Otsi, kasutades seda päringutüüpi:



Otsi ainult neid kirjetüüpe:

Ühik
Fail
Kogu

Täpsem otsing (ainult ühikud)

Ridakitkumine

Pealkiri

Ridakitkumine

Tekst

Valitakse ridaema ja ridakitkja. Ridaema istub maha, ridad kõik järjest ridaema ette >>>>>>>>>>, hoides kätega üksteise ümbert kinni. Ridakitkja läheb ridaema juurde ja ütleb: „Tere, ridaema!“ Ridaema: „Tere, tere!“ Ridakitkja: „Anna mulle ritku!“ Ridaema: „Kuhu sa selle pandsid, mis ma eile sulle andsin?“ Ridakitkja: „Panin puuriidale. Kanad olid maha ajanud ja siga oli ära söönud.“ Ridaema: „Kus ise olid?“ Ridakitkja: „Ise läksin külalisi saatma.“ Ridaema: „Kus lapsed olid?“ Ridakitkja: „Taga tulid.“ Ridaema: „Peksnud.“ Ridakitkja: „Peksin, peksin – maa sisse vajusid.“ Ridaema: „Kaevanud.“ Ridakitkja: „Kaevasin, kaevasin, labida vars läks katki.“ Ridaema: „Läinud sepale.“ Ridakitkja: „Läksin, läksin – sepa naine oli palju paksu putru keetnud, sepa kõhu lõhki söötnud. Ridaema: „Mine, kaeva säält edekambrist.“ Ridakitkja läheb rea ette, teeb kätega, nagu kaabiks kartuleid, võtab siis esimesel ridal (mängijal) kätest kinni ja tõmbab. Rida ei tule välja. Ridakitkja käib korra ümber ridarea, kaabib jälle, tõmbab – ei tule veelgi. Käib korra jälle ümber ridarea, kaabib rea ees, tõmbab, nüüd annab esimene rida järele. Paneb selle rida kuhugi kõrvale, läheb ridaema juurde ja palub endiselt. Tuleb endine kahekõne soovi korral mõnede muudatustega. Nii kitkub ridakitkja kõik ridad ära. Ridaema jääb üksi istuma. Sellele lubab ridakitkja sauna kütta väga hääde puudega. Ridaema on nõus sauna minema, kardab ainult koeri. Ridakitkja julgustab, et koerad olevat kinni. Niipea kui ridaema hakkab sauna minema, jooksevad koerad (endised ridad) talle kallale. Ridaema paneb joostes ruumist välja.

Täisviide

ERA II 102, 341/3 (17) < Rõuge khk., Nursi v. – Olga Maran, Vastse-Nursi algkooli õpetaja (1935)

Maakond

Koguja

Kihelkond

Rõuge