Kiisk ja säga. Muistendlike joontega loomamuinasjutt Viljandimaalt, mis seletab nii säga elukohavalikut kui kiisa luisust. Samuti on süžee arvele võetud Pille Kippari loomamuinasjuttude kataloogis numbriga Mt 256 (Kiisk ja säga, 15 var) ning seda tuntaksegi ennekõike ainult Eestis ja just Võrtsjärve ümbruses. Vt. sarnast juttu „Kiisk ja purikas” kogumikus „Loomad, linnud, putukad”).Jutu lõppu on lisatud vanasõnaline resümee (vrd EV 3187 - Mine kan[n]ikaga pätsi otsima, kaota kan[n]ikas ka ära), vrd sarnast lõppmoraali jutu „Linamüüja” lõpus) .
K1885: lk. 97; K1924: lk. 90.