P. Tatz ja A. Martin rahvaviise üles kirjutamas. Karksi, 1909.

Kartoteegid sisaldavad kõiki käsikirjalistes kogudes leiduvaid ja vanematelt helisalvestustelt dešifreeritud viise. Viise saab otsida nii (1) liigi, (2) kihelkonna kui (3) kogude järgi. Väike osa helisalvestuste noodistusi on kättesaadavad arvutifailidena.

Laulude üles kirjutamine Petseri- Olohhovas 1949.

(1)Temaatilised viisikartoteegid

Regilauluviiside kartoteek on süstematiseeritud H. Tampere poolt. Laulurühma siseselt on viisid jagatud retsitatiivseteks ja laululisteks; edasised alajaotused on tehtud vormi, rütmijoonise, tugihelide süsteemi põhjal.
Helisalvestustel leiduvatele regilauludele saab viited heliarhiivi kartoteegist.

Lõppriimiliste laulude viisid on paigutatud laulurühmade kaupa; rühmasiseselt on laulud alfbeetilises järjestuses algusvärsside järgi.
Heliarhiivis leiduvad lõppriimilised laulud.

Pillilood: tantsuvälised pillilood on jagatud tavandilisteks ja tavandivälisteks pillilugudeks, edasised alajaotused instrumentide järgi; tantsulood on jaotatud tantsuliigiti.
Heliarhiivi kartoteegis on iga salvestatud pilliloo kohta viitekaart, kaardid on süstematiseeritud analoogiliselt temaatilisele viisikartoteegile. Pärast 1992. a. salvestatud pillilugusid tuleb otsida arvutiandmebaasist. Omaette andmefail võimaldab otsida helisalvestusi pilli nimetuse (pillitüübi) järgi. Kõigi lõõtspilli- ja kandlelugude kohta on olemas andmebaas.

Viisid on jagatud kihelkondliku kuuluvuse järgi. Kihelkonnasisene jaotus lähtub temaatilise kartoteegi jaotusest.

Lisaks käsikirjaliste kogude viisidele on omaette kartoteegis vaharulli- ja plaadidešifreeringud ERA, Fon. ja ERA, Pl. kogust ning mõned varasemate magnetofonisalvestuste dešifreeringud; hilisemad dešifreeringud on eraldi mappides.

(4)Teiste rahvaste viiside kartoteek

üles
ERA
HALDJAS
KIRMUS