Rõuge pärimus

Rahvaastronoomia

E 17095 (57) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Ahju savitamist ei pea mitte noorel kuul ette võtma, kes seda teeb, sellel hakkavad ritsikad ja prussakad sugenema.

E 17095 (58) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kes noorel kuul sea ehk muu elajalooma ära tapab, sellel lihal ei ole tulu, vaid kahaneb katlas kokku ja saab ennemine otsa, kuna vanal täiskuul tapetud liha katlas välja paisub ning ka liha tünnis kunagi nii ruttu ei lõpe.

E 17095 (62) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Haavad, noorel kuul lõigatud ehk löödud, lähevad mädanema, vana täiskuu haavad ruttu paranevad ja kinni kasvavad.

E 17095 (63) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Noorel kuul sündinud lapsed seista kaua noored, kuna vanal kuul sündinud inimesed ruttu vanaks lähevad ja joba noores mehe- ehk naesepõlves kortsus nägo näitavad.

E 17095 (64) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Sigu ei pea mitte noorel kuul tapmise tarvis kinni pantama, siis sööb küll paljo aga ei läha rasvaseks, kuna vanakuul kinni pantud siga kerge söötmisega ramusaks lähab.

E 17095 (65) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Noorel kuul niidetud hein lähab kokku, kuna vanal täiskuul hein jaksamb on sööta ja kuhi suuremb saab.

E 17095 (67) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Noorel kuul puud ja palgid mädaneda väga ruttu ja aeada seenekesi välja, kuna täiskuuga palgid väga kõvad olla ja maea ehk elajate laut neist palkidest hoopis kauemb seista.

E 17096 (68) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Läätsed, tatrad, herned ja oad ja ülepea ütelda keik kaunaviljad ei tohi kunagi muul aeal kui täiskuul külitud saada, noorel kuul ei kasva nad iialgi täis ega kee pehmeks.

E 17096 (69) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Ka kartulad ja kaalikad olgu täiekuuga maha pantud ning kaali- ja kapsataimed täiekuu aeal istutud, siis üksi võid suuri kaalikaid ja kapsad kuuse kõrgusid saada.

E 17096 (70) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Juuksid lõigata ja habet pügada on noorekuul sünnis, siis hakkavad rutem kasvama.

E 17096 (71) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Noorel kuul niidetud niit kasvatab küll rohkemb ädalat kui vanal kuul niidetud heinamaa, aga hein lähab selle eesmalt niidetud, selle jago jälle kokku. Teeb üks välja, sellepärast pole ädalaheina tegemine ka kasuks ühtegi.

E 17096 (72) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Lambad ja talled olgu noorel kuul pöetud, sest seda pole keegi veel proovinud, et noorel kuul pöetud villad kokku lähavad ehk välja paisuvad.

E 17096 (73) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Tangusid (soormid) ei pea mitte noorel kuul tegema, vaid ikka siis, kui kuu täis saanud, püsivad rohkemb söömise vastu ja on tuumakamad.

E 17096 (74) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Noorel kuul sündinud lapsed on näljased ja raiskavad oma eluaeg rohkemb toitu kui täiskuul sündinud lapsed, kelle kõhud alati täis seisavad. Loomadega seesama lugu.

E 17098 (118) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui taevatähed talvel väga heledaste paistavad ja kirgavad on kange külm tulemas. Tuhmid tähed tähendavad head pehmet ilma.

E 17099 (119a) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
On noorkuu esmalt vaadates selili ja teravate otsadega, surevat sel kuul paljo inimesi.

E 17099 (120) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
On noorel kuul päälmine ots terav ja isepool viltu taeva sõrvas, tähendab talvel kanget külma ja suil kanget kuiva.

E 17093 (17) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Päikesel rõngad suil ja talvel sünnitavad pitkalist sadu, nõndasama ka sapid ees ja taga päikesel.

E 17093 (18) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Tõuseb päike selgeste ja läheb pääle tõusmist pilve, on selsamal päeval raske sadu käes.

E 17093 (20) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
On päikesel ratas ümber enne lõunat, tuleb selsamal päeval vihma. On pääle lõunat, tuleb tõisel päeval. Nõndasama on ka kuurõngastega lugu.

E 17093 (23) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui päike tõusmise ja veeremise aeal kollane näitab, pole paljo vihma loota.

E 17093 (24) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui kuiva aeaga päike väga valge on ja helgib, on vihma varsi ootata.

ERA II 26, 303 (20) < Rõuge khk., Haanja v., Plaksi k. < Setu, Meremäe v., Hillakeiste k. - Herbert Tampere < Natalja Karro, 36 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kui päivä paist ja vihma satte, sis üldäs, et vaestelaste silmävesi.

ERA II 26, 29 (11) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi vanadekodu - Herbert Tampere < Katri Mesi, 66 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Pikne käü ja välku hiit - latsile iks ülti, et taivaesä tõreles, tümistäs, kui halvu latsi.

ERA II 26, 71 (10) < Rõuge khk., Viitina v., Paaburisa t. - Herbert Tampere < August Tellis (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kuutõbi tulõ tävve kuuga.

ERA II 26, 109 (6) < Rõuge khk., Vana-Laitsna v., Sormuli k. - Herbert Tampere < Jaan Raibakas 60 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Satas vaestelaste silmävett, kui päiv paist, vihma satas.

ERA II 156, 582 (15h) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta.
Juulikuu
On hommikul kõrge vikerkaar, tuleb pikaline vihmasadu.

ERA II 156, 582 (15i) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta.
Juulikuu
Õhtune vikerkaar tähendab teiseks päevaks head ilma.

RKM II 53, 253 (24) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui päikesel või kuul on ring umber, siis suvel tähendab see vihmast, talvel tuisust ilma.

RKM II 53, 253 (25) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui noor kuu on selili, siis sureb sellel kuul ära palju inimesi.

RKM II 173, 167/8 (7) < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. - Kalev Kalkun < kogujalt (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Taivan omma' Taivarist, Taivasõgõl, Kooditäht, Sõgõl, Aotäht ja Taivavankri. Taivavankril om susi kah kõrval, ku kaia' mõistat (selle "soe" all mõtleb ta suure karu tähtkujusse kuuluvat karu).

RKM II 173, 168 (8) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku vankri perä' ülespoolõ omma', om jo' hummukuspuulnõ üü käehn.

RKM II 173, 168 (9) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku täht satas, koolõs inemine.

RKM II 173, 114 (35) < Rõuge khk., Tealase k. < Rõuge khk., Haanja v., Koke k. - Kalev Kalkun < Salme Lepp, s. 1897 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tähe'.
Taivan tunnõ ma' Kooditähti, Põha Vankrit ja Sõkla.
Sõglan om säidse tähte.

RKM II 173, 117 (41) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ilmakaarõ' omma': põhi, hummuk, lõuna' ja õdak.

RKM II 346, 606 (21) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Inne sõta olle veri taivan. Hummogu poolt tull ja valgu tõsele poole. Kartulivõtmise aig olli, kõik kaesiva. Õdagult olli, nagu aovalguse takah läts.

RKM II 346, 620 (13) < Rõuge khk., Kellamäe k., Nurmõ t. - Kristi Salve < Marie Kõivumägi, 80 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Na kõnõli iks, et vana kuuga istudedas tuu, mis alla kasus, aga noore kuuga tuu, mis pääle kasus. Sibulit kah üteldi, et vana kuuga panõ aida, vana kuuga võta. Vana kuuga panõ kartuli, a noore kuuga külvä. Ja om ka õigõ.

RKM II 346, 625 (4) < Rõuge khk., Põru k., Tagamõtsa t. - Kristi Salve < Liide Lillemets, 74 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Noore kuuga's tohi panda kartulit, et see ajab kasu. Rohkem täis kuuga kästi.

RKM II 346, 625 (5) < Rõuge khk., Põru k., Tagamõtsa t. - Kristi Salve < Liide Lillemets, 74 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ube ja kurki ka ei tohi panda noore kuu ajal. Ajavad kasu, õitsevad ja õitsevad.

RKM II 346, 625 (6) < Rõuge khk., Põru k., Tagamõtsa t. - Kristi Salve < Liide Lillemets, 74 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui sipulat paned, peat ka kuud kaema. Pidi vanep kuu olema.

RKM II 346, 625/6 (7) < Rõuge khk., Põru k., Tagamõtsa t. - Kristi Salve < Liide Lillemets, 74 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Puu pidi lõikama vana kuuga materjalis. Kui noore kuuga lõikad, siis habrastab ruttu ära. Vana kuu om kuiv.

RKM II 346, 626 (8) < Rõuge khk., Põru k., Tagamõtsa t. - Kristi Salve < Liide Lillemets, 74 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Oinakõisi ja kuldikõisi piat ka vana kuuga lõikama, siis haav kasvab ruttu ära. Noore kuuga tükib nagu paistama, mädanema.

RKM II 346, 558 (4) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Juuli Kõiv, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Karduli panti vanal kuul, muidu kasus pääle, es tule alla.

RKM II 346, 563 (7) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Noore kuuga nurme, vana kuuga varju. [Karja väljaajamise ja sügisese lautajätmise kohta.]

RKM II 346, 563 (8) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kardul pandas vana kuuga, et vana kuuga kasus alla, noorega kasuse ladva.

RKM II 346, 563/4 (9) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Herne pandas täie kuuga, et siis kasuse ilusa täiskasvanu herne.

RKM II 346, 569 (3) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
"Timäaasta saa karduli suvi, lepp om kukusid täüs," ütli jälle. Täie kuuga panti kardulit, noorõ kuuga mi kardulit ei pane.

RKM II 346, 570 (5) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku vana kuuga külvsi, sis vili murdu är. Kasvi illus, õits, a nagu vanembas läts, nii murdu maha. Vili tulli ikka noore kuuga külvätä.

RKM II 346, 570 (6) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lehtpuid noore kuuga es lõigata - ei kuiva ärä. Raiu sa noore kuuga leppi! Ma esi mineva aasta tei nii, naaber tulli, ütel: "Olet sa hull!" Tõi kodo, et lase "Druzhbaga" är lõigata. Lätsi vaatma paari nädali perast - kasvi! Vana kuuga ikka lõigati. Mõtsatöölise, nee tei muidugi tüüd kõik aig. Aga keä ostma lätsivä, tahtse ikka neid, mida vana kuuga olli lõigatu. Noore kuuga lõigatu olli nigu tatt. Kõige hullem om lepp ja pai - ajase nii hirmsa võsu. A lõika vana kuuga - kuivas nii ilusti kand är.

RKM II 346, 570 (7) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Aiakraam tahtse noore kuuga panda alati.

RKM II 346, 570 (8) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Noore ja vana kuuga meil lambit es pöetä, ikka vaadati kuu keskel.

RKM II 346, 571 (9) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vaadati kigest asjast - noore kuuga ei tohi põrandat panna. Ma panni vana kuuga, kuiva aoga ja om ka kova. Vana kuu viimäne veerand om kuiv aig. Maja ehitamise juures kaeti. Nüüd mädänese maha kõik - noore' ei kae inäp.

RKM II 346, 571 (10) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Isä kai alati, ku kuu loodi. Kui kuu luuas seliti, ei ole hää aig. Talvõl, ku kuu luudi seliti, olli külm ja tuisk.

RKM II 346, 572 (15) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tsia tapat är, panõt tõrdule. Panõ suitsuma noorõ kuuga - ku üles panõt vardu, lätt hallitama. Aga panõ täie või vana kuuga, om liha kuiv ja hää.

RKM II 346, 572 (16) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Küünlapäiv om niimoodi vanarahva perrä: inne küünlapäivä kaeti, kas tule noorõ või vana kuuga. Kui trehväs noorõ kuuga, siis loeti, et tule märg aig.

RKM II 346, 572 (17) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanarahvas es pese ka noorõ kuuga. Vanemba es kua kangast ka.

RKM II 346, 578 (38) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Loomade väl'lälaskmine om teisipäiväne päiv. Esmaspäiv es lasta, et õnnetu päiv. Vanal kuul ka es lasta, noorel kuul.

RKM II 346, 589 (1) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Emilie (Miili) Urb, 83 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tõnnispäiv, kui paist selgele, siis saa hüä rüäsaak, kui ei paista, siis ei saa. Ja kui tuiskas, siis saa marju palju. Ole-ei tähele pandnu, kas saa ka.

RKM II 346, 591 (10) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Emilie (Miili) Urb, 83 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Me ei panõ kartulit noore kuuga, et saa vesitse. Panõ vana kuuga, saa tahe.

RKM II 346, 591 (11) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Emilie (Miili) Urb, 83 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kapstaga om nii: kapsta istudedas noore kuuga hummogupoole, vana kuuga õdagupoole.

RKM II 346, 593 (1) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Julius Hobune, s. 1912. a., Lilli Hobune, s. 1903. a. (1977) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Noore kuuga lõigat sõrme katki, valutase nii, et... Lõigat vanaga - sa ei tunnegi.

RKM II 346, 593 (2) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Julius Hobune, s. 1912. a., Lilli Hobune, s. 1903. a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Põllumiistele öeldi vanast, et kui kats päivä om taivan, siis es soovitata külvata.

RKM II 346, 593 (3) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Julius Hobune, s. 1912. a., illi Hobune, s. 1903. a. (1977) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vana kuuga külvati õhtupoole, noorega hummogupoole.

RKM II 346, 593 (4) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Julius Hobune, s. 1912, Lilli Hobune, s. 1903 (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mõtsamehe kõnõli, et kui kuu om kolm päivä vana, siis ehituspuid lõigata, vastu põhja maha lasta.

RKM II 346, 593 (5) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Julius Hobune, s. 1912. a., Lilli Hobune, s. 1903. a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lammaste kohta öeldi, et noore kuuga nurme, vanaga varju.

RKM II 346, 594 (8) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Julius Hobune, s. 1912. a., Lilli Hobune, s. 1903. a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui om kuu pehme aig, siis kästi mõsta, et siis saa ruttu puhtas, aga kui om sääne kalg aig, sis ei lää.

RKM II 346, 595 (15) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Julius Hobune, s. 1912. a., Lilli Hobune, s. 1903. a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Naabrimees tulli sannast vällä, hõigas tõisele, et nüüd om hää linakülv, säändse pilveriba. Tõne läts ka sannast külvma ja kasvas nii [näitab rinnale asetatud käega lina kõrgust.]

RKM II 346, 596 (18) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Julius Hobune, s. 1912. a., Lilli Hobune, s. 1903. a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tsuvva kaplu tetti vana kuuga, siis es mädäne.

RKM II 346, 602 (9) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vana kuuga põldu es tetta. Kõrs murdus ütsilde ja tõisilde, vili sopris ära, olli vassunu. Vana kuuga panti kartulit.

RKM II 346, 602 (10) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Hernit tetti täve kuuga, siis es ussita, ja sibulit panti ka täve kuuga.

ALS 2, 99 < Rõuge khk., Haanja v. - Konstantin Tannenthal < Juhan Laubasson (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2009, kontrollis Salle Kajak 2009
Looma tapmine sündis ikka noorel kuul.

ALS 2, 290 (b) < Võru l. < Rõuge khk., Haanja v. - Konstantin Tannenthal < Taaniel Panhart (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2009, kontrollis Salle Kajak 2009
Kuu vaheajal oli loomaliha pehme, siis tapeti elajaid. Kui loom vanal kuul tapetud, siis om vana maik man ja liha ta rutus.

EÜS IX 134 (1) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Vanate inimeste tarkus.
Kuuvarjutamise aeal koeti mõrda noota, ehk võrku. Se pidi palju kalu saama, kes nõndaviisi tegi.

EÜS IX 158 (3) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
On mõni päev nädal ehk kuu põuda olnud siis näitavad suured kaharad oksad ehk konksud, olgu kus taht pool taeva kaarel vihma liginemist, ehk vihma hoogute latvu, mis veel seie poole jõudnud aga tõisel ehk kolmandamal päeval seie jõuavad, ehk ka varsi ette tuleval ööl.

EÜS IX 168 (5) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Noor kuu kolme päevane
Vana kuud hää kandsikas veel.

E 21499 (VII) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Pille Parder 2003
POLLUMEISTE TÄÄDUS MUISTSEL MUISTSEL AEAL.
Mill aeal vois linu linamaa paale külida ja kesvi kesva maa paale?
Kui jõulupühad noore kuu sissi trehvasid, siis ei võinud tuleval aastal lina linamaa pääle, ega kesva kesvamaa pääle külita. Aga trehvasid jõulupühad vana kuu sissi, siis võis igamees vilja vilja asemele teha, ja paremb kasvanud ta alati tõist korda kui esimest korda,sellesama ühe maa pääl. Igamees teab jo seda, et kuupäevad kuu loomisega sagetaste ühte ei käi olgu kül, et jõulupühad igal aastal 25-tamal Detsemril pühitsetakse.

E 21499/501 (2) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2004
Külvamine aea järele.
„Ma olin 31 aastad koha pidanud,“ rääkis keegi vana põllumees, ja tean selgeste, et üks aeg ja tund külvamiseks paremb on kui tõine, olgu sellest uskmata inimesele paar näitust.
Kord külisin mina homiku vara 1 ½ vakka hernid põllule maha, aga tuli paar itsad veel puudus. Ma käsiksin poisid külitud jao sissi seemendada ja pääle söögi tõisi nurme äestama minna ning lubasin õhtu eel kui külast tagasi tulen, puuduvad itsmet erned ära külita, nõnda ka siis tegin. Võtsin säältsamast kottist seemne kust ennegi võtsin, ka maa oli üks ja seesama, aga ime lugu: need par itsad, mis ma pärast õhtu eel külisin, kasvasid lihavaste ning kasvatasid kõtru kuna homikul külitud erned lühikeseks ja kängu jäivad, et vaevalt seemne seemnele juure sain.
II Tõine kord küsisin ühel laupäeva keskpäeva aeal vakka nisu maha, sulane jäi metsa seemendama ning ma ise tulin kojo, saun sai valmis köetud, ja ma läksin õue värava ette vaatama, kas jo sulane saab oma tööga valmis, ning nägin teda adra juures seisvad ja piipu suitsutavad. Ma mõtlesin, vist on ta oma tööga valmis ja käsksin silmapilk hobust lahti võtta ja kojo sauna tulla mis ka sulane jalamaid tegi. Saunas küsisin: „Said oma tööga kaunis aegsaste valmis?“ „Ei, peremees, itsad kolm jäi nisu veel aeamata, sina kutsusid mind ära, muidu oleksin lõpetanud.“ „Hea küll,“ ütlesin mina „eks eesmabe homiku aead jälle sissi.“ Ja nõnda ka südis. Aga need kolm itsat mis eesmabe homiku seemendud saivad, kadusivad kui maapõhja. Tõusid küll vaest viisi ülesse, aga jäivad kui nööpnõelad ei kasvanud suurd pead otsa ega olnud kõrrest asja, ehk küll maa all vastu niitu paremb oli kui ülevel pool kus enne sai seemendud. Ma sain sellest vakka külvist see kolm itsad maha arvatud 9 vakka nisu jämetad nago erned aga oleksivad need kolm itsad üle vakkamaa ka vähegi kasvanud, oleksin ma päält 10 vakka nisu saanud.
III Kolmas kord oli mul rätsep õmlemas keda paljo targaks meheks pidasivad ehk ta küll põllumees põlnud. Ütles ta ühel päeval mulle: „Kuule peremees, so kesvapõld on valmis hariutd, millas külima akkad?“ „Sinna on veel paar päeva aega“ vastasin mina. „Täna on ütlemata hea kesva külita viska minu sõna pääle vakka 3 kesvi maha sina ei saa seda kahjatsema.“ Et ma küll millalgi ebausklik ei olnud, tegin siiski rätseba sõna järele, külisin veel vastu õhtud 3 vakka kesva maha ja lasksin tõisel homikul sissi seemendata. Oi need kesvad kasvasid ütlemata head, kuna mul see aasta tõised külid keik nurja läksid. Usu nüüd ehk ära usu lõpetas vanakene, on ikka inimesi veel meie keskis, kes taeva päält õiget külviaega ära tundvad.

E 21622/3 (14) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2004
Taeva tähed.
Kui ilusaste sättentavad pimetatel öötel tähed taeva laotuses. Inimese silm näeb, nago oleks keik taeva võlv tähtetega üle külvatud. Mõned tähed paistavad ime eletaste, tõised on tuhmimad, voi unisimad. Vanad inimesed räägivad nõnda: “Igal inimesel pidata ta jaoks üks täht taeva laotuses paistmas olema. Kui inimese laps seie ilma sünnib, akkab ka tema tähekene uniselt paistma, kasvab ta suuremaks, lähab ka täht eletamaks. Mida suuremb ja auusamb keegi inimene ilmas, seda eletamb ja suuremb tema täht, mida vaesemb ning alatumb inimene ilmas on, seda tuhmemb ning unisemb ka tema täht. Sureb keegi inimene ära, siis langeb ka tema täht taeva laotuses maha. Ja kui paljo tähesadu taeva laotuses moni kord niipaljo on, siis ka surejaid. Täädsid ka vanemad inimesed sõela tähtetest vanal aeal kohe ära arvata mis öötunni aeg kunagi oli, mida nüüdsed inimesed, ehk nad ka ööd läbi töötavad, enamb ei tea ega märka. Mikspärast? Sepärast, et nad oma meele ja mõttega alati maapäälse töö küljes vangis on. Kui meie pärast surma taeva saada loodame ja seda usume mis kiri õppetab, siis peame oma silmi ka sagetaste sinna poole üles tõstma, kus meie peris kodu ja isamaa on ja kus meie vennad ja vanemad kes meie eele läinud, meid oodavad. Eks see anna meile asja sagetaste oma silmi tähtete poole üles tõsta ja nende ilgust imestata.

E 42894 (12) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui noor kuu seliti on, siis saada sel kuul palju surnuid, aga kui noor kuu otseti ala, siis saada sel kuul palju sadu (vihm).

E 42894 (13) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Kes hämariku ajal magavad, sel kasvata siis head häri ja lehm vasikad.

E 42895 (17) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Künla päevast arvatakse seitse sia songermuste ja kaheksa karja lasenkuste üheksa ürguste (hakatuste) kümme kündi üksteiskümmend ürgen türki.

E 42895 (19) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Küninla päeval mina külma süda lahki. Ja jaanipäeval viskatavat esimene jahe külm kivi merde ja jakobipäeval tõine ja miklipäeval kolmas.

E 42895 (20) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui vares puu otsas seista ja nokk lõuna poole pööratud, siis saada sula.

E 42895 (21) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui kukk lõuna ajal laulvad, siis saada homme ilus ilm.

E 42896 (22) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui kündlapäeval nii palju päev paistvad kui mees hobuse selga saavat karata, siis savat suvel ilus heinategemise ilm.

E 42896 (23) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Kes kapstamarja päeval häid suuri lõnga kerasid kerivat, sel kasvavat head suuret kapsapäät.

E 42899 (42) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Noorel kuul tapetud loomade liha seisvat kaua aega värske.

E 472301 (3) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Maakiva vundamendi tarvis vea täie kuuga, siis saab tehtav uus hoone varandust täis.

E 472301 (4) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Kuu vahepäeval vea esimene haukoorem kodu õue peale, siis ei tuiska talvel palju lund hagude vahele ja saavad põletuseks paremine leegitsema.

E 472301 (5) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Seemneviljasid pandakse noore kuuga idanema, siis idanevad ilusamine.

E 472301 (6) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Täiekuuga tehakse anumad, siis seisavad nad alati täis.

E 472301 (7) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Nöörid tehakse vanakuu kaarel kanepidest, noorekuu pehmel lindest, siis ei katke ja seisavad kauem.

E 472301 (8) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Noore kuuga sündinud vasikad on elujõulisemad kui vanakuuga südninud vasikad.

E 472301 (9) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Vanakuuga sündinud voonakestest jäetakse sõnniks, teised kohitakse oinasteks, siis saavad lammastel pojad paaride viisil.

E 472301 (10) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Vanakuuga sündinud emmissed söövad rohkem oma poegi kui noore kuuga sündinud.

E 472302 (11) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui vanakuuga voori vedamisele mindakse, siis võetakse tükk lisnad nööri ligi, aga kui noorekuuga, siis kirves ligi, siis saab ennem kodu tagasi tulla.

E 472302 (13) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Noore kuuga raiutakse järve ea peale augud, et suvel kalad hästi kudeks.

E 472302 (14) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Täiekuuga tehakse tarupakud ja kusalad valmiks, siis lendavad suvel ruttu nendesse mesilinnud sisse ega lähe naabri „puudesse.“

E 472302 (15) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Noorekuu kalega põllutööriistad üle vaadata ja parandada, siis suvel töö edeneb ennem.

E 472302 (16) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Lambaid niidetakse: noore kuuga nurmele, vana kuuga varju alla, siis kasvab ruttem uus vill.

E 472302 (17) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Loomade poegimise ajal hakkab noorekuu külm nendele ennem külge ja teeb haigustele teed, kui vanakuu külm kui ukseid ja aknaid hoolega ei hoita.

E 472303 (20) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Noorekuu täiega lindudele pesitsemise kastisid ülesse panda, siis ei jäe nad tühjaks.

E 472303 (21) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Vanakuu pehmega aganaid ehk prügi lumehange peale külida, siis sulab ennem ära ja ei tee rukki orasele kahju.

E 472303 (23) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Sõnnik veetakse vanakuu täiega nurmele välja ja kaetakse soomudaga unikud pealt kinni, siis laabuvad lambad ja sigivad loomad paremine.

E 472303 (24) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Kuu vahepäival korsnaid puhastada, siis tõmbavad paremine suitsu üles.

E 472303 (25) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Vanakuu reedel ahjude truubid puhastada, siis ei sigi kilka ega prussakaid.

E 472303 (27) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Põhukatused vanakuuga parandada, siis ei lähe õlgede otsaksed ülesepidi.

E 472303 (28) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Vanakuuga aiateibad sisse lüüa, siis ei kerki nad suvel ülese.

E 472303 (29) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Vanakuuga peavad loomade asemed laudas küllalt kuivad hoitama, siis ei karda loomad metsa minnes kurja silma ega kahetamist.

E 472304 (30) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Vanakuu pehmega heinamaadel mutti mulla unikud laiali lautada ja tuhka peale külida, siis kasvab parem hein ja muttid ei aja enam mulda ülese.

E 47304 (31) < Rõuge khk. - Jaan Gutves.
Vilja aia puid noore kuuga istuda; siis ei kuiva ära ja ajavad ruttem vilja kandma.

E 472304 (32) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Herneid külitakse lõunatuulega ja täiekuuga, siis ei ussita ja kasvab hea hernes.

E 472304 (33) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Kaeru külitakse noorekuuga, siis ei murdu pöörused põimuajal kahekorra.

E 472304 (34) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Odrad külitakse, mida aias varaselt valmis saada soovitakse, vanakuu kaari, siis saavad raskemad tangud nendest.

E 472304 (35) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Kardulaid pandakse kui vanakuuga, siis mädanevad vanad kardulad paremine ära.

E 472304 (36) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Kardulaid pandakse kui vanakuu täis ja piksepilve tormid taevapeal, siis kasvavad kaunimad kardulad.

E 472304 (37) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Kangad pleekivad parem kui kuu ja päev mõlemad peale paistavad.

E 472304 (38) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Kanep külitakse kui kolm päeva kuu loomiseni aega, siis saab sügisel varem valmiks ja ei jäe ea alla.

E 472304 (39) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Varajast lina külitakse kui kiudpilved taevapeal, siis saavad pikkad ja hästi kaalsad linaleisikad.

E 472304 (40) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Sõnnik vanakuuga sisse künda, siis annab kahekordse saagi.

E 472305 (41) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Uba külitakse volbripäeval, siis kasvab palju kaunu külge.

E 472305 (42) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Linu ei külvata, kui kuu ja päike mõlemad taevas näha on, siis sigib umbrohi sisse.

E 472305 (43) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Lambaid niidetakse noorekuu täiega ja siis kui toomed õitsevad, siis kasvab varsi paks vill.

E 472305 (44) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Kari aetakse täiekuuga esimest korda metsa, siis on kõik suvi täis kari.

E 472305 (45) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Õunapuid poogitakse noorekuuga, siis ei kuiva ühtegi ära vaid lähevad kõik kasvama.

E 472305 (46) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Turbaid lõigatakse kale ajaga, siis kuivavad paremine ja ei vaju nõnda mullakülge kinni.

E 472305 (47) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Kapsaid istutakse noorekuutäiega, siis saab suuri päid ja laiad lehed.

E 472305 (48) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Põhjatuule ja kalgi ajaga ei külvata keediviljasid, siis ei kee nad pehmeks, küll aga lõunatuule ja pehme ajaga.

E 472305 (50) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui ööpik lehtes metsa ja täiekuuga tuleb, siis saab suure saagiga suvi.

E 472305 (51) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui konnad vanakuuga krooksuvad, siis külva odrad, siis ei pudene pead kokku pandes maha ja kasvavad pikad nagu seasabad.

E 472305 (52) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Köömned külitakse vanakuuga, siis saab neil kangem lõhn ja maitse.

E 472306 (53) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Vanakuu reedel kitkutakse suveviljade pealt umbrohu ohakaid ära, siis ei aja juurest enam uusi varsi ülese.

E 472306 (54) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Kesapõllu kraavit vanakuu lõpul ära puhastada, siis ei aja nad nõndapea umbe.

E 472306 (55) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Sõnnikuvedu vanakuu pehmega, siis mädaneb ennem ära.

E 472306 (56) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Rohud korjatakse kui jaanilaupäevaks kuu vahepäev juhtub, siis on neil 9 võimu kõigesuguste haiguste ja tõbede vastu.

E 472306 (57) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Aidat ja salved puhastatakse ja parandatakse täie kuuga, siis saavad nad sügisel täis.

E 472306 (59) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Saunavihad vanakuuga teha, siis saavad tervislisemad kui noore kuuga tehtud.

E 472306 (60) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui suuremad hädalaheina soovitakse, siis niidetakse noore kuuga, kui vähemad, siis vana kuuga.

E 472306 (61) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Piimaanumad vanakuu reedel tugevasti kuuma lehelisega auutada ja peseda, siis ei hakka piim venima ega ole kurja silma nende ega loomade juures karta.

E 472306 (62) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Noore kuuga raiutud ja veristatud haavad ihuküles, tarvitavad rohtu ja arstiabi, vanakuuga paranevad iseenesest ära.

E 472307 (63) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Kuu vahepäeval „kitsukanepide“ õitsed paigale panna, siis saab nendest „kidsirohtu.“

E 472307 (64) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Vanakuu reedel puhastatakse kaevusid, siis ei sigine kaevuvette nõnda palju veeelukaid.

E 472307 (65) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Reheahjud tehakse uuesti ümber vanakuuga, siis annavad enam sooja.

E 472307 (66) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Kapsaid mullatakse pehme ajaga, siis kasvavad suuremad pääd ja keevad pehmemaks.

E 472307 (68) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Esimene rukkihakk põimatakse täiekuuga, siis ei pudene teri nõnda palju põllule.

E 472307 (69) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
On jakobipäev pehme aja sees, siis saab pehme suvevilja põhk ja vähe teri.

E 472307 (70) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Küttist pandakse pehme ajaga, siis põleb rohkem põlluturvast tuhaks.

E 472307 (71) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Rukkimaad korratakse pehme ajaga, siis jääb muld kobedamaks.

E 472307 (72) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Riideid pestakse pehme ajaga, siis lähevad valgemaks ja ei tarvita nõnda palju seepi.

E 472307 (73) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Kalgi ajaga toodakse rehe kütti puud kodu, siis põlevad suurema leegiga.

E 472307 (74) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Kalgi ajaga parandatakse rehesarjad ja vartat ja koodit ära, siis saab nendega pekstes ja puhastades enam vilja.

E 472308 (75) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Rükki külitakse vanakuuga põhjapoolse kallastele, siis ei maga lumi rukkit talvel ära. Noore kuuga külitakse lõunapoolse kallastele, siis kasvab parem oras.

E 472308 (76) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Täiekuuga pandakse esimene rukki rehe parsile kuivama, siis saab palju põhku ja tuleb tugevasti teri.

E 472308 (77) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Täie kuuga kaevatakse uued kardulakoopad, siis saavad nad iga sügise täis.

E 472308 (78) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Vanakuuga ja kalgi ajaga puhastatakse keldrit ja kardulakoopad, siis ei saa need talvel rõsked ega niisked.

E 472308 (79) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Rukkikõrred pehme ajaga ülese künda, siis kasvab tuleval aastal parem oder.

E 472308 (80) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Varajased kardulad vanakuuga liivaga segatult koopasse panna, siis ei lähe talvel mädaks vaid seisavad paremini.

E 472308 (81) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Rukki kuhjad loodakse täiekuuga, siis läheb vähem leivale sissekaste jahu küpsetamise ajal.

E 472308 (82) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Uusi õlekattuseid kattetakse vanakuu veerandil, siis ei aja õleotsad püsti vaid vajuvad katuse sisse, allapoole.

E 472308 (83) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Sead pandakse täiekuuga sulgu, siis lähevad paremine rammusaks.

E 472308 (84) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Esimene rukkiõle vihk viidakse vanakuu laupäeval sannapõrandale, siis ei tule lastele köha talvel külaliseks.

E 47309 (85) < Rõuge khk. - Jaan Gutves.
Marja põõsad istutatakse vanakuuga; siis ei aja nõnda palju vesi võsusid.

E 47309 (86) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Loogad painutatakse kui kuu kõver on, siis ei lähe märja ilmaga tagasi.

E 47309 (87) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Rattrummu auk tehakse vanakuuga, siis ei kulune loperkuseks.

E 47309 (89) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Jahu jahvata vanakuuga, siis ei lähe halvaks.

E 47309 (90) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Siga tappetakse noorekuu täiega, siis liha paisub keetes ja ei kahane kokku.

E 47309 (91) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Reejalased painuta noorekuuga, siis tõmbavad enam ülese ja lähe tagasi.

E 47309 (92) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Kalu püüa noore kuuga, siis ei tõmba noota tühjalt välja.

E 47309 (93) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Juhtub vanakuuga leivaküpsetamine, ei tohi pärast leibade väljavõtmist mitte ahju tühjaks jätta, siis saab vähe leiba küpsetada. Viska või paar halukest sisse kui enam ei ole.

E 47309 (94) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Juukseid lõika vanakuuga, siis ei kasva nõnda ruttu pikkaks.

E 47309 (95) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Ristikheina hädalad niida noorekuuga, siis ei karda talvel ristikhein mädanemist.

E 47309 (96) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Soovitakse sialiha aastaks alles hoida, siis valitagu selleks kuu 3 päeva enne täissaamist.

E 47309 (97) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
On põldudel vesi vaud puhastamata, siis tehakse seda vanakuu lõpul, siis seisavad nad kõige talve lahti ja ei ummista ära.

E 47310 (98) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Kuu poole ei tohi sõrmega näidata, siis jääb sõrm haigeks.

E 47310 (99) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
On noorkuu kõrgele loodut, siis on kõik kuu külmad ilmad. On noor kuu madalasse loodut, siis on kuu aega sooje ilmasid.

E 47310 (100) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
On noorel kuul tume pool näha, siis kestavad külmad edasi.

E 47310 (101) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Prussakadi häävitab kui vanakuu neljapäev neid rohitsetakse.

E 47310 (102) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Noorekuuga tulevad hakajad haigused ennem inimeste külge kui vanal kuul.

E 47310 (103) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Noore kuuga rohitsemine ei nõua nõnda suurt ettevaatust kui vanakuuga.

E 47310 (104) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Kariloomade paaritamine on noorekuuga sigivam kui vanakuuga.

E 47310 (105) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Viljade küli noore kuuga idaneb ruttem ja paremine kui vanakuuga.

E 47310 (106) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Hameid õmmeldakse vanakuuga, siis ei saa kirpa ega täisid.

E 47310 (107) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910).
Ns - Kuu teretamine
Kui noort kuud esimest korda nähakse, siis üteldakse: "kuu vanaks, mina nooreks, leiva kikk kindlaks, jahu matt jaksaks, seale uni, saksale tõbi, lambale laiskus, mulle kitse kergus!"

E 47310 (108) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui noort kuud tühjade kättega nähakse, siis ei jäävad käed tühjaks, on aga midagi käes, siis saab sel kuul kingitust.

E 54611 (a) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestanud Kristi Kaber 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rõuges vikatkaar.

E 56869 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Kuu - pehmed ja kalg'it ajad.
Kuu vahepäev on kui kalendris on märgitut homme noor kuu, siis täna on kuu vahepäev, millal enam vanakuud ei ole, on vahepäev. Siis tehakse kõik taludes kõik mis "pehmel ajal" peab tehtama. Riiete pesemine, enne pügamist lammaste pesemine, toapõrandate pesemine, ahjude savitamine, naiste juukste silitamine, sugemine ja otsade lõikamine, juukseid soetakse siaharjastest tehtud harjaga. Viljapuude puhastamine ja põõsaste istutamine, mesilaste tarupakkude, tähjade puhastamine ja uute valmistamine. Hobuste sabade ja lakka silitamine, otsast jõhvide lõikamine. Kalavõrkude parandamine. Kalade püüdmine järvel. Kanepi küli, siis ei näe kanad seemneid välja siblida, muidu kanad korjavad kõik kanepiseemned mullast välja, et harva mõni sügavamal tera idaneb üles.
Töö- ja majariistade tegijad varstavad teise peremehe metsast kasu ja tarbepuid, siis ei saa teada, kes varas ja selleaegne puine tööriist peab kauem vastu, saab kõigiti parem.
Tervise- ja rohutaimede korjamine suvel.
Linaseemne puhast. ja külimine.
Korstnad, truubid, kaevud, hallikat puhastamine.

E 58581 (7) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Puustuse k. - Alide Tirol < Andres Tolga, 61 a. (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Jaanipäeval lüpsti lehmad enne päikese tõusu, et võhl (kadestaja) ära lüpsa ei saa.

E 58585 < Rõuge khk. - Alide Tirol (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Kuu mõju põlluharimise pääle.
Kõva aeg, kuu veerantid ja kuu kahanemas.

E 58585 < Rõuge khk. - Alide Tirol (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Pehme aeg, täiskuu, kõige parem kui maoli on, tähendab vähe üle poole.

E 58585 < Rõuge khk. - Alide Tirol (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Kõvakuu aegu ei ole kasulik midagi ette võtta, pääle puuraiumise, siis saavad kõvad puud.

E 58585 < Rõuge khk. - Alide Tirol (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui kõva kuuga kaerapõldu künda, jääb kõrs väikseks. Nisu läheb tungalterra.

E 58585 < Rõuge khk. - Alide Tirol (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Kapstat saavad paatrid alla. Sõnnik ei mädane põllul. Seda peab kõik pehmel ajal tegema.

E 58585 < Rõuge khk. - Alide Tirol (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Loomi kohitsema - kõval ajal, siis ei jää loom põdema.

E 61238 (5) < Rõuge khk. - J. Gutves (1927) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui olli mihklipäev täiie kuuga, siis olgu täied kuhjat, küünid ja kõlgused (pikk tali).

E 61238 (6) < Rõuge khk. - J. Gutves (1927) Sisestas Salle Kajak 2004
„Siinmaal on seitse kuud talve, viis kuud halbu ilmu - lähen ära omale maale! - seal on ommeti kõrraline suvi!g
Nursis asuva prantslase „Musta Herrag sõna (50 a. tagasi).

E 61585 < Rõuge khk. - J. Gutves (1927) Sisestas Salle Kajak 2004
Pälv
Pälv on siin kohalises keelemurrakus, kevadel lumesulamisel esimene paljas maakoht. Et siin Haanja mägedes lumi kevadel mäeküngaste ladvadelt enne ära sulab, siis nimetakse neid ärasulanud kohti pälved. Ütelused nagu: „Lamba pässi är laudast pälve pääle!“
„Zigaki läs är pälvi otsma!“
„Ku hainu veedü um, sis vii hoppõn seeni pälve pääle kui aig adra ette panda, siis söödä käest kuivihainuga!“
„Sa-õi lehmale pälvepäält viil midägi - kuh nu kanariku kasus, siäl võit pruuvi tettä!“
Kõik keväjä olõõi varahitse! Olõ ni vanaviis, ku lässi käädripäävä hobõsõga öütsi. (Käädripäiv 17 märts) (Öüts - hobust ööse metsas söötma.)
„Miä sis pälve päält ar saa - minevä aastanõ tuim kulu?“ Kuluhaina süü ei haljaltki elläi! Mis joud eläjälle tuust saa, miä jo talvõ lumõ all maanu (maganu)?
Saada suvvõ - päästä pälvi! (Anna mu eläjille olgi - hainu, et är ei koolõks!)

E 62199 (1) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kapsast küli kui lepalehed „hiirekõrva“ suurused. Noorekuu täiel.

E 62199 (2) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kapsas küli „soojale maale“ s.o. küttissele, siis ei rohista ära.

E 62199 (3) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Loomalassest aidaistutamiseni olema kuu aega.

E 62199 (4) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kapsas küli külma kevadega „kuiv seeme“ sooja ajaga, leotatud märg-seeme; liivaga segatut, siis ei kasva puhme.

E 62199 (5) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Pärast külvi mõned kuuseoksad peale, siis ei karda öökülma ega taevalindusid.

E 62199 (6) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Põhjatuul takistab idanemist.

E 62199 (7) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kapsas ütelnud: peremees murra mind kevadel varra muidu pean sügisel ilma peata lume ala minema.

E 62199 (9) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui õhtupoole maamuld soe on, siis ei jää kardolas „vikku“ (s.o. vigaseks - põdema - haigeks).

E 62199 (10) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kaeraküli noore kuuga. Vanal kuul „lokkiatab“ ära (s.o. kõrs muutub keskelt mustaks ja murdub).

E 62199 (13) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui sadama hakkab, vea hobune põllult ära, siis läheb vihm üle.

E 62199 (14) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Vihmaga külides võtab kastehein võimu.

E 62199 (15) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kaera küli ja kaera viimase äestamise vahel pea nädalapäevad vahet, siis ei tule umbrohtu sisse.

E 62200 (19) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Herne küli hommiku tuulega, siis keeb pehmeks ja ei ussita.

E 62200 (20) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Põhjatuulega saavad „raudnaelused“ s.o. mõni tera, mis liig valmis, ei võtta keeduvett sisse, jääb kalgiks.

E 62200 (21) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
H. küli kuiva ilmaga kibras pilvedega (s.o. lamba maorasva taulised pilved) soojale põllule, odra olgõ (s.o. kus mineva suvel oder kasvas) harkadra ala, ilma äestamata, ainult rullida, siis kasvavad kaunad paaris.

E 62200 (22) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
H. ära küli külmale, märjale maale, lõunatuulega ja sügisel küntut maale, siis ussitavad ja rohistavad.

E 62200 (23) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
H. küli noore kuu täiega, volbripäeval ja kui kaseleht sõrmeotsa laiune.

E 62200 (24) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui jüripäeva hommikul päike tõustes punane ja kõrvetab, siis sel suvel palju herneid küli, saab „hernesuvi“. Oli pilves jürip. ära küliki herneid.

E 62200 (25) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Aiauba küli täie kuuga.

E 62201 (41) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Põld soe, tuul vaga.

E 62201 (42) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
L. küli kui doomed ära õitsenud, kuu vahepäeval ehk täiie kuuga.

E 62201 (43) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Ära küli esmaspäeval ega ka reedel, siis saab „tõrvatähine“ ja „nakkatja“ luuga. Varajasel külvil saab parem seeme, hilisemal pikem kiud.

E 62240 (26) < Rõuge khk. - Jennes (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Pääle küündlepäävä nakkas tõõnõ silm tsilkma.

E 62240 (27) < Rõuge khk. - Jennes (1928) Sisestas Salle Kajak 2004 [astro]
Küündlepäävä käänd kahr tõõsõ küle.

E 62242 (25) < Rõuge khk. - Jennes (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Pääle küündlepäeva nakka tõõnõ silm tsilkma.

E 62240 (26) < Rõuge khk. - Jennes (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Küündle pääva käänd kahr tõise küle.

E 63256 (12) < Rõuge khk. - J. Gutves. Sisestanud Kristin Haugas 2001
Vikkerkaar kuulutab et pikalised sajud on möödas, küll "saarevihmad" edasi kestavad.

E 63256 (13) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui talvel tuisk suure tuulega möllab ja lumi nii kerge on, et kõik kattuse alused ja pööningut lund täiis tuiskavad, siis tuleb suur sula.

E 63257 (14) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Sulab lumi päevapaistega enam, saab vihmane suvi.

E 63257 (15) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Sulab lumi vihmasauga, saab põuane suvi.

E 63257 (16) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Jookseb kevadine „suurvesi“ üle hangede, saab vaene vili; jookseb aga alt hangede, siis hea viljasuvi.

E 63257 (17) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui hommikul päikese tõusu eel pilved kõrvetavad (punetavad), hakkab sadama.

E 63257 (18) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui õhtul pärast päikese loodet pilved kõrvetavad, siis tuleb vanakuuga põud, noorega sadu, homseks.

E 63257 (19) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui kevadel rüngaspilved näha, on juba kõue müristanud.

E 63257 (20) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kiudpilved valmistavad sajule. Mida pikem ettevalmistus, seda pikem tuleb sadu.

E 63257 (21) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Maorasva taulised pilved toovad head ilma.

E 63257 (22) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui pilved kõrgemale tõusevad, tuleb kõuevihma.

E 63257 (23) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui kiud- ehk vingupilved madalamale vauvad, siis hakkab peenikest seenevihma sadama.

E 63257 (24) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Uduvihm on peenike nagu kapsaseeme.

E 63257 (25) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Ilus vihm on nagu läätsed ja herned.

E 63257 (26) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Marupilve vihm on oaterade jämedune, eadega segi.

E 63257 (27) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Raheterad on pisikeste pähklaterade suurused.

E 63257 (28) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Sügisene udu toob sooja; kevadene külma.

E 63257 (29) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Parem on niiske udu kui kuiv udu.

E 63257 (30) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kevadesuvine soolane udu võtab ära tatra ja linataimed; udu lõikab ka õied ära.

E 63257 (31) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Uduvikkerkaar kuulutab põuda, sel päeval vihma ei saa. Vikkerkaar õhtune, kuulutab põuda; hommikune aga vihmasadu; päevane aga saareviisil edasi kestmist.

E 63257 (32) < Rõuge khk. - J. Gutves. Sisestanud Kristi Kaber 2001
Vikkerkaar tõmbab vihma pilvesisse ülese.

E 63258 (33) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui laenetav veepind mustaks näitab, tuleb sadu; hele veepind, siis jääb ilm kuivale.

E 63258 (34) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui vihmapiisad veepinnale langedes, veevullid üles löövad, jääb vihm kauaks sadama.

E 63258 (35) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui järv sügisepoole „õitseb“ (roheline kord pinnal), siis tuulepealt äärest lööb vesi selgeks, kui enne tuulevaikus oli; selge ääre poolt hakkab tuul puhuma.

E 63258 (36) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui sügisel peenikest lund sajab, jääb lumi kauaks maha.

E 63258 (37) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Lai lumi sulab varsi.

E 63258 (38) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Krudiseb lumi jala all, tuleb sula.

E 63258 (39) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Tuisulumes on haavlit sees (külmenud vihmapiisat).

E 63258 (40) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Toob esimene lumi sügisel kõrged hanged, kasvab järgmisel suvel hea vili.

E 63258 (41) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Väike lumi, väike viljasaak.

E 63258 (42) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui esimene lumi sügisel sadab puude külge, siis tuleb sula; jäävad aga puud puhtaks, kestab lumi.

E 63258 (43) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui esimene lumi sügisel sadab öösel, siis kattuvad kõik varga jäljet kinni; kui aga päeva ajal, siis saadakse vargad kätte.

E 63258 (44) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui sügisel ei jõua karjane lund oota, siis vedagu valget oinast kolm korda ümber valge kivi, kohe tuleb lumi maha.

E 63258 (45) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Sügisene ea on vintske, kannab paremine peal; kevadine ea on habras, murdub kohe sisse.

E 63258 (46) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui ea järve peal praksub ja undab, kestab külm, kui aga kangesti müriseb, tuleb kolmandal päeval sula.

E 63258 (47) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kattuvad heinamaad talvel paksu eaga, saab vilu suvi, aga kasvab hea hein.

E 63258 (48) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
On talvel eased teed, saab eesolev suvi vilu ja vihane.

E 63258 (49) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
On sügisel varakult eatilad katuse äärtes, saab hea vili; nii pikkat kui aetilgat, nii pikat odrapead.

E 63259 (50) < Rõuge khk. - J. Gutves
On halapuu pajul palju urbi, saab kena kevade.

E 63259 (51) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
On lepal palju tilku, kasvavad suvel head kaerad.

E 63259 (54) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Vanad käbit kuusel kuulutavad head kardulasaaki.

E 63259 (68) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui öösel metsakohal taevas mustaks lööb, siis tuleb kolmandamal päeval sulailm.

E 63260 (69) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui hernepõllust õitseajal mööda minnes tuulealt hästi magusasti lehkab, siis tuleb vihma; põua kestusel ei ole lehku tunda.

E 63260 (70) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui hernepõllul alumised kaunad paisunud teradega lõhkevad, siis saab vihmane sügise.

E 63260 (71) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui herned sarras ehk rõugus praksuvad, siis kestab põud.

E 63260 (72) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui linakiuud pleekides maas olles luukülest eraldub, siis tuleb vihma.

E 63260 (73) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Linakõrs (vars) kõverdab enne vihma.

E 63260 (74) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui rukkiorase peal valgelt laenetavad ämbliku võrku palju on, siis kestavad head ilmad ja kasvab hea oras.

E 63260 (75) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
On rukki orasel üles tõustes kastepiisake ladva otsas, siis kasvab hea rukkioras.

E 63260 (79) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui ristikhein õitse ajal lehkab, siis tuleb vihma.

E 63260 (80) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui õitseajal ristikheina nupput põua käes longu löövad, allapoole närbivad, siis tuleb kange kõue vihm.

E 63261 (87) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui siga õhtul porisse läheb, saab järgmisel päeval vihma.

E 63262 (116) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui loomad oma karvu raputavad, tuleb külm ilm.

E 63263 (117) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Hea ilma eel lendab lõukene kõrgele ja lõõritab seal kaua; saduse ilma tulekul ei lenda kõrgele ja laulud on lühikesed.

E 63265 (148) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui pärast päikeseloodet mesilased veel puusse lendavad, siis järgmisel päeval saab vihma.

E 63265 (149) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Ilm muutub kuivale kui mesilased suurtes parvedes puust metsapoole lendavad.

E 63265 (150) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Tuuletormi eel lendavad mesilased hulgani puudesse, ka hommikupoolel.

E 63265 (151) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
On külm tali tulemas, siis pigitavad mesilased taru lennuaugud hoolega vähemaks; kuna sulatalve eel nad suuremad lennuaugud jätavad.

E 63265 (153) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui vasklane (erilane) oma pesapalli treiib ehk kujub, siis ei tule sel päeval vihma.

E 63265 (154) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui vasklased hoonete katuste ala oma pesasid teevad, siis saab vilu suvi; kui aga metsa kändude, puuokstesse ehk hiireaukudesse pesitsevad, siis tuleb soe suvi.

E 63265 (155) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui kimalise (mumm) pesad heinateo ajal üleval heina sees on, siis tuleb vihmane sügise; on pesad aga madalas heina juurde lähedal maa sees, siis tuleb põudsügise.

E 63265 (156) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kuui heinaritsikat inimese lähenemisel kaugele kargades lendulasevad, on vihm tulekul; ei karga nad liiga kaugele, siis kestab hea ilm edasi.

E 63265 (157) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kirbud tulevad inimesele näu ehk kättepeale välja: siis tuleb talvel sula, suvel vihmane.

E 63265 (158) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kilgid laulavad talvel kõvemine, kui sula tulemas; on aga ilm kestev, on ka nende laul muutumata ühesugune.

E 63266 (159) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui sttasittik õhtul lendab, tuleb homme hea ilm; lennab ta aga pärast päkese loodet hämarikus, siis vihmane.

E 63266 (160) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui sittasittikad hobuseväljaheiteid teel varsi ära purustavad, kestab hea ilm edasi; seisavad väljaheitet liigutamata, kestab sadu edasi.

E 63266 (161) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
On sittasittikal poegi (täisid) esimese paari jalgade ümber palju, siis küli talirukkis vara; on aga tagumiste jalgade paaride ümber enam, siis hiline rukkiküli kasvab parem.

E 63266 (162) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui sittasittikaid suvel vähe näha on ja hobuse väljaheite jonnid tervelt ära kuivavad, siis tuleb näljaaasta.

E 63266 (163) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Lehtsittikaid kevadel palju, siis tuleb hea vilja-aasta.

E 63266 (164) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
On palju ämblikuvõrku maas heinaladvades, siis on hea aeg rukki külida ja kasvab sel sügisel hea rukkioras.

E 63266 (165) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
On põõsaste vahel, uduhommikul, palju ämblikuvõrgu sõõrikuid, siis läheb ilm ilusaks.

E 63266 (166) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
On ämblik võrku kudumas, siis tuul vihmapilved lahotas.

E 63266 (167) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kusikuklased kannavad suured ja kõrged pesad, siis tuleb külm ja pikk tali.

E 63266 (168) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Lendavaid kusikuklasi nähtakse alati enne vihma.

E 63266 (169) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Ka toakilgid ja prussakat lendavad enne vihma tulekut.

E 63266 (170) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kärpsed ja parmud lendavad usinamine ja nõelavad valusamine ehk hammustavad, enne vihma tulekut.

E 63266 (171) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Parasitit hammustavad, täid ja kirbud teevad koertele tüli, linnud lehitsevad sulgi vihma eel enam kui muidu.

E 63266 (172) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
On palju kärblasi, saab sel suvel palju rukki; kuid vähem tõuuvilja.

E 63266 (173) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Puttukate suvi, soe suvi; soe suvi viljasuvi.

E 63267 (174) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui konn kuival maal kargab, siis tuleb sadu.

E 63267 (175) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui konn puuriida ehk hagude all krooksub, kestab hea ilm; kui oigab, siis kolmandal päeval; kui haugub, siis tuleb sadu sellsamal päeval.

E 63267 (176) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui konn kudeb kevadel lombi äärde poole, siis tuleb vihmane suvi; kui sügavamale vette, siis põud suvi.

E 63267 (177) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui konnakude kevadel ära külmab; lombiveele ea peale teeb, siis külmab sügisel tõuuvili.

E 63267 (178) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui haljaskonnad kevadel lompides kooris krooksuvad, siis tuleb kolmandal päeval vihma; iseäranis hea on sel ajal otri külida, mil konnad kontserti annavad.

E 63267 (179) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
On heinaajal palju konne, siis ei saa sel talvel lambad terveid ega paaristallesid; otsib konn kohe redusse hüpata, tuleb põud, võib heinakaared laiali lüüa.

E 63267 (180) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Krooksuvad konnad suveõhtul veel pärast päikese loojanemist, saab järgmisel päeval vihma.

E 63267 (181) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
On kevadel palju konnasid, siis tuleb soe suvi.

E 63267 (182) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kudevad konnad üheainsa päeva, siis tuleb vilu suvi, kui aga kolm päeva, siis soe suvi.

E 63267 (183) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui suvel sooja ja kuiva ajaga konnad õhtul hüppavad, siis tuleb järgmisel päeval pikaline sadu.

E 63267 (184) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui konn vette kargab, siis kestab põud.

E 63267 (185) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui kaevukonn üles veepinnale tuleb, on vihm lähedal (täh. kaevukonn on mustapunast kirju).

E 63267 (186) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Haljaskonn elab suuremates veelandudes ja kaub sügisel ära.

E 63267 (187) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Must konn elab talvel ahervarte ja hallikate sees.

E 63268 (188) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui päike suurem näitab kui ta muidu on, siis tuleb parem aig. Mida suurem päiv, seda parem aig tuleb.

E 63268 (189) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
On õhtul päiv suurem, siis tuleb hüä üü; kui hommikul, siis hüä päiv.

E 63268 (190) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui päiv helgatäs, siis tuleb sadu.

E 63268 (191) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
„Päeva helge“ on kui ta palavamalt paistab kui harilik, igapäevane selgepäev.

E 63268 (192) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Päeva helget tahavad küündlepäeval sead, maarjapäeval hussi, igal aol inimise.

E 63268 (193) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Pühis käändas pääval valgõpuul pääle, siis paranõsõ ilma kah. Selle üldäs: „pääväkäänäs!“

E 63268 (194) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Tulõ ai inne õigõt talvõ, kui päiväkäänäk mööda läheb!

E 63268 (195) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Mitmes nättäl nuu um pääle pääväkäänäku? Tallsipühi perämätsest pühäst um kolmkümmend nädalit jakkobpäiva, see poolõks teha, siis saab viisteist: kui kaheteistkümnel kevadised suured veed ei „kahise“ (orgudes-ojades), siis viieteistkümnemal lähevad vingudes, kiunudes, pahanduses.

E 63268 (196) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kuri kuu kummab, soe kuu servilde, hüä kuu sällüle. Külm kuu korgõhn, lämmi kuu madalahn.

E 63268 (197) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kuu luvvas päävaman!

E 63268 (198) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui noorõkuu otsad „nührü“ (nürit), tuleb sadu.

E 63268 (199) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Mida teravamad kuusirbi otsad, seda selgem ilm.

E 63268 (200) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Valgõ kuu külm kuu; verrev kuu lämmi kuu.

E 63268 (201) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Täiis kuu aja pilve eest ära.

E 63268 (202) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Tävvekuu ajad lähevad kõigest aastast läbi enamiste ühesugused, selged, ilma pilvetada.

E 63269 (203) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Tähine taevas on talvel parem kui pilvine taevas.

E 63269 (204) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
On talvel tähine taevas, siis suvel viljased väljad.

E 63269 (205) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kevadiseks künniajaks: Sõel akko - hära vakko! (enne ei saa küliks künda kui sõel õhtuehasse ära kaub.)

E 63269 (206) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Egas enne ei saa rehte peksa kui „koodit“ taeva tulevad.

E 63269 (207) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kooditähed: kolm varres, kolm koodis.

E 63269 (208) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui vankritähed tagurpidi veerevad, siis on vanaisa ise kodus.

E 63269 (209) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Aotähega aastaig on parem kui ilma tähelda.

E 63269 (210) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Aotäht käib vahel omale asjale, oma asju ajamas.

E 63269 (211) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Hummogutse aotähega aestaig, on parem kui odakutse.

E 63269 (212) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Hannaga täht tuu halva ao. Kas tulõ sõda, või tulõ kuul (katk) või nälaaig.

E 63269 (213) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kõige halvem hannaga täht on, kellel hand kui silgil.

E 63269 (214) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Taivatähe juuskva tõiste paika!

E 63269 (215) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui taivatähe juuskva, siis tuleb tuult ja sadu.

E 63269 (216) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Taivatähe juusva alati, aga neid ei näe päeval ega ka suvel; näha ainult sügiste pilmeda öödel.

E 63269 (217) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui taivatähe ei jookseks teise koha pääle, siis ei oleks suve ega talve, ega sadu ega pilve. Nemad teevadki muutlikkust kohavahetamistega, ilmale.

E 63269 (218) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui virmalise vihuse, nakkas sõda taplema ja tule suur verevalamine. Mida suuremad ja punasemad, seda suurem sõda ja verevalang tulemas.

E 63269 (219) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Suvitse virmalise umma väikese lassõ, aga vanad virmalised ise vihtlevad talvel.

E 63269 (220) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Vana virmalise vihtlese niisama hinnäst, kui inimesedki käivad vahel saunas vihtlemas.

E 63270 (221) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kevadised õhtupoolsed tuuled on külmad; sügisesed soojad.

E 63270 (222) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui talvel õhtupoolne tuul sula ei too, siis enam seda ei saa'ki.

E 63270 (223) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Põhjatuul toob külma ja selget ilma.

E 63270 (224) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Enne ei saa põuda kui põhi seletab.

E 63270 (225) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Küll ilm seletab, kui tuul põhja pöörub.

E 63270 (226) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Lõune tuul toob suvel sooja.

E 63270 (227) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Hommiku- ehk vinne tuul on halb tuul; kevadel puhub kõledust, suvel vilja kõrvetust, talvel tuisku.

E 63270 (228) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Õhtutuul toob vihma; õhtust põuda ära loodaki.

E 63270 (229) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui tuul lõhub kattusid, toob laevadele mattusid.

E 63270 (230) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui tuul maga, siis on ilm vaga.

E 63270 (231) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui õhtuks tuul magama ei jää, siis tuleb sadu.

E 63270 (232) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Küll päävapääle tuleb tuult.

E 63270 (233) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Tuul parandab ilma.

E 63270 (234) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kevadisi kõhnu loome nähes üteldakse: „Küll tuul sugi (soeb) metsa ladvad lahutavad!“ (karvapulstit)

E 63270 (235) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Tuulispää toob kolmandamaks päevaks vihma.

E 63270 (236) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Tuulispää viib viljad väljalt ja heinad vaalust. (Heinavaal: kui heinaajal heinaruad laiali lautatakse, kuivama.)

E 63270 (237) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Väikene tuulispää on poeg, kui vanaisa tuleb, siis hoia alt! Ja veel mõne korra kui vihane on!

E 63270 (238) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Olõõi tuulispäid talvel. Talvel tuulispää maga.

E 63270 (239) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Tuulispää tuleb riideid korjama. Viib kuivama pantut riidet metsa.

E 63270 (240) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui tuulispää pää pilvisse puutub, siis hoia alt!

E 63306 (28) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Vanakuuga tehtut saapat ei ligune lumes ega poris, kestavad kauem.

E 63306 (29) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Vanal kuul külva juurevili; noorel kuul kõrevili.

E 63306 (30) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Vanakuuga otsitakse marju seeni varigu ala; noorekuuga nurme peale.

E 63306 (31) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Vanakuuga sibulat varju ala viies kestavad paremine ületalve.

E 63306 (32) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Noorekuuga võetut sibulat ajavat talvel idusid välja.

E 63306 (33) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Veripaised paranevad kuuvalgel vajutades ja silitades.

E 63306 (34) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Hambavalu väheneb kui lastakse kuud suhu paista.

E 63306 (35) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Vanakuu esmasp. küli kanepit, siis saab kindlam kiud.

E 63306 (36) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Vanakuuga on järves kalad oiged; noorekuuga ergud.

E 63306 (37) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kalapüügi riistat parandakse kuuvahepäeval, siis ei näe kalad püügiriista ega põgene eest ära.

E 63306 (38) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Vanakuu lõpul keevad herned pehmemaks.

E 63306 (39) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Vanal kuul kedratut ja keritut lõngasse ei sigi koiid.

E 63306 (40) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Vanalkuul valatut küünlat põlevat heledamine.

E 63306 (41) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Täiskuul koetut kindas ei külmeta käed.

E 63306 (42) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kuuvalgel koetut sukkas ei hakka jalg külmetama.

E 63306 (43) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Vanakuu saunaviha lehe sees on üheksa rohtu.

E 63306 (44) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Noorelkuul tehtut viha sisse saab seitse haigust.

E 63306 (45) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Vanalkuul peksetut vili kuivab rehes ruttem ja annab enam teri; noorel kuul lähevad terad õlgiga ühes.

E 63306 (46) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Noorelkuul sündinud lapsed saavad rikasteks; vanalkuul sündinud lapsed jäävad vaesteks.

E 63306 (47) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Noorelkuul tehtut luud pühib tua puhtaks; vanalkuul tehtud luud jättab pooled pühkmed põrandale.

E 63306 (48) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Rattarummupuud raiu talvel noore täiiekuuga, siis ei aja lõhesid sisse.

E 63307 (49) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui laps kidur on, siis üteldakse: tuul kosutab tibukese, vihaleht vanalkuul lapse noorukese!

E 63307 (50) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Tüttarlapsed lasevad hiuseid lõigata noorelkuul, siis kasvab pikk ja paks hius; poisikesed vanalkuul, siis ei kasva hius nii ruttu.

E 63307 (51) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Tüttarlapsed lasevad noorekuu vihma hiustesse sadada, siis kasvab ruttu pikk ja paks hius.

E 63307 (52) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Hobusterauad seisavad kauemine all, kui noorelkuul rautatakse; vanakuuga kukkuvad ruttem alt ära.

E 63307 (53) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Noorekuuga sündinud härgvasikas kasvab ruttem suureks kui vanal kuul sündinud; lehmvasikast saab vagusam piimalehm kui ta vanal kuul on sündinud.

E 63307 (54) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Lõnga värvide taimed, õied, lehed korjatakse noorel kuuga, siis ei pleegi värv külest ära.

E 63307 (55) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Noorekuuga laadalt ostetakse loomad, siis ei jää rahakott tühjaks ja loomad kosuvad parem.

E 63307 (56) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Vanal kuul raha kottist väljaanda, siis vanajuudas sittub rahakotti, rahade vahele.

E 63307 (57) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kus seistakse kõige esimest korda noortkuud nähes, seal võta kurjala kanna alt kolme sõrmega natuke maad ja pane heapoole tasku, siis saab kõik kuu läbi ikka midagi tasku panda.

E 63307 (58) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
On raudriist või asi ehk võti, esimest kõrda noortkuud nähes käes, siis püsib valitsus veel kuu aega; kui aga puuriist ehk asi käes, siis töö ja tallitus on tasuv; kui aga tühjad käed, siis vaesus.

E 63308 (59) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui laps noorel kuul sünnib; on ta alati vanemaks saades noore näuga; kõik tööd edenevad tema käes noorelkuul paremine; niisugused surevad vanakuuga.

E 63308 (60) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui laps vanalkuul sünnib, saab talle noorena juba vana nägu; ta on targem kui teised inimesed; surevad aga noores eas, noore kuuga.

E 63308 (61) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Laps ristitakse täiiekuuga, siis saab suur ja kuulus nimi.

E 63308 (62) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Pulmad peetakse täiiekuuga, siis saab täiis elujärg.

E 63308 (63) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kuuvalges magamine. Kui kuu magajale peale saab paista kauemat aega, toob inimesele kuutõbe.

E 63308 (64) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kuutõbi võtab inimese magamise pealt voodist välja ja saadab rändama, täiiekuu ajal.

E 63308 (65) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kuupoole ei näideta sõrmega, siis saab sõrm viga; kas pistab pind ehk põletab tuli sõrme.

E 63308 (66) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Ainult noorekuule ja haiguse ajal on luba kuupooole palet pöörata ja kuule oma häda kaebata, siis lähevad soovid täiide.

E 63308 (69) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Vanakuuga ei võeta naist, siis vananeb naine ruttem; noorekuuga ei vanane nii ruttu.

E 63308 (70) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Tüttarlapsed täiiekuuga sündinud, saavad oma meeste üle valitsuse, abielus olles.

E 63309 (71) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui noorkuu selge ilmaga luuakse, siis kestab selge ilma veel kolm päeva; kevadel kolm kord kolm päeva; sügisel kolm korda kolm tundi.

E 63309 (72) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
On noorkuu kõrgesse loodut ja teravate sarvedega, kestab kuu aega veel külmasid; on ta madalasse loodut ja tömbi sarvedega, on soojad udused ilmad tulemas.

E 63309 (73) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Paistab täiskuu pisikene, on külmad ilmad edasi; on paiste punakas, hakkab tuul puhuma; on sinikas, tuleb pikem sadu.

E 63309 (74) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Ringid, rattat ja jooned kuu ümbruses toovad sadu.

E 63309 (75) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Missugused ilmad vanakuu lõpul, niisugused ka noorekuu algusel.

E 63309 (76) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kolm päeva peale kuuloomist on kõige kuu aja ilmade ettetähendaja; kas muutlikut, ehk selget.

E 63309 (77) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Noorekuu nähtavad kaamise ööd on suvel soojad, talvel külmad.

E 63309 (78) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Noorekuu ehk vanakuu nättev tume rattas kuulutab niisamasuguste ilmade edasikestmist mõneks päevaks.

E 63309 (79) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Sadude eel kahaneb kuuvalgusepaiste; hea ilmade tulekul selgineb kuuvalguse võime.

E 63309 (81) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Seljali kuu, siis jääb palju inimesi haigeks.

E 63309 (82) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kummulikuu toob kurjad ilmad, suvel.

E 63309 (83) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Käib täht kuu eel, tulevad halvad ajad; kui käib täht kuu järel, siis head ajad.

E 63309 (84) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Väriseb kuuvalgus, tuleb tuult ja sadu.

E 63310 (85) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kariloomade sõimed tehakse noorekuuga, siis söövad loomad paremine ja on tervemad; vanakuuga tehtut sõimes läheb loomatoit koppitama.

E 63310 (86) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kariloomade künad tehakse vanakuu kalgil, siis seisab küna kauemine ja ei lähe jook halvaks.

E 63310 (87) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Ahjud savitakse vanakuu reedesel päeval, siis ei sigi kilke ega prussakaid.

E 63310 (88) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Korstnad pühitakse kuu vahepäeval, siis ei pigitu nõgi korstna sisse, külge; vaid põleb tuhaks; noore kuuga pigitub suits korstna külge.

E 63310 (89) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Lutikat sigivad kui noorekuuga on voodilauad kokkukoputatud; luttikat kauvad ära kui vanakuu reedel haiseva vedelikudega voodilauavahesid valatakse.

E 63310 (90) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Hobuse saba lõigatakse noorekuutäiel, siis kasvab ruttu uus pikk ja paks saba.

E 63310 (91) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Siga tappetakse vanakuu pehmel, siis keetes liha kasvab, kamar kahaneb; kui kuu kaarel on, siis keetes kamar kasvab, liha tõmbub vähemaks.

E 63310 (92) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Vanem lehm tapetakse vanakuu pehmeajaga; noorem lehm noore kuu pehme ajaga, siis keeb liha pehmemaks ja annab roaleemele magusama maitse.

E 63310 (93) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Lammas tapetakse täiiekuuga, siis annab lambanahk paremat sooja kasukas.

E 63311 (94) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Lina kitkutakse nurmelt noorekuu pehme ajaga, siis saab palju linaseemet ja kiu pehmeme, õllisem.

E 63311 (95) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Vanakuu kalgi ajaga saab linakitkumisel kiud kalg ja kare ja seemet vähem.

E 63311 (96) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Rukkikuhjad tehakse täiiskuuga, siis valmivad rukkiterad veel kuhjas ja ei kuiva köömnedeks.

E 63311 (97) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Hernesarrad, rõugud tehakse vanakuu kuivaajaga, siis kuivavad ja valmivad kaunad rõugus; noorekuu pehmega, õitsevad ja kasvavad veel herned rõugus ja sarras edasi.

E 63311 (98) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Läätserõugud tehakse täiiekuu pehme ajaga, siis keevad läätsed pehmeks; vanakuu kalgil ajal kokkupantut läätsidesse tuleb keetes sisse „raudnaelad“.

E 63311 (99) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kardulakoopat kaevetakse vanakuu kalgil ajal, siis ei tule kevadel vesi koopasse; kardulat pandakse sisse täiiel kuul; siis valmivad kardulat veel koopas.

E 63311 (100) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Sügisene kõrrekünd vanakuu pehme ajaga, siis saab muld kobedam ja kasvab parem vili tuleval suvel; noorekuuga kündes ajab umbrohtu kasvama.

E 63311 (101) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Sügisene kõrrekünni äestamine tapab viljasaagi tulevaks suveks; kuu vahepäeval võib äestada talviseid ülekäigu kohti.

E 63312 (104) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Aasaheina niidetakse noorekuuga, siis kasvab ruttem noor ädalahein; vanakuuga kuivab hein paremine, aga ei kasva nii hääd ädälat.

E 63312 (105) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Sooheinad näidatakse vanakuuga, siis kuivavad paremine ja ei kasva põõsaid, mis ära niidetut enam nii ruttu tagasi.

E 63312 (106) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kesä küntakse vanakuu pehmel, siis haudub turvas paremine ära ja pudeneb äestades pehmeks mullaks.

E 63312 (107) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Noorekuuga kesakünnil ei haudu turvas, vaid varsi hakkab künniturba peal hein haljendama.

E 63312 (108) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Sõnnikuvedu vanakuu pehmel, siis mädaneb sõnnik ruttu maa sees mullaks; noorekuu kalgil ajal veetut sõnnik seisab aastateviisil mulla sees tervelt. Rukkis kasvab teisevõrd tugevam, vanakuuga veetut sõnniku kohal niisama muu vili.

E 63312 (109) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kraavit kaevetakse vanakuukaarel, siis tõmbub ümbrusemaa kuivaks ja kraav ise ei jookse nii ruttu kokku kui noorekuuga kaevetut.

E 63312 (110) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Lambaid pügatakse: noorekuuga nurme peale (suvel), vanakuuga varju ala (talvel), siis saab vill parem, nii see mis pöetut kui see mis kasvab.

E 63312 (111) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Soosammal katkutakse vanakuu kuival aal, siis sammal kuivab ja ei kasva enam uut sammalt; noorekuuga katkudes ei kuiva sammal, vajub soo sisse ja kasvab edasi.

E 63313 (112) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Aidasalved savitatakse suvel täiiekuupäeval; siis saavad sügisel salved viljateri täiis, puhastatakse ja pühitakse üle kuu vahepäeval, siis ei kipu hiired viljadele salves peale.

E 63313 (113) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Uued loomalaudat algatakse tööd täiel kuul, siis saab laut loomi täiis; on valmis saanud, viiakse loomad sisse noorekuu täiel, siis sigivad loomad laudas. Pandakse aga vanakuuga loomad esimest korda uute lauta, siis on tihti loomadega pahandust.

E 63313 (114) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui kana kukkeviisil kireb noorekuuga, siis sulglindudele sundust; kui aga vanakuuga, siis täh. karjale kahju.

E 63313 (115) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kattus tehakse vanakuu kaarel, siis on kattus kuiv ja õlgede otsat kattuse sissepoole; kui aga tehakse õlgkattus noorel kuul, siis õlgede otsad kiskuvad pilvede poole, sammeldub ja ei pea vihma kinni.

E 63313 (116) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Uue maa (põlluks) tegemisel raiutakse hagu vanal kuul, siis ei aja juurdest noort võsu ja hagu kuivab paremine; noore kuuga raiudes ajab ruttu uus võsu juurdest asemele ja hagu ei kuiva hästi.

E 63313 (117) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Sigade sulud tehakse vanakuuga, siis ei lähe nii ruttu virtsaseks; noorekuuga tehtut seasulus võtab virts võimust.

E 63313 (118) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Karjaaid tehakse täiie kuuga, siis saab aid alati kariloomi täiis.

E 63313 (119) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Karjatee tanoma aid tehakse vanakuu kuival, siis seisavad roovikut kuivad ja teibat vajuvad maa sisse; noorekuuga tehtul aial kerkivad teibad ülese ja roovikut abrastuvad ruttem.

E 63314 (120) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Sängid, voodit tee uued täiekuuga, siis saavad seesmagajad alati täiistugevad ja terved, vanakuuga tehtut sängis magajad elavad ruttem vanaks.

E 63314 (121) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Toolit pangit tee noorekuuga, siis saavad pealistujat nooremaks.

E 63314 (122) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Söögilauad tehakse täiiskuuga; iseäranis täiiekuu päeval, siis on alati söögilauad täiis toitusid.

E 63314 (123) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui kevadel suured veed jooksevad noorekuuga, siis paneb külm veejooksu vahel kinni; vanakuuga jooksevad nad korraga ära. Missuguses osas veejooks suurem oli, kas varjane ehk viimane; niisugune saab tõnuküliaeg ja kasvamine olema; oli esimene suurvesi suurem, siis varased külviviljad kasvavad paremad jne.

E 63314 (124) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Mägedes on veeojasid kevadel mis mulistavad jooksul kahisevad: vanakuu kahinad kuulutvad head aastat; noorekuu kahinad, kasinad lõikust.

E 63314 (125) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
On põlluvagudes kevadel noorekuuga vett, saab põud suvi; vanakuuga kevadel lumi vagudes on parem suvi, kui vesi vagudes, täh. on maa alt sula, siis ei ole vett näha; kui läbi külmenud, siis vesi.

E 63314 (126) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Vanakuuga öökülmad ei tee rukkiorasele viga, küll aga noorekuu öökülmad teevad rükki orasi harvaks.

E 63314 (127) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Täiekuu öökülm ei võtta heinalatvu kevadel ära; küll aga noorekuu öökülmal on valusam hammas.

E 63314 (128) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kuu vahepäeval parandatut põllutööriistat ei lagune nurmele nii ruttu ära; iseäranis puuägel.

E 63315 (129) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Pehmed pesupesemise ajad on kuuvaaside muutuste vahepäevad ja teised pehmed ajad.

E 63315 (130) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Noorekuuga p.a. saab pesu valgem; vana k.p.a. kollasem; kalgi ajaga mustaline.

E 63315 (131) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Täiiekuuvalge öösel, talvel, teeb jänes enam jälgi kui lammas terves aastas; väikese kuuga jänes kardab palju jälgi tegemast.

E 63315 (132) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui kass vanakuuga „räugub“, siis teisel vanal kuul kõlistakse adraraudu (s.o. tuleb kevade!).

E 63315 (133) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Adra raupuu tee kui noor kuu „harkis“, siis saab kerge kündes käsitella ja „hiidab turvast hästi!“

E 63315 (134) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Adra rauad teritakse vanakuu kaarel, siis ei hakka künnijärel nii ruttu umbrohi võrsuma.

E 63315 (135) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Rehe tehakse täiiskuuga, siis rehapulkade vahed ei lase heinakõrsi läbi, saab puhtam töö; väikekuuga tehtut reha jättab risuseks, riibudu.

E 63315 (136) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Vikati vars pandakse vanakuu kalgil otsa, siis seisab hästi otsas; on kerge käsitella.

E 63315 (137) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Labidavarred pandakse täiiel kuul otsa, siis saab kaevatut auk suurem, välja visatut maa vähemus.

E 63315 (138) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kanepi- ja linakolgitsed (lõngetit) tehakse noore täiiskuu pehmel, siis saab enam kiudu kui luid. Vanakuuga tehtut kolgits peksab kõik kiu luudesekka kolgitsa ala.

E 63315 (139) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Mesilaste tarud, kusalat, tehakse kuu vahepäeval, siis mesilased tahavad nendes elada.

E 63316 (140) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kapsatõrred tehakse vanakuu kalgi ajaga, siis ei mädane kapsad sees ära; vanakuu pehme ajaga tehtut tõrres mädanevad kapsad kevadepoole ära.

E 63316 (141) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Piimaanumad tehakse noorekuu täiiel, siis hoiduvad alati piima täiis; ja on alati „ümber happanud“ piima; (ümberhapenud piim on kui sooja ilmaga hapupiin muutub kohupiima kõvaduseks!)

E 63316 (142) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Võid löö kokku vanakuu pehme ajaga, siis saab võid rohkem ja jääb vähem võileemi.

E 63316 (143) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Lusikat tee täiiekuuga, siis jatkub sööki lusika täiis võtmiseks; väike kuuga ei tehta lusikaid, siis saab söömalaual vähe toitu olema.

E 63316 (144) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Peeled riiete kudumiseks tehakse täiiekuuga, siis saab alati paks ja jäme riidevõllas; ei puudu kunagi sissekoe lõngu; väike kuuga tehtut peeledel puuduvad tihemine sessekoe lõngad (s.o. sissekoe lõng saab ennem otsa kui ülesveetut kangas!)

E 63316 (145) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Riiete kudumiseks tsolokas (süstik) tehakse kuu vahepäeval, siis ei löö tsolokas läbi vaeliku minnes lõngu katki; täiie kuuga tehtut tsolokas kakkub palju lõimelõngu katki, läbi visates.

E 63316 (146) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Vanakuuga raiutut laastut võib jämedamalt loomade ala sõnnikuks visata, mädanevad ruttem ja ei pista loomale; noore kuuga raiutut laastut põletakse tulealgamiseks ja sõnnikusse pühkides pistavad pindudega loomanahasse, et loomad ennast lakkuma hakkavad.

E 63316 (147) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Noorekuuga põletatut tuhast ei saa nõnda head libedat (lehelist) kui vanakuuga, tuhast.

E 63317 (148) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Tangut tehakse veskil vanakuu kalgil ajal, siis ei õeru niipalju iva sõkla külge, kui pehmel ajal; ja seisavad kauem alali; pehme ajaga tehtut tangud „hakkavad elämä“.

E 63317 (149) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Ehitusetarvis minevat savi veetakse valmis vanakuu kalgi ajaga, siis kestab, saab kuiv ja kõva; noorekuu pehmega veetut savi ehitusel saab pehme ja sigitab prussakaid, kilke ja lutikadi ja lõhkeb ehitusel ära.

E 63317 (150) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Noorekuuga sündinud lambatalled ja vanakuuga sündinud vasikat jätta eluloomadeks; siis saavad lammastel paaristallet ja lehmad ei löö lüpsikut ümber.

E 63317 (151) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Noorekuuga hammustavad kirbud ja täiid valusamine; vanakuuga ei tundu nii valus nende salvamine.

E 63317 (152) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Vanakuu sauna leilis on rohi; noorel kuul haigused; iseäranis iga haiguse vastu rohi on kuu vahepäeva laupäeva sauna leilil, nahahaiguste arstimisel.

E 63317 (153) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Veristamine (naha haavad) paranevad hästi ruttu ja kergesti vanakuuga; kuna noorekuuga haavad paistetavad, valutavad ja mädanema kipuvad.

E 63317 (154) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Verelaskmine vanakuu kalgil ajal toob tervist ja viib üheksa tõbe; noorekuu pehmel ajal toob haigust edasi ja surmakäskjalat liiguvad siis ümber haigede.

E 63317 (155) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kuppolaskmine vanakuu kuiva ajaga kuivab halvaks läinud verevahtu, mis naha ala kogub; kuna noorekuu pehme ajaga haigused suurenevad.

E 63317 (156) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Tasumine ja posimine on iseäranis head kuu vahepäevade laupäevases ssunaleilis.

E 63317 (157) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Noorekuuga ihub surm vikatit teravamaks; vanakuuga on nüri.

E 63318 (158) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Keldri ehitusekivit veetakse vanakuu kalgi ajaga, siis saab kelder kuiv, et kõliseb; noorekuu pehmega saab rõske ja märg.

E 63318 (160) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Nahkkasukat õmmeldakse vanakuu kalgi ajaga, siis saab kasuk kandes kuiv ja kerge ja ei sigi söödikuid sisse; noorekuupehmega õmmeldut, saab kandes märg, raske ja sigivat talvel täiid ja suvel koid sisse.

E 63318 (161) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Aluspesu hamet (särki) ja kaatsu (aluspükse) õmmeldakse vanakuu kuiva ajaga, siis saavad kandes kuivad ja ei sigi kirbut, täiid sisse; noorekuuga õmmeldut pesu kandes hakkab keha sügelema, nagu oleks parasiitit puremas.

E 63318 (162) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Lõngad mõstakse (pesu) kuu vahepäevadel; siis võtavad kangakõ kududes hästi kinni; kalgi ajaga gade pesu - laguneb riie kandes ruttem; kalgi ajaga ei saa riie kududes tihe vaid jääb õredaks nagu sõelapõhi.

E 63318 (163) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Linast pastlapaelad ja heinamärsi nöörid tehakse noorekuu kalgi ajaga, siis kestavad kauem ja on kuivad, pehme ajaga ligunevad ja kõdunevad ruttem ära.

E 63318 (164) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kanepi kablad, köied, lõiad jne. tehakse vanakuu kalgi ajaga, siis ei kõdune üksikut keerud nii ruttu ära, vaid aegamisi voolab olla peenemaks, ikka peenemaks, noorekuu pehmega tehtut loiduvad, argnevad.

E 63318 (165) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Loomadele jahu jahvatakse vanakuu pehme ajaga, siis läheb jahu veega hästi segi; noorekuu kalgi ajaga vajub jahu liivana veenõuu põhja.

E 63318 (166) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Vanakuuga jahu saab pehme; noorekuuga kore.

E 63319 (167) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kaer külva noorekuuga, siis ei „lokkiahu“ ära. Täh. kaerakõrs murdub valmides keskelt looka, siis on see vanakuu pehme ajaga külvatut.

E 63319 (168) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kesev külva vanakuu kaarel, siis püsivad pääd püsti; noorekuuga külvil tõmbub pää õlgede vahele.

E 63319 (169) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Lina külva kuu vahepäeval, siis ei tule tõrvatähti külge; lina ei külveta kui kuu ja päike mõlemad taevas näha on; siis kasvab palju „kurepõlve“ sisse.

E 63319 (170) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Nisu küli noorekuu täiel, siis ei lähe tahma. Vanakuuga külvetul palju tahmapäid ja nõgiterri.

E 63319 (171) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Nairid küli täiiekuu päeva, siis ei söö ussid naireid ega kirbud lehti; noorekuuga külitut nairid saavad mõrud ja vanakuuga ussitanud.

E 63319 (172) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kardul pane maha vanakuu pehme ajaga, siis mädaneb hästi vana kardul ära ja kasvavad uued kardulit parema maitsega.

E 63319 (173) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Tattar küli noorekuu vahepäeval, siis kasvab hea tattar ja „vatsk“ saab parema maitsega.

E 63319 (174) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kanep aida küli kui kuud ja päikest taevas näha ei ole, siis saab kruusel õline ja kiud kõva. Päeva ja kuud taevas paisumas nähes, külvatut; siis kipuvad kanad siblima ja „kruusli“ ei saa õline (täh. kruusliõli - kanepiõli. Kruusel - talvine toidulisa. Mõõt kanepi terri maksab nuumahärja!)

E 63319 (175) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
Kapsaid istuta täiie kuuga, siis kasvavad suured valged pääd; väike kuu - saavad väikesed lehed.

E 63456 (1) < Rõuge khk. - J. Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2004
Joonis
Tähendus: siin on pehme ja kalgi aja kaart, nii kui teda siinpool Võru Rõuge Haanja rahvas usub olema.
Mis siis tehakse vana kuuga?
Midas tehakse noore kuuga?
Pehme ja kalgi ajaga ja vahepäevade veeranditel?
Seda katsume nüüd selgituseks kirjeldada.

E 63457 (2) < Rõuge khk. - J. Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2004
On uueks aastaks palju jääpurikaid katuseräästas, siis saab hea heinaaasta.

E 63458 (14) < Rõuge khk. - J. Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2004
Virmalised toovad talvel külma ja tuisku, suvel kuiva.

E 63458 (15) < Rõuge khk. - J. Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2004
Virmaliste vihklemine on siis näha kui kiudpilved taevas, selge taevaga ei ole virmalised nähtavad.

E 63458 (16) < Rõuge khk. - J. Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2004
Suvi käib talve järele: on talve külm ja selge, siis suvi soe ja kuiv; on aga sulatalv, siis suvel külm vihmane.

E 63458 (17) < Rõuge khk. - J. Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2004
Jõulud ja jaaniaeg on ühekohapeal, taevakuu järele.

E 63458 (18) < Rõuge khk. - J. Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui on esimene müristamine merepoolt, siis saab kalu, kui maapealt siis viljasuvi.

E 63458 (19) < Rõuge khk. - J. Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui taevasõel kõrgesse jääb, siis tuleb külm kevade, kui aga ehasse lääb, siis soe kevade.

E 63458 (20) < Rõuge khk. - J. Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui tähed sügise õhtu ehasse ära kauvad, siis tuleb sulatalv; paistavad nad aga nii nagu tuleks nad koidu seest, siis saab külm kevade.

E 63459 (29) < Rõuge khk. - J. Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2004
Noorkuu aga vana ilm.

E 63459 (30) < Rõuge khk. - J. Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2004
Uus kuu, uued ilmad.

E 63459 (31) < Rõuge khk. - J. Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2004
Vahel muutub noorekuu loomisel ilm.

E 63459 (32) < Rõuge khk. - J. Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui kuu serviti seisab, siis kestavad ilmad.

E 63459 (33) < Rõuge khk. - J. Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui sadune kolme päeva kestel ei vähene, siis sadab kuni kuu loomiseni ehk veerandite muutuseni.

E 63459 (34) < Rõuge khk. - J. Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2004
On kuuloomine ja veerandite muutumine ligi keskpäeva aega, siis muutub ilm saduseks; on ta aga ligi keskööd, siis läheb kuiv ilm kestvamaks.

E 63459 (35) < Rõuge khk. - J. Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui noorekuu loomise ajal põhjatuul puhub, siis läheb tavas selgeks ja tuleb kuiv ilm.

E 63459 (36) < Rõuge khk. - J. Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2004
Laseb metsakuusk noorel kuul okkaid, siis läheb lumi noorekuuga; laseb ta aga vanas kuus, siis läheb kevadel lumi vanakuuga ära.

E 63459 (37) < Rõuge khk. - J. Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2004
On noorkuu kõrgele loodut, kestavad külmad.

E 63459 (38) < Rõuge khk. - J. Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui kuu vihma sisse luuakse, on nii kaua vihmane kuni kuu täiis saab.

E 63459 (39) < Rõuge khk. - J. Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui noorekuu loomisest kolmandal päeval vihma sadab, siis on kõik esimene veerand vihma, ja vanakuu põhi on kuivapoolne; on aga noorekuu kolmandal päeval kuiv, siis on esimeses veerandis ilusad ilmad ja vanakuu põhi on vihmane.

E 63459 (40) < Rõuge khk. - J. Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2004
On kuu vastlapäeval kolm päeva vana, siis tuleb hea aasta; on ta juba veerandis, siis halb aasta.

E 63459 (41) < Rõuge khk. - J. Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2004
Täiiskuu pilved annavad rohkem vihma kui noorekuu pilved.

E 63459 (42) < Rõuge khk. - J. Gutves Sisestanud Kristin Haugas 2001
Täiskuu ajal müristamine kestab kolm päeva ja ei lähe enne üle, kui vikerkaar paistab.

E 63474 (248) < Rõuge khk. - J. Gutves. Sisestanud Kristin Haugas 2001
Hästi kõrge ja selge õhtune vikkerkaar toob põuda.

E 63474 (249) < Rõuge khk. - J. Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2004
Uduvikkerkaar annab selleks päevaks põuda.

E 63474 (250) < Rõuge khk. - J. Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2004
Valged kahanevad pilved annavad põuda.

E 63474 (251) < Rõuge khk. - J. Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2004
Paksenevad, kasvavad pilved toovad vihma.

E 63474 (252) < Rõuge khk. - J. Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2004
Punane päike, selgelt loojenedes, annab head ilma.

E 63474 (253) < Rõuge khk. - J. Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2004
Must pilv hirmutab muidu, savikarva toob sadu, hallid pilved vihmapilved, sinised mustat halla jauks, punakat toovad pikset, valged põuda.

E 63474 (254) < Rõuge khk. - J. Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2004
Hommiku selge, söömaajal ehivad pilved, lõunal toovad vihma, õhtapoolel kuivavad ära, ööseks udu madalama kohtade peale, siis teeb homme niisama.

E 63474 (255) < Rõuge khk. - J. Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2004
Pikalise vihma ajal, kui pilved hakavad ruttu jooksma, siis läheb vihm üle.

E 63474 (256) < Rõuge khk. - J. Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui on Noa laeva kiududes sabad, vihat, tordit, siis tuleb tuult ja harva sadu.

E 63474 (257) < Rõuge khk. - J. Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2004
Hakkavad pilved kahtepidi jooksma, piksevihma ajal, siis ehib kauemaks sadama.

E 63474 (258) < Rõuge khk. - J. Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2004
Valged õhukesed, loomamaurasva taulised pilved annavad mitmeks päevaks põuda.

E 63475 (267) < Rõuge khk. - J. Gutves. Sisestanud Kristin Haugas 2001
Medal vikerkaar kuulutab homseks vihma.

E 63475 (268) < Rõuge khk. - J. Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2004
Paistab päikene vihmasaju ajal ja ühtlase hele toppelt-vikkerkaar näha, saab kuiva ilma.

E 63476 (276) < Rõuge khk. - J. Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2004
On linnutee sügisel pimeda öödel suur ja selgesti paistmas näha, siis saab külm ja lumine talv.

E 63478 (307) < Rõuge khk. - J. Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2004
On metsade kohal sinised mustat pilved, tuleb sulailm.

E 63493 (19) < Rõuge khk. - J. Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2004
Kuuvarjutus täh. sõda, haigust, kallid aegi ja muid õnnetusi.

E 63686 (6) < Rõuge khk. - J. Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2004
Kevadised virmalised toovad kauakestva külma kevade.

E 63686 (7) < Rõuge khk. - J. Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2004
Virmalised toovad sadu.

E 63686 (8) < Rõuge khk. - J. Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2004
Igaööse on virmalised, kuid näha ainult saju eel, noorepilve sees.

E 63686 (9) < Rõuge khk. - J. Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2004
Õhtune aotäht keväja, toob külma kevade.

E 74767 (4) < Rõuge khk., Krabi v. - Helmi Piir, Võru Gümnaasiumi õpilane (1931) Sisestas Salle Kajak 2010
Kui taevas säravad tähed, minnakse kella 12 paiku õue, kui täht langeb, siis soovitakse midagi ja see soov läheb täide.

E 74801 (3) < Rõuge khk., Rõuge kirikumõis - Niina Mets, 15 a., Võru Gümnaasiumi õpilane < Irma Nikman (1931) Sisestas Salle Kajak 2010
Oli taevas vana aasta õhtul selge ja tähtis, siis ei olnud tulevasel aastal noorte loomadega õnnetusi. Oli aga pilvis, siis sai loomadega pahandusi.

E 8° XI, 71 (138) < Rõuge khk. - M. J. Eisen < pesunaine (1932) Sisestas Pille Parder 2003
Kui virmalised vehklevad, siis põhjarahvale näidatakse valgust. Kidas tekivad, ei tea. Nad kuulutavad pakast ette.

EKRK I 92, 65 (3) < Rõuge khk., Rõuge v., Sänna k., Madala t. - Tiit Tuumalu < August Tolm, s. 1914 (1991) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kui puu lõikad vanal kuul, siis kuivab hästi, kui noorel kuul, siis ei kuiva üldse.

EKRK I 92, 110/1 (11) < Rõuge khk., Rõuge v., Hurda k., Alopalu t. - Kristi Sak < Alma Pettai, 91 a. (1991) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Metsalõikus - elumaja palgid tule teha noore kuuga. Meie talus om ait, mis om ainult kirvega tettü. Vanast oll tal rukkiõle katus, nüid pandse eterniidi pääle.

EKRK I 92, 123 (12) < Rõuge khk., Rõuge v., Sänna k., Madala t. - Kristi Sak < August Tolm, 77 a. (1991) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Puid tuleb lõigata vana kuu ajal, sis ta kuivab hästi; noore kuuga puu seenetab ja mädaneb.

EKRK I 92, 326 (16) < Rõuge khk., Antsla v., Tsooru k., Männasaare t. - Eda Tagamets < Mihkel Liping, s. 1921 (1991) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kui kerget viglavart tahat, sis okaspuust tee vana kuu kuivaga, lehtpuust noore kuu kuivaga. Usse tule ajada vana kuuga, siga tappa nooren kuun, sõnnikuvedu iks pehmel ajal.

EKRK I 95, 198 (4) < Rõuge khk., Rõuge v., Rõuge k., Oja t. < Setumaa - Marju Kõivupuu < Jüri Luht, 80 a (1993) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Selle maja ehitas ise. [Maja]ehituspuud tulla lõigata jaauaris, siis puu om täüesti surnu.

RKM II 63, 658/9 (1) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu-Alapalu - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Minna Pikk, 64 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv
Kuukõnõ, kullakõnõ,
võta minu hinele!
Suvel ma su suu mõsõ,
talvõl ma su jala kängi.

ALS 2, 290 (a) < Võru l. < Rõuge khk., Haanja v. - Konstantin Tannenthal < Taaniel Panhart (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2009, kontrollis Salle Kajak 2009
Noorel kuul tapeti tsiku, tsiis omma tsealiha paisus, vana kuuga lätt raisku.

ERM 23, 2 (1) < Rõuge khk., Viitina v., Mõõlu t. - Haas < Jaan Palm, 84 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Mare Kõiva 2010
Mõned kombed ja pruugid ning tööde aeg.
Noore kuu kuivaga tuleb raiuda riistapuu, siis saab raske puu. Vana kuu kuivaga kerge, kuiv puu.

ERM 23, 2 (2) < Rõuge khk., Viitina v., Mõõlu t. - Haas < Jaan Palm, 84 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Mare Kõiva 2010
Kui lina külvates kuu näeb, siis lina ei kasva.

ERM 23, 3 (6) < Rõuge khk., Viitina v., Tallikese t. - Haas < Jaan Peets, 80 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Mare Kõiva 2010
Vanakuu kuivaga raiudes saab kerge ja kõva puu, noorega raske.

ERM 23, 3 (7) < Rõuge khk., Viitina v., Tallikese t. - Haas < Jaan Peets, 80 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Mare Kõiva 2010
Herneid peab külvama varahommikul, lina - noore kuuga.

RKM II 173, 114 (35) < Rõuge khk., Tealase k. < Rõuge khk., Haanja v., Koke k. - Kalev Kalkun < Salme Lepp, s. 1897 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tähe'
Taivan tunnõ ma' Kooditähti, Põha Vankrit ja Sõkla.
Sõglan om säidse tähte.

RKM II 329, 23 (1) < Rõuge khk., Sandisoo - Ellen Liiv < Elanie Kull, s. 1919 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kuu vahepäeval tapeti siga. Naersime, et siis liha ei kahane.

RKM II 329, 23 (4) < Rõuge khk., Sandisoo - Ellen Liiv < Elanie Kull, s. 1919 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kartulid pandi maha vana kuuga, et siis ei kasva suured ladvad.

RKM II 329, 25 (1) < Rõuge khk., Rõuge al. - Ellen Liiv < Rudolf Kirch, 71 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kevadel tuleb külvata nii: noore kuuga see, mis peale kasvab, vana kuuga see, mis alla kasvab.

RKM II 329, 32 (5) < Rõuge khk., Rõuge al. - Ellen Liiv < Hilda Tootsen, 66 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kartul pandi maha ikka vana kuu otsan.

RKM II 329, 33 (4) < Rõuge khk., Rõuge al. - Ellen Liiv < Leida Kirch, 60 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lammast niideti noores kuus.

RKM II 329, 40 (2) < Rõuge khk., Rõuge al. < Haanja < Läti - Ellen Liiv < Jaan Elisto, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tõuvili külveti noore kuuga. Kolme päeva vanune oli kõige parem, siis vili ei lamandunud.

RKM II 329, 40 (3) < Rõuge khk., Rõuge al. < Haanja < Läti - Ellen Liiv < Jaan Elisto, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kartulipanek oli kõige parem täiskuuga. Et siis on nii, et kui ka kartulisuvi ei ole, päris ilma ikka ei jää.
Kartuleid võis vana kuuga ka panna. Noore kuuga ei pandud, siis kasvatas ainult latva.

RKM II 329, 41 (8) < Rõuge khk., Rõuge al. < Haanja < Läti - Ellen Liiv < Jaan Elisto, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui kaks päeva taevas (= kuu ja päike korraga), ei külvatud, läks tungelpäid täis.

RKM II 329, 47 (1) < Rõuge khk., Miilimäe k. - Ellen Liiv < Alfred Kalmus, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Räägiti, et noore kuuga pandud kartul kasvatab pealseid, vana kuuga pandud - saab kartulit. Aga see pole õige.

RKM II 329, 47 (2) < Rõuge khk., Miilimäe k. - Ellen Liiv < Alfred Kalmus, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vana kuuga tehtud teravili pidi lamanduma.
Aga - mul polnud hobust, tegin sellel keelatud ajal, kes see muul ajal hobust andis. Vili oli nagu pilliroog, sügisel oli raske niita.

RKM II 329, 48 (8) < Rõuge khk., Miilimäe k. - Ellen Liiv < Alfred Kalmus, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Noore kuuga lõigatu puu ei ole hää, ei kuiva nii ruttu.

RKM II 329, 48 (1) < Rõuge khk., Vana-Nursi as. - Ellen Liiv < August Jänes, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kartuleid pandi vana kuuga, et pealseid ei kasvataks.

RKM II 329, 48/9 (2) < Rõuge khk., Vana-Nursi as. - Ellen Liiv < August Jänes, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Siga tapeti kuu vahepäeval ja täie kuuga, siis liha es lää kollatses ja rasu es joose vällä.

RKM II 329, 49 (4) < Rõuge khk., Vana-Nursi as. - Ellen Liiv < August Jänes, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vili tetti noore kuuga, vanas kuus vili ei kasvata vart, õlg jääs nõrgas, lamendus.

RKM II 329, 49 (5) < Rõuge khk., Vana-Nursi as. - Ellen Liiv < August Jänes, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Truupe pühki ei tohi noores kuus, lätt ruttu tahmatses.

RKM II 329, 52 (18) < Rõuge khk., Vana-Nursi as. - Ellen Liiv < August Jänes, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ehitusmaterjali puid lõigati ikka vana kuuga.

RKM II 329, 53 (2) < Rõuge khk., Tallimäe k. - Ellen Liiv < Mirdi Hein, 76 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kartulid pannakse maha vanas kuus - ei aja pealsekasvu.

RKM II 329, 53 (3) < Rõuge khk., Tallimäe k. - Ellen Liiv < Mirdi Hein, 76 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lambaid niideti vanasti neli korda aastas. Noorest või vanast kuust ei vaadatud. Oli küündlapügü, toome õitsemise pügü, vikatiteritamise aigu ja märdipügü.

RKM II 329, 53 (4) < Rõuge khk., Tallimäe k. - Ellen Liiv < Mirdi Hein, 76 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Seda küll üteldi lammaste kohta, et noore kuuga nurme, vana kuuga lauta.

RKM II 329, 56 (1) < Rõuge khk., Utessoo k. - Ellen Liiv < Emilie Klais, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tsiatapmine olli täie kuuga kõige parem, siis ei lähe liha hukka.

RKM II 329, 56/7 (2) < Rõuge khk., Utessoo k. - Ellen Liiv < Emilie Klais, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kartuleid pandi rohkem vana kuu otsal ja täie kuuga, siis ei aja päälse kasu. Ma näi too esi ära. Kolhoosi aig olli, es saa hobust, pandse, ku kuu olli kolm päiva vana.
Kartuli olli ku sõrmeotsa, aga pealse ku mõts.

RKM II 329, 57 (3) < Rõuge khk., Utessoo k. - Ellen Liiv < Emilie Klais, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Viljategemine oli rohkem noore kuuga, siis kasus vili terra.

RKM II 329, 57 (4) < Rõuge khk., Utessoo k. - Ellen Liiv < Emilie Klais, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lambit pöeti nii: vana kuuga varjun, noorõ kuuga nurmen.

RKM II 329, 64 (1) < Rõuge khk., Rõuge al. < Haanja - Ellen Liiv < Alviine Taar, 66 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kartuleid maha panna - kuu vahepäeval või vanal kuul, et siis kartul kasus paremine.

RKM II 329, 65 (2) < Rõuge khk., Rõuge al. < Haanja - Ellen Liiv < Alviine Taar, 66 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui siga tapetakse kuu vahepäeval, ei lähe liha halvaks, kui kasvavan kuun, sis kasus paas.

RKM II 329, 66 (2) < Rõuge khk., Rõuge al. < Pindi - Ellen Liiv < Vilhelmiine Kroon, 84 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kartuleid panna - kuu vahepäev (vana kuu lõpes ja uus algas) või vana kuu pehmega. Siis rutembide kasuse ja kasuse alla.

RKM II 329, 78 (1) < Rõuge khk., Uue-Saaluse k. - Ellen Liiv < Minna Saar, 81 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kartuleid pandi vana kuu lõpul.

RKM II 329, 78 (2) < Rõuge khk., Uue-Saaluse k. - Ellen Liiv < Minna Saar, 81 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui kuu on kolm päeva vana, pandi sibulaid.

RKM II 329, 78 (3) < Rõuge khk., Uue-Saaluse k. - Ellen Liiv < Minna Saar, 81 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pehmel ajal pestud pesu läheb hästi puhtaks.

RKM II 329, 79 (4) < Rõuge khk., Uue-Saaluse k. - Ellen Liiv < Minna Saar, 81 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui vana kuu lõpul hagu raiuda, ei kasva enam võsu. Kõige parem haoraiumine on vanakuu reede.

RKM II 329, 79 (7) < Rõuge khk., Uue-Saaluse k. - Ellen Liiv < Minna Saar, 81 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Herneid tehti noore kuuga.

RKM II 329, 102 (2) < Rõuge khk., Kogre k. - Ellen Liiv < Alviine Saal, 83 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Siga tapeti kuu vahepäeval ja sinki suitsetatakse täiskuuga, siis on liha hää.

RKM II 329, 102 (3) < Rõuge khk., Kogre k. - Ellen Liiv < Alviine Saal, 83 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vana kuuga maha pandud, saab vähem kartuleid, aga on paremad ja suuremad.

RKM II 329, 125 (16) < Rõuge khk., Nogo k. - Erna Tampere < Eduard Pehter, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kartulit püiti ka panda vana kuuga, sis pidi kartul parem saama.

RKM II 329, 145/6 (1) < Rõuge khk., Tootsiküla - Erna Tampere < Hilda Noortoots, 92 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Puu tuli lõigata talvõl, kui mõts surnu' om, noore kuuga. Palkide kantimine - löömine algas märtsikuus. Ehitust alustati sis ku palgi' olli natuke kuiunu'.

RKM II 329, 160 (8) < Rõuge khk., Koke k. - Erna Tampere < Hilda Noortoots, s. 1895 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kümme külvinädalat olli. Kümnes ol´l hainanätäl, sis es teta änam midagi. Vana kuuga külveti õdagu ja noore kuuga hummuku. Kui põllukülvmine ol´l, sis külveti noore kuuga, sis pane õi põld maaha.

RKM II 329, 161 (10) < Rõuge khk., Koke k. - Erna Tampere < Hilda Noortoots, s. 1895 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kartul panti vana kuuga, sis aja ei kasvu ladva', sis kasuse ala' rohkemp.

RKM II 329, 173 (5) < Rõuge khk., Koke-Jüri k. - Erna Tampere < Eduard Keel, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kartul pidi pandma vana kuuga, et sis ei kasvata nii suuri latvu ja ei lähe mädänema.

RKM II 329, 185 (7) < Rõuge khk., Tagametsa k., Kaugu t. - Erna Tampere < Elli Org, 78 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Truupe hakati pühkima ka vanal kuul, kuivaga. Jõulu eel toomapäeval pühiti truupe. Üteldi must Toomas.

RKM II 329, 186 (11) < Rõuge khk., Tagametsa k., Kaugu t. - Erna Tampere < Elli Org, 78 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vihma sadas ja päike paistab, tuu om vaestelaste silmavesi.

RKM II 329, 213 (1) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi as., Pruuli t. - Erna Tampere < Hertsiina Niklan, 61 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Verro ema Võrus rääkis, et na olliva olnu Põhja-Eestis. Sääl om põld paekivine. Tema olli vaatanu, et mis siia kartult maha teeme, ega siit ei saa ju midagi. Naabrinaine ütles, et vaata taevast, missuguse rünga om taevan. Om hää aig ja võid kartult tettä. Ja teime. Kus sügise olli kartul suur.

RKM II 329, 216 (2) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi as., Pruuli t. - Erna Tampere < Leili Niklan, 64 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Praegu, vanakuu lõpul, on kõige parem kapstaistutamise aeg. Võtad kolm leivatükikest ja paned esimesele kolmele kapstale leivatükikese ala, sis kasuse hää kapstapää'.

RKM II 329, 216/7 (4) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi as., Pruuli t. - Erna Tampere < Leili Niklan, 64 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ülestõusmise edimetse püha, kui päike tuleb ülesse, sis päike kiigub - tantsib. Ma olen oma silmaga näinud.

RKM II 329, 241 (11) < Rõuge khk., Mustahamba k. < Viitina - Erna Tampere < Maali Eiche, 86 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vana kuuga arstitas kõiki haigusi, noore kuuga lätt haigus edasi.

RKM II 329, 257/8 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Meeliku k. - Erna Tampere < Ella Ploom, 67 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kartuli pandi kuu vahepääl ehk vana kuuga, noore kuuga ajavat kasvu.

RKM II 329, 258 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Meeliku k. - Erna Tampere < Ella Ploom, 67 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kapsas istutati vana kuuga õhtapoole ja noore kuuga hommikupoole enne jaanipäiva. Inne peat kapsas aiah olema kui pööripäiv om. Aga tollel küll põhja ei ole.

RKM II 329, 258 (6) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Meeliku k. - Erna Tampere < Ella Ploom, 67 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui põhja- või aovalgus kustub enne jakoppäivä, sis tuleb varajane sügis.

RKM II 329, 280 (2) < Rõuge khk., Tindi k. - Erna Tampere < Emilie Kõiv, 71 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kurki tulõ panda maha vana kuuga mudu ei kasvata kurke külge, õitses enne.

RKM II 329, 287 (17) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k. < Rooksu k. - Erna Tampere < Katri Mägi, s. 1889 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lihavõtepühade ajal hällüti kõvasti. Poisid võti tüdrikide käest noid munnõ. Osteti poest lakki ja värviti noid. Vara hommingul pidi päikest vaatama - üteldi, et päike hällüs, et Jeesus pääses hauast vällä.

RKM II 329, 353 (11) < Rõuge khk., Jaanipeebu k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Berta Valt, s. 1907 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kartulit panti vana kuuga.

RKM II 329, 392 (26) < Rõuge khk., Sänna v., Haapsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Aliide Veeväli, 79 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kartulit panti vana kuuga. Siis ei kasu mulla pääle.

RKM II 329, 392 (27) < Rõuge khk., Sänna v., Haapsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Aliide Veeväli, 79 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tsiga tapeti täüskuuga ja kuu vahepeal.

RKM II 329, 392 (28) < Rõuge khk., Sänna v., Haapsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Aliide Veeväli, 79 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lambid niideti ka täüskuuga, siis mine vill ruttu kasuma.

RKM II 329, 394 (11) < Rõuge khk., Rõuge v., Reetsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Nete Pettai, s. 1898 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui vihma satas ja päike paist olevat vaeslaste silmavesi.

RKM II 329, 434 (16) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Hannuste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Meeta Peterson, 65 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Siga tapa vanal kuul, noore kuuga tapetud looma liha läheb halvaks.

RKM II 329, 434 (17) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Hannuste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Meeta Peterson, 65 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Põldu külva noore kuuga.

RKM II 329, 438 (5) < Rõuge khk., Rõuge v., Suure-Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Voldemar Ruus, 68 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Olli neljateistkümne aastane poisikõnõ. Ol´l laupäiva õhta heinaaigu. Rõugen oll suur mõts. Üüse pidi tüüd tegema. Üle metsa lindas väike tulekera. Kukkus Perajärve sisse. Plahvatus hää suurekene. Peremiis ütel: "Lähme ära kodu." Peremiis ol´l sääne kohkunu. Ei tia, mis see olli?

RKM II 329, 443 (15) < Rõuge khk., Rõuge v., Suure-Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Voldemar Ruus, 68 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kaeti iks kuufaase. Vana kuuga panti kartulit, teravili külvati noore kuuga.

RKM II 329, 443 (16) < Rõuge khk., Rõuge v., Suure-Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Voldemar Ruus, 68 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tarbepuud lõigati jaanuari vana kuuga. Siis sai kõige kõvem ja kõige kergem puu.

RKM II 329, 443 (17) < Rõuge khk., Rõuge v., Suure-Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Voldemar Ruus, 68 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Siga tapetas täie kuuga. Noore kuuga tapetus siga lät halvas. Mõni piab tuust viil kinni.

RKM II 329, 443 (18) < Rõuge khk., Rõuge v., Suure-Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Voldemar Ruus, 68 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Linakülv mai lõpul, juuni algul. Kui säänse tükü pilve olliva, oli kõgõ paremb külviaig.

RKM II 329, 453 (27) < Rõuge khk., Rõuge v., Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Linda Kõiv, 59 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kartulit panti vana kuuga.

RKM II 329, 453 (28) < Rõuge khk., Rõuge v., Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Linda Kõiv, 59 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui nääriööl ei paista ühtegi tähte, saab halb kartuliaasta.

RKM II 329, 453/4 (29) < Rõuge khk., Rõuge v., Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Linda Kõiv, 59 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Loomi lasti välla: noore nurme, vanaga varju.

RKM II 329, 454 (30) < Rõuge khk., Rõuge v., Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Linda Kõiv, 59 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui noore kuu ajal kuiv, siis on 2 nädalat kuiv.

RKM II 329, 454 (31) < Rõuge khk., Rõuge v., Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Linda Kõiv, 59 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui noore kuuga tuli külm, siis 2 nädalat külm.

RKM II 329, 454 (32) < Rõuge khk., Rõuge v., Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Linda Kõiv, 59 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Põlluvili külvata noore kuuga, kui vanaga külvata, lamandub.

RKM II 329, 454 (35) < Rõuge khk., Rõuge v., Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Linda Kõiv, 59 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Päike paistab, vihma sajab - vaestelaste silmavesi.

RKM II 329, 454/5 (36) < Rõuge khk., Rõuge v., Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Linda Kõiv, 59 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Äiksega hirmutati lapsi - taevaisa tõreleb.

RKM II 329, 472 (1) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Mõlgamäe k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Hildegard Tolga, 64 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lammast niideti noore kuuga. Niita es tohi reedel.

RKM II 329, 486 (30) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Issaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Anna Ilves, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Herneid külveti põhjatuule ja vana kuuga. Sis ei saa ussitetu.

RKM II 329, 487 (31) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Issaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Anna Ilves, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Otra külveti noore kuuga, vana kuuga - sai nõrk õlg, lamasi maha.

RKM II 329, 487 (32) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Issaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Anna Ilves, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kartuleid panti vana kuuga.

RKM II 329, 491 (20) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Mäe k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Alvin Mägi, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Siga veristati kuu kasumise ajal, ka täie kuuga.

RKM II 329, 491 (21) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Mäe k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Alvin Mägi, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kartulit panti vana kuuga. Noore kuuga kasus päälis, vana kuuga alla.

RKM II 329, 492 (22) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Mäe k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Alvin Mägi, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Külveti: noore kuuga hummogu, vana kuuga õdagu.
Ol´li kar´apoiss. Peremees võtt minno hobese taade. Külvsime. Hiljem näie. Viljal ol´l piir sees. Külvsime nii hummogu kui õhtu.

RKM II 329, 492 (24) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Mäe k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Alvin Mägi, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Noalaiva järgi ennustamist oli küll. Ma ei tiia noist märgist.

RKM II 329, 492 (25) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Mäe k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Alvin Mägi, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui lina pilve (kiu moodu) on taivah, pidi lina külima.

RKM II 329, 544 < Rõuge khk., Sandisoo k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Elaanie Kull, s. 1919 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Siga tapeti kuu vahepäeval - kui kuu on täis, siis liha ei kahane. Lambaid niideti noore kuuga, et vill ruttu asemele kasvaks.

RKM II 329, 544 < Rõuge khk., Sandisoo k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Elaanie Kull, s. 1919 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kartul pandi maha vana kuuga - siis ei kasva suured ladvad.

RKM II 329, 553 (13) < Rõuge khk., Sandisoo k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Alfred Pannart, 82 a. (s. 1895) (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Noorekuu unenägu ei tule nii kätte, vanakuu oma tuleb ruttu.

RKM II 329, 559 (27) < Rõuge khk., Sandisoo k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Alfred Pannart, 82 a. (s. 1895) (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kartul pandi maha vanal kuul, et kasve ei aja.
Pesu pesti vana kuuga - pehme vesi.
Hernest ei tohi külvata kaleda aoga. Peab külvama vanakuu lõpul pehme aoga, kui hommikul on tuul. Sis keeva hästi pehmes.

RKM II 329, 561 (2) < Rõuge khk., Püssä k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Aliide Morel, s. 1893 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kartulit pandi vanakuu viimasel veerandikul. Seatapp ja lihasuitsetamine noorekuu ühel päeval.

RKM II 394, 180 (63) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku kuu um korgõh, sõs um talvõl külm ja suvõl kuum. Ku kuu um madalah, sõs satas suvõl vihma ja talvõl um pehme ilm.

RKM II 394, 181 (64) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku kuud näet edimäst kõrda, nuurt kuud, üle kura ola, sõs lät kuu kuräste, ku üle hää ola, sõs häste.

RKM II 394, 181 (65) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku edimäst kõrda näet nuurt kuud ja midägi käeh um, lät kuu häste. Väega hää um, ku ravvast asi um käeh, raud tähendäs rahha ja ültse hääd. A ku käe' umma tühä, tulõ tühi kuu.

RKM II 394, 181 (66) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Mõssu um sõs hää mõskõ, ku kuu um kolmõ pääva vannunõ. Sõs lät mõsu häste puhtas. A ku um vana kuu, sõs um kalg aig ja mõsu ei lää kuigimuudu puhtas.

RKM II 394, 182 (68) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku päiv paistus ja vihma satas, sõs satas vaestõlastõ silmavett.

RKM II 394, 182 (69) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku päiv paistus ja vihma satas, sõs nõia' tegeva võidu.

RKM II 399, 450/1 (4) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Eredasse päikesesse ei lubatud vaadata. Varsti läks silm vesiseks ja hiljem juba valusaks. Öeldi, et võib pimedaks jääda.

RKM II 467, 209 (7) < Rõuge khk., Mustahamba k., Pikä t. - Marju Kõivupuu < Erna Mändmäe, s. 1935 ja Heino Mändmäe, s. 1930 (1994) Sisestas Salle Kajak 2009
Kui kuu vahetub päeval, siis on reegel, et ilm kolme päeva pärast muutub; kui öösel, siis sama ilm jääb. Järgi kontrollitud.

RKM II 467, 241 (1) < Rõuge khk., Lükka k., Andersoni t. - Marju Kõivupuu < Arnold Anderson, 77 a. (1994) Sisestas Salle Kajak 2009
Ku surnu surõs vana kuuga, sis elul om häving, kadu; ku tävve kuuga, sis jääs täiselu edesi kestma.

RKM I 31, 272 (7) < Rõuge khk., Kasaritsa k. - Tuuli Eksin (1993) Sisestas Salle Kajak 2009
Kui taevasse tuli noor peenike kuusirp, kutsus ema meid aknale ja ütles
Tere, tere, kuukõnõ,
sina vanas, mina noorõs
sina raudaraskõs, mina kirpkerges!

RKM I 31, 288 (b) < Rõuge khk., Kasaritsa k. - Tuuli Eksin (1993) Sisestas Salle Kajak 2009
Soovid pidid veel täide minema, kui näha langevat tähte, leida rohkem kui 4-õielehega sireliõis (ma ise olen leidnud 13 õielehega, aga ei ütleks, et sellest mingi eriline õnn oleks tulnud), siis tuli see ära süüa. 3-leheline õis tuli ära visata või veel parem - puruks hõõruda, et õnnetus ei tuleks.

EFA I 17, 107 (8) < Omski obl., Tara raj., Mihhailovka k. < Urmani - Anu Korb < Ella Maran (Vipper), s. 1927 , < Omski obl., Tara raj., Mihhailovka k. < Rõuge k. - Anu Korb < Juhan Maran, s. 1927 (1996) Sisestas Kaija Rumm 2010
Täiskuuga nakatass maja tegema ja täiskuuga mindass sisse, siss on täis elu.

EFA I 17, 107 (9) < Omski obl., Tara raj., Mihhailovka k. < Urmani - Anu Korb < Ella Maran (Vipper), s. 1927 , < Omski obl., Tara raj., Mihhailovka k. < Rõuge k. - Anu Korb < Juhan Maran, s. 1927 (1996) Sisestas Kaija Rumm 2010
Puud lõikad noore kuuga, lähva kasuma ja ajava vett väl´la. Vana kuu lõpul lõigatass puu.

EFA I 17, 107 (10) < Omski obl., Tara raj., Mihhailovka k. < Urmani - Anu Korb < Ella Maran (Vipper), s. 1927 , < Omski obl., Tara raj., Mihhailovka k. < Rõuge k. - Anu Korb < Juhan Maran, s. 1927 (1996) Sisestas Kaija Rumm 2010
Emä iks ütel, et lambit pöetass noore kuuga.

EFA I 17, 107 (14) < Omski obl., Tara raj., Mihhailovka k. < Urmani - Anu Korb < Ella Maran (Vipper), s. 1927 , < Omski obl., Tara raj., Mihhailovka k. < Rõuge k. - Anu Korb < Juhan Maran, s. 1927 (1996) Sisestas Kaija Rumm 2010
Puulbä ja täiskuuga mindass karja.

EFA I 17, 107 (16) < Omski obl., Tara raj., Mihhailovka k. < Urmani - Anu Korb < Ella Maran (Vipper), s. 1927 , < Omski obl., Tara raj., Mihhailovka k. < Rõuge k. - Anu Korb < Juhan Maran, s. 1927 (1996) Sisestas Kaija Rumm 2010
E. M.: Noore kuuga pöetass lamba, siss vill kasus. J. M.: Enne täiskuud, et vähe puudus.

EFA I 17, 108 (17) < Omski obl., Tara raj., Mihhailovka k. < Urmani - Anu Korb < Ella Maran (Vipper), s. 1927 , < Omski obl., Tara raj., Mihhailovka k. < Rõuge k. - Anu Korb < Juhan Maran, s. 1927 (1996) Sisestas Kaija Rumm 2010
Ku kuu nakas täis saama, siss kultisi lõigatass.

EFA I 17, 108 (18) < Omski obl., Tara raj., Mihhailovka k. < Urmani - Anu Korb < Ella Maran (Vipper), s. 1927 , < Omski obl., Tara raj., Mihhailovka k. < Rõuge k. - Anu Korb < Juhan Maran, s. 1927 (1996) Sisestas Kaija Rumm 2010
Noore kuuga lätt haav paistetama ja mädanema.

EFA I 17, 108 (19) < Omski obl., Tara raj., Mihhailovka k. < Urmani - Anu Korb < Ella Maran (Vipper), s. 1927 , < Omski obl., Tara raj., Mihhailovka k. < Rõuge k. - Anu Korb < Juhan Maran, s. 1927 (1996) Sisestas Kaija Rumm 2010
Kartuli pantass ka nii, et ei ole veel täiskuu. Ku noore kuuga paned, siss kasuva päälise. A praegu ei saa vaadata.

ERA II 126, 163 (29) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Vaarkali k. < Rõuge khk., Sänna v. - Amanda Raadla < Jaan Pallo, s. 1878 (1936) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Herne tetti tävve kuuga, sis saava herne öörigu, muidu om pooligu ja vaglutsõ.

ERA II 126, 163 (31) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Vaarkali k. < Rõuge khk., Sänna v. - Amanda Raadla < Jaan Pallo, s. 1878 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Kartohka pandi tävve kuuga, sis es aja varrõ kassu, kartohka kasusi suurembä ja kuivembä.

ERA II 126, 164 (32) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Vaarkali k. < Rõuge khk., Sänna v. - Amanda Raadla < Jaan Pallo, s. 1878 (1936) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Põldu ol´l hää tetä 'ks noore kuuga. Sis sügise, ku vili saa valmis, sis ei lää tä nii ruttu maha: vanakuuga tettü vili lät´t ruttu maha, ku õigel aol ei saa tääd põimma.

ERA II 126, 164 (34) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Vaarkali k. < Rõuge khk., Sänna v. - Amanda Raadla < Jaan Pallo, s. 1878 (1936) Sisestas USN
Nisu pidi tettämä noore kuuga, muidu tul´l pal´lu tungelpäid.

ERA II 126, 271/2 (24) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Hansi t. < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Järve k. - Amanda Raadla < Kadri Sendik, s. 1872 (1936) Sisestas USN
Kuu, pääva ja tähte saaminõ.
Vanast es ole maast taevas ollu kuuki korgen, nii et inemisõ küüni käega taiva manu. Sis lännu rätsep väl´lä ja tuu lõeganu käärega mulgu taivalõ sissõ, säält saanu kuu. Rätsepä naanõ lõeganu viil taivahe suuremba mulgu, säält saanu päiv. Latsõ olli sõrmiga tsusk´nu mulgu' taivalõ sisse, säält saanu nä tähõ. Vanataat ol´l üülnu nii, et taivas vaja korgembahe nõsta, muidu nä tsusk´va taiva mulke täüs, nii et meil ellä inämb ruumigi ei olõ. Tuust tunnist ol´l nõstetu taivas korgembahõ.
(Selle loo kohta puudub selgus jutustajal, kas ta seda on kuulnud või lugenud raamatust. Kuna teised jutust. on kõik kuuldud isalt-emalt.)

ERA II 126, 544 (3) < Rõuge khk., Haanja v., Ala-Suhka k. - Amanda Raadla < Madli Udras, s. 1865 (1936) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Vanelat´s pidi alati viimätsena sanna minemä. Enne tuud pidi ta viil peretütrele jõest vett kandma. Lät´s vaenelats ütskõrd jäll' peretütrele jõest vett tuuma.
Kuu paistse väega selgehe. Vaenelat´s kai kuud, kai, ja õhas: "Kuukõne, kullakõne, võta minnu indä manu, vii minnu indäle viituujas ja vihahaudjas!"
Kuu ol´l kuulu vaeselatse õhkamist ja tõstnu vaeselatse kõge viipaarega hindä manu. Parhilla om vaeselatse nägu kuu pääl mõnikõrd väega selgest nätä, ku täiskuu taivan om.

ERA II 126, 592 (40) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kidsi. Tüüst aap muhu üles. Tuud arstitas nii: vanakuu neläpäivä õdagu pandas käsi usse vahele ja usse veerega tasutas haiget kotust. Kah arstitas tuud kutska kusega. Ku kutsik kusep, sis piäp sinnä pakla sisse kastma ja nu pakla haige kotuse ümbre mähkmä.

ERA II 126, 605/6 (84) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Kerigomäe järv om kivitii veeren. Selle mäe otsan ollu vanast kerik. Ku üt´skõrd väega karm sõda ollu, sis lahutu kerikut ja kell sadanu tornist alla. Säält viirdünu perimäke kell järve. Prõlla olla kell järven. Ku mõnikõrd om kuulda kellä vaugmist järvest, sis om uuta halva ilma.

ERA II 143, 247 (8) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus < Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui täht langeb, siis mida tol momendil mõtlesid, täitub.

ERA II 143, 333 (1) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Seatappe aeg.
Käisin 16. dets. Haanis Villakülas peremees Jakob Zirk juures. Muu jutu hulgas ütles: "Homme tapame tsia!" Teisel päeval Kokemäe külasse saades, ütles mu peremees Vidrik Piir: "Täämba tulõ tsiatapmine!" Olli ju suur valge päiv, kui küsisin: "Milles ei hakka siis siga tapma?" Ütles, et "tapja lätsi Kikkamäe Eduardile tapma, sealt tulles tapeti meie siga ja läksivad orelimeister Tanil Kriisa talusse tsika tapma." Küsisin oma peremehelt, milles täämbä niipalju tsiku tapetakse. Vastas: "Kuu um kolm päiva vana, pehme aig!" Mis siis Kuu tsialihasse puutub? Vastus: "Liha kiis pehmes! Saa rasvasemb ja ei lää seistes halvaks ega kalõs!"
Tõine tappiaeg on enne täiiskuud 3 päiva. Nii tõendas minu vanaisa.
Vana kuu kaarella tapetud tsia liha läheb keetes kamarapool väljäpoolõ kumõras ja pehme ajaga pekipool väljapoolõ kumõras.

ERA II 143, 334 (2) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Jahujahvatamise aeg.
Eile käisin Ala-Rõuge veski juures, kus mölder S. seisis veskekoa ukse peal. Kui ollin jutu ära kõnelnu, küsisin lõpuks: "Möldriherra! Milles teil täna ei ole veskil korraootajaid jahvatajaid, kuna muidu olli kümnete kaupa hobuseid veski ümbruses seismas ja korda ootamas?" Mölder ütles: "Talumehed ei taha noore kuu kaarella jahu jahvatada, et jahu läheb elämä!"
Nagu mul meeles on oma isa õpetused, kes seletas, et: "jahu, mida ruttu ei saa ära pruukida, jahvata vana kuu kaariga veskil käies, sis saisab kavva värski, ei lää mõrkamma! Nimelt kesvane pudrujahu ja suurma lätva suvel aidan saisten elämä."
Kuis suurma lätvä elama? Isa kord kutsus aita nägema, kuis suurma eläse. Kahevakalise kaanega kasti sees olivad suurma (tangud), kus soormate sees pealpinnas lohk olli, seal mustendas must tolm peal.

ERA II 143, 370 (7) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kuu-usk.
Noorest kuust algades kuni kuu on kolm päeva vana, on pehme aig.

ERA II 143, 370 (8) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kuu-usk.
Noore kuu kaar on kalg aig.

ERA II 143, 370 (9) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kuu-usk.
Kuu pooleks saamise päeval lõpeb kalg aig ja algab noore kuu pehme aig.

ERA II 143, 370 (10) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Kuu-usk.
Täüskuu ajal on paar päeva kalg aig.

ERA II 143, 370 (11) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Kuu-usk.
Vana kuu maul on pehme aig, kuni kuu pooles saab, algab vana kuu kalg aig.

ERA II 143, 370 (12) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Kuu-usk.
Kuni päev enne noore kuu loomist, mis on kuuvahepäev, küll kuud ei ole, on pehme aig, üldse kõige pehmem aeg.

ERA II 143, 370 (13) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kuu-usk.
Kõik tööd ja toimingut, mis vähegi väikestes taludes tehakse ja ette võitakse, vaadatakse kalndrist, "määnes aig um". Suurdes taludes palju ei küsita aiga, olgu siis mõne tähtsama, suurema töö juures, nagu sõnnikuvedu ehk metsas ehitusepalkide raiumise juures.
Vähemades taludes on inimestel rohkem aega küsida: on's hea aig ärä tetä?

ERA II 143, 371 (14) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Lambapügü aig.
Kevadel, kui toomed õitsevad ja noore kuu täüsmaul kuu, sis kasvab jälle ruttu paks ja pikk vill. Vana kuu ehk kalgi ajaga pügades saab lambal vohovill ja hakkab katkema. Sügisene pügü: noore kuu pehmega nurme pääle, vana kuu pehmega varju ala!

ERA II 143, 371 (15) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Vildid, kindad, kübäräd, saapad "vanutatakse" kuu vahepäeval, siis vanuvad ruttem, saavad pehmed ja vintsked, ei murdu peeldes katki. Varrastega koetud sukad-kindad ei ole aig tähtsa: "Tetäs tiolõ minnehna, koetas kodo tullõhna."

ERA II 143, 371 (16) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Lehmavasikest ei saa eloelajat, kes vanal kuul sünnib, see jääb põdema ja saab vigane. Noore kuuga sündinud jäetakse eluvasikadeks kasvama.

ERA II 143, 371 (17) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Inimeselaps, kes sünnib vana kuuga, saab haiglane ja vana näuga; terve, priske ja noore näuga saab noorel kuul sündinud laps, olgu ta siis tütar- ehk poisslaps.

ERA II 143, 372 (19) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Pulmad peeti noore kuu tävvega, siis on pulmalistel valged ööd, hea tulla ja minnä piimanaasil, lapulistel ja bussenikel. Noore kuu tävvega võetud naine ei vanane nii ruttu, seisab kauem noorik ja ilus, kuna vana kuuga rutem vananeb ja haigeneb.

ERA II 143, 372 (20) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Riidepesu toimugu pehmel ajal. Kes kalgil ajal riideid peseb, selle pesusse jääb palju musta ja tõlvahand võtab piosse villid.

ERA II 143, 372 (21) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Sõnnikuvedu suvel veetakse pehmel ajal vanal kuul, et rutem ära mädaneks ja parem vili kasaub. Kalgi ajaga veetud sõnnikukõrred seisavad mitu aastad nurmel, ilma et mädaneks.

ERA II 143, 373 (22) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Tarbepuude raiumine metsast. Vaadakse, misjauks neid tarvis on, igal oma aig. Kuuse-männi majapalgid: vana kuu kalgil ajal, siis saavad kuivad, kõlisevad, ei habrastu, seisavad kaua mädanemise vastu. Lehtpuud nagu kase, saare, tamme raiutakse noore kuu kalgil ajal, siis ei koita, saavad kerged ja kõvad; pehmel ajal raiutud lõhkevad, seisavad kaua toored, hämästuvad ruttu.

ERA II 143, 373 (23) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Orukaldast põletuse haud raiutakse noore kuu pehmega, et rutem võsa asemele kasvaks. Kalgil ajal raiutule ei kasva uut võsa niipea asemele.

ERA II 143, 373 (24) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Ahjud ja truubad tehakse vanal kuul, siis annavad enam sooja ja ei sigi ahjuelukaid: prussakaid, kilke, lutikaid.

ERA II 143, 373 (25) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Truubad puhastatakse vana kuu reedesel päeval, siis ei sigi ahjuputukad.

ERA II 143, 373 (26) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Pehmel ajal savitatud ahju ehk tare alusmüür pudeneb väga ruttu ära ja ei hoia sooja. Pehmel ajal on savi sees rohkem kleepuvust, mis rutem niiskuses ära laguneb.

ERA II 143, 374 (27) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kuu - saun.
"Täämbä alõsi sanna küttä." - "Nu um vanakuu ots, nakka-õi süütmä."

ERA II 143, 374 (28) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kuu - saun.
"Kis täämbä sanna kütt? Nu um väega nuur kuu: nakas kõik kihä süütmä!"

ERA II 143, 374 (29) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Vesi ja kuu. "Järvevesi pess lainidega vattu viirde, no um pehme aig!"

ERA II 143, 374 (30) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
"Kabõhitse, minke mõskõ nu umma suud lätteviihn, nu um noorõ tävvekuu pehme aig, sis lää-õi nii ruttu vanas!"

ERA II 143, 374 (31) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
"Pehme aega vihm satas, sis jääse vii pääle õhumulli; tähendas, et hummõn kah saa viil vihma. Eä kalõ aoga jää-õi kaartõ tsilkõ vii pääle mullõ!"

ERA II 143, 374 (32) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
"Kõnõla kõvõmbahe! Nu um vana kuu, mul paksu kõrva, kuulõ-õi kõiki tähti!"

ERA II 143, 374 (33) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Sügüsene hall ja kuu.
"Noorõ kuu üükülm, hall, küdsä ku tulõpaistõhn: kõik mis hal´as, küdsä valgõs ja mustas!"

ERA II 143, 374 (34) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
"Vana kuu hall hiidüda-õi välävilju, mõnõ kärbläse tapp!"

ERA II 143, 374 (35) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
"Kuu um korgõhõ luud: külmä ilma püsüse!"

ERA II 143, 374 (36) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Nuur kuu um madalahe luud: saa-õi viil külmä!"

ERA II 143, 375 (37) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
"Sügüsene nuurkuu luvvas alati madalahe, sis lämmä ilma püsüse kavva.

ERA II 143, 375 (38) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Keväjätse noorõkuu luvvasõ korgõhe, sis saa-õi viil ni pia lämmit ilmu!"

ERA II 143, 376 (44) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kardokapandmisel kuu tävvekuu, vanal pehmel aol, ku pilved piksetormi taulised; sis mädänese vanakardoka-imä är, mood´o jääse sügüseni kalõs ja terves, nii et panõ vai vahtside kardokidega ütehn võtmisekorvi!

ERA II 143, 376 (45) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Hernekülv, ku kuu um noorõ kuu täüs, hummogu ehk õdagu tuul, pilve nigu lamba man rases, tükk selget taivast, tõõnõ pilve, ühtemoodi üle kõgõ taiva, sis saava kõdrikatsõ ja kõik kõdra paarõ. Teiseti tehes saab hein ja "vaglutõdu kõdra".

ERA II 143, 377 (46) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Uutõ hoonete ehitus ja kuu.
Vahtsõ huunõ tegemise alostusehn kaivetas vundamendi kraav tävvekuuga, sis saa täüs hoonõ. Väikukuuga alostõhn jääs hoonõ ilmastilma puultühäs. Kraav täüdetas kivvega vanakuu kaaril, sis saa kuiv allõn, ei tõmba vett üles sainu külge. Müürü

ERA II 143, 377 (47) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Põhukatus ja kuu.
Kõvõmb napukatus saa rüänapast. Vana kuuga katõtu katusõl lätvä välimitse napukõrrõ otsa katusõ sisse, ku põud ilm um. Noorõ kuuga katõtul lätvä napukõrrõ välimise otsa üles taiva poolõ, nii et vihm juusk süvvä katusõ sisse. Pehme aoga katõtul katusõl kasus väega ruttu paks sammõl pääle. Läbi samblõ joosõ-õi vihmavesi maha, muudku määtäs katust.

ERA II 143, 378 (48) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Ilmamuutused ja kuu.
Ilm muudab ennast ühes kuumuutustega. Millal noor kuu saab, võib teada saada kolme sõrmepikkuste, ilma oksaurvatu pihelgapuu pulgakestega, kui neid pangi puhta külma vee sisse panda. On noor kuu ära loodut, siis langevad otseti põhja.

ERA II 143, 379 (49) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Enamiste noore kuu loomise järele tuleb pilvitus ja sadu, olgu aastaaeg mmissugune tahes. Ka poolekuu päev muudab pilvitust.

ERA II 143, 379 (50) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Täüskuu aga sellevastu toob harva sadu, küll põhjatuult ja selged, külmemad ilma.

ERA II 143, 379 (51) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Inime ja kuu on harvem tähele pantud. Kuutõbised täüekuuga ja luuvalused noore ehk vana kuu kandsul.

ERA II 143, 379 (52) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kes tahab pikki hiussid, laske lõiku noorõ kuu tävvel; kes soovib hiustest lahti saada, lasku lõiku vana kuu kandsul. Küüned niisama.

ERA II 143, 379 (53) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kalad järves ja kuu.
Kalgi ajaga, põhjatuulega ei saa järve äärtest kuuritsaga kalu püüdes ühtegi; küll aga lõunatuulega ja pehme kuu ajal.

ERA II 143, 382 (81) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kaob keväja Sõgõl akko, sis pakõ härä vakko.

ERA II 143, 388 (5) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Kristi Kaber 2001, redigeeris Mare Kalda
Vikakaar paistab, sis saab homme kah vihma. Korra karjas olles, õhtupoole, olli ilus vikakaar. Kahekordselt, seestvahe must. Küsisin vanaisalt, milleks kaks vikakaari on. Vanaisa seletas: "Ku päiv helk´äs, sis um alati kats vikakaari!" Milles tuu vahe must om? - "Siäl umma niisama vikakaari värmi, a noid ei näe, nuu pleegi-ei tagasi, umma är siätü. Vikakaari võit esi kah tetä! Tulõ lumbi viirde, ma näüdä!" Tegi siis lepaokstest saunaviha, kastis vette ja tsiukas üles. Vikakaari värmi olli selgehe nätä.
"Kohe vikakaari ots pääle paist, tuu puu ja puhma kuiosõ är. Ku tarõ kottalõ trehväs, tuu tarõ palas ütskord är!"
Ku viilumbi kottal ots um, sis tõmbas hummõnõs vihma üles. Mõnikõrd olõvad nii kõvastõ üles tõmmanu vett, et kalapoja ja väikese kunna üles kisknu. Nu tõõsõl pääval perahn satasõ maa pääle.

ERA II 160, 382 (11) < Rõuge khk., Pindi v., Pindi as., Karja t. < Rõuge khk., Vastse-Nursi v. - Ija Daniel < Peeter Märdimäe, s. 1865 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Päiv lätt Jumalihõ - päiv lätt luuja.

ERA II 160, 384 (20) < Rõuge khk., Pindi v., Pindi as., Karja t. < Rõuge khk., Vastse-Nursi v. - Ija Daniel < Peeter Märdimäe, s. 1865 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vikatkaarõ pand Jummal taiva pääle tähes, et viiuputust ei saa inämp olõma.

ERA II 160, 391 (3) < Rõuge khk., Pindi v., Kaku k., Kaku t. - Ija Daniel < Iida Helbe, s. 1890 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanakuu unõnäo' läävä täüde.

ERA I 2, 393 (1) < Rõuge khk. - V. Meks, Võru Ühisgümnaasiumi õpilane (1928) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Vihmasadu päikesepaistes tähendab vaeslapse silmapisaraid.

ERA I 2, 407 (1) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Võru Ühisgümnaasium (1928) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Vihmasadu päikesepaistes tähendab vaestelaste silmapisaraid.

ERA I 4, 416 (30) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Vastla noort kuud nähes tuleb sõnada: "Tere, tere noorkuu. Sina vanaks, mina nooreks, sina raua raskune, mina kulla kergune." Siis jääd nooreks ja ilusaks.

ERA I 4, 418 (93) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui mihklipäev on noores kuus', siis tuleb loomadel toidupuudust.

ERA I 4, 418 (101) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui mardipäeval kuu selgelt taevast maha vaatab, saab palju tüdrukuid mehele.

ERA I 4, 418 (110) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui kadripäeval sõel taevast alla vaatab, saab palju tüdrukuid mehele.

ERA I 4, 418 (115) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Nisu külitakse siis, kui on kuu kolm päeva vana.

ERA I 4, 418 (116) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kartulid pannakse maha noore kuuga.

H I 2, 571 (1) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Looduse ilmutustest taeva lautusel
Päikese ja kuu varjutamine peab olema mälestuseks sellest kui Kristuse surmatunnil ka päike pimedaks läks. Mõned jälle, et päike ja kuu saab uueks ümber mundatud. Mõned usuvad, et päike ja kuu saavad patuste inimeste peale vihatses ja ei taha nende peale enamb vaata.

H I 2, 571 (2) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Kuu käimine kõrgest tähendab külma, madalast sooja. On noor kuu seliti, siis saab sel kuul palju tõbitsid ja surnuid, on püsti, siis on mõlemid näha.

H I 2, 571 (3) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Taevatähed peavad kõik õndsate inimeste hinged olema, kes veel maa peal elavad, mida õndsamb inimene, seda heledamb tema täht. Taevatähed peavad väga suured olema. Kord on üks täht maha kukunud ja tema on nii suur olnud, et kolme kubermangu maa kinni katnud. Taevatähed peavad naelad olema, kellega taevas on kinni kinnitud, sellepärast magab reinuvader rebane pilvisel öösel üles pööratud jalgadega, hirmuga et kui taevas peale kukub, siis jääb ometi jalgade otsa üles; selgel ööl kus taevas kinni on naelutatud, magab julgeste. Kui oled öösel Vanakuradi läbi kiusatud, nagu tee pealt kõrvale viidut, siis otsi taeva rist üles; oled risti tähti silmanud, siis põgeneb Vanakurad ära.

H I 2, 571 (4) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Koidu ja ehatähe korgest käik tähendab viljalist aega.

H I 2, 571 (5) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Vankrid on täheks ühest loost, kus hunt kord hobust aistevahelt tahtis ära süüa, selles nuhtluses on hobused, vanker ja hunt üleval taevalautuses ilma otsani seismas, sellepärast ei tohi hunt enamb hobust aistevahelt puttu. Seäl on näha kuis hunt keskmist hobust metsa kisub.

H I 2, 571 (6) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Sabaga tähed: suurte sõdade ja verevalamiste kuulutajad.

H I 2, 571 (7) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Linnutee lindudele teejuhiks, kes soojamaale rändavad ja seält tagasi.

H I 2, 571 (8) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Jooksjad tähed: puugid ehk ka jälle, et sel kõrral inimine ära sureb ja tema küünal taeva all ära kustub.

H I 2, 571 (9) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Põhjavalu on valaskalamängimine, kelle soomuksed päikesepaistel veepinnal läikivad. Teiseks tähendab tema halbu ilmu.

H I 2, 572 (19) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Talvel, kui ära veerenud päikesest tuline pitk saba üles jääb, suurt tuisku; nenda ka pilvede punetamine.

H I 2, 572 (20) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Suvel, kõrvetavad pilved päikese looja miniku ja tõuusu ajal vihmasid ilmasid.

H I 2, 572 (21) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Tuleb päike homiku selgelt üles ja läheb varsti pilvede ala ja sealt jooned alla käivad, sel paeval ei saa heina teha, sest et vihm tuleb. On homiku tuuleõhk, siis on kõik päiv põud, on vagane, siis on päeval vihma loota.

H I 2, 574 (32) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Vana kuuga ei tohi juukseid lõigata, siis katkevad kõik peast maha.

H I 6, 72 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Häitsese uibu ja tõõsõ viläpuu kattõ kuu vahepääl, s.u. vanakuu lõpõtusõl ja noorõ kuu alustusõn, sõs um pallö ubinid ja muud viljä luuta. Häitsese nää üte kuu seen, sõs lätt pallõ häiermid maha ja saa veedükese vilja.

H II 32, 230 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Jüripäävä ei tohe karja mõtsa aia, muido susi süü kõgõ ärr. Ku ka ajad, sis piäd karämaal hüäste kadaja puhmõ palotama, siis susi näe ei karja tulla.

H II 32, 287 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Jakob Orav (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku varõsõl pää lõunõhe um, sis lätt ilm sulale, agu põhja, sis lätt külmäle, agu vares süüdas ja soputas, sis sato.

H II 32, 373 (1) < Rõuge khk., Sänna v. - M. Jennes (1890) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku hannaga täht taivan um, sõs tulõ sõda.

H II 32, 373 (2) < Rõuge khk., Sänna v. - M. Jennes (1890) Sisestas Salle Kajak 2004
Virmaliste vehklemist arvasõ vanainemise vallaskala mängmises meren.

H II 32, 373 (6) < Rõuge khk., Sänna v. - M. Jennes (1890) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku hainaritsiga õdagu laulva, sõs saa tõõsõl pääväl põud ilm, a ku kunna krooks'va, sõs saa vihmanõ ilm.

H II 32, 383 (14) < Rõuge khk. - A. Joosik, end. A. Jennes (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui päiv verevähe är lät', ehk ku õdagu kõrbas, sõs saa tõõsõl pääväl hää ilm vai põud; ku päiv hummugu ülesnõssõs vai ku hummogu kõrbes, sõs saa tuol pääväl vihma.

H II 45, 207 (1) < Rõuge khk., Sänna v. - M. Jennes (M. Laanela) (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku kapst-maarjapäävä - 25 märts paastum.p. langa kerit, sõs pilutõdasõ kapstalehe ärr, a ku langa kerit ja suure langakerä kerit, sõs kasusõ suurõ kapstapää.

H II 45, 207 (2) < Rõuge khk., Sänna v. - M. Jennes (M. Laanela) (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku jüripäävä (25. apr.) aida tiit (teed) vai ruudit viat kodu, sõs tulõva siu (Schlangen) ümbre tarõ. Ku inne jüripäivä tulõ üles tiit, sõs tulõva soe karja, a ku õkva jüripäävä tiit tulõ üles vai kadajid kõrbat, sõs kõrbat soe silmi.
Mie puul (pool) pidävä vana inemise inne Suurt Ristipäivä (taevam. päev) viel kats Ristipäivä, neo umma kats nemäpäivä inne Suurt Ristipäivä. Vanainemise ütlese, et neil päivil ei tohe midägi tetä, nimelt ummõlda ei kedrada, muidu lüü pikne ärr.
Ütskõrd vanast, ku inemise olli teol (orjusõn) olnu, ol'l nakanu pikne kõvastõ müristämä (käümä) üte tütärlatsõ pää kotsil. Sõs ol'l mõisa kubijas tu tütärlatsõ käest küsünü, et vast sul midä Ristipääva ummõldut rõivast sälän um, ku um, sõs viska maha. Tütärlatsõl ol'l ka olnu Ristipäävä ummõld jak'k sälän, tiä (timä) ol'l maha visanu, sõs ol'l suur tuul tulnu ja ol'l tu jaki ärr veenü, nii et inämb kongi es olõ näta ja müristämine ol'l sõs sama maha jäänü.

H II 51, 387 (2) < Rõuge khk. - J. Gutves (1893) Sisestas Salle Kajak 2004
Päivä kaetagu kõiki majariistu tallsipühi ja vanaaestaija õdagu vaihjel, tekku egalõ asälõ hüdsega väikene ristikene pääle, siis ei väsü suvõl hobõsõ ei inemise ärr.

H II 51, 395 (5) < Rõuge khk. - J. Gutves (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Päiv
Ku päiv paastiaõi, sis paha umgi. Näägäga um tihkõ kaija, kuu liina-lippakil "päävävario" pääl umma; päiv um jo tervüse pää, vihmasado veli. Vihmasõ vele ikva, päävä poja ikkõõi. Kun päiv paist palavahe, sis tulõ tervus talavahe, võid astu ku maa tõrgus. Kiä päävä paistõt pakkõ, toolõ tulõva haigusõ sakkõ. Põvva tunnikõnõ um kallis.

H II 51, 443 (20) < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku keväjält kunna kõgõ edimäst kõrd vii (vesi) seen näet, sõs havvusõ suvõl varbavaihe veridses; ku liiva pääl, sõs süü liiv ja lüü varvastõ ala kunnasilmä; näet kuiva haanamaa pääl, sõs jääse terves.

H II 51, 450 (38) < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Satas sügüselt edimäne lumi päivä, sõs saa tuul talvõl ja suvõl (terve aestagal) pallö vargid ja varastõduisi asju kätte, a' ku üüse satas, sõs um vargil õnn, sest tuul aestagal ei saa neid pallö kätte, ehk ku kah, sõs väega veedükese.

H II 51, 450 (39) < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Häitsese uibu vana kuu lõpetusõl ja noorõ kuu alustusõn, sõs saa tuul aestagal pallö ubinid, a' ku uibu üte kuu seen arr häitsese, sõs saa väega veedükese.

H II 51, 450 (40) < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku rüä vai muu vilä põimisel tüü õdangullõ jättät, sõs piät (esi) iij (esi, ett, kutsutas üts osa; jagu, hõõlas) rükä vai viljä - laiusõperrä - miä põimja - ehk mitund põimjat - üte kõrraga edesi põim tasadsõs põima ja 2 viimäst peotäüt - miä põimät ütstõõsõ pääle risti pandõn põllulõ jätmä; moodö põim Vanajuudas hindälle kah. Niisama tohe ei kah põimõii päid üle nurmõ veere vällä panda enge sissepoolõ, sest nuu pää pess Vanajuudas hindäle.

H II 51, 457 (3) < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Vana kuu riide'ga (reede, päevanim.) külvetäs tatrit. Kasus hüä ja ei võtta sügüselt undsõ nipia tedä ärr.

H II 51, 457 (4) < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Niisama istudõtas vana kuu riide'ga kaali (???) sõs saava nä hüä pehme ja magusa nink ei saa ni väega pinnadsõ.

H II 51, 457 (5) < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Vana kuuga ei tohõ mitte rükä tettä, selle et rüä seemen ärr mädänes.

H II 51, 458 (12a) < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Niit (umblemises) tettäs noorõ kuuga; möödö lang kuna saa õnõ.

H II 51, 458 (13) < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Vana kuu sann (köetud saun) um hüä, nim.: inemine lätt puhtas ja ei lää kärnä (sügelis) nink ei süüdä sukuki. Kuna noorõ kuuga inemine süütmä nakkas; niisama mõstas kah vanakuuga rõiva, lätvä hüäste puhtas.

H II 51, 458 (14) < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Noorõ kuuga sündünü latsõ umma näöst noorõ kuna vana kuuga ruttu vanas lätvä.

H II 51, 460 (24) < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku pääväl tsõõr ümbre um, sõs saa tõõsõl pääväl vihma, ku tulba vai tõõsõ päävä taivan umma, sõs saa tuuline ja külm ilm nim. talvõl kangõt tuisku ja külmä. Mõnõ arvasõ, et tulba vihma tähendäse.

H II 56, 1024 (27) < Rõuge khk. - Hilda Treu (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Pääle päivä ei tohe inämb sanna minnä, sõs umma Vanakuradi sannan.

H II 56, 1027 (52) < Rõuge khk. - Hilda Treu (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui keväjäl vasika edimäst kõrda vällä lastas, piät näile juuda sitta kaala köütmä, sõs ei saa näid kiäki ärr kaheta.

H II 56, 1033 (1) < Rõuge khk. - M. Jennes, end. M. Laanela (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Vana kuuga käüdäs sannan, ku noorõ kuuga käüt, sõs nakkat süütmä.

H II 56, 1033 (3) < Rõuge khk. - M. Jennes, end. M. Laanela (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Riedi ja iespääva ei panta kartolid, sõs saava mõru.

H II 56, 1034 (11) < Rõuge khk. - M. Jennes, end. M. Laanela (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Vana kuuga pandas kartolit, sõs sasuso täüs.

H II 60, 81 (21) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Um mõnikõrd väega tuisunõ ja tormine ilm, sõs üteldäs pilgadõn, et mõni vana (kuri) tütruk um arr koolu. Vannu poissõ ja tütreke pilkas rahvas mitmet muudu:
Vanatütruk - tuulispää, vanatuust, huust, nuust, tuiskaja, tormaja, tuhkapuskja, raudhammas, vanaklõks, kabõnõ (kabõ-õsrahvas - naasterahvas).

H II 60, 88 (43) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Keväjält tulõva lamba noorõ kuuga pükä, sõs kasus ruttu hüä vill asõmallõ a' sügüselt ja talv püä vana kuuga ehk niu vanarahvas ütles: noorõ kuuga nurmõ, vana kuuga varju (lauta).

H III 11, 56 (18) < Rõuge khk. - Hindrik Uuk (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Hernit tetas lõune tuulega, et sis pehmes keevat. Suure reede vihm toovat suurt õnnistust, Jürip. vihm suurt leiva- või rüa äkadust.

H III 11, 57 (19) < Rõuge khk. - Hindrik Uuk (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui kuu sälile, savat palju haigit ja surnuid.

H III 11, 57 (22) < Rõuge khk. - Hindrik Uuk (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Päikese sakit tähendavat suvel põuda, talvel külma. Kui ratas ümber päikese sis tuisku.

H III 11, 57 (23) < Rõuge khk. - Hindrik Uuk (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui "Nua laiv" pilvet ülevel om, saap vihma.

H III 11, 58 (25) < Rõuge khk. - Hindrik Uuk (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Taivatähe, "vanger". Vankri ees olnud kats härga, hunt söönut tõise ära, sis pantut hunt asemele.

H III 11, 58 (26) < Rõuge khk. - Hindrik Uuk (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Virmaliset olevat kurja inemise vaimut, kes taiva all kaklevat.

H III 11, 58 (28) < Rõuge khk. - Hindrik Uuk (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Pälk kõlvavat seeni.

H III 11, 167 (5) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Kun Noa laiv ülle taiva, sis nakkas pikkalist vihma saddama.

H III 11, 167 (12) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku pilve põhjha puult tullõva, sis tulle saonõ ilm.

H III 11, 167 (13) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku eddimänne mürristäminne põhja lätt, sis tullõ kjülm suvvi.

H III 11, 167 (14) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku päiv verrev sis õks põud umm.

H III 15, 489 (21) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Õdagult ku nuur kuu (esimene veerand) um sõs mine inne magama minegit vällä ja kae nii kavva kuu sisse, ku silmä jo kiretämä nakkasõ, sõs mine sõna lausmada magama, maatõn näed umma armukeist unõn.

H III 28, 697 (2) < Rõuge khk., Haanja v. - G. Raup (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui vikakaar keskest lõpes, siis saa vihma, ku otsast, siis põud.

H III 28, 697/8 (7) < Rõuge khk., Haanja v. - G. Raup (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui talvel taevaküljes kaks päikest on (teiseks päikeseks arvatakse päikese varju, mis kuskil pilve pääl sünnib), siis tulevad külmad, aga kui suvel kaks päikest taeva küljes on, siis vihmased ilmad.

H III 28, 698 (8) < Rõuge khk., Haanja v. - G. Raup (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui päike õhtu looja minnes veretab, siis saab järgmisel päeval ilus ilm.

H III 28, 699 (12) < Rõuge khk., Haanja v. - G. Raup (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui õhtu valged pilved taeva küljes on, siis saab järgmisel päeval ilus ilm, kui aga mustad pilved, siis vihmane ilm.

H III 28, 699 (13) < Rõuge khk., Haanja v. - G. Raup (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui vara müristab, siis saab vihmane suvi.