad. Rist jäi matuste ajal tahapoole."
Juba 17. - 18. juunil peremees võttis politneki? peale ja viis ta oma talusse. Nende suguseltsist ei ole seal praegu kedagi.

RKM II 428, 236 (10) < Rõuge khk. < Tartu l. - Mare Kõiva < Valdeko Viljasoo, u. 35 a. (1988) Sisestas Salle Kajak 2002
Väikestel lastel võeti harjaseid. Määriti pärmitaignaga kokku, linane riie pandi ümber ja vihuti. Linane riie oli siis hästi täis neid igasuguseid. Vanaema kõneles seda.

RKM II 428, 245/6 (6) < Rõuge khk. < Tartu l. - Mare Kõiva < Valdeko Viljasoo, u. 35 a. (1988) Sisestas Salle Kajak 2002
Lapsepõlves nägin unes, et mul on metsaülema vorm seljas, sinine ja neli tärni peal. Vanasti oli metsaülema vorm sinine.
Mul oli tööl neli tärni küll peal aga peametsaülem ma ei olnud.
Mul ei olnud unes mütsi peas /naerab/, oleks ehk peametsaülemaks saanud, kui see ka oleks olnud.

RKM II 428, 268 (1) < Rõuge khk. < Tartu l. - Mare Kõiva < Valdeko Viljasoo, u. 35 a. (1988) Sisestas Salle Kajak 2002
Üks naine rääkis, kunagine naaber oli, kui temal isa suri. See sündis Tartus. Ema kuulis, et pikka koridori mööda tuleb keegi ukse juurde. (Ei mäleta nüüd praegu enam, kas ta koputas uksele või mitte.) Aga ei tulnud sisse, vaid koputas uksele ja läks välja piki koridori. Isa oli sel ajal parki pingile ära surnud.

RKM II 428, 268 (2) < Rõuge khk. < Tartu l. - Mare Kõiva < Valdeko Viljasoo, u. 35 a. (1988) Sisestas Salle Kajak 2002
Üks inimene jälle rääkis haiglas oma isa surmast. Isa suri. Ütles, et ta umbes sel ajal öösel kuulis aknale tugevat koputust.

RKM II 439, 490/1 (8) < Rõuge khk., Lasva v., Kõrgesaare k. < Setumaa, Truba k. - Heiki Valk < Jüri Puusepp, s. 1908 (1988) Sisestas Salle Kajak 2002
Surnulõ vahel kirstu panti kah asju. Mõni pandse pudeli viina, raha või. Mõni haldsõrmust või kella, mida kandse. Rist pande kaela igaühele, kes õigeusku.

RKM II 467, 196 (18) < Rõuge khk., Mustahamba k. - Marju Kõivupuu < Leida Viss, s. 1919 (1994) Sisestas Salle Kajak 2009
Ristilõikamine, naisterahvalõ - kõo pääle, meesterahvalõ - pedäje pääle kodu lähedäle mõtsa. Lepä pääle ei tetä, naisterahvas ei lõika, meesterahvas lõikas. Keriguõpetaja pedä tuud kommõt. Pits pakutas ja pääle kah. Mu mehe rist oll mõtsa seen, teevalitsus lõigas puu maha (ise ütleb, et kõo?)

RKM II 467, 199 (2) < Rõuge khk., Nursi k. - Marju Kõivupuu < Lapi Koidu (1994) Sisestas Salle Kajak 2009
Ristipuude kohta. Vahtrõ pääle, muud puud es tetä. Ristipedäjä saag Kerigumõtsan mõtsavaht maha. Mehe rist om Tõrvapalun (enne Rõuge Jaanipeebu kalmistut: MK). Kolmõ valla ristid on Nogapalun.

RKM II 467, 205 (1) < Rõuge khk., Mustahamba k., Pikä t. - Marju Kõivupuu < Erna Mändmäe, s. 1935 ja Heino Mändmäe, s. 1930 (1994) Sisestas Salle Kajak 2009
Matusekombestikust ja ristipuudest.
Ristid tehakse kodust minnes. Matustel süüakse vähemalt neli korda.

RKM II 467, 205 (1.2) < Rõuge khk., Mustahamba k., Pikä t. - Marju Kõivupuu < Erna Mändmäe, s. 1935 ja Heino Mändmäe, s. 1930 (1994) Sisestas Salle Kajak 2009
Hommikul saavad süüa kaugelt tulnud peielised ja vaimulik(ud) vm. eriti tähtsad tegelased.

RKM II 467, 206 (a) < Rõuge khk., Mustahamba k., Pikä t. - Marju Kõivupuu < Erna Mändmäe, s. 1935 ja Heino Mändmäe, s. 1930 (1994) Sisestas Salle Kajak 2009
Ristipuid om Sännä koobastõ pääl, Tõrvapalu mõtsan, Hurda külan, Mustahamba tii veerest sisse minnä (nende kodu vastas: MK) om kuusõpuu...

RKM II 467, 217 (13) < Rõuge khk., Nursi k. - Marju Kõivupuu < Hilda Viin, 75 a. (1994) Sisestas Salle Kajak 2009
Ristise tegemisest puudele. „Risttii pääle tetti, ku risttiid es olõ, tiiviirde mõtsa. Miis läts tegemä. Pakuti viina. Kirikuõpõtaja oll poolt. Vanast es tulõ palju õpõtaja kodu. Kohaliku pandsõ kirstu. Sis es olõ autut, et järgi minna, kes tu autuga... õks hobõsõga...“

RKM II 467, 232/3 (b) < Rõuge khk., Lükka k., Ossepi t. - Marju Kõivupuu < Linda Pindmaa, 73 a. (1994) Sisestas Salle Kajak 2009
MK: Sa olõt sääl keriku man pallu käünü, kas sa säänest asja ka tiiät, et risti puu pääle tetäs vai puu sisse lõigatas? Om sääne kommõ olõman?
LP: Kas sa tiiät, ma ei olõ inämp viimätsel aol nännü. Ma nii esi mõtlõ, et võipolla om tuu är keeletü. Tuu om nigu kah puu rikmine vai sääne. Ei olõ, ma ei olõ nännü.
MK: A' muidu noorõmbal aol tetti vai?
LP: Tetti.
MK: A' kõnõla, kuis tuud tetti?
LP: Sa tiiät, tuu oll niiviisi, ega tuud es lõigata sääl kiriku man, tuu lõigati uma kodu tii pääl. Sinna.
MK: Kas oll ütskiik määntse puu sisse? Vai noh oll kindel puu?
LP: Olõ'õs! Olõ-õs kindlat puud, ütskiik määntse puu sisse lõigati.
MK: Ütskiik, kas haab vai kadajas vai?
LP: Olõ-õs tuud, õks kuusõ sisse. Isse surnuaida, mis tuu mõts om sääl... Tõrvapalu vai... sinna lõigati.
MK: Tõrvapallu sis jah?
LP: Jah, mis tuu Sännä puult minnä. Sinna õks lõigati. A' olõ-õi ma inämp kuulnu toda, oma maha jäetü.

RKM II 467, 241 (1) < Rõuge khk., Lükka k., Andersoni t. - Marju Kõivupuu < Arnold Anderson, 77 a. (1994) Sisestas Salle Kajak 2009
Ku surnu surõs vana kuuga, sis elul om häving, kadu; ku tävve kuuga, sis jääs täiselu edesi kestma.

RKM II 467, 241 (2) < Rõuge khk., Lükka k., Andersoni t. - Marju Kõivupuu < Arnold Anderson, 77 a. (1994) Sisestas Salle Kajak 2009
Rist tehakse puule risttii pääl. Surnurongi vällä saatõn märk, et vanast ollõv vaimu kodu käünü. Tambi tarõ man om jämme mänd vaevalt tunda. Meil om uma ristipuu, edimäne jämedämb puu [edasi litereering].

RKM II 467, 254 (13) < Rõuge khk., Lükka k., Andersoni t. - Marju Kõivupuu < Arnold Anderson, 77 a. (1994) Sisestas Salle Kajak 2009
Lautsi kuusõ ja matidsõ kuusõ tulõ kokku korjada rutõmb ku muidu, ei tiiä kas tuust, et kiä lätt vasti takan, aga kiirus om suur.

RKM II 467, 257/9 (1) < Rõuge khk., Lükka k., Rallovi (end. Piiri) t. - Marju Kõivupuu < Emma Marie Bergmann, 73 a. (1994) Sisestas Salle Kajak 2009
Ristipuude kohta. Kats kõivu oll, sinna lõigati. Mu esäle lõigas Pärnä Volli, lepä sisse lõigati. Järgmine tetti kuusõ pääle. Vaimu omma vihatsõ, ku ristitä jääs! Piiri pääle tetäs, pakutas viina ja torti. Mõtsavaht Vetalõ tetti vahtra pääle, et vanal kuul om Rõugõst pikk maa kodu tulla! (MK seletus - kardeti, et hakkab koju käima, tehti mitu risti mitme risttee peale, selleks et vana mees ei peaks kaugelt Rõugest pikka teed käima.)
Naisele tetäs kõo pääle. Miisj tege risti. Nursist Rõugõ poolõ hääd kätt om mõts riste täüs. Viina pakuti, ku puhterond tull vasta. (puhterong = matusegong) [Viina pakuti sellele inimesele, kellega esimest korda matuserong teel surnuaiale kohtus - MK.]

RKM I 31, 273 (9) < Rõuge khk., Kasaritsa k. - Tuuli Eksin (1993) Sisestas Salle Kajak 2009
Saunas käies ütles ema, kui meile loputamise ajal vett peale valas:
Lats üles („üles“ - tõusva tooniga),
vesi alla! („alla“ - langevaga).

RKM I 36, 218 (a) < Rõuge khk. - Karl Pettai (1994) Sisestas Salle Kajak 2009
Minekuteed koduuksest talu piirini kaunistasid peeneksraiutud kuuseoksad. Kahel pool koduust ja õueväravat olid noored kuused. Kui sunru oli ukse ja värava läbinud murti mehe puhul parempoolsel, naise puhul vasakul asuval kuusel latv. Oli abikaasadest üks juba varem sunrud, oli selle kuuse latv juba eelnevalt ära murtud.

RKM I 36, 218/9 (c) < Rõuge khk. - Karl Pettai (1994) Sisestas Salle Kajak 2009
Kindlaks tavaks oli ristilõikamine kasvavasse mändi (ristipetäi). Selleks oli igal külal oma matuseteel väljakujunenud kindel koht. Matuserong peatus. Üks mees hakkas pusnoaga risti lõikama. Lõigati sügav rist, läbi koore kuni puiduni. Rist jäi mälestuseks igavikku minejast, aga pidi takistama ka lahkunu kodukäimist. Samaaegselt pakuti matuselistele pits viina ja midagi peale. Rist lõigatud, viin pakutud - jätkas matuserong liikumist. Matuserongile vastutulijad jäid seisma, vankrilt (reelt) tuldi maha ja jäädi samuti seisma, mehed paljastet päi. See oli austuse ja lugupidamise avaldus väsinud rändurile tema viimasel teekonnal.

ERA II 143, 241 (1) < Rõuge khk., Tsooru v., Hirremetsa t. < Vastseliina khk. - Leo Niilus < Katri Pihl, 76 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Meie ümbruskonnas nimetatakse tantsuõhtuid simman, pitsball. Tantsimist ise kutsutakse: tants, jalakeerutus.

ERA II 143, 245 (9) < Rõuge khk., Tsooru v., Hirremetsa t. < Vastseliina khk. - Leo Niilus < Katri Pihl, 76 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Ei tea ümbruskonnas vanade tantsude tantsijaid.

ERA II 143, 317/8 (6) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Rahvapärimuste selgitaja E.R.L.A., Nr. 1
Nimetatud raamatu küsimused olen kostnud nii palju, kui minul meeles seisnud, mis ju aastade eest kuuldut vanematelt inimestelt. Vanemaid inimesi ehk nende nimesid iga rea järele korrata tundub minu maitse järele asjatuks, sest:
"Mis inäp kuulnuist kuuluta, mis inäp määnuist mälehta!?"
Siiski püüan seda edespidi teha, arvates et "kui teie ei saa nagu lapsukesed, siis ei pääse taevasseriiki!" "Lapsed küsivad, vanad teavad!"
Ei ole ju enam meeles, missugune kuultu kõige enne kuultus sai, et selle nime alla kriipsuta. Hoian ju paberi raiskamise eest. Sellelgi paberil on liiga laiad jooned ja kahele reale joonevahe tundub kitsaks.
Edasi minnes brosüri juure: "Eeslaulja ja koor", olgu juure lisatud, et siinpool niisuguseid lauljaid minu kõrvu pole puutunud kui Lindora ja Vastseliina laadet maha arvata.
Nõudsin setu linarabahajailt mineva nädala laulusõnade üle seletust: "Teke mulle poja pähütsehe, teke mulle tävi jalotsehe, kust ma linda liblikal" jne. Nad vastasivad, et laulusõnad ei ole ju aastasadasid alati ühesugused, vaid iga laulja muudab neid nii kui "suuhõ tuleb".
Mis puutub selle sõna "poja pähütsehe", siis on see nii õige: "Teke mullõ paja pähütsehe." Paja: lükatava lauaga rehetarõ akõn. Egal rehetarõl um kolm-neli paija: Otspaja ussõ ligidäl, külgpaja vasta suurod ja peräpaja, kust sisse andas kütte ahopuid, mõnikord rüävihkõgi. Sellepäräst vanaääde laulab sõnuda:
"Kui ma koolõ ja matõta,
perämäste tarrõ pandas,
siis tekke paja pähütsehe!"
Mitte ega kord ei kaiva poja kuulja hauda, vaid tihti võõra.
Kui setu laulikud laulavad Eesti riigivanemale Tõnnissonile ehk Pätsile värsivormis, siis tundub, et ka rahvalaul kasvab, sirgub, saab suurõmaks; rahvasuus ei ole mitte salv, kus muutumata saisub.
Nii seletasivad nad. Sellepärast ma julgen kirjutada ka, ilma et enam esimese korra kuultu nime mainiks.
Sellega võiks "Laulu ja koori" raamatust seletuse kirjelduse lõpetada, lausudes: "Haanis pole laultud nõnda kui Setumaa piiril laatadel."

ERA II 143, 317/8 (6) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Rahvapärimuste selgitaja E.R.L.A., Nr. 1
Nimetatud raamatu küsimused olen kostnud nii palju, kui minul meeles seisnud, mis ju aastade eest kuuldut vanematelt inimestelt. Vanemaid inimesi ehk nende nimesid iga rea järele korrata tundub minu maitse järele asjatuks, sest:
"Mis inäp kuulnuist kuuluta, mis inäp määnuist mälehta!?"
Siiski püüan seda edespidi teha, arvates et "kui teie ei saa nagu lapsukesed, siis ei pääse taevasseriiki!" "Lapsed küsivad, vanad teavad!"
Ei ole ju enam meeles, missugune kuultu kõige enne kuultus sai, et selle nime alla kriipsuta. Hoian ju paberi raiskamise eest. Sellelgi paberil on liiga laiad jooned ja kahele reale joonevahe tundub kitsaks.
Edasi minnes brosüri juure: "Eeslaulja ja koor", olgu juure lisatud, et siinpool niisuguseid lauljaid minu kõrvu pole puutunud kui Lindora ja Vastseliina laadet maha arvata.
Nõudsin setu linarabahajailt mineva nädala laulusõnade üle seletust: "Teke mulle poja pähütsehe, teke mulle tävi jalotsehe, kust ma linda liblikal" jne. Nad vastasivad, et laulusõnad ei ole ju aastasadasid alati ühesugused, vaid iga laulja muudab neid nii kui "suuhõ tuleb".
Mis puutub selle sõna "poja pähütsehe", siis on see nii õige: "Teke mullõ paja pähütsehe." Paja: lükatava lauaga rehetarõ akõn. Egal rehetarõl um kolm-neli paija: Otspaja ussõ ligidäl, külgpaja vasta suurod ja peräpaja, kust sisse andas kütte ahopuid, mõnikord rüävihkõgi. Sellepäräst vanaääde laulab sõnuda:
"Kui ma koolõ ja matõta,
perämäste tarrõ pandas,
siis tekke paja pähütsehe!"
Mitte ega kord ei kaiva poja kuulja hauda, vaid tihti võõra.
Kui setu laulikud laulavad Eesti riigivanemale Tõnnissonile ehk Pätsile värsivormis, siis tundub, et ka rahvalaul kasvab, sirgub, saab suurõmaks; rahvasuus ei ole mitte salv, kus muutumata saisub.
Nii seletasivad nad. Sellepärast ma julgen kirjutada ka, ilma et enam esimese korra kuultu nime mainiks.
Sellega võiks "Laulu ja koori" raamatust seletuse kirjelduse lõpetada, lausudes: "Haanis pole laultud nõnda kui Setumaa piiril laatadel."

ERA II 160, 407 (9) < Rõuge khk., Lasva v., Soo k., Märdi t. < Vastseliina khk., Loosi v. - Ija Daniel < Juuli Vislapuu, s. 1877 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Üts tütrik kuursõ ega pühäpäävä jutlusõ aigu kartolit. Ütskõrd lännü kerikuhe ja tuud sõs jäl kartoli ette, et koori nüüd. Ta oll vist sõs suigatanu.

ERA II 160, 409/10 (4) < Rõuge khk., Lasva v., Soo k., Suurtoika t. < Vastseliina khk. - Ija Daniel < Ann Liiv, s. 1856 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanast usti, et vanapakan vahetas latsi. Es tohi ristmäldä last ütsindä jättä. Ku jätit, sõs tul´l vanapakan, võtsõ är ja pand uma hirmsa latsõ asõmalõ.

ERA II 126, 107/11 (1) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Tulbamäe t. < Setu, Molniva k. - Amanda Raadla < Marta Hunt, 50 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Perekondlikud suhted.
Inne tunne es naist, vanamutt kost võt´t, säält ol´l hää. Esä lät´s mõne sugulasõga, kas ristiesäga, kosjulõ. Viina kah üteh ja ai jutu arh nii tagasi. Kosjah olda-i kavva! Ütte näudäti, kõhnemb anti kätte. Ku tütrik oll etemb ku peremehe tütär, näüdäti tuu, kosilanõ magas tollõga, kätte anti peremehe tütär. Pää mähiti rätiga kinnih, kosilanõ es näegi, kiä tää ol´l. Ku kotun kai, et ol´l tõne, saa es inämb midägi tettäh. Tõist inämb es saa. Määne kätte saa, tuud ennemb ümbre tettäh. Tõist inämb es saa. Määne kätte saa, tuud ennemb ümbre tettä-s. Tuud no pallu es trehvä, et vannu saij. Tuud oll pallu, et anti kätte kosilasõlõ, mes prõstemb.
Ostmisega oll lugu sääne: pulma aal panti maha rõivas (punanõ), mes oll kangah koetu, kosilasõ vankri ette. Kosilanõ läts tolle pääle vankrist maaha ja nakas kauplemä. Tuu nigu pulma ülekaeja (truuska kutsuti) kaubõl kah. Truuska oll pruudil ja peigmehel. Tolles otsiti iks säänõ tark, kes mõistse nõidu pulmast ar' aia. Tolle masti, ku tä tulõsi innõ. Kui sõidi pulmega, tuu sõit kõige ieh.
Pruudi iist masti 5 ruublit ja nigu kia mass. Panti kah ega nurga pääle ruubli (punatsõ rõivalõ). Pulmah sõideti kah ratsala. Kosilasõveleh iste tõnõ tõsel puul peigmiist ja sõite kõge ieh.
Kosilasõveleh võeti poissmehe, ku peigmehel velli es olõ, sis võtt, kiä tä taht.
Kosilasõveleh ieh, sis mõrsja ristimamma ja -papaga. Ku ristimammat ja -papat es olõ, sis es laulatada. Ku umma es olõ (oll koolu), sis võedi võõras. Muidugi võedi suuremb sugulanõ vai võõras kah, kiä taht.
Ku kosilanõ läts edimätsõ voori tüdriku poolõ, tä es kingi midägi. Juudi 2 vai enämb pudõlit viina. Pruut köitse pudelasuu külge vüü. Peigmehel oll rätt (siidi, villanõ), ku viin juudi ar' ja oll süüdü, tsusati rätt rahaga (ruubel) lina ala. Ku peräkõrd pulma tetti katski, hukka, sis viidi rätt tagasi, muidu jäie rätt pruudilõ.
Tõist kõrd kihlätsilõ viidi sõlg ja saapah (kängah) pruudilõ. Imälõ kah saapah kosilasõ puult. Esalõ es olõ midägi. Tõistkõrd mindi hulgani, ristiimä, -esä ja muu sugulasõ. Pruut kinke näile hammõ esälõ ja imälõ ja sukah. Üts pala inne anti kummagilõ. Ku pulmah saie, sis anti tõnõ kingitus. Ku peigmiis tegi katski kihlusõ, sis anti tagasi kingitusõ. Ku nuu es anna tagasi sõlge, sis es annah tõsõ kah ummi asju. Ku pruut oll täusiäline (21 a. vana), sis es olõ lubaküsümist. Ku tä täusiälinõ olõ-s, küsse vanembide käest; ku esä koolu, sis ristivanemba käest luba mehelõ minnä.
Pruut võtt neli preilit kõrvalõ ja hobesõaaja, sis läts sugulasõ poolõ, inne üteldi ar, tuu kutsõ tõisi kah kokku. Noid kutsuti "mõrsja tulõva". Mõrsja lauli umma laulmist ja kumard ja sai egä käest midägi. Kiä an´d raha, kiä an´d midägi rõivapoolest. Pruudil oll kõikke vaia. Pulma aol tul´l anda pal´lu kingitust.
Pruut pandas keskelõ, kummagi käe ala kat´s preilit (nuu om ilusast ehitu). Mõrsjal om käterätt käeh, ku lauldas, sis nä kõnni ja kummardasõ. Mõrsja kumardäs jalga, (pand käteräti jalge ette ja lask otseli sellele).
Ku pruut mõist, sis ütel iist sõnnu, ku es mõista, sis tuudi iistütlejä. Mõrsja kummardas jalga ja preili kummardasõ seni, ku lauldas; ku villänd, sis kumardasõ ütskõrd tühält.
Nu preili kutsutas poodruski. Raha vai miä kiä and, saa mõrsjalõ. Pruut võõraste manu es lää, sugulasõ kutsõ innõ läbi.
Pulma es kutsu vast muistisõ sugulasõ, a muidu iks kõik.
Ku pruuti naati tuuma, sis anti vüüsid. Laudaläve päälõ, tsiapahta ja ekka paika, kohe tä viidi. Latsõ aigu sannakeriselõ vüü.
Ku edimest kõrd külah sanna läts (katõ vai üte küla pääl oll sann), egäle vüü pidi tä andmä.
Vanast anti lehm ja lammas, rõivid. Raha vanast pruudilõ kaasvaras es anda. Rõivakraami kast ol´l egäl pruudil. Perän inämb es anda midägi. Kõik jäi tollele, kiä kodu jäi. Pulma peeti, midägi muud. Kel inämb es jää kedägi, imä kuuli, esä kuuli, sis tuu sai küll tuu varandusõ.
Ku joodik ol´l, sis es taha iks häste poisilõ minnä. A tuu pallu es tähendä. Ku tä innõ poiss olõsi, ku ta inne pulun oles-i. Ku poiss om alatu, sis võtt tütriku kah alatu; tälle üt´s es lää, tõnõ iks läts.

ERA II 126, 112/3 (1d) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Tulbamäe t. < Setu, Molniva k. - Amanda Raadla < Marta Hunt, 50 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Laste varandus. Hambaraha anti sis, ku lat´s ristiti. Egäüt´s, kiä sääl laua man sei ja jõi, an´d. Pandi kauss lauva päälõ, kes miä an´d, pandi kaussi. 3 pääva vanunõ lats risti ar', anti tuu lauaviin ka ar'. Liiri näil es olõ.
Kastikõnõ anti egäle. Lehm ja lammas ol´l kah iks nimmemüüda vanast uma varandus.

ERA II 126, 113 (1e) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Tulbamäe t. < Setu, Molniva k. - Amanda Raadla < Marta Hunt, 50 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Vaeslaps. Tütrik vei latsõ perevanembidõ paja ala vai kohegi tõiste tallu, kaeti. et risti es olõ kaalah, ristiti ja kasvatedi üles. Nii võeti tütriku lat´s kasulatsõst. Vahest sugulanõ kuuli ar', sis võeti ja kasvatedi tää lat´s üles. Kel esi es olõ, tuu võt´t kah kasulatsõ. Võtt kedä tatsõ; kiä taht, võt´t tütre, tõnõ võt´t poiskõsõ.

ERA II 126, 113 (1f) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Tulbamäe t. < Setu, Molniva k. - Amanda Raadla < Marta Hunt, 50 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Neiu läks kosja. Ku ol´l üt´s tütär vai taht muidu kodu võtta, sis mindi poissi kosja. Poisilõ väega huupi ei mindä. Innõ om iks kõneldü. Tütär saat esä kosja, vai kellegi muu; viiäs viinä ja poiss küsüs kaasvarra ja kohta, sis kiä niisama tulõ-s. Ku poiss ei taha tulla, sis es juuva viina kah. Kir´otadas mustaga valgõlõ kaasvara ja tuud pidi meeleh pidämä ja andma, muidu tul´l tülü.

ERA II 126, 114/7 (2) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Tulbamäe t. < Setu, Molniva k. - Amanda Raadla < Marta Hunt, 50 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Mõrsja laul (Esälõ)
Tättakõnõ, mullõ tulõ sa ette ikkõ,
kottalõ tulõ kumardõllä,
sulle tahto-i iks jalga kumarda
mar´al tahto-i'ks maahal painoda.
Süä rassõ iks om jalga kumarda,
miil paha'ks om maalõ painotelä.
Sullõ naka'ks ma süüdü ütlemä,
sullõ naka'ks ma kalgõ kaibama.
Mille naksi sa'ks minno andma,
mille naksi sa kapo kaltama?
Minek olõ-i minu miiltpite
sa(a)ja olõ-i'ks mino sal´dust pite.
Minek sai'ks esä miiltpite,
sa(a)ja sai'ks mamma sal´dust pite.
Mullõ iks ti korja kosilast,
petä-i es peiopoissi.
Rüä anni mu kuha kottalõ,
raha anni'ks mu karbi kaalalõ.
Tättakõnõ, iks armakõnõ,
rüä saa'ks kuhja kuust päävast,
raha saa-i karpi kaugust.
Üllä saa'ks elost iäst,
kassa saa'ks kaugust.
Mullõ kor´anu ti iks kosilasõ,
petnu peiupoisikõsõ,
korssi iks sä viläkottusid,
arvsi kar´a-asõmid.
Jummal tiid iks jumalakõnõ,
Mari tiid iks madalakõnõ.
Üldü saava iks ma kur´aga kokku,
saa iks ma paari paganaga.
Sääl kuju'ks ku kadajakõnõ,
lõpõ ku lõhmusõkõnõ.
Ku saa'ks kuri eläminõ,
saa kalg kasuminõ,
sis tuu ma'ks kur´a su kodo,
paha tuu ma'ks esä paja päälõ.
Sis saa täl iks kuri kullõldä,
saa'ks kalg kannatella.
Tättakõnõ, no painu ma'ks sinnu pallema:
Kas annad iks mullõ lehmä ja lammast?
Kas annad iks särki ja kaskat?
Mullõ angu-i mulludsõkõist,
a timaavast kah tõotagu-õi.
Vask nakas sääl varra müügmä,
tillukõnõ nakas varra tirisõma.
Sis nakas iks ül´ä ütlõmä,
nakas peio penätämä.
Sis saa'ks mul kuri kullõldä,
saa kalg kannatõlla.
Ku anna-i'ks mullõ särki ja kaskat,
sikke saa ma'ks rahva sissõ,
kitsa saa ma'ks rahva keskehe.
Särk tettäs iks säresuuminõ,
kask tettäs iks kalakuupinõ.
Tättakõnõ, kottuh võinu ma olla'ks kol' suvve,
viis võinu ma suvve'ks olla vel´tsil.
A minnä tulõ'ks esä antulõ,
veerdä tulõ'ks viinajuudulõ.

ERA II 126, 117/9 (3) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Tulbamäe t. < Setu, Molniva k. - Amanda Raadla < Marta Hunt, 50 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Imälõ.
Mammakõnõ, mullõ tulõ sa'ks ette ikkõ,
kottalõ tulõ'ks kumardõla.
Sullõ'ks ma jalga kumarda,
sullõ hoiu'ks ma olgõ nõale,
sullõ'ks ma kallu kaala ümbrõlõ,
ümbre võta su ola oige,
ümbre võta su kaala kalli.
Mant ma päse ei pästmädä,
astu-i saa ma ilma ar´otämädä.
Päävast saa iks vallalõ pästä,
aastagast saa arutellä.
Mammakõnõ, kas om'ks sul hallõ anda?
Kas om, mammakõnõ, kallis kalutella.
Kavvõ' om mul hallõ är' minnä,
kallis om iks kotust kaotellä.
Mammakõnõ, küll sa minno vaija ar'at
Mammakõnõ, küll sa minno'ks vaia löuvät.
Olli'ks ma imäl ütsi tütär,
käsi olli ma kannel kandijal.
Olõ-s inämb sõsarit,
olõ-s perah pikõmbit,
takkah olõ-s targõmbit.
Ku 'ks tulli kosja mi' kodu,
viina mi velidsilõ.
Virgastõ 'ks sa viina jõie,
usinahe sa olut võti.
Naksi 'ks sa kängi tahtma,
naksi 'ks sa saapid sal´dma.
Kätte sai sullõ 'ks ihaldu kängä,
kätte sai sullõ nu sal´du saapa.
Mi maka, ku tulõd sa üles hummogulla,
varra tulõd sa'ks innõ valget.
Kiä'ks veeräs vii perrä,
kuä sullõ'ks kallus kao manu.
Sis nakad sa'ks kängi käskmä,
sis nakad sa saapid saatma.
Lää-i nii kängä käskeh,
lää-i saapa su saateh.
A ku ma'ks kottoh olli,
käve'ks kõik su käsku pite,
kõo olli'ks su opatust pitte.
Nu harat sa'ks vaia valusahe,
tunnõt sa'ks vaia tulusahe.
Tühi jäie iks sa omast tütrest
lakõ jäi sa'ks omast latsõst.
Iäst tulõ'ks erälõ minnä,
kaugust är' kattõpäähä.
Vanast es varastada-s mõrsjat, vanast oll asja kimmäbä. (Naise röövimine.)

ERA II 126, 122/4 (6) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Tulbamäe t. < Setu, Molniva k. - Amanda Raadla < Marta Hunt, 50 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Hällilaul.
Hällü, hällü, kulla sa hällükõnõ,
mine, mine teele sa küll teegokõnõ.
Naka'ks, naka mi laulu laulemahe,
naka'ks, naka illo mi iskimähe,
olõ-i, olõ liike meil lihavädä,
muna-a'ks olõ-i aigmuaanõ.
Vel´lo teije'ks häl´lü meil häl´lümaalõ,
kiigu teije'ks kinmädä kotuseihe.
Pel´ä, pel´äku-i me joht häl´lümä,
olõ-i, olõ häl´lü seo hädälinõ,
hällül kabla neo kahjolitsõ,
olõ-i, olõ olge joht orihidõ.
Olõ-i, olõ nõkla joht nõdirmänõ.
Vel´jo tõi iks suust meile suurõ kuusõ,
laanest tõi ladvada pedäjä.
Hällü, hällü kuivalt mi korge-ehe,
tahe, tahea-alt mi taiva-ahe.
Kore, korgest näüs esäkodu,
tai, taivast näüs vel´lõtarõ.
Ai, aitümä mi vel´ele.
Teije, teije'ks tä häl´lü meelelädä,
kiiga teije me tä keerätelä.
Naka, naka'ks latsõ mi laulemahe,
naka'ks, naka illo mi iskimahe
kulla, kullakõsõ mi kuugumahe.
Kuulus kumu sis kaugendahe,
viias, viias helü sis viisi pooli,
sündü, sündü'ks ütte neiu hääle.
Sõnast omma üte ku sõsara,
häälest omma üte ku imä latsõ.
Nii om, om iks illus meil neiu heli,
om, om iks kümmõ neiu kumu.
Kohe, kohe kuulus neiu kumu,
neiu, neiu helu küll heräsigi.
Panõ, panõ mi kolga sis kullema,
veere panõ mi veere verähtamä.

ERA II 126, 124/6 (7) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Tulbamäe t. < Setu, Molniva k. - Amanda Raadla < Marta Hunt, 50 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Hällilaul.
Ku mi iks olli osjakõsõ,
ku mi iks kasvi kabakõsõ,
olge suure mi vasta suvve,
kinä vasta mi keväjäde.
Suvi iks tuu meile sukmani,
kevai tuu'ks meil kitasniga.
Tsirk om iks ul´l ossa pääl,
kala om meeleldä mereh.
Nuugi omma iks suurõ vasta suvve,
kinä omma vasta keväjädä.
Tsirgu laulva'ks ilosahe,
käo kuugva'ks kumajahe,
pilli om iks helle pedäjänõ,
kannõl om iks kummõ kadajänõ.
Nii om iks illos neiu heli,
nii om iks kummõ neiu kummu.
Neiu petti ar' pilliheli,
katti kandõlõ kuminä.
Neiu saie helo heleõmbi,
neiu saie kumo kumeõmbi.
Kohe kuulus neiu kumu,
neiu helo heräsigi,
sääl iks kütse kütsõ mari,
pal´li iks palohka verevä.
Ilma iks kuu küll kuudemada,
päävä päälõ küll paistemada.
A kohe kuulus naiste kumu,
naiste hel´ö heräsigi.
Sääl iks mõtsa küll murdusigi,
padi mõtsa painadusigi,
ilma noorildä mehildä,
ilma kirvildä terävildä.
Naiste kumu inämb kohe kuulu-i
hel´ü iks kohegi heräne-i.

ERA II 126, 127/30 (8) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Luutsniku as. - Amanda Raadla < Madli Sendik, s. 1872 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Perekondlikud suhted.
Tul´l peigmiis kosja, ol´l üts kosiesä kah. Juudi viina ja lauldi. Kihlaaigu tõi peigmiis pruudiimälõ saapa, pruudilõ sõrmusõ ja suurõ sõlõ. Pääle kihla ost pruudilõ sõrmusõ ja suurõ sõlõ. Pääle kihla ost pruudilõ rõivid saapa, räti ja muu.
Pruut ande korjaman es käü. Sugulasõ veie egäüts midägi, kes pulma lät´s. Viidi pikä hammõ, sukkõ, kindid.
Pruut an´d pulma aol umbesrõiva sälätäus kutsarilõ. Imälõ undrik, pallai, suka ja kinda. Peigmehe esälõ tekk, kinda ja suka.
Pruut veeti tsiapaha ja lauda nukke piti. Kar´aaia värtide ja tsiapaha nukka ja laudaläve päälõ pidi pruut pandma seereköitid ja vüüsid, sis sai täst parõmb pernänõ.
Kaasvarra es saa joht midägi. Pulma peeti, lehm sulle anti, lammas anti, mis sa viil tahat. Ku imal ol´l üts lehm, and iks tuu tütrelõ ar'.
Kiä iks oll joodik, laisk, hooledu, liä es tolle tütrik iks.
Nu tütriku arsi; kia mõist vandu, om kirkelõ ja nilbitsõs innõ ümbre, nuu lää ar'; vanast es lää.
Halvale iks es taha joht minnä. Aga üt´s es taha, tõne es taha, kolmas, viies iks lät´s.
Kiä oll väega uhke ja pill nõnaga poisse, tuu jääje vanastütrikus.
Vanast läts iks mõni lahku kah. Nä es taha tõnõtõist. Mäletä, ku naine lät´s ar', ei tiiä, mis häda ol´li. Miis ol´l küll tubli meesterahvas. Naine ol´l kandnu ummi rõivid haanakuha manu, vanast inemisõ iks pel´äsivä, ja läts vel´e' manu tagasi.
Ku mõnel ol´l pal´lu lat´si, sis võt´t tõne ja kasvat mõne latsõ üles. Mäletä, ütel sepäl oll ütesä henge peret. Üts lat´s viidi kasulatsõst. Ima kuuli ar'. Nu võtt tõne tolle latsõ kasvatada. Sis rahvas nimeti vai sõimsi teda vahel "süüdävuur".
Ku vanast ol´l poisil tütriga tegeminõ, es taha ar' võtta, sis tul´l joht ette, et tapp´ tollõ tütriku ar'. Mõni hukas latsõ ar'.
Ku tä sis kätte saadi, panti kinni, anti valakohtu ja peräst maakohtu kätte, tuu sis mõistse karistust.
Nu kattõnaisopidämist iks oll. Ütega rabas ja tõsega, aga salalikul tiil. Avalikult ma joht ei tiiä-i, sis häbendeli iks.
Ku kuuli esä jäi talo iks vanemba poja pääle. Imä õigus kah ol´l. Ku sis es lepitä-i tollega ja mindi kohtu pääle, sis ol´l nõudjil (tõsil latsil) ütepal´lu õigust, nä sai perijäs.
Ku last ristidi, visati ristimisekaussi hambaraha, ka imälõ anti kingitusi. Sugulasõ ja vadõra anniva inämb.
Liirimisel tuudi kah, midä saadi. Kiä vaene ol´l, tuu saa es pal´lu midägi, täl es olõ suuri sugulasi.
Tahedi iks, et rutemb mehele saas tütär. "Lasõ mehela minnä, sis om pää sul prii ja süä vallalõ," arvati iks.

ERA II 126, 127/30 (8) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Luutsniku as. - Amanda Raadla < Madli Sendik, s. 1872 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Perekondlikud suhted.
Tul´l peigmiis kosja, ol´l üts kosiesä kah. Juudi viina ja lauldi. Kihlaaigu tõi peigmiis pruudiimälõ saapa, pruudilõ sõrmusõ ja suurõ sõlõ. Pääle kihla ost pruudilõ sõrmusõ ja suurõ sõlõ. Pääle kihla ost pruudilõ rõivid saapa, räti ja muu.
Pruut ande korjaman es käü. Sugulasõ veie egäüts midägi, kes pulma lät´s. Viidi pikä hammõ, sukkõ, kindid.
Pruut an´d pulma aol umbesrõiva sälätäus kutsarilõ. Imälõ undrik, pallai, suka ja kinda. Peigmehe esälõ tekk, kinda ja suka.
Pruut veeti tsiapaha ja lauda nukke piti. Kar´aaia värtide ja tsiapaha nukka ja laudaläve päälõ pidi pruut pandma seereköitid ja vüüsid, sis sai täst parõmb pernänõ.
Kaasvarra es saa joht midägi. Pulma peeti, lehm sulle anti, lammas anti, mis sa viil tahat. Ku imal ol´l üts lehm, and iks tuu tütrelõ ar'.
Kiä iks oll joodik, laisk, hooledu, liä es tolle tütrik iks.
Nu tütriku arsi; kia mõist vandu, om kirkelõ ja nilbitsõs innõ ümbre, nuu lää ar'; vanast es lää.
Halvale iks es taha joht minnä. Aga üt´s es taha, tõne es taha, kolmas, viies iks lät´s.
Kiä oll väega uhke ja pill nõnaga poisse, tuu jääje vanastütrikus.
Vanast läts iks mõni lahku kah. Nä es taha tõnõtõist. Mäletä, ku naine lät´s ar', ei tiiä, mis häda ol´li. Miis ol´l küll tubli meesterahvas. Naine ol´l kandnu ummi rõivid haanakuha manu, vanast inemisõ iks pel´äsivä, ja läts vel´e' manu tagasi.
Ku mõnel ol´l pal´lu lat´si, sis võt´t tõne ja kasvat mõne latsõ üles. Mäletä, ütel sepäl oll ütesä henge peret. Üts lat´s viidi kasulatsõst. Ima kuuli ar'. Nu võtt tõne tolle latsõ kasvatada. Sis rahvas nimeti vai sõimsi teda vahel "süüdävuur".
Ku vanast ol´l poisil tütriga tegeminõ, es taha ar' võtta, sis tul´l joht ette, et tapp´ tollõ tütriku ar'. Mõni hukas latsõ ar'.
Ku tä sis kätte saadi, panti kinni, anti valakohtu ja peräst maakohtu kätte, tuu sis mõistse karistust.
Nu kattõnaisopidämist iks oll. Ütega rabas ja tõsega, aga salalikul tiil. Avalikult ma joht ei tiiä-i, sis häbendeli iks.
Ku kuuli esä jäi talo iks vanemba poja pääle. Imä õigus kah ol´l. Ku sis es lepitä-i tollega ja mindi kohtu pääle, sis ol´l nõudjil (tõsil latsil) ütepal´lu õigust, nä sai perijäs.
Ku last ristidi, visati ristimisekaussi hambaraha, ka imälõ anti kingitusi. Sugulasõ ja vadõra anniva inämb.
Liirimisel tuudi kah, midä saadi. Kiä vaene ol´l, tuu saa es pal´lu midägi, täl es olõ suuri sugulasi.
Tahedi iks, et rutemb mehele saas tütär. "Lasõ mehela minnä, sis om pää sul prii ja süä vallalõ," arvati iks.

ERA II 126, 127/30 (8) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Luutsniku as. - Amanda Raadla < Madli Sendik, s. 1872 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Perekondlikud suhted.
Tul´l peigmiis kosja, ol´l üts kosiesä kah. Juudi viina ja lauldi. Kihlaaigu tõi peigmiis pruudiimälõ saapa, pruudilõ sõrmusõ ja suurõ sõlõ. Pääle kihla ost pruudilõ sõrmusõ ja suurõ sõlõ. Pääle kihla ost pruudilõ rõivid saapa, räti ja muu.
Pruut ande korjaman es käü. Sugulasõ veie egäüts midägi, kes pulma lät´s. Viidi pikä hammõ, sukkõ, kindid.
Pruut an´d pulma aol umbesrõiva sälätäus kutsarilõ. Imälõ undrik, pallai, suka ja kinda. Peigmehe esälõ tekk, kinda ja suka.
Pruut veeti tsiapaha ja lauda nukke piti. Kar´aaia värtide ja tsiapaha nukka ja laudaläve päälõ pidi pruut pandma seereköitid ja vüüsid, sis sai täst parõmb pernänõ.
Kaasvarra es saa joht midägi. Pulma peeti, lehm sulle anti, lammas anti, mis sa viil tahat. Ku imal ol´l üts lehm, and iks tuu tütrelõ ar'.
Kiä iks oll joodik, laisk, hooledu, liä es tolle tütrik iks.
Nu tütriku arsi; kia mõist vandu, om kirkelõ ja nilbitsõs innõ ümbre, nuu lää ar'; vanast es lää.
Halvale iks es taha joht minnä. Aga üt´s es taha, tõne es taha, kolmas, viies iks lät´s.
Kiä oll väega uhke ja pill nõnaga poisse, tuu jääje vanastütrikus.
Vanast läts iks mõni lahku kah. Nä es taha tõnõtõist. Mäletä, ku naine lät´s ar', ei tiiä, mis häda ol´li. Miis ol´l küll tubli meesterahvas. Naine ol´l kandnu ummi rõivid haanakuha manu, vanast inemisõ iks pel´äsivä, ja läts vel´e' manu tagasi.
Ku mõnel ol´l pal´lu lat´si, sis võt´t tõne ja kasvat mõne latsõ üles. Mäletä, ütel sepäl oll ütesä henge peret. Üts lat´s viidi kasulatsõst. Ima kuuli ar'. Nu võtt tõne tolle latsõ kasvatada. Sis rahvas nimeti vai sõimsi teda vahel "süüdävuur".
Ku vanast ol´l poisil tütriga tegeminõ, es taha ar' võtta, sis tul´l joht ette, et tapp´ tollõ tütriku ar'. Mõni hukas latsõ ar'.
Ku tä sis kätte saadi, panti kinni, anti valakohtu ja peräst maakohtu kätte, tuu sis mõistse karistust.
Nu kattõnaisopidämist iks oll. Ütega rabas ja tõsega, aga salalikul tiil. Avalikult ma joht ei tiiä-i, sis häbendeli iks.
Ku kuuli esä jäi talo iks vanemba poja pääle. Imä õigus kah ol´l. Ku sis es lepitä-i tollega ja mindi kohtu pääle, sis ol´l nõudjil (tõsil latsil) ütepal´lu õigust, nä sai perijäs.
Ku last ristidi, visati ristimisekaussi hambaraha, ka imälõ anti kingitusi. Sugulasõ ja vadõra anniva inämb.
Liirimisel tuudi kah, midä saadi. Kiä vaene ol´l, tuu saa es pal´lu midägi, täl es olõ suuri sugulasi.
Tahedi iks, et rutemb mehele saas tütär. "Lasõ mehela minnä, sis om pää sul prii ja süä vallalõ," arvati iks.

ERA II 126, 130 (9) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Luutsniku as. - Amanda Raadla < Madli Sendik, s. 1872 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Inimene enne ja nüüd.
Vanast iks oll inemisõ pelgliku. Nu lätt lat´s juusk vai suurelõ inemisele suuhe, vanast tuud es olõ. Ku nu kooli tulli, sis lõppi latsil häbü ar', no om nigu eläjäpoja õkva, neo kah inemisõ vai.

ERA II 126, 141/9 (16) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Vaarkali k. < Setu, Palandü k. - Amanda Raadla < Paul Tikk, s. 1874 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Eraomandus ja üheomandus.
Kel ol´l vanast maad rohkemb, tolle jäi kah külähainamaast aina rohkemb. Kel ol´l maad 4½ tiinu (hengemaa), tuu saat üte niitjä ja üte riibja. Kel ol´l maad ütesä tiinu, tuu saat kats niitjät ja riibjät hainamaa päälõ. Tuu sai sis kats ruka hainu kah. Hainarihä varrõga tehti hainarual üts korgus ja alt üts laius tõistega.
Mõnikõrd jaeti hainamaa orrõga ärä; ku jäi mõni niiduviir üle, tuu anti viina pääle vällä, kas mõni pidi pudõli vai tsetverdi (4,5 pudelit) viina ostma, tuu sai hainamaatükü indälõ.
Orrega jaeti hainamaa talukotusõ suuruse järgi (kel oll 4½ tiinu maad, sai üte orretävve hainamaad, kel 9 tiinu, tuu sai kats orretäit.)
Orrega mõõdeti vai jaati hainamaa pikkust pite, oll hainamaa mõne kotusõ päält õhemb, panti saajale pikkusest manu, niipallu ku arvati vaia ja õiguse olevat.
Kiä edimädsõ hainamaajao sai, tuud kaeti seerebiga (heideti liisku). Võeti malk ja hoiti kässiga ümbre, ku malk otsa sai ja kelle käsi pääle jäi, tuu sai edimadsõ hainamaa ja nii järest läts õigus tõisile, kuda käe olliva toki ümbre.
Kar´amaa ol´l iks ütenkuun. Kar´apäälik ol´l külä pääl, lehmä päält masti tälle. Ku ol´l inemisel üts lehm, ol´l kar´us üte pääva süüman, kats lehmä - kat´s päiva süüman ja nii iks. Kar´apäälikut, tuu ol´l mõni vanemb inemine, pidi latsõ, kar´use, kullema kar´a man.
Vanast pidi egäüt´s külatii viirde aia ette tegemä uma jaole. Ku tä es tii, sis es tohi tä kar´usilõ süüdi kah anda, ku lehmä tä vil´ä ar' sõkk.
Tiiä-i midägi olevat piirikivi man. Mõis lassõ sisse aada ja muud midägi. Tuud küll ol´l, et tõnõ püüdsõ pinnärt üles kündä, vai umma maad suurembas tettä. Ku kätte saadi, sis pidi tä trahvis viina otsma. Tunnistaja kuts kah manu, kiä kai, mis ol´l tettü. Kes rohkemb larmassivä ja ar' es lepü, nu anti kohtuhe.
Tülüsid küll ol´l maatükü pääle, egäüts taht saia. Nu sis mõne andsõ järgi. Tuust larmist midä väl´lä tulõ-s. Ütskõrd süänd täudi innõ. Peräkõrd hüvvä sõnna iks ots läts ja pidi tuuga rahu olõma. Kaevati jäll kohtuhe, ku sis peräkõrd jäi rahu. Kellel mõtsa laiembalt oll, minti tuudi sammõlt ja marju, noide kiildmist olõ-s.
Lehesid ja vitsu, noid, ku sai nipata kostkilt, ku uma maa pääl es olõ. Kai, kus ära saas´, üts Jumala vits ja puu, olgu tuu vargus patt, inemine iks om eslik. Kia tuu viil kätte sai, varastid nii, et kätte saia-s.
Ku tõsõ põllust müüda lätsid, võtid tuu peotävve hernid vai vil´äpäid. Ku mõni ol´l häbemädä, võt´t sälätävve - tuu ol´l iks väega rummal ja tuud olõ-s lubatu.
Ku ol´l külah säänest maad, mia peremehe es elä sääl, olli muialt peri, sis oll lubatu aija luumi sügise, ku põld ja hainamaa vabas sai, tä maa pääle. Mõnikõrd tetti hääsmeeles mõnõ päävä kah tuule mehele maa iist.
Mõisa mõts ol´l ilmadu suur. Talumehel ol´l veidü; taluinõminõ ol´l iks uma velinõ, tolle mõtsast es taha iks võtta. Mõisal ol´l iks suur varandus ja nuugi puu oll Jummal loonu, kel vaia, mudu võtt inne.
Kiä tuu tõse maa seest viil muu löüd, ku peremiis esi tuu raha, mis ol´l käkitu.
Ku kesä, midä löüd tii päält, ol´l ausa inõminõ, vei kätte inemisõle kaotedu asja, sis kiä an´d tuu iist midä, ol´l hää; anna-s, pidi kah rahu olõma. Kiä tuu lehmä vai hobest pal´lu kätte and. Mõni pan´d paika ja vei ar'. Vanast ol´l tuu varguse asi vabatsemb ku nüüd.
Ku vanast pulma mindi, viidi paar pätsi leibä ja piimäkauss (kohupiim pandi ala, võid pääle, ilestedi üll, pernanõ sülläs peiu ja ilest üll) Mõni vei mõõdu rükki ja liihha, nigu tuu taht.
Pulmakingitusi käve vanast kosilasõveleh (suure, toreda rätü ümbre ola, sälä pääl) ratsala hobõsega sugulaste puul pulma kutsman. Sis anti näile kingitusi. Lätsi kolmekeski, peigmiis sõit keskel. Mõrsja käve niisama, neli nuurt neiut, kats kummagil puul ja hobõse ajaja, sugulaste puul pulma kutsman. Mõrsja kaeja tulli mitme versta takast sis kokku tääd kaema.
Noile ikk kah mõrsja sis ja kummard ja sai andid laulmise iist. Pulma joht kingitusi viiä-s.
Ku olli ristjätsi, sis sugulasõ vei ristjätsile leeväpätsi ja piimäkausi. Sai lats suurembäs, kink ristesä vai imä tälle hammõ vai meä taht.
Puhtilõ (matusele) minnek oll kah iks uma leevakott üten. Puhtilõ viidi saia, liihha, leibä ja võid kah. Ku inemine ar' kuuli, keedeti kiisla ja süüdi tuud tä mälestuses. Tetti kah kutja (tsukru vai mesi panti vii sisse, sinna pand mõni sekkä viil nisuterri vai hernid, mõni poet saia.) Tuud serbäti kolm kõrda henge ülendämises.
Ku tütrik sai latsõ, sis vei ja andsõ kiä, midä taht armust anda.
Ku vanast kostmä (küllä) mindi, sis es olõ määnestki viimist. Sääl peeti ülevän, anti süvvä. Vahel pisteti pätsikõnõ kotti kostis näile.
Tetti kastet leibä, sis vei iks pernanõ tõsele kah kuklikukõse. Egäüts tõi iks kosti, ku küdsäs vastsõ leevä, tuulõ, kiäga elli sõprusen.
Õlut olõ-s meil, tuud es tetä sis mii puul.
(Jõulukingid ja kingitused muil pühadel ei olnud kombeks jutustaja elamispiirkonnas.)
Priistrilõ anti viis vai kümme munna vai tassikõne võidu inne lihavõttepühi 6 nädälit, ku tä tul´l paastuaigu pühhi tuuma. Innõ jõule anti villu ja rükki priistrilõ.
Vanast es olõ kingitusi kar´usile. Palk anti ja ku mindi tiinjät kodu viimä, viidi kintsukõne liha vai päts leibä. Ku hää lat´s ol´l anti'ks laaderaha kah 5 vai kümme kopka. Sügisel iks viidi lat´s laadele, ku kar´a inämb väläh es käu.
Jaanipäävä lasti kar´ust kodo minnä. Suve aol pal´lu päivi es saa, vast mõnikõrd pühapääval, ku ol´l midä tähtsämbät.
Ku tulõkahi oll ja maja ar' pal´li, sis anni'ks innemb egäüts, kel jõudu ol´l, rõivid ja leeväpoolist. Veivä mitmest küläst, egäüts, kes tundsõ ja tiidsõ, vei, meä taht. Avidiva kah huunid üles tettä, kel oll, vei tuud midä vaia ja saat appi'ks tüüle kah.
Meil innõ, sandi, kia jõudse kor´ada, käve külätarõ man, sis and tälle egäüt´s. Peräst tetti kerigo manu puhatennä (vaestemaja). Sinnä viidi kütmise puid ja lihakraami ja anti'ks midägi, ku kerigo mindi.
Ku sant üüses tul´li, andi uma annusekõne, tuust es olõ midä, kost tä oll vai kost vallast peri. Mustlasõle anti kah midägi. Lasti'ks uma maa pääl olla mõni päiv. Ol´l sääne säädus, et ku mustlanõ hobõse vallale võtt, es tohi tääd ar' sundi, üüpäiv võis ikke olla.
Pühade aol jaeti santele kerigo man leibä ja anti kah raha.
Mi kerigul lätt pühäde aol vai ku rohkemb kerigoliisi om, üts priistre kelläkesõga ieh, tõne taldruka takah. Sis ku kõlistadas kellä, egaüts pan´d raha taldriku pääle. Puhtjide, ristjätsi ja pulma aigu es olõ ande korjamist kerigon.

ERA II 126, 154 (24) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Sormuli k., Ojamäe t. - Amanda Raadla < Jaan Raibakase kirjadest (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Tütärlaste kiigulaul.
Nüüt umma kirju kiigu pääl,
ua äälmä hällü pääl.
Häälkõ, häälkõ mi sõsari,
leelotege linnukõsõ.
Ütel kotun mi kasvi,
ütel peeti piiga hammõ,
ütel panti pallai pääle.

ERA II 126, 154/5 (25) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Sormuli k., Ojamäe t. - Amanda Raadla < Jaan Raibakase kirjadest (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Hällilaul.
(viis hääde hää kaika)
Kiä sääl mäel hääle,
uibumäel hääle?
Uibul kolm ossa olli,
egäl ossal ubin olli.
Üts olli miile metitetu,
tõine vahale valetu,
kolmas kulda kirjotetu.
Meä olli miile metitetu,
tuu anni ma imäle.
Meä olli vahale valetu,
tuu anni ma esäle.
Meä olli kulda kirjotetu,
tuu anni ma peiole.
Peio meele meeluteta,
pahameele paartata.

ERA II 126, 156/63 (27) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Luutsniku as. - Amanda Raadla < Madli Sendik, s. 1872 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kiiged ja kiikumine.
Muiste ol´l tuu häl´lmine nigu säädus vai hädä õkva pääl. Ku kiägi surma sai, sis keeleti ar' tuud häl´lmist.
Pandi ruoegas üle puhma ja häl´lüti, tuu ol´l sääne kaaluhäl´l. Sis panti viil jämme kapl ossa külge, sinna panti allpuul parajan korgusen laud üle - tuu ol´l laste ja kar´uside häl´l. Urbepäävane häl´lmine ol´l viil nii, et panti aia pääle ruude vai laudu ja häl´luti tuuperäst, et sis saa pühi aol munnõ pal´lu. Sis laulivä vai aiva säänest jorru:
"Anni kana, anni muna."
Mõtsan ol´l kar´usil ossa küllen uma häl´likõne. Sis nä häl´le viil puhma pääl ja puuladvaga vai ossaga.
Lihavõtte aal tetti suurõ häl´lü. Käändi säändse kõovitsa nigu riivehmre, aeti kuumas, et püssü käändä. Tetti nelä vehmrega, kats vehmert üten otsan, kat´s tõsen ja panti nonde vaijele laud. Ku trehvi, et olli säändse puu, sis tetti häl´l puude vaijele. Ku ole-s ja ol´l koskil hää kuju kotus, sis lüüdi sinnä häl´liposti üles. Poisi esi lei kokku ja tekki sis häl´lu üles. Mõnikõrd lei nä kokku kolmõ-neläkesi, mõnikõrd jäll' rohkemb. Mõtsast tõi nä esi vitsa ja muu kraami, mõisast sai suur lag´a laud. Lauale lüüdi risti pilpa pääle, sis jalg es nilbastu-s. Häl´lü tetti 'ks üten külän, sinna lät´si kokku väega kavvest nuuri häl´lmä.
Vahel ol´l kah nii, et võeti ar' rehetarõst nuu parrõh ja panti häl´lü postes pisti. Ku nä sääl puhtas saie, tuudi tarrõ tagasi, sis ku hä´lmisõ rõõm läbi ol´l. Ku mõni meesterahvas ol´l elämisen, anti tuule viina, tuu tõi nuu parrõ sis ar' tarrõ. Nuurmehe taha-s esi tuuva, et rõiva ja käe saava mustas.
Jaanipääva aal anti häl´lütegijile tsõira, pernasõ anni 'ks. Lihavõtte aal anti muna. Noid anniva hällüleminejä tütriku poistele.
Mõnelpuul vanast iks ol´l mõni tantsuplats, tuu ollõ-s häl´lü lähkun, eräle. Vanast nii pallu es tantsita. Sääl tetti tsõõri, tantsiti iks kah. Sääl ol´l pillimehi kah ärmoliga ja viiuliga, peräst saie nuu kandlõ kah. Nu sis saie iks lõpmada rõõmu. Tuu plats ol´l tasanõ, mõni kaldakõne vai muhk ol´l, suurt olõ-s. Inämbide ol´l iks tasanõ. Viiripite ol´l noid puid, miä kasvi, kõive ja muud sinnä es viiä.
Hällü man mängiti tantsutükke - suur katrilja, väike katrilja, neiude pulka, marss ja muid. Sis tetti tsõõri ja lauldi. Vahel tütriku iste penki ja lauli innõ. Vanast tütriku iste penki ja lauli innõ. Vanast ol´l iks ilosa laulu, säändsid roppe laule kiä laula-s. Enambide häl´lüti 'ks päivä, vahel kah poole üüni käätseva häl´lüvehmre. Õdagu lauldi rohkemb, pallu inamb es taha hällü pääle minnä-s.
Lihavõttepühiga mindi hä´lmä. Nuu olli häl´lüpühä; hällüti keskmädse ja perämädse püha, edimädse püha es lää 'ks kia hällma, tuud peeti pühäs. Lihavõtepühi aigu lätsi vanembagi hä´lmä, kiä ol´l kerge ja rõõmus.
Hällüti nii: saisu olli hä´ljä häl´lü pääl, istu viskas häl´lü päält maahha, tuud es tohi. Nii pidi trammi olema, ku saisu ollit häl´lü otsa pääl. Esi pidi väega hooleh olema hä´lmisega, hoolega üssämä edesi-tagasi, sis käus hä´ll häste ja ol´l paremb, muidu lätsi jala nõrgas vai alt ar', ku esi hällü-s.
Pühäpääva ol´l iks häl´lü man pal´lu inõmisi kuun. Mõnikõrd lei nä endid kokku ja lät´si kaugele tõise paika, nä jo marssevä kõige ilmä läbi. Äripääval lätsivä innõ lähembädse hä´lmä. Külast lei salk innäst kokku ja lätsi õdagu hä´lmä. Noid iks ürmäti: "Kas teil villänd saa-i, ku viil üüse nakad mürrämä."
Hainaku-aigu lää-s kiägi pal´lu inämb hä´lmä. Hä´ll ol´l joht ar' lahutu.
Inämbide hä´llü tütriku poissaga. Leivä nii, et hä´ll lät´s är' mõnikõrd taivalakkõ üles, sis es tohi kiä lähkuhe minnä, võis haiget saia.
Häl´lü lähkuhe es tohi muidu minnä. Edimält kiä tõugas inne hällü käumä, tuu võis.
Mõnõ iks tahtse korgehe hä´llü, hä´ll visksi mõnikõrd nii kõvaste ülemisõ võlla kottal, et ol´l piä võllaga luuti.
Noore poisa iks hä´lle nii rumaläde. Vanemba nakasi näid tõrõlema. Ol´l kah hirm, ku hä´ll lät´t üle puu, sis võt´t jala nõrgas ja käe valla, nika ku lendäd maha häl´lü päält ja tulõ õdak manu (sured).
Mõni innõ es jäta, ku sai 'ks mõne lossengu üle puu viskamiseõga, sis ku maha satte.
Häl´lu man lauldi pal´lu. Mõnikõrd lauldi nisaa segi, mõnikõrd lüüdi koori muudu.
Ku hä´lmä minti, sis säeti toreda rõiva sälgä. Jaanipääval olli tütrikel kõigil pääh krantsi, muidu es olõ.
Suvistepühi aigu ja jaanipääva ehitedi hä´ll kõivega ar'. Ma tiiä-i, kost tuu edevus om tullu, misperast nä nii hullu hä´llevä vanast.
Tiä tost hälmisega vil´äkasumisõst midä, tiä ol´l niisaa lustis ja rõõmus tettu, es kuule ma vil´äkasumisõst ja hällüst joht midägi üteldävät.
Tuud iks vanast üteldi, et hä´lvä kõvaste noore nii, et ihu like, joova külmä vett ja jäävä nedä muudu otsa.
Häl´lü manu tütriku iks juuski võidu, kiä innõmb saie häl´lü pääle, tuu sai rutemb mehele.
Õnnetusi 'ks ol´l vanast häl´lü man küll. Mäletä, ku ütskõrd hä´llevä nuurmehe ul´liste, ütel satte küpär maha. Tolle sõsar lät´s kübarät üles võtma, et muidu tõsõ astva pääle, sai häl´lülavvaga alt lõuva ja ol´l häl´lüga lüüdugi kuulnus. Tuuperast nakati hä´lmist kiildmä, et tul´l pal´lu õnnetusi.

ERA II 126, 166 (37) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Vaarkali k. < Rõuge khk., Sänna v. - Amanda Raadla < Jaan Pallo, s. 1878 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Ku leevä ahju panni ja savitükk satte aholaest pätsi pääle, sis arvati, et saa kuulja.

ERA II 126, 166 (38) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Vaarkali k. < Rõuge khk., Sänna v. - Amanda Raadla < Jaan Pallo, s. 1878 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Ku süüt iks leeväotsakõst, alustusotsakõst, sis kasuva suurõ rinna sullõ.

ERA II 126, 166 (39) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Vaarkali k. < Rõuge khk., Sänna v. - Amanda Raadla < Jaan Pallo, s. 1878 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Ku innemb kangast vanutadi, sis kiä võõras tul´l sisse, sis tuul kakuti juussid, sis vannuv kangas häste är'.

ERA II 126, 166 (40) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Vaarkali k. < Rõuge khk., Sänna v. - Amanda Raadla < Jaan Pallo, s. 1878 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Ku kangast alustedi, sis kästi naarda. Midä suuremba suuga, toda laiemb vahelik ollev sis.

ERA II 126, 166 (41) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Vaarkali k. < Rõuge khk., Sänna v. - Amanda Raadla < Jaan Pallo, s. 1878 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Ku kangas väega kakes, sis keedeti linasiimneeli ja mititi tuuga langu. Ku villanõ kangas ol´l, sis raputedi tuhka pääle, sis es kake nii.

ERA II 126, 167 (42) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Vaarkali k. < Rõuge khk., Sänna v. - Amanda Raadla < Jaan Pallo, s. 1878 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Ku kangast lõpetedi, sis pidi sake puder kiitmä ja tuud süümä, sis ollev vastnõ kangas kõva.

ERA II 126, 167 (43) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Vaarkali k. < Rõuge khk., Sänna v. - Amanda Raadla < Jaan Pallo, s. 1878 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Ku lipet tetti ja tuu sai sääne tuhanõ, ole-s selge, sis süläti lipõ sisse, nuu sai tuu lipõ se´lges.

ERA II 126, 167 (43) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Vaarkali k. < Rõuge khk., Sänna v. - Amanda Raadla < Jaan Pallo, s. 1878 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Ku lipet tetti ja tuu sai sääne tuhanõ, ole-s selge, sis süläti lipõ sisse, nuu sai tuu lipõ se´lges.

ERA II 126, 168 (48) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Vaarkali k. < Rõuge khk., Sänna v. - Amanda Raadla < Jaan Pallo, s. 1878 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kel nõna väiksen väega tatinõ ol´l, usti, et tuu om suuren väega tark.

ERA II 126, 168 (48) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Vaarkali k. < Rõuge khk., Sänna v. - Amanda Raadla < Jaan Pallo, s. 1878 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kel nõna väiksen väega tatinõ ol´l, usti, et tuu om suuren väega tark.

ERA II 126, 168/9 (49) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Vaarkali k. < Rõuge khk., Sänna v. - Amanda Raadla < Jaan Pallo, s. 1878 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Lastel har´aste vihtminõ. Imä pan´d maarjaiäd ja rüajahu kokku, sis nakas tuu kohisemä. Sis määriti tuu pudruga sannan latsi ja vihuti. Tuu võtt har´asõ vällä.
"Häraste vihtmist" on kohapeal tuntud veel järgmiselt: Panti pärmi ja püülijahu, tuu hapatedi ja määriti tuuga sannan latsi. Lastele laotedi rõivas pääle ja vihuti har´assid läbi rõiva.

ERA II 126, 171/3 (1) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Kikri k. Tulbamäe t. < Setu, Molniva k. - Amanda Raadla < Marta Hunt, s. 1885 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Pulmalaul (Innõ saaja tulõmist)
Mamakõnõ, sur´ast tulõ hiust sugima,
mamakõnõ, vaha tulõ 'ks sa latva lahutama.
Ku ol´li ma 'ks nuuri neiokõnõ
Ku ma 'ks kasvi, kabukõnõ.
Surast kut´si ma 'ks hiust sugimä,
vaha latva lahutama.
Nu 'ks nakasõ au astma,
nu 'ks nakasõ leemi liikma.
Nõsõ-i iks mu nõrgah käe,
painu-i iks mul partsi sõrmõ.
Sui 'ks sa iäst ilosahe,
kaugust kal´lihe.
Saa-i inämb pääd päivä nätä,
hiust saa-i tuulõ helotõla.
Pandas pää 'ks jo palmikuhe,
hius hella nöörikuhe.
Sui 'ks sa iäst ilosahe,
ja kaugust kallihõ.
Ristimakõnõ, sinnu 'ks ma painu pallõma,
heida ma hellilõ sõnulõ.
Kutsma naka 'ks ma ütte kotusehõ,
üte naka 'ks ma paika pallõma.
sur´ast tulõ sa hiust sugima,
vaha tulõ 'ks sa latva lahutama.
Ku 'ks ma kabu kar´ah käoe,
virvõ 'ks ma vitsa võti.
Sur´ast kutsu-s ma hiust sugima,
vaha latva lahutama.
Mõtsa 'ks mu sugara sui
mõtsaladva lahutõli.

ERA II 126, 173/5 (2) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Kikri k. Tulbamäe t. < Setu, Molniva k. - Amanda Raadla < Marta Hunt, s. 1885 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Mõrsjaitkud. (Velelõ)
Mullõ tulõ 'ks, vel´lokõnõ, sa ette ikkõ,
kottalõ, vel´lokõnõ, su tulõ kumardõla.
Sulle 'ks, vel´lokõnõ, ma jalga kumarda,
Mari 'ks, vel´lokõnõ, ma maalõ painoda;
sullõ naka 'ks, vel´lokõnõ, ma nüidü ütlemä,
sullõ naka, vel´lokõnõ, ma ka´lgõ kaibama.
Vel´lokõnõ, ku iks tul´li kosja kodu,
viina tul´li, vel´lokõnõ, mi vel´tsilõ.
Virk iks ol´li, vel´lokõnõ, sa viina juuma,
ussin ol´li, vel´lokõnõ, sa olut võtmä,
kihlaräti, vel´lokõnõ, käsk kirstu viiä,
kaubaräti, vel´lokõnõ, sa kasti pandä.
Innõmb veenü, vel´lõkõnõ, sa kotust kos´aräti,
Velilt veenü, vel´lokõnõ, sa viinu räti.
Neo jäänü, vel´lokõnõ, sis saja saisma,
neo jäänu, vel´lokõnõ, sis pulma poolkala.
Kottoh võinu, vel´lokõnõ, ma olla kolh suvvõ,
viis võinu, vel´lokõnõ, ma suvvõ vel´tsil.
Minnu naksi, vel´lokõnõ, sa pandma pal´losta,
minnu naksi, vel´lokõnõ, sa liitmä liisnastä.
Ku tulõ, vel´lokõnõ, tä suuri suvekõnõ,
Kinä tulõ, vel´lokõnõ, tä keväjäkõnõ,
minnu har´at, vel´lokõnõ, sa vaia halusahõ,
minnu tunnet, vel´lokõnõ, sa vaia tulusahe.
Ku iks lätsi, vel´lokõnõ, sa niitü niitmä,
sis iks lätsi, vel´lokõnõ, ma takah riibmä.
Nu 'ks lääde, vel´lokõnõ, sa üligu ütsindä,
Nu 'ks kallud, vel´lokõnõ, sa katõlõ käele.
Sis iks har´at, vel´lokõnõ, sa vaia halosahõ,
Sis iks tunnet, vel´lokõnõ, sa vaia tulusahõ.
Nuu 'ks sinult, vel´lokõnõ, ma küünü küsümä,
Nuu 'ks nõsõ, vel´lokõnõ, ma sinult nõudma.
Minnu nakad, vel´lokõnõ, kas kos´tmä kutsmähe,
minnu nakad, vel´lokõnõ, sa vasta võtmähõ?
Kui 'ks tunned, vel´lokõnõ, sa pühi tulõvõda,
kal´lid tunnõd, vel´lokõnõ, sa ao kaodvada,
hobõnõ, vel´lokõnõ, sis ette panõ,
mullõ, vel´lokõnõ, piä perra tulõ.
Sis iks miilus, vel´lokõnõ, mu meelekõnõ,
Haige süttüs, vel'lokõnõ, mu süämõkõnõ.

ERA II 126, 175/7 (3) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Kikri k. Tulbamäe t. < Setu, Molniva k. - Amanda Raadla < Marta Hunt, s. 1885 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Sõsaralõ.
Oo mu kulla tsõdsäkõnõ, mu armakõnõ,
oo mu kulla tsõdsäkõnõ, mu kallikõnõ,
mullõ tul´li, tsõdsäkõnõ, sa ette ikkõ,
kotalõ tul´li, tsõdsäkõnõ, su kumardõla.
Sullõ 'ks viil, tsõdsäkõnõ, ma kumarda jalga,
mar´akõnõ, tsõdsäkõnõ, ma maalõ painodõlõ.
Nuu oiu, tsõdsäkõnõ, su olgõ naalõ,
nuu 'ks kallu, tsõdsäkõnõ, su kaala ümbrõlõ.
Ümbre võta, tsõdsäkõnõ, su ola oige.
Ümbre võta, tsõdsäkõnõ, su kaala kalli.
Mant-i päsõ, tsõdsäkõnõ, ma ilma pästmädä,
astu saa-i, tsõdsäkõnõ, ma ar´otamada.
Päävast saa, tsõdsäkõnõ, vallalõ pästä,
aastagast saa, tsõdsäkõnõ, meit ar´otõla.
Armas om, tsõdsäkõnõ, meil ütest ar´oda,
kallis om, tsõdsäkõnõ, meil ütest kalduda.
Iäst tulõ, tsõdsäkõnõ, meil eräle minnä,
kaugusta, tsõdsäkõnõ, meil katõpäähä.
Innõb puu, tsõdsäkõnõ, ta puulildelenü,
mõtsa või, tsõdsäkõnõ, na lava lahkuda.
Ku iks jääs, tsõdsäkõnõ, meil eräle minnä,
kaugusta, tsõdsäkõnõ, küll katõpäähä,
minnu ar´at, tsõdsäkõnõ, sa vaia halusahe
minnu tunnõt, tsõdsäkõnõ, sa vaia tulusahe.
Ku iks ol´li, tsõdsäkõnõ, ta suuri suvõkõnõ,
kinä tul´li, tsõdsäkõnõ, tä keväjäkõnõ,
suuka lätsi, tsõdsäkõnõ, mipõldu põimähe,
suuka kaldu, tsõdsäkõnõ, mi kokku kandmahõ.
Sis iks panni, tsõdsäkõnõ, mi ilo edempäälõ,
laulu panni, tsõdsäkõnõ, laja välä päälõ.
Ilo nakas, tsõdsäkõnõ, meil ette ajamahe,
laulu nakas, tsõdsäkõnõ, küll valla labimahe.
Nuu 'ks lääde, tsõdsäkõnõ, sa põldu põimahe
Nuu 'ks lääde, tsõdsäkõnõ, sa üligu ütsindä.
Nuu 'ks kallu, tsõdsäkõnõ, sa katõlõ käälõ.
Minnu harat, tsõdsäkõnõ, sa vaia halusahõ,
minnu tunnõt, tsõdsäkõnõ, sis vaia tulusahõ.
Kavva saa-s, tsõdsäkõnõ, joht üte kasvuda,
viländ saa, tsõdsäkõnõ, meil aigu ven´nüdä.
Meid iks ol´li, tsõdsäkõnõ, pal´lu sõsaridä,
liigä ol´l iks, tsõdsäkõnõ, linahiusidä.
Sedä iks viil, tsõdsäkõnõ, ütli mu imä,
sedä iks viil, tsõdsäkõnõ, mama manitsõli.
Nuu 'ks peräh, tsõdsäkõnõ, meil pikembä tulli,
aa takah, tsõdsäkõnõ, viil targõmbä kasvi.
Selle-s saa, tsõdsäkõnõ, iks kavva kasvuda.
Selle saa-s, tsõdsäkõnõ, meil viländ ven´nudä.

ERA II 126, 178/80 (4) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Kikri k. Tulbamäe t. < Setu, Molniva k. - Amanda Raadla < Marta Hunt, s. 1885 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Ristimammalõ.
Mullõ tulõ sa, ristimäkõnõ, ette ikkõ,
kottalõ, ristimäkõnõ, tulõ sa kumardõla.
Ku iks tulli, ristimäkõnõ, ni kosja mi kodu,
ku iks tulli, ristimäkõnõ, viimä mi vel´tsilõ.
A millõ tulõ-s, ristimäkõnõ, kul´la sa mi kodu?
Millõ tulõ-s, ristimäkõnõ, sa mar´a mi majja?
Sinnu oodi, ristimäkõnõ, ma õdaguhilda,
sinnu vahe, ristimäkõnõ, ma hummogu vara.
Millõ tulõ-s, ristimäkõnõ, mu essä kiilmä,
kasvatajad, ristimäkõnõ, sa vastu kaitsmahe.
Seda võide, ristimäkõnõ, sa eske tiidä,
uma võte, ristimäkõnõ, sa meelega märki.
Vot sa esi, ristimäkõnõ, tiiät mu iijä,
vot sa latsõ, ristimäkõnõ, küll ladvani mäletäd.
Risti minnu, ristimäkõnõ, sa vette veie,
risti minnu, ristimäkõnõ, sa kaivu kan´ni.
Ku ma 'ks, ristimäkõnõ, olli väikenõ,
kui sa lätsi, ristimäkõnõ, küll vette viimä,
risti lätsi, ristimäkõnõ, sa kaivu kandmahõ.
Üle ol´li, ristimäkõnõ, sul oie hoidminõ,
üle ol´li, ristimäkõnõ, sul vette viirdminõ.
Innõmb minnu, ristimäkõnõ, sa vette visanu,
innõb minnu, ristimäkõnõ, sa ojja uptanu.
Minnu nä, ristimäkõnõ, eigi imetänu,
ii minnu, ristimäkõnõ, kallõ kastanu.
Ku iks tulli, ristimäkõnõ, ni kosa mi kodu,
ku iks viire, ristimäkõnõ, neo viina vel´tsilõ.
Minek olõ-i, ristimäkõnõ, joht minu miilt pitõ,
saaja olõ-i, ristimäkõnõ, mu sal´dust pitõ.
Saajat tatsõ, ristimäkõnõ, ma jätta saismahe,
pulmõ tatsõ, ristimäkõnõ, ma jätta poolkalõ.
Et sa 'ks esi, ristimäkõnõ, tiiät mu esä.
Esä um iks, ristimäkõnõ, ilmadu äkilinõ,
kasvataja, ristimäkõnõ, ol´l kalõ süämega.
Mullõ tõie, ristimäkõnõ, tä piitsa pingi päälõ,
vaiva tõie, ristimäkõnõ, roosa vaja päälõ.
Pessä tahtõ, ristimäkõnõ, tä piinu piha päälõ,
lüvvä tahtõ, ristimäkõnõ, tä ohku ola päälõ.
Pik´kä naksi, ristimäkõnõ, ma piitskä pelgamä,
Vaiva naksi, ristimäkõnõ, ma ruuska varimahe.
Sis iks pidi, ristimäkõnõ, ma peri anmahõ,
vaenõ pidi, ristimäkõnõ, ma vaiki olõmahõ.
Aituma, ristimäkõnõ, küll olke terve,
et iks mullõ, ristimäkõnõ, saaja tulli,
kabu olõ, ristimäkõnõ, sa ähki kaldu.
Sinnu näie, ristimäkõnõ, ma siiä tulõvada,
umma näie, ristimäkõnõ, su siiä hoidväda.
Läbi lätsi, ristimäkõnõ, mu lämmä süäme,
läbi lätsi, ristimäkõnõ, mu hellätsõ hingõ,
sulle naksi, ristimäkõnõ, ma ohtu ütlemä,
umma naksi, ristimäkõnõ, kalgõ kaibama.
Nuu 'ks veie, ristimäkõnõ, sa uusi mu ohu,
nuu 'ks veie, ristimäkõnõ, minu miilehaigusõ.
Nuu 'ks vee, ristimäkõnõ, süt´tü mu süä,
nuu 'ks miildü, ristimäkõnõ, mu haigõ miil.

ERA II 126, 181/2 (5) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Kikri k. Tulbamäe t. < Setu, Molniva k. - Amanda Raadla < Marta Hunt, s. 1885 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kaaskutminõ.
Kae, kae melestäni, kas´kõ,
kae, kae melestäni, kas´kõ, kan´kõ.
Neio 'ks meil astus au päälõ, kas´kõ,
neio astus au päälõ, kas´kõ, kan´kõ.
Neio meil liigus leeme päälõ, kas´kõ,
neio liigus leeme päälõ, kas´kõ, kan´kõ.
Oo iks mi kullä sõsarani, kaskõ,
oo mi kulla sõsarani, kas´kõ, kan´kõ.
Aja 'ks säläst askla särgi, kaskõ,
aja säläst askla särgi, kaskõ, kan´kõ.
Riisu sa rihereivildä, kas´kõ,
riisu rihereivildä, kas´kõ, kan´kõ.
Aja 'ks sa sälgä ausärki, kas´kõ,
aja sälgä ausärki, kas´kõ, kan´kõ.
Liigu sa leemõ rõivilõ, kas´kõ,
liigu leemõ rõivilõ, kas´kõ, kan´kõ,
istu sa noile istemilõ, kas´kõ,
istu noile istemilõ, kas´kõ, kan´kõ.
Minõ sa partsi tohupaika, kas´kõ.
minõ partsi tohupaika, kas´kõ, kan´kõ.
Koho 'ks omma ese istnu, kas´kõ,
ese istnu, ilma olnu, kas´kõ, kan´kõ.
Kae, kae 'ks melestäni, kas´kõ,
Kae, kae melestäni, kas´kõ, kan´kõ,
kas iks om seo hõim õõla, kas´kõ,
kas om seo hõim õõla, kas´kõ, kan´kõ.
Om iks seo sugu sõr´õhe, kas´kõ,
om seo sugu sõr´õhe, kas´kõ, kan´kõ.
Neiu 'ks om meil astnu au päälõ, kas´kõ,
neio om astnu au päälõ, kas´kõ, kan´kõ.
Neio om iks meil liiknu leemõ päälõ, kas´kõ,
neio om liiknu leemõ päälõ, kas´kõ, kan´kõ.

ERA II 126, 188/91 (9) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Kikri k. Tulbamäe t. < Setu, Molniva k. - Amanda Raadla < Marta Hunt, s. 1885 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Murelaul.
Sullõ lää ma 'ks manu, mar´akõnõ,
sullõ liigu ma ks ligi, linnukõnõ,
manu lää 'ks su külmä külõle,
manu lää jahe jalutsihe.
Tulõ 'ks ülest ja tukõh ülest,
saa 'ks ülest ja saista ülest,
tulõ 'ks sa tooli toele,
nõse rõivaste nõale.
Tulõ 'ks sa ülest, mõse suu,
käänä ülest, kängi jala.
Perämänõ iks sul humogukõnõ,
viimänõ viluaokenõ.
Sinnu viiäs iks ar kotust kogunist,
viiäs vilust viimätsõst.
Hallõ om iks sinnu hauda viiä,
kallis om iks sinnu kalmu kaota.
Sinnu võisi, sis üskä võtasi,
saasi, sis saisma panõsi,
kannasi iks sinnu katõ käe pääl,
sinnu viisi 'ks ma viie sõrmõ pääl.
Oo 'ks tad kuulu kurja,
oo 'ks tad katsku kalgõ,
inämb või-iks üskä võtta,
saa-i saisma pandä.
Kuul tekk iks suurõ kur´ä,
katk tekk iks pal´lu pahandust.
Ku võisi, sis viisi ar kuulu kohtuhõ,
saasi, sis viisi ar kadsu kandorahõ.
A kuulu saa-i iks viiä kohtuhõ,
a katsku saa-i viiä kah kandorahõ.
Kuulu om iks kohus korgemb,
kadsul om iks kandor kallimb.
Ilma jäi 'ks mi umast imäst,
vaene jäi 'ks umast vanembast.
Mamakõnõ, sinnu har´a mi iks vaia halosahe,
tunnõ 'ks mi vaia tulusahe,
armu jää-s iks sõna andjät,
hella sõna heitijät.
Immä viidi mul lävest väl´lä,
arm lät´t kah väl´lä aknast.
Ku iks tad hauda kaivõti,
arm iks ümbre karõligi.
Immä 'ks, ku hauda lasti,
arm iks ala lamõsi.
Or´a jäi iks mi imä ümbrõlõ,
kasu mamma kaalalõ.
Kuri 'ks om tä sõna kul´lakõnõ,
paha tä sõna partsikõnõ.
Sis ma 'ks iki ilma väega,
kadoväega 'ks ma kahõtseli.
Oo 'ks mul umma immä,
kost saa mullõ nätä umma immä,
saa iks kaia kandijät?
Sis päävä ma süümaldä eläsi,
talvõ ma 'ks kängäldä käüsi,
läbi lääsi ma 'ks tulidsõ järvõ,
alt lääsi ma 'ks sõõru uibutsõ,
saa-i nätä umma immä.
Jummal, hoia 'ks sedä vaeste ellu,
kah´olaste kasomist.

ERA II 126, 192/3 (10) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Kikri k. Tulbamäe t. < Setu, Molniva k. - Amanda Raadla < Marta Hunt, s. 1885 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Murelaul.
Mamakõnõ, sullõ jätä suu suvõ poolõ,
panõ pää päävä poolõ.
Sullõ jätä paja päitsehe,
lävõ jätä jalutsihõ.
Ku tulõ 'ks suur suvi ja kinä kevai,
sis kuulet sa iks käo kuukvat,
pihu pilli puhkvat.
Kuugu-i iks kul´la käokenõ,
pilli' puhu-s pihu tsirgukõnõ.
Nu ikva 'ks su vaesõ latsõ,
kahitsõsõ su kanatsõ.
Umma tul´l nä 'ks immä otsmä.
Jäi iks nä väega väikesõ,
maalõ jäi 'ks nä mar´asuukõsõ,
põrmatuhe jäi 'ks põlvõ kor´ukõsõ.
Tulevä nä 'ks ülest hummogulla,
särki olõ-i iks sälgä aia,
rätti saa-i iks pähä panda,
käe käänu-i näil jalgu kängmä,
sõrmõ painu-i sõlmi heitmä.
Jäi 'iks nä varra vaesõst,
innõ jäi iks nä muid murrõ sissõ.
Mamakõnõ, elänü viil üte talvõ,
kasunu iks kats suvvõ.
Oo 'ks su vaesid lat´si,
suvõga lännü 'ks sugu suurõmbäst,
talvõga lännü 'ks nä targõmbäst.
Vaivalinõ 'ks om vaesõ elo,
ohulinõ 'ks om olõminõ.

ERA II 126, 204/7 (16) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Kikri k. Tulbamäe t. < Setu, Molniva k. - Amanda Raadla < Marta Hunt, s. 1885 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
(Mõrsja lät´t pulmõ kutsma.)
Mullõ tulõ sa vasta murõ päälõ,
mullõ tulõ sa vasta võtemahõ,
minno sa saad tarrõ saatmahõ.
Egä innõ, ristimäkõnõ, ma maha lää-i,
innõ 'ks saa, ristimäkõnõ, ma su huunõhõ,
saista jõvva, ristimäkõnõ, ma neilä saapilõ,
käüä jõuva, ristimäkõnõ, ma neilä kängsilõ.
Mullõ tii sa, ristimäkõnõ, tii lin´kilõ,
mullõ panõ, ristimäkõnõ, tii pal´kualõ.
Seo 'ks vee, ristimäkõnõ, ma kõrraldä kõnõli,
jutu 'ks ilma, ristimäkõnõ, ma asjaldä aie.
A mullõ tekku-i, ristimäkõnõ, sa tii lin´kistä,
a mullõ naaku-i, ristimäkõnõ, sa pal´knid pandmahõ.
Nõrk saa, ristimäkõnõ, tuu tii linleinõ,
a ku painus, ristimäkõnõ, tu tii pal´knanõ.
Must tuu 'ks su, ristimäkõnõ, kõik muru päälõ,
al´ast tuu 'ks, ristimäkõnõ, see kõik haina päälõ,
verevä tuu 'ks, ristimäkõnõ, kõik ratastõ viirdõ.
Seo 'ks ma jäll', ristimäkõnõ, kõik ratastõ viirdõ,
seo 'ks ma jäll', ristimäkõnõ, kõrraldä kõnõli,
jutu 'ks ilmä, ristimäkõnõ, ma asjalda aie.
Musta toogu sa, ristimäkõnõ, kõ´kid muro päälõ,
hal´ast toogu-i, ristimäkõnõ, kõr´kid haana päälõ.
Aa verevät, ristimäkõnõ, sa ratastõ viirdõ.
Must kõr´k, ristimäkõnõ, om murrõlinõ,
hal´as kõr´k, ristimäkõnõ, om süämõhaigusõ,
verrev kõr´k, ristimäkõnõ, om silmäviilinõ.
Maha 'ks lää ma, ristimäkõnõ, musta muru päälõ,
maha lää, ristimäkõnõ, ma hal´la haina päälõ.
Murõ sis jääs, ristimäkõnõ, küll musta muro päälõ,
süämõhaigus, ristimäkõnõ, jääs halja haina päälõ.
Nuu 'ks sinnu, ristimäkõnõ, ma painu pallõma:
innõ minnu-i, ristimäkõnõ, sa tarrõ veegu-i,
a minno saatku-i, ristimäkõnõ, sa huunõhõ,
a minnu viigu, ristimäkõnõ, sa aita mäelõ
päälõ vii, ristimäkõnõ, sa aida päälkuhõ.
A neio olõ, ristimäkõnõ, ma ehtno ilosahe,
a kabista, ristimäkõnõ, ma olõi kallõ.
Neiot angu-i, ristimäkõnõ, sa rahva näta,
a kapo pangu-i, ristimäkõnõ, sa rahva kaia.
Küpär om iks, ristimäkõnõ, mul kül´lüldõ pääh,
a särk iks om, ristimäkõnõ, mul säl´lüldõ säläh,
a sõlg olõ-i, ristimäkõnõ, mu rinna tsõõrkuhõ,
a hel´mõ olõ-i, ristimäkõnõ, mu kaala kal´guhõ.
Umma olõ-s mul, ristimäkõnõ, immä ehtemä,
vanembata, ristimäkõnõ, mul olõ-s valmistamah.
Külästä iks tulli, ristimäkõnõ, mul kümme ehtejät,
vallastä iks tulli, ristimäkõnõ, mul viisi valmistajät.
A illos saa 'ks, ristimäkõnõ, külä ehtedä,
vallus saa 'ks, ristimäkõnõ, ma valla valmistä.
Külmäst iks lät´si, ristimäkõnõ, ma külä ehtil
valehtu ar, ristimäkõnõ, valla valmistahõ.
Käe iks käänu-i, ristimäkõnõ, mul jalgu kängmähi,
sõrmõ painu-s, ristimäkõnõ, mul sõlmõ heitmähe.
Aa minno küll, ristimäkõnõ, sa neiot ehtelõ,
esi minno, ristimäkõnõ, kapo kopstõlõ,
esi iks minno, ristimäkõnõ, sis tarrõ vii,
minnu saada, ristimäkõnõ, sa sis huunõhõ.
Neio anna, ristimäkõnõ, sis rahva nätä,
kabo anna, ristimäkõnõ, sa rahva kaia.

ERA II 126, 208 (2) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Luutsniku as. < Rõuge khk., Viitina v., Saki k. - Amanda Raadla < Liisa Kürbits, 72 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Sänna mõisaherr koolu ar. Valvja ollu man. Sis äkki sõitnu säksä katõ hobõsega ette, valvja ol´l heitünü ja lännu ar. Ku ol´l naatu tõsel pääval surnut hauda viimä, sis ei ole hõbõse jõudnu tääd paigast vittä. Vanapakan ol´l surnu ar' vahetänu.

ERA II 126, 222/7 (30) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi as. - Amanda Raadla < Jaan Külm, s. 1864 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kauplemine ja lepingud.
Osta saa vilä ja kraami iist kah. Vil´ä ja närtsega vehetedi puuanumid, sibulid ja kallu.
Vil´lä anti sibulide ja kallu vasta anumaga nii täus täuvvega. Kausse sai ja taldrikke kah vil´ä iist, anti nii mitu täut vil´lä kausi iist, ku pal´lu nõuveti.
Vanast vaheldeti inemisi kah kraami iist. Ku ol´l mõnel herräl opatu pini, ja tõne tahtsõ inõle säänest hääd pinni, sis võt´t tuu herr pini inõle ja and pini iist tõsele herräle mõne inemise tiinjäs.
Ku ol´l tegemist mõne müümisegä, sis tetti kaup kindmäs muidugi käeandmisega. Üüldi iks: "Käe kokku, noh!" Tunnistaja võt´t sis käe vallale, vahel ol´l üt´s tunnistaja, vahel kat´s.
Ku hobest vai miä muud osteti ja sis, ku raha es ole massa, sis ol´li tunnistaja (inämbide kat´s), ku kõrraga ar massi kinni, sis es ole tunnistajat vaiagi.
Ku hobesid osteti vai lehmä müümise aigu vai egäkõrd, ku lepüti juudi liigah. Käeraha anti ar ette ja kutsuti tunnistaja manu.
Päältnägijä kah tulli juuma liika, kiä sääl ol´li tutva. Tuu 'ks, kiä kraami möi vai kraami os´t, tuu os´t liiga; tuu pan´d väl´lä siis puul tuupi vai toobi viina, mõnikõrd kah õlut.
Peost peiju vahetiva latsõ'. Tuud latsõ tekki esi, tuu ol´l lastõnali. Kutsuti viskariminäi (väidsevahetamine). Õdagu pimmõga vahetedi väit´si, mõni sai asõmele lihaluu, mõni sai kah õge kena asja.
Vanast vahetedi kah hobesid. Sõitli ja võitli ütstõisega, kel ol´l parõmb hopõn, tolle masti pääle mõni ruubli, nigu lepüti. Laadel ütskõrd üt´s miis vahet neli kõrd hobest, sis arvas, et sai õge hüä. Lehmi es vaheldada, noid müüdi ja osteti innõ.
Vahel anti hobõne ja lehm (kah muid asju, härmõli jt.) proomi pääle mõnes pääväs ja üüldi: "Ku ei saa täst, sis tuu tagasi." Ku tõendus ol´l niimuudu, sis võeti proomi pääle, ku olõ-s, sis masti raha kõrraga väl´lä. Ku proomi pääl ol´l, sis masti innõ puul raha väl´lä ja puul jäi perätses. Ku es taheta lehmä vai mia olli, sis anti tuu tagasi ja raha kah tagasi.
Ku leping ol´l tet´t, sis anti käeraha sisse, et tuud asja inämb tõsele anda es saa.
Müümise man anti lehmäle lõig ja hainatuust üten, tuu hainatuustiga tuudi nigu lehmasüük kah, et sis jääs lehm iks süüjäs.
Hobõsele anti kablatsõ müügipäitse üten, muud es anda, hopõn müüvas pal´lalt.
Põrssa pää pääle panti kolm kopka vai kopka ku kotust müüdi tä är'.
Lambaga anti väike palmigukõne (vüü vai jalaköite) üten. Vas´kaga es anda midägi.
Tõne and niisaa külamehe peräst sulle laenus ja sa' an´nid vasta, miä täl vaja ol´l. Vahel anti kah soro viina. Ku hopõn ol´l pääva tüün, sis pidi tegema mõnikõrd päävä vai kat´s jalatüüd vasta. Tuu ol´l, nigu kia nõud.
Ku midagi süügikraami laenati, sis rohkemb 'ks viidi tagasi. Magasist ku tuudi 'ks tsitveri viisi, anti sügise tsitveri pääle paar karnitsat rohkemb.
Ku miä väärtkraami laenati, sis anti pant sisse. Tuu pant ol´l katõvõrd väärt ku tuu raha. Ol´l kas mõni kullanõ asi vai muu saisva asi, tuu anti 'ks pandis. Tunnistaja ol´l kah man. Ku masti raha, sis saadi pant kätte. Ku es jõuva massa, sis müüdi tuu asi ar ja anti tuu raha tolle peremehele kätte, mis üle ol´l.
Vanast tulli kõrtsi manu kar´use ja tiinjä kokku, sääl sis kaubõldi. Kapstmaarjapäiv, tuu ol´l tuu lepmise- vai kauplõmisepäiv. Päävilisi tuldi küllä otsma, sis kaubeldi. Mõni läts vil´ä iist ja nigu kiägi leppe, mõnele anti hainamaa ehk jäll' sai kortina iist päivi tetä.
Ku tütrik es tule üt´s aasta tiinmä, sis mõisteti kohtuga tõne aasta ilma palgalda tiinmä (vallakohus). Ku sõnakuulja tütrik ol´l, sis peremiis iks mas´s palga, nigu lepüt ol´l tuukõrra, olku et kohus kässe täl ilma tiini.
Käeräha anti tiinjile niisaa päälekauba, tuud es rehkendä kiägi.
Ku leping ol´l tettu, sis pernasõ ja tütrik kah ja peremiis juuva liiku. Peremiis mas´se tiinjäle piätuse kinni, ku taht tõist võtta. Ku jäll' tulli ette mõne koerusasja vai saa-s tüü nii tettus, sis võis palga kinni massa ja minema aia.
Ku mõnd tüüd poole pääle tetti, sis puul sai peremehele, puul tegijäle.
Ku talu ol´l puuletera pääl, sis jaeti vil´lä nii: siimne võt´t peremiis vai puulnik (kelle saame ol´l) ja tuu, mis siimnest üle jääs, tuu jaatas pooles.
Peremiis es tii sukugi tüüd. Ku ol´l lepüt puulnikul peremehe puu, sis vidi puulnik puu kah valmis peremehele.
Junniti vahel kah vai viidi kihla vai haaki. Tuu kraami pääle viiti kihla, mille pääle junniti ja sis minti kohtuniku manu õigust otsma.

ERA II 126, 227/8 (31) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi as. - Amanda Raadla < Jaan Külm, s. 1864 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kuradi ar vahetedu lat´s.
Vanast ol´l üt´s kuradil ar vahetedu lat´s. Kurat ol´l tedä häl´lun ar' vahetanu. Imä ol´l imetänu tedä häl´lu joh katskümmend üt´s aastaka, aga lat´s suurembas es kasu, iks häl´lün innõ ja niisaa suur. Üt´s vanainemine ol´l opanu tuud immä, et pane põrmahtuhe üt´s illus asi maha ja mine kae esi usse piilu vahelt. Nii tuu naine kah tekk. Tuu ol´l pannu üte säändse lustilise asja põrmahtule ja vahtnu esi usse vahelt, mis lat´s tek´k. Äkki tennu tä usse vallale ja nän´nu - suur miis. Tuu karanu häl´lü ja jäänu väikus, innõ jalg ol´l jäänu tuu häl´lü kargamisega häl´lü veere pääle pikkä. Ku ta ei oles saanu häl´lu karata, oles ta jäänu omas pojas.
Naine ol´l lännu jäll' tuu nõia manu. Tuu opanu, et võtku kiitku tõrva, sis saavat tä uma latsõ asõmele, ku kuuma tõrva tuule hällü silmä valavat. Naine oll kiitnu tõrva ja valanu silmä. Tuu ol´l lännu sis kõge hällüga üles ja kaonu ar. Suur pikk täus miis, uma poig, ol´l ilmunu tarrõ asõmele. Tuu poig ollu aga üte jalaga. Sis päsnu naine kuradilatsõst vallalõ.

ERA II 126, 261/2 (11) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Hansi t. < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Järve k. - Amanda Raadla < Kadri Sendik, s. 1872 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Üts naanõ seletanu, tä ollu katsa aastaga, ku vanapakan tä ar ol´l võtnu ja timaga müüda ilma ümbre käünu. Ta ol´l ollu nelätõiskümnõ aastaka vana, ku vanapakan ol´l veenu ta risskätsile. Tuu ollu rehetarõh, nä ol´l istnu rehetarõ tala pääle. Kiägi näid es olõ nännu, ku nä sääl tala pääl olli istnu. Tuu latsõristjä kuulmeistre ol´l laulnu väega ilosahe ja rahvas ol´l laulnu kah. Tuu tütarlat´s kah ol´l laulnu tassa takah. Sis ol´l vanapakan ar lännu ja jätnu ta sinna tala pääle istma. Nigu vanapakan ol´l ar kaonu, sis ol´l inemise nännu tedä sääl tala pääl ja võtnu ar' maha. Tä ol´l seletanu uma luu ar', kuda ta vanapakanaga käunu, siinmaal ei ole häta midagi ollu, siin söönu na kõikiga üteh, aga Vinnemaal saanu innõ tsiasüüki, sest sääl ol´l heidetu kõgele riste. Tuust saani ol´l päsnu ta vanapakana käest ära ja ol´l jälle elanu töiste man.
(Mulle-jutustaja ema, kes teda oli näinud, oli seletanud, et tütarlapse jalad olnud kõverad ja käed kõveralt kokku kasvanud.)

ERA II 126, 273/4 (28) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Hansi t. < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Järve k. - Amanda Raadla < Kadri Sendik, s. 1872 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Vanast ol´l Jummal kiili kiitnu. Lätlase olli kõge enne sinnä saanu, noile ol´l päält visatu tuu vatt maha, selle lätläse kõnelese nii segätselt. Eestlase ol´l saanu sinnä parajal aol, selle ol´l saanu näile kõge puhtamb kiil. Säkslasõ, tiiä-i, kona nuu olli saanu, noile ol´l saanu tuu sisisõminõ ja visisõminõ.

ERA II 126, 274 (29) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Hansi t. < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Järve k. - Amanda Raadla < Kadri Sendik, s. 1872 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Tööd ja oskused.
Miis ol´l vanast künnu harkadraga maad. Ol´l aanu adraga nii üle nurmõ tõiste otsa, pästnu sääl hobõse vallalõ, võtnu adra sälgä, hobese käekõrvale ja lännu tõiste otsa, kost tä alust kündä. Vanatont tullu mehele manu ja ütelnü: "Mis sa nii tiit, sa nakad nu atra tõstma, käänä hopõn ümbre ja tõsta luits tõse rauva pääle ja künnä innõ. Tuust tunnist ja pääväst künnetäs nii harkadraga täämbädsõ pääväni.

ERA II 126, 274/5 (30) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Hansi t. < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Järve k. - Amanda Raadla < Kadri Sendik, s. 1872 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kuda om opitu rauda kokku kiitmä.
Mehel ol´l lännu künniraua' katski, tä ol´l võtnu rauva ja üdsõ ja lännu sepäle. Käänu ta mitu ja mitu kõrd sepäl künniraudu jakkaman, es ole saanu, raud es ole võtnu kinni. Ku ta jäll' kodu lännu, sis tullu vanatont tälle vasta ja küsünu: "Kas künniraua ar jaksi?" Miis ol´l üülnü: "Ar jaksi jah!" Vanatont seletänu: "Mia tiiä küll, kuis ti jaksi, ti muidu es saa jakada kui pidi liivaga ämmämä, ku raua kuumas aati." Miis es ole sis inämb kodo lännugi, lännu sepäle tagasi ja üülnu sis sepäle, midä vanatont ol´l seletänu. Sepp sis tennu kah nii ja rauva saanu iloste kokku. Nii ämmetäs täämbädse päävani kuum raud liivaga.

ERA II 126, 296 (55) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Hansi t. < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Järve k. - Amanda Raadla < Kadri Sendik, s. 1872 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Mus´telaiga lännu puhterahvas kuuljat matma. Innõ olli juunu kangõhe viinä täus ja kihutanu sis õige tulitsõhe matusõhe minemä. Vanast olli 'ks nu õela kirstukõse, pähutsilaud lännu iist är' ja kuulja kaonu ar'.
Puhtelise ol´l matuse pääl kaenu, et tühi kirst inne, ole-s kuuljat kirstun.
Puuragija tullu puhteliste takah. Nuu lõüdnu tuu kuulja ar' ja pannu ta puu kõrvale pisti ja annu nuia kätte.
Puhtelise tullu tagasi ja kaenu, kuulja sais puu kõrval pisti. Es ole julenu kiägi manu minna. Üt´s ja tõne olli 'ks tänitänu: "Ants, viska nui maha! Ants viska nui maha!" Kuulja saisnu edesi puu man, ei ole liigahtanugina. Viimäte üt´s väega julge puhteliste siäst lännu manu ja haarnu nuia käest är', ollu kuulja ülepää maan. Pistetu sis tä kirstu tagasi ja viidu matusõle är'.

ERA II 126, 297 (56) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Hansi t. < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Järve k. - Amanda Raadla < Kadri Sendik, s. 1872 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Üt´s puujalaga naanõ, kiä ol´l pidänu suuri nõidmisi ja arstmisi, koolu ar'. Viidu Vahtsõliina matusõhe. Ku nä sõitnu kuuljaga müüdä järve, olla kangõ mürrin tuu järve man.
Lännu matusõ pääle, kaenu - ole-s ollugi kuuljat kirstun, tühi kirst inne. Nä olli matnu kirstu maha ja es ole kellelegi sõnna lausnu. Arvati, et tä muiale es jää, ku vanatondi tä 'ks järve veie.

ERA II 126, 306/7 (66) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Hansi t. < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Järve k. - Amanda Raadla < Kadri Sendik, s. 1872 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Ollu suur külä. Sääl külän koolu egä õdagu üt´s inemine är'. Üte tarõ man ollu rätsep umbleman ja ollu kõrd õdagu sääl taren koolda. Inemise lännu sanna ja mõsknu inõse puhtas ja heidänu magama, nigu rätsep käsknu.
Rätsep pannu sis tule palama ja jäänu esi üles. Tullu kõraga kikas tuld ar kistutama. Rätsep aanu kikka är, es ole lasnu tuld kistutada. Kõrra aja peräst tullu pini, tahtnu tuld är' kistutada; rätsep löönu pinile ja aanu pini är'. Viimäte tullu kass kistutama ja rätsep löönu kassil käpä kat´ski.
Hummogu es ole kiägi koolu. Rätsep lännu küllä kaema, külän es ole kah ütegi tarõ man kiägi koolu. Üten tarõn ollu vanamutsukõne ahu pääl hirmsalõ haige. Rätsep võtnu tä maha, kaenu - mutsukõsel käsi katski. Nüüt ollu teeda, kost tuu kuulmine tullu. Tuust tunnist ja päävast es ole inämb kiäki koolu.

ERA II 126, 311/2 (71) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Hansi t. < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Järve k. - Amanda Raadla < Kadri Sendik, s. 1872 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Vanast ol´l ollu ütel naasõl lat´s. Naanõ käinu esi väläh tüüh. Latsõkõne ollu kotuh häl´lün. Ütekorra sant tullu parajide küllä ja nännu, kuda Vanapakan ol´l vahetanu last. Võtnu ristiinemise lat´se häl´lüst är', pannu uma latsõ asemale ja lännu kõge ristiinemise latsega är'. Naane tullu mõtsast tüüst kodo ja kuulu, ku lat´s hällün iknu, tahtnu last võtta ja rinda anda, sant es ole lasknu. "Putku-i last," üülnu inne ja es ole lasknu naist hällü manu. Lasknu nii latsõl rüüki, nika ku tõõse hummoguni. Tõõsel hummogul tullu Vanapakan ja virutanu ristiinemise latse üle läve tarre, võtnu häl´lust uma latsõ ja tõrelnu: "Misperäst sa' anna-s mu latsõle süüvä, ma' võti imeti su last kolm kõrd pääval; hummogu anni uma rinda, lõunaaigu lõhmuse rinda ja õdagu lehmäpiimä!" Kadunu sis kõge uma latsõga jäll' är'. Sis ol´l sant seletänu naasõle, et tä ol´l nännu, ku Vanapakan latse vahetanu ja üülnu, ku naane oles Vanapagana latsele rinda annu, sis oles tälle jäänugina tuu Vanapagana lat´s ja uma lat´s oles jäänu Vanapakanale.

ERA II 126, 465/7 (1) < Rõuge khk., Haanja v., Tummelga k. - Amanda Raadla < Andri Tartes, s. 1885 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Inemiseiä jagamine.
Ol´l vanast ollu rändäjä. Jõudnu õdagu ütte kõrtsi ja jäänu sinnä üümajale. Õdagu hiidänu temä magama. Inne puhanu tule ärä, käännu usse lukku, võtmegi jätnu sissepoole ette. Üüse, umbes kesküü ajal, ärgänu tä üles. Nännü - kat´s miist om istnu lauva man, vaielnu katekeisi ja segänü ummi raamatid. Üt´s ol´l vaielnu, et elägu tä 75 aastat vanas, tõne et viis aastat. Edimäne: "Timä piät kõiksugu raskid haigusi üle elämä!" Tõne: "Viis aastat eläs vanas ja uppus umma kaivu kell katstõiskümme päivä!" Nii jäänugi viimäte tuu vaielus. Rändäjä es ole tiidnu, kelle kohta tuu vaidlemine olli. Hummoku, ku rändäjä ol´l üles tullu ja usse vallale tennu, tullu kõrtsimiis, oma putel ja tops peon, tälle vasta. Ütelnu, et naisel ollev üüse tütär sündünu ja joogu tä selle tervises. Rändäja nakanu painama, et lat´s ärä ristitäs ja timä ristilatses saa. Latse esä ja imä ollu esite vasta, tahtnu iks ristkätsi pitä, viimäte paindunu perrä. Rändäja tahtnu teeda, kas noil üüsitsil mehil tähtsust kah om latse man. Ristitu lat´s ärä ja tä saanu ristilatsõ. Rändäjä ütelnu kõrtsimehele: "Viie aasta peräst reisi ma siist läbi ja tule kah ristilast kaema."
Lät´s müüdä viis aastat. Õdagu ollu kah rändajä sääl. Lat´s ollu tõse hummoku rahulikult mängnu. Nakanu aig ligi jõudma, lat´s nakanu väl´lä tükmä. Vanemba tahtnu last väl´lä lubada, aga ristiesä es ole lubanu. Esi lännu sis väl´lä ja löönu vaksturõiva kajule pääle. Latsõ väl´lätükmine län´nu väega kibedäs, sis lubanu kah ristiesä täl väl´lä minnä. Viimäte lännu nä otsma, et kohes lat´s lät´s, ku tä inämb tagasi ei tule. Kõrtsimiis tahtnu tsihti tõsele poole kaema, aga ristiesä veenu tä kajo mano, temäl ollu iks meelen tuu ettekuulutus. Jõudnu kaivu mano, ollu joba lat´s vakstu pääl koolu. Sis seletänü ristiesä kõrtsimehele ja tä naisele ära tuu ettekuulutuse, mis tä viie aasta iist olli kuulu ja nähnu ja mis nüüt täide lännu. Tuuperäst, et ristiesä vakstu kajule laotnu, es ole ta kaivu uppunu, tä es päse kaivu, aga kuuli vakstu pääle kell kaitstõiskümme, nigu olla ette kuulutedu.

ERA II 126, 465/7 (1) < Rõuge khk., Haanja v., Tummelga k. - Amanda Raadla < Andri Tartes, s. 1885 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Inemiseiä jagamine.
Ol´l vanast ollu rändäjä. Jõudnu õdagu ütte kõrtsi ja jäänu sinnä üümajale. Õdagu hiidänu temä magama. Inne puhanu tule ärä, käännu usse lukku, võtmegi jätnu sissepoole ette. Üüse, umbes kesküü ajal, ärgänu tä üles. Nännü - kat´s miist om istnu lauva man, vaielnu katekeisi ja segänü ummi raamatid. Üt´s ol´l vaielnu, et elägu tä 75 aastat vanas, tõne et viis aastat. Edimäne: "Timä piät kõiksugu raskid haigusi üle elämä!" Tõne: "Viis aastat eläs vanas ja uppus umma kaivu kell katstõiskümme päivä!" Nii jäänugi viimäte tuu vaielus. Rändäjä es ole tiidnu, kelle kohta tuu vaidlemine olli. Hummoku, ku rändäjä ol´l üles tullu ja usse vallale tennu, tullu kõrtsimiis, oma putel ja tops peon, tälle vasta. Ütelnu, et naisel ollev üüse tütär sündünu ja joogu tä selle tervises. Rändäja nakanu painama, et lat´s ärä ristitäs ja timä ristilatses saa. Latse esä ja imä ollu esite vasta, tahtnu iks ristkätsi pitä, viimäte paindunu perrä. Rändäja tahtnu teeda, kas noil üüsitsil mehil tähtsust kah om latse man. Ristitu lat´s ärä ja tä saanu ristilatsõ. Rändäjä ütelnu kõrtsimehele: "Viie aasta peräst reisi ma siist läbi ja tule kah ristilast kaema."
Lät´s müüdä viis aastat. Õdagu ollu kah rändajä sääl. Lat´s ollu tõse hummoku rahulikult mängnu. Nakanu aig ligi jõudma, lat´s nakanu väl´lä tükmä. Vanemba tahtnu last väl´lä lubada, aga ristiesä es ole lubanu. Esi lännu sis väl´lä ja löönu vaksturõiva kajule pääle. Latsõ väl´lätükmine län´nu väega kibedäs, sis lubanu kah ristiesä täl väl´lä minnä. Viimäte lännu nä otsma, et kohes lat´s lät´s, ku tä inämb tagasi ei tule. Kõrtsimiis tahtnu tsihti tõsele poole kaema, aga ristiesä veenu tä kajo mano, temäl ollu iks meelen tuu ettekuulutus. Jõudnu kaivu mano, ollu joba lat´s vakstu pääl koolu. Sis seletänü ristiesä kõrtsimehele ja tä naisele ära tuu ettekuulutuse, mis tä viie aasta iist olli kuulu ja nähnu ja mis nüüt täide lännu. Tuuperäst, et ristiesä vakstu kajule laotnu, es ole ta kaivu uppunu, tä es päse kaivu, aga kuuli vakstu pääle kell kaitstõiskümme, nigu olla ette kuulutedu.

ERA II 126, 479/80 (11) < Rõuge khk., Haanja v., Tummelga k. - Amanda Raadla < Andri Tartes, s. 1885 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Miis lännu jalgsi tiid müüdä. Kõrraga sõitnu tälle katehobesetõld järgi, kat´s musta täkku iih. Kutsnu sõitja mehe kah pääle. Sõitnu sedäsi tükk maad katõkõiski, viimäte miis küsünu' "Kohe's sa läät?" Tuu ol´l üülnu, et tä sõitev sinnä ja sinnä mõisahe. "Mis sa sinnä sõidad?" küsünu tiikäijä. "Ma sõida parunile järgi, tä heng om saada!" Tükü ao peräst ol´l küsunu sõitja tiikäijalt: "Kas sa näid hobesid tunnet, mis mul tõlla iin sõitva?" Miis vastutanu: "Ei tunne." Võõras miis ol´l löönu kummagile hobesele piitsaga hoobi, sis nännu tiikäijä, et ollu tutva mõisa paruni. Jäll' löönu sõitja näile ja kat´s musta hobest ollu jäll' tagasi. Vanasäks võtnu suitsu väl´lä ja annu mehele kah. Esi löönu hammaste pääl tule ja pannu mõlembide suitsu palama. Mehel tullu hirm pääle, ku tuud nännu ja küsünu lähembä tiiharu man maha. Säks lasknu mehe maha ja sõitnu edesi. Õdagu kuulu tiikäijä, et tuu parun ol´l innäst tarõ pääle är poonu, kohe säks ol´l lubanu sõita.

ERA II 126, 483/4 (1) < Rõuge khk., Haanja v., Tummelga k. - Amanda Raadla < Trumm, s. 1865 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Ku Taivataat jagas kiili Katlamäel, sis panti suur pada tulele ja sääl naati kiili kiitmä. Lätläsil lät´s aigu tuu rõivile säädmisega. Keeljagaja ütel: "Et ti oma ao ära olet raisanu rõiva uhkendamisega, sis olgu sisimine ja sosimine ti keeles!" Visas latsti kulbiga perrä maha, mis katlade ol´l jäänu. Selle sai lätläse oma aoviitmise peräst õelamba keele. Tõse rahva, kiä ennemb saiva, nuu saiva paremba keele. Eestläse olli saanu kõge parembal aol, ku joba vatt ol´l är võetu, ja tuuperäst üüldäs ollev eestläsil kõge ilusamb kiil.

ERA II 126, 529/34 (20) < Rõuge khk., Haanja v., Kirgatsi k. < Rõuge khk., Haanja v., Saagri k. - Amanda Raadla < Tanil Jaason, s. 1890 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Elänu üt´skõrd joodik sepp, kel ollu alati rahapuudus. Tennu sis üt´sõdagu Vanapaganaga kauba, et katstõiskümme aastaka ei ole täl rahapuudust. Katetõiskümne aasta peräst lubanu Vanapakan sepäle perrä tulla. Lepingule kirjutanu sepp nimeta sõrme verega alla.
Kaitstõiskümme aastaka naanu müüdä saama. Sepäl tullu hirm pääle ja lännu nõia manu nõu küsümä. Nõid seletänu: "Ku Vanapakan sulle perrä tule ja ti minemä lääde, sis tule edimält pirnipuu vasta. Vanapaganal om himu pirne võtta ja ajap sinnu üles pirne võtma. Sa ära mine, las ta esi lätt võtma! Ku ta pirnipuu otsa lääp, sis koputa kolm kõrda hani seereluuga pirnipuu pääle, sis jääs ta pirnipuu otsa kinni. Sis võit nõuda Vanapagana käest, midä tahat vallalelaskmise iist. Valla päses ta sis, ku jäll' kolm kõrd koputad hani seereluuga pirnipuu pääle." Sepp tennänu nõida hüä nõu iist ja lännu kodo.
Tullu tõne hommuk Vanapakan sepäle perrä. Saanu na pirnipuu manu, Vanapakan naanu pirne tahtma ja käsknu sepäl minnä pirne tuuma. Sepp ei ole lännu. Roninu sis Vanapakan esi pirnipuude. Sepp löönu, nigu nõid opanu, kolm kord hani seereluuga pirnipuu külge ja Vanapakan jäänu puu otsa kinni. Naanu seppa pallõma, et ta temä vallale tiis. Sepp kaubõlnu viil kat´stõiskümme aastaka aiga. Vanapakan lubanu ja sepp koputanu jäll' kolm kõrd hani seereluuga vasta pirnipuud ja Vanapakan päsnu valla.
Aasta lännu müüdä. Jäll' lännu sepp hirmuga nõia manu nõu otsma. Nõid opanu: "Tii üt´s väike raudkast. Ku Vanapaganaga minemä läät, sis võta tuu üten. Vanapakan nakab ennäst tii pääl suures ja väikses muutma. Võta sa sis raudkast väl´lä. Ku ta küsip, mis sellega tiid, sis ütle, et ma muuda innäst nii väikses, et mahu siiä kasti sisse ja lase endä merde selle kastiga. Vanapakan taht kasti minnä ja ku ta kasti sisse lätt, sis kruuvi kaas kinni!"
Sepp lännu nõia mant jäll' rõõmsa meelega minemä. Tennu nii, kuda nõid opanu. Naanugi sis tii pääl Vanapakan innast suures ja väikses tegamä ja sepp võtnu oma väikese raudkasti väl´lä. Tullu Vanapaganal kah himu mehe juttu kuulden kasti minnä, üülnu: "Mina kae, kas saa innäst kah nii väikses muuta, et kasti mahu!" Vanapakan lännu kasti ja sepp kruuvnu kaase kinni. Vanapakan jäll' lõksun. Kast ollu nii raske, et sepäl tullu neli musta täkku vankri ette panda ja kast vankrile tõsta. Toonu nii kasti sepikoa manu, pannu kasti ääsi pääle ja aanu vereväs. Säält tõstnu kasti alasi pääle ja naanu katõ suurõ vasaraga tsagama. Mehe avitanu tal vereväs aetud kasti tsagada.
Tsaganu ja tsaganu ütsüte ala, nika ku kast ollu joba lapikus tsaetu.
Ütest veerest lännugi raud tsagamisega läbi ja Vanapakan päsnu väl´lä. Lännu üte käe ja jalaga sepikoa harjast väl´lä ja pagenu põrguhe.
Es ole enamb julenu sepäle perrä tulla. Sepp elänu, elänu, es ole koolugi ärä. Hengekiri ollu põrgun, tuuperäst es ole saanu är koolda. Lännu sis miis jäll' nõia manu küsüma, kuda hengekirja põrgust kätte saia. Nõid opanu: "Võta suur vassar ola pääle, tangi kätte ja naka põrgu poole minema. Mine põrgu värje ette ja anna uma suure vasaraga põrgu värje kotta. Ku tõseltpuult küstäs: "Mis vaia?" ütle sis: "Minu hengekiri anke väl´lä!" Sepp lännu ja tennu, nigu nõid opanu. Ku põrgu värjide manu saanu, annu kangõ hoobi põrgu värte pääle. Tükü ao peräst küsünu Vanapakan: "Mis vaia?" Miis kärätänu: "Minu hengekiri anke väl´lä!" Sis tullu üte jalaga ja üte käega kurat kah värje manu, aanu keele vällä ja lällitänu seppä. Sepp võtnu kuradil tangega keelest kinni ja es ole enne valla lasknu, ku kurat käsknu tõistel hengekirja üle värjide väl´lä visata. Kuradi aga visanu tõse hengekirja. Sepp ollu kavval miis. Üte käega hoitnu tange ja tõse käega haarnu maast hengekirja ja kaenu, et es ole oma.
Pitsitänu kuradit sis viil kõvembide. Kurat käsknu tõistel sis sepäle hengekirja kätte anda, et muidu pitsitäs keele suust. Saanugi sepp oma hengekirja kätte ja võinu nüüt rahulikult är koolda.

ERA II 126, 534/5 (21) < Rõuge khk., Haanja v., Kirgatsi k. < Rõuge khk., Haanja v., Saagri k. - Amanda Raadla < Tanil Jaason, s. 1890 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Vanapakan tullu peremehe manu sulases ja üülnu: "Ku ma kõik tüü ärä tii, sis piät kah peremiis minnu kolm aastaka tiinmä." Peremiis ollu nõus. Vanapakan tullu tüüd küsümä. Peremiis käsknu kulda kanda. Pannu koti reheala rippa, lõiganu põhja kotil alt ärä ja käsknu Vanapaganal koti kulda täis kanda. Vanapakan kannu, kannu, peremiis võtnu kulla alt ära. Viimate es ole peremiis inämb jõudnu niipal´lu alt ära võtta, kui Vanapakan vidänu. Üte üüga toonu Vanapakan nii pal´lu kulda, et kott saanu kuhjaga täüs. Mehel tullu hää nõu pähä. Ku Vanapakan jäll' tüüd küsümä tullu, sis käsknu peremiis täl liivast köist tetä. Vanapakan tennu köüdse valmis. Peremiis üülnu: "Läämi nüüt köüdsega kuurmat vedäma!" Vanapakan naanu kõõst maast üles võtma, köids lagunu är. Vanapakan pagenu sis häbiga ärä, et es ole saanu kõiki töid ära tetä, mis peremiis ol´l annu. Miis aga saanu rikkas mehes tuu kullaga, midä tälle Vanapakan vedänu ja elänu nika ku surmani jõukalt.

ERA II 126, 552/3 (15) < Rõuge khk., Haanja v., Ala-Suhka k. - Amanda Raadla < Madli Udras, s. 1865 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Ku Vana Jummal ütskõrd kiili jagas, sis pidi kõik rahva minemä Katlamäele Jumala manu kiili ot´sma. Lätläse olli oma rõivaehtmisega jäänu kõge viimätses, saanu sis paauhtme. Tuuperäst omgi lätläste kiil sääne segäne tsilks-tsolk.
Eestlase olli trehvunu kõge parajambal aal ja saie indäle kõge kinmämbä keele.

ERA II 126, 555 (30) < Rõuge khk., Haanja v., Ala-Suhka k. - Amanda Raadla < Madli Udras, s. 1865 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Ku õdagu pääd suit, sis läät ruttu vanas.

ERA II 126, 555 (30) < Rõuge khk., Haanja v., Ala-Suhka k. - Amanda Raadla < Madli Udras, s. 1865 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Ku õdagu pääd suit, sis läät ruttu vanas.

ERA II 126, 555 (31) < Rõuge khk., Haanja v., Ala-Suhka k. - Amanda Raadla < Madli Udras, s. 1865 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Ku väl´lä läät ja tsiga vasta tule, sis om hää õnn ja õnnestus ettevõte.

ERA II 126, 574 (1) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Misperäst naistel om pal´lu tüüd.
Naistel ollu vanast nisuke komme, et ei ole tahtnu mitte pääd suki, vaid otsnu täie tõnetõsel juusist. Hendrik (kurat) visanu sis majja kirpe ja täie ja pal´lu muid õiendusi. Tuust aost om sis naistel pal´lu tüüd ja kraamist.

ERA II 126, 587/8 (28) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Ku haige om kahetedu vai ei tiiä, mis täl hädä om, sis loetas nii:
"Hendrik, Hendrik,
ärä tule minu majja!
Minul kat´s koera,
kolm musta kassi.
Nii sinnu söövä ja rebiva
ja orjavitstega pessäva."

ERA II 126, 588 (29) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Ku ämmämuur om latse vasta võtnu ja lätt sanna laude pääle vihtma, sis viht ta kergelt last ja luge:
"Sopu, sopu soone pääle,
keväjädse kindsu pääle,
kiltris, kubijas
ja varessile rüüvlis."

ERA II 126, 591 (37) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Tedretähti arstiti nii: keväjä inne jüripäivä vanakuu neläpäävä õdagu pääle päivä mineku tuudi lombist konnalägä. Pidi võtma nihukest konnalägä, kos konn iste esi all vai pääl. Tuu lägä pidi üte anumaga kodo viimä, sis sanna minemä ja sääl näku tuu lägägä mõskma, sis katte tedretähe är.

ERA II 126, 592 (39) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Siuhaiguse arstmine. Siuhaiguse saap lat´s sis, ku emä vai kah esä siugu heitub. Siuhaigust piäp latsen arstma, ku inemine suures kasvab, sis ei mõju enämb.
Otsitas mõtsast vana siunahk ja pandas vii sisse. Sinnä pandas lat´s sisse, rõivas laotadas üle ja mõstas last üleni tuu viiga.

ERA II 126, 594/5 (47) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Penihaigus. Peni ol´l taren. Lat´s panti kummalõ läve pääle maha. Keski ol´l tõsel puul lävve ja tahtse anda penile leibä vai konti. Peni karas sis üle latse sinnä. Nüüt võeti lat´s üles. Kutsuti peni tarrõ ja panti lat´s jäll' kummalõ läve pääle. Nii tetti kolm kõrda. Ku peni ol´l kolm kõrd üle latse karanu, sis pidi lat´s terves saama. Penihaigust arstiti sis, ku lat´s mõistse joba kõnelda.

ERA II 126, 600 (61) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Jüripääva hummoku pidi väl´lä juuskma, kätega kastet võtma ja näku pesema. Sis es paluta suvel päiv nii pal´lu ja nägu ol´l illus valge.

ERA II 126, 602 (68) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Piitrepääväl es tohi kuhja luuva. Ku kuhja luut, sis lüü pikne kuhjale sisse!

ERA II 126, 602/3 (70) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Ku kana kirep, sis sii tähendäb õnnetust. Kutsutas kana sisse, haardas kana kinni ja pandas põrmandu pääle kõtule, pää läve poole. Nüüt keerutadas saba läve poole, sis pää, sis saba. Iks liigutadas nii kanna põrmandut müüdä edesi, nika ku saa ots läve pääle. Ku pää saa läve pääle, sis lüüväs kanal pää maha. Ku hand, sis lüüväs poole henna sule maha, aga kana jääp ellu.
Õnnetus jääp mõlembil kõrril tulemada.

ERA II 126, 603 (73) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Tütrik om iks hoolen, et peni alati om häste söönu, muidu võip pulmapäiv vihmane olla. Ku pulmapäiv om vihmane, sis hääde elude ei lähä.

ERA II 126, 603 (73) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Tütrik om iks hoolen, et peni alati om häste söönu, muidu võip pulmapäiv vihmane olla. Ku pulmapäiv om vihmane, sis hääde elude ei lähä.

ERA II 126, 603 (74) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Ku kägu kukub ja sis raha om taskun, sis tulep lüüvä rahakoti pääle, sis om raha terve aastak.

ERA II 126, 603/4 (75) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Ku kägu om tullu talu ligidale puuhe kuukma, sis tütrik piap juuskma kolm kõrda ümbre puu. Kohepoole sis kägu lindäs, sinnä viiäs tütrik mehele.

ERA II 126, 604 (78) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Pankõ tähele, ku lehmä viiäs laatu, ku pasandab, sis ta tagasi ei tule.

ERA II 126, 604 (79) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Vana-aasta õdagu tütriku pühiva tare puhtas ja sii puru pandas vilävaka vai mõõdu sisse. Viiäs puru vilämõõduga väl´lä ja pööretas kummale. Tütrik saistas esi mõõdu pääle. Kos külän pini hauk ja ku sääl om mõni poiss, sis tuu iks tütriku är võtt.

ERA II 126, 604 (79) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Vana-aasta õdagu tütriku pühiva tare puhtas ja sii puru pandas vilävaka vai mõõdu sisse. Viiäs puru vilämõõduga väl´lä ja pööretas kummale. Tütrik saistas esi mõõdu pääle. Kos külän pini hauk ja ku sääl om mõni poiss, sis tuu iks tütriku är võtt.

ERA II 126, 605 (81) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Ku kass innäst lakk, sis om külälisi uuta.

ERA II 126, 613 (3) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rebase t. < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Varstu k. - Amanda Raadla < Liisa Pulk, s. 1853 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Pulmalaul.
Orust tul´l unitsiga,
pahast tul´l pahrutsiga,
vei mu ilosa tütre ärä,
kel ol´l hamõ kirotedu,
maago langast manu pantu.
Taakõ tala, paege parri,
joba tuuvas tulinõ kurat.

ERA II 143, 202/3 (13) < Rõuge khk., Nursi v. - Heldur Mõtus < Linda Rosenberg, s. 1913 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kus oled sina käinud,
minu ainuke laps,
et täna sinu palged
nii punaseks läind?
Kes on need lilled
sinu lokkidesse pannud
või on mõni õnnetus
juhtunud sul?
Oh mamma, ma murdsin
üht roosipuu õit.
See õis minu palgesse
puna ka tõi.
See sõrmus, mis mu sõrmes,
seda andis peiu mul
ja süda, mis rinnus,
see andsin ma tal.
Oh mamma, ma olen
üks õnnetu pruut,
kes täna on
surmaga võidelnud.
See peiu, kes armas,
seda armastasin ma,
on südant teisel lubanud,
mind unustand ta.
Ma noppisin need lilled,
mis kandis mu rind.
All orus, puu vilus
sääl laulis kukulind
All orus, puu vilus -
sääl laulis kukulind.
Oh peiu, oh peiu,
sääl tuksus mu rind.

ERA II 143, 206/8 (16) < Rõuge khk., Nursi v. - Heldur Mõtus < Linda Rosenberg, s. 1913 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Ühel ilusal suvisel õhtul
läksin välja kõndima.
Vaatsin Balti mere ilu,
pisar veeres silmasse.
Mis sääl merel näha oli:
väike valge purjelaev.
Laev ei jõudnud sadamasse,
tuul ei puhund purjesse.
Aga viimaks ometegi
jõudis ta kord kaldale.
Äkiselt ta kinni peeti
ankur lasti meresse.
Mis sääl kaldal näha oli?
- Noor ja ilus tütarlaps.
Vaatas kurvalt mere poole,
valge rätt tal lehvis käes.
Kes sääl laevast välja tuli?
- Noor ja ilus meremees.
Hakkas õele õrnalt kaela,
andis õrnalt õele suud.
"Armas vend, kus sa nii kaua
viibisid sääl mereteel?
Sinu isa hallid juuksed
puhkavad ju mulla all."
Seda kuuldes noormees vajus
külma kalju najale.
Käed ta vaikselt kokku pani,
huuled läksid palvele.
"Jumalaga, armas õde,
pean sinust lahkuma.
Ja sääl vahutavas meres
saab mu elu lõppema."

ERA II 143, 209/10 (19) < Rõuge khk., Nursi v. - Heldur Mõtus < Linda Rosenberg, s. 1913 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
See Mäeotsa talu
teeb südamele valu.
Üks ait oli puude vilus,
sääl magas Manni ilus.
Ma läksin aida taha
ja võtsin saapad maha.
Ma tahtsin koputada,
et Mannit äratada.
Siis vana Juhan tuli,
tal teivas seljas oli.
"Sa, Muri, võta varas,
tal aiateivas paras!"
Ma jooksin aia ääre,
koer kiskus minu sääre.
Nüüd vana Juhan nutab,
kes Manni ära võtab.

ERA II 143, 233 (1) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus < Jaan Grünberg, 61 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kohapääl kiiguti sel viisil, et tehti kahe kasvava puu vahele kiik, milline kujutatud joonisel. Karjalapsed kiikusid nii, et asetasid pika, umbes kahe-kolme sülla pikkuse rooviku või laua aia pääle, ise istusid teine teise otsa pääle ja liigutasid või "hürssasid" lauda ehk roovikut üks-alla.

ERA II 143, 233/4 (2) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus < Jaan Grünberg, 61 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Köite abil moodustati väiksed kiiged lastele toas ehk kuskil aias. Köite otsa pandi laud ja sinna istusid lapsed pääle. Puust kiikesid ehitati ja ehitatakse veel praegugi. Kiiged ehitati postide ehk puude vahele. Kiiged ehitati umbes nelja pika puuvehmri otsa. Kiikesid ehitasid külapoisid. Materjal toodi kokku külarahva poolt ehk pani materjali ainult üks isik. Kiige ehitajaile viisid kinke külatüdrukud, kes tahtsid kiikuda. Kingiti harilikult lihavõttepühade ajal kanamune. Muil pühadel tüdrukute poolt kinkimine moodis polnud.

ERA II 143, 234 (3) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus < Jaan Grünberg, 61 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Pöörakiikesid esines ennem ja neid on veel praegugi. Need olid nelja tiivaga ja pandi käima sel teel, et neli inimest istus kiigel ja neli ajas pöörkiike ümber.

ERA II 143, 234 (4) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus < Jaan Grünberg, 61 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kohapääl nimetati kiikesid "häll", "püürhäll", "karusell", "päähunnitaja". Üksikuil kiige osadel erilisi nimetusi ei tuntud.

ERA II 143, 234 (4) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus < Jaan Grünberg, 61 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kohapääl nimetati kiikesid "häll", "püürhäll", "karusell", "päähunnitaja". Üksikuil kiige osadel erilisi nimetusi ei tuntud.

ERA II 143, 234/5 (5) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus < Jaan Grünberg, 61 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kiige juure harilikult kuulus (kuulub) mängu- ehk muruplats. See oli ümmargune, umbes 8-10 meetrilise läbimõõduga, tasandatud ja kruusatatud heinata muruplats. Platsi äärel olid pingid istumiseks. Vahel oli ka ilutulestik ümber muruplatsi. Kiikude juures mängiti ringmänge ja tantsiti. Tantsiti keelpillide, s.o. viiuli ja kandli järele. Suurematel pühadel mängiti ka suuremapillilise orkestri järele.

ERA II 143, 235 (6) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus < Jaan Grünberg, 61 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kiigehooaja algus algas harilikult lihavõttepühadega ja lõppes umbes kartulivõtmise ajal. Kiikumas ja lõbutsemas käidi harilikult lau- ja pühapäeva õhtuil, pühadel, näit. Lihavõtte-, suvistepühadel ja jaanipäeval.

ERA II 143, 235 (7) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus < Jaan Grünberg, 61 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kiikede juure kogunes terve küla rahvas. Vanad ei kiikunud, seda tegid ainult noored.

ERA II 143, 235 (8) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus < Jaan Grünberg, 61 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kiigel kiiguti (kiigutakse) püsti seistes. Korraga kiikusid umbes neli kuni kuus inimest. Lapsi oli ka rohkem kui kuus. Poisid pidid kiigutama tüdrukuid, kui need olid kiigel, ja tüdrukud jälle poisse, nii et poisid tüdrukuid ja tüdrukud poisse. Üle võlli kiikumist ei tuntud, sest see ajas pää pööritama. Tüdrukud vahest ikka andsid poistele kiigutamise eest kinke, näiteks sukke, kindaid ja muid kootud asju.

ERA II 143, 236 (9) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus < Jaan Grünberg, 61 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kiige juures lauldi ka. Laulsid tüdrukud ja poisid, muidugi vanemad laulmisest osa ei võtnud. Lauldi näiteks: "Minge üles mägedele", "Kas tunned maad", "Poisid, kas ju pill ei hüüa!", "Metsa läksid sa ja metsa läksin ma", "Kui Kungla rahvas kuldsel aal" jne. Vahest lauldi ka jumalasõna laule, seda laulsid vanad inimesed. Kõik laulsid kooris. Lauldi, nagu laul oli, mingisugust erilist kordamist just polnud. Laulmise ja kiige liikumisel mingisugust erilist laulu polnud.

ERA II 143, 236 (10) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus < Jaan Grünberg, 61 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kiigele minnes pandi selga ikka paremad pühapäeva riided. Tüdrukud ehtisid poisse lilledega, mis kasvasid nurmel. Erilist kiige ehtimist kohapääl ei tunta.

ERA II 143, 236 (11) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus < Jaan Grünberg, 61 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kiikumist seletab vanarahvas kui noore rahva lõbuasja. Mingisugust mõju ega ennustamisi polnud kiikumisel.

ERA II 143, 237 (12) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus < Jaan Grünberg, 61 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Vahest on juhtunud õnnetusi ka kiikumisel. Kiigelt maha kukkudes on vigastatud mõnd kätt, jalga või midagi muud. Ulakad on mõnikord lõhkunud kiikesid. Erilist keeldu keegi pole just kiige ehitamise vastu avaldanud. Kiikumist peeti ikka kui noore rahva lõbu avalduseks ja sellepärast polnud kellelgi kiige vastu midagi.

ERA II 143, 247 (1) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus < Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui naisterahvas teel esimesena vastu tuleb, keera kohe ümber ja mine tagasi, sest saab halb õnn.

ERA II 143, 247 (4) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus < Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui tüdrukud koeri hästi ei sööda, siis saab neil halb pulmapäev.

ERA II 143, 247 (5) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus < Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui tahad kellelegi hääd soovida, kui sellel on otsustavad silmapilgud, siis hoia pöialt kõvasti peos.

ERA II 143, 247 (7) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus < Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui kõrv pilli ajab, siis läheb see mõte täide, mida tol hetkel mõtlesid.

ERA II 143, 247 (8) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus < Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui täht langeb, siis mida tol momendil mõtlesid, täitub.

ERA II 143, 248 < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus < kaaskiri ERAle (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Siia vihku olen koondanud meie kandis lauldavaid ringilaule, kohalikke vanemaid anekdoote, vastuseid ERA küsimuskavadele ja kohalikku (Rõuge khk.) vanarahva ebausukombeid. Lisaks saadan ühe vanema käsikirjalise lauliku.
Edaspidi katsun puudutada muid ERA kogumisväärseid probleeme. Vabandan väga, et osa vihikust sai täidetud pliiatsikirjas.
Kui soovite, võite saata veel vihikuid, ärasaat. ümbrikuid ja küsimuskavu vastamiseks.
ERM ja ERA korrespondent Leo Niilus
Rõuge kihelkond, Tsooru v., Laane pk.
Tsoorus, 7. juulikuu päeval 1936. a.

ERA II 143, 251 < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Juubeldamine on uus mood. Vanasti olnud see aga palju parem, kui rubla olli päevapalk. Selle eest sai õllekojast pang, pairist 90 kop., silk 3 kop., kaks kringlit 2 kop. ja pakk paberossi 5 kop. Kokku 1 rubla. Siis võis ühe päevapalga eest öö läbi - hommikuni juubeldada.
Praeguse ilma juubelid käivad kainelt ilma laulu ja mänguta, peetakse neid iga 5-10, 50, 60, 70 - täüs arvude taga.
Kuidas saaks maatööline, kelle päevapalk praegu on sada marka ehk üks kr. Tahaks ta ööd läbi juubeldada, siis peaks vast kümne päeva palgad kokku panema! Ma ei oska praegu juubeldada ja nimelt veel kaine pääga öö läbi!!
Teine asi on linnades, kus riigiametnikud elavad. Seal on teine õhk ja teine taevas.

ERA II 143, 253 < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Rõuge-Haanja murdesõnu:
Höüd. Mis on höüd? On uus kütisemaa võsa-alune, esimest kõrda põlluks tehtud; küntud ja puuäglaga äestatud, siis korjatakse juured, mis on puu- ehk ka heinajuured, käega kokku ja puhastakse ägle alt, mis senna on korjunud. Viidakse põllu ääre hunikusse, siis on höühunik. Kuiva ilmaga põletakse ära. "Höüdu põletama!"
On veel teine höüd. Sügisel, kui kanep aias kakutud, kimpudesse köidetud kanepi pead vikati ehk suure noaga otseks lõigutud, suitakse kanepi tüved kummuli keeratud puuägle oksade küles hästi läbi, et aiamuld kanepi juurtelt ära puistuks ja peened kanepi äläläkiud, mis kasvades ära lämbunud, peeneks jäänud ja kuivanud, need raatsides jäävad ägle oksade o[t]sa, siis on see kanepihöüd. See leotakse vees, kuivatakse, kolgitakse ja saavad kanepi paklad, tehakse hobusekammits.
Rukkikõrs kevadel äestatakse, riibutakse rehaga höüd päält ära, siis saab noor ristikhein paremine kasvama.

ERA II 143, 269 (2) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
"Mine saiba otsa sitale, käüsekotti kusõlõ!" üteldakse lapsele, kui ta tuleb vanna inimest õpetama ja juhtima. Vana ei salli õpetamist ja veel vähem, kui "tattnina" tuleb juhtima.

ERA II 143, 269 (3) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Käüsekott
saab, kui vana hameräbal ära laguneb. Jääb mõni käüs terveks ja kõvaks, siis sellest ei saa enam muud, kui köidetakse lõngaga alt ots kinni, saab "käüsekott", kuhu umbes paar toopi sisse mahub.
Saiba ots aia pääle, puuriida pääle, kõrgele!

ERA II 143, 269 (3) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Käüsekott
saab, kui vana hameräbal ära laguneb. Jääb mõni käüs terveks ja kõvaks, siis sellest ei saa enam muud, kui köidetakse lõngaga alt ots kinni, saab "käüsekott", kuhu umbes paar toopi sisse mahub.
Saiba ots aia pääle, puuriida pääle, kõrgele!

ERA II 143, 287 (3) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Haani keelemurrak.
"Saa-õi pirandut pilakehe panda!"
Pirand olli vanasti kaks-kolm pirdu kokku pantud, milledega järve äärdes vähki nähti, muidugi ööse. Ühe pirrutule puhkab tuul ära.
"Soesilma üüse paisti, ku piranduga käve mõtsahn!" Pilak: all küünrapikkustest puudest rist, et põrandul paigal seisab; risti keskkohalt ülesepoole poolteise arssina kõrgune käevarrõjämedune puu, millel ülemises otsas raudsed huuled, kuhu pirru ots vahele mahtus.

ERA II 143, 287 (4) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kardokakoobalõ tettäs päälik pääle, sis satta-õi vihm sisse. Paalikubu hoieti vihmavariohn põllu trull ja puuäklid.
"Suvõs vii talvised tööriistad keldrepäälikohe, sääl puttu-õi kellegi ette!"

ERA II 143, 287 (6) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
"Ma panõhtu är käümä! Siin kari panõhtu süüma."
"Edimält võõriskig, külh panõhus är!"
"Mis tä sis är tege, mingu-õi tuu peräst paossehe!"
"Vanast soea aigu noorõ mehe elli paossihn!"

ERA II 143, 289 (7) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Haani keelemurde sõnu:
Rahm. "Sul umma silma är rahmatedu."
"Mul üts silm juusk rahma, tõõnõ um terve."
"Lehmal juusk silm rahma ja lambal."
"Kõiv joosõ-õi inäp mahla, rahma juusk õnnõ."

ERA II 143, 289 (9) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kükähäs. Maha kükähäs. Ma kükähti maaha! Raudnagõl kükähäs sisse lüvvehn kõveras. "Jänes joostõhn kükähäs maaha ja hiit käppä üle pää!" (jänese kõrvad!)

ERA II 143, 289 (10) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Orihirs. Lihavuutõ hällü naatas tegema: inne aetasõ sikka pistu, tõõsõ otsa poolõ tõõnõ, kolm hirt mäe otsõst vehruga kinni püürtü, peräst pandas orihirs pääle. Orihirre keskelle kats vahru, mink külge vimba pandasõ."

ERA II 143, 289 (10) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Orihirs. Lihavuutõ hällü naatas tegema: inne aetasõ sikka pistu, tõõsõ otsa poolõ tõõnõ, kolm hirt mäe otsõst vehruga kinni püürtü, peräst pandas orihirs pääle. Orihirre keskelle kats vahru, mink külge vimba pandasõ."

ERA II 143, 289 (11) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Hirs on peenikene palk. "Olõ-õi tett suurist palgõst, um kokko kopsit peenükesist hirrekesist!"

ERA II 143, 289 (12) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Pakkusillä. "Keväjätse suurõvii umma pakkusillä!" See on: ojad, kraavid lumise veega äärteni.

ERA II 143, 289 (13) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Rakkusõ. "Mingu-õi inne, ku keväjätse suurõvii är umma rakkunu!" See on: päike ajab vee soojaks, soe vesi sulatab lume-eatisele kraavid sisse, siis saate üle kraavi kuiva jalaga.

ERA II 143, 295 (4) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Hinara. Kirvõga lei poolõst sõrmõst saani sõrmõ sisse, nahahinarakõist pittehn jäi viil külge.
Ku oinit lõikuhn munakõsõ är tõmbat, jääs valgõ hinarakõnõ vällä - sis kaksõ tuu hinarakõnõ kah är.
Olõ-õi kangakudamise aigu langahinarit, kah ei olõ härmavõrgul hinarit. Hinara usuma sügüsel elaja tapmise aigu lihalõikuhn peenükese soonõhinarakõsõ.

ERA II 143, 295/7 (5) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Häüskella. Lää-õi ma su'ka ütehn, sa nakkat minno siäl häüskellemä! Mullõ anda-õs siäl midägi, kohn käve; häüskeldi õnnõ! See häüssuuga lää-õi ma ütehn, sis naatas minno kuigihn häüstellema. Ku poiss tütrüku är häüstelles, tuu um häütüü. Tä tekk mu häütüs. (Häbi)
Häüssuu um, kel häüs juusk üle huulõ lõugapitehn alla. (s.o. häüs: ila)

ERA II 143, 297 (6) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Lappa. Min lappa unõlõ kätt. Lats, sis piad minema teretämmä ja uno käele suud andma. Ku kaus pilgõni täüs um, sis mine hillämoodis, laputad osa piimä üle veere maha. Lapõ umma sügüsel sikka tappõhn küleliha, ilma luulda. Tõõsõl puul külge tõõnõ lapõ! Kangakudamise aigu umma kangalangu seehn lapi, nu lasõ-õi virpe nitsini. Virp saa, ku lang üle tõõsõ risti um. Kangalapi umma kats voolitut pirdu otsalangaga ütstõõsõ külge köüdetü.
Rõivalapi saava vanust rõivist püvvirauduga vällä lõigatus, saava paikamise lapi. Kah umma nurme-, põllu-, maalapikõsõ.

ERA II 143, 297 (7) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Mitt. Kangast kuttõhn, ku väega loiu ja piinü linatsõ langa umma, miä tükisse pallo kakkõma ja lõhvõtasõ, sis tettäs mitt. Mitt määritas pääsukki, tsiaharjastõst tettü, harjaga langa kokka, inne nitsehe minekit, ku är kuiosõ, saava ku raadi. Mitt tettas: (pool toopi) puul tuupi linaseemend keetäs pangi viiga är, saagi mitt, midä hoietas anomaga piili all. Peele (telle).

ERA II 143, 301 < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < kiri ERAle (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Päevaraamat algab 14. dets. 1936. a.
Kirj. Jaan Gutves
Eile sain Haanja vallas Kokemäe külas elava orelimeistri Tanil Kriisa juures olevast postkastist "E.L. Arhivi" poolt saadetud ümbriku, mis sisaldas järgmised trükised:
1. Rahvapärimuste selgitaja Nr. 1. Tartu, 1936. E.Rl. arh. v.a., 16 lk.
2. H. Tampere "Eeslaulja ja koor". Setu rl. ette kandm. Tartu, 1934, lk. 49-74
3. E.R.A Küsim. kava Nr. 2 E.Rl. arhivi rahvamängude kogum. Võistlus, 32 lk.
4. E.R.A. Küsim. kava Nr. 3. Juhiseid rahvaluule kogujatele. Mida, k. koguda? R.V. 48 lk. 3 saateplakatid, 2 kantselei ümbr., 2 vihuümbr., 2 vihku, ? 16 lk.
Esimene kirj. vihik siin katseks, alguse tegemiseks.

ERA II 143, 312/4 (4) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Lihavõõtõ hällüd tehti ikka senna külla, kuhu oli talvel veetud hoonete ehituse palke.
"Suure riide aeti sikko pistu!" hurjutasid palvemajas käijad ilmalatsi, kui need Suure neljapäeva ehk Reedel, mil selge ilus ilm olli, ehituse tarvis veetud peenematest palkidest "sikkat" ülese ajasivad.
Kolm palki, kokku ladvaotsad kõva väänetud paiuvitsaga kindlast kinni, aeti püsti ja alt laiali. Redeliga minti üles ja kiilutadi vitsa-alune umbselt täüs, et kõvasti püsima jääb. Tõine "sikk", tema taoline, lähedale kõrvale, kinnitadi niisama. Orihirs pääle. Orihirre külge tammepuust vahru, puurõngad, kuhu vimbad kinnitadi, vimbad - peened ja pikad, noored kased, ladvad väänätä ja nööri kombel kokku keeruta, pistetakse orihirre vahrust läbi. Kaks vahru, igast vimba paar läbi, saab maapinna lähedale nelli vimba otsa. Otsadele kinnitakse vaksalaiune, süllapikkune laud ja lihavõtte häll on valmis.
Kes käisid lihavõttel hälmähn?
Saadi kerigu juures teada, et seel ja teel on tugev häll valmis, siis minti lihavõtte keskmisel pühal, päälelõuna, hälmä.
Kui kaugelt käiti?
- Umbes 3, 4 ehk ka 5 versta kauguselt, kui teati, et tuleb tütrikka, mida maksab näha, ja on loota, et poisse palju kokku tuleb, siis ei puudunud ka kümmekond tüdrukuid. Mõnikord üle paarkümmend inimest.
Olli raharikkam aasta, lasti Rõuge õllevabrikust 50 ehk enam toopi ankruga bairist tuua ja pool toopi viina kah, siis senni hällüti, kui õlu toodi, mindi tarrõ, joodi ja tandsiti ning tehti istõmängõ. Tandsiti viiuli ehk härmonika järele: polkad, reinlenderit ja marsi. Istemängud "pantidega", mida väljalunastadi. Naljaks olli "Tuvikeste söötmine". Söödaks tollipikkune pliiatsiots ehk pooleksmurtud tuletikk, mis pidi suust suhu edasi andma ilma käe külge panemata, terve ring läbi. Tüdrukud tõrkusivad.
Väikeste laste lihavõtte hällüd tehti rehetarre parre külge köiest. Laua ots pääle ja laps hällida!
Ihnsad peremehed ei sallinud hälli rehetarõ parrõ küles: "Köüs hõerdub katki!"
Vennaste kog. liikmed arvasid lihavõtte hälmist "kikkilüümine" ja ei lubanud oma võimualuseid minnä. Mõni ütles, et lihavõtte hommikul hällüb kah päiv "nõsõmise aigu" hom. Selge ilmaga olõvat nätta, kui pääväviir üles tulõ, siis liikuv - esite tasa, pärast kiirem.
Praegu, mõned aastad tagasi, peale sõja, ei ole lihavõtte hällü nännü! Traditsionid nagu kauvad.

ERA II 143, 319 (7) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Pajalaud olli ka pruugil muuks otstarveks kui ainult akna aseaineks.
Pajalauda võis ära võtta ja senna pääle:
"täisid suki sulastele,
pääle laapi lastõ päid!"
Valgega, kui lauda paju ees ei olnud, nähti täisid tappa.
Siis lõiguti pajalaua pääl tubakad. Tsusiti väitse otsaga ehk puraskiga tsuvvaaasu. Kui vahtsid tsuugõ naati tegema, olli "möösriks" mingi väikese asja tampida. Pajalaud olli kaitseks sussõ iist. Pajalaud olli "kardinaks", et ei nähta, mis tarõs tetti odagu tulõvalgõl, kui pird pilakihn palli.
"Touka lülli, tõmba lülli,
lülli silma tühenese,
lülli silma suurõnõsõ!"
- mõistatus: pajalaud. "Lülli" on tupe, kus pähklä sees kasvab sarapuu oksal. Tammõtõhv kasvab kah lülli sees. "Lüllidä är!" üteldi, kui pähkläid ehk tõhvu puhastadi.

ERA II 143, 335 (3) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Tõrdu all kasunu.
Kord minu isa köitis adrale lusikat külge, siis küsisin, milleks harkadrale köidetakse külge lusikas. Ta vastas: "Är olgu tõrdu all kasunu, kiä nii ullisti küsäs!" Küsisin uuesti: "Kis tuu tõrdu all kasunu oll?" Isa seletas: "Tõrdu all kasunu um sääne, kiä kõikõ usus, miä kiäki ütles! Oll üts miis, tekk hinele tarõ, niu sandisannakõsõ vai vaese mehe varjokõsõ. Oll täl rammuhn põrsakõnõ ja kasvat varsast noorõ hobõsõ. Tull ütskõrd mustlanõ sinnä ja ütel: "Sa mine tõrdu ala ja ooda siäl niikavva, ku vasarasõda müüdä lätt. Saat säntses ku herr mõisahn, võit 2 kätt karmanni panda ja kävvü ku opman!"
Miis lask hinne tõrdu ala panda, tõrdu kummalõ pääle. Mustlane puistas tõrduperä pääle terri, pand kanad sinnä pääle tsagama, sis läts ja tapp põrsakõsõ, pand kotti, läts võtt hobõsõ ohilõiga piten käe perra ja kattõ mõtsa taadõ ilma. Võta inäp mustlanõ kinni! Nii ei tohe kellegi juttu usku, muido olt tõrdu all kasunu!"

ERA II 143, 339 (8) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Ahivars
Minu esä ütel alali, kui tulli ühes, nurmele: "Alati, ku hobõsõ saisma jätät, kas ägli iihn ehk adra iihn; panõ maast kivve ahivardõ, siält ei saa nimä inäp ilmahnki ägli-adra ette!" Kus palju kive oli, seal ka palju ahivarsi. Enne sõnnikuvedu "puhastadi kesä", veeti kivi ahivardõ. Kui maja ära põles, jäi järele ahi. Ahi langes kokku ja vihm uhtus savi, jäi järgi ahivarss. Ahivarrõ äärte seest kasvasivad vabarnad, nõgesed, lepad, kadakad ja raapajud.
Maja asõmõlõ ei tehtud enam teist tarõ: "Ku vana kotusõ pääle tarõ tiit, tuu palas jäll är!" Vanasti palli pal´lo maju, jäi ka ahoalosid-ahivarsi pal´lo. Vannu ahokivve es panda inäp vahtsõlõ aholõ: "Palanu kivi anna-õi vahtsõhn ahohn ollõhn nii pal´lo lämmind ku peris vahtsõ kivi!" Palanu kivi, ku taheti ahivart är häötä, panti rattarüüpe sisse ülekäümise kraavi vai vundamendis.
"Vahtsõnõ ahi, vahtsõnõ kasuk andva lämmind!"

ERA II 143, 341 (10) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Ask - asu[h]unik.
Iga elamise ehk maja lähedal on asu[h]unik. Kord päevas, iga hommiku, pühitas luuaga tarepõrandat, seda kogu viimaks korviga välja viies küsitakse: "Kus ma asu pane?" Vastatakse: "Vii asu[h]unikusse!" On aga asu sees paberitükikesi ehk kergeid höövlilaste ehk kuivi puulehti, siis iga asuviija peab asule [h]unikust maad pääle kaapima, et tuul asku laiali ei kannaks.
Vana-aastaõhtune pühitud ask maetakse asu[h]uniku sisse (asu[h]unik on kuiv, ei külmä) ja seistakse asu[h]uniku otsas, kuni midagi häält kuuldakse (pimedas ei nähta midagi, küll aga kuuldakse). Kaugemal koerahaukumine - tuleb külalisi, mida kaugemal, seda kaugemalt; roovikas kukub tuule käes - saab kooljas; hobune hirnub - tuleb kosilane ilusa hobusega; kikkakirgmine - tulekahju ehk valitsusega pragamist. Puudekohin tuules tähendab lustilist olukorda heade inimeste seltsis.

ERA II 143, 343 (12) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Keele kirjavead.
Soovitakse: "Nii, kuis rahvasuus kõlab!"
See "nõue" käib minu võimeist üle. Ei oska rutulisel kirjutusel leida parajat tähte. Näit.: en-ni, em-mi, õ- [madal] õ; s-s jne. Palun võtta nii, kuis ta juhuslikult kirjasse satub; veel: ts-z [Gutvesi 'z' redigeeritud 'ts', näiteks 'üz': 'üts'; 'päzzi': 'pätsi'] teeb tihti takistavaid peatusi jne.

ERA II 143, 343 (13) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Vällämäel keenud tihti keelepada, nagu "ilmahn-Jaan" ütles, kes kord õhtu pimedas kodu tulles Haani viinakua juurest Kaloga-Rauba külla. Näinud Vällämäel tulekuma ja läinud vaatama: künkasuurune katel, tuli all põlenud, ilma et puid tules näha olnud. Pika roodjaga seganud tuhka ja tuleliik kirgelnud. Küsinud: "Mis teie siin teete?" Vanamees vastanud: "Keeled keevad, et saaks ütelitse sõna!" On ju praegugi sõnalisel mõistel "praegu" mitu väänet nagu: praegu, parhilla, põrra, põrõhõlla, parilla, pirla - igas vallas ise. Kihilkonnast maksa kõneldagi!

ERA II 143, 347 (17) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Roodjatants.
Roodjatantsu võis üksi õues, murul esitada. Või ka tuas, põletisepirruga seda katsuda. Roodjas pandi pikuti maapinnale maha. Tantsija, olgu ta poiss ehk tüdruk, suur ehk väike, pidi roodja keskkohta seistama, teine jalg teisepoole roodjast.
Nüüd algas tantsija edasiminekut. Pidi jalga teise jala tagant, teisepoole roovikut seisvast jalast ettepoole ulatuma, et edasi saada. Lühikeste jalgadega isikud saivad tagurpidi tantsida, jalg ei ulatanud teisest ette astumiseks. Neile üteldi: "Sa olt vähk, tantsid persepuult iihn, tantsi suupuul edasi!" Aga ei saanud, lühikese jalgade kintsud ja põlvekohad ei paindunud!
Seda nägin Haanis Tootsi külas, pulmas, siis kui veel poisikene olin. Kes sel ajal ilma kutsumata pulma tulivad vaatama, neid sõimati: "Bussenik", "lapuline". Anti muidugi tops viina ja kutsuti sööma.

ERA II 143, 347 (17) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Roodjatants.
Roodjatantsu võis üksi õues, murul esitada. Või ka tuas, põletisepirruga seda katsuda. Roodjas pandi pikuti maapinnale maha. Tantsija, olgu ta poiss ehk tüdruk, suur ehk väike, pidi roodja keskkohta seistama, teine jalg teisepoole roodjast.
Nüüd algas tantsija edasiminekut. Pidi jalga teise jala tagant, teisepoole roovikut seisvast jalast ettepoole ulatuma, et edasi saada. Lühikeste jalgadega isikud saivad tagurpidi tantsida, jalg ei ulatanud teisest ette astumiseks. Neile üteldi: "Sa olt vähk, tantsid persepuult iihn, tantsi suupuul edasi!" Aga ei saanud, lühikese jalgade kintsud ja põlvekohad ei paindunud!
Seda nägin Haanis Tootsi külas, pulmas, siis kui veel poisikene olin. Kes sel ajal ilma kutsumata pulma tulivad vaatama, neid sõimati: "Bussenik", "lapuline". Anti muidugi tops viina ja kutsuti sööma.

ERA II 143, 351 (22) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
"Bussenik" - lapuline.
Küsisin kord oma vanaisalt karjas olles: "Vanaisa, mis on pulmabussenik ja lapuline?" Siis ta seletas nii: "Pulma lätvä "bussenikis" külävaese ja sandi! Noole andas süvvä erälde. Kutsuta-õi süümä, suvõl riida ette paku pääle, talvõl tarõ kõrvalõ pingi pääle, puulivvaga süük.
Pulmehn kõgõ inne süü võõras hõim, sis uma hõim, sis lapulise. Lapulise umma tuu talv päävilise, kiä suvõl tüühn olli, külainemise, kiä pulmõ kaema tulnu, piimanaas´e, kiä ligimäist külist länikuga piima tõi.
Kiä viil õdagu pulmõ tulõva, lähembist külist poisi ja tütrüku, noid kutsutas kuntjala võõra, noole anda-õi süvvä."
Kus vanast pulma aigu süüdi? "Rehetarõ olli, siäl keeti söögi, ku olõ-õs ilosat kõvva kota; tagakambrõ olli suurirõõvastõ hoiupaiga, siis reheall sendsehn, kohe oll üles säet pikk pulmalaud. Ku söögiaig müüdä läts, sis viidi laud vällä tarõ kõrvalõ ja naati tantsma!"

ERA II 143, 352 (23) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Ristkätsi.
"Ku latsõlõ nimme anti," nii selet vanaesä, "kutsuti ristkätsi kah "tilgatalgu!"" siäl, kuhn alambat sorti rahvas elli, a suurõmba talo ja rikkamba inemiste ristkätsi üldä-õs nii! Ristkätsile kutsuti ligimbä hõõmu ja nuu, keda vadõris arvati võtta. Pääle tuu viil kuulmeistri ehk vüülmöldri. Ku lõunõsüük är süüdi, ni naati ristma. Poisslatsõlõ saistas vadõris 2 miist, kolmas naisterahvas. Kelle meesterahva üsähn lats oll, tuu nimi panti latsõlõ, et niisama rikas ja tark saasi, ku ristesä um. Tütärlatsõlõ 2 naisterahvast ja üts meesterahvas. Tuu naisterahva nimi panti, kink üsähn lats olle."
Vanasõna: "Kis santi saaja võtt vai vaest vadõras?"
"Vadõris võeti rikkamba ja targõmba!"
"Poislatsõ ristmisevesi visati katuse pääle, ülti: "Au korgõs! Iga pikäs!", a tütärlatsõ ristmisevesi aida uibujuurõ pääle ja ülti: "Nii ilosas ku upin! Nii magusas ku musi!"

ERA II 143, 352 (23) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Ristkätsi.
"Ku latsõlõ nimme anti," nii selet vanaesä, "kutsuti ristkätsi kah "tilgatalgu!"" siäl, kuhn alambat sorti rahvas elli, a suurõmba talo ja rikkamba inemiste ristkätsi üldä-õs nii! Ristkätsile kutsuti ligimbä hõõmu ja nuu, keda vadõris arvati võtta. Pääle tuu viil kuulmeistri ehk vüülmöldri. Ku lõunõsüük är süüdi, ni naati ristma. Poisslatsõlõ saistas vadõris 2 miist, kolmas naisterahvas. Kelle meesterahva üsähn lats oll, tuu nimi panti latsõlõ, et niisama rikas ja tark saasi, ku ristesä um. Tütärlatsõlõ 2 naisterahvast ja üts meesterahvas. Tuu naisterahva nimi panti, kink üsähn lats olle."
Vanasõna: "Kis santi saaja võtt vai vaest vadõras?"
"Vadõris võeti rikkamba ja targõmba!"
"Poislatsõ ristmisevesi visati katuse pääle, ülti: "Au korgõs! Iga pikäs!", a tütärlatsõ ristmisevesi aida uibujuurõ pääle ja ülti: "Nii ilosas ku upin! Nii magusas ku musi!"

ERA II 143, 353 (24) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Pulmakott
Igal talul olli linasest riidest õhukene toimlahkine, valgeks pleegitud, poolteise vaka suurune pulmakott, mida mujale ei tarvitatud. Ühe paari, mehe ja naise pulmakoti sisuks: 2 pätsi leiba, millele lambajala seereluuga ehk auguga võtmega või lusikavarrega peelmise koorikusse augukesed pisteti, kanaputsajaga, kanamunaga üle määriti inne ahjupandmist. Augud pistedi selleks, et leib ahjus "kuurdõ" ei läheks; lamba osa liha, ehk vasikõ osa. Kas tatrikuvatsk ehk nisuvatsk, üts kukkõl. Pääle selle kaasikide kotis veel munasõir. Üksikud inimesed, antvärgid, ei viinud pulmakotti, vaid läksivad "rahakoti pääle". Vanast ei tohtinud tüdruk pulmõ minnä, sellele panti vana künni tausõpalgõ kaela, kui ta söögilaua taga istus. Pidi olõma kõik naised. "Pulmõ läät - kotti kaetas!" Väikest pulmakotti peeti ihnuseks. Mida suurem pulmakott, seda rikkamast talust.

ERA II 143, 356 (27) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < J. Ubaleht, ? a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Inemine.
1. Ku väikul latsõl päält sündümise um nõna pääl silmi kottal sinine juun (veresoon), sis ta ei elä vanas. Koolõs noorõlt är.
2. Rassõ naane ei tohe soe hagõmisele minnä, sis saa latsõlõ soe tõbi! (Soe tõbi um, ku lats maatõhn unõst hellü tege nigu soe hagõmise aigu. Arstmine: soekarvuga saute.)
3. Ku rassõ naane sutt näge ja sis kohe kõge inne käe pand uma kiha külge, sinna kottalõ saa latsõlõ soe täht külge (karvanõ ja must).
4. Tule täht saa, ku kandja imä näge tulekahjo lähküst (tulõ täht um verrev plekk nahal). Tuletäht kaub iseenesest ära suuremaks saades.
5. Esä näoga tütre ja ima näoga poja saava õnnõliku eloiä nigu kuningalatsõ!
6. Ku esä läütas lambi tsilendri otsast kas paberossi ehk suitsu palama, sis poissmiis saa alakusõja naas´e ja naasemehel saava alakusõja latsõ! Tähendab: tubakaraasud ummustava lambi vase augud, hakkab suitsama!"

ERA II 143, 356 (27) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < J. Ubaleht, ? a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Inemine.
1. Ku väikul latsõl päält sündümise um nõna pääl silmi kottal sinine juun (veresoon), sis ta ei elä vanas. Koolõs noorõlt är.
2. Rassõ naane ei tohe soe hagõmisele minnä, sis saa latsõlõ soe tõbi! (Soe tõbi um, ku lats maatõhn unõst hellü tege nigu soe hagõmise aigu. Arstmine: soekarvuga saute.)
3. Ku rassõ naane sutt näge ja sis kohe kõge inne käe pand uma kiha külge, sinna kottalõ saa latsõlõ soe täht külge (karvanõ ja must).
4. Tule täht saa, ku kandja imä näge tulekahjo lähküst (tulõ täht um verrev plekk nahal). Tuletäht kaub iseenesest ära suuremaks saades.
5. Esä näoga tütre ja ima näoga poja saava õnnõliku eloiä nigu kuningalatsõ!
6. Ku esä läütas lambi tsilendri otsast kas paberossi ehk suitsu palama, sis poissmiis saa alakusõja naas´e ja naasemehel saava alakusõja latsõ! Tähendab: tubakaraasud ummustava lambi vase augud, hakkab suitsama!"

ERA II 143, 371 (17) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Inimeselaps, kes sünnib vana kuuga, saab haiglane ja vana näuga; terve, priske ja noore näuga saab noorel kuul sündinud laps, olgu ta siis tütar- ehk poisslaps.

ERA II 143, 372 (18) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
On siiski mõni laps halval ajal, vanal kuul sündinud ja eide soovib, et tütarlapsest terve priske neiu kasvab ja ruttu mehele saab, kutsutakse arst, kes saunas soehannaga vihub ja karvuga sautab, siis on niisama kui noorel kuul sündinud. (Vanasti olli taludes soenahku /hundinahku/ saadaval.)

ERA II 143, 372 (19) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Pulmad peeti noore kuu tävvega, siis on pulmalistel valged ööd, hea tulla ja minnä piimanaasil, lapulistel ja bussenikel. Noore kuu tävvega võetud naine ei vanane nii ruttu, seisab kauem noorik ja ilus, kuna vana kuuga rutem vananeb ja haigeneb.

ERA II 143, 372 (20) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Riidepesu toimugu pehmel ajal. Kes kalgil ajal riideid peseb, selle pesusse jääb palju musta ja tõlvahand võtab piosse villid.

ERA II 143, 373 (26) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Pehmel ajal savitatud ahju ehk tare alusmüür pudeneb väga ruttu ära ja ei hoia sooja. Pehmel ajal on savi sees rohkem kleepuvust, mis rutem niiskuses ära laguneb.

ERA II 143, 374 (27) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kuu - saun.
"Täämbä alõsi sanna küttä." - "Nu um vanakuu ots, nakka-õi süütmä."

ERA II 143, 374 (28) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kuu - saun.
"Kis täämbä sanna kütt? Nu um väega nuur kuu: nakas kõik kihä süütmä!"

ERA II 143, 374 (30) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
"Kabõhitse, minke mõskõ nu umma suud lätteviihn, nu um noorõ tävvekuu pehme aig, sis lää-õi nii ruttu vanas!"

ERA II 143, 377 (46) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Uutõ hoonete ehitus ja kuu.
Vahtsõ huunõ tegemise alostusehn kaivetas vundamendi kraav tävvekuuga, sis saa täüs hoonõ. Väikukuuga alostõhn jääs hoonõ ilmastilma puultühäs. Kraav täüdetas kivvega vanakuu kaaril, sis saa kuiv allõn, ei tõmba vett üles sainu külge. Müürü

ERA II 143, 377 (47) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Põhukatus ja kuu.
Kõvõmb napukatus saa rüänapast. Vana kuuga katõtu katusõl lätvä välimitse napukõrrõ otsa katusõ sisse, ku põud ilm um. Noorõ kuuga katõtul lätvä napukõrrõ välimise otsa üles taiva poolõ, nii et vihm juusk süvvä katusõ sisse. Pehme aoga katõtul katusõl kasus väega ruttu paks sammõl pääle. Läbi samblõ joosõ-õi vihmavesi maha, muudku määtäs katust.

ERA II 143, 379 (52) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kes tahab pikki hiussid, laske lõiku noorõ kuu tävvel; kes soovib hiustest lahti saada, lasku lõiku vana kuu kandsul. Küüned niisama.

ERA II 143, 389 (6) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Surm ette määratud.
Olli kord septembrikuu ilus õhtupoolik, kui Rebase külas elav Johan Peetri p. Aleksa, ametilt kingsepp, peremehe vend, ilmasõjast kodu tulnud, ütles: "Läke Liinamõtsa pähkmehe!" No lähme siis. Tunni aja pärast saime metsa. Pool tundi kakkusime pähklaid, siis laskis ennast seljali maha ja ütles: "Minul ei tahtu enam kakku! Kellele ma neid korjan?" - Eks kodu, vennalastele." - "Lähme ära!" Tunni aja pärast tüdisin minagi. Lähme siis ära. Teelahkmel ütles: "Ei ma kodu ei lää!" - "Kuhu siis tahate minna?" - "Udsali külla, õe poole!" Õhtu kellu 10 ajal toodi sõnum Udsalilt, et Johan väikese redeliga kirsipuusse läinud, oks ära lõhenud, sadanud saelauaselgadest püstaia lati otsa, millega maksa sisse löönud. Surnud hommiku ära. Nõnda siis Saksamaal sõjavangis olnud, merel sõites lained üle laeva käinud - ei olnud surmaks. Küll aga nagu kisuti ja veeti aialipi otsa, kui aeg täüs! Ja temal "muudku tahtus minna" - keelust hoolimata.

ERA II 143, 396 (14) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Jaan Gutves < Vidrik Piir, ? a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kikkamäe on Kokemäe küla juures ollev kaunis kõrge küngas. Selle peal kasvanud paks võsastik, nii paks, et sisse ei mahtunud minema; umbes mõõtalle suurune. Ümberringi põllud ja nurmed. Kõik Kokemäe küla kanad ja kikkad olnud seal suve ajal vilju söömas ümberringi ja ööseks läinud võsase magama. Hommikul ei olnud muud kuulda kui kikkade kirgu. Kuni tänani kutsutakse mäge Kikkamäe.
Senna läinud vana-aasta õhtul vanamees kuulema, mis külä pääl helisid kuuldakse. Uueaastal tulnud ja kuulotanud kõigile taludele, mis neil eesoleval aastal oodata on.
Kelle koer haukunud, seal saavad pulmad, kus lauakolinad, seal talus saanud koolja, kus lehm inisenud, seal talus lõppenud lehm ära.

ERA II 143, 404 (16) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
"Sa mullu mullõ ütli, me suvel pulma tee.
Nüüd om jo suvi tulnu, kus om su armumeel?
Oh võta jo, oh võta jo, oh võta minno jo!"
"Kuis või ma sinno võtta ja mehes saia sul?
Sest naisi om jo näta, kel miil kui väljan tuul.
Tee et sa kaud, tee et sa lääd, tee et sa minost läät!"
"Sa ütli veel, oh usu, et kosja tulõ sul,
sa andsi mullõ musu, see selgest meeles mul.
Oh võta jo, oh võta jo, oh võta minno jo!"
"Tuks mullu mo sääl puri, nüüd tervel küläl naar.
Sa päälegi veel kuri, ei või meist saada paar!
Mul tõine om, mul tõine om, mul tõine, paremb, om!"
Seda laulu laulis poiss tütrukule, talgustes, kui ta tahtis neiule natuke vastumeelt teha.

ERA II 143, 405 (17) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kus viibid sa, mu mõttes veel,
maailma laial laanõteel?
Kus kurjad tuulõd puhuvad
ja vetelaened kohavad?
Kas mälehtad: see haljas puu,
kus truudust vandus sinu suu?
Mu mõtted sinu voodi ees,
kus ingli kujul magad sees.
Ei riku nad su rahu, und,
meil ainult õnnis õnnõtund.
Kas mälehtad veel halja puu,
kus vandus truudust sinu suu?
Su kuldse elu mõte viis
maailma laande reisil viis.
Seal laened peksid vastu äärt,
sa oled miljonide väärt.
Mu armas kuldne kullerkupp
ja hobedane õienupp.
Sa õhkud armastuse tuld
ja oled kallim veel kui kuld.
Ma kõnnin vaikse metsa sees,
lind laulab rõõmsalt lille ees.
Ei rõõmusta mind laulja lind,
vaid kurvemaks saab minu rind.
Lööb lehekene haljas puus,
siis igatsen ma.
Sinu suus üht sõna ootan,
mis käib nii: "Oh tule ja mind kodu vii!"
Seda laulu laulavad neiud õhtudi nurmelt kodu tulles.

ERA II 143, 424 (33) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Süsine on sepanaine,
tahmased taguja lapsed,
sepp ise ilmamusta.
V.sõna. viisiga.

ERA II 143, 429 < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Nüüdses vihikus tulevad katkendilised senniks, kui saan küladest otsida täielisi. Küsim. kava nr. 1. Ei ole siinpool.

ERA II 143, 430 (15) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
[Küsitluskava 15. laulu kohta:] Ei ole tänani seda laulu kuulnud lauldavad!

ERA II 143, 430 (25) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
[Küsitluskava 25. laulu kohta:] Pääle kahe esimese sõna ei ole meeles. Viis olli: "Kus sa käisid, sokukene?" Vist saan?

ERA II 143, 430 (27) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
[Küsitluskava 27. laulu kohta:]
Jakob tahtsõ magama.
Pand pää palja kivi pääle.
Mis ta nägi unõhna?
Nägi taivaredelit, paradiisi värehtid.
Meelest kadunud.

ERA II 143, 431 (39) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
[Küsitluskava 39. laulu kohta:] laul olli siinpool viiuliga mängitav tantsutükk. Nõnda kuulajad sõnusivad rohkem, nad ei laulnud sõnu, kui mängisin.

ERA II 143, 433 (73) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
[Küsitluskava 73. laulu kohta:] laulusõnnu olen kord Eisenile kirjutanud.

ERA II 143, 433 (124) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
[Küsitluskava 124. laulu kohta:] Laulis ja õpetas lastele Koke kooliõp. Thalberg piiblilugu tunnis, koolilastele Joosepi lugu ajal.

ERA II 143, 433 (128) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Ado Reinvaldi luuletus (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
[Küsitluskava 128. laulu kohta:] laulu ütles Johan Kangur Rõuges ette lugedes, et see on Adu Reinvaldi luuletatud. Kui seal vargapoisid kätte saadi ja vangi viidi.

ERA II 143, 434 (153) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
[Küsitluskava 153. laulu kohta:] Olen kuulnud pulmas tsõõrilauluna, kuid kõige vähmaid teisi sõnu ei mäleta enam. Uue aja laul.

ERA II 143, 434 (157) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
[Küsitluskava 157. laulu kohta:] Olli siin uuema aja tsõõrilauluks pulmadel.

ERA II 143, 435 (192-193) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
[Küsitluskava 192. ja 193. laulu kohta:] On siin pulmade tsõõrilauluna tuntud.
See [st. 193] niisama. Sõnu ei saa praegu, ei oska pääst.

ERA II 143, 435 (198-199) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
[Küsitluskava 198. laulu kohta:] On ka pulmade tsõõrilaul, siinpool tuntud.
[199. laulu kohta:] See niisama. Sõnad kirjutan uuesti teine kord, kui saan lauludele juure.

ERA II 143, 435 < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < kiri ERA-le (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Uus küsim.kava saaks "Eesti runoviisidest", mis praegu "Postm." r.k. poolteise krooni eest saadaval. Vast saaksite seda uut kava mulle näha saata? Jään seda ootama!
Need, mis siin eespool nimetatud, on selleks, et neid lähen ligemal ajal koguma, täiendama, kui need vastuvõetavad on. "Laulusid" pole ju siinpool puudust!
17. II 37.

ERA II 143, 460 (20) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Tule koju.
Tule koju, armuke, kullakallis piigake!
Tule koju, mul on koduks kambrike
kena, vaikne, armu kaunis pesake.
Millal meie pulmad teeme?
Ai-lu li-lu li-lu!
Millal võin ma kosja sõita?
Ai-lu li-lu li-lu!
Kevadel, kui häälitseb lind,
kevadel, siis ootan ma sind.
Pois laulab üksikult, kui neiu teel mööda läeb ja neiu meeldib poisile.

ERA II 143, 484 (13) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Pruudipärg.
Meie pruudil pärga palmime,
seks tooge kokko lille.
Sul eluks õnne soovime
ja pulmaks kena pilli.
Ilus haljas, ilus haljas,
ilus haljas pruudipärg.
Mu aias ammu kasvasid
küll mirdit mitmed sugu.
Sa, peiu, siiski viibisid,
ei pidanud neist lugu.
Ilus haljas...
Pruut kedras seitsme aastaga
kuldlõngad siidipehmed.
Ka haljaid pärgi palmib ta
ja kudub kaunid ehted.
Ilus haljas...
Kui seitse aastad mööda sai,
nüüd tulli priske peiu.
Sai tanu alla pruudike,
kuid pärja pärib neiu.
Ilus haljas, ilus haljas,
ilus haljas pruudipärg.
Igas pulmas tsõõrilauluks tarviline ja tänani lauldav.

ERA II 143, 494 (2) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Eesti runoviiside nr. 96 sõnad.
Velekene, helläkene,
kui läät naista naitemaie,
ubasuuda otsimaie,
kaenlaalust kaemaie,
võta minno üttennagi!
Mina tunnõ tuima neio,
mina näe nälätse,
arva sullõ arvulitse.
Tuimal hiusõ tutsakohe,
pahatsõl palõ punanõ,
kur´äl kargõ silmäkolmu,
vihatsõl silma vesitse!
Kõik hoora käävä uhkõõsti,
litsi, liia valgõõsti!
Kaetusil valgõ kaala,
portõl pikä põllõpaela.
Vahi naane vaalu päälta,
sihi naane sirbi päälta,
kaegu-õi keriku-tiilta!
Kõik kenä käävä kerikohe.

ERA II 143, 500 (8a) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Selle viisi järele laulti ka neid sõnu, mis ju eelmistes vihkudes ära saadetud: "Haani miis sei silgipääda!"
Siis veel on see viis tsõõrilauluna siinpool lauldav sõnadega:
"Keiko, leiko, kelle jago?
Kes siin tsõõrihn um mu nägo?"
Praegu kaduma läinud. Ei mäleta enam üles kirjutada.

ERA II 143, 503 (11) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Eesti runoviiside nr. 1099 sõnad:
Mul om naine natukene,
väikene ja vällekene.
Kuab kinda kättä mööda,
suuro suka siirta mööda.
Käü tä karja saatõmaie,
käü tä hainu hankimaie.
Tulisõd täl istõtoolid,
kuuma põrmad kundsa alla.
Ütles kõik, mis vaja üldä,
käkki-ei nõnna kaussehe.
Inne kikast keedäb ruvva,
inne akõ annab süvvä.
Sünnüb ütehn söögilauda,
mahub ütehn magahustõ.
Sihit oll tä sirbi päältä,
vahit oll tä vaalu päältä.
Lätt ku huhmõr üle ussõ,
tammõpakku üle tarõ.
Tubli um tä tuulta vasta,
paks paha ilma vasta.

ERA II 143, 506 (14) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Eesti regiviiside nr. 1582 sõnad:
Süü, neio, serkä neio,
tõmba neio tõõmeeli
üle katõ kausiveere,
üle kolmõ kulbiotsa.
Sis olt tubli tuulta vasta,
paksõmb paha ilma vasta.
Võitõ surmaga suurustõlla,
taudsigagi tappõlõda.
Läät ku huhmõr üle ussõ,
tammõpakku üle tarõ.
Sillatala sisse satas,
alospalki painuskõllõs.
Kohe tahat, sinnä tantsit,
kohe läät, siäl läbenede.
Ei või kiäki sinno keelda,
takistusi ette tetä!
Nälähn naane pisapinna,
olõkõrrõ kõnnikihna,
pirru pinnuks pilakihna,
odraokas kukõ nokas.
Ütel varõsõl saa pal´lo,
katõlõ saa kasinahe.
Halva tuuli tõukas takast,
satas sängüsambaallõ!

ERA II 143, 523 < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Eesti runoviiside nr. 2498 sõnad on korra täielikult kirjutatud ja ära saadetud prof. M. J. Eiseni kogusse. Nõnda jätan nende teist korda kirj. sedapuhku ära.

ERA II 143, 548 (13) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Ludvig Raudsepp, s. 1922 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Sõrmi pääl loetas nii:
1 - üdind, 2 - kodind, 3 - lidind, 4 - lädind, 5 - verdä, 6 - vette, 7 - kuku, 8 - mära, 9 - reino, 10 - tsiptsi.

ERA II 143, 548/9 (16) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Ludvig Raudsepp, s. 1922 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Käsi um esi pernane, egäl sõrmõl esi' nimi (joon 1.):
1 - söögikiitjä, 2 - soolamaitsja, 3 - Pikk-Piitre, 4 - kullakandja, 5 - Väikene-Ants.

ERA II 143, 548/9 (16) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Ludvig Raudsepp, s. 1922 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Käsi um esi pernane, egäl sõrmõl esi' nimi (joon 1.):
1 - söögikiitjä, 2 - soolamaitsja, 3 - Pikk-Piitre, 4 - kullakandja, 5 - Väikene-Ants.

ERA II 143, 551 (23) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Ludvig Raudsepp, s. 1922 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
"Eines taagõs tahtsõ minnä
aufter traassõ kõndima.
Aber venn ich sinna jõudsõ,
kommter Mutter luvvaga."
Nii kõnalasõ kadaja-saksa.

ERA II 143, 553 (27) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Ludvig Raudsepp, s. 1922 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Naase kõnõlõvat kõgõ veedemb veebruarikuuh selle, et sääl um kõgõ veitemb päivi.

ERA II 143, 553 (29) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Ludvig Raudsepp, s. 1922 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kõgõ lühemb um maikuu, sääl um kolm tähte: "m", "a", "i".

ERA II 143, 554 (30) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Ludvig Raudsepp, s. 1922 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kes um kõgõ lühemb?
Vot, tuu um inglanõ. "I", sääl um "mina" kõgo lühemb.

ERA II 143, 561 (35) < Rõuge khk., Saaluse v., Voki k. - Ludvig Raudsepp < Hussar, 82 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Rahvas mõista inamp ütstõõsõ kiili, et Babyloni torni ehitämise aigu keele' segi aeti.

ERA II 143, 561 (36a) < Rõuge khk., Saaluse v., Voki k. - Ludvig Raudsepp < Hussar, 82 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Naase luumise aigu võeti tää omadusõ': puulehest, säält sai tä kergüse, tuulõst - muutlikusõ, ussilt - paiduvuse, lillilt - iluduse, mehiläse käest - magususe, a' haraga käest sai tuu, mille poolõst naase' kuulsa - lobisõmise.

ERA II 143, 562 (36b) < Rõuge khk., Saaluse v., Voki k. - Ludvig Raudsepp < Hussar, 82 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Vanast teivä meesterahva' hällü. Munapühhe aigu hällüti. Kes rohkõmp mõnnõ tõi, tuu hällu es saa. Kes es ole ütegi aestaga munnõ toonu, ja hällu pääle tükse, tuu lasti külh', a' hällüti nii, et tuul läts pää ullis üleväh ja ossõndama nakas.

ERA II 143, 562 (37) < Rõuge khk., Saaluse v., Voki k. - Ludvig Raudsepp < Hussar, 82 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Vanast paastu aigu opetaja kerikuh es laulada' paarõ.

ERA II 143, 583/5 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soe k. - Ludvig Raudsepp < Peeter Puustusmaa, s. 1874 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kunsttükk.
90 aastat tagasi.
Vahtsõliina mõisa kubija naine nakas last sünnütäma. Inne latsõsünnütämist küteti sann ja' tetti närtsast kas tütarlatse vai poisikõso pupp, sääne, määnest last taheti. Tuu vana naisterahvas, kes tuud last vasta tull võtma, tuu läts sanna ja' nakas tuud puppi kuiva vihaga vihtma. Esi lugi man:
"Kubijas, kiltris, üle valla valitsõjas!"
(Seda ütelust korrati mitu korda.)
Vanast kubijas ja kiltri olli väega tähtsä mehe'. Näide käeh oll suur võim. Ma olli koirapoiss ja' ma kulsi, et mis sääl sannah tetäs. Nigu vanast õks akõndo iih olli tropuse vai "pajalavva", sis ma lei rusikuga tuu är' ja tsussi pää asõmõlõ. Eesi ma ütli:
"Üsätses aganas, kutsakolga vargas!"
Ku' tütarlats sündu, sis kutsuti tuud "üsatses aganas". Poisikõist kutsuti "Kutsakolga vargas".
Sis joosi ma koiralauda mano är. Kõrrakõsõ ao peräst kai, et mis tuu kubjas hobõsõlõ sadulat sälga pand. Ma kai, et tuu nakkas nüüd minno takah ajama, ja' pandsõ suurt tiid piteh tulõma Kasaritsa poolõ. Ku' kubjas sai mullõ jo' järge tii pääl, ma juusksõ mõtsa piteh. Jäi tä must maahha, ma juusksõ jäl' tiid piteh. Ku' ma hüpsi Haani Vällämäe perve pääle, sai tä nuudiga anda üte mütsähüse mullõ sälgä. Sis lätsi ma' mäe pääle, võti püksi maahha ja ütli: "Laku mino perse!"
Kubjas kai, et mullõ midägi tettä es saa, läts tagasi Vahtsõliina poolõ ja' ma' tulli tagasi Soe külla (Kasaritsas) Sarvõ tallo uma esä mano.

ERA II 143, 616/9 (5) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Ludvig Raudsepp < ühest raamatust (käsikirjast?) (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Endisest priiusest.
Sääl Peterburis vaikis kära
ja kõik maailm on hingamas.
Üks noormees kaugel trellide taga,
ta laulis kadund priiusest.
2. Mind kuulge, kõrged vangimüürid,
mind kuulge taevas tähed kõik!
Mind kuulge, vaiksed Neeva jõe lained,
kui andeksandmist palun ma.
3. Oh armuke, mis oled teinud
sina oma truu vandega?
Sina vandusid truudust surmani
ja nüüd on see kõik närtsinud.
4. Oh, ei oleks sind ma tunda saanud,
ei oleks süda valutand.
Kas mäletad,, kui roosiaias
ma otsin sind kui linnukest.
5. Sina tulid, aga mitte üksi,
vaid oma teise kalliga.
Siis minu süda hirmsas vihas
seal võttis teda surmata.
6. Mu pistol paukus hirmsas vihas
ja ohver langes surmaund.
Siis kuulsin mina valjuste
suurt kisa Neeva kalda päält.
7. Kõik signalid ja pasunad
kõik suurel häälel hüüdsivad.
Kolm kardavoid minu juure tõtsid,
nad mind seal kinni sidusid.
8. Nad hirmsas vihas karjusid,
neil paljad mõegad läikisid.
Siis sammudes mina linna poole,
sääl värisedes tõttasin.
9. Kui politseisse sisse viidi,
ei olnud sooja verd mu sees.
Ma olin külmas, tuimas, läinud
ja veri soontes seisma jäänd.
10. Siis raamatud mul toodi ette,
mu nimi sisse kirjuta.
Siis nõudsid nad mul ka veel järgi,
mis kreisist ehk mis nimi on.
11. Kui passi välja võtsin mina,
ei olnud rohkem võitlemist.
Siis rauad mulle ette toodi,
käed-jalad lukku keerati.
12. Kaks soldatit mul anti kaasa,
nad vangihoonesse mind tõid.
Sääl oli üks kuur valmis pantud,
kus valget päeva ma es näe.

ERA II 143, 619/20 (6) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Ludvig Raudsepp < ühest raamatust (käsikirjast?) (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kuus aastat, seitse nädalit,
kui minu peigmees reismä läts.
2. Kui kõik need aastad mööda olli,
siis tulli jälle reisi pealt.
3. Kui nägi pruuti istumas,
sääl tulli jälle reisi pealt.
4. Kui nägi pruuti istumas
sääl pärnapuu all ikõvat:
5. "Tere õhtust, armas tütarlaps,
mis nutad sa nii haledast?
6. Kas on sul isa, ema surnd?
Ehk on sul salajane peig?"
7. "Ei ole mul isa, ema surnd,
mu peigmees pika reisi pääl."
8. "Ma läksin ühest linnast läbi,
kos sino peigmees pulma pidas.
9. Kas tahad õnne soovida,
et oled sõna pidanud?"
10. "Ma soovin tal nii palju õnne,
kui pärnapuu peal lehti on.
11. Ma soovin tal nii palju õnne,
kui tähti taevas üleval.
12. Ma soovin tal nii palju õnne,
kui mere veeren liiva on."
13. Siis nuttis ta nii haledast,
et peiu süda kurvaks läks.
14. Siis taskust tõmmas peigmees välja
ühe lumivalge rätiku:
15. "Pühi ära oma pisarad,
ma olen sinu oma peig.
16. Ma olen sul, sa oled mul,
ma jään ka sulle igavest."

ERA II 143, 671/2 < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Ludvig Raudsepp < kiri ERA-le (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Lgp. Eesti Rahva Muuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv.
Siin saadan Teile laule ja mõne jutu. Need laulud on alguses oma luuletatud teiste laulude järgi.
Elage hästi Lihavõttepühade ajal. Õnne! Jõudu! ja Edu!
Soovib: Ludvig Raudsepp
Aadress: Võru, Kolepi pk.
Võrus, 20. III 37.
P.S. Linnas on mu aadress endise Uus tän. 14. Võru, asemel Vabaduse 5., Võru. Kuid kirjad palun adresseerida: Kolepi pk., Võru, Eesti.
Austusega: Ludvig Raudsepp (Rõuge kihelk.).

ERA II 143, 674/5 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Enda luuletatud, 1935 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
1. See mäeotsa talu,
see teeb mul peavalu.
2. Sääl talu puude vilus
elab Peetri pere ilus.
3. Sääl Ludvi Juta, Helgiga
ja Peetri, Liide, mammaga.
4. Ja pääle selle pere
elab veel üks teine pere.
5. Neid Raffi oma emaga
ja Värni - karjahoidija.
6. Kui kätte jõudis suvepäev,
neil mäkke sõitis linnast "laev".
7. Tuli saksu Tartust, Tallinnast
ja kodulinnast lähedalt.
8. Siis Bergmann (praegu hr. Pärgmäe Võrus) terve perega
tõi lõbu oma verega.
9. Neid oli isa emaga
ja Heli väikse Ennuga.
10. Siis vanaema järgi tuli
ja Hilja Tartust kaasa tõi.
11. See teine pere - Sällikud,
nad jõudsid üsna varakult.
12. Ja lõpuks talutütar veel
jõudis koju suveks Tartu teelt.

ERA II 143, 675/6 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Enda luuletatud, 1935 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Oh kui külmad on need päevad,
mida vihmapilved säevad.
2. Saksad tuppa poevad,
lapsed mängma säevad.
3. Sällikud siis juttu loevad,
Bergmannid pudrupotte säevad.
4. Ennu jonnib emaga
ja Helgi kakleb Jutaga.
5. Pererahvas aita poevad
une kaissu tunniks jäevad.
6. Reene kirju kirjutab,
Ludvi lapsi karjatab.
7. Heli, Hilja luuletavad,
Ludvist laule riimivad.
8. Ludvi sellest ärritub,
Värnit üles ässitab.

ERA II 143, 677/8 (6) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Enda luuletatud, 1935 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Heli - peenike linnapreili,
ikka kannab tema kleiti,
nina otsa kiti katab,
muidu päike ninast võtab.
2. Hilja - kakskord pikem Helist,
maale sõitis kohe Tartust.
Nina päikest tal ei karda,
silme ees vaid kannab karda.
Muidu päike liiga
tuhmist teeb ta silmasära.
3. Koos nad kahekesi jooksvad,
laule teistest riimivad.
Magavad ja jutlevad,
vahest jalgupidi vette poevad.
4. Pr. Bergmannil lauda katvad
ja siis toitu süüa aitvad.
Võrkkiigel tihti istuvad
ja metsaserval tukuvad.

ERA II 143, 678/9 (7) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Enda luuletatud, 1935 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Sällik on üks naljatera,
alati teeb tema kära.
Põrsastega pildistab,
päeval voodis pikutab.
2. Järve ääres vähki püüab,
sekka ikka valjult hüüab.
"Normandiaga" aerutab,
kaassõitjaid nii ta uputab.
3. Ta mudas supleb frakiga
ja puhtas vees vaid trikoga.
Tal abikaasa pilte teeb
ja laual kaarte ritta sääb.
4. On üsna pikk ja peenike
ja alati nii vaikne.
Armastab pytžamat lillat,
oma meest ta hõikab hellalt.
5. Nad lakaõhku vihkavad,
seepärast toas magavad.

ERA II 143, 679/87 (8) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Enda luuletatud, 1935 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kui päike liialt kõrvetas
Asfalti linnas sulatas,
seljanahad rahval narmendasid
ja ninaotsad särtsisid.
2. Siis linnasaksad mõtlesid
ja enda keskel jutlesid:
Vaja minna maale, metsa, rappa,
oru, järve, mäe takka.
3. Sällikud nii Võrru sõitsid,
Bergmannide poole tõtsid.
Onu, ole abiks, mees
olen kuumushäda sees.
4. Selg mu naisel ajab kesta,
omal ninal päiksepiste.
5. Bergmann, ruttu, kus sa vakka,
lääme Lõvaski tare lakka.
Mul möödaläinud suve ajast
jäänd mõnus koht sääl sellest majast.
6. Niisiis lapsed varda löödi,
pudrupajad platsi toodi.
Sõit läks läbi küngaste
ja läbi valla, külade.
7. Veel polnud kadund linnakära,
vajus pilve taha päiksekera.
Vihmaga neid vastu võeti,
suvituseks siiski sisse säeti.
8. Kõik ruttu tuppa pugesid
ja kraami nurka sugesid.
Nurka laoti kingi paarid,
need ennesõja-aegsed laarid.
9. Veel ehit tsimmininadega
ja kaares oxfort-kontstega.
10. Siis kappi laoti virna sitsi
ja selga ainult villast vilti,
sest ilm ju polnud suvine,
vaid märg ja külm ja tuuline.
11. Ju priimus köögis vuhises
ja pudrupada kohises.
Pererahvas aita puges -
sääl vanu ajalehti luges.
12. Sest värskeid siin ju pole kohe saada,
meil posti alati ei tooda.
Suvitajaid oli mitu,
igast neist siin salm on tettu.
13. Sällik, esimene suvitaja.
Ta järel ikka laulukaja,
kannab tegoldeed ja püksi,
tihti lamab oma toas üksi.
14. Nii diafraagmat kasvatab
ja ajaviiteks juttu loeb.
Vahest metsa jalutab
ja järvel harva aerutab.
15. Ta vähki püüda armastab,
sääljuures ikka kurvastab,
sest vähki pole näha saand,
kes püünisest nad ära a'and.
16. Vahest ka end riide sääb,
kui "ähkla" suunas tee lä'äb.
Siis kaabuga end ehib
ja kepiga ta ringi vehib.
17. Sest hanikari tigedalt
ta suunas lendvad ägedalt.
Seapõrssaid kardab vähe,
nendega saab pilte teha.
18. Ka kardab heinu, lakaõhku,
ehk naine tal vast vihkab põhku.
Seepärast õhtul voodi poeb,
luud-liikmed teki alla säeb.
19. Pr. Sällik triks-masinaga,
koos suvitab oma kaasaga.
Ta mehel päike ninast naha ära võttis,
kuid temale see järgi jättis.
20. End nii palju ka ei ehi,
jalutus-kepiga ei vehi,
vaid vihmavarju kasutab,
kui "ähkla" suunas sammud sääb.
21. Diafragmat ka ei kasvata,
momente kõikjal otsib ta.
Fotomasinaga ringi käib
ja kõikjal ainult pildistab.
22. Bergmann, naljahammas suur,
ei tõuse temas suvitustuur.
Ta suvitab vaid öösel a'al
lakas värske heinte pääl.
23. Nii maja ainus ööloom,
tal päeval ikka linnatoon.
Hommikul ju koidu a'al
ta sammub Räpo küla ra'al,
24. kust buss ta kaasa linna vinnab
ja õhtul samas maha kallab.
Siis vajub jälle naerul suu
nagu taevaserval kuu.
25. Vahest sõpru kaasa toob,
kellega siis nalja teeb.
Alati tal lõbus meel -
olgu kodus, linnateel.
26. Pr. Bergmann - jutumasin,
alati tal töid on tosin.
Kõikiga ta seletab,
midagi ju pajatab.
27. Korjab metsast seeni, marju,
lastega tal lust on karju.
Pojalt küsib: "Tappa tahad?
Oled jonnija poiss mul, paha."
28. Hõikab tihti: "Heli, Heli,
õige ruttu tuppa keri!
Väljas on nii külm ja vilu,
raamatulehti toas silu."
29. Tema ema, kena muti,
on tal köögi-, sahvrivõti.
Keedab putru, kartuleid,
näitab Ennul pilte, raamatuid.
30. Tütar Heli, väike preili,
Enn on temal väike veli,
kelle pärast emalt palju
saab Heli tõreleda valju.
31. Päikse käes ta kilkab, naerab,
vilus ninaotsa võiab
musta, paksu salviga,
võrkkiiges istub Hiljaga.
32. Hilja - nende sugulane,
Tartust sõitis suvilane.
Ta vaikselt vemmalvärsse teeb
ja teistele siis ette loeb,
33. on Heli parem käsi.
Koos käies nad kunagi ei väsi.
Poeb lakka üks, on teine taga
ja nende järel lastesaba.
35. Juta, Ludvi Värniga
ja Helgi väikse Ennuga
siis koos nad pillerkaari löövad
ja igasugu nalja teevad.
36. Enn alati on tubli mees,
ta kedagi ei pelga.
Ta kummardab küll kõiki ees
ja ronib onul selga.
37. Nii ratsutada armastab
ja kõiki järest kallistab,
on majarahva elavhõbe,
ühtelugu tema käbe.
38. Ka vitsaga ei vait tad panna,
muud kui une kaissu anna.
Nii rahvas kõik siin suvitavad
ja soojest ilmust unistavad.
39. Sest järjest kallab vihma alla,
vee-ojad kõikjale on valla.
Kõik istuvad siis toas reas
kuuma ahju pääl, sääl kilke seas.
40. Uksest välja pista ei või pead,
kes ütleb sulle, millised vead.
Need tuuled, vihmad alla toovad
ja kuklasse sul kaela loovad.
41. Ka linna tagasi saa minna,
sest kilomeetreid palju sinna.
Ja suurtee asemel on jõgi,
kuid paadisõitu takistab vast mägi.
42. Nii koos siin juttu vestavad
ja kaarte vahest tõstavad.
Viitsada nii siis mängitaks,
nii aega kiirelt viidetaks.

ERA II 151, 14/6 (2) < Rõuge khk., Sännä v. < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - M. Teder, Petseri Ühisgümnaasiumi õpetaja < Kreeta Teder, s. 1849 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002, redigeeris Maarja Oras
Kohalikke muinasjutte.
Tsooru parun Budberg oll´ väega kuri mõisnik ollu'. Tuu oll´ uppunu är´ Musta jõkkõ Kinkasilla manu, mis um Tsooru, Roosa ja Kõrgõpalu piiri pääl. Tol kõrral tiä oll´ lännü' Kõrgõpalu mõisahõ läsäproua poole, kis oll´ talle sugulanõ ollu', nõu andma. Tuu oll´ keväjä suure vii aigu ollu'. Läskproua oll´ kiildnü küll' teda üüses jäämä, a' parun ei ole kuuldnu ja oll´ pikkivangõrdõga minemä sõitnu kellä ütse aigu. Suurvesi oll´ alla tullu' luhasuust. Pümme ollu', parun es olõ midägi nännü. Parun oll´ tänitänü küll', et "ristiinemise, avitage!" ja oll´ ojanu. Moonanaasõ olli kuuldnu, a kiäki es olõ julgunu appi minnä, sest vesi oll´ väega suur ollu'. Parun oll´ esi 4 versta viiga allapoolõ aet, hopõn oll´ silla manu' är´ uppunu'. Ku' tedä oll´ matõtu, sõs tia kutsar, kiä mitu päivä ja üüd üllen oll´ ollu', oll´ veidükene juubunu ollu' ja surnukeldrille magama jäänü'. Sõs oll´ tiä nännü, ku vana' kuradi olli ussõst sisse tullu, kõigil sarvõ pään, a' ütel pääkuratil oll´ 7 sarvõ pään ollu', hobõsõ hand takan, kabja all ja inimese nägu iin. Tuu oll´ võtnu karmannist pitski toosi taolitse karbikõsõ, oll´ tsusanu kuulja nõna manu', kuulja oll´ ellu tullu', sest tuu oll´ elukarbikõnõ. Sõs olli kuradi võtnu raudkepi ja olli nakanu kuuljat pesmä, ja tuu, kel 7 sarvõ pään, oll´ ütelnü, et nu' mastas sullõ palk, mis sa maa pääl tei', kuis sa vaesiidega ümbre käve', et kas sa anni' ka' vaesille, ku' su lavval olli mitmesugutsõ praadi, ku' tiä armu pallõl. Sõs pand 7 sarvõga kurat toosikõsõ jäll' kuulja nõna manu', oll´ võtnu' parunil elu vällä ja pandnu toosikõsõ sisse tagasi ja pistnü karmanni. Sõs olli pandnu' kirstu tagasi. Vällä minnes üts oll´ ütelnü, et "papa, siin um üts maan." A suuri sarviga juudas oll´ ütelnü, et "meil ei olõ taaga tegemist, ta va joodik, täl 3 tungalt pää all´." Kutsar Manglus, ku' üüse oll´ üles heränü, oll´ kuulnu, ku suure mürinaga olli sisse tulnu. Oll´ risti ette ja rindu pääle hiitnü ja ütelnü, et "Kolmainus Jummal, päästa minnu kuratite käest vallale." Sõs suuri sarviga kurat oll´ tostnu jala üles ja oll kusnu' Mangluse pääle. Hummugu oll´ Manglust surnukeldrille otsma tult.

ERA II 151, 17/8 (3) < Rõuge khk., Sännä v. < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - M. Teder, Petseri Ühisgümnaasiumi õpetaja < Kreeta Teder, s. 1849 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002, redigeeris Maarja Oras
Parun Samsoni vanaima surm ja matused.
Rõuge mõisa Kaarel Samsoni vana-vanaima oll´ lännü Sännä mõisalle rentniku Bergmanni poole küllä.
Tii pääl oll´ äkki pääst ja süamest läbi lüüd ja oll´ äkki är´ koolu Sännä Karaski talu kotsil. Kuulja oll´ viid Sännä mõisalle lautsille. Ku valvja olli kesküül valvnu', sõs oll´ tõld sõitnu 3 hobõsõga trepi ette, vällä oll´ tulnu' 3 musta miist. Niä olli tulnu' valvjite manu ja olli küsünü, kost lätt tii Riia pääle, Moskva ja Peterburi pääle. Valvja olli ütelnü, et ei tiia. Mehe olli vällä lännü ja ussõ vallalõ jätnu. Sõs oll´ tullu suur tuulepuhang, kiäki nägemata oll´ kuulja pääle löönü nigu karra pääle ja kuulja kihä oll´ üles visanu. Ku matma oll´ nakat, olli kõik Sännä valla peremehe matma aedu. Kui kuuljat oll´ Rõuge kerigumäkke nakat üles vidama, es olõ ütski hopõn jõudnu kuuljat üles vitä', kas tapnu vai är´. Sõs oll´ opetaja Kikas käsknü' hobõsõ iist võtta ja mehe' vankri ette minnä. Mehe' olli' kuulja üles vidänü. Es oleki rassõ ollu'. Sõs oll´ kuulja kerikulle viid ja sääl puhendet. Kerikun oll´ valvõt üü ja päiv. Kõigile valvjile oll´ ant kõgõsugumitsi süüke ja oll´ esiki raha mast. Õdagu oll´ matõt vanna matusõlõ maha.

ERA II 151, 18/9 (4) < Rõuge khk., Sännä v. < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - M. Teder, Petseri Ühisgümnaasiumi õpetaja < Kreeta Teder, s. 1849 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002, redigeeris Maarja Oras
Elävält matetu.
Vana Roosa vallan Hansi talu värete nuka man oll´ mätäs, sinnä mättä pääle oll´ kivi pant. Latsõ väega pelksi toda kivvi. Vanasti, ku' oll´ ristiusk maalõ tullu, sõs oll´ patu iist pellät ja üts hall´ mehekene oll´ lasknu pojal esihindä elävält hauda matta. Esä oll´ käsknü pojal viis lauda hauda panda ja esihindä pääle panda. Vanake oll´ esi käe' risti rindu pääle pandnu. Edimätse liiva hiitmise aigu oll´ poig ütelnü, et "hingä nüüd, taadikõnõ, Kristusõ kaanõ all." Haualõ oll kivi pääle pant.

ERA II 156, 576/7 (11) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. < Rõuge khk., Saaluse v., Voki k. - Ludvig Raudsepp < Mari Raudsepp, 68 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Lennart Peep
Aitumma! Aitumma!
Koso tulgu, tõõsõ mingu,
kolmanda' maah kullõlgu,
tapõlgu tänävil, vihõlgu värävil,
muskka muudu, hõrahka hõngu,
sinililli näkko!
Määne poiss tuu näo näge,
tuu perrä naard:
Hahhahhaaa...!
Aitumma! Aitumma!
Koso tulgu jne.
Seda värssi loetakse saunas, kui selga tõmmatakse vihaga üksteisel, lugeja on see, kellel selga vihaga tõmmatakse ja ta loeb nii ruttu, et selja tõmbaja (hästi) arugi ei saa. Harilikult loevad seda naised.

ERA II 156, 577/8 (12) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. < Rõuge khk., Saaluse v., Voki k. - Ludvig Raudsepp < Mari Raudsepp, 68 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Lennart Peep
Määrä juusk
Seto sõitsõ pojaga. Ratta määr oll naanu' juuskma. Poig rüük: "Määrä juusk! Määrä juusk!" Hopõn oll väega laisk ja' läts väega aigupiteh mäest alla. Seto ütel: "Ostä no' jumalast joosõsi', sis saasi' rutõmbahe edesi!" A' hobõsõ nimi oll Märä. Seto sai arvu, et hopõn juusk. Viimäte nägi tää', et ratta määr juusk tsõõri mant, sis nakas poiga sõimama, et mis tuu innembä es ütle. "Ma ütli külh jo sullõ, a' sa' ütli' et, ostä no' jumalast joosõsi.

ERA II 156, 581 (15b) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta.
Maikuu.
Õitsevad toomingad 2 nädalat, saab 2 kuud sügist.

ERA II 160, 354/5 (2) < Rõuge khk., Pindi v., Pindi as., Karja t. < Rõuge khk., Vastse-Nursi v. - Ija Daniel < Peeter Märdimäe, s. 1865 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ku orjus ol´l, sõs ega peremiis - umbõs üte hobõsemaa - adramaa - tuu tegi kats päivä nädälin mõisale. Kõik põllutüü pidivä talorahvas tegemä. Kar´atamine ja sitavidämine. Kar´atallitus ol´l nädälite viisi. Maa suurusõ perrä ol´l neil kar´atamine kah. Penden om see mõisa alostaja. Tuust sai taalõ külälõ nimi - Pindi. Saksa keelen üteldäs õks Penden.

ERA II 160, 361 (11) < Rõuge khk., Pindi v., Pindi as., Karja t. < Rõuge khk., Vastse-Nursi v. - Ija Daniel < Peeter Märdimäe, s. 1865 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Om jo tuu aig olnu, kos tüüline sai 2 kopikat aastan palgas peremehe käest. Sõs ol´l raha kallis. Raha ol´l inemisil vähä.

ERA II 160, 378 (41) < Rõuge khk., Pindi v., Pindi as., Karja t. < Rõuge khk., Vastse-Nursi v. - Ija Daniel < Peeter Märdimäe, s. 1865 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
"A kua tuu sõda sõdõ?" - "A mu poig sõdõ sõa! Lätsivä Kupilevna ala ja mu poig sõdõ sõa. (Poeg võitis sõja.)

ERA II 160, 379 (2) < Rõuge khk., Pindi v., Pindi as., Karja t. < Rõuge khk., Vastse-Nursi v. - Ija Daniel < Peeter Märdimäe, s. 1865 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Äis toda tiid - tuu om üts vanarahva sõna. Tuu om praegutse keele perrä, et juudas toda tiid. Tuu tähendäs, et juudas, vai mis.

ERA II 160, 380 (6) < Rõuge khk., Pindi v., Pindi as., Karja t. < Rõuge khk., Vastse-Nursi v. - Ija Daniel < Peeter Märdimäe, s. 1865 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Arbutama - tähendäs, et tuu ei olõ midägi armastusõga. A tuu om midägi tegemä - üts tüü. A mis tüü - ei või mitte põhjalikult är seletädä.

ERA II 160, 381 (7) < Rõuge khk., Pindi v., Pindi as., Karja t. < Rõuge khk., Vastse-Nursi v. - Ija Daniel < Peeter Märdimäe, s. 1865 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Ask om risu vai põhk.

ERA II 160, 381 (8) < Rõuge khk., Pindi v., Pindi as., Karja t. < Rõuge khk., Vastse-Nursi v. - Ija Daniel < Peeter Märdimäe, s. 1865 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hambamiis om üts sääne hää krihva vai sääne norija inemine. Sääne, kes midä säänest advokaadi muudu vällä näütäs - tuu om hambamees.

ERA II 160, 381 (9) < Rõuge khk., Pindi v., Pindi as., Karja t. < Rõuge khk., Vastse-Nursi v. - Ija Daniel < Peeter Märdimäe, s. 1865 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hiidlanõ - tuu om suurõ jõuga. Tuu om õks midägi vägevuse vai jõu poolõst.

ERA II 160, 381 (10) < Rõuge khk., Pindi v., Pindi as., Karja t. < Rõuge khk., Vastse-Nursi v. - Ija Daniel < Peeter Märdimäe, s. 1865 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ilmarinõ - tuu om üts vanaaoline eesti rahva jumalatõst. Ilmarinõ vai Ilmatark - tuust tulõ tuu väl´lä.

ERA II 160, 382 (11) < Rõuge khk., Pindi v., Pindi as., Karja t. < Rõuge khk., Vastse-Nursi v. - Ija Daniel < Peeter Märdimäe, s. 1865 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Päiv lätt Jumalihõ - päiv lätt luuja.

ERA II 160, 382 (12) < Rõuge khk., Pindi v., Pindi as., Karja t. < Rõuge khk., Vastse-Nursi v. - Ija Daniel < Peeter Märdimäe, s. 1865 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kodukäija - tuu om usu sehen - ol´l tuu, et surnu käü kodo. Ku kiäki är koolõs, sõs käü kodo raha kaema vai...

ERA II 160, 382 (14) < Rõuge khk., Pindi v., Pindi as., Karja t. < Rõuge khk., Vastse-Nursi v. - Ija Daniel < Peeter Märdimäe, s. 1865 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ku raha pääle kaartõ mängitäs, sõs pandas üts suma sisse. Sõs tuu om konn.

ERA II 160, 383 (15) < Rõuge khk., Pindi v., Pindi as., Karja t. < Rõuge khk., Vastse-Nursi v. - Ija Daniel < Peeter Märdimäe, s. 1865 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kooljas - vanarahvas ütel: tuu om kuulja - surnu.

ERA II 160, 383 (15) < Rõuge khk., Pindi v., Pindi as., Karja t. < Rõuge khk., Vastse-Nursi v. - Ija Daniel < Peeter Märdimäe, s. 1865 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kooljas - vanarahvas ütel: tuu om kuulja - surnu.

ERA II 160, 383 (16) < Rõuge khk., Pindi v., Pindi as., Karja t. < Rõuge khk., Vastse-Nursi v. - Ija Daniel < Peeter Märdimäe, s. 1865 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kääbäs om, kos surnu om ala matõt.

ERA II 160, 383 (17) < Rõuge khk., Pindi v., Pindi as., Karja t. < Rõuge khk., Vastse-Nursi v. - Ija Daniel < Peeter Märdimäe, s. 1865 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Külmking - tuud üteldäs, ku inemine usus kah ja ei usu kah, sõs üteldäs külmking.

ERA II 160, 383 (18) < Rõuge khk., Pindi v., Pindi as., Karja t. < Rõuge khk., Vastse-Nursi v. - Ija Daniel < Peeter Märdimäe, s. 1865 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Muuk om munk vai mung. Tuu om väega pal´lo Jumala pallõja.

ERA II 160, 383/4 (19) < Rõuge khk., Pindi v., Pindi as., Karja t. < Rõuge khk., Vastse-Nursi v. - Ija Daniel < Peeter Märdimäe, s. 1865 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sortsi umma näkukutsika.

ERA II 160, 391/2 (4) < Rõuge khk., Pindi v., Kaku k., Kaku t. - Ija Daniel < Iida Helbe, s. 1890 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ma näi ütskõrd unõh, et kõik engli lindsõva - säändse pildiengli lindsivä. Mugu lehvitivä siibuga. Tulli ma sõs üles ja lätsi lauda mano ja tuu valgus ol´l innegi silmi iin. Mul ol´l lats haigõ. Õdagu kuuli lats ärä.

ERA II 160, 392 (5) < Rõuge khk., Pindi v., Kaku k., Kaku t. - Ija Daniel < Iida Helbe, s. 1890 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Üts peremiis tan ol´l väega haigõ. A ma näi unõh, et om terve - peris terve ol´l. Sõs õs lää mõnd päivägi müüdä, ku peremiis är kuuli.

ERA II 160, 394 (13) < Rõuge khk., Pindi v., Kaku k., Kaku t. - Ija Daniel < Iida Helbe, s. 1890 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Üle läve ei tohi tarrõ pühki, et sõs läävä latsõ' ülekäe.

ERA II 160, 394/5 (15) < Rõuge khk., Pindi v., Kaku k., Kaku t. - Ija Daniel < Iida Helbe, s. 1890 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Latsõ ristmisvett ei või alla visata - üles õks piät, sõs jääs õks tütärlatsõ au kargõs.

ERA II 160, 395 (16) < Rõuge khk., Pindi v., Kaku k., Kaku t. - Ija Daniel < Iida Helbe, s. 1890 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ristmise vett piät ütekõrraga võtma. Ku vett maha valat, sõs tulõ ägedä vaimuga lats. Ma, ku uma vanõmbat tütärt ristsõ, sõs hämmässi puro maaha ja läts vett kah. No omgi väega äke.

ERA II 160, 396/7 (20) < Rõuge khk., Pindi v., Kaku k., Kaku t. - Ija Daniel < Iida Helbe, s. 1890 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Vana-aasta puulpäävä võtsõmi õks üsätävve puid riidast. Ku puu' paarin olliva, sõs sai mehele. Meil oll sääl kats vallalist tütrikku. Ma võti paarin puu' ja sai tuu sama aastak mehele. Tõnõ pidi viil kavva uutma.

ERA II 160, 397 (21) < Rõuge khk., Pindi v., Kaku k., Kaku t. - Ija Daniel < Iida Helbe, s. 1890 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Vana-aasta õdagu panti kinda vai püksü padja ala. Kes nuu sõs unõn är võtsõ - sõs toolõ sait mehele.

ERA II 160, 397 (22) < Rõuge khk., Pindi v., Kaku k., Kaku t. - Ija Daniel < Iida Helbe, s. 1890 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Puru, mis tarõst pühkmisega sait, viidi tiilahkmõlõ, sõs kuuldi. Ku kellähelinat kuulsõt, sõs sai pulmõ, ku ol´l lavvakõlinat, sõs sai puhtõ pidämist. Tuu ol´l kõik nii terves aastas ette.

ERA II 160, 398 (24) < Rõuge khk., Pindi v., Kaku k., Kaku t. - Ija Daniel < Iida Helbe, s. 1890 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ku leibä ahjo panõt, sõs heidetäs kah risti - muido ei küdsä leib hääs.

ERA II 180, 560/1 (5) < Rõuge khk, Kasaritsa v, Soemetsa k, Soe t - Ludvig Raudsepp < Ann Suss, s. 1878 (1937). Sisestanud Eva-Kait Kärblane 2001
Mihklipääva hummogu tsuskasõ tütrigu otspajast pää vällä ja ütlese:
“Mihklipäiv!
Armas aig! Kallis päiv!
Kui sa katad maa ja mere,
Sis kata ka mu karvanõ pää!”
vana Kasagu Leeno opas nii mu´ tütrele, ku tuu tütrik oll. -

ERA II 180, 622/4 (l) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Kusta Kalmus, s. 1873 (1938). Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II
2) Vanast olli ma rikas põllumees. Mul oll 6/6 kesvi vähämb ku riia vakamaa (6/6 ol'lgi riia vakamaa). Olli ma kah kuulus õlletegija. Naksi siss õlut tegema. Sai õlu valmis, kikka-kurivaim karas õllõvaadi veere pääle, kallas õlle ümbre. Õlu nakas ojja piteh jooskma. Mul ol'l suur valgõ hobõnõ. Mia hüppasin toolõ sälgä ja hakkasin järge virotama. Tollõpool Viro veskit viis versta sai õllele järge. Sääl sai paar kõrd kopaga hampsahta. Ol'l veidükene õllõ maku man. Sääl soe laknu, Kaudi mõtsa lännu, oma hanna kuusõ juurõ pääle pandnu ja puhkama jäänü. Nigu minagi meistrimees, naelad ja vassar ühes - tik-tik-tik! egäl soel hand kuusõ külge kinni. Siss lõiksi kats kõrd pajuvemmalt, lõiksi huntidel natuke nahka nina pealt lõhki; siis hakkasin neid vemmeldama, nii et need naha seest välja pugesid. Nahad võtsin ma omale. Hakkasin kodu poole sammuma. Püss ol'l mul õks säläh. Lätsi läbi paksu mõtsa. Kuusõoss tõmmas püssükikka üles, pedajaoss tõmmas püssükikka alla. Tedir ol'l kuusõ ladvah. Kuul läts tedrele persehe, Jänes põõnut puu all. Ja tedir sattõ jänessele nõna pääle. Jänes hullu paaga kaabaht kuus tukatit kulda väl'la. Selle võtsin mina omale. Olli mina rikas mees. Lätsi kodo, ehidi kuus süldä kuusitsõ maja ja säitse süldä saaritsõ lavva sisse, Lavva pääl ol'l kats kausitäüt suppi, üfs ol'l tühi, tõõsõh es olõ midagi.

ERA II 180, 622/4 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k., Kalmuse t. - Ludvig Raudsepp < Kusta Kalmus, s. 1873 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2001
Õlletegemine.
Vanast olli ma rikas põllumiis. Mul oll 6/6 kesvi vähämb ku' Riia vakamaa (6/6 ollgi Riiavakamaa). Olli ma kah kuulus õlletegija. Naksi sis õllut tegema. Sai õllu valmis. Kikka kurivaim karas õllõ-vaadi veere pääle, kallas õlle ümbre. Õllu nakas ojjapiteh juuskma. Mul oll suur valgõ hobõnõ. Mia hüppäsin toolõ salgä ja hakkasin järge virotama. Tollõpuul Viro veskit viis versta sai õllili järge. Sääl sai paarkõrd kopaga hambsahta. Oll veidükene õllõ maku mann. Sääl soe laknu, Kaudi mõtsa lännu, oma hanna kuusõ-juurõ pääle pandnu ja' puhkama jäänü. Nigu minagi meistri miis, naelad ja vassar ühes. Tik-tik-tik egäl soel hund kuusõ külge kinni. Sis lõiksi kats kõrd paju vemmalt. Loiksi huntidel natuke nahka ninapealt lõhki. Siis hakkasin neid vemmeldama, nii et need naha seest välja pugesid. Nahad võtsin ma omale. Hahkasin kodu - poole sammuma. Püss oll mull õks sälah. Lätsi läbi paksu mõtsa. Kuusõ oss tõmmas püssü kikka üles. Pedaja oss tõmmas püssü kikka alla. Tedir oll kuusõ ladvah. Kuul läts tedrele persehe. Jänes põõnutt puu all. Ja tedir satto jänessele nõna pääle. Jänes hullu pääga kaabaht kuus tukatit kulda välla. Selle võtsin mina omale. Olli mina rikas miis. Lätsi kodo, ehidi kuus süldä kuusidsõ maja ja säidse süldä saaridsõ lavva sisse. Lavvapääl oll kats kausitäüt suppi, üts oll tühi, tõõsõh es olõ' midägi.

ERA II 203, 227/32 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sika k., Kaasjärve t. - Hartvig Sikk < Andri Sika, s. 1870 ja Miili Sika, s. 1881 (1938) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Ell Vahtramäe 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Rõuge kihelkonna pulmakombed.
Kui noormees kavatses kedagi neidu kosida, siis sõitis talle ühes isamehega kosja. Kosja sõideti tavaliselt neljapäeva õhtul, siis olevat rohkem õnne olnud. Peigmehel olid viinad kaasas, kuna isamees oli peigmehe asjaajaja. Jõuti neiu elamusse. Isamees alustas kohe äiaga juttu: "Neil olevat õhvakene ära jooksnud. Kas nad ei saaks talle nüüd lõiga kaela panna ja kodu viia?" Ütles äi, et nende pool on küll jooksnud vasikas, siis mindi tuppa. Toas söödi-joodi ja lahkumisel, kui tüdrukule peigmees meeleline, andis sellele salli ja kindad. Peale selle teistel kordadel peigmees tõi pruudile kingitusi, tavaliselt linnariide näol. Kindlaksmääratud pulmapäeval sõitsid nii pruut kui peigmees kumbki omast kodust kiriku juure. Kodust olid moonakotid vaeste jaoks kaasa võetud. Mida heldem pruut andeid jagama, seda heldemad ja paremad pidid tema lapsed saama. Peale laulatuse sõideti peigmehe koju, kus päris pulm algas. Söögi vahel liikusid suured õllekannud, seda rikkamate juures. Vaesematel aga olid valmistatud toitudeks ainult jahe roog, s.o. luudega liha keedetud tangudega, siis veel kohupiim ja või, kolmandaks toiduks oli "pesütüs" - tatriku karaskist lõiguti tükid piima sisse, mis keema aeti. Taldrekuid, tinalusikaid ja kahvleid ei tuntud. Söödi suurtes "stõõrikutest", mis oli umbes 9 tolli lai ja 5 tolli kõrge puune anum ja söödi puulusikatega. Söömine lõpetatud, mindi rehe alla või õue pääle. Igal külal oli oma pillimees. Rõuge kihelkonna tuntumad pillimehed olid "Tõrstare" rätsep ja "Sikk August". Tehti ka pulma ajal ringi ehk "tsõõri" ja tuntum tsõõri laul on:
1) Tule, tule tuvikene, kuku minu kaenlasse,
rõõm sind täitku, mulle näitku,
sinu silm mul lahkesti.
Trallalla. Trallalla. Trallalla.
2) Rohkesti hend rõõmusta,
kon sind iial näha saan.
Sinu ligi tööd ja higi,
valu, vaeva, unustan.
Trallalla... ... ...
3) Igapäiv mu igatsus,
sinu järele om uus.
Sind ma nõuan,
sulle jõuan, sulle om mu armastus.
Trallalla... ... ...
Teiseks eriti lauldavaks "tsõõrilauluks" oli "Üks peremees võttis naise."
Siin on alguses ringis ainult üks mees, "peremees", järgneb, et peremees võttis naise, naine lapse, laps amme ja amm sulase, kellest sai talopoig. See talopoig võttis naise. Selle pääle lähevad kõik teised välja ja algab uuesti.
Laul: "Üts talopoig võttis naise."
Üts talopoig võttis naise,
üts talopoig võttis naise,
üts talopoig võttis naise,
sis illos, illos om.
II
See naine võttis latse,
see naine võttis latse,
see naine võttis latse,
sis illos, illos om!
III
See lats sis võttis amme,
see lats sis võttis amme,
see lats sis võttis amme,
sis illos, illos om.
IV
See amm sis võttis sulase,
see amm sis võttis sulase,
see amm sis võttis sulase,
sis illos, illos om.
V
See peremiis piat ära minema,
see peremiis piat ära minema,
see peremiis piat ära minema,
sis illos, illos om.
VI
See naine piat ära minema,
see naine piat ära minema,
see naine piat ära minema,
sis illos, illos om.
VII
See lats piat ära minema,
see lats piat ära minema,
see lats piat ära minema,
sis illos, illos om.
VIII
See amm piat ära minema,
see amm piat ära minema,
see amm piat ära minema,
sis illos, illos om.
IX
Sis sulasest sai talopoig,
sis sulasest sai talopoig,
sis sulasest sai talopoig,
sis illos, illos om.
Sama võib ka korrata uuesti.

ERA II 203, 238/41 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sika k., Kaasjärve t. - Hartvig Sikk < Andri Sika, s. 1870 ja Miili Sika, s. 1881 (1938) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Ell Vahtramäe 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pulmamängud ja -laulud.
Saaja laul.
1. Pulmad, jah pulmad,
nüüd hõiska, pulmad käes.
Juba pillid hüüavad,
rõõmupüssid pauguvad,
nüüd on käed nad kokko pannud,
sõrmused ka vahetanud,
lõpõtuseks laulis veel,
köster salmi tagah peal.
Pulmad, jah pulmad,
nüüd hõiska, pulmad käes.
2. Rasvast rooga süüakse,
magust õllut juuakse,
leivä, saia, värski vorsti,
suure tsia peki tüki,
kämble paksust rasva peal,
oh kui rõõmus om mo meel.
Pulmad, jah pulmad,
nüüd hõiska, pulmad käes.
3. Kuule nüüd, kuis ämmä eit
vabandab ja palub meid,
et ta leem ja munakoogid,
käkid, vorstid, siapekid,
et ta leib ja kõrvane
pole küll veel rasvane.
Pulmad, jah pulmad,
nüüd hõiska, pulmad käes.
4. Perenaiste tuttav viis,
oma pulma rahva ees
on end ikka vabandada,
alandusest kittust nõuda,
meil on kõhud täidetud,
sõrmed rasvast lakutud.
Pulmad, jah pulmad,
nüüd hõiska, pulmad käes.
5. Juba tuleb kinga piin,
käsi kannel, viioliin.
Hoidke eest me lahme tantsma,
noore naise jalga katsma.
Hõiska pulmad, see on hea,
lööge riided üle pea.
6. Üle õue kolli Mats,
oh, sa esimene pätt.
Kui ta oma jalga tõstab,
iga saksa tantsu mõistab.
Kördi Kai tal kääksub käes,
Mats ei anna järele.
Pulmad, jah pulmad,
nüüd hõiska, pulmad käes.
7. Lõpemas on tantsu töö,
aeg on üle poole öö.
Lõpetagem pulma mänge,
saatkem noorem rahvas sängi,
soovigem neil head ööd
ja siis minge oma teed.
Pulmad, jah pulmad,
Nüüd hõiska, pulmad käes.

ERA II 244, 449/50 (5) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi m. - Anna Randvere, Võru progümnaasiumi õpilane < Mai Sintka, 77 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Vanast kõnõldi pallo, et vanakurat vahetas latsõ är ja pand oma latsõ asõmõlõ.
Kui ma lats olli, sis kõnõldi, et Saalusi vallan üts Kirgõsõ Katri oll vanakuradil är vahetatu. Tuu oll olnu üts veidra naisterahvas. Pühäde üül oll ta ullis lännü, nukka istnu ja näo kässiga kinni katnu. Edimesel jõulupühäl, kui tõõsõ kerikulõ sõidi, tull Katri neile vastu ja vidi suurt puud latvapiten endä takan. Ka kehäst oll ta väega imelik olnu, es olõ sukugi säänest muudu kui tõõsõ naistõrahva. Kehä oll tal suur, sõrmõ pikä ja peenükõsõ. Ka suu oll tal suur ja kui ta sei, sis niilse kõik tervelt alla.
Sis kõnõldi viil, et vanapakan lätt mõnikõrd ka ristiinemisega paari. Rõugõn Korgõpuudõ man olevat tõõne üte tütreku naases võtnu.

ERA I 2, 393 (5) < Rõuge khk. - V. Meks, Võru Ühisgümnaasiumi õpilane (1928) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Puusteltama - inimest paljaks riisuma (röövima).

ERA I 2, 393 (7) < Rõuge khk. - V. Meks, Võru Ühisgümnaasiumi õpilane (1928) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Virp ~ värp - lõnga pooli peale ajamise juures lõnga sassiminekut nim. virbks (virp läks sisse.).

ERA I 2, 407 (4) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Võru Ühisgümnaasium (1928) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Viruskiks nim. ahjutagust, kitsast, pimedat nurka. Viruskikas on mingisugune üleloomulik, must, kuratitaoline loom, kes elab virusses. Kurukikas tähendab seda sama mis viruskikaski.

ERA I 2, 407 (5) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Võru Ühisgümnaasium (1928) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Tapukikkaks nim. last, kes teiste lastega tüli norib ja alati teistega kakleb (tarv. ka mõnikord täisealse kohta).

ERA I 2, 407 (6) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Võru Ühisgümnaasium (1928) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Nõgikikas on must rähn, kuid nõgikikkaks öeldakse ka musta inimest.

ERA I 2, 407 (7) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Võru Ühisgümnaasium (1928) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Meil tarv. küll sõna poostima ja see tähendab paljaks tegema (varastama jne.) Näit.: "Vargad olla selle pere paljaks poostinud."

ERA I 2, 407 (9) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Võru Ühisgümnaasium (1928) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
"Virp'iks" hüütakse seda risti, mis lõnga ajamise juures lõngale sisse läheb.

ERA I 2, 407 (10) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Võru Ühisgümnaasium (1928) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Suri'ks pilgatakse peaaegu kõiki "isehakanud" arste ja soolapuhujaid.

ERA I 2, 823 (3) < Rõuge khk., Saaluse v. - A. Pauts, Tartu Tehnikagümnaasiumi õpilane (1928/9) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui harakad rabistavad aia ääres tihti, siis tähendab see surma.

ERA I 2, 823 (3) < Rõuge khk., Saaluse v. - A. Pauts, Tartu Tehnikagümnaasiumi õpilane (1928/9) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui harakad rabistavad aia ääres tihti, siis tähendab see surma.

ERA I 2, 823 (4) < Rõuge khk., Saaluse v. - A. Pauts, Tartu Tehnikagümnaasiumi õpilane (1928/9) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui kana kireb, sureb majas inimene.

ERA I 2, 823 (4) < Rõuge khk., Saaluse v. - A. Pauts, Tartu Tehnikagümnaasiumi õpilane (1928/9) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui kana kireb, sureb majas inimene.

ERA I 4, 51 (2) < Rõuge khk., Viitina v. - "Tallinna Posti" ebausu võistlus < A. Pallits (1932) Sisestas Salle Kajak 2002
Kui kahel inimesel heina riisudes rehad kokku lähevad, riisuvad nad teisel aastal veel üheskoos heina.

ERA I 4, 51 (3) < Rõuge khk., Viitina v. - "Tallinna Posti" ebausu võistlus < A. Pallits (1932) Sisestas Salle Kajak 2002
Kui süües söögiraasukene kõrri läheb, saab viina ehk peksa.

ERA I 4, 51 (4) < Rõuge khk., Viitina v. - "Tallinna Posti" ebausu võistlus < A. Pallits (1932) Sisestas Salle Kajak 2002
Läheb piibusuits rõngasse, saab viina.

ERA I 4, 51 (5) < Rõuge khk., Viitina v. - "Tallinna Posti" ebausu võistlus < A. Pallits (1932) Sisestas Salle Kajak 2002
Pääle lapse ristimist peavad vaderid lapsega kolm korda ümber maja jooksma, et laps ruttu kõndima läheks.

ERA I 4, 53 (6) < Rõuge khk., Viitina v. - "Tallinna Posti" ebausu võistlus < A. Pallits (1932) Sisestas Salle Kajak 2002
Ristimisevesi tuleb katsuda võimalikult kõrgele visata. Mida kõrgemale vesi läheb, seda parem õnn on lapsel.

ERA I 4, 53 (7) < Rõuge khk., Viitina v. - "Tallinna Posti" ebausu võistlus < A. Pallits (1932) Sisestas Salle Kajak 2002
Kui parem peopesa sügeleb, saab raha, kui vasak, tuleb raha välja anda; sügeleb parem silm, saab naerda, vasak, siis saab nutta; sügeleb nina, saab surnut kuulda.

ERA I 4, 53 (7) < Rõuge khk., Viitina v. - "Tallinna Posti" ebausu võistlus < A. Pallits (1932) Sisestas Salle Kajak 2002
Kui parem peopesa sügeleb, saab raha, kui vasak, tuleb raha välja anda; sügeleb parem silm, saab naerda, vasak, siis saab nutta; sügeleb nina, saab surnut kuulda.

ERA I 4, 53 (8) < Rõuge khk., Viitina v. - "Tallinna Posti" ebausu võistlus < A. Pallits (1932) Sisestas Salle Kajak 2002
Katsatab harakas maja ligidal, saab uudiseid kuulda, kägu kukub aga alati halbu sündmusi.

ERA I 4, 53/5 (9) < Rõuge khk., Viitina v. - "Tallinna Posti" ebausu võistlus < A. Pallits (1932) Sisestas Salle Kajak 2002
Esmaspäeval ei tohi raha välja anda. Samuti ei tohi uut tööd esmaspäeval alata, vastasel korral ei anna töö lõputagajärgi ja jääb lõpule viimata.
Esimest korda loomi karja lastes ei tohi see sündida esmaspäeval, vastasel korral tabab loomi õnnetus.

ERA I 4, 55 (14) < Rõuge khk., Viitina v. - "Tallinna Posti" ebausu võistlus < A. Pallits (1932) Sisestas Salle Kajak 2002
Enne jüripäeva raudasju leides oled sel aastal hea tervise juures.

ERA I 4, 141 (3) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Valter Mõtus (1932) Sisestas Salle Kajak 2002
Kartulaid koorides märgib koorija mõne kartuli ära, lõigates kartulile mõne märgi pääle või uuristades kartulasse augu. Kui keegi teine seda kartulat ei juhtu sööma ja ta ise selle ära saab süüa, tähendab see hääd õnne.

ERA I 4, 141 (4) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Valter Mõtus (1932) Sisestas Salle Kajak 2002
Kui joostes pahema varba kuhugi vastu lööd, siis tähendab see õnnetust; lööd aga parema varba ära, tähendab see hääd õnne.

ERA I 4, 141 (6) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Valter Mõtus (1932) Sisestas Salle Kajak 2002
Kui liblikaist kõige enne kollast näed, on hää õnn, eriti veel siis, kui ta lendab. Näed aga kirjut või valget liblikat kõige enne, siis on halb õnn.

ERA I 4, 143 (8) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Valter Mõtus (1932) Sisestas Salle Kajak 2002
Lindudest on õnne- või õnnetusekuulutajad kõige enam kägu kevadel ja harakas talvel. Käol ei taheta ennast petta lasta; kevadel käo kukkumise ajal sööb igaüks hommikul enne väljaminekut, sest kui söönud oled, siis ei saa kägu petta. Kui kägu juhtub just siis kukkuma, kui keegi parajasti sillal või purdel on, saab see eeloleval aastal palju nutta. Kui kägu esimene kord kuuled hommikul, siis tähendab see hoolt; suumaajal kuulmine tähendab surma mõnele perekonnaliikmele; lõunaajal kuulmine tähendab leina ja õhtul kuulmine tähendab õnne.

ERA I 4, 143 (8) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Valter Mõtus (1932) Sisestas Salle Kajak 2002
Lindudest on õnne- või õnnetusekuulutajad kõige enam kägu kevadel ja harakas talvel. Käol ei taheta ennast petta lasta; kevadel käo kukkumise ajal sööb igaüks hommikul enne väljaminekut, sest kui söönud oled, siis ei saa kägu petta. Kui kägu juhtub just siis kukkuma, kui keegi parajasti sillal või purdel on, saab see eeloleval aastal palju nutta. Kui kägu esimene kord kuuled hommikul, siis tähendab see hoolt; suumaajal kuulmine tähendab surma mõnele perekonnaliikmele; lõunaajal kuulmine tähendab leina ja õhtul kuulmine tähendab õnne.

ERA I 4, 143 (9) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Valter Mõtus (1932) Sisestas Salle Kajak 2002
Kui harakas talvel kaua aega aiateibal istub, siis on sääl ümbruskonnas varsti mõni surmajuhtum oodata.

ERA I 4, 143 (10) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Valter Mõtus (1932) Sisestas Salle Kajak 2002
Mingile tähtsale toimingule minnes tuldakse hommikul alati parema jalaga enne voodist välja, siis läheb ettevõte hästi korda.

ERA I 4, 145 (11) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Valter Mõtus (1932) Sisestas Salle Kajak 2002
Sündinud last esimene kord riietades aetakse tingimata parem käsi enne särgivarrukasse. Vastasel juhul saab laps pahemakäeliseks.

ERA I 4, 145 (12) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Valter Mõtus (1932) Sisestas Salle Kajak 2002
Talvel antakse seanina alati kooliskäivale lapsele - siis õpib ilusti kirjutama. Sea saba antakse sellele, kes kevadel odra külvab, siis loodetakse hääd saaki.

ERA I 4, 145 (14) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Valter Mõtus (1932) Sisestas Salle Kajak 2002
Kui pärast surnuviimist hobune, kellel surnu viidi, väherdab, pea surnuaia poole, siis on samas perekonnas varsti uut surmajuhust oodata.

ERA I 4, 145 (15) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Valter Mõtus (1932) Sisestas Salle Kajak 2002
Üle ukse ei anta kunagi jumalagajätuks kätt - see tähendab lahkumist igaveseks.

ERA I 4, 145 (16) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Valter Mõtus (1932) Sisestas Salle Kajak 2002
Kalu püüdes sülitatakse õngele kolm korda, siis võtavad kalad hästi õnge.

ERA I 4, 409/10 < Rõuge khk., Tsooru v. - Aleksander Bleive, Lepistu algkooli õpilane (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Vahetatud laps
Ühel tormisel ööl tuli mees heinakoormaga koju. Kodu lähedal läks mehel arusaamatul kombel koorem ümber, mees katsus küll koormat omal jõul üles ajada, kuid ei jõudnud. Ta otsustas jääda koorma juure ning ootata valgeni ja siis abi otsima minna. Kohe kerkis kui maa alt mehe ette vaike hall mehike. Mees ei tahtnud omi silmi uskuta. Mehikene lubas koorma üles aidata, kui mees annab selle temale, mida ta kodus ei ole näinud. Mees lubaski ta soovi täita ja korraga oli koorem endiselt tee pääl. Kodu jõudes oli naine väga rõõmus, sest tal oli sündinud laps. Kuid mehe meel muutus kurvaks, sest ta oli lapse ära lubanud hallile mehikesele. Mees jutustas loo naisele. Nüüd muutus rõõm kurbuseks. Hommikul leidsid naine ja mees oma hää lapse asemel kisava ja irmsa lapse. Nüüd polnud enam kahtlust, et hall mehike oli lapsed ära vahetanud. Mõne aja päräst leppisid kaks noormeest, kes neist julgeb vana sauna minna ja seal kerisekivi kaasa tuua. Saunas arvati olevat vaimud. Öösi läkski üks noormees sauna, kes leidis ees noore tüdruku. Tüdruk palus noormeest, et see ta naiseks endale võtaks, siis pääseb ta ära nõidusest. Noormees võttiski naise endale omaks. Mõne aja pärast tahtis naine külla minna. Mees oli ka nõus. Ta läks naisega ühte tallu. Naine teretas pererahvast nagu omakseid. See oli sama talunik, kellel oli hall mehike lapsed ära vahetanud. Nüüd tuntsid ka vanemad oma lapse ära. Tüdruk käskis võõrast last ahju visata. Nii ka taheti teha. Kohe tuli hall mehike ja viis oma lapse ära.

ERA I 4, 415 (2) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kes saab uueaastal raha, see saab teda kogu aasta.

ERA I 4, 415 (5) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Esimese võõra järele, kes uueaastal majja tuleb, otsustatakse aasta õnne.

ERA I 4, 416 (29) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Vastlapäeval pestakse riideid (pesu), siis saab kogu aasta valge pesu ning on kerge pesta.

ERA I 4, 416 (37) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
[Vastlapäev] Neiu peab lõikama poisi juukseid, poiss neiu juukseid, siis kasvavad juuksed pikad ja kaharad.

ERA I 4, 417 (82) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui Lauritsapäeval sajab vihma, siis on tulekahjusid oodata.

ERA I 4, 418 (101) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui mardipäeval kuu selgelt taevast maha vaatab, saab palju tüdrukuid mehele.

ERA I 4, 418 (107) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
[Kadripäev] Kui rehti jatkub kadrile, siis tüdrukuid saab mehele.

ERA I 4, 418 (110) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui kadripäeval sõel taevast alla vaatab, saab palju tüdrukuid mehele.

H I 2, 561 (1) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Lapse ristimisel: vaderid heitsivad raha ristimisevee sisse, ristija viis vee välja ja heitis kõrvaliste kohta, raha pistis tasku.
Ristimata lapsukest ei tohi üksi jäta, muidu vahetab „vana kuri“ oma lapsega ära, ristitud lapse ligi ei tohi „vana kuri“ enamb tulla.

H I 2, 561 (2) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Lapse elu aeal: kes lapsel esimese hamba leidis, sellele anti raha. Terane loomus, varajane kõndimine ja rääkimine olivad varjased surmatähed.

H I 2, 561 (3) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Pruuti otsides: lepatriinud (käokiräs) la'kis noormees sõrme mööda üles ronida, kus pole siis loomake lendas, säält poolt olli pruut loota. Nooremehe sõber pani oma sõrmede vahele lilled, igaüht nimetas ta salajal isieneses ühe tutava neiu nimega, ja noormees tõmbas sõrme vahelt ühe lille, sellega olli kohe näha, kes temale pruudis saab.

H I 2, 561 (4) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Peigmeest otsides: nende sama nagu pruutigi otsides. Kui kägo õue pääl ehk ligidal puuladvas kukus, siis püüdis neiu puu ümber kolm korda joosta, kuspole siis kägo l/endas, säält pidi peigmees tulema.

H I 2, 561 (5) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Kosjas käies: kes esmaspäeval kosja läks, selle poisi pidi hunt ära sööma. Peale laulatuse kiriku juures ei tohi esimene õnnesoovija vana naene olla, see toob noorele posile suurt õnnetust. Ka ei tohi kirikust peigmees pahemad jalga enne välja panna.

H I 2, 561 (5) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Kosjas käies: kes esmaspäeval kosja läks, selle poisi pidi hunt ära sööma. Peale laulatuse kiriku juures ei tohi esimene õnnesoovija vana naene olla, see toob noorele posile suurt õnnetust. Ka ei tohi kirikust peigmees pahemad jalga enne välja panna.

H I 2, 561 (6) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Pulmade peal: ons pulmapäev ilus, siis on kõik eluaeg ilus, ons vihmane, siis tuleb noorikul kõik eluaeg silmavett valada.

H I 2, 561/2 (7) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Pulmade kombe. Pulmad kestavad kaks päeva; õhtul, enne esimest pulmapäeva koguvad sugulased kõik koko, toovad enestega ligi liha, leib, piima, võid. Pulmapäeva homikul peigmehe kodus peale söömise sõidavad kõik meesterahvas, peigmees ja kolm tähtsamad, nooremad naist (kaasikud nimetud) pruudi kodu. Pruudi sugulased ootavad pulmarongi tulemist väraja peal, mis kinni pannakse. Kui on mõni tops viina joodud, siis lastakse pulm sisse. (Siin olgu veel nimeta: peigmeest homiku riidese pannes laulavad naesed mõne püha salmi ja nenda võtavad teda naesemeeste seka.) Varsti istuvad tulijad söögilauda, mis valge linadega on kaetud ja midagi söögipoolist peal ei ole, kuid ainult peigmehe kohal lina all pudel viina ja leib. Lauda istutakse: ühes? laua otsas istub „sajavanemb“ kes laulumees on, tema kõrvas peigmees, selle kõrvas kaasikud, savanemba kõrvas üks tähtjamaist sugulastest „rautkäsi“, siis noored mehed, siis kõik muud pulmalised, nenda kudas neid peigmehe kodus peigmehe soovi järele istuma panti. Sajavanemb teeb salmi. Vakavanemb pruudi sugulastega seisavad selja taga ja vastavad nende sama, siis hakatakse söökisi laua peale kandma, lina alt võetakse viin välja ja viina andja hakab viina andma lauas istujadele. Ons söögid laua peal, siis tehakse jälle paar salmi vastastiku ja tännatakse ja hakatakse sööma. Pärast istuvad pruudi sugulased sööma ja päle selle algab tants. Pruut viibib omas kambris kirstu juures, kus ta raha eest viina müüb; ostjad on enamiste noored mehed, kes tantsupõrandult neiudega tulevad. (Iga kaasik toob ka pruudile sõira.) Siis teeb üks naljahammas henda „verilaskjas“, ajab kasuka võõriti selga, seub suure õle sideme ümber, võtab elaja lõualuu verikirves ja toimendab pruudi kambris verelaskmist. Pulmalised võtavad heneste keskel ika kedagi korda mööda kinni ja veavad verelaskja juure, see annab klõksu lõualuuga haigele sääre pihta, seub õlesideme kinni, pruut annab viina rohus pääle, ja mida rikamb arsti ala, seda suuremb rohu raha. Raha saab kõik pruudi omaks. Neiud võtavad ka peiude kübaraid ja panevad pruudi kiratu pandis, kust pandi viisil välja peab saama lunastud. Ligi õhtud istub peigmees jälle oma seltsiga lauda, lauldas, süüakse, juuakse. Pruudikambri koguvad kõik ümbrekaudu neiud ja naesed, panevad pruudi lauluga ehtese, ja isa, ehk selle asemik, võtab pruudi käe alt kinni ja neiude pa... saadab pruudi laua taha peigmehe kõrvale. Natukese aja pärast tuleb pruudi ema ehk selle asemik, paneb pruudile tanu päha, ja noorik on käes. On söödud ja joodud ja lauledud, siis tullakse laua tagant ära ja sõit algab kodu pole. Peigmehe kodu jõudes annab noorik mehe emale kingituse: sõira, särgi, sukad, kindad ja mõni vöö, päle selle jagab kõigile tähtjamile sugulastile kingituses sukke, kindid ja vöösid. Naesed võtavad nooriku heneste keskele ühte isiäraliste kambri, ja söödavad seal noorikud. Siis veavad noored kõik hooned läbi, iga läve päle peab kingitus maha jääma. Pärast tehakse noore pari säng üles ja pannakse neid piduliku lauluga magama. Öösel tulevad poisid noorepari ukse peale koputama, see tuleb välja ja annab nendele viina.
Teisel päeval sõidavad nooriku sugulased mehed ja naesed ja peiud ja neiud noorikule järele ja toovad riide käratu ligi. Väreti peal kimbutatakse neiud nenda sama nagu eila nemad peigmehe seltsilisile tegivad. Lastakse kirst õue, kelle peal noormehed ligi sõitsivad, siis toovad kasikud enne kui kirst maha saab tõstetud, „pesitust“ (üles keetud piim) kausiga kirstu peale, noored mehed rüüpanud ja viskanud raha sisse, sest et make soola olevad, pasitus viiakse ära, kirst pannakse paika, „vakalised“ istuvad sööma ja kõik läheb eilse plaani järele. Noorpaar sööb vanarahvaga. Noriku kõrvas istub nooriku ema, nooriku vennad. Õhtuse söögi ajal läheb üks kasikudest ja võtab noorikul rätiku tanu pealt ära, siis näevad kõik noorikud. Õhtul sõidavad vakalised oma kodu ja hommikul lahkuvad kõik pulmalised. Mõni nädal päle pulmade lähevad noorpaar ja mõni ligemb sugulane nooriku isakodu, süüakse, juuakse ja õhtul anab isa nooriku osa lehma ja lamba käte ja perapütid on ka otsas.

H I 2, 562/3 (8) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Lapse sündimisel: päeval sündinud laps saab õnnetu olema, öösel õnelik. Vanakuuga sündinud lähab rutu vanas, noore kuuga on kaua aiga noor. Reedesel päeval sündimine on suur õnnetus, reedel on Kristuse surmapäev. Esimest kord lapsukest mähkmese panes peab ika paremb käsi ene saama mähkme ala, kumb käsi ene mähkmese saab pantud, see saab töötegijas käes.

H I 2, 563 (8b) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Suretades: suures õnetuses peetas kui keegi ilma juures olemata ära sureb, sellepärast valvadakse surija juures suure hoolega. Suremise ajal lauldakse; kes ilma nägemata ja lauluda ära sureb, see on suur patu nuhtlus, ja loetakse nagu looma saarnasekd. Seepi, kellega surnukeha pestakse, hoitakse suure hoolega alale ja tarvitadakse rohu tarbis „kooljaluu“ vajotamiseks. Abielu rahvale panakse alusriided, mis laulatamise juures seljas olivad, ja mis suure hoolega alale savad hoitud, selga. Päeval suremine on otse taevase minemine.

H I 2, 563 (9) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Pitkile õlile pannes: suvel panakse nõuudega külm vesi surnu ala, müido, kui juhtub sel koral pitkse müristamist, siis paistetab surnu üles, külm vesi „lautsi“ all ei lase seda sündida. Surnu juures valvadakse suure hoolega, isiäranis öösel, püha lauludega, sest enne matmise õnistamist võib „vanakuri“ surnu juure tulla. Tuas, kos surnu on, ei tohi kassi salida; „vana kuri“ voib kassinäol surnu juure tulla. Kõik see aeg, mil surnu maeas, ei tohi majarahvast keegi magada, magamise aeal voib surnu üles tõusta ja oma kodokäija ametid teha. Igaüks, kes surnud vaatama tulevad, panevad raha surnu rindu peale, kost teda ligem sugulane oma tarvituses ära võtab. Surnut tuast välja viies piab ika pea ees saama viidut, muidu hakab kodo käima. Oli ühes maeas surnu, siis pidi kõik küla püha pidama ja mite midagi tule peal sööki keetma ega ahjo kütma, see talu mis teisel pool vee jooksu, ehk üle oja ehk jõe seisab, on sellest vaba.

H I 2, 563 (10) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Kirstu ja hauda pannes panakse surnule ligi raha, linu, villu, et ta mite öösel ei hakaks kodo käima ja nede asjade järele pärima ja nende tal teises elus tullu juba oma tarvitus ligi on.

H I 2, 563 (11) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Surnut matmast tulles panakse holega tähele selle hobuse väherdamist, kes surnud matusele vedas. Kui nimetud hobune lahti rakentadakse, ja temal väherdades pea tua pole on, siis ei ole pea majast surnut sada, on pea tua poolt ära, siis on varsti surnud loota.

H I 2, 565 (24) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Igapäevases elus: üles tõustes, voodist välja tulles pidi ika esimene jalg voodist välja pantama ja kinni kängitama, vastu kõrral võis paha päev tulla.

H I 2, 565 (25) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Teele minnes: kui naisterahvas vastu tulli, siis ei olnud head õnne loota; tulli siga vasto, siis oli head õnne kõigest loota. Ka hundi vasto tulek tähendas suurt õnne. Unustas midagi kodu, siis oli jälle kodu saamist loota.

H I 2, 565 (26) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Saunas käies ei tohi sauna kusta, siis hakavad käed higistama. Teise päle ei tohi puhuda, siis sellest saab palju paisid.

H I 2, 565 (26b) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Laupäeva õhtul ei tohi perast päikese looja minekut enamb keegi saunas vihelda, sest kõik see vesi mis siis saunas on, peab veri olema ja niipea kui päike looja lähab, tulevad vanad kurjad ennast vihtlema ja verega ennast pesema. Ka on Jumalat vasto suur patustamine hilja saunas käik.

H I 2, 565 (28) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Riidisse pannes peab ika paremb käsi saama enne käikse sisse pistetud; juhtus riie ümber pöörtud selga saama, siis oli suur õnetus tulemas, juhtus kuue saba jääma olema üles keeratud, siis oli oma nahatäis loota, peksa saada. Juhtus viisu ehk pastla paal kudagi lahti olema ja maad mööda jooskma, siis on varsti surnut saada kuulda.

H I 2, 565 (28) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Riidisse pannes peab ika paremb käsi saama enne käikse sisse pistetud; juhtus riie ümber pöörtud selga saama, siis oli suur õnetus tulemas, juhtus kuue saba jääma olema üles keeratud, siis oli oma nahatäis loota, peksa saada. Juhtus viisu ehk pastla paal kudagi lahti olema ja maad mööda jooskma, siis on varsti surnut saada kuulda.

H I 2, 565 (29) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Riidist võtes pidi ika paremalt poolt päle hakatama.

H I 2, 566/7 (45) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Mitmesugustel ametnikudel.
Raudsepadel pidi igal ühel see omadus olema, et tema päle sele, et ta haamri raua peält alasi peale laskis, siis pidi haamer ika alasid vasto kõlisema, seega kinnitab iga sepp vanakurja ahelaid, kelledega ta põrgus kinni on seutud; kes seda ei tee, see on siis vanapoisi sõber.

H I 2, 567 (46) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Kütidel. Kütt teeb ika kuuli ehk haavli peale risti, siis ei lähe ilmas märgist kõrvale; ja surmab ka nõna kurja, kes küti eksitades linnu näol puu oksa istub; kõige paremb paha vaimu surmamiseks on hõbeprees ristiga. Kütt peab, kui tema armulaual käib, leib suust välja võtma ja alles hoitma, ja siis see leib puuoksa peale seädma ja üle õla püssiga tema peale laskma, ilma sinnapoole vaatamata; niisugutse püssiga ei lähe kunagi kõrvale, ilma et oles tarvis sihtida.

H I 2, 567 < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Missugused riidid kanti ehk kantakse.
Meesterahva alosriided olivad enne ligi maani ulatuv valge särk, linadest; enamist takudest, jämedast kedradud lõngast koetud, niisamasugused püksid, kellede harud vaevalt paar tolli ala pool põlve ulatasivad; niuete ümber seuti neid jämeda lingle paelaga, mis enamist kolmest sirdusest olli palmitu, sõrme jämedune. Särgil olivad kraed, mida toredamb särk, seda laiemb krae; rinnapääl särgi kooshoidmiseks kanti preesi, rikamad hõbedast, vaesemad vasest. Kübar suvel paksust vildist, talvel mustast kalevist, kelle ümber mustast tallenahast ring olli ja mõlemide korvade kohal kämle sarnane lapp seisis mis punase lõngaga kesk kübarad oli kinni seutud. Jalas kanti takudest rätikuid ja viisud, pühapäivil linased rätikud ja pargituid pastlaid. Peälis riided olivad ahast vilast pitkad kuued ja niisamasugused ühe vormi järele õmeldud kasukad, valges pargidut lambanahast. Suvel oli ka lühike kuub, pihtsärk nimetud. Naesterahvastel särk peaaegu nagu meesterahvastelgi, muud kui pitkemb ja piha ümber peenemb. Valkjas-ahk vilasest lõngadest köetud tekk, sängi teki moodi, ääred kirjud, „kõrik“ nimetud. Mäseti mitmekordsest ja vilasest lõngadest oli koetud, suvel kanti rätikud valgest linasest riidest, pühapäiviti ka poest ostetud. Naesed kandvad ka tanu, tehtud valgest linasest riidest, võrkline kolme sõrme laiune „pilu“ ümber otsa, valgest riidest; talvel niisamasugune kübar nagu üleval nimetud meestelgi, muud kui punasest kalevist ja kähri nahast. Jalanõud nagu meestelgi, kuub sellestsamast materialist ja karv. üks, muud kui punase nööriga välja õmmeldud. Preesi kandsivad ka kõik naisterahvas, pühapäiviti suuri hõbedast sõlgi. Riietel nööbisid ei olnud, muud kui tradist haagid ehk nöörid. Praegu on olemas: meestel kõik riided sellestsamast materialist, muud kui lühemad ja peenemad ja pihtsärkide asemel on puuvillalõimede sisse köetud lühikese kuued, argipäivil pastlad, pühapäivil saapad. Vöö küles ripus nuga tupega ja nahkkott tuleraua ja tulekivist „räni“.

H I 2, 570 < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Mitmesugustest vaimudest ja võimudest.
Mitmes kohas peavad vanad vägimehed puhkama, kes oma eluaeal suuri töösid ja sõdasid on pidanud ja toime saatnud, nimelt praegu kohta ei teata muijal kui Petseri kloostris. Omal eluajal on nad rahvale lubanud abiks tulla kui soahäda õige suureks lähab ja kui neid saab kutsutud; kord on neid ka suure sõja ajal üles kutsutud, aga nad ei ole leidnud häda nii suure olemast, et ilma nende abita läbi ei voi saada, siis on nad jälle magama heitnud ja ei ole lubanud enne üles tulla kui veri nende magamise voodisse tuli. Ligi Pihkva maanteed Holsta kõrtsi lähedal on sügavas orus järv, kus vägimehe mõek ja kübar sees peab olema, mis ilusal ilmal päevapaistel piab hiilgama.
Kõik surnud, kellel midagi kodust saada on, ehk keda tüliga maha saab maetud, käivad kodo oma pärandust otsima ehk endise tüli pärast hirmutama. Hall on, kes halli hobuse seljas sõidab, nagu tõbede seas sai öeldut. Vana Juudasse nime kanab Kurat. Katk on põrgu vürsti saadetu; kes katku käte sureb, läheb otse põrguse. Katku aeal on põrguväravad, sõa aeal taevaväravad lahti, ütleb vanasõna. Puuk on üks teenija vaim, kurja vaimu seltsist, kes inimist tema eluaeal teenib, talle kõik varandust, nagu raha ja vilja, koko veab, selle eest pärib ta perast surma tema hinge. Näopolest on puuk musta kuke saarnane, aga viimaks on teda ka Riiast müüdu musta sõekese näul. Puuk käib nagu vaim kunagi ka kõige vähemast võtmeaugust sisse ja veab sealt varandust välja. Luupaenaja on ka samasugusest seltsist vaim, ta teeb inimestele ja elajatele vaeva; ahju ??? ja hargiga tõrjutakse teda minema. Tuulispää on vanakurat isi, kes kange tuulega edasi jookseb ja keerleb; vanatüdruku näul. Viruskundra on must kassi saarnane vaim, ahjo virussel elab. Lapsi hirmutadi viruskundraga. Kalevipoeg teatakse, et ennemuiste nii suur mees olnud kes Peipsist läbi käinud. Kord ulatanud tal keset Peipsid vesi niiudeni ja kodu tulles seletanud ta omaksetele: „Toho tonti, Peipsi lompi! Ära hämas mehe kellad.“

H I 2, 573 (5) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Öökull oma ösise huikamisega tähendab, et surm on kellelgi oota seal majas, kelle ligidal tema huigub.

H I 2, 574 (29) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Tõrvalillede õitsemise aigo õitseb tüdrukude arm.

H I 2, 574 (35) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Tule hoones, tuas, kuas, saunas ei tohi vilistada, siis on tulekahju tulemas.

H I 2, 597/8 < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Pildike Mõniste keele keelemurdest
„ Mehka, kas Sa iilä käve Vastrõ Henu puul?“ „Käve neh!“
„ Iskagä Sa is kuulõ, et tu ölläv üleiisä Musta ekkõ (jõkkõ) vällä (ära) uppunu?“
„ Mine nu laplanõ uma juttuga! Ma olli kõgõ iilädse õdakuspoolõ Henu puul; sõs olõs õks Henu mullõ ka ülliü, kuda ekkõ tahzõ vällä uppu, a Henu lausu õs tuust musta is valgõt.“
„ Kaenu, määntze na inemise tirani ka umma.“
„ Kis Sullõ, Hip, tuud kõnõl?“
„ Huju, iskagä ma nu tuud umast pääst is kõnõlõ sullõ. Konnu (niidu) pääl tull' mullõ ülä õdagu unuimä (vanaema) vasta ja üttel: „Kulla Hippõkõnõ! Vastrõ Henu um ilmast vällä lännü. O sedä hääd miist, keä küll kellegi üttegi kurja sõnna is lausu. Nu um tõõsõkõnõ. Erusalemmin Lessukõsõ kohtu iin!“
„ Unuimä ei mõista ka muud, ku muud, ku tühjä juttu takkan aija.“ „Mine nu paremb ussõ, kae, mea Sull kaija um, kusa hüppäjuttu taukat ja eläviid vällä kuulnuidu sekkä säät!“
„ Hippõõ!“ „Mea?“ (mis)
„ Ma is talda Sulle enne üldä, et Villigä Madüs ka tuud samma juttu õdagu Tammi puul palvusõl lõigas, et Henu ollõve õks hobõsid viijen ekkõ sisse sadanu ja vällä uppunu.“
„ Ala (ära) sakka (sa ka) tütrük Hip sääräst samma hüppä juttu tougadu niu mu Hip.“
„ Kasigõ mõlõmba ussõ ja laskõ Henul ellä.“
Tähendus: et Mõniste laulud isegi keelt selgitavad, siis arvan ma sellest küllalt olevat, ku ma ainult mõned kõnekäänud siia ülesse olev pannud, mis ehk lauludes puuduvad.
Neh - jah
vällä - ära
tiran - harilik sõimunimi
huju - imestellemise viis
iskogä - ega
is - es (ei)
kõnd - sõeveere heinamaa
hüppä - tühja, ilmaaegus
ussõ - välja
meo - mis
taltma - aimama
alä - ära

H I 2, 608 (8) < Rõuge khk. - Arnold Häussler (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui perenaene oma tütre ristmise vee lehma lauta visata, siis edeneta kari häste ja tütar viida ruttu mehele.

H I 2, 608 (9) < Rõuge khk. - Arnold Häussler (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui peremees oma poja ristmise vee visata hobuste talli, siis edeneta hobused heaste, ja pojast saad hea hobusetallitaja.

H I 2, 608 (11) < Rõuge khk. - Arnold Häussler (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui kütt kiriku leeva oma püssi sisse paneb, siis saada palju linda.

H I 2, 609 (18) < Rõuge khk. - Arnold Häussler (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui tahad enne naese võtmist oma pruuti nätta, keda sa veel ei tunne, siis mine vana-aasta õhtu ühte kambrisse ja võta enesega ühes kaks suurt Piiblid ja kaks peeglid. Üks peegel pane ühe seina pääle ja tõine peegel vasta seisva seina peale. Siis võta üts veikene laud ja pane see kesk tarre, kate peegli vahele. Siis pane need Piiblid üksteise peale lavva pääle ja ise pead siis ühest Piiblist lugema, kust ennegi juhtub. Ja mõne tunni pärast tuleb siis pruudi nägu peegli pääle.

H I 2, 609 (18) < Rõuge khk. - Arnold Häussler (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui tahad enne naese võtmist oma pruuti nätta, keda sa veel ei tunne, siis mine vana-aasta õhtu ühte kambrisse ja võta enesega ühes kaks suurt Piiblid ja kaks peeglid. Üks peegel pane ühe seina pääle ja tõine peegel vasta seisva seina peale. Siis võta üts veikene laud ja pane see kesk tarre, kate peegli vahele. Siis pane need Piiblid üksteise peale lavva pääle ja ise pead siis ühest Piiblist lugema, kust ennegi juhtub. Ja mõne tunni pärast tuleb siis pruudi nägu peegli pääle.

H I 2, 609 (19) < Rõuge khk. - Arnold Häussler (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Ja kui vana-aasta õhtu lähed kaevu juurde nii, et keegi ei näe ja pesed seal suud ja jätad pühkmata ja lähad pühkmata suuga magama, siis tuleb jälle su pruut ja pühib su suu ära.

H I 2, 609 (20) < Rõuge khk. - Arnold Häussler (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui vana-aasta õhtu kui magama lähad, võtad prussaku ja paned käisede, siis tuleb jälle su pruut ja võtab prussaku käisest ära ja viskab maha.

H I 2, 610 (30) < Rõuge khk. - Arnold Häussler (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui pastlad paljade jalga passid, siis kuluda pastlad ruttu katki.

H I 2, 611 (1) < Rõuge khk., Rõuge kirikumõis - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Lapse sündimisel oli saardel see mood või usk. Kui poeglaps sündis, siis niipea kui ilma tuli, panti kördi sisse ja siis suureld tütrugud armastasivad.

H I 2, 611 (2) < Rõuge khk., Rõuge kirikumõis - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui tütarlaps, siis meeste särki sisse, siis saavad täiskaevul ruttu mehele.

H I 2, 611 (4) < Rõuge khk., Rõuge kirikumõis - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Peale pesemise mähkis panti lapsele mähkmete sisse raha, siis saavat lapsest rikkas inime sureld.

H I 2, 611 (5) < Rõuge khk., Rõuge kirikumõis - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Lapse ristmisel kirriku miines suitsutadi laps enne ära.

H I 2, 611 (6) < Rõuge khk., Rõuge kirikumõis - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Ristmisel olid vaderidel keigil villased kindad käes, et lapsel tulevikus hea süda ja lambaõnn pidi olema, peale selle visati vee sisse 3 ja 5 kobik raha. Kui kodu tullid, siis läksid lapsevanemad teretama sõrmkinastega. Lapse ema teretas vastu jälle põllega. Kui poeg, siis teretasid mehed enne, kui tütar, siis naesterahvas enne.

H I 2, 611 (7) < Rõuge khk., Rõuge kirikumõis - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Söögilaual ei tohtinud vaderid juua, siis saavad lapd joodik ja kusevad magades alla.

H I 2, 611 (8) < Rõuge khk., Rõuge kirikumõis - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Peale ristmise jagati ?ette saija vaderidel ja keigil, siis saava aitumasid.

H I 2, 611/3 (9) < Rõuge khk., Rõuge kirikumõis - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Pruuti vallides otsidi ikka teada muidugi ikka ilus neiu välja, muidugi valge verega, siis lapsed saada ema jälle omajärel. Oli pruud valmis, siis poiss rääkis oma isale, emale, leivavanemale ja peedi nõu kosja minna ja pulmi teha. Kosja minnes sõidedi pruudikodu. Kosilased sõitsid mittu kord ümber toa ja laulsid: „Siit tullin pruudi otsima, abikaasat tahtema.“ Tubbase astudes teredati ja küssiti: „Kas olede tõhu? jälgi näinud? Sija jäljed tullid ja aida alla kadusid ja jälle meil kadus täna öösel noor lehmamullik ära, oli lautast lahti päsenud. Kas olede näinud? Jälled tunistavad, siis ta on. Antke kätte. Aidage otsida.“ Pereema hüiab: „Üks võras ika siin on, ei tea kas see on teie.“ Toob kätpidi ette, küsib, kas see on. Kosilased hüüavad: „See jah, sesama jah.“ Küsivad, mis maksab. Ja võedakse pudelid välja. Esmald antakse isal, emal, perel, siis pruudil. Juakse, süüakse, kodu minnes köidab pruud kosijale kindad, vöö, sukad kaela. Pudeli ümber ka vöö ja kindad. Niisama seuti hobuse loaga ümber vöö kindad. Kosilased laulsivad enne minegid ja pruud andis peiul vöö, kindad, sukad ja särgi. Kätterätti kätte andes laulsid käsilased jumalaga jättes nenda:
Mis sul viga meile tulles,
Meile tulles meile olles;
Meil on mesi õue alla
Kallad järve kalda alla
Sisse käivad siidi laevad
Kalda äre kaubalaevad.
Pulmapäva homikul sõitedi kiriku ja peiu saadik viis peiu oma juure pengi istuma, peiu saadik maksis maksud ära. Pruud viidi oma saatjaka naete? pengi ja laulatusele minnes astusid mõlemad saatjad altari ette. Laulatuse aeg ja peale selle läksid peik pruudiga kirikust välja käest kini hoides. Vankri - saani istus lasksid käed lahti, teel sõites peedi vahel kini, juudi viina ja sõidedi kodu. Jälle käest kini võttes asdudi pulma maja. Pulmalised tulid õues vastu pillimänguga. Kuused tee äres, aea siisse auk võedud kust läbi sõidedi. Värravast ei sõitnud sisse, sest et surnud olla seal välja viidud. Pruudil oli pea kini suure rättiga, saadik viis nad laua taha pengi istuma, kus roog laual ootas. Siis kõrd? mees sassis pruuti peast suure rättigu üles lae alla naela otsa. Ja üks vana eit tõi pruudile sülle poissi pruudi sülle. Andes ütles issi: „Näpista mune,“ poisil häbi, nuttab. Pruut annab paar sukkad poisile ja laseb ta alt laua ära minna. Peale selle mindi tantsima. Keige enne peik pruudiga, siis teised võerad. Siis tulli ehitus, peiu kaelast võeti rättik, pandi pruudi päha, pruudi peast rättik panti peiu kaela, siis istudi tooli peale, tõstedi 3 kord hurah hüüdes üllese. Mehe tõstsid peigmehe, naesed jälle pruudi. Siis andsid mehed peiul suud, naesed pruudil tanu panid viimaks pruudil päha ja maha laautud linna peale astusid mõlemad ja kõrval mees lõi 3 korda pruudil tanu peast maha ja ütles pruudil: „Uneta uni mälleta meest,“ siis kõrval naene pani tanu päha ja mees naene oli valmis. Nii söödi, joodi, tantsidi, ösel toodi järel toodut pruudi kirst, st. veimed. Sallaja kõrval kambrise köidedi kimbu ja siddudi peigmehe sugulasteleümber, pruudi poold sugulased jäedi ilma. Kui pruudi kirstu toodi, siis olid 2 hobust vankri ehk ree ees, kolm nelli meest püsti kirstu ümber, ühel pitka roega varda otsas lipp ja kõigutadi kõvaste ja aedi ümber õued mööda. Pulmalised jooksid püssidega ja püüdsid vardalippuga puruks lasta. Viimaks sõideti kättejuhadud aida ette ja kirstu tooja istus kirstu peal ja küsib, kes jõuab kirstu ärra osta. Peiu issa või vend toob 10 või 25 rubla, paneb kirstu peale ja kirst antakse kätte ostjale, aetakse aita. nii peedi pulmi ja enne lahgumist korjadi raha. Mõni andis 1 rubla, mõni 5 ja äjataat veel ennam. Õllekanul seudi siidilind ümber ja pakuti ringi igaühele, aedi sagesti lauda sööma. Peiu isa laulab talides: „Söögem langud, jogem sõbrad, ärgem langud põue pistgem.“ Lõpetusel hakasid keik minema, püssi lasti jumalaga jättes, pruud peig jäid siis oma elu elama. Lahkudes üüdakse veel: „Õisa pullmad.“ Kas pulmas pilli pollegi - pruud andis lahgudes veel omastele suud ja kätt ja nädali perast sõidedi kiriku ja mindi selle tooli peale, kus lauladse päeval ollid. See olli ennevanast saardel Jäärjas olnud, mis maavanemate käest olen kullnud ja issi kia väha mäletan. Ei tea kas kõlbab salve panna või räästa alla visata, seda teie tunede, armas vanna varra uurija dr. Hurt paremine, ma ei oska nii seada kui tarvis, muudkui pistan ülles mis minevik on mul meele jätnud. Jäärjas on õige palju kulda, ime et nad ei kaeva välja. Minu vend, praegune vallavanem Mihkel ja ta vanem poeg Peeter teadvad küll palju. Niisama on seal palju kalmuküngad - juttud katkust. Soovin, et mu sõbrad omased enam saadaks varra seald.

H I 6, 59 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Kattõ leibä ei tohe ütte leevälapjuga üttelisi ahju panda, sõs saava katsiku.

H I 6, 59 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku leevä pääle paaksult jahu puistad, sõs saava paksu hiusõga (juukstega) latsõ.

H I 6, 59 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Uma maa päält ei tohe pöörüst võtta, enge üle piiri tõõsõ maa päält, möödö saa kari pööräne, niisama ei tohi kah poisile pöörüst lakku anda, sõs saa poiss väega pööräne (hull).

H I 6, 59 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku rõiva ärr mõstas, sõs huhetas (huhtma, käsk. kõn. Huhtsa üled) mõsi pink viiga üle, moodä saava latsõ pää kärnädse. (Kärn, süüt - sügelis; koorä kärn)

H I 6, 59 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Liigudõtas mõst pink ruttu pääle mõskmise ärr, sõs lätva latsõ ruttu kanma.

H I 6, 59 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku adraga künnät (tead. harkader), sõs ei tohe luitsat adra ravva pääle jätta, enge piät vahele laskma, sest moodö künd Vanapakan su adraga nink nägemädä hobõsõga, nii et hõpõn ärr väsüs nink adra iin värisemä nakkas. Kord jäi minul kogemata luits adra pääle, sai aga vana mehe käest, kes ligi johtu, hästi "???"

H I 6, 59 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku lehmäl poig um nink edimäst kõrd lauta mindäs, sõs nakkatas teda kõvastõ nigu sutt hagõma, selle er sõs tä sutt ei kannata.

H I 6, 59 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Eluvasikat proovidas järgmiselt: Võtta vasikas perä jalust kinni ja lüü pää 3 kõrd vasta maad (sitta). Ku tä sõs viil pää ülespoolõ aja, saa tääst eluvasikas, kui ei, tapa maha!

H I 6, 59 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Käädripääväl käkke karüse kõk mõsipingi ja tõlvä ärr, nii et näid kiägi tuul pääväl näe es, sõs ei olõ kah suvõl sutt nätta.

H I 6, 59 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku käädrip. laka lummõ sattas, sõs saa suvõl pallu parmõ; ku peenükeist - pallu kihulaisi.

H I 6, 60 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Kapstmaarjap. ega peräst, ku rügä lähükesen um, ei tohita tuld inäb üles võtta, moodö pälgätäs rügä ärr. S. o. saa inne valmis (valgõs) eni jüvvä ei ole viil terä seen teedägi. Ku 2 nädalit iin K.M.p. riivehmrid (ree aisad) vällä käänä ei, sõs tulevat viil 2 nädalit pääle K. Maarjap. rekiga, s.o. ku lumi iin KMp. 2 näd. lää ei, sõs ei lää tä inne ku päält 2. nädalit.

H I 6, 60 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Vana-aasta õdangul inne õnnõvalamist söövä tütriku tsiajalgu ja ega tütrik pand üte seere (jala) luu tarõ keset põrmandut maha, kutsutas pini sisse, näüdädäs käega luije pääle ning mäntse tütruku perält olõva jala luu pini ärr võtt, nink niu iks pini viis um, vällä lätt, tuu tütruk vijäs vahtsõl aastal mehele.
Seol samal õdangul iin magama minemist süvväs terve heeringas ärr; pandas sängü ette pingi pääle joogi ja suu mõska vesi nink kätterätt; sõs tulõ uma peigmiis üüse, and juvva, mõsk ning kuivatas suu ärr. Sedä tegevä inambüsi neo tütruku, kiä umma peigmiist viil ei tijä ja kelle igä jo üle 30 um.

H I 6, 60 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Labõritsp. (Lauritse) ei tohi tuld rehe tarõ ahju panda egä seol pääväl riht pessä, sest seol pääval paludi (palutõdi) Rooma mehe (ruumlasõ) Jumala kua Ruusaleemin ärr ja ku sedä tettäs, palas seo tarõ ärr.

H I 6, 60 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Pärtüsp. (Pärtlip.) lindäsõ pääsükese ärr lämmalõ maalõ. Sügüsel ku kurõ lätvä, kuulutasõ neo külmä; ku hahe (vist metspardid?) halla ja luida - lummõ.
Täh. ku labõritsp. vihmanõ um, sõs um sügüsel pallu tulõkahju.

H I 6, 60 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku sügusel mihklip. puuleht maha lätt, sõs tulõ keväjält jüripäävas hain mõtsa.

H I 6, 60 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku jürip. külmä vihma satas, sõs saa külm suvi. Niisama kah pööripääväl edimast kõrd.

H I 6, 60 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku hälläst (hänilane) keväjält korgen linnun näet, sõs kasus hüä ja pikk lina; ku maan, madalan, halv ja lühükene, sõs ei massagi lina tegemine.

H I 6, 60 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku keväjält toonikägu tuttutab, sõs saa külm suvi ja halv vilä aasta.

H I 6, 60 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Keväjäne undsõ um külm, sügüsene lämmi.

H I 6, 60 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku nuur kuu (esimene veerand) madalan um, sõs umma lämma ilma. korgen - külm.

H I 6, 60 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Müristäs inne jürip, sõs saa külm suvi.

H I 6, 60 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Noorõ kuu unõnäö tähendüs saa ruttu kätte, kuna vana kuu unõnägu täh. pikäle lätt.

H I 6, 60 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku talvõl pallu lummõ sattas, sõs saa suvi vihmane, ku talv külm ja selge, suvi lämmi ja põvvane.

H I 6, 61 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Lehmäpiimä tohe ei, ei kiiten ega muidu tullõ ega ülepää kaala tuhk-hauda vai tuha sisse laska (valada) sõs lahkõsõ lehmä nisa arr ehk aja jall tuli-raija (väikesed villikese, mis viimäte tuule käen arr lahkese) nissu pääle.
Niisama ei tohe lehmä piimä (võib olla et need punktid on ka teiste looma piima kohta käivad, sest et siin ümbrekaudu pääle lehma enam kedagi piimaandjat looma ei peeta) ilma soolalda (olgu kas või paar tera) kohegi üle vii vijä, sõs viid uma piimä õnnõ arr ehk nakkas piim vinümä, saa mõru maoga n.n.e. Vinüs mõni kõrd mõnõl piim, ilma et tä esi tiid, kunas tä piimä ilma soolalda üle vii veenu um, noh sõs um seo jo harilikul viisil teedä, et lehm um arr kahetõt ja otsitas kehetuse vasta vägevat "sõna-rohtu" kas vii, jahu ehk tõisõ saarnadsõ asä pääle tetült (öeldakse). Kah ei tohe maha lännü piimä jalaga arr pühki.

H I 6, 61 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Nüss lehmä nisa verd, ehk tulõ ülõkõgõ, kõgist nisust verd, sõs nüstäs lehmä risti tagajalgu pääle s.u. hüäpoolõ nisast nüstäs tagumidse kura jala pääle ja kura poolõ nisast jall hüä jala pääle.

H I 6, 62 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Veetäs lehmä laudast sitt arr (tühäs), sõs ei tohe lehma tuul õdangul sukugi nüssä, moodö lõpõs piimä õnn arr. Aastat neli vai viis tagasi oll siinpool, kusagil lähedal, selle pääl kaunis kõva tülü - kui ülepää naiste sõnutõlõmist selles nimetä või - sest tütre lätsi harilikul viisil õdangul lehmi nüsmä, midä vanamuts es või nätä ja sündü sõnõlemine, miä kah viimädses jäi, sest nüid ei lausu vanakõnõ inäb sõnnagi.

H I 6, 62 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Inne jürip. kattõ nädalit pandas kana hauduma, sõs luu kana kõgõ talvõ munnõ; pandmine süntku pehme lõunatuulega, ehk viil paremb ku pehme aig um. Haudmise aigu tohi ei kiägi - kah mitte karä-Jüts - kotun piibarit aija, sõs tulõ ei poja nii pia vällä, ehk jääs pallõ munnõ vants kaar? s.u. niisugudsõ muna, millest mitte poigõ ei saa eng niisama huka lätvä.

H I 6, 62 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Kis tsia põrna arr süü, tuul saa illus hius.

H I 6, 62 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Um sügüsel tsia tapmise aigu tsia põrn õhukõnõ, sõs ei saa talvõl hüvvä saani tiid (ohukõnõ lumi), um paks, sõs sükäv lumi; um edepuul põrna paksumb, sõs um sügüsene talv sükäv (harilik ütelus) ja keväjäne ohukõnõ (vähe lund).

H I 6, 62 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku laadust vai kostki kavvõst tuudu tsiga arr lätt, sõs võetas tuu kott mingaga tsiga tuud um, köödetas suu kinni ja pandas ahjusuu pääle - lõhna kätte ripuma, sõs tulõ tsiga hinnest tagasi.

H I 6, 62 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Koolõs vahtsõ kottusõ pääl (ehk noil inemisil, kiä kohegi tõistõ paika lännü um) kõgõ inne karvanõ elläij, sõs saa noil inemisil (tuun majan) hüä õnn, a koolõs palläs (inemine), sõs halv õnn.

H I 6, 62 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Tütärlatsõ pääd tohe ei ristmise aigu selleperast vadõrile kura käe pääle panda, et mooidö kasus timäle (tütarlatsõlõ) habõna.

H I 6, 62 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Sanna tohe ei tütrük kusda - saa lats.

H I 6, 62 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Üle pää tohe ei kiägi sanna kusda, saava käed higidses, ei püsü mõõgõl käen ja sanna loetas kah pühäs majas nink sääl ei tulõvat kellelgi määnestki kurja mõtet ette, sest et sääl egäl ütel esigi tööd ja toimedamist küll olõvat.

H I 6, 62 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Naastõrahvas, kiä hainamaal ilusid rukõ mõist tettä, saa ilusa mehe ja niisama meesterahv. ümbre p??

H I 6, 62 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Hiusid, miä sukin (sugima) kakus vai lõõgadõn saava, tohe tule ei tuulõ kätte visada. Nakas pää haletama ?? hobese paremb ku täku hanna ala ja enambast naasterahvas) hanna ala pandma, sõs kasus pandjal illus hius.

H I 6, 62 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Sais söögilaud kavva pühkmada, sõs üteldas, et tütrukul, kiä lauda pidi kraama, saja suurõ suu (soo) pääle arr külmäs. (Sellest suurt aru ei saa, kas seda tõtõ vai nalä peräst üteldäs, sest nüüdsel ajalgi korratas seda ütelust sagedasti.)

H I 6, 63 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Kah püüdvä meheleminejä tütrugu hüäste pinni süütä, et sõs saa neil illus sajapäiv, kuna vastalisel korral nii halv ilm saavat, et sõs õigõ perremiis umma pinnigi vällä ei ajavat. (Mõnõ ebausklik tütruk andvat kah selleperäst pudru paast (pada) joba paremba pala pinile; nink perremehel olla säärädse tütrukuga tegemist külält.)

H I 6, 63 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Tütruk, kiä ilusid leeväpätse mõist tettä, saa ilusa mehe ja ku naane tege - ilusa latsõ.

H I 6, 63 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku lats kerikun ristitäs, lüü kolmkõrd vasta keriku saina - saa kerge pääga, niisama kah sõs ku vadõri kõgõ ristmise aol takan lugõva.

H I 6, 63 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Latsõ vannitamise vett tohe ei õdangul (teedägi perän päiva) vällä valla, sõs ei maka lats üüse sukuki rahulikult.

H I 6, 63 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Last, kiä viil ei käü, jalutõdas (käütedas; võetas latsõ käsist kinni ning lastas niiviisi nõrka last üllen hoitõn kävvü) pühäpäävä jutluse aigu, sõs nakas lats ruttu käümä.

H I 6, 63 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku latsõl nabavars arr tulõ, sõs pandaku seo (nabavars) raamatu vahele ja antaku tä sõs latsõlõ kätte ku lats jo asä tundjas saa s.u. ku lats jo midägi kaija mõist, nink asja tettä, sõs saa lats suurõn hüä tähelepandja ja äsätundja. (On üks toores pruuk, enamast niisugustes taludes ei olegi muid raamatuid kui kiriku-lauluraamat, testament ja ka Piibel ning nende vahele pandakse sõs niisugune ära tulnud nabavars ja antakse viimaks lapsele kätte, kes teda sõs imeb ja närib ja igatpidi söödavaks asjaks püiab teha.)

H I 6, 63 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Kiä süvven pallö maha (lavva pääle) vala, tuu saa joodigu tõõsõ poolõ.

H I 6, 63 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Suurõlõ joodikulõ anna tuud viina juvva, miä kuulja (surnu) sõrmõga ümbre um siät, sõs ei juu tä inäb tsilkagi, ehk ku kah, sõs väega veedükese.

H I 6, 63 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Siip (seeb), millega kuuljad (surnut) mõst um, um hüä rohi kuulja-haiguse vasta.

H I 6, 63 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Lüü lats umalõ imäle sõs kasus täll käsi kääpä seest väälä.

H I 6, 64 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku üle kura ola tagasi kaet, tulõ susi kiusama nim. kongil mõtsan vai tiid piten kävvün.

H I 6, 64 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Inne jürip. ei tohi ei kiägi puulatva lõigada, sest et sõs siug tuud piten üles (taivahe) taht minnä. Seo säädus andas inäbüsi karüsille.

H I 6, 64 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku kiägi väega kõvastõ kloks, sõs kõnõldas tedä konnõgi.

H I 6, 64 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Linamuu (maa, kust lina ära on kakutud) pääle ei tohe ei kusda, selle et linust olla kerigu altri tekk; kaar-olõ pääle tohi ei kah kusda, sest et kaarust kerigu leib um.

H I 6, 64 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Läve (ussõ) pääle tohe ei istu, ei lää mehidse kõrda.

H I 6, 64 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku vahtsõnõ perremiis vana puu arr ragu ehk künd tä põllu veere ülearvu kitsas, vai ehk võtt midagi muud muudatust ette, sõs ei saa seda perremiist sääl kotusõn mitte kaugus, enge um pia minek. Esierelälde pandas suurt rõhku vana puu pääle, midä vana, kavva sääl olõv perremees mitte ei olõ on ragunu ja vahtsõnõ perremiis õkva ruttu arr ragu. (See on ju üks väike tähend endiste püha hiiede pääle.)

H I 6, 64 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Aja kiägi hammõ ehk ka särgi paheldõ sälgä, sõs saa ta viina; kuna lats sõs pessä saa. Vanast oll kah vanalmehel sõs tuukõrd (ku hammõ paheldõ ai) pelätäv lugu olnu. Lätt süvven süüki kaala nii et inemine köhima, rüüstämä vai läkätäma nakas, sõs oll kah luuta: vanast - pessä, nüüd aga viina. Niisama um kah viina luuta ku kurk laul, s.u. kui kurgun esierälist hellü kuulda um.

H I 6, 64 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Tuld ei tohe jalaga kohenda - sünnüs (tulõ pia) tulõkahö; ja et tuli um vanõhnb ku inemine.

H I 6, 64 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Pangi pääle tohe ei istu, saa suur perse.

H I 6, 64 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku vahtsõnõ maja tettäs, sõs kakutas kah ega üte tarõ eläjä jaos niu: ritsikile, kirgesile, luttikile, kärbsile, kirbulõ n.n.e. üts unikukõnõ samblid miä sõs (iga unik ütsiku sarvi leemega üle pritsidäs ja esi man loetas:... (Mis loetas?) Ja neid eläjid ei saavat sukuki.

H I 6, 64 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
No keväjätsel aol pelätäs kõvastõ nii nimetedu ilm jüväldä petmist ja nii mõnigi ebausklik ei lää hummukult inne tarõstki väälä, ku tä ei võta veedükese jüvva, ütskõk, kas tükükene leibä vai midä muud selle saarnast söögikraami. Esierälde pelätäs käs-petmist, s.u. ku käskuukmist kõgõ inne, ku viil kuulnu ei olõ, ilma jüvalda kuulõd. Inemisel, kes käost um pettet, või tuul aastal pallö õnnõtuisi ja haiguisi tulla nink jääs väega kõhnas. Perän seda, ku jo kuulnu olõt, ei olõ seost inäb tähte kas sõs käku jüvalda kuulõd vai moodö.
Mõni vanakõnõ pidä sedä petmises, kui tä keväjält eläjä poja (varsa, vasika, põrsa jne.) edimäst kõrd ilma söömalda näke. (Sellest väheldasest söömisest on ka see sõna "tsirgujüvä" tulnu. Ei lää võõras (üümajaline) moodö ????? tedä "tsirgujüvvägi"

H I 6, 65 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Umma küüdse pääl valgõ täpi, sõs olet tuul aol auusa (kuulsa).

H I 6, 65 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Laasidu vitsaga tohe eielajälle süvvä, sõs nakas eläij vai lehm verd kusõlõ (laasit vits um niisugunõ vits, kel ossa mant ära umma tõmmadu nii et armi perrä jääse). Kusõs lehm verd, sõs ei lasta lehmäl umma kust kaija ega nuhuta, enge lastas, ku sedä veedüki nättäs- ütte anumahe kusda (nägemada) nink andas juvva, sõs saa lehm ruttu terves. Löüdäs jäll niisugust kusõplatsi peräst, ilma et nätas, kunas ehk määne lehm kusõs, sõs tsusatas sinna pihlapuudsõ tokki ümbre sõri. (Kas nendel haaru on, seda mina ei tea.)

H I 6, 65 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku siug lehmä arr pand, sõs võetas 9 tsirpi viladsõ närdsuga ja vaotõdas pantud kottust needega niisama tettäs kah 9 kiviga ja egaütega (neede asju seast) vaotõdas 9 kõrda. Ning pantu kotusõlõ mähitas mõrsja-ündrugu (mis laulatusel ümber oli) vüü kõvastõ ümbre. Kah tuvakut pruukidas.

H I 6, 65 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Missugudsõ lasnitse kotun umma (ehk nättu um) niisugust karva hobõsõ lätva kah kõrda.

H I 6, 65 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Perremihel, kis lasnitsid ega kassõ ei hoia, ei lää kah mitte hobõsõ kõrda.

H I 6, 65 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Kell karvadsõ käevarrõ ja jala umma, tuul lätva mehidse kõrda.

H I 6, 66 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Lihavõttepühal hällütäs korgõlõ, sõs kasusõ hüä pikä lina; kooritas munnõ nink nii kui muna kuur kergehe arr tulõ, nii tulõ kah linakiud ruttu maha nink lätvä hüäste luust.

H I 6, 66 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Talvistõpühil jall livvõlda pikälisest mäest alla - saava kah pikä lina.

H I 6, 66/7 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Jaanipäävä üüse höitses Maarja-sõnajalg õkva kesküü aol nink tuul õdangul võta suur Piibli, panõ sõnajala ala ja kats küünäls üts ütele, tõõnõ tõõsõlõ poolõ palama, lasõ esi põlvile nink naka Piiblit lugõma kuni kesköö mil häiermas esihindäst raamatu pääle satas. Kui sõs veedüki kõrvalõ kaet (sõs olla kah põrglasõ välän, nimelt sääl ümbre sõri mitmesugusid vigurid tegemän), sõs ei olõ inäb midägi leid. Hulgana (mitmekeste) ei ole luba minnä, sõs ei saa midägi, enge ütsikult. Seo häiermäs lasõ Piibli vahel arr kuijuda nink mõnõ ütlese, et täst saavat rohi kõki haigustõ vasta, tõõsõ jall, et ku häiermä arr süüt, sõs väega targas saavat. (Mine no tijä õigõt põhja!)
Seol üül kuivas kah vanatont raha. Mõnikõrd olla tä mõnõ vanamehe näkü (Kunagi ei saavat ta hinnäst otsani tävveste ümbre muuta, olgu ka küll et tä vahel kah hindä engli saarnasõs tege, sõski um täl mõni märk külen kas hand, pikä küüdse vai midägi muud esieralist märki, millest, ku õigõ terävähe tunnistatä arr tunnõt. Nii um täll kah sõs üts esieräline märk külen ku tä inemise vai eläjä näol um.), uma raudhark käen, millega tä tuld (rahaasi) kohendas, mille veeren tä istus. Inämbüsi tulõ tedä iks suurõ kivi kõrval ette. Kõrd kuivanu tä sika näol raha. Üts vanakõnõ johtu manu nink sikk visas tälle 3 kõrd köhvliga tuld põllõ pääle miä peris kuld oll. Naasterahvas lännü tükü maad edesi, valanu varanduse maha ja läts jäll tõõnõ kõrd tagasi otsma, ent sikk oll kõgõ nelä jalaga pääle tahtnu karata, nii et naane hädävaavalt paku pässi.

H I 6, 67 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Marõt oll 7me veliste imä nimi olnu ning Marõtipäiv kallendrin um timä mäletüses. Sata kah seol pääval vihma - siis säidse nädalit. Just nõndasama nagu 7 vennaste päevalgi.

H I 6, 68 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Just kui ebajumalatele ohverdamist tähendavad järgmised päevad:
Tõnnis- ja kapst (paastu) maarja-päiv. Kuna kummalgi pääväl tsia pää puul keetäs ehk kell joud kand, tuu kiit kah terve pää.

H I 6, 68 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Labõrits (lauritsap.) päiv, sõstapõtas sikk ja kitsi. Seol pääväl es tohe kiägi rehe ahju tuld kanda; mõnõ jull ei olõvat rehetarõn sukuki tuld üles võtnu ega piipugi sääl palama pand.

H I 6, 68 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Maarjapäiv (2. sept.) sõs tapõti lambid.

H I 6, 68 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Mihklip. tapõti põrsa. Üts miis oll lubanu mihklipääväs põrst arr tappa; oll jäänu mõnõ erätalitusõ peräst tapmada, a' nii susi tõõsõl hummungul ärki veenü. "Mis lupat, tuu olgu tettü," um vanarahva ütlemine. Ütel mõni nallä peräst vai kah süämetävvega ütele eläjälle: "Susi söögu sinnu!" ehk "sa soe-süük" n.n.e. sõs susi kah tõttõstõ tul eläjä arr murd.

H I 6, 68/9 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Um eläij haigõ vai ülearvu kõhn, sõs ei tohi kõvastõ naada kõnõlama (hagõma) niu: ???? sust olõ ei asja jne. moodö kahetat arr ja eläij jääs viil kõhnõmbas. Niisama pelätäs kah hüä (tubli) lehmä kahetamist. Kaes jo tõõnõ võhlu (kade) silmäga kellegi tubli lehmä pääle, sõs kahetas see ilma et tä esi taht, lehmä arr. Suurõmbalt osalt mõõovat musta verega inemise kahetamine (kaemine). Kah inemist võida tõõsõ silm arr kaheta, nim. mõõovat kahetamine ku mustaverega inemine tõist haegõ (hujuh, sa rasvapäts; lihamägi jne.) nink ku tuu haetav inemine midägi vasta ütle ei. Piät iks midägi vastutama. Niisama piät ka tuu, kelle eläjät haetas, midägi hagõjallõ vasto ütlema.

H I 6, 69 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Eläjäst, kelle pääl kas perimise peräst (vanembist) vai moodö - tülü um, ei saa inäb asja, üts kõk kas koolõs arr vai jääs hädälises nink kõhnas.

H I 6, 69 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Haanu, miä perremiis (niiduvaht) võra inemise käest kätte saa, ku tuu tää maa päält põim, ei tuu perremiis mitte kodu, enge sõkk mõtsa kohegi mua sisse ehk pand nii, et neid timä eläjä mitte kätte (süvvä) saa ei. Sest neede pääl um tülü olnu, nink tuu kelle käest haana võeti, ei soovi - kui ka mitte kuuldõn, sõski salajan - võtja eläjälle kunagi hüvvä.

H I 6, 69 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Toomapääväl aetas must Toomas tarõst vällä s.u. puhastõtas tarrõ pühis puhtas. Kust ehk millest see pühkimine on alganud ehk mispärast just toomap. see on teedmada.

H I 6, 69 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Jürip. ei tohe kangast kuta ega midägi plaatsuda (pauguta), sõs suvõl pallõ müristämist olõma.

H I 6, 69 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Kedäs kägu keväjält petnü um, tuu tohe ei sügüselt, ku lehmä edimäst kõrd lauta kinni (lõga (lõiga)) pandas, neid lõga panda, sõs jääse eläjä üle talvõ väega kõhnas, nii et keväjält ilma avildamalda üles (jalgu pääle) ei saa.

H I 6, 69 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Anuma perri tohe ei mustas (muadses) jättä; selle et säält (anuma peräst) andas taivan juuva; jätät perä mustas, saad mustast juvva. A puhtas - saad puhtast.

H I 6, 70 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Tetäs ütele toonekurõlõ pahandust (ütskõk mispoolest ehk kuiviisi), sõs tää (toonekurg) tuu maja palama, kon pahanduse tegija eläs. Tulõ tuu tää vai kost taht kaugõst mõtsast, kos karüse ehk öidsilise tulõ maha umma tennu, kost tää mõni kõrd õigõ suurõ tuli-tunglõ va??ra vahele võtt ja maja katusõllõ vii. Selleperäst tohe ei toonõkurgõ putu, enge piät hoitma.

H I 6, 70 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Hobesel tohe ei vehmerde vahel taosid kaalast arr võtta, selle et sõs hopõn väega kõhnas, jõvvetus jääs ning läülä märä poja (varsa) arr luu.

H I 6, 70 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Kassi handa tohe ei läbi peo laska (tõmmada), sõs jääs kass väega oimadsõs ning ei võta inäm sukuki hiiri kinni.

H I 6, 70 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku kana munnõ ei luu, sõs andas tälle jänese sittu ja keedetüisi kesvä suurmid süvvä.

H II 32, 230 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku vahtsõ lehmä ostad, siis piäd tõõnõ nimi pandma, muido lää äi lehmäpidämine kõrda ja jääs ahtras.

H II 32, 230 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku võrale inemisele piima annad kas siiä ehk kodo viiä siis piäd suula sisse pandma, muido nakas piim vinnümä.

H II 32, 230 (5) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Võidu ei tohi üldä "voius" ei ka koort, koores vaid piäd ütlemä pääline ja soolpiim, muidu hakab lehm hendä lakma.

H II 32, 230 (6) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku musta verd inemine lehmä näge, siis jääs haigõs, toolõ um kõkõ parem rohi mine tu inemise tare läve külest võta ütesa lästu lõika ja kisu tuu rõivaste seest ütesä langa otsa, noodega köüdä nuu pinnukõsõ tuusta pane juudisita siise, läüda palama. Tuu sauga lauda, siis lätt kuri viha paku eläja mant.

H II 32, 230 (7) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Siugu ei tohe ütelä siug vaid hainalane, muido pand är eläjä.

H II 32, 230 (8) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Jänest ei ka hiirt ei tohe tulõ hauks nimitada vai karkaja ja joosik. Muido tulep tulõ õnnõtus.

H II 32, 230 (9) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Vasikad ei tohe nimitä söögi laua mann vai nooreläs. Muidu kahaneb lehma piima andmine.

H II 32, 230 (10) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku leevä ahjo heidäd, sis piäd kolm kõrd sõrmiga vett ahju heitma. Muido saa ai leeväl jakku ja peräh surma nii paljo andasgi juua kun leiväle viskad.

H II 32, 230 (11) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Vahtsed vaia ei tohi tuulitse ilmaga alosta, muido saa vääga saune.

H II 32, 231 (12) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku talvõl varõs vaak ja ritsik laul, sis sa sula ilm.

H II 32, 231 (13) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
A ku kikkas üte jala pääl sais ja nõgi palos, sis saa külm ilm.

H II 32, 231 (14) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku inemisel juudisita lõhna man ei ole, sis kahetadas ärr. kõkõ parem um ku preesiküleh juudisita jup um, sis lätt kuräle inemisele uma kaehtus tagasi.

H II 32, 231 (15) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Kangõ lõimi ei tohi vana kuuga kedrata. Muidu saava möä, ä (möödihkõelad?) Ütsinda noore kuuga saava kõva.

H II 32, 231 (16) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku söögi sisse suula pandas, sis pead kolm kõrd pandma, muido Vanakuri võt loota javvu ärr mant.

H II 32, 231 (17) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku kikkas õdagu kirg, sis mõteldas tuu maja päle halva.

H II 32, 231 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Mehil hahak. poolõni seereni särk tõõsõ puusa pääl tõõnõ voek nimega puusk ehk puusega särk.

H II 32, 231 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Sinine pihsärk, miä küünüs üts vas alapoolõ märmäst puusa jokku, sälä takah ala veereh kats volti ja voltõ vahe lahki, nii tuu umgi kõkõ uhkõmb.

H II 32, 231 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Must küpär. Midä inämb verevad kaarust pääl um, tuu õks uhkõmb. Midä hammõ vüül pikemba otsa ja suuremba totu otsah tuu õks ilosamb.

H II 32, 231 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Naisil hahk särk. Kõik veere vereva kaarusega ärr ummeldu ja üle kaala rindu päält vööni mida laemb kaaruse pannõ tuu õks ilosamb.

H II 32, 231 (5) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Sinine pihtärk kunni vööni, alomatsoh veereh 30-32 volti. Mida neid rohkem, see jälgi ilosamb.

H II 32, 231 (6) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Tütrikol olgu hius kõrva lehini ärr lõigad, muido olõ-õi muudu, ku naisterahval pikk hius um.

H II 32, 232 (7) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Mii Kasaritsa rahvas pidä tuud muudu egä kõrd kerikohe ehk koolimaia minneh. Suvõl olgu ku külm ehk kuum, suvõl um pihtsärk all, suur särk pääl ja vüüratiga kinni köüdet. Ku ka hikkõ oja muudu iho pääl um, a nii paljo rõivid piäd kerikuh kävüh olõma säläh.

H II 32, 253 (1) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Vana-aasta õhtul
Igal pool, kus veel vana kombeid ja pruuke valitsemas on, tõmmatakse iga ukse, akna ehk paja peale kriidiga kolm risti, et "vanad juudad" uuel aastal kusgile majasse ei võiks sisse tungida.