Kogu talve põletati tavalisesti peergu …

„Eesti rahvakalender“

Kogu talve põletati tavalisesti peergu …

Kogu talve põletati tavalisesti peergu, kuid jõuluks tehti tingimata küünlaid. Seks tarvitati iseäralikku pikergust kirnu, kuhu valati keeva vett ja rasva. Küünlasüda tehti küünla pikkuseks kergelt kokku palmitud lõngast, milliseid suur hulk pandi toll ehk paar teineteisest kaugele orgi otsa. Kui paras jagu orgi otsas, hakati küünla südameid orgi otsas kirnu rasva sisse kastma. Kasteti sisse ja tõmmati välja. Seda korrati nii kaua, kuni arvati küünlal olevat paras jämedus. Jõuluks ei tehtud mitte ainult lihtküünlaid, vaid ka erilisi jõuluküünlaid. Jõuluküünlad olid kolmeharulised. Tavalise küünlasüdame külge seoti umbes keskpaika veel kaks südant ja pandi südame teine ots ühte liini päris küünlasüdamega niisama orgi otsa rippuma. Küünlategija pidi küünlaid kirnu kastes kolme orki korraga käes pidama, hoolitsedes nende ühesuguses seisundis viibimise eest. See oli raske töö, aga jõulu heaks tehti heal meelel niisugust tööd. Kolmeharalisi küünlaid valmistati talus ainult üks paar. Lihtküünlaid tehti sel puhul muugi aja tarvis. Teisal ei tahetud kolmeharulise küünlaga enestele tüli teha, seal valmistati ainult lihtküünlaid, kuid midagi kolmeharulist pidi jõululaual ikka leiduma. Seks tehti puust kolmeharuline lühter, millesse igasse harusse pandi küünal. Minu isamajas küll aga tegi mu ema mu lapsepõlves ikka kolmeharulise küünla; hiljemini mitte enam. Kolmeharulise küünlaga oli ta põlemise ajal palju tüli; mida enam küünalt põles, seda enam kippus tuli harusid sulatama. Rasva sulas alati lauale. Jõuluküünalt tarvitati vana-aasta öösigi.

Jõuluküünalde valmistamine.
Küünlaid on valatud lambarasvast, ka vaha ja lambarasva segust, samuti putkevarre sisse.

Vigala

M. J. Eisen

E XIV 28 (192) < Vigala khk – M. J. Eisen

Jõulud

JÕULUKÜÜNLAD

368

7445