Uudiste arhiiv
Aprillikuise humanitaariakonverentsi kavas on mitu folklooriuuringute paneeli ja sisukad üksikettekanded
Eesti humanitaarteaduste aastakonverents toimub Tallinna Ülikoolis 10.–12. aprillil 2024.
Katusteema Tulevikuhumanitaaria on valitud nii, et see lubaks ühelt poolt arutleda humanitaarteaduste uute suundade, värskete tööviljade ja tulevaste võimaluste üle, teiselt poolt aga mõtestada konkreetsemalt tulevikukujutelmade rolli kultuuris ja ühiskonnas.
Humanitaaria on üks tähtsamaid tulevikuteadusi, mis seoses suurte muutustega looduskeskkonnas ja tehnoloogias on omandamas üha suuremat kaalu inimühiskonna tuleviku mõtestamisel ja kujundamisel.
Paneel 1, "Andme(kogu)d humanitaarses teadustöös" on puhtalt Kirjandusmuuseumi teadurite vedada.
Folkloristidest esinevad Lona Päll, Mari Sarv, Taive Särg, Liina Saarlo ning Kadri Vider. Etnomusikoloogidest esineb Žanna Pärtlas muusika- ja teatriakadeemiast. Žanna Pärtlas ja Janika Oras on seotud muusika- ja teatriakadeemia korraldatud paneeliga "Tulevikukunstide arheoloogia" ja nad räägivad teemal "Seto mitmehäälne laulutraditsioon 21. sajandil. Järjepidevus ja taaselustamine".
Paneeli 11, "Humanitaaria ja teadmussiire – koostöö ja -loome õpetajatega" korraldajad on Aija Sakova, Joosep Susi, Piret Voolaid. Eda Kalmre ja Astrid Tuisk peavad ühisettekande "Lapsed ja noored kui pärimuse loojad ja kandjad – uut moodi aines teaduses ja kooliõpetuses 1990. aastatest".
Keskkonnateemadele pühendatud paneelis "Kultuuri loov potentsiaal keskkonnakriisis" esineb Reet Hiiemäe – "Keskkonnapärimus ja rohekommunikatsioon". Lona Päll aga peab koos Aet Annistiga ettekande "Kuidas suhestub rohepööre inimeste igapäevase reaalsusega" paneelis 28 "Pärandihumanitaaria võimalused. Tulevikupärand ning mineviku ja oleviku (rakenduslik) vahekord".
Ajaloouuringute paneelis "Mitmeliigiline ajalugu. Loomad keskaja ja varauusaja ühiskonnas" tuleb arutlusele Tõnno Jonuksi analüüs “Loomarepresentatsioonid hilisrauaajast keskaega – järjepidevus, muutused või katkestus”. Tõnno Jonuks esineb ka paneelis 5, kus on kavas Andres Uueni ja Tõnno ühisettekanne kultuuripärandi tehnilistest uuringutest humanitaarteadustes juhtumiuuringute näiteil.
Eraldi paneeli "Pärandihumanitaaria võimalused. Tulevikupärand ning mineviku ja oleviku (rakenduslik) vahekord" on kokku pannud Tartu Ülikooli folkloristid Kristin Kuutma ja Elo-Hanna Seljamaa.
Rahvaliku kirjalikkuse uurija Katre Kikas peab huvitava ettekande "“On sääl veike ojakene kuskil nirisemas, olen mina esimene sinna vesket ehitamas…” Vesi mölder Märt Siipseni omaeluloolistes kirjutistes" paneelis "Sinine humanitaaria: vesi, inimene, kultuur".
Trüki- ja paberikunstikeskust esindav Danila Rygovskiy räägib trükipärandist digitaalsels tulevikus paneelis "Tuleviku pärand – tänaste valikute tagajärg".
Folkloristid on kaasatud veel paneeli "Vastupanu või kollaboratsioon? Eesti humanitaarteadlased XX sajandi keskel" töösse. Tiiu Jaago vaatleb katkestusi ja järjepidevust TÜ folkloristikas, Ave Goršič kirjandusmuuseumi folkloriste protokollide põhjal 1940.-1950. aastatel, Taive Särg jätkab murtud värsside uuurimist folkloori taasesitustes ja Liina Saarlo isikute ja ideoloogiate problemaatikat regilaulude avaldamisloos.
Teesid jm info on leitav sündmuse kodulehel.
