Saatesõna
Keerdküsimused (u 25 000 teksti) moodustavad eesti mõistatuste arhiivimaterjali hulgas klassikalisi mõistatuste järel (mingi objekti kirjeldused, nt Üks hani, neli nina? Padi.) arvukuselt teise alaliigi, olles tänapäeval kõige elujõulisem ja domineerivam mõistatuste alaliik ka folkloorse käibe poolest. Laias laastus on need küsisõnalise või küsisõnaühendilise algusvormeliga mõistatused, mille puhul küsija eesmärgiks on vastaja lollitamine ja hanekstõmbamine (Mis vahe on eestlastel ja soomlastel? Eestlaste B-proov on negatiivne).
Väga oluline on keerdküsimuste puhul nalja- ja koomikaelement, millest tingituna kohtab arhiiviüleskirjutuste eestikeelses rahvapärases pruugis ka nimetust naljaküsimused (1992. aasta üle-eestiline koolipärimuse kogumise võistluse küsitluskavagi nõudis lastelt mõistatusi pealkirja all "Mõistatused, naljaküsimused ja -ülesanded"). Ingliskeelses erialakirjanduses ongi nende nimetuseks sageli naljaküsimused (joking questions) (nt Kaivola-Bregenhoj 2002: 57). Olenevalt vaatenurgast on keerdküsimuste esitamissituatsioonis esiplaanil kas vastuse äramõistatamine, tähelepanu eksitamine või huumori esiletoomine. Aines, mille kaudu see saavutatakse, on üks ja sama: st ühe ja sama küsimus-vastus-struktuuriga "tüübituuma" ümber konstrueeritav tekstiline ja/või kommunikatiivne "pealisstruktuur" muutub - kord on selleks mõistatamismänguline dialoog (meie keerdküsimus, nt Miks kukel ei ole käsi? Sellepärast et kanal pole pükse. RKM I 24, 393), kord huumori esile kutsuv narratiivne monoloog (meie anekdoot, nt Õpetaja küsib õpilaste käest, et mis te arvate, miks kukel ei ole käsi. Õpilased mõtlevad, kuid keegi ei oska vastata. Lõpuks Juku tõuseb ja vastab muheledes: "Selleks et kanal ei ole ka pükse." (RKM II 418, 236)).
Ühena paljudest huumori alavormidest on keerdküsimused ka eesti huumoriuurijate orbiidis. Heaks näiteks on siin Liisi Laineste magistritöö "Tegelased eesti etnilises huumoris". Keerdküsimust on selles kirjeldatud anekdoodist ja naljandist eristuva huumorivormina: "Keerdküsimus esitab küsimuse ja annab kuulajapoolset aktiivset sekkumist lubamata ootamatu vastuse või siis nõuab vastust, kuigi see on a priori vale ja eksimus saab omakorda nalja allikaks" (Laineste 2004: 5). Mõistatuseuurijad tajuvad keerdküsimuse tugevalt sarnaseid jooni anekdoodiga, ent ka vene huumori- ja anekdoodiuurijad Jelena Šmeljova ja Aleksei Šmeljov on oma uurimuses "Russkij anekdot: Tekst i rečevoj žanr" pööranud tähelepanu dialoogiliste anekdootide (nt meil tuntud Armeenia raadio sarjad jm küsimus-vastus-vormilised naljad, mida termineeritakse keerdküsimuseks) ja mõistatuste ühistele tunnustele (Šmeljova & Šmeljov 2002: 97/98). Eesti folklooriarhiivis asuvad keerdküsimused mõistatuste kartoteegis. Salvatore Attardo ja Victor Raskini järgi on keerdküsimused üks huumorivorme, mida nad käsitlevad oma verbaalse huumori üldteooria (GVTH) representatsioonimudeli juures (Attardo & Raskin 1991: 297 jj). Attardo ja Raskin esitavad verbaalsete naljade representatsioonimudeli kuus põhitasandit, kus igaühele vastab erinev teadmusressurss (knowledge resource): 1) keel, 2) narratiivne strateegia, 3) sihtmärk, 4) situatsioon, 5) loogiline mehhanism, 6) tähenduslike skriptide opositsioon. Oluline on, et žanr või alamžanr määratletakse narratiivse strateegia tasandil (samas, lk 300). Kuna puändiga nali sobitub hästi just lühinarratiivi või keerdküsimuse vormi, siis toimubki valik nende žanrite vahel. Vahevormiks on siin Attardo ja Raskini mõistes pseudomõistatus (pseudoriddle), kus rääkija justkui esitab kuulajale küsimuse, kuid teiselt vastust eeldamata vastab oma küsimusele pärast lühikest pausi ise. Naljandiuurijate rõhuasetus on niisiis narratiivsel monoloogil. Teisalt aga kujuneb mõistatuse identifitseerimisel ilmselgelt olulist rolli etendav küsimus-vastus-vorm põhjuseks, miks ka anekdoodiuurijad kahtlevad selle huumori alavormi puhtakujuliseks anekdoodiks pidamisel, ehkki oma funktsioonilt (küsija vastab oma küsimusele ise) markeerivad nad tõepoolest pigem anekdoote.
Eesti keerdküsimused jaotuvad väga selgesti laiemalt tüüpkondadeks kindla vormielemendi järgi, milleks on küsimuste algusvormelid Miks?, Mis on?, Kuidas?, Millal?, Mida teha? jne. Niisuguste algusvormelite põhjal jaguneb materjal üldjoontes 24 tüüpkonnaks (vt keerdküsimuste tüüpide edetabelite kohta Voolaid 1998: 81-97). Suurimast tüüpkonnast alustades on järjekord: 1. Miks? Milleks? 2. Mis (see) on? 3. Milline? Missugune? 4. Millal? 5. Kas? 6. Kes? 7. Kuidas? 8. Mis on kõige? 9. Mis vahe on? 10. Mida teha/teeb/mõtleb? 11. Kas? 12. Mitu? 13. Mis on ühist? 14. Kus? 15. Kelle? Kellel? 16. Kes on kõige? Kes on esimene? 17. Kumb? 18. Mis on väiksem kui? Mida on enam kui? (võrdlused) 19. Mis saab? Mis juhtub? 20. Kui (pikk, sügav, vana jne)? 21. Kuhu? 22. Mis on x ja y vahel? 23. Mis on keskel? 24. Kust?.
Sisult on keerdküsimused väga mitmekesised, temaatika küünib eksootilistest loomadest igapäevase saia-leivani välja.
Sisu järgi võib keerdküsimusi tinglikult liigitada näiteks kolmest aspektist lähtudes:
1. Tegelaskujude ja muude "temaatiliste aktantide" järgi (elevandid, neegrid, hiinlased, tšuktšid, Nõukogude Liidu riigitegelased, Nõukogude miilits/politsei, loomad, mees ja naine, ämm, inimese kehaosad, toiduained, abstraktsed nähtused jne).
2. Rikutavate tabuliikide järgi (poliitiline teema, seksuaalne (erootiline) teema, skatoloogilised elemendid).
3. Loogikavigadel, mõistmishäiretel, absurdsusel, ajuvabadusel põhinemise järgi, sealjuures iseloomustab keerdküsimuste loomismehhanisme üsna universaalselt pragmaatiliste maksiimide rikkumine.
Kõik need kolm aspekti võivad esineda iseseisvalt, kuid harilikult tulevad ette samal ajal üksteise kõrval. Nii näiteks on elevandinaljad tavaliselt absurdile üles ehitatud, tegelaskujud "mees" ja "naine" on harilikult seotud seksuaalse temaatikaga jne.
Keerdküsimuste andmebaasi tehnilisest teostusest
Keerdküsimuste tekstid sisestati Excel-tabelisse. PHP- ja HTML-keeles loodi veebileheküljed (kujundus CSS-keeles), millel said tekstid kasutajale nähtavaks.
Andmeid hoitakse andmebaasisüsteemis PostGreSQL, mille poole kasutaja pöördub veebilehitseja perl-keelse skripti, nn otsimismasina abil.
Tänu otsimismasinale võib kasutaja andmebaasist genereerida kõiki keerdküsimusi vastavalt järgmistele atribuutidele: küsimus, vastus, arhiiviviide, koguja, kogumiskoht, kogumisaeg ning märksõna.
Atribuut küsimus. Vaadeldes keerdküsimuse vormielementidena küsimuspoolt ja vastuspooolt, asuvad need ka andmebaasi otsimismasinas eraldi. Küsimuse-väljast leiab küsimuseteksti.
Atribuut vastuse toel saab sorteerida keerdküsimuse mingi kindla vastusetekstis sisalduva kirje kaudu.
Atribuut arhiiviviide võimaldab leida teksti nii teadaoleva unikaalse arhiiviviite järgi, aga ka saada ülevaate ühe köite piires leiduvast materjalist, mis paberkartoteegi põhjal kujuneks väga töömahukas protsessiks.
Atribuut koguja annab võimaluse genereerida korraga ühe koguja kõiki tekste, mida paraku on võimatu teostada pelgalt paberkartoteegiga töötades. Lühend L koguja väljas näitab, et tegemist on kirjandusest (literatuur) pärineva tekstiga ning kogujat märkida pole võimalik.
Atribuut koht märgib kogumistopograafiat ja on sisestatud kaht momenti arvesse võttes: kõigepealt on ära märgitud informandi kodukihelkond ja täpsustatud teadaolev kodupaik. Et keerdküsimuste kogumisel on uuemal ajal kogujateks enamikul juhtudest kooliõpilased, siis oli oluline ära näidata ka kool, tihtilugu moodustuvad lokaalredaktsioonidki just ühest ja samast koolist üles kirjutatud materjali piires. Enamasti jääb kool kodukihelkonna piiresse, aga alati ei pruugi see nii olla (Haapsalu Sanatoorne Internaatkool, Nõo Reaalgümnaasium on koolid, kus õpib lapsi üle Eesti). Kodukoht ja kooli asukoht on teineteisest semikooloniga eraldatud.
Kogumiskohaks märgitud 0 või kogumiskoha ette märgitud 0 tähendab järgmist:
1. Tegemist kirjandusest pärineva üleskirjutusega ning üleskirjutamise kohta pole trükises määratletud.
2. 0 on märgitud ka selliste tekstide kogumistopograafia ette, mis tavamõistatuste autentsuskartoteegi põhjal on juba ilmunud kirjanduse põhjalised mahakirjutused.
3. Olen jõudumööda (st ebasüsteemselt) 0 ette kirjutanud ka muul viisil mõistatuste autentsuskartoteegi põhjal ebaehtsatele tekstidele. Siia hulka kuuluvad näiteks ühe koguja topeltüleskirjutused (nt saadetised korraga M. J. Eisenile ja J. Hurdale, mille puhul üks saadetud materjalidest on taandatud), samuti kui kahe koguja materjal langeb ühte. Need on konkreetsed juhused, mida sai pärismõistatuste akadeemilise väljaande koostamisel välja selgitada ja mille kohta on lühivormide töörühma töötajad Anne Hussar ja Rein Saukas koostanud autentsuskartoteegi.
Atribuut dateering võimaldab otsida keerdküsimuse kogumisaastat aluseks võttes.
Atribuudi märksõna märkimine oli vajalik paberkartoteegi süstematiseermisjärgus. Keerdküsimuste puhul on märksõna valikul lähtutud materjali jagunemisest vormiliste tüüpkondade vahel, aluseks on võetud keerdküsimuste vormitunnus - algussõnad Mis?, Kes?, Mida teha? jne. Neist eraldi asetsevad selliste temaatiliste märksõnadega tähistatud rühmad nagu elevandid, neegrid, hiinlased, tšuktšid, nõukogude miilits ja blondiinid, mida pole mõistlik vormitunnuse - küsimuse alguse - järgi üksteisest laiali paisata. Nt Mis vahe on kommi ja apelsini vahel? kuulub tüüpkonda Mis vahe on? ja ka märksõna on sama. Miks-alguliste keerdküsimuste märksõnaks on Miks? jne. Kui tegemist on mõne muu žanri ja keerdküsimuse piirjuhuga (nt keerdküsimuste hulgast võib leida ka küsimus-vastus-vormilisi anekdoote, nn Armeenia raadio nalju), kajastub see samuti märksõnalahtris, peale tavamärksõna on sel juhul lisatud märkus paralleelžanri kohta, nt Miks? Anekdoot. Sama süsteemi järgi on korraldatud juba paberkartoteek.
Loomulikult võivad ühe keerdküsimustüübi variandid alata ka eri küsimusvormelitega. Nt tüuuml;bis Miks ei saja kaks päeva järjest? Sest öö on vahel leidub ka kas-algulisi tekste, nagu Kas kaks päeva järjest võib sadada? Olukord on lahendatud lihtsa aritmeetilise tehte abil: Miks?-algulised tekstid on ülekaalus, seega võib need märgistada märksõnaga Miks?
Ent on ka juhte, kus süstematiseerija tehtud märksõnamäärangut võib pidada subjektiivseks ja vaieldavaks. Näiteks asuvad kõrvuti kaks eri tüüpi ja ka eri tüüpkonda kuuluvat teksti:
Kuidas läheb elu edasi, kui olümpia läbi? Eks karu ime käppa ja hüljes elab vanast rasvast. RKM II 421, 143
Miks valiti olümpiamaskottideks karu ja hüljes? Sellepärast et peale mänge karu imeb käppa ja hüljes elab vanast rasvast. RKM II 421, 144
Koostaja intuitsiooni põhjal on kasutajal neid kaht teksti parem leida sisu järgi kõrvuti, seetõttu pole ma ka Miks?-algulist teksti Kuidas?-märksõnaliste juurde tõstnud. Sarnaseid juhtumeid on vähe ja selline subjektiivsus on neil puhkudel paratamatu.
Kasutatud kirjandus
Attardo & Raskin 1991 = Attardo, Salvatore & Raskin, Victor. Script theory revis(it)ed: joke similarity and joke representation model. - HUMOR: International Journal of Humor Research 4-3/4. Berlin, New York : Mouton de Gruyter, lk 293-347.
Kaivola-Bregenhoj 2001 = Kaivola-Bregenhoj, Annikki. Riddles: Perspectives on the use, function and change in a folklore genre. Studia Fennica Folkloristica 10. Helsinki : Finnish Literature Society.
Laineste 2004 = Laineste, Liisi. Tegelased eesti etnilises huumoris. Magistritöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetoolis;
Laineste 04
Šmeljova & Šmeljov 2002 = Šmeljova, Jelena & Šmeljov, Aleksei. Russkij anekdot: Tekst i rečevoj žanr. Moskva.
Voolaid 1998 = Voolaid, Piret, Keerdküsimusest nii ja teisiti. - Mäetagused 7, Tartu : Eesti Kirjandusmuuseum, lk. 70-97;
Voolaid 98