Otsi, kasutades seda päringutüüpi:



Otsi ainult neid kirjetüüpe:

Ühik
Fail
Kogu

Täpsem otsing (ainult ühikud)

Pille, snd. 1982. a. Saaremaal

Pealkiri

Pille, snd. 1982. a. Saaremaal

Tekst

1.1. Kirjelda alustuseks vabalt miljööd, kus lapsepõlves kasvasid!
Elasin kolmekordses kortermajas. Meie hoov moodustus kolme sellise vahele ja juhtumisi elas seal palju minuealisi lapsi, mistõttu oli meil küllaltki suur ja kirju mänguseltskond. Kuna meie majad asusid linna ääres, siis laienes meie mängumaa ka metsa, karjamaale ja mere äärde ja me kasutasime kõike hoolega ära.

1.2. Kui palju oli Sul aega mängimiseks (vaba aega)? Mängimiseks oli üllatavalt palju vaba aega. Kui koolist koju tulime, siis vahetasime riided ära ja jooksime kohe õue. Tihti olime kuni pimedani õues ja isa pidi meid ukse lukkukeeramisega ähvardama, et me tuppa tuleks.

1.3. Mis oli Su meelistegevus?
Mulle meeldiski sõpradega mängida. Aga kui neid polnud käepärast võtta, siis hulkusin üksi metsas ja unistasin. Lugeda meeldis mulle ka.


2. Mängupaik
2.1. Iseloomusta mängupaiku õues (koduõu, park vms) ning toas (kodus, sõprade juures vms).

Kui ilm vähegi lubas, siis mängisime õues. Meie hoov moodustus kolme kolmekordse maja vahele, seal olid liivakastid, kiik, ronimispuu ja mingisugune agregaat vaipade kloppimiseks, mida meie turnikaks kutsusime. Kohe vastasmaja taga algas mets, kuhu oli tore koopaid ehitada. Teisele poole jäi karjamaa, kus sai tagaajamist mängida. Üsna ideaalne variant minu meelest. Vahel käisime ka sõprade juures, kuid palju põnevam oli keldris. Vastasmaja keldris oli üks suur ruum, mille me tüdrukute toaks ristisime, selle hubaseks dekoreerisime ning seal sai veedetud nii mõnigi vihmane päev.

2.2. Kui palju ja kus mängiti koolis, pärast tunde ja vahetunni ajal? Koolis mängiti suhteliselt vähe. Algklassides sai vahetunni ajal ikka tagaajamist ja kummikeksu mängitud. Suuremates klassides mängiti vahetunni ajal õues „Ruutu“ (kui ilm lubas).

2.3. Missugustel aegadel mängiti (õhtuti, nädalavahetustel, suvel vms)?
Peale koolist koju jõudmist sai kohe riided vahetatud ja õue mindud ning seal oldi hilise õhtutunnini. (Kuigi jääb selgusetuks, millal ma siis õppisin. Aga ju leiti selle jaoks ka aega, õpitulemused olid siiski väga head.) Suvel muidugi rohkem kui talvel, aga ega lumi meid ka väga peletanud.

3. Mänguseltskond
3.1. Missuguste mänguseltskondadega oled koos mänginud, kui vanalt ja kus? Kirjelda oma mängukaaslasi: õdesid-vendi, mängusõpru, klassi- ja trennikaaslasi, sõpruskonda.

Meid oli hoovis umbes 9–15 last, nii poisse kui tüdrukuid. Kokku viis meid see, kus me elasime. Ehk siis meie hoovi kamp (kes oli pidevalt naaberhoovi omadega riius või lausa "sõjas"). Mänguseltskond kujunes välja juba lasteaia päevil ning koos mängiti kaua. Mõningate sõpradega lausa peaaegu põhikooli lõpuni (pikk ja tore oli see lapsepõlv). Olime enam-vähem üheealised (mahtudes viie-aastasesse erinevusse).

3.2. Kas sõpruskond ja mänguseltskond kattusid? Kui tihti ja kus saite kokku, mida tegite?
Kattusid. Saime kokku peaaegu iga päev ja tegelesime kõikvõimalikuga. Valdavalt mängisime.

3.3. Kas poisid ja tüdrukud, eri rahvusest lapsed mängisid koos?
Eks oli eraldi ka ainult poiste ja ainult tüdrukute mänge, aga enamasti mängiti siiski koos. Meie hoovis ei olnud teistest rahvustest lapsi. Või kui täpne olla, siis ühe poisi ema oli venelane, aga ta meie seltskonda ei kuulunud. Ei teagi miks.

3.4. Kirjelda mängude käigus ette tulnud tülisid ja konfliktsituatsioone!
Tülisid tuli ette tihti. Pidevalt oli meie seltskond jaotunud kaheks omavahel tülis olevaks leeriks. Sai ohtralt sõnasõdu peetud. Siiski liitusid kõik üheks leeriks, kui tuli kõrvalhoovi kambale vastu astuda. Tüli võis põhjustada mis iganes. Enamasti tundus kellelegi, et üks või teine teeb mängus sohki ja siis läkski asi käest ära.

3.5. Kas vanemad ka lastega mängivad, mida? Vanemad meie mängudesse eriti ei sekkunud. Nendega sai vahel lauamänge mängitud, aga üldiselt harva ja siis kui olime näiteks maakodus, kus teisi lapsi polnud.

3.6. Kas ja mida mängisid üksinda? Üksinda ma ei mänginud eriti. Lugesin või siis unistasin.

4. Mängu alustamine
4.1. Kuidas sündis otsus mängu alustamiseks?
Igavusest. Tavaliselt käis keegi välja, et mida võiks mängida. Oleme ka loosi tõmmanud. Kõik panid kirja, mida mängida tahavad ja siis tõmmati loosi.

4.2. Kuidas selgitati välja püüdja või lugeja?
Tihti loeti liisusalmi ja selle abil selgitatigi välja. Vahel lepiti niisama kokku.

4.3. Kirjuta mängu alustamise salme! Milliseid neist oled ise kasutanud, missuguse mängu alustamiseks? Meie kasutasime järgmisi liisusalme:
„Üki-kaki-kommi-nommi,
vanamees hüppas üle pommi,
pommist kõlas kõva pauk,
vanamees vaatas, püksis auk.“

„Üks kass (või oli see kits?) läks üle silla,
saba tegi tilla-tilla.
Kaasas kandis palju prahti,
sina oled mängust lahti.“

„Üks väike valge tuvi lendas üle Inglismaa.
Inglismaa oli lukku pandud,
luku võti katki murtud.
Mitu seppa peavad seda parandama,
ütled sina, tattnina.“


5. Mängude kirjeldused
5.1. Kirjelda erinevaid mänge: pallimängud, viskemängud, jooksumängud, peitusmängud, hüppemängud, tasakaalumängud, plaksutamismängud, sõrmemängud, pandimängud, kaardimängud, lauamängud, paberimängud, sõnamängud jne.

Kirjeldasin mänge blogis aadressil: http://maailmaparandaja.blogspot.com/2012/11/lapsepolve-suutud-muretud-mangud-jajah.html

5.3. Meenuta lapseea kujutlus- ehk fantaasiamänge, mida ise välja mõeldi, nt kodu, pood, arst. Kuidas mängisid mänguasjadega (nukkudega, autodega)? Mängisime näiteks "kiirtöökoda", see mäng käis trepikojas ja seisnes peamiselt erinevate ülesannetega või teadete edastamiseks trepist üles-alla jooksmises. See oli hea mäng, ainult saime trepikojas lärmamise ja uste paugutamise eest riielda ja see keelati meil ära. Nukkudega mängisime vähe.

5.4. Missugused olid poiste, missugused tüdrukute mängud? Me mängisime valdavalt koos. Aga keksud olid siiski valdavalt tüdrukute rida. Poisid mängisid vahel ralliautodega – joonistasid kriidiga asfaldile pikad ja keerulised rajad ja siis veeretasid kordamööda oma rallikaid, kui auto seisma jäi või rajalt välja sõitis, siis pidi järgmisel korral sama koha pealt alustama ja kes esimesena lõppu jõudis, oli võitja. Ma oleks ka seda mängida tahtnud, aga mul polnud ralliautot ja ei tea, kas mind oleks kampagi võetud.


6. Elektroonilised mängud
6.1. Millal tulid Sinu ellu mängimiseks arvuti ja mobiiltelefon? Missuguseid mänge nendega mängid?
Arvuti tuli minu ellu küllaltki vara. Käisin lasteaia viimases rühmas, kui isa vahel töö juurest arvuti koju tõi. Seal sai mängitud selliseid mänge nagu "Konn läheb üle tee", "Cd-man", "Digger", "Supaplex", "Civ" "Californian games" ja paljusid teisi. Suur lemmik oli "Tetris". Pean tunnistama, et need algelised mängud, kus oli minimaalne graafika, meeldisid mulle väga.

6.2. Kas oled mänginud ka videomänge? Missuguseid? Väga vähe.


7. Täiskasvanuiga
7.1. Missuguseid mänge mängid täiskasvanuna (seltskonnamängud, arvutimängud, hasartmängud)?
Meie perekond mängib väga aktiivselt erinevaid lauamänge. Enamasti on need strateegiamängud, aga on ka mälumänge ja kaardimänge. Arvutimänge mängiks ehk ka, aga need võtavad liiga palju aega, mida kahjuks ei ole.

Täisviide

ERA, DK 136, 1/4 < Pöide khk., Orissaare v., Orissaare al. < Kuressaare l. – Pille Tamm, snd. 1982. a. (2013).

Maakond

Kihelkond

Kuressaare linn

Koguja

Mälestustes kirjeldatud aastakümnend

Koguja sünniaeg

1982

Koguja sugu