Ootame käsikirju nii elektroonilisel kujul kui paberkandjal (tekstis esinevate erikujuliste kirjastiilide või tähemärkide puhul on see kohustuslik). Tekstifailid palume saata salvestatuna 3.5 tollisele disketile või CD-ROMile. Palume disketid ja plaadid märgistada autori ja ajakirja nimega, lühikese käsikirja pealkirjaga, faili pealkirja(de) ja laiendiga. Palume teha failidest ka tagavarakoopiad. Pärast faili õigsuse kontrollimist palume autoritel veelkord üle kontrollida, kas paberkandjal ja elektroonilisel kujul saadetud käsikiri on artikli viimane versioon (ning kontrollida üle tabelid ja joonised).

Käsikirju eelistame saada levinumate tekstitöötlusprogrammide failidena, nagu MS Word, OpenOffice text document, Rich Text Format või Plain Text.

Avaldamisele minevad artiklid palume retsenseerimiseks saata aadressil:

Ajakirjas Mäetagused avaldamiseks esitatud artiklid retsenseeritakse kahe anonüümse vastava eriala asjatundja poolt. Artiklis tuleb vältida enda isikule viitavaid tsitaate või viiteid, või need esialgses variandis eemaldada, ning lisada juba käsikirja lõplikku versiooni. Toimetusel on õigus jätta artikkel avaldamata negatiivsete retsensioonide puhul. Juhul kui autor muudab oma teksti üle 30 %, siis suunatakse artikkel uuele retsenseerimisringile.

Artikli käsikirjale tuleb lisada artiklis esinevate jooniste algmaterjal paberkandjal või kvaliteetse koopiana. Arvutis töödeldud koopiad peavad olema veatud ning väljatrükk kvaliteetsel paberil. Käsitsitehtud joonised peavad olema joonistatud musta joonistustuðiga valgele mattpaberile või kalkale. Värvilised ja must-valged fotod tuleb esitada läikpaberil. Iga joonise tahaküljele tuleb lisada selle algse autori nimi ja joonise number; palume selgelt tähistada joonise ülemine serv.

Lisaks ootame jooniseid ka elektroonilisel kujul (eelistatumad formaadid on .tiff, .eps, .ps või .pdf). Teiste formaatide puhul ei pruugi meil faili kasutamine õnnestuda, ning oleme sunnitud skaneerima paberil esitatud joonise. Vektorgraafika puhul eelistame .eps-formaati, bitmap-graafika puhul .tiff-formaati. Optimaalne resolutsioon jooniste puhul on 600-1200 dpi, fotodel 300 dpi; kuvaprindid tuleks jätta nii nagu need on. Värvilisi jooniseid võib esitada RGB süsteemis. Fondiprobleeme saab ennetada standardfontide (Times Roman, Courier, Helvetica) kasutamisega. Joonised tuleb salvestada eraldi failidena, jooniste pealkirjad aga esitada artikli teksti juures.

Artiklid tuleb esitada korrektses keeles.

Käsikirjad paberkandjal tuleb esitada arvutis või kirjutusmasinal paberi ühele poolele trükitud A4 formaadis, jättes piisavalt ääreruumi retsenseerijate märkmete jaoks. Artiklis, sh. kommentaarides ja kasutatud kirjanduse nimistus, palume kasutada kahest reavahet. Enam kui 40 sõna pikkused tsitaadid tuleb esitada eraldi lõiguna, kasutades kas taandrida või väiksemapunktilist ðrifti. Otsesed tsitaadid tuleb asetada kursiivi, ning ühekordseid jutumärke kasutada tsitaadisiseste tsitaatide puhul ning eritähenduslike sõnade ja väljendite korral.

Leheküljed tuleb nummerdada, k.a esilehekülg, millel märkida:

• leheküljepäis (lühendatud küljenditiitel)
• artikli tüüp
• pealkiri
• autor(id)
• autori(te) andmed
• täielik kontaktaadress telefoni- ja faksinumbrite ja e-postiaadressiga.

Ootame käsikirju järgmistest valdkondadest:

Teadusartiklid (10-30 lk): Originaalartiklid pikema ja argumenteeritud probleemipüstitusega, aktuaalsetest teemadest ja problemaatilistest valdkondadest. Artiklitele tuleb lisada teesid ja märksõnad.
Rakendusartiklid (5-15 lk): Lühemad kirjutised, mis käsitlevad üksikjuhtumeid, aktuaalseid teemasid, tutvustavad uurimisprojekte, sh erialased ülevaated ja artiklid folkloristika, kultuuriloo, rahvausundi, eetika ja filosoofia, pedagoogika õppekavadest, ainetest ja lähedastest uurimustest; erialakeskuste, osakondade ja asutuste uurimisprogrammidest ning -tulemustest.

Kommentaarid. Artiklite juures avaldatakse kommentaare, mille on kirjutanud asjatundlikud eksperdid.
Osalusvaatlused, kommenteeritud (taas)trükid: Osalusvaatluste/välitööde materjalid, valitud ja kommenteeritud tõlked, folklooritekstid, taastrükid, rahvamuusikapalad.

Raamatututvustused (1-5 lk): Viimatiavaldatud olulisemate väljaannete kommenteeritud ülevaated ja/või analüüs.
Lühiuudised (1-2 lk): Kokkuvõtlik lühiülevaade viimatiavaldatud erialakirjandusest, tähtsamatest konverentsidest, kaitstud teaduskraadidest, jne. Rubriigis pööratakse enam tähelepanu eestikeelsetele ja vähemtuntud keeltes avaldatud erialakirjandusele, eesmärgiga teha kättesaadavamaks uurimused, mis muidu jääksid tähelepanuta.

Lugejakirjad (1-4 lk.): Lugejate kommentaarid väljaannetele ja artiklitele. Autoritelt oodatakse ka lugejakirjadele reageerimist.

Palume esitada artiklist kokkuvõtlikud (kuni 700 tähemärki) teesid. Teesid ei või sisaldada tundmatuid lühendeid või tähistamata viiteid. Lisaks palume saata 5-7 märksõna või väljendit tähestikulises järjekorras. Kuna teese ja märksõnu kasutatakse sobivate retsenseerijate valimiseks, on väga oluline, et need oleksid võimalikult informatiivsed.

Palume esitada artiklist kokkuvõtte (1-2 lehekülge) inglise keeles. Kokkuvõte ei sisalda viiteid ega kirjanduse loetelu.

Lühendid tuleb seletada lahti esimesel võimalusel.

Esimese, teise, kolmanda ja neljada järgu pealkirjad peavad olema selgelt eristatavad.

Lisamaterjal tuleb esitada lisade rubriigis, mis paigutub artikli ning kommentaaride ja kasutatud kirjanduse nimekirjade ette.

Palume kasutada ainult järelmärkusi. Bibliograafiline info tuleb paigutada eraldi kasutatud kirjanduse alla (vt ka Kasutatud kirjandus). Viited kommentaaridele tuleb tähistada tekstis järjestikuste ülanumbritega ning kommentaarid ise paigutada artikli lõppu enne kasutatud kirjandust. Allikaviide tuleb tähistada pealkirjajärgse tärniga ning kommentaar lisada joonealusena esileheküljel.

Kui võimalik, palume kasutada kasutatava tarkvaraprogrammi ristviidete süsteemi. Seda palume mitte kasutada leheküljenumbrite puhul. Ristviited peaksid hõlmama:

• tabelinumbri
• valemi numbri
• joonisenumbri
• viite nimetuse/ aastaarvu

Kirjandusele viidatakse tekstis sulgudes autori nime ja sellele järgneva aastaarvu ja vajadusel lehekülje(külgede) numbriga. Enam kui kahe autori puhul märgitakse ära vaid esimese ja teise autori nimi, millele lisatakse et. al. Juhul kui autor on tsiteerinud kahte või enamat samal aastal avaldatud teost, tuleb viites ja tsitaadis eristada aastaarvud väiketähtedega, nagu 'a' ja 'b', jne.

Tänuavaldused isikutele, grandijagajatele, fondidele, jne. tuleb tuua ära eraldi enne kasutatud kirjandust.

Kasutatud teosed, ajakirja- ja kogumikuartiklid, konverentside ja seminaride toimetised tuleb koondada artikli lõpus asuvasse kasutatud kirjanduse nimestikku ning järjestada tähestikuliselt vastavalt alltoodud juhistele. Avaldamiseks esitatud artiklid tähistatakse kasutatud kirjanduse nimekirjas märkega 'avaldamisel'. Lõpetamata artikleid, isiklike vestluste käigus saadud teavet ja avaldamata tähelepanekuid ei tooda ära kasutatud kirjanduse nimestikus, vaid mainitakse artikli tekstis (nt. A. Moor, suuline teade).

Kirjandusviited peaksid sisaldama autori nime; väljaandmisaastat; täispealkirja; kirjastajat; vajaduse korral lk. arvu, nt.:

Viited artiklitele väljaannetes peaksid sisaldama autori nime; väljaandmisaastat; pealkirja; toimetaja nime; kursiivis köite pealkirja; väljaandmiskohta; kirjastaja nime.

Viited artiklitele (konverentsi)toimetistes peaksid sisaldama autori nime; väljaandmisaastat; artikli pealkirja; toimetaja nime; kursiivis toimetiste pealkirja; kirjastajat ja/või toimetisi väljaandnud organisatsiooni nime; väljaandmiskohta; alguse ja lõpu leheküljenumbreid.

Viited artiklitele perioodikaväljaannetes peaksid sisaldama autori nime; väljaandmisaastat; artikli pealkirja; kursiivis perioodikaväljaande täispealkirja; köite- ja (vajadusel) ajakirjanumbrit; ning alguse ja lõpu leheküljenumbrid.

Viited avaldamata uurimustele või doktoritöödele peaksid sisaldama autori nime; valmimisaastat; kursiivis artikli pealkirja; asutuse nime; asutuse asukohamaad. Nt Käsikirjaline magistritöö, Helsingi Ülikool, Soome.

Kõik fotod, graafikud ja diagrammid kuuluvad nimetuse alla joonised, ning kannavad sellele vastavalt järjestikuseid numbreid (1, 2, jne). Mitmeosalised joonised tuleb tähistada väiketähtedega (a, b, jne). Joonistele tuleb lisada lahendused ja mõõtkavad. Joonistes tuleks vältida väikset teksti ja erineva suurusega tekste, kuna joonised avaldatakse enamasti vähendatul kujul. Jooniste suuruseks võiks võtta enam-vähem ajakirja lehekülje(veeru) suurus. Igale joonisele palume lisada juurde üksikasjalik seletus (ilma lühenditeta), lisada teksti viide joonisele ja märkida teksti äärele selle umbkaudne paigutus. Jooniste allkirjad palume paigutada käsikirjas kasutatud kirjanduse nimestiku lõppu.

Tabelid tuleb nummerdada järjestikuselt (1, 2, jne). Tabelite puhul eelistame tabeli üla- või allossa paigutatud pikemate selgituste asemel allmärkmeid. Selgitavad allmärkmed, mis tähistatakse ülatähtedega, paigutatakse otse tabeli alla. Tabelitele palume lisada pealkirja (ilma lühenditeta), lisada teksti viide tabelile ja märkida teksti äärele selle umbkaudne paigutus. Käsikirjas palume paigutada tabelid pildiallkirjade lõppu.

Korrektuurid saadetakse artikli autorile reeglina e-mailiga. Korrektuur tuleb tagastada väljaandjale hiljemalt nädala jooksul alates kättesaamisest.

Igast artiklist tehakse 20 tasuta separaati.

Autoritelt ega asutustelt ei nõuta avaldamislõivu.

Autoreile jääb koos toimetusega artikli vastuvõtmise korral artikli autoriõigus. Vastastikused suhted reguleeritakse kirjaliku ja mõlema poole poolt allkirjastatud lepinguga.

Toimetusele loovutatud artiklit ei ole autoril õigust mujal avaldada enne ühe aasta möödumist ajakirja Mäetagused trükiversioonis ilmumisest ilma toimetuse vastava kirjaliku nõusolekuta. Autoril on õigus pärast aastase tähtaja möödumist avaldada artiklit uuesti mujal, kuid on kohustatud lisama (k.a võõrkeeles avaldamise korral) selle esmailmumise andmed.

Mäetaguste artikleid on lubatud paljundada ja välja printida tunnis, loengus või kursusel kasutamiseks. Artikli uueks väljaandmiseks või teistsuguseks kasutamiseks palume loa saamiseks võtta ühendust toimetajatega. Samuti palume toimetajatega ühendust võtta, kui soovite linkida artikli või kogu ajakirja oma koduleheküljele.

Avaldamata materjali tsiteerimiseks või rohkem kui 250-sõnalise täistsitaadi avaldamiseks mistahes autoriõigusega kaitstud teosest, avaldamata või autoriõigusega kaitstud illustratsioonide, tabelite ja luuletuste avaldamise õiguse peab hankima artikli autor.

Mare Kõiva, Andres Kuperjanov:
Mäetagused
Vanemuise 42
51003 TARTU
Eesti
e-post: folklore@folklore.ee