Rõuge pärimus

Loodus ja metsloomad

E 17289 (1) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Keegi ei tohi kooritud valge kepiga tõise elajalooma lüüa. Teeb ta seda, peab loom surema ja ära kuivama nagu kooritud kepp.

E 17102 (171) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Ämlikut varahommiku nägema arvati väga halvaks, et sel päeval keige töö ja tegemistega nago võrgu sees kinni oled, kuna konna keige esmalt nähes keik päeva töö ja ettevõtmine hästi sigines.

E 17113 (2) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Mahlajook
Seda on kakskümmend aastat tagasi. Siis olivad siin Võrumaal metsad hoopis suuremad kui praego. Kui kevade tuli, siis oli igal peremehel oma vaat kase all, kus valge lehma must piim sissi tilkus. Aga kord juhtunud M. talus ometa see lugu. Kui hapu mahl hakanud vaadist lõpma ja paksu veel põhjas olnud, käänatud vaadi punniauk allapoole ning ühes paksu peraga tulnud surnud uss vaadist välja. Oh seda jäletat lugu! Uss oli juba kase all vaadi sissi läinud, säält kojo toodud ja mahla ikka pääle kannetud (ehk küll uss sees) kuni siis viimaks musta lehma piim hoopis lõppenud ja vaati pestes uss uueste päevavalgele tuli.
Sellest juhtumisest saadik ei läha M. talus mahla joomine enamb hästi korda.

E 17113 (3) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kord sammusin mina uhke talu õue alt kui eredad kased kasvasivad, kojo poole. Kolm koera jooksid säält mulle haukudes järele, mis mina malgaga enese kallalt tagasi hirmutasin. Kaks läksid kojo poole, neil ei olnud vist suurt jänu ja kolmas hakkas kase all mahla lakkuma, sest nõu, kus sissi mahl tilkus, oli kahe puuhalukese pääle väga madalasse pantud.
Tõine kord nägin mina, et mo oma ligivõetud koer madalasse pantud mahlanõu pääle loodud kibedat pritsis. Ma andsin seda pererahvale tääda ja palusin nõud kõrgemale panna. Kas nad seda tegid või sellest veikesest asjast midagi halva mõtlesid jäi mulle täädmata.

E 17120/2 (7) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. - Märt Siipsen < Jaan Neater (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Linnulaul
Oi, vellekene, ma ole paljo õnnetust oma elu sehen nännu. Ma pidasi Koikküla vallan suurt talu, üten aintsan aastan pani sääl katessatõistku karielajat hauda. Sõs andis sõsarmees mulle üte lehma, sellega pidi nüüd oma latsi ja ütessa tööinimest toitma, iga nädal oli teomees mõisan. Mõelge, mis saab ütest lehmast suure talu pääle. Aga ma aeasin, juma/la/le tänu, sõski ikki läbi. Tõisel sügisel peran elajate kahjo palli tare ka ära, kikk raam ka, sellarõõva jäiva sissi. Aga sõski ei heida meelt veel ära. Teie hobestetalli sitast puhtase, ahi nurka ja korsten välla ja elasime selle talve sääl üle. Ei masnud elaja soetaminegi enamb, kui suvi tuli, sõs lõppiva punasetõppe kikk ära. Aga inimene näeb õnnetust küll ette ära, kui ta tähele mõistab panna. Poiss oli mul haige, lätsi esi postiteed tegema, see oli sõs, ku mo kari kikk veel terve oli. Oli üten talun ööd, es tule uni pääle. Söa oli nõnda rahutu, tuli hämarik, pani hobesa ette, oli veel paar koormat ruusa vaja viia, lätsi ütest sillarumbist üle, veike linnuke laulab: Piu-piu-piu, ja lendab kurale poole ütest ossast tõise pääle. Laulab jälle: Piu-piu-piu. Ma ütlesin: "Laula, laula, linnuke, so om saated kodust mulle midagi ütlema. Kas kodurahvas elavad keik hästi? Kas loomad ja inimesed kodu keik terved on? Jah, linnuke, kallis loomake, sa ikka mulle midagi kõnelad, aga mina, patune mullatükk, ei mõista sinu keelt ega saa sellest aru. Jälle lendas linnuke minust mööda teed mööda edasi. Kui ma ruusa koormaga tulin ja laulis piu-piu-piu, esi nii erk kärmas ja rõõmus. Arvassi küll esi, peaks see küll nüüd hääd tähendama. Aga süda oli raske sehen, et linnuke kural pool teed laulis. Saie sõs teega valmis ja tuli läbi ööd ommukuks kodu ja keskpäeva aeal kooliva ütekõrraga kolm kige paremat lehma mul ära. Selle perra koolsiva paari nädala joosul kikk kari.
Ainus sõsaramehe antud lehm mul oli, nõnda kui enne jo ütlesin, aga pitkalt sedagi sai - tõisel sügisel lõppi see ka ära.
Jälle oli esi linnakäigul, kui õnnetus kodu sündi. Tuli kodu pool, linnuke laulis jälle pahemal pool teed: piu piu piu. Ma mõistsi, et see hääd ei tähenda, aga mis sääl teta. Saie kodu, lätsi kambri, naene tuli vastu, oli väga murelik. Ma küsse: "Mis viga, armas naeseke. Ta võttis mul ümbert kaala kinni ja ütel: "Armas mehekene, lehm om koolu."
Ma rööksi: "Ära ikke, mis koolu, om koolu. Meie enamb talu edesi pidada ei saa. Hommen saab mõisa minna ja härrale üles anda, et minust talupidajad selle koha pääl enämb ei saa. Andku ta oma maja kellele taht."
Lätsi sõs tõisel hommikul mõisa, es ole härrat kodun. Valitseja es võtta ülesütlemist vastu. Mis nüüd teta, kas ela või koole. Teomees päevast päeva vällän, midagi süüa ei ole, pane manu. Mis paned, kui endal kodun esiki süvva es ole. Pani siis hobese ette ja sõiti Kõrgepalu mõisa, säält võti kõrtsi ja talu rendi pääle, rendi oli sel aeal väga odava. Lainassi sõsaramehe käest raha ning lätsi tõisel jüripäeval sissi elama. Kui sinna just jüripäeval lätsi, laulis linnuke paremal pool teed: piu-piu-piu-piu.
Mõtli sõs mina: "Oh, linnuke, kuuluta mulle nüüdki hääd, kuuluta hääd uue koha pääle elama minnes."
Ja vaata nüüd, kulla külaveli, usu ehk uskmata, et see linnukese laul hääd tähendas. Ma oli uue koha pääl kakstõistku aastat talumees ja kõrtsimees ning kohtomees. Sain rahameheks, maksin sõsaramehele võla ära, ostsin, tänavu saab katessatõistku aastat, talu perisseks. Jumal tänatud, on härra võlg jo ammugi tasa massetud. Nõnda olen nüüd pea seitsekümmend aastat vana, olen omas elus paljo õnnetust, aga ka paljo õnne näinud. Kes teab, mis enne surma veel ära näed, ehk missuguse viisiga mulda lääd.
Kõrgepalu Kangsti? talu peremehe Jaan Neater suust üles tähendud 12. aprillil 1894. aastal.

E 17167 (1) < Rõuge khk, Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Võrumaal om mehe musta,
mehe musta, naise laisa,
tüdruku tööhigitse,
poisi kannukarvalise.

E 17191 (1) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestanud USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Ärapõlenud haava rohi
Võtta: 1. Sugu perast kuuse- ehk männikasvusid (noorelt).
2. Haputkoort paar lusikatäit.
3. Tükikene vaha.
Keeda pisut aega veikse tule peal ning määri peale, kui on juba jahtunud.

E 17191 (2) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestanud USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Vana haava ehk roosi rohi
Võta noore kase koort mäha aegus (ilma tohuta). Keeda nii kaua vähe vee sees, kuni koored puhtaks ja segu punaseks lähab. Lase ära jahtuda ning määri haige kohale peale.

E 17195 (9) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Soe silmi kõrvetamine
Jüripäeva hommiku enne valget lähavad karjased metsa karjamaa peale ehk kus kadajaid on, süitavad kadajapõesad põlema ja laulavad ise sealjuures.

E 17095 (57) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Ahju savitamist ei pea mitte noorel kuul ette võtma, kes seda teeb, sellel hakkavad ritsikad ja prussakad sugenema.

E 17095 (59) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui ahjuritsikad õhtul ehk öösel laulavad, on talvel kanget külma oodata. Laulavad nood päise päeva aeal, läheb ilm soojaks.

E 17095 (62) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Haavad, noorel kuul lõigatud ehk löödud, lähevad mädanema, vana täiskuu haavad ruttu paranevad ja kinni kasvavad.

E 17095 (66) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Riistapuid, palkisid ehk saepakkusid ei tohi mitte noorel kuul raioda, vaid aina siis, kui kuu täis on . Tetsemri ja jaanarikuu olla selleks tööks keige sündsamb.

E 17095 (67) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Noorel kuul puud ja palgid mädaneda väga ruttu ja aeada seenekesi välja, kuna täiskuuga palgid väga kõvad olla ja maea ehk elajate laut neist palkidest hoopis kauemb seista.

E 17096 (78) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui leivad ahjust on välja võetud, peab puukondikest ehk laastuid ahju asemele viskama. Sellest saab purre surres taeva minna.

E 17096 (79) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui räniga tuld raiotakse ja tuli ülesse ei tule, peab sinna pääle kolm korda sülitama, uus tael panema ja, siis jälle uueste raiotama.

E 17096 (83) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui mihklipäevaks puuleht on maha läinud, siis on ka maarjapäevaks kevade lumi kadunud.

E 17097 (89) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Mida madalamast linnud luiged, hanid ja kured sügiselt ära lähevad ja lendavad, seda paksemb (tali) lumi.

E 17097 (90) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Mitu nädalat sügisel puulehe minek viivitab, niipaljo aega viivitab ka kevade lume minek.

E 17097 (99) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Lähavad suilinnud vara siitmaalt minema, tuleb ka vara talv.

E 17098 (100) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Hanid lähavad, hall tuleb,
Luiged lähavad, lumi tuleb.

E 17098 (103) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui kihulased, sääsed ja parmud valusaste salvavad, siis on varsi vihm käes.

E 17098 (104) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Lendab mõni kärbes jo ümber ehk tükib nõnna ehk kõrva sissi, siis on jo vihmahoog nii kaugel, et silmaga võid näha.

E 17098 (107) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Keige paremb on siis linu külida, kui toomingad õitsevad ja peoleo laulab.

E 17098 (108) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Keige paremb on, siis kesvi külida kui pihlakad õitsevad. Aga leetemaa mehed pangu sookaalide õitsmise aega tähele ja tehku hilisemalt kui savi- ehk kindla põllumaa mehed.

E 17098 (109) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui palukad ja pihlakad paljo õitsevad ja paljo marjo kandvad tähendab väga vihmast sügiset.

E 17099 (121) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Sõgluvad mustad lutika moodu mardikad väga virgaste kange kuivaga veepinnal, siis tuleb varsi, kas selsamal ehk tõisel päeval, vihma. Sõgluvad nad aegamööda, siis on ilm veel ikka edasi kuiv.

E 17099 (122) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Lendavad pääsukesed kibedaste vee pääl ja karja seltsis ja on ilm väga kuiv, siis usu, et pea vihma tuleb, sest putukad põgenevad joba vihma eest pakku ja pääsukesed püiavad põgenejaid kinni. Ehk küll vihmapilv sagedaste mõnisada versta veel kaugel on, et so lihasilm ei näe, kannata veel, küll ta seie jõuab.

E 17099 (123) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui vihmakullid kisendavad, tuleb tõeste vihma.

E 17099 (124) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui lapsed suure neljabe hommiku hästi vara laastuid tuppa toovad, leidvad nad suil linnupesi.

E 17099 (126) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Külvikepp peab kadajapuust olema, ristid otsa lõigatud, seda ei tohi muu inimene näha ega katsuda kui külvaja üksipäini.

E 17099 (136) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kannipuudest? (ölpetest) ei tohi keegi üle astu, kes seda teeb, ei jõua enamb perset pidada.

E 17099 (137) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Jüripäeval keelati karjatsed ära võsa oksi lõikamast, et vana hunt karja juure ei pea tulema.

E 17100 (138) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui varessad talveõhtatel ennast kõrgesse puulatva kokku koguvad, lähab külm väga käredaks.

E 17100 (141) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui pühmeid üle läve välja visatakse, et pühkija ei viitsi välja viia, teeb hunt suvel palju kahjo.

E 17101 (154) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui hoone põlema läks, pidi perenaene ise oma käega terve leivapätsi tulesse viskama, siis oli tule võimus otsas ja kustunud.

E 17101 (155) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui välk (pitkne) hoone põlema lõi, siis ei tarvitatud kustutamiseks mitte vett, mis tuld veel suurendas, vaid selle tarvis võeti rõõska piima, mis kohe tule pidi ära kustutama.

E 17101 (156) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Ka arvati seda kindlaste, et tuli keik asjad enne kokku korjab. See on, et enne tulekahju keik asjad nago selle tarvis majasse said toodud, enne kui õnnetus täädmata tuli.

E 17101 (157) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Ka usuti, et ilma jumala tahtmata ealgi tulekahjo ega ükski muu õnnetus ei võinud sündida.

E 17101 (158) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895). Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Tulekahju sõnad olivad väga lühikesed, millega tuld võis kergeste kustutada, aga neid oli väha inimesi, kes tulesõna mõistsid, sellep ikka õnnetus juhtus.

E 17101 (159) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895). Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Tulekahju sõna oli: "Tasa Laurits."

E 17101 (160) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895). Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Tarvastu Nopli talusid olnud vanal aeal kolm tükki. Kolmandal Noplil elanud tark, kes tulesõnad mõistnud ja paljo taresid kistutanud. Üks olnud ta purjus kuivas rükkirehes selili maas, kuna ta seitsme-aastane tütrekene parte all pirrutulega mänginud. Seda nähes hüüdnud isa: "Pista peerg ahte sissi, tüttükene, ära karda midagi, ätil tulesõnad," ja kui tütar pirru üles tõstis ja tuli parte all lausa juba leekinud, hüüdnud isa: "Tasa, Lauritz!"
Aga Lauritz pole sellest midagi hoolinud, kuna isa ise tütrega vaevalt veel rehest välja saanud. Asi kannetud selleaegse mõisaherra ette. Et peremees ise meelega oma maja ära põletanud, siis ei ehitanud herra enamb maja üles ehitada, vaid selle talu põllud kahe praegustele taludele ära jagada.
Ka tuletark ei jäetud koguni ilma, vaid tarkusesõnade eest sai ta mõisas 60 kepihoopi.

E 17102 (166) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui tuletargaks tahtis saada, pidi lauritsapäeva hommikul pangiga vett keressa otsa pääle panema ja uus viht sissi kastma ning ennast selle vihaga Lauritsa nime pääle vihtuma. Selviisil võis temast siis tuletark saada, kes leekiva maja võis ära kustutada.

E 17080 (7) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Maarja Villandi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kuuvalge.
Kibedal küündlakuu külmal ööl kiirgasivad tähed ning plõksusivad aiateibad. Kuu paistis nii selgeste, et kirja oleks võinud lugeda oleks keegi seda katsunud. Vana metsa hall hunt, kes nii vana joba oli, et kaugele metsa oleks elama asunud, oli omas suises korteris külatänava ligidal põõsastiku sees ning mõtles iseeneses: "Seie ma ka viimati nälga ära suren, kui ma liikuma ei hakka" ja ta tõusis istukuli ja nägi omaks imestuseks, et päike kesk taevast heledaste paistis, tähti tähele panna polnud tema asi. Tarvis küla tänavase vaatma minna ehk jo tulevad karjad välja, et ühe tallekesega oma nälga võiksin kustuta. Nõnna mõteldes hüppas ta pesast välja sammus külatänavat mööda edasi-tagasi ja lausus ise: "On nüüd need inimesed peris hulluks jäänud, päev on jo all lõune, ei aea veel karja välja. Ka on tänavatee kui laud, mis siin karjal käia viga, nad on keik magama uinund, ma tahan neid äratama minna."
Aga vana hundikene ei täädnud, et peremees teda laudas, malk käes, jo ootis ning kui ta parasjagu oma nõna lauda seina alt sissi pistis, ühe hoobiga vana hundikese eluküündla kustutas. Oleks vana võsavillem rahulikult omas talvekorteris maganud ja seni ootnud kui sui tuleb, oleks ehk praego veel elamas.

E 17090/1 (5) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Üks perenaene olnud nõnda kimbus, et piima tilka enamb lauda juurest tare juure ei saanud, ilma et sääl sipelgad sees ei olnud. Läinud siis, vaesekene, targa juure ja palunud teda selle ilmakuulmata häda vastu abi ja toetust. Tark õpetanud nõnda. Võta kolm ehk neli sipelgat ehk nii paljo, kui ise arvad vastalisel loome ära surmata. Mähi neid siis mõistlikult ja tasakeste paklaste sissi, et nad enneaegu ära ei sure. Siis lase oherdiga auk üles lõhna, ahjukummi kohale seina sissi, ja pane paklate sissi mähitud sipelgad sinna sissi. Pihlakane pulk, kolm risti otsa lõigatud, löö tubliste ette, siis ongi toimetus valmis. Nüüd ei ole siis muud enamb teha, kui kuivade kasepuudega tulukene ahjo panna ja kolm head sületäit ära põletada. Kui keik nõnda toimetad, siis tuleb kurjategija isi so juure ja palub sind, aga sa ei pea temale midagi asja andma. Annad sa talle omast käest midagi, siis pääseb ta kohe hädast ja hakkab sind jälle kimbutama. Aga ei anna sina temale midagi, siis surevad tal nii paljo loome ära, kui sipelgaid, mis piima pealt võtsid, ja teda ei või keegi tark enamb avitada.
Kui täna keik nõnda sai toimetatud, tuli tõisel hommikul päikesetõusu aeal oma küla peremees asja paluma, kelle pääle keegi poleks mõistnud arvata. Teda sai sõimatud, aga ta ei jätnud siiski palumast, öeldes, et tal kolm lehma joba surnud ja kaks tükki hingitsemise peal olevat.
Viimaks ometi läinud peremehe ja -naese süda haledaks, et nad abipalujale tüki leiba andsid ja viiest sipelgast kaks tükki lahti lasksid. Kolm tükki olnud kui tina tuhka kadunud, neid ei leitud paklate seest enamb. Sest saadik jätnud siis hambamees ligimese kiusamise järele ja olnud surmani hea ja lahke tema vastu.
Ja mis sai tark S. eidekene selle õpetuse eest? Väga väha, ainult 10 naela võid ja pool toopi viina.

E 17092 (3) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Tulihoones ei pea keegi vilistama (vilet aema), siis lööb pikne, välk hoone põlema, kui sääl sees on vilistud.

E 17093 (12) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Lähab kuivanud heeringa- ehk räimepütt, mis tühjalt on aitas ehk keldris seismas, ligedaks ja hakkab higistama, on suurt vihmasadu oodata.

E 17093 (13) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Läheb raudkivi ligedaks, mis metsas ehk mojal varjulises kohas seisab ja kellel ainult otsakene maa seest välja paistab, tuleb vihma tõisel ehk kolmandal päeval.

E 17093 (14) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Röögib pajoharaks (sineraal) metsas ehk lendab metsast välja, ei jää vihm tõisel vai kolmandal päeval pääle selle ealgi tulemata.

E 17093 (25) < Rõuge - Märt Siipsen (1895) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui saksamaa pajo lehed kuiva ilmaga väga läikivad kui päike õhtapooles on, tuleb tõisel päeval vihma.

E 17093 (26) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui järvehütt ehk jutitaja laulab õhtatel jut-jut, on vihm tõisel päeval tulemas.

E 17093 (29) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Varessa vihtumine kuiva ilmaga tähendab vihmasadu.

E 17094 (37) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui küündlaid tehakse, siis peab külaline juure tulles hästi hambad irvile aeama ja naerma, et küündlail valge tuli saab.

E 17094 (38) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui pajapõhi talvel ehk suil põlema lähab, on suurt sadu oodata.

E 17094 (41) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Orav maja ligidal, tähendab hirmus suurt õnnetust.

E 17094 (42) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Käo kukkumine tähendab majarahva kohast lahti saamist, äkilist õnnetust ehk koguni surma.

E 17094 (48) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kalamehele, kes hommikul merele ehk järvele lähab visatakse laastude ja puutükkedega järele, siis ei tule ta kunagi tühjalt. Mida pitkemad puukondid seda suuremad kalad.

E 28807/8 < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Hirmsad linnud
See pole mitte sugugi ime, kui vanemad vanal aeal mõisa saksu, kubjasid, kiltrid ja aidamehi kartsid. Ka see pole immeks panna, kui meie vanemad tontisid ja kurje vaimusid uskusid ja neid kartsid. Aga see on imestamise väärt, kui alles aastad 40 tagasi kahtesugu linde - kiivitajaid ja koovitajaid - kardeti ning karjapoisile kevadel käsk kätte anti nende sõalindude pesad ja munad ära hukata. Hirmsab veel koovitajast oli kiivit, kes alati üle pea lendas inimest taga aeades: kiivit, kiivit, nõnda, et linnu tiivaotsad väga sagetaste karjase kübarakese külgi puudusid.
Vanemad inimesed rääkisivad sel aeal neist lindudest niiviisi. Vanast sõdate aeal, kui inimesed kuskile veel saanud varjule pugeda tapjate ja mõrtsukate eest, olgu nüüd suurte soogude ehk maa alla aukude sissi, kust neid keige hirmsamb mõrtsukas oma kavalusega enamb poleks kätte saanud, sinna siis tulnud need hirmsad linnud kiivitajad ja koovitajad mõrtsukatele abiks ja aitnud oma kisendamisega põgenenuid inimesi välja otsida. Kas olgu küll inimene voi mitu sülda maa all, siis ikka kiivitajad sääl seni kisendanud, kuni röövlid seda märganud ja sinna kohta otsima läinud, kus inimene varjule oli põgenenud. Ka pole kiivitajad ega koovitajad enne järele jätnud kisendamast, kuni inimene oma peidupaigast välja otsitud ja ära tapetud, siis alles lennanud need pahad linnud nagu kurjad vaimud jälle tõisi kohta inimeste jälgi nuutsutama.
Koerakoonlased pole nii suurt kahju meie inimestele jõudnud teha, sest nende pärast oleks mõni inimene veel võinud elusse jääda, aga jumal teab, kust maalt need linnud perit on, sest meie Eestimaal pole neid enne sõa aega nähtud. Vist on neid peninukimehed ühes endaga selle tarvis ligi toonud, et keik meie rahvast ära hukata. Kui ülemalnimetud lindusid mõni kevade rohkemb oli kui muidu harilikult, siis õhkasid vanemad inimesed südamepõhjast: "Oh, latsekese! Kes teab, kas meie ükski saame sügiset enamb näha, sõda om tulemas, sõalinnud kiivitajad ja koovitajad on hulgani väljas. Jumal pane minu silmad enne seda hirmust päeva kinni, et mo silmad seda silmavett ja verevalamist enamb ei nää." (nutt)
Niisugused jutud eidekeste ja taatikeste suus panivad keik minu ihukarvad värisema ja kui ma karja läksin ja kiivit häält tegi ja üle minu pea lindis, siis oleks nago keegi külma vett mulle kaela kallanud, nii käis kohmetus pealaest jalatallani keigest ihust ja hingest läbi. Kas teie, nooremad, veel linde kartate?

E 28831/3 < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kas mas ei ütelnud, et siug on siin
Urvaste kehelkonnas Kassi karjamõisa ja Sarapuu veske vahel seisab praegu kahel pool maanteed ilus haavamets (haavik). See haavamets olnud vanal aeal paljo suuremb kui nüüd. Praegugi on säält läbirändajal iseäranis sui aeal kena läbi sõita, sest mõisa ja talude heinamaad, nii kaugele kui silmavaade ulatab, annavad kena laotusepildi. Haavamõts on kahel pool teed nägo müüriks, kus lahkute vahel kullerkupud ja jaanilillid lopsakalt kasvavad, et metsasalgad päikesepaiste ja tuulede eest kosutavat varju pakuvad. Siis peab sõitja hobuse kinni, ronib vankrilt maha ja kõnnib tasakeste sammudes vankri järel, kuni sest armsast laotuse ilusast kohast läbi jõuab.
Ehk see koht küll igal rändajal ilust vaatepilti praegusel aeal näitab, ei olnud see vanal hallil aeal mitte nõnda. Mida ilusamb koht, seda irmsamb olnud ta ööaeal rändajatele ja õitselistele, kes sääl tuld teinud ja hobusid vahtinud. Vanapoiss saadan ei ole kunagi ööõitsilisi jätnud sääl tülitamata. Ta vedanud mõnda poissi peris vägisi tule äärest metsa, et teda siis õigelt teelt ära eksitada või mõnda muud pussi mängida.
Kord juhtunud ainult üheaintsama talu poisid kahekeste haavistu alla õitsile. See olnud laupäeva õhtu. Teinud tule maha ja jäänud seltsimihi ootama. Aga see õhtu ei tulnud kedagi õitsilist enamb juure. Vist olivad nad raske nädala töö järele keige hobustega kojo jäänud. Ei olnud veel keskööaeg kätte jõudnud, kui kare hääl haavikust kõlanud:
"Poisid, tulge seie, siin on hea magada!"
Poisid kohkunud seda häält kuuldes ega tohtinud musta ega valget vastu lausuda, sest nad tundnud häälest ära, et see kellegi inimese hääl polnud. Jälle hõiganud vanasaadan mõtsast:
"Poisid, tulge seie, siin on hää magada!"
Sellepääle olnud metsas oksade praginat ja jalaastumist kuulda ning üks hirmus must suur koljatisugune mees astunud tule ääre.
"Kas teie ei kuulnud, kui ma teid kutsusin?" hüüdnud ta poistele.
"Ei kuulnud," vastanud poisid hirmuga.
"Noh, siis lähame mõtsa magama," öelnud saadan.
"Mistarvis mõtsa?" vastanud tõine poiss, "siin tule ääres on valge ja soe magada ja kui soovid, võid meie juure puhkama heita."
"Siin voib siug olla vana lehtete sees," ütelnud must mees ja lamenud tõise poisi kõrvale pitkali ning hakanud varsi norskama. Suure irmuga pani tõine poiss hagu tulesse, et keik mõts ümberringi valgeks sai, järele luurates, mis must mees võttab teha ehk kui kaua ta sääl oma väsimust põõnutab.
Õnneks oli tuletegija poiss pitka raudora kodust ligi võtnud, et õnnetuse korral sõariist käepärast võtta oleks, sest seda täädis jo iga külaelanik, et sääl mõtsas mitu korda noorte meistele õnnetus oli juhtunud. Poiss tegi tuld ja pani raudora tulesse ning laskis teda hästi tuliseks minna. Must mees magas veel tõise poisi selja taga raskeste ega täädnud sest toimetusest märkigi, mis tema tarvis praegu ette võeti. Kui ora hästi tuliseks ja valgeks oli läinud, tõmbas poiss teda tulest välja ja sopsas vanasaadanale taguotsast sissi, nõnda et ta valuga üles kargas ja tuhat tulist pimedasse mõtsa punuma pani, ise ühtepuhku kisendades kui härg:
"Kas ma ei ütelnud teile, poisid, et siug on siin? Kas ma ei ütelnud teile, poisid, et siug on siin?"
Niiviisi kisendanud ta tüki aega, kuni viimaks hääl hakanud raugema ja tasaseks ümisemiseks või härja inamiseks muutunud.
Sellestsamast ööstpäevast saatik olnud haavikumõtsa hirmutaja saadan kadunud ega ole teda meie päivini keegi enamb sääl mõtsas näinud. Nüüd magavad sääl veikesed poisikesed ja noored tütarlapsed mito kord hobuste juures küünide sees ja täädvad rääkida, et nad kurja undki ei näe.

E 77313 < Rõuge khk. - A. Suvi, Valga Poeglaste Gümn. õpil. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Jaanilaupäeva õhtul]
Ka samal ajal käisid tüdrukud allikas nägu pesemas, see pidi andma näole ilusa ilme.

E 80111 (1) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru m. - Gerhardt Kiisla, Tartu Poeglaste Gümn. õpil. < Meeta Welthut, 17 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Ristimiskombeid
Pääle ristimist visatakse ristimisevesi mõne õitseva puu juurtele või kui on madal maja, siis visatakse üle maja katuse.

E 80111 (2) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru m. - Gerhardt Kiisla, Tartu Poeglaste Gümn. õpil. < Meeta Welthut, 17 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Jaanipäeva kombeid
Jaanipäeva laupäeva õhtul punuvad karjased pärgi kaseokstest ning pannakse need loomadele pähä. Selle eest peab perenaine karjastele juustu andma.

E 78618 (2) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
On lapse ema ehk "rassõ naane" kaugelt kuulnud soe hagõmist ehk ise hagõnud, saab lapsele "soe häda". Selle arstimine: soojas saunas, kadaka- ehk pihelkatuhast tehtud libedaga (lehelisega) peseda, pärast pesu "soekarvuga sauta" (suitsetada). - Soe häda: kui lapse silmad ahtakesed ja "pilisevad" (pilgutab tihti ja ülearu).

E 80941 < Rõuge khk. - Elmar Lepp, Tartu Õp. Seminari õpil. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Vana-aasta õhtu]
Et aga kurjad vaimud hoonetesse ei pääseks, selleks löödi kõikide aukude (uksed, aknad) kohale pihlapuust ristid.

E 81079 (2) < Rõuge khk., Viitina v. - Elmar Järv, 18 a., Jäneda Põllutöökeskkooli õpilane (1932) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Näeb perenaine kevadel esimest konna kuival maal, siis saab väike piimasuvi; näeb märjal maal ehk vees, siis piimarohke.

E 81079 (4) < Rõuge khk., Viitina v. - Elmar Järv, 18 a., Jäneda Põllutöökeskkooli õpilane (1932) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kuuleb pererahvast mõni hommikul vara enne toidusöömist käo kukkumist, siis öeldakse: "Kägu pettis mu ära."

E 81079 (5) < Rõuge khk., Viitina v. - Elmar Järv, 18 a., Jäneda Põllutöökeskkooli õpilane (1932) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kuuled kevadel käo hommikul, siis saab kuulajal palju hoolt olema; söömaajal (enne lõunat) siis surm; lõunaajal siis lein; õhtul - siis saab õnn.

E 81079 (6) < Rõuge khk., Viitina v. - Elmar Järv, 18 a., Jäneda Põllutöökeskkooli õpilane (1932) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Käib kägu kodus kukkumas, siis tähendab see tulevikus õnnetust, enamasti surmajuhtumiga.

E 81079 (7) < Rõuge khk., Viitina v. - Elmar Järv, 18 a., Jäneda Põllutöökeskkooli õpilane (1932) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui konn õhtal krooksub, siis saab vihma tulema. Sedasama tähendab ka kurgede pillerkaaritamine. Kõigub õhtal palju sääski ja mets huikamisele vastu kajab, siis saab järgnev päev ilus olema.

E 81079 (8) < Rõuge khk., Viitina v. - Elmar Järv, 18 a., Jäneda Põllutöökeskkooli õpilane (1932) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Veel kuulutavad järgmised nähted vihma: kui tiibadega sipelgad väljas lendavad, kui loomad kibedaimalt kiinis käivad, kui palaval ajal kõva uni pääle kipub, kui pääsukesed madalalt lendavad.

E 9128 (31) < Rõuge khk. - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Üts maja, tuhat akõnd? Puuriit.

E 9128 (35) < Rõuge khk. - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vähämb ku kirp, rassõp ku härg? Tuli.

E 9123/9124(3) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Haol ei panta ladvaotsa enne tulle kui tüveotsa, siis saab noorem tütar enne mehele kui vanem.

E 9124(12) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Lapsed ei või läbi paja käia, sööb susi ärä.

E 9125(23) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Jüripäeval ei tooda karjavitsa kodu, siis tood siu kodu.

E 9125(24) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Jüripäeval kõrbatakse soekulu, kõrbat susi silmi.

E 9125(25) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Jüripäeval õmmeldakse, tsusid susi silmad välja.

E 9125(26) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Jüripäeval ei mütteta, käib pikse kõvasti.

E 9125(27) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Jüripäeval ei tehta tuld karjas, tuleb susi karja.

E 9126 (4) < Rõuge khk. - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Tuhat uuri uuri mulku, sada sandi sitamulku? Puuriit.

E I 48 (347a) < Rõuge khk. - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Viitina vallas Haki talu põllul hiietamm, tüvis 4 1/3 m., 2/3 m. kõrgusel läheb 2-haruliseks.

E I 48 (348) < Rõuge khk. - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Viitinas Pärli jõe ääres 1/2 kl. pikk põlv - mägi, vana ohvrikoht. Siin olnud hiiepuu, eestlaste ja lätlaste ohverdamise koht.

E I 48 (349) < Rõuge khk. - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Nursis endise Horsa koolimaja alal allik, Keevläte. Ligidal 2 kasekändu, nende all rahaauk. Allikal rahvajutu järele tervekstegev vesi.

E 9593/9594 (14) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui peerg põleb ja süsi kahte harusse läheb, tuleb kahekeelega inimene.

E 9594 (19) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui susi labi karja jookseb ja suu ammuli on, istub vanapagan tal seljas.

E 9594 (20) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui susile karjavitsaga lööd, söövad teised susid ta ära.

E 9594 (21) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui harakas tua lähidal teiba otsas katsatab, tuleb kiri.

E 9594 (23) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui enne jaanipäeva ühe parmu ära tapad, kasvab üheksa asemele.

E 9594 (25) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui ristipäeval puud lõigud, jookseb puu verd.

E 9595 (28) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui siu ära tapad, saad üheksa pattu andeks.

E 9595 (31) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui söe küljest üheainsa puhksamisega tuli ülesse tuleb, saad virga mehe, naese.

E 9595 (33) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui enne jüripäeva karjavitsa koju tood, tood siu koju.

ERA I 7, 9/12 (1) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Mõtstaga k. < Lätimaa, Tirza - Paul Ariste < Auguste Potsepp, s. 1876 (1934) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Mustjõgi.
Mustajõe üle lätt sild. Ku ma Matsi mõisan elli, Mustajõe lähükesen, ol'l illus kõo-mõts. See mõts ol'l mäe pääl ja sedä mäke kutsuti Höörämägi. Ja inemise' pel'ksi' sinnä' üüse minnä'. Sääl mäe pääl ol'li' vanaaolitsõ mõisahärrä tii' Vana-Roosa mõisahärrä tii'. Herri asõmallõ käve' tondi' sinnä' patseerma üüse kell katstõiskümme ja päivä kell katstõiskümme. Nuu' preili' ja herrä' olli' Mustastjõest vällä tullu'. Ja tuud Mustjajõkõ pelläti, et sääl ollõv kaa vana'tondi'. Egä aastagu sinnä uppu inemise'. Tuu egä aastaga võt't hinele inemise hin'gi. Ja ku es olõ viil keäki uppunu', sõss mõni inemine ol'l kuuldnu, et jõgi oigas. Kui inemine ärä uppus, sõss es oiga inämp. Üt'skõrd ol'l nii imelik asi. Õkva jaanipäävä pääle lõune kellä viie aigu kolm naist lännü tsuklõma. Ja kella viie aigu pääle kerigu. Juu hummugu kella kümne aigu noide naistõrahva üts' sugulanõ om kuuldun', et jõg'i ojass. Ja tuu mõtõlnu', nuu täämbä mõni uppus. Väega kuum ilm kaa om. Ja sõss om kella katõtõisk'ümne aigu, omma' lännü' poisikõsõ tsuklõma. Ja om tahtnu' joba üt's ärä uppuda noist. Sõss om saanu' üt's vanõmp inemine appi. Ja ko poisikõ kolmat kort vii pääle tullu', sõss tuu miis om hiussist vällä toonu'. Sõss om sinnä' pal'lu inemiisi kokku korjunu', et sääld suur tii lätt müüdä. Ja kõik jäi' sinnä' saisma, keä tiid miidä lätsi'. Ja üte kõrraga alanbuul arvada noh nii kats versta kuulti appi hõikamist ja sääl sõss uppus noist kolmõst naistõrahvast üt's ärä. Sõss jõ'gi sai hindäle õks üte hing'e. Nuu' kat's naistõrahvast, mis ellu jär'gi jäi', nuu' kõnõli, et ku ka kottust minemä naksi'. sõss om tullu' neile tii pääl vasta vana Mõtus. Ja kõik jo ütli', et tuu om kahõ inemine ollu'. Tuu ol'l Vana-Roosa kerigu vüülmöldre ollu', kuri miis. Ja tuu, keä är' ol'l uppunu', ol'l jo kõik päiv ollu' rahudu. Ei olõ no joudnu' är' uuta, kunass saa Mustajõe viirde. Tuu teg'i häste tüüd. Tuul pääväl om jätnü' mitu tüüt teg'emäldä', et innembi saa tsuklõma. Ja ku' umma' saanu' jõõ viirde, ei olõ tahtnu' üts'ki inne vette minnä. Timä ruttu rõiva' maha ja lännü' vette. Ja tõmmanu' tõist ka üten. Tahtsõ tuut ka üten sisse viiä. Kolmadat ei. Timäle ütelnü': tuul on väikse latsõ'. Tuud ma'i taha'. - Jaa kuu umma' lännü' jõõ viirde, um ollu' tõsõlbul jõkõ kala õn'g' vii sisen. Sääl kotal om ollu' kes'k jõkõ väikene saarõkõnõ. Ja ütelbuul saarõkõist um ollu' valge liif põhjan ja tõsõlbuul vesi kei. Nii sükäv, et vesi keruttass. Timä tahtsõ sääld läbi minnä õngõ perrä. Ütelnü': ma taha kaia', kas sääl mõni kala kaa otsan um. Ja üt's naistõrahvas ülnü': kas sa'i' näe', et nüüd sais nõrka. Sääl ei' olõ' midägi otsan. Ja kas sa näet, ku pümme sääl vesi um. Ja vesi kees. Ja sõss es lähe'. Ja sõss nakass sääl saman oiduma ja ojus julgõllõ allabolõ. Ja vaivu põhja. Kat'skümmend ütesä aestakku vana, lätläne. Ruttu tulli' pal'lu rahvast sinnä' kokku. Nakati ot'sma. Arvada katõ tunni peräst saadi kätte. Õngõga tõmmati vällä. Es saa' inämp ellu jaa viidi kodu, umbõs kat's versta ja pan'ti kottun lämmä vii van'ni, et vast ellu tulõ. Es tulõ'. - Noh, hää küll! Tä Mustjõg'i um üt's hirmus jõg'i. Sääl kävä' ilmusi vanajuuda'. Maa sõidi üt'skõrd Valka hambatohtri manu. Ja tul'li tagasi Valgast ja saiõ kella katõtõisk'ümne aigu üüse suurõ silla manu. Ja tul'l suur must kas's silla man vasta. Kis tuu muu ol'l ku vanajudas. Jaa muu miis tahtsõ püssäga laskõ'. Maa's lupa'. Lass vanajuudakõnõ ka ellä'. Ja nii taa jäi elämä. Tuusama kotusõ pääl on sõitnu' üt's vana miis. Sõitnu' vana Piigli. Kuu om paistnu' ilusallõ. Illus valgõ üü um ollu'. Jaa tullu' üt's valgõ naistõrahvas tii pääle ette. Jaa laulnu':
Kuu paist sel'gest,
surnu sais sirgõst.
Nuu jah! Vana Piigli um ollu' Höörämäe all öütsin. Tuli maha tett. Istnu' tulõ veeren. Ja timä nännü' jah, et hobõsõ' tullu' joh timä lähküle. Timä manu hirnun. Tükükese ao peräst tullu' noorõ' herrä' kah hannaga särg'i sällän. Saapa mutku kiitsnu' jalan. Istnu' tulõ viirde. Veidükeist istnu' tulõ veeren. Sõss lännü' minemä. Timä tõmmanuä niikaagu puhma sisse. Hobõsõ kah nuu hirnunu' järg'i, ku är' lännü'. Timä um mõtõlnu': nii umma' veo Aadõrgas'si poja'. Tuu ol'l periss herr. Roosa mõisan.

ERA I 7, 13/14 (2) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Mõtstaga k. < Lätimaa, Tirza - Paul Ariste < Auguste Potsepp, s. 1876 (1934) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Üts'kõrd ol'l vana Piigli saadõt Viitinä mõisalõ kirja viimä. Sinnä suurt tiit es lähe. Läbi mõtsa ol'l minnä. Aadõrgas's saatõ Viit'inä mõisalõ kirja viimä. Sügüsene pümme üü ollu', ku kot't. Lätsi mõtsa viirde. - "Kuis ma läbi mõtsa saa? Pümme um. Joo' soe' mõtsa veeren vasta minnu saatman. Üt's jagu lät's iin, üt's jagu kül'gi müüdä ja üt's jagu ol'l takan. Mõni kat'stõiskümme tük'kü ol'l, ilmadu kari. Vahõl istõ maha. Soe' koa istõ', maa kaa istõ. Soe silmä' paisti'. Mul ol'l periss valgõ minnä. Ilmadu tük'k maad läbi mõtsa. Vahõl soe' saisti' tii pääle ette. Es lasõ' sammu edesi. Istõ maha. Midägi tetä'! Pan'ni piipu palama. Soe' kaa kai', ku ma tõmpsi piipu. Hirm ol'l, et hummugu valgõss ei saa' kiri Viitinnä. Tuu pid'i valgõs's sinnä viimä. Nuu' mõtsan mitu kõrt is'tõ. Ja tubagu kot'ti vällä võttõn, karmanist vällä võttõn, ol'li kir'a kaa vällä tõmmanu'. Mis nuu' tiit?! Mõt'li, et saat pessä'? Midägi ei olõ' tetä'. Lähe õnnõ. Sai valgõss Viit'innä k'üll. Soe' jäi kõik mõtsa viirde maha. Herr tul'l. Herr ol'l üllen. Lät'si manu. An'ni käele suut. Kübärä kaa pan'ni kaindla ala'. Ütli: herr, mul kattõ kiri är'. Maa ütle nisama suusõnaga. - Sinnu kutsuti pulmõ. Pessä' seokõrt es saa'"
Et ku soe' ol'li saatma tullu', sõss ol'l julgõ. Soe' ol'li vannu juudiit hoitnu', ajanu' kõrvalõ inemiste mant. Vanajuuda' sussõ pel'gäv.

ERA I 7, 14 (3) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Mõtstaga k. < Lätimaa, Tirza - Paul Ariste < Auguste Potsepp, s. 1876 (1934) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Tuu um üt's lühükene jutt. Muu emä vend Hatapalu Henu ol'l tullu' ilda kõrtsist jaa saanu' -. Tal ol'l tulla läbi mõtsa. - Ja saanu' kes'k mõtsa. Ja sõss sääl kes'k mõtsa ollu' üt's laut katõt. Ja kõgõsugutsõ söögi' pääl ja joogi'. Ja laut ollu' täüs süüjit. Ja timä kaenu', kas tälle kah ruumi um. Es olõ ollu'. Ja tul'l kodu ja ik'k: "Vaest taiva lauda ka ei' võeta' tedä."

ERA I 7, 14/5 (4) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Mõtstaga k. < Lätimaa, Tirza - Paul Ariste < Auguste Potsepp, s. 1876 (1934) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Säälsaman Vana-Roosa vallan Mõtstaga külän Hatapalu talu nurmõ pääl um üt's suu. Sedä kutsutass Kusta suu. Ja sinnä' um hinnäst ülespoonu' üt's Kusta. Tuu'm ollu' Roosa mõisa viinavabrikun. Tüün ollu' talvõl ja suvõl Hatapalun poisin, sulasõn. Sügügsel lännü' vabrikulõ tüühhü. Ja vabrikun ütel mehel säl'g halutanu'. Ja määrnü' umma säl'gä piiritusõga. Ja Kusta tsüsanu' tulõ manu'. Mis ol'l är' palanu'. Kusta tullu õdakult kodu Hatapallu. Ollu' murõlik. Naanõ küsünü': "Mis sul viga um?" - Es olõ lausnu' sõnnagi. Jaa üüse lännü üt'sindä sinnä' suhu' (sic!). Sääl ollu' üt's suur kuus'. Ja poonu' hinne üless. Jaa hummugult löüt, et Kusta um puu otsan. Tuu ol'l se kõgõ suurõmp hädä ollu', et tõsõ vabrigu tüümehe' ülnü', et sinnu saadõtass nüt Tsiberille. Kusta parõmp poi hindä üless. Perän sedä um kuultu, et Kusta oigas sääl suun. Sääl suun um kuultu oigamist. Üt'ski es julgu' üüsi' säält müüdä minnä'.

ERA I 7, 16 (11) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Mõtstaga k. < Lätimaa, Tirza - Paul Ariste < Auguste Potsepp, s. 1876 (1933) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Sisalik läheb siu juurde, kui siug on katki materdatud ja teeb siis terveks.

EKnS 35, 26 (175) < Rõuge khk., Kasaritsa k. - J. Raudsepp (1913) Sisestas Kairika Kärsna, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Püha Jüri Jerkovits,
keela oma kutsikad,
et ei putu punast pulli,
ei ka kirju lehmakest,
mahajäänud tallekest,
ei ka hobuvarsakest.

ERA II 26, 303 (20) < Rõuge khk., Haanja v., Plaksi k. < Setu, Meremäe v., Hillakeiste k. - Herbert Tampere < Natalja Karro, 36 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kui päivä paist ja vihma satte, sis üldäs, et vaestelaste silmävesi.

ERA II 26, 409 (73) < Rõuge khk., Tsooru v. - Herbert Tampere < Liisa Purgi pabereist (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Vihta ei tohi keegi naesterahvas paaris sauna viia. Kui ta seda teeb, saavad temal enesel ehk sugulastel katsiku latse.

ERA II 26, 425 < Rõuge khk., Tsooru v. - Märt Siipsen < Märt Siipsen(1902) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Röa susi
Muistsel aeal leidnud Saru valla P. talu röalõikajad röa seest vähja, mis Mustastjõest öösel välja roninud. Keegi ei ole sel aeal seda imelooma tundnud, veel vähemb söönud. Röalõikajatel langenud sirbid hirmu pärast käest maha ja nad kisendanud meele äraheitmises appi.
Kui inimesed kõigelt poolt hädakisa pääle kokku jooksnud ja keegi hirmsat looma pole tundnud, siis saadetud käskjalg rutuste Pundsa karjamöisa vana Indu järele, kes suur louduse ja loomade tundja olnud. Kõik loomad lehmast kuni ämbligu, sitasiteka, sääse ning kirbuni olnud vana Indul tuttavad. Neid kõiki oli ta oma kaheksakümnemal eluaastal tundma õppinud. Ka oli vana Int oma eluaeal paljo reisinud. Kaks korda Tiidsa veskil ja üks kord Valga linnas ära käinud ja nõnda siis ümber maailma keeru ära lasknud. Kui nüüd Int sinna jõudis ja tüki aega võõrast looma silmitses, hüidis ta: "Pagege, see on röa susi!" Tõisel hommikul olnud susi kadunud ja töö vois algada.

ERA II 26, 45 (5) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Tuuleviht om lepä ja kase külehn.

ERA II 26, 47 (14) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kui uudseraudsip (= puukoi) tsaga, sis kuu ao peräst om rüga valmis.

ERA II 26, 47 (15) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kun majan om valge lasits, tan piät olema valge hobese, kun verrev, tan verevä hobese.

ERA II 26, 47 (21) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Vanast, kui loomile silmi jaeti, sis müger lännü vihmaussile maa alla perrä ja sedäviisi jäänü mõlembad silmist ilma.

ERA II 26, 53 (34) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Vikerkaar, vikerkaar,
sulle satul, mulle hopen,
sulle suitse, mulle päitse!

ERA II 26, 55 (1) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k., Aleksa t. - Herbert Tampere < Juhan Aleksa, 73 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kui esi om sisen, sis tuu vihm om iks hää. (esi = ise = pikne.)

ERA II 26, 55 (2) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k., Aleksa t. - Herbert Tampere < Juhan Aleksa, 73 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Pikse pini um üts karvane, löhelik vagõl. Tuud tappa es tohe - tohe ei pikse asja puttu.

ERA II 26, 55 (3) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k., Aleksa t. - Herbert Tampere < Juhan Aleksa, 73 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kõo otsah um vanajuuda luud (= tuulehagu).

ERA II 26, 69 (3) < Rõuge khk., Viitina v., Paaburisa t. - Herbert Tampere < August Tellis (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Joodik saab kaines: võta kõost kipe vits, anna nahk kuumas. Vai jälle kuse kurku.

ERA II 26, 69 (6) < Rõuge khk., Viitina v., Paaburisa t. - Herbert Tampere < August Tellis (1930) Sisestas USN 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Remmadismuse vasta sibelgapesä ja pedäjäkasvu havvutus.

ERA II 26, 73 (25) < Rõuge khk., Viitina v., Paaburisa t. - Herbert Tampere < August Tellis (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda, korrektuur Viire Villandi
Kõhä vasta om pedäjäkasud, tammekooretee, takjajuurikad ja juudikusi.

ERA II 26, 81 (6) < Rõuge khk., Haanja v., Alasuhka k. - Herbert Tampere < Jakob Press, 78 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Nigu hopõn üüse hirn, kui tuulevihaga saa lüvvä, sis luupainja lätt är.

ERA II 26, 85 (3) < Rõuge khk., Haanja v., Alasuhka k. - Herbert Tampere < Gothardt Udras, 42 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kui müristäb, sis taivaesä halvu latsi tõreles. Üldäs kah, et taivah peetäs sõta.

ERA II 26, 27 (4) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi vanadekodu - Herbert Tampere < Katri Mesi, 66 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Rauba külä man om Tsissisuu, et tsisse olli sinna är tapõt.

ERA II 26, 27 (5) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi vanadekodu - Herbert Tampere < Katri Mesi, 66 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kel luupainja käünü ehk kui elläi like olli, inisi, sis lüüdi pihlapuu kepiga, ütesä risti olli pääl, sis sii viha katte är.

ERA II 26, 29 (11) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi vanadekodu - Herbert Tampere < Katri Mesi, 66 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Pikne käü ja välku hiit - latsile iks ülti, et taivaesä tõreles, tümistäs, kui halvu latsi.

ERA II 26, 33 (19) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi vanadekodu - Herbert Tampere < Katri Mesi, 66 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kui murt muil puil, sis karts kadajal kah.

ERA II 26, 43 (7) < Rõuge khk., Haanja v., Kaluga k. - Herbert Tampere < Katri Raup, 77 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Pääle sõta olli käünü' tsissi'. Meil külä takah um üts suu, tsiss ol'l sinna är' tapõt - tuud nimitedäs sis Tsissisuu.

ERA II 121, 517 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvig Raudsepp < Ann Suss, 56 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Naane oll kraaviveereh haina põimah. Tull tuulispask. Naanõ ütel: "Ptüh, ptüh, tuulispää, laku perst!" Nii ütel tää mitu kõrd. Tuulispää tõstso naasõ mitu kõrd korgõhõ üles, ku maahha lasksõ, haard naane hainajuurist kinni ja nakas pallõma, et tedä vallalõ lasõ.

ERA II 121, 521 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Ludvig Raudsepp < kaasõpilastelt (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Mustimägi
Kord käis keegi loomaaiaga mööda küla. Kasaritsa vallas Mõisamäe külas surnud loomaaia pidajal ära lõvi nimega Musti. Ta maeti sinna lähedale mäe otsa, mille järgi mäge hüütakse Mustimäeks.

ERA II 121, 527 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvig Raudsepp < Ann Suss, 56 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Ükskord tull susi karja, tä habe ja saie üte põrsa kätte. Tuu niildse tervelt alla ja läts mõtsa.
Karus juusk kodo ja kutsõ peremehe sutt takah ajama. Perremiis võtsõ hää malga kätte ja läts mõtsa. Üte puhma all näkk, et susi magasi. Perremiis lei hundile kõtu pääle. Põrss karas tagaotsast (hundil) soel vällä ja juusk karä mano. Hunt aga jooksis metsa.

ERA II 121, 527/9 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvig Raudsepp < Ann Suss, 56 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kord põimse naane mõtsa veereh haina. Tull susi ja nakas naist handapiteh mõtsa poolõ vidäma. Naane pallõl kül': "Hundikõnõ, soekõnõ, lasõ minno vallalõ!" A hunt es lasõ, tä veie inno mõtsa poolõ. Mõtsah nägi naane soe pessä, kuhu poole tä viidigi. Pesäh olli noorõ poja, mis õnnõ kiitsõva, näil olli luu hambih. Naane nägi, et asi on sarnane, võttis soepoegadel luud hambist. Nüüd lasksõ susi naase vallale ja viimäne läts kodo.
Järgmisõl hummokul löidse lamba paari poigõga läve iist.

ERA II 121, 529/31 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvig Raudsepp < Ann Suss, 56 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Vanaesä läts alamaalõ orgo paijovitsõ otsma. Oroh päävapaistel näkk, et susi magasi. Täll oll kirvõs käeh ja lasksõ kirvõ kuudaga soelõ hambit piteh, mis olli irevil. Susi heitü, hüpas üles ja haardsõ vanaesal jalast kinni. Vanaesäl olli viiso ja jalgräti jalah. Susi tõmmas puul jalgrätti ja puul viisko är', millega läks metsa.

ERA II 121, 531 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvig Raudsepp < Ann Suss, 56 a. (1936) Sisestas ja redigeeris Kulka stipendium 1793/00-7L (O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II), kontrollis Mare Kalda
Üts mõtsavaht läts mõtsa, säläh oll püss ja käeh vits. Mõtsah näkk, et soe magasi. Mõtsavaht mõtõl, et ma aja nää üles ja lasõ sis. Et soe üles tulõsi, leie vitsaga sutõlõ. Noo kartsi üles, lasksõva käpa pääle sitta, vissiva tuuga mõtsavahilõ vasta näkko. Nikakuni ku mõtsavaht umma näo är puhast, olli soe lännu.

ERA II 121, 531/3 (5) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvig Raudsepp < Ann Suss, 56 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Kahr
Ütskõrd tull miis mõisaorjusõst. Mõtsah tull vasta kahr; miis pagõsi paiopuhma, arvas, et kahr tedä es näe. A kahr nägi miist paiopuhmah ja võtsõ mehe kõgõ paiopuhmaga üskä. Kahr pitsit väega kõvasto. Miis mõtol, et nüüd küll eloga päsemist ei olõ. Mehel oll karmanih saksa väitsekene. Tää võtsõ tuu välla ja tõmmas karol süüame kottalt lahki. Kõrräkõsõ maa pääl lasksõ karo mehe maahha ja sattõ esi kah kuulnult maahha. Nii pässi miis karo käest

ERA II 244, 457 (13) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi m. - Anna Randvere, Võru progümnaasiumi õpilane < Mai Sintka, 77 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv
Samuti olnud Riia-Pihkva kivitee ääres Alapalu talu mail vanasti ühe mäe otsas kirik. See olnud väga ammu. Kirik oli olnud väike puust ehitis ja teda oli kutsutud Annekirikuks. Praegu kutsutakse seda mäge, kus kirik oli, Annekiriku mäeks.

ERA II 244, 467 (22a) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi m. - Anna Randvere, Võru progümnaasiumi õpilane < Mai Sintka, 77 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv
Tuusama vanainemine selet mullõ viil, et mõisan Jaanimäe seen olõvat suula. Rootsi sõja aigo oll üts ülem ka ütelnü, et siin mäe seen om suula ja tuuperäst olõvatki Normanni kaivu vesi soolanõ nigu merevesi."

ERA II 244, 496/7 (12) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Vaestõlastõ k., Poona t. - Ludvig Raudsepp, Võru reaalkooli õpilane < Katri Räim, 68 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Viitina mõisa sõda.
Pääle Rootsi sõa oll Viitina mõisah sõda. Tuu sõda oll ni' suur, et muid es jää' üle ku' sulasõnaane Matli ja' limbajalaga valgõ hopõn. Nuu' pagõsi sis Viitina Luhasuuhhu. Suuh oll kuusõmõtsa saar, sääl naksi nää' elämä. Matli sis nakas kangit kudama, et piili es olõ', sis olli piili asõmõl nelli kuuskõ. Matli kudi hammõ alostükke. Nii sis teene' raha ja' ehidi vahtsõ mõisahuunõ üles. Tuust aost umgi tuul suul Peldesuu nimi.

ERA II 244, 500/1 (16) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Vaestõlastõ k., Poona t. - Ludvig Raudsepp, Võru reaalkooli õpilane < Katri Räim, 68 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Mi' lähkuh um üts Tsigaorg. Tuu nimi um tuust saanu, et ütel mehel katto tsiga sinnä orgo är. Ku otsma läts, es lövva. Suurõ puu all õnnõ üts kirivä särgiga miis. Ku tsiaotsja sinnä mano läts, kattõ tuu miis är. Läts sis miis tuud tsika tõõnõkõrd otsma. Jälki tuu kirivä särgiga miis suurõ kõo all. Ku' tuu kirivä särgiga miis är' läts, ronõ tsiaotsja puu otsa. Ku kirivä särgiga miis tagasi tull, sis röögäht miis kõvastõ puu otsast, miis kattõ är, ja puhma seest hüpäs tsiga vällä ja' pan'd kodo poolõ lahkma.
Ku' latsõ kar'ah olli ja' tuust orost tull läbi minnä, sis kõik joosi ja rüüksevä: "Tsigaoro perremiis!"

ERA II 244, 502 (17) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Vaestõlastõ k., Poona t. - Ludvig Raudsepp, Võru reaalkooli õpilane < Katri Räim, 68 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Soe tiirada.
Vanast oll sussõ tiirada Haanist Miilimäe alt Soemõtsa Kõrbjärve viirde. Tuu tii veereh es tohe' hobõstõga kunagi öütsih olla, õks soe' tulli ja murdsõva' hobõsit.

ERA II 244, 503/4 (20) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Vaestõlastõ k., Poona t. - Ludvig Raudsepp, Võru reaalkooli õpilane < Katri Räim, 68 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Anne Kaaber, redigeeris Mare Kalda
Vanast oll sääne komme, et Palomõtsa küla man oll kadajapuhm, ku' pulmarong säält müüdä sõitsõ, sis pidi nuurpaar midägi sinnä viskama vai pandma. Ku' nää sinnä midägi es panõ, sis läts näide elo hukka.

ERA II 244, 598/9 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Utra t. - Leida Hussar, Võru linna algkooli õpilane < A. Udras, 68 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Anne Kaaber, redigeeris Mare Kalda
Minu onu juures on pool k-meetrit asuv nõndanimetatud õnsuse paik. Haagivangu ja Palometsa küla vahel asuvad nurmed, kus kasvas kadakas, kuhu vanasti inimesed pulma, sünnipäeva, ristsete puhul pidi iga korralik ja aus inimene viima sinna kas raha, kulda või midagi muud väärtuslikku asja. Seda täitnud, pidi temale tulema mingi õnn; kuhu käisid inimesed annetamas. Kadakas pakub noortele suurt huvi ja ilu.

ERA II 244, 599 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Utra t. - Leida Hussar, Võru linna algkooli õpilane < A. Udras, 68 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Vanasti käinud talupojad öitseil. Pimeduse tõttu oli edasiliikumine võimatu. Asunud nemad puhkama kivile, mis asub Haagivangu talu kõrval, veetnud seal öö ja asunud jälle teele. Sellest saanud inimesed teada ja usuvad seda, et sellel kivil on eksinud õnne.

ERA II 244, 599/600 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Utra t. - Leida Hussar, Võru linna algkooli õpilane < A. Udras, 68 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Võrumaal asub Timmi palo. Metsaserval on maasse soppi vajunud kivi, mis toob paljudele õnnetuile lastele õnne, kes seda pühaks peab.
Kord jutustanud ema lastele, et olge head ja sõnakuulelikud, siis tuleb teile appi armas Jumal, kui on teil on mingi õnnetus. Kord olnud hea laps, kes oli teenima läinud mõisasse. Kupja viha ähvardas last piitsuda, lapse raske seisukord ärritas teda, mis viis mõttele lapse, et hakata abi paluma. Sealjuures asunud kivi, kuhu istus maha ning tegutses edasi, viimaks uinus. Vanade juttude järele selgub, et ta on sealt leitud õnne lapsena, jättes järele mälestuseks magamise ase.

ERA II 244, 600/1 (5) < Rõuge khk., Nursi v. - Leida Hussar, Võru linna algkooli õpilane < naabrilt, üle 50 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Urvaste kiriku leidnud karjalapsed paksu metsa seest. Ühel karjalapsel oli kadunud lehm ära, karjalaps läinud lehma metsa otsima. Korraga näinud valget maja vilksat puude tagant. Karjalaps kohkus, kuid pärast läinud vaatama. Näeb enda ees ilusat suurt kirikut. Kohe läinud nad vanematele teatama, need tulnu vaatama, astunud uksest sisse. Ukse kõrval asunud seinal sedel kirjaga "Kui 7 venda korraga lauakiriku lähevad, vajub kirik maa alla." Korra, kes seda ei teadnud, läinudki 7 venda kiriku. Ja hakanud kirik vajuma. Vennad aga saanud aru ning põgenenud välja. Seekord jäi siiski kirik vajumata.

ERA II 244, 601/2 (6) < Rõuge khk., Nursi v. - Leida Hussar, Võru linna algkooli õpilane < naabrilt, üle 50 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Praegu on taluperenaistel väga tähtis ebausk lammaste kohta. Vanast niitnud 2 tüdrukut kaera. Korraga näinud eemalt üle jõe tulevat hunti, kes haaras tüdruku seelikust kinni ning tiris oma koopa juurde ja kutsus oma poja välja. Poeg tüdrukut nähes avas suu laiali. Ehmunult langetasid tüdrukud silmad hundipoja suhu, kus nägi suurt konti, mida ta seal vabastas. Hunt andis tüdrukule heateo eest lamba, mis ta oli karjast varastanud. Tüdruk läks koju oma kingitud lambaga, mida ta kasvatas. Lammas oli õnnelammas, kes tõi iga aasta 3 poega.

ERA II 244, 251 (3) < Rõuge khk., Tsooru v., Viru k., Viru t. < Rõuge khk., Krabi v., Vana-Loksi t. - Endel Luik, Lepistu algkooli õpilane < Emilie Luik, 47 a. (1939) Sisestas USN, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Minu kodukohast edasi Võru-Valga maanteed Valga suunas 1Œ km on lõunapoolsel metsatukas vanad gootlaste matused, kus asuvad kivid üksteiset ligi ristküliku kujuliselt. Samast paigast edasi Œ km on enne Põhjasõda olnud postijaam, mis sõjakeerises on hävinud. Praegu on sääl Palumetsa kirjatalu.

ERA II 244, 251/2 (5) < Rõuge khk., Tsooru v., Viru k., Viru t. < Rõuge khk., Krabi v., Vana-Loksi t. - Endel Luik, Lepistu algkooli õpilane < Emilie Luik, 47 a. (1939) Sisestas ja redigeeris USN
Seesama vanapagan, kes Abrukal pähklid otsimas käis, tahtis Krabi vallas üle Kikka järve ehitada kivist silda, kuid see ei õnnestunud. Silda tahtis ehitada selleks, et ümber järve oli tülikas Lätist Eestisse tulla (sellal olid veel kubermangud). Vanapagan hakkas tööle keskööl, et teda ei tülitataks. Korjates kive nurmedelt, läks kaua aega. Jõudes Kikka järve lähedusse ühe mäe ligidale (Vorotka), kuulis ta kukelaulu. Vanapagan kiirustab ja tal lõhkeb püksiharu, kuhu kivid kogutud, ja kivid kukkuvad kõik välja Vorotka mäele. Ka praegu on veel kivid sääl.

ERA II 244, 265/6 (3) < Rõuge khk., Lasva v., Nõnova k., Lepiku t. - Ilme Eensaar, Sammuka algkooli õpilane < Agnes Eensaar, 15 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Minu kodukülast eemal 2 km seisab maantee lähedal sügav org. Igalt poolt piirab orgu mets, nagu oleks teda keegi niiviisi ringiratast istutanud. Suvel oli sääl metsas armas jalutada; orus õitsesid tuhanded lilled ja laulsid tuhanded linnuhääled. Sügisel oli org ja mets nukker ja pime, kui jäid tulema karjaga koju sügisel natuke hiljem, siis oli jalgades niisugune elu, et ei olnud asjagi üleõla vaatamisega. Rahvajutu järgi olevat tekkinud see org järgmiselt: Vanal ajal, aga juba mõnesaja aasta eest pääsnud ori piinajate käest põgenema. Surmani väsinud ja haavu täis, otsinud põgeneja oma tagaajajate eest veel kuski varju. Öö olnud käes. Korraga näinud ta tee ääres mäge. Viimast jõudu kätte võttes vedanud ta enda mäe otsa ja õhanud: "Halasta sinagi, mäeke!" Sääl muutunud mägi tema all pehmeks patjaks. Hommikul leidnud tagaajajad orja surnult; nende imestus ei olnud väike, kui leiti mäe asemelt org. Nüüd kutsutakse seda orgu Orjaoruks.

ERA II 244, 268 (5) < Rõuge khk., Lasva v., Nõnova k., Lepiku t. - Ilme Eensaar, Sammuka algkooli õpilane < Vidrik Eensaar, 51 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Minu kodukülast umbes 6 km eemal seisab Kuninga mägi. See mägi on saanud rahvasuu järgi oma nimetuse järgmiselt: Põhjasõja ajal, kui oli äge võitlus venelaste-rootslaste vahel, pääsnud aga Rootsi kuningas Karl XII vaenlaste käest läbi soo põgenema. Aga ta kaotanud mõõga sohu. Tagaajajate eest põgenedes polnud kuningal enam mõõka mahti otsima, ta jooksnud sügavasse sohu, kus enam vaenlaste tagaajamist karta ei olnud. Ta otsinud sammalt ja kannud sambla ühte hunnikuse ja heidanud rahuliku südamega magama. Hommikul üles ärkades leidis ta enda olevat kõrge mäe otsas. Nähtavasti oli kuninga ehitatud magamisase kasvanud öö jooksul 50 korda kõrgemaks. Sestsaadik kutsutakse seda mäge Kuningamäeks.

ERA II 244, 276/7 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Kõrtsi t. - Hella Kapp, Sammuka algkooli õpilane < Vello Kapp, 18 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Minu kodust umbes 1,5 km eemal, ida pool, Needo talu ligidal asus vanasti rootsi kirik. Sinna käinud kohalikud elanikud iga pühapäev jumalat palumas. See rahuaeg kestnud kuni Põhjasõjani. Siis tulnud venelased ja hakanud meie kodumaad riisumas. Viimaks jõudnud nad selle kiriku juurde. Kõik rahvas, kes sinna kirikusse käinud, olnud seda kaitsmas. Kuid vaenlasi olnud väga palju, ning nende vastupanu nõrkes ja nad põgenesid kabuhirmus. Vaenlased tormanud nüüd kirikusse ja riisunud see ära ning süüdanud põlema.
Nüüd on sellest kirikust jäänud järele ainult mõned üksikud kivid. Ka mets on sinna ümber kasvanud.

ERA II 244, 285/6 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Põllu k., Hindo t. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Jaan Liiv, Sammuka algkooli õpilane < Katri Liiv, 80 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Kaasjärve kivi.
Seal Kaasjärve aares Vahtse-Kasaritsa mõisa maa peal oli üks suur muistne ohvrikivi. Selle kivi harjas olnud auk, niiet suur kauss sisse mahtus. Selle ümbruse rahvas oli seda kivi pühaks pidanud ja olid vihma ajal kivi lohust vett joonud, et siis välk ei löö. Kuid tuli õnnetus: üks herr ostis selle kivi ära enesele surnuaia postiteks. Poste sai sellest kivist kümme koormat ja veel pool kublikut kivitükke. Nii tehti külarahva pühale kivile ots.

ERA II 244, 289/90 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Põllu k., Hindo t. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Jaan Liiv, Sammuka algkooli õpilane < Katri Liiv, 80 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kollatsioneeris Anne Kaaber, redigeeris Mare Kalda
Palometsa küla ääres Peeter Haagivangu maa peal oli üks suur kadakas. Seda kadakat pidas külarahvas pühaks ja viis andi tema alla. Et ebajumalad kaitseks mäge. Kui jõuluajal kirikusse mindi, siis viidi kadaka alla kas vorsti või pool seapead, jaanipäeval ikkagi sõira või kohupiima. Kui pruutpaar mööda sõitis, siis pidi ikkagi panema kas paar sukke või kindaid. Kui kirikuõpetaja sai teada, et rahvas kadakale andi annab, vihastus ta ja Rõuge koguduse õpetaja Hollmann laskis kadaka maha raiuda. Ja nii ei olnud külarahval enam kuhugi andi viia.

ERA II 244, 297/8 (1) < Rõuge khk., Lasva v., Noodasküla k., Kuusekannu t. - Loviise Mõõk, Sammuka algkooli õpilane < Julius Mõõk, 57 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Kasaritsa ja Lasva valla piiril asetseb mägi, mida nimetatakse Vannutu mäeks. All orus voolab oja, aga vanal ajal olevat see oja voolanud teiselt poolt mäge. Viimaks tuli tüli, sest mõlemad vallad tunnistasid seda mäge oma valla osaks.
Ei jõutudki tüli muidu ära lepitada, kui kutsuti kohus kohale.
Siis tunnistasid kolm meest vandega sellel mäel, et see mägi kuulub Lasva vallale, ehkki ta pidi kuuluma Kasaritsale.
Nende kolme mehe tunnistamisega on saanudki see mägi omale nimeks Vannutu mägi.

ERA II 244, 298/9 (2) < Rõuge khk., Lasva v., Noodasküla k., Kuusekannu t. - Loviise Mõõk, Sammuka algkooli õpilane < Julius Mõõk, 57 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Anne Kaaber, redigeeris Mare Kalda
Toburna mänd
See mänd, millest praegu tahaksin kirjeldada, asub üksikult kõrgel mäel tee ääres. Vanade jutu järele arvatakse, et kui minna öösel, kui on täiskuu, selle männi juurde. Sellest männist seitse sammu sinnapoole, kuhu vari näitab, asub sügaval maa sees kulda. Aga keegi pole seda veel senini leidnud.

ERA II 244, 299/300 (3) < Rõuge khk., Lasva v., Noodasküla k., Kuusekannu t. - Loviise Mõõk, Sammuka algkooli õpilane < Julius Mõõk, 57 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv
Mägi asub meie külas maantee ääres. Räägitakse, et sealt on tulnud välja inimese pealuid, sest sinna olevat sõja ajal inimesi maetud. Praegu on see mägi peaaegu alla varisenud.
Sellel mäel kasvab ka veel üks mänd. Selle männi all on olnud üks rist, millest see mägi ongi saanud omale nimeks Ristimägi.
Praegu on see mägi suvel pühapäeviti külarahvale ajaviite kohaks.

ERA II 244, 302 (5) < Rõuge khk., Lasva v., Noodasküla k., Kuusekannu t. - Loviise Mõõk, Sammuka algkooli õpilane < Julius Mõõk, 57 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Minnes Holopilt Nõnova küla poole, vasemal käel soos leiduvad vanad Põhjasõja aegsed sõjateed. Teid olevat olnud kaks-kolm.
Praegu olevat G. Sossi maa kohal veel tunda terveid palke. Teed üle soo olevat tehtud ristpalkidest.

ERA II 244, 307/9 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Utra k. - Linda Melts, Sammuka algkooli õpilane < August Melts, 50 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Hundiauk.
Pimedail sügisöil ei julge inimesed minna Vaaski talu metsast läbi, mis asub Nõnovast Kääpa poole minnes. Aga miks? Seda ei tea keegi kindlasti, kuid rahva suu räägib, et umbes 50 aasta eest asunud sääl suur ja paks soo, kus elanud palju hunte. Karjased võidelnud pea igapäev huntidega. Nende hävitamiseks oli kaevatud võssa sügav auk ning kaetud kinni kuuseokstega. Hundid kukkusid pimedas auku ja nii vähenes hunte. Aga siiski võis näha sääl õhtuhämaruses imelikke pilte. Kord oli hundil käes verine kitsetall, teinekord jälle lamba ute. Öösel läbi minna sellest soost ei julgenud keegi. Sohu hakati kandma liiva, savi ning hagu ja viimaks tõmbus maa õige kuivaks. Kui hundid hävitati, oli koht päris kena. Minna nüüd õhtul mööda hundiaugust, ei näe midagi iseäralikku; sääl on vaid näha väike lohk ja nii mõnigi kord on nähtud viirastusi, et hunt vehkleb verise loomaga augus. Päeval möödudes august võid väikest lohku ja selle põhjas haljendavat rohtu.

ERA II 244, 309/11 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Utra k. - Linda Melts, Sammuka algkooli õpilane < August Melts, 50 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Anne Kaaber, redigeeris Mare Kalda
Sulgoru kadakas.
Nii räägib rahva suu: "Kord paljude, paljude aastate eest kasvas Sulgoru kaldal kadakapõõsas. Inimesed pidasid seda kadakapõõsast pühaks ning tõid sinna ohvreid, arvates, et see läheb Jumalale. Kuid öösel tulid metsloomad ja sõid ohvriannid ära. Inimestel oli hää meel, kui leidsid järgmisel päeval, et ohvrid olid kadunud ning nad arvasid, et Jumal käinud maa pääl ja viinud ohvrid enesega kaasa. Kui pulmarong mööda sõitis, tõi pruut andeid: sukki, kindaid ja muud, arvates, et siis nende elu abielus hästi käib. Ka taluperemehed viisid kadakapõõsasse oma saadustest ohvreid. Talumehed viisid tõnisepäeva ajal seapea ja jõulu ajal tanguvorsti. Kord polnud vaesel Palometsa küla mehel võimalik viia tervet seapead, viinud poole ja ütelnud: "Tinisekene, hoia iks mu immisekest ka, küll ma tulevaesta tuu terve pää." Viimaks läks see jutt kirikuõpetaja kõrvu ning see hakkas rahvast manitsema, et ohvride toomine kadakapõõsasse on ebausk. Mõned lakkasid ohvreid toomast, kuid mõned jätkasid ohverdamist. Viimaks tuli kirikuõpetaja Holman ise ja raius selle põõsa maha.

ERA II 244, 329/30 (4) < Rõuge khk., Viitina v. Ala-Pundi t. - Aksel Reiljan, Ristemäe algkooli õpilane < Emiilie Reiljan, 40 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Olli elänü kõrd Viitinä vallan esä ja poig. Nä olli tülütsänü hindä vahel piä igä päiv. Olõ-õs sündünü hindä vahel sukugi kokku.
Kõrd lännu poig mõtsa hobõsidõ perrä. Jõudnud peaaigu värtide manu, oll sõitnu üle tiigi üts miis, kats hõbõst iin. Jõudnu vaivalt tõsõ värte manu - kon oll olnu suur kivi - vaonu tuu miis sinnä kivi ala ja kivi lännü esi sõs poolõs.

ERA II 244, 330/1 (5) < Rõuge khk., Viitina v. Ala-Pundi t. - Aksel Reiljan, Ristemäe algkooli õpilane < Emiilie Reiljan, 40 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Nagu räägib rahvasuu kõikidest iseärasustest, nii räägitakse ka, kuidas sai mägi endale nime Sõamägi.
Viitina vallas Võrumaal asubki see Sõamägi soode ja metsade taga. See mägi olevat saanudki oma nime järgmiselt.
Aastal 1700, kui puhkes Vene ja Rootsi vahel sõda, mis oli teinud inimestele hirmu. Pääle sõja algust elasid inimesed veel mõne aja oma kodudes, aga hädaõhu liginemisel ei julgenud nad enam olla oma kodudes. Nad pidid hülgama oma kodud ja läksid läheduses olevasse metsa, et seal leida endale varjupaikka. Sellises metsas olevat nad elanud umbes seitse aastat. Sinna tegid nemad endale koopad, kus tegid nad igasuguseid töid.
Oli olnud ilus sügiseõhtu. Taevas oli kaetud halli vaibaga. Metsast oli sammunud välja üks keskealine mees vaatama ümbrust. Kaskede okste otsast läitusid veepiisad kristallterakestena. Sügiseõhtu saabumise eel sammus mees tagasi tuldud teed.
Oli vaevalt möödunud mõni nädal, kui varitsev hädaoht tungis neile kallale ja surmas viimse kui inimese.
Umbes kolmkümmend viis (35) aastat tagasi leiti sellessamas metsas üks koobas kuhu poisid olid heitnud rooviku sisse ja see roovik oli läinud kolisedes alla, kuid põhja ei leidnud.

ERA II 244, 332 (6) < Rõuge khk., Viitina v. Ala-Pundi t. - Aksel Reiljan, Ristemäe algkooli õpilane < Emiilie Reiljan, 40 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Viitina vallas Võrumaal asub Sõjamäe läheduses ka Verioja. Rahvasuu räägib sellest järgmist:
Kui venelased tungisid meie maale ja jõudsid otsaga Viitina valda, oli olnud eestlastel verine kokkupõrge venelastega. Inimesed räägivad, et siis olevat sõditud nii, et veri olevat jooksnud ojana. Sellest oli saanudki see nimi Verioja.

ERA II 244, 339/40 (12) < Rõuge khk., Viitina v., Ala-Pundi t. - Aksel Reiljan, Ristemäe algkooli õpilane < Eduard Reiljan, 50 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Zoil, kangelane.
Oli olnud sügisehommik. Õrnalt langenud vihmapiisakesi, mis muutsid tee küllaldaselt tee poriseks. Perenaine oma õega läksid metsa heinte järele. Kuid teel nägid nad karupoegi ja kodu minnes viisid nad karupojad ka ühes. Sellest peale hakkas aga karu viljarõuke lõhkuma, mille üle peremees sai vihaseks ja tahtis tappa karu. Sealsammas lähedal elas juut ja peremees lubas juudile summa, et see tapaks karu. Juut valmistaski endale pika mõõga. Kui saabus õhtu, läks juut sellesama rõugu alla, mida karu pillab alati laiali. Varsti ilmus karu ja hakkas jällegi rõuku laiali pillama. Juut arvas olevat paraja aja ja pistis karule mõõga sisse. Karu hakkas jooksma metsa poole. Mõne päeva pärast leiti karu surnuna.

ERA II 244, 341/2 (15) < Rõuge khk., Viitina v., Ala-Pundi t. - Aksel Reiljan, Ristemäe algkooli õpilane < Eduard Reiljan, 50 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Enne Tonise, nüüd Tiinuse küla.
Kasaritsas oli olnud ja on praegugi allikas, mis keerutab alaliselt vett välja. Suvel, kui kõikides kohtades oli veepuudus, aga seal keerutas allikas sama kiirusega vett välja. Kogu küla oli viinud vahepeal sealt vett ja igaüks viis mõne looma pea seal läheduses olevasse kivihunniku peale. Inimesed arvasid, et selles allikas on Jumal nimega Tõnis ning selle viisid nad andi. Tuli siia Vene valitsus ja Vene tähestikus ei olnud "õ" tähte ning siis hakati kutsuma "Tiinus". Sellest ajast ongi päritud see nimi Tiinuse küla.

ERA II 244, 342/3 (16) < Rõuge khk., Viitina v., Ala-Pundi t. - Aksel Reiljan, Ristemäe algkooli õpilane < Viitrik Liiva, 50 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Vanasti oli olnud Rõuge kogutuse peal vanavõitu kirikuõpetaja. Sellel õpetajal oli olnud silmad haiged. Suvel käinud kirikuõpetaja ise ka vaatama seda allikat, ise sealjuures olla tema pesnud oma silmi ning seesamane purskav allikas - mida ma ennist rääkisin - oli parantanud ta silmi hulga rohkem. Sellest peale lasknudki ta tuua sellest allikast vett silmi pesta.

ERA II 244, 352 (1) < Rõuge khk., Viitina v., Kingsepa k., Salu t. < Rõuge khk., Viitina v., Laitsna m. - Ella Vaher, Ristemäe algkooli õpilane < Aleksander Vaher, 66 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Kauksi (talu Viitina vallas) poolt minnes Ojala poole viib tee läbi Palu metsa. Kinguotsas paremat kätt on 3 suurt kivi. Nende kivide alla olevat sõdade ajal peidetud kulda, mida sealt on kaevatud. Seal kivide ümber on sellest juba suured hauad, kuid sealt pole midagi leitud.

ERA II 244, 352/3 (2) < Rõuge khk., Viitina v., Kingsepa k., Salu t. < Rõuge khk., Viitina v., Laitsna m. - Ella Vaher, Ristemäe algkooli õpilane < Aleksander Vaher, 66 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Laitsnas (Laitsna-Rogosi vald Võrumaal) on Matsimägi. See mägi on oma nime saanud sellest, et sinna on maetud üks Mats. See oli Vene ajal, mil inimesi võeti 25 aastaks Vene sõjaväkke. Mats põgenes metsa. Pärast võttis üks taluperemees Matsi enese juure sulaseks ja hoidis teda salaja, kuni mees vanaks jäi ja suri. Mats ei olnud teiste elavate nimekirjas - teda loeti surnuks, seepärast ei tohitud teda ka ühisele surnuaiale matta, vaid taluperemees mattis ta oma maa pääl asuva mäe otsa. Seda mäge hakati sellest peale kutsuma Matsimäeks.

ERA II 244, 353 (3) < Rõuge khk., Viitina v., Kingsepa k., Salu t. < Rõuge khk., Viitina v., Laitsna m. - Ella Vaher, Ristemäe algkooli õpilane < Aleksander Vaher, 66 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Rõuge on oma nime saanud sellest, et enne kiriku ehitamist olnud sinna mäe otsa rahval kokku veetud suured rõugud kive. Kivirõukudest ehitatud kirik ning kirikut hakatudki kutsuma Rõugu kirikuks (rõuk - omastav rõugu. Vanemad inimesed nimetavad Rõuget Rõugu). Aegamööda kujunenud Rõugu kirikust välja Rõuge kirik. Ka alev omandanud kiriku nime.

ERA II 244, 360/2 (1) < Rõuge khk., Viitina v., Põru k. < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Heldur Haller, Ristemäe algkooli õpilane < Emilie Haller, 50 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Vana-Roosa kiriku saamislugu.
Mõnisada aastat tagasi olnud üks kindral nimega Jakob. Kord oli ta kusagilt võõralt maalt laevaga kodumaale sõitmas. Teel sattunud tema laev tormi kätte. Kõik inimesed palunud Jumalat, et pääseks tormi käest eluga. Ühes teistega palunud ka kindral Jakob. Lubades ehitada oma valda Vana-Roosa kiriku, kui pääseks meresurmast. Tema pääsiski ja täitis lubaduse. Ehitas Vana-Roosa valda kiriku. Nimeks pani Jakobi kirik.
Mõne aasta pärast suri tema. Jakobi soov oli enne surma, et teda maetakse oma kiriku alla. Ta soov täidetigi ja maeti kiriku alla. Jakobi mälestuseks peetaksegi igal aastal 25. juulil tema kiriku juures surnuaial jumalateenistus.
Aastad möödusid ja kirik hakkas vanadusest lagunema. Nüüd hakati uut kirikut ehitama. Uue kiriku ehitamisel kukkus ühelt ehitustöölisel raudkang müürilt alla. Kangile mindi järele, aga kange ei olnud kusagil, ainult üks auk oli maa sees. Nüüd hakkasid mehed seda auku kaevama, et vaadata, kuhu kang on jäänud. Kui nad said mõne labidatäie mulda visata, oli üks meestest kadunud maa alla, ainult must sügavus vahtis meestele vastu. Mehed lõid nüüd kartma ja tahtsid põgeneda. Aga siis kuuldus kedagi kõnelevat maa alt. Mehed said aru, et see on nende kaaslane ja tõttasid talle appi. Mehed tõmbasid tema august välja. Nüüd jutustas maa all käija, et tema on olnud pimedas keldris. Sääl on olnud üks surnu puusärgis ja nende raudkang. Ta oli kaksanud sellel surnul käe otsast ja toonud selle välja. Nüüd oli kõigil selge, kus see mees käinud ja kes see surnu oli. See mees oli kukkunud läbi keldrilae keldrisse, mille oli lasknud ehitada see kindral, kes oli ehitanud ka selle endise kiriku. Tema oli paigutatud palsameerituna siia keldrisse. Mehed ajasid nüüd keldri mulda täis, kuhu jäi alla ka see palsameeritud kindrali laip ja ehitasid pääle uue tugeva kivist kiriku, mis on praegugi.

ERA II 244, 367 (1) < Rõuge khk., Viitina v., Ala-Pundi t. - Valter Reiljan, Ristemäe algkooli õpilane < Lilli Reiljan, ? a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Saarte nimede saamine.
Viitina vallas Kadeni külas olevas soos on kaks saart. Nende nimed on Peelte- ja Kuntsasaar. Nende nimede saamislugu on järgmine: "Oli kord tüdruk. Ta tahtis hakata kangast kuduma. Aga sõda tuli ja ta ei saanud kodus kududa. Nüüd läks ta sohu, et tööd jätkata. Viimaks ometi tulid sõdurid ja nägid seda tüdrukut soosaarel kangast kudumas. Sõdur jooksis saarele, et tabada teda ja surmata. Tüdruk jooksis teisele saarele, aga samas oli tal sõdur ka kannul. Sõdur viskas mõõgaga tüdrukule järele ja lõi tüdrukul kontsa maha, aga tüdruk pääses eluga. Nii said nende saarte nimed, Peeltesaar ja Kontsasaar.

ERA II 244, 383 (2) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi k. - Anna Randvere, Võru progümnaasiumi õpilane < Madli Jänes, 86 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Anne Kaaber, redigeeris Mare Kalda
Misso vallan Suure suu ja Hino küla vahel Musta järven om üts kerikukell, mis sinnä om sadanu Rootsi sõja aigo. Sääl olnu vanast üts kerik. Ma väike olli, sis olliva viil varemegi sääl, näi esi oma silmägä. Enne halvu ilmu nakas kell järven undama ja inemise iks ütlivä, et nüüd saa halvu ilmu, kell tege hellu järve põhjan.

ERA II 244, 383/4 (3) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi k. - Anna Randvere, Võru progümnaasiumi õpilane < Madli Jänes, 86 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Misso vallan Roestu saarõl oll üts suur kuus, kohe üts rist oll pääle tettü. Kümne aasta iist oll tuu kuus viil küll käen, ma nüüd ei ole käünü, ei tia kas om viil alalõ.
Sinnä oll Rootsi sõja aigo üks vanakõne varole lännü. Ta es mõista kohegi paeta, mõtõl, et egas minno keaki siia kuusõ alla ei näe. Aga mis no soldanitõl nägemäta jäi! Tullgi üks soldan ja lõi vanamehel pää otsast. Esi ütelnu, et ta vaja är tappa sõja tii päält iist. Sinnä kuuse sisse sis tõõsõ inemise lõiksevagi risti vanakõsõ mälestusõs.

ERA II 244, 389 (12) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi m. - Anna Randvere, Võru progümnaasiumi õpilane < Miina Parba, 60 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Viitina mõisan rihepessmise aigo üts moonakas oll väega är väsinu. Nigu rihe takka sai, sattõ maha ja jäi makama. Tõõsõ moonakõsõ naksi takan otsma ja lõudseva mihe üles. Näiva, kuis siug läts mehele suhu. Hõiksiva sis mihe üles ja küsseva, et mis sa, Hindrik, unes ka näid? Moonakas ütel, et es näe midägi, joogijanu oll õnnõ väega suur. Tõõsõ seletiva sis är. Miis heutü är, et kuis nüüd välla saab ajja. Läts sis nõia manu. Nõid ütel, et kihuta musta täkku, kuni ta valgõlõ vatule lätt, siis juu toda vattu. Miis tegi nii ja siug tull vällä.

ERA II 244, 393/4 (17) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi m. - Anna Randvere, Võru progümnaasiumi õpilane < Jakob Trolla, 64 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Ütskõrd jälle öitsilise olli öitsil ja istsõva tulõ ümbre. Kuulseva, kuis soendi mõtsan untsiva: hipa, hapa, huu, haa. Üts julgõ poiss ütel, et lähen õige kaema, mis na undasõ. Poiss lätski puu otsa. Nägi, kui taivast visati midägi maha. Soendi juusksõva kõik sinna manu, ainult üts jäi ilma. Poiss kuulsõ, kuis keaki ütel, et sinu jägu om puu otsan. Poiss hirmus, hüpäs puu otsast maha ja juuskse är.
Tõõsõl üül olliva jälle nuusama öitsilise öitsil. Susi tull ja vei poisi är, nii et es kuulõ vaht es keaki. Leüti, et hommikul poissi ei oleki.

ERA II 244, 401/2 (29) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi k., Soodi t. - Anna Randvere, Võru progümnaasiumi õpilane < Mari Savi, 76 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Vanast, mu vanaimä aigo, oll olnu hunte ja kahrõ mis musttuhat. Kui Rogosi mõisa nurme pääl kaara põimeti, sis üten veeren põimseva inemise, tõõsõn veeren karu käve kakerdaden. Ütsindä es tohi kunagi nurmõ minnä.
Sussõ oll väga pallo, noid oll inemistega poolõst. Üüsi käveva kodo ümbre ja untseva. Na untseva, kui mõni inemine või peni välla lätt, et noid sis är murda. Muidu es tohiki vällä minnä, kui pidi võtma pirruga tulõ, tuld na pelksivä veidükese.
Kui soe untsiva mõtsan, sis oll kõrraga är tunda, kui noide seen ka mõni soend oll. Soendi utnsiva iks nii: hippa, happa, huu, haa.

ERA II 244, 405 (32) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi k., Soodi t. - Anna Randvere, Võru progümnaasiumi õpilane < Mari Savi, 76 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Maantii veeren, Käänu talu ligidäl kasus 3 kirsipuud. Sinnä puie alla oll maetu vanast Rootsi sõaväe kuld. Ütskõrd näudati Mäepalu külan Kendra Andrilõ unõn ja kästi kirsipuie alla varra minnä otsma. Sääl olevat matetu katel rahaga ja katla pääl kolm paari künniraudu. Miis läts kaibma ja künniravva tulli joba välla. Joba nakas katelgi paistma. Sääl sõitse üle Postimäe katehõbõsõ tõld (Postimägi sai oma nime tuust, et sääl oll sõa aigo Rootsi sõdurite valvepost). Tõld sõitse Andri poola ja Andri nakas toda kaema ja nii oll kõik kuld kaonu, aga künniravva jäiva mehele kätte.
Tuulaigo oll sääl tõõsõl puul tiid vanast vallamaja, vasta noid kirsipuid, aga nüüd oma joba varemigi är kaonu.

ERA II 244, 420 (6) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi m. - Anna Randvere, Võru progümnaasiumi õpilane < Mai Sintka, 77 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Kui säkslase mi maalo tulli ja siia keriku ehitiva, sis pidid inemisõ hoolõga kerikun käima. Aga et jutlusõst midägi arvu es saia, jäid pallu inemisi kerikun magama. Sis leiti sääne komme, et noide jaos, kes magasiva, tetti väikene kotikene pika nuia otsa. Sinna panti ka väikene kell. Kui sis keäki magama jäi, võtse köster koti ja tilist tolle nõna all ja tuu pidi sis sinna raha viskama. Sellest jäigi pärast kotiga rahakorjamise komme, kuigi sis enam magajate käest es korjata. Niimoodi korjati Rõuge kirikun raha niikavva kui 1905. aastani.

ERA II 244, 423 (10) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi m. - Anna Randvere, Võru progümnaasiumi õpilane < Mai Sintka, 77 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Ütskõrd lõppi vanasti Haaviston hopõn är. Hobõsõ raibõ viidi pedästiku manu, mis Haavisto nurmi seen om. Sinna hobõsõ surnukehä manu käve pallo susi süüma. Ütskõrd lasti üks susi maha, kes joba hulga aigo hulksõ ümbre pedästiku ja maja. Kui sutt nilgma nakati, löuti, et soel oll sõlg rinnan. Mis ta iks muud oll, kui mõni soendis tett inemine. Kutsuti sis viil kohus kaema ja viimäti maeti tuu hunt sinnäsamma pedästikku. Vanast kutsutigi toda pedajä saarõkost Soendisaarõs.

ERA II 244, 441/2 (24) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi m. - Anna Randvere, Võru progümnaasiumi õpilane < Mai Sintka, 77 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Anne Kaaber, redigeeris Mare Kalda
Riia-Pihkva kiviteed mööda edasi minnes on natuke sealpool Läti piiri üks tamm, mis on istutatud latva mööda maa sisse. Nüüd on see tamm juba suur. Rootsi sõja ajal sõi kuningas sääl kohal lõunat ja istutas siis ühe tamme ladvaga maasse. Ise ütles: "Kui see tamm siin kasvama läheb, võidan veel ka mina sõja." Tamm läks küll kasvama, aga kuningas ei võitnud.

ERA II 244, 156 (7) < Rõuge khk., Rõuge v., Pärli k., Andre t. - Erik Org, Rõuge algkooli õpilane < August Antsov, 40 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv
Rõuge valla Andre talu maadel on üks hobusejala jäljega kivi. Rahvajutu järele olevat see tekkinud Põhjasõja ajal. Ratsanik sõitnud üle kivi ja hobune löönud kivile jälje peale.

ERA II 244, 156 (8) < Rõuge khk., Rõuge v., Pärli k., Andre t. - Erik Org, Rõuge algkooli õpilane < August Antsov, 40 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Rõuge vallas Matsi külas asuva Kolga talu maal on kinnikasvanud soo, mis kannab Immisesoo nime. Selle nime on ta saanud vanal hallil ajal. Siis asus sääl suur mädasoo. Sinna läinud kord emis suplema, kuid vajunud mülkasse, kus teda üles enam ei leitud. Sest ajast kannab see Immisesoo nime.

ERA II 244, 158/9 (11) < Rõuge khk., Rõuge v., Pärli k., Kõrgemäe t. < Urvaste khk., Antsla v., Oriku t. - Erik Org, Rõuge algkooli õpilane < Samuel Jurask, 50 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Kumisaja ehk Ristimägi asub Rõuge vallas Pärli külas Kusura oja paremal kaldal. Kui sealt üle joosta, kumiseb mägi vastu. Sellest räägib rahvajutt järgmist: Mäel asunud kirik ja patune rahvas olnud kirikus. Hakanud sadama ränka äikesevihma. Korraga hakanud kirik vajuma, mürisedes vajunud masse. Rahvas palunud ja karjunud Jeesust appi, kuid see ei aidanud midagi. Rootsi valitsuse ajal ei kasvanud mäel ühtegi puud, siis kumises ka mägi rohkem. Mäest eemal nurmel olevat kasvanud pettäi, ja selle petäjä alla olevat maetut preestri auks kuldmõõk ja preestri eluloo raamat.

ERA II 244, 159 (12) < Rõuge khk., Rõuge v., Pärli k., Kõrgemäe t. < Urvaste khk., Antsla v., Oriku t. - Erik Org, Rõuge algkooli õpilane < Samuel Jurask, 50 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Rõuge vallas Pärli külas Ristemäe talu krundil asub kivihunniku kõrval lihvitud kivi, kivil muud märki ei ole, ainult rist. Rahvajutu järele seletatakse seda nõnda: Põhjasõja ajal langenud sinna sõdur, kuhu ta maeti ja mälestusmärk püstitati.

ERA II 244, 160 (14) < Rõuge khk., Rõuge v., Pärli k., Kõrgemäe t. < Urvaste khk., Antsla v., Oriku t. - Erik Org, Rõuge algkooli õpilane < Samuel Jurask, 50 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Rõuge vallas Pärli külas asub järsk mägi ja selle all Pärlijõe võrendik. Tee läks mööda järsku kallast, ja kes tuli vastu, sellele pidi ülesmineja teed andma. Mäe otsas tehti igal jaanipäeval ja jüripäeval tuld ja põletati kurjategijaid. Kord sõitnut vonn paruniga Mõniste poolt Sänna mõisasse. Teel libisenud vanker alla võrendikku, kust sai ta alul nime Libemägi, kuid pärast pandi nimeks Ihandu mägi.

ERA II 244, 163/4 (1) < Rõuge khk., Rõuge v., Rooksu k., Kirja t. - Elmar Voitka, Rõuge algkooli õpilane < isalt, 61 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Rõuge alevikust pool km lääne poole Tõrvapalu metsa ääres on väike oja risti üle tee ja sellel väike sild. Seda oja kutsutakse Eevaristioja. Vanal ajal olevat üks tüdruk nimega Eeva oma lapse ära tapnud ja siis metsa põgenenud, kuid metsast püütud ta kinni ja viidud siis kiriku juure piinapostile, kus teda timmukas peksnud. Siis seotud silmad kinni ja aetud ees minema; timmukas mõõgaga taga ja kirikulisedki tulnud lauluga järele. Jõudes metsa löönud timmukas Eeval pea otsast. Pea hüpelnud veel kaua sillal ja irvitanud, kuni viimaks kukkunud ojja. Sellest ajast ongi oja vesi punane ja pärib selle nime.

ERA II 244, 164 (2) < Rõuge khk., Rõuge v., Rooksu k., Kirja t. - Elmar Voitka, Rõuge algkooli õpilane < isalt, 61 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Pärlijõe ääres Rooksu ja Hurda maantee juures on üks mägi, mida kutsutakse Kalmmägi, sääl olevat Poola valitsuse ajal olnud kalmistu, millest ta selle nime pärinud.

ERA II 244, 164/5 (4) < Rõuge khk., Rõuge v., Rooksu k., Kirja t. - Elmar Voitka, Rõuge algkooli õpilane < isalt, 61 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Pärlijõest põhja poole Voitka soos asub suur kivi. Mõned nimetavad teda Lihvikiviks, mõned aga Kangõlasõkivi. Esimest arvatakse sellepärast nime järele, sest ta on pält sile kui lihvitud, teist aga arvatakse seepärast, et üks nõid olevat ühele kangelasele selle kaela nõidunud ja ta pidi teda kanma viiskümment aastat. Kangelane rännanud ikka edasi ja kivi lohisedes järele ja lohistamise tõttu hõõrunud ta kivi siledaks. Nii rännates jõudnud ta ühte sohu, siis saanud korraga aeg täis ja kivi vabanenud kaelast. Suure rõõmuga pistnud kangelane jooksu ja tallanud suured augud sohu, mis püsivad sääl praegugi.

ERA II 244, 167 (7) < Rõuge khk., Rõuge v., Rooksu k., Kirja t. - Elmar Voitka, Rõuge algkooli õpilane < isalt, 61 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Kord elanud üks mees nimega Tõrva Ants, teda nimetati ta töö järele. Ta olevat päevad otsa utnud tõrva ja müütanud seda lootsikute ja laevade tõrvajaile. Ta tõrva lehk olevat mitme kilomeetri kaugusele tunda olnud. Pärast ta surma sääl mäel olevat kõik puud kaetud tõrvakorraga ja isegi mäesse olevat sisse imbunud. Seda mäge, kus ta tõrva utnud, nimetatakse Tõrvamägi.

ERA II 244, 167/8 (8) < Rõuge khk., Rõuge v., Rooksu k., Kirja t. - Elmar Voitka, Rõuge algkooli õpilane < isalt, 61 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Soomeoru oja ja Kuvaoja vahel riigi- ja talumeeste metsa piiril Viitina valla lähedal, sääl asub suur kivi, mille alla olevat Rootsi sõja ajal rootslased pannud kolm pütti kulda; ojast kümme sinelipikkust, kuid millisest ojast, seda ei tea, sellpärast ei leitagi seda varandust kätte. On küll käidud otsimas, kuid asjatult.

ERA II 244, 168 (9) < Rõuge khk., Rõuge v., Rooksu k. < Rõuge khk., Haanja v., Zutsu k. - Elmar Voitka, Rõuge algkooli õpilane < Matli Hartman, 74 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Haanja vallas Rõugest Kasaritsa mööduva maantee ääres on suur Püssä soo. Oma nime saanud ta sellest, sest siin vanasti sõjaplaani ja sõjariistu valmistatud ja on säilinud lai lame kivigi, kus nad ohverdanud enne sõttaminekut.

ERA II 244, 173 (1) < Rõuge khk., Rõuge v. - Vambola Rinne, Rõuge algkooli õpilane < Edgar Nurm, 46 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv
Heinamaa, mis asub Kirikumäe küljel, on saanud omale nimeks Sandisoo. Vanast olid sandid Rõuge kiriku juures kerjamas käinud. Saadud kraami jagasid nad saarel asuvas majas.
Saare all voolab oja. Vanast olla sandid ehitanud omale maja. Palgid lohistasid nad Haanja metsast kohale. Need aga vinnasid kraavi maa sisse ja hiljem hakkas vesi kraavis voolama. Sellest on tekkinud Sandisoo oja.

ERA II 244, 173 (2) < Rõuge khk., Rõuge v. - Vambola Rinne, Rõuge algkooli õpilane < Edgar Nurm, 46 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Vanast, kui inimesed ei tunnud kella ja vara kirikusse ei tahtnud tulla, vaatasid nad Vahimäe otsast: kui õpetaja läks, läksid ka rahvas. Sellest on tulnudki nimi mäele - Vahimägi.

ERA II 244, 193/5 (1) < Rõuge khk., Tsooru v. - Õilme Adson, Lepistu algkooli õpilane < Jaan Grünberg, 50 a., Katri Pihl, 80 a., Anna Adson, s. 1892 (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv
Kui tehti raudteed Põlvasse Hollandi küla juures, ühes rabas. Taani insenerid olid soo ära loodinud. Sai umbes mõni nädal vagunitega mulda peale vedada, kui soo murdus alt katki ja nähtavale järv. 12 vagunit kraami läks järve põhja. Toodi Tallinnast kaks tuukrut. Toodi ka isesõitja sinna. Tuukrud läksid järve põhja ja panid vinni külge. Taheti vaguneid välja tuua. See oli aga võimatu. Raudtee tehti aga järvest üle. Nii ongi kahelpool raudteed järv.

ERA II 244, 195 (2) < Rõuge khk., Tsooru v. - Õilme Adson, Lepistu algkooli õpilane < Jaan Grünberg, 50 a., Katri Pihl, 80 a., Anna Adson, s. 1892 (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Vanasti oli Tsoorus Kärstna lähedal üks soosild, millel oli nimi Karjasild. Seda silda kardeti, ega julgenud keegi üle minna, eriti aga öösi. Arvati, et sääl on vaimud silla all.

ERA II 244, 197 (1) < Rõuge khk., Tsooru v. - Õilme Adson, Lepistu algkooli õpilane < Jaan Grünberg, 50 a., Katri Pihl, 80 a., Anna Adson, s. 1892 (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Tsooru vallas on üks lohk, mida kutsutakse Krantsilohuks. Selle nime on ta saanud sellest, et Tsoorus oli palju hunte. Selles talus oli jällegi koer Krants, kes oli selles lohus mitu hunti ära murdnud.

ERA II 244, 201 (4) < Rõuge khk., Tsooru v. - Õilme Adson, Lepistu algkooli õpilane < Jaan Grünberg, 50 a., Katri Pihl, 80 a., Anna Adson, s. 1892 (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Rõuge vallas oli vanasti üks suur org. Kui mõni loom sinna orgu läks, jäigi ta sinna. Keegi ei julgenud sinna oru ligidusse minna ega ka omi loomi sinna lasta. Arvati, et sääl olid kurjad vaimud, kes looma välja ei lasknud.

ERA II 244, 201 (5) < Rõuge khk., Tsooru v. - Õilme Adson, Lepistu algkooli õpilane < Jaan Grünberg, 50 a., Katri Pihl, 80 a., Anna Adson, s. 1892 (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Rõuges on üks Kumiseja mägi. Sinna oli kirik maa alla läinud. Kui nelipühaööl sinna mäele minna, kuuled kirikukella helinat.

ERA II 244, 203 (1) < Rõuge khk., Tsooru v. - Õilme Adson, Lepistu algkooli õpilane < Jaan Grünberg, 50 a., Katri Pihl, 80 a., Anna Adson, s. 1892 (1939) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Kord oli keegi tüdruk, nimega Mari, sünnitanud lapse. Trahviks oli tüdrukule mõistetud, et tüdruk surmata. Seda tehti nii, et tüdruku üks jalg oli pandud ühe hobuse külge ja teine jalg teise hobuse külge ja tüdruk oli rebitud lõhki. Sellele kohale oli kasvanud tamm, mida oli kutsutud Marina tammeks.

ERA II 244, 203 (2) < Rõuge khk., Tsooru v. - Õilme Adson, Lepistu algkooli õpilane < Jaan Grünberg, 50 a., Katri Pihl, 80 a., Anna Adson, s. 1892 (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv
Tsooru vallas on üks talu, mida kutsutakse Tammemäeks. Vanasti oli selle koha peal suur tammemets, kuhu olid käinud noored lõbutsema.

ERA II 244, 205 (4) < Rõuge khk., Tsooru v. - Õilme Adson, Lepistu algkooli õpilane < Jaan Grünberg, 50 a., Katri Pihl, 80 a., Anna Adson, s. 1892 (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Tsoorus on talu nimega Kirikulaane. Selle nime oli ta saanud sellest, et sealt oli saanud Rõuge kiriku ehitamiseks puud. Mujal ei olnud nii jämedaid puid.

ERA II 244, 205 (5) < Rõuge khk., Tsooru v. - Õilme Adson, Lepistu algkooli õpilane < Jaan Grünberg, 50 a., Katri Pihl, 80 a., Anna Adson, s. 1892 (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Vanasti oli suur mets. Metsa ääres talu. Linad olid viidud tiiki. Vanasti oli ka palju karusid. Karud olid arvanud, et tiigis on mõni surnud loom, sest linad haisesid, ja olid linad kõik tiigi perve peale pildunud.

ERA II 244, 209 (1) < Rõuge khk., Tsooru v. - Õilme Adson, Lepistu algkooli õpilane < Jaan Grünberg, 50 a., Katri Pihl, 80 a., Anna Adson, s. 1892 (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Kohtumõistmisest
Tsooru mõisas Ohe mäe otsas on magasiait. Sinna oli käidud kohut mõistma vanasti. Kohut mõisteti muidugi vitstega. Mõni oli ikka palunud: "Peksa mind enne, mul on kodu kaugemal!" Inimesed räägivad, et see mägi oli ära väetatud verega.

ERA II 244, 215 (1) < Rõuge khk., Tsooru v. - Õilme Adson, Lepistu algkooli õpilane < Jaan Grünberg, 50 a., Katri Pihl, 80 a., Anna Adson, s. 1892 (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv
Sännas, kus praegust on Kaska veski, on ennem olnud kirik.

ERA II 244, 215 (2) < Rõuge khk., Tsooru v. - Õilme Adson, Lepistu algkooli õpilane < Jaan Grünberg, 50 a., Katri Pihl, 80 a., Anna Adson, s. 1892 (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv
Palukõrtsi juures oli ennem kirik. Nüüd on kiriku varemed veel.

ERA II 244, 215 (3) < Rõuge khk., Tsooru v. - Õilme Adson, Lepistu algkooli õpilane < Jaan Grünberg, 50 a., Katri Pihl, 80 a., Anna Adson, s. 1892 (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv
Tsoorus Heedu nurme peal on üks kuusistik. Selles on suured kivid. Arvatakse, et seal on olnud Püha Jüri kirik.

ERA II 244, 215 (4) < Rõuge khk., Tsooru v. - Õilme Adson, Lepistu algkooli õpilane < Jaan Grünberg, 50 a., Katri Pihl, 80 a., Anna Adson, s. 1892 (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Kord oli hakatud kirikut ehitama. Päeval oli ehitatud, öösel oli alla langenud. Sinna oli aga pandud sisse tüdruk nimega Mari. Kirik ei lainud enam alla. Kirikule pandigi nimeks Marina kirik.

ERA II 244, 223/4 (1) < Rõuge khk., Rõuge v., Pärli k., Järvekalda t. < Rõuge khk., Rõuge v., Väikse-Ruuga k. - Helgana Pruvli, Lepistu algkooli õpilane < Emilie Tuusis, 39 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Sänna asunduses nüüdses Pärli külas asub nn. Kumiseja mägi, oma nimetuse on ta saanud ammu. Rahvasuu räägib sellest järgmiselt: Kunagi ammu oli Kurvitsa külas mäel kirik, aga et ümbruskaudne rahvas elas halba elu, siis lasknut Jumal selle kiriku vajuda maa alla. Nüüd praegugi kumiseb see mägi, nagu oleks õõnes. Öeldakse ka veel, et neljapäeviti olla kuulda sääl kiriku kellade kaja.

ERA II 244, 224 (2) < Rõuge khk., Rõuge v., Pärli k., Järvekalda t. < Rõuge khk., Rõuge v., Väikse-Ruuga k. - Helgana Pruvli, Lepistu algkooli õpilane < Emilie Tuusis, 39 a. (1939) Sisestas ja redigeeris USN
Pärli külas Nursi asunduse ligiduses metsas seisab suur kivi. Rahvas räägib sellest kivist järgmiselt: Vanapagan, hulkudes metsas ringi, tulnud kõva äike. Äikest kartes kukkunud vanapaganal vigel seljast ning kohta, kuhu ta kukkus, tähistab praegu suur kivi, millel on rist, ja kivi kannab praegu Viglakivi nime.

ERA II 244, 224/5 (3) < Rõuge khk., Rõuge v., Pärli k., Järvekalda t. < Rõuge khk., Rõuge v., Väikse-Ruuga k. - Helgana Pruvli, Lepistu algkooli õpilane < Emilie Tuusis, 39 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Pärli küla läbib Pärli jõgi, mille kaldal kasvavad ning õitsevad toomingad. Oma nime on ta saanud, nagu kõneleb rahvasuu sellest, et sellest jõest püüti kunagi pärleid ja teatakse, et Pärlijõe suurem pärl sai Katariina II-le.

ERA II 244, 225 (4) < Rõuge khk., Rõuge v., Pärli k., Järvekalda t. < Rõuge khk., Rõuge v., Väikse-Ruuga k. - Helgana Pruvli, Lepistu algkooli õpilane < Emilie Tuusis, 39 a. (1939) Sisestas USN, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Samas Pärli külas Vungi talu nurmel asub iidne mänd, kellel on oksad paindunud ühele poole. Alguses oli olnud see mänd ilus puu, aga ühel tormisel ööl tunginud röövlid Vungi tallu, kus oli sel ajal karjamõis, ning riisunud tühjaks mõisa aida, kes jäänud peatuma varjuka männi alla ja heitnud puhkama. Jumal aga seda ei tahtnud ja painutanud männi oksad teisele poole ja röövlid mattunud lume alla.

ERA II 244, 229 (10) < Rõuge khk., Rõuge v., Pärli k., Järvekalda t. < Rõuge khk., Rõuge v., Väikse-Ruuga k. - Helgana Pruvli, Lepistu algkooli õpilane < Emilie Tuusis, 39 a. (1939) Sisestas USN, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Eespool kirjeldatud tondilossi ligidal asub suur kuusk, kuhu rahvasuu järgi olla peidetud sama mõisniku poolt pajatäis kulda. Küll on katseid tehtud kaevamisega, samuti ka piinakeldri kaevamise kallal, mis aga ei ole seniajani andnud tulemusi, küll aga tuleb välja süsi.

ERA II 244, 229/30 (11) < Rõuge khk., Rõuge v., Pärli k., Järvekalda t. < Rõuge khk., Rõuge v., Väikse-Ruuga k. - Helgana Pruvli, Lepistu algkooli õpilane < Emilie Tuusis, 39 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Samuti on Vungi palu ääres Vungi talu piiril männi juure alt välja kaevatud kastike kulla ja kuldasjadega. See lugu olla sündinud nõnda, et parun põgenes enamlaste tungides minema ja mattes oma kulla ja väärtasjad männi juure alla. Seda teadis kohalik metsavaht. Nähes, et parun tagasi ei tule, olla tema tütar omanud kallid aarded.

ERA II 244, 237 (1-2) < Rõuge khk., Rõuge v., Pärlijõe k., Sänna as. - Arno Uibu, Lepistu algkooli õpilane < Juulie Uibu, 55 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv
Kivid. Sänna asundusest umbes 1 Œ km kaugusel asub suur kivi ja sääl olevat ka märgid pääl.
See tähendab, et sääl asuvad suur kivi ja kohalikud inimesed kõnelevad, et see on visatud Kalevipoja poolt. Selle suure kivi pääl on hakanud ka kasvama üks väike tammeke.

ERA II 244, 238 (3) < Rõuge khk., Rõuge v., Pärlijõe k., Sänna as. - Arno Uibu, Lepistu algkooli õpilane < Juulie Uibu, 55 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv
Veekogud. Pärlijõe nimi on saadud. Keiser Katariina lask valmistada kuningliku krooni Pärlijõe pärlidest. Tollepärast antigi talle nimeks Pärlijõgi.

ERA II 244, 239 (5) < Rõuge khk., Rõuge v., Pärlijõe k., Sänna as. - Arno Uibu, Lepistu algkooli õpilane < Juulie Uibu, 55 a. (1939) Sisestas USN, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Puud, metsad. Sänna asunduse pargis leidub üks eriline suur kuusk. Ta ümbermõõt on umbes 3-4 meetrini. Sinna on ennem sõdade aegu varandust peidetud. Säält on ka kaevatud, kuid seda õigele ei teata, kas mõni on ka midagi leidnud või ei ole. Kuid arvatakse, et ikka vist on leitud.

ERA II 244, 239 (7) < Rõuge khk., Rõuge v., Pärlijõe k., Sänna as. - Arno Uibu, Lepistu algkooli õpilane < Juulie Uibu, 55 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Rahvausundi alalt. Vanasti oli kardetud praegust Liivaku mäge, mis asub Sännast Ÿ km kaugusel, kus inimesed olid näinud vanapaganaid ja tonte.

ERA II 244, 240 (9-10) < Rõuge khk., Rõuge v., Pärlijõe k., Sänna as. - Arno Uibu, Lepistu algkooli õpilane < Juulie Uibu, 55 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Peidetud varandused.
Sännast Rõugesse minna olevat Süvaoru mäe sisse peitnud Rootsi kuningas kuldlooga niisugusesse kohta, kus inimesed seda künda ei saavat.
Kui mõni leiab mõne niisuguse kivi, millel on sadulakuju peal, siis sääl all peituvad ka varandus.

ERA II 244, 250 (1) < Rõuge khk., Tsooru v., Viru k., Viru t. < Rõuge khk., Krabi v., Vana-Loksi t. - Endel Luik, Lepistu algkooli õpilane < Emilie Luik, 47 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Kodust umbes 1 km kaugusel metsas pidavad asuma ohvrikivi, kus olla vanad eestlased oma Jumalatele ohvrit põletanud. Täpseid andmed selle kohta puuduvad.

ERA II 244, 250/1 (2) < Rõuge khk., Tsooru v., Viru k., Viru t. < Rõuge khk., Krabi v., Vana-Loksi t. - Endel Luik, Lepistu algkooli õpilane < Emilie Luik, 47 a. (1939) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
[Vanapagan toob Abrukalt pähkleid]
Seesama mets, kus peab ohvrikivi asuma, ei ole muud kui kividerägastik. Nende saamise kohta teatakse järgmist juttu:
Korra olla Peipsi vanapaganale kange pähkliisu tulnud ja ta läinud kuulsale Abruka saarele pähkleid otsima. Jõudnud Abrukale, korjas koti hoolega pähkleid täis. Ka metsavaht ehk omanik olla seda näind ja hakanud vanapaganad taga ajama. Vanapagan jooksnud nii kõvasti, et tähelegi ei pannud, kui kott purunes ja pähklid kotist välja jooksid. Pähklid asuvad veel praegugi selles metsas ja Vasara talu nurmedel.
[Vt. HVM II, lk. 62.]

ERA II 156, 607 (4) < Rõuge khk., Nursi v. - Hella Kahari < Hella Kahari (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Ebausu kombeid on üldiselt väga vähe tarvitusel. Rohkem levinenud on usk kahetamisse, s.t. et mõni inimene võib mõjuda oma pilguga, vaatega loomale nii, et see haigeks jääb. Nii võib kahetada veiseid, põrsaid jne. Kahetamise vastu tuntakse järgmist abinõu: kahetaja iste- või seisukohast pühitakse puru kokku, põletatakse ja tuhk antakse kahetatud loomale.

ERA II 244, 17 (1) < Rõuge khk., Viitina v., Oru t. < Rõuge khk., Rõuge v., Rooksu k. - Lembit Timkov, Viitina algkooli õpilane < Vidrik Timkov, 53 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Olen kuulnud rahvasuust sarnase juttu. Viitina vallas Saarlase asunduses Võrumaal, Pärli jõe ääres ühes käärukeses olevat peidetud kulda. Kullapeitumise koha plaan on raiutud üles ühele suurele kivile, mis asub Roosa metskonnas Tõrvapalu vahtkonnas. Selle kivi ühele küljele on raiutud ka kaks aastaarvu.

ERA II 244, 19/20 (3) < Rõuge khk., Viitina v. - Lembit Timkov, Viitina algkooli õpilane < Helene Timkov, 40 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Vanasti, kui oli palju hunte, siis ei saanud neid kuidagi hävitada. Üks külamees oli kaevanud maasse suure haua ning väga sügava. Keset hauda oli pandud posti püsti, posti otsa pani jalgupidi partsi kinni, päält kattis haua õrnade okstega kinni ning ajas natuke prahti peale. Part hakkas postil öösi kisendama, seda kuulis vana hunt. Hunt jooksis parti sööma. Sai haua kohale, nii kukkus sisse. Küla kõrtsi poolt tulnud jällegi purjus vanamees. Saand haua kohale, libises vanamees hundi juurde hauda. Hunt ei puutunud vanameest, vaid nad pidasid nõu, kuidas saada välja. Nõu oli nii, vanamees läks enne välja.
Hunt seisis kahel jalal haua seinal. Vanamees ronis hundi selga mööda üles ja pääsis hauast. Aga hunt jäi hauda. Vanamees pääses õnnega. Aga hunt kisti hommikul koopast välja ja tõmmati nahk maha.

ERA II 244, 20/1 (4) < Rõuge khk., Viitina v. - Lembit Timkov, Viitina algkooli õpilane < Helene Timkov, 40 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Vanasti sõitnud mõisahärra kõrtsi juure, kaks toredat täkku tõlla ees. Kõrtsi ees jätnud ta hobused seisma ja ise läinud kõrtsi. Vanasti käinud ka karutaltsutajad, karu ketiga taga. Karutaltsutaja tulnud kõrtsi juure, sidunud karu ketiga tõlla jalapanuse külge ja ise läinud kõrtsi viina jooma.
Karu roninud pukki, võtnud ohjad käppade vahele, ise karjatanud äkki, mäh-hääh-mähh. Hobused ehmunud ära ja pandnud hüpates mõisa poole. Mõisahärra tulnud kõrtsist välja, vaadanud - hobuseid ei ole kusagil, ta läinud mõisa poole. Karutaltsutaja läks ka mõisahärraga ühes. Nad leidsid hobused talli juurest, nad olid valges vahus, karu istus pukis. Karu sai selle eest taltsutajalt ketiotsaga üle kühma.

ERA II 244, 22/3 (5) < Rõuge khk., Viitina v., Oru t. < Rõuge khk., Rõuge v., Rooksu k. - Lembit Timkov, Viitina algkooli õpilane < Vidrik Timkov, 53 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Viitinas on üks mägi nimega Megomägi. Ta on õige kena mägi, ümmarik ja üleval mäeharjal on ilus metsatukk. Mäe nimi Megomägi on saanud nõnda, nagu rahvas räägib. Vanasti, kui rootslased ihaldasid saada Eestit endale, siis nad tegid sõja, mis lõppes Rootsi võiduga. Aga pärastpoole hakkasid venelased rootslasile kallale tungima. Siis tuli jällegi sõda. Vene-, Poola- ja Taanimaa lõid liidu. Sest Vene ei jaksanud üksinda võidelda tugeva Rootsiga. Siis algas suur põhjasõda. 1700. a. Põhjasõja ajal oli saanud üks Rootsi kindral kuuli läbi surma, siia kuhugi Viitina lähedale. Ta oli kantud üles mäele, kuhu ta maha maeti. Kindrali nimi olevat olnud Megoma. Sellest saigi mäele nimi Megomägi.

ERA II 244, 26/7 (8) < Rõuge khk., Viitina v., Oru t. < Rõuge khk., Rõuge v., Rooksu k. - Lembit Timkov, Viitina algkooli õpilane < Vidrik Timkov, 53 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Keset suurt Luhasood asub vanaaegne peidupaik nimega Peeltesaar. Vanasti, kui meie maal oli Rootsi sõda, siis põgenesid inimesed sinna Peeltesaarele, et varju leida kuulide eest. Nad kaevasid sinna käike ja koopaid, kus nad elasid ja endale toitu valmistasid. Seal on veel neli posti maa sees püsti, sinna vahele seati peeled üles ja kuduti kangast. Peelte kohal on ka üks suur mänd. Et seal on peeled olnud ja kangast on kootud, sellepärast kutsutaksegi seda vanaaegset pelgupaika Peeltesaar. Peeltesaar asub Viitina vallas Luhasoos.

ERA II 244, 30/1 (5) < Rõuge khk., Viitina v., Oru t. < Rõuge khk., Rõuge v., Rooksu k. - Lembit Timkov, Viitina algkooli õpilane < Vidrik Timkov, 53 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Vanast käve ma iks lauta hainu pääle magama. ?tskõrd heräsi ma unõ päält üles. Ma kuuli, kui lamba-sõnni kepsudi sulgu müüdä ja esi määgse. Lätsi kaema: susi es olõ lauda mulgust lambit kätte saanu. Täl oll süä täüs, sis ai uma hanna mulgust sisse ja hirmut lambit. Ma lätsi tassa mulgu manu ja haari soel hannast kinni. Kage susi sikut ja rüükse, ma vallalõ ka es lasõ. Peräkõrd kaksas vana hull hanna mant ja juusksõ mõtsa, veretii takan. Hand jäi õnõ mullõ. Hummugu lätsi kaema mõtsa, susi mõtsan sällüle ja varõsõ sei joba.

ERA II 244, 34/5 (10) < Rõuge khk., Viitina v. - Lembit Timkov, Viitina algkooli õpilane < Helene Timkov, 40 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Kus praegu on neli talu, aga vanasti oli see neli talu üheskoos, mis moodustasid ühe jõuka talu. Selles jõukas talus oli tugev peremees ning oli kaks sulast, mis olid kanged nagu noored karud. Nad murdsid töötegemist väga hoolega. Sellel talul oli üks suur mägi. Mäetaga oli laialdane heinamaa. Kui kevadel tuli suurvesi, mis ajas heinamaa veereni vett täis, mille tõttu niidul hein ei kasvanud ja hakkas sooks muutuma. Et seda suurt vett kõrvaldada, siis peremees laskis oma tugevatel sulastel kaevata mäest org läbi. Kust kevadel võiks suurvesi alla joosta. Tugevad sulased kaevasid paari nädalaga mäest oru läbi. Nüüd kasvavad oru kallastel juba tugevad vahtrad ja lepad ning sarapuud. Igal kevadel suurvee ajal voolab sellest orust alla kahinal vett. Kui seda orgu vaadata, siis tuleb meele nende tugevate sulaste kätetöö.

ERA II 244, 38/9 (13) < Rõuge khk., Viitina v., Oru t. < Rõuge khk., Rõuge v., Rooksu k. - Lembit Timkov, Viitina algkooli õpilane < Vidrik Timkov, 53 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Mäe kõrtsi poolt tulnud õhtul üks purjus vanamees. Läinud pimedal ööl, viimaks saand ühe põõsa juure. Ta oli käinud seni kui homikuni ümber põõsa. Kui üks möödaminejaist oli vanamehelt küsinud: "Mis sa, vanamees, siin teed!" Vanamees vastu: "Ma lähen kodu!" Seal, kus vanamees käis, jäi järele vesi. Ühele poole aga kasvas suur mägi. Veelombist sai järv, mida hüütakse Peratjärveks. Mäge aga hüütakse Toroskimäeks.

ERA II 244, 45 (2) < Rõuge khk., Viitina v., Veski t. < Rõuge khk., Rõuge v., Sänna as. - Erika Kasak, Viitina algkooli õpilane < Anna Kasak, 44 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Roobimetsas on üks soo, mille nimi on Suursoo. Sealt olevat tõusnud Tamula järv üles, sest tal ei olnud nime. Rändas sealt ära ja jättis järele suure soo. See soo on Tamula järve moodi ja sinna ei saa ka ükski inimene minna. Nii on teada, kus asus endine Tamula järv.

ERA II 244, 46 (3) < Rõuge khk., Viitina v., Veski t. < Rõuge khk., Rõuge v., Sänna as. - Eerika Kasak, Viitina algkooli õpilnae < Anna Kasak, 44 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Rootsi sõja ajal võitlesid vastased üksteisega Viitinas ühel suure mäel. Seal sai surma vastase käe läbi (rootslase) kindral Meegu. Meegut ei saadud ära viia ning maeti siis mäe otsa. Pärast saigi see mägi endale nimeks Meegumägi.

ERA II 244, 46 (4) < Rõuge khk., Viitina v., Veski t. < Rõuge khk., Rõuge v., Sänna as. - Eerika Kasak, Viitina algkooli õpilane < Anna Kasak, 44 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Viitinas ühes orus võitlesid soomlased ja üks teine rahvus. Soomlased said viimane kui üks surma ja maeti sinna orgu. Nii sai ta siis nimeks Soomeorg. Soomeorus võitlesid ka rootslased ja sakslased. Sakslased said ka muidu surma, ainult kaks jäi ellu, muidu oleks pandud nimeks Saksaorg.

ERA II 244, 47/8 (7) < Rõuge khk., Viitina v., Veski t. < Rõuge khk., Rõuge v., Sänna as. - Eerika Kasak, Viitina algkooli õpilane < Anna Kasak, 44 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Vanasti läks mõisa kari marru ning siis maeti sinna sohu. Seda sood kardeti vanast. Arvati nii, et kes läheb sinna sohu, see läheb marru ja ka ta kari läheb marru. Marusoo on selle soo nimi.

ERA II 244, 48 (9) < Rõuge khk., Viitina v., Veski t. < Rõuge khk., Rõuge v., Sänna as. - Eerika Kasak, Viitina algkooli õpilane < Anna Kasak, 44 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Sänna Veriojal tapeti süütu tüdruk, kes oli alles noor. Tüdruk tapeti ja tõukati ojja ning nii sai see endale nime. Verioja vesi on punakas, sest see olevat süütu verega segatud.

ERA II 244, 49 (12) < Rõuge khk., Viitina v., Piirikolga t. < Võru l. - Eerika Kasak, Viitina algkooli õpilane < Danil Siska, 73 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Viitinas praegune tiik, mis on mõisas, laskis krahv Vitenkov talupoegadel trahviks kaevade, et need ei alanud õigel ajal rukilõikust. Ka Vitenkovist olevat saanud viimati talupoeg.

ERA II 244, 50 (13) < Rõuge khk., Viitina v., Piirikolga t. < Võru l. - Eerika Kasak, Viitina algkooli õpilane < Danil Siska, 73 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Viitinas tiigi ääres mõisa aida taga oli olnud suur kõver puu, kus oli küljes neli rõngast, kuhu pandi talupoeg või mõni teine ja peksti. See oli talupoegade peksupaik. See pink lõhuti 1849. a.

ERA II 244, 50 (14) < Rõuge khk., Viitina v., Piirikolga t. < Võru l. - Eerika Kasak, Viitina algkooli õpilane < Danil Siska, 73 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Krabi Prouavarik sai endale nime nii: Üks rikas proua oli rännanud, jõudnud sinna metsa ja jäänud ööbima. Röövlid aga röövinud ta paljaks ja tapsid ning jätsid metsa.

ERA II 244, 50 (15) < Rõuge khk., Viitina v., Piirikolga t. < Võru l. - Eerika Kasak, Viitina algkooli õpilane < Danil Siska, 73 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Sännas Süvaoja mäel teatakse olevat hõbedast hobusepäitsed. Neid olevat otsitud, ei olevat muud leitud kui hõbedane päitsete pannal. Ei teata ka seda, kes on leidja.

ERA II 244, 51 (16) < Rõuge khk., Viitina v., Piirikolga t. < Võru l. - Eerika Kasak, Viitina algkooli õpilane < Danil Siska, 73 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Peelde saarel Viitinas, Luhasoos, olid vanast Rootsi sõja ajal rahvas peidus ja kudasid kangaid. Sellepärast on ta nimi Peeldesaar.

ERA II 244, 52 (20) < Rõuge khk., Viitina v., Piirikolga t. < Võru l. - Eerika Kasak, Viitina algkooli õpilane < Danil Siska, 73 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Sännas Ristimäel olevat olnud klooster, see aga nõidunud üks nõid selle kloostri maa alla. Ja kui sealt mäe otsast alla veeredata kivi, siis kumiseb all kõvasti ja on kuulda nagu kellahääli. Ka mungad ja nunnad kukkunud ühes kloostriga maa alla.

ERA II 244, 53 (21) < Rõuge khk., Viitina v., Piirikolga t. < Võru l. - Eerika Kasak, Viitina algkooli õpilane < Danil Siska, 73 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Haanjas on mägi, mida kutsutakse Põrguhaua mäeks. Seal mäe otsas on väike tiik, mis oli vanasti kuiv. Ja sääl olevat teinud vanast vanadpaganad tuld. Neid olevat sääl igal ööl nähtud.

ERA II 244, 53 (22) < Rõuge khk., Viitina v., Piirikolga t. < Võru l. - Eerika Kasak, Viitina algkooli õpilane < Danil Siska, 73 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Sännas on üks Purlaku mägi. Kust ei saadud muidu mööda minna, kui ei nähtud väikesi vaime kas looma või inimese näol. Kui ei nähtud vaime, siis olevat tulnud sel päeval õnnetus, millal läksid sest mäest mööda.

ERA II 244, 61/2 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Kose k., Valgjärve t. - Richard Iisak, Jaani algkooli õpilane < Jaan Iisak, 62 a. (1939) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Meie Kasaritsa mõisa juures asub väike mägi, mida kutsutakse Kunnmäeks. See mägi olevat tekkinud Vanapagana kätetööl. Nimelt pahandanud Kaval-Hans oma peremehe ära. Läinud pärast seda ise kraavi kaevama nüüdse Kunnmäe külje alla. Kraavi mulla pildunud sulane ilusasti kraavipervele. Vanapagan aga arvanud, et nüüd on hää silmapilk halvast sulasest lahti saada. Ajanud kraavikaldal asuva mulla kokku suurele nahksest põllele ja tahtnud Hansule kaela visata. Oma tegutsemisehoos aga ei pandnud vanakuri tähelegi, et piksepilv on ligidal. Saanud suure põlletäie mullaga astuda mõne sammu, kui käinud vali kärgatus. Vanapagan ehmunud koledasti, pillanud mulla põllelt maha hunnikusse ja pistnud ise lähedal olevasse väiksesse Kunnalannu järve jooksu. Hirmuga teel kogu aeg karjunud vanakuri ikka järve nime, mis tulnud ainult poolikult suust, ikka: "Kunn-kun!" Sellest peale hakatigi vanapagana poolt maha pillatud liivapõlletäit nimetama Kunnmäeks.
[AaTh 650 A + 1148.]

ERA II 244, 69/71 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Kose k., Valgjärve t. - Richard Iisak, Jaani algkooli õpilane < Jaan Iisak, 62 a. (1939) Sisestas USN, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Uku oli vanade eestlaste jumal. Talle annetati igasuguseid andeid, mis viidud teatavasse kohta, kas mõne puu juurde, mõnele mäele või kivi pääle. Enamasti otsitud niisugune kivi, mille keskel olnud suur lohk, et sinna hää ohvreid panna ja ära põletada, millest olnud siis Uku-jumalal hää meel ja ta õnnistanud igat ohverdaja ettevõtet ja täitnud ta soovid. Neid kive peeti pühaks. Üks selliseid kive asunud vanasti ka Kasaritsas Peebumäel. See olnud suur kivi, mille keskel olnud suur lohk. Igakord meie esivanemad olla viinud sinna kivile esimese saagi viljast, viinud sinna siis liha sellelt loomalt, kelle tapsid, villa lambaniitmise ajal ja isegi riiet igast kangast ning põletanud, et ka Uku saaks oma osa, et neid ka edaspidi õnnistaks. Kui aga kellelgi juhtus õnnetus, arvas, et Uku on temaga pahandanud. Siis võttis ta ükskõik missuguse looma, tappis ära ja viis ta tervena ohvriks Ukule. Seda kivi nüüd aga enam ei ole, sest siis, kui hakati paganausku hävitama ja ristiusk võttis ikka rohkem maad, oli korra ka see kivi kadunud. Kuhu ta kadus, seda ei tea keegi.

ERA II 244, 79/80 (8) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Kose k., Valgjärve t. - Richard Iisak, Jaani algkooli õpilane < Jaan Iisak, 62 a. (1939) Sisestas USN, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Rõuge kihelkonnas Rõuge kirikuõpetaja häärberi all on praegu väike ümmargune järveke nimega Kaussjärv. Seda järve ennevanasti ei olevat olnud, vaid seal olnud siis kirik. Kirik olnud väga ilus, eriti ta kellade helin olnud nagu muusikamäng. Selle kiriku ehitamise ajal olevat üks tark ette kuulutanud, et see kirik püsib niikaua, kuni kord seitse venda kirikusse tulevad. Siis aga, kui seitse venda kõik kirikus on, hävib see kirik. Alul inimesed olla seda kartnud ja ka kaks vendagi ei olevat julgenud kirikusse minna. Viimaks aga inimestel ununud targa hoiatus.
Siis ühel päeval läinud aga ühest ligidalolevast talust, kus olnud seitse venda, kõik vennad kirikusse. Kohe hakanud iseenesest kirikukellad helisema ja kirik hakanud vajuma. Kui kirik olla sügavasse maasse vajunud, tulnud vesigi kiriku kohale, mis püsinud tänaseni. See järv on üks sügavamaid Võrumaa järvi. Ei saa selles järves ka supelda, sest ta on poriste ja äkiliste kallastega. Vaikseil õhtuil mõnikord vanasti olla kuuldunud järves oleva kiriku kellade kaja.

ERA II 244, 97 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Hedvi Kalda, Jaani algkooli õpilane < vanaemalt, 84 a. (1939) Sisestas USN, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Võru-Pindi tee ääres Palometsa küla ligidal metsatuka ääres kasvas kadakapõõsas.
Iga tinuspäeva õhtul viidi sinna puul tsiapääd ja visati üle kura ola kadaja puhma ja üteldi: "Pühä Tinus, õnnista vahtsõaasta mullõ jäl uusi tsiko." Aga ütskõrd olli soe kadaja kõiki juuriga vällä kisknu.

ERA II 244, 99/100 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Kasaritsa as., Suureniidu t. - Iivi Kallas, Jaani algkooli õpilane < Vidrik Kallas, 56 a. (1939) Sisestas USN, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Puu "Marina mänd"
Kord oli mees kinni võtnud naise Marin Mänd ja toonud Tenneni ja Suldi piiri peale tee äärde ja kündis naisel pea otsast. Hauale istutas ta männa, sellest ajast kutsutakse mända Marina Mänd.

ERA II 244, 113/5 (2) < Rõuge khk., Rõuge v., Hurda k., Lalli t. < Tartumaa - Ahia Metsmees, Rõuge algkooli õpilane < Kristjan Metsmees, 75 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Praegu asub Rõuge vallas Sänna asunduses Tornimäe ligidal ja Petersoni mäe juures kumisev mägi. Säält üle jookstes kumiseb. Sest vanast oli olnud sääl kirik. Vihmasadu oli uuristanud kiriku alt ja ta vajus maa sisse. Ta kumiseb seepärast, et kiriku tühjus kajab üle mäe jooksja kõrvu.

ERA II 244, 115 (3) < Rõuge khk., Rõuge v., Hurda k., Lalli t. < Tartumaa - Ahia Metsmees, Rõuge algkooli õpilane < Kristjan Metsmees, 75 a. (1939) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Vanasti oli Rõuges üks vana ja tore kirik, ilusad toredad hõbedased kellad. Natuke allapoole on ilus suur ja sügav Suurjärv. Sõja ajal vajunud see kirik oma toredate kelladega alla järve. Ja sellest pääle iga enne mihkelpäeva tõuseb üle järve ilus sild, kust musta mehe kogu liigub üle ja hüüab ikka: "Aeg saab tulema, aeg saab tulema, kui see kirik oma kelladega tõuseb jälle üles!"

ERA II 244, 119 (6) < Rõuge khk., Rõuge v., Hurda k., Lalli t. < Tartumaa - Ahia Metsmees, Rõuge algkooli õpilane < Kristjan Metsmees, 75 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Ennemuiste eland Viitina mõisas keegi rikas härra. Tal oli olnud kulda mitu kotitäit. Varsi oli kuulujutt, et sõda on teisel päeval. Mõisnikul oli olnud hirm kulla pärast ja hakanud neid peitma mitmesse paika ümbruskonda. Ühe säärsaapa täie kulda toonud mõisnik Rõuge vallas Rooksu Vuuldvaoja ja Pärlijõe harude kaldale suure kivi juure ja peitnud nii kaugele kivist, et kui ise oli olnud kivi pääl, olev päike paistnud ja pää vari oli otse langenu kaevatusse kullauku. Mõisnik jäänud sõja ajal kadunuks ja toapoiss, kellele mõisnik oli seletanud küll kulla peitmisest, oli siiski jätnud mõisnik märkimata, millal ta kulla oli matnud kas hommikul, lõuna ajal või õhtul, sest päeva jooksul muutub väga palju liig järsult oja kaldal. Toapoiss oli teinud esimese kaevamise, aga ei leidnud midagi. See oli seletanud loo naabritele ja needki käinud kaevamas, kuid asjata. Nüüd on aga kivi ümbrus metsaga kaetud.

ERA II 244, 121/3 (7) < Rõuge khk., Rõuge v., Hurda k., Lalli t. < Tartumaa - Ahia Metsmees, Rõuge algkooli õpilane < Kristjan Metsmees, 75 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Rõuge vallas Hurda külas Mäe-Edekünda B talu maa pääl asub Vahimägi. See oli vanast enne seda, kui hea Rootsi kuningas siin käis. Siis oli olnud Rõuge ümbruses vähe metsi ja Vahimäelt oli olnud näha kaugele Rõuge ja Viitina mõisa nurmile, nüüd on mets suures kasvanud ja ei ole enam kuhugi näha. Siis oli läinud suur sõda taplema. Varsti oli ilmunud venelaste väed Rõuge ja Viitina mõisa nurmile. Ümberkaudseil inimeisil oli olnud kõigil hirm venelaste vägede eest. Mõne päeva pärast oli kulutulena lagunud sõnum, et Tartu poolt tulev Rootsi kuningas oma väega. Kõik oli kogunud mäele vaatama, kas on ju näha kustki Rootsi vägede ilmumist, sest kardeti hirmsasti seda, kui Vene väed juhtuks riisuma tulema külla, enne kui jõuab Rootsi kuningas. Seekord oli õnnis tunnike ja juba kaugelt oli olnud näha, kuis esimene lahing käis kibedasti ja võidu ei olnud märgata kummagi poolel. Vahepääl oli kohalikud elanikud läinud kuningale teatama, et Vene väed on suured ja ridade teist otsa ei ole veel nähagi. Kuningas saanud huvitatus, et kust on siis venelaste väed nii ilusasti näha. Kohalikud elanikud toonud kuninga siis mäele ja tõesti oli kuningas päris imestunud, et kui ilus on siit näha vaenlase vägesid ja milline org on siin vahel. Mäel oli kuningas leidnudki nõu, et omi vägesid võib viia siit võsastikku mööda alla orgu märkamatult venelaste selja taha ja nii võita. Ja tõesti oli olnudki nii. Kuningas oli viinud suurema vägesid venelaste selja taha ja hakkanud ootamatult venelasile peale tungima ja nii oli löönud suured Vene väed ilma suuremate võitlusteta Pihkvani. Sest ajast hakkanudki mäge kutsuma Vahimäe, enne oli mäel ainult tuld tehtud jüriööl ja nõu peetud muiks tähtsamaiks ettevõtteks.

ERA II 244, 125 (8) < Rõuge khk., Rõuge v., Hurda k., Lalli t. < Tartumaa - Ahia Metsmees, Rõuge algkooli õpilane < Kristjan Metsmees, 75 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Rõuge valla Sänna asunduse ligidal on Ihandu mägi. Ta on järsune ja libe mägi nagu jää, ehk murrakun "iä". See on kõrge 15-20 m. Selle järsku kallakud mööda oli olnud tee. Siis oli selline seadus, et kellel oli koorem, see teed ei keera. Siis oli mõisnik juhtunud vastu sulase puukoormale. Ja mõisnik oli keeranud vasakule. Tõld oli libisenud järve. Mõisnik oli pääsenud veel järvest eluga. Hobune ja tõld jäivad sisse. Seenis, kui tõld kadus järvest, hakkanud järv kinni kasvama. Nüüd on vaid jäänud jõgi alles, mis voolab Suurveski poole.

ERA II 244, 125/7 (9) < Rõuge khk., Rõuge v., Hurda k., Lalli t. < Tartumaa - Ahia Metsmees, Rõuge algkooli õpilane < Kristjan Metsmees, 75 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Vana juttu järele on Rõuge valla Sänna Suurveski asemel oli olnud katoliku usuliste jaoks kirik, Kumisev mägi ja ümbrus oli olnud matmispaik. Et siin on madal koht kiriku asupaikaks, siis ehitati Rõugesse kirik. Mõisnik oli selle vana kiriku lõhkunud maha ja teinud veski. Kaevanud selle veski alla jõe.

ERA II 244, 129 (12) < Rõuge khk., Rõuge v., Hurda k., Alapalu t. - Ahia Metsmees, Rõuge algkooli õpilane < Marrin Pettai, 83 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Rohuläte ehk silmaläte asub Urbaniku talu krundil Sännas ja tõine, Sõaläte asub sealses külas ja vallas Karbi talu krundil. Rohuläte mõju olla suur olnult. Nimelt igal neljapäeva õhtul pärast päikese loojenemist Rohulätte veega silmi pesedes kadunud silmahaigused ja suus hoides kadunud hambavalu. Sõalätte vett tarvitatud päävalu ravimina. Sõalätest on leitud vanu raudu, arvatavasti mõõku, kuid säilinud leidu pole.

ERA II 244, 139/41 (2) < Rõuge khk., Rõuge v., Päivila t. - Heino Kann, Rõuge algkooli õpilane < Bruno Kann, 55 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Handimiku küla nimesaamisest räägib isa. Kord elanud Handimiku külas püha mees nimega Handi-Mikk. Kord läinud ta suvel kirikusse. Et vähema jalavaevaga kohale jõuda, siis valis ta tee otse üle Rattajärve. Ta sammuski üle järve ja jaladki ei saanud märjaks. Kirikus näinud ta vanakuradit tukkujate nimesid hobusenahale kirjutamas. Et aga viimaseid oli palju ja nahale ei tahtnud mahtuda kõigi nimed, siis hakkas vanakurat hammastega kinni hoides nahka suuremaks venitama. Aga õnnetuseks pääses nahk lahti ja vanakurat lõi pää vastu seina. Seda aga nägi Handi-Mikk, kes selle pääle naeratas. Kodugi läks ta oma tuldud teed, kuid järvel said jalad märjaks. Nüüd sai ta aru, et oli teinud pattu. Sellest pääle hakati külagi, kus ta asus, Handimiku külaks kutsuma.

ERA II 244, 141 (3) < Rõuge khk., Rõuge v., Päivila t. - Heino Kann, Rõuge algkooli õpilane < Bruno Kann, 55 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Rõuge kiriku kella valamisest räägitakse järgmiselt. Rõuge kiriku kella oli valetud Rõuges asuvas vana surnuaia juures liivaaugus. Siis tekkinud töölise ja meistri vahel tüli. Vihahoos oli meister töölise surnuks löönud. Sellepärast ongi Rõuge kiriku kellal kaeblik hääl.

ERA II 244, 145 (6) < Rõuge khk., Rõuge v., Suure-Ruuga k. - Heino Kann, Rõuge algkooli õpilane < Karl Kann, 49 a. (1939) Sisestas USN, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Rõuge vallas Suure-Ruuga külast jookseb läbi oja, kus asub võrreng, mis kannab Katrivõrrengu nime. Vanasti, kui veel kõik karjad ühte käisid, olnud suured inimesed karjas, sest oli karta veel hunte ja karjas oli palju loomi. Ühes karjas käis tüdruk ja poiss. Tüdruku nimi oli Kadri. Kord karjas olles tekkis nende vahel millegipärast tüli. Tüli tekkis just võrendiku kaldal, kus poiss ägedusehoos lõi tüdruku labidaga võrrendikku, kus see uppus. Poiss pandi küll pärast seda häbiposti, mis sel ajal veel olemas oli. Nii jäigi sellele võrrendikule nimeks Katrivõrrendik. See nimi on säilinud praeguse ajani.

ERA II 244, 149 (9) < Rõuge khk., Rõuge v., Suure-Ruuga k. - Heino Kann, Rõuge algkooli õpilane < Karl Kann, 49 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Ennemuiste olnud Rõuge vallas Suure-Ruuga külas asuva Kanni talu orus üks väga mülgasterikas ja nõrk soo. Keegi ei tohtinud sinna peale minna, kes läks, see langes mülkasse. Kord läinud üks härg üle soo minema ja kukkunud mülkasse ning uppunud. Pärast seda hakati sood kutsuma Häräniiduks.

ERA II 244, 153 (1) < Rõuge khk., Rõuge v., Pärli k., Oru t. - Erik Org, Rõuge algkooli õpilane < Julius Org, 58 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Rõuge vallas Pärlikülas Heedu talu maast lookleb läbi org ja selle põhjas oja. Rahvajutu järele on see org tekkinud nõnda: Vanasti jakapäeval oli sadanud kõvasti äiksevihma. Pajustsoo oli olnud niipalju vett täis, ja vesi hakkas jooksma allapoole, tekitates suure oru, mida hakati kutsuma Kusura oruks. Pärast seda hakati jakapäeva pühaks pidama, sest enne seda pühaks ei peetud. Aegade jooksul on sinna põhja tekkinud oja, mis kannab sama nime nagu org.

ERA II 244, 153/4 (2) < Rõuge khk., Rõuge v., Pärli k., Oru t. - Erik Org, Rõuge algkooli õpilane < Julius Org, 58 a. (1939) Sisestas USN, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Rõuge vallas Kolo talu maal maantee ääres oli olnud väike järv. Kord sadanud kõvasti äikesevihma ja järv oli läinud Ahitsasse. Rahvas tõendab seda järve minekut sellega, sest olid leitud sellevahelisel maa-alal kalu. Kuid selle järve asemele oli jäänud mülgassoo. Soole aga on pandud nimeks Kuresoo, sest ta on ümmargune kui kure pesa.

ERA II 244, 154/5 (4) < Rõuge khk., Rõuge v., Pärli k., Oru t. - Erik Org, Rõuge algkooli õpilane < Julius Org, 58 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Rõuge vallas Kolo külas Andre talust möödamineva külatee ääres vasakul pool kivi alla olla peidetud kulda. Kord olevat näidatud seda kohta ühele unes ja kästud uueaasta ööl sealt ära tuua. Kuid kive on palju, siis ei tea keegi, kus see asub.

ERA II 244, 155 (5) < Rõuge khk., Rõuge v., Pärli k., Oru t. - Erik Org, Rõuge algkooli õpilane < Julius Org, 58 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Rõuge külas Pärli külas asuv Purlaku mägi on saanud oma nime sellest. Elanud üks rahvus, nimelt purlakulased. Kui need ära olid surnud, siis maeti nad sinna mäe sisse. Aga niipalju maapinna lähedale, et kirstu otsad olla välja paistnud. Ja sestsaadiks hüütakse seda mäge Purlaku mäeks.

ERA II 244, 155 (6) < Rõuge khk., Rõuge v., Pärli k., Andre t. - Erik Org, Rõuge algkooli õpilane < August Antsov, 40 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Rõuge vallas Süvaoja talu lähedal olev mägi kannab ka sama nime nagu talu. Rahvajutu järele olevat sinna peidetud Põhjasõja ajal kõige kõrgemale kohale, savi ja kruusa sisse Rootsi kuninga kuldtaosed ja look. Peale selle veel kast kuldraha.

ERA II 156, 582/3 (15j) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta.
Augustikuu.
Kui lõoke kõrgel lendab ja kaua laulab, jääb ilm heaks.

ERA II 156, 583 (15k) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta.
Augustikuu
Kui kanad hilja magama lähevad, siis hakkab teisel päeval vihma sadama.

ERA II 156, 583 (15n) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta.
Septembrikuu
Palju pähklaid ja tõrusid toovad pika, külma ja kareda talve.

ERA II 156, 583 (15o) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta.
Septembrikuu
Selle kuu kõue tõotab tuleveks aastaks rohket õuna- ja marjasaaki.

ERA II 156, 607 (1) < Rõuge khk., Nursi v. - Hella Kahari < Hella Kahari (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Nõidumisvahendeid ei teata, küll harrastatakse veel mõnes paigas mõningaid ebausukombeid. Nii peetakse tarvilikuks kevadel esimest korda karja välja lastes anda karjasele kaasa vits, mille karjane peab koju tagasi tooma. Vits asetatakse lauda katusele, et siis saab kari suve jooksul hästi hoitud.

RKM II 12, 551 (1) < Rõuge khk., Varstu v., Krabi as. - Grigori Kaljuvee < Julius Nigul, 60 a. (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Neitsiläte
Vanast oll olnu' Saksarimäel üts kerik. Säält olõvat juusknu' üts neitsi mäe alla jõkkõ. Sellest aost saadik kutsutakski tuud jõekotust Neitsilättes.

RKM II 12, 551 < Rõuge khk., Varstu v., Krabi as. - Grigori Kaljuvee < Jaan Tuvike, 70 a. (1946) Sisestas Salle Kajak 2002
Teisend /Neitsiläte Saksarimäel/
...Kats neitsit Rootsi sõa aol juusknu' lättehe, sest nimä' es taha', et neid olõs är' tapõt...

RKM II 49, 238 (28) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui matusele minnes tuli vastu esimene mets, siis joodi viina ja lõigati puu sisse rist, et surija ei tuleks tagasi.

RKM II 49, 249 (77) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Olga Tamm, 58 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mitte kaugel, umbes 0,5 km Kasaritsa k/n asub Tammoru mägi. Orus kasvab võrdlemisi palju tammi ja sellest ongi tulnud mäe nimetus Tammoru mägi. Teiselpool mäge, maantee ääres, kasvab hiiglasuur kaheharuline mänd. Vanarahvas teab rääkida, et Rootsi sõja ajal rootslased istutanud selle puu, torgates latvapidi maa sisse ja ise ütelnud, et kui see puu läheb siin kasvama, siis nad tulevad veel Eestimaale tagasi.

RKM II 49, 249/50 (78) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Olga Tamm, 58 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Miikse tsässon
Miikse tsässon asub Petseri ja Võrumaa piiril. Õigeusulised käivad seal palumas ja viivad sinna igasuguseid ande: piima, leiba, kohupiima, liha, mune, villu, riiet ja muud. Sinna lähevad inimesed jaanipäeval. Seal asub jaanikivi, mille juurde jaanipäeval kogunevad ka vaesed. Toodud kraami antakse vaestele. Vaesed paluvad jumalat ja inimesed, kes viisid sinna ande, loodavad et sellega asi paraneb: inimesed, kas saavad terveks, või saavad seda, mida nad vajasid. Kivi juures käib palumas ka papp.

RKM II 53, 405/7 (2) < Rõuge khk., Pindi k. - Jaan Aia, Antsla keskkooli õpilane < Danil Sibul (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Lahing Mõskülas
Kuue aastaseni elasin Võru lähedal Lasval. Maastik oli seal ilus: järv, metsad, mäed.
Tihti käisin emaga metsas seenil või marjul. Oli tore kõndida põlises männimetsas, kus vaade põliste tüvede vahelt ulatus kaugele. Kuid keset tasast metsaalust kerkisid ümargused kuplid. Kupleid leidsime Kalmumäel, Kääpa külla viiva tee ääres ja Kurepalu metsas. Kord kohtasime metsas Daniel Sibulat. Ta jutustas nende küngaste kohta järgmist.
See sündis siis, kui siin mail taplesid roots ja venelane. Siis sõdisid nad vastastikku - ühe riigi vägi ühel pool, teise riigi vägi teisel pool Võhandu jõge. Taplused olid kõvad, sest mõlema riigi väed olid tugevad. Venelased olid laagris Kalmumäe lähedal, rootslaste laager jõe ääres, umbes seal, kus praegu on Kääpa küla. Küll püüdsid sõjaväed üksteist hävitada, kuid õiget edu põlnud kellelgi. Mõlemal poolel langes siiski palju mehi ja ühe lahingu ajal olnud jõgi verest punane. Vaenlased sõlmisid siis vaherahu. Hakati langenuid matma. Rootsi sõjamehed maeti jõe äärde ning Kääpa tee äärde. Venelased matsid langenud mäele, mida hakati kutsuma Kalmumäeks, ja Kurepalu metsa. Kurepalus on ka vene ülema haud. See on teistest suurem. Küla, mis tekkis lahingute kohale kutsutakse Kääpa kulaks ja Võhandu jõge Kääpa jõeks.

RKM II 53, 496 (6) < Rõuge khk., Antsla v., Tsooru k, Pööni t. - Liivi Palu < Kristjan Taal, 68 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui öösel vana-aastal tuua väljast sületäis puid ja mõelda mingisugune soov - kui on paarisarv puid, siis peab soov täituma, kui aga paaritu arv, siis ei täitu.

RKM II 53, 497 (10) < Rõuge khk., Antsla v., Tsooru k, Pööni t. - Liivi Palu < Kristjan Taal, 68 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kellelegi oli unes näidatud, et Sadula metsas suure kivi all pidi olema palju kulda. Sellele kivile oli raiutud peale sadul, et leitaks kergemini see kivi kätte. Sellest saigi see mets omale nimetuse Sadula mets.
Matusmägi Linnamäel on saanud oma nime sellest, et sinna on maetud mõisnikud ja nende sugulased.

RKM II 49, 233 (12) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Jüripäeval tehti tuld ja põletati soe silmi. Vanarahva jutu järgi, kui sel päeval paugutad või lõhud puid, siis hakkavat selle talu juures hiljem pikne väga kõvasti müristama.

RKM II 49, 237 (26) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui vanarahvas nägi unes, et lõikas kasepuud, siis ennustati, et saavat naissurija, kui aga unes lõigati männipuud, siis ennustati, et saavat meessurija.

RKM II 53, 217 (3) < Rõuge khk., Haanja v., Kirbu k. - Sinaida Kerov, Antsla keskkooli õpilane < Katri Prääts, s. 1873. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ennustused
Vanasti ennustati ka igasuguseid asju lindude järgi:
Kui kägu käis kukkumas elumaja juures õunapuul, siis arvati, et see tähendab surnut.

RKM II 53, 217 (4) < Rõuge khk., Haanja v., Kirbu k. - Sinaida Kerov, Antsla keskkooli õpilane < Katri Prääts, s. 1873. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui kägu kukkus aga kuskil lautade juures, siis tähendas see loomade õnnetust. Seda usutakse ka praegu.

RKM II 53, 217 (5) < Rõuge khk., Haanja v., Kirbu k. - Sinaida Kerov, Antsla keskkooli õpilane < Katri Prääts, s. 1873. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui kägu lendas üle karja ja kukkus, siis oli oodata ka loomade õnnetust.

RKM II 53, 217 (6) < Rõuge khk., Haanja v., Kirbu k. - Sinaida Kerov, Antsla keskkooli õpilane < Katri Prääts, s. 1873. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Samuti usuti ka kodukakku. Kui kodukakk nuttis maja juures, siis oli oodata kurba lugu. Kui naeris, siis - rõõmu.

RKM II 53, 217 (7) < Rõuge khk., Haanja v., Kirbu k. - Sinaida Kerov, Antsla keskkooli õpilane < Katri Prääts, s. 1873. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Haraka kohta öeldakse, et harakas toob uudiseid, kui ta maja juures karjub.

RKM II 53, 217/8 (8) < Rõuge khk., Haanja v., Kirbu k. - Sinaida Kerov, Antsla keskkooli õpilane < Katri Prääts, s. 1873. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui nähti aga esimesena kirjut liblikat, siis öeldi, et suvi on seiklusrikas.

RKM II 53, 218 (9) < Rõuge khk., Haanja v., Kirbu k. - Sinaida Kerov, Antsla keskkooli õpilane < Katri Prääts, s. 1873. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui nähti aga kollast liblikat, siis öeldi, et suvel on rohkesti võid.

RKM II 53, 218 (10) < Rõuge khk., Haanja v., Kirbu k. - Sinaida Kerov, Antsla keskkooli õpilane < Katri Prääts, s. 1873. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui nähti aga valget liblikat musta äärega, siis öeldi, et suvel tulevad matused.

RKM II 53, 248 (6) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui suure reede hommikul kannavad lapsed palju laaste tuppa, siis leiavad nad suvel palju linnupesi.

RKM II 53, 249 (8) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Jüripäeva hommikul enne päikesetõusu torgiti katusele mingi puupulgaga, mida kutsuti "soesilmä tsuskmisõs", kusjuures öeldi: "Kõss mõtsa (varblaste kohta)! Soe mõtsa (huntide kohta)!"

RKM II 53, 250 (12) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui suvel öökull maja lähedal naerab, siis see tähendab, et keegi läheb selles majas varsti mehele, kui nutab, siis sureb keegi ära.

RKM II 53, 250 (13) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui käo kukkumist kevadel kuuled esimest korda hommikul, siis see on hoolekägu, lõunaajal - leinakägu, süümaajal (enne lõunat) - surmakägu, õhtul - õnnekägu.

RKM II 53, 250/1 (14) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui esimest korda kuuled kägu tühja kõhuga hommikul või kui ei ole raha taskus, siis saad käo käest petta.

RKM II 53, 251 (15) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui suvel näed esimest korda kirjut liblikat, siis sellel suvel on kirju elu; kui valget, siis hea (öeldakse, et valge liblik on õnneliblik); kui kollast, siis tuleb sel suvel halb elu.

RKM II 53, 252 (20) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui linavästrikut esimest korda näed maas, siis kasvab lühike lina; kui lennus või katusel, kasvab pikk ja ilus lina.

RKM II 53, 252 (21) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui vares käib aknale või majaseinale koputamas mitu päeva järjest, siis see tähendab, et keegi sureb ära selles majas.

RKM II 53, 252 (22) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui kevadel näed konna esimest korda vees, siis tuleb hea piima-aasta; kui kuival, siis tuleb piimavaene aasta.

RKM II 53, 254 (28) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui pääsukesed lendavad madalalt maa ligi, siis on vihma oodata; kui kõrgelt, siis aga põuda.

RKM II 53, 254 (30) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui ilmub palju tiibadega sipelgaid, siis tuleb varsti vihm.

RKM II 53, 254 (31) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui kevadel näed esimest korda kahte kuldnokka, siis leiad endale varsti elukaaslase.

RKM II 83, 630 (8) < Rõuge khk., Viitina v. - Kalev Kalkun, Viitina kooli õpil. < rahvasuust (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Minu kodu ligidal on mägi mida kutsutakse Kuntsa mäeks. Ja minu maja ligidal on liivane küngas, mida kutsutakse Haki kalmumäeks. Kuntsa mäel oli vanasti hiis olnud ja künkal olid vanasti kalmud.
Ja veel kaugemal kodust on üks mägi, mida kutsutakse Meegumäeks. Rahvas räägib, et seal oli surma saanud Rootsi-aegne Kindral Meego. Ta oli maetud mäel, ja kõik püssid ja kuld-ehteasjad temaga hauda kaasa pandud.

RKM II 83, 633 (1) < Rõuge khk., Haanja v., Kääraku k. - Helju Allas, Plaani kooli õpil. < Jaan Allas, 58 a. (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mahtka mägi
See mägi asub minu kodust 1,5 kilomeetrit edela pool. Sellest mäest teatakse rääkida väga palju. Sellel mäel olevat olnud paganaajal, see oli enne ristiusu sõdu, püha taara hiis. Siin palvetatud ja peetud kokkutulekuid.
Kaevud, mis siis olnud kasutusel, olevat veel mõned aastad tagasi tunda olnud.
Selle mäe all on järv, mida nimetatakse Salujärveks. Selles järves olevat ristikivi, mis pandud juba Rootsi ajal.
Praegu asub sellel mäel Mahtka talu, praeguse nime järgi Kauksi.

RKM II 83, 637/8 (6) < Rõuge khk., Haanja v., Kääraku k. - Helju Allas, Plaani kooli õpil. < Jaan Allas, 58 a. (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kõomägi
Minu kodust 0,5 kilomeetrit edela pool asub mägi, mida nimetatakse Kõomäeks. Sellel mäel kasvanud kunagi kased (meil Võru murdes kõod). Selle järgi hakatud mäge kutsuma Kõomäeks. Selle mäe jalamil olevat küla aga kutsutakse Kõomäeks. Praegu kasvab sellel mäel mõned üksikud kased. Nende vahel tehakse mai- ja jürituld.

RKM II 173, 96/7 (17) < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. < Haanja v., Tootsi k. - Kalev Kalkun < Linda Kalkun, s. 1918 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kägo.
Rahvas liigitäs käo' niimuudu:
hummogunõ - hoolõkägo,
süümäaigo - surmakägo,
lõunanõ - leinakägo,
õdakunõ - õnnõkägo.
Ku inemise' kuuldva käo kukkmist, ütlese mõnikõrd: "Kägo, kuku nüüd mullõ, kupallo mul viil elädä om jäänü'." Ja kägo kukk - mõnõlõ rohkõmb, mõnõlõ veidemb.

RKM II 173, 98 (19) < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. < Haanja v., Tootsi k. - Kalev Kalkun < Linda Kalkun, s. 1918 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Külviaig.
Ku piip (väikene tsirgukõnõ, laul nii: piip-piip, piip-piip) aida laulma tulõ, sõs piat lina är külvmä.
Kaara võit külvä porri, aga kesvä piat külvmä tuhka.
Rüäkülv piat algama lauritsapäävä aigu (vannu inemissi perrä).

RKM II 173, 121 (48) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku kurõ' lätsi, sõs tänitedi:
"Essümä, vassümä,
pudõr-kapsta kokku."
Mõnikõrd pandsõ kurõ' küll tänni ja lätsi' segi, katõst hannast är'. Aga mõnikõrd joht es lää'.

RKM II 155, 175 (2) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Meeta Render (Urbanik), s. 1896 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tsooru külas Vana-Roosa osakonnas on Haukasaar (metsa nimi), olevat enevanasti olnud palju kulle.

RKM II 155, 261 (1) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Palu t. - Edgar Kuuba < Miina Pang (Punt), s. 1885 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tsoorus esinevad Mustajõge kutsutakse seepärast Mustjõeks, et vanasti olnud ta väga sünge, täis kõrendeid ning iga aasta olnud uppujaid. Ühesõnaga, väga salalik jõgi, kuid nüüd on süvendatud, need ohud, eespool märgitud, enam-vähem likvideeritud.

RKM II 155, 263 (3) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Palu t. - Edgar Kuuba < Miina Pang (Punt), s. 1885 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Urjhuu, kurjad hundid!
Ennevanasti olnd üks talumees oma last alatasa hirmutanud, et urjhuu kurjad hundid. Ja ennäe, laps hakanudki niivõrd kartma, et kogu eluea muud lauset ei öelnud, kui: "Urjhuu, kurjad hundid!"

RKM II 173, 77 (2) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Hussi sõna.
Ku vanast hussi nätti ja nuia minti tuuma, et hussi maha' lüüä', üteldi: "Mõrsja, ooda' seni, ku ehte tuuassõ."

RKM II 173, 82/4 (7) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jutt soehauast.
Sääl, kos nüüd mii' rehe om, oll vanast olnu' hundihaud. Tuu oll kaivõtu sükäv haud, nii et susi es saa-es vällä hüpätä. Keskele oll lüüdü terävä otsaga saivas, mille külen oll vankritsõõr olnu'.
Üle haua olli pantu napu'*, nii et hauda es näe'. Vankritsõõri külge oll käüdetü nii parts, et tuu alla es sata'. Päivä võeti parts ärä', a üüses panti uuõstõ. Parts prääkse ja susi oll tuud kuuldõn ligi tulnu, tahtnu partsi haarda, a oll hauda sadanu.
Tast hauast oll kuus vai katõssa sutt kätte saad.
Ütskõrd oll Torupilli-Juss lännü' säält müüdä - oll kah hauda sadanu. Sõs oll susi kah viil hauda sadanu. Juss nännü', et soe silmä' palassõ ja oll naanu' torupilli puhkma. Susi oll kah ulgnu. A ku Juss lõpõt, tahtnu susi tedä är' süüä'. Sõs oll Juss kõik aig puhknu.
Hummuku oll hauda kaema tultu. Sõs nätti kah Jussi. Tedä oll tahetu inne hauast vällä tõmmata, a susi es olõ' lasknu. Selle oll susi enne nööriga üles tõmmatu.
Ku Juss vällä oll saanu', olõ-õs tää kõnõlda saanu' selle, et huulõ' puhkmisest paistõn olliva olnu.
* napu - pikä' olõ'.

RKM II 346, 617/8 (7) < Rõuge khk., Kellamäe k., Nurmõ t. - Kristi Salve < Marie Kõivumägi, 80 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mu mamma imä ütel nii, et kui ta mõisa tööle läits, sis hundi silma paistnu võsast nagu laterna. Sis olli pestu ka. Kui hakati kodo minema, sis üts ütel, et pessä minnu inne, mul om kavvõn kodo minna. Sis ollu näläaig ka. Ütel, et mis nüüd vika, aga ma käve mõtsan naadikesi otsman. Kõik jahelehe ja angerpüsti kor'asi, leiva manu panna ja supis kiita.

RKM II 346, 619/20 (12) < Rõuge khk., Kellamäe k., Nurmõ t. - Kristi Salve < Marie Kõivumägi, 80 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kongi Villändimaal ollu kerik ja üts nasterahvas võtnu säält üte valgõ lina ja tuul ollu kolm veretäppi siin. Altari päält või kus ta ollev võttunu, ta ollõv leppünü. Võttunu är, aga rahhu ei ollõv saanu. Mõtli, et ma lähe ja viska ta sinna, kust ma võti. A lännü viskama, kaonu esi ka är, et midägi ei ole perrä jäänu.

RKM II 346, 622 (4) < Rõuge khk., Kellamäe k., Piirimäe t. - Kristi Salve < Aabel Hütt, 75 a., Liine Hütt, 77 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui kask om täüs urbi, siis om leväsuvi, aga kui lepp, siis pidi kaarasuvi saama.

RKM II 346, 622 (5) < Rõuge khk., Kellamäe k., Piirimäe t. - Kristi Salve < Aabel Hütt, 75 a., Liine Hütt, 77 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui kuusel om neid käbisid pal'lu, siis om kardulisaak hää.

RKM II 346, 623 (6) < Rõuge khk., Kellamäe k., Piirimäe t. - Kristi Salve < Aabel Hütt, 75 a., Liine Hütt, 77 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui hästi härmätänü omma talvel puu, kas vana-aasta õhtu vai... siis saa vil'lasuvi.

RKM II 346, 624 (10) < Rõuge khk., Kellamäe k., Piirimäe t. - Kristi Salve < Aabel Hütt, 75 a., Liine Hütt, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanaimä läts teole hummogul varra pümmega ja hundi tulli viiekeske. Tuu oll sääl Antsmas vai Kärgulas. Üts olli katsnu undruku viirt. Tõne es lupa, urisi, ütel midaki uma keeli. Ollev siis edesi lännü, üte mäe pääle saisma jäänü ja undama naanu. Vanaimä kõnõl iks tuud, kui ma viil lats olli.

RKM II 346, 625/6 (7) < Rõuge khk., Põru k., Tagamõtsa t. - Kristi Salve < Liide Lillemets, 74 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Puu pidi lõikama vana kuuga materjalis. Kui noore kuuga lõikad, siis habrastab ruttu ära. Vana kuu om kuiv.

RKM II 346, 626 (9) < Rõuge khk., Põru k., Tagamõtsa t. - Kristi Salve < Liide Lillemets, 74 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanatsõdse mul olli posija. Ta lubas mulle hussisõnad anda. Kui huss olli purnu, sõs ta luges pääle, sõs es paisteta. Ta kutsus hussi välja, kus kotsil huss sinnu hammustas, ja huss tulli. Huss pidi lakma säält seda mürki ärä. Sis ta lei veidükse vitsaga, et mis sa teit. - Me ollime marjal, huss olli kannu pääl. Ta käis siis 3 korda ümberringi selle kannu või põõsa ja luges tagurpidi "meieisa". Üle tema jälgi es saa huss tulla, teine päiv olli säälsaman. Hussi ta es tapa.

RKM II 346, 627/8 (12) < Rõuge khk., Põru k., Tagamõtsa t. - Kristi Salve < Liide Lillemets, 74 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui kägu tulep kodo ja kuugup, kui kuugup suu õkva õue poole, siis tulep surnu, aga kui kuugup suu mõtsa poole, siis tulep kahju: kas loom saap otsa või tulekahju või varastadas või murrat jalaluu. Ma talitasin sigalan, kägu tulli ja kuukus, enne olli õue, pärastpoole mõtsa poole. Ma mõtlesin, et mida... Ei olnudki palju aiga, hobene läts lõhkuma. Ma kukkusin maha, jalg jäi vankri vahele, väänas jalga ja luu lõhki. - Enne kui väimiis poi hinda, kuukus 3 korda. Ma ütli talle: "Mis sa kuugut, ma kuule küll!" Ma mõtli, et ta minnu kuugup, aga väimiis poi hinda varsti är.

RKM II 346, 628 (13) < Rõuge khk., Põru k., Tagamõtsa t. - Kristi Salve < Liide Lillemets, 74 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kaarna ka tähendab. Kui üle lendab ja räägib, siis tähendas ka, et sääl pool midagi juhtus. Kevadel lendas üle. Ma kõneli tütrele, et mis sääl Kogrel juhtus. Leo olli haigõ ja varsti poi ka är.

RKM II 346, 574 (26) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanarahvas ütliva, aga toda ma es ole tähele pannu, et hummogult ei ole õnnekägu, aga õhtalt om õnnekägu. Süümaigu om surmakägu.

RKM II 346, 576 (30) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui kägo tule vitsa, om vilets suvi, aga kui lehte, om hää suvi.

RKM II 346, 576 (33) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Siist ma lätsi põllu pääle ja kunna park tulli vastu ja läts ojja. Mul olli ujakõnõ, parla inäp ei ole, maapärandus ai kinni. - Ma kõnõli ütele vanale naastrahvale. Tuu ütel, et siist lätt suur sõavägi läbi - tuu olli inne sõta - ja läts ka. Rõugelt tulli ja Võrole lätsi, peati siin.

RKM II 346, 578 (37) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui kasel om lehe hiirekõrva suuruse, siis peät kõik põllu maha külvma.

RKM II 346, 578 (1) < Rõuge khk., Krabi as., Lambri t. - Kristi Salve < Minna Tara, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mu imä sellät nii, et olli pikne kõvasti käünü ja vanaisä olli küsünü, et latskõsõ, kas teil om midägi sellän, mis om ristipäiväl õmmeldu. Ja üts olli ütelnu, et mul om hamõ. Ja olli lännü paiupuhmu ja hiitnu selläst är ja pikne oll löönü selle palama.

RKM II 346, 585 (21) < Rõuge khk., Krabi as., Lambri t. - Kristi Salve < Minna Tara, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Oll pandnu latse muru pääle ja kadunu är see lats. Ollu siis mõtsavaht käünü mõtsan, saanu hundipesa lähedale. Ütelnu tõisile ka, tettü ring. Saanu üte är tappa. Kutsika nakanu piiksma ja siis löüdnü selle latse ka üles.

RKM II 346, 593 (4) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Julius Hobune, s. 1912, Lilli Hobune, s. 1903 (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mõtsamehe kõnõli, et kui kuu om kolm päivä vana, siis ehituspuid lõigata, vastu põhja maha lasta.

RKM II 346, 593/4 (6) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Julius Hobune, s. 1912. a., Lilli Hobune, s. 1903. a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Keegi olli umal ristipäiväl põllõ ummõlnu ja pikne olli käünü ja peremiis olli küsünu (nad lähtnu küüni varju)... ja olli küsünü sääl, et kel om ristipäiväl tettu sällän, ja üts naane olli ütelnu, et mul om. Siis olli käsknü vällä, et visata är, ja pikne olli palama löönu selle põlle. See olli siin Masuli küüni man. - Puu ossa ka ei tohi kaksata, ei haina.

RKM II 346, 595 (16) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Julius Hobune, s. 1912. a., Lilli Hobune, s. 1903. a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ja pihu olli sääne tsirk, kui pihu laul, sellest pei ka kinni, siis olli linakülv.

RKM II 346, 602 (8) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui lume pääle ja hange pääle kuus nõgla lask, siis olla halv suvi, pal'lu haigit ja...

RKM II 346, 603 (14) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tuud pidi jälgmä, et ku hunt tule, sis ku hunti inne näet, sis saat haeda. Inne ütelti, et hunti piat hagema. Hagemine om rüükmine. Ku hunt juba sinnu nägi, siis inäp helü valla es saa. Kaues hiitüs är.

RKM II 346, 607 (23) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kae, kus olli jälle kunts. Mõni tekse taru, puu tühäs kaabitset, kuusekuur pääle ja pandse saisma. Ja sis inne päivä piät kiskma tõse inemise hobese kabla-kammitsa üle kapju är. Tuu kabla sis ta ai tarude pääle ja sis kõik taru olli täüs mehiläisi.

RKM II 346, 611 (7) < Rõuge khk., Kellamäe k. - Kristi Salve < Minna Reiljan, 89 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ega vene kerikulki es vannuta, sääl olli ka illus jutus. [M. R. ise on luterlane.]

RKM II 346, 613 (13) < Rõuge khk., Kellamäe k. - Kristi Salve < Minna Reiljan, 89 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tuu ollu vanast, imäimä kõnel. Tsia otsast olli lõigatu jala, katusele pantu. Tsirgu olli linnanu, es ole ütski putnu. Kes tiid, kes pand. Vanast tetti väega pal'lu tükkü.

RKM II 368, 219 (15) < Rõuge khk., Tsooru v. < Äksi khk. - Anu Korb < Leida Võsu, 70 a. (1983) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ussi ei tapeta. Uss rehiti ära.

RKM II 368, 219 (16) < Rõuge khk., Tsooru v. < Äksi khk. - Anu Korb < Leida Võsu, 70 a. (1983) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui harakas tuli maja juurde, tähendas see teate saamist. Kui harakas seal katsatas.

RKM II 368, 220 (18) < Rõuge khk., Tsooru v. < Äksi khk. - Anu Korb < Leida Võsu, 70 a. (1983) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Rase naine pidi end hoidma. Ta ei võinud ussi näha, sest ussist ehmatamisest võis lapsele ussitõbi tulla.
Ka tulekahju ei võinud lapse kandmise ajal näha. Just end katsuda ei tohtinud. Jälle võis lapsele märk jääda.

RKM II 346, 561/2 (5) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Esä sellet, et vanast olli väega suure mõtsa. Ta olli lännü, susi tullu mõtsast. Esä olli ütelnu: "Puul tiid sulle, peremiis, puul mulle." Sis olli tii serva lännu, saatnu viil mõtsa viirde. Ütsindä ta es ole külge tullu.

RKM II 346, 565 (18) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku kägu tule vitsa, saa vilja, ku lehte, saa leina.

RKM II 346, 565 (19) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Hummogul hoolekägu, süümaig [u. kell 10] surmakägu, lõunal leinakägu, õdagul õnnekägu.

RKM II 346, 565 (20) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku üükull tule huunete lähüsele, rüük siin, sis om pahandus kohe käen. Tuu om küll nii.

RKM II 346, 565 (21) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku harak tule, kadsatas, sis saa uudist määnestki.

RKM II 346, 566 (24) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Nursin om Soe Vellol hussisõna'. Häide Viidrik andse nee talle, ta esi arstis. Siin meie lähedal olli huss Pendiste Miinat purnu, tal läts nii kaugele juba mürk, ku sai Rõugele arsti manu. Luka olli see arst siin, ütel, et siin oma juba hussisõnu vaija. Ja toodigi Häide ja tei terves. Aga üts suri haiglan ära ka - es taibata kutsuda sõnade teadjat.

RKM II 346, 568 (30) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku linavästrikku näet posti otsan, sis saa hää lina, aga ku maan edimest kõrda näet, sis ei saa midägi.

RKM II 346, 569 (1) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vana läts mõtsa puie perrä, tull kodo, ütel: "Puu tulõ är tuvva, sola tule kõva!" Kolme nädali peräst pidi tulema, et mõtsa parve tulli är. Ku nõela tulli, sis olli tääda, et nellä nädäli peräst om suurvesi tuleman. /Mõtsa parve = ?kasvud./

RKM II 346, 569 (2) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Keä olli vanemba, nee ütli kõik ette ära. Ku lepä ossal õitsme pika' omma, sis ütli': "Timäaasta tule kaara külvata, saa kaara suvi."

RKM II 346, 569 (4) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Meil om säände lind pihu. Ku pihu lätt toomõ ja laul, sis om kõva linakülvmine. Pihu nõelamõtsan ei elä.

RKM II 346, 570 (6) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lehtpuid noore kuuga es lõigata - ei kuiva ärä. Raiu sa noore kuuga leppi! Ma esi mineva aasta tei nii, naaber tulli, ütel: "Olet sa hull!" Tõi kodo, et lase "Druzhbaga" är lõigata. Lätsi vaatma paari nädali perast - kasvi! Vana kuuga ikka lõigati. Mõtsatöölise, nee tei muidugi tüüd kõik aig. Aga keä ostma lätsivä, tahtse ikka neid, mida vana kuuga olli lõigatu. Noore kuuga lõigatu olli nigu tatt. Kõige hullem om lepp ja pai - ajase nii hirmsa võsu. A lõika vana kuuga - kuivas nii ilusti kand är.

RKM II 346, 571 (11) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sügüse, ku es lähä lehest ärä mõts, sis kaeti, et tule pikk kevade - ja olli ka timäaasta.

RKM II 346, 572 (18) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ja nagu pini - ta tia kõik. Inne pikset kolm päivä ta käis hinde ligi, kaes ülespidi.

RKM II 346, 573 (19) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku mõts om kõvasti härmätänu talvõl, siis saa palju surnusi. Mõts om vaiva all. Üleminevaasta olli kaits puul nädälit ja tõmmas ka maha noori ja vannu.

RKM II 346, 573 (23) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Minevaasta ma olli aian ja tulli käo pargiviiri. Kuukse posti otsan, puu otsan ja kuuseheki otsan. Ja tulli üts läti naine ja ütel, et kae, mis tule - tule suur verevalamine. Ja om ka sõja mitmel puul ja...

RKM II 346, 574 (24) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mi ehiti vennale maja. Ema tegi söögi, kutse süümä. Lätsime süümä. Laud olli akna all. Vällän oll sirelipuhm akna all. Kägo linnäs sinna, kuukse kolm kõrda. Kolme kuu peräst mi sõsar surri.

RKM II 346, 574 (25) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Siin ütel talol olli kask õue pääl. Linnäs [kägu] pühäpäivä hummogul kaske, kuukse. Pernaane surri, siis surri peremiis, poig sai Vinnemaal surma.

RKM II 368, 218 (9) < Rõuge khk., Tsooru v. < Äksi khk. - Anu Korb < Leida Võsu, 70 a. (1983) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Uss pandi pudelisse viina sisse. Hää veel, kui rästik oli. See oli rohi.

RKM II 394, 132/3 (16) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Ann Tsirel (1860-1943) (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ann ja ussisõnad.
Võro mõisah oll üts Ann, kes mõistsõ hussisõnno. Mõistsõ noidega inemisi tohterda, ku huss salvas ja mõistsõ ka hussõ vällä kutsu mõtsast. A' herr es usu, et Ann mõist hussõ mõtsast välla kutsu ja ütel: "No kutsu. Mina ei usu." Ann pobisi veidükene - ja ku sõs nakas hussõ mõtsast tulõma! Kõik mõisa moro oll näid täus ja hussi naksi joba mõisa treppipite üles tulõma.
Sõs nakas herr kässiga kaitsma ja hõigas: "Ann, Ann, avitas joba! Aja' hussi minema!"
Sõs Ann pobisi veidükene ja hussi lätsi mõtsa tagasi.
Peräst tuud nakas herr usk'ma, et Ann tunneb tõesti ussisõnu.
Jutt on mälu järgi üles kirjutatud Ann Tsirelilt kuuldud jutu järgi. Ann Tsirel jutustas seda, kui olin laps, umbes 45 aastat tagasi.
Mälu järgi on temalt kuuldud lauludest üles kirjutatud "Jäneste laul", "Karjase laul", "Vihmasadu", "Võro liin", "Sõit-sõit" ja ütelus, et kura käsi ei või tiidä, mis hää käsi tege.

RKM II 394, 134/5 (17) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Elisabet Kikkas (1902-1981) (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Harjaga uss ehk ussikuningas. Kuuldud oma emalt Elisabet Kikkalt, kes elas 1902-1981 Kasaritsa vallas Palometsa külas Võrumaal. Üleskirjutatud mälu järgi.
Minu isa armastas väga viiulit mängida. Kord poisikesepõlves läks ta varajasel pühapäeva hommikul karjasohu ja hakkas seal mättal istudes viiulit mängima. Oli varakevadine aeg.
Oh sa taevas, kus hakkas usse kokku tulema! Lõpuks tuli ka harjaga uss, ussikuningas. Hari oli tal nagu kukehari ja teised ussid olid kõik tema ümber ringi. Lõpuks jäigi see harjaga uss mätta kõrvale päikesepaistele. Tõmbas enda rõngasse ja teised ussid olid kõik tema ümber.
Isa, Jaan Kütt oli ta nimi, vaatas ja vaatas. Hakkas kohe hirm. Pani viiuli kasti ja tuli ära koju.

RKM II 394, 135/6 (18) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Elisabet Kikkas (1902-1981) (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Sanna Jaan.
Sanna Jaan elas Holopi kõrtsi juures ja oskas ussisõnu. Seda teadsid külas kõik. Ja kui suvel uss hammustas mõnda looma või inimest, siis kutsuti kohe Jaan. Ta võttis pliiatsi, tindipliiatsi. Kirjutas sellega midagi haige koha peale - ja paistetus kadus. Silmanähtavalt kohe.
Aga Jaani ema oli veel targem olnud ja teadnud palju rohkem ussisõnu ja nõiasõnugi. Kui külarahvas ütles, et õpetagu pojale ka, vastas Jaani ema:
"Ei tohi. Jaan ei ole nii hea inimene, talle ei või kõiki sõnu õpetada. Muidu võib inimestele kurja teha. Ma õpetan talle ainult häid ussisõnu, millega ei saa kellelegi kurja teha."
Sanna Jaan elas sajandi alguses, umbes 1920-1925 a. paiku Võrumaal, Kasaritsa vallas, Holopi külas.
Ka Sanna Jaani jutt on kuuldud emalt Elisabet Kikkaselt.