[AT 1450–1474 allrühm Naiseotsimine. Pruuditestid:]
■ AT 1450. Tark Elts (Clever Elsie ~Die kluge Else) Tohutu levik, ka väljaspool Euroopat. Eestist 5 teksti. Tüdruk saadetakse (sageli just kosilase tuleku puhul) keldrist õlut tooma. Jääb seal unelema. Peamisi mõtteliine on kaks: 1) mõtleb poegade nimedest, nt. Aado ja Peedo, ja kuidas nad tõllaga sõidavad ning ta kamandab poegi: Aado, aja! ja Peedo, pea! 2) õllekeldri ukse kohal ~aidalael on haak, Elts kardab, et see kukub alla ja tapab ta lapsed või viskab poiss keriselt kivi või kukub lihakints ahju otsast alla. Unelemise ajal juhtub midagi paha: õlu jookseb maha või kosilane tüdineb ja lahkub. Rahvusvaheliselt tüpoloogilisi seoseid juttudega AT 1384 (mees otsib oma naisest rumalamat); AT 1387 (kali jookseb maha); AT 1430 ja 1430A (õhulossid rikastumise kohta). ■ AT 1451. Vaeslapse riided takutortidest Registrite järgi Eestis Ø, tegelikult 6 teksti. Levikupilt segane ja hõre. Eesti jutu tavakuju: Peres on peretütar ja vaeslaps ning peretütrel on peigmees. Tantsides peretütar või vaeslaps ise laulab, nt. Vaata, vaata vaesta lasta, / tantsib takutompudes, / mis on rikas maha viskand, / sellest vaene lõnga ketrand vms. Peigmees kosib vaeslapse. See on samuti pigem novell kui naljand. Kavalus ja lollus on siin nii nõrgalt väljendatud, et sama laulmisakt võib esindada mõlemat: kui laulja on peretütar, siis on laul tema poolt rumalus, sest reedab ebasoodsad tõsiasjad; kui laulab vaeslaps, siis on see kavalusakt, tegus enesereklaam. ■ AT 1452. Pruuditest juustulõikamisega Eestis ilmselt puudub, kuid ümberkaudu on: Rootsis, Norras, Venes jne. 1) pruut, kes sööb juustu koos koorega, hüljatakse, sest ta on ahne või kitsi; 2) pruut, kes lõikab paksu koore, hüljatakse, sest ta on raiskaja; 3) pruut, kes lõikab paraja paksusega koore, kositakse. ■ AT 1453. Pruuditest: Võti laisa tüdruku koonlas Materjali kogu Euroopast, nt. Soome 30, Rootsi 47 jne. Ka Eestis ligi 40 teksti (st. meie üldnivoo kohta palju). Süžeeskeem sellegipeale kompaktne. Peigmees küsib pruudilt, kui nobedasti too ketrab. Vastuses (tihti eufooniliselt organiseeritud) vormelid: seitse koonalt päevas ~ teine päev ja seitsmes koonal vms. Vormelitel paistab olevat imekombel lokaalredaktsioone: 1) öösel üheksa pooli ~ koonalt, päeval kaheksa (eL redaktsioon); 2) seitse seesugust ~ semmsugust päevas (eP, eriti Ranna-Eesti vormid); 3) (4 nehukest ja) 7 sehukest (vist lääne-eestilised vormid). Kosilane peidab aidavõtme koonlasse. Nädala vm. tüki aja pärast tuleb peigmees tagasi ja küsib, mis uudist. Tüdruk ütleb, et ei midagi erilist, ainult nende aidavõti on kadunud. "Virkus" saab ilmsiks. Paar teksti esindab ka erandredaktsiooni, kus väidetav virkus ei seisne ketramises, vaid piiblilugemises ja testimisvahendiks on Piibli vahele pandud sukanõel. ■ AT 1453** (Aa ee 1453*). Pruuditest: Leivatainas küünte all Enam ainest Põhja-Euroopast: Soomes, Rootsis, Venes. Eestist ligi 40 teksti. Kosilane ütleb, et tal oleks vaja hobuse haigele jalale või talle endale arstimiks "pruudi küüneranna leiba", mis peab olema kolm päeva või kolm nädalat vana. Teenijal ~ vaeslapsel pole, peretütrel on: eile ~ eelmisel nädalal alles kastis leiba.■ AT 1455. Äi kerjusena pruuti vaatamas Enam materjali Põhja-Euroopast, Eestist 17 teksti. Äi tuleb kerjuseks maskeeritult pruudi südameheadust jm. omadusi testima. Motiive, katseid: 1. Palub süüa ~ taari juua — tüdruk ei anna: mingu ise kaevule ~ jõele. 2. Palub endale aseme teha — tüdruk ei tee, vaid viskab talle pühkmeid külje alla. 3. Palub end sauna viia — tüdruk ei vii (NB! ühes Nõo variandis õigustab oma teguviisi vanasõnaga: Aita sant sanna, aita lavale, anna viht ning vihtle ka). 4. Tüdrukul kukub lõngakera ~ vokk maha — ütleb sandile, et andku kätte, siis kutsub pulma. Eriredaktsioon: pruut on truudusetu, läheb rätsepa juurde magama; sant viib rätsepa püksid kaasa ja kasutab neid hiljem asitõendina. Tihti on pahal tüdrukul vaeslapsest või teenijatüdrukust antipood, kes on sandi vastu hea ja täidab kõik ta soovid ning valitakse kurja tüdruku asemel naiseks. Sündmustik meenutab mitmetes imemuinasjuttudes toimuvaid katseid peretütre ja vaeslapsega. On (eriti vist Lääne-Eestis ja saartel) kontamineerunud jutuga AT 910A, kus isa annab pojale kolm õpetust: 1) Ära anna tiinet mära teise kätte! 2) Ära käi tihti naabritel! 3) Ära võta kaugelt naist! (vrd. ka vanasõnana EV 8808). ■ AT 1456. Kositav tüdruk pime Tuntud kogu Euroopas, Soomest 65, Rootsist 46. Eestist tegelikult ligi 60 üleskirjutust, st. väga palju. Eestis motiivid: 1. Dispositsioon. Pimeda tütre mehelepaneku probleem Sageli on tüdruk rikas, mõnikord on ta juba vanatüdruk. Vahel on tal antipood (vaeslaps). Sageli on jutt lahti, et ta on pime. Tuleb kosilane. 2. Stseen nõelaotsimisega Ema ja tütar lepivad kokku demonstreerida kosilasele tüdruku head nägemist. Nõel peidetakse seinaprakku ~ läve alla ~ pühkmetesse ~ uue luua sisse vm. Ema kurdab, et ei leia. Tütar: "Mina näen kaugelt (ahju pealt vm.), sina ei näe lähedalt!" Vähemalt 3 variandis (Jõh, Jür, Lai) esineb ema repliik, mis on loomuldasa vormel: (No näed) noorel ikka nugissilmad (vanal varese silmad) — so. üsna produktiivne lms vanasõna. See kavalus tavaliselt annulleeritakse järgmise episoodiga, kuid erandina see õnnestub, või on õnnestumine enne pulmi ja fiasko pärast pulmi. 3. Kassile virutamise episood See on jutu nael, kulminatsioon, võiks öelda puänt, eriti tõhus kontrastis nõelaotsimisega, mis pole obligatoorne. Laual on või sinna tuuakse mingi söögiriist (võikauss, piimakapp, kaljakapp, koore-, tee- või kohvikann, kosjaviinapudel vm.) või valge komps. Tihti on see ese valge või must. Tüdruk virutab sellele ja käratab: "Kõtt, kurivaim, laualt maha!" vmt. Sisu lendab tihti kosilasele sülle. Tihti lõpebki jutt sellega, kuid üsna tüüpiliselt järgneb veel järgmine episood. 4. Taguotsale suuandmise episood Peigmees teeb ettepaneku (nt. lahkumiseks) suudelda ja keerab vale otsa ette. Tüdruk kommenteerib hiljem oma muljeid ja siin on mõningad püsivormelid: a) paksud mokad ja paha hingeõhk ~ pruntjad paled ja hapukas hingehais ~ paksud paled, madal nina, hirmus sant hingeõhk; b) (pussulaskmise interpretatsioon): tüdruk arvab räägitanuvat sellest, millal peigmees lubas tagasi tulla: Issi-issi esmaspäevaks, tissi-tissi teisipäevaks, ~ es-es esmaspäev tuleb vmt. (jutt on tavaliselt esmaspäevast või teisipäevast). E. Kitzbergil on variant Kroonlinnast, kus täiesti heast peast ilma suuandmise episoodita on pandud peigmehe suhu selline ilmselt soomemõjuline laulukatke, mis võiks olla iseendast pila mingi tütarde komplekti kohta: Esimesel olid suured silmad, / Teisel paksud pillu huuled, / Kolmas see on alta haugi, / Neljandal on raska taudi. ■ AT 1457. Pudikeelega tütred Levinud kogu Euroopas ja väljaspool, Soomest 57, Rootsist 36, Saksast 20 jne. Eestist üle 30 teksti. Peres on kolm pudikeelset tütart. Ema keelab (kosilaste ootel või muidu): ärgu rääkigu. Tuleb kosilane, tütred vaikivad. Juhuse tõttu või kosilase ärgitusel juhtub midagi, tütred hakkavad rääkima. Mõned tüüpilisemad liinid: 1. Jutt kustunud tulest Peerg kustub → repliigid: 1) Tuli kustus (Tuli tustub vmt.); 2) Pane põlema (Tütita vmt.) + 3) korduvalt öeldav hoiatus, tavaliselt 3. tütre poolt: Kas memm ~ nänn käskis rääkida? 2. Jutt süttinud tulest Peigmees viskab peeru takkudesse vm. → repliigid, mille sisu: 1) Juba süttib! (Uih, juba tüttib! vmt.) ~ Mis seal koldes suitseb?; 2) Kustuta ära vms. + 3) Kas memm käskis...? 3. Jutt katkenud lõngast Tüdrukud ketravad, ühel lõng katkeb → repliigid, mille sisuks: 1) Lõng läks katki ....(Tõnd läts tatti vmt.); 2) Seo kinni ~ sõlma ~ jätka ~ keeruta + viimane. repliik jälle: Kas memm käskis rääkida? (See liin on vist kõige produktiivsem Eestis). 4. Kulbiküsimine Tavaliselt sisu: 1) Kus kulp....(Tus tulp?) → Seatonni taga ~ Kambris kapi otsas. Need kulbirepliigid on ilmselt suguluses ämma ja minia dialoogis ettetulevate vormelitega Kus kulp, kuri ämm? — Laua all, laisk mini ~ Laisk lits, laua all. See viimane üksus on jälle nende hulgast, mis on oma olekult narratiivi ja laulu, narratiivi ja ütluse ja ei tea veel, mille piiril. Põldmäe on seda tüüpi (või mõnd selle esindajat) vist pidanud naljandiks (vt. nr. 415 tema valimikus). 5. Jutud kassist 1a) ainult repliik: Oh sa nurat nassi veel! Võtan su narust ninni ja viskan narupidi naka otsa! 1b) ühes Setu tekstis Meil tass tatlah, tallolallo veere pääl (konteksti järgi peaks see olema kulp); see vormel on ilmselt suguluses muude mõistukõnedega kassi kohta, nt. ühes teises naljandis lapsed vm. kirjeldavad taaritõrde uppunud kassi: kaks kiilusilma, kaks kikikõrva ja tolulolu; samade vormelitega on ka mõistatusi kassist: Kaks kiilusilma, (kaks kikikõrva ~ neli nipijalga), suur pikk toruloru taga jts. 2. või harilikult 3. repliik on jälle noorima tütre etteheide, et kas memm käskis rääkida vmt. Mõnedes tekstides võib noorima tütre suhu olla pandud ka veidi poeetilisemaid repliike, nt.: Mina memme kuku tütar ei ütle ühelegi ~ sõnagi ei kõnele..., mis tulevad ette ka muudes naljandites reetlikest lastest (nt. Põldmäe valimikus nr. 59: Mina memme üvä laps ja taadi tark laps, ei ütle ühekille, ei kiida kellekille, et taat ja memm tapava lakal külä mussa ärgä!). ■ AT 1458. Vähesööja naine Eestis Ø. See on veel üks juttudest vähesööja naise kohta. Thompsoni kommentaari järgi ei saa aru, mille poolest ja kuivõrd üldse ta erineb juttudest AT 1373A (kus mees näljutas naist), AT 1407 (kus korstnast või madratsi alt peale passiti) ja AT 1407A (kus oli Minu naine... kõik kolm...). Peigmehele püütakse siingi jätta muljeid, et tütar sööb vähe, ja peigmees leiab, et see tegelikult päris nii ei ole. ■ AT 1458*. Klimbid sukasääres Thompsoni järgi tuntud ainult Soomes ja Eestis. Eesti tekste on vist 3. Kedagi söödetakse peres, nt. rätsepat. Pudrul või kördil on tombud sees ja sööja ironiseerib, et küll on head klimbid. Tüdruk hüüab, et tal on neid veel terve sukasääretäis välja korjatud. Vrd. naljandit toapoisist või -tüdrukust, kes filtreeris kohvi läbi sukasääre ja proua etteheite peale vabandas, et see oli ta oma vana sukk. ■ AT 1459*. Pruut hüljatakse tühisel põhjusel Thompsonil on märgitud ainult lapi materjale, kuid Aarne eesti registris (FFC 25) on tüüp sama numbri all esindatud (praeguseks väh. 12 teksti). Mitmed tekstid on taandunud: lihtsalt pruut juhtub kogemata peeretama ja peigmees hülgab ta selle tühja asja pärast — selliste tekstide edasijutustamise motiivid on mulle selgusetud. Kuid leidub ka säilinumaid variante, kus hüljatud pruut teeb midagi peigmehe hoiaku muutmiseks. Eesti materjalis on esindatud 2 redaktsiooni: 1) pruut peeretab või aevastab ja hüljatakse → otsib hülgaja nähes nõela (mis ammu kaotatud) prahist või lumest või sõnnikust → peigmees kahtleb asja mõttekuses → pruut ütleb: "Ennem leian nõela, kui sina pruudi, kes umbne on"; 2) pruut tapab leivalabida peal täi või kirbu ja hüljatakse → läheb peigmehele maskeeritult teele vastu, kiidab hüljatud tüdrukut → peigmees mõtleb ümber. See on jälle pigem novellilaadsete juttude laadis näitlik õppetund absurdi kaudu kui normaalne kavalusakt.
AT 1475–1499. Jutud vanatüdrukutest:
■ AT 1475. Väljastpoolt kihelkonda naisevõtt keelatud Materjali sporaadiliselt, enam lms rahvailt. Eestist ligi 20 teksti. Eestis pole jutt enamasti küll kihelkonnapiirangust, vaid vanatüdruk palub pastorit: soovitagu kantslist vanatüdrukuid kosima. Pastor teebki nii. Püsimotiivid pastori reklaamis: 1) võtke naisi, muidu tüdrukud lähevad Saksamaale! 2) võtke naisi õiges järjekorras: vanemad enne, nooremad pärast! Vanatüdruk kuulab ja hõikab vastu oma vormeli: Õige, õige, õpetajahärra! Pässu ~ oina andsin, teise tõotan vms. Ühtlasi siis näide puänteeriva (dissonantse) vormelrepliigiga lõppeva naljandi kohta. ■ AT 1476. Vanatüdruk palub kirikus endale meest + Appi, appi, armas rahvas... Midagi kogu Euroopast: Saksast 36, Prantsusmaalt 12, Soomest 8 jne. Eestist väh. 50 (20+30) teksti. Tüüp koosneb 2 motiivist: 1. Mehepalumise motiiv Vanatüdruk või lihtsalt tüdruk palub kirikus: Jeesus, anna see poiss ~ teise pere Tõnts ~ valge peaga Jaan/Jüri ~ Aru Kustas ~ Otsa Jaan ~ teise pere Jaan ~ Märt ~ Reinu Mats ~ Maantee Mihkli Mats ~ Matsi-Mihkli Maanu mulle! Altari taga vm. on peidus kirikumees ~ köster ~ kellamees ~ poiss ~ sulane vm., kes vastab, et ei saa ~ ei anna vmt. Palve ja keeldumine korduvad 3–4 korda tõusvas joones. Siis tüdruk tüdineb ja ütleb puäntrepliigi, nt.: Noh, Jeesuke, ära ninna kah karga! (domineeriv repliik) ~ Käi siis põrgu! ~ Kui ei anna, ei tahagi! ~ Ära siis anna teistele ka! 2. Jala kaela taha paneku motiiv Rahvusvahelises aines domineerib pikem versioon, kus peidusolija ei narrita tüdrukut lihtsa keeldumisega, vaid nõuab mehelesaamise eeltingimusena, et tüdruk paneks jala kaela taha. Jala kaela taha paneku motiiv ise on Eestis samuti tuntud (ligi 30 üleskirjutust, enamik neist 1930-ndaist aastaist), kuid ei järgne arhiivimaterjalis kordagi mehepalumise motiivile, vaid seisab sellest täiesti lahus. Kondiväänamis-eksperiment võib meilgi olla välja pakutud mehelesaamise tingimusena või ajenduda soovist jäljendada jalga kaela taha panevaid lapsi või poisse, jalaga kukalt sügavaid lambaid vm. Katse toimub tavaliselt lambalaudas, tüdrukul läheb korda jalg kaela taha saada, kuid mitte enam sealt tagasi. Mitmeis tekstides on kulg lõpplahendusele vahendatud grotesksetest štrihhidest: 1) lambad vm. loomad tulevad tüdruku paljastatud kehaosi lakkuma või näsima; 2) lapsed satuvad lauta ja viivad tuppa hirmsaid sõnumeid, et loomad on tüdrukul pea otsast söönud vmt. Läbiv puäntvormel, mis käibib ka omaette kõnekäänuna, on tüdruku appikutse: Appi, appi, armas rahvas, aga mitte meesterahvas! Selleski naljandis on võimalik jälgida uuema puändimalli ja vanema lõpplahendusmalli "võitlust": enamasti viiakse jutt süžeeliselt nulli tagasi (tüdrukul aidatakse jalg kaela tagant ära, vahel saab ta lisaks naerda või peksa vmt.), kuid 1930-ndate aastate ja hilisemate kirjapanekute hulgas on väh. 7 sellist, mis puäntvormeliga lõpevadki. ■ AT 1476C. Surm, kui magus on su oda! Thompsoni järgi esindatud peam. soome ainega, kuid kindlasti tuntud ka ka meil, alates vähemalt 1930-ndaist, võib-olla trükiallikate toel. Pole tegelikult naljand, vaid puändiga anekdoot. Vanatüdruk palub surma. Kelm ütleb, et tema ongi surm. Magavad. Tüdruk ütleb puäntvormeli: Surm, kui magus on su oda! Torka veel üks kord! See räige puäntvormel — irooniline küll! — võib olla inspireeritud ülituntud piiblikohast 1Kor 15,55, mis vanemas tavavormis kõlas: Surm, kus on su oda, põrguhaud, kus on su võimus? ■ AT 1477. Vanatüdruk peab hunti kosilaseks Thompsoni järgi enamik materjali (20 teksti) Soomest, Eestist praeguseks vist 2 teksti. Hunt haarab vanatüdruku, või see satub juhtumisi hundi külge. Tüdruk arvab, et kosilane on tulnud teda viima. See jutt, kus naljaline ja ka narratiivne mõõde on pea olematu, on päris hea näide mõtisklemaks naljakuse kriteeriumide muutumise üle: mis on naljakas ühel ajastul, ei tarvitse olla teisel ajastul ja vastupidi. (Selle küsimuse taga hiilib omakorda teine, veel fundamentaalsem: kas esteetiliste otsustuste ja maitsete alal tohib üldse rääkida nende arengust või tohib ainult konstateerida nende erinevusi?) ■ AT 1478. Vanatüdruk sööb ube Thompsoni järgi tuntud Soomes, Eestis, Venes. Eestist praeguseks üle 20 variandi. Eesti materjal: Poiss lubab vanatüdruku ära võtta, kui ta sööb ära kolm uba selle ajaga, kui poiss teda üle järve või jõe sõuab. Vanatüdrukul pole kuigi palju hambaid, mistõttu söömine ei edene nii ruttu, kui tahaks, ja ta hakkab ütlema vormeleid, mis jagunevad kahte redaktsiooni: 1) soovitused sõita diagonaalis: Viltu, viltu, vennike! ~ Lase viltu, vennike! ~ Ojo iks vilto, velekene! ~ Sõua viltu, vennakene! ~ Tiideviltu, pujuke! 2) oasöömise hetkeseisu kirjeldused: Esimene ~ uba suus, teine peos ~ huule peal upakus, kolmas upil ootamas ~ uppi huule peal ~ kokutamise pääl ~ alles algamata. Viimasel vormelil on samuti paralleele kõnekäändudes, nt. ütlusi agara või kiire söömise kohta: Pala suus, teine peos, kolmas upil ootamas vmt. Jutt võib lõppedagi selle vormeliga või siis konstateeritakse, et kosjakaup jäi katki. Ühelt poolt sooritatakse kavalusakt, teisalt on vormel, mis moodustab kerge puändi. ■ AT 1479*. Vanatüdruk külmaga katusel Thompsoni järgi ainet veidi Soomest, Eestist, Venest. Eestist praeguseks väh. 15 teksti. Vanatüdrukunaljadele stereotüüpne algus: peigmees lubab tüdruku ära võtta, kui see teeb läbi külmaproovi (tavaliselt peab olema öö otsa külmaga katusel või lumehanges või valatakse külma vett vms.). Katusel olles ütleb tüdruk vormeleid, nt.: Täna küpses külmas ~ väljas ~ külman küünin, homme noore poisi ~ mehe hõlmas ~ soojas hõlmas; ~ Täna iiditit ~ vipa-vapa ~ irvi hambad irevil, homme ihhahhaa ~ iha-aha ~ kika-kaka vms. Harilikult külmub tüdruk surnuks ja kukub katuselt alla. Jutt võib olla kontamineerunud AT 1476-ga (jala kaela taha panek) ja AT 1478-ga (oasöömine). ■ AT 1480*. Vanatüdruk unistab magamisest See on veel üks õhulossi-jutt, mille tüpoloogilised seosed juttudega AT 1430 ja AT 1450 pole kuigi selged. Thompson nimetab eesti ja liivi ainest. Eestist praeguseks väh. 10 teksti. Tegelaseks vanatüdruk, vahel lihtsalt tüdruk või ka poiss. Magab tavaliselt lakas, unistab mehega magamisest või üldse perekondlikust magamisest. Vahel võtab õlekoo ja puuhalu meheks ja lapseks. Kujutlusmotiivid (üsna analoogilised AT 1430 omadega): 1) lükkab kujuteldavat meest serva poole ja sõitleb, et tehku kujutletavale lapsele ruumi; vahel ütleb vormeleid, nt.: Nigulas, nihuta sinne poole, pisuke Reino tahab ka ruumi; 2) kujutleb, et mees tahab teda kallistada, aga teeb, nagu ei salliks teda, ja nihkub serva poole. Igatahes kukub lõpuks üle lakaserva või luugist alla ja saab haiget või leiab otsa. ■ AT 1485*. Kuidas suu ilusti seisab Nähtavasti puhteestiline tüüp, väh. 20 üleskirjutust. Vanatüdrukul või tüdrukul on probleemid suuga — see on tal kas töllis või tikub lahti vm. Õpetuse peale või omaenda tarkusest seab suu enne kirikusse minekut peegli ees ilusaks, öeldes p-lõpulisi vormeleid. Põhivormelid on -supp-lõpulised: hernesupp ~ upesupp ~ pisimamma supp; vahel sekka ka muid: sepp; tirlipp; piip vm. Tavaline jätk on, et teel tuleb siga vastu, tüdruk ütleb seale Õits! vms. ja suu läheb jälle valesti. Osas variantides tuleb muid asju vahele ja tüdruk peab korduvalt tagasi peegli ette huuli sättima minema. R. Põldmäe valimikus ( nr. 212 a) leidub Jüri Schmidti kirjapandud erandvorm, kus lähtutakse küll "hernesupi"-motiivist, kuid arendus ja nalja struktuur on hoopis erinevad: Noor perenaene valmistas ennast kirikuteele. Astus peegli ette, säädis peas rätiku ilusaste, säädis ka mokad nii, et nad hästi peened välja näitaks. Tahtis juba minema hakata, kui tüdruk küsis: "Mis lõuneks keeta?" Noorik ei tahtnud omi peeneks säetud mokki rikkuda ja vastas: "Epu süp." Tüdruk ei saanud aru ja küsis: "Mis lõuneks keeta?" Noorik vastas: "Epu süp." Tüdruk ei saanud veelgi aru ja küsis: "Mis lõuneks keeta?" Noorik vastas: "Toho kurat, hernesuppi!" ■ AT 1485A*. Tüdruk tahab, et teda kirikuteel vaadataks Thompsoni järgi puhtsoomeline jutt, kuid on ka Eestis esindatud väh. 13 arhiivitekstiga. Vanatüdruk või tüdruk on mures, et teda kirikus või kirikuteel ei vaadata. Poiss ~ rätsep ~ sulane ~ kelm ~ tark ~ teine tüdruk õpetab, kuidas probleemist üle saada. Õpetuste põhivariandid: 1) riputa pastlad või kingad kaela (näib olevat Harjumaa redaktsioon); 2) pane rangid kaela; 3) võta äke pea peale (2 Viljandimaa tekstis), puhuti muidki. Ühes Viljandi tekstis (üleskirjutaja J. Meomuttel) tuleb ette kogum: jalarätid pähe + saapasääred kätte + heinatuust jala ümber + rehehame selga. Tüdruk talitab õpetuse järgi ja teda vaadatakse tõepoolest, kuid mehele ta ikka ei saa (või mõnedes variantides rõõmustab, et ikkagi vaadatakse). ■ AT 1486*. Pea pool suud kinni! Thompson märgib seda puhtalt liivi jutuna, kuid üleskirjutusi on ka Eestist. Tüdruk lobiseb liialt ja ema õpetab: Pea ikka pool suud kinni! Tütar hoiab näppudega. Tüdruku vormelil on ütlusparalleele, nt. Pea pool suud kinni, poolega kõnele ( EV 8971). Jutt kuulub "fraseologismide otsestamise" sarja ja on vist lähteütluse suhtes teisene.AT 1500–1524. Muud naljandid naistest
Siia rubriiki ei ole sattunud kuigi palju eesti jutte. Meenutagem ainult järgmisi: ■ AT 1510. Võllast varastatud poodu ja abivalmis lesk Mulle jääb Thompsoni kommentaaride põhjal ebaselgeks, mispoolest jutt AT 1510 erineb puhteestiliseks loetud jutust AT 1352* (see oli motiiv, kus soldat vm. ütles truule leinajale, et tal on laip võllast kadunud, ja naine pakkus oma meest asemele) — tõenäoliselt ei erine mitte millegi poolest ja tegu on olnud lihtsalt "konverteerimismüradega". ■ AT 1516C*. Taevassepääsu kriteeriumid Thompson mainib soome, prantsuse, hispaania tekste. Praeguseks leidub ka 2 hilist teksti Eestist (1939–40; võib-olla trükistest õpitud). Inimesed ootavad taevaväravas sisselaskmist ja Peetrus selekteerib neid nende maise perekonnaseisu järgi: E. Poomi tekstis (Rap või Mär) saadetakse poissmees põrgu, sest ta pole veel põrgut tunda saanud; naisemees saab sisse, sest naine oli talle maises elus juba küllalt põrgut teinud; kaks korda abiellunu saadetakse põrgu, sest ta ei võtnud esimesest korrast õpetust; vanatüdruk lastakse sisse, kuna ta ei teinud maa peal kellegi elu põrguks. M. Silla kirjapandud (Trm) tekstis saab vanapoiss sisse (põhjendus on veidi segane); naisemees saab samuti sisse, sest tal oli maa peal risti ja viletsust juba küll; kaks korda abiellunu saadetakse põrgu, kuna ei võtnud õpetust ristist ja viletsusest, mis esimese naisega nägi.
