Esilehele | Ajakirjad | Sarjad | Aastaraamatud | Raamatud | Teesid | Valdkonnad | Multimeedia | Autorile | Ethics

EKM Teaduskirjastus

Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus vormistati 2007. aastal Eesti esimese humanitaartippkeskuse "Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika keskus" (2001-2007) ja kirjandusmuuseumi teadussarjade toimetajate initsiatiivil. Eesti Kirjandusmuuseumi kirjastamisel avaldatakse järjepidevalt rahvusvaheliselt tunnustatud erialast eelretsenseeritavat teaduskirjandust (teadusperioodika, aastaraamatud, artiklikogumike ja monograafiate sarjad jm trükised) ennekõike eesti, kuid ka inglise, vene ja teistes keeltes; samuti on avaldatakse välisautorite käsikirju.

Pidevalt ilmuvad ka asjatundlikult koostatud ja põhjalikult kommenteeritud humanitaarteaduste allikmaterjalide publikatsioonid.

Avaldatava teaduskirjanduse peamised valdkonnad on folkloristika, kultuurilugu, kirjandusteadus ja kirjanduslugu, etnomusikoloogia, semiootika, kunstiteadus, lingvistika, raamatuteadus jt.

Teaduskirjastusel on oma nõukogu, mis hindab käsikirjade sobivust ja rahvusvaheline kolleegium; sarjadel ja ajakirjadel oma kolleegiumid. Sarjamärgi “F” all ilmuvad väljaanded on indekseeritavad rahvusvahelistes andmebaasides.

Uudised

Ilmunud on CD-kogumik „Paras paar / Quite a Pair“

HERA14.jpg

Torupilli Jussi ehk Juhan Maakeri 175. sünniaastapäeva puhul on ilmunud sarjas Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist Cätlin Mägi ja Helen Kõmmuse koostatud kogumik „Paras paar / Quite a Pair“. Väljaandesse kuulub CD-d ning mahukas tekstiraamat. Esimene heliplaat sisaldab Juhan Maakeri ehk Torupilli Jussi enda mängitud ja lauldud lugusid ning teine Jussi torupillilugusid ja laule Cätlin Mägi esituses. Väljaanne on valminud koostöös Eesti Pärimusmuusika Keskusega.


Esitlused Kreutzwaldi päevade konverentsil

Raudhobune_lahja.jpg

18.–19. detsembril toimub Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis 63. Kreutzwaldi päevade teaduskonverents. Konverentsi keskmes on sel aastal kogupõhine teadus, mis on üks Kirjandusmuuseumi oluline missioon ja peamine tegevusala, aga puudutab ka teisi väga erinevaid teadusvaldkondi, alates geneetikast kuni kartograafiani. Konverentsil käsitletakse teadlaste rolli teaduskogude loomisel ning süstematiseerimisel, samuti kogudel põhinevaid uurimusi ja allikapublikatsioone.
Konverentsi teesikogumik on allalaetav aadressil http://folklore.ee/era/pub/Kreutzw2019.pdf.
18. detsembril kell 18 esitletakse Eesti Kirjandusmuuseumi värskeid väljaandeid, teiste seas Aado Lintropi raamatut „Linn seitsme tiivaga raudhobuse seljas. Mansi rahvaluulet“.


Folklore 77 - Human-Animal Relationships

fl77ek.jpg

We are pleased to present to you the 77th issue of Folklore: Electronic Journal of Folklore under the title Human-Animal Relationships, with Mirjam Mencej as guest editor.
The articles in this issue derive from the presentations given at the Belief Narrative Network (BNN) conference, in Ragusa in 2018 under the heading “Human-Animal Relationship in Belief Narratives”. The papers presented covered a huge geographical scope and time-span. Seven of them, approaching the topic from very different perspectives and angles, and within various genres of folklore, are introduced to the reader in this issue.
You can read the articles by Maria Ines Palleiro, Fumihiko Kobayashi, Jelka Vince Pallua, Mirjam Mencej, Reet Hiiemäe, Suzana Marjanić, Tok Thompson, Mare Kõiva.
The news section of the issue presents an interview with a famous cultural analyst, Mieke Bal, an overview of a doctoral dissertation, of the 9th annual conference of the Centre of Excellence in Estonian Studies, of a symposium to honour academician Arvo Krikmann, and two book reviews.
The Folklore is published from 1996, please read online http://www.folklore.ee/folklore/vol.77


Mäetagused 75 - meditsiiniantropoloogia, inimese-looduse suhted, folkloristikast ja folkloorist

mt75ke.jpg

Jõulueelses saginas jõudis kirjandusmuuseumisse ajakirja Mäetagused 75. number, kuhu on koondatud artiklid meditsiiniantropoloogiast, inimese ja looduse suhetest ning folkloori ja folkloristika järjepidevusest.
Mare Kõiva käsitleb artiklis "Pärimusmeditsiin ja globaliseeruvad tervisetrendid" Eestis kasutatava alternatiivmeditsiini tendentse aastail 2015–2017, mil traditsioonilise ja täiendmeditsiini praktiseerimise institutsionaliseerumise kõrval võis täheldada kursuste nihkumist linnadest maapiirkondade tervisekeskustesse. Terviseteemat jätkab Age Kristel Kartau artiklis ""Ega ma arsti juurde ju ometi ei lähe!" Eemiline uskmatus oletataval uue vaimsuse uurimisväljal." Meditsiiniteema lõpetab Indrek Linnuste, kes analüüsib vaimse tervisega seonduvaid religioosseid ja spirituaalseid kriise.
Inimese ja looduse suhete teema avab Andres Kuperjanov artikliga "Miks haavalehed värisevad? Puudega seotud etioloogiliste tekstide peajooni", seda jätkab Ruth Mirovi artikkel "Loomtegelaste kujutamine laulumängudes".
Minevikku süüvib Tiiu Jaago artikliga "Rahvaluule õpetamise alguskümnendid Tartu Riiklikus Ülikoolis. Eduard Laugaste 110". Anneli Mihkelev (artikkel „Folkloorist kirjandusse ehk variatsioonid Rainisega läti ja eesti kultuuris“) on käsitlenud Läti üht kuulsaimat modernistlikku kirjanikku, kelle tööd esindavad möödunud sajandi alguse, keerulise ja pöördelise perioodi kultuuri. Artiklis käsitletakse Rainise näidendites leiduvat folkloorist pärit materjali ning selle seost ilukirjandusega. Valgevene teadlane Tatsiana Valodzina tutvustab oma kodumaa folkloristide tegemisi artiklis "Valgevene folkloristika õnnestumised ja valupunktid 21. sajandil".
Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest ja ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/nr75.


Igal asjal on kaks otsa: akats ja lõpets. Lugusid Kõrbja kandist

Aasa_akats.jpg

Väljaannet „Igal asjal on kaks otsa: akats ja lõpets. Lugusid Kõrbja kandist“ esitletakse 26. septembril Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosolekul (koosolek algab kl 16.15) ja laupäeval, 28. septembril kl 12 Raplamaal Lokuta puhkekeskuses.


Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest

rebase_kaas_väike_2019.jpg

Ilmunud on meie lastekirjanduse klassikasse kuuluv Ernst Peterson-Särgava raamat „Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest“. Kunstnik Katrin Ehrlichi illustreeritud ning Risto Järve redigeeritud raamat lähtub väljaande esimestest trükkidest, nende toel on raamatusse taas tagasi toodud episoodid ning väljendid, mida nõukogude ajal polnud võimalik avaldada. Raamatut esitletakse folkloristide XIV talvekonverentsil „Piiritu muinasjutumaailm“ Põlvamaal Cantervilla lossis 6. märtsil kell 20, Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis emakeelepäeval, 14. märtsil kell 15.25 ning Tallinnas Eesti Lastekirjanduse Keskuses 25. märtsil kell 12.


Ilmumist alustas uus ajakiri - Yearbook of Balkan and Baltic Studies

YBBS.jpg

The Yearbook of Balkan and Baltic Studies (YBBS) is a peer-reviewed annual English language journal for the study of humanities (incl. etnology, folklore, religiosity, and migration studies)., global relations and influences of the past events and modern developments in the area. YBBS welcomes contributions in the fields of critical and comparative analyses of cultural history. Although geographically-oriented towards the Balkan and Balticum in wider sense, to the contact and influencial relations, the journals aims is oriented to an international readership and contributors. YBBS is designed to respond to the important changes that have affected the study area but particular predominance is given to the analyses of contemporary problems, and innovative research.
Read online YBBS


flore74esikaas.jpg

Folklore 74
We are happy to present to you this year’s last issue of journal Folklore: Electronic Journal of Folklore. In this issue the authors delve into very different topics, from political humour and online hate speech to constructing alien space and a narrative of a folk mystic, from Greek musicscapes and reforms of Pharaoh Amenhotep IV to safeguarding cultural heritage.
Katalin Vargha explores creativity and humour in the online folklore of the 2014 elections in Hungary, demonstrating how, using traditional patterns of folklore as well as individual creativity, this material reflects the actual political situation.
Karin Sandell presents an emotion analysis of online hate speech directed at the Swedish-speaking population in Finland. By analysing the forum posts, the author shows how hatemongers use emotional words, emotive expressions and metaphors referring to the Finnish national awakening and how this is connected to the populist discourse of today.
Ana Vukmanović discusses alien space in South Slavic oral lyric as a construct whose meanings are variable and depend on the assumed perspective, context of singing, and human relations.
Tomasz Kalniuk in his article presents the figure of Cunegonde Siwiec, a folk mystic and a highlander, showing, on the basis of his field research, her impact on the environment.
Christos Papakostas, Dimitris Goulimaris, and Maria Douma in their co-authored article discuss dynamic musicscapes in Northern Greece, basing their study on the ethnographic example of the Roma (Gypsies) of Iraklia-Serres.
Tarmo Kulmar explores the relationship between the religious reform of Pharaoh Amenhotep IV (Akhenaten) of the New Kingdom of Ancient Egypt and the changes in the governing system, concluding that Akhenaten’s experiment may have been one of the first known endeavours in the history of mankind to establish an early totalitarian state.
Marijana Hameršak and Iva Pleše give a critical overview of the articulations and manifestations of a UNESCO initiative for the safeguarding of intangible cultural heritage in Croatian context.

The articles are followed by an obituary for American folklorist Barre Toelken, an overview of the 12th Conference of the International Association on Comparative Mythology, and a book review.
Folklore 74


Folklore: Electronic Journal of Folklore uus number räägib Esimesest maailmasõjast

flore73esikaas.jpg

eadusajakirja Folklore: EJF 73. number võtab vaatluse alla Isonzo rinde kultuuripärandi. Numbri külalistoimetajad on Jurij Fikfak ja Božidar Jezernik.
Esimese maailmasõja lõpp põhjustas Euroopas ja globaalselt kultuurilisi ja sotsiaalseid muutusi, nii impeeriumite langusi kui ka uute rahvusriikide tekkimisi. See omakorda kutsus esile muutusi nende riikide majandus-ja kultuurielus, inimeste suhtumistes ja mentaalsuses. Folklore 73. number keskendub spetsiifilisele regioonile – Julia Alpidele, ja sellele, kuidas need sündmused on mõjutanud tänast päeva.
Sissejuhatuses annavad toimetajad ülevaate Isonzo rinde kultuuripärandist, mis on oluline ja traagiline osa Esimese maailmasõja ajaloost ja pole nende arvates seni saanud piisavalt tähelepanu. Marko Štepec toob artiklis "Mälestused ja kogemused kaevikutest Soča jõe lähedalt" esile mitte üksnes lahingupaigad, vaid ka elu traagika sõjarindel.
Jaka Repiči käsitlus "Esimese maailmasõja mälestused Julia Alpide maastikult" jälgib mälestuste ja pärandi loomise protsessi Sloveenias.
Tatiana Bajuk Senčari kasutab artiklis "Sisemaalt: Mälestades saja aasta möödumist Esimesest maailmasõjast Bohinjis" näitena Bohinji orgu Loode-Sloveenias, et dokumenteerida ja analüüsida Esimese maailmasõja mälestamise praktikaid ja pärandit.
Miha Kozorogi artikkel "Kohatunnetus kolme Esimesest maailmasõjast kõneleva muusikalise pala vahendusel" räägib taju, vastuvõtlikkuse ja kujundite loomise piiridest kolme tänapäeva muusiku Esimesele maailmasõjale pühendatud poplaulude näitel.
Kohalikke pärandkultuuri kogujaid on põhjalikult analüüsinud Boštjan Kravanja oma artiklis "Kogumise kaudu õppides: amatöörkogujad ja nende muutuvad positsioonid Isonzo rinde kultuuripärandi ja turismi teema käsitlemisel".
Toimetuse poolt on lisatud temaatilisele numbrile kolm artiklit: Eva Toulouze, Ranus Sadikov, Laur Vallikivi, Liivo Niglas ja Nikolai Anisimov analüüsivad muutusi Bashkortostanis elavate udmurtide religioosses praktikas: pühapaikade kasutus, rituaalide läbiviimine, palvete edastamine, preestrite kombed ja osalejate käitumismustrid.
Tiiu Jaago analüüsib oma artiklis "Mitmedimensioonilised piirid narratiivis" kahe Eesti sõduri (Soome poisi) lugu, kes põgenesid Soome armeest jätkusõja ajal. Põgenemist ja riigipiiri ületamist käsitletakse kogemustele ja jutustustele tuginedes.
Rahman Veisi Hasar ja Ebrahim Badakhshani artikkel "Metafoorilised integratsioonid Kurdi mõistatustes" uurib mõistatuste metafoorilisi seoseid kurdi keeles:100 kurdi mõistatust analüüsitakse metafooriteooria abil.
Esitletakse üle-eestiline koolipärimuse kogumise esmatulemusi - selle aasta veebruarist kuni maini vastas 4000 õpilast küsitlusele. Väljaandest leiab ülevaate kahest konverentsist; millest esimene kõneles edusammutest Arktika uurimisel, („Polar Readings 2018: Technology in the History of the Arctic Development”), ja teine konverents võttis luubi alla folkloori uurimismeetodid, ("International Society for Folk Narrative Research"). Lisaks on lugemiseks pakkuda ka raamatuarvustusi.
Ajakiri Folklore ilmub alates 1996. aastast trükisena ja veebis aadressil: Folklore - Esimesest maailmasõjast


Mäetagused 72 - terviseteemade erinumber

mt72kaas_esitluseks.jpg

Kutsume teid lugema ajakirja Mäetagused 72. numbrit, mis keskendub peamiselt terviseteemadele.
Piret Paal käsitleb artiklis "Kultuurist palliatiivravis ja hospiitsitöös saksa patsiendinarratiivide näitel" Münchenis palliatiivpatsientidega läbi viidud süvaintervjuusid. Intervjueerituist pooled olid rändetaustaga. Autor rõhutab, et eluõhtule jõudnud patsientide puhul tuleks kultuurierinevuste tuvastamise ja rõhutamise asemel otsida sarnasusi ning võimalust tagada kõigile abivajajatele kultuuri- ja sotsiaaltõketest vaba juurdepääs vastavatele teenustele.
Airi Liimets ja Marit Koit analüüsivad artiklis "Miks kuulata muusikat ja vaikust?" koolinoorte muusikakuulamise harjumusi ning vaatlevad Martin Heideggeri keelefilosoofilisele mõtlemisele tuginedes vaikimise ja vaikuse, valjuhäälse lobisemise, keele kui sellise ning inimese isenemise seoseid.
Maili Pilt vaatleb Eesti Ämmaemandate Ühingu internetiportaali www.perekool.ee foorumeisse kirjutatud kogemuslugude funktsioone artiklis "Rasestumise, lapseootuse ja sünnitusega seotud kogemuslugude funktsioonidest www.perekool.ee foorumite suhtluses. Folkloristlik teemaanalüüs." Vaatluse all on nelja rühma kogemuslood: 1) rasestuda soovivate naiste (triibupüüdjate) lood, 2) kehavälise viljastamise kogemusega naiste (ivf-kate) lood, 3) lapseootajate (kõhukasvatajate) lood ja 4) sünnitanud naiste e sünnituslood.
Ave Goršiči artikkel "Voldemar Sumberg ja Eesti Tervishoiu Muuseumi rahvameditsiinikogu" käsitleb Voldemar Sumbergi tegevust rahvameditsiini kogumise edendamisel 1920. aastate algupoolel, Eesti Tervishoiu Muuseumi rahvameditsiini kogumistöö tulemusi ja kogu tänaseni säilinud osa.
Kristiina Johanson ja Tõnno Jonuks annavad artiklis ""Ehk nõiduseks tarvitatud" – maagilised esemed Eesti muuseumikogudes“ ülevaate Eesti muuseumites leiduvatest maagilistest esemetest ning arutlevad, miks ei ole füüsilisi esemeid haaratud maagia-teemalistesse uurimustesse.
Valgevene Kultuuri, Folkloori ja Kirjanduse Uurimise Keskuse teadur Alena Leškevitš tutvustab artiklis "Valgevene võinädal: paiksed tunnused ja hetkeseis" oma kodumaa vastlakombestikku.
Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest ja ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil Mäetagused 72


What a Wonderful World of Legends. Articles on rumours and legends

Lõikepuhver01.jpg

"What a Wonderful World of Legends. Articles on rumours and legends" (ELM Scholarly Press 2018) koondab kokku valiku Eda Kalmre viimase 20 aasta jooksul ilmunud uurimustest tänapäeva muistendite ja kuulujuttude alalt.
Raamatu eessõnas teeb autor lühikese sissevaate sellest, kuidas igapäevasest jutuainesest sai akadeemilise folkloristika uurimisaines maailmas ja Eestis. Üheksa pikemat artiklit ja kolm lühemat ülevaadet keskenduvad mingile konkreetsele juhtumile, Eesti ühiskonnas toimunud erilisele sündmusele või aktuaalsele teemale, mitmed neist on saanud alguse ajalehes ilmunud artiklist või autorile pikemat aega huvi pakkunud teemast. Siit leiab sõdade ja parvlaev Estonia hukuga seotud muistendite ja kuulujuttude käsitlusi, artikli sellest kuidas kujunes kangelasmüüt end 14 aastat metsas varjanud vendadest Voitkadest; eestlaste vanade ja tänapäeva meedias, kirjanduses ja filmikunstis ette tulevate põlvnemislugude olulisusest nii personaalse kui rahvusliku identiteedi loomisel; ühes kollektiivis levinud üleloomuliku traditsiooni levimisest ning seda mõjutanud teguritest. Uskumused, mida muistendid ja kuulujutud väljendavad, on tihedalt seotud kogukonna kultuuriliste ideoloogiatega, normide, väärtuste ja ootustega, mis on aja jooksul muutunud. Vaagides igapäevaste uudiste fantaasia ja tõepära vahekorda tuuakse näiteks välja Munchauseni luiskelugude (tall tale) muutunud sõnumid ja ideoloogiad tänapäeva kultuuris ning avatakse väidetavate toiduvõltsimise juhtumite ja kuulduste tagapõhja.


Pildi sisse minek. Artikleid välitööde alalt

edavalitood-kaas.jpg

Seerias "Tänapäeva folkloorist nr 11" on ilmunud Eda Kalmre koostatud ja toimetatud artiklikogumik "Pildi sisse minek. Artikleid välitööde alalt" (EKM Teaduskirjastus 2019).
Kogumikku on koondatud seitse artiklit välitööde ajaloost, rahvaluule kogude kujunemisest erinevate välitööde käigus, välitöid mõjutanud ideoloogiatest, probleemidest välitöödel kriisipiirkondades ning tänapäevastest välitöödest erinevates interneti kogukondades. Artiklite autorid on erinevate institutsioonide ja lähierialade teadlased: folkloristid Liina Saarlo, Anu Korb, Tiiu Jaago, Mare Kalda, Andreas Kalkun, ajaloolane Kalev Jaago, etnoloog Aivar Jürgenson ja sotsiaalteadlane Katrin Tiidenberg.
Välitöid tehakse tänapäeval nii päris maailma paikades, aga üha enam ka virtuaalsetes kohtades. Artiklikogumiku üks eesmärke on anda aimu välitöid tegevate erinevate valdkondade teadlaste kogemustest ja uurimisvaldkondadest ning sellest, kuidas välitöödel uurija ja uuritava koostöös kujuneb kogutud materjali sisu. Kogumiku artiklid on varustatud ingliskeelsete kokkuvõtetega.

Kogumikku saab endale soetada soodsalt raamatuna, samuti lugeda online
Pildi sisse minek


Raamatuesitlused muinasjutuseminaril

onneotsija.jpg

Reedel, 14. detsembril kell 18 esitletakse Setumaal Piusa Ürgoru Puhkekeskuses seminaril „Õnnelik lõpp ja lõputa õnn” uusi muinasjuturaamatuid: „Vaese mehe õnn. Muinasjutte Lutsimaalt“ (EKM Teaduskirjastus), „Sõsara sõrmeluud. Naised eesti muinasjuttudes” (kirjastus Hunt) ning esmaesitletakse raamatut „Õnnõotsja/Õnneotsija. Terje Lillmaa lapsepõlve muinaslood” (EKM Teaduskirjastus/SA Setu Kultuuri Fond).


Vana Kannel – Vaivara ja Narva köide

VK12.jpg

Ilmunud on akadeemilise regilauluväljaande „Vana Kannel“ Vaivara ja Narva köide. Sellega on sarjas avaldatud kõik Ida-Virumaa regilaulud. Väljaannet esitletakse 29. novembril kell 16 Narva Vabal Laval etenduskunstide nädala proloogi ürituste raames ja 13. detsembril kell 15 Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis Ruth Mirovi 90. sünnipäevale pühendatud Akadeemilise Rahvaluule Seltsi pidulikul koosolekul.


Oskar Kallase kirjapandud Lutsi muinasjutud

lutsi_esikaas.jpg

Ilmunud on valimik „Vaese mehe õnn. Muinasjutte Lutsimaalt“, milles on valik muinasjutte Oskar Kallase teosest „Kaheksakümmend Lutsi Maarahva muinasjuttu“ (1900) ning arhiivimaterjalidel põhinevast e-väljaandest „Pühakud ja vägimehed“ (2011).
Väljaannet esitletakse 25. oktoobril Eesti Kirjandusmuuseumis Oskar Kallase päeval.



Eesti Riiklik Arengukava