VÄHEMTUNTUD MURDESÕNADE SELETUSI

A

Aablane vaablane
aastaig, aastak aasta
abu (naiste) pihik; liistik (rahvariietel)
aebija ajaja, juhtija
aer ka: eseme osa
aesk (veoki) ais
agarik haraline
agerik täitmatu, ablas
agulema riidlema, jagelema
ahar (mitme)haruline
ahe ka: ahi
ahivars hävinud hoone ase
ahjusõnn (puu)hark tule kohendamiseks (rehe)ahjus
ajal aegsasti, õigeaegselt
ajasta aasta
ajor, ajur aer
akan, ake, akkun aken
ala, alasi alati
alatsi alla, allapoole; alaspidi
alla, alle (ikka) veel; alal, säilinud
allakohe allapoole
ammutama ka: laiali, lahti, ammuli olema v. tegema
apar kolmekordne kalavõrk
apsat jalanõu konts
arbitama toimetama, korraldama, parandama
aruline, arvoline taoline, sarnane
ask prügi, praht
ass vankri telg
astas, asten, asti, astja ümmarguse v. ovaalse põhjaga puunõu

B

Batvin söögipeet, punane peet

E

Ea, eatus jää, jääkate
ebendama peenikest lund sadama
ederperi, ederpidi edaspidi
eelitsama, eelitsema õitsema
eerlema püherdama
Eesik esmaspäeval sündinud lehma nimi
egaalasi alatasa, alati
egi jõgi
ehitama ka: korda panema, valmistama; kaunistama, ehtima
ellerhein pääsusilm (taim)
elu ka: maja, hoone v. hoone osa, ehitis
elult elusalt
emalepp sanglepp
emanahk kaasasündinud, oma nahk
emik emis
erel orel
ergutis hõrgutis
jää, jääkate

F

Fortka õhuaken

G

Gliimes tigu

H

Haah (g. hahe) hani
haam puukraan
haan õlle- v. kaljanõu kraan
habima kiiruga haarama, ahnitsema
haer harkadra künniraud
haga hagu
hagerik (hoone otsa v. räästa alla ehitatud) varjualune, õlgedest v. okstest ehitis
hahk (valkjas)hall
haidu hajameelne
haisutama nuusutama
hakk ka: harimalk
hal’as, haljas (hõbedaselt) läikiv, hiilgav, helkiv
haluss valus
hame särk; seelik; rätik
hangus hangutaoliselt harali, nt. sarved
hank konks
hanku konksu, küüru, kõverasse
hapen habe
harb (g. harba v. harva) harv
hargutama hargitama, (jalgu, käsi) harki v. laiali ajama
harima kinni haarama, kahmama
harjane linnuhari; seaharjas; harjastest (valmistatud)
harjus millegi ülaosa, harjaosa
hark ka: kaevupost
harm hall
haru harv; harva, mõnikord
harupärast harva
hastel haspel, tööriist lõnga kerimiseks
hatt emane koer
haul veeaur, aurusegune õhk
haustel puust kühvel
heinpill heinputk
heljuma, heloma hõljuma, kõikuma; liikuma, aeglaselt sammuma
helt (kuke, kana) lokuti, lott; ebe, lible
helves kübe; valge kord hõõguvatel sütel
helähtümä liigatama
herits kelm, nurjatu; kergats
herk maiusroog
herm hirm
hierdämä leivapätsi jahus veeretama
hiireosi mingi jätkulise varrega veetaim
hiitmä heitma
hiiud hiidlased
hille libe, sile
hinkuma kurjalt v. kiljuvalt hirnuma (ja tagant üles lööma)
hirs latt, teivas, ritv
homalas humal
hoolama voolama
hudilad (pl.) hobuse suurauad
hui, huikoda süstik, kangakudumisel kasutatav riist
hummõr uhmer
hunn vurriluu, vurrkann
huppama upitama
hurisam(m)a sumisema; vurisema
hurmõlinõ haraline, sakiline
hõlluma hõljuma
häitsemä õitsema
hämm märg, niiske
hämmämä kastma, märjaks tegema
härgrattad härjavanker
härin urin, lõrin
hörüläne herilane
höörik ümarik
höörima hõljuma
hüdisema lõdisema, vabisema, värisema
hüdsi süsi
hüll müts
hürätämä uratama

I

Ia, iates jää, jääkate
idenema idanema
igitigine iidne, väga vana
ihkuma hõiskama, karjuma; heledasti huikama, läbilõikavat häält tegema
iidlane hiiglane
ilmahki ilmaski
ilmuline maapealne olend
ilpuma hilbendama, rippuma
impama lonkama
irvama töinama
iskima lõnga korrutama
iso, isu äike
itse ristiisa, -ema
itsi irevil
jää, jääkate

J

Jaar äär
jahvekivi käsikivi
jalasepain reejalaste painutamise seadeldis, painutuspuu
javekivi käsikivi
jonn junn
joositõllõma edasi-tagasi jooksma
jork jäme lõng; tomp
jugima imema; jändama, jukerdama
juhama sõiduteelt kõrvale libisema; kõikudes käima, taaruma
juhipuu tiisel, veopuu kahe hobuse kõrvuti rakendamiseks
jump midagi jämedat, ümmargust (jupp, tükk vms.)
jumpsima tasakesi minema, käima
jung kaevuvinn
junu väike ese v. olevus; poisike, väike inimene v. loom
jupsima jändama, jukerdama; hüplema; seksuaalvahekorras olema
jutt ka: nahkrihmad, millega ike härja sarvede külge seoti
jutus jutlus
jõkutama lõngutama, jõnksutama
jõmp puunott
jõmpsima ebaühtlaselt, jõnksuvalt käima
jõpsma hoorama; seksuaalvahekorras olema
jõrrama nurisema, torisema; jämedat häält tegema
jõõger jääger
jägi jää
jälle ka: järele
järg, järi iste
jääras jäär
jääts jää, jääkate
jürama, jürämä närima

K

Kaab kaabu
kaada kaudu, mööda
kaadsa (pl.) vanaaegsed linased v. takused meeste (alus)püksid
kaakima norima, pilkama; ulakusi tegema
kaal ka: kaevuvinn; linane rätik v. riie; surilina
kaalduke krae, kaelus
kaalikene kallikene
kaalpuud kaelkoogud
kaaluma ka: kangutama, üles tõstma; vajuma, kalduma
kaalunui margapuu
kaap kaabu
kaapkübar kõrge rummuga viltkübar
kaarass räästas
kaarde- räästa-
kaarid (pl.) kraasid
kaaritama kaares kulgema, ringi käima
kaarsi (pl.) kraasid
kaartõ- räästa-
kaaruss räästas
kaasitama regilaule (peam. pulmalaule) laulma
kaastmine kraasimine
kaatsad (pl.) vanaaegsed linased v. takused meeste (alus)püksid
kaba hoone ristnurk
kabama kobama
kabel ka: surnuaed
kabel (g. kabla) nöör, pael
kadsa kera; pundar, kimp, hunnik
kaehama pilku heitma, kaema, silmama
kaelama pusklema
kaenlu- kaenla-
kaetama pilku heitma, silmama, ümberringi vaatama; ära tegema, nõiduma
kaevama ka: pusklema
kaevandik kaevandus
kaevlema pusklema
kaevuhark, kaevutulp kaevuvinna toetav post
kaevuvibu kaevuvinn
kahetus nõidus, kurja silmaga vaatamine
kahutama ka: ruttu, hoogsalt midagi tegema
kahv piibu, lusika v. kulbi laiem osa; vähi- ja kalapüügiriist
kaju kaev
kakkema katkema
kaldsud (pl.) püksid
kali ka: ümmargune puukaigas
kalits, kallits tasku
kalluma kukkuma, langema
kalme surnuaed
kalmuline matuseline; surnu
kalsad, kaltsad, kaltsud (pl.) püksid
kamar, kamaras ka: kanarbik; roheline sammal; vänge lõhnaga sootaim
kampima käima, kõmpima; tampima
kamps komps
kanaarjak kanarbik
kanane kanapoeg
kanarik kanarbik
kands tüügas, konts; millegi alumine v. tagumine osa
kangasjalad kangasteljed
kanne ka: sang
kannipuu kandmispuud, kaelkoogud
kannutama kanda, pidet külge panema
kants tüügas, konts; millegi alumine v. tagumine osa
kao- kaevu-
kaokõne kaabukene
kapet(as) sokk, lühikese säärega meestesukk
kaps käbe, kõbus
kaput sokk, lühikese säärega meestesukk
kara kellatila; peenis
karbats piits
karbus talvemüts
kard õhuke plekk
kargutama ka: ajama
karguti vokikeps
karilane Karja khk. elanik
kark käepide, tugipuu; haraline, kõver v. okslik ese
karm ka: kare; kõva, jäik; krobeline, kore
karp (g. karba) paks (kare, pragunenud) puukoor, puuseen, käsn
karsas redel
kartohk(as) kartul
kartsas redel
karune karvane
karupea kangaspuude osa
karuperse ungas, kolmnurkne auk kelpkatuse otsas katuseharja all
kask ka: kasukas
katik katki
katsi pooli kahele poole
kau- kaevu-
kauda kaudu, mööda
kaurima uuristama
kaust ka: nahariba
keder ka: ketas, ratas; voki ja kangaspuude osa
kederus värten, kedervars
keeba, keebats kõver malakas
keel ka: püünis
-keene keeruga; keega
kegu väike hunnik
kegus kõveras
keha ka: (õlle)nõu
keidiss köidis, side, köis
keikos püsti, õieli
kellaleht kellapendel
kelt kuivatatud kala
kennigi keegi
keoke kibu
kepsima hüplema
keri kere
kerijalg kerilaudade jalg
keripuu kerilauad
kerk pink; kirik
kern kirn
kesev oder
keske keset
kess võrkkott
kestel korv
kester köster
kesu, kesv oder
ketsu edev
kibot pühakukapp setude toanurgas
kiben kübe
kidarik harakas
kiha (õlle)nõu
kiharangas harakas
kihn pähkli tupp
kiil keel
kiilama hiilgama
kiilus kõõrdi
kiilusilm met.: kass
kiir ka: kellapomm
kiirgama ka: kiljuma
kiisel, kiisla kaerakile (toit)
kiitmä keetma
kiitsak(as) harakas
kiitsma kriiksuma
kikk ka: leivaviil
kikkapütsk harilik heinputk (taim)
kile kaerakile (toit); hele; kelme
kilipugu linnu liivapugu
kilok kätepesunõu
kilts ka: padrunikest
kindmä, kinmä, kinmäss tugev
kinnel kindel
kipluk küüslauk
kipp jooginõu
kippama ennast vähe edasi nihutama, nihkuma
kippuma ka: liikuma
kiputama liigutama
kire kuiv, krõbe; käre, vali; kipitav, kirvendav
kirevane kirju
kirgats, kirges(s) prussakas
kirgma kirema
kiri ka: kirju
kiriauk ahjusuu kohalt kerisele viiv auk
kiriv(ane) kirju
kirjes kirjak
kirjutama ka: välja õmblema, tikkima, kirjama
kirkama helendama
kirm viljakuivatamise plaat, rest
kirrev kirju
kirsin mossis
kisla kaerakile (toit)
kissili kukile?
kistavars kedervars, tööriist lõnga ketramiseks ja korrutamiseks
kistuma kustuma, hääbuma
kitsipaatsap, kitsepaatspuu paakspuu
kitsharakas harakas
kivikoda veski, vesiveski
kivot pühakukapp setude toanurgas
klõmpama lonkama
koa (g.) koja
kobe ka: tugev
kodass kotkas
koele kuhu
koerakaela nukk hoone ristnurk
kogusen koos
kohe ka: (mingis) suunas; üsna; kuhu
kohetus tainas
kohki kuskil
kohkvele kohkunud
kohlapuu kuslapuu
kohu mutt (loom)
koja (g. koa) koda
kokerg kook
kokutama ka: ähvardama
kolbits lõuguti, tööriist linavarte murdmiseks
koldne kollane
kolgutama hulkuma
kolgutid (pl.) kangastelgede osa
kolk veopuu; kandmisvahend; rehepeksuriist; kangaspuude osa; ree osa; nurk; kolgas
kolkama ka: vaatama, kõikuma
kol kolm
koll ka: munandikott
kolne kollane
kolmandik viljamõõt (1/3 vakka); 1/3-vakaline puust nõu, külimit
kolts, koltsep lõuguti, tööriist linavarte murdmiseks
komm kühm; võlv
kongi kuskil
konnakübar seen
konnegi kuskil
kook ka: puu, millel konks otsas
koolma surema
koop kartulikoobas; auk maa sees
koopama roomama
koost lusikas
kootsel koonal, ketramiseks kokkukeeratud taku- v. linapundar
korp toit; ronk; puukoor
korsnas korsten
koru kõhn olend
korus küürus
kosnas korsten
koss pats
kos’sad (pl.) kosjad
kossegi kuskil
kostima kostuma
kostki kustki
kost’ma külastama
kotik munandikott; väike kott
kotsil kohal
kotspool, kotspuul süstik, kangakudumisel kasutatav riist
kottal(e) kohal(e)
kotus koht
kotusside kohati
kramp ka: sulgemisvahend
krants ka: ümbritsev võru v. kaelus; pärg
kreeben kamm
kriuk, kriuks (kartulivõtmise) konks
krobi vana olend
kruupink höövel- ja tisleripink
kruusli kanepitemp (toit)
krõit kriit
krõllid helmed
krõõt kriit
krässis krussis
krümps korts
kua (g.) koja
kudama kuduma
kugar, kugarm kupar
kuhe ka: (mingis) suunas; üsna
kuhjavaiad kuhjapõhja ümbritsevad vaiad
kui ka: peenis
kuima kuivama
kuiu kuiv
kuju ka: kuiv
kujuma kuivama; kuduma
kukar kupar
kukemõõk kuke pikad kaardus sabasuled
kukk ka: õis, õiekobar, õienupp; kupar; käbi
kukkama lonkama; lükkama
kuklema hüpeldes liikuma
kukur kukal
kulatsk rõngassai
kulit(s) tasku
kulkima neelatama
kullerkukk kullerkupp
kumm ka: kuum; ime, imelik, kummaline; võlv
kummõ kume
kundasment vundament
kunds konts
kundsin proua, emand
kuni ka: vurrkann
kunt kult
kuntsin proua, emand
kupe kube
kuperkull kullerkupp
kuressed (pl.) jõhvikad
kurg ka: kõver käepidemega puu adra juhtimiseks, adrakurg
kuristama häälitsema
kurt ka: nudi, sarvedeta
kurtma ka: seisma
kuru katusealune
kuruslauk küüslauk; ka: murulauk
kusem põis
kusikuklane sipelgas
kusk kiisk
kussem põis
kut kui
kutspool süstik, kangakudumisel kasutatav riist
kuuas kirvevars
kuudsli koonal, ketramiseks kokkukeeratud taku- v. linapundar
kuukma kukkuma (käo häälisemise kohta)
kuulma ka: surema
kuumama ka: kumama
kuus, kuuses kuusk
kuusist, kuustik kuusik
kuuti lööma kepsu lööma, hüplema, kukerpalli laskma
kuutsle koonal, ketramiseks kokkukeeratud taku- v. linapundar
kõbjas kuiv, habras; pehme puukäsn, tael
kõder kaun
kõhr ka: turi, kühm
kõlguti keps
kõlks kõlgus, aganik
kõll ka: kronu
kõnkama lonkama
kõntsima hulkuma
kõr(r)e krõbe, kare, krõbekuiv; habras; pikk, sirge
kõrend pikk sile latt millegi riputamiseks, ritv
kõrraline peredes kordamööda ülalpeetav isik, külakorda käija
kõru kõrv
kõsahtama sahistama
kõsisõma sahisema
kõvasi, kõvass luisk
kõõ ikka, aina
kõõrik villane rõivas; suurrätt, mis mõrsja ja peigmehe jalge alla laotati, kui noorpaar pulmast peigmehe koju tuli
käbar kängus olevus
käbi oherdi ots; puupuru, mis puurimisel välja tuleb; taime vili
kägaskaela, käkaskaela ülepeakaela
käkk toit (nt. verikäkk, valge käkk, kamakäkk jne.)
kämm heinahunnik
känakas käntsakas
känn väike, kängu jäänud olend; väikese kasvuga inimene
kärajas üheskoos, ühes kimbus; hunnik, püstine linahunnik
käre ka: vaigune puu
kärmes kärbes
kärssis kortsus
käsar paljude okstega puu
käsiline käepide, sang
kässis kängus
käämer suur oherdi, kahe käega käänatav
kääpama näppama, varastama
käär kõverik; sopp; süli, aas; lohk, õnarus
käätsä kängu
kääv kangapool, süstikusse käiv õõnes pulk koelõngaga
käülemä käima
köiduss köidis, side, köis
körsik seelik
kört, körtsik seelik
köökus küürus
köötsa küüru
küben ka: okas
küdi mehevend
küdsämä küpsetama, küpsema
küdü mehevend
küdüs ummuksis põletatav tuli (uudismaal)
kükerdama, kükistama kükitama
künnütämmä küünitama
kürb (g. kürva) peenis
kütis ummuksis põletatav tuli (uudismaal)
kütsama küpsetama, küpsema
küttümä küdema
küüdsih küüsis
küüt ka: triibuline
küütsakil kummargil, küürus

L

Laaband lohaka kõnnakuga korratult riides inimene
laad ka: püssipära
laadik kast, laegas
laba saunalava; magamislavats; mingi alus
laberik lapergune
labi, labja labidas
labu (heina)saad
lade, ladem peksmiseks v. pahmamiseks rehalasse laotatud viljakiht
lade, ladev, ladu latv
lag’a, lagja lai
lageik lagendik
lahe, lahi lõhe
lahk vahekoht; lõhe, pragu
lajan laiali
lakah(h)ama limpsama
lakja laiali
lakk ka: müts
lak’ka laiali
lamema, lammema, lammõmõ pikali heitma, lamama
langaratas vokk
lapi, lapju labidas
lasipuu postidel põikpuu hobuste kinnisidumiseks; puu, millega midagi järele v. alla lastakse, nt. lõimi kudumisel, ahet parsil
lasn puulabidas
lass lähker, trummikujuline kahe põhjaga puunõu
last laast
latam (g. ladama), latem peksmiseks v. pahmamiseks rehalasse laotatud viljakiht
later, latorn latern
latergorne lapergune
latt ka: lapp
laudi lahtistest laudadest v. lattidest lagi rehealusel; rehealusepealne; (lauda)lakk
lauk otsaesisel valget laiku omav (loom)
laut ka: reepõhi
ledu tuli
lee kolle, tulease
leebutama lehvima
leegitama pleegitama
leekima ka: pleekima
lehem lehm
lehes(s) vihaoks; kaseoksad vihtadeks
lehitama lehvitama
leiges kaalikas
lein ka: leil
leisikas raskusühik (20 naela)
leit kleit
leivisk raskusühik (20 naela)
lember remmelgas
lemme(s) helves
lesatama lesima
lett ka: piits, piitsa nöör; palmik; käärpuudelt maha võetud, kuid kangaspuudele veel ajamata lõimed; loodud kangas enne telgedele tõmbamist
lige märg
ligenema ligunema
lihm lehm
liht hobuse lakk
lihva viltu
liibitsema siblima
liigenahk nahariba
liigus liigub
liivapuu ploomipuu
like märg
likutama mingi linnu häälitsuse kohta; mingit asja käes liigutama
lillemaa lillepeenar
limbe libe
limp klimp
linakukk seemnenupp, linakupar
linamees linakuparde kuivatamise alus
linapuu linaluu
ling ka: kaevuvinn
linukas, linuke suurrätt
lipard lipakas
lipen lible, raasuke, õieleht; kaeratera kest; linavarrel asuv leht
listima valides, närvalt, isuta sööma
litik(as) liblikas
liuhka libamisi, viltu
livvak väike liud
loda sodi
lodu müts; vesine maa; mõistus; lörts
lohets lusikas
lokk müts, mütsilotu
lont, lontsk loik
lood loodimisvahend; kuul
loogused, loogusõ (pl.) kaelkoogud
lookama looklema
lopp mõlk, lohk, nt. plekknõul, kübaral
lops ka: lobjakas
lotti lonti
lotut (kuke, kana) lokuti, lott
lotutama ripnema
luda viisunõel, kiilutaoline riistapuu, mida tarvitatakse niine- ja tohutööde tegemisel
luga rohttaim, Juncus
luhits lusikas
luhki lõhki
luht ka: õhk
luhtrohi veekogus kasvav pikk rohi
luik ka: karjapasun
luiskama ka: möirgama
lundsik veeloik
luits lusikas
lus’k lusikas
lutt, lutusarv karjapasun
luuri vedama vägikaigast vedama
luut loodimisvahend; kuul
lõhk tükk
lõhn leitse; auk seinas suitsu väljajuhtimiseks
lõime, lõim(es) leivaastja
lõkk noor kaun; kolle, ahjukumm, keriseauk; katusealune
lõkkama leegitsema
lõmm kooritud puuhalg peergude kiskumiseks
lõmmeleht vesikupp
lõngarist haspel, tööriist lõnga kerimiseks
lõpus (kuke, kana) lokuti, lott
lõsn rehetoa tala
lõtus (kuke, kana) lokuti, lott
lõun, lõuna, lõune, lõõnah leil
lõõr ka: kõri
läbi lävi
lägünemä põlema
läki läkiläki (müts)
läpp jääauk, lomp
läte kaev; allikas
lääbäsjalg, lääpajalg lonkur
lüdima seemneid poetama kauntest, käbidest
lüht voki osa
lüke höövel
lükepakk suur pikk höövel
lümbäk lombakas
lüsi vikati v. sirbi vars
lüsmä lüpsma

M

Maagõ, maak, maan moon
maalõ maha
magah(h)us, magaus magamine
maged (pl.) linnased
magu ka: maik, maitse
magõh(h)us maius
mahandama mahutama
majalt mujalt
makerjas vorst
matt puunõu vilja ja jahu tarbeks
matus ka: surnuaed
mauk vorst
meere viirg (taevas)
mehine mesilane
melek(as) metstuvi
menu ka: lärm
Merk lehma nimi: Meerik > Meer’k > Merk
metsasagarik metsatukk
metskronks puuk
mihimidägi mitte midagi
mimm lstk.: piim
miss (g. misi) palve kirikus
moigas vorst
momm lstk.: täi
mork vorst, tanguvorst
moro muru; õu
muisutama meelitama; mokkadega häält tegema
muksima müksima
muldhirs hoone alumine palk
muldmüür muld vastu hoone alumist palgikorda
muldne (g. multse) mullune
munkraud muukraud
munnuskid hobusesõnnik, junnid
munt musi; lõug
munuskad (täku) munad
murelane sipelgas
muruspesä sipelgapesa
mustatus mõistatus
mutakas komps, tomp, pundar
mutik(as) putukas
muts komps, tomp, pundar
mutt ka: tuhar, kannikas
muuk nudi, sarvedeta
muunama moondama
mõhk leivaküna, leivaastja
mõjal mujal
mõsk pesu
mõskma pesema
mõskmõtõrdu pesunõu
mõõduma mõjuma
mõõdunui margapuu
mäih mähk, puu õhuke, kevadel mahlarikas koorealune kude
mäletama, mäletema mäletsema
märg ka: õlu, kange jook
mätas ka: metsis
määletsema mäletsema
määras mäger
määts lumepall, käkk
möll ka: suur puur
mölletämmä, möllitama ammulisui vahtima
mölläkälli laiali, ammuli
möllütämä ammulisui vahtima
möurama, möurgama möirgama
möük suur olevus
mühk (pirru)kubu
mürk ka: teras
mürrämä mürama
mütt mutt (loom)
müttama tampima, lööma, peksma
müügmä möögima
müürama vallatlema; möirgama
müürmunn met.: poeglaps

N

Naal nael
naaris naeris
nadu meheõde
naga ka: prunt
nagel nael
nahksepp lambanaha parkija
nakk (saapa)tikk
nakkama hakkama
nakl nael
nakutama naksutama
nalpama näppama
nalpsama haarama
napard piits
napp puunõu; rinna- v. nisanibu
napu (pl.) rukkiõled
narits naarits
natt tatt
neitsit, neitsü neitsi
neitsitinu pääsusilm
netsvä liud uhmris surutud tangude puhastamiseks
nide tihe, läbipõimunud side
niduma tihedalt ühendama, siduma; korvi punuma
nihused niuded, puusad
niids niin
niisk(e) peerusüsi, süsi peeru otsas
niits niin
nikernillima närima
nikutama tõmbama, kangutama; nõtkutama, noogutama, nihutama, kehitama
nilbe ka: libe
nimese (pl.) nimmed
nimitama nimetama, nime järgi kutsuma
nipp rinnanibu; kurgunibu; ots, teravik
nirssis, nissis krimpsus, kortsus
nitse (pl.) niied
niul nõel
nobi nupp
nobima korjama
nodi nott
nokk ka: kaevu vinnapuu ülemise otsa külge kinnitatud ritv, mille külge käib ämber
nokutama noogutama
noll (kuke, kana) lokuti, lott
nonn ka: vares
noos, noss nina
nubama näppima
nukk nurk; kühm; looma nina
nulk nurk
numm(e) nõmm
nurik nurmik, piimapütt, lännik
nuruma ka: nurruma
nutitama nuruma
nutt tutt, pahmas; esileulatuv kont; tükk, klomp, tomp, muhk
nuudsatama iitsatama
nuuskama ka: peeru sütt murdma
nõder, nõderm, nõdi kätkivibu
nõgelane nõges
nõgikikas must rähn
nõglats nõelasilmatäis (niiti)
nõglatus nõelatud koht
nõlg tatt
nõlu nõlv
nõmmeleht vesikupp
nõrendama nõretama
nõrgatama minestama
nõsema tõusma
nõstma tõstma
nõumpuud (pl.) sarikad
nõuskama nuuskama
nänn ema, memm; taat
näpeldama näppima
nääps tasku
nönn heinahunnik
nöölas nõel
nükk nurk; kühm; looma nina
nüpsma, nüsmä lüpsma
nüssik, nüsk lüpsik

O

Obraz pühakukapp setude toanurgas
oede, oete, oeti voodi
oherdiupp oherdi osa
ohkjass ohakas
oima, ojoma ujuma
oisu oinastall, oinas
ojo rätik pruudi näo katmiseks pulmasõidul
oki, okk vokk
oksäke karuäke, okspiidega äke alemaa v. põlispõllu harimiseks
olv suitsutare katuseharja otstesse jäetud kolmnurkne suitsuauk; ungas
oorik orikas
oos urg, õõs
ork ka: orikas
ors õrs; kuhjavarras; koormapuu; ritv
orst vorst
oskama tabama; osatama
ossägel karuäke, okspiidega äke alemaa v. põlispõllu harimiseks
otspaja leitseauk, auk hoones suitsu väljajuhtimiseks
otspool, otspul süstik, kangakudumisel kasutatav riist

P

Paaba eit
paak tuletorn
paarid (pl.) kaelkoogud; sarikad, talad
paarm parm
paatspuu paakspuu
pagu pragu
pahl (vorsti)varras
pahn sasitud õled
pahr kult
paht sealaut
pairis õlu
paja sepikoda; lükandluugiga aknaauk
pakal, paklad (pl.) takud
paklane takune
palaja(s) palakas, suurrätt
palama põlema
palistama palmitsema
pallai palakas, suurrätt
pal’lakas paljas
palm vistrik
palutama põletama
pannel pannal
pantsakas raske asi; raske laps; suur tükk
parand põrand
pari kõht
parok parukas, valejuuksed
parras äär, serv
parts part
pass õletuust; jõuluõled
patale võtma pihile võtma
patsasammas umbahju (keriseta ahju) tugi
patsima pilduma
patsvin söögipeet, punane peet
pedajas mänd
pedastik, pedästu männik
peel külgpuu
peele (pl.) kangaspuud
pekker pagar
penipütsik harilik heinputk (taim)
perakas põrakas, suur, paks asi
peraregi palgiveoregi, kelk, järelkelk palgiveol
perilde päripidi
perile järele
perkpund endisaegne raskusmõõt (10 puuda)
pero sulg
peränulk tagumine nurk; puhasnurk, kus asus ikoon
perätside pärastikku, üksteise taga
pesmä peksma
pess puukäsn, tael
pekel uhmrinui
petäi, pettäi mänd
peugal pöial
pidem okas
pidune pikkune
pihaaid varbaed, kiviaed
piht õlg
pihtjalg ukse- v. aknapiit
pihu agan; puru, raasuke
piibar karjapasun
piibukabi piibu osa
piibuvask piibu vasest kael
piigert puur
piikivi tulekivi
piikuma vaakuma, kiratsema
piilik pihlakas
piip ka: laes rippuv raudlühter, nt. küünlapiip, lühtripiip
piirak(as) pirukas
piird ka: suga, kangaspuude osa
piirits suga
piit ka: peet
piiunõ pikkune
piius pikkus
piiuta pikuti
pikaldi pikali
pikäh(n) pikalt
pikäldä pikali
pilak peerupiht, seinale v. müürile kinnitatud raudklamber, mis hoidis põlevaid peerge
pilgar simman, pillerkaar; ehalkäimine
pili pilv
pill ka: veski; kalapõis
pillipõis kala v. looma põis
pimbulane väike loom
pints väike vaat
pips väikese tüdruku suguelund
pirand kimp pirde; peeru kild, väike peerg
pirekene natuke, väheke; väike tükk
piru peru
pistiline, pistüline püstine
pistü püsti
pisu piisk; säde
pitski tuletikk
piudaldõ pikuti
piune pikkune
piuta pikuti
pleht pats, palmik
plehveter pliiats
pleiats, pleispulk pliiats
pless(pää) kiilas(pea)
plett palmik; piits
pleverd pliiats
pliin pannkook
pliiniraud varreta pannkoogi küpsetamise pann
pläts nätske
poet poodud
poka (pl.) rõuged
polka riiul
poller pidu
poo põu
pooleski(d), pooliskid sugugi
poolik poole tündri suurune tünn v. vaat
poolka riiul (vn.)
poomvill puuvill
porand põrand
postel voodikott
prigu pragu
prunn prunt
prõlla praegu
prääditama, präädmä, präätämä ketrama
präätüss ketrus
pudsaja sulg
puduma maha kukkuma, pudenema
pugal vöödiliselt, lapiliselt kirju (veis)
pugalik kirju, vöötidega (loom)
puhk põu
puhte (pl.) matused, peied
puhu põu
puhus karusnahast ääris
pull ka: kakk, pätsike
pullis pungis
pund leisikas (1/2 puuda)
pundre kellapomm
punter pundar
punts õlleankur
pupar kupar
puppis punnis
pura purikas
purres purre; redel
putsai sulg
puu ka: põu
puugnits nööp
põhjuli põhja peal
põhjus põhi, alus
põi põis
põimama (vilja) lõikama
põrmand, põrmat põrand
põtk reis, koib, jalg
põuapall mingi putukas; mullahunnik
põõn ka: puidust põikliist laudadest eseme ühendamiseks ja tugevdamiseks
põõsik põõsastik
pägimits looma väike v. tagumine sõrg
pähe, pähel, pähäl, pähkal pähkel
pähen, pähi pähkel
pähes, pähkes pähkel
pähkme, pähkmä, pähkne pähkel
pähn pärn
päis aia algus; osa aiast, kus algab värav; roigasaia algus; koht, kuhu mulk v. värav tuleb
päits, päitspea valgepäine veis
päkk seen; pöial
pärapink ühte serva pidi seina külge kinnitatud lai lavataoline pink rehetoas
päri ka: jäär
päsmer, päsper margapuu
päss pöial; jäär
pässil, pässül, pästli margapuu
pätern, päternäs nöörist jalats
päts ka: täkk; karu
pätsahi leivaahi, telliseahi
pätt ka: nöörist v. riidest pastlataoline tööjalats; suss
pääderuuh pilliroog
pääle pealegi, aina
pöliti põlvili
pöögeldama püülima, püüli tegema
pöönik pööning
pöör ka: käi; keskkohalt kinnitatud pööratav sulus
pööratama keerutama
pügalik kirju, vöötidega (loom)
pügeline laiguline
pügi pöetud villakogus
pühane pühakuju setude toanurgas
püm(m)e pime
püristämä puristama; kuristama, turtsuma
püstma pistma
pütsik, pütsikas, pütsk putk, harilik heinputk (taim)
pütsk pütike
püügel püül

R

Raand puuämber
raasima kraasima
raatsik võsastik, padrik; maa, kust põõsad ära raiutud
raatsima kupardama, kupardest puhastama
raatsmagu met.: praagamagu
raatus raekoda
raba ka: õllepära
rabima krabama
raendik raiesmik
raet traat
ragas niinest riie; niinetuust
ragu pragu
raguma raiuma
rahu ka: neer
raig ka: harkadra ais
raiuss särgi lõhik; pael
rakake, rakapeni, rakats kutsikas, väike koer
rakeldama askeldama
rakk põis; väike anum, nõu; kutsikas, väike koer
raksima täksima
rakuski rakats, väike koer
ramm(e) tiine, rase
ramp ukse-, väravahaak, tormihaak
rapp krapp
rapped (pl.) ka: rabatud vili
rasi
väike ovaalne, peamiselt saarepuust v. kasetohust karbike, millega võeti teole v. heinale minnes võid v. räimi kaasa
rask pikk ning kitsas villase riide riba sääre ümber keeramiseks
rattad (pl.) vanker
rattatsõõr vankriratas
raviku (pl.) takud
ravitsema ka: toitma
reba reie ülaosa
rebu kollakas
redel ka: seina küljes asuv koht loomadele heina panemiseks
rees prees
reesgel vahend heinte süles kandmiseks
rehesinds(e) rehealune, rehala
rehknot arve
rekendama virvendama
rend, renn laud
rest ka: varbadest sõim
revetama, revestama rebestama
ribahusi, ribahhuisi, ribausi ripakil(e)
ribah(n), riban rippumas, ripakil
ribataba ripplukk
ribil ahjuroop
ribima rebima
rihits kalapüügivahend, püünis
riitsik ritsikas
rillis ümmargune
rips tripp, haak
ristkaba hoone ristnurk
ritk rõigas
ritkhain põldsinep (taim)
rogusk niinest riie; niinetuust
roist prügi, praht
rood rodu, rida
roodasaed rõhtaed, teibapaaride vahele kinnitatud rõhtsatest lattidest tara
roodmas roigas, jäme ja pikk latt, ritv, nt. aiaroodmas, tapuroodmas
roog ka: pilliroog; kaevuvinn
roosk vits; piits
roovik latt, roigas, teivas
rossõ rooste
ruga heinasaad, -kuhi
ruhe, ruhik(e), ruhv(eke) küna
ruiutama keerutama
runn prunt
rups nupp?
ruskepäits nina pealt valge punane loom; valgepäine veis
ruuh küna
ruup lootsik; ahjuroop
ruusk vits; piits
ruusli kanepitemp (kanepiseemnetest toit)
(ü)ss rahe, lörts
rähvitsema nääklema; klähvima
räks kutsikas, väike koer
räni ränikivi, tulekivi
räägutama karjutama
rääskopp vaidlus; sõela v. sarjakese kokkusidumiskoht; mst-tes tavaliselt ebasõna
räästatila jääpurikas
rööbe rööbas
rüga (g. rüä) rukis
rüüd (g. rüvü) riie; pikk kuub

S

Saajad (pl.) pulmad
saaling masti tengiga (masti pikend) ühendav ristpuu
saani saadik
saanik väike saan
saarik sarvik; saaremets, metsatukk
Saarik lehma nimi
sabitsama, sabitsema siblima
sado, sadu mädanenud puu
sagar kõver puuliist värava- v. uksehingeks
sagaraud rohu peenestamise raud
sagarik värava vitsvõru, kõver puuliist värava- v. uksehingeks, selle konks; vihmahoog; lõmm, millest kisti peergu; väike metsatukk
sage ka: tihe, paks
sahh harkader
saistama püsti tõusma
sake tihe, paks
sakk känd ühes juurtega; kanga poom; kidur puu
sali salv
salitsema siblima, hunnikusse korjama
salop ülerõivas
salv ka: kaevurakked
sampsma sumama
saps looma esijala ülaosa
sarap sarapuu
sard lattidest vm. toestik heina, linakuparde jne. kuivatamiseks
sargas sorgus
sari suur sõel tuulamiseks; rest kalade kuivatamiseks; lambivõre; sarv
satutama osatama, puudutama
sau suits
savihaud auk, kust savi võetakse
savilind prussakas, ritsikas
savitsema savitama
seek ka: viljamõõt
seerama sättima, toimetama
segähäm(m)ä segama
sehver lambur
seletised (pl.) kaevurakked
selispidi seliti
sepp ka: pärm
seppel pruudi peaehe
serbähüss jook, rüübe
siba riba
sibisema läbisegi vingerdama; nõrgalt siplema, siputlema; kihisema
sidel sees
sihver lambur
siib tiib
siik viljamõõt
siiver siiber
sikk ka: pähklikobar; eseme osa
siks varss
sild ka: laudpõrand, poolekslõhutud palkidest põrand; aida põrand; aida trepp ukse ees
sileve sile
silge tilkumine
silinder püülisõelumise vahend
silitsema silitama
silk ka: tilk
silk(u)ma tilkuma
silmaline nõelasilmatäis (niiti)
silmälaka (pl.) silmalaud
simajas püdel, mahe
singuma vinguma, virisema, torisema, tõrkuma; nälgima
siperdama siplema
sipitsema siplema
sirk lind
sirkama jooksma
sitapau, -sõnn, -vurr sitasitikas
siuakas sihvakas
siug uss
siugane sihvakas
sobima sosistama, posima; soperdama; aega viitma; passima
soetama süütama
sohistama sosistama
soog pastel
soorma (pl.) tangud
sora munakollane
sosi viisunõel
soskama suskama
sualaat soalaad e. soaraam, kangastelgede osa, millesse käib suga koelõngade kinnilöömiseks
suga ka: kangaspuude osa koelõngade kinnilöömiseks; niineriba
suhistama segaselt rääkima; paha haisu laskma; ussi häälitsemise kohta
suhrma suruma; tampima
sugima sugema
suime, suidme sugema
suitsama suitsema
suitsed (pl.) hobuse suurauad
sukul süstik, kangakudumisel kasutatav riist
sulu sulg
sumpsma sumpama
sundija kubjas, kilter
suppama sumpama
supsima vähehaaval midagi tegema; last hüpitama; sööma
surbma, surmma suruma; tampima
surnuk(as) süstik, kangakudumisel kasutatav riist
suruterid (pl.) uhmris tehtud kruubid
survama suruma; tampima
survinui uhmrinui
sutsima peksma; saamatult töötama
sutspool süstik, kangakudumisel kasutatav riist
suu ka: soo
suug pastel
suurma(d) (pl.) tangud
sõba piklik villane suurrätt; vaip, kate
sõeras kimp linu
sõir kohupiimajuust
sõk(k)õ sõge; pime
sõrmiline sõrmeavadega toru rahvapillil
sõtkuma kastma; tallama
sõtse isaõde
sõuke sõba; seelik
sõõr lõõr
sõõratama sõõrduma, sõõrutama; sõeluma; keerutama
sõõruma piima kogunemise kohta udarasse enne lüpsmist
säletis, sälitus koorem, kandam; endisaegne mahumõõt
sälile selili
säll sell
sällüle selili
säpp sälk
säresapp, särjesapp lehtkuld
säsi säde
säuk kobar, salk
säärvant kerge ülalt lahtine vahesein
süsikond sisikond
süst, süstepool süstik, kangakudumisel kasutatav riist
süstma viskama, heitma; müttama
sütik roop; sitikas

T

Taaderant trall
taal tael
taargas taariastja
taarik vanamees
taasperi tagurpidi
tael kuiv puukäsn; rebu; munavalge
taevameere mingi triip, viirg, jutt taevas
tagalt tagant
tagel tael, puukäsn
taguperi tagurpidi
tahaline tahuline
tahass tainas
tahutsema tahuma
takal taga
takl tael, puukäsn
tamberdama komberdama
tambilasn puulabidas leivale lisatavate aganate peenestamiseks
tann tõrs
tanum tänav
taosed (pl.) rangid
taotama ähvardama; viskama
tapp humal; puust kork lähkril
tapulatt, -piste ritv, mille ümber humal ennast keerutab
tapuvene humalavääne, humalaväät
taras aialatt
tarasaed püstandaed
tarõhirs majapalk
tatt ka: seen, puravik
tedrekuju tedre topis, mida kasutatakse jahil teiste lindude peibutamiseks
teeda, teedakõnõ taat
tehe tihe
teipool, teispuul teispool
teispool
telg ukse v. värava riiv, puust v. rauast; sõlenõel, meeste preesi vaskne nõel
tellama hulkuma, talitama
teng rahaühik
tiane tihane
tiba, tibi tila
tigalane, tigalene, tigan(e) tihane
tiht tihe
tiin puunõu
tiiruma tiirlema
tiisel veopuu kahe hobuse kõrvuti rakendamiseks
tikal kepike, tikuke
tiksel, tikslar kellapendel
tilbõllõma tilbendama
tilgut(i) meeste preesi osa, mis riidest läbi pistetakse
tilk ka: peenis
tilkhein põldosi (taim)
tillile sirgu, õieli
timaha(a)va tänavu
tinavu tänavu
ting ka: rahaühik
tire kraav, renn
tirilla pingul
tirkama jooksma; tantsima
titt ka: peenis
togi kepp, tokk
tohm rumal
tolbutama ripnema
tolk ripnev tilk, jääpurikas; rippuv asi; peenis; tuust, salk
tolku(s) rippu(s)
toll ka: tatt
tollitama jalgu vibutama
tonger piirivalvur
tonn ka: tünn
toobripuu tugev ümmargune puu veetoobri kandmiseks
tooder meremärk
toomik(as) toomingas
toorvi, toover toober
topp tuust
tori pealt lahtine toru, lüpsiku v. kannu toru
torima tõrjuma
toripea korsten, korstnajalg
torm ka: torn
toru ka: tõru
trikkel kellapendel
truba toru; korsten
trääsmä tõrelema
tsagama peeneks raiuma
tserbak kopsik, leilikibu
tsiatilk põldosi (taim)
tsidsa õde
tsigan(d) mustlane
tsilgõ (pl. tsilkmõ) tilk
tsilkma tilkuma
tsillu tilluke
tsirk lind
tsiugõlõmma liuglema; pudenema
tsolo(h)k, tsolokna süstik, kangakudumisel kasutatav riist
tsoog pastel
tsoor looma, eriti härja peenis
tsopp auk, lohk
tsuklõma suplema
tsulan sahver, panipaik
tsura poiss
tsuskam(m)a suskama, pistma
tsuug pastel
tsuvvakabel pastlapael
tsveišpenner (sks.: Zweispenner) kahehobusesõiduk, -veok, -rakend
tsõba piklik villane suurrätt; vaip, kate
tsõir kohupiimajuust
tsõõr sõõr; ratas
tsõõrigokõnõ ümmargune
tsõõrik ümmargune
tsäimasin samovar, teemasin
tsälgutama närima; hakkima
tsänk nokk; konks
tsäuk kobar, salk
tsäünmä nokkima
tubinits nahkkinnas
tuhkhaud kolle
tuhlis kartul
tulis(s) tuleraud
tuluk tuli
tulused tuleraud, -kivi ja -tael
tumman udu
turk kasukas
turkama torkama
tuss ka: peer
tuuleluud tuulepesa, puu võras tekkinud oksapundar; luud terahunniku pühkimiseks
tuuling tuulik
tuurama tuhlama; hõõruma
tõksuma tiksuma
tõlv nui, (pesu)kurikas
tõmmik tõmmu lehm
tõra lahtine, laudadest põrand aidas, kambris, kõlguses
tõrdo, tõrdu tõrs
tõrike, tõruke tõrs
tõrima tõrjuma
tõrkuma ka: rappuma, põruma
tõrvas tõrvakas puu v. puutükk
tõug suvivili
Tõõsik, Tõõsk teisipäeval sündinud lehma nimi
tähendama sihtima
tämmu tänavu
tänak tänav
täntämmä tänitama
täo tänavu
tätar tutt, tuust
täü kops
töllitama logelema, vedelema
tölp tömp, nudi
tönn tünn
törk lühike rõivas; mst-tes tavaliselt ebasõna
töögerdama jändama
töökima kõõluma; töötama; seksuaalvahekorras olema
tüditama tüütama
tüi tüügas
tüma ka: pigi
tümistemä müristama
tünnik väike tünn
türn türm
türu tõru
tüü tüügas; töö

U

Uarmass lumehang
ubadus aas, silmus
uderik uberik
udil ritv, latt, tugev vemmal
udsu udu
ugurits kurk
uhi ohi
uhvat potihark
uisk ka: uss
uiskama huikama
uiss uks
uisu oinastall, oinas
uju rätik pruudi näo katmiseks pulmasõidul
umadsõ’ (pl.) omaksed
umbahi keriseta ahi
umblema õmblema
ummine umbne, kinnine
undrik, undruk seelik
undse udu
ungas kolmnurkne auk kelpkatuse otsas katuseharja all
unnike onnike
upininn kullerkupp
uppima rabelema; upitama
ups kult
upsima hüplema
urg jõgi
urriluu vurriluu, seajalast tehtud vurr
uru perse
urv toru; õõs, orv
urvama nutma, kaebama
urvitama urvakil olema
uss ka: õu; uks
ussaid õu
usse, ussõ välja
ussen, ussõh, ussõn väljas
utar udar
utma peksma
uukama huikama
uup lootsik
uus urg, õõs

V

Vaag(e) vaagen
vaal (heina)vall
vaalik valge lehm
vaalima pesema
vaan(as) vaagen
vaarik metsatukk
vaarutama kõigutama, liigutama, kallutama
vaasna leivaküna
vabarnas vaarikas
vade aga; ainult
vadi kauss
vaelik kanga vahekoht
vaeres veelind
vaja varn; vai
vahane kollane
vahrakas vaarikas
vahter vaher
vahtsõnõ uus
vaib, vaiv terav
vakkala vakamaa
vakne anum, nõu, riist
valdas kaevuvinn
valmitsama vilistama
valts soon, õnarus
valus valge, hele
vanahalv kurat
vanamb ka: äike
vanana vana naine; ämmaemand
vanaus vanadus
vang ka: (paja)sang
vanik ka: palgikord majal
vankripõll vedruvankri v. kaariku külge nööbitud kate jalgadele võtmiseks
vannas vannasadra (kiilukujulise künnipuuga puuader) kündev osa
vanuk pastel
varesjalad, varespuud harjamalgad, ristpuud õlekatusel
varets loss
var(i)k metsatukk
varima varjama
vart looduslikust v. painutatud puust viljapeksukaigas
varu võru
vasar ka: nokk
vasima katkuma, kiskuma, tuuseldama; purema
vasine vaskne
vas(t)na leivaküna
vass vaks
vastikku vastastikku
vatsakal(l)i kõhuli
vatsk õhuke odra- v. rukkijahust leib
vatt ka: vaht
vedru ka: kätkivibu, vedruäke
vee kangalõim
veepaarid kaelkoogud
veerand, veerend puust pang, väike puust tünn
veerigokõnõ ümmargune
vehmer ais, veopuu; tuuliku pööramise palk; vanker
vene ka: vääne
veretama punetama
verev, verrev punane
verrev nakri(s) punapeet
vesitare eraldi ruum vesiveskis vesiratta jaoks
vesivagu vaod rukkipõllul
vibu kasepuust ritv hälli riputamiseks
vihama vihkama
vihupuu koormapuu
viilmeister liimeister, kahe pidemega lõikeriist
viipsik algeline tööriist (haspel) lõnga kerimiseks
viipsima haspeldama; edasi-tagasi liikuma
viipsipuu algeline tööriist (haspel) lõnga kerimiseks
viiratama viirastama
viires lind, Chlidonias
viis ka: viisk
viit ka: triip
viitsip haspel, tööriist lõnga kerimiseks, vahend lõnga kerimiseks
vikatit tõmbama vikatit luiskama, teritama
vikatkaar, vikekaar vikerkaar
vikk prunt, punn
vildne villane
villkopp pika varrega kopp
villõ vilu
vindläne venelane
vingeld, vinnal puur
virahusi ripakil
viruss ahjupealne
vislapuu, visnapuu kirsipuu
vitsaküin hammas, sälk, sisselõige puunõu vitsa otstel
voho kohev
voon tall
voor ka: kord
voos aasta
võid või
võiki võidu
võrkma vintsutama; masseerima
väigu väike
värat, väre, värä (pl.) värav
värken värten
vääs kepp, roigas
vääts malk
vöörmünder kiriku eestseisja abiline

Õ

Õgev sirge
õhi ohi
õhvake mullikas
õil(e) õis
õilema õitsema
õks oks
õkva otse
õlapuud (pl.) kaelkoogud
õline õlgedest
õlped, õlpud (pl.) kaelkoogud
õnnõ aina, ainult
õretama punetama
õrril orel
õsuma (sirbiga) vilja lõikama

Ä

Äes, ägel, ägi äke
äieke äike
äilima hõljuma
äitsema, äitsnema õitsema
ämbel ämber
ängama pakkuma, andma; äigama, virutama
ässeldama tuuseldama
ääs äke

Ö

Öö ka: vöö

Ü

Ülest üles
üllen üleval
üllima nõtkuma, vetruma
ülped (pl.) kaelkoogud
ülätämä ulatama
ümberkeeru ümberringi
ümbretsõõri ümberringi
ümbrik seelik
ündrik, ündruk seelik
ürgama algama, alustama
üteline ühtlane, üheline
ütelisi ühekorraga, ühtekokku
üttigi ühtigi