Eesti rahvakalender | Kiiged ehitati suvistepühade eel …

Tekst

[---] Kiiged ehitati suvistepühade eel. Kiige ehitamisest võtsid osa külanoored, enamasti poisid. Kiige materjal toodi mõisa metsast: sambad, tugiteibad jne. Neid käidi toomas öösel. Et puude raiumisel tehtud müra ei kostaks ära, selleks lauldi ja mängiti lõõtsmoonikat. Kiiged ehitati külast eemale metsa äärde. Kiige juures oli ka mängu- ja tantsuplats. Kiiged ehitati kahe istelauaga ja kuue aisaga. Kiigel aeti üle õrre, nii et kiik pöörleb õrre ümber. Kes seda rohkem kordi võis teha, sellest peeti lugu. On juhtumusi olnud, kus on kiigega üle saja korra üle õrre aetud. Kiigel lauldi [---] tantsuga ringmängulaule ja ka muid laule.

Kommentaar

Kiige valmistamine, kiikumine.
Põhja-Eestis valmistati kiik suvisteks, siitpeale algas ka kiigelkäimine, mis võis kesta pea kogu suve. Valdav osa kirjeldustest kiikumise kohta suvistel ongi pärit Viru-, Järva-, Harju-, Lääne-, Saaremaalt. Lõunapoolses Eestis algas kiigelkäimine lihavõtetest ning kestis lühemat aega. Vrd. Tampere, ERlV II, lk. 36 jj.

Kihelkond

Valjala

Koguja

A. Vilsaar

Kogumisaasta

1935

Täisviide

ERA II 93, 306 (114a) < Valjala khk – A. Vilsaar (1935)

Tähtpäev

Suvisted

Teema

KIIKUMINE

Tähtpäevateksti nr

41

Teksti nr

3451

Kiiged ehitati suvistepühade eel …

Source

Title