Rõuge pärimus

Naljad

E 17196 (1) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Laste naljad
Kumma sa võtad, kas laanelamba või oruoina?
Laanelammas - konn, oruoinas - vähk. On halvema võtnud, siis saab naerda.

E 17196 (2) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kumma sa võtad, kas kõllendaja kivi päält või hallendaja aia alt?
Kõllendaja - penisitt
hallendaja - uisk)

E 17103 (14) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kaval Ants korjab mune
Kord oli Kaval Ants perenaeste käest hakanud mune korjama, et tema neid omas veikeses saunas paremine ja rutemine võida välja haudusa kui kanad ise. Seda nüüd uskusid perenaesed keik ja tõivad mune hulgaviisi ligidalt ja kaugelt Antsu kätte.
Aga Ants ei mõtelnudki haudumise pääle, vaid keetis munad kõvaks ja pani keik nahka. Viimaks arvasid perenased, et nüüd tarvis Antsu juure minna, noorte kanade järele, et mehekesel niipaljo vilja ei saa olema, millega hulga kanapoegi võiks sööta.
Aga kui Ants ühel hommikul voodist üles tõusis ja seda perenaeste tulekut läbi akna eemalt nägi, pistis ta sauna põlema, jooksis ise ümber sauna ja karjus: "Kluk, kluk, kluk!" ja tahtis tulesse sissi jooksta. Perenesed kargasid ta juure hoiatama, et Ants seda mitte ei teeks ega tühja kanapoegade pärast ennast ära ei põletaks.
"Igal ühel omast kahjo," vastas Kaval Ants, "kuidas võib mo süda seda ära kannatada, kui nii paljo mo enese hautud poegi tules surma saab."
Selle suure kurbduse ja haleduse pääle, mis Ants nüüd kannatas, andsid perenaesed oma peremeistele seda head nõu vagale Antsule uut sauna üles ehitada, mida ka peremehed sääl vallas ühel meelel tegivad. Kui saun valmis oli saanud, muretsesid perenaesed liha ja leivapoolist, et õnnetumal tarvis ei olnud käsi ega jalga töö pärast liigutada, vaid üksnes süüa ja magada ning kirikoõpetajate ja mõisaherradega vahel aeaviiteks naljatükkisid mängida, kuna ta sinnasama sanna ka viimaks surnud ja sõprade poolt ausaste maetud saanud.

E 17103/4 (15) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kaval Hants korjab mune (tõise jutustaja järele)
Kord oli Kaval Hants hakanud mune korjama. Ta läinud ühte mõisa ja palunud säält 300 kanamuna, et ta tahab neid välja haududa ja prouale siis noored kanakesed kätte tuua. Proua uskus seda ja andis Hantsule 300 muna, mida Hants keik ära keetnud ja söönud.
Paari kuu eest lähab ta mõisa ning räägib prouale, et ta munad küll hästi välja haudunud, aga ta arvata, et keik kuked saanud, kuidas see nõnda juhtunud, ei tääda ta isegi.
Proua annab veel 300 muna haududa, et noori kanakesi ka saaks, mida Hants jälle kojo viinud, ära keetnud ja söönud.
Poole aasta pärast tuleb ta mõisa ja kaebab: "Aulik prouakene, keik on jälle kuked, ainust kanakest pole nende hulgas. Nüüd laulavad, et kõrvad tahavad huugama panna: "Kiki-riki-kirr, mõisaproua magab uma poiste juures."
"Oi," ütles proua, "tapa keik need kurjategijad kuked ära, kes nõndaviisi laulvad, et mina mõisapoistega magan."
(Aga Hants täädis, et mõisaproua liiderlik inimene oli.)
"Ma annan sulle veel 300 muna, ehk neistki siis kanakesed tulevad."
Hants läks kodu ning keetis ja sõi need munad ka nahka. Kui nüüd mõne kuu pärast proua tuli sauna juure vaatma, kas kanakesed jo suured on, pistis Hants seda nähes saunale tule otsa ning kluksus ise ümber sauna ning tahtis tulle jooksta, aga haleda südamega proua käskis teda kinni pidada, et Hants mitte tulle ei jookse ega ennast ära ei põleta.
"Igal ühel omast kahjo," nuutsus Hants, "kes maksab minu mitme kuu vaeva?"
Sääl võttis proua 300 rubla taskust, andis Hantsule ja ütles: "Ära nuta, Hansuke, ehita jälle omale saun üles, ma tahan härraga rääkida, et ta omalt poolt teile palgid ja ahjokivid kingib, siis võid jälle uueste elama hakata."
Hants tänas prouat silmaveega keige hea eest, sai härra käest ehituse palgid ja kivid ja mõisaproua käest veel suitsutatud sea, kingiliha. Keik selle eest, et ta mõistis suud pidada ega lubanud kellegile rääkida, kuida noored kukekesed laulsivad.
Kui Hants sääl saunas vanaks elanud ja paljo head mõisaproua käest saanud, surnud ta viimaks ära ning mõisaproua lubanud teda ausaste maha matta.

E 17134/7 (12) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Peakohtumees Mats
1850
Surnud Tarvasto Kantsi talus, tema enese jutustamise järele.
Oi, vennikesed, vana aeg oli hea aeg ehk küll orjapõli meie maal õitses ja kupja kepp sagedaste selja pääl välkus, siiski, kellel kolm kopikat taskus oli, võis ennast kui tina täis juua. Ma olin kohtomees, keik valla rahvas kutsusid mind kohtomees Mats. Ehk ma küll ealgi kohtulauas polnud istunud, siiski olin mina kohtomees. Rahakopikat mul kunagi ei olnud, sest ma olin saunamees, aga ka ühtlasi krahv, mõisnik ning perisperemees. Sest saun oli täieste mo oma. Mind kutsuti ka iga aasta kord Riiga maapäevale, kus rüütlid koos olivad, aga mo aeg ei andnud kunagi sinna minna. Keik inimesed ja ka mina ise arvasin ennast oma liiga suure tarkuse pärast mõisniku seisusesse üles võetud olevat. Sest ma olin Mustlase talu saunas kolm aastat ülikoolis käinud ABD õppimas, kus ma ka viimaks lõpueksaami tegin ja kui täieste õpetud mees eluteed rändasin, kuni siis viimaks hääle paljus minu pääle kaldus ja mind Emmuste küla kohtomeheks nimetati. Mo kohtomõistmise paik oli enamiste kesket külma kõrtsipõrmandat. Sinna istusin mina maha, panin oma kulunud rebasenahkse kübaralokikese perse ala ja mõistsin kohut niihästi meiste- kui naesterahvale. Ka olin mina paljo kangemine vannutud, kui selleaegsed rüütli kohtuherrad. Sest mind ei vannutud mitte kirikus vaid säält mõni verst õhtupoole, Oru kõrtsi korsnas, kus mulle kolm ööd ja kolm päeva vahet pidamata paksu kuuseoksa suitsu alla kihutati, et ma keigile õigust pean tegema, ja ma olen ka püidnud õigust teha. Seda võivad need inimesed tõendada, kes mo kohtojäre ees on seisnud ja mo otsusi kuulanud. Olgu siin näituseks mõned aktid mo kohtupidamise protukulli raamatust, kus aus lugeja võib näha, kuis sel aeal jo asjo meie rahva seas seletati, ja õigust ja ülekohut ära tunti. Et õigus ikka õiguseks jäi ning õelus ja ülekohus oma teenitud palka sai.
Esimene protukull
Se oli mullu aasta viimasel jõulupühal, kui üks vaene lesknaene ette tuli ja kaebas, et rikas taluperenaene, kes teda oma abiliseks aasta pääle kaubelnud, talle süüa enamb ei andvat, vaid ütlevat: "Talve toitmine temasse ei puudu, söögu lesk talvel omast käest."
Perenaene sai ette kutsutud ning ei võinud oma ütelust kuigiviisi salata, vaid tunnistas kohtu ees, et ta küll nõndaviisi olla ütelnud. Ilma et ta enne kohtumõistmist kohtomehele piiska viina oleks ostnud, aga mida vaene lesknaene ilma vasto tõrkumata tegi.
Otsus.
Kui perenaene roobiga kartulit ahjust välja kisub, ei tohi ta oma käega neisse enamb puutuda, mis ahjusuu päält maha kaldesse langevad. Need on lesenaese päralt. Ja kui siiski perenaene oma kätt kolde peaks küünitama, võib lesknaene ahjuhargiga talle käe pääle lüüa. Ka ahjusuu päälne leib, mis tõiste leivade suurust välja ei anna leiva tegemise aeal, on lesenaese jagu. Niisamuti ka keedusöök, mis esimese korra katlast välja tõstmise järele katlasse jääb on lesenaese jago. Tõist korda ei tohi perenaene suppi tõstma enamb katla juure minna. Kui kumbki pool selle otsusega rahul ei ole, võivad kolme aasta jooksul Kärsna Murikatsi kohtule edasi kaebada.
Allkiri: peakohtumees Mats xxx
Tõine protukull
Koos olivad paastomaarjapäeval Savi kõrtsis paljo rahvast ja pea kohtomees Mats.
Ette tuli Kaeba talu teenija Mats Kupits ja kaebas, et T. talu perenaene temale jõuluaeal heaste pole süüa andnud, nõnda kui kord ja kohus seda nõuab ning kuidas temale enne tõistes peredes andud, kus ta enne teeninud, vaid keiges risti peotäis vorsti ja pool seajalga. Perenaene oli peremehe enese eest ette astma volitanud ning iseennast raske haigusega vabandanud. Aga ka peremees ei jõudnud poisi õigust kõrvale lükata, vaid hakkas kohtu ees kogelema, et poiss peremehe ja perenaesega pühade aea ühes lauas söönud ja ühest kannust joonud. Aga see kostus ei lükanud karvagi asja olekut ümber ega muutnud kaebaja põhjusi, sest et Mats Kupits kohtumehele korteri viina oli ostnud, kuna peremees oma suure õiguse pääle lootnud ja tilkagi pole annud, sest, et ta üks kitsipung oli.
Otsus.
T. talu perenaene peab poiss Mats Kupitsele, kui ta veel tõiseks aastaks sinna teenima jääb, jõulupühiks isipäinis kätte andma. Üks kolmandiku ehk külimutu täis seajalgu ja risti seljatäis vorstisid, nii paljo kui poiss Mats Kupits maast selga jõuab keerutada.
Kui kumbki selle otsusega ei taha leppida võivad kolme aasta jooksul Kärsna Murikatsi kohtule edasi kaebata, aga mitte enamb selle vana asja üle, vaid uue asja üle.
Allkiri: peakohtomees Mats xxx
Neist kahest protukullist märkab lugeja minu suurt tarkust kohtoasjade tundmises ning väga õiglast meelt igaühe vasto, kes mind vähagi meelitas ja mulle tilga viina ostis. Aga liig kitsipungad, kes tilkagi viina ei ostnud, vaid oma suure õiguse pääle lootsid, noh, mis niisustest taludest peab ütlema - koer saab koera palga. Seda ütlesin ma ise ka kohtolaua ees mitmele suu sissi.
Abielu asjade seletused nõiade ja noorepoiste protukullid, mis sel aeal päältkuuljate eest varjul hoiti ei või ka siin lausa avaldata. Olgu siis ainukene avaldus poisi naesevõtmise kohta paragrahf 13. säädusekogu välja antud 1228. aastal Villandi komtuurist. Peremees ja perenaene pidid palga juure poisile lubama aasta jooksul naene võtta, ei jõua nad seda asja läbi teha, pole neil ka sellega asja, kui poiss kodust välja hulkuma lähab ehk kõrtsi juure, kust ta tõiste käest karvupidi kiskuda saab. Keik trahvi selle tüli eest kandvad peremees ja perenaene, aga poiss peab ka võetud naesega täieste rahul olema, mis mõisaherra, peremees ja perenaene soovivad, kui näio mitte üle 40 aasta vana ei ole. Seadusekogu välja antud Riias Rüütli majas 1221. e. 41,594
Allkiri: peakohtomees Mats: xxx

E 17141 < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895), kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Nali
Noorherra ja virtsafti õpilane
Mõisaomaniku poeg ja virtsafti õpilane tulevad põllule ühe töötaja moonamehe juure ja õpetavad elatand vanameest rükkikoormat ilusaste pääle teha. Vanakene kuulab ükskord ja tõinekord ja kui kollanokad ikka järele ei jäta ja vanameest lüia ähvardavad, annab töötaja neile perset lakku. Nooredherrad vihastavad selle üle ning omaniku poeg kaebab nimetud lakku andmist kojo jõudes oma isale. Vanaherra vaatab tükk aega noorte silmadesse ja ütleb siis: "Sääl ei või lapsed midagi parata. Keik virtsafti õpetus. Ka lakku andmine on virtsafti õpetus ja õppimine." Nooredherrad läksivad rahuga seda kuuldes toast välja.

E 17148 (14) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Naljaks
Tõnu: "Kuule, Kaarel. Mikspärast keik saksa rahvas kätega vehklevad kui nad tõinetõisega juttu puhuvad ehk midagi seletavad?"
Kaarel: "See tuleb sellest, et saksa keeles niipaljo sõnu ei olevat, kui rääkimine ja seletamine tarvitab, nägo vene ja meie eesti keeles on. Siis peavad nad seda sõnade puudust käega vehklemise läbi parandama. Näituseks: kui nüüd mina saksa mees oleksin ja sinule kirikust, mille torn kaugelt paistab, sulle midagi peaksin jutustama, siis peaksin mina ka näpuga kirikutorni pääle näitama, moidu tõine saksa mees ei saaks mo jutu otsa ega algust ealgi kätte."
Tõnu: "Ah nõnda. Nüüd ma mõistan ja saan sellest asjast küll joba aru, aga veel üks tõine asi, armas Kaaril, mikspärast meie armas õpetaja, kes peris sündinud eesti mees peab olema nago mehed ja naesed seda tõendada teavad, mikspärast siis tema kantslis jutustates kätega sinna ja tänna vehkleb nago oleks tema justament peris Saksamaa mees?"
Kaaril: "See tuleb sellest, et ta ennast nüüd peris Saksamaa meheks peab, sakslaste viisid ja kombed karvapääl on kätte õppinud ja siis ahvi viisil sakslastele järele tegema on sunnitud."
Tõnu: "Olge terve selle seletuse eest."

E 17148 (15) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Naljaks
Lauale kirjotamise juures
Õpetaja saunamehelt küsima: "Mis nimi?"
Saunamees: "Peet Tigane, Ann Varblane."
Õpetaja: "Kes see Varblane siis on?"
Saunamees: "Minu naene Ann."
Õpetaja: "Kuidas? Sina Tigane ja naene Varblane?"
Saunamees: "Ta oli enne Varblane, kui ma teda kosisin ja Varblane on ta ka praegu."
Õpetaja: "Ta on jo ometi nüüd sinu laulatud naene."
Saunamees: "Ma võtsin jo võõra inimese naeseks ega ta minule sugulane ei ole."

E 17079/80 (6) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Maarja Villandi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Heinalised
Heinamaa olnud kaheksa versta kaugel ja peremehel ainus poiss. Nüüd tuli küsimine, millas niidab ainus poiss kümme vakamaad maha? Kaks meest saaksid selle tööga varemb toime. Õnneks juhtund ka mustlane parasjago sinna, kes siis talupoisiga ühes nädalaks aeaks heinamaale läks. Tööriistad ning nädalasöök võetud ligi, sest kes kaheksa versta kodust järele jõuab kanda, see oleks asjata vaev. Esimesel päeval ütles mustlane poisile: "Täna ei läha meie niitma, vaid puhkame. Küll homme ta ruttu maha lööme."
Aga seesama lugu oli ka homme ja ülehomme, magasid ja sõid keik nädal otsa heinamaal, ei liigutanud lilligi kuni laupäeva hommikuni, sest et peremeest nägemas ei olnud, kes mihi tühhu oleks pannud.
Aga talupoiss ei võinud siiski nii noorelt kojo minna, ilma et ta midagi oleks teinud ja palus homiku mustlast tungivalt niitma hakka, mis mustlane kuuldagi ei võtnud, vaid vasto kisendas: "Hale, kullakene, kallis pojokene, ma löön ta üksi maha. Sina võid kojo minema hakata, kui soovid."
Ja seda uskus ka poiss ja valmistas ennast pääle pruukosti söögi kojo minema, arvates et mustlane oma sõna peab ja üksi heinamaa maha lööb. Aga niipea kui poiss kojo jõudis oli ja mustlane aegsaste poolest õhtapoolt poisil kodus järel ning rääkisivad siis peremehele, et heinamaa keik ilusaste maha niidetud, muud kui mingu peremees tüdrukutega esmaspäeval üles võtma. Mustlane hakkas oma nädalapalka nüüd nuruma ega hoolinud sellest midagi, et jahu, liha, võid ning piima heinatöö eest palgaks anti, vaid nuias veel lastele riidid, kapsaid, kaalikaid ja mune, mis pererahval koguniste sel aeal anda ei olnud. Sääl hakkas mustlane siis sajatama: "Saagu so heinamaa keik nõndasama kasvama nago sel aeal oli, kui meie niitma läksime. Saagu kaarid ja kuiv hein püsti tagasi jala pääle minema, nago sel aeal oli, kui meie niitmist alustasime."
"Kas see küll peaks nõnda sündima," ütles peremees perenaesele, "mis mustlane ütleb. Meie annaks talle küll, mis ta palub, oleks anda olnud, aga, pai mustlane, palume sellega leppida, mis saanud olete ja ära minna." Ja mustlane läks hea vooriga sajatades uksest välja.
Külm kahm käis peremehel üle kiha poisiga ja tüdrukuga esmaspäeval heinamaale jõudes ja nähes et niit keik niisama haljendamas ja kasvamas nago enne niitmist.
"Võiks pagan mustlased võtta maa päält! Kas ta, vana mait, ei sajatanud mo heinamaad uueste kasvama, mis sain ma kahe mehe nädala tööst? Kui nad mõne kaari oleksid kasvama jätnud, siis oleks tõine asi olnud. Aga nüüd oli hulk tööd tehtud ja peab veel üle tegema. Võtku need mustlased sinna ja tänna!"
Mis mõistis talupoiss ise selle asja kohta ütelda, kui tema käest küsiti. Ta ütles, et nemad mustlasega kahekeste keik heinamaa laupäeva lõuneks maha niitnud ja siis kojo tulnud. Sääl jäi siis keik süü üksi mustlase kanda ja hakkati jälle kibedaste niitma.

E 28814 < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Mehe pea
Kord sõitnud üks talumees linna poole ja näinud ühe ilma kihata pea maanteekraavis. Ta pidanud hobusa sääl juures kinni ja imeltenud väga politsei hooletuse üle, kes surnud kiha taga otsima ega uurima ei hakanud. Mis sääl kaua järele mõtelda, hüidnud talumees, tarvis kärmeste linna sõita ja sündinud asja politseile üles anda.
Linna sissi jõudes toimetas mees ruttu omad tarvilised asjad ära ja läks siis politseile nähtud lugu rääkima. Varsi saatnud politseimeister kaks ametniku ühes talumehega sinna kohale, kus kuritöö tehtud, aga ametnikud pole sääl mitte midagi muud näinud kui heeringapea.
"Kus see mehe pea on?" öelnud ametnikud talumehele kuritööpaika jõudes. "Eks näe, siin ta on," hüüdnud mees hirmuga heeringapea pääle näitates. "Siin on see kuritöö sündinud ja pea maha kaela otsast raiotud."
Nüüd alles märkasid ametnikud, et talumees nõrga meelega oli, ning ütlesid: "Sina lontrus, see pole jo mehe, vaid heeringa pea." "Kas ma teile ütlesin, et ta mehe pea oli," öelnud talumees ja sõitnud minema.

E 28817 < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Nali
Talunaene: "Palun ausa paruni prouakese käest rohto, meil jäi haigesse. Raha mul ei ole. Lubas esi mõisa tulla, kui haigus edasi kestab, ja ära massa."

E 28818 < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Rahva naljajutt eneste vahel
Esimene: Ma nägin täna ööse und.
Tõine: Kuisviisi sa nägid?
Mina raiosin üht uut elumaja, joba saivad seinad peaaegu valmis. Sina olid ka sääl maja tegemas. Tõmbasime talasid parasjagu ülesse, aga kukkusime selle juures mõlemad kõrgest seinapäält alla. Sina kukkusid meetonni ja mina tõrvatonni. Nüüd hakkasime ükstõist puhtaks lakkuma. Sina lakkusid minu küljest tõrva ja mina lakkusin sinu küljest mett.
(päältkuulajate naer selle unenäo üle)

E 28827 < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Pelgaja mees
Vanal aeal kartnud üks mees alati vanatontisid ja pimedat. Ta kartnud nii kangeste ja värisenud, et mito korda püksipael hirmuga katki läinud. Kord saatnud teda peremees enne valget rihte tuld ahjo panema, aga pimedasse rihte sisse astutes jäänud mees kuulatama. Mis see pogiseb nago oleks piibutõmbamist kuulda olnud? Mees mõtleb ja väriseb. Vist vanatont suitsetab piipu, sest piks ja poks on ühtelugu kuulda. Mees hääab:
"Ära sa, kurat, mind hirmutagu oma piibutõmbamisega."
Seda öeldes ise läve poole taganedes. Sääl tunneb ta enesel üht vildakut asja jala all ning selle pääle head lööki vasto nägo. Mehel kargab tuld silmist ja jookseb kisendades abi otsima. Aga varsi seletab peremees rihte astudes, et tont pole mitte see olnud, kes piipu tõmbanud, vaid leivajuuretus hapnes mõhes ja pogises ning lööja polnud ka mitte kurat, vaid ahjoroop. Selle pääle oli mees astunud ja tugeva matsu päha saanud. Sestsaatik jäänud mehel suur pelgamine vähemaks.

E 28834 (1) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
"Tuba on vingune, võta kapiuks lahti," ütles peremees oma naesele.

E 28834 (2) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
"Tema tuleb, tema ise jah," öelnud heinamüüja, kui heinade õige peremees kaugelt tulnud, ise kuhja juurest punuma pannes. Aga heinaostjad võtnud mehekese varsi kinni ja annud kohto kätte.

E 28834 (3) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Joodik tõisele:
"Kuule, vaa sõber, ma ostan sinule kortel viina, katsu siis täna õhtu ka minu poole olla."
"Kellega see asi sul siis ette tuleb?" küsinud tõine.
"Saab nätta, kellega siin saab," vastanud joodik.

E 28834 (4) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
"Kes vaesele õigust teeb," ütles talumees, kellele kohus 60 hoopi oli mõistnud ja 40 hoopi keiges lüüja laskis.

E 28834 (5) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) R. Põldmäe, Eesti naljandid I, Poiss tahab, et taevaäär oleks nende põllu taga. Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Geograhvia täädus
Poeg isale: "Kuule, isa, kas taga Tartu veel paljo maad on, kus taeva äär maha puutub?"
Isa: "Taga Tartu on veel Venemaa, sest Lapumaal olevat see koht, kus taeva äär maaga kokku puutub."
Poeg: "Oi, väga kaugel! Oleks ta meie nurme ääres, see taeva äär maas, siis ei saaks meie elajad tõistre rukkipõllule minna!"

E 28834 (6) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Laps: "Mamma, ae mamma, meie kass on kadunud."
Ema: "Noh lapsuke, siis on hiired teda ära söönud."

E 28839 (1) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Laisk tüdruk
Vanal aeal elanud üks laisk tüdruk, kes kesk lõikuse aeal maganud ja laiskelnud. Küll sundinud ta ema teda rukki lõikama, aga tüdruk vabandanud ennast nõnda:
"Memm kooleb sügise ära, mina saan mehele ja nõnda pole meil rukkit tarvis lõigata."
Jätnudki rukkid lõikamata.
Sügise ja talv jõudnud kätte, ei surnud memm, ei saanud ka ise mehele, nälg nüüd surmaks käe, ei suhu pista mitte midagi. Siis hüüdnud tüdruk:
"Oles nüüd põld põrmandul ja tatter tare läve ees, küll nüüd liibis ja laabis."
Veel mõni päev kannatanud laisk tüdruk oma emaga näljasurma ning surnud siis mõlemad viimaks nälga ära.

E 28839 (2) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kaks santi
Kaks santi laada poole minnes.
Esimene: "Kui meie nüüd laadale lähame, siis sääl loeme ja selle eest raha saame, siis ostame selle rahaga lehma, siis lüpsame lehma ära ning mina serba piima üks kord ja sina tõine kord ja mina jälle üks kord."
Tõine sant: "Mikspärast sina kaks korda serbad?"
Seda üteldes virutas ta oma ametivennale tokiga vastu pead, sellepääle suur tapelus.

E 28840 < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kuri mõisahärra
Ennemuiste elanud üks kuri mõisahärra, kes oma valla rahvast alati peksnud ja nuhelnud. Selle pahatöö karistuseks on ühel öösel härra suu paremale poole viltu läinud ja proua suu pahemale poole. Ükski arstiabi pole jõudnud mõlemate viga enamb parandada, ehk küll keik tohtrid ja arstid kokku kutsuti.
Härrat-prouat olnud molemad veel nooreperalised inimesed ega olnud neil ühtegi last. Aga pääle selle ülemalnimetud õnnetuse andnud jumal neile ühe poja. Sellel olnud suu jälle ülespoole viltu nõnda, et alumine huul pool pitkemb olnud kui ülemine. Mõne aasta pärast sündinud neile tütar. Sellel olnud suu allapoole viltu ja päälmine huul palju pitkemb kui alumine. Kui nüüd need lapsed suureks kasvanud ja keik ühel õhtul see perekond söömalaual istunud, kus vahaküünal nende ees põlenud, mõeldud pääle söömist magama mineku pääle ja tahetud küünalt ära puhata, aga keegi laualistujaist pole puhkamisega toime saanud, ehk küll neljast küljest järgimööda puhutud. Härra ise esmalt, puh paremale poole, siis proua puh pahemale poole, poeg puh vastu lage ja tüdar puh alla põrmandale. Sedaviisi puhkunud see rüütliperekond kaua aega puh ja puh, siit ja säält, ometagi pole ühegi tuul küündla pääle käinud ega seda ära kustutanud.
Viimaks tulnud härral hea nõu meele, ta üüdnud oma tarka toa Juhanid ja ütelnud:
"Juhan, tule seie ja kistuta see küünal ära."
Juhan tulnud ja pannud käe tule pääle ja pitsitanud tule korraga ära.
"Noh, sedaviisi oleksime meie ka võinud teha," öelnud härra. "Need eestlased on paljo targemad ja kavalamad inimesed kui meie, rüütlisugu inimesed, oleme. Ma tahan neist rohkemb lugu pidama hakata ja peksmist peris suutumaks ära kaotada."
Seda see härra ka teinud, aga ta sugukond ja lapselapsed olevat praegu veel viltu ja kõverate nägudega.

E 28841/2 < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Ihnused perevanemad
Vanast elanud Rõuge kehelkonnas Tsooru vallas ühes talus väga ihnused perevanemad, kellel ainus sulane nimega Kusta olnud, kes keik kodutööd ja mõisa teopäevad üksi teinud, aga süüa pole talle midagi antud. Perenaene teinud sagedaste kohupiima, mida peremees oma naese ja lastega keik nahka pannud, sulasele muud midagi kui seda piimanõud lakku antud, kust piim ära kallatud. Perenaese sõna olnud järgmine:
"Kusta, laku piimalänik ära ja katsu, et magama saad ja homme hommiku vara teole."
Selle mooduga lõpnud sulane viimaks ära kui luu ja nahk, ei jõudnud enamb kodus ega teol mitte midagi teha. Paljo teopäevai jäänud tõisel aastal selle nälginud sulase pärast võlgu ja mõisahärra lasknud jakobipäeval peremehele üles ütelda, et jüripäeval aegsaste peab välja kolima. Nüüd alles pääsnud veel perevanemate silmad lahti, et aru hakanud saama, kust see lops tulnud, aga see olnud joba hilja.
Ühel õhtul pannud perenaene reheahjo hulga kartulit küpsema, toonud võid ja hakanud küpsenud kartulit peremehega sööma. Sulane nutnud tühja kõhtu pimedas nurgas ega olnud sel päeval veel midagi ivamarja hamba alla saanud. Sääl hüüdnud siis perenaene viimaks, kui enestel jo kõhud täis:
"Kusta, ae, Kusta, tule maitsa ubinit kah selle majapahanduse pääle. Nüüd oleme sitast lahti saanud ja voime vabamine ja priskemalt elama hakka."
Kusta kuulis seda käsku suure rõõmuga, sõi küpsetud õunu kõhu täis ja pani võid kartulale otsa pääle, öeldes:
"Tänan perevanemaid selle kõhutäie eest, see oli alles kõhutäis üle kolme aasta. Hea oli, et sitast majast lahti saite, nüüd voime keik kolmekeste vabamalt ja priimalt elada."

E 77580 (3) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Ajaleht "Vaba maas" on pealkirjaks: "Kuidas saan mehele? ehk Siga aitab abielusadamasse". Sellele lisaks juure, et Rõuges kirikus Pornvasseri ajal ei olnud kirikul ukse ees lukku (taba), vaid kes tahtnud, võinud igal ajal kirikus palvetada. Läinud tüdruk, palunud: "Jeesukene, anna mulle meest!" Kellalööja olnud altari taga ja ütelnud vastu: "Ei saa!" Tüdruk edasi: "Jeesukene, anna mulle valge pääga Hindrik, ma väga teda tahan!" Kellalööja õige kõvasti: "Ma ütlesin jo, et ei saa!" Tüdruk vasta: "Jeesukene, haarku-õi nõnna pääst är, ku ei saa, sis ei saa, pahanägu-õi tuupärast mu pääle är!"
(Rahvasuust)

ERA I 7, 15 (5) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Mõtstaga k. < Lätimaa, Tirza - Paul Ariste < Auguste Potsepp, s. 1877 (1934) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Tirza vallas Lätis pilgatakse Hoeni eestlasi, kes kõnelevad pool eesti ja pool läti keelt: cuukas lät's paari rudzu, jäije pakal' mella zeme.

ERA I 7, 16 (8) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Mõtstaga k. < Lätimaa, Tirza - Paul Ariste < Auguste Potsepp, s. 1876 (1934) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Mustlanõ istut' uibid ja pan'd kadajapuust toe'. - "Ku uibu' ei' naka' kasuma, siss kadaja' iks nakasõ'."

ERA I 7, 16 (10) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Mõtstaga k. < Lätimaa, Tirza - Paul Ariste < Auguste Potsepp, s. 1876 (1933) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Koolmeister ütles poisile, et "sa ei käi küll häät tiit". Poiss ütles: "Kulla kallis kuulmeistri! Kui pallu sedä häät tiit um? Ainult jõulun ja jaan'ipääväl."

ERA II 26, 407/9 (71) < Rõuge khk., Tsooru v. - Herbert Tampere < Liisa Purgi pabereist (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Viire Villandi
Rahva vigurijutud eneste vahel.
Esimene: Ma nägin täna ööse und.
Tõine: Kuisviisi sina nägid?
Mina raiosin ühte vastast maja, joba saivad seinad peaaegu valmis. Sina olid ka sääl maea tegemas. Tõmbasime talasid ülesse, aga kukkusime selle juures mõlemad alla. Sina kukkusid meetonni ja mina tõrvatonni. Nüüd hakkasime ükstõist puhtaks lakkuma. Sina lakkusid minu küljest tõrva ja mina lakkusin sinu küljest mett.
Päältkuulajate naer selle palgaks.

ERA II 26, 425 < Rõuge khk., Tsooru v. - Märt Siipsen < Märt Siipsen(1902) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Röa susi
Muistsel aeal leidnud Saru valla P. talu röalõikajad röa seest vähja, mis Mustastjõest öösel välja roninud. Keegi ei ole sel aeal seda imelooma tundnud, veel vähemb söönud. Röalõikajatel langenud sirbid hirmu pärast käest maha ja nad kisendanud meele äraheitmises appi.
Kui inimesed kõigelt poolt hädakisa pääle kokku jooksnud ja keegi hirmsat looma pole tundnud, siis saadetud käskjalg rutuste Pundsa karjamöisa vana Indu järele, kes suur louduse ja loomade tundja olnud. Kõik loomad lehmast kuni ämbligu, sitasiteka, sääse ning kirbuni olnud vana Indul tuttavad. Neid kõiki oli ta oma kaheksakümnemal eluaastal tundma õppinud. Ka oli vana Int oma eluaeal paljo reisinud. Kaks korda Tiidsa veskil ja üks kord Valga linnas ära käinud ja nõnda siis ümber maailma keeru ära lasknud. Kui nüüd Int sinna jõudis ja tüki aega võõrast looma silmitses, hüidis ta: "Pagege, see on röa susi!" Tõisel hommikul olnud susi kadunud ja töö vois algada.

ERA II 121, 517/9 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvig Raudsepp < Ann Suss, 56 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Üte peremehe man oll kats sulast ja üts tütrik. Üts poiss ja tütrik käisid õhtul kohtamah. Perremiis inämb es lasõ, pandsõ usso luku. Üteh taroh oll tütrik, tõõsõh poisi. Nüüd naksi nuusama, tütrik ja poiss kõnõlama läbi suure augu seina sees.
Üte õdagu läts tõõnõ poiss ja pandsõ uma tagumiku mulgu juurõ, ku tütrik tull, lasksõ suurõ peeru. Tütrik küsse: "Mis sa ütli!" - Poiss ütel: "Uika mulku, saad sainakellä!"

ERA II 244, 421/2 (8) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi m. - Anna Randvere, Võru progümnaasiumi õpilane < Mai Sintka, 77 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Rogosi mõisa herrale oll ütskõrd kaibatu, et teolise hästi rihepesmise man vilja kuutega läbi ei pessä. Herr läts rehe alla kaema ja käkse ennast kõige paksemba viljakõrra alla är. Aga rehepapp nägi tuud. Kui teolise tulli vilja pesma, käskse ta hästi kõvasti kuutega sinna korge vilätapna pääle lüvva. Teolise teiväki nii, et pesseva sääl kotsil õige kõvasti. Herr karas välla ja nakas rüükmä, et ärge peske, mina olen säks. Teolised teivä välla, et na es tunnegi teda ja oles pidanu teda vanatondis ja na hõiksiva vastu: "Või teid om kaks, kos sis tuu tõõne kurat om!" ja andsõva herrale valu.

ERA II 156, 577/8 (12) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. < Rõuge khk., Saaluse v., Voki k. - Ludvig Raudsepp < Mari Raudsepp, 68 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Määrä juusk
Seto sõitsõ pojaga. Ratta määr oll naanu' juuskma. Poig rüük: "Määrä juusk! Määrä juusk!" Hopõn oll väega laisk ja' läts väega aigupiteh mäest alla. Seto ütel: "Ostä no' jumalast joosõsi', sis' saasi' rutõmbahe edesi!" A' hobõsõ nimi oll Märä. Seto sai arvu, et hopõn juusk. Viimäte nägi tää', et ratta määr juusk tsõõri mant, sis' nakas poiga sõimama, et mis tuu innembä es ütle. "Ma ütli külh jo sullõ, a' sa' ütli' et, ostä no' jumalast joosõsi.

ERA II 244, 31 (6) < Rõuge khk., Viitina v., Oru t. < Rõuge khk., Rõuge v., Rooksu k. - Lembit Timkov, Viitina algkooli õpilane < Vidrik Timkov, 53 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Kui punasõ mi maal süütuid inemisi tapsõ, sis viidi ka mu tapmisõ platsilõ. Punasõ võti vintpüssäd kätte ja hakkasid meid iin ajama, ma nigu pääsükene virk ja panni juuskma lähembäle mõtsa. Kuid punasõ lasi takast. Üts kuul juusk õkva mu poolõ, ma hüpsi kuulilõ sälgä ja sõit läts paksu mõtsa. Kohe ma tahtsõ pagõda. Tõsõ vennasõ es mõista nii tetä, nä sai kõik tapõtud. Olõs tõisil ka olnu sääntse mõttõ ja julgusõ nigu mul. Sis nä olõs kõik ellu jäänü.

RKM II 12, 539 (6) < Rõuge khk., Varstu v., Krabi as. - Grigori Kaljuvee < Jaan Kasak, 48 a. (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ütskõrd kullõlnu herr rehetarõ pääl, mida rehelise timäst kõnõlasõ. Üts reheline nännu ja tõmmanu herra jalgupiten maha. Kõik pesmä. Herr õks rüüknü: "Ma olen saks!"
"Ah teid om kaks!"
"Ma olen härra!"
"Ah sa' kurrat är' lähät!"
Sõs nakat viil õigõ pesmä.

RKM II 173, 161 (3) < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. - Kalev Kalkun < kogujalt (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jumala' kõva' ku kuradi.
Üts miiss möönü' laada pääl ikoonõ. Esi' hõiganu: "Ostkõ jumalit! Ostkõ jumalit!"
Et kiä es olõ' ostnu, lännü' mehel süä täüs. Sõs olõvat tää hõiknu: "Ostkõ jumalit! Ostkõ jumalit! Tammõpuust! Kõva' ku kuradi!"
Inemise' olõvat õkva ostma lännü'.

RKM II 173, 162/4 (4) < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. - Kalev Kalkun < kogujalt (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Viiuputus.
Ütskõrd räntsivä' kolm miist: veneläne, neegri ja sakslanõ.
Kävevä, kävevä. Viimäte jõudsõ üü kätte. Nää' jõudsõva kah ütte küllä.
Küssevä' üümaia.
Näid juhatõdi kah ütte tühja majja ja üteldi: "Magagõ sääl. A siin om täämbä üüse uuta üleujutust. Kaegõ' esi', kuis hinnäst kaitsa saat!"
Reisja lätsi' kah sinnä' ja naksiva kaema, kuis niimuudu magada saanu', et vesi minemä es uhtnu.
Neegri pugõsi pliidi ala'. Sakslanõ otsõ, a es tiiä' kohegilõ minnä'. Viimäte läts pliidi pääle.
Veneläne küsse aga hindäle küläst mõsu vanni, käütse tuu lakkõ üles ja hiidäs esi' vanni. Võtsõ väidse kah ligi, et ku vesi tulõ, lõikas nööri katski ja vann jääss ilustõ ujuma, tää seen. Esi' naarsõ, et ku uputus tulõ, mis sõs sakslanõ ja neegri pääle nakkasõ'.
Üüse tull sakslanõ üles - suur jogihädä oll. Jõi ja tahtsõ pliidi pääle tagasi kobida, ku nägi, et pliidi all omma' hüdse', mis hõõgusõ'. (Nuu olli hoobis neegri silmä' - neegri makassõ vallalissi silmiga.)
Sakslanõ mõtõl, et tuust või tulõkahi tulla' ja valasi "hütsile" vett pääle.
Neegri hiitüsi, et vett satas näkku, ai hinnäst nii üles, et pliit kokku sattõ ja rüükse: "Appi! Appi! Viiuputus! Üleujutus!"
Ku veneläne tuud kuuldsõ, võtt väidse ja lõigas nööri katski. Sattõ kõõ vanniga alla ja lei hinnäst uimatsõs.
A sakslanõ jõua-es kuigi naardõn naarda'.

RKM II 155, 268/9 (4) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Pang, s. 1883 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kord läks naine vene papi juurde, tahtis patud andeks paluda. Papp küsis: "Mitu patu sul on?"
Naine vastas, et ainult viis pattu. Papp ütles: "Mine koju ja tee veel 2 (kaks) pattu juurde, sest pühakirjas ei ole 5 patu jaoks paragrahve!"

RKM II 148, 233/4 (4) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Anektoot.
Proua oli tulnut kööki. Köögitüdrukul parajasti hernesupp kees ja proua siis küsis: "Liisa, kas sa herneid olet hirmutanud ka?" Liisa vastas: "Ja prouad, hirmutasin küll," noh jah, siis proua siis küsis, et kuidas sa neid siis hirmutasid. Liisa ütles, et ma panin kasuka karvupidi selga ja tõstsin siis paa kase üles ja näidasin hinnast hernile. Proua ütles, et sa oled rumal, kes siis niiviisi, hernesuppile on tarvis külma vett kallata, siis hernet ehmatavad ja siis keevad pehmeks.

RKM II 148, 234/5 (5) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Panni lakkumine.
Üks mõisa proua oli vaga ihnuskoi, ei raatsinud teenrile õieti süüa anda. Kui tehti praadi ja praad panni päält ära võeti, siis proua ise lakkus panni kah ära. Aga nüüd ükskord tulid proual võerad ja tehti ka jällegi praadi ja nüüd, kui parajasti külalised lauas istusid ja praad lauale viidi, siis köögitüdruk tulnud proua juure ja küsinud siis, et kas proua lakub ise panni või lakun mina. Proual sai muidugi häbi ja ütles, et sina.

RKM II 173, 78 (3) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tää õks sinnä'poolõ lätt...
Vana Varik pand Marie kah liina kuuli, et tuu sõs Minnaga parembalõ õpp (Minna oll jo innemb koolin). Sõs, ku Marie opmise aigu võlssi ütel, küsse Minna: "Kas om tuu nii?"
Marie: "No mul õigõlõ olõ-õi' kah meelen, a tä'ä õks sinnä'poolõ lätt!"

RKM II 173, 78/9 (4) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Panõ' taossõ kaala...
Üts vanatütruk oll peremehele kaivanu, et tedä kedägi ei kae'. Peremiis oll ütelnü: "Panõ' taossõ kaala ja mine ratta rööbäst müüdä, küll sõs kaias!"

RKM II 173, 85/8 (9) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Laisk naane.
Sjoo lugu juhtu sõs, ku viil härgiga künneti ja muud tüüd tetti.
Miis võt't naase. Naane taha-as tüüd tetä'. A ku koskil pidu oll, sõs pittu külh läts.
Ütskõrd ütel miis: "Meid kutsuti Killa poolõ ristkädsile."
Naine eh't hindä ärä'. Miis pan'd härä' ette. Üte härä nimi oll Kiut, tõõsõl Mustu. Sõidi' minemä. Sõitsõva' Killast müüdä. Naane ütel: "Kiut, käänä' Killa poolõ!" Miis vasta: "Mustu, mine' mulla poolõ." Miis pet't naist, vei sõõru pääle. Naane taha-as sõõrdu tetä': "Mul saava' kõriga ja sõlõ' mustas."
- "Kül sõõrd sõlõ and ja kütüs kõriga!" hõigas miis.
Sõs naane tekk külh, a tüü es lää'. Läts puhkama. Sääl oll üts suur kivi. Naane kor'as minnen peotäüve marju. Kivi pääl nakas lugõma: "Ot-ot, ku pallo naid om? Üts, kats, kolm, neli, viis, kuus, säidse, katõssa, ütessä..." A kivi all olli rüüvli. Nuu kuuliva, ku kivipääl loeti ja hiitüsivä är: "Ku nipallo tulõ meid kinni' võtma, sõs mis mii õks jõuami tetä'. Joosõmi minemä!" Ja pagõsiva' är.
Kivi all oll hulka rahha. Naane kuts mehe. Miis võtt raha hindäle ja kai, et nüüd ei olõki vaia naist tühü' käsutada.
Naane taht rahha hindäle ja kaivas mehe kohtulõ. Kutsuti sõs mõlõmba kohtu pääle.
Inne kohut pand miis kitsõ aiavaihõlõ. Tuu tänit. Naane küsse tarõst: "Mis helü tuu om?" - "Herr põrgun tänitäs."
Miis käänd pütü kummalõ ja pand põha pääle terri. Kana' tsagiva terri ja pütt kumisi. "Mis helü tuu om?" küsse naane tarõst. Miis vasta: "Tuu om raudvasara sõda."
Sõidi' kohtulõ. Miis ost tii pääl saia. Visas õks üle ola naasele rüppe saiaraasõ. Naane küsümä: "Mis taa om?" "Valgõt leibä satas taivast!"
Lätsi' kohtu ette. Kohus küsse naaselt: "Kuna sa raha löüdset?"
Naane: "Sõs, ku herr põrgun tänit."
- "A kunas herr tänit?"
"Herr tänit sõs," selet naane, "ku raudvasara sõda oll."
- "A kunas raudvasara sõda oll?" nõud kohus.
"Tuu raudvasara sõda oll sõs, ku taivast valgõt leibä sattõ.
Kohus kai, et taa om ull ja et määnestki rahha ei olõ löütü.
Raha jäi mehele.

RKM II 173, 101 (1) < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. < Haanja v., Tootsi k. - Kalev Kalkun < Linda Kalkun, s. 1918 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Seto tütrik ja poiss lätsi pastori mano:
"Herr, panõ' paari!"
Herr kirot nime üles. Sõs küsse ka nii:
"Kunas tii' kah tutvas saiõ?"
Poiskõnõ olle kärmäs vastama:
"A tuu olle eelä' päälelõõnat Võro laadõl."

RKM II 173, 102/4 (3) < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. < Haanja v., Tootsi k. - Kalev Kalkun < Linda Kalkun, s. 1918 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Katõ mehe jutt.
Kohtusõ' kats miist:
"Tere'! Kuis käsi käü?"
"Tere', tere'! Käsi käü õks läbi käusse."
"Kuis sul kapsta kasussõ?"
"Kapsta omma suurõ' nigu' saksamaa kuusõ'."
"Või ku häste!"
"Mis häste? Lasi tsia vällä värsket õhku hingämä - tõnõ läts tsuugsõ kõik pindrõ segi!"
"Või ku halvastõ!"
"Mis halvastõ? Tapi tsia är, saiõ värsket liha."
"Või ku häste!"
"Mis häste? Panni liha sanna suitsuma - palli kõõ sannaga maaha!"
"Või veli, ku halvastõ!"
"Mis halvastõ? Saigi uuõ sanna!"
"Või ku häste!"
"Mis häste? Naine läts sanna ja jäi napa müüdä lava vahelõ kinni'."
"Või sõbõr, ku halvastõ!"
"Mis halvastõ? Saigina uuõ naise!"
"Või ku häste!"
"Mis häste? Papp taha-as paari panda'!"
"Võih, ku halvastõ!"
"Mis halvastõ? Kunagi ei lää' halvastõ! Vei papilõ paari munnõ - pandsõ paari nigu patsahti!"
"Võih, veli, ku häste!"

RKM II 173, 109/10 (9) < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. - Kalev Kalkun < Hugo Kalkun, s. 1920 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Inemissi patu'.
Vene kerikun puut papp armulaua aigu leevä viina sisse ja sõs pand kõik tuu pudi nahka. Esi' hõikas viil vahelõ: "Saagu' tii' patu' teile andis!" Sõs peräst, ku purjo jääs ja maha' vaos, ütlese' uskligu': "Küll mii' patu om vaesõ esäkese ärä' vaivanu! Näeh - pikälegi om tõõnõ..."

RKM II 173, 115/6 (38) < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. - Kalev Kalkun < Hugo Kalkun, s. 1920 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pini järjekõrd.
Üt's naisterahvas olnu' latsõga liinan ja saisnu saban. Lats oll väsünü ja oll ütelnü, et tää inäp saban ei jõua' saista'. Tuupääle oll naane ütelnü: "Ärä' kunagi ütelgu "saba", ütle "järjekõrd".
Ku nää' tänavat müüdä peräst olli lännü, nännü' ütte pinni. Lats hõiganu: "Ema! Vaata, kui uhke järjekord koeral püsti on!"
Imä oll saanu' pahatsõs, aga lats tegi jo nii, nigu' tää käskse: "hanna" asõmõl ütle "järjekõrd".

RKM II 394, 248 (12) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kehtiva korra kohaselt ei tohtinud okupatsiooni ajal talumehed kodus sigu tappa, vaid selleks ette nähtud tapapunktides.
Võrumaal seda seadust ei täidetud.
Külavanem: "Ma olõ teile mitu kõrda ütelnü, et tsikko ei tohi kotoh tappa. Säädüs um säädüs."
Talumees: "Säädüs um säädüs. Säädüsi mi tunnõmi ja ega ma tsika kotoh es tapa kah. Ma ajasi tsia mõtsa ja tapi timä sääl."

EKnS 35, 23/4 (157) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - J. Raudsepp (1913) Sisestas Salle Kajak 2003
Kolm kloostri pappi.
Kord elas üks kingsepp oma ilusa naese Annaga. Anna läks ilu ja moodurikkalt kirikusse. Kolm pappi igatsesid Annat. Üks küsis Annalt luba, tema poole theed jooma minna, mille pääle Anna vastas: “Seekord ei või see sündida, sest et mees kodus on.” Nõnda küsisivad ka kaks tõist pappi, ja saivad vastuse nagu esimene. Anna teatas asja mehele; mees vastas: “Mine tuleval pühapäeval jälle kirikusse. Kui peaks küsitama siis luba näil tulla, sest meest pole ka kodus.” Pappide igatsus ja küsimine nagu ennegi. Üht lubati kella 10, tõist kella 11 ja kolmandat kella 12 ajal tulla. Esimene tuli, ametiriided varna, thee lauda ja tasa juttu vestma. See ütles Annale, tõise pappi tulemist kuuldes, kuhu ma pean põgenema, sest sinu mees tuleb? Vastus: “Ahju.” Tõine papp kolmanda tulemist kuuldes põgenes lakki ja kolmas mehe tulemist kuuldes põgenes ka ahju. Kingsepp tuli tuppa ja küsis: “Anna miks sa nii kurb oled?” Anna: “Pole tõsi.” Mees: “Kust nees pappide riided on saanud?” Anna rääkis kuis asi oli. Kingsepp võttis kirve, läks ahjusuu ette ja käskis pääd välja pista, mis ei sündinud. Mees võttis oled ja pani ahju suu ett põlema. Pappid pistsid omad pead kordamööda välja ja mees raius nad kõik otsast ära. Nüüd läks mees ligidal oleva aruka vanamehe manu nõuu pidama kuhu need surnukehad matta, ütles talle aga ühe ainsa papi tapnud olevad. Vana mehele anti toop viina, kes ühe papi kehaga jõele jää augu juure läks ja papi sisse ajas. Seda nägi kloostrivaht. Kui vanamees tuppa astus, küsis kingsepp temalt: “Kuhu sa papi panid?” “Jõkke igavesti” oli vastus. Kingsepp: “Vale, vaata papp seisab seina ääres!” Vana mees: “Ah sa kuriloom oled mul tagasi tulnud!” Nüüd mindi seda jälle jõkke viima. Nõnda sündis ka kolmandaga, ilma et vana mees enam kui ühest papist oleks täädnud. Kõik seda nähes ütelnud kloostri vaht köstrile, et Vanapagan kannud kõik papid jõkke. Aga kuidas teda hirmutada: võeti nõuks tasakeste minna ja häkiste valjuste vaimulikku laulu laulma hakkata, siis kui kolmandat pappi sisse toppiti. Vanamees: “Ah sa kurjategija tahad mul jalgu vahelt ära minna, et mind oma lauluga hirmutada tahat.” Vaht ja köstri põgenesid taade vaatamata ja tegid jutu, et kõik preestrid vanast paganast jõkke viidud igavesti.

EKnS 35, 43 (396) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - J. Raudsepp (1913) Sisestas Salle Kajak 2003
Üks kord vanast läks mees linna, pandis musta leiva koti, läks oma teed edasi. Kui ta linna torni nägi, viskas ta le'va maha ja ütles: "Kartuh kaera kahusk! Saia sarv ju näikse." Kui ta aga linna sai käis ta linna uulitsates, ilma rahata ja saiata. Nüüd hakkas koht hammaste pääle nurisema ja ta hakkas kodu poole kopsima ja otsis oma endise kaera kahuski ära, kuhu ussikesed sisse olivad läinud. Ta ütles: "Olgu viiks või vääks, kõik on Jumala sõna läbi saadud," ja sõi ära.

AES, MT 248, 21/3 < Rõuge khk., Hurda k. - Hella Keem < Ann Pettai (1938) Sisestas Salle Kajak 2003
Vana Liisu ol' ülnü': “Kat'ri, tulõ är üles! Tõõsõ' tiolise' lät'si' joba är'!”
Kat'ri känge jalgu ja minek'ile.
“Pernan'õ, kae' kas süvvä' ka midä saa üten tiolõ!”
Pernan'õ ülnü' vasta: “Tulnu innembi üles, tennü' kruus'li* är'! Ega tuu mu hädä olõ õs, et sa maada saa õs. Määnä miis vai lat's sul kõrval ol'? Siin umma' kan'õbi terä', võta' ja mine'!”
Kat'ri olnu' kõgõ pääväkese söömäldä', mis'tä noist kuivist kan'õbiderist sei, kannat'i niisama. Tul' õdagu kodu. Sõs an'ti jahu putru, ol' hää kül'. Sõs sai päävä tüü iist süvvä'. Kat'ri tennäs' pernaist: “Ait'u-mma, pernan'õ! No sai õdagugi's süvvä'. Külma no üüse tii kruus'li är'!”
Kruus'lit teten lät's kõik' üü är' aig. Hummogu ol' kruus'li val'mis ja läts' Kat'ri tiolõ. Kat'ri ol' väsünü', saa õs silmägi' üüsi kinni' panda'. Lät's mõisa riiht pesmä, tuud kuutõga' lüüd'i. Kat'ri umast väsümisest maanu' vai suiknu' õks ja käe' tüüdi'. Saisu maanu' ja löönü' iks kood'iga'. No ed'imätse üü tiä sai maada', sõs ol' söömäldä', a tõõsõ üü tek' kruus'lit kõgõ üü. Kuna nuu' kan'õbiderä' sõglutas ja... Ma joba ol'li sõs lat's, kae' ku ruttu seo aig um lännü'!
Ja näet tõõsõ' tennü' Kat'rillõ sääntse viguri sääl rehe man noidõ kuutõga' lüvven. Niä' näi jet tiä suikõ ja magasi ja tulli' rehest lüvven kuutõga' vällä är'. Ja Kat'ri tul' ka iks uma kood'iga' takahn ja pesse iks pal'last maad. Nigagu saanu' jo kaugõlõ, sõs naanu' jo poisi' naardma, et niä' pessäk'i es riiht, niä' pes'si pal'last maad. Tuuberäst et Kat'ri suikõ.
Rehebap'p ol' Kat'rillõ sugulanõ, tuu sõs ol' ütelnü': “Tulõ no' kulla Kat'ri, panõ' sa tulõahju puid sõs, ma l'aa su iist lüü! Naa' herrä', naa' võtva' elu mahnt är'!”
* - 'kanepi temp'

EÜS IX 150 (1) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Vanalaial nülginud mees põtra tõine mees juhtunud manu ja öelnud: "Vaata mis Jumal sulle on andnud." "Kas Jumal andis, ma ise tapsin ja isi nülisin ka." Selle sõna pääle karanud poolnüllitud põder maast üles ja jooksnud mõtsa, kaks valged kriipsu jäänud veel järele mis veel praegu põdral küljes olla.
Kül hüüdnud mees tagand veel, Jumal andis, Jumal andis, aga sellegipärast jäänud põdrast ilma.

EÜS IX 168 (1) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Nali.
Kui vallakohtus ühe tüdruku käest küsiti mis kuupäeval sul laps oli?
Es olegi kuud, pilvin oli, pilvin oli.

EÜS IX 168 (2) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Kas Mõniste vald veel vene keisri jagu küsis üks naene mehe käest.

E 19528 < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Mustlane läinud õpetaja juure ja palunud teda oma isad matma tulla. “Kas surnud siin on?” küsinud õpetaja. “Praegu ukse ees” vastanud mustlane. Õpetaja: “Maksa 30 kopikat siis saab ta maetud.”
Mustlane: “Kui ta Teil nii kallis on et kolmkümmend kopikat maksab, siis võtta ta omale, minule ta kopikatki enamb ei teeni,” visanud surnud vankrist maha ja sõitnud ise minema.

E 19563/4 (3) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Rõuksu kudu
Kord läinud meie mehed mõisa viinatega Valge Poolamaale, sääl tulnud neil tagasi tulles toitu puudus kätte, läinud siis külasse ja palunud sääl süüa perenaene olnud nii lahke ja kannud meie meistele kohe suure kausiga suppi ette. Kui mehed jo tükk aega rasvast leend isuga elpinud öelnud perenaene: “Küla sõprakesed miks teie leend üksi lampsite, võtke põhjast rõuksusid ka üles.” Sääl katsunud meie mehed kausi põhja ja konnad olnud kui viisud suppi sees, moned seda jälkust nähes läinud laua juurest kohe minema aga vanemad mehed kellel kõht väga tühi olnud, serbanud leend edasi ja kiitnud veel perenaist päälegi hea suppi eest.
Tõisel päeval käinud nad veel teeääres ühes talus sees leiba palumas sääl olnud siis perenaene jälle nii lahke annud igale mehele kanika leiba ja pannud kuivatud konna kanika pääle öeltes: “Kulla külla mehed kuidas rõuksu kudu teil tänavu ka korda läks?” Meie mehed vastanud naeru kinni pidates: “Läks ka keskmist moodi.” “Jah” ütles sellepääle perenaene. “Ka meie pool oli tänavu väga kasin saak keiges kolm pütti saimegi soola panna, kuna mullu aasta 12 tõistku pütti sai püütud, ehk aitab Jumal sellesamaga ka see aasta läbi.”

E 20566 (8) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Naljaks.
Õpetaja küsib peakooli tüdarlaste käest: „Mis on see liige inimese küljes, kes keige rohkemb pahandust ja kurjust sünnitab, ja süüdab põlema meie elukorra sündimisest kuni surmani. Eks keegi ei tea?“ Üks peakooli tüdarlaps vastab peene häälega tõiste ulgast: „Titt.“

E 20577 (13) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2004
Naljaks, mis keik üks sild ära kannab.
Kaks naist.
Küll on väga raskid koormaid Kikka sild ära kandnud, mullu sügise sõitis mõisa rehepeksu masin tast üle, aga nii rasked koormad kui tänavu kevate pole ta ilmaski veel kandnud. Mõtle ometi kulla sirgu sõsarakene, keik meie ise, ja meie kraam oli ühe korraga silla pääl: hobune, lehma mullikas, meie ise kahekeste, kaks last, soola nõu, pada, kaks noord kana, tõine tõisel lapsel süles, ning viimaks veel säng keikge magamise kottitega. Küll nõtkus ja paukus tõine, ehk olekski katki läinud kui ma mitte Jürid ei oleks lapsi kanatega käskinud rattile tõsta, et kergemb oleks üle minna. Nõnda saime siis küll tänu Jumalale tervisega üle. Pangu küll Jumal ise silmad kinni, kui veel Lalli mõisa tagasi peaksime minema, olgu küll sääl ka moonamiiste polk pool suuremb kui siin. - Jah sõsarakene. Väga õige, väga õige. Oled kord joba hirmust läbi käinud, siis tead kah mis hirm on.

E 20640 (10) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2004
Naljaks.
Kui vanal aeal Kärsna Murikatsi veske mis Helme kehelkonnas on valmis saanud ja jooksma lastud, siis tulnud kolmandal päeval jahjo ots välja, mõnel teral olnud külg ära, mõnel selg ära kriimustud ja paljotel polnud viga mitte midagi. Mölder külinud neist ühest setvertist jahvatud teratest kolm vakka rükkid põllule maha ja üle jäänud jahud küpsetanud leivaks.

E 20650 (15) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2004
Naljaks.
Juut läheb pimetal ööl üksi läbi paksu metsa ning näeb kandu kaugel teeääres seisvad. Teda röövliks pidates hüüab juut: “Mees, mis sina teeb sääl, meid oleb viis meest,” aga ikka seisab känd ühes paigas. “Meid olep kümme meest, meid oleb kakskümend viis meest,” seda ütteltes pistab ta kui tuul tultud teed jookstes tagasi.

E 20650 (16) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2004
Kes on siga?
Veikene kümne aastane poisikene ütleb isale kes praegu linna reisilt kui siga joobnud täis, kojo tuli: “Isa, keegi külaline käis sind taga otsimas.” “Missugune see külaline vois olla?” küsis isa. “Peris sinu oma nägo,” vastas poeg. Isa polnud selle otsusega rahul vaid lubas poiga peksa kui ei ütle. “Vana emmis,” vastas poeg, ja pistis ise jookstes uksest välja. “Vaat missugune siga minu poeast välja kasvab,” ütles isa ennast pererahva poole pöörates. Kelle käest saab laps õpetust kui isa ees rumal ja jootik on?

E 20652 (18) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2004
Kaks maja.
Uhke linna noorisand kiitleb kõrtsis talupoegate ees: “Kas teie teate, mis mees ma olen, mul on linnas kaks peris maja, mis teie talupoia matsit ka minu kõrval olete?” Selle pääle vastab üks talupoeg tõiste ulgast: “Auustatud ja armuline noor herra, seda meie usume ilma sinu ütlemata, et Teil kaks peris maja linnas on. Tõine laatsaret, tõine vangimaja.” Selle pääle ei vastanud nüüd kiitleja enamb midagi vaid katsus ei kõrtsi uksest välja sai.

E 20652 (19) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2004
Lihunigu sell.
“Kas sa tead kes ma olen ja kellega sul auu on rääkita,” ütles lihunigu sell talumehele. Mees vastab: “Eks inimene ikka.” “Voi paljas inimene sinu meelest, ma võttan iga päev kümme looma tosso välja, siis olen ma sinu meelest veel liht inimene.” Talumees: “Siis olete suur mees täis elaja mõrtsuks.”

E 20653 (20) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2004
Kange tuisk.
“Sina lontrus talumees sina ei mõista tuppa astutes oma mütsi peast maha võtta,” käratseb perre emand talumehega, kellel kübara kõrvad kange tuisu pärast alt lõua kinni seotud. “Ma mõtlesin, et väljas üksi tuiskab, toas tuiskab niisamuti, tahan kübara paela veel pingumale sikkutata,” vastas talumees tasakesi.

E 20653/4 (21) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2004
Silkud kaklevad.
Kord palunud sulane perenaese käest üht silku, sest ta süda valutata väga kui soolast ei saa. Perenaene andnud sulasele ühe silgu. Sulane söönud selle ära ja palunud tõist veel esimesele seltsiliseks, kellel nüüd üksi aeg väga kõhus igav olla. Perenaene andnud ka tõise silgu veel ja sulane söönud ka selle ära. Aga nüüd akkanud valjo häälega kisendama: “Oh kallis perenaene, nüüd läksivad kahekeste kaklema ja kolmandat on häda pärast tarvis kes neid lahutab, muidu tappab tõine tõise ära.” Perenaene seda hädakisa kuultes pidi kolmandama veel andma, sai see söötud, ütles sulane: “Nüüd on kaks ühe vastu ja lõpetavad selle suutumaks ära, ma palun, antke neljas veel siis lähab see selle üksikule appi” ja perenaene uskus seda keik mis kaval sulane ütles ning täitis ka tema neljandamad palvet heameelega, ehk ta küll muidu tihkamata kitsi inimene olnud. Nüüd jäi siis ka sulane rahule, sest tahtmine oli täis.

E 206545 (22) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2004 (1895)
Korsna pühkija.
Kord kukkunud korsna pühkija viiendama korralise maja kattukselt maha ja õkva juutile selga ning löönud selle surnuks, aga enesel viga mitte midagi. Tappetud juudi vend kaebanud korsnapühkija kohtuse ja nõudnud 1000 rbl tasumist. Kohus kuulanud asja üle ning arvanud kahjo tasumist asjatuks, sest õneligu juhtumise oli korsnapühkija isigi surma suust eluga pääsenud, aga pani naljaks juutile ette: “Mine sina juut nüüd sellesama maja korsna otsa, kust korsnapühkija alla libises ja hüppa säält korsnapühkijale selga nago ta sinu hüppas ning löö teda surnuks, siis olete tasa.” “Mina ei tohi hüppata, mina ei trehva temale mitte selga,” ütles juut. “Noh kui sa seda ei tohi,” ütles tark kohtunik, “siis leppi kaebtuse alusega ära,” ja juut lepiski ära.

E 20660/4 (25) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2004
Kolm kattuliku pappi.
Vanal aeal kui ristiusu toojad meie maale tulid ja oma kattuligu usu valguse seie paistma panid, elanud Pernu linnas kaks pappi, molemad poismehed ilma naeseta, ilma inimeste ees tõenäolised nago Jumala sõna sulased kunagi aga salamahti liha imu orjad, vallatumad kelmid, päälegi veel suured jootikud. Need kaks pappi akkanud Uulu kõrtsinaesega keelatud sõprust sobitama ning käinud sinna tihti öösetel purjutamas, aga naesterahvas üks eesti inimene pole nende ullu nõu kuulda võtnud, vaid keik mehele ära rääkinud, nõnda kuidas see õige naese kohus on. Pidanud siis mehega nõu kokku, kuidas pappitele tuleks head vingerpussi mängita millest pappikesed vaesed midagi ei täädnud aimata, vaid lubanud jälle ühel õhtal purjutama tulla, mil kõrtsimeest ennast kodus ei olevad. Kõrtsimees ei läinud nimetud õhtul kodust kuhugile, vaid roninud kõrtsi laepääle ja läinud siis varsi jälle alla kui pappid sääl olnud purjutamas ning kõrtsi naesega naljatamas. Häkki kopputab kõrtsimees ukse pihta ning palub sissi lasta. OH õnnetust, mees on täädmata kojo tulnud. Kuhu põgenevad nüüd pappid! “Ei muud,” ütleb kõrtsinaene, “tükkige ette kõrtsi ahjo, see on nii suur küllad, et kümnel pappil sääl ruumi oleks.” Pappid tegid selle nõu järele ja pugesid ahjo. Kõrtsimees astnud tuppa ja käratsenud naesega, et ta ust pole niipea lahti võtnud, vaid teda asjata külmetata lasknud. “Ma ei kuulnud vaid magasin,” vabandanud naene. “Mis sa räägid, tuli oli veel kõrtsis ülevel kui ma kaugelt metsast tulin ja nüüd sina joba magasid” käratas mees ning kaebas oma külmetamise üle ning tõi kaks õlekubu sissi ning pannud ahjo ning tuli otsa. Nüüd olivad Jumala sõna sulased ahjus peris kimbus, ei tohtinud hääld teha aga ingatagi, arvates, ega õle suits meile ometa midagi ärä tee, kustuvad iseenesest jälle ära ning kui kõrtsimees magama uinub, samume meie varsi jälle linna poole tagasi. Et pappid kauniste nokkastanud olivad ega aru saanud õigel aeal häält teha, lakkastas suits mehekesed molemad ära ning olivad joba surnud ning kõrvenud sea nago kui kõrtsimees pääle õhto sööki vaatama tuli, mis tema naese sõbrad ahjus teevad. Mis nüüd heaks nõuks? Inimese tapja kui ta mitte moni suure mõisa härra polnud, sai ka sel aeal kangeste karistud. Nüüd oli kõrtsimehel karistus ootata kui asi peaks välja tulema, et tema neid ahjus ära kõrvetanud. Ta jooksis kui meeletu ümber, rääkis asjalugu oma naesele ja ütles: “Vaat armas naene mis nüüd keik see nali maksma tuleb? Ma olin siberi vang ja saan niipea kui asi avalikuks tuleb, vangi pantud.” “Nende tühja pappite pärast,” vaigistas naene, “tühi kartus, pappe on keik terve Eestimaa täis ja tulevad iga aasta võõralt maald veel sadantid juure. Võtta nad kõrvend sead ahjust välja ning pane kõrtsu nurka kõrvustigu seisma kuni postipois Hendrik tuleb kes vana julge mees on ega Kuratid ei karta, sellele anna nad kätte, küll se teab kus ta nad paneb. See hea nõu vaigistas nüüd kõrtsimeest, ta lubas selle järele toimendata. Varsi oli ka kellate kõlinad kuulta ja postipois sõitis ukse ette ning astus tuppa. Kõrtsimees rääkis sellele lühetalt oma asja lugu, et tontid teda käida hirmutamas ning praegu olla üks ees kõrtsis nurkas. “Anna mulle rubla hõbetad,” ütles postipois, “küll ma Kurati siis so kaelast ära toemendan.” Kõrtsimees andis rubla ja toop õlud veel pääle kauba. Hindrik keerutas Kurati õlale, viskas saani, istus ise pukki ning sõitis minema. Kõrtsimees hüdis tagand järele: “Katsu vend teda nõnda ära äävitata, et ta enamb tagasi ei tuleks.” “Sellest olge mureta,” vastas pois ning kihutas tuhad tulist edasi linna poole ning pistis tondi silla ligitale jää auku. Umbes paari tunni pärast sõitis ta jälle saksuga tagasi ning veel läks tund mööda kui postipois jälle kõrtsu astus. Kõrtsimees küsima: “Kas häävitasid tonti ära?” “Jah, ma pistsin ta jää auku säält ta enamb tagasi ei tule.” Kõrtsimees lähab ette kõrtsi ja hüüab: “Kulla vend, joba siin, tule vaata.” Pois seda nähes: “Oh sa saadan, ongi joba tagasi tulnud, küll ma sind nüüd tõist korda ära viin, ma olin rumal ja ei teinud risti pääle kui ta jää ala pistsin.” Jälle annab talle kõrdsimees rubla hõbetad ja toobi õlud mis pääle Hendrik pappi selga võttis ja linna poole edasi kihutas seni kui ta säetud kohale jõudis oli jo koidu piir taeva sõrval paistmas ning jutt ülema pappi kõrvu ulatanud, et postipois Kuratid jää ala uputavad. Ülemb papp võttis palveraamatu ligi ning läks asjalugu järele vaatma, ta jõudis parasjagu sinna kui postipois pappi jää ala toppis. Kui töö toimendatud oli lõi pois silmad taga selja. “Ah joba sa jälle väljas oled? Lähad kõrtsi rahvas hirmutama.” Tõmbab ka selle pappi kinni ning topib jää ala. Sest nad olivad keik pea ühte nägo habemigud. Nõnda saanud keik kolm kattuligu vaimulikud ühel ööl otsa.

E 21600 < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2004
Naljaks
Puujalgne juut tahab jõe purde puust üle minna, aga see näitab tal koguni voimata. Sääl hüüab talumees: “Juut mine käppuroomakile, siis saad üle.”
“Kus on käppuroomakile?” vastab juut, arvates, et käppuroomakile mõni riistapuu on üle minna.

E 21619/21 (13) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2004
Oksjoon üle seitsmesaja aasta 25 sept. 1891. esimest korda. Ehk ühe tõlla kõne.
Oi vennike, see oli alles nali mis ma täna nägin. Üks talupoeg laskis oma võla pärast sündinud paroni kaami müüja. Väga kena oli vaatepilt kui tõld sai ära müütud ja talupoead kolm tugevad hobust ette rakkendasid, ise pääle istusid, keigitel pitka varetega piibud suus ja nõnda maanteed edasi talu maja poole kihutasid. Tõld naeris ja õiskas ühes nendega kes tema pukkis ja sees istusivad ja ütles: “Oh rõõmu, kuida nüüd mo rattad all vurisevad, et üsna lust sõita. Kaua, väga kaua pidin mina sääl sumpunud hoones hallitama, sest mind arvasid mo saksad raskeks sõiduriistaks. Ei, ma ei ole mitte raske sõiduriist, vaid Saksamaal Perlinis tehtud keige parema tõltseppa töö. Aga mikspärast mind põlati? Oh sõbrad, see oli sellepärast, et mõisa hobusad kõhnad ja jõuetumad olivad, et mind mitmel aastal enamb ei tarvitatud. Ainult mullu aasta üks kord viiti mind V. linna, küll oli vaene ja vilets mo käimine sel korral, hobused väsisivad teel ära ja mo suured rattad liikusivad veel vaevalt. Inge tahtis kinni matta, enne kui ma mõisa tagasi jõudsin. Nüüd saab mul puhas õhk talu kuuri all olema, ja saan igal aeal aegsaste linna ning kiriku juure, nüüd olen mina jälle noor ning rõõmus nago uueste sündinud. Oh ma panen seda isigi immeks kuidas mo rattat nii ime kiirusega jooksevad. Ma näen väga lahkeid inimesi enese sees istuvad, kellel midagi koormavad pattu, süüdi ega kadetust südame pääl kanda ei ole, oh see rõõmustab mind väga. Siitsaatik ei kuulnud mina oma seinate vahel muud kui vandumist ja neetmist, ega näinud muud kui liiderligu roppu ilu ja häbemata nalja heitmist, mis koguni ristiinimese eluga kokku ei passi, aga siiski mõtlesid mo endised isandad ennast ristiinimesed olevad. Päälegi pidasivad nad ennast veel arritud inimeseks, kellel õigus olla ainoüksi minuga sinna ja tänna sõita. Ma vedasin mittu korda joobnud inimesi pallite ja pidute päält koio, ja mul oli kange hirm selle ees, et moni täis joobnud minu sissi ära ei sure (sest ma kartsin kangeste surnuid ja kodukäiad). Küll oli mul mittu korda see mõtte, niisugusid laioksid kraavi pori sissi ümber kallutata. Aga siiski ma ei teinud seda mitte, sest ma olin mittu kord õiglasem kui mo isandad ja emandad ühtekokku. Ma ootsin suure igatsemisega seda päeva, mil ma oma leivavanematest lahti saan, ja oh õnne see silmapilk on täna kätte jõudnud. Ma sooviksin oma kaasvendatele keda vangis peetakse ka niisugust priiust. Oh, et mitmel mõisa pidajal veel kanvras kuulutud saaks, ja mitmet tõllahooned saaksivad avatud, et mo kaasvennad minuga voiksid ühes rõõmustata ja rõõmsad olla.”
Nõnda ühe paroni tõlla kõne, keda oksjooni teel talupoegatele ära müüti. Ta sõitis minust mööda ja rääkis kaunis valjuste nõnda, et mina seda keik selgeste kuulsin ja tema enese juttustamise järele seie oma päeva raamatuse üles tähendasin.

E 24160/1 (8) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Tõrva pott.
Kord kadunud iga ööse ühel peremehel mesi pottist vähemaks. Keegi inimene pole teda söömas voinud käia, sest mesi oli kindla lukku taga tallele pantud. Mees arvas seda ja tõist ning tuli siis viimaks selle otsusele, et vanatont ta mee ära sööb ja se arvamine polnud sugugi vale. Ühel ööl lähab peremees ise aita vahi pääle, laseb perenaese ukse lukku pöörda, et keegi eksitama ei saaks, võttab mee potti oma asemelt, paneb sinna kohta siis tõrvapotti asemele, ise aida nurka kuulama mis nüüd sünnib.
Polnud tarvis kaua ootata, umbes tunni pärast lükkatakse paialaud eest ära ning kirgavate silmatega elukas ilmub akna pääle ning üppab kopsatates põrandale. Kuu valge paistab aida aknast sissi ning nüüd näeb peremees selgeste üht mustlase poisikest tõrvapotti juures söömast. Oma esimest sõrme tõrva sissi kastes ja ühtepuhku suhu pistes üübab tont: "Ma tean küll, et sa mesi oled, ole pääle mõru, ma jo tean, et sa mesi oled.
Homikul kui perenaene meest tuli aitast valja laskma, rääkis se naesele kuis viisi ta vanatondi pottite vahetamisega ära petnud ning kuidas ta mehekene mustlasepoisi näol oma sõrmi potti kastis ja tõrva sõi, mis perenaene väga immeks pani.
Sellest päevast saatik jäi meepott puutumata ega olnud vanatont ka enamb tõrvagi potti juures söömas käinud, vist oli uus mesi ta vanale kurgule väga kibe.
Et vanal aeal igalpool seda arvatud nago oleksivad nägemata vaimud nähtavate asjate kallal söömas käinud ja ka vilja tulu ära viinud, leiame keige vana hoonete ning elumajate uste ja akente päälmise ehk alumise palgite küljes ristisid raiotud, ka salvete äärte ning kirstu kaasete küljes leiame nelja, ehk viit nurka ristit lõikatud. Aga seda kõik pahate vaimute tagasi peletuseks.

E 24214 (1) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Kord kandnud üks lätlane kaheksatõistku pange vett hobusale ette, tähelepanemata et ruhi körtsi rehe all lõhki oli kuivanud.
Kui keik selle vee hobuse kõhus arvas olevad, rakkendas hobuse koorma ette, lõi käega laudja pääle, öeldes: "Labi tsirks" ja laskis samu linna poole.

E 24220/1 (11) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Uut moodi kimmelgas.
Kord kutsunud keegi vene minister vana Saksa Pismargi omale külaliseks. Nagu se vastastigu suurte meiste viis on tõinetõisel võõruses käja ja tõinetõist kutsuta. Et vene minister enne Perlinis Pismargi juures külaliseks oli olnud ja vaja auupaklikult vastu võetud, siis tahtnud meie minister temale võõrsiks palumisega seda auu jälle kätte tasuda.
Et suures uhkes Peetrburgi linnas keik asjad võõrale hästi meeldiks, lasknud meie minister võõra külalise tarvis ka uutmoodi kimmelgu valmistata nõndaviisi: kimelgu augu ala pantud masina moodi värk edasi tagasi käima, millel sea arjasist ari peal olnud, kes nagu põrandaluud augu all edasi tagasi käinud ning just sell aeal kui pääl istuja asjaga valmis saanud, oma kohud puhtaks pühkites on täitnud.
Kui nüüd vana Pismark juba Peetergurgis võõrsil olnud ja sinna kimmelguse oma asjale läinud, pannud saksa vürst seda väga immeks, kuidas pehme ari ilma käskimata oma kohud täitnud, mis mitte ta oma pitkal elupäivil enne veel polnud näinud. Uudiseimu aeanud teda asja terasemalt järele katsuma. August alla vaatates ei näinud ta pimetuse pärast mitte midagi. Aga enne kui ta pead saanud üles tõsta, käinud sittane ari üle habeme ning suu, et keik ukkas olnud.
Oma suud ja silmi köögis veega puhtaks pestes üüdnud ta pool pahameelega: Võtku tont venelased ja nende uutmoodi sissi säetud kimmelgud.
(Rahva juttustamise järele üles tähendud.)

E 24233 (13) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Unustaja tüdruk.
Kord olnud ühel peremehel, muidu kul väga viks viisaks tüdruk, aga ikka ja alati unustanud ta midagi lauale toomata, kord leiba ja kord soola, ehk koguni suppitaldriku. Seda viga tahtis peremees Mari juurest ära kaotata ja temale nattuke häbi teha.
Ühel päeavl istub peremees mõne võõraga lauas ja soolatoos puudub. Peremees küsib: "Mari, kas keik nõud laual voi puudu veel midagi?" Tüdruk ütleb: "Ma ei näe midagi puuduvad." Peremees küsib nüüd Marid pitka redelid aiast tuppa tuua ja teda selle redeli otsa ronida, mida Mari ka sõnapäält teeb.
"Kas nüüd näed midagi puuduvad," küsib peremees. Jah, vastab tüdruk, soolatops puudub täieste. Sellest päevast saatik ei unustanud tüdruk enamb midagi lauapääle toomata, sest et ta ulga võõraste ees kord häbi oli saanud redelid aiast sissi ja välja vedates.

E 41016 (1) < Rõuge khk., Oina veski - Liis Purk (1901) Sisestas Salle Kajak 2004
Õppetaja pihil, sulase naise käest: „Kas sa tunnistad kõigest südamest kahitsedes üles kõik omad rasket pattud?“
Naene: „Egas ma perenaine ei ole!“

E 41016 (2) < Rõuge khk., Oina veski - Liis Purk (1901) Sisestas Salle Kajak 2004
Õpp. eksinud tüdruku käest: „Mil ajal sinul laps sündis?“
Tüdruk: „Karjah pravitsemise aol. Karjah pravitsemise aol.“ Õpp: „Ei, ei. Ma küsisin, mis kuupäeval?“
Tütruk: „Oleh-gi es kuud, olekih es kuud! Pilveh oll, pilveh oll.“

E 41016 (3) < Rõuge khk., Oina veski - Liis Purk (1901) Sisestas Salle Kajak 2004
Õpp. Haani mehele: „Ammuks sinul pulmat olid. Kuis nii vara ristmise tähe järele tulid?“ H. mees: „Lats sündü küll oma ao pääle, a pulma jäiva veidikese kaugus.“

E 41379/80 < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1901) Sisestas Salle Kajak 2004
Et veikesed kalad suuri kätte ei saa.
Kora olnud vana kaval kõrtsimees R. kihelkonnas suure järve ääres. Kõrtsi mees olnud ise suur kalamees. Aga mõisast oli temal kalapükk keelatud. Kord püidnud just parajasti kõrtsimees kallu. Mõisa herra juhtunud ka kohe tol koral sinna, näinud et kõrtsimehed võrgusid järve sisse pannud. Kohe küsinud herra, miksperast sa need võrgud järve paned. Kõrtsmik vastanud: „Mina panen võrgud seeperast järve ette, et siis suured kalad veiksid kätte ei saa.“ Herra vastanud: „Küll oled sina hea mees, kas ei võiks sina veel rohkem võrkusid järve panna, et suured kalad veikese katte ei saa.“

E 41380 < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1901) Sisestas Salle Kajak 2004
Maa tanu.
Kord võtnud kehvapoolne Võrru maa mees enesele naise. Kasaraha sanud 70 rubla. Lainud peale pulme pühate ajal külla. Naine panud enast ka ritese, aga päha panud maa tanu! Mees seeda näehes võtnud naela otsast noori ja lainud enast ära pooma. Naine nutes läinud järele: „Jäta veel pai kulla mihekene, olli ainuld esimine kord ega mina enam maa tanu päha pane.“ Mees võtnud nööri ja tulnud koju tagasi.

E 41380/1 < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1901) Sisestas Salle Kajak 2003
Kaks kohtu käiad.
Mees kaibanud teise mihe kohtuse et mis perast võlga ära ei maksvad. Kohus kutsunud mõlemad mihed kohtu ette. Esiteks küsinud kohus võlglase käest: „Miksperast sina temale võlga ära ei maksa?“ Võlglane ajanud vastu, ütelnud: „Mina ei ole lainanud.“ Kabja: „Mis sina valetad, mul on ju peris viitantsu (kvitantsia) vastu.“ Võlglane vastanud: „Mul on jälle tuletantsu vastu.“ Kohtu mehed sanud vihaseks ja ütelnud: „Teie olete mõlemad joobnud“ ja panud mõlemad mihed öks päevaks türmi senniks kuni mehed tarkaks saavad.

E 41381 < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1901) Sisestas Salle Kajak 2004
Ratas läheb ühes rumuga ümber.
Kora sõitnud settukene potti koormaga teed mööda. Tee ääres oli vana kelm talumees. Ütelnud setukesele: „Kule kulla velu vangri ratas läheb ühes rumuga ümber.“ Settukene karganud vangrild maha ja vaatanud. Ratas läheb ka paris rumiga ümber. Lausunud enam ise sõnakestgi, karganud vangrile, anud hobusele pitsa. Lainud oma teed, mis tollm taga.

E 41382 < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1901) Sisestas Salle Kajak 2004
Oi põlvekesi.
M. mõisas olnud juba amust aega vana karja mees. Olnud teisel üsna kerge ja hea elu. Aega olnud külald, kari sönud põlul, lasknud seliti maha ja hakkanud laulu modi räägima ise haleda hälega: „Oi põlvekesed, mis teil küll viga on.“ Herra jalutanud just parajasti nurmel, tulnud karjamihe juure: „Ma kulsin, sina kaepasid et sul põlved valutavad. Tule õhtu minu juure.“ Karjamees läinud, hera anud mihele toopi piiretust põlvi märita. Karjamees tänanud herrad, joonud piiretuse varsi ära.

E 41412 < Rõuge khk., Sänna - Oskar Leegen (1901) Sisestas Salle Kajak 2003
Lase peksa.
Kord peksis vana juut oma poiga. Talumees ütles juuti pojale: „Mis sina ennast peksa lased.“ Juuti poig vastas: „Lase peksa temal, küll mina peksan ka jäll veiksid juutisid.“

E 41412 < Rõuge khk., Sänna - Oskar Leegen (1901) Sisestas Salle Kajak 2004
Virk katukse meister.
Kord kaepanud peremees katukse meistri kohtuse, et misperas sina minul kadust ära ei paranda. Kohus kutsus katuksemeistri ette ja nõudis, mis peras katust ära ei paranda. Katukse meister vastas: „Kuidas mina kadust saan parandata kui vima sajab, siis ei sa parantata, kui kuiv ilm on siis om isegi hea.“

E 41413 < Rõuge khk., Sänna - Oskar Leegen (1901) Sisestas Salle Kajak 2003
Mamma haige.
Kord tuli mustlase poisikene taluse ja palus peremeest: „Ana mule natukene leiba mul on mamma haige.“ Peremees küsis mis mammal viga on. Pois vastas: „Mammal oli veike puisikene.“

E 41413 < Rõuge khk. ja v., Sänna - Oskar Leegen (1901)
Lapsel esimene sõna "kurat".
Korra läinud keegi vanaeit oma tütre poole külla. Küsinud: "Kas sinu Mannikene ka oskab rääkida?" Tütar vastanud: "Ei oska küll suuremad midagi, ah jah - eela ütles ainult ühe veikse kuradikese!" - "Jah-jah, või nii."

E 41413 < Rõuge khk., Sänna - Oskar Leegen (1901) Sisestas Salle Kajak 2004
Hisraeli lapsed Vilistri leeri ümber.
H. kihelkonnas H. vallas elas tuuleveski peal mölter, kelel umbes tosin lapsi olli. Vanem tütar Miili keedis paksu tanguputru. Et lapsedel vist isu olli, võtsivad nad lusikaga igaüks paa seest tanguputru ja et väljas väga ilus kevadine ilm olli, läksivad lapsed välja, kõigitel tangupudru lusikad käes hoites hakasivad ümber tua ümber tiru jooksma. Mina seda näehs pistsin tuast välja, et muidu tuba nagu Vilistri leer kokku langes Hisraeli laste ümber piiramisel.

E 41413 < Rõuge khk., Sänna - Oskar Leegen (1901) Sisestas Salle Kajak 2003
Naene on ikka mehe pea.
Kord vaitlesivad mees ja naine eneste vahel. Naene ütles, et tema mehe pea olla. Mees vastu, aga eksis suure härritusega ja ütles: „Naine on ikka mehe pea.“ Naene seda kuuldes sai väga rõmsaks plaksutas käsa ja ütles: „Küll olli loll vastus.“ Mees vastas: „Noh nüid tunnistasid sina juba esi et see on loll vastus et naene mehe pea on.“

E 41414 < Rõuge khk., Sänna - Oskar Leegen (1901) Sisestas Salle Kajak 2004
Hobuse tohter
Kord hakks mustlasel hobune jalga longama ja et tema hobust ära tahtis müa, laks poodi ja ostis paari kopiku eest naelu. Võtis ammri ja lõi tõise kolme jalale kabja allt naelad jala sesse. Hobune ei mõistnud nüid enam ühtegi jalga longata.

E 41414 < Rõuge khk., Sänna - Oskar Leegen (1901) Sisestas Salle Kajak 2004
Ega mina kütest ei tee.
Kord olli üks peremees, kes iga aasta palju uut maad põluks tegi, seeperast laskis peremees iga aasta palju kütist teha. Ja et seda tööd tendrid väga raskeks panivad, ei tahtnud nad peremeest tõest aastad tenida, ainult siis lubasivad edasi teenida ku peremees kütist ei teks. Uut kaupa tehes tellisivad selle ära, et peremes kütist ei tee, peremees olli ka sellega rahul. Tulli kütise panemise ehk teegemise aeg. Peremees käskis tentrid kütisid tegema. Tendrid hakkasivad vastu räägima ja ütlesivad: “Sina ei lupanud ju kütest teha.” Peremees: “Mina kütist ei tee, aga teie teede kütist.” Tendrid läksid pool nurisetes oma töö juure.

E 41414 < Rõuge khk., Sänna - Oskar Leegen (1901) Sisestas Salle Kajak 2004
Taeva trump.
Kora jänud keegi õpetaja kantslis jutlust pidates magama. Läbi une põrutanud ise käega vastu kantslid ja ütelnud: “Patt on trump.” Rahvas hakkanud naerma, õpetaja virgunud ülese, seeperas et tema olli oma ütelust ära kuulnud. Ja hakkanud nopetasti seletama, mis teie naerate, ma seletan teile taevatrumpist.

E 41437 < Rõuge khk., Sänna - Oskar Leegen (1901) Sisestas Salle Kajak 2004
Naene ja mees.
Kora ütelnud naene mihe vastu: “Misperast ei armasta sa enam mind?” Mees: “Üsna selleperast, et sa inetu oled.” Naene: “Kui sa mind enam ei armasta, siis lähen rautee peale ja viskan enast roopaste kohale pikali kui masin tuleb, siis saad minust muidugima lahti.” Mees: “Ma kartan, et ehk jookseb masin roopastest välja.”

E 41437 < Rõuge khk., Sänna - Oskar Leegen (1901) Sisestas Salle Kajak 2003
Õpetajast targem.
Kora käinud kegi noormees pristiga mõisja koolis. Õpetaja küsinud nooremihe käest peast kuuetamad käsku. Noormees poole mõistnud, ütelnud õpetajale: „Hea küll Teie küsisite minu käest, aga nüid küsin mina ka teie käest. - Kumbas (mis) on enam kas usk ehk elu aja leib.“ Õpetaja sanud kurvaks ütelnud: „Väga kahju et sa usuõpetust vähe tunned.“ Mees läinud koju ütelnud: „Kae mina olin õpetajast targem.“

E 41437/8 < Rõuge khk., Sänna - Oskar Leegen (1901) Sisestas Salle Kajak 2004
Vana tont tulise hobuse seljas.
Kora sõitnud Tartu linna stuteng jalgrataga Setumaale üht tähtsad kohta vaatama. Saanud juba umbes Petseri lähedale. Kõik, kes teda näinud, jänud nagu tulbad imestuse perast seisma. Kui nad juba natukene sellest toibunud, hakkanud nad varsi suure kisaka jalgratta mehele järele jooksma, ise karjunud kõik: “Vana tont ise tulise hobuse seljas.” Jalgratta mees tänanud, et veel eluga settukeste käest ära oli päsenud.

E 41438/9 < Rõuge khk., Sänna - Oskar Leegen (1901) Sisestas Salle Kajak 2004
Settukese hobusevahetus.
Kora tulnud settukene Võrrumaale, olnud juba tõisel kausi korem ära müdut, jõudnud settuken Roosa Varstu kortsi juure, hakanud seal talumehega hobust vahetama. Settukene küsinud talumihe käest: “Noh, kui saab siis tu vahetusega? Kui palju sa peale paned kui vahetust teeme.” Talumees süganud kõrvatagust. “Settukene noh mis sa seal siis norutada. Olgu peale neli verevad (meie keeles 10 rublalised) ja üks sinine (meil järele 5 rublatük).” Talumees mõtelnud viimaks ütelnud, olgu peale. Hobused vahetadud ära, talumees läinud kõrtsi raha järele, jänud kõrtsi kauaks ajaks, settukene saatnut poja vaatama, mis tema seal nõnda kaua teeb. Varsi tulnud poeg välja, ütelnud: “Tättä (ehk isa) meile valmistetas teliskive, nema oma neli teliskivi vereves värvinud ja viendama siniseks.” Settuke seda kuuldes märgasi juba missugune häpartus tulemas olli, pistnud oma hobusega putkama, seda näes talumees ja võtnud hobused ja palju tõisi mehi, ajanud järele ja tonud settukese tagasi. (Tallumees võtnud) anud settukesele 4 verevad ja ühe sinise kätte, ütelnud, siin on sinuld nõutud asjad. Hobune jänud ikka vahetatud. Settukene tulnud Võrrule, et seal kohtuse kaebada. Kohtunikud: “Mis sina oled seal ise süidlane, sa küsisid ise ja sinule anti nõnda.

E 41439 < Rõuge, Sänna - Oskar Leegen (1901)
Korra läinud mees naesega riidu. Ütelnud mees naesele: "Kui sina mind nõnda iga kord pahandad, siis lähen poon ennast aeda õunapuu oksa külge ülesse!" Naene: "Ma kardan, sa murrad selle kalli õunapuu oksa katki!"

E 41439 < Rõuge khk., Sänna - Oskar Leegen (1901) Sisestas Salle Kajak 2004
Looduse uurija.
Kegi vana mees käinud kevadel linnas poja pool küllas. Koju tules kiidelnud mees: “Kae minu poeg on kõige targem, looduse urija, ta kuulutas ette, et puud varsi pakkatama hakkavad.”

E 41477 < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1901) Sisestas Salle Kajak 2003
Oleks veel kakskümmend viis meest olnud.
Kord läinud parmute seltskond hobuse kallale ja tahtnud hobust maha võtta, et siis rahulikult ilma et hobune neid ei eksitaks, süüa võivad. Varsi hakkanud parmud hobust koletasti pinama. Hobusel ei aitanud enam mingi mu nõu kui visanud enast pikali ja hakkanud väherdama. Parmud pistnud paku. Hobune tõusnud jälle varsi perast ülese, üks suur parm seda nähes ütelnud teistele: „Oleks veel meil kakskümmend viis meest rohkem olnud, siis oleks tema täiesti meie oma olnud.“

E 41477/8 < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1901) Sisestas Salle Kajak 2004 [nali]
Mõisa preili.
Kord olnud ühes mõisas väga peenike suurtsugu preili. Kora jalutanud tema ka karja lauda juure suurt mõisa karja vaatama, aga oh võtku äbartust, märenud kogemata ühe sõrme sõnikuka ära, kohe hakanud preili valjusti tütrukuid hüdma, mis ka varsi tulnud. Preilil olnud üks käsi nõna juures, selega pidanud nõna kinni ja ise kisendanud: “Tooge kirves ja rajuge see haisev sõrm maha.” Varsi toodud kirves, preili hakanud kartma ja ütelnud: “Kui ma näen, siis ma kartan. Seal kögi ukse sees on üks pisikene mulk, kuhust sõrm läbi mahub. Seal lasen mina sõrme maha raijuta.” Preili teinud ka kohe nõnda, olnud kögis, sõrm läbi ukse mulgu välja pistetud, tütruk mõtelnud, visanud kirve maha ja võtnud ühe karja vitsa, löönud sellega tugevasti sõrme pihta. Preili karjunud valu perast mis kole. Seepeal tulnud kõik mõisarahvas kokku preilid vaatama, preilil olnud sõrm suus, vimaks võtnud preili sõrme suust. See sõrm mis enne sõnikuga koos olli ja haises, olli veel puhtam kui tõised sõrmed. Perast andnud kui valu mööda, türukule selle targa nõu eest kümme rubla.

E 41479 < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1901) Sisestas Salle Kajak 2003
Kas see veel veidi oli - kolm päeva.
Kord lasknud talumees enesele linnas juutil paar saapaid teha. Kolmandal päeval läinud mees juudi juure tagasi ütelnud juudile: „Mis saapa tegemine see on? Ei seisnud kolme päevagi.“ „Mis siis. Kas sii vähe olep, kolm päiv, kas sinnu elu aig tahab seista.“

E 41479 < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1901) Sisestas Salle Kajak 2003
Kolm laiska.
Kord olnud õunapuu all kolm meest pikali maas. Üks vaatanud õunapuu otsa, ütelnud ise: „Küll on need õunad kõrgel.“ Tõine vastanud: „Kui nad ise suve saadaksivad, siis ära küll sööks.“ Kolmas seda kuldes ütelnud: „Kuidas te nõnda palju suutate rääkita.“

E 41479/80 < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1901)
Kolm pois-meest peremeest.
Korra küsinud keegi vanaeidekene oma täditütre käest: "Ma kuulsin, sinul olevad mineval nädalal kosjas käidud?" - "Jah,. kulla eidekene, päris rikkad peremehed ja suur koht on ka veel teostel. Kaks venda olli peale selle, kes mul kosjas käis, kodus. Kõikidel isa ära surnud, nõnda siis kõik kolm poissmees-peremeest! Mul on päris hea õnn, ega ma küll vanaks tüdrukuks ei jää." Vanaeit: "Miks sa sellest räägid, sulle on taevast päris õnne antud!"

E 41480 < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1901) Sisestas Salle Kajak 2003
Ei saa haputgi kost siis seda rõska saab.
Kora palunud veike Manni ema käest rõska pima, ema vastanud: „Ei saa haputgi, kost sa siis veel rõska piima saad.“ Veike Manni nutes: „Masik ja Punik* anavad ikka rõska pimma ega nad ju millalgi hapud piima ei ole andnud.“
* - Masik ja Punik lehma nimed.

E 41480 < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1901) Sisestas Salle Kajak 2003
Varga kavalus.
Kora näinud varas, et ühel talumehel hästi ilus ja tubli hobune olnud, tulnud teisel himu hobust ära varastada, aga see olnud pahanduseks, et hobusel alati kell kaelas olnud. Viimaks leidnud hea nõu, võtnud hobuse kaelast kella, panud koodu lähedale kuuse ladva. Kell kõlisenud seal ühtelugu tuule käes, nüüd olnud vargal tee lahti. Õhtu läinud mees hobust kooju tooma, kuulnudki kella hääld, aga hobust ei leidnud. Viimaks leidnud kuuse otsast kella kõlisemast, aga hobune jänud kadunuks.

E 41654 (16) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1901) Sisestas Salle Kajak 2004
Saksa modi maakeel.
Kora olnud kõrtsiemand ja ka tütar, pole aga saksa keeld mõistnud, hakkanud seeperast ise saksa moodi räägima. Kora hõikanud tütar: “Mami-mami.” Mami vastanud: “Vas is tas.” Tütar: “Iir uppus kank.” Mami vastanud: “Visk vas sein.”

E 42100 (7) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1901) Sisestas Salle Kajak 2004
Misperast Jumal valguse lõi.
Kord küsinud kooliõpetaja koolipoisi käest piibliloo tunnis: “Misperast Jumal valguse lõi?” Koolipoiss vastanud: “Jumal lõi seeperast valguse, et ta pimesi es näe kuhugi minna.”

E 42100 (8) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1901) Sisestas Salle Kajak 2004
Ei ole veel lõukestgi kulnud.
Kord tulnud mulgimaa mees nurmeld koju, enesel olnud suur rebase nahane lõudidega kübar peas ja külimise matt kesvadega kaülas. Tee peal tulnud Tõnu Mart vastu: “Noh kas lõpetasid kesva külmise ära?” “Mis nüid õige lõpetada või olla, täna nädala perast on jaanipäev, ei ole veel lõoksestki kuulnud.” Mart vastu: “Mis juttu sa nüid ajad, lõukene on juba kolm kuud laulnud ja laulab ka praegu.” Tõine vastu: “Oh oh mis juttu sa päris luiskad, kus siis minu kõrvad on?” Mart vastanud: “Sul on kübara londid kõrvade sees.” Tõstnud ka viimaks kübara londi üles ja kae nüid laulab küll lõuke, muidu oleks ehk suvi päris mööda läinud.

E 42101 (9) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1901) Sisestas Salle Kajak 2003
Uus leidus.
Kora tulnud vana kauba jutt vana aasta õhtul talusse ja palunud öömaja, peremees aga poole lubanud et jutt tema kallist päeva õhtud ei rikkuks. Juut hakanud vastu paluma: „Mul on väga laisk hobune ja ei jõua enam edasi minna.“ Peremees vastanud: „Mul on küll hobuse virkuse rohtu osta viie kopiku eest.“ Jutt üdelnud: „Küll saab ka kolme kopiku eest.“ Peremees: „Ei saa kolme kopiku eest, viie kopiku eest küll.“ Jutt maksnud ka peremehele viis kopikad see pääle käskinud peremees jutti saani istuda ise võtnud ahju koldest tuliste süte peald kus vedel tina paniga seisis - õnne valamise tarvis. Võtis ja viskas siis panni täie põlevad tina hobusele saba alla, hobune pistnud noole kirul jooksma. Jutt aga kisendanud: „Ma ütlesin viie kopiku eest saab palju kolme kopiku eest oleks küll olnud - aga nüüd läheb kui masin.“

E 42102 (10) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1901) Sisestas Salle Kajak 2003
Kahtlus.
Kora andnud juut vaesele paluvale sanile ühe kopiku. Sant tänanud juuti ja ütelnud las' Jumal sind tuhande võra õnistada. Juut jänud teravasti kuulama. Ja kui Jumal sõna peab siis saab minu kümme rubla.

E 42102 (11) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1901) Sisestas Salle Kajak 2004
Lapse tarkus.
Kora elidanud kegi ema oma kolme aastast last ja hällitanud teda magama, ise ütelnud: “Hea küll, et vana kiusu pung kord ometi magama jäi.” Laps kes veel mitte täiesti maganud, kuulis seda. “Või magan, puhgan natuge, hakkan varsi vaguma.”

E 42102/3 (12) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1901) Sisestas Salle Kajak 2004
Köstri ja kellamehe rid.
Köster ja kellamees läinud kora kirikus tüli vastu laulmise ajal, köster käratanud kellamehele: “Miksperast sina õhku ei andnud halleluja jaoks.” Kellamees jälle vastanud: “Kas mina ei tea kui palju õhku halleluja jaoks tarvis on. Olen ju kolmkümmend kolm aastad kellamees olnud, aga sinul on alles esimene aasta köstri ametid pidada ja sa raiskasid liig pikka venidusega õhu ära, seeperast tuli õhust pudus, see ei olnud siis mitte minu süid vaid sinu oma.”

E 42103/4 (13) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1901) Sisestas Salle Kajak 2004
Kaks kokkulepijad venda.
Vanasti elanud kaks venda. Kui aga suures vaesuses ühel venal olnud saabad, aga tõisel poole midagi olnud. Pühapäeval läinud mõlmad venad kirikuse, tõine pandnud ühe saaba jalga ja tõine jälle tõise saaba. Hobusega sõites panud mõlemad jalad üle saani äre nagu oleks mõlemadel saabad jalas olnud. Kiriku juure jõudes ajanud jälle tõine vend mõlemad saabad jalga ja läinud kiriku. Arvata poole jutukse ajal tulnud vend kirikust välja, andnud siis väljas olevale venale saabad, siis käinud see ka kirikus ära. Väljas ootavale venale andnud siis tõise saaba, siis hakkanud rõõmsasti koju sõitma, nii käinud nad sagedasti koraga ühe paari saabastega nagu see vanasõna ütleb: “Vagu lambaid mahub palju ühte lauta.”

E 42110 (17) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1901) Sisestas Salle Kajak 2003
Peremees ja sulane.
Kord ütelnud peremees suvel heina töö juures Jürile: „Sul on pea otsas üsna märg liige aja õige oma kuub seljast maha siis on parem tööd teha.“ Jüri vastanud: „Kuue soojus on parem kui töö tegemise läbi soojaks saada.“

E 42110 (18) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1901)
Mõistuse pudus
Kora läinud koolipois koolmeistri käest kodu küsima ja et koolipoisid vene keeld räägima pidivad, siis küsinud ka koolipoiss vene keel tutavaks sanud laused: “Udu bonb” (idi von?) Kooliõpetaja jänud poisi otsa suurel silmil vahdima ja et ta koolipoisi soovi täita ei võinud, ütelnud ta koolipoisile “udu bonb) (mine välja)

E 42115/6 (21) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1901) Sisestas Salle Kajak 2004
Kravikaevja kavalus
Kord kaevanud keegi penikene Tallina linna kelm tenistuse puudusel kravi suure mandee äres. Koraga nägi ta, et üks jalratta mees manteed mööda tema poole tuleb, hakanud siis kõvasti kisendama: “Või ma kartan, või ma kartan. Kas see on inimene või on ta päris tont ise.” Seepeale jätnud jalrattamees ratta seisma ja ütelnud: “Ei ole kedagi tont, päris inimeste tehtud asi,” kravikaevaja vastanud hirmunuld: “Ei ta hamustab, ma kartan.” “Tule ometi, katsu,” viimaks läinud ka vaatama ja katsunud käega. “Ära karda, ega ta ei hamusta.” Rattamees ütelnud: “Istu selga, siis ma näitan, kuidas sellega sõitedakse,” aidanud siis kravikaevaja rattale selga ja aidanud ise kinni hoida seniks kui minema läinud. Kravikaevaja läinud kui nool minema. Rattamees jänud amule suga tagast järele vaatama. Mõne vakamaa tagast ütelnud kelm: “Seal on labidas, sellega võid sina nüid tööd teha.”

E 42414 (3) < Rõuge khk., Sänna - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2003
Jõulu laupäev.
Jõulu laupäeva õhtu ütelnud naene mehe vastu: „Ma kobistan sängi ka täna ülesse.“ Mees: „Kae mis sul vel vaja teha ei ole Märdi aegu sa kobistasid sängi, siis nüid ei ole tarvis midai liguta.“

E 42415 (4) < Rõuge khk., Sänna - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Viskab maha või annab mule.
Setukene leitnud tee päält uri, edasi mines tulnud setuksele kitt vastu, kohe setu jutild küsima: “Mis see on?” Jutt vastanud: “Ai vai, see oleb kuradi silma, see põletama. Viskab maha ehk anab mule, muidu peletab tema sina maja ja loomad ja viib veel sinu ihu ühes hingeks pergu.”

E 42415 (5) < Rõuge khk., Sänna - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2003
Ahnus.
Kora lasknud kege mõisa herra Mõniste õuna puu aeda marju korjama. Kui ju marjad korjadu ajanud herra naesed jälle õunapuuaijast valja. Väljas lausunud üks naene: „Ka ismäld seie üte lehtiga a pera poole taha es äm pohtidgi.“

E 42416 (6) < Rõuge khk., Sänna - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Setu õnetus.
Kora münud setu näru korma Pihkvas ära, sanud aga palju valalist ehk peenikest raha. Hakanud siis linas uulitsa pääl palgi huniku otsas raha lugema. Kohe tulnud veike pole süla piku poisi jõmsikas, amer (vasar) käes ja ise karjub ühtelugu: Sermel kupi maladok?? Setu riel neid ja hävardanud küll poisi, kui poisijõmbsikas pole selest holinud. Võtnud tasakeste näelad taskust ja löönud setu kuuesaaba naeladega palgide külge kinni, ise pakunud ikka amerid (vasarad) müüa. Siis haranud setul rahakoti käest ja joksma. Nüid ales märgas setu, et saba pidi palgite küles kinni ole naelutatud. Setu lausunud: “Ole hirmsa see elu küll, päris see suur Soodomaa ja Komora linn.”

E 42417 (7) < Rõuge khk., Sänna - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Kiusakas naene.
Kora olnud saarlasel kiusakas naene. Kui mees ütelnud ei, siis naene jälle vastanud ja. Kord olnud mees ja naene mõlemad jõe äres, jõest olnud üks vana katkine puu üle pandud. Naene hakanud puud mööda üle minema, mees keelanud ja ütelnud: “Ära tule, see puu läheb katki.” Naene vastanud: “Ka just ma siis lähen.” Läinud ka üle minema, kesk jõge murdunud puu katki ja naene kukunud vette. Mees hakanud jõe ärd mööda üles poole mines naist otsima, tõised lausunud: “Kui su naene seal all pool prde kohal vette kukkus, ega ta siis sija vastu vett üles poole ju ei tulnud.” Mees vastanud: “Ta oli alati elus mule vastu ehk tuli ta siis ka vastu vett ülespoole.”

E 42418 (8) < Rõuge khk., Sänna - Oskar Leegen < õde Marie (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Hea rielda
Kora surenud sarlasel naene ära, mees nutnud ja leinanud kui naist pudus leidnud. Tõised aga vastanud: “Mis sa temast õige leinad, vana kuri naene oli ta sul ju muidugi.” Mees vastanud: “Jah kuri ta küll ikka oli, aga temaga oli ometi mõni kord hea rieldagi.”

E 42418 (9) < Rõuge khk., Sänna, Helme - Oskar Leegen < Rosalie Taukas (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Halb aasta.
Kaks vana eidekest sanud kokku, esimene küsinud: “Noh, kuidas siis tie kah omal pool elade?” “Mis seal õige suuremad viga, aina see oli mul pahanus, et tütrel laps oli. Ah see ei olegi tütre süü, see on niisugune halle aasta, minu mõlemadel tütardel olid lapsed tänavu.

E 42419 (10) < Rõuge khk., Sänna, Helme - Oskar Leegen < Rosalie Taukas (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Siis saab odavasti.
Kora ostnud mees kaupmehe käest kaupa, kaupmees ütelnud mehele: “Võta rohkem kaupa, siis anan mina odavam.” Mees vastanud: “Kui palju siis ostma peab kui peris ilma saab osta, et nii palju odavam oleks?”

E 42419 (11) < Rõuge khk., Sänna - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Köstri ja kellamehe rid.
Kora kutsunud köster kellamehe enese juure ja ütelnud: “Misperast sa iga kord pühapäeva hommiku nii vara kella lööd?” Kellamees vastanud: “Mis see siis köstrile teeb kas ma varem ehk hilem oma seadud amedid pean?” Köster vastanud: “Ma ei saa siis hommiku magadagi kui sa nii kõvasti kella lööd, noh eks katsu tasem luija.” Kellamees: “Tasem lüija ei saa ja kui nii tasa löön, et teie ei kuule, ega siis tõised amugi ei kuule.”

E 42427/8 (14) < Rõuge khk., Sänna - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Ükskõik kas naene või mees.
Kora olnud saarlasel naene haige, läindu arsti juure, seletanud arstile maese viga, arst andnud ka pudelitäie rohtu. Mees tänanud arsti rohu eest. Ja võtnud pudeli korgi pääld ära ja joonud siis naesele anetava rohu ise ära. Arst seda nähes pahandanud: “Mis perast sa nii tegid?” Mees vastanud: “Eks see ole ükskõik, kas naene või mees, nad on jo mõlemad üks liha ja mees tuneb naese valust nisama valu kui naene ju seda isegi tunneb.” Arst lausunud: “Nii ei või sinu naene ilmaski terveks sada.” Mees vastanud: “Kas siis see püha mees, kes meid laulatas meile seda valedas?” Mees vastanud: “Siis on viimne vale ikka surem kui esimene.”

E 42428/9 (15) < Rõuge khk., Sänna - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Ei seleta enam kedagi.
Kora tulnud sant esmaspäeva hommiku vara kiriku poold suure kerjuskotiga, sanud ju umbes paar versta ära käidud, siis võtnud kotti lahti, et järele vaatada kui palju ta pühapäeva kerjata ole jõudnud ja mis keski hea helde inimene temale oli andnud. Kõige esiteks korjanud ta saija tükid kotist välja ja panud nad ise hunikuse, üteldes: “Ned savad mule ise,” siis hakanud jälle uuesti pääle ja korjanud kõik kotis olevad peene leiva tükid kotist välja ja panud hunikuse, üteltes: “See saab minu naisele.” Siis hakkanud jälle kotis olevad järel jänud sissu seletama, need olnud kõik järeljänud jäme leiva tükid, need panud kolmandamase hunikuse ja ütelnud: “Need saavad minu pojale.” Seda näinud nurmel kündja talumees, see ütelnud: “Kas sul häbi ei ole nõnd Jumala andega teha.” Seepääle kobinud sant kõik ühte kotti leiva tükid tagasi ja lausunud ise: “Ei seleta midagi enam, üks taeva and ige kõik.”

E 42870 (89) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Mu mees on ka meister.
Kora küsinud kegi Haanja valla mees Kasaritsa naise käest, kus su mees praegu elab ja mis ametid ka tema peab. Kasaritsa naene vastanud: “Mu mees on Võru linnas meister, luasepp ja kani puutegija.*” Tõine vastanud: Uie lase mule ka üts paar kani puuid teha.” “Uie ega ta joht peris vahtsid tii ehita, ine vanu paratas ja pand kunge manu.”
* Kani puu velega veeti pariga kavetakse kunge kouges

E 42870/2 (90) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004 [mj]
Lammba vargad.
Kora elanud kas julged lammba varast, kes igal pool palju kurja teinud. Kora läinud nad ka ütte lauta, kus umbesse pea paarkümend lammast sees olnud. Tõne varas läinud lauta sisse ja pistnud lammbad läbi seina sees oleva paja (akna) välja, paja peal löönud tõine mees kirvega kõikil lammastel pead otsast ära. Saanud arvata ju pea paarkümmend lammast paja peal ära tappetud. Viimaks pistnud laudas olev varas pea läbi paja välja ja tahnud vaatada kui palju juba tapetud lammbaid on. Kui väljas olev varas, kelle käes kirves oli olnud, ei panud kohe seda ruttuga tähelegi, et see pea mis praegu paja peal oli, tema seltsimehe pea olli. Ene kui see küsita ehk veel midagi oleks saanud kui palju ju lammbaid on, andis väljas olev mees tubli kirve hoobi seltsimehe kaela peale, üteltes: “See on küll õig tubli oinas,” mees märganud küll nüid natuge, et oigamine natuge teistmoodi kostnud kui lammaste hoigamine, halles siis kui ta oma tappetud ohvri suurnu kiha tõiste lammaste suurnu kehade seka heitnud, siis märganud mees, et surnu kiha palju raskem olnud kui tõised surnu kehad, mida ta ju enem oli hunikuse ladunud. Ära tundes, et ta oma seltsimehe oli ära tappnud, kaitses ta küll väga oma tegu, kui see oli juba sell korral hilja. Kohe võtnud ta seepeale kirve ja löönud seltsimehe rippendava pea keha külest ära, pistnud siis pea kaasas olevasse kotti ja läinud siis ära. Tõisel päeval hommiku kui lammba lauda juure mindud, leidnud talu rahvas kõik lammbad ulma peateda ja ka ühe inimese surnu keha, ka see olnud ilma peata. Niivisi tulnud siis kord kuri ots lammba vargadele.

E 42877 (92) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Kahjulik kaup.
Kora surenud Haanja mehel naene ära, kui mees nutnud ikka naese juures. Kui tõised hakkanud meest tröstima, miks sa õige nii palju tast leinad, mees vastanud: “Jah, mis teie õige sest teade, ta oli ju mul kolmas naene ja ka kõige kallim, ma maksin ta eest enne õpetajale ühe rubla kui enne ei tahtnud ta veel mule lubada. Esimese naese eest tegin ainuld õpetajale paari luude, kui tõese naese eest pidin terve päeva aega õpetajal ruki rapama. Ja neljandad naist ei taha õpetaja mule ju enam lubadagi kui ma ka tale rubla maksaksin, seeperast on mu kolmas naene mule kallis.

E 42878 (93) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Uus kooremasin.
Kord sõitnud Humuli valla talu mats T. Valka, ostnud seald enesele kõiksugu tarviliku krami. Kaupmees Põdra juurest on ju talu matsil kõik ära ostedud. Viimaks kiidab kaupmees uut koore masinad talumehele müüa: „Sulle on kohe häda perast niisugust masinad tarvis.“ Kohe hakkab talu mats ka varsi uut masinad vaatama ja järele pärima, küsib siis kaupmeheld: „Palju maksab see masin?“ Kaupmees vastab: „Noh mis ma su käest õige kallist ei taha, oled mule muidugi tuttava mees ja sõber, maksad mule 75 rubeld ja mis sa piima lääbä massina ajad nii kaua kui masin seisab, selle koore tood sa minule.“ Seepeale sülganud talumats T. ja ütelnud: „Sina lontrus oma masinaga võid Volka jõe veest mis siin lähedal on, koord ajada kui sul niisugune masin on, mina saan koord ilma masinadagi kätte.

E 42879 (94) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Setukene mulgide kimpus.
Kora läinud setukene Keerdi karja mõisase, olnud mehel ka kõht kaunis tühi ja küsinud seal süija. Esiteks poole küll lubatud, viimaks õige haleda settu palve peale antud settule üks poole pangiline kausi täis tangu leend kui näljane settu panud suu kausi ääre ja joonud kausi ruttu tühjaks. Anud siis see eest mõisa preilile ühe veikse kausikese, kui preili hakanud settukesega prasima: „Oh sa vana suur settu poole pangelise kausi täie tangu putru sõid sa ära ja nüid anad mule härja sihna suguse kausi.“ Settu vastanud: „Noh kui ma nii suure kausi anuma pean vastu andma kui ma ära söön, siis oleks ma amu pangroti jänud, nõnda et mul enam üte savi pottigi ei oleks.“

E 42880/1 (95) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Olgu mis ta on, aga ma tean, et sa mesi olet.
Kora olnud ühel mesilasepidajal niisugune poiss, kes ühtelugu kui tema ikka mee pooti kuhugile pantnud, meet võtnud. Kui ühel päeval võtnud mesinik jälle suure pooti täie meet ja panud ka mee pooti tuppa laua pääle mida ka poiss tähele pannud ja ju selle kõhu täie üle ette rõõmustanud. Kui õhtul kui poisi tuas ei olnud vahetanud mesinik pooti ära, mee pooti asemele panud ta niisama suguse tõrva pooti. Kui öösel olnud poiss muidugi aegsasti platsis ja hakkanud siis mõteltud mee pootist, kus tõrv oli, sööma. Tõrv läinud poisil juba õige kibetaks ja võtnud suulae külge kinni, siis lausunud poiss tasakesi: „Ole sa mõru, ehk mis oled, aga ma tean, et sa meesi oled.“ Peale see kõhutäie poole poiss meet enam salinud.

E 43354 (104) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2003
Anna 3 kopika eest suitsu
Kora läinud Tõnu Mart poodi ja viskanud kolme kopika tüki laua pääle ja ütelnud siis uhgelt: „3 kopika est suitsu,“ kaupmees lasknud ka suitsevast sigarist Tõnu Martile hea vobsu suitsu üteltes: „Seal on sinuld nõutud 3 kopika eest suitsu.“

E 43354/5 (105) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2003
Keele segadus.
Kora olnud Valkas laada päeval estlastel ja lätlastel hobused segamini turuplatsi pääl. Estlased läinud koju sõitma hakanud siis kaera kotti otsima kui keegi kõrval olev lätlase hobune olnud kaera kotti ree pealt maha tõmpanud ja kaerad ära söönud. Estlane hakanud kohe lätlaseld järele nõudma lätlane kes eesti keelest poole aru saanud küsinud siis omas keeles Guto-no ruuna? (täh. mis sa rägid) Estlane vastanud mis sa seal veel vastu räägid, olgu sul ruun või mära, aga maksa minu kaerad ära.

E 43358/9 (107) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2003
Ei tea kuis läheb.
Kora sõitnud Haanja mees Võrru linna puuvarguse perast kohtu pääle. Tee peal krisunud vangri ratas ühte lugu mida Haanja mees ise kokku oskanud kommponerida ehk seda, üheks lauseks. Ei tea kuis läheb. Linas mõistnud kohus Haanja mehele 30 vitsa hoopi mis ka kohe kätte antud. Linast koju sõites anud Haanja mees linnas saanud pahantuse pärast hobusele tubliste pitsa. Seeperast krigisenud ka endine vangri rattas ruttu mida mees jälle ise kokku sõnateks kommponeerinud ehk seadnud - sai mis, sai-sai, mis sai, seni kui mees koju jõudnud.

E 43374/5 (116) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Ei tea kuidas ta ometi ära suri.
Kora kukunud setukene Peipsi randa sisse ja tahnud ära upuda kui teine setu võtnud nööri ja visanud siis uppuvale setule kaela, tõmbanud siis polest saatik perve peale, pole aga jõudnud päris välja tõmata, tõmanud siis nööriga upujal setul kaela kõvasti kinni, ütelnud siis ise: “Nu või ta no siin ni kaua ola, ega ta no inämb ära upu äi,” ja läinud siis külase teisi appi kutsuma. Tulnud siis ka tagase, tõmbanud upuja setu välja, võtnud nööri kaelast ära kui setukene olnud juba ära surnud. Tõine setu aga ütelnud poolnutes: “Ei tia ei joh mis tal oli, tõmasi küll jo nööriga kaela kinni a iks upu vil tugi perast ära.”

E 43439 (124) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Tark koolipoiss.
Kora panud kooliõpetaja metsavahi Jukule halva õpimise ja kirjutamise perast nulli, aga Juku pole julgenud kodus isale nulli näitada. Juku teinud siis ühe nullile ette ja näitanud siis isale. Isa rõõm olnud väga suur, et temal nii tark poeg on, kes juba nii tark on, et kooliõpetaja temale juba N° 10 paneb kuna teisedel ainult N° 5 olla.

E 43439/41 (125) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
(Ema) kas ma nüid näpistan.
Kora ajanud Kasaritsa mees oma perenaese nurme ruki lõikama. Perenaene vabandanud ennast sellega, et temal veike laps olla ka see ei laskvad teda minna. (Pere),ees pole aga sellest hoolinud, pannud karjalabse last hoitma ja perenaese ajanud nurmele rukki lõikama. Nõnda pidanud perenaene alati iga päev rukki lõikama, see läinud perenaesel aga juba liiale mitu päeva järgi mööda palava päevaga rüga lõikates. Viimaks tulnud talle üks hea nõu meelde, läinud ta lapsehoitja juure ja lupanud siis kui lapsehoitja tema õpetust mööda teeb, pühapäeva hommiku võid leiba anda ja käskinud siis last tublisti näpistada, nõnda et laps karjub. Tõisel päeval läinud perenaene jälle nurme rüga lõikama, arvata kespäeva ajal näinud pererahvas nurmest, et lapse hoitja lapsega muru pääl seisnud ja siis perenaist kõvasti hüüdnud: “Kas ma nüid näpistan?” Nüid sanud peremees ja pererahvas aru, mis nõu perenaesel lapse hoitjaga olnud, nõnda pidanud perenaene rüga lõikama kunni lõppuni.

E 45143/4 (227) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1905) Sisestas Salle Kajak 2004
Mis sa sikka putut
Kaks setu velõ olive Muktenin ükstõisega kokku saanu. Petra alustanu juttu Vene ja Japani sõjast ja ütelnud: “Küll ta mii uma om küll üts rummal siga, nakas japanlasega kaklema.” Kohe astunud seepeale paar politsei ametniku juure, kes setu vele kinni sidunud ja politseis kohtu peale hakkanud viima. Tõisel setu velel Ivanil lainud ka veel Petra perast haletaks ja ütelnud siis Petrale tagand noomivald järele: “Kas ma es ütle sulle Petra, et mis sa sikka putut.” Kohe keeranud see peale politseiametnikud tagasi ja viinud ka Ivani Petraga ühes ära.

E 45144/7 (228) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1905) Sisestas Salle Kajak 2003
Kõik kolm.
Korra elanud keegi ihne mõisnik kes omale tahtnud niisugust naist võta kes sugugi ei söö. - Tema ise söönud ka väga vähe. - Varsi saanud ka keegi vaene talu tütar seda teada ja panud ka omale siis paremad riide hilpud ümber ja läinud siis selle mõisa-hära juure köögi tüdrukuks. Kui tõised härra teenrid sööma läinud, siis vaatanud köögi tütruk ainult härra akna pääl olevaid lellesi. Herra näinud seda ja küsinud siis tüdruku käest: „Kas sina suguki ei söö?“ Tütruk vasta: „Ei mina ei söö suguki.“ Kohe võtnud mõisa herra köögi tüdruku naeseks - ja olnud nüid selle ülle rõõmus et ta ometi omale niisuguse naese olli saanud kes suguki ei söö. - Nõnda läinud umbes nädal aega mööda. - Härral oli ikka harilikult viisiks igal pühapäeval et üks noor kanapoeg temale ära pidi praaditama. Naene aga praadinud ühe kana poja asemel kolm kana ära. Seda nähes küsinud herra kohe kohkunult: „Mis tarvis sina kolm kana oled ära praadinud.“ Naene vasta: „Ma olen enast juba küll nälitanud kui kaua mina siis ilma söömata olen. Mina tahan ka sööma hakkata nagu sinagi.“ See peale ehmatanud herra nii ära et selili voodi pääle langenud. Vehelnud kättega ja ütelnud: „Kõik kolm, kõik kolm, kõik kolm,“ ja näitanud naeste pääle. Naene läinud tohtri ja kohtuhärrade järele et need sinna tua herra on suremas. - Varsi olnud naene tohtri ja kohtu herraga seal. - Mõisa herra istunud voodi ääre pääl ja näitanud aga oma naese peale sõrmega kõik kolm, kõik kolm jne. Kohtu herra aga pärinud naeselt seletust, mis see tähendab, „kõik kolm, kõik kolm“ Naine seledanud „See tähentab seda et tema kõik oma kolm mõisad jätab minule.“ Kohtuherra teinud ka testamendi naese seletuse järele. Herra aga lausunud vavalt ikka nagu masinlikult - „kõik kolm“ jne. - Mõne tunni pärast surnud ka herra ära ja naesele jäänud kolm suurt mõisad pärida. Nõnda saanud vaene talo tütar rikkaks mõissade oamnikuks.

E 8° XIV, 33 (119) < Rõuge khk. - M. J. Eisen < nimi loetamatu (1933) Sisestas Salle Kajak 2003
Jeeriku teel.
Papp läinud laudile tüdruku juurde magama. Ah oh õnnetust, paar külapoissi tulnud samal puhul tüdruku juurde. Leidnud papi eest, hakanud papile rusikatega pihta andma. Papp karanud püsti, põgenenud. Redelile jõudnud papile vajutanud vastane veel pihta. Papp kukkunud kolinal alla, pool nägu veriseks löödud.
Pühapäeval läinud papp kirikusse, pea sidemes. Seletanud kogudusele: "Olin Jeeriku teel, sattusin röövlite kätte, need peksid mind vaeseomaks. Näete, pea mul praegu alles kinni seotud"
Keegi noormees hüüdnud ...selt: "Ei see olnud Jeerikos, vaid laudilt põgenedes allakukkumisel"

E I 34 (252) < Karksi khk. - M. J. Eisen < A. Johanson (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003 [puu/raha]
Rõuge Sänna m. 1/2 kl. Tsooru poole Pärlijõe ääres klooster või kiriku ase. Sänna pargi juures suur kuusk, selle alla ühe mõisniku varandus maetud.

RKM II 63, 209 (2) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kannusaare t. < Urvaste khk. - Ottilie Niinemägi < Rosalie Hankov, 74 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Mõniste miis kündnu maad. Lännu kodu lõunale ja jätnu hobose mõtsa. Tul'l tagasi. - "Suur kimp parme lasknu adra külge! Sii pini, es lase' kui' hobest ette panna'. Ma pes'si roosaga neid."
- "Is nuu parmu' olõ is. Nii ol'li mehidse'. Is kas sas võinu kuu juusta, mulle üteldä. Ma olõs vakka ajanu."
- "Is kas ma no tiidse."

RKM II 63, 210 (3) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kannusaare t. < Urvaste khk. - Ottilie Niinemägi < Rosalie Hankov, 74 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Isä läts Mõniste mehe manu tiid küsümä. - "Mine no siist aiamulgust ussõ* kopli pääle! Ärä' sa mingu säält siis hüppä'**!"
Isä läts siis nii ettevaatlikult, et koski sii kraav ike om, kos hüpätä tulõ'.
* - välja
** - valesti, viltu.

RKM II 63, 282 (3) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k. < Läti, Illissina mõis - Ellen Veskisaar < August Langus, 60 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Hans löüse järve veerest mõrra. Hirmsa vihm tulnu, tüknü mõrra sisse varju. Vanapaganal ollu hää palitu. Vanapagan ütel: "Hans-pojuke, kuda sul on?" - "Väega hää!" - "Hans-pojuke, teeme vahetust." Hans võtti palitu, vanapagan läts mõrra sisse. Hans ütel: "Vanapagan, kuis on?" - "Varisemp iks ku väl'lä pääl." Hans jälle sai palitu hindäle.

RKM II 63, 284 (1) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k. - Ellen Veskisaar < Konstantin Kartussov, u. 60 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Vanapakan ol'l käünü tiid müüdä ja löüdnü naesterahva püksi'. Võtnu üles ja ütelnu: "Sii on papi rahakott - üks suur sissetulek ja kat's väikest väljaminekid.
(Vastuseks küsimusele:) Papil on ju sissetulek alati suurem kui väljaminek.

RKM II 63, 290/4 (3) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k., Palu t. < Rõuge khk., Sõmerpalu k. - Ellen Veskisaar < Miina Pang, 72 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Koski kerikun oll ollu priistri, preestriabi, köstri ja kellamees. Ja sääl ol ollu alevin üks pilditegija. Tol ol illus naine ollu ja kõik olli toda tahtnu. Käinu pääle, et millas su mees kodust ära läheb, et siis lähen ma sulle külla. Ega nad ei teadnud keegi, et teised ka seda räägivad.
Naine pidanu mehega nõu kokku, et sa kõnele jutt välja, et sa sõidad õhtul ära. Naine seletanu siis igaleühele ja kutsnu õhtul ja ütelnu kellaaja kah. Kutsnu tuu preestri või papi kõige enne, et kell 7 ole sa kohal õhtu. Papp lännu sinna, naine võtnu viinapudeli ka, pannu lauda, et nüüd söömi ja joomi enne. Tuu ütel küll, et läämi kohe voodisse, aga naine ütelnu, et oma mehega me alati sööme enne ja me magame alasti. Söönu ja joonu ja naine viitnu ikka, et kuidas tund mööda läheb, sest see papiabi olli kutsutu kell 8. Käskinu naine, et võta alasti, et ega ma riietega ei maga. Alusriide muidugi jäiva. Seni olli tund läbigi, kui voodi saiva minema. Papp oli voodis olnu ja naine oli veel seisnu, kui koputati kell 8. Naine ütelnud: "Kiäki koputas, tuu on mu mees, mine kõrvaltuppa ilma riieteta."
Tulnu papiabiline. Tuuga olli niisamuti tennu.
Kui kell 9, siis tulli köster, papiabi saadeti jälle kõrvaltuppa. Niikui lännu, nii kohe papile selga sinna pimedasse.
Kui köstriga kah süüdus, joodus, siis riide ära, aga jälle koputatud. Jälle, et mine kõrvaltuppa, miis on tagasi tulnud, küll ma lasen su pärast välja, kui mees magab. Saadeti köstri kõrvaltuppa. Siis juba olli' juusnu ütstõist pakku ütest nurgast tõise.
Siis on tulnu kellamees. Kellamehega kah süüdu, juudu ja siis on oma miis tulnu. Naene ütelnu, et kohe ma su pane. Olnu suur riidetrull, ütelnu, et peida sinna. Kellamees tükkinu päädpidi trulli sisse, jätnu tagumiku välja.
Tulnu mees sisse, naine ütelnu, et ma tegin täna õhtu pildi siit, sind ei olnud kodus. Mees ütelnud, et näita minule kah. Mees võtnu lambiga tule, lännu vaatama. Kohe sa paget! Joosknu, papp löönu akna katski ja pannu padavai kodu poole, teised järele.
Kellamees olli eraldi seal rõivatrulli sees, tagumik väljas. Naine ütelnud, et üks pilt on mul pooleli siin trulli sees. Mees pani küünlale tule otsa, ütles, et küll ma valmis teen. Pistnu põleva küünla tagumikku. Kellamees tuli välja ja lidus kodu poole.
Kõik jäi vakka kuni pühapäevani. Pühapäeval papp oli laulnud kirikus: "Kos mu kallid riided, kos mu kulduur, hospodi." (Lauldakse õigeusu jumalateenistuse viisil. E. V.)
Abi laulis: "Kos mu kallid riided, kos mu hõbeuur, hospodi!"
Köster laulis: "Kos mu kallid riided, kos mu uur!"
Kellamees löönu kella ja laulnu: "Kel ei ole raha, sellel küünal - noh, ütelnu ikka välja kohe - seal."
Jutt kuuldud vanalellelt, kes Riiast külas käinud. Lapsed aetud küll teise tuppa, aga nad pannud kõrvad vastu ust ja kuulanud.

RKM II 63, 307/8 (7) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k. < Läti, Ape - Ellen Veskisaar < Marie Haaviste, 76 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Mu vanaimä kõnel', et vanasti ku olli teol käünü, olli pestu. Sis olli palunu, et peske minnu ennemp, mul kodu kaugemal. Sis olli pestu kah.

RKM II 63, 334/5 (12) < Rõuge khk., Tsooru as., Kannusaare t. - Ellen Veskisaar < Rosalie Hankov, 74 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Ütskõrd setu tõse setuga asten müüda akent ja näi keisre pilti. Ütel tõsele: "Näe hiih, koh inemisesüüja!" Kardavoi kuulse ja võtse kinni. Tõne setu läät üten: "Kas ma es ütle, et mis sa sitta putut, sitt iks haisas!" Siis olli jalaga persele lüüdu ja mõlema kinni viidu.

RKM II 63, 335 (13) < Rõuge khk., Tsooru as., Kannusaare t. - Ellen Veskisaar < Rosalie Hankov, 74 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Ütskõrd setu lännu, lugenu: "Läbi mõisa sõitmine keelatud." Setu mõtel, et ma või asten ka minna. Proua tulnu vastu, et kuis sa tohtsit siist sõita. Setu vastu, et ma keik aig asten tulli. Proua sõimanu, et siist võiva ainult minu võõra tulla. Setu: "Provva, egäs maki sulle uma inemine olõ-õi."

RKM II 63, 335/6 (14) < Rõuge khk., Tsooru as., Kannusaare t. - Ellen Veskisaar < Rosalie Hankov, 74 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Juut olli võidu müünu. Ostja oli nuusutanu, et haisas. Juut: "See polep mette vei heis, see olep mu henese heis."

RKM II 63, 427 (6) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Tsooru as. - Ellen Veskisaar < Jaan Pormeister, 75 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kos mõisan, Rõugen või Urvasten või ol'l rehepapp ollu, valitseja öelnu, et kas mõistat tuud, et kats kotti viid Mäekõrtsi ja üte koti Alakõrtsi. Sõimanu umbsakslasest härra kuuldes, et kas mõistat tuud. Viinu sis ja saanu valitseja juua.

RKM II 63, 433/4 (7) < Rõuge khk., Tsooru k/n. - Ellen Veskisaar < Kusta Kolling, 75 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
See oli Rõuge mõisan. Parun Samson ei osanud eesti keelt sugugi. Valitseja Redeliine oli tõlk.
Sügisel vili pandi kokku, rehetares kuivatati. Härra kutsus valitseja ja rehepapi - Ilsen oli ta nimi - enda juurde ja vannutas rehepappi, et see peab truu olema ja varastada ei tohi. Valitseja ütles rehepapile nii: "Kui sa esimese rehe peksad, siis vii minu jaoks kaks vakka teri veskile ja oma jaoks vakk." Parun näidanud rusikat, et pea sa meeles. Valitseja ütles: "Kui sa teise rehe peksad, vii üks vakk mäekõrtsi ja teine alakõrtsi." Ise olnud vihane, ütelnud: "Kas saad, lurjus, aru!" Härral hea meel - lurjuse sõnast saanud juba aru - läinud jälle nina alla ja näidanud rusikat, et ja-ja-ja. Valitseja ütelnud, et igast rehest võtad nii palju, kui tõsta jõuad, neid tuleb meil talvel tarvis. Härra küsinud, et kas on nüüd kõik. Valitseja ütles, et nüüd on kõik, ma andse sellise käsu, et ükski tera ei lähe kaotsi. Härra oli veel läinud rehepapi manu ja näidanud rusikat, et ja-ja-ja. Rehepapp olnud kangesti kurva näoga.
See on päris sündinud lugu.

RKM II 64, 101 (5) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Selma Lätt < Miili Luht, 72 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Herr ol'l ütelnu mõisa väreti pääl:
"Tule sa enne, sul kotu kaugel, sa saat pessu enne kätte."
Esä esä kõneli. Ma lätsi teole. Keedeti jahukartuli putr hummogult üten võtta. Herr segäsi kepiotsaga, määnes ol'l tuu puter.

RKM II 64, 279/80 (109) < Rõuge khk., Sule m. - Olga Jõgever < Osvald Troska (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Üks rehepapp andnud vaestele vilja. Härra kõrvu läinud see jutt, ta pandnu vaese rõiva sälgä ja lännü rehepapi manu rehele paluma, et talle midagi andas. Rehepapp juba teadis, et härra tule ja ütles: "Kus mina tohi härra vilja anda," sõs andnu kepiga.
Saks ütelnu: "Mina olen saks". - "Ah teid on kaks! Andke talle vallu."
Härra ütelnu: "Minä ole härra". - "Ah sina lähed ärra," ütelnu rehepapp ja lasknu tedä peksta.

RKM II 428, 269 (1) < Rõuge khk., Kannu k. < Tartu l. - Mare Kõiva < Enn Kasak, s. 1954 < emalt (1988) Sisestas Salle Kajak 2002
Ku seto är' petät, sõs koolet kolmandamal pääval esi ka är.
Kasutatakse Võrumaal nii setude kui venelastega asjaajamise kohta kui midagi untsu läheb.

RKM II 148, 233/4 (4) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Anekdoot
Proua oli tulnut kööki. Köögitüdrukul parajasti hernesupp kees ja proua siis küsis: "Liisa, kas sa herneid olet hirmutanud ka?" Liisa vastas: "Ja prouad, hirmutasin küll," noh jah, siis proua siis küsis, et kuidas sa neid siis hirmutasid. Liisa ütles, et ma panin kasuka karvupidi selga ja tõstsin siis paa kase üles ja näidasin hinnast hernile. Proua ütles, et sa oled rumal, kes siis niiviisi, hernesuppile on tarvis külma vett kallata, siis hernet ehmatavad ja siis keevad pehmeks.

RKM II 148, 234/5 (5) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Panni lakkumine
Üks mõisaproua oli vaga ihnuskoi, ei raatsinud teenrile õieti süüa anda. Kui tehti praadi ja praad panni päält ära võeti, siis proua ise lakkus panni kah ära. Aga nüüd ükskord tulid proual võerad ja tehti ka jällegi praadi ja nüüd, kui parajasti külalised lauas istusid ja praad lauale viidi, siis köögitüdruk tulnud proua juure ja küsinud siis, et kas proua lakub ise panni või lakun mina. Proual sai muidugi häbi ja ütles, et sina.

RKM II 173, 85/8 (9) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Laisk naane
Sjoo lugu juhtu sõs, ku viil härgiga künneti ja muud tüüd tetti.
Miis võt´t naase. Naane taha-as tüüd tetä'. A ku koskil pidu oll, sõs pittu külh läts.
Ütskõrd ütel miis: "Meid kutsuti Killa poolõ ristkädsile."
Naine eh't hindä ärä'. Miis pan´d härä' ette. Üte härä nimi oll Kiut, tõõsõl Mustu. Sõidi' minemä. Sõitsõva' Killast müüdä. Naane ütel: "Kiut, käänä' Killa poolõ!" Miis vasta: "Mustu, mine' mulla poolõ." Miis pet´t naist, vei sõõru pääle. Naane taha-as sõõrdu tetä': "Mul saava' kõriga ja sõlõ' mustas."
- "Kül sõõrd sõlõ and ja kütüs kõriga!" hõigas miis.
Sõs naane tekk külh, a tüü es lää'. Läts puhkama. Sääl oll üts suur kivi. Naane kor´as minnen peotäüve marju. Kivi pääl nakas lugõma: "Ot-ot, ku pallo naid om? Üts, kats, kolm, neli, viis, kuus, säidse, katõssa, ütessä..." A kivi all olli rüüvli. Nuu kuuliva, ku kivipääl loeti ja hiitüsivä är: "Ku nipallo tulõ meid kinni' võtma, sõs mis mii õks jõuami tetä'. Joosõmi minemä!" Ja pagõsiva' är.
Kivi all oll hulka rahha. Naane kuts mehe. Miis võtt raha hindäle ja kai, et nüüd ei olõki vaia naist tühü' käsutada.
Naane taht rahha hindäle ja kaivas mehe kohtulõ. Kutsuti sõs mõlõmba kohtu pääle.
Inne kohut pand miis kitsõ aiavaihõlõ. Tuu tänit. Naane küsse tarõst: "Mis helü tuu om?" - "Herr põrgun tänitäs."
Miis käänd pütü kummalõ ja pand põha pääle terri. Kana' tsagiva terri ja pütt kumisi. "Mis helü tuu om?" küsse naane tarõst. Miis vasta: "Tuu om raudvasara sõda."
Sõidi' kohtulõ. Miis ost tii pääl saia. Visas õks üle ola naasele rüppe saiaraasõ. Naane küsümä: "Mis taa om?" "Valgõt leibä satas taivast!"
Lätsi' kohtu ette. Kohus küsse naaselt: "Kuna sa raha löüdset?"
Naane: "Sõs, ku herr põrgun tänit."
- "A kunas herr tänit?"
"Herr tänit sõs," selet naane, "ku raudvasara sõda oll."
- "A kunas raudvasara sõda oll?" nõud kohus.
"Tuu raudvasara sõda oll sõs, ku taivast valgõt leibä sattõ.
Kohus kai, et taa om ull ja et määnestki rahha ei olõ löütü.
Raha jäi mehele.

RKM II 173, 95/6 (16) < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. < Haanja v., Tootsi k. - Kalev Kalkun < Linda Kalkun, s. 1918 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tuu' terve' pää!
Vanast visati tinisepäävä aigu tsiapääd orgu. Sulanõ oll lännü' ja käknü hinnäst orgu är.
Peremiis tulnu', tükk kõrva käen ja hõiganu lihatükkü orgu visatõn: "Tinisegene, lepü' no sjoo aasta kõrvaga, küll tulõvaasta saat terve pää!" Sulanõ hõiganu orust kur´a helüga: "Thuuu tehervee phäää!"
Peremiis toonuki hirmuga terve pää. Sulanõ oll peräst pää är võtnu ja kotun lasknu sülti tetä'.

RKM II 173, 105/6 (6) < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. - Kalev Kalkun < Hugo Kalkun, s. 1920 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vana Tuum
Ütskõrd oll lasknu herr Vanal Toomõl ja ütel tõsõl mehel jõkõ süvendädä. Nää' es oll aga sukugi kaibnu. Tuum oll käünü' kats kõrda raha küsümän. Es olõ' saanu'.
Nüüd oll lännü' tõnõ miis herrä manu'. Herr oll lubanu esi' kaema minnä'. Miis õkva läbi mõtsa, herr ratsa tiid piten olli ütelisi kohalõ saanu'.
Ku herr nännü', et midägi tett ei olõ', oll tää väega vihatsõs saanu', ja ratsapiidsaga pessmä naanu'. Vana Tuum oll läbi jõõ tõsõlõ poolõ joosnu' ja säält rüüknü: "Tõmba rõipõlõ! Vai tää ei mõista' raha küssü'!"

RKM II 173, 107 (7) < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. - Kalev Kalkun < Hugo Kalkun, s. 1920 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vana Toomõ kavalus
Ütskõrd oll Vana Tuum proua manu' lännü' ja küsünü kraavi kaibmise iist raha. Herrä es olõ' kotun olnu' (küll Tuum tiidse, kuna tää mõisalõ lätt!).
Proua tulnu', mõõtnu ütelt puult kraavi sammõga ärä' ja küsünü: "Ei tea, kas teiselt poolt kah mõõta tuleb?"
Tuum vasta: "No kas sõs tõsõlt puult ilma kaibmata sai?"
Niiviisi saanuki katõ kraavi pikkusõ iist raha.

RKM II 173, 108/9 (8) < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. - Kalev Kalkun < Hugo Kalkun, s. 1920 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vana Toomõ teretämine
Vana Tuum es olõ' sukugi opmanit teretänu. Opman oll Toomõ hindä manu' kutsu: "Jakab! Meks sa mullõ mette tere' ei ütle?" - "Ei olõ' küüdsega kübärät."
Opman võtsõ raha vällä ja ütel: "Siin om 3 ruublit, osta' küpär ja olõ' teretämisega hoolõn!"
Tuum: "Küll saa!"
Toonu' kübärä ja sõs oll mõisan opmanit teretänü: "Tere', opmani herr! Joosnu' talli nuka takast opmanilõ ette: "Tere', opmani herr!"
Niiviisi kõik hummukugõnõ.
Opman kutsnu Toomõ peräst hindä manu': "Jakab! Siin om 3 ruubelt. Võta' sjoo ja ütle "tere!" ainult ega hummuku!"
Niiviisi saanu' Tuum hindäle kuus rubla, selle et tääl oll inne kah "küüdsega" küpär.

RKM II 173, 109/10 (9) < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. - Kalev Kalkun < Hugo Kalkun, s. 1920 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Inemissi patu'
Vene kerikun puut papp armulaua aigu leevä viina sisse ja sõs pand kõik tuu pudi nahka. Esi' hõikas viil vahelõ: "Saagu' tii' patu' teile andis!" Sõs peräst, ku purjo jääs ja maha' vaos, ütlese' uskligu': "Küll mii' patu om vaesõ esäkese ärä' vaivanu! Näeh - pikälegi om tõõnõ..."

RKM II 173, 115/6 (38) < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. - Kalev Kalkun < Hugo Kalkun, s. 1920 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pini järjekõrd
Üt´s naisterahvas olnu' latsõga liinan ja saisnu saban. Lats oll väsünü ja oll ütelnü, et tää inäp saban ei jõua' saista'. Tuupääle oll naane ütelnü: "Ärä' kunagi ütelgu 'saba', ütle 'järjekõrd'.
Ku nää' tänavat müüdä peräst olli lännü, nännü' ütte pinni. Lats hõiganu: "Ema! Vaata, kui uhke järjekord koeral püsti on!"
Imä oll saanu' pahatsõs, aga lats tegi jo nii, nigu' tää käskse: "hanna" asõmõl ütle "järjekõrd".

RKM II 173, 162/4 (4) < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. - Kalev Kalkun < kogujalt (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Viiuputus
Ütskõrd räntsivä' kolm miist: veneläne, neegri ja sakslanõ.
Kävevä, kävevä. Viimäte jõudsõ üü kätte. Nää' jõudsõva kah ütte küllä.
Küssevä' üümaia.
Näid juhatõdi kah ütte tühja majja ja üteldi: "Magagõ sääl. A siin om täämbä üüse uuta üleujutust. Kaegõ' esi', kuis hinnäst kaitsa saat!"
Reisja lätsi' kah sinnä' ja naksiva kaema, kuis niimuudu magada saanu', et vesi minemä es uhtnu.
Neegri pugõsi pliidi ala'. Sakslanõ otsõ, a es tiiä' kohegilõ minnä'. Viimäte läts pliidi pääle.
Veneläne küsse aga hindäle küläst mõsu vanni, käütse tuu lakkõ üles ja hiidäs esi' vanni. Võtsõ väidse kah ligi, et ku vesi tulõ, lõikas nööri katski ja vann jääss ilustõ ujuma, tää seen. Esi' naarsõ, et ku uputus tulõ, mis sõs sakslanõ ja neegri pääle nakkasõ'.
Üüse tull sakslanõ üles - suur jogihädä oll. Jõi ja tahtsõ pliidi pääle tagasi kobida, ku nägi, et pliidi all omma' hüdse', mis hõõgusõ'. (Nuu olli hoobis neegri silmä' - neegri makassõ vallalissi silmiga.)
Sakslanõ mõtõl, et tuust või tulõkahi tulla' ja valasi "hütsile" vett pääle.
Neegri hiitüsi, et vett satas näkku, ai hinnäst nii üles, et pliit kokku sattõ ja rüükse: "Appi! Appi! Viiuputus! Üleujutus!"
Ku veneläne tuud kuuldsõ, võtt väidse ja lõigas nööri katski. Sattõ kõõ vanniga alla ja lei hinnäst uimatsõs.
A sakslanõ jõua-es kuigi naardõn naarda'.

RKM II 287, 551 (4) < Rõuge khk. < Tallinna l. - Juuli Ruus < Juuli Ruus, oma mälestuste järgi (1970) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Anekdoot.
Herne hirmutamine.
Mõisaproua oli tulnud kööki ja küsinud köögitüdruku käest: "Liisa, kas sa herneid hirmutasid ka?" (Hernesupp parajaste oli keemas.) Liisa oli ütelnut, et hirmutasin küll. Proua siis küsinud, et kuidas sa siis neid hirmutad. Liisa vastu, et ma panin karupidi kasuka selga ja tostsin pajakaane üles ja näitasin ennast supile. Proua oli siis ütelnud, et oh sina rumal, kes siis sedamoodi teeb, et külma vett on tarvis kallata natuke.

RKM II 287, 553 (5) < Rõuge khk. < Tallinna l. - Juuli Ruus < Juuli Ruus, oma mälestuste järgi (1970) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Anekdoot.
Panni lakkumine.
Ükskord oli olnud üks väga ihnus mõisaproua, nii et kui praad panni pealt ära võeti, siis tema ei ole lasknud seda mitte köögitüdrukul lakkuda, vaid lakkus ise puhtaks. Aga nüüd ükskord tulid prouale võerad ja tehti jällegi praadi. Ja siis, kui nüüd praad panni päält ära võeti ja juba lauale viidi ja parajaste võerad kõik lauas olid, siis oli köögitüdruk teinud söögitua ukse lahti ja pea ukse prao vahelt sisse pistnud ja küsinut, et proua, kas teie lakute täna panni või lakun mina. Proual sai muidugi väga häbi ja oli ütelnud, et sina, sina.

RKM II 329, 50/1 (13) < Rõuge khk., Vana-Nursi as. - Ellen Liiv < August Jänes, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üts vanatütrik olli väega haige olnu, oianu sängün. Teise iks küsünü: "Mis sa taha?" - "Ei taha, ei taha!" Lõpuks küsünü: "Kas sa poissi taha?"
Nakanu suure häälega naarma.

RKM II 329, 51 (14) < Rõuge khk., Vana-Nursi as. - Ellen Liiv < August Jänes, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Siin oll Hollmann opetaja. Hummogu võtt kuus kassipoega, uput Ratasjärve ära, sis läts jutlust pidama. Ta ütel: "Tehke mu sõnade järgi."
Ta rääkis: "Jumal õnnistagu täid!"

RKM II 329, 70 (7) < Rõuge khk., Luutsniku k. < Hurda k. - Ellen Liiv < Marie Harju, s. 1892 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üten paigan olnu pal´lu kirgetsi. Mees es tule õhta kodo. Naane pand supi pelti kausiga. Mees olnu viinane, tulnu ööse kodo: "Kas süvvä on?" - "Võta no kausiga peldist." Mees sõi är´ ja peräst küsüs: "Nii pallu rosini olli, keik rakseva hammaste vahel. Mes pannit nii pallu."

RKM II 329, 239 (1) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi as. - Erna Tampere < Niklanite õde (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanast kui pruut ja peigmiis igaüt´s oma kodust tul´l keriku laulatusõlõ, sis olli peigmiis olnu keriku juures ja uutnu, aga pruuti es tule kostki. Peigmiis lännu viimaks õpetaja juure ja ütelnu: "Nüüd ei ole muud ku pane Tilka lõikama." Õpetaja ütelnud: "Sellepärast ei maksa ikka tilka ära lõigata." Pruut olli Tilga külast pärit.

RKM II 329, 378/9 (3) < Rõuge khk., Tindi k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Friedrich Johanson, 71 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Nalju setudest.
Setud käisid Petserimaalt siia Rõugesse kausse müümas. Õpetaja Assoril oli hobustega veetav niidumasin. Setu uurib masinat ja küsib: "Mis massin ta on?" Õpetaja vastu: "See on lapsetegemise masin."
Setu: "A herr, kas vanamoodu ole-õi hea, et massina ostsid."

RKM II 329, 379 (4) < Rõuge khk., Tindi k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Friedrich Johanson, 71 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
1938. aastal elasin Petseri linnas. Setu tuli maalt hobusega ratsa linna. Tema tulekut ja linnas olekut ma ei näinud. Setu võttis kaupluses mõne pitsi viina. Tahab siis hobuse selga hüpata, aga kukub tagasi. Ütleb: "Aita püha Maarja!" Hüppab uuesti ja kukub jälle tagasi. Ütleb: "Aita püha Jakob!" Kolmandal katsel hüppab setu üle hobuse. Seepeale toriseb: "No, no, no, mis te korradi sis kõik korraga avitate!"

RKM II 329, 379 (5) < Rõuge khk., Tindi k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Friedrich Johanson, 71 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Setud käisid ringi ja vahetasid savikausid vilja vastu. Näiteks sai kausi vastu kausitäie vilja. Ema küsis setu käest: "Kas keskmisi kausse on?" Setu vastas: "Mul on väikseid, suuri ja parajuid, a keskmist olõ-õi."

RKM II 329, 380 (6) < Rõuge khk., Tindi k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Friedrich Johanson, 71 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Setu annab vanapoolsele tüdrukule Roosile hobuse hoidmise eest tüki seepi. Tüdruk pole sellega rahul, tahab kaht tükki. Setu lõikab niidiga seebi pooleks, ise ütleb: "No, no olgu kats pala, kats pala." Tüdruk olnud rahul ka.

RKM II 329, 422 (17) < Rõuge khk., Haanja v., Tautsa k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Adeele Safronova, 61 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kord olid 3 meest öösel surnuaiale läinud. Üks neist, Kuuda August, läinud kantsli kõnet pidama, ütelnud: "Surnud, tõuske üles!" Aga üks vanainimene väsinud nii ära, et jäänud surnuaiapingile magama. Ja nii ta siis ütles meestele vastu: "Jah, issand, ma olegi juba siin." Meestel oli kiire minek. Mõtlesid, et ongi vaimud.

RKM II 329, 436 (2) < Rõuge khk., Rõuge v., Suure-Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Voldemar Ruus, 68 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Naljand.
Rõuge mõisa takan Handimiku küla. Kiriku õpetaja Holmann ollu kõva kalamiis. Sõbrad laupäiva õhta ollu kalal. Pühapäiva aigu pidi jutlus olema. Ütelnu jutlust: "Oo kogudus, säre omma kõik järven."

RKM II 394, 99/101 (2) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Karjaste kahekõne.
Kuis kapsta' kasusõ?
Nigu noorõ kuusõkõsõ.
Tuu um jo hää.
Mia hää, tsiga pässi aide, sei kapsta är.
Tuu um jo halv.
Mia halv. Tapi tsia är, sai tuurja tävve lihha.
Tuu um jo hää.
Mia hää. Kass sei liha är.
Tuu um jo halv.
Mia halv. Panni kassi kõrvõma.
Tuu um jo hää.
Mia hää. Kassi karvost läts maja palama.
Tuu um jo halv.
Mia halv. Ehidi vahtsõ maja.
Tuu um jo hää.
Mia hää. Naksi paarõ pääle pandma, naane jäi napa pite vahele.
Tuu um jo halv.
Mia halv. Võti vahtsõ naasõ.
Tuu um jo hää.
Mia hää. Kuri sai.
Tuu um jo halv.
Mia halv. Minema pessi.
Tuu um jo hää.
Mia hää. Ütsinda jäi.
Tuu um jo halv.
Mia halv. Vahtsõ naase võti.
Tuu um jo hää.
Noh, hää tä oll ja hääs tä jäi.

RKM II 428, 236/7 (13) < Rõuge khk. < Tartu l. - Mare Kõiva < Valdeko Viljasoo, u. 35 a. (1988) Sisestas Salle Kajak 2002
Kas teate, et Breznevil oli viis pähklit suus? Ei tea? No ma räägin teile siis. Breznev hammustas esimese pähkli katki, tuli välja Peeter ja ütles: "Minu ajal sõitsid täislastis laevad kullaga Venemaale ja kaupa oli küllaga. Sinu ajal sõidavad kullalastiga laevad Venemaalt välja."
Hammustas Breznev teise pähkli katki, Katariina tuli välja. "Minu ajal olid valitsuses noored mehed, sina ajad raugad kokku."
Kolmanda pähkli hammustas katki, sealt tuli välja Lenin. "Mina tegin pättidest kommunistid ja sina teed kommunistidest pätid."
Neljandast pähklist tuli välja Stalin, kes ütles: "Kui sa kõik selle sita põllu peale veaksid, mis sa minu peale ajad, siis oleksid sul korralikud saagid."
Viiendat pähklit ei julgenud Breznev enam katki hammustada, et mis sealt välja tuleb, seda hoidis surmani suus.

RKM II 428, 248/9 (10) < Rõuge khk. < Tartu l. - Mare Kõiva < Valdeko Viljasoo, u. 35 a. (1988) Sisestas Salle Kajak 2002
Ühel mehel olid lutikad kodus. Mina olen seda lugu anekdoodiks pidanud. Tahtis neist lahti saada ja läks targa juurde küsima. Tark ütles: "Mine koju, koputa kolm korda seinale ja ütle: "Lutikad koju!" Mees läks koju ja tegi nii. Lutikad kogunesid ja hakkasid minema. Kõige lõpus läks lombakas lutikas. Mees hakkas naerma. Lombakas lutikas vaatas taha ja ütles: "Tulge tagasi, see oli nali!"
Lutikad pöörasid ümber ja läksid tagasi.
Mees elas natuke ja läks tagasi targa juurde. Tark kuulas jutu ära ja soovitas: "Mine koju ja puuri seina sisse auk ja ütle siis: "Naabri lutikatega sõda!"
Mees läks koju, puuris augu seina sisse ja hõikas: "Naabri lutikatega sõda!" Lutikaid kogunes nii palju, et nad ei mahtunud minema. Mees heitis voodisse, et vaatab sealt, kuidas nad lähevad. Jäi hoopis magama.
Natukese aja pärast pirises üks kõrvas: "Naabri lutikatega sõda peetud ja viissada tükki vangi võetud!"

RKM II 428, 250/1 (14) < Rõuge khk. < Tartu l. - Mare Kõiva < Valdeko Viljasoo, u. 35 a. (1988) Sisestas Salle Kajak 2002
Bussi peale tuli kontroll. Kultuuritoojate hulgast. Ja ütleb rahvale: "Davai, bljätt, jopp tvoju mat't, biletõ!"

RKM I 12, 173 (15) < Tartu < Võru khk., Saaluse v. < Rõuge khk. - Alma Kivi, s. Lõhmus 1893 < Alma Kivi (s. Lõhmus), s. 1893 (1972) Sisestas Salle Kajak 2002
Ma küsisin setu mammi käest kes on 97 aastane.
Kunas sul sünnipäev on, tema vastas Mäle õei päivä, ma ole all pull jumalat kolm nädälit, ma usu et kõik um kirän nätä.

ERA II 126, 230 (34) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi as. - Amanda Raadla < Jaan Külm, s. 1864 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Üt´skõrd tahtnu üt´s tütrik väega mehele. Inõl ollu jo kat´s last. Lännü sis egä riidi õdagu kerigo ja pallelnu, et Jeesus tälle annas mehe. Poisi ol´l tuust teedä saanu. Ütskõrd lännu üt´s poiss altari taadõ kullõma. Ku vanatütrik ol´l pallelnu miist, sis ol´l tuu üülnu: "Sul om lats!" - "Ütekõne." - "Tõne kah ol´l," kärätänu poiss. "Tsipakõne," üülnu tütrik ja tükü aa peräst: "Olkenu, olkenu, egas tuuperäst massa Jeesusel nii nõnna karata."

ERA II 126, 470 (3) < Rõuge khk., Haanja v., Tummelga k. - Amanda Raadla < Andri Tartes, s. 1885 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Sõavägi ol´l kindrali ülekaemise all. Sääl kotsil juusk jõgi ja ol´l sild kah lähkun. Kindralil ol´l piltillus prouva kah üten võetu. Üt´s soldat ütel tõsele tassakesi: "Kurrat, ku talle saassi üte laengu hiitä!" Tõne nakas naarma, et kae kos sul plaan tul´l. Kindral nännu naarmist ja küsünu: "Mis sa naari?" Soldat es taha üteldä. Kindral es jätä järgi, ai pääle, et piät seletämä. Sis miis pidi är seletäma: "Timä ütel mulle, et ku tolle prouvale saassi hiitä üte lahingu!" Kindral kulles tuu jutu är ja ütles sis soldanile: "Mine juu altpuult silda vett ja peräst juu päältpuult silda vett!" Ku soldan ol´l joonu, sis küsse kindral: "Noh, kas viil ol´l kah tõistsugust maku?" "Es ole, üt´s puhas kõik," ütel miis. "Noh, sis om ta asi kah üt´spuhas kõik," vastas kindral.

ERA II 126, 482 (22) < Rõuge khk., Haanja v., Tummelga k. - Amanda Raadla < Andri Tartes, s. 1885 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Maamiis ütles: "Juut, sul om täi!"
Juut vastut: "Sii om kirp."
Maam.: "A misperäst temä om valge?"
Juut: "Temä om nuurh."
Maam.: "Misperäst temä ei karga?"
Juut: "Temä ei jaksa, nuurh om!"

ERA II 126, 486/7 (7) < Rõuge khk., Haanja v., Tummelga k. - Amanda Raadla < Trumm, s. 1865 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Seto lät´s Pihkvahe vasikaga. Pand vasika kuurmahe ja nakas õdagu minemä, et üüd sugulase puul olla. Jõud sugulasõ poole, sääl es ole kedägi kotun, kõik olli tõse tare manu pulma lännu.
Seto pan´d vasika rehetarrõ nulka ja lät´s esi pirde pääle parsile magama, et sääl om lämmämb. Miis naisega tul´l üüse kodo ja aie sääl innevaiel juttu. Miis ütel naisele: "Näutä aagumantsi, ma olõ-i nännü!" Naine kutse miist kaema. Setu parsilt tahtse kaeda, midä sääl näudätäs ja küünit üle parte, linnäs aga kõge pirdega ülevält maha. Vasikas kah heitu tuust pirru praginast, pässi nulgast väl´lä ja müüge: "Müüh! Müüh!" Naine mehega joosi suure hirmuga pulmatarõ manu, et vanatondi umma kotuh. Setu kai, et enämb hääd kõrda ei ole, nõst vasika pääle ja sõit minemä.
Pulmarahvas leusi vasika sitta rehetare nulgast ja arssi, et om ollu tõtest vanatondi.

ERA II 126, 542/4 (2) < Rõuge khk., Haanja v., Ala-Suhka k. - Amanda Raadla < Madli Udras, s. 1865 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Petjä-Ants
Petjä-Ants püüdse vähjäh. Sis köitse vähile küündlä säl´ga ja lasse keriku põrmandut müüdä na ronima. Esi lät´s kantslihe ja nakas jutust ütlema. Kõnel peräkõrd kah nii: "Kes tahat taiva saia (saada), tuu tulgu siiä, neo väiku ingli viivä taivahe!" Opetaja tütrik kulles tuud asja ja lät´s selet opetajale: "Üt´s ütles keriku kantslin jutust ja väiku ingli kõndva müüdä põrmandut!" Opetaja tull kaema ja ku Antsu jutust kullõl, tahtse taivahe minnä. Ants käsk opetajal kotti minnä, et kotiga saa inne taivahe viia. Opetaja lät´s kotti ja Ants köitse kotisuu kinni. Nakas sis õpetajat vidämä müüdä kerikutreppe üles ja alla. Opetaja rüükse kotin: "Ai, ai, ai, valu saa!" Ants vastut: "Taivatii om vaiva täüs, kiä sedä õigest kõndi võip!" Ants vidi opetaja koge kotiga läbi virtsalombi ja esi selet, et nüüt na läävat läbi pilvi. Vidi nii opetaja endä tsiapahta, pandse usse takast kinni ja pagesi esi är. Tõse hummoku lät´s tütrik tsiku väl´lä laskma ja näi: opetaja kah sääl. Opetaja ol´l kotisuu üüse valla lahknu ja kotist väl´lä tullu.

ERA II 143, 221 (1) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus < Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Korra rätsep kaevanud muusikamehele: "Kui ma veel peaks seda ametit pidama, siis on mu perse päris mokas!"
Moosekant aga kurtnud vastu: "Ja kui ma seda pilli veel puhun, siis on mokk päris perses!"

ERA II 143, 221/3 (2) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus < Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Korra juhtunud Rõuge kihelkonnas Haanja vallas säärane nali, et Rasva külas surnud üks vanainimene ära ja umbes samal ajal varastatud ka samast Rasva külast kellelgi taluperemehel vana jalgratas ära. Läinud siis see talu peremees, kus vana naine suremas oli, Rõuge kihelkonna tookordse pastori juure, et tulgu pastorihärra tema poole, sest vanainimene soovinud veel enne surma Jumala armu. Pastorihärra võtnud lahke kutse vastu, ent vabandanud, et ta ei saa kohe mingi asjatoimetuse pärast külamehega ühes minna. Et külamehel kiire oli, siis ta juhatas õpetajahärrale tee Rasva külla ja läinud oma teed. Pastorihärra hakanud siis Rasva külla üksi kõmpima. Et pastor Hollmann (nii oli ta nimi) ennem Haanjas vähe ringi liikunud, siis oli talle juhatatud tee uudne. Läks tallu sisse, kus ta arvas vanainimese elavat. Kuid juhtus nii, et pastor Hollmann kukkus just sinna tallu, kust öösel oli ära varastatud vana jalgratas.
Läheb siis pastor õue ja näeb, et keegi mees käis murul kurva näoga ringi. Õpetaja taipas, et vananaine on juba surnud ja ruttas kohe meest trööstima, keda arvas ta omakseks: "Noh, kas ära läks juba?" päris pastor mehelt kaastundlikult. Mees arvas, et pastor oli muidugi kuulda saanud juba öisest rattavargusest ja ütles: "Jah, lännü räibõ!" - "Oi kui kahju," trööstis pastor "leinajat". - "Oh, mis tast sitast iks perrä inämb ikkõ ja unnada," vastas mees poollõbusalt.
"Noh, kas teil tast siis kahju ei olegi?" ajas pühamees silmad suureks.
"Mis kuradi kahju mul tast rõipõst iks um. Ega tast maidast inämb suurt hääd midägi es olõ. Poiskõsõ iks ratsutiva ta loguga viil. Täüsmiist ta inämb sällän es kanna, (pastor ajas silmad suureks, sest kuidas muidu nii mõistlik mees ometi sarnast lori ajab ja veel päälegi surnud vanainimese pääle!) karjapoisõl oll niisama aaviites viil. Nii jah, kallis keriõpetajakõnõ, mul hää miil õnnõ, et sitast vallalõ sai. Mulle nigunii taast midägi hääd inämb es olõ. Mis ti tühja naksõ taad vaiva viil nägema, et tullite kaema, kago's no viil asi vai, kedä perrä ikõtas. Ta niisama..."
Viimaseid sõnu härra pastor enam ei kuulnud, sest teda oli juba lõpmatuseni tüüdanud see vana külamehe lori. Ja ega ta teada ei saanudki, et tegemist oli vaid tühipalja eksitusega. See anekdoot on tõesti sündinud ega pole mingi luulejutt.

ERA II 143, 365 (1) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Mustlasepõja õpetus.
Mustlane tahtis oma poega õpetada, nõnda et see õpetus temal eluaeg meeles püsiks. Metsas laagris olles kutsus oma põja suurema kõrgema kivi juure ja ütles: "Me-e siia kivi pääle üles! Noh, karga ja hüppa maha, õkva mullõ üska! Ma haara sinno linnust kinni, et haigõt ei saa!" Poeg hüppas ja isa ei haaranud kinni, vaid ütles: "No sai sattõhn haigõt, pan sis tähele: kah oma esägi är usku, viil vähämb muid!"

ERA II 143, 547 (10) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Ludvig Raudsepp, s. 1922 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Üts ütles iih, tõõnõ takah:
Lätsi mõtsa. - Ma' kah!
Raiõ puu. - Ma' kah!
Tei rohe. - Ma kah!
Sittõ sisse. - Ma kah!
Tsia seiva. - Ma kah!

ERA II 143, 551/3 (25) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Ludvig Raudsepp, s. 1922 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Ütskõrd üts miis sõitsõ hobõsõga. Tä tull hako ragomast. Kirvõs oll täl puusa pääl. Mudo oll tä ratsala. Tä äkki kaiõ, mis tah' ragisi. A' kirvõs oll puusa pääl nakanu hobõst ragoma. Kaiõ: hopõn piaaigu katski. Mis no' tetta? Sis karas hobõso säläst maahha ja' lõigas väitsega üte vitsa. Võtnu sis´ ja' ummõlnu hobõsõ kokko. A' viimäte vits oll naanu' kasuma taivahe. Miis kaiõ, et ah', mis siingi tettä ja' hakkas vitsa piteh taivahe ronima. Hobõsõ jätse maahha ja kirvõ pandsõ säla pääle. Taivahn võtt vana-Jummal täl saapa är' ja' and saiatsõ viiso' jalga. Inne es saa' vahtsit viiskõ, ku vana' är' pidi süümä. Tä seigi üte paari viiskõ är' ja' anti vahtsõ kah. Sei tõõsõ paari ka' är'. A' kolmadit inäp vasta es võta' ja' nakas taivast alla tulõma: "Mis ma' tah' inämp tii, muud ku' sööge viiskõ' õnno." Alla ronnõh näkk, et vitsa ots lõppi är'. Kirvõs oll vitsa katski ragonu ja hobõsõga är' lännu. Märkse, märkse ja läts taivahe tagasi. Sääl küsse vanajumala käest paklit ja tegi naist kabla. Vitsa otsa man jakas kabla otsa ja' nakas alla ronima. A' õks tull puudus. Kaiõ, et olõ-i inamb suurt vahet ja hüpäs maahha. A vaesõkõnõ sattõ suuhhu. Inne es saa' välla, ku pidi kodo minemä, lapjo tuuma ja hindä välla kaibma.

ERA II 143, 553 (27) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Ludvig Raudsepp, s. 1922 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Naase kõnõlõvat kõgõ veedemb veebruarikuuh selle, et sääl um kõgõ veitemb päivi.

ERA II 143, 553 (29) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Ludvig Raudsepp, s. 1922 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kõgõ lühemb um maikuu, sääl um kolm tähte: "m", "a", "i".

ERA II 143, 554 (30) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Ludvig Raudsepp, s. 1922 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kes um kõgõ lühemb?
Vot, tuu um inglanõ. "I", sääl um "mina" kõgo lühemb.

ERA II 156, 577/8 (12) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. < Rõuge khk., Saaluse v., Voki k. - Ludvig Raudsepp < Mari Raudsepp, 68 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Lennart Peep
Määrä juusk
Seto sõitsõ pojaga. Ratta määr oll naanu' juuskma. Poig rüük: "Määrä juusk! Määrä juusk!" Hopõn oll väega laisk ja' läts väega aigupiteh mäest alla. Seto ütel: "Ostä no' jumalast joosõsi', sis saasi' rutõmbahe edesi!" A' hobõsõ nimi oll Märä. Seto sai arvu, et hopõn juusk. Viimäte nägi tää', et ratta määr juusk tsõõri mant, sis nakas poiga sõimama, et mis tuu innembä es ütle. "Ma ütli külh jo sullõ, a' sa' ütli' et, ostä no' jumalast joosõsi.

ERA II 160, 378 (41) < Rõuge khk., Pindi v., Pindi as., Karja t. < Rõuge khk., Vastse-Nursi v. - Ija Daniel < Peeter Märdimäe, s. 1865 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
"A kua tuu sõda sõdõ?" - "A mu poig sõdõ sõa! Lätsivä Kupilevna ala ja mu poig sõdõ sõa. (Poeg võitis sõja.)

H II 56, 1040 (5) < Rõuge khk. - M. Jennes, end. M. Laanela (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Varõs olõvat vanast kõnõlnu: “Ma pillu egapäiv nigu kullatükke suust vällä, a ei kullõ ütski, a võõramaa hatt (kägu) tulõ ja hauk, sõs kullõs egaüts.”