Uudiste arhiiv
Liivo Niglase doktoritöö kaitsmine vaatlevast dokumentaalfilmist kui uurimisviisist
Esmaspäeval, 14. detsembril 2020 kell 14.15 kaitseb Liivo Niglas Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudi nõukogu ees doktoriväitekirja „Videokaameraga Siberis: vaatlev dokumentaalfilm kui audiovisuaalne etnograafia“ filosoofiadoktori kraadi saamiseks etnoloogia alal.
Kaitsmiskoht: videosilla vahendusel [link lisatakse].
Juhendaja: professor Art Leete, Tartu Ülikool
Oponendid:
dr Pille Runnel, Eesti Rahva Muuseum
dr Toomas Gross, Helsingi Ülikool
Kokkuvõte
Väitekirja eesmärk on analüüsida vaatleva dokumentaalfilmi võimalusi etnograafilise uurimistöö läbiviimisel ja tulemuste esitamisel. Väitekiri koosneb sissejuhatavast osast, milles käsitletakse vaatleva filmi epistemoloogilis-metodoloogilist iseloomu ning neljast artiklist, milles avatakse kolme Siberis tehtud dokumentaalfilmi konteksti. Vaatleva filmi tegemine on eetilis-esteetiline uurimisviis, mis eelistab pikki kaadreid, väldib lavastamist ja intervjueerimist ning kasutab ära filmimeediumile omast narratiivsust ja performatiivsust. Vaatleva etnograafilise dokumentaalfilmi autor, kes on tavaliselt nii filmi režissöör-operaator kui ka monteerija, ei jälgi inimeste elusid distantsilt, vaid osaleb kaameraga aktiivselt sündmustes. Tema eesmärgiks on kaameratöö ja montaaži abil näidata oma arusaama filmitavate kogemustest, jäädes samas avatuks vaataja tõlgendustele.
Vaatlev filmitegemine pakub mitmete teemade käsitlemisel tekstikesksele antropoloogiale olulist täiendust. See sobib erinevate inimkogemuse aspektide analüüsimiseks ja edasiandmiseks ning pakub häid võimalusi mitmete fenomenoloogilise antropoloogia uurimisteemade käsitlemisel. Film on sobiv vahend keha – selle fenomenoloogilise antropoloogia peamise analüüsi objekti ja vahendi – rakendamiseks etnograafilises uurimistöös. Sarnaselt fenomenoloogilise antropoloogia pooldajatega, usuvad ka vaatlevas stiilis töötavad filmitegijad, et keha on platvorm, millest lähtub maailma kogemine: just kehalise kogemuse jagamise kaudu on nii filmitegija/uurija kui ka publik võimeline mõistma kultuurilist Teist. Eriti suur potentsiaal on etnograafilise filmil selliste inimliku kogemuse aspektide analüüsimisel, nagu aistingud, emotsioonid, suhestumine materiaalse ja esteetilise keskkonnaga ning üksikisiku agentsus, mida on üksnes kirjaliku teksti vahendusel keeruline uurida ja representeerida. Vaatlev etnograafiline dokumentaalfilm on hübriidne vorm, mis seisab väljakutsuvalt antropoloogia ja filmikunsti piiril, ärgitades uurijat-filmitegijat ära kasutama nende kahe erineva uurimisviisi parimaid omadusi.
URL: http://hdl.handle.net/10062/70318
Kuulajad on lahkesti oodatud katsmisülekandega liituma!
Kontakt: koordinaator Hille Roots, 737 5223.
