Kes vanasti maretapäeva pühaks akkanud pidama …

„Eesti rahvakalender“

Kes vanasti maretapäeva pühaks akkanud pidama …

[---] Kes vanasti maretapäeva pühaks akkanud pidama, nee pidasid teda iga aasta. Kui ta ühe aasta ei piden pühaks, juhtus taal aasta sihes loomade õnnetusi. See, kes teda pühaks pidas, ei teind sellel päeval üldse tööd. Maretap[äeva] pidamise komme ei olnd meil mitte ühtlane, ühes peres peeti, teises ei peetud. [---] Meil siin Pentsa külas Kapsi talus peeti maretapäed suureks pühaks. Keegi ei tohtin siis minna perest eina niitma ega loogu maast üles võtma. Nad arvasid, et loomad, kes seda eina söövad, surevad talve ää.

Pühitsemine.
Tekstid esitatud.

Karja

A. Toomessalu

1938

ERA II 171, 661/2 (6) < Karja khk – A. Toomessalu (1938)

Maretapäev

TÄHENDUS, PÜHITSEMINE

3

4471