Rõuge pärimus

Unenäod

E 17124/8 (9) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Mis uni õieti on?
Kui inimene ennast liia tööga ära väsitanud, siis tahab ta puhkata ning magada. Ja mida rohkemb inimene ennast väsitanud, seda magusamb siis uni. Joba lapsukesed täädvad seda mõistatust ükstõisele üles anda ja küsida: "Mis on pehmemb ja paremb kui ema süli?" Ja tõine kostab selle pääle: "Uni."
Aga mis siis uni õieti on ja kuidas võib teda täieste ära seletada? Küll seletavad targad mehed ja prohvessoorid inimese kihajagudest ja neist ollustest, millest kihajaokesed on kokku pandud. Aga uneollustest, kellest ta kokku on pandud, pole ma midagi kuulnud ega lugenud ega tea ka mitte, kas mõni õpetud eesti mees une üle midagi on kirjotanud. Siis ärgu pangu lugeja mitte pahaks kui mina oma arvamisi une üle seie üles tähendan, sest ka mina arvan ennast täitsa õpetud meheks, et vallakooli täieste olen läbi teinud.
Luuletajad laulavad, et uneingel olevat, kes omad pehmed tiivad väsinud rändaja üle välja laotab, mis mina koguniste ei taha uskuda. Esitiks sellepärast, et miljonid inimesed iga õhto voodi pugevad ja magama uinuvad. Olgu küll, et mõni enne uinumist kirpude, sügeliste ehk elumurede käes mõne tunni vähkreb. Siiski suuremb osa neist miljonitest, keda kirbud ei salva ega elumured ei rõhu, kes puhtuses elavad, et neil ainust sügelist ihu küljes ei ole, uinuvad magama. Kust siis niipaljo inglid võtta, kes igale uinujale tiivad pääle laotab. Tõiseks, kui uneingel igale uinujale omad pehmed tiivad pääle laotab, mikspärast siis mul ööse külm on, niipea kui tekk voodist maha kukub ehk tõinepool, va abikaas, teda keik oma katteks üksinda tarvitab. Ma arvan, kas pole uni mõnest lillilõhnast, kärjemagusast, siirupist, suhkrust, searasvast, vasikasüldist jne. kokku pandud, mille hulka ka natukene pipraga viina on lisatud, mis peaaego tõsine näitab. Sest seda olen ma, karsk mees, kes viinatilka ei maitse, ise tunnud, et hommikul üles ärgates mito korda mo pea hull on ja suus ja kurgus just mõru pipre magu. Kes nüüd minu juttu uskuda ei taha, võib mo abikaasa käest järele küsida, ka temal on mito kord unest üles ärgates pea hull olnud ehk küll meie elumaja niiskes kohas seisab ja õhuaknat ei ole, kust kust halv õhk väljast võiks sissi pääseda. Nõnda minu arvamised une kohta, aga minu abikaasal jälle koguni uued arvamised. Tema ütleb, et uni olevat kassi nägo, peris kass mis kass. Võib olla, kass tikub alati voodisse magama, ehk oligi kass. Mine nüüd saa aru kumbal õigus on.
Kord seletas mulle üks vana eideke, et uni olevat mitmest pehmest asjast, sisinast ja sosinast kokku segatud. Sest kuida laps moidu sootades ja kõssitades magama jääda. Ma ütlesin: "Võib olla, eidekene. Aga nõnda kui laps sootamist ja kõssitamist armastab ja sallib, kardavad kanad jälle hirmsaste kõssitamist. Kas sina, eidekene, minule pitkemalt seletata ei või, mis asjast uni just kokku on pandud?"
"Seda ei tea, kulla poeakene, keegi," Ütles vana eidekene, aga siiski ei jätnud ma uurimist järele, kuni viimaks oma targa lellega, kes keige targemb mees meie kehelkonnas oli, kokku juhtusin ja temale ette panin und õieti mulle ära seletada. Ta hakkas seletama, et uni olevad armastusest ja armastus jälle unest kokku pandud ja segi segatud. "Nõnda kui sina und armastad, nii uni jälle sind. Tõine võtab tõise kaissu ja siis põõnutate edasi. Mida rohkemb kellegil armastust enese liha vasto ehk mida rohkemb keegi ennast armastab, seda rohkemb armastab ka niisugune laisk inimene und."
"Ei, ei, lell, ma palusin tääda, mis asjast uni on kokku pandud? Mis ollustest, et ta nii vägevaste inimeste pääle mõjub?"
"Ma ütlesin jo, et armastusest ning harjomisest," ütles lell. "Ah jah, unustasin harjomise koguni ära, nüüd ütlen uueste. Uni on kolmest ollusest kokku pandud: armastusest, laiskusest ja harjomisest."
"Ma palun pitkemalt seletust, lell. Sest ka keige virgemad inimesed, kes ööd kui päevad tõttavad ja eesmärgile püiavad, magavad vahel ikka, kui ka küll pisut, siiski mõne tunni."
"Jah, magavad, tõsi, nad on lapsest saadik selleks harjotud. Jah, ütlen veel kord - harjutud. Kui keegi ema näituseks oma last, niipea kui ta ilmale sünnib, sugugi pitkali ei paneks, vaid ikka püsti käes hoiaks, kuni laps suureks kasvaks, siis harjuks ta nii viimaks ära, et tal unega seda vähematki tegemist ei oleks. See on, kas saad aru? Tal poleks enamb tarvis pitkali voodi heita ega magada. Ja niisugusel inimesel poleks ka tarvis siis surma karta. Sest ega surm kellegile püstjala paljo ei tule, vaid ikka enamiste siis, kui inimene ise surmale pitkali ette maha heidab. No, mis, siis surmal viga tulla.
Sesamasugune lugu on ka armastusega näituseks. Kui keegi noormees naesterahvaga mingisugust armastuse juttu ei aeaks, mingisugust sõprust ei teeks ega lapsest saadik ühtegi noort naesterahvast pääle oma ema silmaga ei nääks ja nõnda puhtalt ilma armastuseta täieks vanakspoisiks saaks, ma ütlen, et niisugusel vanalpoisil, siis armastusega mingisugust tegemist ei oleks, vaid kui ta ühte näiot peaks silmama, ta malga kätte tõmbaks ja temale valu annaks.
Aga nüüd meie noored mehed seda ei tee, nad lasevad ennast väga kergeste armastuse paelu panna, kõndivad üsna võhivõõraste näiodega, keda nad veel hästi ei tunnegi, puude ja metsade vilus käsikäes. Harjuvad, armastavad ja laisklevad. Segavad need kolm ollust kokku. Noh, siis ongi uni valmis, muudkui maga edasi.
Nõnda on keige inimeste suguga nüüd meie aeal lugu: harjuda, armastada ja laiselda. Aga kellel aega pole neid kolme asja pruukida, peab nende asjade vasto võitlema. Aga, mis jõuab lihalik inimene võidelda une vasto, kellest ka viimaks surm välja sigineb. Ka surm pole muud midagi kui pitk uni ehk hingamise öö. Kui sul tunnikella ei ole so majas ning taevas pilvis, ei tea sina mitte, kui kaua oled maganud. Nõnda ei tea sina ka pärast surma, paljo aasta sadasid sinu kiha põrm on hauas olnud. Vaid sa ärkad ja küsid, kui kaua ma olen maganud? Ja vastust antakse sulle: "Kaks tuhat aastat ja mõned kuud veel pääle kauba."
Nõnda on selle inimese lugu, kes pisut on harjunud, pisut armastanud ja parasjago maganud. Ja parasjago keiki kolme asja siin elus pruukinud ja liia vasto keik eluaeg. Kas napi aeapuuduse pärast ehk tõiste sunduse all ohkanud ja võidelnud.
Ja mis jõuab ka lihalik inimene armastuse vasto võitelda. Sääl ligidal peres elab üks taevakarva siniste silmadega ilus näio, ta valge rõõsk pale ja magusad roosihuuled panevad vanapoisil, kes viiskümmend aastat ära elanud ja veel armastust pole tundnud, vere kihama ja pea kihama. Ta ehmatab esmalt niisugust iludust nähes ja arvab, et ingel tõisest ilmast on inimeste sekka maha tulnud, mis siis veel kahekümne aastasest noorest mehest rääkida, kelle armastuse kired merelainete kombel voolavad. Kelle noored silmad täis elurõõmu sinna ja tänna ümberringi vahivad nago kullil, kes kana igatseb murda. Kuni ta ka selle ilusa inglikese täieste murrab. Noored armastajad ei mõtle midagi kuni näio kas pettuse ehk tõeviisiga tema omaks on saanud. Ta märkab alles, siis kui loodetud armastust abielus enamb ei leia.
Ja, mis jõuab lihalik inimene laiskuse vasta, kes lapsest saadik sellega joba arjunud on. Näituseks, kas jätab kaupmees oma kauplemist, kes aasta otsa poelaua taga hommikust õhtuni püstjalge pääl seisab? Maksab temale seletus, et mõni tõine amet hoopis kergemb on? Jätab hobusevahetaja oma ametit maha, kui sa temale seletad, et ta kasu asemel selget kahjo võtab ja keige ülemast käsust ligimest pettes üle astub? Ei, ta kihutab jällegi platsi ja annab vaesele loomale tubliste nuuti. Ta suu jookseb peas kui tatraveske hommikust õhtuni, ei ta väsi ealgi ära oma looma asjata kiites ja valet jumala ja inimeste kuuldes suust välja lobisedes. Seesama lugu on ka laiskusega, armsamat asja ilmas ei igatse, olgu see nüüd öö ehk päeva aeal. Mis see temasse puudub, et keik majakatused ja õueaiad lagunud. Mis see temasse puudub, kui ta poolnälgas kannatab ja kui paremad suutäied virgemad ta eest ära näppavad. Tema ülemb hool on ikka paljo magada."
"Oi, lell, keik on tõsi, mis praego seletasid, aga minu küsimine, mis uni õieti on, ei puudu sellesse seletusesse suurt asja midagi."
"Oh sa arusaamata inimene," käratas lell. "Sina ei saa aru ilmast ega maast. Mis sina siis une õieti arvad olevat? Mitte muud midagi kui magamine. Kas sa sedagi aru ei saa, et sinul silmad magades kinni on? Kust sa siis und võid näha, missugune kujo tal on? Pea magades mõnikord omad silmad lahti, küll siis isigi seletad ja näed, missugune uni õieti on. Ma tahtsin sind patuga tutvaks teha, mille vasto keik õpetamata peavad võitlema ja sõdima. Ja need kolm peapattu on harjomine, laiskus ja lihalik armastus, mida õpetud inimesed keige suuremaks õnniks siin ilmas arvavad ja taevaõndsuseks ihkates kätte saada püüavad."
Nago lugeja isigi märkab, ei võinud mina oma targa lelle seletusest, mis uni õieti on, ka veel tõsist otsust kätte saada, vaid uurin ikka edasi ehk vaest aegamööda selgusele jõuan.

E 17093 (16) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Hakkab uni vanainimest päise päeva aeal vaevama ja lähavad luud-kondid nago raskeks on vihm tulemas.

E 28818 < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Rahva naljajutt eneste vahel
Esimene: Ma nägin täna ööse und.
Tõine: Kuisviisi sa nägid?
Mina raiosin üht uut elumaja, joba saivad seinad peaaegu valmis. Sina olid ka sääl maja tegemas. Tõmbasime talasid parasjagu ülesse, aga kukkusime selle juures mõlemad kõrgest seinapäält alla. Sina kukkusid meetonni ja mina tõrvatonni. Nüüd hakkasime ükstõist puhtaks lakkuma. Sina lakkusid minu küljest tõrva ja mina lakkusin sinu küljest mett.
(päältkuulajate naer selle unenäo üle)

E 81079 (10) < Rõuge khk., Viitina v. - Elmar Järv, 18 a., Jäneda Põllutöökeskkooli õpilane (1932) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui keegi perekonnaliige päikese loojenemist unes näeb, siis sureb perekonnast sel aastal keegi.

E 82257 (2) < Rõuge khk., Haanja v. - R. Kirillov, Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi õpilane < Marie Vissel, s. 1876 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Tuleb unes inimest piinama häda ja viletsus, siis ootab teda elus õnn, sest ta saab pea jõukaks.

E 82257 (3) < Rõuge khk., Haanja v. - R. Kirillov, Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi õpilane < Marie Vissel, s. 1876 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Härga unes nägema tähendab paha inimestega kokku puutumist.

E 82257 (4) < Rõuge khk., Haanja v. - R. Kirillov, Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi õpilane < Marie Vissel, s. 1876 (1932) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kuuleb inimese kõrv unes ulumist, siis ootab teda elus õnnetus.

E 82257 (5) < Rõuge khk., Haanja v. - R. Kirillov, Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi õpilane < Marie Vissel, s. 1876 (1932) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Liig sageli näeb inimene unes, et ta jookseb, kuid siiski ei saa edasi. Selle kohta ütleb vanarahvas: "Sinu töö on asjata ja sind tabab õnnetus."

E 82257 (6) < Rõuge khk., Haanja v. - R. Kirillov, Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi õpilane < Marie Vissel, s. 1876 (1932) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005 s
Nagu jõulupuu jõuluajal nii vana kui noore südameid täidab rõõmuga, nii tähendab jõulupuud unes näha ka suurt rõõmu.

E 82257 (7) < Rõuge khk., Haanja v. - R. Kirillov, Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi õpilane < Marie Vissel, s. 1876 (1932) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Käo kukkumist unes kuulma tähendab haigust ja surma.

E 82257 (8) < Rõuge khk., Haanja v. - R. Kirillov, Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi õpilane < Marie Vissel, s. 1876 (1932) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Keppi [unes] nägema - abisaamist teiste poolt ja ka karistamist kergemeelsuse pärast.

E 82257 (9) < Rõuge khk., Haanja v. - R. Kirillov, Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi õpilane < Marie Vissel, s. 1876 (1932) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kiskjaid loomi [unes] nägema - sõbrad on kadedad teise rikkuse pärast.

E 82257 (10) < Rõuge khk., Haanja v. - R. Kirillov, Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi õpilane < Marie Vissel, s. 1876 (1932) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Igapäevases elus on leib tähtsam toiduaine, unes aga tähendab ta sõprade kaotamist, leinamist ja kurbust.

E 82257 (11) < Rõuge khk., Haanja v. - R. Kirillov, Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi õpilane < Marie Vissel, s. 1876 (1932) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Lokke armastab iga naine, kuid unes lokke omama tähendab oma vabaduse kaotamist.

E 82257/8 (12) < Rõuge khk., Haanja v. - R. Kirillov, Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi õpilane < Marie Vissel, s. 1876 (1932) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Harilikult magab inimene voodis, näeb ta aga unes, et ta magab murul, siis tähendab see talle vaesust ja muret.

E 82258 (13) < Rõuge khk., Haanja v. - R. Kirillov, Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi õpilane < Marie Vissel, s. 1876 (1932) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Näeb inimene unes tormist merd, siis ennustab see laeva hukkumist, tüli ja riidu.

E 82258 (14) < Rõuge khk., Haanja v. - R. Kirillov, Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi õpilane < Marie Vissel, s. 1876 (1932) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Nagu igaüks meist teab, elatavad mustlased end peaasjalikult vargusest ja pettusest, ja seepärast ütleb vanarahvasuu ka, et kui mustlasi unes näed, ootab sind pettumus ja pahandus.

E 82258 (15) < Rõuge khk., Haanja v. - R. Kirillov, Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi õpilane < Marie Vissel, s. 1876 (1932) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Sageli tuleb ka seda ette, et inimene unes nutab. Sarnasel korral tähendab see sõprade kaotamist või jälle suurt rõõmu.

E 82258 (16) < Rõuge khk., Haanja v. - R. Kirillov, Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi õpilane < Marie Vissel, s. 1876 (1932) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[unenäoseletusi]
Mudases vees ujuma tähendab see haigust ja isegi surma.

E 82258 (17) < Rõuge khk., Haanja v. - R. Kirillov, Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi õpilane < Marie Vissel, s. 1876 (1932) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Ehitab inimene unes lennukit, siis petab ta elus end oma lootustes.

E 82258 (18) < Rõuge khk., Haanja v. - R. Kirillov, Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi õpilane < Marie Vissel, s. 1876 (1932) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Pärlid [unes] leidma või ostma tähendab kurbust ja leinamist.

E 82258 (19) < Rõuge khk., Haanja v. - R. Kirillov, Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi õpilane < Marie Vissel, s. 1876 (1932) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Valgeid pilvi [unes] nägema - rõõmust elu elama, on nad aga mustad, siis ootab inimest mure, kurbus ja lein.

E 82258 (20) < Rõuge khk., Haanja v. - R. Kirillov, Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi õpilane < Marie Vissel, s. 1876 (1932) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Puusärki [unes] nägema - ilmade muutumist ja ka surma.

E 82258 (21) < Rõuge khk., Haanja v. - R. Kirillov, Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi õpilane < Marie Vissel, s. 1876 (1932) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Rahakotti [unes] nägema - head elu ja õnne, kuid unes raha nägema tähendab murelikku ja rahutumat olekut.

E 82258 (22) < Rõuge khk., Haanja v. - R. Kirillov, Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi õpilane < Marie Vissel, s. 1876 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Õitsevad ristikheinad [unes] ennustavad õnnerikast tulevikku.

E 82258 (23) < Rõuge khk., Haanja v. - R. Kirillov, Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi õpilane < Marie Vissel, s. 1876 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Vihtlemine [unes] tähendab elumuresid ja raskusi.

RKM II 49, 237 (25) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui näeme unes, et künname adraga ühe vao, siis saavat samuti surnu selles majas.

RKM II 49, 237 (26) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui vanarahvas nägi unes, et lõikas kasepuud, siis ennustati, et saavat naissurija, kui aga unes lõigati männipuud, siis ennustati, et saavat meessurija.

RKM II 53, 215 (1) < Rõuge khk., Haanja v., Kirbu k. - Sinaida Kerov, Antsla keskkooli õpilane < Katri Prääts, s. 1873. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kuidas ennustati ilma
Vanasti ennustasid inimesed ilma unenägude järgi. Kui unes nähti palju inimesi, siis pidi sademeid tulema.

RKM II 53, 252 (19) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui unes näed saunas käimist, põranda pesemist või saia küpsetamist, siis tuleb pahandus; kui näed tulikahju, tuleb tuisk või külm ilm. Unes hunti näha tähendab surma.

RKM II 49, 227 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui laupäeva öösel nähakse und ja siis peab see pühapäeva lõunaks kätte tulema; kui ei tule, siis öeldakse: see uni ei läinud täide.

AES, MT 259, 61/2 < Rõuge khk., Hurda k. - H. Keem < Ann Pettai (1938) Sisestas Salle Kajak 2003
Unenägudest.
Ma' näi vanast unõhn nii noorõlt joba, kuma nuur tütruk ol'li katõkümneaastanõ, et ma magasi ütehn üt'sindä' tarõhn; ja mu' sän'gün magasi üt's vana tütruk, kedä ma' tiise. Mal'li tuu üle nii jet ma karksi üles ja tul'li täniten et "mis tuu um mu sängün? Ajagõ' tedä är'!" A kestu ai, jäi sinnä' samma.
Sõs näi ma tõistkõrd unõhn õkva' jäl', et mu suur rät't kattõ är' ja inäp kätte es saa'. Küll' ma otsõ. Tuust ol'l mul suur' kah'o. Ku üles tul'li, sõs värisi inne. Rät't kattõ är', sistu suurõ värinäga' heräsi ma üles.
Sõs näi ma unõhn üt'skõrd, et mal'li van'gihn. Küllma joositõl'li, küllma koputõl'li, a mitte es saa' vällä. Ma esi' kahitsi, et mink peräst minnu van'gi pan'ti. Kopud'i iks ütte ust ja tõist ust - üt'ski es lähä vallalõ ja jäi ma van'gi.
Ja sõs näie ma üt'skõrd, üt's kin'k' mullõ põllõ. Tuut põllõ ma kõgõ* kan'ni. Tol mul alat'i ihn, tu valgõ põl'l.
Elu um õkva' niisama lännü'. Tuu vanatütrük, tuu tähen'd tuud et ma vanass tütruguss jäi. Timä vainlanõ magasi mu sän'gün. Suurõ rät'i kaotamine kujut' tuud ette, etma uma au kaod'i. Sõs tul'l van'gihn olõk'. Mu elu um üt's van'gihn olõk' terve aig. Kae elu um halvass lännü' nigu van'gil. Kae' tuuperäst et au är' kaod'i. Ja valgõ põl'l tähendäss näet tütärlast. Kae olnu' tiä midägi' muud, sõs olõss poig olnu'. A põl'l tähendäss iks vanarahva tiidmist perrä tütärlast.
* 'ikka, alati'

E 21631/3 (16) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2004
Mis on unenägemine?
Kui inimene magama uinub, siis peaks tema vaim ka magama, aga vaim ei maga siiski mitte kui küll ihu raskeste ja magusaste magab, sellest saame aru, et inimesel on kolm olemist: vaim, ing ja ihu. Ing, veri voi elu, mis meie ihu soonte sees voolab, peab inimest elus ka siis, kui see eluõhk vaim, mis meile Jumalast on antud, sinna ja tänna ihu seest välja reisib, see sünnib nii hästi ülevel olles kui magates. Meie vaim ehk mõtte jookseb välgu kiirusega ihu juurest ära, mittu tuhad versta kaugele. Ja sel silmapilgul kui meie mõtte kaugel ära on, on meie ihu korjus ilma peremeheta. Aga et see nii ime ruttu sünnib ja mõtte vaim jälle enne tagasi on kui silmad void pilgutata, siis ei taha inimesed seda naljalt uskuta, et see nõnda on. Sesama asi ongi immekspanemist väärt ja paneb meid mõtlema, et kuui ihu äkki saab unest üles äratud, selsamal sekkuntil ka vaim jälle tema juures on. Näituseks: sina heitad õhta vootise magama ja uinud magusaste. Oled unes Peeterburgi linnas ja kõnnid Neeva jõe silla pääl. Ka näed sina keik kui ihuligu silmaga kuis auurulaev ligi silda tuleb ning reisijad pääle võttab. Sina maksad ka oma 30 kopikat reisi raha ette, sest so nõu on Kronstatti linna vaatma minna, et sääl ühe tähtsa sõbraga kokku saada. Aga üks tõine inimene üüab sind unest ülesse, ja sina kahjatsed, et 30 kopikat asjata välja maksit. Nii on iga unenägijaga lugu, et ta vaim ehk mõtte välgu kiirusel siin ehk sääl on.
Kui ruttu nad so südamest välja kargavad ja silmapilk jälle tagasi tulevad. Keik see annab sulle nüüd tunda oh inimese laps, et sinu ihus üks suremata vaim ased peab, käib, kõnib ja valvab ka siis kui so ihu rahuliste magab. Ja sina ise nimetad seda vaimu käimist ja reisi nüüd unenäoks.
Et paljo neid inimesi on kes und nägevad ja vähemb neid on kes und sugugi ei näe, siis tuleb arvata, et viimsed tuima mõistusega inimesed on, kes midagi ei mäleta, ei ka seda mis eile õhta sõid. Nende vaim ehk mõtte ja mõistus magab ihuga ühes, ei lenna päeval ega öösel nende juurest ära ja niisugusid nimetakse veikese vaimuga inimesteks. Et siin nüüd vaimu käimisest nattuke seletud sai, siis voib ka arvata, et ühe suure mõtleja inimesele kelle vaim pilku ei seisa, pea õnnetu surm voib juhtuta see läbi, et ta vaim mõne reisi pääl vandlastest äkki saab kinni tabatud, et ta enamb säetud aea sees ihu juure ei pääse. Noh siis tääda muidugi, et see inimene surnuks jääb kui niisugust arsti sääl käepärast pole, kes vaimu tagasi oskaks meelitata ning külma kiha soendata, et eluvaim veel sinna sissi elama sünniks. Aga joba sai öeltud, et niisugune äkkiline surm ainult suurte vaimu annetega inimestele juhtub, kellel vees ning õhus paljo vandlasi ja kiusajaid on. Väikestel vaimutel ja veikesel mõtlejal pole äkkilist surma paljo karta.

E 24163 (2) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Surnuid kirstu panema ja maha matma - Halvad ilmad saavad lõpema.

E 24163 (3) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Mustas näru riietes käima ehk muste riitid selga aeama - Mured, häbi ja haigust.

E 24166 (36) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Taevas üleval käima ja sääl mõnda asja nägema - sa hakad oma meeld parandama ja inge eest mured kandma.

E 24166 (37) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Unes laulma ja mängima - alati nuttu silmavett ja leinamist.

E 24166 (38) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Unes naerma ja rõõmustama, et ka tõised seda kuulvad - head südand.

E 24166 (39) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Unes oma vandlast peksma ning teda sõimama - kurja südand.

E 24166 (40) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Endises elupaigas olema ja elama - sõnu suus pruukima mis kord oled maha jätnud, ehk seda uueste tegema, mis enne oled pattuks arvanud.

E 24166 (41) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Aisvad surnud valvamas ehk ta puusärgi juures olemas - väga kanged tuisku talvel ja tormiga vihmasadu suvel.

E 24166 (42) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Tallekesi nägema - laste seas olema ehk karja lastega kokku juhtuma.

E 24167 (43) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Magama eitma unes - tähendab surma mone nädala kuu ehk aasta eest.

E 24167 (44) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Tõistele jutlust pidama ehk midagi ette lugema - pahandust ja südamevalu.

E 24167 (45) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
On so riited unes inimese ehk looma roojaga koos - tõiste pilkamine ja naer.

E 24167 (46) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Kivimaja nägema ja sääl sees elama - so kaup saab kindlaks jääma kas sa rentnik ehk ostja oled.

E 24167 (47) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Kivimüüri enese ja oma mõisa vahel nägema - mõisa hera kaotab protsessi.

E 24167 (48) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Hunti nägema ehk teda taga aeama - saad varsi kosjatest sugukonnas kuulda ehk ise ka kosja minema.

E 24167 (49) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Lammast unes pügama ja villad omale võtma - sa saad inimest, kes sinust hoopis vaesem, asjata petma.

E 24167 (50) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Päikest öösel nägema taeva küljes - päike tähendab kui ta selgeste paistab keiserd ja tema head valitsust.

E 24168 (52) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Kolm ehk neli päikest korraga taeva küljes paistmas nägema ja kui veel mõni äkitselt maha langeb - rasked sõda ning verevalamist ning mõne vähema riigi langemist.

E 24168 (53) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Unes peksa saamine - tähendab alati haikeks jäämist ehk kanged kõhu voi pea valu.

E 24168 (54) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Ise oma matmist ning hauda panemist nägema - suurd vaesust, nälga ning muud viletsust.

E 24168 (55) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Talvel kalu nägema ehk neid püüdma - kanged külma pea kolmkümmend kraadi kui kalad hästi suured on.

E 24168 (56) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Unes paljo juua - tähendab et sina öösel juua tahad, tõuse üles ja lõpeta karastava veega oma janu.

E 24168 (57) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Luupainajad nägema - köha ehk halv päets tahab sinu inge kinni matta, ehk teeb sul moni muu aige koht valu, selged mõtted aeavad paha looma voodi juurest.

E 24169 (58) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Ülepea hobusid nägema, nendega sõitma ehk neid jooma vedama - kanged tuuld ja tormi, olgo se nägemine suvel voi talvel.

E 24169 (59) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Näed punaste rihmatega vastast kasukad enesel seljas - saad mõisas hea nahatäie.

E 24169 (60) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Uus (vastane) punaste nööritega särk seljas - tähendab mõisas peksmist ning kubja viha ala langemist, kauaaegsed kurvastust ja muret.

E 24169 (61) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Hõberaha nägema unes ehk seda tõise käest paljo saama - kanged köha, peavalu.

E 24169 (63) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Paberisraha nägema - vandlaste petmist.

E 24169 (64) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Juuti ehk mustlast nägema - saad väga paljo pettetud, sepärast katsu omiku ülestõustes sellpäeval enese ette vaatata.

E 24169 (65) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Mõisa hera ees ehk tema toas olema - suurd pahandust oma teendrite ehk sulastega.

E 24169 (66) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Mõisa hera prouad nägema - suurd pahandust oma abikaasaga ehk kui sul tütrid juhtub olema, siis pahandus ja südamevalu nendega.

E 24170 (67) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Vana naist muisutama - kõrtsis tõiste joomist päält nägema.

E 24170 (68) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Noord tüdarlast muisutama - sellpäeval rohkeste viina ja õlud saama.

E 24170 (69) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Selge puhta vee sees kõndima - head elu, ilma eksimata.

E 24170 (70) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Mudase vee sees suplema ehk kõndima - suurd häbi ja õnnetust.

E 24170 (71) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Suure vee voolamine sinu krundist ehk tammist alla - saad paljo vilja.

E 24170 (72) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Uuri kandma ehk seda ostma - saad naesemeheks.

E 24170 (73) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Ärarikkunud uur tähendab - so abikaasa haigust ehk surma.

E 24170 (74) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Poismees näeb unes sõrmust sõrmes - saab ühe tüdruku tanu ala.

E 24170 (75) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Sõrmukse ära kaotamine tähendab - pruudi truuse murdmist ehk tüdarlapsel jälle peigmehe kaotamist.

E 24170 (76) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Vana asjo maa seest välja kaevama - saad noore hea sõpru veel näha.

E 24171 (77) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Aisvad looma liha nägema ehk hauda matma - väga pahad häbi asja sinu sugulaste seas, mis sina keigest jõust vaigistada püiad.

E 24171 (78) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Surnuid, isa ehk ema nägema ehk nendega mõnda sõna kõnelema - tuleva elu pääle mõtlema.

E 24170 (79) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Surnule midagi andma - tähendab so armsama lapse voi sõbra surma.

E 24170 (80) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui surnu sulle midagi annab - head õnne ja viljalist aastad.

E 24171 (81) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Haljast õuna, pirni ehk ploomipuud nägema lehtega, aga ilma viljata - saad inimesega kokku, kellel ühtegi vaartust ega vaimuvara pole.

E 24171 (82) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Hulka ploomipuid nägema, kellel marjad otsas - saad inimeste sekka saama, ehk juhtuma, kes vaimupoolest rikkad ning usu õli? küllad.

E 24171 (83) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Välja juuritud kuusepuu tähendab - meisterahva surnud.

E 24171 (84) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Maha langenud ehk välja juuritud kasepuu tähendab - naeste surnud.

E 24171 (85) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Maha langenud kasepuu - naese mahasaamist.

E 24172 (86) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Peeglise vaatama - oma pattu ja kurjust meele tuletama.

E 24172 (87) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Elumajale veel otsa tegema (pitkemaks) - lapsukesi sünnib juure.

E 24172 (88) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Hooned ära lõhkuma - sugulase surma.

E 24172 (89) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Palki kuskile vedama - surnud matma.

E 24172 (90) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Kanamune nägema - tühje jutte.

E 24172 (91) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Rüki lõikamist nägema - lumesadu.

E 24172 (92) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Viljarõukusid, napru? nägema - suuri lume angesid aedate ääres.

E 24172 (93) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Koera salvamine - saad vihamehe käest peksa, sepärast oia kõrtsi minemast.

E 24172 (94) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Raudkangi nägema - usukindlust.

E 24172 (95) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Musta ammega olema - häbi kogutuse ees.

E 24172 (96) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Künalt kustutama - ligimest eksitama ehk teda õige teepäält kõrvale saatma.

E 24172 (98) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Unes palvet pidama - ligimesega tülisse.

E 24172 (99) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Looma nülgima ehk liha unes sööma - hirmust õnnetust ja mõne looma surma.

E 24172 (100) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Karud unes nägema - ligimese, sõbra ehk koguni enese surma.

E 43717 (11) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Juhtud sa mõnikord mõnest teisest inimesest und nägema, ärkad sa unest üles nii, et pääle ärkamise veel magada tulbe. Kääna pääpadi ümber, nii et esimene ots sinna tuleb, kus tõine oli, siis võid julge olla, et see inimene sedasama und näeb mis sinagi nägid.

E 64563 (1) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2003
Unenäu seletused.
Päikene täh. vanameestele: valitsejat, kuningat, riiki.
Vananaistele: meest, toitjat, poega.
Noortemeestele: valitsusse ameti saamist.
Neiudele: tulevast teistpoolt, mehele saamist.

E 64563 (2) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2003 [uni]
Päikese tõuus: täh. paremate olude tulekut.

E 64563 (3) < Rõuge khk. - J. Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2003
Päikeseloojenemine: parema olude lõppu.

E 64563 (4) < Rõuge khk. - J. Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2003
Päikene puruneb, laguneb kildudeks: kõige selle kadumist, mis enne hea ja kindel oli.

E 64563 (5) < Rõuge khk. - J. Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2003
Pilved mustad: pahema võõra võimu tulekut.
Valged: pahanduse möödaminemist.

E 64563 (6) < Rõuge khk. - J. Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2003
Vihm: pahandus, tüli, riid, kahju, haigus.
Ulualt vihma nägema: vaevalist tööd, vähe tasuvat.

E 64563 (7) < Rõuge khk. - J. Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2003
Lumesadu: täh. lubadustega külvatakse üle.

E 64563 (8) < Rõuge khk. - J. Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2003
Taevatähed: vanadele elukorra paranemist, noortele: algava armastuse esialgseid tundeid.

E 64563 (9) < Rõuge khk. - J. Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2003
Sõiduriistad: elukoha muutmist, teereisi, tööd saama.

E 64563 (10) < Rõuge khk. - J. Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2003
Jalanõud: mida uuemad ja ilusamad, seda enam läheb teereiis korda; mida vanemad ja katkisemad, seda ilmaaegsem rännak.

E 64563 (11) < Rõuge khk. - J. Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2003
Riidet: uued head tervist, katkised haigust.

E 64563 (12) < Rõuge khk. - J. Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2003
Vesi: selge vesi: õnnelik tervis, porine vesi: pahandus, haigus.

E 82257 (1) < Rõuge khk., Haanja v., Raudsepa t. - R. Kirillov, Tartu Tütarlaste Gümn. õpilane < Marie Vissel, s. 1876. a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui keegi unes elajaid näeb, siis tähendab see, et ta sõprade ringkond suureneb.

E 82257 (2) < Rõuge khk., Haanja v. - R. Kirillov, Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi õpilane < Marie Vissel, s. 1876 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005 [uni]
Tuleb unes inimest piinama häda ja viletsus, siis ootab teda elus õnn, sest ta saab pea jõukaks.

RKM II 49, 237 (26) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Kui vanarahvas nägi unes, et lõikas kasepuud, siis ennustati, et saavat naissurija, kui aga unes lõigati männipuud, siis ennustati, et saavat meessurija.

RKM II 329, 260/1 (20) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Meeliku k. - Erna Tampere < Ella Ploom, 67 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Enne poja surma üt´s kuus kuud nägi ma' unes, et pani kõik poja riide kappi, käändse trulli ja pandse ära ja poig lät´s halli autoga, sõitse ära. Ja kuue kuu perast kukku poig tornist alla ja suri. Tema riidid vaja änam es ole.

RKM II 428, 245/6 (6) < Rõuge khk. < Tartu l. - Mare Kõiva < Valdeko Viljasoo, u. 35 a. (1988) Sisestas Salle Kajak 2002
Lapsepõlves nägin unes, et mul on metsaülema vorm seljas, sinine ja neli tärni peal. Vanasti oli metsaülema vorm sinine.
Mul oli tööl neli tärni küll peal aga peametsaülem ma ei olnud.
Mul ei olnud unes mütsi peas /naerab/, oleks ehk peametsaülemaks saanud, kui see ka oleks olnud.

ERA II 143, 493 (1) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Eesti runoviiside nr. 21 sõnad.
Ära, uni, mullõ tulgu,
haiku, mullõ harinõgu.
Ma tulõ üles tuustimata
saa esi, ajamata.
Mul olõ aigu haigutõlla,
kõtu kõrval kõvõrdõlla,
sängühn sälgä säädeleda,
varbavaihit vaeldada.
Unõst ei saa hunikuda,
magamisest massusida.
Rikka võiva ringutõlla,
Kõtu kõrval kõhmitsõda.
Olõn vaene vaivalatsi,
kurba lindu, koduta.
Haledus ei anna unda,
murõ ei lase magada.
Küll um varõs varahine,
musta lindu inne muida,
vaenelats viil varahambi,
imätütär inne muida!

ERA II 143, 546 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Ludvig Raudsepp, s. 1922 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Lastelaulud:
Uni tulõ' ussõst sisse, meie Manni silmä sisse.

ERA II 160, 391 (1) < Rõuge khk., Pindi v., Kaku k., Kaku t. - Ija Daniel < Iida Helbe, s. 1890 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ku unõh kallu' unõh näet, sõs tuu tähendäs külmä.

ERA II 160, 391 (2) < Rõuge khk., Pindi v., Kaku k., Kaku t. - Ija Daniel < Iida Helbe, s. 1890 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ku tulõkahjo unõh näet, sõs tuu tähendäs kah külmä.

ERA II 160, 391 (3) < Rõuge khk., Pindi v., Kaku k., Kaku t. - Ija Daniel < Iida Helbe, s. 1890 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanakuu unõnäo' läävä täüde.

ERA II 160, 391/2 (4) < Rõuge khk., Pindi v., Kaku k., Kaku t. - Ija Daniel < Iida Helbe, s. 1890 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ma näi ütskõrd unõh, et kõik engli lindsõva - säändse pildiengli lindsivä. Mugu lehvitivä siibuga. Tulli ma sõs üles ja lätsi lauda mano ja tuu valgus ol´l innegi silmi iin. Mul ol´l lats haigõ. Õdagu kuuli lats ärä.

ERA II 160, 392 (5) < Rõuge khk., Pindi v., Kaku k., Kaku t. - Ija Daniel < Iida Helbe, s. 1890 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Üts peremiis tan ol´l väega haigõ. A ma näi unõh, et om terve - peris terve ol´l. Sõs õs lää mõnd päivägi müüdä, ku peremiis är kuuli.

ERA II 160, 392 (6) < Rõuge khk., Pindi v., Kaku k., Kaku t. - Ija Daniel < Iida Helbe, s. 1890 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ku unõh näet, et karäh olõt, sõs saat pia pidorahva sekkä.

ERA II 160, 392/3 (7) < Rõuge khk., Pindi v., Kaku k., Kaku t. - Ija Daniel < Iida Helbe, s. 1890 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ku unõh lavvakatmist vai nii lihaga ümbre tallitat, sõs tuu tähendäs õks pito.

ERA II 160, 393 (8) < Rõuge khk., Pindi v., Kaku k., Kaku t. - Ija Daniel < Iida Helbe, s. 1890 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pühäpäävätse unonäo' läävä täüde.

ERA II 160, 393 (9) < Rõuge khk., Pindi v., Kaku k., Kaku t. - Ija Daniel < Iida Helbe, s. 1890 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ku tsika unõn näet, sõs tuu om haigust.

ERA II 160, 393/4 (11) < Rõuge khk., Pindi v., Kaku k., Kaku t. - Ija Daniel < Iida Helbe, s. 1890 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ku unõh mõnõ inemisega väega hään juton olõt, sõs tuuga tulõ ilmsi pahandust.

H II 45, 205 (1) < Rõuge khk., Sänna v. - M. Jennes (M. Laanela) (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku unõn tarrõ pühit, sõs saat tuust kotusõst äee minemä.

H II 45, 205 (2) < Rõuge khk., Sänna v. - M. Jennes (M. Laanela) (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku unõn püüdlit lüüt, sõs saa pahandus.

H II 45, 205 (3) < Rõuge khk., Sänna v. - M. Jennes (M. Laanela) (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku unõn sita päält villu korjat, sõs koolõs lammas ärr.

H II 45, 205 (4) < Rõuge khk., Sänna v. - M. Jennes (M. Laanela) (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku unõn liha süüt (sööd), sõs saa pahandus.

H II 45, 205 (5) < Rõuge khk., Sänna v. - M. Jennes (M. Laanela) (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku unõn vahtsõt hamõt sälgä ajat, sõs saa ka pahandus.

H II 45, 205 (6) < Rõuge khk., Sänna v. - M. Jennes (M. Laanela) (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku unõn pada katski lät, sõs lõpõs hopn ärr.

H II 45, 205 (7) < Rõuge khk., Sänna v. - M. Jennes (M. Laanela) (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku unõn upõ süüt, sõs saa pahandus.

H II 45, 205 (8) < Rõuge khk. - M. Jennes (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku põllumies unõn kübäre ärr kaotas, sõs saa pahandus.

H II 45, 205 (9) < Rõuge khk., Sänna v. - M. Jennes (M. Laanela) (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku pini unõn purõ meesterahvast, sais saa pahandus, a ku naistõrahvast, sõ tulõva poisi, vai tulõ poissõga midägi tegemist.

H II 45, 205 (10) < Rõuge khk., Sänna v. - M. Jennes (M. Laanela) (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku unõn tuld näet, sõs lät ilm külmäle.

H II 45, 205 (11) < Rõuge khk., Sänna v. - M. Jennes (M. Laanela) (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku vahtsõt rätti unõn pähä saat, sõs saa pahandus.

H II 45, 205 (12) < Rõuge khk., Sänna v. - M. Jennes (M. Laanela) (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku käsi unõn verd juusk, sõs saa kavvõlitsi umatsit (sugulasi) kuulda.

H II 45, 205 (13) < Rõuge khk., Sänna v. - M. Jennes (M. Laanela) (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku unõn vaskraha korjat, sõs tulõva kärnä, ku hõpõraha, sõs tõõsõ inemise naardva.

H II 45, 205 (14) < Rõuge khk., Sänna v. - M. Jennes (M. Laanela) (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku unõn vahtsõt hamõt tetäs, sõs saa kuulja (koolja).

H II 45, 205 (15) < Rõuge khk., Sänna v. - M. Jennes (M. Laanela) (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku põllumiis unõn vahtsõt kübäret näge pään, sõs õnnistas Jummal suvvõ.

H II 45, 205 (16) < Rõuge khk., Sänna v. - M. Jennes (M. Laanela) (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku unõn hobõsõga sõidat, sõs um suur tuul.

H II 45, 205 (17) < Rõuge khk., Sänna v. - M. Jennes (M. Laanela) (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku kindit vai sukkõ lõvvat unõn, sõs saa pallüu lambit.

H II 45, 205 (18) < Rõuge khk., Sänna v. - M. Jennes (M. Laanela) (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku kuulja unõn eläs, sõs lät ilm ilusas.

H II 45, 205 (19) < Rõuge khk., Sänna v. - M. Jennes (M. Laanela) (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku elläv inemine koolnu um, sõs lät ilm külmäs.

H II 45, 206 (20) < Rõuge khk., Sänna v. - M. Jennes (M. Laanela) (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku tsirku unõn näet, sõs um tõbi.

H II 45, 206 (21) < Rõuge khk., Sänna v. - M. Jennes (M. Laanela) (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku vett tuut (tood) vai piimä kurnat, sõs saa ikkõ.

H II 45, 206 (22) < Rõuge khk., Sänna v. - M. Jennes (M. Laanela) (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku leibä ahju panõt, sõs saa rõõmu.

H IV 8, 863 < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Mõnõ unõ-näo seletüse, nii üles pantu niu näid rahvas esi arr mõist, ilma et ma üteki unõnäo raamatist olõs võtnu, ehk kui mõni mõnd unenägu, mõnõ raamatu perrä arr selet, tuu jäti ma üles pandmada.

H IV 8, 863 (1, 2, 3, 4) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku unõn hobõsid vihasõllõ juuskma näet tähend. tuult ja kangõt tormi.
nim. mustõ hob. - vihmasattu ja tormi.
valgid - lumõsattu ja tuisku.
verevät h. - tulõkahju.

H IV 8, 863 (5) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Unõn laulat - saat ikma.

H IV 8, 863 (6) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Ikkõt - saad naarma (rõõmus elu).

H IV 8, 863 (7) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Hõpõ ja paprõ raha - pahandust.

H IV 8, 863 (8) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Vaskraha - kärnä.

H IV 8, 863 (9) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Täije - raha saama (laiskust, laisk olõma).

H IV 8, 863 (10) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Kirpõ - pahandust, tõiste kavalust.

H IV 8, 863 (11) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Väikullõ latsõlõ rinda andma - rinna tõpõ.

H IV 8, 863 (12) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Susi lamba arr vii - tütruk mehele, kosilast.

H IV 8, 863 (13) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Tütruk hõpõsõrmust saama - kosilast löüdmä.

H IV 8, 863 (14) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Vasksõrmust (rõngast) - tühja juttu.

H IV 8, 863 (15) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Tuld näütämä, tuld üles võtma lambi külge - elus edenemist, vahtsõt elu.

H IV 8, 863 (16) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Uibu-ubinid (õunu) - paisid.

H IV 8, 863 (17) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
talvõl unõn maad künnät - sulla.

H IV 8, 863 (18) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Suvõl künnät - vihma.

H IV 8, 863 (19) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Üteainu pikä virkse künnät - suur kuulja.

H IV 8, 863 (20) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Üteainu lühükese jupi - väikene kuulja.

H IV 8, 864 < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Pikä kotti viät - kuuljat.

H IV 8, 864 (21) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
kanamunnõ - immisepoigõ (põrsid)

H IV 8, 864 (22) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Susi üle nurmõ lätt - kasus nurmõn hüä vili.

H IV 8, 864 (23) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Konnõs mäng - sääl um vili maha pandu.

H IV 8, 864 (24) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Juuskvat vett ussaian (õue) - hüvvä vilä kasvu, nim. aiun.

H IV 8, 864 (25) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Juuskvat vett üle nurmõ - hüä vili nurmõn.

H IV 8, 864 (26) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Juuskvat vett üle niidü - hüä hain.

H IV 8, 864 (27) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Mängvä siu ilusahe - ilusid (tubli) vasikaid.

H IV 8, 864 (28, 29) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Siu (ussi) arr tapat - koolõs eläjid ehk muud karä õnnõtust - lätvä vasiga hukka.

H IV 8, 864 (30) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
vahtsõ saapa ehk tsuvva - pikkä tii reisi ehk tõistõ paika minemist.

H IV 8, 864 (31) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
karän olõma - saad vaimuliku ammõtit.

H IV 8, 864 (32) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Võran karän - saad võrahe rahvahe.

H IV 8, 864 (33) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Vannu naisi - haigust.

H IV 8, 864 (34) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Poiss tütrukuga hullas (mäng) - jääs poiss haigõs.

H IV 8, 864 (35) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Tütruk poisiga - tervüst.

H IV 8, 864 (36) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Verist liha - pahandust.

H IV 8, 864 (37) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Hüvvi kapstapäid - ilusa lamba (voona).

H IV 8, 864 (38) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Sannan mõskma - pahandust.

H IV 8, 864 (39) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Alastõ olõma - pahandust.

H IV 8, 864 (40, 41) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Suurt palki vidämä - suurt kuuljat.
Väikeist - väikeist kuuljat.

H IV 8, 864 (42) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Sita vidämist - kraami vidämist.

H IV 8, 864 (43) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Kõkõ sitta laudast arr vidämä - lätt tuu majarahvas kõk arr.

H IV 8, 865 (44) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Siugu ütsikult - perän kiusamist.

H IV 8, 865 (45) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Vahtsõt maija roovi all - vastnõ perremiis.

H IV 8, 865 (46) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Kirvõst löüdmä - õks hüvvä õnnõ, saad pia poja.

H IV 8, 865 (47) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Poiss lehmä (hõhva) - naist saama.

H IV 8, 865 (48) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Vahtsõt kübärät - vahtsõt ellu.

H IV 8, 865 (49) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Uuri löüdmä - tüüd löüdmä.

H IV 8, 865 (50) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Tarrõ pühkmä ja apku vällä viimä - häädümist.

H IV 8, 865 (51) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Kangõt vihmasatu, tormi - pahandust.

H IV 8, 865 (52) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Pini pääle murd - kiusajat inemist.

H IV 8, 865 (53) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Verrev pini pääle murd ilma et purõ - saad viina.

H IV 8, 865 (54) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Korgõst sadamist - ilma kah uma elu saisusõ poolõst sadamist.

H IV 8, 865 (55) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Korgõlõ minemist - hüvvä edesi püüdmist.

H IV 8, 865 (56) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Korgõlõ jäämist - hüvvä; jääd auusisse.

H IV 8, 865 (57, 58) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Hopõn pääle tulõ ja purõ - kohtumehi, kohtu pääle tulõmist; riismist.

H IV 8, 865 (59) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Vahtsid rõivid - vahtsõt ellu.

H IV 8, 865 (60) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Tulõkaihju - kangõt külmä.

H IV 8, 865 (61) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Kala püüdmist - sulla.

H IV 8, 865 (62) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Tuurid (toores, värske) kartokid - külmä.

H IV 8, 865 (63) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Küdsetüisi, keetüisi kartoh. - sulla.

H IV 8, 865 (64) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Sitaga kuun olõmä - tulõvikun pallö leibä.

H IV 8, 865 (65) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Säksa väädse (taskunuga) ost ehk löüd - poiss saa tütrukuga lats.

H IV 8, 866 (66) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Maaväädse lövvät - saa tsuskaja; niisama kah ku nõklu lövvät.

H IV 8, 866 (67) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Tütruk kübärä löüd - saa mehele.

H IV 8, 866 (68) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Hallast haina - nuurt lummõ.

H IV 8, 866 (69) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Siu purõmist - vihast inemist.

H IV 8, 866 (70) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Rabasuu (soo) seen olõma - halva; kiusajide seen olõma.

H IV 8, 866 (71) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Kulda - hüvvä tervüst.

H IV 8, 866 (72) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Pillimängmist - tühja juttu.

H IV 8, 866 (73) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Pikse müristämist - tõrõlamist.

H IV 8, 866 (74) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Suuri habõnid - hüvvä õnnõ.

H IV 8, 866 (75) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Habõna arr ajat - õnnõtust, kaihju.

H IV 8, 866 (76) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Pää palläs - ega kõrd halva.

H IV 8, 866 (77) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Oravid nägemä täh. vallalisen põlvõn naist, miist; abielun - latsi.

H IV 8, 866 (78) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Sannan olõma- vangin ol., vangi saama.

H IV 8, 866 (79) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Naisterahvastõga sannan olõma - väega halv ellu, hirmus suurt pahandust.

H IV 8, 866 (80) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Susi lambid aeles (taga ajab) - tütrukullõ kosilast.

H IV 8, 866 (81) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Kost majast lehm vijäs - säält lätt tütruk mehele; kohe maija lehm vijas, sinnä vijäs kah tütruk.

H IV 8, 866 (82) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Pallö rahvast, nimelt meesterahvast - vihma satu; ku rahvas üle maa niu lätt õnõ - tasakõist (vihma) vii juuskmist, a ku ruttu lätt - suurt, kangõt vii juuskmist.