Lõuna-Eesti pärimuse portaal

Rõuge pärimus

Mõistatused

Tagasi esilehele


E 9127 (19) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Küünär karvast, peotäis pallast? Viht.

E 9127 (20) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Üles ketras, üles metras, otsa luu muna? Tapu vine.

E 9127 (21) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vanamiis nulgan, titt peon? Taaritõrdu.

E 9127 (22) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Tõmba lullid, touka lullid, lulli silmä vallalõ? Paja laud.

E 9127 (23) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kats orrõ täüt valgiid kannu? Kaks hambarida.

E 9127 (24) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Neli neitsid kusõsõ ütte kanni sisse? Lehma lüpsetakse.

E 9127 (25) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kolmõkandiline aidakõnõ, püüglijahu täüs? Tatrikutera.

E 9127 (26) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Üts hiir, kats handa? Pastel.

E 9128 (27) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Raudanõ tsiga, paklanõ hand? Nõel.

E 9128 (28) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kahara pääga poisikõnõ aja mõtsast tsiku vällä? Päähari.

E 9128 (29) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Pere süü, laud laul? Emmis söödab poegi.

E 9128 (30) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Säält sõit suur sõda, kost ei mahu kassi saba? Jahu sõelutas.

E 9128 (31) < Rõuge khk. - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Üts maja, tuhat akõnd? Puuriit.

E 9128 (32) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vana taarik tarõ takan, sada pulka persen? Äkk.

E 9128 (33) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Tsiberigu, tsäberigu mäe küllen küküsillõ? Korv.

E 9128 (34) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Maast kasus margapuu, margapuust kaustapuu, kaustapuust kaanamõts? Herne.

E 9128 (35) < Rõuge khk. - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vähämb ku kirp, rassõp ku härg? Tuli.

E 9128 (36) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Laut sais sauna takan, sada särki sällän? Kapsapea.

E 9128 (37) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Liha all, liha pääl, puu kesken? Mees sõidab hobuse seljas.

E 9128 (38) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Otsast ora, keskest kerä, takast tarulaud? Kana.

E 9128 (39) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Härg maka, massa liigusõ? Maja.

E 9128 (40) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Must ku hüdsi, tsung ku tsiga, lindas ku lind? Sitasitikas.

E 9126 (2) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Keeletü ja meeletü, ilmamaa tark? Margapuu.

E 9126 (3) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Verrev rakakõnõ hauk läbi luudsõ aia? Keel.

E 9126 (4) < Rõuge khk. - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Tuhat uuri uuri mulku, sada sandi sitamulku? Puuriit.

E 9126 (5) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Ille pist karvast? Kinnas aetakse kätte.

E 9126 (6) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Üle mere kurõ kaal? Paja vang.

E 9126 (7) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Mulk mulgu vasta, tsuska sisse. Noh toobripuu.

E 9126 (8) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Neli suu sumpjat, kats taiva kaejat? Lehma jalad ja sarved.

E 9126 (9) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Tsiga pussus läbi har'astõ? Sauna keres.

E 9126 (10) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Neli hobõst sikasõ, viies juusk ümbre talli? Sukavardad.

E 9126 (11) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Küläpini kükütäs, lugõ taivatähti? Kaivukaal.

E 9127 (12) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Imä kõvõr, esä kõvõr, poig õkva jo verejooja? Püss.

E 9127 (13) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Ese sünnüs, poig juusa katust müüdä? Tuled pandakse ahju.

E 9127 (14) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Valgõ kivikene aida all? Lehma udar.

E 9127 (15) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Harak aidan, hand vällän? Aidavõti.

E 9127 (16) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Nahanõ püss, tuulinõ luut, kanda lastas, ninasa lätt? Pussu lastakse.

E 9127 (17) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Miis lätt mõtsa, naanõ napa müüdä sällän? Kirves mehe õla pääl.

E 9127 (18) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Hani hall'as, pää pallas? Viht.

ERA II 26, 285/7 (11) < Rõuge khk., Haanja v., Plaksi k. < Setu, Meremäe v., Hillakeiste k. - Herbert Tampere < Natalja Karro, 36 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Netsü tulõ.
[I k.] simõõs selees
[II k.] hedroos meloos
- Olõ-õi kotoh.
Kohe lätsi?
- Liina lätsi.
Kiä liina?
- Jaan liina.
Midä tuuma?
- Sõrmust tuuma.
Kelle tuuma?
- Lindalõ.
Sõrmõ panõ.
- Inne anna-ai.
Meile tandsi.
- Teile tandsi.
Meile karga.
- Teile karga.

ERA II 26, 407 (63) < Rõuge khk., Tsooru v. - Herbert Tampere < Liisa Purgi pabereist (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Mõista ära - Lip lippi pääl, lap lappi pääl ilma nõgla silma pistmata.

ERA II 26, 407 (68) < Rõuge khk., Tsooru v. - Herbert Tampere < Liisa Purgi pabereist (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Hea pada, hele pada, keeb külma kivi vahel.

ERA II 56, 137 (41) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. - Herbert Tampere < Juuli Peegli, 70 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Üts nuur ja illus tütärlats,
Ei polnud poolõ aastanõ,
Sai enne sündmist mehele
ja suri ilma sündimädä.
- Eeva.

ERA II 56, 137 (42) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. - Herbert Tampere < Juuli Peegli, 70 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kats naist lätsivä' üte havva pääle ja ikivä'. Üts ütel: "Sii om minu miis ja sinu miis, meie lastõ mõlõmbide esä ja vanaesä."
- Lott.

RKM II 135, 498, 503 < Rõuge khk., Padusepa k. - Edgar Kuuba < Julia Aaduson, s. 1878 (1961) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kelle lats ma olli, selle emaks ma sain, keda imeti, tu olli minu ema mees.
(Perekonna mõistatus.)
Oli perekond. Perekonnas oli tütar, kel oli juba väike laps. Isa mõisteti vangi, teda piinati ega antud süüa. Isa panti kinni puukuuri. Tütar võttis puuoherdi ja puuris augu läbi seina ning imetas oma isa. Kui isa mõisteti surma, andis tütar kohtule mõistatada mõistatuse, kuid kohus ei osanud vastata ning küsis: "Mida sa soovid selle eest?" Tütar palus isa vabastada. Kohus lubas ja tütar seletas mõistatuse ära ning vabastas isa.

ERA II 26, 285/7 (11) < Rõuge khk., Haanja v., Plaksi k. < Setu, Meremäe v., Hillakeiste k. - Herbert Tampere < Natalja Karro, 36 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Netsü tulõ.
[I k.] simõõs selees
[II k.] hedroos meloos
- Olõ-õi kotoh.
Kohe lätsi?
- Liina lätsi.
Kiä liina?
- Jaan liina.
Midä tuuma?
- Sõrmust tuuma.
Kelle tuuma?
- Lindalõ.
Sõrmõ panõ.
- Inne anna-ai.
Meile tandsi.
- Teile tandsi.
Meile karga.
- Teile karga.

ERA II 26, 407 (63) < Rõuge khk., Tsooru v. - Herbert Tampere < Liisa Purgi pabereist (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Mõista ära - Lip lippi pääl, lap lappi pääl ilma nõgla silma pistmata.

ERA II 26, 407 (68) < Rõuge khk., Tsooru v. - Herbert Tampere < Liisa Purgi pabereist (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Hea pada, hele pada, keeb külma kivi vahel.

ERA II 56, 137 (41) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. - Herbert Tampere < Juuli Peegli, 70 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Üts nuur ja illus tütärlats,
Ei polnud poolõ aastanõ,
Sai enne sündmist mehele
ja suri ilma sündimädä.
- Eeva.

ERA II 56, 137 (42) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. - Herbert Tampere < Juuli Peegli, 70 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kats naist lätsivä' üte havva pääle ja ikivä'. Üts ütel: "Sii om minu miis ja sinu miis, meie lastõ mõlõmbide esä ja vanaesä."
- Lott.

RKM II 135, 498, 503 < Rõuge khk., Padusepa k. - Edgar Kuuba < Julia Aaduson, s. 1878 (1961) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kelle lats ma olli, selle emaks ma sain, keda imeti, tu olli minu ema mees.
(Perekonna mõistatus.)
Oli perekond. Perekonnas oli tütar, kel oli juba väike laps. Isa mõisteti vangi, teda piinati ega antud süüa. Isa panti kinni puukuuri. Tütar võttis puuoherdi ja puuris augu läbi seina ning imetas oma isa. Kui isa mõisteti surma, andis tütar kohtule mõistatada mõistatuse, kuid kohus ei osanud vastata ning küsis: "Mida sa soovid selle eest?" Tütar palus isa vabastada. Kohus lubas ja tütar seletas mõistatuse ära ning vabastas isa.

RKM II 63, 346 (23) < Rõuge khk., Tsooru as. - Ellen Veskisaar < Peeter Jaeniit, 83 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kui hoopis lats olin, siis õhtul kõik aig mõistatati.

ERA II 126, 506/8 (8) < Rõuge khk., Haanja v., Kirgatsi k. < Rõuge khk., Haanja v., Saagri k. - Amanda Raadla < Tanil Jaason, s. 1890 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Üt´skõrd lät´s vaene miis läbi suure mõtsa. Mõtsan tul´l opetaja vasta ja ütel: "Ku opid säidse käsku aastaga selges, nii et üt´ski täht ei tohi võltsi olla, sis saat raha. Läät kodu, om raha savipaan, mis sul pengi all sais ja säält ei lõpe raha konagi. Ärä sa viimäst konagi är võtku!"
Miis lät´s kodu, kaie - savipaan ol´l raha külält. Selet sis tuust asjast naisele ja nakas käske opma.
Aasta nakas täis saama ja jõudse päiv, kona opetaja pidi tulema käske üle kullema. Õdagu tul´l sant sinnä ja pallõl üümaia. Miis selet: "Mul tule hommen opetaja, ma ei saa sinnu võtta!" Sant ütel: "Noh vast koskil kööginukan saa mulle ruumi!" Miis ol´l kah viimäte peri: "Hää küll, köögin võit sa olla!" Hummoku miis tul´l varra üles ja luges käske, naine kai raamatust perrä.
Äkki tul´l opetaja müüdä akant, saistas läve pääle ja hõigas:
"Mis om üt´s?" Sant kööginukast vastut: "Inemine."
"Mis om kats?" - "Katõ jalaga kana."
"Mis om kolm?" - "Kolmõ jalaga latsõpudru pott."
"Mis om neli?" - "Neli nissa lehmäl."
"Mis om viis?" - "Viis sõrme inemise käel."
"Mis kuus?" - "Kuus mulku hobeserauval."
"Mis om säidse?" - "Säidse tähte taiva sõglan."
Opetaja püürdse ümbre ja lät´s umma tiid. Nii sai miis rikkas.

ERA II 143, 360 (14) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Pümme näk´k, jaluta võt´t kinni, alastõ pand kotti? Püss, haavlid, jahitasku.

ERA II 143, 701 (18) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvig Raudsepp < Ann Suss, 57 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Tiitus sõit tiidpiteh, Markus sõit maadpiteh, kudikadi kuusikohe, jälge ei' jää' kohegi? -
Tuu um kusikuklanõ.