Rõuge pärimus

Loitsud ehk nõidussõnad

E 17167 (1) < Rõuge khk, Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Võrumaal om mehe musta,
mehe musta, naise laisa,
tüdruku tööhigitse,
poisi kannukarvalise.

E 17194/5 (8) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Hambavalu kaotamine vainoköie, vangiköie ehk vainokeele läbi
Leiad kuskilt vainuköie, siis pead neid esimese sõrmega ühest ära lahutama - mida rutem, seda suurem arst saab - ja ise sealjuures mõtlema, mis arstiks tahad saada. Üksi halle vainuköisi võib lahutada, aga punaseid ei tohi. Kui siis selle sõrmega haiget kohta katsud, kusjuures sa veel Issameie pead lugema, siis saab haigus kohe terveks.
Üksi need hambad saavad selle arstimise läbi terveks, kellel õõs sees on.

E 17196 (10) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
On karjastel pastlad ehk viisud ära vananenud, siis viskab ta neid enesest kaugele nende sõnadega:
"Susi, seh silmapaik!
Kui tuled meie karja manu,
siis võta silmapaigas,
kui lähad küla karja manu,
siis võta kaelkotis,
kui lähad mõisa karja manu,
siis võta perareekses.

E 17269/70 (6) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Üle, üle, vihmakene,
likes teed, mina ligune,
märjas teed, mina mädane.
Mul ei ole kodu, kun ma kuiva,
mul ei ole tare, kun tahena.
Kodu mul suure kuuse alla.
tare mul laia tamme alla.
Kuusik ep minu koduje,
tamm ep minu tarekene,
vitsik pitka vihma varjo,
kuusik suure hoo varjo.

E 17290 (4) < Rõuge khk. - M. Siipsen. Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui keegi vastse riide selga aeab ja tõine teda riidest venitab ehk puudub nende sõnadega:
Auk sulle, paik mulle,
homme akna rappussase,
siis laguneb vastne riie sedamaid.

E 17094 (49) < Rõuge - Märt Siipsen (1895) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui riidid pestakse, siis peab võõras mööda minnes ütlema: "Valget kah!" ja peseja peab vastu ütlema: "Valget tarvis!"

E 17100 (144) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kes surnuaeda lähab omakse haua pääle "Meie esad" lugema ehk muud palvet tegema, peab keige esiti risti ülesse kergitama, et kooljal kergemb oleks.

E 17101 (158) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895). Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Tulekahju sõnad olivad väga lühikesed, millega tuld võis kergeste kustutada, aga neid oli väha inimesi, kes tulesõna mõistsid, sellep ikka õnnetus juhtus.

E 17101 (159) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895). Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Tulekahju sõna oli: "Tasa Laurits."

E 17101 (160) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895). Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Tarvastu Nopli talusid olnud vanal aeal kolm tükki. Kolmandal Noplil elanud tark, kes tulesõnad mõistnud ja paljo taresid kistutanud. Üks olnud ta purjus kuivas rükkirehes selili maas, kuna ta seitsme-aastane tütrekene parte all pirrutulega mänginud. Seda nähes hüüdnud isa: "Pista peerg ahte sissi, tüttükene, ära karda midagi, ätil tulesõnad," ja kui tütar pirru üles tõstis ja tuli parte all lausa juba leekinud, hüüdnud isa: "Tasa, Lauritz!"
Aga Lauritz pole sellest midagi hoolinud, kuna isa ise tütrega vaevalt veel rehest välja saanud. Asi kannetud selleaegse mõisaherra ette. Et peremees ise meelega oma maja ära põletanud, siis ei ehitanud herra enamb maja üles ehitada, vaid selle talu põllud kahe praegustele taludele ära jagada.
Ka tuletark ei jäetud koguni ilma, vaid tarkusesõnade eest sai ta mõisas 60 kepihoopi.

E 17102 (179) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Varast ära vanduda, et varandust kätte soab, peab 99 kuradit sõela sissi lugema. Aga olgu linane riie sõela all, et mõni kurat maha ei kuku.

E 17076/7 (4) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Maarja Villandi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Targa juures
Kolmsada aastat tagasi küll võib olla, kui Võhnika Peep veel ise peremees olnud, ta poegade poead ning laste lapsed viiendast-kuuendast põlvest saadik elavad veel praego. Peep mõistnud inimesi soendiks nõiduda ja keik pagana kommetid mängida. Aga olnud ka neid mihi küllat sel aeal elamas, kes Peebule enesele nahka mööda andsid. Kord nõidunud ta keik oma kuus sõnakuulmata teendrit libahundiks ja saatnud neid hulkuma. Teendrid, kes nüüd nälja olnud, hakanud ulguma ja hääl hüüdnud ülevalt: "Minge Mõnniste mõisa, sääl on emmis kuue põrsaga, sööge põrsad ära, aga jätke vana emmis puutumata." Aga libahundid söönud käsu vastu vana emmissa ära ja jätnud neli väetimat põrsast järele.
Mõne nädala pärast kästud neid sinnasamma lähedale, Saru valda minna ühte musta täkku sööma. Tõised viis pannud jooksu, aga üks tüdrukust libahunt longanud jalga ega ole tõistele järele saanud. Sinna täku juure on mõisamehed mitme püssiga vahiks pandud, need põmmutanud keik viis libahunti maha ja see olnud nende palk põrsate ema emmissa murdmise eest.
Kui nüüd libahunt-lombak sinna jõudis, kus tõised langenud, nägi ta, et keik viis sõpra surnud olnud ja inimesed parasjago tulnud neid kojo tassima, pistnud ta jooksu kuni taga Vastse-Roosa mõisa luuorgu. Sääl puhkanud ta kolm päeva kuni siis jälle näljaga ulguma hakanud. Siis juhatud talle läti talupoja käest üks üks lammas, selle toonud ta sinna ja elanud sääl oru ligidal kesvarõugu õue? sees kolm nädalat kuni ühe karjalapse käest tükikese haput leiba saanud ning siis inimeseks saanud.
Siis on ta paljo nutnud ja kaebanud oma sugulaste ja seltsimeiste surma üle, kuna talle hääl ütelnud, et ta Siimera mõisa lapsehoidjaks peab minema, ja ta läks sinna ja elas sääl surmani.
Aga vana Võhnika Peebule ei jäänud see kuri ka tasumata. Ühel pimedl ööl oli ta raha aidast rükkisalvest ära varastud ja ait põlema pistetud. Aga põlemapaneja oli seda läbi oma jalgade eestpoolt tagapoole pistes teinud. Kui nüüd Võhnika Peep, olgu ta nii tark kui oli, vargale mitte midagi oma võimuga teha ei võinud, läks ta targa juure, et vee varjo päält vaadata, kes varas ja põletaja on olnud. Aga sääl ehmatas tark - ainult perse vari paistis vasto, mis sa persest ühte inimest tunda võid. Tark ütles: "On väga kaval varas olnud, Võhnika Peebukene, kes so raha on varastanud ja aida põletanud. Ta on seda kurja tööd läbi jalgate eestpoolt tahapoole teinud." Ja kui Peep ise veetoovrise vaatis nägi ka tema ainult inimese perset, millele mingisugune nõidumine pole külgi hakanud.
Võhnika Peep läinud selle meelepahaga targa juurest kojo, jäänud haigeks ja surnud ära. Ta oli tõistele paljo paha teinud, paljo varandust kogunud, aga enne surma keigest ilma jäänud. Ju seesama see meelepaha oligi, misten ta lõppis.

E 17092 (8) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kord elanud talu saunas kuulus tark, kes keigevähemat asja ei mõistnud parandada, nago ta ise mito kord kahe silma all ütles. Ometi oli ta keige ümberkaudse rahva meelest tark ja nõid. Juhtus kord sellessamas peres, kus nimetud saunatark, saunas elas ka lombak sulane. Nüüd oli abiotsijal raske aru saada, sest tark oli lombak ja sulasega ühte nägo, üks mis üks.
Sääl tuli kord lugu ette, et abiotsijad sulase juure juhtusid ja teda palusid herra viha ära võtta, mida sulane ka siis viibimata tegi. Ta võttis võõraste viinapudeli, kallas viina välja ja kuskis pudelisse ja andis võõrastele herra viha võtmise arstimiseks. Päälegi andsid abiotsijad sulasele paar haljast rublatükki ja läksid oma teed. Sääl pidas sest päevast sulane saunamehega nõu kokku ja hakkasid kahekeste ametisse, sest et lõikust väga paljo oli. Ja kuni surmani toitsid vanakesed ennast oma tarkusest ning rahva rumalusest, kuna nad ilma selle naljata mõlemad nälga oleksivad ära surnud. Sest siis oli väga puuduline aeg.

E 77538/9 (5) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
"Kui ei ole surmaks loodut, siis saab terveks!"
"Kui ei ole surmatõbi, siis saab ka viinast abi!"
Surm on "loodut" ka praeguki. "Olõ-õi surmale rohtu!"
Haigus on "pavestka", millega kutsutakse "kiriku tüühü".
"Tahat ellä, sis hoia hinnast arstist ja aptikist!"
Kui talus hakkab keegi surema, lastasse ussõ valla, et hingekene saas vällä minna ilma mürätä. Mingi kolinad ega mürä ei tohi teha, sis eksib hing vällä minnehn. See on hirmus, kui kuulva "hingitseb", s.o. sureb ja tuleb jälle "ellu".
On mõni vanajuuda perält ollev hing, see kooleb kolm-nelli korda, inne ku viimate rahulõ jääs.
"Piitre, lasõ ussõkõnõ tassa vallalõ, Annekõsõ hing lätt parhilla minema, kae tassa, et pümehüsi midagi kolaha-õi, ajaku-ei mõnt pinki ümber!"
On surnud, siis "kuuljat mõskma".
Kuuljamõskmisel ülejäänud seepi hoitakse alale "kooljaluu" arstimisel. Selle seebiga mõskes kaub kooljaluu ära. Kuulja on mõstud, põrandul olgi pääl, pandas puhas hamõ sälja ja mõni puhtam rõivas pääle ja lautsile. Lautsi külmas kambres, kuhu kass mano ei saa. Kass tükib väga kuulja nina sööma. Kuuljat valvõtakse. Valvades lauldakse vaimulika laulusid, kir. laulur. ehk mõnest muust sellekohasest raamatust "Õnnis surma voote".
Mindakse "perra" kirstutegijale ja viinategijale. Kuulja um seni lautsil, kui kirst ja viin valmib. Vaesele andas valla poolt kirstulauad, rikkamatel on ise selle jauks kirstulauad valmis hoietud.
Vanasti tetti viin ise kodus valmis, nüüd tuuakse poest. Havvakaibjale um palgaks söök ja pudel viina ligi anda, kas sui või talve. Kutsutas kirstupandja ja matja, kui kirikuteenri kaugel on.
Kodu tulles jagatakse järelejäänud varandus sugulaste vahel ära, kokkuleppel.
Pühapäeval peritakse kirikus ja unustakse.
Kooljat kuuldes: "Jumala peri hing, kellamehele ting."
Kiriku lähedal lasti hingekella lüüa. Sulasele 3 kop., peremehele 7 kop. eest.
Kuuljalõ kirstu panti pääsugemise hari (seaharjas) ja vasine kopik raha, et reisiraha oleks ja hiukset silitatud, kui pää ees taevasse läheb.
Peetrus, taevaukse vaht, ei laskvat neid sisse tulla, kelle päälagi paljas, ütlevat: "Ära aja perset ees." Õmmeldi mustast lambanahast mütsikene pähe.
Rõuge ümbruse Haanjast
20. sept. 1931.

E 77578/9 (2) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Hakkavad seitsme- või kaheksa-aastaselt lapse hambad suus liikuma, tuleb kohe mõnel vanemal inimesel, kellel ise tugevad, terved ja valged hambad suus on, näpuga välja kaksata liikuv hammas ja anda lapsele näha. Laps peab hamba rehetua ahju peale viskama ja sääljuures ütlema: "Viruskundra! Seh sulle luuhammas! Anna mulle ilus valge raudhammas!" Siis kasvab kõva hammas asemele.
Kõverad hambad kasvavad, kui ennem ei ole liikuma hakkavad piimahambad välja võetud ehk eest ära tõmmatud. Vana inime, kellel ise ju hambad välja pudenenud, ei või oma suurte musta näppudega lapse liikuvat hammast välja tõmmata, vaid seda peab mõni noorem tegema, kellel ise terved hambad suus ja kõvad näpud on. Hamba väljatõmbajale annab laps valge raha, s.o. hõberaha, mitte vaskraha, tõmbamise eest. Antakse vaskkopikas, siis kasvab hammas kõver ja mustakene. Ka ei tohi suurt hõberaha anda, siis kasvab hammas suur, et teised kõrvale ei mahu. Kõige viimaks kasvavad tagumised "tarkusehambad". Nende kohta ei ole iseäralist kuulnud muud, kui kellel suu paistetanud ja kogu keha nagu haige on tarkusehammaste ilmumise ajal, sellest saab tark inime, et oskab igaühega vaielda. Kes ei tunnegi oma tarkusehammaste tulekut, s.o. ilmuvad ilma valuta, see jääb poole aruga kogu eluajaks.
Inime jääb ilma hambavaluta, kui ta pääle iga söögi küüvitsa- (maavitsa) puust pinnuga hambavahed hästi ära tsusib ehk puhastab.
3. X. 31.

E 77580 (4) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
On siingi veel praegu, et vana-aasta õhtu puuhalge, aiavarbu, viljateri, kardulaid jne. võetakse ja loetakse. On paaris, saab paari, jääb üks järele, jääb üksikuks. Ka on vana-aasta unenäud tähtsuses nii, et neist arvatakse kogu aasta ettetulekuid. Niisama tähtsaks peetakse jaanipäeva ööd ja selles nähtud unenägusid. Ka mihklipäev. "Mihklipäev! Kallis aeg, katti sa maad ja merd lumega, kata ka mu musta pääd tanuga; muidu pean ootama jälle tuuperrä 28 nädalit, s.o. kevadeni.
3. X. 31.

E 78618 (1) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Enne lapse sündi ei pea lapsekandja ema midagi nägema, mis vastumeelt asi, ehk ehmatama.
Näeb ema hunti lähedalt, saab sündimata lapsel see koht karvane, kuhu ema omad käed oma keha küles paneb. Arstimine karvast kohta lapse ihu küles: läheb "vanainemine" ühes lapse emaga sooja sauna, vihtub leilis lapse karvast kohta ja ütleb:
"Vanakuri, pühä Jüri!
Võta omad karvad lapse külest
ja anna inemiselapsele asemele inimese nahk!"
Lõpusõnad:
"Isa, poja ja püha neitsi nimel!
Amen!"

E 9595 (35) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui teada tahetakse saada, kustpoolt naene ehk mees saab, lastakse jumalalehmäkene sõrme otsa ronida ja üteldakse: "Lindu, landu, kohe poolõ lindat, säält mullõ naanõ, miis saa."

E 9123(1) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui pastlad esimest kord jalga paned, siis piab jalga vastu lõmmukivi lööma, üteldes: "Üte tsua, üte kabla".

EKnS 35, 26 (175) < Rõuge khk., Kasaritsa k. - J. Raudsepp (1913) Sisestas Kairika Kärsna, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Püha Jüri Jerkovits,
keela oma kutsikad,
et ei putu punast pulli,
ei ka kirju lehmakest,
mahajäänud tallekest,
ei ka hobuvarsakest.

ERA II 26, 297 (15) < Rõuge khk., Haanja v., Plaksi k. < Setu, Meremäe v., Hillakeiste k. - Herbert Tampere < Natalja Karro, 36 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Jahva, jahva, kivikõnõ,
Kisu, kivi vitsakõnõ!
Kivi nührä, poisi laisa -
Viisi kivi vitsutõlla,
Kivi vitsu kinnitellä.

ERA II 26, 449/50 (1) < Rõuge khk., Tsooru v. - Märt Siipsen < Märt Siipsen (1902) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Vanausk
Muistsel aeal elanud üks kuri mõisahärra, kes oma valla rahvast alati peksnud. Küll pidanud vallarahvas salaja nõu teda lasta ära nõiduda, see on vigaseks teha, et ta enamb voodistki välja ei saaks, ehk jälle teda nõnda lasta nõiduda, et korraga sureb, mida veel kõige sündsamaks arvatud. Ehk kui neist kahest katsest midagi välja ei tule, siis loomad nõidumise teel lasta kärvata ehk põlluvilja lasta hukka minna, et härra selleläbi kehvaks saaks ja mõisast isegi putkama paneks.
Aga kui palju tarku oli läbi käidud ja paljo viina ja raha kulutud, ei olnud härral sellegipärast viga ühtegi. Ka loomad sigenud ja olnud terved nagu purikad. Noh, nüüd olnud hea nõu kallis. Eesti targad ei jõudnud aidata, peeti nõu taga Valga Läti targa juure minna, mis selle aeal väga kuulus olnud. Läti tark, kes eesti keelt ka mõistnud, ütelnud: "Oh teie, rumalad mehed! Kas teie seda veel ei tea, et mõisnikut sugugi võimalik nõiduda polegi, tema pole oma paljast jalga maa piale puudutanud, mis algmisest ära vannutud on. Niipea, kui härra paljas jalg maapinda puudub, on kerge teda nõiduda nägu igad tõist inimest."
Mehed tänanud tarka hea õpetuse eest, tulnud koju, läinud mõisa ja meelitanud mõisa toapoissi, et härrad kavalusega hästi vara hommiku välja petaks, kui veel jalad paljad. Seda ka kaval toapoiss teinud ja kisendanud ukse ees: "Härra loss põleb, loss põleb!" Härra jooksnud välja, aga tuld polnud kuskil. Selle pääle saanud toapoiss küll hea nahatäie, aga mis sellest. Härra paljad jalad puutunud maa külgi ja nüüd olnud eesti tarkadel teda kerge ära nõiduda. Ta põld läinud hukka, loomad surnud ära ja ise jäänud põdema, kuni pärast surnudki ära. Poeg saanud asemele, olnud väga hea härra.
Nõnda saanud usk rahva sekka, et seda ilmaski nõiduda võimalik pole, kes jo lapsest saadik nõnda on hoitud ja kasvatud, et ta paljas jalg maapinda pole puutunud.

ERA II 26, 455/6 < Rõuge khk., Tsooru v. - Märt Siipsen < Märt Siipsen (1902) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kuri nõid
Vanal aeal elanud Vaabina vallas üks kuri peremees ja see olnud pea nõid. Kelle pääle ta pahaseks saanud, see pidanud kas ise ehk tema loomad lõpma. Tõist poolemeest H. Urbani ei võinud ta silmaotsas sallida, kes vaga mehekene olnud. Urbanil lõpnud kõik lehmad ja hobusad tema nõidumise läbi otsa. Ja selle tagajärg olnud, et Urban ise koha härrale üles ütles ja sulaseks heitis.
Ka nüüd ei jätnud vihamees nõid teda rahule. Ta otsis alati tüli ja ähvardas tõist, et peab lõpma. Urban jäänud selle pääle ka raskeste haigeks ja oleks ka surnud, kui keegi tark vene naene teda poleks õpetanud, mida ta haiguse aeal oma juure lasknud kutsuda: "Vot, sinu käima saunas, tema kurjategija pesemise vett juua."
H. Urban läinud siis sauna, kus peremees oma lastega ennast pesenud. Saanud siis nägemata ühe korra nõia vannist vett rüibata. Varsi selle pääle hakanud paranema ning saanud varsi peris terveks. Nõid oma suguvõsaga hääbunud ka ise varsi ära.
Vana nõid läinud veskile tõisel aastal pääle Urbani haigust ja surnud veskelt koju tulles tee pääl ära. Poeg pidanud veel ühe aasta maja ning siis hakanud hirmust haigust põdema. Ta ihu olnud kõik üleüldse täie käis, kuni ta nende kätte surnud. Kolm last surnud ka pärast ühel aastal. Ainult naene elanud veel, see olnud muidugi tõisest sugust.
"Mina olen praegu 73 aastat vana ja elan veel," lõpetas Hants Urban oma juttu.
On Handsu-sarnasid mihi praegu siin Võrumaal elamas, kes tõendavad otsegu vandega, et veel nõidu olemas on. Üks peremees jutustas, et tema hobuste ruhves (künas) olnud laupäva õhtu viht pandud. Ta toonud teda tuppa, pistnud ahjo, et tõisel päeval ära põletada, aga nõid, kes ühes majas elanud, saanud haisu nõnasse ja varastanud viha ahjust ära. Oleks viht saanud ära põletud, oleks tegija pussi enesele mänginud, aga nüüd ometigi lõpnud selle mehe hobune ära, kelle ahju viht pantud.
Tõise mehe hobuste varpest leitud suur luukont. Ta toonud seda tuppa ja visanud pliidi ala. Oh kuidas ta kiununud, paukunud ja praksunud. Ta loomad jäänud terveks, puudumata. Iga kord, kui midagi pandust leiad, olgu kanamuna, luu, lihakont ehk rasv ehk või, viska kohe tulesse, siis saab tegija ise pussi kätte. Sellepääle ütleme laulikuga:
"Oh seda hirmust rumalust
ja pimedust ning sõgedust,
mis valitseb veel Eestimaal,
See kange ristiusu aal."
On ka niisugusid siinpool küllad, kes ealgi nõidumist ei usu ja pisut haridust saanud. Need naljahambad ise kannavad lehma ehk hobuste kontisid rumalate peredesse, et pärast halenaljakaid lugusid kuulda, mis süüta surnud luuga kõik ära tehakse. On ka niisugusid naljamihi, kes pisut püssirohtu looma sääreluu sissi panevad, et põletuse juures tuhk ja tolm põletajale vastu silmi paiskab. Noh siis usutakse seda enamb ja öeldakse: "Vaat, nüüd läks nõia pealuu lõhki!"

ERA II 26, 462 < Rõuge khk., Tsooru v. - Märt Siipsen < Märt Siipsen (1902) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Piimapuuk
Üks perenaene söötnud lehmi tubliste, aga saanud piima sellegipärast väga väha ning see vähane saak olnud päälegi vesine. Kaebanud naabri perenaestele oma häda. Ka need ei täädnud mingisugust head nõu anda. Läinud siis targa juure. Tark õpetanud: "Mine hästi vara koidu aeal lauta, siis saad kurjategija kätte, kes sinu lehmade udarad tühjaks imeb."
Läinud siis perenaene hommiku vara lauta ja näinud, et pääsuke oma nokaga lehma nisast piima imeb. Haaranud siis pääsukese kinni, see kohe paluma: "Ära puudu, ära puudu, ära puudu! Olen sinu vihaline naabritalu perenaene, lase lahti, ei tule ilmaski enamb."
Perenaene lasknud siis pääsukese lahti, ta süda saanud palve läbi haledaks. Sestsaadik saanud perenaene piima tubliste ega ole enamb lehma udarad kunagi tühjad olnud. Ka elanud nad siis naabriperenaesega surmani heas sõpruses.

ERA II 26, 463/5 < Rõuge khk., Tsooru v. - Märt Siipsen < Märt Siipsen (1902) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Piimapuuk
Ühel peremehel olnud piimapuuk - punane vasikas. See maganud aitas terasalve pääl. Mõnigi sulane ja tüdruk oli teda sääl näinud ja juttu laiali lautanud, et sellel peremehel piimapuuk tõeste olemas on. Et küll peremees mitu kaalu võid aastas müüa saanud, olnud piim väga vesine ega kõlbanud perele söögiks. Küll nurisenud pere iga aasta peremehe ja perenaese pääle. Ühed läinud ja tõised nurisejad tulnud asemele, et viimaks pole enamb naljalt sulasid ega tüdrukut tahtnud saada.
Aga selle paha asjale tulnud viimaks iseenesest lõpp. Kord viinud mees jälle kaalu võid püttedega Riiga ning kaupmees, kellele ta alati müünud, saanud haisu nõnasse, et mehel vaest puugivõi olla. Võtnud siis halja terasist väidse ja tõmbanud võist risti juti läbi. Kohe veri taga ja väits paksu verega, mida igal puugivõil tundemärgiks peab olema. Pantud siis peremees kaheks nädalaks Riiga kinni ning 100 rubla trahvi maksma.
Kui peremees koju tulnud, olnud vasikas salvest kadunud ja kõik kari lõppis järk-järgult otsa.
Mõne aasta pärast kuulnud mees öösel aitas käies vasika ammumist. Peremees kohkus ja ütles: "Kus sa oled, tule ja teeni mind jälle."
Nüüd kostis hääl nago aida põhja alt: "Ei ma teeni sind ilmaski enamb, et ise juures olid ja lasksid mind noaga lõigata." Sellest mõistis siis peremees, et puuk kaupmehe kavaluse pärast ära sai võrgitud.
Eks see ülemal kirjotud jutukene väga vanal hallil aeal võib luuletatud olla, näita nägu sõrmega praeguste koorelahutajate pääle, kes ka ühtlasi pere lahutajad on. Kuidas võisivad meie esivanemad seda lugu prohveti viisil ette aimata?

ERA II 26, 465 < Rõuge khk., Tsooru v. - Märt Siipsen < Märt Siipsen (1902) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Puuk linnu näol
Voorimehed läinud Riiga, saanud joba linna ligidale. Üks mees lähab tee kõrva võsastigu kusele. Sääl lennab veikene kõllane linnukene mehe pea pääle ning hüüab: "Käsi mis käsid, käsi mis käsid!
Mees ehmatab esmalt linnu kõne üle, ometa saab viimaks julgemaks ning võtab linnu kinni ja tuleb sellega tõiste juure. Pole ühtegi ahned meest selle voori meiste seas, kellel tahtmist oleks valskuse teel linnu läbi ilmligu varandust koguda. Nad saavad aru, et selle linnuga õiged lugu pole, ning üks vana aus tark mees õpetab lindu jälle sinnasama paika tagasi viia, kust mees teda leidnud. Sellest jutukesest näeme, et kõik esivanemad puuki ei armastanud, vaid üksi ahned teda omale nõutasid.

ERA II 26, 465/6 < Rõuge khk., Tsooru v. - Märt Siipsen < Märt Siipsen (1902) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Puugi särk
Kui puugile särki tarvis oli, siis käidi selle jaoks kallil aeal naabri lautades lambid pügamas. See sündis kolm korda aastas jõulu-, vastse aasta ning kolmekuninga öösel. Üks perenaene, kes seda asja väga pahaks pannud, et tema lambaid pöetakse, saatnud jõuluööse oma 16-aastase poea lauta vahti pääle, et kui tulevad, siis kinni võtta. Poiss võtnud pistuli ligi ja läinud lauta. Varsi tulnud kaks meest lauta ja hakanud lambid pügama. Natukese aea pärast tekkinud kolmas must mees juure, ilma et ta uksest oleks sissi tulnud. Seda nähes taganenud poiss hästi nurka, sest ta pidanud kolmandat kurjaks vaimuks. Joba olnud lambad kõik läbi pöetud ja kaks meest sammunud ukse poole. Sääl hüüdnud kolmas jämeda passihäälega: "Kus te lähate? Suur päri alles pügamata." Tõesed seda kuuldes otsinud poisi laudanurgast ülesse ning püganud ka teda kolmelt kohald. Pärast andnud must mees poisile kamulatäie kulda ega käsknud ühelgi välja lobiseda. Poiss ei ole oma suud ometa pidanud, vaid ta jutustanud seda töistele. Selle pääle jäänud poiss raskeste haigeks ja viimne karv tema noore pea päält langenud maha. Kas ta elama jäi või ära suri, ei ole tääda. Aga seda näinud iga inimene, et antud kuld poisi taskus puulehtedeks muutnud.

ERA II 26, 466/7 < Rõuge khk., Tsooru v. - Märt Siipsen < Märt Siipsen (1902) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Tark sepp
Kord elanud tark sepp, kes puuki mõistnud ära hävitada. Seda teinud ta mitu korda omas elus ja kord hulga sepliste nähes.
Pisuhänd tulnud kui tuletust üle küla ja tahtnud sepakojast mööda minna, kui sepp parasjagu hobusale rauda ala löönud. Sepp puuki vai tulihända nähes tõmbanud hame rinna eest lahti ja ise ütel: "Nõnda kärisegu so kott lõhki. Kus sa siis olid, kui Kristus sündi?" Alles kui sepp saanud need sõnad ütelda, sadanud puuk maha ja läinud lõhki.

ERA II 26, 467/70 < Rõuge khk., Tsooru v. - Märt Siipsen < Märt Siipsen (1902) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Seletuseks:
Et pisuhänd, tulihänd, puuk ja kratt üks on, sääl pole midagi kahtlust. Nägu kurjal vaimul ehk kuratil mitu nime on ja teda igas vallas isemoodo hüütakse. Siin Võrumaal hüütakse teda pääle kurati enamiste vanapoisiks. Tonti ega vanapaganad siin paljo ei kuule. Villandi pool kutsutakse jälle elatand poissi vanapoisiks ning Villandi poolt inimene paneb väga imeks, kui Võru naene ütleb: "Ei tia, kus see minu vanapoiss läks?" See tähendab Villandi poolt inimesel nõnda: "Kus see minu kurat läks?"
Seesama üks kurat oma sellidega on see, kes ka krati, puugi, pisuhänna ehk tulihänna või vedaja näol ennast ilmutab, keda küll kuntsligult vana luuakontsudest, vihtadest ning looma pealuust valmistati kolmel neljabe õhtal. Sellest sai siis kui kondraht. Tegija ehk ostja oma verega sai alla kirjutud. Üks alam kurat, kurat ehk kurivaim tükkinud ise tehtud kuju sissi ning hakkanud siis käima ning vara kokku vedama, et selle läbi inimesi vaimu omale saada.
Nõnda on, ma tean, nende vanakeste usk, kus mina olen sündinud ja kasvanud ja nõndasama usuvad ja arvavad ka vanemad inimesed siin Võrumaal. Rahvas räägib, et kurat ehk vanapagan võib ennast igaks asjaks muuta, kuid üksi peenikeseks nõelaks ei saavat muuta. Ja kord olla keegi ka sedagi ära näinud, et kurat ennast peenikeseks nõelaks muutnud, kuna ta esmalt kass olnud, aga nõelal polnud silma taga. Kui siis nõela näed maas, kellel silma taga pole, siis ei või ära arvata, kas ta on peris nõel ehk on kurat ennast nõelaks muutnud. Niisugune asi jäta maha ja ära puudu oma sõrmega temasse. See võib haigust sünnitada. Tõise jutu järele, silmata nõela peab üles võtma ja seinalõhke pistma, sinna ta jääb ega saa säält ilmaski enamb välja.
Kopikat ehk vassi, mis maanteel ehk kõrvalises paikas maas oli, ei kästud mitte üles võtta ega temasse puududa, et selle läbi tõise inimese kauaaegsed rasket haigust enese pääle ei tõmba. Kes ühest halvast haigusest tahtis lahti saada, seda õpetas tark raha maha viskama, et raha leidja haiguse omale pidi perandama.
Nõnda usuti ja nõnda tehti veel 60 aasta eest mitmel pool, aga kas haigus raha mahaviskamise läbi kadus, seda ma ei tea. Öeldi ka, et kurat võida ennast rahaks muuta ja selle inimese võrgitajaks saada, kes raha ülesse võtab ja teda tasku pistab.
Nõndasama arvas rahvas ka kodukäijast. Kui halv kuri inimene suri, siis paistetas ta ihu pääle surma ülesse. Mikspärast? Kurat ehk vanapagan tükkis inimese kiha sissi ning muutis ta pale hirmsaks. Sellepärast ei jõud hobused teda matmisepaigale vedada ning sellepärast ei seisnud tema ka hauas paigal. Tondil oli temaga luba teha, mis ise tahtis. Üksi hõbemõõgaga ja hõbekuuliga võis üks tark kaval inimene teda surnuks lasta.
Et ma selles pimeduseusus ise kasvatud olen ja paljo hirmu lapsepõlves surnu juures valvates olen tundnud, siis võin mina seda rahva usku tõeks tunnistada, kuna õpetud mehed ainult kuulmise järele puukidest, pisuhändadest, vedajaist, tulihännast, kratist ja kodukäijatest kirjotavad ja neid mitmese klassi jaotavad, mis peris asjata vaev näitab olevad.
Tee päält äraeksitajad vaimud, mõtshaljad, näkid, majavaimud - need polnud mitte kurjad vaimud ehk kuratid, nendega sai iga inimene valmis, kellel vähagi tarkust kolu sees oli. Need võisid inimest küll meelitada, petta, aga peris hukka saata, sest pole paljo kuulda.
Näituseks kui näkineio mõne nooremehe vette meelitas, siis oli temal mere ehk järve põhjas paradiisi kuldne põli ja igavene õitsev noorus, nägu muistsed jutud tunnistavad.
Majavaimud ei olnud mitte kurjad vaimud, ehk nad küll mõnes majas kolinad sünnitanud ja öösel und silmist peletanud, aga kedagi pole nad ära tapnud. Arvati see majaase olla halv, halvale paika ehitatud, kas mõne enneaegse surma saanud inimese asemele voi muud seda ehk tõist halva asja, selle krundi pääl juhtunud. Majavaimu olnud ka targa läbi võimalik rahule sundida, aga mõnes kohas pole tark ka midagi aitnud. Siis läinud elanikud tõise paika elama ja maja jäeti tühjaks.

ERA II 10, 580/1 < Rõuge khk., Rõuge v. < Urvaste khk., Vana-Antsla v. - Erna Ariste < Jaan Leinus, 37 a. (1929) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Kuidas Karula naised Suri juures arstiabi otsimas käisid.
Naised võtsid nõu kokku, et Suri juure abi otsima minna. Mõtlesid, et mida Surile tasuks anda. Võtsid kaasa omale raha ja ka mune. Mune oli muidugi rohkesti võetud liigi. Pidasid tee pääl plaani, et mune saab Surile anda palju, et paneme pooled munad põõsa alla tee äärde, nüüd läksid Suri juure oma asja üle abi otsima, mõnel põrsas haige, teisel teine häda. Suri tegi sääl kõigsugu tempe ja andis lõppude lõpuks sõna naistele, et "Pidage meeles, mis teie sinna põõsa alla pandsite tee äärde. Võtke kodu minnes need ära." Aga kui naised sinna kohale jõudsid, kuhu need munad olid ära peidetud, siis nad leidsid selle asemel ussid hunikus lamavad.

ERA II 26, 31 (16) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi vanadekodu - Herbert Tampere < Katri Mesi, 66 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Võhlu omma kadeligu, kiä tõsõlõ püvvävä halbust tetä (nom. võhl).

ERA II 26, 41 (1) < Rõuge khk., Haanja v., Kaluga k. - Herbert Tampere < Katri Raup, 77 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kui hammas tul'l suust är', sis visadi virusehe ja ülti: "Viruskundra, seh sulle seo luune hammas, sa anna' mulle ravvane!"

ERA II 26, 45 (2) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
"Mine äidsele!"- see om midägi säänest halba.

ERA II 26, 45 (3) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Heigo om kilplane. "Mine mant, heigo, mis sä heikeled!"

ERA II 26, 53 (34) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Vikerkaar, vikerkaar,
sulle satul, mulle hopen,
sulle suitse, mulle päitse!

ERA II 26, 55 (4) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k., Aleksa t. - Herbert Tampere < Juhan Aleksa, 73 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Hammas visadi virusehe, kui kõvvu hambid tahedi. "Viruskundra, seh sulle luuhammas, anna mullõ raudhammas!" Kes ta Kundra um? Ta um iks üts halvapoolne vaim.

ERA II 26, 81 (8) < Rõuge khk., Haanja v., Alasuhka k. - Herbert Tampere < Jakob Press, 78 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Parhilla kah, ku tõnõ vägivaldselt tõsõ käest är võt't, sii es saa muud üldä, et sa kuradi sis's.

ERA II 26, 81 (13) < Rõuge khk., Haanja v., Alasuhka k. - Herbert Tampere < Jakob Press, 78 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Roosi arstmine:
Kolm roosi lätsi üle mere.
Üts uppu, tõne vajju,
kolmandat es lövvä konnegi enäp.

ERA II 26, 83 (14) < Rõuge khk., Haanja v., Alasuhka k. - Herbert Tampere < Jakob Press, 78 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Ehk loeti jälle roosile:
"Roos, kao, kao, kao!"

ERA II 26, 87 (2) < Rõuge khk., Haanja v., Pressi k. - Herbert Tampere < Eduard Rikas, 35 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kui latsel hammas ärä tulõ, visadas ahjule ja üldäs: "Kundra, säh sulle raudhammas, anna mulle luuhammas!" Petetäs Viruskundrat.

ERA II 26, 109 (3) < Rõuge khk., Vana-Laitsna v., Sormuli k. - Herbert Tampere < Jaan Raibakas 60 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
"Virustsikas, säh sulle luuhammas, anna mulle raudhammas!"

ERA II 26, 109 (5) < Rõuge khk., Vana-Laitsna v., Sormuli k. - Herbert Tampere < Jaan Raibakas 60 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Käokir'äs, lindu-landu!
Lindä sinnä lepistikku,
Karga sinnä kadastikku,
kostpuult mulle kosilase tuleva!

ERA II 26, 27 (1) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi vanadekodu - Herbert Tampere < Katri Mesi, 66 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
"Viruskundra, seh sullõ luunõ hammas, anna mullõ raudnõ hammas!"

ERA II 56, 130 (13) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. - Herbert Tampere < Juuli Peegli, 70 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Neljpäeva õhtul ristteel arstitud ja loetud neid sõnu:
Koogu', koogu', kunnanahku,
Haugu', haugu', hatanahku,
Liigu', liigu', litanahku!

ERA II 56, 132 (29) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. - Herbert Tampere < Juuli Peegli, 70 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kohespoolõ käolehmäkene lindu lätt, sinna viiäs mehele, ja kui pikepä sõrmõ otsast, sis viil timahavva.

ERA II 56, 136 (38) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. - Herbert Tampere < Juuli Peegli, 70 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Tsirk pasandanu' piimäpatta. Tütrik tapnu' ärä. Pernanõ iknu' ja poonu' ennäst ärä.

ERA II 121, 517 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvig Raudsepp < Ann Suss, 56 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Naane oll kraaviveereh haina põimah. Tull tuulispask. Naanõ ütel: "Ptüh, ptüh, tuulispää, laku perst!" Nii ütel tää mitu kõrd. Tuulispää tõstso naasõ mitu kõrd korgõhõ üles, ku maahha lasksõ, haard naane hainajuurist kinni ja nakas pallõma, et tedä vallalõ lasõ.

ERA II 244, 428/30 (15) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi m. - Anna Randvere, Võru progümnaasiumi õpilane < Mai Sintka, 77 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Vastseliina mõisa nurme veeren elli vanast üts vanamiis väikesen onnin. Sel oll olnu nõiduse raamat. Sinnä käve pallu inemisi vargaid küsiman, kui midägi är varastedi. Mõisaherr es ole tuud vanamiist sallnu ja oll käsknu mõisavalitsõjal minna maja är lahkma. Valitsõja oll lännu paari mehega sinna. Vanamiis oll ütelnu, et maja võite är lahku, aga kuimuudu ti sis mõisale pääset, kas elavana või surnuna, tuu ei olo mu asi. Valitsõja es julgõgi lahku ja nii saisõ tuu onn iks edesi.
Ristipoig es olõ tuud raamatulugu usknu ja oll küsinu vanamehe käest raamatut näta. Vanamiis oll sis ütelnu, et kui ta ei usu, sis tal ei ole jo raamatut. Ristipoig oll sis kodo lännü ja tii pääl pidi ilma indä tahtmata murasniku (sipelga) pessä istma. Vanamiis tull takan ja päästse poisi är ja ristipoig usksõ sis, et tal raamat on.
Vastseliinan varastati är hobõsõ ja tuu miis läts targa manu vargit küsima. Tuu oll olnu joba õdang. Tark oll ütelnu, et mine korusele haino pääle magama, küll ma hummuku ütle, kos hobõsõ omma. Miis oll lännuki, aga uni es olõ tulnu. Äkki kuulse, et vanamiis tull välla ja vilist. Sis tull keaki ja vanamiis küsse hoboste järgi. Tõõne hääl ütel, et hobõsõ omma Lätimaal Hoppo silla juures küünis. Miis es jõvva enämb hummukut uuta, vaid läts hobõsõid otsma. Ja ollivagi sääl küünin hobõsõ.

ERA II 244, 430/2 (16) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi m. - Anna Randvere, Võru progümnaasiumi õpilane < Mai Sintka, 77 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Vanast oll olnu üts nõid Nogo Mari, kel oll olnu ka nõiduse raamat. Tuu oll mõistnu kõik inemese mõtte ära lukõ, nii tark oll olnu. Aga ta es olõ kellelegi kurja tennü.
Nogo Mari müüs raamatu edesi Söödü külla Mokra Annele, kes mass tallõ tuu iist villatsõ teki ja undrukuga ja muu kraamiga.
Mokra Ann nakas tolle raamatuga kurja tegema oma velenaistõlõ, kes elliva säälsaman külan. Üts velenaane oll vaene. Tuu löudse ütskõrd lehmä hainu seest tsuua tüki ja juusksõ tõso velenaase manu seletäma. Tuu kästse tsuua viia Mokra Anne oma hainu sisse ja tuul jäivagi oma lehma haigõs. Sis es saa muido, kui miis Hindrek sõitse Lätti nõia manu ja tuu andsõ vastusoolasid ja rohte. Hindrek pildse nuu kotun lehmile vastu silmi ja sis saiva lehmä terves. Esi nõid es saa sis ennäst avitada, kui ta kellelegi kurja tegi ja tuu sis selle kurä nõia endä pääle juhtsõ.
Tõõnõkõrd löüdseva Mokra Anne tõso vele latsõ, tütar ja poig üte napust tettü pupi. Naide imä Koomori Ann sai arvu, et tuu om mõni nõidus ja es lupa latsil puppi puttu. Kui latsõ es kullõ, võtsõ pupi käest ja viskas Mokra Anne aia taade. Õdakul jäigi Koomori Anne tütar päädpite aia vahelõ, aga tuu saadi är päästa. Veidü aigo pärast toda satte kaivo tütarlatsõ veli, aga ka tuu saadi är päästa. Latsõ es ole iks puppi niipalju putnu, et na otsa olõs saanu.
Tuulsamal üül läts tõõne veli välla ja kuulse, et mis iniseminõ tuu sääl Mokra puul om. Läts kaema ja nägi, et Mokra Anne lehm oll aia pääle jäänu. Nii sai Mokra Annele jällegi hinele (endale) tagasi, mis ta tõistele tahtsõ.
Mokra Ann läts ära Siberisse kõige oma raamatuga ja poigõga. Nii pässeva ta velenaase tast vallale.

ERA II 244, 504/5 (21) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Vaestõlastõ k., Poona t. - Ludvig Raudsepp, Võru reaalkooli õpilane < Katri Räim, 68 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Vanast olli piaaigu kõik as'a är' nõiudu. Ku lätsi tõõsõ kuhjast hainu varastama, sis pidi' inne kuhja pääle piidsaga lüümä. Ku' piitsk kinni jääs, sis ku' esi' võtat, jäät kah kinni. A' ku piitsk es jää kinni, ei jää esi kah kinni.
Ma tulli ütskõrd ütsindä liinast. Üts külamiis võtsõ mi kah pääle. Ma toedi käe' vankri puie külge, et paremb olõsi istu. A' miis ütel mullõ, et pangui kässi vankripuie külge, sul või halvastõ minnä. Naane ütel, et mis sa' no' taalõ hüäle inemisele nii ütlet.

ERA II 244, 191/3 (4) < Rõuge khk., Tsooru v. - Õilme Adson, Lepistu algkooli õpilane < Jaan Grünberg, 50 a., Katri Pihl, 80 a., Anna Adson, s. 1892 (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Vanasti jäi Tsooru vallas Pulli talus üks lehm haigeks. Peremehe kaks venda ja üks õde olid sääl juures. Vennad tapsid lehma ära. Õhtul surid need ära, kes lehma tapmise juures olid.

ERA II 244, 357/8 (8) < Rõuge khk., Viitina v., Kingsepa k., Vilde t. < Rõuge khk., Viitina v., Jaani-Peebu k. - Ella Vaher, Ristemäe algkooli õpilane < Hilda Albrecht, 28 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv
Troska hobune joosnu piirimehe viläst läbi. Kui hobune jõudnud koduõuele, visanud ta enda selili maha ja olnud suremisel. Naised aga hobust suitsetama, ja kui hobune suitsetatud, olnud hobune jälle terve. See hobune olnu piirinaabril ära nõiutu, mida suitsetamisega välja ära aetavat.

ERA II 156, 576/7 (11) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. < Rõuge khk., Saaluse v., Voki k. - Ludvig Raudsepp < Mari Raudsepp, 68 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Aitumma! aitumma!
Koso tulgu, tõõsõ mingu
kolmanda' maah kullõlgu,
tapõlgu tänävil, vihõlgu värävil,
Muskka muudu, hõrahka hõngu
Sinililli näkko!
Määnepoiss tuu näo näge
tuu perrä naard:
Hahhahhaaa...!
Aitumma! aitumma!
Koso tulgu jne.
Seda värssi loetakse saunas, kui selga tõmmatakse vihaga üksteisel, lugeja on see, kellel selga vihaga tõmmatakse ja ta loeb nii ruttu, et selja tõmbaja (hästi) arugi ei saa. Harilikult loevad seda naised.

ERA II 156, 584 (16) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Halvad päevad:
Jaanuar - 1, 2, 3, 4, 5.
Veebruar - 8, 15, 17.
Märts - [3, 7,] 12, 13.
Aprill - [1], 3, 12, 13, 18.
Mai - 8, 10, 17, 30.
Juuni - 1, 7, 12.
Juuli - 1, 5, 6.
August - [1], 3, [17], 18.
September - 3, 15, 18, [12, 30].
Oktoober - 15, 17.
November - 11, 17.
Detsember - 1, 11.
Klambrites on märgitud väga halvad päevad. Kirjutatud 14. veebruaril 1909. aastal.

RKM II 49, 249/50 (78) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Olga Tamm, 58 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Miikse tsässon
Miikse tsässon asub Petseri ja Võrumaa piiril. Õigeusulised käivad seal palumas ja viivad sinna igasuguseid ande: piima, leiba, kohupiima, liha, mune, villu, riiet ja muud. Sinna lähevad inimesed jaanipäeval. Seal asub jaanikivi, mille juurde jaanipäeval kogunevad ka vaesed. Toodud kraami antakse vaestele. Vaesed paluvad jumalat ja inimesed, kes viisid sinna ande, loodavad et sellega asi paraneb: inimesed, kas saavad terveks, või saavad seda, mida nad vajasid. Kivi juures käib palumas ka papp.

RKM II 53, 249 (8) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Jüripäeva hommikul enne päikesetõusu torgiti katusele mingi puupulgaga, mida kutsuti "soesilmä tsuskmisõs", kusjuures öeldi: "Kõss mõtsa (varblaste kohta)! Soe mõtsa (huntide kohta)!"

RKM II 53, 493/4 (1) < Rõuge khk., Antsla v., Tsooru k, Pööni t. - Liivi Palu < Kristjan Taal, 68 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Rahvameditsiin
Kui olid paised, siis tehti paberit. Võeti sinine paber, tavaliselt vihiku kaaned. Siis tehti pliiatsiga peale mingisuguseid jooniseid ja loeti sõnu. Pärast seda asetati see paber paise kohale. Kui see paber oli olnud mitu päeva, siis pidi saama terveks.

RKM II 53, 496 (7) < Rõuge khk., Antsla v., Tsooru k, Pööni t. - Liivi Palu < Kristjan Taal, 68 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Võeti kaasa [vana-aasta öösel] kas nuga või puss ja mindi öösel kella 12-ne paiku sauna juurde ja löödi nuga või puss saunaseina sisse ja öeldi: "Kes tuleb mulle meheks, see tulgu välja ja tehku häält!" Mõnikord selle kunsti tegijad ehmusid, kui kuulsid häält ja jooksid ära koju.

RKM II 62, 124 (6) < Rõuge khk., Lõvaski t. - Elmar Päss < Alide Raudsepp, 56 a. (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sanna laul
(Vihtlemisel tänati tütarlast)
Aitumma, aitumma, aitumma!
Kosja' tulgu, tõisõ' mingu,
kolmanda' maah kullelgu.
Tapelgu tanumih,
vihelgu värävih'.
Mustika muudu,
hõrahka hõngu,
sinililli niakko!
Mäne poiss näo näge,
tuu perrä naard!
Aitumma, aitumma, aitumma!
Vanaema tänusõnad noorele neiule vihtlemise eest, mida öeldi ilma viisita.
Küsimusele, "kas mänestki pruuki ol'l' tuu man?", vastati: "ei olõ parla meeleh!"

RKM II 62, 320 (4) < Rõuge khk. - Elmar Päss < Alma Pettäi, 55 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sannavii tuujale
(Lugi, es laula:)
Aitumma, aitumma,
viituujalle!
Aitumma vihahaudjale.
Jummal hoia hobesekõist,
kes jäll' puutuuja oll!

RKM II 62, 361/2 (7) < Rõuge khk., Hudsali k. - Elmar Päss < Roosi Hudsal, 72 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Märdisandi laul
Laske sisse märdisandi, Märti, santi!
Märdi oma kavvõst tullu, Märti, santi!
Võta pindu pingi küljest, Märti, santi!
Võta tuli tuhkahavvast, Märti, santi!
Lõika lihalipsokõisi! Märti, santi!
Ei ma taha lambaliha, Märti, santi!
Oinas lammast nuusutanu! Märti, santi!
Ma ei taha pulli puusaliha. Märti, santi!
Pillimiis pidi mängmä vahetpidämädä, kui raha paluti. Pererahvale tänuks sooviti: pallo põrssid, lamba poige.
Kui midägi es anda, sis:
Sõnumise'
Saagu sullõ savidse latse',
Tulgu sullõ talvidse põrsa,
Saagu sullõ suvidse latse'!

RKM II 62, 362/3 (8) < Rõuge khk., Hudsali k. - Elmar Päss < Roosi Hudsal, 72 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Latsõhältämise laul.
Kiika, kiika kerigu poole,
Jala iih, pää perän,
Käe risti rindu pääl.
Engli sinno keigutava,
Silmi sul kinni paneva.

RKM II 173, 122 (50) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku edimäst kõrda karja vällä lasti, pidi vitsa lehmärohe* alla pandama - sõs ei kaovat eläjä är'.
Ku edimäst kõrda karja vällä lasti, tsiuguti kar'ust viiga, et tää suvõl virk olnu' ja kar'a manu' magama es jäänü'. Pääle tuud anti selle, et kar'us är es pahanu', keedet muna.
*lehmärohe - lehmaküna

RKM II 173, 122 (51) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku sanna mintäs, üteldäs:
"Jummal sekä' sannakõnõ. Mõru ussõ, makus sisse."

RKM II 173, 123 (52) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mii' kakimi ütskõrd linnu. Sõs läts kats mustan rõivan miist müüdä. Muidu' antas õks "jõudu" vai "jummal appi", aga nuu' es ütle midägi. Üts vanõmb kakja nakas laulma:
"Minke müüdä', musta' mehe',
tõrkõ müüdä', tõrvaskannu'.
Kes ei tunnõ' tervitä
ega anda "jummal appi."
Ku mehe' tagasi tulliva, sõs nää' küll teredi.

RKM II 173, 124 (55) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kapstaistutajalõ ülti inne õks "tere" vai "jõudu" ja sõs "valgit päid!"

RKM II 173, 125 (56) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Linakakjalõ ülti: "Linalõ kiudu!"

RKM II 173, 125 (57) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku inemine söögi aigu tulõ, ütles "tere'" ja sõs "jakku leiväle". Vasta üteldäs: "Jakku."

RKM II 173, 125 (58) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku tennätäs, üteldäs "aituma" vai "suur tenu" ja "õnnistagu no sinnu kah jummal". Tuupääle üteldäs: "Võta no hääss!"

RKM II 173, 126 (59) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Teretämise aigu piat kinda käest võtma, muidu' ei saa' villa.

RKM II 173, 126 (60) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üle läve ei tohi' teretädä - ku teretät, läät tüllü.

RKM II 155, 263 (3) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Palu t. - Edgar Kuuba < Miina Pang (Punt), s. 1885 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Urjhuu, kurjad hundid!
Ennevanasti olnd üks talumees oma last alatasa hirmutanud, et urjhuu kurjad hundid. Ja ennäe, laps hakanudki niivõrd kartma, et kogu eluea muud lauset ei öelnud, kui: "Urjhuu, kurjad hundid!"

RKM II 148, 238 (10) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ebausk.
Kui hommikul hakkasid riidesse panema, siis pidid ikka parem käsi enne käisesse panema ja parem jalg enne kinni panema ja õhtul jällegi vastupidi, vasak enne. See tähendas, et Issameie palve ütles, et hommiku ära saada meid kiusatusse ja õhtul jälleki, et päästa meid kurjast.

RKM II 148, 238 (11) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ebausk.
Kui ma veike olin, siis minu vanaema ei tõstnud ühtegi toitu enne kuhugi nõu sisse, kui ei löönud käega ristikest alla, isegi seatoidule, et muidu vanakurat sööb ära ja sülitab asemele või veel midagi hullemat.

RKM II 173, 77 (2) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Hussi sõna.
Ku vanast hussi nätti ja nuia minti tuuma, et hussi maha' lüüä', üteldi: "Mõrsja, ooda' seni, ku ehte tuuassõ."

RKM II 173, 101/2 (2) < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. < Haanja v., Tootsi k. - Kalev Kalkun < Linda Kalkun, s. 1918 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Hõela piirimehe'.
Markvadi Maarjal lõpõsi lehm är. Süüdü olli muiduki piirimehe' - nuu om tääga hõela olnu ja lehmä är nõidnu.
Vidi soolikit täüskuu aigu müüdä piiripindrit, et tõbi piirimeeste maa pääle ärä lättäsi'.

RKM II 173, 104 (4) < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. < Haanja v., Tootsi k. - Kalev Kalkun < Linda Kalkun, s. 1918 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lehmä rohitsõmine.
Üts naine läts naabritallo ja ütel pernasele: "Mul om lehm haigõ, är kaehtõt. Kusõ' no sa kah siiä' viha pääle, kaeh, ku saa terves!"
Esi' mõtõl, et naabripernane om lehmä är kaehtanu.

RKM II 173, 120 (47) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku ma kuurt võiuss kokku aiõ, sõs lauli:
"Kokku, kokku, koorõkõnõ,
võiuss jumala andõgõnõ,
ülepää kärni, "möökst!"

RKM II 173, 121 (48) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku kurõ' lätsi, sõs tänitedi:
"Essümä, vassümä,
pudõr-kapsta kokku."
Mõnikõrd pandsõ kurõ' küll tänni ja lätsi' segi, katõst hannast är'. Aga mõnikõrd joht es lää'.

RKM II 173, 121 (49) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku lambit mõsti, sõs lüüdi küll' mõnikõrd peoga pääle ja üteldi: "Paar poiga ja puud villu."
Puud om 20 nakla - (8) katõsa killu. Vanast pöeti lambit aestaka neli kõrd, aga nüüd kats vai kolm kõrd.

RKM II 346, 603 (14) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tuud pidi jälgmä, et ku hunt tule, sis ku hunti inne näet, sis saat haeda. Inne ütelti, et hunti piat hagema. Hagemine om rüükmine. Ku hunt juba sinnu nägi, siis inäp helü valla es saa. Kaues hiitüs är.

RKM II 346, 604/5 (18) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tühüs om valu silmakolmu seen. Tuu om tuulest saanu. Roobin olli üts Mari, ildaaegu kuuli. Mul olli pojal tühüs, ma ütli, et mine Roobi Mari poole. Tuu olli pääle kõnõlnu ja sai terves. Ku tõsel pojal olli, sis ma lätsi esi. Timä ütel need sõnad väele pääle, käsk määrida. Tõi selle pojale, jäi valu üle ka, aga ta läts vällä tuule kätte, sis tulli jälle tõse kolmu sisse. Ma ütli, et oh, sa Jummal, mis sa lähit vällä. Määrse sis uuesti ja sai terves.

RKM II 346, 607/8 (27) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ma innõ väega pelksi. Ku mu meheesä haigõ olli, ma mõtli, et peas ta päivä aigu kuulma. Kui ta kuuli, sis mu tsõdsõ õpas, et kui pelät, sis pane rinnale, kui laudsile pandas, vaskraha või hõpõraha ja inne päivä minekut võta tuu raha, pane viinapitsi, lase viina pääle ja sis ütle nuu sõna:
"Vii hirmu, vii armu,
vii meelest ja vii silmast!"
Ma tei nii ja sis jõie tuu viina är. Ja ma ei pelga ka inäp ei surnut, ei pikset, ei midägi.

RKM II 346, 621 (3) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
/S. Lillemetsal on vihikusse kirjutatud "Meie Isanda Jeesuse raamat". Ta usub sellest abi õnnetuse vastu. Selles sisalduvat õnnetute päevade nimekirja võtab ta väga tõsiselt - toob näiteks oma tsõdsemehe, kes oli sündinud 17. aug. ja kes tõepoolest oli suures valus surnud, ning isegi ühe hobuse, samuti õnnetul päeval sündinud ja ebaharilikul viisil surnud./

RKM II 346, 626 (9) < Rõuge khk., Põru k., Tagamõtsa t. - Kristi Salve < Liide Lillemets, 74 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanatsõdse mul olli posija. Ta lubas mulle hussisõnad anda. Kui huss olli purnu, sõs ta luges pääle, sõs es paisteta. Ta kutsus hussi välja, kus kotsil huss sinnu hammustas, ja huss tulli. Huss pidi lakma säält seda mürki ärä. Sis ta lei veidükse vitsaga, et mis sa teit. - Me ollime marjal, huss olli kannu pääl. Ta käis siis 3 korda ümberringi selle kannu või põõsa ja luges tagurpidi "meieisa". Üle tema jälgi es saa huss tulla, teine päiv olli säälsaman. Hussi ta es tapa.

RKM II 346, 626/7 (10) < Rõuge khk., Põru k., Tagamõtsa t. - Kristi Salve < Liide Lillemets, 74 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Siinsamas Põru külas olli Marie Haller. Ta tegi roosisõnad paberi pääle, kirotas ja pose, mis ta pose. Ja siis panid selle paberi selle roosi pääle ja ei läinud iva edasi.

RKM II 346, 558 (2) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Juuli Kõiv, 85 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
"Suur tänu saunakütjale, viituujalõ, vihahaudjalõ!" Nii mõni ütles, kui vihtles.

RKM II 346, 558 (3) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Juuli Kõiv, 85 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui pesu pesti, sis ütliva: "Valgõs! Oh, teil on pesupäiv, valgõs!" Jõudu anti.

RKM II 346, 561/2 (5) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Esä sellet, et vanast olli väega suure mõtsa. Ta olli lännü, susi tullu mõtsast. Esä olli ütelnu: "Puul tiid sulle, peremiis, puul mulle." Sis olli tii serva lännu, saatnu viil mõtsa viirde. Ütsindä ta es ole külge tullu.

RKM II 346, 564 (12) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku kardulit tii veeren panit, keä müüda läts, edimene asi, ütel: "Jummal õnnistagu!" - "Õnnistagu."

RKM II 346, 564 (13) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku kapsit istutedas, sis jälki öeldi: "Jummal õnnistagu, suuri päid ja palju lehti!"

RKM II 346, 564 (14) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku lammast pöeti ja võõras tulli, sis ütel jälle: "Karva kasuma ja villa vinnüma!" Keldri perenaine ütel mulle, ma edimest kõrda kuuli, es mõista midägi vastu öelda.

RKM II 346, 565 (15) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pesupesijale öeldi: "Valgõs!"

RKM II 346, 565/6 (22) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku surnu soovi es täideta, siis pidi hakkama kodo käima, ku es tettü pärandusega nii või es pandu sälga, mis ta taht. Sis tetti rist puu pääle, ku surnurongiga mindi, et ta sis ei saa kodo. Tõrvapalun om parla viil nätä suuremate puude pääl.

RKM II 346, 566 (23) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üte looma peab ikka oma majapidamisest veristama puhtis, kasvõi kana. Ku kõik osta, see ei too õnne majapidamisele.

RKM II 346, 566 (24) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Nursin om Soe Vellol hussisõna'. Häide Viidrik andse nee talle, ta esi arstis. Siin meie lähedal olli huss Pendiste Miinat purnu, tal läts nii kaugele juba mürk, ku sai Rõugele arsti manu. Luka olli see arst siin, ütel, et siin oma juba hussisõnu vaija. Ja toodigi Häide ja tei terves. Aga üts suri haiglan ära ka - es taibata kutsuda sõnade teadjat.

RKM II 346, 581 (9) < Rõuge khk., Krabi as., Lambri t. - Kristi Salve < Minna Tara, 75 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ma ole esi ka käünü Suri man. Poig mul om parla 47 ja siis olli kolm kuud. Ma vedi vilja ja hobene jäi kinni, tahtse kuurma ümber ajja. Mul tulli jahmatus pääle. Andse latsele rinda ja tõse hummogu lõi kruusi. Käve kõik arsti läbi ja es aita. Kolm puul aastat olli juba ja siis ma mõtli, et vaja Suri poole minna. Tuu olli poig juba, vana Suri poig. Võtsi rasva ja soru viina. Toda ma ei tiä, kohe ta viina panni, aga rasva segas raudnaglaga ja ma ei tiä, mis ta kõnel, huule liiksiva ja ütel, et ta om sitt ära rikutu, emane kruus, ma pane ta saisma. Ja vanakuu ega nel'läpäivä õdagu käsk raudrahaga vajuta ja määrida. Ja umete katte ärä, kolm-puul aastat es saa abi.

RKM II 346, 585/6 (23) < Rõuge khk., Krabi as., Lambri t. - Kristi Salve < Minna Tara, 75 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sarvõ Liis tegi kroosipapõrt ka ja ära parasi, kui ta olli kurjast vaimust saanu. Sinise paprõ pääle ta kriipse tõmbas, ma ei tiiä, kas ta tähti tegi. Esi ta midägi posisi, huule liiksiva. Läti kiili ta seda lugõsi.

RKM II 346, 587 (27) < Rõuge khk., Krabi as., Lambri t. - Kristi Salve < Minna Tara, 75 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mu unutütar, tal olli kolmeaastane lats, aga käümä es lähe. Siis olli üts tõne vanainimene, tuu ütel, et tuu lats minu juurde. Lätsime Lätimaa poole. Sääl olli mitu tiiharru. Üts pidi toda last, tõne inimene, imä, kai eemalt ja tuu vanainimene mähkse paklalondi ümbre latsõ jalgu. Siis ta pand väitse tolle paklalondi pääle ja lõi vasaraga väitse pääle. - Päiv olli lännü juba, perän päivä olli. - Tuu, keä last pidi, küsse: "Mis sa raot?" - Tõne vastas jälle: "Ma rao ristkammitsat." - "Rao siis nii, et raotus saa!" Ja nii lats sai terves, om nüüd 47 aastat vana. Timäl olli kah lats tüdrikult ja kah es võta jalgu alla. Kolm aastat iste korvikese siin ja surigi. Siis es ole inämp toda kammitsaragujat.

RKM II 346, 588 (28) < Rõuge khk., Krabi as., Lambri t. - Kristi Salve < Minna Tara, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ma tuud es ole tennu, et ütsesordiline lang mähkida risti otsi ümbre. Tuu olli ka nõiduse vastu, nagu mõnikõrd lats es saa kõnõlda.

RKM II 368, 217 (4) < Rõuge khk., Tsooru v. < Äksi khk. - Anu Korb < Leida Võsu, 70 a. (1983) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui kätte tuli kitsi, seoti villane lõng ümber käe. Lapsena tuli palju seaheinu katkuda. Sellest lõi. Villane lõng aitas.

RKM II 368, 217 (5) < Rõuge khk., Tsooru v. < Äksi khk. - Anu Korb < Leida Võsu, 70 a. (1983) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanasti olid puuanumad. Mõnikord hakkas piim venima. Toodi tark. See määris anuma leivataignaga kokku ja käskis vana emise kätte anda.

RKM II 368, 219 (11) < Rõuge khk., Tsooru v. < Äksi khk. - Anu Korb < Leida Võsu, 70 a. (1983) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ristid tehti leivapätsile peale. Too oli kunsti pärast.

RKM II 368, 219 (13) < Rõuge khk., Tsooru v. < Äksi khk. - Anu Korb < Leida Võsu, 70 a. (1983) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui piimahammas ära tuli, üteldi: "Virukunder, sulle luuhammas. Anna mulle raudhammas!"

RKM II 368, 219 (14) < Rõuge khk., Tsooru v. < Äksi khk. - Anu Korb < Leida Võsu, 70 a. (1983) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Mõnel oli kuri silm. Ei võinud loomi vaadata. Kohe juhtus mõni õnnetus.

RKM II 368, 220 (20) < Rõuge khk., Tsooru v. < Äksi khk. - Anu Korb < Leida Võsu, 70 a. (1983) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kindaga ei teretata: lambaõnne viid ära.

RKM II 368, 221 (21) < Rõuge khk., Tsooru v. < Äksi khk. - Anu Korb < Leida Võsu, 70 a. (1983) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Pesupesijale sooviti: "Valgeid!"

RKM II 368, 221 (22) < Rõuge khk., Tsooru v. < Äksi khk. - Anu Korb < Leida Võsu, 70 a. (1983) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui saunas viheldi, üteldi:
"Aitüma saunakütjale!
Aitüma vihategijale!"

RKM II 368, 221 (23) < Rõuge khk., Tsooru v. < Äksi khk. - Anu Korb < Leida Võsu, 70 a. (1983) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Karjas ikka huigati. Niisama "uhuu". Hääletooni muudeti heledamaks.

AES, MT 259, 45/6 < Rõuge khk., Hurda k. - H. Keem < Ann Pettai (1938) Sisestas Salle Kajak 2003
Tühus.
Tühüse lüü sääntsest pahandamisest. Ku inemine väega' pal'lo pahandannu', sõs lüü pää sääntsess segämätsess ja silmä sisse tühüse.
Mi' imäl ol'l tühüs. Edimält nakas's, ol'l tsipi tähekene siin terä pääl. Tuu lät's iks aig aost suurõmbass. Pää sisehn ol'l suur' valu kah. Tohtrõ an'd rohtu ja ütel' et "Taad õi' jarida'! Mõnõ aasta peräst lõpõss tõnõ silm kah. Jäät kot'tpümmess!"
To täht' lät's häste' suurõss ja ol'l säänä määne. Silmäterä lät's valgõss. Peräkõrd keväjä lät's tä jalaga' Lätimaalõ Mintka manu'. Üt's kuulus kunstarst. Tuud õs olõ' kotuhn olnu' ja pidi jäl' tuusama valuga' tagasi tulõma.
Ja säält tagasi tullõhn lät's tä uma piiripernasõ poolõ, kiä ar'st ol'l. Tiä innembä es usu' tedä. Nigu sõs ar'st ol'l puhknu' tu silmä sisse läbi tu ohukõsõ rõiva ja ol'l iks lugõnu' kah, miä tä no lugi, tuud no' kiä tiiä ei', valu ol'l võet ku pioga'. Oh tuud rõõmu, mia lat'sil ol'l! Silm sai tervess. Inemine el'li kat'skümmend aestakka vil peräst tuud. Täht kattõ är', silm sai sel'gess. Valu kattõ ka pää seest är'.

AES, MT 259, 48 < Rõuge khk., Hurda k. - H. Keem < Marrin Pettai (1938) Sisestas Salle Kajak 2003
Pahus.
Mul ol'l tahn jala pääl põlvõ kõrval säänä suur' kunn. Aiõ kunni. Säänä pehmekene ol'l ja suur'. Halluss õs olõ timä, a mugu lät's inne edesi. Mul vel'i mõistsõ sääntsit sõnnu. Sõs lät'si vele manu. Tuu kai tedä ümbre' tsõõri ja tasõ ja posõ. Las'k nii sõrmõga' ümbre' tu haigõ ja posõ hilläkeiste. Tõmmass iks ris'ti pääle ja jäl' posõ. A ärä' kattõ. Suutumass kattõ är'. Tuut timä es ütle', mis'tä ol'l. Tuul ol'li' sõna'. Nigu tä är' inne posõ, nii jol'l kaonu'. Tä mul ka õks pahus ol'l. Tu pahus säänä kunn um, säänä liha tük. Pahus um pehme', kuuljaluu um kõva.

AES, MT 259, 55/8 < Rõuge khk., Hurda k. - H. Keem < Ann Pettai (1938) Sisestas Salle Kajak 2003
Nõiast.
Ol'l taluperremehe naanõ. Nõiasõnnu ja ar'stmist ai tä hoolõga' takkahn*. Inemiisi (sic!) tul'l mitmast mitmast vallast ar'sti poolõ kokku. Mõnõl ol'l siuhädä**, mõnõl es lähä' lehm pul'li manu'. Mõnõl ol'li' tsia' hukan, mõnõl ol'li esi täi' päähn. Mõnõl os saa' tütär' mehele, mõnõl ikk lat's. Vana Hiire Marrin avit' kõiki.
Mõnõlõ puhk rasva pääle, mõnõlõ pudõlihe vii sisse. Kõigist tul'li' vastuse' vasta. Pudõlist uiguti vasta ja vesi pil'l kibõnit iks pääle. Nii jol'lgi hüä är' nätä', kust süü' ol'li' saanu'***. Nõid võt't umast mehitseaiast mehitse-sita', noodõga' käs'k lehmi sautada'. Noid lehmi sautõd'i, kis pul'li manu' õs lähä'. Õdagu võeti panti nartsu sisse tu arsti rohi ja panti palama. Narts jo' palass; ja tuu ai savvu hirmsahe; nii jet kar'a aid ol'l savvu täüs. Lepä külest võeti luvvakõnõ, tuu õs olõ' miistki' kokku pantu, esi' kasunu'. Ku lehmä' rohe man siei', sõs pernaasiõ tu luvvakõsõga õks (sic!) häälits**** noid lehmi. Mõnõ päävä peräst ots mitu lehmä joba pul'li. Nii pernaanõ kit't et "kagoss sai jabi!"
Kel tütär mehele es saa', toolõ mõistsõ vanamuur värsse võtta' moosõsõ raamatust. Tiä ütel' mullõ ka õks: "Mul um säänä raamat, ma' võta värsse, sõs saat mehele!"
Tiä sugulasõ' sai' ka kõik mehele, kas' t' ol'l risust risutsõp.
Määntsel imäl lat's ikk, toolõ käsk timä tuud laulu kõrva lukõ', misa' unõn näi'. Unõhn laulat jo' hirmsahe. Ma' tiiä tuudki', mis laulmine unõhn tähendäss. Mia unõn laulat, tuu ilma***** um uudis. Nõid ülnü' et tuud mia unõhn lauli', tuud laula' kõrva latsõlõ, ku lat's ikk.
Kel täi' ol'li', tuud määriti rasvaga'. Kel siuhädä ol'l, toolõ anti rohi kodu üten. Ja kõigilõ sai jõks abi kah, kiä õigõl aol otsõ'. Arst ol'l kuulus üle mitma kihkunna.
Ku är' kuuli, sõs jäie kat's pikkä sukatäüt väikeisi hõpõ rahu. Tuu ol'l kõik arstmisest saanu'. Kümme kopeka ol'l egaüt's andnu' vai viis'tõis'kümme. Nii jõiks an'ti. Ega rohkõp kiä anna õs.
Vanamuur mõtõl et vanutsil päävil nakka võtma, ku inäp ar'sti ei' jovva'. Aig sai ilmahn täüs' ja pidi är' minemä. Nõiasõna' an'd edesi tütrelle.
Raha ol'l pant paag'alõ hoonõ põrmadu ala'. Ku esi' inäp juhatamma saa õss õs, sõs ot'sit'i nigu huunõ põrmad üles kakut'i. Nigagu kat's sukatäüt hõpõ raha kätte sai. Inemise' sai' küll' uma abi, nõid õs saa' uma ar'stmise iist mitte midägi'. Kõik vaiv jäi muidõ per'ri'.
* täh. Selle kallal ta hoolega tegutses.
** taval. arvatakse siuhädaks igasuguseid nahahaigusi - eriti kätel ja jalgadel. Need olevat tekkinud kas ussi ehmumisest, põõsas oleva ussi varjust (vari paistab jalale näit.), ussi vaatest jne.
*** 'nii võis ära näha, mis haiguse põhjuseks oli.'
**** 'silitas õrnalt' (lisatähendusi: õrnalt, hästi kohtlema, hea toiduga võõrustama, vastu võtma).
***** 'ilmsi'

ALS 2, 23 < Rõuge khk., Haanja v. - Konstantin Tannenthal < Juhan Laukasson (1929) Sisestas Elina Müürsepp 2006, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009
Vasikal seljas punased täid.
Võta kanepist pael, määri see elavhõbedaga ja searasvaga,tee sellele sisse vastuoksa üheksa sõlme, see tähendab enne tee üheksa. siis kaheksa, seitse, kuus jne ja riputa see pael kaela. Määri looma ka selle salviga, millega sa nööri määrisid ning ka vasika selja. Need täid tulevad kurjast silmast.

ALS 2, 76 < Rõuge khk., Haanja v. - Konstantin Tannenthal < Juhan Laukasson (1929) Sisestas Elina Müürsepp 2006, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009
Marukoer pures loomi. Andsin igaühele (loomile) võileiva. Iga võileiva peale tegin kolm risti ning loomad jäid terveks.

ALS 2, 81 < Võru l. vanadekodu < Rõuge khk., Krabi v. - Konstantin Tannenthal < Leena Pels (1929) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Mare Kõiva 2009 [puu/vet]
Kui loom köhib, siis anna temale kuusekasudest ja palotakjast keedetud jooki. Palotakja ehk krobiseja on pruun, kõva sammal. See rohi aitab ainult haiguse algastmes.

ALS 2, 88 < Rõuge khk., Haanja v. - Konstantin Tannenthal < Juhan Laukasson (1929) Sisestas Elina Müürsepp 2006, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009
Loomade müümisel soovis müüja ja pidi ostja võtma müüja vankrilt käpatäis heinu. Siis pidi tulema õnn elajaga kaasa. Selle juures ütles müüja: “Sa tahad tolle elaja õnne kaasa võtta.” Seda heina andis ostja oma laudas loomale.

ALS 2, 98 < Rõuge khk., Haanja v. - Konstantin Tannenthal < Juhan Laukasson (1929) Sisestas Elina Müürsepp 2006, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009
“Vainuküüts - no omma väikse kabla, mähknu enda kokku, om aga pikk nagu üts kabel. Nakka noid sõrmega lakka ja loe ütte värsi, mis ise arvad. Sega nii kaua kui lakke lähva. To sõrmega sa litsa ja loe seda värsi, mis enne lugesi, iks loe, to omma hää arsti käsi. Toda kuulsin 60 a. tagasi Haanjal Jaan Lätte käest, to omma kodutohtri.”

ALS 2, 114 < Võru l. < Rõuge khk. - Konstantin Tannenthal < Anna Kõiv (1929)
Sammaspooliku kaotamiseks looma või inimese juures tee järgmist: piira sammaspoolikut vastupäeva üheksa korda ja ütle igakord selle juures:
„Ütele annale, teisele annale, kolmandale annale, jne. kuni ütesale annale.“
Siis sülita kolm korda sammaspoolikule.

ALS 2, 128 < Rõuge khk., Haanja v. - Konstantin Tannenthal < Juhan Laukasson (1929) Sisestas Elina Müürsepp 2006, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009
Meil venis piim kaks nädalat. Me ei teadnud, mis teha. Üks naine õpetas: “Suitseta lehma selle inimese lapiga, keda kahtlustate piimanõidumises. Neid kaltse peate võtma salaja, varastama, nii et see inimene ei tea sellest midagi ega aimu kaltsuvargusest. Siis kuivatage kämmergu sitta ja peale kaltsuga suitsetamist, suitsetage lehma selle kuivanud sitaga. Pärast seda suitsetamist, kui näete seda inimest, öelge; et ta oli nõidunud lehma piima. Meie tegime saadud õpetuse järele ning piim ei venind enam.

ALS 2, 142 < Rõuge khk., Haanja v. - Konstantin Tannenthal < Juhan Laukasson (1929) Sisestas Elina Müürsepp 2006, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009
Kui lehm on haige või saanud põrutada, siis anna lehmale lähkrepõhjalt tagurpidi üheksandamast tükist alates ja lõpetage esimesega, nõela otsast üheksa leivatükki.

ALS 2, 290 (a) < Võru l. < Rõuge khk., Haanja v. - Konstantin Tannenthal < Taaniel Panhart (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2009, kontrollis Salle Kajak 2009 [astro/siga]
Noorel kuul tapeti tsiku, tsiis omma tsealiha paisus, vana kuuga lätt raisku.

ALS 2, 295 < Võru l. < Rõuge khk., Haanja v. - Konstantin Tannenthal < Taaniel Panhart (1929) Sisestas 2006, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009
Kui marukoer pures inimest või looma.
Kirjuta paberile:
S A T O R
A R E P O
T E N E T
O P E R A
R O T A S
ja anna see inimesele või loomale.

ALS 2, 299 < Võru l. < Rõuge khk., Haanja v. - Konstantin Tannenthal < Julie Panhart (1929) Sisestas 2006, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009
Siga sõi ära oma pojad. See oli meie naabri nõidus, sest ta ütles: “Hõh, mul oli tsiga kultigi ei otsi, teil ju põrsa suuri!”

ALS 2, 300 < Võru l. < Rõuge khk., Haanja v. - Konstantin Tannenthal < Julie Panhart (1929) Sisestas 2006, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009
Kui karja lasti välja esimest korda kevadel, siis pandi juudasitta sarve manu “harma” külge ja ka saba külge, see pidi kaitsma nõiduse eest. Mõnikord tehti veel sarvede vahele risti ja loeti sõnu.

ALS 2, 379 < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Konstantin Tannenthal < Anna Haakmann (1929) Sisestas 2006, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009
Kui näed ussi, kes tahab “tsuskata” inimest või looma, ütle:
“Oota oota, mõrsakene,
nii kaua kui ehte tuuakse.”
Uss jääb paigale ega liiguta ennast. Keegi ütles nõnda ussile. Uss jäi kohe paigale. Kahe päeva pärast läks ta vaatama ussi, uss oli ikka veel seal kohal. Siis tappis ta ussi ära.

ALS 2, 665 < Rõuge khk., Nursi v. < Urvaste khk., Sõmerpalu v. - Konstantin Tannenthal < Kadri Mesi, 64 a. (1929) Sisestanud USN
Sõmmerpalu mõisa prouga ei tohtinud põrsid kaema minna. Kord vaatas ta sealauta. Siga hakkas sööma kohe põrsid. Mina ütlesin: "Proua, kurat, mis sa sigu ära kaenu." Sellest sai abi, sest siga jättis pojasöömise. Kaks poega oli siiski jõudnud ära süüa, teised aga jäid ellu.

ALS 2, 666 < Rõuge khk., Nursi v. < Otepää khk. - Konstantin Tannenthal < Kadri Mesi, 64 a. (1929) Sisestanud USN [ns/lammas]
Ku lammas põlgab oma poja, ütle hommikul võõrale, keda sa esmalt näed, et: "Lammas põlgsi poja." Siis pidi võõras vastama: "Küll võtt omas." - Sellest sai abi. Kui aga võõras ei vastanud, siis ei saanud abi.

E, Stk 34, 152 (11) < Kursi khk., Laeva v., Mukteni k. < Rõuge khk. - Paul Berg < Villemiine Märks, 70 a. (1926) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2010
Hobuse jalg oli haige. Vana Sobra kutsuti arstima. Vanamees võttis pitsitas ja näris jalga. Isi luges:
Nikati, nakati, luud kinni lukati.

E, Stk 34, 152 (12) < Kursi khk., Laeva v., Mukteni k. < Rõuge khk. - Paul Berg < Villemiine Märks, 70 a. (1926) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2008, kontrollis Mare Kõiva 2010
Kui lapsel oli häda, siis loeti:
Varessele valu,
mustalinnule muu tõbi,
minu lapse käsi (jalg jne) terves.

E, Stk 34, 153 (15) < Kursi khk., Laeva v., Mukteni k. < Rõuge khk. - Paul Berg < Villemiine Märks, 70 a. (1926) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2010
Ku uvve looma ostad, ei tohi jumalaga jätta, siis kaub looma õnn ära.

E; Stk 34, 153 (16) < Kursi khk., Laeva v., Mukteni k. < Rõuge khk. - Paul Berg < Villemiine Märks, 70 a. (1926) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2010
Looma nime ei ütelda, kui loom müiasse, muidu läheb looma õnn kaasa.

E, Stk 34, 153 (17) < Kursi khk., Laeva v., Mukteni k. < Rõuge khk. - Paul Berg < Villemiine Märks, 70 a. (1926) Sisestanud Merje Susi 2001, kontrollis Mare Kõiva 2010
Kui töö lõpetati, lauldi:
lõpele, lõpele,
kui ei lõpe, jätan siia,
kärbil käia, sirgul süia.

EÜS V, 1430 (43) < NISSI KHK. - K. RUUT (?)SISESTAS ERA
Sirise sile sirbike,
sirise sile sirbikene!
Sirp on sita sepa tehtud,
raud on raipe selli taotud,
Sirp on sitta, raud on raibe,
sirp on sita, raud on raibe!

EÜS VI, 25/8 < Rõuge khk., Haanja v., Sika k. - Jaan Gutves < Ann Kado, 76 a. (1909) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Mare Kõiva 2010
Ann Kado (sünd. Jakobi tütt. Linardson)
(elukoht Sikka külas N° 43 talu perenaisena.)
Nõidusesõnad. (suri: mail 1909 a. 76 a. vana)
Tihti pääle käisivad ümberolevad perenaised ja karjakasvatajad tema juure rohtu otsima. Kas olgu piim veniv ehk vasikas pasane ehk lapse kintsu pääl paise ehk mis muud harilikust elust iseäralde ja halvaste nähtus, ikka tulivad Kadu vana perenaise juure rohtu ja abi otsima. Tema arstimise kuulsus oli 10 verstani teada. Ka oli tema ämmaemanda ehk vanamoori kohustetäitja. Olgu, et noorikudel ilmale tulles lapsi vastu võtta ehk mõnel kuulsal nurjaläinud neiul pisikest ennesündimist ära kautada, aitamas ja korda säädimas.
Kuidas tema kadunuke kõige sellega korda sai ei ole minule teada, ega puutu palju asjasse, aga et temal nõidusesõnad üteldi olema, neid soovisin iga hinna eest teada saada.
Aastad kolm tagasi tuli tema kord minu juure, siis palusin ja nurusin, et seleta minule nendest sõnadest midagi, milledel imettegev võim üteldakse olema. Andsin teisele paar klaasitäit "monopolli" aga ei midagi; ütles ainult: "Sõnad sain ma Tartu linnast. Lelle naiselt, kui sellele ühe rubla maksin. Ega neid nüüdki odavamalt taha ära anda ja ega ma veel praegu ei mõtle sureda, nõnda ei anna neid enne eluõhtut mingi hinna eest ära."
Pauk oli märgist mööda, sõnad käest pääsenud.
Mineva talvel veel kord katsusin õnne, ja et minul ristseviina oli üle jäänud, trakteerisin teda veel kord, selles lootuses, et ometi kord neid imesõnu kuulda ja kätte saada, aga asjata.
Lõpuks lahkudes lausus ta: "Mina sulle need ikka ära õpetan, sa oled minu vastu parem kui minu omad lapsed on!" Ütles ja läks.
Tänavu kevadises osas tuli ta jälle kord ametireisilt kodu ja pööris minu poole sisse. Oli poole pudelitäis eederit ehk liikvad külast ligi antud; jõi ise ja pakus minule kah; et teda mitte pahandada, võtsin ja maitsesin. Kordasin jälle oma vana tuttavad palved.
TEMA LUBAS LUGEDA, KUI AGA IKKA VÄHE RAHA SAAKS. ANDSIN 20 KOP. VÕTTIS SIIS VEEL LONKSU LIIKVAD JA HAKKAS PÕLVELI LASTES LUGEMA:
SIIN MA VAIDLE MUREGA
OMA ÕNNISTUSE PERRA.
SÄÄL KUU OM MO ESA MAA,
LÕPEB PUUDULINE ÄRRA.
KITTUST, TENNO TOO MA SIS
JUMALAL MO ARMO EEST.
OH MO KALLIS PERANDUS
NÄGEMATA ESA HOONE,
KUU MO JEESU ARMASTUS
ANNAB USKLIKUILE ÕNNÕ!
TAIVA ELO! SINOST MA
HENDA VÄGA RÕÕMUSTA.
ELO KUNINGAS KE MO
RAHOTEED SIIN JUHATANU.
Lunastaja om sääl jo
asend mulle valmistanu.
mino henge osaks,
om see taiva õnnistus.
Ega päiva palle ma:
Issand kunas sina tuled?
Kunas mina taiva saa?
Kas sa iks veel kavven oled?
Elo kabla! Kaksage
päästke vaimo vallale.
Hää mul kui ma ütskord sa
seda tunni nätta saama
kui ma siist saa minema,
elopäivi lõpetama.
Kui lätt iho mullale
nink see heng sis Loojale."
Need on need sõnad, - kas loe neid viina ehk vee pääle, leiva ehk piima pääle, või mõne muu rohu pääle. Puhkse kolm korda pääle ja anna haigele sisse. Aitab igasuguse häda vastu ja igasugusele loomale nii hästi kui inimesele. Aga enne peab need sõnad pähe õpima. Siis kevadistel aegadel arukaldaid pidi otsima, kus "usside hunik" on, (see on madut, siud, kevadel kudemas), siis peab seal usside huniku juures neid sõnu kolm korda eksimata läbi lugema. Siis saab neile jõud ja võim iga haigust terveks teha, olgu siis või vee pääle loetud."
Ütles ja võttis veel lõnksu ja läks kodu.
Selle laulu sõnad leidsin pärast, teise trükki kiriku lauluraamatust 184 leheküljelt, nr 237 laul, viis esimest salmi. Kaks lõpusalmi ei käi siis nõidusesõnade hulka, nagu seda temalt pärast veel pärisin.
Tänavu mai 15. päeval leiti nimetatud vana naisterahvas oma kambrist voodist surnult. Surnupesejad hakanud rääkima, et olnud "eederisse" surnud. Kaebekiri läinud Rõuge õpetajale, see tuli ühes Rõuge tohtriga 21. mail asja järele vaatama. Protokoll viitud Võrusse, sealt tulnud politsei kreisarsti ja ühes abilisega, lõiganud lahti ja annud mahamatmiseks luba; kui ta ju 8 päeva surnuna sooja ilmaga pealmaa seisnud. Matmine oli 23. mail s.a.
Üleeile tõi kordnik perekonda sõnume ja teatuse et "surm on loomulik olnud, mitte vägivalda ega eederi pruukimise pärast jne."
Nõnda oli nõidusesõnadega ja nõia surmaga lugu.
TEMA POJANAISE ISA JAAN TOOTS OLLA NÄINUD EILE ANN KADUT VEEL OMA TOA AKNAST VÄLJA TULEVAD. KA NOGU KÜLA POISID OLLA ANN K. MINEVAL NÄDALAL RÕUGE-HAANI SUURE TEE PÄÄL KODU POOLE RUTTAMAS NÄINUD, KOMPS KAENLA ALL, NAGU TA HARILIKULT KÄIS.
Kas siin viirastustega, silmamuutmistega ehk tõsise kodukäijaga tegemist ei tea ma.
Arvasin tarvilikuks seda Eesti Üliõpilaste Seltsile ülese tähendada ja saata.
Laiemaid teateid võin soovi järele edespidi saata.
J. Gutves
Haanis 11 juulil 1909.

EÜS VII, 42 (23) < Rõuge khk., Viitina v. - Jaan Gutves < Jaan Adamson (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
Tulekahjusõnad.
Tulekahjusõnu kuulsin Jaan Adamsonnil Vittinna vallas olema. Toona käisin sääl neid järele pärimas. Võtsin raamatukasti "peräreekesega" järele ja läksin Oru talusse. Küsisin peremeest. Ei üteldut kodu olema. Ei ostetud seal ühtegi raamatud, ka kalendrit 1911 a-jaks mitte, üteldi: "Sellega veel aega on, osta praegu ära, senniks lapsed lõhuvad ära!" Nii ei saanud sel korral midagi.
Läksin jõulu kolmandal pühal uuesti ja võtsin umbes paar naela müümise raamatuid põue. Peremees J. A. oli kodus. Pakusin raamatudest mõned välja valida. Valis: "Perekonna Palveraamat" hind 25 kop. Küsisin tulekahjusõnade järele. Ei ütelnud teadma. Viimaks kui talle seda raamatud ilma hinnata lubasin, siis kõneles järgmist: "Kord vanasti oli Rõuge vallas Tindi külas tulekahju. Piiskob - Holmanni isa oli siis Rõuges õpetajaks, sellel olivad tulekahjusõnad. See tuli tulekahju juure, kui ju katus ja lagi sisse langenud. Käis ümber tule ja luges tasa posisedes. Ühes kohas oli seasongermes senna langes jalg sisse, siis kuulsin ütlemist: "... tule sa kuradikene, katta oma kardkasukaga! ..." Enam ei kuulnud ja rohkem ei tea. Ja ka minul pole enam pikemaks siia juure lisada.
2. jaanuaril 1911 J. Gutves

EÜS IX 156 (63) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Minu poisikesepõlves oli see kombeks kui surnuga mööda minti, siis inimesed kes teehääres töötasid, kübarad pääst võtsid, põlvili langesid ja Issameie lugesid. Praegu pole seda pruuki vist sääl ega kuskil enamb.

EÜS IX, 168 (3) < Rõuge khk., Tsooru v. - Märt Siipsen (1911/2) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2010
Taari tegemise laul.
Mede taar hapnema,
külanaese kaklema.
Oma naese otsekile,
perenaese persekile,
külanaese küllakile.
Uuohi, Uuohi, Uuhoi.
Kes joob see joobnuks jääb,
kes maitseb see maha sadab.

E 16167 (1) < Rõuge khk., Oina Veski - J. Tõllasson (1895). Sisestas USN
Võrumaal om mehe musta
Mehe musta naise laisa
Tüdruku töö higitse
Poisi kannu karvalise

E 17094 (49) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui riidid pestakse, siis peab võõras mööda minnes ütlema: "Valget kah!" ja peseja peab vastu ütlema: "Valget tarvis!"

E 18829 < Rõuge khk., Viitina v. - Mihkel Sermudis (1895). Sisestas USN
Tulõ tegemise laul.
Pal, pala tulõkõnõ,
Ma tapa tallõkõsõ,
Sullõ anna suurõ tükü
Esi maadsä massa tükku.

E 18837 (1) < Rõuge khk., Viitina - Mihkel Sermundis (1895) Sisestas Pille Parder 2003
Kuda roosi terveks teha. Võta sinist sukrupapõrd ja kiruta sinnä pääle suuri tähtiga
S A T O R
A R E P O
T B N E T
O P E R A
R O T A S
Siin om kõigilt poolt lukkõ, alt üles, ülevalt alla eest ja takast, üts ja tuusama värs.

E 19543 (39) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Tõise elaja looma pääle ei pea keegi ütlema ta on ilus, kes seda ütleb sellele peab persed lakku andma. Ei tee looma peremees nõnda, akkab elajas lahjaks jääma ehk sureb koguni ära.

E 19543 (40) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Oli keegi nõnda rumal et tõise looma pääle ütles: Sina viid hobuse metsa ja ei läha ise juure eks sa karta ka et hunt ta sääl ära sööb. Siis pidi tõine vasto ütlema: Kas ta sind isi ei voi ära süüa.

E 19543 (41) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Niisama öelti ka riitete, ning kangaste kohta kui need väljal murul pleekimas olid, ütles keegi perenaesele: “Usud sa ikka oma kangaid ööseks väljale, eks sa karta, et moni ära varastab.”
Vastus: “Kas ta sind ise ei voi ära varastata” ehk veel ropumine: “Kas ta sinu tagad ei voi ära varastata. Mis vargal minu kangastega tegemist.” Oli ütlejale vastatud, siis polnud vargust sugugi karta, sest üksi lollil kes vastata ei moistnud varastati.

E 19544 (49) < Rõuge khk. - M. Siipsen. Sisestas USN
Kuuluta head valge lind, kuuluta head (seda öeldakse rongale kes kronksutes üle pea lendab, ära lausu musta, tuleb õnnetus.)

E 19553 (181) < Rõuge khk. - M. Siipsen. Sisestas USN
Kui koer teed käies pääle tuleb peab ütlema: Koer mine kodu ja lakku oma perenaese persed. ehk jälle II. Koer kus lapse võileib? Siis peab koer kohe aukumise järele jätma.

E 19553 (182) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Kes tõise loomatele täid selga tahab nõiduta peab 3 korda tuhka karja sekka viskama ja 3 korda ise süllitama.

E 19553 (183) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Lapse kõhuvalu võtmise sõnad: Harakule haigus, varessale valu, musta linnule muu tõbi, lapse kõttuke tervese.

E 19618 (463) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Kangakudumise lõpetusel peavad sõkkilautate kablad ruttu lahti pästetud saama siis lähavad lapsed ruttu kõnelema.

E 19618 (464) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Kanga üles aeamisel telgete pääle, peavad üles aeamise lõpetusel käänikaika pulgad ruttu käest maha saama visatud, siis saab kangas ruttu koetud.

E 19618 (465) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui võõras kanga alustusel maessa juhtub tulema see saab veel kaua elama. Kanga lõpetusel on varsi tuppa astuja võõra elupäevad loetud.

E 19619 (467) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Keegi naesterahvas ei tohtinud muistsel aeal sigate kopli aiast üle ronita vaid säetud väravast käima, tegi ta tõisiti oli varsi sigatel tee aiast üle, kõe. Sest kust naesed käivad, sääld ka sead saavad käima. (nõnda öeltud)

E 20627/8 (III) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Pille Parder 2003
Kui enne kristuse sündimidt jumal ise inimese näol maa pääl käis, siis läinud ka kord dandi näol vaese talumehe maeasse öömajale, sest rikas peremees, kus ta enne sel õhtal öömajale tahtis jääda, pole teda oma maeasse vastu võtnud. Vaene peremees hakanud reht peksma, aga sant käskinud teda täpmale told külgi panna. Ja kui siis talumees seda uskunud ja tapma põlema pannud, hüüdnud sant: “Lobri, lobri!”, siis põlenud keik terad isepaika ning pähk isepaika, et rehelistel sääl vaeva midagu juures ei olnud. Keige imemb asi olnud veel see, et majal mitte viga midagi.
Rikas peremees kuulnud seda ja öelnud: “Eks mina vai ka nõndasamuti teha.” Kütnud vilja parsil hästi kuivaks ning pannud tule siis otsa, ise ikka hüüdes: “Lobri, lobri!”, aga maja põlenud keigi vilja ja elukraamiga suutumaks ära.

E 20643/9 (14) < Rõuge khk. - M. Siipsen < Tooma Marin (1895) Sisestas Salle Kajak 2004
Tarkus ja nõidus.
Minu vanaisa Kala Jaak oli nõnda tark mees, et ta keiki avitas, kellel ullu ehk nõdra meele haigus oli. Aga miska ta avitas? Ei muuga mingiga kui ainolt sõnatega mis ta unes kord oli lugenud, ning veel üheksa korda “Issa meied” ning üheksa rsiti nõdra meelese haige pea pääle, see avitas igakord. Kus sel aeal moni tohter oli? Ja mis õpetud tohter praegugi vaimuhaigele ära teeb? Nõnda tegi tema kadunud õnnis sadanded haiged terveks, ei kulla latsekesed mingi muuga kui palvega ja selge Jumala sõnaga.
Kord oli meie oma külamehel see õnnetus. Ta leidnud hobuste ruhve alt lamba sääreluu, mis sinna nõiduse kuntsti pärast oli pantud. Ta võtnud selle luu, viinud nurme pääle ja põletanud tuhaks, aga kohe mehe ise häda käes, paremb käsi akkanud kangeste valutama ja jäänud krõnksi, otsinud mailma habi, ei midagi. Viimaks tuli mo vanaisa Kala Jaagu juure kellega kord noores põlves pahandust saanud, palus teda et vana eksitust andeks annaks, mis ka vana isa heameelega tegi. Luges siis käe pääle. Ja vaata imet, käsi terve nago enne ja pärast.
Kulla rahvakese, hädasid oli vanal aeal paljo rohkemb kui nüüd, sest kas vanast niisugutse söögi oli kui nüüd, aga avitajaid ja arste oli ka rohkemb. Välimised ihu ja naha haigused paised, samaspooled kõhu ja peavalud häkilised rabatused, need olivad minu vanaisal veikesed asjad ära arstita. Nende tühja asjate tarvis ei pruukinutki ta püha Jumala sõna. Häkilise rabatuse vastu võttis ta psiud 14 korteli viina, kaabitses sinna pisud ravantse kivi tuhka sissi, pisud lendavad kulda, pisud rebasi pätsi, kampust ja püssirohto ja terakene soola veel hulka, loputas segi ja andis haigele sissi. Ja kui ta küll minestand ning elu õhk veel juures oli, läi kohe pääle rohu andmist silmad lahti ning akkas rääkima ning oligi varsi terve.
Sammaspooliku arstita oli tal kerge asi, sest kes kord merevet on joonud, olgu see kes taht, süllitagu kolm kord ilma ivata samaspooliku pääle, siis on varsi kadunud. Aga kellel samaspoolik väga laiali läinud üle kaela ehk kandla aluse, seda peab vastse halja noaga arstima, et enne kolm korda lappi noa pääle süllitad ja siis kolm korda haiged kohta vaeotad. Aga ikka see ärgu mingu seda tegema, kes merevett pole joonud.
Mao haiguse vasto andis minu vanaisa alati arja kaupmehe käest ostetud ussirohtu vanematele inimestele rohkemb, lastele vähemb, sest ka vanematel inimestel teevad ussid kõhus kõbinad, võtvad söögi isu ära ning aeavad pasale, liiategi neil kes kõhna söögi isuga ning närvad sööma on ehk liig magetatt toitu ehk suppi söövad. Seepärast ärgu öelgu keegi: Ega vanainimesel ussa kõhus pole.
Noh oli kellegil muidu häkiline kõhu näpistus, mitte söömise läbi siginud ussi viga, seda mõistis mo vanaisa kohe mis niisugusele tuli anda. Piraga viin või ehk räime soolvesi nattuke rõikast (mäda) rõigast ehk sibulad pääle salva, ka püssirohtu pani sagetaste nimitud vedeligu ulka, ehk kui kedagi muud rohtu käepärast polnud, siis laskis valukannataja soola suhu võtta ja vett pääle rüübata. Ja ma ei näinud seda kunagi, et habi ei saanud. Päälegi oli mo vanaisa suur mesilindute pidaja, paarkümend puud oli tal sagetaste ületalve aias. Mett käisid küla naesed keige haiguste vastu meie käest otsimas ja mett tarvitas ka vanaisa ise paisete ja paisete ja kurgu haiguste vastu. Oli kellegil kurgu haigus ja tuli tema juure, et enamb süüja ega neelata ei saanud, andis ta haigele seda õpetust, et pidi mett sööma ehk kuivand leiva kooruksega mee sissi kastetud leiba närima, ehk mett sooja rõõsa piimaga jooma ja kellel mitte surma haigus polnud, see habi ikka sai. Silma haiged juhatas ta Koolmeistri talu vähema hallikale ja käskis neid sääl värske puhta veega kolm ehk neli korda päevas peseta, mis paljogi haigid silmi terveks tegi. Nüüd siis tahan teile veel lätte ojast mõnda sõna rääkita, mis Kõrgepalu mõisa piiris Oina veske ligital seisab. Sinna viiti vanal aeal keik pantusad ja nõituse asjad, tippiti enne ratta rummute sissi, panti pihlaka puust punn kumagile poole otsa ette ning surveti pori sissi põhja, et tegijale tehtud kurja ise kaela pääle tagasi saata. Kord jäi mo vanaisal ise keige paremb lehm häkki haigeks, sel lehmal oli nii õrn udar, et kui kahte nisa lüpsid, siis kaks ise piima hakkasivad jooksma. Meie oma tõistre kuri peremees ei voinud seda sallita, et meie niisugune lehm oli. Ta pannud kanamuna, kus muidugi vist nõiduse sõnad pääle loetud, öösel lehmate jootmise ruhve sissi ja see lehm oli ikka esimene, kes enne tõisi jooma tõttas. Kohe lehmal häda käes, ei enamb iva ega marja ei jahu põrmu ega vett suu sissi. Panti siis lehm lauta kinni, aga ta ammus ühtepuhku et ale kuulda, aga kus nõiotud loom paigal püsib, ta kakkus keige kõvemad kanepised lõad katki ja aeas siis seina mööda püsti üles, et välja pääseta. Näris ammastega seina palkisid ja tegi viis imet. Noh mis nüüd heaks nõuks? Akkati siis asjalugu keigipidi järele arvama ning saadi viimaks selle otsusele, et tõise tare peremees lehma ära nõidunud. Leiti ka lehmate ruhve seest kana muna kätte, panti ratta rummu sissi, viiti lätte oja ning surveti pori sissi. See oli pühabe õhtsa pool kui see lugu sündis. Ja eesmabe homiku vara oli tõestre peremees meie pool ning kaebas kanged seest valu ning palus mo vanaisa käest rohtu. “Mina sulle sekord ühtegi rohtu ei anna,” ütles mo vanaisa. “Mis sul mo lehmaga asja oli? Mis lehm sulle kurja tegi? Oli sinul midagi viha, siis teinud minule, mis sa paha vaim vagast elajaloomast puudud, kellel meeld pääs ega keeld suus rääkita ei ole.” Tunnistas siis mehekene ise oma pattu üles ja palus anteks, et ta tõine kord enämb meie loomatese ei puudu. Anti talle siis tükk võid leiba, mida ta kui näljane koer ära sõi. Ning siis ühes minu isaga Lätte oeale tõttasid, säält rattarummu pori seest üles otsisid ja punnid eest ära võtsid, siis alles pääsnud naabri peremehel kõht lahti ja püksid kohe paska täis, mida ta suure pakkiga enamb pole saanud maha lasta. Lehm paranes küll aegamööda ära, aga endist piima andjad enamb ei saanud.

E 20691/2 < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2004
Väga vana laps.
Ühel paarirahval olnud laps, saanud joba kümne aastaseks, aga ei kõnelnud mitte ainust sõna, saanud keigest tõiste kõnetest aru ja naernud muidu selle pääle mis tõised rääkinud.
Läinud siis viimaks vanemad targa juure nõu küsima, mis selle lapsega teha ja mis tal vigaks on kui ta rääkima ei hakka. Tark üttelnud: “Ega teie laps ometa laps ei ole, nõnda kui ta päält näitab voib olla, et ta mittu tuhad aastad vana on ja nõnda kavalaks ja targaks saanud, et enamb ühegiga sõna ei taha rääkita. Kuulge ja pange tähele, ma õpetan teid. Minge kojo ja pange must kass keige oma karvatega patta keema, siis tõstke teda ühes leemega suure nõu sissi ja pange lapsele isepäinis söökiks ette, jäägo ise teist tõine siis varjupaika kuulatama mis laps sellepääle ütleb kui kassi leeme vaagnas näeb, ma arvan, kassi leend maitstes saab ta ikka midagi ütlema.”
Nõnda õppetanud tark ja vanemad tänanud teda selle hea nõu eest, läinud kojo, tapnud musta kassi kohe ära ning pannud ühes karvatega patta keema ning kui supp valmis saanud, viinud seda suure vaagnaga lapsele issepäinis ette, ise läbi võtmeaugu nüüd vahtima mis laps sellepääle saab ütlema. Kui laps jo mone lusikatäie leeme oli servanud, tõstab ta viimaks põhjast keenud kassi ülesse ja ütleb: “Oh imet! Oh imet! Ma olen nõnda vanamees ja olen näinud kuida Hoorepimäel kolm korda mets maha raiotud ja jälle suureks kasvanud, ma olen keik mailma loomad näinud, aga sihukest looma ma veel pole näinud.” Silmetsete kassi kaua aega ja lausub: “Kaks kikki kõrvakest, neli nippi nisakest ja hänna tobike ka veel perses. Oh imet, oh imet!” Isa lükkanud ukse lahti ja laps jälle niisama tumm nägo ennegi.

E 24235 (9) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Kurguhaigus tuleb ikka sellest, et inimene kassi söödust on söönud, seda aigust voib sedaviisi jälle kergeste ära parandata kui kassi käppaga 3 korda haiged kohta vaiotad.

E 24235 (14) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003
Se tüdruk on selle poisi enese külgi nõidunud ehk sell tüdarlapsel (uske inimesed) on peris nõia silmad peas.

E 43455/64 (131) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Taevalik kiri.*
Seda kirja on Jumal kirjutanud ja oma ingli Mikaeli läbi meile saatnud maapääle, seal on kuld tähtedega kirjutadud ja Mikaeli kirikus Germani linnas näha. See kiri heljub üle ristiinimese, kes teda aga ära kirjutada soovib, sellele ligineb tema ja teeb iseenast lahti. Sääl ütleb tema nõnda: “Mina keelan Teid, et Teie ei pia mitte pühapäevatel tööd tegema, sest see on ära vanutud. Teie piate usinaste kirikuse minema ja usklikult paluma. Teie ei pea mitte oma palet ilustama, oma juukseid keerlema ja ei ühtegi uhkust ilmas tga ajama. Teie piate omast varantusest ehk rikkusest vaesid aitama ja uskuma, et mina seda kirja oma kaega kirjutanud ja minu poja Jeesuse Kristuse nimel Teie kui ilma meeleta elajad mina kasin Teid 6 päeva tööd teha ja pühapäeva vara kirikuse mina püha jutlust ja Jumala sõna kuulama. Kui Teie seda mitte ei tee, saan mina Teid nuhtlema surma sõja katguajaga. Teie ei pea laupäevatel hilja mitte tööd tegema, vaid pühapäevatel vara olgu iga üks mees ja naene noor ja vana usklikult oma patute perast palumas, et need Teile saaksivad andeks antud. Ärge vantuge mitte kurjaste minu nime juures, ärge himmustage mitte kullda ja hõbetad, lusti ja rõõmu, sest nõnda ruttu kui mina Teid olen loonud, nõnda ruttu võin ka mina Teid ära hävitada. Teine ei saa teid mitte tapma, ärge olge mitte vallelikud ja kateedad oma liigimise vastu ei selja taga ega ialki ärge lootke oma varantuse ega rikkuse pääle. Auustage oma isa ja ema, ärge andke mitte kavalad tunnistust oma liigimise vastu, siis annan mina Teile tervist, mõned kes seda kirja aga ei usu ja enast selle kirja järele ei säe, ei saa siis sellele ühtegi õnne ja õnnistust olema. Seda kirja piate Teie ära kirjutada andma. Kui sinul ka pattu oles kui liiva mere ääres ja lehti puutes või tähti taevas, peavad kõik andeks antud saama kui Teie usude. Ja kui Teie kõik teete, mis seesinane kiri teid õppetab, kes aga seda kirja mitte ei usu ja selle järele ei ella, see saab surma surema. Pöörge ennast ümmber ehk muidu saate viimsel päeval igavesti vaevatud nik Teie ei saa mule ühtegi vastust anda võima omast patust. Kes seda kirja enese juures kannab ehk oma majas hoiab, sellele ei saa pikne ei välk midagi tegema ja saab veel ka tulle kahju eest hoitud. Kui naene seda kirja enese juures kannab sellel ajal kui tema rasejalgne on, siis saab tema üht õnneliku seemend ilmale kandma, pidage minu käsud, mida mina Teie oma ingli Mikaeli lääbi olen saatnud. J. K. nimel see püha kiri on tuntud. Halastinas 16 januaril 1701 ja igale ühele kästud seda kirja enese juures kanda ja nimelt tähe: g, a, x, g, s, p, r, d, b, n, u, d, g, U, d, b, I, Õ. Kui kellegil midagi verd jookseb ehk muidu verise hava on saanud, nii et veerd ei jõua kinni pana, siis pane seda pääle, siis jääb veri kinni. Kes seda ei usu, see kirjutagu nee üleval nimetatud 18 kirjatähte ühe mõga pääle ja peksku seda uhe elava (looma) pääle, siis ei saa moek ühtegi kahju tegema. Kes seda kirja enese juures kannab, see on hoitud kõige kurja elajate eest ja veel on hoitud tontide ja nõitade eest selle eest hoitku sind püha Xp. 1 X sind J. K. ja tema püha viis hava olgu, et sina selle üle ühtegi täieliku otsust kõnelda ei või X X X X h b h h k l S. Kes seda kirja nende tähtega enese juures kannab, võib julgesti püsida pikse ja välgu ja tule ja vee eest hoitud saada nii et nimetatud asjad ühtegi ei saa kahju tegema. Kui üks naene peab maha sama ja temal sünnitamise juures raske on nõnda et sellest lahti ei saa ega see hästi korda ei lähe, siis andaku see kiri temale kätte, siis on tema varsi aitatud ning see saab õnnelikuld olema.
II Kolm päeva on aastas nõnda pea kui üks inimene neil päevatel verd laskma peab, peab ta nelja ehk viie päeva sees ära surema.
I 1. aprillil, kunas Judas sündis
II 1. augustil kuna Kain Abeli ära tapis.
III 1. Septembril kunas Soodoma ja Koomora linn hukka läksivad.
IV. Ühes aastas on 62 õnnetumad päeva:
1. Januaril: 1, 2, 4, 6, 11, 12, 16, 17, 18
2. Veebruaril: 8, 11, 16, 17, 18 päeva
3. Märtsil: 1, 4, 13, 14, 15 päeva
4. Aprillil: 1, 3, 10, 15, 17, 18 päeval
5. Mail: 7, 8, 17, 18, 30 päeval
6. Juunil: 1, 7, 9 päeval
7. Juulil: 1, 5, 6, 11, 19, 21, 23 päeval
8. Augustil: 14, 15, 17, 18, 20, 21
9. Septembril: 1, 10, 11, 15, 18, 30
10. Oktobril: 8, 15, 17 päeval
11. Novembril: 6, 10, 11, 17 päeval
12. Decembril: 6, 11, 17, 18 päeval.
Kui üks laps neil päevail ilmale sünnib, see ei saa õnnelik olema.
Kui üks paar neil päevil abieluse heitab, saab rahutud ja õnnetud elu elama.
Kui üks neil päevadel inimene haigeks jääb, saab arvasti oma tervise jälle tagasi.
Neil päevadel ei ole tarvis ühtegi reisi ette võtta, sest siis ei saada see reis õnnelik vaid sagetasti juhtuda õnnetusi.
Neil päevadel ei pea ühtegi ehitusepuud või palki raiuma ei ka maja ehitust alustama, ega noori loomi ära võrutama ega õpetama hakkama, siis ei mõju see kedagi, nad ei karda ega ela ka kaua. Need kes oma elu elamist vahetavad ehk ühest teenistusest teise räntavad, kauplevad, ostavad ehk müüvad või midagi muud ette võttavad, mis edenemist peab saatma, ei pea nende päevate sees mitte sündima vaid need õnnetumaid päevi laskma mööda minna ja häid ootama ehk enesele paremaid valima.
Veel on aastas 5 õnnetumad päeva pääle nende eesnimetatud päevate, milall ühtigi külvamist ega istutamist ette ei võetama ehk ühtegi pääleminekud mõtlema:
1) Veebruaril: 7, 12 päevadel
2) Märtsil: 3. päevadel
3) Aprillil: 1 päeval
4) Augustil: 13 päeval.
Need 6 tähti X, M, A, X, X, X, kirjutatagu kolme palukese leiva pääle, mis võiga märitakse haigele süüa anda, aga olgu kaluse (kaela rätiku) nööp nõelaga kirjutatud ja nõel varsi jooksva vette ehk lätte sisse visatud saama.
* Selle kirja sain ma ühe Poolamalt tulnud soltati käest. On küll vaimulik, aga ühtlasi on ka ta sees vana usku.

E 57209 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1926) Sisestas USN
Vana raamat.
Vastu "Taeva Maa" vahetasin Lauluraamatu, millel eest ja tagan mõned lehed puuduvad.
Minule on see tähtis sellepärast et laul sees leidub, mida juba ärasurnud Anu Kado nõidmise sõnadeks tarvitas.
Laul on 184 lehekülj. N 237 laulu algussõnad: "Siin ma vaidle murega. Omma õnnistuse perra!" Millest viis esimest salmi läbi lugeda, 6 ja 7 salm jäävad lugemata.
Sõnad mõjuvad iga haiguse vastu. Loomadele loetakse leiva raasu ehk soola peale, lapsele rinna piima peale. Vanadele inimestele viina-piiretuse- ehk liikva- peale.
Neil sõnadel on mõju siis kui neid sõnu on targalt ostetud, ehk vanem oma lapsele enne surma õpetanud ja neid kevadel usside madude-kuhja juures loetut.
Ei tohi kellegile kergel meelel edasi anda ega lobisedes seletada, vaid kindlasti nende tervise-jänu ja võimu sisse ise uskuda. Saatsin neid Dr. O. Kallasele edasi juba.

E 58572/4 < Rõuge khk. - Jaan Gutman (1926) Sisestas USN
Haanjas Ala Juka külas kus tema elab trehvasin jutule, tema seletas, et sõnadega arstimine peavad tõisi olema ja aitama iga haiguse vastu kui abi tarvitetaks. tema räägis et on väga palju arstinud, ja ümbruses seal tohtrid pole ligi olemas, et temal on lõpmata palju välja sõitu ja peavad kuulus olema omas ametis.
Ma pärisin et mis need sõnad siis peavad olema mis aitavad, et kas mulle võiks edasi anda, sest ega mina arstima hakka vaid ma olen asjast väga huvitet. Aga tema ei tahtnud ikka kuidagi räägida. Viimati suure pärimise peale vastas et sõnad võivad kõik olla kus esi valitud omma, aga sõnade omandamine peavad olema raske, et neid nii kergeste ei olevad võimalus omandada. Ma sain ikka uudishimulikuks ja pärisin kuis siis võiks neid sõnu saada. Siis räägis tema et peavad olema niisugused paberiga pääle panna. Rohkem sääl midagi kunsti ei olevad ja tema olevad, nii väga palju arstinud.
Rohkem mul võimalus ei olnud midagi omandada, juhatadi küll et peavad olema Viitina vallas arste, aga ma ei saanud sinna minna ja siis jäi ainult see mis sain. Veiksed loomad märja koha peal, ehk ka teel, neid nimetedas Vaimu küüts ja kui neid loomasid trehvate teel nägema, välja nägemine neil vakladel (ussitel) kollased veiksed ja peavad olema hunikus teel ja kui neid loomi näete siis peat võtma ruttu mõtte kokku ja mõtlema sõnad enne sõrmega ümber piirama ja selle piiramisega jääb sõrmese mõju mis võttab ja paneb haigust seisma. Siis kui ära oled piiranud sõrmega need loomakesed. Siis tuleb veel võtta sõmega lahutada kõik loomad, seal juures ütlema kas meie isa või "üks kaks kolm kõik loomad peat reas teele saatma ja seal juures neid valituid sõnu ütlema. Sellest jäävad niisugune mõju mis haigust lõpetab.
Kui siis miski haigus tuleb siis tuleb neid sõnu kas leivaga või jälle mõne tõise toiduga sisse anda ja kui haegus peal pool siis tuleb jälle kas liha ehk või mõne suguse?

E 58575 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Laane t. - Alide Tirol < Mari Mõttus, 50 a. (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Nõidumised vanaaasta õhtul.
Vanaaasta õhtul korjati terve päeva pühkmed kokku ja viidi õhtul õue. Pandi viht, millega see õhtul viheldi, pühkmete pääle, seistati viha pääle ja kuulatadi. Kui kostis kolin, suri sees majas keegi. Kui kuuldus laulu- ehk pillihääl - tulid pulmad.

E 58581 (5) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Puustuse k. - Alide Tirol < Andres Tolga, 61 a. (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Jaanipäeval anti pärast päeva mõskmet.

E 61400 < Rõuge khk. - J. Gutves (1927)
Jäädri päävä palvelaulu sõna
Vanaesä pühapikne Tulõ pikkä aguõi äkki!
Mi latsõ hiidüse Mi pere pelgäse!
Tulõ pikkä üle põllo, tulõ tassa üle tarõ!
Sullõ härä anname kõigõ kattõ sarvõga
Kattõ sarvõga taiva poolõ, nelä sõraga maa poolõ.
Pallõme sinno künnü peräst Künnü peräst külvü peräst.
Hoia hoolõ oma noolõ põllu künnüst vilä külvüst
Hoia mii hunnit madalit kaitsa hunnõ kattusit
Saada suuhu suurõsao Pümmepilve silmäpiiri
Musta pilve muile maile. Kärkkui mi külä pääle
Paukui mi pattostõ pääle. Põrkakui mi põllu kotsil.
Saada räüsä Räppo taadõ viä vihma vinne poolõ
Lakiu liiva laani pääle.
Saada siijä sündsä ilma hoia siiä mesise hõngu.
Hoia mi rüä räüsä iist kaitsa mi kaara kahio iist.
Pää iks kõva pista otsahn kõva terä päije sisehn.
Kesväpää ku tsia hanna rüä pää ku pilliruu
Neljakanti terri täüüs!
Vana esa pühäpikne!
Tulõ iks pikkä a'gui äkki
Mi latsõ hiidüse
Mi pere pelgase!
Vilitla Jakko raamatust.

E 61559/60 < Võru l. - Adeele Kõrge < Leena Märdimäe, 52 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2010
Kammitsate ragumine.
Ruuksu külas, Rõuge vallas Võrumaal elanud vanaeit, kes palju “kuntse” teadnud, mille abil ta abiotsijaid arstida võtnud. Vahel vaadanud ta viina pealt tõtt, loksutanud pudelit nii et vaht tekkinud, siis on ta näinud, mida ta näha tahtnud. Nii seletanud ta sageli inimestele nende elulugu. Kord läinud naine lapsega vanaeide jutule, sest laps olnud juba kaks aastat vana, kuid pole käima hakanud. Vanaeit öelnud, et laps olevat ristkammitsas, tarvis kammitsaid raguma hakata. Läinud lapsega tükiks ajaks toast välja. Kui vanaeit tagasi tulnud, läinud ta nurka ja käskinud lapse ema eneselt küsida: “Mis sa teed?” Ema küsinud. Eit vastanud selle peale: “Kammitsaid raon.” Ema läinud arstimise järele koju, laps hakanud juba vähe käima. Vanaeit käskinud ema teinekord neljapäeva õhtul tulla. Läinud siis ema ja lapsega teele, kust kolm haru välja läinud ja käskinud jälle ema küsida: “Mis sa teed?” Ise posisenud lapse juures ja öelnud: “Kammitsaid raon.” Sellejärele saanud laps täiesti tugevaks, hakanud korralikult käima. Oma “kuntsidega” olevat ta palju inimesi terveks teinud.

E 63303 (2) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Armastus tuleb kui salaja konna ehk nahkhiire luukonksuga tõmmatakse omapoole; saab küll juba, siis salaja lükka eemale. Sarnast luukonksu saadakse kui paaris konnad ehk nahkhiired kinni võtta ja siduda, siis sipelgapesasse matta. Teise aasta jaanilaupäeva õhtu välja kaevata ja tarvilised konksud ongi käes.

E 63303 (3) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Naine saab kaksikut lapsed, kui: kahe sirbiga põllule rukkit lõikama läheb, kui kaks leiba ühe labida peal ahju paneb, kui kahe teraga pähkli tuuma ehk kahe rebuga kanamuna ära sööb, kui tüdrukuna kaks rattikut päha paneb, kui kahte ninarättikut korraga tarvitab.

E 63304 (13) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui tüdruk kapstmaarjapääva näeb korraga paris kargavaid konne, siis saab ta sel aastal mehele.

E 63304 (14) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui tüdruk mõnda poissi enesele meheks tahab, siis andku ta tihti temale süüa, kas saia, komfekki, õuna ehk marja, mis enne tüdruku keha küles higiseks tehtut, siis poiss muudku tahab ja võtab.

E 63305 (23) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui jaaniöö juhtub kuuvahepäevapeale, otsitakse üheksatõbe terviserohtu: kolme võõra heinamaalt korjatakse palakaga kastet, väänatakse välja ja pandakse pudelisse ja rohi on valmis. Alles hoitakse tuanurga põhjapoole müüri kivide taga.

E 63305 (24) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kuuvahepäeva keskööse käidakse kolm korda ümber tua ja tõmmatakse pahemakäe nimetissõrmega kolm risti, nii kõrgele kui käsi ulatab, maja iga seinale, siis ei ole mingisugust õnnetust karta, vaid õnne.

E 63305 (25) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui jaaniöösel täiiskuu paistab, tuuakse piimalehmadele kolme talu põllult ristikheinu; antakse enne päikese tõuusu igale lehmale kolm peotäit, siis annavad lehmad palju piima ja saab palju võid.

E 63305 (26) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Vikkati jäljed kahandavad või saaki; sirbi jäljed sügisepoolel suurendavad võisaaki (täh. palavad ilmad tõmmavad lehmadel piimaanni vähemaks; vilumad ilmad tõstavad piimasaaki.)

E 63308 (67) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928).
Hommikuti vannakuud nähes üteldakse: sina vanaks, mina nooreks; sinule kadu, minule kasu!

E 63308 (68) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928).
Õhtuti noortkuud nähes üteldakse: anna siis nii et antut saab; too siis et tunnukse.

E 64564 (1) < Rõuge khk. - J. Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2003
Üks Võrumaa suurus: "Heigo!"
Kui laps igapäevases mängus hakkab nõndaütelda ülekeema, siis ütleb vanem vaataja: "Heigo tege asja!"

E 64564 (2) < Rõuge khk. - J. Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui linnast toodat ehitusemeistrit tahtsivad katsuda õige õhukest sillavõlvi teha, siis ütlesivad maalt ehitusetundjad: "Heigod tegivad Kärevere silda!"

E 8° XII, 48 (147) < Rõuge khk. - M. J. Eisen < nimi loetamatu (1932-1933) Sisestas Salle Kajak 2003
Vanasti visatud tulekahju ajal lauatükk tulde. Tulde olnud nõiasõnad kirjutatud. Arvatud, et tuli siis kustub.

E XII 14 (51) < Rõuge khk. - M. J. Eisen < Jaan Gutves Sisestas Salle Kajak 2003
Räägitakse, et vanasti teinud inimesed teistele sedaviisi kahjo. Võetud sellelt inimeselt, kellele tahetud teha kahjo, kolm riidetükki ja maetud need sohu maha. Kohe sellejärel hakanud see inimene, kelle riidetükka sohu maetud, põdema ega saanud põdemisest enam terveks.

E XII 14 (55) < Rõuge khk. - M. J. Eisen < Jaan Gutves Sisestas Salle Kajak 2003
Et karjaste metsa saadetud veised õhtul tagasi tuleksid, kastetakse nende kaela pandud kellad enne veiste joogivette.

EKRK I 88, 51/3 < Rõuge khk., Varstu v. - Marju Kõivupuu < Raimu Salumaa, 62 a. (1989) Sisestas Andres Karjus 2006
Maarohtudest.
Kase peal on samblikud. Neist tuleb teed teha [kopsuhaiguste vastu]. Ka põdrasamblikest. Kuulnud seda vanaema käest. Iga päev tuleb teevett juua [on ennast niimoodi kopsupõletikust iseseistvalt arstinud].
Rästikutest.
Saavat rästikut niiviisi põue panna, et rästik ei hammusta. Tuli poe juurde, rästik põuetaskus. Kõik kardavad teda selle pärast. Näitab pilti mehest, kes peab rästikuid toas. Ütleb, et heitub, kui äkki näeb rästikut, aga siis läheb kõik mööda ja ta võib neid pihku võtta.
“Ussiviina” tehakse nii, et pannakse rästik elusalt viina sisse. Tuleb mao maitse juurde, seda juues purju ei jää.
Räägib loo, kuidas ta umbes 40 aastat tagasi “nõidus” rästiku kase alla mättasse kinni - oli lihtsalt öelnud, et see huss enämb mätta alt välla ei tule. Mätas võbisenud ainult, aga rästik välja ei tulnud.
Väidab, et sõnadega saavat ka täie panda ja ära võtta.
Teab, et Kaikal tegutseb Tuuleveskil Laine Laas (sünd. 1927.a). Tema vennanaine olevat käinud, talle oli rohtu ka tehtud, aga abi ei saanud sealt.

EKRK I 92, 54 (3) < Rõuge khk., Rõuge v., Sänna k., Konnasilla t. - Tiit Tuumalu < Ida Kalde, s. 1913 a. (1991) Sisestas Reelika Kikas 2006
Siinkandis oli Oti Ann see posija. Pihlapuu Kati teadis ussisõnu. Räägitakse, et need peab enne surma kellelegi üle andma.

EKRK I 92, 62/3 (2) < Rõuge khk., Rõuge v., Sänna k. - Tiit Tuumalu < August Lehiste, s. 1904 (1991) Sisestas Reelika Kikas 2006
Olen ise ka sellest kuulsast Veimannide-posijate suguvõsast. Minu isal oli 7 Moosese raamat, kuhu see on jäänud, seda küll ei tea. Isa oskas ikka mitmesuguseid sõnu: ussi-ja roosisõnu. Jahimeestele luges padruni pääle samuti sõnu. Mine põhja poole, võta sarapuu põõsast kaheharuline oks, tee ring ümber enda, kutsu vaim välla.

EKRK I 92, 73 (1) < Rõuge khk., Antsla v., Pulsti k. - Eike Metspalu < Väits Enda, s. 1938 a. (1991) Sisestas Reelika Kikas 2006
Kaika Laine tegi rohtu rasva või vee peale. Sae Mari teadis ussisõnu ja-rohtu, sellega määriti rinda.

EKRK I 92, 92 (3) < Rõuge khk., Antsla v., Pulsti k., Mäe-Koska t. - Kristi Sak < Salme Saaremägi, s. 1922 a., Valev Saaremägi, s. 1916 a. (1991) Sisestas Reelika Kikas 2006
Sarus oll naisterahvas Liideri Miili, posija. Roosi vasta võtse üte paperi ja siis sirgeldas papre pääle pliiatsiga nigu ringe ja tuu panti sis sellele haigele pääle. Nüüd omma juba surnu. Aga ta es saanu oma sõnu edäsi anda ja tegi siis pääle surma käigä ringisi.

EKRK I 92, 103/4 (7) < Rõuge khk., Rõuge v., Sänna k., Konnasilla t. - Kristi Sak < Ida Kalde, s. 1913 a. (1991) Sisestas Reelika Kikas 2006
Vanast olliva siin Sännan mitu rahvaarsti: Oti Ann (see põlnd ta peris nimi, es tiägi toda peris nime), Pihlapuu Kati, tema tiädse ussisõnu. Temäl on praegast tütar Viitinas. Es tiä, kas ta andse sõnad üle või ei, muidu üks piäb andma, Neimanni Jaan. Viimane ristse ka latsi. Ütskõrd ütel tüdrikul olli juba tõine lats ja ta kutsus Jaani last ristma. Jaan tulligi ja küsüs, et kellega sul see lats om. Tüdrik olnu vastanu:” Ega ma kutsund sind siia seda küsüma, ma kutsin sind last ristma.”

EKRK I 92, 115 (37) < Rõuge khk., Rõuge v., Hurda k., Alapalu t. - Kristi Sak < Alma Pettäjä, s. 1901 (1991) Sisestas Reelika Kikas 2006
Rahvas räägit, et Albert Virdrikul olliva ussisõna, et ta kutsus ussa välla. Ta olli pärandanu need sõnad Soe Vellole. Tuu om Rõugen karjatalitaja.

EKRK I 92, 136/7 (9) < Rõuge khk., Rõuge v., Sänna k., Mäe-Eedu t. - Kristi Sak < Jaan Matvere, 78 a. (1991) Sisestas Reelika Kikas 2006
Vanast olli ma jahimees. Lätsin ütskõrd pühapäe mäe otsa lepikusse jänesejahile, aga läts nii õnnetult jänese jalgadesse, ajasin teda kuni Ahitse järveni taga, iks es saanu kätte ja sis kadus jahiisu är!

EKRK I 92, 140 (4) < Rõuge khk., Lepistu v., Päka talu saun - Kristi Sak < Salme Raidma, s. 1911 a. (1991) Sisestas Reelika Kikas 2006
Vanaema laulse, et
“Varesele valu, harakale haigust,
mustale linnule muu tõbi.”
See avitas latsel kõtuvalu vasta.

EKRK I 92, 144 (22) < Rõuge khk., Lepistu v., Päka talu saun - Kristi Sak < Salme Raidma, s. 1911 a. (1991) Sisestas Reelika Kikas 2006
Mul olli üts sugulane, kes ei tahtnu, et keegi lauta kaess ja ja midägist ütless. Kui sis mõni iks ütli, et luum on iluss, sis ütli peremiis ”Persse see iluss,” sis läts ütlemine ja kui silm tagasi.

EKRK I 92, 263/4 (1) < Rõuge khk., Varstu v. < Novgorodi oblast - Bianka Makoid < Senni Falk (1991) Sisestas Reelika Kikas 2006
Kui metsa lähed, siis pidid ütlema kolm korda:
Змей вам пни
Мне пуетъ города

EKRK I 92, 278 (4) < Rõuge khk., Varstu v., Vana-Roosa v. - Bianka Makoid < Elfriide Pügli, 83 a. (1991) Sisestas Reelika Kikas 2006
Ema ravis sammaspooli, suure nõelaga piiriti ümbu, mingid sõnad olid ka. Sõnu ei tea.

EKRK I 92, 314 (3) < Rõuge khk., Antsla v., Lalli k. - Eda Tagamets < Hildegar kamenik, s. 1915 (1991) Sisestas Reelika Kikas 2006
Tütrel oll kintsu päält kõik punane ja kõva. Vaabrekülan üts naine ütel: ma ei ole esi varem säänest kunsti tennü, aga mul sõna omma. Tegi siis rasva pääle, määrse-hummogus oll kaonu.

EKRK I 92, 314 (4) < Rõuge khk., Antsla v., Lalli k. - Eda Tagamets < Hildegar kamenik, s. 1915 (1991) Sisestas Reelika Kikas 2006
Kui kidsi om käe vai jala seen, sis rase naine piät kuräjala kondsaga sõkma. Mõnel oll ka viil punane lang ümbre mähitu. Ütessa sõlme tetti kolme kõrrage sisse, kolm kõrd ütessa sõlme. Loeti: jumale esä, poja, püha vaimu nimel aamen. Jälle sõlm, jälle loeti.

EKRK I 92, 316 (7) < Rõuge khk., Antsla v., Lalli k. - Eda Tagamets < Hildegar kamenik, s. 1915 (1991) Sisestas Reelika Kikas 2006
Tädimiis tiidse ussisõnnu venne keeli, võise panna ussi saisma ku tihu. Aga mulle es oppa, et ma ole viil nuur. Perän ta küüdütedi ära. Ütel olli jälki esäl ollu kirutedu nuu sõna, tuu oll kaenu, oll midägi et ”sa piat kivi all eläme...” Mõni olnu jälle ütelnu:” Ooda, pruut, peigmiis tule, sinnu pannas mehele.”

EKRK I 92, 324 (13) < Rõuge khk., Antsla v., Tsooru v. - Eda Tagamets < Mihkel Liping, s. 1921 a. (1991) Sisestas Reelika Kikas 2006
Tuu om teeda asi, et ku lehmäge pulli manu lähet ja siis Elli näge-ega lehm käinuss ei saa. Mul oll sääne tükk: Elli tule vastu ja kitt: ”Oi, kui illus mullikas.” Aga ma ütlesi ka sõna vastu. Ja kate nädali peräst Ellil nuumsiga lõpi är.

EKRK I 92, 326 (14) < Rõuge khk., Antsla v., Tsooru v. - Eda Tagamets < Mihkel Liping, s. 1921 a. (1991) Sisestas Tõnis Parksepp 2006
Nee sõna omma säändse, et paremp kui naid ei tiia. Ma kuulse ima käest. Vanast iks olli kõik sõitsme moosese raamatu, aga Eesti Vabariigi algul neo korjati ära.

EKRK I 92, 326 (15) < Rõuge khk., Antsla v., Tsooru v. - Eda Tagamets < Mihkel Liping, s. 1921 a. (1991) Sisestas Tõnis Parksepp 2006
Kui ussi tahat saisma panna, sis tule öelda: “Saisa, saarik, pull tuvvas!” Aga perän tule Undlade lahti laske: “Noh, lase nüd jalga.” Üte lesknaise poig oll Lihtmetsa soon küla karja hoitnu - nigu ussi nägi, panni paika. Aga enne koju minekit laskse kõik lahti.

EKRK I 92, 338 (1) < Rõuge khk., Antsla v., Pulsti k. - Eda Tagamets < Enda Väits, s. 1938 a. (1991) Sisestas Tõnis Parksepp 2006
Ma olli 6.-7. kuud rase ja hiitü ussi. Miis tapse ussi ja pandse saina pääle, ma tahtse üüse üle sängü karate. Ja lats - vingerd, aie kiilt vällä. Sae Mari tei ussisõnnu, halli pliiatsiga tei papre pääle, rasva ka pääle ja seoga määrt. Avit kah.

EKRK I 92, 344/6 (6) < Rõuge khk., Antsla v., Pulsti k. - Eda Tagamets < Enda Väits, s. 1938 a. (1991) Sisestas Tõnis Parksepp 2006
Mul vanavanaesa kasupoja naine Liisa Johanson Nursin oll posija, sääne lombak, kepige. Tal oll paks raamat posimise kohta. Inne surma käsknu tuu är palotede. Palotigi. Endal oll kahju, kaie küll sisse aga arru es saa. Ja sureja suuv tull ju täitä.

EKRK I 92, 392 < Rõuge khk., Antsla v., Tsooru k. < Petseri - Marju Kaasik < Mari Kroonmäe, 68 a. (1991) Sisestas Tõnis Parksepp 2006
Kaetamist ka oll vanaste. Tuda peläti. Imä opas minu niimoodu, et ku keegi võõras inembine mu väikese latse manu om, siis mõtle: “Kae, kaetugu ei! Siis ess mõju. Sammamuudu mõtle, ku mõni luumi kaema tulõ.
Kui usshäda terves ess tettä, siis tuu võib olla peris ull. Litsmõtsas ühil nulul oll nii nioodu, et ku viina võtab, ajab keelt suust välla!

EKRK I 92, 424 (13) < Rõuge khk., Antsla v., Tsooru k. < Petseri - Kaile Kabun < Mari Kroonmäe, 68 a. (1991) Sisestas Tõnis Parksepp 2006
Ku lammas paiga umas ei võta' Ma ole nii opanu, et sis piat tallõnase sülle võtma ja ku kiäki müüdä lätt sis hõikad annest: “Külämiis, mul ei võta lammas paige umas!” Ja müüdömineja piat vasta ütlema. “Pane sõime, küll võtt!”

EKRK I 92, 424 (14) < Rõuge khk., Antsla v., Tsooru k. < Petseri - Kaile Kabun < Mari Kroonmäe, 68 a. (1991) Sisestas Tõnis Parksepp 2006
Kaetamist ka peläti hiemsale. Egä nüidki om naid kurja silmaga inemisi. Minnu opati nii, et ku kiäki võõras tule mu latse manu siis piät hindö ette mõtlema: ”Kae! Kaetagu ei!” Sammamuudu mõtlet sis ka ku mõni lauta luuü kaema tulõ.

EKRK I 95, 14 < Rõuge khk. - Anu Sinimets, Eda Tagamets < Milvi Parts (1992) Sisestas Tõnis Parksepp 2006
Õde olli jalasääre seen augu ja mädasi, vesi juuskse vällä. Võtsi üten suhkrut, ja rasva. Ei mäleta, kas viina ka võtsi. Eevi ütel: kui ta Jumalat usub, siis ta saab abi. Ja et ligem sugulane võib rohtu tuua. Kui on kaugem, sis ei avita. Õde mul aga Jumalat väega es usu. Pandlu vett klaasi, kolm kord suhkrut sisse ja ütelgu kolm sõnna “meie isast” või “issand jumal, avita.” Õde ütel: see rasv mulle ei mõjund, ei ka see viin, aga ma võtan iga õhtu suhkruvett ja ma saan magada.

EKRK I 95, 18 < Rõuge khk. - Anu Sinimets, Eda Tagamets < Hilda Kõiv, 77 a. (1992) Sisestas Tõnis Parksepp 2006
Mu vanaesäl olli ka ussisõna, väegä palju rahvast käve ta man.

EKRK I 95, 21 < Rõuge khk. - Anu Sinimets, Eda Tagamets < Eduard Kesa (1992) Sisestas Tõnis Parksepp 2006
Kui surnu nakas kodu käümä, mine pane sinna risti auku vaha ja ütle: “ Rahu mulle, valgus sulle. Sis jääss maha.

EKRK I 95, 30 < Rõuge khk. - Anu Sinimets, Eda Tagamets < Olga Mägi (1992) Sisestas Tõnis Parksepp 2006
Ku peren nooremb inne mehele lätt, tuu võtt vanemba õnne är.

EKRK I 95, 46/7 < Rõuge khk. - Kaile Kabun < Herta Lätte, 70 a., Salme Liiv, 82 a. (1992) Sisestas Tõnis Parksepp 2006
Ma ole kah küll Surist kuuldnu. Esi ei ole tä man käünü. Aga 50-ndatel varastedi ütel siin lehm är. Sis minti Suri manu. Suri ütel, et lehmä inämp kätte ei saa, lehm oma är kaugele nidü. Esi nil kõnõl: “Mis ma tuule võtjalegi tetä saa. Noo ma ütle, et är tõnõkõrd võtku.” Mu imäl olli ka sõna. Aga mulle te es anna. Ütel, et ma ei usu ja sis pole vaija. Mu imä roisi sammas pinilt, keegi suanõelaga te sääl pindse. Ja är teki katte. Mu imä võise sõna ja kõik muu uma esält saipa.Vanaesä oll Tartumaalt Alatskivilt peri.
Ütskõrd ma ütli vanaesäle, et võtku no mul hambavalu ära. Vanaesä ütel: Sa minu ei usu, tuuperäst ei võta kah.”

EKRK I 95, 199 (10) < Rõuge khk., Rõuge v., Rõuge k., Oja t. - Marju Kõivupuu < Jüri Luht, s. 1924 a. (1993) Sisestas Kerli Kask 2006
Krabil oll posija Tindi vai Toode Erika. Ma es taha usku häste.Veli es saa pääd käändä, minti...Tuu kumpsõ, sõnnu lugi pääle ja poiskõkõ oll terve.

EKRK I 95, 200 (11) < Rõuge khk., Rõuge v., Rõuge k., Oja t. - Marju Kõivupuu < Jüri Luht, s. 1924 a. (1993) Sisestas Kerli Kask 2006
Vana Jauga tütär oll kah...Jauk Alvilõ andku sõnnu edesi:ja Kimaski Osvald (Ossi), katõkõrdnõ maja inne haiglat.(Konkreetsetele, täpsustavatele küsimustele vastust ei anna, ütleb, et ise pole tegemist teinud, on kuulnud teiste käest.)

RKM II 63, 130 (1) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k., Palu t. - Ottilie Niinemägi < Elma Pang, 43 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Lõpe, lõpe linakene,
Saa otsa nurmekene,
vähene sa väl'lakene,
käi kokku kaarekene!
Kodus vanaema talitamise juures laulis. Viisi ei mäleta.

RKM II 63, 152 (2) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kannusaare t. < Uue-Antsla v. - Ottilie Niinemägi < Rosalie Hankov, 74 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
D: Vihmakene, vellekene,
är sa minnu hämmäko,
likes teku linnukeist!
Ei ole kotu, kon ma kuiu,
ei ole tarre, kon ma tahene.
Kodu kuiva kuuse all,
tare tamme lehe all.

RKM II 63, 209 (1) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kannusaare t. < Urvaste khk. - Ottilie Niinemägi < Rosalie Hankov, 74 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Karjatse lugesi päiväle:
Päiv tulõ väl'lä,
mä lä sullõ käümä,
vii pütü piimä,
poole pätsi leibä!

RKM II 63, 238 (1) < Yrvaste khk., Antsla, Haabsaare k/n., Kaika k. - Ottilie Niinemägi < Els Pill, 81 a. (1957) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui vihma hakkas sadama, laulsime karjas:
Vihmakene, vellekene,
är sa minnu hämmäku!
Vii vihm Vinnemaale,
too põud siia maale!

RKM II 63, 310/1 (13) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k. < Läti, Ape - Ellen Veskisaar < Marie Haaviste, 76 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Vanaimä kõnel, kuis tad puuki tetti. Kolm neljapäevaõhtut võtnu hüdse. Nimitsesõrmest kural käel võtnu 3 korda verd ja ütel, et mis esimene sünnis, ta saa sulle. Sis pandse hüdse kua taha.

RKM II 63, 506 (5) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k., Põldlahe t. - Ellen Veskisaar < Miili Kalmus, 64 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Ma ise nägin, päeval vandusin, öösel tahtis kurat ära viia. Kui öösel ärkasin, oli must kogu rinna pääl ja pitsitas. Hakkasin meieisapalvet lugema, siis laskis lahti.

RKM II 63, 594 (10) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Sepa t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Katri Sikk, s. 1873 (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Harakallõ halu,
varessõllõ valu,
mustalõ tsirgulõ muu tõbi,
tialasõ tilga otsa,
kurvitsallõ kusõmallõ!

RKM II 63, 658/9 (1) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu-Alapalu - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Minna Pikk, 64 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv
Kuukõnõ, kullakõnõ,
võta minu hinele!
Suvel ma su suu mõsõ,
talvõl ma su jala kängi.

RKM II 64, 94 (17) < Rõuge khk., Punsa k. - Selma Lätt < Lota Sprenk, 83 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kruus. Tuud kirjutedi. Pleiatsiga hõõruti papre pääle. Olev sõna ka ollu. Ma noid ei tiiä'.

RKM II 64, 160 (4) < Rõuge khk., Varstu v., Varstu al. - Selma Lätt < Jaan Beerenstrauch, 89 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis Rahel Laura Vesik 2006
Üts naine ol'l ussi pantu. Paistus läts südame manu. Ta es ole nõidust uskun. Ütel ollu ussi sõna'. Külmä vii pääle lugenu. "Juu ta sisse. Är tule veeren juu!"
Jõi ar'. Paistus läts tagasi. Tuu oll Koorasten Jõksi järve veeren, tuud rahvas tiidva.

RKM II 64, 163 (6) < Rõuge khk., Varstu k/n., Hallimäe k. - Selma Lätt < Minna Moks, 73 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Ku mi elli Viitina mõtsan. Sauna otsa tek'k väikse hoonekese. Sääl maa seen laul, ülti: Siug laul. Tuu oleva lipuga siug. Ütelnu lauluvärss takan ku siug laul, sis tuud värssi loe haige pääle, saa api, ku siug om pandnu.
Ma tuud es tiiä, olesi ka saanu' siu sana'.

RKM II 64, 163 (8) < Rõuge khk., Varstu v., Hallimäe k., Väike-Hallimäe t. - Selma Lätt < Minna Moks, 73 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis Rahel Laura Vesik 2006
Kidsi sõna olli ollu. Kidsi haina' olli, nu panti niisama kidsi ümbre.

RKM II 64, 164/5 (15) < Rõuge khk., Varstu v., Hallimäe k., Väike-Hallimäe t. - Selma Lätt < Minna Moks, 73 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis Rahel Laura Vesik 2006
Kodukäüid om, surnu käve tagasi. Ku es saa ilusale är saadetus, käve kodu tagasi. Unel ütelnd: "Mata minnu ilusale är!"
Mint ja loet sääl, sai jäl api.

RKM II 64, 191 (2) < Rõuge khk., Varstu v., Viru k., Kikka t. - Selma Lätt < Alvine Kikas, u. 70 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis Rahel Laura Vesik 2006
Pesupesijale öeldakse tervituseks:
Must valges!
Tõne vastas: No valges!

RKM II 64, 192 (1) < Rõuge khk., Varstu v., Viru k., Raestu t. < Setu, Rääpsova k. - Selma Lätt < Tarja Rehe, 72 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis Rahel Laura Vesik 2006
Ku tüüd tetti, üldäs (mööda minnes):
Jummal appi!
Avitagu jummal!

RKM II 64, 192 (2) < Rõuge khk., Varstu v., Viru k., Raestu t. < Setu, Rääpsova k. - Selma Lätt < Tarja Rehe, 72 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis Rahel Laura Vesik 2006
Ku kangast üles pandi:
Lõimi kudõhist!
- Vaia!

RKM II 64, 192 (3) < Rõuge khk., Varstu v., Viru k., Raestu t. < Setu, Rääpsova k. - Selma Lätt < Tarja Rehe, 72 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis Rahel Laura Vesik 2006
Ku mõsu mõsti:
Valgit!
- Vaia!

RKM II 64, 193 (4) < Rõuge khk., Varstu v., Viru k., Raestu t. < Setu, Rääpsova k. - Selma Lätt < Tarja Rehe, 72 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis Rahel Laura Vesik 2006
Ku lammas är pöetü, teläs raudega rist pää pääle, ülti:
Paar poige ja puud villu!

RKM II 64, 226/7 (17) < Rõuge khk., Varstu v., Ülesoo t. - Olga Jõgever < Aleksander Pettai, 43 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis Rahel Laura Vesik 2006
Suri - imearst ravis saksa valitsuse ajal Vana-Antola möldri, Ellervee poja ära, tal oli jalas roos, samuti ravis ta jutustaja vanaema roosi jalal. Suri oli hää roosiarst, ta elas Koikkülast, neli klm. Koiva jõe poole minna, tema juures käis väga palju igasugust rahvast ravimas omi haigusi isegi Leningradist käis üks sõjaväelane oma tütrega keda Suri terves ravis. Suri segas raudnaelaga klaasi sees viinaklaasi sees oli vesi, posis juures ja ütles siis haigele: "Mine koju, sa saad terveks," ja haiged paranesid.
Suri oli 60. a. mees, oli vahepääl vangis istunud imearsti kuulsuse pärast kuid sõjaväelane kelle tütart ta oli terveks ravinud tõi ta vanglast välja. Suri oli kolhoosi tallimees, hobuselt sai nii tugeva löögi, et suri juba möödunud aastal.
Rahvas ütles Suril olevat olnud Seitsme Moosese raamat säält ta võtnud igasuguseid tarkusi. Oma poeg jäi sõja ajal kaduma selle kohta oli ta öelnud: "Mu poeg tulõ tagasi," kuid senini pole poeg tagasi tulnud.

RKM II 84, 452 (51) < Otepää khk. - Ingrid Sarv < Salme Sarv, s. 1903 (1955) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis Milvi Koemets 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2007
Kivirünta-punta-änta eksperivent ja valmis (nõidumissõnad).

RKM II 364, 143 (9) < Vastseliina khk., Illi k. < Vastselliina khk., Joora k. - Kristi Salve < Pauline Pütsepp, 74 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Mul tädimiis oll, tal olli nägu paisteh. Elli Võrolt Rõuge poole, Käädso oll tolle koha nimi, Musto Maris kutsuti, too oll ka sääne sobi. Rahvusest olli ta lätlane. Üts kolmkümmend aastat om küll tollest. Lätsi tõiva Musto Mari. Arsti käve, es saa avita. Musto Mari sobisi, määndsetki rohto tõi ka. Tuu olli kombe pärast.

RKM I 36, 193 (2) < Rõuge khk., Haanja v. - Einar Press (1994) Sisestas Salle Kajak 2009
Veel praegu elab Võrumaal Ruusmäe vallas vana naine, pärit Vaabinast, Võru-Antsla vahelt kes tuule käes väljas viljaseemet sõelaga puhastades kutsub tuult, kui tuul lakkab, järgmiste sõnadega: „Lõust! Lõust! Lõust! Lõust!“ ja kutsesõnade vahel vilistab kutsuvalt nagu mõni kutsub oma koera kutsuva vilega enda juurde. Mulle põhjendas ta seda, et tema vanemad ja vanavanemad on ikka nii toiminud kui pekstud vilja lasti läbi sarja või tuule käes viljaseemet puhastati.

RKM I 28, 446 < Rõuge khk. - Tiiu Kõiv < Oja Liisu (1992) Sisestas Salle Kajak 2009
Lgp. rahvaluule kogujad.
Kirjutan teile salmikese, mida lugesid vanemad naised noortele tüdrukutele saunas, kui noored vanadel selga pesid. Salm on pärit Võrumaalt Rõuge vallast Väike-Ruuga külast kus emas minu ema - sündinud 1906. a., aga salmi lugeja oli Oja Liisu.
Aituma, aituma
käe kerges, silmä selges,
hääd hobõst tii sõita
hääd miist üü maada.
Aituma, aituma.

ERM 23, 8/10 (11a) < Rõuge khk., Viitina v., Märdiküla - Haas < Isak Ivask, 85 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Mare Kõiva 2010
Rohkem kui muid haigusi ta on marutõbe arstinud: kellele enne "ulli meelt" manu saanud, selle teinud terveks. Kui haav alles lahti oli, varsti pääle koera puremist, siis imenud kupu sarvega haavast verd. Olles noor ja julge pole mõttessegi tulnud, et vere kogemata suhu sattudes võib omale kahju teha. Kui koera puremisest juba kauem aega mööda ja haav kinni kasvanud, siis tuli verd lasta. Millal selleks paras aeg, seda tunneb ravitsetava keele alt ära: kui sooned keele all valged ja ilusad on, siis on alles vara, soonte siniseks minnes ja üles tursudes on paras aeg verd lasta. Varase arstimisega abi ei saa, võib ainult paha teha. Verd tuleb lasta keele alt soontest ja pahemalt poolt kõrva alt kaela seest. Kui tahab, võib peale verelaskmist ka piirituse pääle sõnad lugeda: "Iisrael, Iisak, Siirup" ja sisse anda.
Haanjas Rasva külas olnud mees, kes juba hulluks läinud: valla poolt olnud tal kaks vahti juures. Teda viidud arstima. Ta käskinud vahte hullul õlast kinni hoida ja lasknud verd. Hull paranenud ühe verelaskmisega.

ERM 23, 11 (15) < Rõuge khk., Viitina v., Märdiküla - Haas < Isak Ivask, 85 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Mare Kõiva 2010
Paised, muhud ja muud ülespaistetanud kohad - olgu elajail ehk inimesil - kõige parem rohi nende vastu on campfer võiga kokku segatud, mille pääle sõnad loetud:
„Iisrael, Iisak, Siirup.“
Neid sõnu võib üks kord lugeda, aga parem, kui rohkem. Kõige parem üheksa korda. See rohi tuleb paisele ehk paistetanud kohale pääle määrida, siis ise pääle puhuda ja ongi terve.

ERM 23, 12 (17) < Rõuge khk., Viitina v., Märdiküla - Haas < Isak Ivask, 85 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Mare Kõiva 2010
Kui elajad ära "kohitu" on, siis soola, jahu, vee jne pääle lugeda sõnad: "Iisrael, Iisup, Siirup" ja elajaile anda.

ERM 23, 13 (19) < Rõuge khk., Viitina v., Märdiküla - Haas < Isak Ivask, 85 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Mare Kõiva 2010
Ristikammitsen - laps ei hakka käima, istudes paneb jalad risti. Sõnad: "Iisrael, Iisup ja Siirup" mõne toiduaine pääl loetult aitavad ka selle vastu.
Üleüldse aitavad ka sõnad kõige paremini piirituse pääle lugedes. Kõige kohasem arv lugemiseks üheksa korda.

ERM 151, 75 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Kabuni k. - Alide Tirol < Mari Kabun (1920) Sisestas Merje Susi 2001, kontrollis Salle Kajak 2007
Vihtlemise laul.
Sip, sip seerekese,
Vip, vip veerekese.
Punane poisse meelest
Mesine meeste meelest
Ubina hõngu
Marja makkus
Poisi pääle paimenda.

ERM 151, 105 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Puustuse t. - Alide Tirol < Andres Tolga, 61 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Roosi arstimisviis: kuulnud noore poisina ühe vana külaeide suust.
Roosi pääle panda õhukene kord seapekki, raputada bleiveisi pulbrid. Kirjutada nii et teised aru ei saa sinisele paberile:
kolm roosi läts üle mere reisma, üts uppi, tõine lõppi, kolmas katte kao, kao.
Ja panda roosi pääle.
Hiljem ühe kuulsa küla targa käest. Sinisele paberile kirjutadas:
S. A. T. O. R.
A. R. E. P. O.
T. E. N. E. T.
O. P. E. R. A.
R. O. T. A. S.

ERM 151, 107/9 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Puustuse t. - Alide Tirol < Andres Tolga, 61 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Kaetamine ehk kurja silma läbi tulnud haigused ja rohud selle vastu.
Kuri silm sai sellele, kui ema üht last imetas ja teisega käimapääl oli, sel lapsel mis siis sündis, olid paha mõjuga silmad.
Ka kel mustad silmad, oli silmil paha mõju.
Kui väike laps ära oli kaetadud, tähendab ei joonud, söönud ja põhjuseta virises, anti järgmist rohtu. Puhas pudel täideti allikaveega. Pudeli suust loeti kolm korda isameie. Kaks korda ei ütteldud aamen, kolmas kord ütteldi aamen ja tehti kolm risti pudeli suu pääle. Seda vett anti lapsele mittu korda päevas. Kõigil emadel Kasaritsas, kel väiksed lapsed, hoidsis saarnast pudelid tagavaraks. see oli pea ainuke laste rohi.
Kui suur inimene ära kaetadud, tähendab tunneb põhjendamata igatsust, ei söö, joo. Korjatakse selle tee päält, kus kaetaja käinud prügi, katsutakse saada mõni kaetaja riidetükk, pannakse juuda sitta, see prügi ja väävelt, selle suitsuga suitsutataks. Samuti tehakse elajale. Elajale lastakse veel looma nägemata kõhu alt läbi. Kui loom märg, peab ainuke poeg kolm korda vastupidi looma selga silitama.
Lätti piiri pool tarvitadud kurja silma vastu järgmist abinõud. Püss laaditud hõbepreesiga, seatud püss üle pahema õla ja lastud sinnapoole, kus kaetaja elanud.
Kui keegi sinu asju kiitis, pidi vastama: "Silmäd sitta, nina mutta, käümä kui vähk taasperi."

ERM 151, 129 (1) < Rõuge khk. - Alide Tirol (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Roosisõnad:
S. A. T. O. R.
A. R. E. P. O.
T. E. N. E. T.
O. P. E. R. A.
R. O. T. A. S.
Need sõnad kirjutadud pliiatsiga suurte tähtiga sinisele paberile. Õerutud sõnad nii pliiatsiga üle, et aru pole saadud ja pantud roosi pääle.

ERM 151, 129 (2) < Rõuge khk. - Alide Tirol (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Teine viis: roosi pääle pantud õhukest soolamata seapekki, kirjutadud sinisele paberile nii et aru saada ei olnud. Kolm roosi läts üle mere reisima, üts uppi, tõine lõppi, kolmas katte. Kao, kao, kao. Pleiveisi pulbrid (valge värvipulber) pääle hõõruma ja paber ka roosi pääle panema.

ERM 151, 141 < Rõuge khk. - Alide Tirol (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
42 õnnetud päeva.
Jaanuaril 1. 11. 12. 18. 23. 25.
Veebruaril 8. 16. 17. 19.
Märtsil 1. 3. 12. 13. 17.
Aprillil 1. 3. 12. 15. 23.
Mai 8. 10. 17.
Juunil 1. 3. 17.
Juulil 1. 7. 12.
Augustil 1. 3. 14.
Septembril 15. 18. 30.
Oktoobril 11. 15.
Novembril 11. 17.
Detsembril 1. 7. 17.
Kõige õnnetumad päevad:
1. aprillil on Juudas sündinud, kes Õnnistegija ära andis.
3. märtsil on Õnnistegija ära müüdud.
17. augustil on Kurat taevast maha visatud.
1. detsembril on sodoma ja komora linn ära hävitadud.

ERM 151, 141/3 < Rõuge khk. - Alide Tirol (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Need päevad on ingel Mihael kolmekuningapäeval 1702 Mihaeli kirikus ilmutanud. Raamatusse on trükkitud kuldtähtega 1704. Mihaeli kirikus on nähtud tuvikest lendavad raamatud, kuldtähtiga mõnele on ta kirja näidanud, mõnele mitte. Kirjutadud oli: nii tõeste kes seda raamatud usub, see mingid ihuliku kahju ei kannata. Mina Jumala see Isa + see Poja + ja Püha Vaimule + ükski surmav mõõk ei kahju teha + Jumal Isa seisab koige ülemal, need on need sõnad.
B + D + W + W + K + K + D + O + I

ERM 151, 143 < Rõuge khk. - Alide Tirol (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui loomal ehk inimesel üks haav on. Kirjutagu ühe sedeli pääle Kristus + Beholnik + Noomen + Maarja + Joosepa ja pangu haava pääle, siis jääb veri seisma.
Keiser Daniel kui ta Prantsusmaa ära võitis, laskis need sõnad ja Meie Isa rahvale kuldtähtiga trükkida.

ERM 151, 143/9 < Rõuge khk. - Alide Tirol (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
12 Juudarahva suguharu.
1) Ruuben on Issandad löönud, selle pattu pärast on sel suguharul see nuhtlus, et esimene külv mis roheline ja naisel esimene laps ära sureb. Ja kui naad surevad, ei pea nende hauale rohukõrtki kasvama.
2) Siimon on Issandad risti külge naelutanud. Sel suguharul on see nuhtlus, et neil üks päev aastas hommikust õhtuni nina verd jookseb.
3) Leevid on Issandad naernud, sel suguharul on see nuhtlus, et 30 hinge aastas ära peab hukkatud saama.
4) Juuda on Issandad löönud ja silmi sulitanud, sel suguharul on see nuhtlus, et keegi üle oma habeme sülitada ei saa, vaid sülg kukkub ikka suuhu tagasi.
5) Dan on Issanda kuue pärast liisku heitnud, sell suguharul on see nuhtlus, et 18 märtsil hommikust õhtuni verd sülitama.
6) Naotanael on Issandad risti pääle löönud ja peksnud, sel suguharul on see nuhtlus, et neile 100 haava ihu sisse saab, kust hommikust õhtuni verd jookseb.
8) Kad. on karjunud, laske veri meie ja meie laste pääle tulla. sellepärast ei saa nad ilma ristiinemise vereta läbi, muidu kaob nende hais.
* Märkus: maal usuvad paljud vanad inimesed, et juutidel nende palvesarves ikka paar tilka ristiinemise verd olla, mida naad aegajald nuusutada.
9) Iskarjod on Issandad kõrva pääle löönud, sel suguharul on see nuhtlus, et nende parem käsi pahemast üks kämmal lühem on.
10) Sebaloon on kui Issandad mööda on viidud, lapsed sealauta kinni pannud ja käsiknud seaviisi röhkida. Ise küsinud: "Kes sääl on?" Issand vastanud: "Lapsed." "Ei ole, sead on." Issand kostnud, kui sead, siis olgu sead, lapsed saanud sigades. Sel suguharul on täid seljas kui seal.
11) Jooseb on Issandad naeltega tagunud. Tema naine Petri karjunud löö nüride laelega. Sel suguharul on see nuhtlus kui nad 33 a. vanaks saavad, tunnevad nad unes kui oleks suu täis peenikeisi usse.
12) Benjamin on Issandad sappiga jootnud, sel suguharul on see nuhtlus, et nad ei või ülespoole vaadata, siis tuleb kange jänu ja kui nad räägivad tulevad peenikesed ussid suust.
Olen kirjutanud ära ühest kirjutadud raamatust mida ära anda ei soovitud ja mis jälle kuskild ära kirjutadud: 7 suguharu puudu, seda ei olnud.

RKM II 148, 238 (10) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ebausk
Kui hommikul hakkasid riidesse panema, siis pidid ikka parem käsi enne käisesse panema ja parem jalg enne kinni panema ja õhtul jällegi vastupidi, vasak enne. See tähendas, et Issameie palve ütles, et hommiku ära saada meid kiusatusse ja õhtul jälleki, et päästa meid kurjast.

RKM II 173, 77 (2) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1962) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva
Hussisõna
Ku vanast hussi nätti ja nuia minti tuuma, et hussi maha' lüüa', üteldi:
"Mõrsja, ooda' seni, ku ehte tuuassõ."

RKM II 173, 120 (47) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva
Ku ma kuurt võiuss kokku aiõ, sõs lauli:
"Kokku, kokku, koorõkõnõ,
võiuss jumala andõgõnõ,
ülepää kärni, "möökst!"

RKM II 173, 121 (48) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva
Ku kurõ' lätsi, sõs tänitedi:
"Essümä, vassümä,
pudõr-kapsta kokku."
Mõnikõrd pandsõ kurõ' küll tänni ja lätsi' segi, katõst hannast är´. Aga mõnikõrd joht es lää'.

RKM II 173, 121 (49) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva
Ku lambit mõsti, sõs lüüdi küll' mõnikõrd peoga pääle ja üteldi: "Paar poiga ja pund villu."
Pund om 20 nakla - (8) katõsa killu. Vanast pöeti lambit aestaka neli kõrd, aga nüüd kats vai kolm kõrd.

RKM II 173, 122 (51) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva
Ku sanna mintäs, üteldäs:
"Jummal sekä' sannakõnõ.
Mõru ussõ, makus sisse."

RKM II 173, 124 (55) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva
Kapstaistutajalõ ülti inne õks "tere" vai "jõudu" ja sõs "Valgit päid!"

RKM II 173, 125 (56) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva
Linakakjalõ ülti: "Linalõ kiudu!"

RKM II 173, 125 (57) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva
Ku inemine söögi aigu tulõ, ütles "tere" ja sõs "jakku leiväle." Vasta üteldäs "Jakku."

RKM II 173, 125 (58) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva
Ku tennätäs, üteldäs "aituma" vai "suur tenu" ja "õnnistagu no sinnu kah jummal." Tuupääle üteldäs: "Võta no hääss!"

RKM II 270, 88 (5) < Antsla al. < Rõuge khk., Tsooru v., Kõrgepalu k. - Elle Orav, Antsla keskkooli õpilane < Minna Lindenberg, 71 a. (1969) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Lüpsilaul.
Sõõru, sõõru, sõrgajalga,
anna piimä, harkijalga.
Sõõru suure sanga täisi,
lase laia kapatäisi,
pihelgasi püti täisi,
toomingasi toobri täisi.
Sest mu sõrmed sõimatakse,
käsivarred vannutakse,
et ei sõrmed sõõru piimä,
käsivarred vääna võidu.
Pere vannub, ei saa piima.
Võõras vannub, ei saa võidu.

RKM II 287, 561 (24) < Rõuge khk. < Tallinna l. - Juuli Ruus < Juuli Ruus, oma mälestuste järgi (1970) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui laps haiget sai, siis loeti sõnad.
Halu harakale,
valu varesele,
meie lats saa terves.

RKM II 329, 24 (7) < Rõuge khk., Sandisoo - Ellen Liiv < Elanie Kull, s. 1919 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lepatriinut lasime sõrme pealt lendu ja lugesime:
Lenda, lenda lepatriinu sinna, kust mu kallim tuleb.

RKM II 329, 45/6 (7) < Rõuge khk., Miilimäe k. - Ellen Liiv < Helene Külm, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Käokir´as, käokir´as
lindu, landu.
Linda sinnapoole,
kost mulle miist saa.
Nii loeti lepatriinule.

RKM II 329, 46 (8) < Rõuge khk., Miilimäe k. - Ellen Liiv < Helene Külm, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kokko, kokko koorekene -
laiha, laiha leemikene.

RKM II 329, 51 (15) < Rõuge khk., Vana-Nursi as. - Ellen Liiv < August Jänes, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Häide Vidrik kutsus hussid mõtsast vällä. Tal oli säände võim.
Ütel oll huss jalga pannu. Vidrik olli ütelnu: "Tule siia, ma näita sulle, määne to vaindlane oll."
Va rästik tull küüni alt vällä.
Huss esi võtt mürgü ärä.

RKM II 329, 51 (16) < Rõuge khk., Vana-Nursi as. - Ellen Liiv < August Jänes, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ütel olli ka hussisõna. Võtse valu ja paistetuse ärä.

RKM II 329, 52 (17) < Rõuge khk., Vana-Nursi as. - Ellen Liiv < August Jänes, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
See oli 1974. a. aprillikuus.
Ma harisi maad. Ta [nime ei ütle]
ütel: "Tooge pudel, ma kutsu ussi vällä." Mi tõimi. Ta kutsus meid toa taha. Seal oli neid terve hunnik, paarkümmend küll. Üts olli suur, ajas keele vällä, pea püsti.

RKM II 329, 69 (4) < Rõuge khk., Luutsniku k. < Hurda k. - Ellen Liiv < Marie Harju, s. 1892 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Karjas lugesime
Viige vihma Vinnemaale
pouda tooge seole maale.

RKM II 329, 69 (5) < Rõuge khk., Luutsniku k. < Hurda k. - Ellen Liiv < Marie Harju, s. 1892 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lepatriinule lugesime
Käokirasekene
lenda no lenda sinnapoole
kustpoolt mulle meest saa.

RKM II 329, 69/70 (6) < Rõuge khk., Luutsniku k. < Hurda k. - Ellen Liiv < Marie Harju, s. 1892 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Roosisõnu kiäki es avalda. Mu sisaremehe imäl olli ne. Ma olli sääl, ku üts lats sinna tooti, röökse suuren valun. Ajas tõse toast vällä, võtse suure piibli, seal pidid roosisõnad sehen olema. See kõik olli salajane. Määnsegi paberi tegi.
Lats magas kolm tundi, ku üles heräs, olli õite rõõmsakene.

RKM II 329, 72 (15) < Rõuge khk., Luutsniku k. < Hurda k. - Ellen Liiv < Marie Harju, s. 1892 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui lehm piima kätte es anna, raputati udarat ja üteldi
Sõõru, sõõru, lehmakene.

RKM II 329, 87 (30) < Rõuge khk., Uue-Saaluse k. - Ellen Liiv < Minna Saar, 81 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Roosihaigusega mindi Mintka poole, see tegi sinise paberi peale midagi, see võttis valu ära.

RKM II 329, 88 (34) < Rõuge khk., Uue-Saaluse k. - Ellen Liiv < Minna Saar, 81 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui tahtsime kurgede rida segi ajada, hakkasime laulma: tsiaputru, tsiaputru. Kui ritta tahtsime, laulsime Handa, handa, handa!

RKM II 329, 88/9 (35) < Rõuge khk., Uue-Saaluse k. - Ellen Liiv < Minna Saar, 81 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lepatriinule loeti:
Käokirjas, lindu, landu
lenda sinna lepistikku
karga sinna kadastikku
kost mulle peigmees tule.

RKM II 329, 89 (36) < Rõuge khk., Uue-Saaluse k. - Ellen Liiv < Minna Saar, 81 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sööki jahutasime:
Jahu, jahu Jaagu naene
keeda putru, Keeru naene.

RKM II 329, 89 (37) < Rõuge khk., Uue-Saaluse k. - Ellen Liiv < Minna Saar, 81 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Niitmise juures lauldi:
käi kokku, käärukene
vähene sa väärukene.

RKM II 329, 89 (38) < Rõuge khk., Uue-Saaluse k. - Ellen Liiv < Minna Saar, 81 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lehmale loeti lüpsmise ajal
Sõõra, sõõra lehmakene
anna mulle marjapiima
ja ka veel sõirapiima.

RKM II 329, 91/2 (5) < Rõuge khk., Roobi k. - Ellen Liiv < Minna Sprenk, 90 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lätist tuli üks naine Sarve Liisu juurde, et mees ei armasta. Liisu tegi sõnu leiva peale ja saatis koju, et sööda mehele sisse. Ise ütel, et toost ma ei tea midagi, aga ma ju pidin midagi tegema.

RKM II 329, 92 (6) < Rõuge khk., Roobi k. - Ellen Liiv < Minna Sprenk, 90 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üks arstis sammaspoolt. Sülgas peale, piiras suure nõelaga ja luges sõnu. Kõik said terveks. Ju usk aitas, seal muud ju olla es saa.

RKM II 329, 100/1 (20) < Rõuge khk., Roobi k. - Ellen Liiv < Ella Kuus, 82 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Olli posijit. Ma olli lats, ku hiihtü. Ai kasvaja. Üts vanainemine sobisi rasva pääle, tood rasva panti pääle, sis läts tagasi. Suure inemesena ei ole ma nende man käünü.

RKM II 329, 106 (13) < Rõuge khk., Kogre k. - Ellen Liiv < Alviine Saal, 83 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ussi hammustatut es lasta tarre minna. Lehmale anti viina sisse. Enne kutsuti see siia, kes ussisõnu teadis. Ta kedagi manu es lase, aidan posis midagi. Ta tegi midagi rasva või võiu peale. püüglejahu anti palgas. Läts üle mäe, jahu kaendla all. ütel, et ärge minno hõigake. Ku ma tagasi vaatan, sis loom terves ei saa.

RKM II 329, 106/7 (14) < Rõuge khk., Kogre k. - Ellen Liiv < Alviine Saal, 83 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mul olli linakakmise ajal kitsi käen. Üts jüri hambiga. Perän pand usse vahele, tõugas ust iks kriiks ja krääks, üts läts kaugemale ja küsüs: "Mis sa kisut sääl?" - "Ma kidista kitsi!" Terves sai.

RKM II 329, 107 (15) < Rõuge khk., Kogre k. - Ellen Liiv < Alviine Saal, 83 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku lammas poja ärä põlas, siis ma hõikse köögi usse vahelt: "Külamees, mul lammas põlas poja ärä." Ta jätse hobese saisma, aga midagi es ütle. Ma tõmmasi usse kinni. Es aita.
Aga ütskõrd üts opas, et läbi suka tõmmata tall. See küll aitas.

RKM II 329, 107/8 (17) < Rõuge khk., Kogre k. - Ellen Liiv < Alviine Saal, 83 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vii vihma Vinnemaale,
too põuda meie maale.
Vinnemaa vil´ä kõrvõse
mi maa vil´ä upuse.

RKM II 329, 126/7 (22) < Rõuge khk., Nogo k. - Erna Tampere < Eduard Pehter, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mul ol´l katel sõsaral ruus. Üt´s sõsar röök jalan olli ruus. Ma poisikesen noid posijit es usu. Käve sõsaraga arsti man, aga es avita. Kivitii veeren. Misso jao pääl, elas üt´s posija Mintka. Ema käve hätaga sääl. Tuu ol´l annu sinitse paberi pliiatsiga pääle kraabitu ja sääne rasvane ka. Nigu peale pan´d jalale valu võeti nigu peoga. Usu sis või ära usku. Üt´s posija olli sääl Mõniste jao pääl.

RKM II 329, 142/3 (7) < Rõuge khk., Kusma k. - Erna Tampere < Juuli Puistusmaa, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mõnikõrd lat´s nakas niiviisi pääd sälga kiskma. Üteldi, et tuu om hussihäda, et ema om kandmise aigu hussi heitunu. Ema võtse pudeliga vii üten. Sinna nõid lugi sõnu, lugi ja posisi. Käsk tuu viiga last mõske. Mul ol´l hindäl ku esimene poig sündü, nakas rüükma ja kiskse tuut pääd sälga. Ja perast mõskmist positud veega enap es kisu.

RKM II 329, 143/4 (9) < Rõuge khk., Kusma k. - Erna Tampere < Juuli Puistusmaa, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanasti olli noid inimesi kah olnu', kes tegi roosisõnu. Olli paberi pääle rasõv pantu ja pliiatsiga kisknu naid juuni. Tuu paber olli roosi pääle pantu ja saanugi terves. Vanasti ütelti, et ku sa usud, sis saa sul abi, aga ku ei usu sis ei saa.

RKM II 329, 163/4 (20) < Rõuge khk., Koke k. - Erna Tampere < Hilda Noortoots, s. 1895 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Paista, paista, päivakene,
mine mööda, vihmakene!
Tule vällä, päivakene,
vii vihma Vinnemaale,
tuu põuda meie maale.
Vinnemaal vil´la kuivase,
Soomemaal sanna palase'.
Lapsed lugiva kar´a man, ku ju vihma viland sai.

RKM II 329, 197 (5) < Rõuge khk., Tindi k., Marjamäe t. - Erna Tampere < Elfriede Vaap, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui võõras tul´l ja pere sõi, sis üteldi: "Jakku leivale!" Vastati: "Aitäh!"

RKM II 329, 197 (6) < Rõuge khk., Tindi k., Marjamäe t. - Erna Tampere < Elfriede Vaap, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui pesu pesti, üteldi: "Valgõs!" ja vastati: "Valgõs, valgõs!"

RKM II 329, 198 (8) < Rõuge khk., Tindi k., Marjamäe t. - Erna Tampere < Elfriede Vaap, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui võid tehti, lauleti:
Kokku, kokku, koorekõnõ,
minu vaese võiukõnõ.

RKM II 329, 214 (5) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi as., Pruuli t. - Erna Tampere < Hertsiina Niklan, 61 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ükskord mina magasin ja tule selline raskus pääle. Tuleb niisugune raskus rindu pääl, et ei saanud hingata, ajasin joru suust väl´la. Sis hakkasin lugema meieisa palvet, sis sai lahti ja ärkasin üles. Enne es saa rääkida, suur raskus on rindu pääl, es saa üles tõusta.

RKM II 329, 219/20 (8) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi as., Pruuli t. - Erna Tampere < Leili Niklan, 64 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mamma kadunuke teadis ussisõnu. Ta pandis ussi seisma. Seisis keras ja pää püsti. Kui uss läks, võttis toki ja kolm korda tegi ringi ussile. Luges neid sõnu:
Ehi, ehi, mõrsjake,
seni', ku ehte tuuakse.
Me läksime mammaga ükskord heinale hobusega. Tee ääres kännu pääl oli uss. Mamma luges sis sõna' ja pani ussi seisma. Ütles, ku me tagasi tule, sis ta om siin alal. Ja tulimegi lõunaajal ja uss seisis ikka sääl ja ajas seda pääd siiapoole ja sinnapoole, aga ära paigast ei saanud. Ma ütli: "Mamma, tal om ju sedaviisi halb siin." Sis mamma luges tasakesi sõnad ja see uss läks ilusti nii kui uksest välja. Nii oli ta vangist vabastatud. Vanaemalt oli ta õppinud need sõnad.

RKM II 329, 220 (9) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi as., Pruuli t. - Erna Tampere < Leili Niklan, 64 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Hirmust või teise halvast sõnast saab inimesele roos. Olli roosisõnad. Sellega arstiti. Üks vana inimene luges mulle paar korda roosisõnu, aga nüüd on kõik meelest kadunud.

RKM II 329, 231 (27) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi as., Pruuli t. - Erna Tampere < Leili Niklan, 64 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mamma laulis võiulõ:
Kokku, kokku, koorekene,
minu ema võiukene,
taevast tulgu' siku-piku,
kokku mingu mütsa'-mätsa'.

RKM II 329, 232 (29) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi as., Pruuli t. - Erna Tampere < Leili Niklan, 64 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui võras tuli tallu ja leiba tehti, sis ütles: "Jatku leivale!" Kui söödi sis ka üteldi: "Jatku leivale!" ja pererahvas vastas: "Kui jalamiis oled, sis tule jatkama aga kui hobusemiis oled, sis vehi mööda."

RKM II 329, 232 (30) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi as. - Erna Tampere < Leili Niklan, 64 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sõõru, sõõru, lehmakene,
sõõru mulle sõirapiima,
maalu mulle marjapiima,
mul on pere piima tahtmas,
võõraspere võidu tahtmas.

RKM II 329, 252 (10) < Rõuge khk., Kirikumõisa as. - Erna Tampere < Linda Männiste, 66 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vihmakene, vellekene, õõ-õõ,
ära minnu likes teku,
mul pole kodu, kus ma kuiva,
mul pole särki vahetada.
Vii ära vihma Vennemaale,
tuu põuda siia maale.

RKM II 329, 273 (35) < Rõuge khk., Rebase k. - Erna Tampere < Liine Helstein, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ol´l siin mi puul ka üt´s, kes mõistse hussisõnnu aga tuust es ole määnestki abi es. Inne ku pandi jalg maa sisse tuu tõmmas välla tuu mürgi ja sis parasi.

RKM II 329, 287 (15) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k. < Rooksu k. - Erna Tampere < Katri Mägi, s. 1889 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vihmakene, vennakene,
ära sa minnu likes teku.
Vii vihma Venemaale,
tuu põuda meie maale.

RKM II 329, 353 (13a) < Rõuge khk., Jaanipeebu k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Berta Valt, s. 1907 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Leevaraasu es tohi maha laska. Es tohi nändega upselda.
Öeldi: "Jakku leivale!"

RKM II 329, 353 (13b) < Rõuge khk., Jaanipeebu k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Berta Valt, s. 1907 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui naabriperemees külvse, tuli ütelda: "Õnnistagu jumal!"

RKM II 329, 353 (14) < Rõuge khk., Jaanipeebu k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Berta Valt, s. 1907 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui saunan olti ja üts tulli manu, üteldi: "Jummal sekka!"

RKM II 329, 360 (23) < Rõuge khk., Kallaste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Marie ja Artur Vodi, mõlemad s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tsiakarjused ütlesid:
Vii vihma Vinnemaale,
tuu põudu siia maale.
Vinnemaa vila kuivase,
sanna saare palasi.

RKM II 329, 360 (24) < Rõuge khk., Kallaste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Marie ja Artur Vodi, mõlemad s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui lat´s haiget sai, loeti:
Varesele valu,
harakale halu,
mustale tsirgule muu tõbi.

RKM II 329, 360/1 (25) < Rõuge khk., Kallaste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Marie ja Artur Vodi, mõlemad s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lepatriinule loeti:
Käokir´as lindu-landu.
Linda sinna lepikusse,
karga sinna kadastikku,
kost puult mulle naane saa.

RKM II 329, 366 (40) < Rõuge khk., Kallaste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Marie ja Artur Vodi, mõlemad s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui keegi söögi ajal külla tuli, ütles: "Jätku leivale!" Külaline kutsuti ka sööma.

RKM II 329, 370 (4) < Rõuge khk., Leoski k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Rudolf Allas, 90 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mintka Minnal tuul pidi olema ussisõna. Kui ruus olli, minti ka Mintka manu.

RKM II 329, 373 (9) < Rõuge khk., Meelaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Lonni Timmi, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Esimene vastlapäev - sõideti hobustega.
Teine nahkapäev - nahk panti ree taha, sõideti läbi küla. Pillimees ka rii peal.
Kolmas tuhkapäev - sõideti reega ja külvati tuhka maha. Sinna juurde loeti: Kitku linu peotäisi,
kasva lina üle pää pitkas, lina müüdas ära. Raha saa perenaisel siidi osta, peremehel kõrtsist kortin viina kolme kopka iist.

RKM II 329, 386/7 (13) < Rõuge khk., Sänna v., Haapsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Aliide Veeväli, 79 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lenda, lenda lepalind
sinna kohe kaugele,
säält tuu tütarlatsele peigmees (poisile pruut).

RKM II 329, 391 (19) < Rõuge khk., Sänna v., Haapsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Aliide Veeväli, 79 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Aituma taevaisale! - üteldi pärast sööki. Sis es tohi enamp süvva.

RKM II 329, 430 (1) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Hannuste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Meeta Peterson, 65 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Käokiras lindu-landu,
linda sinna lepikusse,
karga sinna kadastikku,
kus poolt mulle miis saa.

RKM II 329, 431 (5) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Hannuste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Meeta Peterson, 65 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Harakale halu,
varesele valu,
mustale tsirgule muu tõbi.

RKM II 329, 433 (15) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Hannuste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Meeta Peterson, 65 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ussi nõelamise korral luges posija sõnad peale ja sai terveks.

RKM II 329, 444 (1) < Rõuge khk., Rõuge v., Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Linda Kõiv, 59 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lindu-landu, lepakir´as,
kust poolt mulle miis saab?

RKM II 329, 445 (3) < Rõuge khk., Rõuge v., Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Linda Kõiv, 59 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tii-tii-tihane,
vaa-vaa-varblane,
harakale halu,
varesele valu,
mustale tsirgule muu tõbi,
kädsa, kädsa, kädsa, kädsa.
Alguses võeti üheteise käeselgadest kinni, viimase rea ajal lasti kätest lahti ja kõdistati lasti.

RKM II 329, 446/7 (9) < Rõuge khk., Rõuge v., Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Linda Kõiv, 59 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui väike laps kedagi tänas, öeldi talle: "Aituma, aituma, pikas, pikas!" Viimaste sõnade ajal tõsteti käed maast üles, näidates lapse kasvamist.

RKM II 329, 447/8 (12) < Rõuge khk., Rõuge v., Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Linda Kõiv, 59 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Saunaütlemisi:
Kui visati kapaga vett kerisele, öeldi:
"Silmad selges,
käed kerges,
aituma, aituma!"

RKM II 329, 448 (13) < Rõuge khk., Rõuge v., Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Linda Kõiv, 59 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui kellegi selga pesti, tänati pesijat:
"Aituma sauna kütjale,
vee toojale, vihahautajale!"

RKM II 329, 448 (14) < Rõuge khk., Rõuge v., Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Linda Kõiv, 59 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui saunast välja mindi, öeldi:
"Jää jälile,
astu asemele!"

RKM II 329, 451/2 (22) < Rõuge khk., Rõuge v., Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Linda Kõiv, 59 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Rõugest Krabi poole minna Põru külas juhtus kord selline lugu: Rukkivihkude sidumise ajal hammustas uss üht meest kannast. Jalg läks koledasti paiste, põlveni oli sinine. Mees viidi hobusega umbes 1/2 km kaugusele vana Põru sõtse juurde, kel ussisõnad. Mees viidi küüni, kus pole tulekollet sees. Sõtse vajutas seal 7 sorti rauaga (sirp, vikat, tangid jne.) haiget kohta, ise kõneles. Kutsus sõnadega ussi sinna, viimased sõnad olid: "Oh, sina vana must tõrvas oled hammustanud!" Uss es tule mehe juure tagasi, aga jalg sai järgmiseks hommikuks terveks.

RKM II 329, 454 (34) < Rõuge khk., Rõuge v., Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Linda Kõiv, 59 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui kõrv ajab pilli, öeldaks teisele: "Ütle ruttu, kumb kõrv mul pilli ajab!" Samal ajal mõtleb ise mingi soovi. Kui teine õieti ütles, kumb kõrv pilli ajab, pidi see soov täide minema.

RKM II 329, 461 (10) < Rõuge khk., Viitina v., Järveküla k., Kuusiku t. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Roosi Uibo, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Valmi, valmi võikene,
kokku, kokku koorekene.

RKM II 329, 479 (6) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Issaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Anna Ilves, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Varesele valu,
harakale haigus,
mustale linnule muu tõbe
lapse (mis valutas) saab jälle terves.

RKM II 329, 479 (7) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Issaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Anna Ilves, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Käokir´asele:
lenda, lenda linnukene,
sinna, kus minu kallikene.

RKM II 329, 482 (18) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Issaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Anna Ilves, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
:,: Mülla-mülla mütsakule,
kokku, kokku koorekene. :,:

RKM II 329, 488 (4) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Mäe k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Alvin Mägi, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui lats sai haiget, üteldi:
Varesele valu,
harakale halu,
mustale tsirgule muu tõbi.

RKM II 346, 581 (9) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Minna Tara, 75 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Ma ole esi ka käünü Suri man. Poig mul om parla 47 ja siis olli kolm kuud. Ma vedi viljä ja hobene jäi kinni, tahtse koorma ümber ajja. Mul tulli jahmatus pääle. Andse latsele rinda ja tõse hummogu lõi kroosi. Käve kõik arsti läbi ja es aita. Kolm pool aastat olli juba ja siis ma mõtli, et vaja Suri poole minna. Too olli poig juba, vana Suri poig. Võtsi rasva ja soru viina. Toda ma ei teä, kohe ta viina panni, aga rasva segas raudnaglaga ja ma ei tiä, mis ta kõnel, huule liiksiva, ja ütel, et ta om sitt ära rikutu, emäne kroos, ma pane ta saisma. Ja vanakuu ega nellapäivä õdagu käsk raudrahaga vajuta ja määrida. Ja umete katte ärä, kolm pool aastat es saa abi.

RKM II 346, 585/6 (23) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Minna Tara, 75 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Sarvõ Liis tegi kroosipapõrt ka ja ära parasi, kui ta olli kurjast vaimust saanu. Sinise paprõ pääle ta kriipse tõmbas, ma ei tüä, kas ta tähti tegi. Esi ta midägi posisi, huule liiksiva. Läti keeli ta seda lugõsi.

RKM II 394, 108 (33) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Laul lepatriinule:
Käokiräs, lindu, landu
linnas sinnä lepistikku,
karas sinna kadastikku,
näuta, kostpuult tulõva
mullõ peigmehe.

RKM II 394, 148 (19) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Laps saunas.
Ema pesi saunas tütart ja luges:
"Sirgõs, virgõs, üle külä kuulsas."
Kade naabrinaine aga nõidus sauna taga:
"Krüntsü, prüntsü, krüntsü, prüntsü."

RKM II 394, 148 (20) < Paide l. < Rõuge khk., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2009
Lapsele valati saunas pärast pesemist vett peale ja öeldi:
Mi' lats üles, vesi alla
Mi' lats üles, vesi alla.

RKM II 394, 148/9 (21) < Paide l. < Rõuge khk., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2009
Last õpetati saunakütjale tänulik olema. Laps pidi ütlema:
aitüma sannakütjäle,
aitümä viituujälõ,
aitümä vihahaudjalõ,
aitümä sausüüjälõ,
aitüma aitüma.

RKM II 394, 149 (22) < Paide l. < Rõuge khk., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kui laps sai haiget, puhti haigele kohale ja loeti sõnu:
varõsõlõ valu
harakõlõ halu
mustalõtsirgulõ muu tõbi
mi' lats saa ruttu terves.

RKM II 394, 152 (26) < Paide l. < Rõuge khk., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2009
Soel um katstõistkümme nimme. Sutt ei tohiki timä õigõ nimega kutsu. Muidõ tulõ susi karja ja vii lamba är, tege muudkui kurja.
Mõnda huntide nimedest: Hunt, susi, pajuvasik, aiatagune, vana halv, hallivatimiis, lambavaras, vana vallõrus, mõtsakutsu, mõtsakoll, hobõsõsüüjä, pühä jüri kutsikas.

RKM II 394, 175 (40) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Sajatused.
Saagu sul savitsõ latsõ
ja susi sitku su söögipatta.

RKM II 394, 175 (41) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Paras, paras, edimäne poig um sul varas.

RKM II 394, 186 (14) < Paide l. < Rõuge khk., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kui söögiajal juhtus külaline tulema, ütles ta pererahvale:
Jakku leeväle!
Perenaine: Jakku vaija. Ku' jalksi olt, tulõ jakkama.
Kes juhtus söögi ajal tulema, kutsuti harilikult lauda.

RKM II 394, 210 (28) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui hammas suust välja tõmmati, visati hammas ahju taga ja öeldi:
Seh, ritsik, luuhammas,
anna' mullõ raudhammas!

RKM II 399, 452 (10) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2008, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kord naaberküla naised läksid riidu ja hakkasid sõimlema. Üks just hakkas kõvasti needma. Sündigu sul lapsed vigased ja pimedad, saagu su loomad otsa. Aga see sõim ja needmine oli ülekohtune ja sõimajale tuli see needmine tagasi - ta ainuke laps (tütar) uppus ära. (Sõimamisest vast 1-1,5 aastat hiljem.) See oli enne sõda.

RKM II 399, 458/9 (36) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kui kõrv lõi pilli, siis öeldi sõbrale: ütle, kumb kõrv mul pilli ajab. Kui õigesti ütled, läheb sul soov täide.

RKM II 428, 233/4 (2) < Rõuge khk. < Tartu l. - Mare Kõiva < Valdeko Viljasoo, u. 35 a. (1988) Sisestas Salle Kajak 2002
Üks vanem naisterahvas tulnud kodusõja ajal Pihkva oblastist sinna meie kanti. Tal oli ka niuke paber, et kui see on sul juures, siis kuul ei taba, Tahetud teada, et on see tõsi või väljamõeldis. Üks võtnud siis selle paberi ja pani kassi külge, et proovib järele, et tabab kuul siis või ei taba. Aga, tead, püss läks käes lõhki

RKM II 428, 234 (3) < Rõuge khk. < Tartu l. - Mare Kõiva < Valdeko Viljasoo, u. 35 a. (1988) Sisestas Salle Kajak 2002
Minu vanaisa oli Karpaatides, temal oli talisman kaasas. See vist oli esimese maailmasõja ajal. Vene kuulipilduja oli tõmmanud neile hirmsa tule peale. Seljas täksind pluusi ära aga vanaisa ise jäänud täiesti terveks.

RKM II 439, 486 (3) < Rõuge khk., Lasva v., Madala k. - Heiki Valk < Oskar Mutso, s. 1909 (1988) Sisestas Salle Kajak 2002
Tsolgoh oli Kinsa Veera, arstis käsnu. Sobi ja kammanda - kate käsna ära. [sobima = nõidumisega ravima.]

RKM II 439, 486 (4) < Rõuge khk., Lasva v., Madala k. - Heiki Valk < Oskar Mutso, s. 1909 (1988) Sisestas Salle Kajak 2002
Vana Kiudorf kutsu ussi välla, tappa es lupa. Mõistse kulda otsida.

RKM II 439, 491 (9) < Rõuge khk., Lasva v., Kõrgesaare k. < Setumaa, Truba k. - Heiki Valk < Jüri Puusepp, s. 1908 (1988) Sisestas Salle Kajak 2002
Leiva pääle teti ka riste.

RKM II 462, 400/1 (4) < Rõuge khk., Haanja v. - Einar Press (1993) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2009
Mõnda rahvaarstidest.
Meie Haanja rahva arstideks pikka aega olid Läti piiril elanud isa ja tütar Minkad, rahvuselt lätlased, elasid Eesti territooriumil praeguse Murati piiripunkti lähedal. Isa vana Minka andis oma sõnad üle tütar Minka Minnale. Kõiksugu põletikud, roosid, närvivalud ja -vapustused ning ussihammustused, siutõbed, paised, odraivad ja „kurja“ silma vaatamised ravisid nad ära. Tasu viidi ikka natuuras. Rohtudeks viin, suhkur, rasv võeti kodust kaasa, mida siis „arst“ vastavalt „töötles“ looduslike rohtude ja posimisega. Kõige tähtsam oli, et pidid sellesse uskuma. Minka Minna suri kolhooside algaastail, leidmata võimekat inimest, kellele oleks ta saanud omad sõnad ja võike pärandada. Sõnad ja võime päris ta oma isalt. Mees Minnal oli, kuid lapsi polnud, oli kasupoeg.
Mind ennast on ka lapsena viidud kahel korral Minna juurde ravile. Viimast korda olin 12 aastaselt. Põlv oli krooniliselt haige, kohaliku rahva keeles põlves oli „kidsi“. Minna läks tagatuppa kaasavõetud viina, suhkru ja rasvaga. Ukse vahelt piilusin kuidas Minna plaastrit tegi. Ristimärkide moodi hõõrus ta rasva plaastril. Mustad prillid olid tal ette pandud luges käsitsikirjutatud laiast raamatust pobinal oma posimist ja keeras aeg-ajalt lehekülgi. Viina värvis ta millegagi tõmmuks ja mõruks. Tuli tagatoastposis mu haige põlve kohal, pani plaastri põlvele ja ütles, et põlv jääb veel haigemaks ja siis tuleb kiire paranemine. Nii ka täpselt oli. Mu koolieelik õde käis 1937. a. oma silmadega Minna juures - olid krooniliselt esinevad „odraivad“ silmalaugudes, ripsmed juba kadusid ära.
Minna tõi aidast odratera lõikas selle pooleks. Ühe poolega hõõrus ta silmalaugudes olevaid väikesi furunkleid, ise posides. Teise poole odratera käskis ta õel tasku pista, hoolikalt hoida ja kodus rehetoa ahju taga palgi seinapraosse pista. Vaevalt oli õde terapooliku seinaprakku saanud kui teda valdas kole õudus ja hirm. Hirm kammitses jalad ja pooliti käpukil sai ta rehetoast ja rehealt välja. On möödunud ligi 60 aastat, aga silmalaud on täiesti terved olnud. Minna isast, kes oli veel võimekam räägiti järgmist juttu: Kuskilt toodi tema juurde poisike kes ussi hammustusest oli ogaraks jäänud, kogu aeg vingerdas ja lahtipääsedes roomas laua ja pinkide alla. Vana Minka kõndis sohu, kutsus sealt ühe ussi kaasa ning käskis sel lakkuda seda kohta poisi ihul mis oli kunagi nõelata saanud. Poiss sai terveks.
Haanja vallas Villa külas elas eelmisel sajandil ja peale seda üks Liiso nimeline verelaskja. Mu vanaemal kelle peas olid torkivad valud lasi see Liiso käest verd ja torked kadusid. Ka mu isa käis 20-dail aastail (vist 1927) seal verd laskmas, lasti sõrmest. 1980. a. paiku käisin liigesenärvivaluga Kaikal Rohtla Laine pool. Teisel hommikul peale ärkamist lõin rõõmu pärast indiaanitantsu lahti - haigus oli kadunud. Rohtla Laine tegutseb praegugi.

RKM II 467, 192 (7) < Rõuge khk., Mustahamba k. - Marju Kõivupuu < Leida Viss, s. 1919 (1994) Sisestas Salle Kajak 2009
Nursin tekk sõnu Tsillemanni Liisa. Vahel õks usut ku hädä käen om.

RKM II 467, 193 (11) < Rõuge khk., Mustahamba k. - Marju Kõivupuu < Leida Viss, s. 1919 (1994) Sisestas Salle Kajak 2009
Mul on hindäl ollu surnuhädä. Poodu ol puu otsan! Ma lätsi ka üten kaema, hiitü nii marudastõ. Häide Viiduts avit kurja silmä vasta. Üts tädikene ka posisi. Mul ol surnu kõik aig silmi iin!

RKM II 467, 194 (13) < Rõuge khk., Mustahamba k. - Marju Kõivupuu < Leida Viss, s. 1919 (1994) Sisestas Salle Kajak 2009
Simmuli külän side mant Rõugõ pooõ üts meesterahvas kutsõ vargalõ hussi ussõ ette; kõva' sõna' - hussisõna. Andsõ tütrele edesi, aga tütär om surnu.

RKM I 31, 272 (7) < Rõuge khk., Kasaritsa k. - Tuuli Eksin (1993) Sisestas Salle Kajak 2009
Kui taevasse tuli noor peenike kuusirp, kutsus ema meid aknale ja ütles
Tere, tere, kuukõnõ,
sina vanas, mina noorõs
sina raudaraskõs, mina kirpkerges!

RKM I 31, 272/3 (8) < Rõuge khk., Kasaritsa k. - Tuuli Eksin (1993) Sisestas Salle Kajak 2009
Kui piimahambad ära tulid, pidime need ahju otsa viskama ja ütlema:
Kurukikas, säh, võta luuhammas,
anna mullõ raudhammas!
Kurukikas peaks mujalpool olema minu teadmist mööda viruskunda.
(Tõsi küll, mina ei raatsinud oma piimahambaid ahju otsa pilduda ja enamuse neist kogusin karpi, kus praegugi mõned veel alles on.)

RKM I 31, 273 (9) < Rõuge khk., Kasaritsa k. - Tuuli Eksin (1993) Sisestas Salle Kajak 2009
Saunas käies ütles ema, kui meile loputamise ajal vett peale valas:
Lats üles („üles“ - tõusva tooniga),
vesi alla! („alla“ - langevaga).

RKM I 31, 274 (13) < Rõuge khk., Kasaritsa k. - Tuuli Eksin (1993) Sisestas Salle Kajak 2009
Valuvõtmise salme oli meil 2.
Ema luges Mõnistest pärit:
valu varõsõlõ,
halu harakalõ,
kivi ala kiidsma (kivi alla kidisema),
kannu ala kaakma (kännu alla vaakuma)!
(Või midagi taolist.)

RKM I 31, 274/5 (14) < Rõuge khk., Kasaritsa k. - Tuuli Eksin (1993) Sisestas Salle Kajak 2009
Isa aga luges meile:
Valu varõsõlõ,
halu harakalõ,
mustalõ linnumõ muu tõbi,
latsõ (põlvekene, pääkene vms.) terves!
See on arvatavasti pärit isakodust Haanja lähedalt.

RKM I 31, 291 (7) < Rõuge khk., Kasaritsa k. - Tuuli Eksin (1993) Sisestas Salle Kajak 2009
Lepatriinule lugesime
Lepatriinu - lindu, landu,
lenda sinna poole
kust ma kirja saan!

EFA I 17, 109 (33) < Omski obl., Tara raj., Mihhailovka k. < Urmani - Anu Korb < Ella Maran (Vipper), s. 1927 , < Omski obl., Tara raj., Mihhailovka k. < Rõuge k. - Anu Korb < Juhan Maran, s. 1927 (1996) Sisestas Kaija Rumm 2010
Kaku Hilda tege roosi vasta ja Stjuhvi Liide tege roosi vasta sõnnu.

EFA I 17, 109 (35) < Omski obl., Tara raj., Mihhailovka k. < Urmani - Anu Korb < Ella Maran (Vipper), s. 1927 , < Omski obl., Tara raj., Mihhailovka k. < Rõuge k. - Anu Korb < Juhan Maran, s. 1927 (1996) Sisestas Kaija Rumm 2010
Ku paise tule, roosisõnnuga tee ära ja kadus. Nõglaga veda veel kolm tiiru är ja ei lähe enam edesi. Kolm kõrd vasta päiva pead tegema. Tee kõrd är ja tee rist pääle ja sülga veel kolm kõrd silmä ja är kuivsi.

EFA I 17, 111 (48) < Omski obl., Tara raj., Mihhailovka k. < Urmani - Anu Korb < Ella Maran (Vipper), s. 1927 , < Omski obl., Tara raj., Mihhailovka k. < Rõuge k. - Anu Korb < Juhan Maran, s. 1927 (1996) Sisestas Kaija Rumm 2010
Ussile ka sõna omma. Uss puresi, tegeva sõnu. Loznikova käveva, sääl mõni vanamutt tege sõnu. Ussiviiga määritass ja...

ERA II 160, 406 (8) < Rõuge khk., Lasva v., Soo k., Märdi t. < Vastseliina khk., Loosi v. - Ija Daniel < Juuli Vislapuu, s. 1877 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ütskõrd tuusama vanamiis lännü hummoku varra aiategemis vitsu otsma. Sõs nännü sipelgapesä pääl kõllast vahast ratast. Lännü müüdä ja sõs lännü tagasi, et võtt tuu ratta üles, a olõ õs inämp midägi leüdnü. Lahksõ sõs kõik pesä ärä, a midägi es levvä. Ei tiiä, kos kattõ.

ERA II 160, 412/3 (4) < Rõuge khk., Lasva v., Soo k., Suurtoika t. < Vastseliina khk. - Ija Daniel < Ann Liiv, s. 1856 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanast viidi õks kar´amaalõ villast närtsu vai midä, et sõs saa tõsõ kar´alõ kaiho. Lehmä karvu ka pöeti segildõ.

ERA II 160, 413 (5) < Rõuge khk., Lasva v., Soo k., Suurtoika t. < Vastseliina khk. - Ija Daniel < Ann Liiv, s. 1856 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Ütskõrd mii aia pääle tuud prahti ja lehmäkarvu ja ... Kae, sõs lehm es lasõ ala inämp. Sõs üts opas, et palotagõ tuu praht ärä, sõs paranõs ärä. Ku är palotadi, sõs parasigi lehm ja lask nüssä ja kõik.

ERA II 151, 22/5 (7) < Rõuge khk., Sännä v. < Vana-Roosa v. - M. Teder, Petseri Ühisgümnaasiumi õpetaja < Kreeta Teder, s. 1849 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras
Viidrik Viiding, 73 aastat vana, arstimise aega 55 aastat tagasi, elukoht Sännä vallas Mäe-Heedo talus Võrumaal.
Tiä oll´ veltsker Võru tohtri Poule man, sõs oll´ mõtsavaht ja Mäe-Heedul sulasõks. Et tiä nõid oll´ ja pal´lu inemiisi terves tennü, selle oll´ tiä 7 aastat vangin istnu. Tiä tekk´ terves 5-aastasõ poisikõsõ hambavalust, puhksõ pääle haigõlõ hambalõ ja halu kattõ är´. Timäl oll´ 7 Moosõsõ raamat ollu', oll´ Moosusõ tekõ tennü', sõs oll´ last vangist vallalõ. Perremehel oll´ suur päävalu ollu', oll´ tänitänü, et lüüge pää maha. Läts Viidingi manu', tuu tõi löüget vett, hõõr tuuga, puhk pää pääle, süllas üle kura õla ja valu kattõ är´. Pand vere saisma, kel veri juusk. Kui tsika tapõti, sõs pand vere saisma. (Ku' eläjä kussi verd, sõs and leibä sisse, mille tsüsäs.)
Ku' elläj oll´ läbi lüüd, sõs võtt´ suurõ serbiga nõkla, aij villatsõ sinitse langa nõklasilmä perrä, lugi Meie esä palvõt, tuul aal hiit´ edimätse sõlmõ sisse ja tsusas nõkla kõgõ langa ja sõlmõga läbi leevä, sõs lugi tõõnõ kõrd Meie esä palvõt, hiit tõõsõ sõlmõ langa sisse ja tõmmas leeväst läbi ja nii ütesa kõrd, sõs anti leib lehmäle vai tõõsõlõ eläjäle, kel haigus oll´.
Ku' naasõl kuurõiva' juusksõ vai ku' lehm verd kussi, sõs ütel: "Saagu veresoonõ saisma, vii'soonõ juuskma, saagu' maa nii taivast vallalõ, ku taivas maast vallalõ um, liha luu mant saagu vallalõ ja luu liha mant."
Tiidse ussisõnnu, läbilüüjä, kuuljasõnnu ja kuräst vaimust vaivatu sõnnu.
Viidingi märkusi on tehtud kõiki nende haiguste kohta Kreeta Tedre piiblisse, mis on trükitud 1868. aastal.
Märkusi:
1. Lk. 208 22. päätükk 1.-3. salmi taga + tehtud: "Ei sa pea mitte venna härga...
2. Lk. 582
3. 601, pt. 96, 6. salm 118-14, 12-14.
Märk: +aija
S+++
4. 602, 118-25-29
märk: +++
5. 598 - 109 - 1-21 salmini; järg lk. 769 51 - 63-64 Jeremiast
6. 818 37 - 6-4 märk: murt S=x
7. 1041 - 7 20
8. 691 - 44 25; märk: +++++++++

ERA I 4, 51 (1) < Rõuge khk., Viitina v. - "Tallinna Posti" ebausu võistlus < A. Pallits (1932) Sisestas Salle Kajak 2002
Ebausku Võrumaalt
Heinamaal kuhja luues peab esimest heinasületäit kuhja pannes tingimata ütlema: "Lammas!" Siis lähevad lambad hästi edasi.

ERA II 126, 163 (28) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Luutsniku as. - Amanda Raadla < Madli Sendik, s. 1872 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Uskumusi ja kombeid.
Vanarahvas arvsi, et lihaheite liuglemisest tulõ pikä lina. Sõidi ja tänutäsõ:
"Pikä lina, pika lina,
pikembä iks ku kaanebä" (kanepi).

ERA II 126, 164/5 (35) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Luutsniku as. - Amanda Raadla < Madli Sendik, s. 1872 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Perenaise tööde juures komb. ja uskum.
Tuli matõti tuha sisse koldehe, sest vanast iks, ku tule said, pidid tääd hoitmä. Tulitsõ üdse matõti kõvva tuha sisse ja üteldi esi, ku tuld matõti: "Maka, nu maka, tulõkõne, mingu-i ar' külatarõ manu-i. Sääl nä kusõssõ pääle sullõ, leotasõ ar' su pääkõsõ." Ku tuli ar' kistu, sis ol´l ränisõ ja pessu, puuga lüüdi tuli. Ku saa-s, minti külätarõ mant tuld otsma. Ollu sääne savitoru, tuu ammutedi ütsi täüs ja tuuga pidi ruttu tulema, ku nä viil palliva sieh.
Mõnel olli innõ tõrvatsõ, võtt tuu nuia otsa ja nuiga sälgä, nii ku tuli parembi palli ja tull nii ruttu tuu elävä tulõga.
Vanast peeti iks nii, et tuli om vanemb ja ausamb ku ineminõ. Sa es tohi nu tuld jalaga segadä vai lüvvä.
Es tohi tulle sülätä. Vanarahvas iks ütel: "Sül´äku-i tullõ, aja sul keeleotsa vil´li."

ERA II 126, 166 (40) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Vaarkali k. < Rõuge khk., Sänna v. - Amanda Raadla < Jaan Pallo, s. 1878 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Ku kangast alustedi, sis kästi naarda. Midä suuremba suuga, toda laiemb vahelik ollev sis.

ERA II 126, 285 (46) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Hansi t. < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Järve k. - Amanda Raadla < Kadri Sendik, s. 1872 (1936) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Vanast ol´l pulmarong lännü. Es ole noile nõiule sääl nii saanu, nigu nä tahtnu, sis tõõse hummogu ol´l tuu küla är kaonu ja järv ollu asõmel. Kat´s kaagatajat ojunu järvõ pääl, nuu ollu pruut ja peigmiis. Peigmehel ollu hal´as (roheline) kaalarätt kaalah, nii ollev kaagataja kaal hal´as.

ERA II 126, 308 (68) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Hansi t. < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Järve k. - Amanda Raadla < Kadri Sendik, s. 1872 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Üt´skõrd lännu peremiis kar´aaida tegemä. Pernäne ütel, et ku tä sääl aia man midä näge, siis üülgu tälle. Peremiis leüdnu kar´aaiast kanamuna, täl es ole inämb ollu tuud juttu meelen, üülnu: "Siiä om kana muna loonu, tule võta är'!" Pernäne ol´l võtnu tuu muna ja üülnu peremehele: "Lüü hüä sügäväle mulk saibaga!" Peremiis ol´l tennü kah sügävä mulgu. Pernäne tooganu tuu kanamuna sinna saiba mulku sisse ja peremiis löönu saiba pääle. Tõõsel hummogul ollu tõõsel pernäsel kirriv lehm aia pääle ar' koolu.

ERA II 126, 309/10 (69) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Hansi t. < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Järve k. - Amanda Raadla < Kadri Sendik, s. 1872 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Ütel mehel ollu raha pant siidiräti sisse ja är' kaonu kõge rätiga. Arvanu minijä pääle, et tuu om võtnu. Minni üülnu, et tä ei ole võtnu. Miis võtnu uma väiku pojakese kah üteh ja lännu üte kuulsa arsti poole, kiä sääl lähkun elänu. Sääl pannu latsõ ahumüürü pääle istma. Arst es ole tuud poiga nännügi, et tuu ahoveere pääl istnu ja aanõ peremehe tarõst väl´lä, et tä tahtev nüüd teedä saia, kohe raha om jäänü. Sis hõiganu tä ja kat´s musta säk´sa tullu aho alt väl´lä. Arst ol´l küsinu: "Kas ti ei tiiä, kos tuu peremehe raha jäie?" Nuu lühkeste särkega mehe ol´l üülnu nii: "Tiiäme küll, kohe raha jäie. Täl om suur kirriv lehm, tuu om söönu raha kõge siidirätiga är'. Ütle aga tuule peremehele nii, et minni võt´t raha, sis tä tap´p minni är ja saa hing meile!"
Säk´sa lännu aho ala tagasi ja arst ol´l kutsnu peremehe tarro tagasi. Üülnu mehele, et minnij oll võtnu tä raha, tapku minni ar, sis saav raha kätte.
Ku nä kodo olli lännu, poiske seletänu esäle, midä tä ol´l nännu ja kuulu ja kiä esä raha ollev är söönu.
Peremiis lännu kodo ja tapnu Kir´aku ära ja saanu lehmä kõtust raha kätte.

ERA II 126, 328/9 (56) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Pundi k. - Amanda Raadla < Peeter Kapp, s. 1853 (1936) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Üt´skõrd lännu pulmarong. Nõid sõitnu ieh. Ku nä tõõse nõia majast müüdä sõitnu, aanu naistõrahvas pää pajamulgust väl´lä ja tahtnu pulmalisi soendis nõidu, et nä tedä kah es ole pulma kutsnu. Tõne nõid, kes pulme ieh sõitnu, tennu innõ: "Prõõs, prõõs, prõõs!" Sis jäänu tuu nõid päädpite pajamulku kinni, es ole inämb edesi, ei tagasi saanu. Pulme nõid ollu ülemb ja targõmb, sül´länu viimäte tuule silmi ja nõid ol´l päsnu pajamulgust vallale ja lännu ar umma olemiste tagasi.

ERA II 126, 415 (5) < Rõuge khk., Haanja v., Pressi koolimaja < Rõuge khk., Haanja v., Trolla k. - Amanda Raadla < Ann Rebane, s. 1862 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Päiväkõne, tule väl´lä!
Anna sulle pätsi leibä,
tõne päts jääs inele.
Vii iks vihma Vinnemaalõ,
tuu 'ks põuda seole maale.
Vinnemaal vilä kujusõ,
Saarõmaal sanna palasõ,
mi maal vilä kasusõ.

ERA II 126, 415/6 (6) < Rõuge khk., Haanja v., Pressi koolimaja < Rõuge khk., Haanja v., Trolla k. - Amanda Raadla < Ann Rebane, s. 1862 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Lõpe, lõpe põllukene,
kui ei lõpe, siiä jätä,
siiä jätä tsirgu süüvä,
tsirgu süüvä, tsirgu juuva,
musta linnu muna luuva,
haha tsirgu hauvutõlla,
tedrele terida, kurele kõdrida.

ERA II 126, 421/2 (12) < Rõuge khk., Haanja v., Pressi koolimaja < Rõuge khk., Haanja v., Trolla k. - Amanda Raadla < Ann Rebane, s. 1862 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kuda rikkas saia.
Tule mustalõ kassile rõivas ümbre panda ja minnä uueaastaüüse, kesküü aigu keriku ette jänest müümä. Ku tule miis mano, sis rubla om jänese hind. Ku rubla käen, sis piät kaema tuu rublaga ruttu ärä paeda, nika ku ta kompsu valla harutas. Ta pelgäs kangõhe musta kassi ja sis tule larm. Ei tohi sinnä jäia, muidu tule hädä. Ku rublaga saat ta käest är kaoda, sis saat kõik raha tagasi, mis iist sa ostad ja müüt. Säält majast inne ei tule raha tagasi, kos hobeseraud om usse pääl. Säält ei ole kah sis vaia osta ja rahapuudust ei tule konagi.

ERA II 126, 481 (13) < Rõuge khk., Haanja v., Tummelga k. - Amanda Raadla < Andri Tartes, s. 1885 (1936) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Peremiis lännu pühipuulbä koolimajja ja käännu säält kõrtsi juuma.
Vasta hummokut nakanu kodo minema üle järve. Essünu är; ollu nigu suurõ mõtsa sehen. Kudaki väl´lä es ole saanu. Midägi es ole ollu tetä, istnu miis maha ja naanu Meie Essä lugema. Üt´s kärätänu takast: "Mis Meie Esä, kas mi ei tiiä, et sa Parmu Juhan olet?!" Miis naanu tänni ja rüükmä kõvaste. Mõisarahvas kuulu ja tullu kaema. Sis päsnu mehel silmä valla ja nännu, et ollu järve pääl mõisa ligi.

ERA II 126, 551 (12) < Rõuge khk., Haanja v., Ala-Suhka k. - Amanda Raadla < Madli Udras, s. 1865 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kõrd ol´l ütele pernäsele kõlgusehe lehmiagande manu pantu kat´s kanamuna ja ümbre munne mähitu pikä kõllatse naisterahva hiusse. Pernäne aga ol´l nuu muna hagande seest kätte löüdnu ja visanu muna tulle. Sis kiidsnu tuu muna tulen, ku palanu. Tõse hummoku koolnu tõsel pernäsel lehm ärä.

ERA II 126, 551 (13) < Rõuge khk., Haanja v., Ala-Suhka k. - Amanda Raadla < Madli Udras, s. 1865 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Üt´skõrd ol´l pantu rehekatusõ kaarte sisse kolm rasvakuklikõst. Esä lännu üles ja nännu noid sääl. Võtnu är ja murdnu kat´ski, et mis nä omma. Peräkõrd visanu 'ks rasvakuklikukõse ahju. Indäl nakanu käe hirmsale halutama, vist tuuperäst, et ta noid kuklikke murdse, mis ol´l mõni kahetuses väl´lä pannu.

ERA II 126, 556 (32) < Rõuge khk., Haanja v., Ala-Suhka k. - Amanda Raadla < Madli Udras, s. 1865 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Rahvapärane arstimine.
Ku lat´s oll siutõven, silmä käisi nigu siul, sis ol´l võimalik tuud hätä noorelt ravitseda. Latsõ suitõpe arstiti nii: panti lat´s rõiva pääle istma maja põhjanuka poole. Sis lätsi katõkeisi naisterahva ja latse imä kah, egäl oll kolm pihlapuuossa kätte lõigatu, latse manu. Egäüt´s piiras kolm kõrd latse ümbre. Ku üts tõmmas pihlapuu ossaga ümbre latse, sis tõne küsse: "Mis sa piirat?" "Piira, nigu piiratus saa," vastut edimäne. Nii tetti sis ütesä kõrda, kiä piiras, tuu käest iks jäll' küsti. Nii rehiti kolm vanakuu neläpäiva, sis saiva latse silmä terves.

ERA II 126, 556/7 (33) < Rõuge khk., Haanja v., Ala-Suhka k. - Amanda Raadla < Madli Udras, s. 1865 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kammitsa arstmine.
Ku latsel olli jala risti, es lää käümä, sis üüldi, et latsel om kammitsa.
Imä pidi võtma täku kammitsa, nii et kiä es näe. Viidi sis lat´s sanna läve pääle ja panti põlvist kammitsahe. Võeti sis kirves ja raoti vihakandsu sannaläve pääl katski, visati viht minemä ja üüldi: "Vanajuudas, seh sulle osa!" Tetti nii haigõ latsõga kolm vanakuu neläpäivä.
Üüldi 'ks nigu kammitsa (viht) ragi, nii lät´s lat´s käümä.

ERA II 126, 587/8 (28) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Ku haige om kahetedu vai ei tiiä, mis täl hädä om, sis loetas nii:
"Hendrik, Hendrik,
ärä tule minu majja!
Minul kat´s koera,
kolm musta kassi.
Nii sinnu söövä ja rebiva
ja orjavitstega pessäva."

ERA II 126, 588 (29) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Ku ämmämuur om latse vasta võtnu ja lätt sanna laude pääle vihtma, sis viht ta kergelt last ja luge:
"Sopu, sopu soone pääle,
keväjädse kindsu pääle,
kiltris, kubijas
ja varessile rüüvlis."

ERA II 126, 588/9 (30) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kõllatõbi. Tuud haigust arstiti nii: otsiti ütesä täid ja panti leevä pääle, tõmmati võidu pääle, et na ärä ei saa minnä ja anti haigele süüvä. Ilma leeväta süda ei lassev haigel süüvä, tuuperäst panti täi leevä pääle.

ERA II 126, 589 (31) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kasvand. Kasvandust es tohi mõske ei sannan vihtu, nika ku haige 'ks oll. Es tohi ahjupaistel tule man hoita, vaid pidi muidu lämmän taren olema. Arstiti tsia ploomirasvaga. Ploomirasv tetti peenikeses ja sis ollu vaia sinist pabõrit. Kõge paremb ollu Vene aol tumesinine paper, mis ümbre tsukrupää ol´l. Nüüt ei ole tuud inämb saia, nüüt tarvitadas kaustiku kaasi.
Rasv määriti sinitse pabõri pääle ja panti kasvandu pääle, kõideti rätiga kinni ja loeti sõnnu kah pääle.

ERA II 126, 590/1 (36) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Siupuremise vasta arstmine. Arst kai haige üle, võeti pajust niits ja panti kõrgembale puretust, sis es lää paistus edesi. Sis võeti maast kivi ja naati kiviga ümbre haige kotuse tasuma. Tasuden nakas arst lugema:
"Kurjad tüdrikud, kurjad poisid,
minu poissi puskinud (ku naiss., sis tütard).
Kas olet kirju ehk must ehk hall
ehk värk´lik, kistuta oma viga."
Ku ni sõna saiva ar loetus, sis arst sülgäs maha. Pääle sülgämise tei haige kotuse pääle nigu risti ja esi ütles: "Kristus Jeesus!" Terve tuu salmilugemise aigu käip kivi tasuden iks ümbre haige kotusse.

ERA II 126, 595 (48) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Käsnä. Käsnu arstiti õdagu vanakuuga. Ku kuu paistse, sis pidi käsnu hõõrma ja ütlema: "Midä mina näe, sii las paistap, midä mina hõõru, sii las kõduneb." Sis kadusi käsna är.

ERA II 126, 600 (60) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Jüripääval lasti kari mõtsa. Rohe (mold) panti inne lambide väl´lä laskmist laudaläve ala. Õige veidi panti püssirohtu pabõri sisse ja tsusati lambavillu ala. Panti tikuga tuli otsa ja sis püssirohi plahvat. Lammas vai oinas, kiä ol´l kinni võetu, tuu juusk tõiste sisse ja kõik joosi üle rohe väl´lä.
Nii tetti lambidega tuuperäst, et sis ei tule susi lambid haarma.

ERA II 126, 601/2 (67) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Märdi mütse enne usse takan saapidega, nika ku peremiis lask usse valla. Ku uss lät´s valla, sis visati peoga hernid sisse ja laulti: "Viska sisse viläõnne..." Märdi aigu olli rohkemb tumeda rõiva inemisil säl´län, kadri aigu valge. Kadri aigu anti sandele villu ja linnu.

ERA II 126, 602 (69) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Ku kotust kohtu pääle sõidetas, sis pistetäs korsnaots mõne tröpusega kinni. Ku kohtusaali sisse mindäs ja kohtunikku nätäs, sis sosistadas tassakeisi:
"Mina lammas, sina hunt,
aga mina sinu ärä süü!"

ERA II 143, 247 (1) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus < Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui naisterahvas teel esimesena vastu tuleb, keera kohe ümber ja mine tagasi, sest saab halb õnn.

ERA II 143, 247 (5) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus < Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui tahad kellelegi hääd soovida, kui sellel on otsustavad silmapilgud, siis hoia pöialt kõvasti peos.

ERA II 143, 338 (7) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Hingekäük.
Minu vanaimä, Piitre naane Liiso seletas mitte üts kõrd, vaid mitu kõrda, et inemise hing "käü kärpsel ja lindas kui liblikas". Olnu ütskõrd, ku pajalaud puulpoikalla, ku valgõ liblik linnanu läbi paja vällä. Liiso kaenu ja kullõlnu, et va Lukka-Katri umahn sängühn maka ku noorskas õnnõ. Vanaimä pandnu suurõ puulivvaga vett paja pääle.
Õdagu, ku tuli üles võeti, küsünü Liiso Lukka-Katrilt: "Mis sa unõhn näi, ku innest magasi?" Ütelnü Katri: "Käve unõhn kõ ilma läbi, lindsi üle suurõ järve, pelksi külh, ku lainõtama nakas, sis sisse satad, a tassanõ ilm oll, sata-õs sisse!"
"Järv õks oll livvahn vesi, kost üle tagasi linnas. Egas kõigil inemisil käü-ei hing ilmapittehn hulkmahn, mõnõl võhlul käü!" Lukka-Katri olnud niisugunõ, kiä egalõ poolõ saagi pääle vällä läts ja tühält tagasi tulõ-õs. Hüä inemise hing makka ihoga ütehn.

ERA II 143, 372 (18) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
On siiski mõni laps halval ajal, vanal kuul sündinud ja eide soovib, et tütarlapsest terve priske neiu kasvab ja ruttu mehele saab, kutsutakse arst, kes saunas soehannaga vihub ja karvuga sautab, siis on niisama kui noorel kuul sündinud. (Vanasti olli taludes soenahku /hundinahku/ saadaval.)

ERA II 143, 436/7 (1) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Liiso Naha järelejäänud märkmed (1922/1937) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Tulekahju sõnad.
Jeesus läts üle liivalaanõ. Leidis säält tuletungle. Sellele ütles sõnades: "Ütskõrd palli pirandul, lees leegiga lõkõndesid. Nüüd olt koguni kustunud, mustaks hüdseks muutunu! Jää siis siingi sa saisma, muutu hüdsiks mustõks!
Ära põlõgu, põlinõ suaja,
ära kao, kallis kodo,
hellä eloasemekene!
Kistu, kistu, kirekene,
viibi, viha vingukõnõ,
palamine jätä nu järele.
Tuli, mine nu tua külest,
sau samblekatusesta,
vile vingu räästa alta,
karm katusõ kotsilta!
Tuul, vii tuli tua külest,
pilv, vii är piksetuli!
Jumal, piä tuld omahn piohn,
piä piohn kitsahn kohahn,
kanna omahn kamalusõhn!
Saina jäägu servilde seisma,
katus pääle katsilde,
rahavara liikumata,
päätoidus puutumata.
Jumala, see essa, jumala, see poja ja jumala, see Püha vaimu nimel, Amen!"
Järelmärkus tulekahju sõnadele.
Eesolevaid sõnu loetagu tulekahju algusel alasti ollõs vereva hobosõ sälähn ollõs, kolm kõrda vastupäiva ümber palava hoonõ ratsalla kävves. Siis kistus tuli är. Kui neid tingimisi ei täüdeta ehk johus viga lugõmisele sisse, sis ei kistu tuli är, palab muudku edesi. Et seda ära hoida, siis kirotagõ nio sõna papre pääle ja kastõtagu paper ütehn päälekirotät sõnnuga kolm kord vette, ega korra aigu viimsit sõnnu mainides. Mässitagu siis mütsäkohe ja visaku tullõ, kus kõige valasam leek tõmbub, siis kohe nakkab tulõ võim vahenema, kuni ära kistub. Need sõnad ja järelmärkus sain Vuudra talu Liiso Nahk kirjutud raamatust, nagu kuupäevast, mida juure märkisin (15. IV 22) näha on. Praegu surnud. Seal olli ka teisi kirjutud tulusaid juhatusi.

ERA II 143, 583/5 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soe k. - Ludvig Raudsepp < Peeter Puustusmaa, s. 1874 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kunsttükk.
90 aastat tagasi.
Vahtsõliina mõisa kubija naine nakas last sünnütäma. Inne latsõsünnütämist küteti sann ja' tetti närtsast kas tütarlatse vai poisikõso pupp, sääne, määnest last taheti. Tuu vana naisterahvas, kes tuud last vasta tull võtma, tuu läts sanna ja' nakas tuud puppi kuiva vihaga vihtma. Esi lugi man:
"Kubijas, kiltris, üle valla valitsõjas!"
(Seda ütelust korrati mitu korda.)
Vanast kubijas ja kiltri olli väega tähtsä mehe'. Näide käeh oll suur võim. Ma olli koirapoiss ja' ma kulsi, et mis sääl sannah tetäs. Nigu vanast õks akõndo iih olli tropuse vai "pajalavva", sis ma lei rusikuga tuu är' ja tsussi pää asõmõlõ. Eesi ma ütli:
"Üsätses aganas, kutsakolga vargas!"
Ku' tütarlats sündu, sis kutsuti tuud "üsatses aganas". Poisikõist kutsuti "Kutsakolga vargas".
Sis joosi ma koiralauda mano är. Kõrrakõsõ ao peräst kai, et mis tuu kubjas hobõsõlõ sadulat sälga pand. Ma kai, et tuu nakkas nüüd minno takah ajama, ja' pandsõ suurt tiid piteh tulõma Kasaritsa poolõ. Ku' kubjas sai mullõ jo' järge tii pääl, ma juusksõ mõtsa piteh. Jäi tä must maahha, ma juusksõ jäl' tiid piteh. Ku' ma hüpsi Haani Vällämäe perve pääle, sai tä nuudiga anda üte mütsähüse mullõ sälgä. Sis lätsi ma' mäe pääle, võti püksi maahha ja ütli: "Laku mino perse!"
Kubjas kai, et mullõ midägi tettä es saa, läts tagasi Vahtsõliina poolõ ja' ma' tulli tagasi Soe külla (Kasaritsas) Sarvõ tallo uma esä mano.

ERA II 143, 599 (9) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k., Soe t. - Ludvig Raudsepp < Ann Suss, 57 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Arstirohi lutikate vastu.
Ku' koskil lähedäl umma matusõ, sis võta ütesä lutikat ja panõ tikutuusi. Tuu tikutuus inne kirstu haudalaskmist ala hauda visada, nii et kiäki ei näe. Sis varsti lätva lutigõ tarõst parviviisi vällä.
Nii arvas vanarahvas.

ERA II 151, 21/2 (6) < Rõuge khk., Sännä v. < Vana-Roosa v. - M. Teder, Petseri Ühisgümnaasiumi õpetaja < Kreeta Teder, s. 1849 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras
Nõidusi ja arstimisi.
60 aastat tagasi Sännä vallan Hurda külän Lalli talun Miina Pähn, 70 aastat vana, must kasugakõnõ sällän, oll´ lännü jüripäävä hummugu ao tulõku aal Viliksaarõ mõtsa, oll´ tõmmanu hammõ ja ündrugu üle pää, oll´ pandnu pää jalgu vahele ja oll´ päävä nõsõngu poolõ kaenu ja kuuknu: "Tsiik, tsiik, tuu' pippi pupu sisse, tsiik, tsiik, tuu' pippi pupu sisse!" Peräst sõs oll´ viil nõidnu tõõsõ taro Karbi pernaasõ lehmi, lambid ja hobusid. Oll´ iks ütelnü, et "Eesige, Maasigõ, Mustigõ piim, liha, nahk mullõ, sarvõ' luu ja sõra' Karbi pernaasõlõ. Tähtotsaga hobõsõ ja kõllatsõ hobõsõ jõud, liha ja nahk mullõ, luu ja kabja Maksi Vidrikille." Lambide kohta oll´ ütelnü, et "villa', nahk ja liha mullõ, luu' Maksi Marinallõ." Mõtsavaht oll´ nännü', oll´ pelgämä nakanu ja oll´ pümmes jäänü. Hiire Aadam oll´ tedä nõidusõ tiil terves tennü, oll´ lugõnu 7 Moosõsõ raamatust pääle.

ERA II 151, 25 (1) < Rõuge khk., Sännä v. < Rõuge khk., Vana-Roosa v. < - M. Teder, Petseri Ühisgümnaasiumi õpetaja < Kreeta Teder, s. 1849 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Maarja Oras
Nõidusi karja väljalaskmisel esimene kord kevadel.
Kui eläjä' keväjä edimest kõrd vällä tulli', sõs tsusati üts vikat mäepoole laudaussõ piita ja tõnõ alapoolõ läve alla sita sisse, tsirp panti ka läve alla sita alla, eläjä tulli säält üle.

ERA II 151, 25 (2) < Rõuge khk., Sännä v. < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - M. Teder, Petseri Ühisgümnaasiumi õpetaja < Kreeta Teder, s. 1849 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras
9 risti lõigati pihlakavitsa pääle ja vits visati katusõ pääle, ku' kari kodu tull´, et sõs tulli elajä kõik suvi kodu.

ERA II 151, 25 (3) < Rõuge khk., Sännä v. < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - M. Teder, Petseri Ühisgümnaasiumi õpetaja < Kreeta Teder, s. 1849 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv
4 muna visati üle karä, ku' katski lätsi, sõs häädü säält nii mitu eläjät. Karusõlõ anti ka üts muna üten, et virk olõs.

ERA II 151, 26 (4) < Rõuge khk., Sännä v. < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - M. Teder, Petseri Ühisgümnaasiumi õpetaja < Kreeta Teder, s. 1849 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras
Nõidusi varguse puhul.
Võetas lauluraamat, köüdetäs aidavõti, kel keel ristiga um, piibli sisse, sõs võtt nõid ütelt puult sõrmõga ja kel asi varastõt, tõiselt puult nimetissõrmõga aidavõtme pääst väljästpuult auku kinni ja nõid ütles tollõ nime, kel varastõt, ja et "jumala sõna, ütle õigust, kas ma saa kätte, mis um Liisul varastõt, ku' kätte saa, sõs mine ümbre, ku' kätte ei saa, sõs saisa paigal." Võti näütäs ka, kust puult varas um tullu'. Nõid Viiding käsk Liisul, et minke päävä nõsõngu poolõ, sinnä um varastõt kraam mõtsa viid ja haounigu alla pant, salt Paepoja metsast saadi kätte suur sällätäüs kraami, mis oll´ sääl 3 päivä hao all ollu'.
[+ joonis.]

ERA II 151, 27 (5) < Rõuge khk., Sännä v. < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - M. Teder, Petseri Ühisgümnaasiumi õpetaja < Kreeta Teder, s. 1849 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras
Loomade arstimisi nõiduse abil.
Rogusi vallast pärit oleva vana sakslase naise Mari poolt.
Kord mädäsi eläjil sõra, tsia kävve ümbre, hobõsõ kävve ümbre äkle iin ja värisi, neid raput nigu' hallin tõbõn. Ku' kõnõldi Marile umma hätä, sõs tiä pand käe pää ümbre, kai taiva poolõ üles, puhas kolm kõrd ja lugi taasperi Meie esä palvõt, sõs võtt soola ja pand soola pudelilõ, tõmmas 9 risti pudeli suu pääle, nii lugi ka jauhhe pääle. Sõs and egäle loomalõ teräkese leeväga sisse, tsia jäi' ellu ja parasi är´. Mari oll´ ütelnü, et ti tanumist käü läbi üts inemine, kes taht, et ti är´ koolõs, et sõs kõik vara tälle olõs saanu.

ERA II 151, 27/8 (6) < Rõuge khk., Sännä v. < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - M. Teder, Petseri Ühisgümnaasiumi õpetaja < Kreeta Teder, s. 1849 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv
Üts kuri pernaanõ oll´ tõõsõ pernaasõ üle kadõ ollu ja oll´ nõidusõ perast visanu vana hobõsõ seereluu ja lehmä kundiluu lauta, sõs tuu aasta oll´ 18 eläjät är´ koolu'. Inne es olõ kuulmine maha jäänu, ku' olli üte kuulu lehmä Eesike neide piiri pääle matnu.

ERA II 151, 28 (7) < Rõuge khk., Sännä v. < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - M. Teder, Petseri Ühisgümnaasiumi õpetaja < Kreeta Teder, s. 1849 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras
Mai Jaani tütre Mõtus´elt (61 a. vanuselt suri 1904. a.) nõidmisi. Tedä kutsuti Pobu-Maiekõnõ. Raput´ pudelit vii, viina või piiretusega. Kui kiir sissepoolõ kävve, sõs haigus kurjast, ku' kiire välläpoolõ kävve, sõs kooljast. Esi lugi:
Kas um saanu sajast
vai um rikkunu' ristetsist
vai um puttunu' puhtist,
hädä kõrgille kübarille
ja sõidupoisele ja puile.

ERA II 156, 576/7 (11) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. < Rõuge khk., Saaluse v., Voki k. - Ludvig Raudsepp < Mari Raudsepp, 68 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Lennart Peep
Aitumma! Aitumma!
Koso tulgu, tõõsõ mingu,
kolmanda' maah kullõlgu,
tapõlgu tänävil, vihõlgu värävil,
muskka muudu, hõrahka hõngu,
sinililli näkko!
Määne poiss tuu näo näge,
tuu perrä naard:
Hahhahhaaa...!
Aitumma! Aitumma!
Koso tulgu jne.
Seda värssi loetakse saunas, kui selga tõmmatakse vihaga üksteisel, lugeja on see, kellel selga vihaga tõmmatakse ja ta loeb nii ruttu, et selja tõmbaja (hästi) arugi ei saa. Harilikult loevad seda naised.

ERA II 156, 607 (3) < Rõuge khk., Nursi v. - Hella Kahari < Hella Kahari (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Väljavõte ERMi küsimuskava IX vastustest. KV 15, lk. 1785
Lammaste väljalaskmisel aset. lauda ukse ette lambakäärid, siis saavat villasaak hea.

ERA II 156, 607 (4) < Rõuge khk., Nursi v. - Hella Kahari < Hella Kahari (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Lennart Peep
Väljavõte ERMi küsimuskava IX vastustest. KV 15, lk. 1785
Ebausukombeid on üldiselt väga vähe tarvitusel. Rohkem levinenud on usk kahetamisse, st. et mõni inimene võib mõjuda oma pilguga, vaatega loomale nii, et see haigeks jääb. Nii võib kahetada veiseid, põrsaid jne. Kahetamise vastu tuntakse järgmist abinõu: kahetaja iste- või seisukohast pühitakse puru kokku, põletatakse ja tuhk antakse kahetatud loomale.

ERA II 160, 380 (6) < Rõuge khk., Pindi v., Pindi as., Karja t. < Rõuge khk., Vastse-Nursi v. - Ija Daniel < Peeter Märdimäe, s. 1865 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Arbutama - tähendäs, et tuu ei olõ midägi armastusõga. A tuu om midägi tegemä - üts tüü. A mis tüü - ei või mitte põhjalikult är seletädä.

ERA II 160, 394 (13) < Rõuge khk., Pindi v., Kaku k., Kaku t. - Ija Daniel < Iida Helbe, s. 1890 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Üle läve ei tohi tarrõ pühki, et sõs läävä latsõ' ülekäe.

ERA II 160, 394 (14) < Rõuge khk., Pindi v., Kaku k., Kaku t. - Ija Daniel < Iida Helbe, s. 1890 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Üle käe ei või tõsõlõ midägi anda. Ei tiiä, mis tuu jäl tähend.

ERA II 160, 394/5 (15) < Rõuge khk., Pindi v., Kaku k., Kaku t. - Ija Daniel < Iida Helbe, s. 1890 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Latsõ ristmisvett ei või alla visata - üles õks piät, sõs jääs õks tütärlatsõ au kargõs.

ERA II 160, 395 (16) < Rõuge khk., Pindi v., Kaku k., Kaku t. - Ija Daniel < Iida Helbe, s. 1890 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ristmise vett piät ütekõrraga võtma. Ku vett maha valat, sõs tulõ ägedä vaimuga lats. Ma, ku uma vanõmbat tütärt ristsõ, sõs hämmässi puro maaha ja läts vett kah. No omgi väega äke.

ERA II 160, 396 (18) < Rõuge khk., Pindi v., Kaku k., Kaku t. - Ija Daniel < Iida Helbe, s. 1890 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ku lauda üle otsa pühit, sõs jäät vaesõs. Küle päält piät pühkmä.

ERA II 160, 396 (19) < Rõuge khk., Pindi v., Kaku k., Kaku t. - Ija Daniel < Iida Helbe, s. 1890 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ku mõnõlõ piimä viit üle vii - vai nii, no üle järve vai jõõ, sõs piät soolaterä sisse pandma. Mine tiä nüüd, mis perast.

ERA II 160, 397/8 (23) < Rõuge khk., Pindi v., Kaku k., Kaku t. - Ija Daniel < Iida Helbe, s. 1890 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Piimä kurnamise man piät risti ette heitmä, sõs saa hää piim.

ERA II 160, 398 (24) < Rõuge khk., Pindi v., Kaku k., Kaku t. - Ija Daniel < Iida Helbe, s. 1890 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ku leibä ahjo panõt, sõs heidetäs kah risti - muido ei küdsä leib hääs.

ERA II 180, 560/1 (5) < Rõuge khk, Kasaritsa v, Soemetsa k, Soe t - Ludvig Raudsepp < Ann Suss, s. 1878 (1937). Sisestanud Eva-Kait Kärblane 2001
Mihklipääva hummogu tsuskasõ tütrigu otspajast pää vällä ja ütlese:
“Mihklipäiv!
Armas aig! Kallis päiv!
Kui sa katad maa ja mere,
Sis kata ka mu karvanõ pää!”
vana Kasagu Leeno opas nii mu´ tütrele, ku tuu tütrik oll. -

ERA II 180, 561 (6) < Rõuge khk, Kasaritsa v, Soemetsa k, Soe t - Ludvig Raudsepp < Ann Suss, s. 1878 (1937). Sisestanud Eva-Kait Kärblane 2001
Seledä ilma, näudä päiva,
Vii vihma Vinnemaalõ,
Vinnemaal vilä´ kuiosõ,
Saarõmaal sanna´ palasõ!
Nii üteldi, kui oll pallo vihma sadanu jo´ ja tuu es taha´ üle minnä. -

ERA II 203, 555 (4) < Rõuge khk., Viitina v. - Aksel Pallits < O. Kimask (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Kirmas, kärmas,
hädale abi, tulile tõbi,
varesele valu, harakale halu,
mustale linnule muu tõbi,
hilbates Iiraku poole,
karates Kaariku poole,
joostes Jooraku poole,
kivi külge, kännu külge,
roisu külge, roika külge,
härgadega tulgu, hobustega mingu,
vinn - vänn väravast välja.

ERA II 244, 504/5 (21) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Vaestõlastõ k., Poona t. - Ludvig Raudsepp, Võru reaalkooli õpilane < Katri Räim, 68 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Vanast olli piaaigu kõik as´a är' nõiudu. Ku lätsi tõõsõ kuhjast hainu varastama, sis pidi' inne kuhja pääle piidsaga lüümä. Ku' piitsk kinni jääs, sis ku' esi' võtat, jäät kah kinni. A' ku piitsk es jää kinni, ei jää esi kah kinni.
Ma tulli ütskõrd ütsindä liinast. Üts külamiis võtsõ mi kah pääle. Ma toedi käe' vankri puie külge, et paremb olõsi istu. A' miis ütel mullõ, et pangui kässi vankripuie külge, sul või halvastõ minnä. Naane ütel, et mis sa' no' taalõ hüäle inemisele nii ütlet.

ERA I 2, 393 (2) < Rõuge khk. - V. Meks, Võru Ühisgümnaasiumi õpilane (1928) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Lapse esimene piimahammas visatakse ahju pääle ja öeldakse: "Viruskundra, võta luuhammas ja anna mulle raudhammas?"

ERA I 2, 407 (2) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Võru Ühisgümnaasium (1928) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Lapse esimene piimahammas (samuti ka kõik teised piimah.) visatakse virussesse ehk ahju peale, öeldes: "Seh, viruskikas, sullõ luunõ hammas, anna mullõ rauanõ hammas!"

ERA I 4, 416 (30) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Vastla noort kuud nähes tuleb sõnada: "Tere, tere noorkuu. Sina vanaks, mina nooreks, sina raua raskune, mina kulla kergune." Siis jääd nooreks ja ilusaks.

ERA I 4, 419 (1) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Mida karva, Leenakene?
Kuule, armas Leenakene!
Suure soo sakslane,
Kuule kuldane emanda!
Oskan sind ehk arveneda?
Sarapuu sinikarva,
Mäekarva, männikarva?
Võta sa valu tagasi,
Tee terveks teiseks korraks.

ERA I 4, 419 (2) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Ussikene, ussikene,
lase kaela ümbert lahti!
Mine metsa lepa otsa,
või mine jõkke tagasi.

ERA I 4, 419 (3) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Peiukene, peiukene,
oota kuni toon sul' siidiehtmed.
Oota, oota, mõrsjakene,
kuni toon sul' siidiehtmed.

H I 2, 608 (12) < Rõuge khk. - Arnold Häussler (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui keegi ussi näeb ja need sõnad loeb: „Ehi, ehi mõrsja, seeni kui ma ehtmist otsi,“ sis jääda uss paigale seisma ja ei saada enne paigast kui päike looja läheb. Siis ei olla neil sõnadel mõju kui neid ühe teisele inimesele ära õppetad.

H II 32, 344 (3) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv - Gustav Raup (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Hujo vanaimä, siiröövel, tiralivdim, ärr' nu tullu siija, siin umma villä ja tallat mu villä ärr'.
Hujo Mattikäkõnõ, zirgukõnõ, sa olõt ku lõu muaku mäürätõnnõ. Ma vana pümme inemine näe õi siin sittagi.

H II 32, 385 (66) < Rõuge khk. - A.Joosik (end.A.Jennes) (1891). Sisestanud Ave Tupits 2001
Ku keele otsan vill um, sõs piät kolm kõrd tullõ sülgämä ja ütlemä:"Kiel kärnä kärätsejäl, suu raiga soritsejäl!" sõs kaos vill keele otsast är.

H II 32, 386 (5) < Rõuge khk. - A. Joosik, end. A. Jennes (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Jaanikõnõ tilliokõnõ, tie mullõ ??lis riekene; üle mere minnä tulla, taga Narva naase võtta. Mis sääl mere kesken om? Kivi mere kesken um; mis sääl kivi pääl um? tulp kivi pääl um, mis sääl tulba otsan um? säng tulba otsan um; mis sääl sängü sisen um? provva sängü sisen um; mis sääl provva üsän um? lats provva üsän um; mis sääl latsõ käen um? mõk (mõõk) latsõ käen um; mis sääl mõõga otsan um? muna mõõga otsan um; mis sääl muna sisen um? Kikas kulda kannustõga, varõs vaski saabastõga.

H II 45, 208/9 (4) < Rõuge khk. - Magnus Jennes (= M. Laanela) (1891) Sisestas Merje Susi 2001
Jaani pääväst (24. Juni) Vana inemise kõnõlasõ, et Jaanipäävä üüse olõvat mõtsa teije veeren sinitse tulõ näta: sääl kuivas vana Juudas (vana kurat) umma raha. Kes julgõ mies um, tu või sõs külät raha saija.
Mingu Jaani päävä üüse inne kellä kattõtõiskümmend sinnä mõtsa, kos vana Juudas umma raha kuivas, a võtku timä kotust kah üts kubu nappõ=(õlgi) sälgä ja mingu sõs vana kuradi manu, a sääl ei tohe midägi pelädä, ku pelgämä nakkat, sõs vaot kõgo raha ja vanapoisiga üten koon maa ala. Vana poisi manu tullõn, alustagu timä juttu ja küsügu vana kuradi käest: "Mis sa siin tiet?" Vana Juudas ütles muidugi, et ma kuiva raha. Sõs küsü jäll: "Kas mullõ kah saa?" Vana kurat ütles jäll: "Esiki veidükese, mis siist sõs viel sullõ saa." j. n. e. ja nakka sõs nappõ sinna tulõ pääle veitü kaupa puutma =(pootma) ja sa piat seda viisi tegema, nikagu =(nii kaua kui) kell katstõiskümme lüü, vai nikagu kikas kirgmä nakkas, sõs vaos vana kurat maa ala ja tu raha jääs kõik sullõ. Ku uur um, sõs ei olõ vaija nappõ võtta üten, sõs visaku kell punkt 12 midä sinnä tulõ pääle ja raha jääs niisama kõik sullõ.
Jaanipäävä üüse näüdätäs mõnõlõ unõn kongi raha, sõs mine otsma, a ei tohe midägi pelädä, tulgu mis taht sullõ vasta, nu ei või sullõ midagi tetä, ku ei pelgä, a ku pelgämä nakkat, sõs ei saa raha ei midägi ja võit viel esi otsa saija.
Kusikuklaisil umma sändse sõira, mis nimä talvõl sööva, ja noid (neid) sõiru tegevä nimä nikagu Jaani pääväni ja Jaanipäävä üüse toova nima nu sõira vällä kuijuma nikagu päävä nõsõmiseni. Ku tahat noid sõiru saija, sõs piat inne päävä nõsõmist minemä otsma neid, kusikuklaisi pesä manu; perän päävä nõsõmist inämb ei saa, sõs lahkva nimä sõira ärr ja vidävä pessä. Nu sõira umma väega magusa ja kalli.
Jaanipäävä üüse käüvä nõijamoori tõisi lautu müüda villu püken, et tõisil sõs lamba ärr koolõsõ ja neile esi mõnõ kunsti tarbis.

H II 51, 446/7 (34) < Rõuge khk. - P.Ruga (1894).
/Kuulja hädä./ Haigus lüü ütele inemisele tuust ku sedä inemist puhtil halvastõ kõnõldas, üts kõk kas tedä esi sääl um vai ei. Arstmisi um mitmõsugudsid. Ku tijät, kelle puhtilt hädä saadu um, sõs mine tuu inemise havva (kääpö) manu, saista pähütsille nink nakka säält, kura jalga inne pandõn, vasta päivä ümbre kääpä käümä. 01õd üta kõrd ümbre kaäpä arr käünü, sõs võtta havva päält 3 kõrd nõna rätti(hii=rätt; ütlese vana rahvas) pääle liiva; nii viisi käü 3 kõrd ümbre havva ja ega kõrra aigu võtta 3 kõrd liiva, nii et ütessa kõrd liiva võetus saa. Viimäte, ku jo arr nakat tulõma, nõsta kuulja risti veedükeae üles poolõ ning lasõ risti kõrvalõ jäänohe mulku üts kolmõ kopekaline raha ütelden: "mullõ tervüses, sullõ (kuuljalõ) valgusõs!" "Mine ilma sõna laus mada nink perrä kaemada kodu, puista seo liiv ütte anumahe vii sisse, kost sa peräst, ku vesi arr selehüs, juuma piät; kah umma kihä piät seo viiga mõskma viil inämb säält kotsilt, kost kõgõ inämb hallu tunnüt. Um kuulja-hädäline ni haigõ et essi ei jovva ega ei julgu minnä, sõs või kah tõõnõ tää asõmal minnä. Seo toimõndus sündügü pühäpääväl jutlusõ aigu ehk neläpäävä õdangul perän päivä a' nii, et kiäki sedä toimõndust ei näe.

H II 60, 225 (13) < Rõuge khk., Viitina v. - August Perli (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Seto pujalõ tuudi mõrsja kodo, sõit muro pääle; poig nägi tarõst ja hõisas: "Maama, maama, tulõno ussõ, Ilodu ussõhn."

H II 60, 225 (15) < Rõuge khk., Viitina v. - August Perli (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Pahanu latsõ meelütämine
Kes meil pahanu, Manni (N. N.) pahanu,
Minkas tedä meelütä?
Määnüste (mädand) munnõga, kakõnustõ kannuga (kanadega), kassi rõõsa piimäga.

H II 71, 541 (26) < Rõuge khk., Nursi v. - Heinrich Uuk < Anna Maran (1903) Sisestas Salle Kajak 2004
Või või, või või, võtas naase Kui sa kuri kohe pane.
Ei või müvä ei vaheta. Ei või kelle kihlas anda
Kihlas anda pandis panda.

H III 10, 697/8 (1) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Ernst Kornel (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Karja lahti laskmine
Kui jüripäeva kari esimest korda lahti lastakse, siis lähab perenaene enne karjamaale, kui karjus esimest korda huikab, siis murrab perenaene suure nõela kolmes tükkis katki, viskab esimese tükki maha ja ütleb sealjuures: "Esimene hundi jaus, teine surma jaus, kolmas paha haigusele ja meie kari saisku rahul."

H III 11, 96/7 (7) < Rõuge khk. < Saarde khk., Jäärja v. - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Arstimise sõnnad
Kiirmus kaarmus varesele vallu harrakale aiguse. Kiitsagal kibedus Musta linnul muu tõbi Kiirmus kaarmus kanna pirse läks.

H III 11, 161/2 (2) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Kasuva sõnna
Pannõ rasva leevä pääle, tõmba lavva väits 3 kõrd läbi piibli, loe meie essa pääle, sis tomba ta väitsega 3 risti pääle, sis panõ haigõ ?? vanna kullunu hobõsõ raud lavve allose paku külge, sis käu ei innamb raha vällä.

H III 11, 301 (12-14) < Rõuge khk. - Jaan Gutwes (1890) < Sisestanud Eva-Kait Kärblane 2001
12.
Üttel mehel olli sändse sõnna olnu mihka tõõsõlõ hätta saat tettä. Tuu oll umma haina kuhhia, ni ärr=tennu. Ütz miis oll siis tiid pittehn sõitnu nännu et sääl illosa haana umma lännü võtma, oll kässi pittehn haania kuhhia külge jäänü; olõõs inne päsnugi ärr kuu kuhhia perremiis oll lasknu.
13.
Ütz reisjä pandnu umma kaal kotti sain=viirde, tzigga tulnu ja nakkanu tuud kotti vidäma - reisjä nännu, oll tennü tzialõ nii et kotti oll mahapandnu ja vanna kaska suuhõ haardnu ja rüükihn nakkanu ussaida pittehn kattõ jalla pääl tandsma.
14.
Ütz oll tõõsõ leeva kotti manno lännü süümä, söönü nii kavva kuu hirmsahe nakkanu ossendama ja sisest valutamma. Tuu oll jäll sändside sannuga ärr tett.

H III 11, 314 (1) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1890) Sisestas Salle Kajak 2004
Kapsta istutamise aigu, inne ku edimätse looma? istutat, piad havvakõsõ kaibma ja haina vai nõgese ladva sisse pandma ja kivi peale, ültehn: "Ei piä inäb üles tulema kasuhn!"

H III 11, 314 (3) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1890) Sisestas Salle Kajak 2004
Põllu pääl: sitt um pää asi arimine sia asi!

H III 11, 314 (4) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1890) Sisestas Salle Kajak 2004
Kaitsa kassi, hoia hobest, siis oled hüä miis naaselõ.

H III 11, 314 (5) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1890) Sisestas Salle Kajak 2004
Leibä hoija hummõnõs, tüü taht täämbä tegemist.

ERA II 10, 233 (1) < Läti, Tirza v., Baznickalna k. < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Paul Ariste < Leena Potsep, u. 50 a. (1929) Sisestas Laes Vesik 2001, kollatsioneeris Anne Kaaber, parandas Mare Kalda
Lats visas hamba aho pääle:
Viruskikas, mullõ raudhammas,
ma' anna sullõ luuhamba!