Rõuge pärimus

Vanasõnad

E 77533 (2) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Tütard tündsi tüvega, poiga lase ladvaga. Emal kästakse tütrele vitsatüvedega tüntsida, et sõna kuuleks ja üles ei paneks "häühällü", kaarusitsi häükaplu latsehällü jauks.
Poiga lase ladvaga, vähekese vitsasopsi, et õpiks vanemate sõna kuulma.

E 77534 (1) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Näägä ka häppe um, ku noorikil aasta peräst lats saa; esi elli uma mehega koll aestaiga ütehn, tihka es ütte kasuga ala jalgugi panda!

E 77534 (2) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
"Missa nii pal'lo tahad? Sanna man nu sai, õnnõ tarõ man jäll tahad!?"

E 77534 (4) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui leivakott endast, kes siis nälga kannatab.

E 77534 (5) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kes üte kardula pärast koopasuud talvel avab?

E 77534 (6) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Noor mees, vana naine: "Ta um kuiv ku tagõl (tael), vai õlli mano panõ!"

E 77534 (7) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Noor paks naine ja vana mees: "Taast ei ole muud ku himmo paneb õnnõ!" (Naise sõna).

E 77534 (8) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kiusaka naise kohta mehe sõna: "Nussi - pessä - kasta vette!"

E 77534 (9) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Mine iks mehele, mingu-õi rüäkuh'alõ (rukkikuhelus). - Rikkus.

E 77534 (10) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Illos miis um ikõtaja, verrev vere valaja!
Must miis avitas asõt säädä, tsiasüümä siädä!

E 77534 (11) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Naane sai hüä, ta um minnopittehn!

E 77534 (12) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui mees sureb, ütleb naine: "Ta olli hüä, et parembad inäb taiva all ei olõ löüdä!"

E 77534 (13) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui mees elab, ütleb naine: "Ta um jo päris kurat inemisenaha seehn!"

E 77534 (14) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
"Muidu um hüä, aa kidsi um raha hoitma!"

E 77535 (15) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Poiss um luudu pettijassõ, neio vastapanõjassõ!

E 77535 (16) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Taal poisil ei ole asja! Taast poisist ei olõ asja!

E 77535 (17) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Ema ütleb tütrele: "Ära usu hussi puuhu panda ega ka poisi iho!"

E 77535 (18) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Olõ-õs tegemahnki, kui ar tekk!"

E 77535 (19) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
"Jaan kurat um mu jäll ärd raisanu!" (Tüdr. sõna).

E 77535 (20) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Tandsihn ma su hõlma võtta nigu väikest latsõkõist.

E 77535 (21) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Tulõ mullõ, tuvikõnõ, tibukõnõ, Tiiokõnõ!

E 77535 (22) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
"Ära tükü ligi, ma ei taha sinno, sul ei olõ ilosit rõivit sälähn, ei saapit jalahn, ei kübärät päähn!"

E 77535 (23) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Saista 3 sammu kavvõdahe, sis kõnela!

E 77535 (24) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kõnõla suuga, käe pia rahulõ!

E 77535 (25) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Os ta upin mullõ unõhusi, os ta muromuna
mullõ saasi! Olõsi suvõ söömäldä, aesta ilma palgalda!

E 77535 (26) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kae tassa, vaest kiä kuuld!
Tulõ ruttu, vaest kiä näge!
(Tüdr. sõnad)

E 77535 (27) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Näe ei tuud kiäki, miä kõttuhn um, tuud nättäs, miä sälähn um!

E 77535 (28) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Sõklõ kõsisasõ kõtuhn, a lipski ripsva rinnahn!

E 77535 (29) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Söömäldä läät üle söödü, a alastõ saa-õi üle aia minnä!

E 77535 (30) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Neio ihkab läikimisi, ei lää kaasa näruga!

E 77538/9 (5) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
"Kui ei ole surmaks loodut, siis saab terveks!"
"Kui ei ole surmatõbi, siis saab ka viinast abi!"
Surm on "loodut" ka praeguki. "Olõ-õi surmale rohtu!"
Haigus on "pavestka", millega kutsutakse "kiriku tüühü".
"Tahat ellä, sis hoia hinnast arstist ja aptikist!"
Kui talus hakkab keegi surema, lastasse ussõ valla, et hingekene saas vällä minna ilma mürätä. Mingi kolinad ega mürä ei tohi teha, sis eksib hing vällä minnehn. See on hirmus, kui kuulva "hingitseb", s.o. sureb ja tuleb jälle "ellu".
On mõni vanajuuda perält ollev hing, see kooleb kolm-nelli korda, inne ku viimate rahulõ jääs.
"Piitre, lasõ ussõkõnõ tassa vallalõ, Annekõsõ hing lätt parhilla minema, kae tassa, et pümehüsi midagi kolaha-õi, ajaku-ei mõnt pinki ümber!"
On surnud, siis "kuuljat mõskma".
Kuuljamõskmisel ülejäänud seepi hoitakse alale "kooljaluu" arstimisel. Selle seebiga mõskes kaub kooljaluu ära. Kuulja on mõstud, põrandul olgi pääl, pandas puhas hamõ sälja ja mõni puhtam rõivas pääle ja lautsile. Lautsi külmas kambres, kuhu kass mano ei saa. Kass tükib väga kuulja nina sööma. Kuuljat valvõtakse. Valvades lauldakse vaimulika laulusid, kir. laulur. ehk mõnest muust sellekohasest raamatust "Õnnis surma voote".
Mindakse "perra" kirstutegijale ja viinategijale. Kuulja um seni lautsil, kui kirst ja viin valmib. Vaesele andas valla poolt kirstulauad, rikkamatel on ise selle jauks kirstulauad valmis hoietud.
Vanasti tetti viin ise kodus valmis, nüüd tuuakse poest. Havvakaibjale um palgaks söök ja pudel viina ligi anda, kas sui või talve. Kutsutas kirstupandja ja matja, kui kirikuteenri kaugel on.
Kodu tulles jagatakse järelejäänud varandus sugulaste vahel ära, kokkuleppel.
Pühapäeval peritakse kirikus ja unustakse.
Kooljat kuuldes: "Jumala peri hing, kellamehele ting."
Kiriku lähedal lasti hingekella lüüa. Sulasele 3 kop., peremehele 7 kop. eest.
Kuuljalõ kirstu panti pääsugemise hari (seaharjas) ja vasine kopik raha, et reisiraha oleks ja hiukset silitatud, kui pää ees taevasse läheb.
Peetrus, taevaukse vaht, ei laskvat neid sisse tulla, kelle päälagi paljas, ütlevat: "Ära aja perset ees." Õmmeldi mustast lambanahast mütsikene pähe.
Rõuge ümbruse Haanjast
20. sept. 1931.

E 78619 (7) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
"Imä pand nisa suuhõ, a miilt saa-õi päähä panda!"

E 78619 (8) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Terräv lats. Tark lats. Häüläs lats. Hüä lats. Võõriskitsja lats (kui laps võõraid inimesi kardab).

E 78619 (9) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
"Hüä lats tunnus hällü, kaunis lats karja!" (v[ana] r[ahva]).

E 78619 (10) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
"Saa-õi tuust kar'apinni, miä lõiaga veetäs!"

E 78619 (11) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
On tütär põlvõ korru, sis olgu jo kirst rindu korru (kõrgune) s.o. sukat, kindat, vööd, linige jne.

E 78619 (12) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Tütärd tündsi tüvega, poiga lasõ ladvaga!
(Tüntsi on: Tüntsi luvvahannaga hiiremulk kinni! Tüntsi kulunud luvvakantsuga põrmandut pühki. Tündsi um tsuskamise ja löömise vahepealist).

E 78620 (16) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
"Järvelase kutsva neid omma kodo kaema, kia esihinnast tahtva uputada. Ei ole järvelast just seal, siis uputaja hinnast ei saa ära uputada.

E 78621 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Missugust naist võtta?
1. Võta, kia takast kaia laia puusõga, paksu persega on.
2. Kia astus, ku maa tõrgus (põrub) õnnõ.
3. Pikk ja peenikene läheb pia katki, on õrnus.
4. Pikast ja peenikesest ole-õi tüüinimest.
5. Lühike ja jäme peab enam vastu.
6. Kiä um susi suule, tuu um kahr tüüle!

E 78621 (1) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Missugusele mehele minnä?
Mine õks mehele, mingu-õi rüäkuhalõ.

E 78621 (2) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Missugusele mehele minnä?
Minnej sai-õi minnä, ku võtja võtta-õi.

E 78621 (3) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Missugusele mehele minnä?
Vets mindas, ku võõdas!

E 78621 (4) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Missugusele mehele minnä?
Keda naardas, tuud haardas.

E 78621 (5) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Missugusele mehele minnä?
Võtkõ mu silmä, sis kaegõ, ku illos tä um!

E 78621 (6) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Missugusele mehele minnä?
Kui vakakõist, nii kaasõkõist.

E 78621 (7) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Missugusele mehele minnä?
Jätä süä rahulõ, tä ol'l jäos luud!

E 78621 (8) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Missugusele mehele minnä?
Keda naatas kitmä, tu um jäos luud!

E 78621 (9) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Missugusele mehele minnä?
Saa-õi sis paari, ku olõ-õi jäos luud! (loodut).

E 78621 (10) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Poiss um luudu pettijassa, neio vastapanejassa!

E 78621 (11) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Mis pinil viga pistä, ku hatt esi hanna üles nõst!

E 78622 (2) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Hommikusel ööl sündinud on elades õhtul unised ja hommikul vara ärkvel; hommikune töö neil kuld, õhtune töö neil muld.

E 9123 (1) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Ii otsan istutas, poolõn iin puhatas.

E 9123 (2) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Lõunõs ei lõpõ, õdakus ei saa.

E 9123 (3) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Tii esi, tõhudsa tõist.

E 9123 (4) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Mõtsan kuuldjat, nurmõn nägijat.

E 9123 (5) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kuulus kuninga tõbi, ausa vaesõmehe taar.

E 9123 (6) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Jummal jätku järvevett, kamajahu kotikuga.

E 9123 (7) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Susi sõitku suud müüdä, käügü lak'a laant müüdä.

E 9123 (8) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vingjal tsial mitu vika: maa külmänü, kärss kärnäne.

E 9124(14) < Rõuge khk. - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kes üte käega kündnud ei ole, ei või ka üte käega leiba murda. Vanasõna.

ERA II 26, 405 (59) < Rõuge khk., Tsooru v. - Herbert Tampere < Märt Siipseni pabereist (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Naarjal nagel persen, kaitstõistku pääd pääl.

ERA II 26, 405/7 (61) < Rõuge khk., Tsooru v. - Herbert Tampere < Märt Siipseni pabereist (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kes peni hända muu kergitab kui ta ise.

ERA II 26, 407 (66) < Rõuge khk., Tsooru v. - Herbert Tampere < Liisa Purgi pabereist (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Aega elada, aega koolda.

ERA II 26, 407 (67) < Rõuge khk., Tsooru v. - Herbert Tampere < Liisa Purgi pabereist (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Võetav vähaneb.

ERA II 26, 407 (69) < Rõuge khk., Tsooru v. - Herbert Tampere < Liisa Purgi pabereist (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Tühi nago sepalõõts.

ERA II 26, 407 (70) < Rõuge khk., Tsooru v. - Herbert Tampere < Liisa Purgi pabereist (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Naese ja mehe kohta:
Kuidas napp, nõnda kaas.

ERA II 26, 409 (72) < Rõuge khk., Tsooru v. - Herbert Tampere < Liisa Purgi pabereist (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Tühi kõtt om levakõruline.

ERA II 26, 29 (10) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi vanadekodu - Herbert Tampere < Katri Mesi, 66 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Ta käü nigu nuusli pini nuhkeh - kui om määne varas vai...

ERA II 56, 89 (7) < Rõuge khk., Saaluse v., Soemõtsa t. - Herbert Tampere < Marta Luik, 80 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Petjä lüll om taivan, varga lüll maa pääl.

ERA II 56, 89 (8) < Rõuge khk., Saaluse v., Soemõtsa t. - Herbert Tampere < Marta Luik, 80 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Petüsega peetäs maja, võlsiga võedas naanõ.

RKM II 62, 323 (9) < Rõuge khk. - Elmar Päss < Alma Pettäi, 55 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Häälüors.
Tütärlatsile tuudi kõone hällüors, a poisile pandi kuusine hällüors.
Last hällütedi jalaga, käega tetti tüüd. Latse hällütämist es peeta tüü tegemises:
Hällütä last vai tõmba hunni*, - ütepallo palka saad mõlembist.
* - hunn = urriluu

RKM II 62, 361 (6) < Rõuge khk., Hudsali k. - Elmar Päss < Roosi Hudsal, 72 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Keelt:
Sarve pääh, hanna perseh!
(= Hirmsahe riide pandu!)

RKM II 346, 620/1 (2) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vaiv om vanas saia, a vanan om hää ellä. Sääne vanasõna om, aga tuu ei ole õige. Halv om iks.

RKM II 346, 567 (26) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Poiss, pea meeles, enne varastad piitsa, pärast varastad hobese! [Need olnud Rõuge kooli kunagise õpetaja manitsussõnad.]

RKM II 346, 588 (30) < Rõuge khk., Krabi as., Lambri t. - Kristi Salve < Minna Tara, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui imä eläs, imä süüt põlveotsast ka är latse, aga esäl jääse latse nälga rüäsalve. Nii öelti vanasti.

RKM II 346, 589 (31) < Rõuge khk., Krabi as., Lambri t. - Kristi Salve < Minna Tara, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kõnõlõ näile vai vala hanile vett.

ERA II 26, 407 (66) < Rõuge khk., Tsooru v. - Herbert Tampere < Liisa Purgi pabereist (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Aega elada, aega koolda.

ERA II 26, 407 (67) < Rõuge khk., Tsooru v. - Herbert Tampere < Liisa Purgi pabereist (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Võetav vähaneb.

ERA II 26, 407 (69) < Rõuge khk., Tsooru v. - Herbert Tampere < Liisa Purgi pabereist (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Tühi nago sepalõõts.

ERA II 26, 409 (72) < Rõuge khk., Tsooru v. - Herbert Tampere < Liisa Purgi pabereist (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Tühi kõtt om levakõruline.

E 19484/5 (5) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Sääl elas 1890 aastal üks õnnelik paar inimesi neil oli raha ja kraami koormate kaupa kogutud ei täädnud seda ilmaski enamb uskuta et puudus veel kord ilmas elates neile kätte tuleks. Aga ühel ööl põles nende maja ja muud hooned et ise särgi väel ja alasti oma lastega tulest pääsesid. Maja oli rendi maja mida küll mõisa üles ehitas ja tõisele ära rentis. Endised õnnelikud inimesed elavad nüüd ühe vihu sauna urtsikus kellel õiget ust ega akkend eest pole, nuttavad oma õnneligu elu surmani. Ka pole siin ilmas enamb aitajat kätt, kes neid endisele õnneligu elule aitaks.
Et niisugused õnnetused alati juhtuvad on enne meid juhtunud ja saavad pärast meid ka juhtuma, siis on väga tarvis igal ühel ettevaatust ja valmistust iga juhtumise ja õnnetuse vastu. Näituseks: kes oma surma vasto ennast igapäev valmistab, sellele ei tule surm healgi kogemata. Moned õnnetused lastakse Jumalast inimeste pääle tulla, et see neile nende südame uhkuse pärast väga tarvis on. Ning jälle tõised õnnetused tulevad inimeste pääle oma hooltuse ja ette vaatamata oleku pärast. “Hoia ise siis hoiab ka Jumal” ütleb vanasõna. Ja oma hoidmine ka üksi ei haita kui ise hoiad ja Jumala habi sinna juure ei pruugi ega Jumalat ei palu et ta sind võttaks hoida ja kaitsta.
Kes keik risti ja vaeva siin ilmas kannatavad jõuavad seda kergemine ära kanda, kui nad oma lootust keige vägevama Jumala pääle toetavad.

E 19619/20 (469) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Pidu aeal leiva lõikamise ja viina ehk õlle välja valamise ehk joomise juures ütleb tõine tõisele: “Orjaku igamees ise ennast” ja seda orjust võttab igamees rõõmuga oma pääle, sellepärast on ta hoopis raskemb ära kaotata kui endine orjapõlv.

E 42899 (41) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Rikkas ei ola mitte see, kel palju raha on, vaid see kel palju lapsi on.

E 45149 (1) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1905) Sisestas Salle Kajak 2004
Kes kõik pühad peab, see kõik näljad näeb.

E 45150 (7) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1905) Sisestas Salle Kajak 2004
Kuida külä (võeras) mulle, nii mina küläle (vanasõna)

E 45151 (11) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1905) Sisestas Salle Kajak 2004
Kes üheksa ametid peab, sellel on kümnes nälg.

E 45151 (12) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1905) Sisestas Salle Kajak 2004
Iga haugub oma peremehe poole (haugub tähendab hoiab oma peremehe poole).

E 45151 (14) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1905) Sisestas Salle Kajak 2004
Ega lehm lüpsa sarvist ega kana mune nokast.

E 56644 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1925) Sisestas Salle Kajak 2003
Vanadsõnad - seletustega.
"Kui naisel teepeal minnes põll eest ära langeb, siis ei ole mees truu." (täh. kes nõnda pehmelt ja edevalt oma töösid toimib, et põllerihmasõlmed lahti arunevad, sellega kurjustab mees põlle kautamise pärast, sest mees peab jälle uue põlle ostma, siis arvab naine: mees otsib riidu ja jättab mind maha, otsib teise kindlama töödega.)
"Kui neiul põll eest ära kukkub, siis saab peiuga kokku." (Kui neiu ilma põlleta teel vastu tuleb, undruku ... mulk eest lahti, siis arvatakse neiud turunaiseks ja peiu kutsub niisuguse põõsasse, lubades ära võtta.)
"Kes sõrmega tuha peale kritseldab, see kuseb ala." (Kui laps sõrmega tuha peale sorgib, tuha all on tihti tuli ja põletab sõrme ära, on ruttu kisa lahti.)
"Kui noorik haputpiima madala anuma seest sööb, saab tigeda mehe!" (Kui umbes ämbrisuuruse läniku seest haput piima madalasse anumasse tõsta ja sööma hakata, läheb palju aega ja piim läheb solistades vesiseks, talunoorik sööb, maitseb iga tunnipeale, missugune kuskil piim on.)
"Kes kaarte mängib, selg kuu ehk päikese poole, see kaotab alati." (Teine mängija näeb ju vastu valget, kaardit paistavad läbi, mis siis viga kautada)

E 63303 (5) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Parem mehe juures viina haiis kui mulla haiis.

E 63303 (6) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Parem vana varjus, kui noore ilus.

E 63303 (7) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Pikka ninaga mehe saab kui tüdruk pirru otsa pikkalt põlema süütab.

E 63303 (8) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui tüdruk tuld puhudes varsi tule ülese saab, leiab erksa unega mehe; kes kaua puhub, saab unise mehe.

E 63303 (9) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Laisal mehel on viisud jalas viis sülda, kablaperehn kattesa sülda, et saa päävas jalgu päästa, aastaijas arotella.

E 63303 (10) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui tüdruk kevadel paaris kurgi näeb esimest korda, siis saab ta sel aastal mehele; kui üksikut kurge, siis jääb ta selleks suveks üksi.

E 63304 (12) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Mihklipäev - kallis aeg! Katsit sa maad ja merd valge lumekorraga: katta ka mu musta pead tanuga! Muidu istun „tuuperämine“ jälle kakskümmend kaheksa nädalat, ennegu keegi jälle „liigutama“ tuleb.

E 63304 (15) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Noorik, kes pulmasöögilauas laulab ja pulma ajal palju tandsib ja naerab, sellel saab „ikkune elu“.

E 63304 (16) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui pulmapäeval lund sadab ja tuiskab, siis saab noorepaarile jõukas elu.

E 63488 < Rõuge khk. - J. Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2004
Seletuseks vanasõnade kohta.
Olen kirjutanud neid üles rahvasuust ja kohalikus murrakus, et neid kirjakeele ümber pannes, ära ei moonutaks.
Kui palju neid juba „trükkitut ong ei saa aru teha, sest Teie saadetut raam. „Vanad sõnadg andsin käest ära.

E 64564 (3) < Rõuge khk. - J. Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2003
Laskuõi Heigod rehetarõ ahjokütma, tä pand tarõ palama!"

E 64564 (4) < Rõuge khk. - J. Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2003
"Laskuõi Heigod piimaanuma manu!"

E 64564 (5) < Rõuge khk. - J. Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2003
"Kas sa Heigo olõde et mõistaõi hobõsõlõ taossit kaala aija?"

E 64564 (6) < Rõuge khk. - J. Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2003
"Midäs sa tahn Heigotad?"

E 64564 (7) < Rõuge khk. - J. Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2003
"Missa Heigo tüüd tiit: käärega tulõ lammast pügämä?!"

E 64564 (8) < Rõuge khk. - J. Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2003
"Heigo köüt kassile tsiakusõmõ hanna külge!"

E 64564 (9) < Rõuge khk. - J. Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2003
"Käü ku märdisant Heigotõhn!"

E 64564 (10) < Rõuge khk. - J. Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2003
"Heigo, midä kariapinni lõijaga perähn!"

E 64564 (11) < Rõuge khk. - J. Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2003
Heigo taht appada santi likkahama (lonkama)."

E 64564 (12) < Rõuge khk. - J. Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2003
"Heigo tege asja: määr põski vereväppäs!"

E 64564 (13) < Rõuge khk. - J. Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2003
"Kalendri tegija Heigotasõ, tahtva ilmu ettekuuluta!"

E 64564 (14) < Rõuge khk. - J. Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2003
"Heigo usus kerkherra juttu ja kikkakiremist!"

E 64564 (15) < Rõuge khk. - J. Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2003
"Heigo lugõ (ajalehte) tseitunki niika ku mano magama jääs."

E 64564 (16) < Rõuge khk. - J. Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2003
"Heigo süü pääväl säitse kõrd, a ikkõh lätt magama, et: süvvä taha!"

E 64564 (17) < Rõuge khk. - J. Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2003
"Heigo kasvatas tarõhn lämmämas haaniakõsi!" lilli

E 64565 (18) < Rõuge khk. - J. Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2003
"Heigo kitt hinnäst, hüämiis tõist."

E 64565 (19) < Rõuge khk. - J. Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2003
"Heigo kitt, haiis ku sitt!"

E 64565 (20) < Rõuge khk. - J. Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2003
"Heigo süü kiislat, saa kattusõpääle kaija õnnõ ni nakkas jäll süvvä tahtma!"

E 64565 (21) < Rõuge khk. - J. Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2003
"Heigonaasiel um egaaesta lats, mõnikord kats!"

E 64565 (22) < Rõuge khk. - J. Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2003
"Heigo taht suukariamaa pääl lambit kasvata!"

E 64565 (23) < Rõuge khk. - J. Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2003
"Heigo tuu võõramaa härä, uma karia mano!"

E 64565 (24) < Rõuge khk. - J. Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2003
"Heigo ostaõi kõvva asja, tä ost mia häste välgüs ja läükvä um!"

E 64565 (25) < Rõuge khk. - J. Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2003
"Heigo hooliei naasest-latsõst, ku õnnõ kõvva viina saa, mia jala maapäält üles nõst!" (Seda tege Heigo alati sis, ku tä liinahn käüü!)

E 64565 (26) < Rõuge khk. - J. Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2003
"Nu käävä noorõ seltsimaiju Heiko tegema, a vanast käve vanah kõrtsi juttu ajama!"

E 64565 (27) < Rõuge khk. - J. Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2003
"Võttaõi Heigo kunagi süüdü hinne pääle!"

E 64565 (28) < Rõuge khk. - J. Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2003
"Olõõi sis aig ikkäv, ku Heigo tull!"

E 64565 (29) < Rõuge khk. - J. Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2003
"Mull miil haigõ, tahaõi parhilla Heikõlla!"

E 64565 (30) < Rõuge khk. - J. Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2003
"Heigol olõõi pühäpäivä nigu lehmääl laudahn!"

E 77535 (22) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
“Ära tükü ligi, ma ei taha sinno, sul ei olõ ilosit rõivit sälähn, ei saapit jalahn, ei kübärät päähn!"

E 78620 (16) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
“Järvelase” kutsva neid omma kodo kaema, kia esihinnast tahtva uputada. Ei ole järvelast just seal, siis uputaja hinnast ei saa ära uputada.

E 83785 (1) < Rõuge khk., Haanja v. - Veera Talalajev < Kadri Värte, 60 a. (1933) Sisestas Salle Kajak 2003
Tare om külm kui soe laut.

E 83785 (2) < Rõuge khk., Haanja v. - Veera Talalajev < Kadri Värte, 60 a. (1933) Sisestas Salle Kajak 2003 [kk]
Ilus kui mõisaproua.

E 83785 (3) < Rõuge khk., Haanja v. - Veera Talalajev < Kadri Värte, 60 a. (1933) Sisestas Salle Kajak 2003
Jala tündsähtäs, kiil limpsahtas.

E 83785 (4) < Rõuge khk., Haanja v. - Veera Talalajev < Kadri Värte, 60 a. (1933) Sisestas Salle Kajak 2003
Olõi Tartu tarõ takan, Riig riida takan.

E XII 14 (50) < Rõuge khk. - M. J. Eisen < Jaan Gutves Sisestas Salle Kajak 2003
Kui kukk ühel jalal seisab, muutub ilm varsti külmemaks.

RKM II 63, 164 (34) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kannusaare t. < Uue-Antsla v. - Ottilie Niinemägi < Rosalie Hankov, 74 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Hää lubamine on parem kui õel täümine. (Minu lubaduse peale R. H.-le fotosid saata.)

RKM II 63, 334 (11) < Rõuge khk., Tsooru as., Kannusaare t. - Ellen Veskisaar < Rosalie Hankov, 74 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Setu ütel, et ku ma oles keisri olnu, sis oles rasva rasvaga söönu.

RKM II 63, 432 (6) < Rõuge khk., Tsooru k/n. - Ellen Veskisaar < Kusta Kolling, 75 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Vaesest paigast võta naine, rikkast osta hobune.

RKM II 64, 98 (7) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Selma Lätt < Vladimir Sikk, 58 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Ku sünnip, sis lõikap, surep, sis lõikap. - öeldakse õpetaja maksuvõtmise kohtas.

RKM II 428, 269 (1) < Rõuge khk., Kannu k. < Tartu l. - Mare Kõiva < Enn Kasak, s. 1954 < emalt (1988) Sisestas Salle Kajak 2002
Ku seto är' petät, sõs koolet kolmandamal pääval esi ka är.
Kasutatakse Võrumaal nii setude kui venelastega asjaajamise kohta kui midagi untsu läheb.

RKM II 329, 34 (6) < Rõuge khk., Rõuge al. - Ellen Liiv < Leida Kirch, 60 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui mõni nii mööda läks, et töötegijale jõudu ei andnud, siis hõigati talle järele: "Kas kelliga emmist olet nännu?!"

RKM II 329, 45 (4) < Rõuge khk., Miilimäe k. - Ellen Liiv < Helene Külm, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Küll Liiva-Piitre pand hambat suuhte.

RKM II 329, 61 (23) < Rõuge khk., Utessoo k. - Ellen Liiv < Emilie Klais, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mihklipäevaks pidi olema kartul võetus.
Oinaid tapeti:
Kui kätte jõudis mihklipäev
siis oli otsas oina vaev.

RKM II 329, 82 (20) < Rõuge khk., Uue-Saaluse k. - Ellen Liiv < Minna Saar, 81 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mihklipäeval mindi laate. Ja oinas tapeti. Kohe üteldi nii:
millas tule mihklipäiv
siis lõpes oina vaiv.

RKM II 329, 88 (33) < Rõuge khk., Uue-Saaluse k. - Ellen Liiv < Minna Saar, 81 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui töötegijast mööda läksid ja jõudu ei andnud, küsiti: "Kas kellaga emmist ollt nännu?!"

RKM II 329, 89 (39) < Rõuge khk., Uue-Saaluse k. - Ellen Liiv < Minna Saar, 81 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Võta naine naabritalust,
siis tad tiad käsist-jalust.
Taheti jah, et ligidalt võtta.

RKM II 329, 149 (4) < Rõuge khk., Tootsiküla - Erna Tampere < Johannes Banhard, s. 1915 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Rääkimine om hõppe, vaikimine om kuld.

RKM II 329, 194 (17) < Rõuge khk., Rebase k. - Erna Tampere < Arnold Alliksoo, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kure' läävä - kur´a' ilma',
hane' lähtva - halla' takah,
luige' lähtva - lumi takah.

RKM II 329, 395/6 (22) < Rõuge khk., Rõuge v., Reetsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Nete Pettai, s. 1898 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Söögi ajal viriseja kohta öeldi:
Vingel tsial om mitu vika,
kärss kärnan ja maa külmanu.

RKM II 329, 404 (31) < Rõuge khk., Rõuge v., Reetsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Nete Pettai, s. 1898 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Laulik unustas vahepeal, kuidas laulu sõnad edasi on ja ütles: Säält kotusest võeti nagu kinni.

RKM II 329, 423 (19) < Rõuge khk., Haanja v., Tautsa k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Adeele Safronova, 61 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Põllumees on põline rikas, ametmees on aoti rikas.

RKM II 329, 490/1 (14) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Mäe k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Alvin Mägi, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui keegi püsti seistes sõi, öeldi:
"Sa sööd jalgu sisse." Jalad pidid sellest jämedaks minema.

RKM II 329, 491 (16) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Mäe k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Alvin Mägi, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui kõht ruttu täis sai, öeldi: "Sa ei kuule keväd käku (= sured ar´)."

RKM II 329, 491 (17) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Mäe k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Alvin Mägi, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui ninaots oli toidune, küsiti: "Kellele sa nõnaga viid?"

RKM II 329, 491 (18) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Mäe k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Alvin Mägi, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui keegi keelde hammustas, küsiti: "Tahad liha?"

RKM II 329, 491 (19) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Mäe k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Alvin Mägi, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui keegi söögilauas luksuma hakkas, öeldi: "Sa ole tuu mõsipaku pääle mustust tennu." Peab kaitsema - ei ole ma tennu ja luksumine jäi maha.

RKM II 346, 567 (26) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Poiss, pea meeles, enne varastad piitsa, pärast varastad hobese! /Need olnud Rõuge kooli kunagise õpetaja manitsussõnad./

RKM II 394, 104 (13) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kos härga tapõtäs, sinnä iks veri lapahtas

RKM II 394, 186 (15) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Mis peräst aiteh andmist süüt', tuu lätt kõik jõvvus.

RKM II 394, 187 (19) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Perä kokko, sõs lätt ilm põvvalõ!
Öeldi siis, kui mitmest söögikorrast järelejäänud toitu lauale pandi.

RKM II 399, 450 (2) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Suure tuulega ei saanud vanaema õue minna, silmad tikkusid vett jooksma. Hiljem on kuuldud inetut ütlemist meeste poolt: silmad jooksevad vett nagu ahtral kassil. Seda öeldi naiste kohta, sest oli silmadega rohkem häda kui meestel. Kuid oli ka vanemaid mehi, kes kartsid suurt tuult ja külma oma silmade pärast.

RKM II 399, 454 (18) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kui noortel tüdrukutel olid ilusad suured silmad, siis neid peeti ilusateks inimesteks. Vanemad mehed ütlesid siis kiitvalt: silmad suured nagu tõllarattad.

RKM II 399, 454/5 (21) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Koolipoiste hulgas oli lobisemine suurte kõrvade puhul: suurte kõrvadega supilontrus. Kui seda öeldi väiksemate, eriti just poisikestele, siis oli nutt varuks.

RKM II 399, 456 (26) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kui inimest äkitselt ehmatati või tegi ta kummargil töid ja siis üles tõusis, tundis ta, et silmadel pole hea, ütles siis: silme ees läks mustaks. Või: mustad rõngad tulid silme ette.

RKM II 399, 460 (45) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Suurte kõrvade puhul tögati poiste poolt väiksemat: suurte kõrvadega supilontrus.

RKM II 399, 460 (46) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kõõrdsilmade puhul öeldi tagaselja poiste poolt, ka mehed lorisesid: üks silm vaatab kirikutorni, teine lihakarni.

RKM II 399, 461 (47) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kõõrdsilmade puhul öeldi tagaselja: üks silm vaatab silku, teine leiba.

RKM II 399, 461 (48) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kõõrdsilmade puhul öeldi tagaselja: üks silm vaatab metsa poole, teine kodu poole.

RKM II 399, 461 (49) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kui poisid tikkusid uudishimulikult alasti naisi vaatama, siis see ei olnud ilus. Tavaliselt mehed ütlesid sellisele poisile: mis sa vahid, jääd pimedaks. Julgemad naised ütlesid ka nii.

RKM II 399, 461 (50) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kes ei pannud juttu tähele, siis öeldi talle pahaselt: Kas oled kuulmata-Toomas?

RKM II 399, 461 (51) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kes on tähelepanemata ja ei näe vajalikku asja, pahandatakse sellise peale: kas oled pimekana või?

RKM II 399, 462 (52) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kui mõnel saamatul inimesel midagi õnnestub, kas leiab midagi või töö läheb korda, siis tögavalt kiidetakse teda: Pimakana leiab ka tera.

RKM II 428, 236 (11) < Rõuge khk. < Tartu l. - Mare Kõiva < Valdeko Viljasoo, u. 35 a. (1988) Sisestas Salle Kajak 2002
Selline lugemine oli laste kohta:
Seitsmene on säädkarjus,
katsa kaunis karjus,
ütsa om ülihää,
kümme om künnipoiss.

RKM II 428, 269 (2) < Rõuge khk., Kannu k. < Tartu l. - Mare Kõiva < Enn Kasak, s. 1954 < emalt (1988) Sisestas Salle Kajak 2002
moko värk
vilets, ebaõnnestunud, ka nn "vene värk" = asi, mis ei pea vastu. Hinnangulistes ütlustes.

ERA II 160, 408 (1) < Rõuge khk., Lasva v., Soo k., Suurtoika t. < Vastseliina khk. - Ija Daniel < Ann Liiv, s. 1856 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hunt ol´l sadanu kaivu ja olõ õs saanu inämp väl´lä. Rebäne olnu kah sääl. Lännü pangi ja lännü kah kaivu. Susi petnü rebäse pangist vällä ja saanu nii esi üles. A nii om tuu joba ilman: üts üles - tõnõ alla.

ERA II 126, 601 (64) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Märdipäävä, ku lumi satte, üüldi 'ks: "Ku Märt määr, sis Kadri kuses!" Tuu tähend, et sis sai kadripääväl sulla.

ERA II 143, 269 (1) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Härginõo
on suur ja tüse labidavars, rehavars, luuavars, pesutõlv, kurikas, uhmretambi puu ehk mõni muu majas tarviline tööriist.
Mees teeb naisele tööriista, naine vaatab, põlgab suureks ja raskeks, ütleb: "Ta um jo härginõo, tennü ummõtõ vähämb ja ilosamb!" Mees ütleb vastu: "Vanasõna ütleb: piinä huulõ umma perselakku, a suurõ huulõ umma saatlisävvä!"
Seega tarbenõu peab suurem ja tüse olema, et kergesti ei murdu ega läe katki.

ERA II 143, 269 (2) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
"Mine saiba otsa sitale, käüsekotti kusõlõ!" üteldakse lapsele, kui ta tuleb vanna inimest õpetama ja juhtima. Vana ei salli õpetamist ja veel vähem, kui "tattnina" tuleb juhtima.

ERA II 143, 303/8 (2) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
"Vahtsõnõ lukkõij jäll tulõ!"
Lugõjaks kutsuti, kes oskasivad palvemajas teistele ette lugeda.
Palvemajasid olli Haanis Jaanimäel ja Viitinna Saarlasil. Viimane kadus mõne aja eest, ei olnud tarvitajaid; praegu on seal asunik Jakob Doom. Jaanimäel on veel alles, muistne Riia-Pihkva tee jaamahoone (härbän) õlgkatusega, mida parandatakse iga aasta. Tarvitajaid veel leidub!
Midas oodati lugeja ettekandest?
Otsust andvad üteluste kõnekäänud: "Olõ-õs tuust määnestki lugõjat!"
"Uni tükke pääle tuu lugõmise aigu!"
"Tuu um lugõja, kink lugõmise aigu silmavii lätte vallalõ päsese!"
"Saa-õi egalütel loetus! Lugõ nigu puid rago! Peraotsa sõnatähe jääse lugoja ummi habõndõ sisse!"
Paremaks lugõjaks peeti Haani-Jaanimäel, Kasaritsas elav halli habõndõga vana Tolga. See olnud vana koolmeister, kes käinud Jaanimäele üle kahe nädala kord. Ta lugenud kas suurõst piiblist ehk omast kirjutatud raamatust ja siis seletanud pääst suurema osa juurõ.
Palvetamise ajal: "pitsit silma kinni, et kõik ilmlik asi ei saaks essütämä; ütsinda taivaliku nägemise ja asja vaimusilma iihn olõsi!" Pääle Tolgad olevad veel Jaanimäel lugõjateks olnud Tautsa Lättesuu Jakob, Kaaravadsa Jakob (praeguse Peeter Normanni isa), siis Luttika piibu-Jaan, Tallime Peeter Mitt (olli õp. R.Kallase ajal Rõuge kiriku vöörmündriks). Siis Kuuda külast peremees Tanil Gutves.
Midas nad lugesivad?
Kirjutatud käsikirjalist "Maarja unenägemise raamatud" (minu isa Tanil Gutves olli Jaanimäel käija, see tõi Viitina valla Kaugu talust Ventsli käest käsikirjalise raamatu, umbes sada lehekülge, ja käskis minul ümber kirjutada, omale. Praegu on see trükitud raamatus "Püha maa muinaslood" Tartu, Herman). Ümberkirj. Hävinud. Pääle selle "Mirri rohoaed ehk kad. Paradiis", "Adami pattusadamine", "Üts palvuse raamat sest Preisi kun. Kerkesandast", käsikirjaline "Taivatähti kõnelused" (selle raamatu käsikirja saatsin prof. M. J. Eisenile), trükitud raamat "Taiva man" (saadet M. J. Eisenile). Lauludest: "Tuhande lauluraamat", "Mõne armsa vaimuliku laulu" I ja II jagu, "Liitanja raamat", mõned käsikirjas laulud. Kirikulaulusid ei lauldud palvemajas. Need olla ilmalaste jauks.
Rahvalaulud olivad: ilmlik "Holla!", joodikujorud, vargalaulud, kõrtsi kõõrutused. "Sünnü-õi kõike suust vällä aija!", "Ei või ütest lättest mõrro ja magusat vett vällä tulla!" Laulusõna ülti ette; ega lukkõij ütel inne ja peräst lugõmist uma laulusõna laulmises.
Millal käiti Jaanimäel?
Minu isa ühes eidega käisivad üle pühapäiviti, hommikul kell 4, et kella viieks algusele saada.
Ollin korra poisikesena ligi võetud, kui lõpuks ütles Tallime Peeter Mitt: "Tulõmine jääs meil kattõ nädali peräst. Küläkosti um lubanu tuvva Vargali Jakob. Tulkõ sis jäll kullõmma ehk külh taivatii um vaiva täüs; ega õks mi moodio saa-õi sinnä parembahe paika, ku tulla ei taha!" (Vargali Jakob - taluperemees Laitsnast.)
Ilmalatsõ tihti tarvitasid seda sõna: "Tulõmine jääs katõ nädäli peräst!", kui mõnel koosolekul terminit määrati, lõpuks.
Suvel kell 4, kui "karjad metsa saadeti ja talvel, kui pime öö veel olli. Sügisel pime ööga, enne Jaanimäele saamist, olli üle minna Kurgjärve udõrpistu ojast, kus ülekäigu purdekivisid ei olnud näha, jalad põlvini märjaks saivad sisse kukkudes. "Und der pist du?" Udõrpistu - org Jaanimäe lähedal.
Lüütsepa Jaani elokäük olnud iseäranis Jaanimäel palvemajas kuulajatele meele järele, kui seda Vargali Jakob ette lugenud. Et seda ühekorraga ei jõutud ette lugeda, siis olnud oodatud külaline Vargali Jakob Jaanimäel. Seda raamatud ei ole ma näinud. Arvatavasti olli ta käsikirjana nagu enamiste kõik niisugused apokriivalised kirjad. Sisuks olnud: kuidas Lüütsepa Jaan ära surnud, seal taevas käinud ja mõne päeva pärast ellu tõusnud. Mis ta taevas näinud, kus Õnnistegijaga juttu ajanud ja see taeva hooneid näidanud, kus igasugused pühad elutsenud, ja seda õndsust ta seletanud pärast teistele. Ta elanud mitu aastad veel siin ilmas.
Ka loetud veel "Misjoni lehti". Ühe sees olnud: "Zuuri kuninga tarõ põrmandu läikimahõerumine". Keset tuba olla pangisuurune piip, mida ministrit hulgani suitsetavad ja põrandale sülitavad. Toapoisid hõeruvad siis kividega sülge põranda külge niikaua, kui läikima hakkab kui poonitud vahapõrand.
Kuni tänani on Jaanimäe palvemaja alles ja vennastekogodus mõnedkümned hinged suur, ümbruse küladest. Nende seas on väiksel viisil viinavõtjaid ja ka piibusuitsutajaid.
Käivad ka advendistid ja baptistid oma laulukooridega ja ettelugemistega. Enam võiks neist kirjeldada Peeter Norman, kes seal lähedal elab, selle adres on: Haanja, postkast Risttee.

ERA II 143, 314/6 (5) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Tuli ja tule tegemine. Ennem olivad tulis ja räni ühes pessuga ehk taglaga. Tulisest, ränist pessust - taglast olen ennem saatnud M. J. Eisenile. Poisikesena olivad punase pääga Riia tikut, mis truuba kivi küles üles tõmmati. Siis tulivad, 3 kop. Toos, Peterburi tikut, umbes kakssada tikku toosis, siis rootsi "dänstikut", 40 tikku toosis 1 kopik.
Küläst tule toomine.
omal tuhkhavvast lõppi tuli är, me-e tuu tuld. Mineval aastal ollin Rõuge vallas Nitso talus tarre sikatuurimas, kui küsisin peremehelt, mis ta võõras naisterahvas teadis ütelda nii ruttu. Peremees vastas: "Tuli tuld otsma!" Nõnda siis ei ole tuletikka ehk ei ihnsa tuua tikka! Kui tõmman tikuga suitsutuld, mil ahju küttib, siis vaadatakse võõristavalt, et küll raiskaja! Tuli ahjus ja tä tõmbab tikuga!
"Ära sülita tullõ! Tuli om vanemb kui sa olt!" "Kiä tullõ sülgäs, tuul huul villitedas är!" "Vähämb ku kirp, esi rasõhõmb ku härg?" Säde.
Tuld toodi savipotiga ehk vana paigatud katlakõsõga, mis inäp vett es pia, hüä tõõsõ tarõ mant tulõ tuvva. Tulist tuhka kõgõ tulitsite hüdsiga panti paar toobitäüt potti ja viiti ruttu umma tarrõ, puhuti pirru külge tuli. "Ku tuli ja suul majahn um, sis maja eläs!"
Tuhkaud (tuhkhaud) - reheahju suu ees kolle, kuhu mahtus paar pangetäit tuhka, mis tuliseks läks ja kus kuni hommikuni tulesädemed sees seisid.
Tuli kistu-õs tulõsta - õhtul hilja köeti talvõl ahju ehk tehti tuhkhavvas tuld ja katõti tuhk päält ilosase tasatses, et hüdse är ei hõõgu. Üüse üles heräti, tetti tuli katla ala, et saas:
"inne kikast kiitä ruvva,
inne hakko anda süvva!"
Hakko oli põletuseks külluses, siis saadi palju tuhka, ja tuli seisab tuha all kaua. Nagu korra enne 12. märtsi "Kalevlane" kirjutasin: "Siin hõõgub germanismuse säde tuha all. Kui vähegi tuuletormi tõstab, lööb, lausa leegib, põletab kõik ära, mis Eestis vähegi tuld võtab jne." (Kuu aja pärast "vapside aada".)
Kui kaugelt toodi tuld?
Versta maa taga ei saadut enam tuua, seni jahtus ära; sellepärast külad ja talud üksteise lähedale. Olgu röövlite pärast, mis vanasti talviti ette tuli ehk huntide pärast, mis talvel lambaid tahtsid, või tule toomise pärast, kui kustus. Külad, talud ligistiku, et teine teise talule "kõigis ihulikus hädäs" abiks olla.
Tulehaldja kõnet ei ole siinpool kuulnud. Hütsi kistudei sepale minekuks ja hoiti kuivas kohas alles kuni tarvituseni.

ERA II 143, 349 (19) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Erapõllud.
Enne talumaade piiridepanemist olivad siin künklisel maal osatükid, põllulapid, mida üle kolme aasta ümber loositi. Künkakülg jagatud nii mitmesse osasse, kui olli külas tööjõulisi meeshingi. Loositud karjavitsal, luuavarrel ehk pikemal jalutuskepil. Kes kolmanda korra ajal otsa kattis oma käega, sellest algas järjekord peale. Järjekord olli kindel, muutmata. Põlluviljade järg: rukis, oder ja kaer.
Kus suurem pere, meeshingi, need teinud hästi kaugele enestele erapõllud. Enamiste lina ja kaera. Linast saanud raha ja kaer hobusesöödaks. Osavam ja virgem poeg ostnud omale erahobuse, teinud iga aasta erapõldusid, vedanud eravedusid, kuni kusagil, kas saanud vana talu ehk ehitanud ise enesele puustuse pääle "vahtsõtarõ". Nõrgad ja laisemad seda ei suutnud! "Mehine pere ja härine kari võtavad vägise taeva õnnistuse!" on vanasõna nende kohta.

ERA II 143, 354 (25) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < J. Ubaleht, ? a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
29 vebruar ei ole siinpool mingi eralist kuulnud!
Sika vanakindral Jakob Lenandson seletas kord: "Vanasti oll 13 kuuga aastaig. Ku läts kuuviisi tiinmine muudu, sis pidanud saksa nõu, et 13. kuu olõs vaja maha jätta - paras olõs 12 kuud! Sis jääs üte kuu palk "puhtaskasus". Ja nii tehtki! Aesta-aigi arvati: talsipühi perämätsest pühist jääs jakkabpäiva täüs 30 nädälit. Keväjä puuldõ see 30 nädälit arvati poolõs, sai 15 nädälit. Ku keväjä suurõvii (siin mägedes, orgudes) ei kahisa 12-l nädälil, sis 15-l lätvä vinguhn Riidsuhu." (Juure tähendus: kevadine suureveejooks võis iga kevade kolme nädala võrra kõikuda.)
Jakap-pääväst nädalide kuvvõ viisil mihklip. märti ja talsipühki. Vähemad tähtpäevad: küündlepäiv, käädripäiv ja talvine tinnüspäiv on järgmistes ilmateadetes: "Kahr käänd käädripääva käpä pääle, küündlepääva käänd tõist külge", "Tinnüsp. olgu eläjäsüüt poolõs, küündlep. uma süüt poolõs."
Kui talv pikale venib, siis: "Käädripääväl nakasõ jo olõkõrreki lummõ käärmä!" (s.o. sulatama.)

ERA II 143, 355 (26) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < J. Ubaleht, ? a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Lorisõna.
Siinse ümbruse rahva igapäise kõneaine olli naisevõtmise, mehelemineku ja juuresmagamisele.
1. "Putsist persest nakas pääle, vitust võtsõ lauluhääle."
2. "Puts kui pupilillikene, vitt ku viinaklaasikõnõ."
3. "Ollõs ma oinas, sis ma koinas, olõs lammas, sis ma annas!"
4. "Tsuska tädile, tsuska tädile, tsuska täditütrele!"
5. "Litsu pääle, litsu pääle, mis sa kavvõst küünütäd!"
6. "Veli võtsõ verevä naas´e."
7. "Tibu titti, kana lukki, är nii kavva kaaguta!"
8. "Kallis Mari, kannata, seeni ku ma kanguda!"
9. "Ku ma panõ, saa üte üüga silgisuuru."
10. "Miis um tuu, kiä saa nussi, lits um tuu, kiä lask nussi."
11. "Puts läts puuhõ puuratõhn, till läts takahn tänitehn."
12. "Kos lits mehe käest pääses!"
13. "Ku karvu näed pääl kasuma, sis võitõ sisse torgata."
14. "Är sa putsi inne putu, kui polõ nätä karvatuttu!"
15. "Kuis või siäl viil jumpviir olla, kus ei lasta karval tulla?"
16. "Puts ei olõ piimälänik, et piire jääs."
Neil kõigil oma viis, mida uhkemad mehed-poisid laulsid. On kord saadetud. Velistekogoduse liikmed ütlesid: "Ilmalatsi lorilaulu!"

ERA II 143, 361 (31) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Liigaraha.
Vanadele meestele, kellel ei olnud midagi müüa, läks läheda laate, siis peremees ehk perenaine, kelle käes talukassa hoidmine, andis 10 kop. vanamehele "laade liigarahaks". Sel ajal sai ühe kopika eest korten viina. Lastele ei anta liigaraha, küll aga saiaraha. Näätsikile anti laaduraha, ja sulastele.
"Är mingu tingäldä turgu ega vihalda sanna!" "Virga kotohn viibüse, kõik laisa lätvä laadulõ!"
Sügisel viidi pand linnu, kaupmees ostis ära, siis müüja varises päälekauba veel liigaraha; enamiste jäeti ilma, aga ka anti 3 kuni 5 kop., nii kuis punna suurus oli.
"Poig, hiidä pund, sis olõ-õi häpü raha küssü!" (Vanasti olli madala looga, talvel lumise metsa okste alt sõites, siis panti linakolkmeid põrandule nii kõrge hunik, kui look parajasti pääle sünnis, üteldi: "Loogatäüs, sis saa pund!") Kaupmees võis tuttavale linamüüjale veel pääle kaubeldu hinna ka liigaraha anda.

ERA II 143, 362 (32) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Käsiraha anti ette, kes kauples omale töö ehk toimingu juba talvel, mida ta peab kevadesuvel tegema. Väike käsiraha, kui kaup võib tagasi tehtud saada. Suurem käsiraha, kui talvel ei ole enam millegagi ära elada; võtab suurema käsiraha ja söögikraamigi suvise töö ette. Suurem käsiraha arvatakse palga, tasu ette.
Karjase kauplemisel antakse väikene käsiraha ja jääb palga ette arvamata.
Igapäise kaubatehingu juures on käsiraha, mis ei ole ost ega müük, vaid pikema aja töö. Päevatöölisel on ka käsiraha, et ta saab tulla ja omale tarvilise tööriista muretseda ehk uued pastlad jalga panna.
Siinpool naisevõtmise juures ei ole kuulnud käeraha andmist, küll on vanasõna:
"Tüdruk annab musi, putsi käerahaks!"
Käeraha suurus olli kokkuleppimisel ja võimalust mööda 5 kop. kuni 5 rublani. Praegu 1 kroonist 5 kroonini.

ERA II 143, 369 (6) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Tamm ja Tatt.
Lambatatt (puravek) kasvanud ühe päevaga ligi tamme nii suures, et ütelnud tammele: "Tamm, pake iist! Tatt laguneb!" (Kasvab.) Ööse tulnud külm öö, hall, ja seenetatt külmenud ja langenud sulades küljele. Tamm seda nähes küsinud: "Milles sa ei lagune nüüd ja ei kasva?" Tatt v.: "Tatil parem küllele olla!"
Nõnda ütles tihti vanaima, kui õhtu sängi sällili laskis: "Vanal tatil um paremb küllüle olla!" Mõnekorra ütles ka ennast meheks arvates: "Küllüle miis um võrksap," s.o. kärmem, ergas.

ERA II 143, 382 (78) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Keväjäne päiv um sügüsetse nädäli iist.

ERA II 143, 382 (79) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Jakapäiväni satas vihma salvõ täütes - päält jakapääva satas vihm salvõ tühenduses.

ERA II 143, 382 (80) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Jakap tuu uutsõkukli, Laurits laia leeva, Pärtus peris pätsi.

ERA II 143, 382 (81) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kaob keväja Sõgõl akko, sis pakõ härä vakko.

ERA II 143, 508 (18) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Siis laulti veel:
Kuidas tõbi, nõnda abi.
Kuidas hobu, nõnda kabi.
Kuidas tegu, nõnda häbi.
Kuidas kuus on, nõnda käbi.
Kuidas luud on, nõnda võru.
Kuidas tamm on, nõnda tõru.
Kuidas lüüs on, nõnda suleb.
Kuidas tõmbad, nõnda tuleb.
Kuidas silmad, nõnda näeb.
Kuidas lükkat, nõnda läeb.
Kuidas karjus, nõnda suli.
Kuidas tuba, nõnda tuli!

ERA II 143, 553 (28) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Ludvig Raudsepp, s. 1922 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Edimäne moonamiis oll Kustav Kirmas.

ERA I 4, 413 (3) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Vanasõnu ja kõnekäände tahan korjata ja edaspidi Teile saata.

H III 11, 49 (2) < Rõuge khk. - Hindrik Uuk (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Ei ole hüvi nuuri mehi ei ka sirgit poisse siin, siin üma kündnü kühmä sälä, äestänu laberjala siin om künet küküsile, aet adra lakusile.

H III 11, 50 (4) < Rõuge khk. - Hindrik Uuk (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Kes and viina vihasile ole tobi torvikile viin andas verevile oletoopi ilusille neo tundva toobi juvva tundva kani kaluta.

H III 11, 50/1 (5) < Rõuge khk. - Hindrik Uuk (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui neo poisi vanas läävä sis una kui seene sita pääl vaeliku varikun vana tati haavistun.

H III 11, 167 (1) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Öü tüühü ussinakõnnõ; pääva tüühü tassasõkõnnõ.

H III 11, 167 (2) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Ööl üttesä poiga, pääval pallo mõttid.

H III 11, 167 (3) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Zikkuga magama, kannuga ülles.

H III 11, 167 (4) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Perremiis kiä põhu ärr müü, saa sandi nuija assemelle.