2. LÜHIÜLEVAADE NALJANDITE TÜPOLOOGIAST

2.2. Naljandid abielupaaridest (AT 1350–1439)

Kõigepealt tsükkel jutte ebamoraalsest lesest

AT 1352*. Armastaja naine

Naine mehe haual. Soldat ~ kohtuteener vm. trööstib. Vahel toimub kosjakaup, vahel lihtsalt siiruseproov. Varas võllast kadunud — meest ähvardab karistus, ta teeb ettepaneku asendada poodu lese surnud mehega. Surnud pole aga päris sarnased — teeb ettepaneku kadunukesel kaks hammast välja lüüa (või teha muid analoogilisi muutusi). Naine on agaralt nõus. Kaup jääb aga katki ja tekib moraalne õppetund.

Jaan Sandra (Vas) variant: enne küsib mehe seljast uut särki.

Näib puhteestiline (8 teksti). Tegelikult AT 1510 modifikatsioon (tohutu rahvusvahelise levikuga jutt).

AT 1350 on samuti AT 1510-ga sarnane: siin naine pakub end naiseks mehele, kes talle ta mehe surmateate tõi. Eestis Ø.

(Ma ei tea, kas see on puändiga jutt või novelli maneeris.)

AT 1351. Mees ja naine veavad kihla

Kes esimesena räägib, peab midagi tegema (ukse sulgema vm.).

Eestis Ø, muidu väga laialt levinud.

Võõrad, vargad vm. tulevad, teevad paha (armastavad naisega või riisuvad). Teine ei pea vastu, protesteerib, ja kaotab.

AT 1353. Vanaeit aitab kuradit

Vrd. kuradijutt Aa ee 1165* ja vanasõna: Kus kurat ise toime ei tule...

Globaalne. Palju Rootsist, Leedust, Iirist.

Kurat ei saa abielupaari tülli, vanaeit aitab. Ütleb naisele: lõika magavalt mehelt habemekarvu, siis armastab rohkem. Ja mehele ütleb: naine tahab sind tappa. Tekib tüli jne.

Edasi sülem jutte, kus keegi on peidus voodi all või puu otsas, kui midagi toimub (AT 1355 jj.)

AT 1355A. Issand ülal, isand all

Naine, armuke ja lollakas. Mees tuleb, armuke peidetakse voodi alla, loll võetakse voodisse. Mees läheb teekäigule: I commend you to the Lord above! Loll: Commend her rather to the Lord below!

Eestis Ø. Puändiga, erandlik jutt.

AT 1355B. Siit on terve ilm näha!

Keegi armatseb kellegagi puu all ja karjus on puu otsas. Mees hüüatab: Siit on ju... jne. Karjus küsib: Kas meie kirju vasikas ka paistab?

Registri järgi Eestis Ø, tegelikult on meil ka. Õieti siis puändiga jutt, vist mitte väga vana. Thompsoni järgi trükiallikaid peaaegu polegi.

AT 1355C. Lapsed toitku see, kes üleval

Thompsoni järgi Soomest üle 50 teksti, registreeritud ka Leedust, Rumeeniast, Ungarist. Eestist 22 teksti.

Tavaliselt pastor tüdrukuga puu all ja poiss puu otsas. Pastor püüab armatseda tüdrukuga. — Aga kes lapsed toidab?Küll see toidab, kes ülal. — Poiss puu otsast ütleb, et ta ei kavatse hakata teiste tittesid toitma.

Seegi on tegelikult puänteeritud naljand.

(Naljandites on seda moodust palju: ühelt küsitakse, keegi teine, kellelt ei küsitud, vastab — situatsioon on konstrueeritud nii, et tekivad alltekstid).

AT 1360C. Vana Hildebrand

Uurimus: W. Anderson, "Der Schwank vom alten Hildebrand" (Tartu, 1931).

Eestis Aarne järgi Ø, tegelikult 10. Väga palju Iirist (u. 150), ka Skandinaaviast, Horvaatiast jne. Levik globaalne.

Naine saadab mehe rohtu tooma, soldat või keegi teine paneb mehe kotti, toob mingil ettekäändel naisele. Naine laulab või naine ja vaimulik-armuke teevad pilkelaule petetud mehest. Mees tuleb kotist välja, maksab kätte või vastab kotist omapoolsete salmidega.

AT 1361. Uputus

Chauceri "Möldri lugu" (The Miller's Tale) võib olla toiminud siin allika või võimendina.

Eestis Ø, palju Iirist, Leedust, üldiselt kogu Põhja-Euroopast.

(Süžee levikut võib takistada vajalike vormelite mittetõlgitavus, ühtlasi on see näide selle kohta, et traditsioon on võimeline ilmutama päris suurt leidlikkust, kui on vaja nt. jutuvormeleid keelest keelde tõlkida — venes kasutatakse nt. sõnamängu поп/потоп.

Üks öömajaline pannakse künasse magama, et tuleb uputus (papp soovitab). Papp on perenaise juures. Soldat lõikab papil midagi ära, pakub teisele "vorsti" jne.

See on üks jutte, kus pimedas tekivad jantlikud situatsioonid. Nii ka siin: kellegi hambad näivad teisele sütena, see hakkab "praadima", siis "kustutab" veega, see karjub: Потоп! Künas magaja kukub künast välja.

AT 1362. Lumelaps

Veidi Norrast, Taanist, Islandilt. Eestist Ø.

Meremehe naisel on mehe merel olles laps tekkinud. Seletab: laps tuli lumesöömisest, olevat "lumelaps". Mees tapab poisi ja seletab: sulas ära.

Tüübisari AT 1365. Jutud jonnakast naisest:

AT 1365A. Naine ujub vastuvett

(Meil kasutatud jutus endas ka nimetust "Vastuvoolu Leenu"). Tegelikult puändiga naljand.

Laia levikuga, sh. Soomest ligi 70, Rootsist 14. Eestist 17 teksti (palju uut ainest, Aarne FFC 25 järgi vaid 2).

Lõpuks jonnakas naine uputatakse — ujub vastuvett.

AT 1365B. Heina niidetakse kääridega

Tekste palju kogu Euroopast (venes nt. antonüümipaar кошено/стрижено). Rootsist üle 40, Eestist 7 (Aarne FFC 25 järgi Ø).

Vaidlus selle üle, kas heina niidetakse vikati või kääridega. Naist hakatakse taas uputama. Kui suu enam veest välja ei küüni, näitab sõrmede abil ikka, et kääridega.

AT 1365C. Sõimab meest täiks

Kogu Euroopas levinud, Rootsis, Prantsusmaal. AT järgi Eestis Ø, tegelikult on küll, vähemalt praegu.

Eelmistega analoogiline. Sõimab meest täiks, asi lõpeb taas uputamisega. Kui suu juba vee all, teeb käega täi käimist või täitappu imiteerivaid liigutusi.

AT 1366*. Mehel on mehe süda

Ainult Soomes, Eestis (FFC 25 järgi 1, kartoteegis praegu 6).

Tuhvlialune mees saab naiselt kolki, läheb sängi alla nutma. Naine küsib, mida ta seal nuuksub. Mees ütleb: "Mehel on ikka mehe süda".

Mingitpidi suguluses ehk ka selle eesti jutuga, kust pärineb vormel Naera seda naiste nalja, nii et silmad märjad.

Vrd. ka vanasõna (EV 6631B): Mehel õks mehe süä: muud saa-ai, sis taarige lask juuskma.

Tegelikult selle vs lõpuots on laen tüübist "Mees voodi all ähvardab kurja teha" (lükkab leivaastja ümber või teeb voki katki või laseb kalja jooksma), mis AT-registris puudub.

AT 1370. Laisk minia või naine saab peksa

Siit-sealt Euroopast. Eestis 9 teksti (1 kord minia, 8 korda tegelaseks naine).

Kassi pekstakse naise või minia asemel. Mingil viisil tehakse kass süüdlaseks, nt. kass peaks nagu mingit tööd tegema (naise asemel) või naine ajab süü kassi peale. Et kass ei läheks pekstes eest ära, seotakse ta naise jala külge või kästakse hoida. Kass kraabib ja naine hüüab: las ma parem ise...

NB! Paröömilised paralleelid: Kassi pestäs, mõrsja mõistku (vrd. ka vene Кошку бьют ― невестке наветки дают).

AT 1373A. Naine sööb nii vähe

Mis moodustab selle tüübi identiteedi, pole päris selge.

Mees annab naisele vähe süüa, teenija soovitab luurata, et sööb salaja — läbi korstna või madratsi alt. Saab põletada või kloppida.

Kindlasti suguluses AT 1407A-ga: millest Eestis registrite järgi Ø , kuid on arhiivitekste, nt, mõisniku ja ta proua kohta (naise aplusest infarkti saanud mees kogeleb: Minu naine... kõik kolm... ja mõtleb ärasöödud kanu, aga juuresolijad arvavad, et soovib kolme mõisat pärandada).

Samuti suguluses ka AT 1458-ga: Ema ütleb, et tütar sööb vähe. Tegelikult hoiab tagasi. Selgub, et on võimeline sööma väga tublistigi

AT 1380. Truudusetu naine

Segane sülem pealtkuulamisjutte. On jälle problemaatiline, mis just moodustab jutu tüpoloogilise identiteedi.

Naine küsib Jumalalt, kuidas oma meest petta. Mees ise vastab puu otsast, et võiks ta mingi hea söögiga pimedaks teha. Hiljem teesklebki pimedust, saab peale naise riivatusele, tapab armukese ja viskab laiba vette.

Segastes sugulussuhetes veel mitme muu tüübiga, näiteks:

AT 1405: Kes teeb viipsipuud, sel naine kooleb;

AT 1476: Vanatüdruk pangu jalg kaela taha;

AT 1536C, kus surnud armukese laipa kantakse ringi jm.

Eestis on igatahes jutt, kus naine tahab meest (või minia ämma) mürgitada. Jutul on justkui kaks versiooni:

1) laulab Tukiving see mu hing, tangupuder see mu surm (vrd. vanasõnades — nt. EV 9795, 12115, 12116);

2) Setus venemõjuline "Tammõ jumal": mees ronib tammetüvve (vrd. vn. Николай Дупленский) ja soovitab meest pliinidega mürgitada.

Kas nende juttude "õige" nr. on AT 1380 vm., seda ei oska ma öelda.

AT 1381. Nokasõda

Kogu Euroopast ja mujalt palju, eriti Soomest, Eestist, Leedust, Venest. Eestist üle 70 variandi, üks üleskirjutatumaid.

Mees, kel on rumal, kuid lobisemishimuline naine, leiab rahakasti vms. Naise võimalike tunnistuste diskrediteerimiseks teeb mees temaga mitmesuguseid trikke: nt. paneb ta tünni, laseb kanadel tünnikaanelt teri nokkida ja seletab, et toimub suur nokasõda; või paneb valesid loomi valedesse püünistesse ja laseb naisel neid "leida" vms.

Eestis ongi kaks põhimotiivi:

1) "nokasõda"

2) metsis ~ jänes võrgus, havi paeltes,

+ muid:

kuradid peksavad härrat; saia sadas taevast maha; sadas tuld ja tõrva jm.

(absurdidest, nagu Metsis võrgus, havi paelus, jt. on ka rahvusvaheliselt tuntud ütlusvasteid).

(Alltüübid AT 1381A–E pole Eestis tuntud, siin on kasutusel mitmed muud meetmed väljalobisemise vältimiseks.)

AT 1382. Naine müüb lehma turule

Palju materjali jälle Soomest ja Rootsist. Eestist 5 teksti.

Vrd. AT 1385 (Naine paneb lehma "pandiks"), AT 1383 (Naine ei tunne iseend).

Vormeleid jm. štrihhe, mis käivitavad võtmesõna turg:

E. Poomi tekstis naine ütleb vanasõna Turg teeb hinna;

mõnes tekstis väidab petis oma nime olevat Turg ~ Jüri Turg

+ naine joodetakse täis, ei tunne end (liitub seega siis AT 1383-ga) või peab pandi andma...

Eestis on põhiline kavalusmotiiv: mees sogab ridvaga kaevus või õngitseb kaevust kirvest või püüab tänaval kala.

AT 1383. Naine ei tunne iseennast

Rohkem Soomest, Rootsist, Leedust, Venest, Eestist 11 teksti.

See on komponent väga segasest jutupõimikust, kuhu kuuluvad näiteks veel:

AT 1384 (mees otsib oma naisest rumalamat);

AT 1336A (mees ei tunne oma peegelpilti vees; Eestis pole);

AT 1382 (vist kontaminatsioon, Eestis pole);

AT 1531A (habe ja juuksed lõigatud: ei tunne end ära);

AT 1681, kus väljundiks samuti poiss tõrvatünnis + suled.

Eestis on tavaline algus: mees saadab naise rukist lõikama või heinale (naise nimi on tihti Elts). Mees leiab magava naise.

Järgnevad trikid: seob kuljused kaela ~ riietesse ~ tõrvab üle ( ja veeretab sulgedega) ~ lõikab juuksed ära ~ "valab sooja vett" (kuseb) peale. Naine ei tunne end.

Vormelid, mida naine end vaadates või katsudes ütleb:

Mina see ei ole, mina olen üks teine! ~ Olõ-i eis! ~ Kas minukene on ikka minukene?

Võib esineda ka motiiv: koer ei tunne naist ära.

Või: tuleb koju ja küsib: Kas Elts kodus?Jah. — Läheb ära, sest arvab, et ta pole Elts.

Või: Lapsed tunnevad ta ära, saab teada, et ta on ta ise.

Või dialoog lastega: Mis te ema keetis? — Rukkijahuputru.— Saab aru, et tema on ta ise.

Mõnedes setu variantides inimesed peavad naist kuradiks, kutsuvad papi palvet tegema.

AT 1384. Mees otsib oma naisest rumalamat

Hästi produktiivne tüüp, globaalne levik: Rootsi 61, Soome 30, Iiri 95, Saksa 23, Vene + Ukraina 28 jne. Eestist 21 (sh. palju Setust ja Võrumaalt).

Vrd.

AT 1450. Tark Elts (õhulossid, kaljapulk); AT 1540. Mees paradiisist.

"Starter": Tavaliselt naine teeb lollusi, nt. laseb kalja maha (koera pekstes vm.). Mees läheb lollimat otsima — järgneb ahel läbi paljude kilplasmotiivide, nt.:

AT 1245 (valgust kantakse kotiga tuppa);

AT 1265 (Thompson mainib seda nr-it, mida aga vist puhtal kujul ei olegi);

AT 1286 (pükstesse hüppamine);

AT 1310 (vähki peetakse rätsepaks);

AT 1326 (kiriku liigutamine);

AT 1371* (naine teeb poti katki ja laob killud ilusti riita);

AT 1385 (lehm käsirahaks);

AT 1386 (lehmaliha "kapsarammuks");

AT 1387 (kali lastakse maha joosta).

AT 1385. Üks lehm jääb käsirahaks

Enam materjali Põhja-Euroopast: Soome 33, Saksa 12, Eesti 4.

Petis petab naiselt lehmad ja annab ühe lehma tagasi võla "käsirahaks".

Algus tihti AT 1382 (naine müüb lehma turule);

jätkuks võib olla AT 1384 (mees otsib oma naisest rumalamat).

AT 1386. Lehmaliha kapsastele "rammuks"

Iirist 190, Soomest 23, Eestist 17 (FFC 25), tegelikult u. 25.

Tekib põhjus lihatükkidega kapsaid väetada ("kapsarammuks"): tapetakse härga vm. looma (või tapab naine ise lehma, nt. sageli AT 1211, kus naine arvas, et lehm teda pilkab või "sõimab"). Eestis on jätkuks tihti AT 1387.

AT 1387. Naine läheb õlut tooma (kuivatab jahudega põrandat)

Eestist palju tekste (ligi 30), üldse läbisegi Euroopast.

Tavaline on selline sündmustik:

Alul AT 1386. Koer kraabib kapsaväetamise liha välja. Peksmiseks seotakse koer kaljaastja pulga külge. Koer tõmbab pulga eest ära. Naine kuivatab jahudega põrandat.

Mitmes variandis esineb kommentaar, mis sugulane vanasõnaga Kes paha teeb, see paha parandab, nt. Kurja tegin, ära kohensin, paha tegin, ära paransin.

Sugulastüüpe:

AT 1450 (tark Elts);

AT 1653A (ukse valvamine, juhuse läbi saadakse endale röövlite varandus).

AT 1405–1423. Rumal mees ja ta naine:

AT 1405. Laisk ketraja

Riburada kogu Euroopast, enam Soomest, Leedust, Horvaatiast, Eestist u. 20.

Eestis tavaliselt sisuks 2 motiivi, tihti mõlemad ridamisi.

1) Naine ei viitsi kedrata: pole asplipuud ~ virbipuud. Mees toogu. Ise hõikab põõsast: "Kes viipsipuud ~ vislapuud ~ vispooli teeb, sel naine sureb!" Mees ei julge jätkata.

2) Mees arvab, et naine on talve otsa virgalt kedranud. Naine hakkab "lõnga" pesema: takud patta. Keelab koera tuppa laskmast, muidu lähevad lõngad tagasi takkudeks. Ise meelitab koera tuppa — lõng "moondubki" takkudeks tagasi.

AT 1406. Naine lollitab meest kihlveo peale

Aa ee 1409* on üks element selles või lähedane või seesama.

Väga lai levik. Enam Lõuna- ja Ida-Euroopast. Eestist 6 (Setust 4), kõik Lõuna-Eestist.

Naised veavad kihla, kes oma meest paremini lollitab.

Põhimotiive:

1) Paneb mehe uskuma, et mees on surnud. Vrd. AT 1313 (mees arvab, et on surnud)

2) Paneb mehe uskuma, et ketrab nii peent lõnga, et ei näe. Vrd. AT 1620 (kuninga uued rõivad)

3) Paneb mehe uskuma, et mees on koer vmt.

Eesti tekstides on sisu vahel veidi ebaloogiline ja motivatsioonid segasevõitu.

Tuleb ette AT 1383-ga samu motiive:

mees meenutab küüni mõõtusid või mõõdab maja;

naine küsib: Kus sa nii kaua olid?

mees mõtleb: äkki olengi kurat?

Ühes setu tekstis kontaminatsioon AT 1739-ga (pastor ja vasikas).

AT 1407A. Minu naine... kõik kolm...

Meenutasime seda juttu juba AT 1373A alt (kus oli samuti probleemiks, kas naine sööb vähe või palju: mees luurab lõõrist või on polstri ~ madratsi all peidus vm. ning saab mingil ettekäändel põletada või kloppida).

Mõisnik otsib naist, kes vähe sööks; keegi teeskleb ja kositaksegi; sööb salaja; kord mees näeb seda juhuslikult, saab rabanduse ja kogeleb: Minu naine... kõik kolm..., mõeldes ärasöödud kanu, aga juuresolijad arvavad, et soovib naisele oma kolme mõisat pärandada.

AT 1408. Mees ja naine vahetavad tööd

Taas suur tüüp. Kogu Euroopast jm. Soomest 99, Rootsist 46, Iirist 45; Eestist ligi 30.

Tihti kontamineerunud AT 1387-ga (kali jookseb maha).

Motiiviahelaid eesti materjalis:

Teeb võid — siga ~ kass ajab kirnu ümber — tapab sea — kali maha.

Lüpsab lehma — kirn kaevule, lehm ajab piima kaevu — kaevu puhastamine — vahepeal läheb puder kõrbema.

Kukub (jahu)tünni ~ kirstukaane vahele — naine aitab välja.

Osal tekstidest seoseid AT 1210-ga (lehm viiakse katusele sööma). Vahel esineb ka motiiv, mille õigeim nr. on vist AT 1876: mees seob kana ja pojad jalgupidi kokku, et laiali ei jookseks — kull viib kõik.

Pigem novellilaadiline jutt kui naljand. Mees saab moraalse õppetunni. Naise roll on passiivne, see pole selgelt väljendatud kavalusakt. Mees parandab oma maailmapilti põhiliselt omaenda kogemuse kaudu, naine lihtsalt lükkab sündmusi veidi takka.

AT 1409A–C. Mitmed motiivid liiga kuulekast mehest

Eestist Ø.

AT 1415. Õnnelik Ants.

Praktiliselt globaalne levik, Eestist 4 teksti.

On härra teenistuses või teeb mingi heateo — saab kuldtüki ~ kuldmuna. Vahetab selle järjest tühisemate asjade vastu: → hobune → lehm ~ härg → oinas ~ siga → (koer) → (hani), lõpuks on tühjade kätega.

Eestis on ainult ühes J. Sandra variandis tegu kihlveoga (rahvusvaheliselt on see aga vist üldine: naine ei vihasta ja mees võidab kihlveo).

AT 1416. Hiir hõbekannus

Lai levik, Eestis 8.

Naine kurdab Eeva uudishimu üle ja ütleb, et praegu see enam nii ei ole. Kuningas või Jumal kogub naised kirikusse ja keelab neil hõbekannu avada. Avavad ikka, sealt jookseb hiir välja. Saadetakse naised tagasi.

(Seegi meenutab noveellilaadilist juttu: tegu on pigem "ülalt alla" teostatava didaktilise või moraalse õppetunniga kui klassikalise kavalusaktiga.)

AT 1419A–H. Mitmed motiivid, kus lähtesituatsioon on: naine on armukesega, kui oma mees tuleb tagasi. Naine pääseb mitmete trikkidega.

Eestis tundmatud.

AT 1420A–G. Armuke saab naisele antud kingituse kavalusega tagasi.

Mitmed motiivid, Eestis kõik Ø .

Käsitlus: John Webster Spargo "Chaucer's Shipman's Tale. The Lover's Gift Regained" (FFC 91, Helsinki, 1930).

AT 1430–1439. Loll abielupaar:

AT 1430 ja AT 1430A.Vanatüdruk ~ Abielupaar teeb õhulosse rikastumisest

Siinseil motiividel on taas vasteid mitme muu nr-i all:

AT 1681* (loll mees valmistub pulmadeks ~ matusteks ja teeb palju paha);

AT 1450 (unistaja laseb kalja maha).

Tohutu levik. Thompson nimetab rahvusvahelised põhimotiivid:

1) meepoti müümine (purustab poti);

2) klaasasjade müümine (purustab asjad);

3) munakorvi müümine (purustab munad).

4) piimalüpsiku müümine (ajab lüpsiku ümber).

Eesti aines on tegelaseks enamasti mitte abielupaar, vaid

vanatüdruk — (36 teksti); mees, poiss või vanapoiss (24); sant (15); jahimees (5) —kokku u. 50.

Mis täpselt neis motiivides esindab käesolevat numbrit, pole selge.

Eesti materjali põhimotiivid ("starterid", ahelad, suubumiskohad):

1. Muna → (kanad) → siga → varss (seljarihm)

Tegelaseks peam. vanatüdruk või naine. Imiteerib tantsu või muud tegevust mehega või laulavad koos mehega pulmas. Kujutleb, et on proua, lööb jalga vastu maad (munad katki).

Tõreleb lastega — vormelid nt.:

Poisid, ärge naereid kiskuge! (korv läheb ümber);

Matsi ja Mardi, kui ei tõuse, siis ma...;

Hurjutab laiska poega: Poiss, mis sa teed!;

Sõidab hobusega kap-kap! (teeb munad katki).

2. Piim → või → ...

Tegelaseks peam. vanatüdruk. Põrutab poisse: Mart ja Mihkel.... ~ Märt, Mats, rehele! ~ Piiter, Piip, Jakob, üles! ~ Riks Raksiga, ar Mandruist maalõ löögu-i! vmt.

3. Pudi → ...

Tegelaseks vanatüdruk. Annab nt. pojale vastu kõrvu: Prillu ja Prallu, vitsu!

4. Marjad → ...

Samuti naistegelane.

Keelab vanemaid nooremate kallalt: Prigo, ää tee Praksile paha!

5. Puäntvormeliga Ära varsa selga ära rõhu! lõppevad ahelad

Tegelaseks sant, mees või mustlane.

Domineerib lõpp: Õhulossis on hobune ostetud ja sel on varss ja poiss ütleb: Lähen varsaga sõitma! Sant annab poisile mõtteliselt vastu kõrvu: Ära varsa selga ära rõhu! vmt. (sel vormelil on samuti vasteid ütlustes — vt. EV 13862).

6. Jänes → ...

Enamasti meestegelane (mees, poiss, vanapoiss, jahimees).

Käsutab teomehi: Moonakse, kuradi, ruttu! Või tapleb lastega: Priska, ära tee Praskale haiget! ~ Ants, ära tee liiga! (poeg tahab parte visata). Või käratab naise peale: Pagan lahti, kui naine ei hakka sõna kuulama! Või ütleb täkule trpuu! Või hakkab rõõmust laulma.

On ka küllalt palju erandlikke arendusi, nt. 2 Kagu-Eesti teksti, kus õhulossitegijad unistavad piimarüüpamisest ja lähevad tülli, et miks teine kaks korda järjest tahab servata.

AT 1431 (Aa ee muistend nr. 23). Haigutus hakkab külge

Thompsoni järgi lms ja horvaatia materjali.

Nt. algus: mees tahab naist karistada, et see haigutas kirikus ühe mehe järel. Läheb metsa — naine ütleb vanasõna.

Eesti aines on vaid 2 variandis süžee stimuleeritud haigutamisest. Ka põhikuju tuleb ette: sulane haigutab ees, perenaine või tütar järel; mees tahab haigutaja üles puua, too kommenteerib vanasõnaga.

Vanasõnade ja kõnekäändudena esinevad vastavad vormelid rahvusvaheliselt:

Haik ajab haiku taga; Haigutamine on hakkaja haigus; Käib nagu haik suust suhu; sm Orava hyppää puusta puuhun, haukko lentää suusta suuhun.

Kumbapidised on selle jutu ja nende ütluste geneesisuhted, seda ma ei oska arvata.