Pärast lihavõte 1. reede nimetatakse „raadovits“ …

Source

„Eesti rahvakalender“

Title

Pärast lihavõte 1. reede nimetatakse „raadovits“ …

Tekst

Pärast lihavõte 1. reede nimet[atakse] „raadovits“, mälestatakse surnuid, samuti oktoobris – „miitrask“. Hauad on kaetud valge linaga, söögid pääl: liha, või, sai, mesi, sõer ja kutja. Vahest on rohkem toitu, vahest on mõnel ainult üks keedetud muna, sööb haual ja jätab koored hauale maha. Papp peab „pominanie“, mille eest tasutakse siis rubla ja rohkem ka – kuidas võimalik on. Hiljem, kui papp esimesena kutjat on maitsenud, algab haudadel üldine söömine. Mõnel on kirikust pühitsetud leib kaasas, mille eest ta 3 rbl. oli maksnud. Juuakse viina „köpsiga“, mõni kallab ka hauale, vahest oli õlu kaasas.

Kommentaar

Vetoreede; raadovits.
Surnuid mälestati ning haudadel söödi ka teistel pühadepäevadel.
* pominanie (vn. поминанье) – mälestuskõne; kutjat (vn. кутья) – kutjaad, valmistati magustatud riisist või saiast; köpsiga – topsikuga

Kihelkond

Setu

Koguja

O. Jõgever

Kogumisaasta

1953

Täisviide

RKM II 44, 247 (89) < Setumaa – O. Jõgever (1953)

Tähtpäev

Lihavõtted

Teema

LIHAVÕTTE JÄRELPÜHAD

Tähtpäevateksti nr

151

Teksti nr

2447
Date Added
September 21, 2016
Collection
Tekstid ERAst
Item Type
Kalendriteade
Tags
/ / / / / / /
Citation
“Pärast lihavõte 1. reede nimetatakse „raadovits“ …,” Eesti rahvakalender, accessed February 1, 2023, http://www.folklore.ee/erk/items/show/46447.