Rõuge pärimus

Ilmaraamat

E 17095 (59) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui ahjuritsikad õhtul ehk öösel laulavad, on talvel kanget külma oodata. Laulavad nood päise päeva aeal, läheb ilm soojaks.

E 17095 (60) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kassi karjumine ja kisendamine tähendab talvel tuisku ja külma.

E 17095 (61) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui jõgede sees vesi väga alla sadab on talvel suurt sula ja suvel suurt vihmasadu oodata.

E 17096 (80) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui pahad ilmad tulemas, hakkab pada sine välja aeama ning keik supp on paeas sinine.

E 17096 (81) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Enne kurja ja saduse ilma tulemist hakkab tuul ulguma ja vinguma, mõnikord joba paar päeva enne seda. Nago oleks laulu hääli kuulda.

E 17096 (82) < Rõuge - M. Siipen. Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Adralusikad, noad, labidad ja kirved lähevad rostetama, enne kui raske vihmasadu algab.

E 17096 (83) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui mihklipäevaks puuleht on maha läinud, siis on ka maarjapäevaks kevade lumi kadunud.

E 17096 (84) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui enne maarjapäeva kaks nädalat lumi pole ära läinud, siis seisab ta maarjapäevani ehk sagedaste ka pärast maarjapäeva kaks nädalat.

E 17096 (85) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui sea põrna ots on tagant poolt paksem on tali viimses otsas paksemb, on eestpoolt jämedam, on talve lumi eest otsast sügavamb.

E 17097 (86) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui maarjapäeva ööse külmetab, külmetab 40 ööd pärast veel.

E 17097 (87) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui jüripäeva ööl külmetab on 9 maini veel külma karta.

E 17097 (88) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui küündlakuul härg saab juua (sulaga), siis ei saa kukk paastukuus juua.

E 17097 (89) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Mida madalamast linnud luiged, hanid ja kured sügiselt ära lähevad ja lendavad, seda paksemb (tali) lumi.

E 17097 (90) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Mitu nädalat sügisel puulehe minek viivitab, niipaljo aega viivitab ka kevade lume minek.

E 17097 (91) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui seitsmevennastepäeval niipalju kuiva peab, et mees mahti saab selle aeaga hobuse selga hüpata, saab ikka veel heina teha.

E 17097 (92) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui peetripäeval vihma sajab, sajab ühtelugu seitse ööd-päeva.

E 17097 (93) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui jaanipäeval päike selgeste üles tõuseb on heinaaeg hea.

E 17097 (95) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Tater on vanast ütelnud, et temal siis paras on kasvada, kui lammas kahe poeaga vahete pääl magama mahub.

E 17097 (98) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui esmalt lumi maha tuleb, siis peab seda hästi tähele pandama ja meeles pidama, mito päeva ta maas seisab ehk maas on seisnud, kui ta veel ära lähab ja maad paljaks jätab. Niipaljo päevi kui esimene lumi on seisnud, niipaljo sulasid on karta, läheb veel lumi ära, enne kui kindel tali peris tuleb. Ei lähe esimene lumi sugugi enamb ära, jääb tali ühe korraga kindlaks.

E 17097 (99) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Lähavad suilinnud vara siitmaalt minema, tuleb ka vara talv.

E 17098 (100) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Hanid lähavad, hall tuleb,
Luiged lähavad, lumi tuleb.

E 17098 (101) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui õhulained enne lõunat voolavad ja soojus väga suur on, ei jää vihm sel päeval tulemata.

E 17098 (102) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui paar nädalat ehk enamb seda vihma ei ole tulnud, aga kui kartulapäälsed jo närtsima löövad ja maha lokastavad, siis tea, et vihm on varsi joba tulemas.

E 17098 (103) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui kihulased, sääsed ja parmud valusaste salvavad, siis on varsi vihm käes.

E 17098 (104) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Lendab mõni kärbes jo ümber ehk tükib nõnna ehk kõrva sissi, siis on jo vihmahoog nii kaugel, et silmaga võid näha.

E 17098 (105) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kargavad loomad kuiva ilmaga kibetaste kiini, päälegi mitu korda, kui taevas paksus pilves on, tähendab vihma.

E 17098 (109) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui palukad ja pihlakad paljo õitsevad ja paljo marjo kandvad tähendab väga vihmast sügiset.

E 17098 (110) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui talvel tuisk katuste päält alla keerutab ja nago paea sees keeb tähendab sula.

E 17098 (111) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui talvel kivimüürid halli karva löövad, lähab ilm varsi pehmeks ja juhtub ka sagedaste, et vihma tuleb.

E 17098 (112) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui uduaur suiõhtatel jõgede ja järvede pääle kogub, tuleb tõisel ehk kolmandal päeval pääle selle vihma.

E 17098 (113) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui paks kaste sui kuival päevadel hommiku maas on, pole paljo sel päeval vihma oodata.

E 17098 (114) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui sui pitkadel põuapäevadel mõni hommiku vara kastet sugugi tunda ei ole kui käega katsud, siis on vihmapilved joba käimas, olgu küll, et see sinu põllule täna veel maha ei sada. Antakse vaest küll tõistele.

E 17098 (118) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui taevatähed talvel väga heledaste paistavad ja kirgavad on kange külm tulemas. Tuhmid tähed tähendavad head pehmet ilma.

E 17099 (120) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
On noorel kuul päälmine ots terav ja isepool viltu taeva sõrvas, tähendab talvel kanget külma ja suil kanget kuiva.

E 17099 (121) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Sõgluvad mustad lutika moodu mardikad väga virgaste kange kuivaga veepinnal, siis tuleb varsi, kas selsamal ehk tõisel päeval, vihma. Sõgluvad nad aegamööda, siis on ilm veel ikka edasi kuiv.

E 17099 (122) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Lendavad pääsukesed kibedaste vee pääl ja karja seltsis ja on ilm väga kuiv, siis usu, et pea vihma tuleb, sest putukad põgenevad joba vihma eest pakku ja pääsukesed püiavad põgenejaid kinni. Ehk küll vihmapilv sagedaste mõnisada versta veel kaugel on, et so lihasilm ei näe, kannata veel, küll ta seie jõuab.

E 17099 (123) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui vihmakullid kisendavad, tuleb tõeste vihma.

E 17099 (124) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui lapsed suure neljabe hommiku hästi vara laastuid tuppa toovad, leidvad nad suil linnupesi.

E 17100 (138) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui varessad talveõhtatel ennast kõrgesse puulatva kokku koguvad, lähab külm väga käredaks.

E 17100 (139) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui kass küüsi kisub, tõuseb kange tuul.

E 17102 (180) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Tahad, et ruttu tali tuleks ja saaniteed saaks, pead valget kitsi kolm kord ümber suure kivi vedama, aga häält poolt kurale poole, vastopäeva.

E 17092 (1) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Heinareha ei tohi heinaaeal selili maha visata, siis tuleb kas selsamal ehk tõisel päeval vihma sadama.

E 17092 (9) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui kukk vaheaeal laulab, tähendab tõine päev head ilma ja kui enne hea ilm oli, siis tähendab kukelaul kurja ilma.

E 17092 (10) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kannab siga suuga põhku lauta, läheb ilm kurjaks, kannab põhku laudast välja, läheb ilm heaks.

E 17093 (11) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Sääb siga veel pärast põuaaega pääle päikese looja minemist muru (õue) pääl, saab tõisel päeval vihma.

E 17093 (12) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Lähab kuivanud heeringa- ehk räimepütt, mis tühjalt on aitas ehk keldris seismas, ligedaks ja hakkab higistama, on suurt vihmasadu oodata.

E 17093 (13) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Läheb raudkivi ligedaks, mis metsas ehk mojal varjulises kohas seisab ja kellel ainult otsakene maa seest välja paistab, tuleb vihma tõisel ehk kolmandal päeval.

E 17093 (14) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Röögib pajoharaks (sineraal) metsas ehk lendab metsast välja, ei jää vihm tõisel vai kolmandal päeval pääle selle ealgi tulemata.

E 17093 (15) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Sööb koer hea ilmaga heinu, tulevad väga halvad ja vihmased ilmad.

E 17093 (16) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Hakkab uni vanainimest päise päeva aeal vaevama ja lähavad luud-kondid nago raskeks on vihm tulemas.

E 17093 (17) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Päikesel rõngad suil ja talvel sünnitavad pitkalist sadu, nõndasama ka sapid ees ja taga päikesel.

E 17093 (18) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Tõuseb päike selgeste ja läheb pääle tõusmist pilve, on selsamal päeval raske sadu käes.

E 17093 (19) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Pilvitab pääle lõunat ja paistvad päikesekiired pilvede vahelt välja nagu kokku seatud vitsakimbud, tuleb tõisel päeval vihma.

E 17093 (20) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
On päikesel ratas ümber enne lõunat, tuleb selsamal päeval vihma. On pääle lõunat, tuleb tõisel päeval. Nõndasama on ka kuurõngastega lugu.

E 17093 (21) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui vihmase ilmaga suil tuul põhja käänab, läheb kuivale.

E 17093 (22) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui pärast kauaaegast vihma sadamist pilved päikese loojaminekul valgeks rünkadeks läävad, saab kuiva.

E 17093 (23) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui päike tõusmise ja veeremise aeal kollane näitab, pole paljo vihma loota.

E 17093 (24) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui kuiva aeaga päike väga valge on ja helgib, on vihma varsi ootata.

E 17093 (25) < Rõuge - Märt Siipsen (1895) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui saksamaa pajo lehed kuiva ilmaga väga läikivad kui päike õhtapooles on, tuleb tõisel päeval vihma.

E 17093 (26) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui järvehütt ehk jutitaja laulab õhtatel jut-jut, on vihm tõisel päeval tulemas.

E 17093 (27) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui koer suigub ja kurb on, tulevad pahad ilmad.

E 17093 (28) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kana vihtumine põrandal tähendab talvel sula, aga nokitsemine kanget külma.

E 17093 (29) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Varessa vihtumine kuiva ilmaga tähendab vihmasadu.

E 17093 (31) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Sigade vingumine ja purelemine laudas talvel tähendab kanget külma ja tuisust ilma, niisama ka suil vihma ja tuult, mis paar nädalat vaib edasi kesta.

E 17094 (33) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
On inimesel kihavoolmed nago palmikud üles aetud ning näpuga katsudes tunda, tuleb kuri ilm.

E 17094 (38) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui pajapõhi talvel ehk suil põlema lähab, on suurt sadu oodata.

E 81079 (7) < Rõuge khk., Viitina v. - Elmar Järv, 18 a., Jäneda Põllutöökeskkooli õpilane (1932) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui konn õhtal krooksub, siis saab vihma tulema. Sedasama tähendab ka kurgede pillerkaaritamine. Kõigub õhtal palju sääski ja mets huikamisele vastu kajab, siis saab järgnev päev ilus olema.

E 81079 (8) < Rõuge khk., Viitina v. - Elmar Järv, 18 a., Jäneda Põllutöökeskkooli õpilane (1932) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Veel kuulutavad järgmised nähted vihma: kui tiibadega sipelgad väljas lendavad, kui loomad kibedaimalt kiinis käivad, kui palaval ajal kõva uni pääle kipub, kui pääsukesed madalalt lendavad.

E 81079 (9) < Rõuge khk., Viitina v. - Elmar Järv, 18 a., Jäneda Põllutöökeskkooli õpilane (1932) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui kass puud küünistab, siis järgnevad pahad ilmad.

E 9125(21) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kassid karjuvad, saavad külmad ja vihmased ilmad.

E 9593 (11) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui siga oksendab ja jälle ära sööb, saavad pahad ilmad.

E 9593 (12) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kass suud peseb, saavad pahad ilmad.

E 9593 (13) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kassid ühte lugu mäuguvad, tuleb suur vesi.

E 9595 (36) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui heina ajal riha püsti maa sisse lööd, tuleb põud.

E 9596 (43) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kanad õhtu hilda väljas käivad, saab homme paha ilm.

E 9596 (44) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui rukkilõikamise juures tõise esi pääle lõikama lähed, jääb selg haigeks.

ERA II 156, 581 (15a) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta.
Maikuu.
Läheb mets ruttu lehte, peab põllumees külviga ruttama.

ERA II 156, 581 (15b) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta.
Maikuu.
Õitsevad toomingad 2 nädalat, saab 2 kuud sügist

ERA II 156, 581 (15c) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep [ilm]
Vanarahva tarkusi ilmade kohta.
Juunikuu.
Pehmed põhjatuuled ei ole kunagi nii kasulikud kui juunikuul, nad puhuvad vilja salve.

ERA II 156, 581/2 (15d) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta.
Juunikuu
Kust poolt tuul pööripäeval puhub, sealt puhub ta enamisti 3 kuud.

ERA II 156, 582 (15e) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta.
Juunikuu
On hommikul paks kaste maas, saab päeva ilus ilm; ei ole aga seda ehk on vähe, hakkab vihma sadama.

ERA II 156, 582 (15f) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta.
Juulikuu.
Kui sipelgad juulikuul usinasti pesa ehitavad, siis tuleb tali vara.

ERA II 156, 582 (15g) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta.
Juulikuu
Jätavad ämblikud oma võrgutegemise pooleli, läheb ilm väheks ajaks halvaks.

ERA II 156, 582 (15h) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta.
Juulikuu
On hommikul kõrge vikerkaar, tuleb pikaline vihmasadu.

ERA II 156, 582 (15i) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta.
Juulikuu
Õhtune vikerkaar tähendab teiseks päevaks head ilma.

ERA II 156, 582/3 (15j) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta.
Augustikuu.
Kui lõoke kõrgel lendab ja kaua laulab, jääb ilm heaks.

ERA II 156, 583 (15k) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta.
Augustikuu
Kui kanad hilja magama lähevad, siis hakkab teisel päeval vihma sadama.

ERA II 156, 583 (15L) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta.
Augustikuu
On augusti esimene nädal selge ja palav, saab pikk ja külm talv.

ERA II 156, 583 (15m) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta.
Augustikuu
On palukatel palju marju, saab sügisel palju vihma.

ERA II 156, 583 (15n) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta.
Septembrikuu
Palju pähklaid ja tõrusid toovad pika, külma ja kareda talve.

ERA II 156, 583 (15p) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta.
Septembrikuu
Sajab sel kuul vihma, on jaanuaris lund küllalt.

RKM II 49, 233 (10) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanarahva jutu järgi läks küünlapäeval külma selg katki ja ilmad muutusid ilusaks.

RKM II 53, 215 (1) < Rõuge khk., Haanja v., Kirbu k. - Sinaida Kerov, Antsla keskkooli õpilane < Katri Prääts, s. 1873. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kuidas ennustati ilma
Vanasti ennustasid inimesed ilma unenägude järgi. Kui unes nähti palju inimesi, siis pidi sademeid tulema.

RKM II 53, 251/2 (18) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui jalatalla alt sügeleb, siis saad tantsida; kui nina sügeleb, saad surnut kuulda; kui põsed, siis saad nutta; kui silmad, siis saad naerda; kui kõrv sügeleb, läheb ilm talvel sulale, suvel vihmale.

RKM II 53, 253 (24) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui päikesel või kuul on ring umber, siis suvel tähendab see vihmast, talvel tuisust ilma.

RKM II 53, 253 (26) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui kukk hilja õhtul õrrel kireb, siis on järgmisel päeval teistsugune ilm oodata.

RKM II 53, 253/4 (27) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui kukel läheb harja ots siniseks, siis on suur vihm varsti käes.

RKM II 53, 254 (29) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui hommikul udu läheb üles, tuleb päeval vihmane ilm; kui maha, siis kuiv ilm. Kui korstnast suits läheb maha, siis läheb ilm vihmale. Kui talvel nõgi pliidi või ahju juures põleb, siis läheb ilm halvaks - tuleb tuisk.

RKM II 53, 254 (30) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui ilmub palju tiibadega sipelgaid, siis tuleb varsti vihm.

RKM II 155, 175 (3) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Meeta Render (Urbanik), s. 1896 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Küünlapäeval öeldi, et nüüd läheb külma süda lõhki, mis peeti 2. veebruaril.

RKM II 155, 175/6 (4) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Meeta Render (Urbanik), s. 1896 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui tõnisepäeval oli külm, siis pikaldane külm kevad, kui aga oli sula, siis tuleb ruttu kevad ja soe, mida peeti 17. jaanuaril.

RKM II 155, 176 (5) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Meeta Render (Urbanik), s. 1896 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui pööripäeval tuul on lõunast, sai soe talv, kui aga põhjast, siis külm.

RKM II 173, 91 (11) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tähtpäivist.
Tõnisõpäävä visatas Tõnisõlõ orgu tsiapääd. Jakabpäiv om katõkümneviiendäl juunil. Puurnapäävä oll, et ku lumi üle riijala tuiskas, sõs pidi midägi tulõma. A mis, tuu om meelest lännü'.
Säitsmeveliste päävä aigu om niisama, et ku vihma satas ja kuus päivä peräst kah, sõs tulõ midägi. A mis, tuud joht ei mäletä.

RKM II 173, 92 (13) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Küündläpäiv.
Küündläpäiv om tõõnõ veebruaar. Ku küündläpäävä aigu päivä nipallogi paist, et rüütli hobõsõ sälgä är saa hüpätä, tulõva terävä rüä'.
Küündläpääväl lätt külmä sälg kah katski.

RKM II 173, 114 (36) < Rõuge khk., Tealase k. < Rõuge khk., Haanja v., Koke k. - Kalev Kalkun < Salme Lepp, s. 1897 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Paavlipäiv.
Paavlipäiv om kümnes jaanuar. Ku lummõ satas ja suur tuul om, sõs saa külm ja vihmanõ suvi.

RKM II 346, 612 (10) < Rõuge khk., Kellamäe k. - Kristi Salve < Minna Reiljan, 89 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kaetas, kui külvetas, kuspoolt tuul om. - "Tuul om halvast paigast, ei või!"

RKM II 346, 563 (4) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku inne kapstamaarjapäivä om kolm üüd-päivä sula ja peräst kolm üüd-päivä, sis saa soe kevad, aga ku külmänü om, sis saa külm.

RKM II 346, 571 (13) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vana rahvas tei nii: võeti tsia põrn, kaeti. Ku olli õhuke, siis olli õhuke talv. Ku olli üts ots paks, siis olli sükäv lumi.

RKM II 346, 572 (14) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku tsia pää maha lõigati, siis kaeti kaelakõrku. Ku olli kõrge, sis ütli, et timäaasta saa vil'lä suvi, või tsiku nuumata. Aga ku olli õhuke, sis ütli, et saa halv suvi.

RKM II 346, 594 (7) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Julius Hobune, s. 1912. a., Lilli Hobune, s. 1903. a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui tõnnispäiväl nii palju päikest om, et mustlane saa hobese sälga, siis saa terävä rüä.

RKM II 346, 595 (14) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Julius Hobune, s. 1912. a., Lilli Hobune, s. 1903. a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui kure madalalt lähtvä, siis saa pikk sügis, et süvven lähtvä, aiga küll. Aga kui kõrgelt, siis tulõ lumi ka.

RKM II 346, 596 (17) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Julius Hobune, s. 1912. a., Lilli Hobune, s. 1903. a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui kevädisest pööripäiväst om kolm päivä lõunatuul, siis saa soe kevät.

E 9595 (36) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui heina ajal riha püsti maa sisse lööd, tuleb põud.

E 9596 (43) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kanad õhtu hilda väljas käivad, saab homme paha ilm.

E 9593 (11) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui siga oksendab ja jälle ära sööb, saavad pahad ilmad.

E 9593 (12) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kass suud peseb, saavad pahad ilmad.

E 9593 (13) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kassid ühte lugu mäuguvad, tuleb suur vesi.

EÜS IX 136 (1) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Jüripäev vihma teerajaja.
On jüripäev vihmane, sadab sui läbi vihma ja kus vihmasagarad jüripäeval käivad, säält käivad naad kõik sui läbi.

EÜS IX 136 (2) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui jüripäeval saarekaupa vihma sadab, sadab kõik sui läbi saarevihma, sadab jüripäeval üleuldist vihma, sadab sui läbi üleuldist vihma.

EÜS IX 136 (3) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui kaks marjapäeva ööd ei külmeta saab kevatene pool suve soojem kui sügisene pool.

EÜS IX 136 (4) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui marjapäeva ööse külmetab siis külmetab 40 ööd perra.

EÜS IX 136 (5) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
On talvel lumest puudus, siis on suvel vihmast puudus.

EÜS IX 136 (6) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui kevatel suur veejooks on suvel suur viljasaak. Veike vesi kevatel, kõhn vili.

EÜS IX 137 (7) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Ei ole kevatel suurd vett saab suvel suur vesi.

EÜS IX 137 (8) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Märtsipäeval must maa, siis on lihavete pühil ka must maa.

EÜS IX 137 (9) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui ei ole enne talvistepühi õiged talve, siis ei ole ka enne suvistepühi õiged suve.

EÜS IX 137 (10) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui kündlakuul härg juua saab ei sa paastukuul kukk juua.

EÜS IX 137 (12) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui esimesel paastupäeval lumi üle reejalassa tuiskab, tuiskab maarjapäeval üle katusse harja.

EÜS IX 137 (13) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui küünlapäeval selge, saab hea heinategu.

EÜS IX 137 (14) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui tõnissapäeval selge ilm, saavad terased rõad.

EÜS IX 137 (15) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui madissapäeval lume sadab, saab palju marjo - ja ka sigib sell suvel paljo söötikit.

EÜS IX 138 (16) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui mihklipäeval lõunatuul, saab soe talv.

EÜS IX 138 (17) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui puulehed enne mihklipäeva maha langevad, lähab lumi enne marjapäeva ära.

EÜS IX 138 (19) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui seitsmevennaste päeval vihma sadab, sadab 7 päeva ja kui siis ka üle ei läha, 7 nädalad.

EÜS IX 138 (20) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui peetripäeval nii paljo kuiva ilma on, et mees saab hobuse selga hüppata, siis ikka saab veel heina teha.

EÜS IX 138 (21) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui nädal läbi vihmane on ja üks päev selge, siis on sagetaste jälle tõine ja kolmas päev vihmane ja tuuline.

EÜS IX 158 (1) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Ilmast.
Inimeste tähelepanemised.
Kui õhtu ilja veel vikkerkaar näha on ja enne vihmane oli, siis sadab vihma veel mõni päev edasi.

EÜS IX 158 (2) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui päikesetõuse aeal taevas punab siis tuleb sel päeval vihma aga punab taevas pääle vihma pärast päikese veeru, siis on kuiva ilma loota.

EÜS IX 158 (3) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
On mõni päev nädal ehk kuu põuda olnud siis näitavad suured kaharad oksad ehk konksud, olgu kus taht pool taeva kaarel vihma liginemist, ehk vihma hoogute latvu, mis veel seie poole jõudnud aga tõisel ehk kolmandamal päeval seie jõuavad, ehk ka varsi ette tuleval ööl.

EÜS IX 159 (4) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui loed aealehest, et Saksamaal voi Saratovis, Odessas voi Omskis vihma on paljo sadanud, külad vee ala pannud ja inimesi surma saanud. Siis ära ole hooletu sina põllumees vaid tõtta heina, ning kui lõikuse aeg selle tööga, sest ka seie ei jää selle suure vihma puulatv puudumata kui ka vähemal kombel, kui ka nädal ehk paar ära kulub, enne kui seie jõuab.
Samasugune lugu sünnib ka põuaga ehk liig soojaga enne ikka lõuna ehk õhtu pool, siis pärast meil. Sesama lugu on ka talvel kange külmaga mis moial enne, sepärast meil, aga külma tuleku üle vaivad kül lõunamaalased kindlamad otsust anda, voib olla, et meilt külmajooned siit sinnapoole lähavad. On ka juhtumisi ette tulnud, et külm siit mööda Saksamaale on libisenud et ta lõuna Venemaal ka kord oma nõtra jõudu katsuda.

E 17093 (25) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui saksamaa pajo lehed kuiva ilmaga väga läikivad kui päike õhtapooles on, tuleb tõisel päeval vihma.

E 17096 (82) < Rõuge khk. - M. Siipen. Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Adralusikad, noad, labidad ja kirved lähevad rostetama, enne kui raske vihmasadu algab.

E 19611 (410a) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Rahva täädus vihmase ja kuiva aegate kohta.
Vanarahvas arvas kuive aegi hoopis paremaks kui vihmaseid, sest juttustasid nad nõnda: Kui mõnda aastad kuiv on ja selle järele siis üks paras vihmane suvi tuleb, oh siis ei mahu vili põllul kasvama, et nii mitme kuiva suve vägi ja ramu tal sees on sellepärast on ikka mitme kuiva aasta järele head õnnistuse aastad loota.
Aga liia vihmaste suvete järele on vilja ikkaltust, pääle selle veel kaks ehk kolm aastad karta. Sest et suured vihma saud viimase väe ja ramu põllu seest on välja leotanud et üks ja kaks sõnniku panekud paljo midagi ei taha mõiota, olgu siis kui Jumal parajad suve ning head kasu aega annab. Siiski on liig vihm põllumehele kartetav, sünnitab suurd nälga ja sigitab kõhu haigust.

E 19625 (507) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Suured anged aetate ääres enne märtipäeva tähendab ette tuleval suvel suuri tõu viljarõuku.

E 19625 (508) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Paks lumi talvel head suve, kuna paljas tali alati kehva suve ja kõhna vilja kasu tähendab.

E 19625 (509) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Kuida tali, nõnda suvi. On talvel sadu, on suvel ka sadu enamiste on suvi talve järgi.

E 19625 (510) < Rõuge khk. - M. Siipsen < Jaan Roobe (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Vihma kongsud.
On kuiva ja põuase ilma järele muste agate moodi pilvesid näha kes ise nago painutatud ao kubud kõverad on. Neid kutsub rahvas vihma kongsuteks. Joba hakkavad konksud vihma vedama, ning selle järele tuleb ka ikka tõisel ehk kolmandal päeval raske sadu mis sagetaste päeva kolm neli kuni paari nädalani edasi vältab. Vihma kongsud ei petta healgi, kes neid tähele on pannud voib suil ikka vihma sadu õigeste ette kuulutata.

E 19626 (511) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Noa laev.
On taevas mügariku pilve rünkatega õhtust homiku poole täitetud, kaks otsa sell pilvestikul teravad ja keik muu taeva laotus enamiste selge, siis kutsub rahvas seda pilvistikut “Noa laevaks.” On Noa laev tõine ots ohta, tõine ots homiku pool, siis on vihmased ilmad oota. Aga on laev risti taevast tõine ots lõunas ja tõine põhjas siis on moni hea nädal vihmast rahu, mureks põllumeistele kui esimesed linad ja tõuvili alles tärkamas.

E 19626 (512) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
On kahe ehk kolme päevase vihma sao järele üks kuiv päev siis ära usu, et vihma sadu veel on järele jäänud. Kui tõisel homikul veel kuiv ilm on siis alles jääb ilm saost seisma. Ühe päeva vahe pidamise järele tuleb sagetaste veel rängeb ja pitkalisemb sadu mis nädal otsa edasi kestab.

E 19627 (514) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Kange tuule ja tormi konksud.
Valged õiged aad taeva laotuses tähendavad tuuld ja kanged tormi aga partsite vihtlemine ning ka vana vareste vihtlemine alati vihma.
Selle eesnimetud tääduse üle hakkas tõine vanakene kõvaste vasto vaidlema ning seletas, et ka valged konksud ning aad kuiva ilmaga ikka vihma tähendata aga mingisugusel viisil tuuld ega tormi. Ma püidsin neid kokku leppitata aga ei võtnud mehed kuuldagi vaid seletasid molemad asjalugu väga selgeste proovinud olevad ja palusid mind ise järele proovita, tähele panna, ja siis õigus sellele kätte anda, kellel õigus on. Elavad vanakesed seni veel kui mina nende tarkust olen proovinud, siis saab tõine neist veel enne surma rõõmu sõnumid kuulda, kuna ala jääja kurvastusega saab kuulma et ta ise pole asja lugu selgeste täädnud, vaid seda kõrvald tõiste suust kuulnud.

E 19628 (520) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Mullid (vullid) vee pääl tähendavad, et veel pitkalisemb sadu tagand tulemas on. Seda peab siis tähele panema kui vihm ales sadama hakkab, ühel veiksel vihmal ei ole paljo mullisid, ehk on väga väha.

E 45149 (2) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1905) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui lumi marjapäeval katuksel, siis on ta juripäeval aia ääres.

E 45150 (4) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1905) Sisestas Salle Kajak 2004
Vahib vares puu ladvas lõuna poole, siis tuleb sula. Vahib ta põhja poole, siis lähevad ilmad varsi külmaks ja halvaks.

E 45150 (5) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1905) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui kivid talvel jões jääga ära ärmatavad, siis tulla varsi sula ilm.

E 45151 (9) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1905) Sisestas Salle Kajak 2004
Tulevad talvel tigasid* metsast koju, siis on varsi käretad külma ootada.
* tigased - veikesed talvelinnukesed

E 45151 (10) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1905) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui maarjapäeva öösel külmetab, siis külmetab veel edasi 40 ööd ja päeva.

E 63263 (121) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928) Sisestas Salle Kajak 2004
On head ilmad ja õnnistatut aastat oodata, siis suvel tihast inimeste eluhoonete lähedal ei näe; lendab ta aga talvel inimeste elohoonetesse ulu ala, tuleb lumetuisk ja külm.

E 8° XI, 71 (138) < Rõuge khk. - M. J. Eisen < pesunaine (1932) Sisestas Pille Parder 2003
Kui virmalised vehklevad, siis põhjarahvale näidatakse valgust. Kidas tekivad, ei tea. Nad kuulutavad pakast ette.

E XII 14 (52) < Rõuge khk. - M. J. Eisen < Jaan Gutves Sisestas Salle Kajak 2003
Kui punakat lund tuiskab, tulevad hädaajad.

E XII 14 (53) < Rõuge khk. - M. J. Eisen < Jaan Gutves Sisestas Salle Kajak 2003
Kui talvel kinnas maha kukub, vaadatakse, missugused lumekibenad kinda külge hakkavad ja ennustatakse siis nende järele homse päeva ilma.

E XII 16 (66) < Rõuge khk. - M. J. Eisen < Jaan Gutves Sisestas Salle Kajak 2003
Sea põrna järele kujuneb talv. Kui seapõrn ühesugune, on talvel ühesugused ilmad; kui seapõrn ühest otsast paks, teisest õhuke, siis on talv kas alguses külm ja lõpul pehme ehk algusel pehme ja lõpul külm.

RKM II 64, 129 (10) < Rõuge khk., Varstu k/n., Ööbiku t. - Selma Lätt < Kadri Schlukum, 80 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Ku küünlapäe selge om, saa hää suvi, kui selge ole ei - saa ai hää suvi.

RKM II 64, 129 (13) < Rõuge khk., Varstu k/n., Ööbiku t. - Selma Lätt < Kadri Schlukum, 80 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Vanast ütelti: piät kullema, kunas külmä süä lahki lätt.

RKM II 64, 233 (29) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Metsaküla k., Pulli t. - Olga Jõgever < Leena Kirves, 78 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Seitsmemagaja päev, siin öeldi seitsmevenna päev "Kui tuul pääväl sattas, siis tulõ säitse nädalit järjest vihma."

RKM II 64, 234 (32) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Metsaküla k., Pulli t. - Olga Jõgever < Leena Kirves, 78 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Mihklipäeval (29.IX) pidi olema aiast kõik kapsad ja porkna ära kraamitu - oli sügise algus. Siis kaie, kust tuul om, kui tuul om põhjast - saab külm talv, kui lõunast - saab soe talv.

RKM II 190, 530 (5) < Rõuge khk. - Jaan Gutwes Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007
Ulatab viljapuu õitsemine kahe kuu sisse, saab palju vilja.

RKM II 190, 530 (8) < Rõuge khk. - Jaan Gutwes Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007
On puu ja vilja lehed longus ja närtsinud, tuleb piksevihma.

RKM II 190, 530 (9) < Rõuge khk. - Jaan Gutwes Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007
On lehed alt niisked, tuleb pilvene, kui päält, siis põud ja kuiv.

RKM II 190, 530 (10) < Rõuge khk. - Jaan Gutwes Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007
Õied tõmbavad ennast vihma ja tormi eel kinni.

RKM II 190, 531 (c) < Rõuge khk. - Jaan Gutwes Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007
On pärnal palju marju, tuleb järgmisel aastal tuuline kevade.

RKM II 190, 532 (1) < Rõuge khk. - Jaan Gutwes Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007
Enne hääd sügist, lahket talve ja kenat kevadet, langevad lehed septembri kuul puudest; jääb aga leht märdini puusse, siis tuleb pikk talv.

RKM II 190, 532 (3) < Rõuge khk. - Jaan Gutwes Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007
On sügisel mihklipäevaks lehed puudest langenud, on jüripäevaks maa haljas.

RKM II 190, 537 (1) < Rõuge khk. - Jaan Gutwes Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007
Kui puulehed enne mihklit maha langevad, siis läheb lumi enne maarjapäeva ära ja enne jürit on hein metsas.

RKM II 190, 537/8 (2) < Rõuge khk. - Jaan Gutwes Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007
Kui pärast mihklit lehed pudenevad, jääb lumi kaua maha.

RKM II 190, 538 (1) < Rõuge khk. - Jaan Gutwes Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007
Kui leht enne marti puust ei pudene, tuleb vali talv. Märt määndab, kadri kaotab.

RKM II 329, 59/60 (15) < Rõuge khk., Utessoo k. - Ellen Liiv < Emilie Klais, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui pööripäeval tuul põhjast, on terve aeg tuul põhjast.

RKM II 329, 60 (20) < Rõuge khk., Utessoo k. - Ellen Liiv < Emilie Klais, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui seitsmevennapäeval sajab, sajab 7 päeva. Kui siis mööda ei lähe, siis 7 nädalat.

RKM II 329, 80 (12) < Rõuge khk., Uue-Saaluse k. - Ellen Liiv < Minna Saar, 81 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui taliharjapäeval tuisk üle katuseharja tuiskab, see tähendab, et tuiskab terve märtsikuu, on hiline kevad.

RKM II 329, 82 (18) < Rõuge khk., Uue-Saaluse k. - Ellen Liiv < Minna Saar, 81 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui seitsmevennapäeval sajab, sajab 7 päeva. Kui siis ka üle ei lähe, sajab 7 nädalat.

RKM II 329, 187 (3) < Rõuge khk., Rebase k., Uibumäe - Erna Tampere < Maimu Tamm, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Öeldi, et ku seitsmevennapäeva sajab, sis sajab säitse nädalit.

RKM II 329, 189/90 (6) < Rõuge khk., Rebase k., Uibumäe - Erna Tampere < Maimu Tamm, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui tõnnispäev selge om ja päikese paiste, sis saab hää suvi, viljarikas. Kui tõnnispäeva päikest niigi palju om, et saab hobuse selga karata, sis saab rukist ja talvevilja. Keedeti seapääd suppi ja söödi.

RKM II 329, 190 (7) < Rõuge khk., Rebase k., Uibumäe - Erna Tampere < Maimu Tamm, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui enne paastumaarjapäivä ja pääle om kaks üüd-päiva külmanu', sis peab tulema nelikümmend üüd-päiva külma. Ja kui külma üttejärgi ärä om, sis om suve soe. Aga kui külma üttejärgi ärä ei ole, sis tule suve veel külma.
Küpsetati ka kuuke, et sis saavad kapsastel laiad lehed.

RKM II 329, 190 (8) < Rõuge khk., Rebase k., Uibumäe - Erna Tampere < Maimu Tamm, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui ristipäiv om läbilõikav põhjatuul, sis ei saa enne jaani püsivat sooja.

RKM II 329, 191 (8) < Rõuge khk., Rebase k. - Erna Tampere < Arnold Alliksoo, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku seitsmevennapäev satas, sis satas säidse päiva vai säidse nädälit.

RKM II 329, 205 (5) < Rõuge khk., Vahtsõ-Nursi v., Kolga k. - Erna Tampere < Leena Katus, 84 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Küündlapäeva jälle tuut tsiakülge keedeti. Ja ku küündlapäeva päiv iluste paistse, sis ol´l hää hainang, aga mudu es ole luuta hääd hainaaigu.

RKM II 329, 258/9 (8) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Meeliku k. - Erna Tampere < Ella Ploom, 67 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Minu ema vaatas aega kevade jüripäeva.
Missugune jüripäiv niisugune tule suvi.

RKM II 329, 259 (11) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Meeliku k. - Erna Tampere < Ella Ploom, 67 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jaanipäev viskas üte poole kivvi ja Jakup tõisõ poole ja Simmul tege silla pääle viile ja om suvi ots. Tuu juba sillutas jää pääle.

RKM II 329, 260 (17) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Meeliku k. - Erna Tampere < Ella Ploom, 67 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku taliharjapäev lumi tuiskab üle riijalasõ, sis lask paastumaarjapäeval üle katuse.

RKM II 329, 283/4 (5) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k. < Rooksu k. - Erna Tampere < Katri Mägi, s. 1889 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanarahvas arvsiva iks talve perra suvve.

RKM II 329, 353 (12) < Rõuge khk., Jaanipeebu k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Berta Valt, s. 1907 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kevajäne udu pidi tähendama külma viil teese kuu sisse.

RKM II 329, 365 (37) < Rõuge khk., Kallaste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Marie ja Artur Vodi, mõlemad s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ilma ennustamine.
Leoski külas ütel mehel kuuseoks aida räästa all. Ennustas tuuga. Kui kuuseoks lät sirges - tule vihma. Õhk läheb enne vihma niiskeks. Kui õhk on kuiv, hakkab oks kaardu kiskuma.

RKM II 329, 365 (38) < Rõuge khk., Kallaste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Marie ja Artur Vodi, mõlemad s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui meil väikesed sipelgad kööki tulid, tuli vihma.

RKM II 329, 377 (30) < Rõuge khk., Meelaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Lonni Timmi, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ussimaarjapäeval nakasi üükülma tulema.

RKM II 329, 394 (10) < Rõuge khk., Rõuge v., Reetsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Nete Pettai, s. 1898 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui inne äikesevihma soe, lät külmas.

RKM II 329, 394 (11) < Rõuge khk., Rõuge v., Reetsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Nete Pettai, s. 1898 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui vihma satas ja päike paist olevat vaeslaste silmavesi.

RKM II 329, 394 (12) < Rõuge khk., Rõuge v., Reetsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Nete Pettai, s. 1898 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vastlapäiv - tuu uisutamise päiv.
Söök - tsiajala ja oasupp.

RKM II 329, 394 (14) < Rõuge khk., Rõuge v., Reetsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Nete Pettai, s. 1898 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui kats ööd enne ja pärast paastumaarjapäeva on öökülma', siis on 40 päeva veel külma.

RKM II 329, 395 (17) < Rõuge khk., Rõuge v., Reetsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Nete Pettai, s. 1898 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui sõs satas säitsme velistepäival, sõs satas säitse nädalit.

RKM II 329, 444 (21) < Rõuge khk., Rõuge v., Suure-Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Voldemar Ruus, 68 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui kapstamaarjapäiva paiku öökülma om, sis viil 40 päeva külma.
Kapstamaarjapäival juudi puna.

RKM II 329, 462 (19) < Rõuge khk., Viitina v., Järveküla k., Kuusiku t. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Roosi Uibo, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Seitsmevennapäev - kui tuu satte, siis ol´l 7 päiva vihmane. Kui siis järele es jäänu, sis satte 7 nädalat. Põllumehel olli no murre.

RKM II 329, 462 (20) < Rõuge khk., Viitina v., Järveküla k., Kuusiku t. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Roosi Uibo, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ilm:
Kui päiv punetas õdaku, on vihmalootust.

RKM II 329, 462/3 (21) < Rõuge khk., Viitina v., Järveküla k., Kuusiku t. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Roosi Uibo, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui kihulase e. sääske sibisesi, on sademeid uuta. Kui kihulase hällüsi, ei ole.

RKM II 329, 463 (22) < Rõuge khk., Viitina v., Järveküla k., Kuusiku t. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Roosi Uibo, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ida-lääne suunas pilved (Noalaev taevas) - varsti hakkab vihma sadama.

RKM II 329, 474 (13) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Mõlgamäe k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Hildegard Tolga, 64 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Seitsmevennapäiv - kui siis vihma satas, tule seitse päiva iga päiv vihma ja kui seitsme päevaga üle ei lähe, siis sajab seitse nädalat.

RKM II 329, 493 (30) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Mäe k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Alvin Mägi, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui kapstamaarjapäeval lumi üle katuse tuiskas, sis on jüripäeval aia veereh veel lumi.

RKM II 329, 493/4 (34) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Mäe k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Alvin Mägi, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui seitsmevennapäeval vihma sadas, sadas säitse nädalat.

RKM II 329, 548 < Rõuge khk., Sandisoo k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Erich Ermel, s. 1911 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Rebane.
Liike: roorebane - hele, pika karvaga; harilik palurebane - pruun, pealt mustad käpad. Rebane ennustab ilma - kui lumi hakkab tilkuma ja sulab, on rebane pesas, muidu talvel põõsa all.

RKM II 329, 550/1 < Rõuge khk., Sandisoo k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Erich Ermel, s. 1911 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jänes - valge- ja halljänes.
Hangepojad - veebruaris. Rukkiõitsemise ajal teised, nime ei tea. Jänes näeb kogu aeg magades. Kulli eest kaitstes viskab selili ja vehib käppadega. Kui valgejänes läheb sügisel vara valgeks, tuleb vara talv. Jänese esikäpad lühemad, et mäkke joosta. Alla jookseb kallast mööda, mitte otse.

RKM II 329, 553 (11) < Rõuge khk., Sandisoo k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Alfred Pannart, 82 a. (s. 1895) (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kus konnade kudemine jäi pooleli, tuli halb suvi.

RKM II 329, 553 (12) < Rõuge khk., Sandisoo k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Alfred Pannart, 82 a. (s. 1895) (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Põldpüüd tulid enne lumetormi koju.

RKM II 346, 602 (8) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui lume pääle ja hange pääle kuus nõgla lask, siis olla halv suvi, pal´lu haigit ja...

RKM II 394, 101 (4) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku karuse karä man väega kiuhkva ja rüükva, sõs nakkas kolmandal pääval sadama.

RKM II 394, 101/2 (5) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku' karüse peräst mihklipäiva valgõt suuri sarviga oinast kolm kõrda ümbre suurõ kivi vidäva, sõs tulõ kolmandal pääval lumi maaha.

RKM II 394, 171 (21) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku nõgi palas, lätt ilm külmäs.

RKM II 394, 171 (22) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku katusõ päält lummõ maaha aja, lät sulalõ.

RKM II 394, 172 (27) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku vihma aigu umma suurõ mulli' viilumpõ pääl, lät sado pikäle.

RKM II 394, 172 (29) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku siiboga kusikuklasõ lindlõsõ pesä ümbre, tulõ vihma.

RKM II 394, 172 (30) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku parmu ja kärpse valusahe purõva, tulõ vihma.

RKM II 394, 178 (50) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku kapst'maarjapääva üüse um külm, sõs um viil nelikümmend üüd-päiva külm.

RKM II 394, 178 (51) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku hummogu um suur kastõ maah, tulõ kuum ilm.

RKM II 394, 178 (52) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku õdagu sitasitikä lindasõ, tulõ tõõsõl pääväl hää ilm.

RKM II 394, 178 (53) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku pilve' katsi pite juuskva, lätt saolõ.

RKM II 394, 178 (54) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku keväjätsõ talvõh kassi räugva, sõs tõsõl kuul kõlistõdas adrarauda (kui märtsikuul kassid peavad pulmi, saab aprillis künda).

RKM II 394, 179 (55) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku jaanipääva satas, satas rüäpõimu aigu kah.

RKM II 394, 179 (56) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui mõts talvõl kohisõs, lätt ilm sulalõ.

RKM II 394, 179 (57) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku varõsõ maa pääl umma, lätt ilm talvõl sulalõ. Ku puu otsah umma, lätt külmäs. Mida korgõmbah umma, sedä külmembäs lätt.

RKM II 394, 179 (59) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku kana' ei taha õdagu magama minnä, um tõsõl pääval halv ilm.

RKM II 394, 180 (60) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku vihma satas ja kana' ei lää varöala, sis lätt sado pikäle. A ku vihma nakkas sadama ja kana' lääva' õkva varõ (varju) ala, sõs lätt sado ruttu üle.

RKM II 394, 180 (61) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku kikas õdagu kirg, um tõsõl pääval tõistsugunõ ilm. Harilikult nakkas sadama.

RKM II 394, 180 (62) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku inne jüripäiva müristäs, tulõ külm suvi.

RKM II 394, 180 (63) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku kuu um korgõh, sõs um talvõl külm ja suvõl kuum. Ku kuu um madalah, sõs satas suvõl vihma ja talvõl um pehme ilm.

RKM II 467, 208 (3) < Rõuge khk., Mustahamba k., Pikä t. - Marju Kõivupuu < Erna Mändmäe, s. 1935 ja Heino Mändmäe, s. 1930 (1994) Sisestas Salle Kajak 2009
Kui kevadel kask enne leppa lehte läheb, tuleb põuane suvi; kui lepp enne, siis mitte. Lepp tähendas vihmast suvvõ. (Järele kontrollitud.)

RKM II 467, 209 (7) < Rõuge khk., Mustahamba k., Pikä t. - Marju Kõivupuu < Erna Mändmäe, s. 1935 ja Heino Mändmäe, s. 1930 (1994) Sisestas Salle Kajak 2009
Kui kuu vahetub päeval, siis on reegel, et ilm kolme päeva pärast muutub; kui öösel, siis sama ilm jääb. Järgi kontrollitud.

RKM II 467, 256 (21) < Rõuge khk., Lükka k., Andersoni t. - Marju Kõivupuu < Arnold Anderson, 77 a. (1994) Sisestas Salle Kajak 2009
Ku pihlakal om pallu marju, tulõ vihmane sügüs.

ERA II 160, 400 (3) < Rõuge khk., Lasva v., Soo k., Märdi t. < Vastseliina khk., Loosi v. - Ija Daniel < Juuli Vislapuu, s. 1877 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kerikumäe järve peideti sõa aol kell är. Nüüd saa õi kättegi. Ku kell sõs järven undas, sõs om ilmamuutus.

ERA II 126, 601 (64) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Märdipäävä, ku lumi satte, üüldi 'ks: "Ku Märt määr, sis Kadri kuses!" Tuu tähend, et sis sai kadripääväl sulla.

ERA II 126, 604 (76) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Ku vares kolm kõrda kvaagub, sis om kevväi ligidäl.

ERA II 126, 604 (77) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Ku varese istva puulatvu otsan, sis tuleva külmä ilma.

ERA II 143, 295 (3) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Vanadsõnad Haanja murrakus.
Saa-õi täämba küllä minna nigu ega kevaja, umma kah parhilla suurõ vii pakkusilla.
Kõik kraavi ja niidü pervealosõ umma vesist lummõ täüs, ku üle nakka minema, satat katõ hargini ehk kaalani sisse; nii liotad hinne är; a kos kuivat?
Mõnõ päävä peräst, ku är rakkusõ, sis kah võit viil minna! Ea tuu sääne asi olõ-õi, kel tärmän um!

ERA II 143, 374 (31) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
"Pehme aega vihm satas, sis jääse vii pääle õhumulli; tähendas, et hummõn kah saa viil vihma. Eä kalõ aoga jää-õi kaartõ tsilkõ vii pääle mullõ!"

ERA II 143, 374 (33) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Sügüsene hall ja kuu.
"Noorõ kuu üükülm, hall, küdsä ku tulõpaistõhn: kõik mis hal´as, küdsä valgõs ja mustas!"

ERA II 143, 374 (34) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
"Vana kuu hall hiidüda-õi välävilju, mõnõ kärbläse tapp!"

ERA II 143, 374 (35) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
"Kuu um korgõhõ luud: külmä ilma püsüse!"

ERA II 143, 374 (36) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Nuur kuu um madalahe luud: saa-õi viil külmä!"

ERA II 143, 375 (37) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
"Sügüsene nuurkuu luvvas alati madalahe, sis lämmä ilma püsüse kavva.

ERA II 143, 375 (38) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Keväjätse noorõkuu luvvasõ korgõhe, sis saa-õi viil ni pia lämmit ilmu!"

ERA II 143, 375 (39) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Külvünädäli ja kuu.
"Talsipühi perämätsest pühäst um õkva 30 nädälit jakabpäiva. Sio jaa poolõs, sis saa 15 nädälit. Ku 12. nädälil keväjält mägedevahelistes orgudes suurõvii ei kahisõ, sis 15. näd. lätvä vinguhn Kiidsuhu. Ku vana kuuga suurõvii vaosõ, sis saa suvi; ku noorõ kuuga, sis tulõ viil lõõvõtalv!"

ERA II 143, 379 (49) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Enamiste noore kuu loomise järele tuleb pilvitus ja sadu, olgu aastaaeg mmissugune tahes. Ka poolekuu päev muudab pilvitust.

ERA II 143, 379 (50) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Täüskuu aga sellevastu toob harva sadu, küll põhjatuult ja selged, külmemad ilma.

ERA II 143, 388 (5) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Kristi Kaber 2001, redigeeris Mare Kalda
Vikakaar paistab, sis saab homme kah vihma. Korra karjas olles, õhtupoole, olli ilus vikakaar. Kahekordselt, seestvahe must. Küsisin vanaisalt, milleks kaks vikakaari on. Vanaisa seletas: "Ku päiv helk´äs, sis um alati kats vikakaari!" Milles tuu vahe must om? - "Siäl umma niisama vikakaari värmi, a noid ei näe, nuu pleegi-ei tagasi, umma är siätü. Vikakaari võit esi kah tetä! Tulõ lumbi viirde, ma näüdä!" Tegi siis lepaokstest saunaviha, kastis vette ja tsiukas üles. Vikakaari värmi olli selgehe nätä.
"Kohe vikakaari ots pääle paist, tuu puu ja puhma kuiosõ är. Ku tarõ kottalõ trehväs, tuu tarõ palas ütskord är!"
Ku viilumbi kottal ots um, sis tõmbas hummõnõs vihma üles. Mõnikõrd olõvad nii kõvastõ üles tõmmanu vett, et kalapoja ja väikese kunna üles kisknu. Nu tõõsõl pääval perahn satasõ maa pääle.

ERA II 143, 548 (15) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Ludvig Raudsepp, s. 1922 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Ku' vihma satas, sis üteldas:
Vihma satas, santi pestäs,
kua takah kuhja luvvas!

ERA II 156, 581 (15c) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta.
Juunikuu.
Pehmed põhjatuuled ei ole kunagi nii kasulikud kui juunikuul, nad puhuvad vilja salve.

ERA II 160, 391 (1) < Rõuge khk., Pindi v., Kaku k., Kaku t. - Ija Daniel < Iida Helbe, s. 1890 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ku unõh kallu' unõh näet, sõs tuu tähendäs külmä.

ERA II 160, 391 (2) < Rõuge khk., Pindi v., Kaku k., Kaku t. - Ija Daniel < Iida Helbe, s. 1890 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ku tulõkahjo unõh näet, sõs tuu tähendäs kah külmä.

ERA I 2, 393 (1) < Rõuge khk. - V. Meks, Võru Ühisgümnaasiumi õpilane (1928) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Vihmasadu päikesepaistes tähendab vaeslapse silmapisaraid.

ERA I 2, 407 (1) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Võru Ühisgümnaasium (1928) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Vihmasadu päikesepaistes tähendab vaestelaste silmapisaraid.

ERA I 4, 55 (10) < Rõuge khk., Viitina v. - "Tallinna Posti" ebausu võistlus < A. Pallits (1932) Sisestas Salle Kajak 2002
Nagu ilm reedel, nõnda ka pühapäeval.

ERA I 4, 55 (13) < Rõuge khk., Viitina v. - "Tallinna Posti" ebausu võistlus < A. Pallits (1932) Sisestas Salle Kajak 2002
Jüripäeval ei tohi kolistada, muidu võib pikne kergesti sisse lüüa.

ERA I 4, 145 (13) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Valter Mõtus (1932) Sisestas Salle Kajak 2002
Pajapõhjal kõrbev ja põlev nõgi tähendab peatselt külmi ilmu.

ERA I 4, 415 (1) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui uueaastal puud härmas, tuleb viljarikas suvi, kui udune ilm, tuleb sajune suvi.

ERA I 4, 415 (3) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Sügava lumega näärikuu kuulutab ette vihmast suve.

ERA I 4, 415 (7) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui tõnisepäeval on ilus ilm, tuleb põud suvi, aga kui sajab kerget lund, saab suvel palju marju.

ERA I 4, 415 (9) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui tõnisepäeval päike paistab, saab hää heinaaeg.

ERA I 4, 415 (10) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Udune tõnisepäev kuulutab vihmast suve ja heinaaega.

ERA I 4, 415 (10a) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui tõnisepäev udune, siis on veel kuus nädalat külma.

ERA I 4, 415 (11) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui tõnisepäeval nii palju päikest näha, et hobusele selga saab karata, siis saab hää heinaaeg.

ERA I 4, 415 (13) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Küünlapäeva sula ja maretipäeva põud on nälja ema.

ERA I 4, 415 (15) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Küünlapäeval läheb talvel süda lõhki.

ERA I 4, 415 (17) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui enne küünlapäeva härg räästa alt juua saab, siis ei saa pärast maarjapäeva kana oma nokka kasta.

ERA I 4, 415 (21) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Praksub küünlapäeval jää, siis kärgib jakobipäeval pikne.

ERA I 4, 415 (24) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Mida tuulisem küünlapäev, seda ilusam kevade.

ERA I 4, 415 (24a) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Küünlapäeva tuisk toob ruttu kevade.

ERA I 4, 416 (41) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui taliharjapäeval tuiskab üle katuse, saab viljarikas suvi.

ERA I 4, 416 (42) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
[Pööripäev (kevadine)] Kui pööripäeval tuul lõunast, saab soe kevade, kui põhjast - külm.

ERA I 4, 416 (43) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
[Pööripäev (kevadine)] Kustpoolt pööripäeval tuul, säältpoolt puhub ta kolm kuud.

ERA I 4, 416 (44) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Missugune ilm tuhkapäeval, niisugune on ta kogu paastuaeg.

ERA I 4, 416 (46) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
KupP[aastu]maarjapäeval kanamuna lõhki ei külma, siis ei ole kevadel öökülmi karta.

ERA I 4, 416 (47) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Külmetab p[aastu]maarjapäeval, siis on külma veel 40 päeva.

ERA I 4, 416 (48) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui p[aastu]maarjapäeval on lumi katusel, siis on ta jüripäeval ka veel mägedel.

ERA I 4, 416 (49) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Öine külm vastu p[aastu]maarjapäeva toob külma kevade, kuid sooja sügise.

ERA I 4, 416 (54) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Jüripäeval ei tohi kolistada (kangast kududa), siis saab äikeserikas suvi.

ERA I 4, 417 (56) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui enne jüripäeva pikne müristab, saab vilu suvi.

ERA I 4, 417 (59) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui jüripäev on reedesel päeval, siis saab äikeserikas suvi, mis palju kahju teeb.

ERA I 4, 417 (60) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui siga enne jüripäeva poris püherdab, siis tuleb pärast jüripäeva veel külma.

ERA I 4, 417 (62) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Enne jürit annab külma, pärast jürit sooja ilma.

ERA I 4, 417 (66) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui taevaminemisepäeval tuul põhjast, siis tuleb kogu suvi kasukat kanda.

ERA I 4, 417 (71) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
[Pööripäev (suvine)] Kui pööripäeval tuul läänest ehk lõunast, saab vihmane ehk soe suvi, kui tuul külmast kaarest (põhjast ehk kirdest), siis saab külm suvi.

ERA I 4, 417 (72) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui kägu enne jaanipäeva laulu lõpetab, siis tuleb talv varakult, kui pärast jaani, siis ei ole lund enne jõulu.

ERA I 4, 417 (73) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
[Jaanipäev] Jaan viskab esimese jahekivi vette.

ERA I 4, 417 (74) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Sajab Jaanipäeval, saab vihmane viljakoristamise aeg.

ERA I 4, 417 (79) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
[Jakobipäev] Jakob viskab teise jahekivi vette.

ERA I 4, 417 (81) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Lauritsapäev toob esimese valge öö.

ERA I 4, 417 (82) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui Lauritsapäeval sajab vihma, siis on tulekahjusid oodata.

ERA I 4, 417 (84) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui Lauritsapäeval lainetab, saab tuisune talv.

ERA I 4, 418 (88) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui Pärtlipäeval männi okad maha pudenevad, sajab Mihklipäeval lund.

ERA I 4, 418 (89) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
[Pärtlipäev] Pärast Pärtlit hakkavad hallad põlde küpsetama.

ERA I 4, 418 (91) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kuiv Mihklipäev kuulutab kuiva sügist, märg pehmet talve.

ERA I 4, 418 (92) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui puudel lehed enne Mihklipäeva maha tulevad, läheb kevadel lumi enne Maarjapäeva ära.

ERA I 4, 418 (94) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui mihklipäeval tuul lõunast, siis saab soe talv.

ERA I 4, 418 (95) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui mihklipäeval saab vanatont heinu kuivatada, siis ei tule loomatoidu puudust.

ERA I 4, 418 (96) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui mihklipäevaks puudel lehed maha läinud, siis on jüripäevaks rohi metsas.

ERA I 4, 418 (97) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
[Mardipäev] Mart kopsib kasukaga, kadri ripsib riidega.

ERA I 4, 418 (98) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
[Mardipäev] Märt määndab, kadri kastab, andres harutab, nigulas needib.

ERA I 4, 418 (99) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
[Mardipäev] Mart matab, kadri katab, andres harutab.

ERA I 4, 418 (100) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
[Mardipäev] Märt määndab, kadri kuivab.

ERA I 4, 418 (103) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui mardipäeval külmetab, siis jõulu ajal sulatab.

ERA I 4, 418 (104) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui mardipäev udune ja segane, siis tuleb paks talv.

ERA I 4, 418 (106) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
[Kadripäev] Kadri sulatab, andres külmetab.

ERA I 4, 418 (109) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
[Kadripäev] Kadri sula kestab andreseni.

ERA I 4, 418 (111) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
[Pööripäev (talvine)] On pööripäeval tuul põhjast, saab külm talv; lõunast - soe.

ERA I 4, 418 (113) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui toomapäeval tuul põhjast, saab külm talv.

H I 2, 564 (23) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Kadripäeval sajab vihma, siis öeldakse: Kadri kuseb.

H I 2, 571 (2) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Kuu käimine kõrgest tähendab külma, madalast sooja. On noor kuu seliti, siis saab sel kuul palju tõbitsid ja surnuid, on püsti, siis on mõlemid näha.

H I 2, 571 (4) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Koidu ja ehatähe korgest käik tähendab viljalist aega.

H I 2, 571 (5) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Vankrid on täheks ühest loost, kus hunt kord hobust aistevahelt tahtis ära süüa, selles nuhtluses on hobused, vanker ja hunt üleval taevalautuses ilma otsani seismas, sellepärast ei tohi hunt enamb hobust aistevahelt puttu. Seäl on näha kuis hunt keskmist hobust metsa kisub.

H I 2, 572 (18) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui päike õhtul punakas looja lähab, siis saab teisel päeval põud, kui aga valge, siis vihma. Päikese ja kui sapid tähendavad ika halva ilma.

H I 2, 572 (19) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Talvel, kui ära veerenud päikesest tuline pitk saba üles jääb, suurt tuisku; nenda ka pilvede punetamine.

H I 2, 572 (20) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Suvel, kõrvetavad pilved päikese looja miniku ja tõuusu ajal vihmasid ilmasid.

H I 2, 572 (21) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Tuleb päike homiku selgelt üles ja läheb varsti pilvede ala ja sealt jooned alla käivad, sel paeval ei saa heina teha, sest et vihm tuleb. On homiku tuuleõhk, siis on kõik päiv põud, on vagane, siis on päeval vihma loota.

H I 2, 572 (2) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Hakkid on neist varese munadest, mis vares peale ristipäeva (Kristuse taevaminemise) munevad. Hakid tähendavad külma ilma.

H I 2, 572 (3) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Haraka majade sisse lendamine, külma.

H I 2, 573 (4) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Lendab tigalane (tihane) ümber aknate, siis on külma ja tuisku.

H I 2, 573 (7) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Rähnide õues lendamine tähendab tuisku ja sula. Kui varblased paljo lärmitsevad, halva ilma.

H I 2, 573 (8) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Kõnib vares maad mööda, sula, istub puuladvas, külma.

H I 2, 573 (9) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Lendavad põldpüüd õue peale, külma.

H I 2, 573 (12) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Lindude ära lendamisest: kured lähvad kurjad ilmad, hanid lähvad hallad taga, luiged lähvad lumi taga. Kui kured soos kisendavad, siis vihma.

H I 6, 59/60 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Käädrip. liigutasõ hinnäst kõk talvõunõ magaja eläjä niu kahru (karu), siu (ussid) nink tõõsõ selle saarnatsõ eläjä ning käändvä tõist külge. Tulõva nä sõs kah veedükeses aos vällä ku sõs siu ärr jovvat rehki nink pudelehe panet, sõs um siuvesi rohi mitme haigusõ vasta.
Ku seol samal pääväl põhjatuul um, sõs saa suvõl palju lindõ, sest et kõk linnu põhapuult sijä tulõva - suvõ saa külm.