Pildistasin 28. oktoobril 2020. a Kitsal tänaval kahte ühesugust järjestikku asunud šablooniga tänavakividele värvitud grafitit. Sellel on kaks maja, mille tagumised nurgad jooksevad nii lähestikku, et seal on lausa kitsas. Ühe maja nurga tagant vaatab välja kollikujuline foobia. Pildilise osa all on tekst „STENOFOOBIA? / #AHHAAFOOBIAD“. Kuna stenofoobia tähendab kitsa või suletud ruumi kartust, siis selline grafiti Kitsal tänaval koos kitsa ruumi kujutamisega oli igati asjakohane. Kas lihtsalt Kitsal tänaval viibimine võib põhjustada stenofoobiat?

Teemaviide e räsimärk või ka häštäg (#AHHAAFOOBIAD) juhatab Tartu teaduskeskuse AHHAA sotsiaalmeedia juurde. Selline tänavagrafiti oli seotud AHHAA teaduskeskuse näituse “Ahhaa, foobiad!” reklaamimisega. 5. juunil 2020. a avatud näitus tutvustas levinuimaid hirmuallikaid ja näitas, kuidas tavaline hirm mõnikord äärmuslikud mõõtmed võtab. Sel puhul korraldati ka tänavakunsti aktsioon. AHHAA keskuse ühes pressiteates kirjutati, et „üle Tartu linna saab nüüd näha foobiatega seotud šabloontehnikas tänavakunsti“. Lisan siia kuvatõmmised AHHAA keskuse pressiteate fotodest, vt <https://tartu.ee/et/uudised/teaduskeskus-ahhaa-kattis-tartu-foobiateemalise-tanavakunstiga>. Neil on näha foobiad: GNOSTOFOOBIA (hirm teadmiste ees), BATOFOOBIA (sügavushirm; hirm kõrgete esemete või nende alakukkumise ees) ja TSENOSILLIKAFOOBIA (hirm, et juues on klaas tühi). Lisaks on näha ühe grafiti viimistlemist ja šablooni, millega valmistati grafiti „BATOFOOBIA?“.