Ütskõrd oll jal ütel naistõrahval lambahoitmise õnn käest …

Source

„Eesti rahvakalender“

Title

Ütskõrd oll jal ütel naistõrahval lambahoitmise õnn käest …

Tekst

Ütskõrd oll jal ütel naistõrahval lambahoitmise õnn käest ar kaonu, ja halastus, villadsõ poolõst naas kõõga kätte tulõma. Kui ütel talvõl kõik lamba ja voonakõsõ ar olli jo lõpnu ja perämäne oinakõnõ viil hingitsemisel oll, sis lubas lambahoitja, et kui timä oinakõnõ ello jääs, ta sis teda suvõl annõpääväl Pelsiküla Annõkivile ohvris saa viimä. Peräst taha ma ka ega aastaga umast lambapüvvüst üte nagla osa villu Annõkivi pääle viiä, kost papp ja vaõsõ tedä poolõs võttõh, perändü võiva.
Nii lubas ta ja viimäne oinakõnõ sai terves. Kui sis peräst suvi tull, sirahtu „suvõ sugimisel“ oinakõnõ nii suurõs ja ilusas, et naasel tuud miildegi tulõ-õs, vai nii-üldä, tuud mõtõldagi täü-üs, oinakest annõpääväs ar tappa. Mis sündü? Kolmandul hommugul peräst annõpäivä läts naane lauda mano ja löüse, et oinakõnõ arki oll lõpnu. Naane peläs tõistvuuri uma toovotusõ murd­mist ja vei ka egäl annõpääväl uma lubatu naglaosa villu Annõkivile, mink läbi perästpoolõ tälle jälki innine lambahoitmise õnn tagasi tull.

Kommentaar

Pühitsemine, ohverdamine.
Tuntud Setumaal.
* naas kõõga – hakkas kõigi (lammastega); perändü võiva – pärandiks (saada) võivad; sirahtu – sirgus; suvõ sugimisel – siin vihje vanasõnale viletsa looma kohta: küll suvi soeb ja jaan teeb jalad alla; tulõ-õs – ei tule; täü-üs – ei täi; toovotusõ – tõotuse

Kihelkond

Setu

Koguja

J. Sandra

Kogumisaasta

1901

Täisviide

H II 69, 418/9 (14, II) < Setumaa – J. Sandra (1901)

Tähtpäev

Annepäev

Teema

PÜHITSEMINE, OHVERDAMINE

Tähtpäevateksti nr

12

Teksti nr

4706
Date Added
September 21, 2016
Collection
Tekstid ERAst
Item Type
Kalendriteade
Tags
/ / / / / /
Citation
“Ütskõrd oll jal ütel naistõrahval lambahoitmise õnn käest …,” Eesti rahvakalender, accessed March 4, 2024, http://www.folklore.ee/erk/items/show/48706.