Esilehele | Ajakirjad | Sarjad | Aastaraamatud | Raamatud | Teesid | Valdkonnad | Multimeedia | Autorile | Ethics

EKM Teaduskirjastus

Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus vormistati 2007. aastal Eesti esimese humanitaartippkeskuse "Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika keskus" (2001-2007) ja kirjandusmuuseumi teadussarjade toimetajate initsiatiivil. Eesti Kirjandusmuuseumi kirjastamisel avaldatakse järjepidevalt rahvusvaheliselt tunnustatud erialast eelretsenseeritavat teaduskirjandust (teadusperioodika, aastaraamatud, artiklikogumike ja monograafiate sarjad jm trükised) ennekõike eesti, kuid ka inglise, vene ja teistes keeltes; samuti on avaldatakse välisautorite käsikirju.

Pidevalt ilmuvad ka asjatundlikult koostatud ja põhjalikult kommenteeritud humanitaarteaduste allikmaterjalide publikatsioonid.

Avaldatava teaduskirjanduse peamised valdkonnad on folkloristika, kultuurilugu, kirjandusteadus ja kirjanduslugu, etnomusikoloogia, semiootika, kunstiteadus, lingvistika, raamatuteadus jt.

Teaduskirjastusel on oma nõukogu, mis hindab käsikirjade sobivust ja rahvusvaheline kolleegium; sarjadel ja ajakirjadel oma kolleegiumid. Sarjamärgi “F” all ilmuvad väljaanded on indekseeritavad rahvusvahelistes andmebaasides.

Uudised

Vennaste ja vete vald. Nabala kohajutud

Nabala.jpg

Kolmapäeval, 7. juunil kell 19 esitletakse Harjumaal Kiili vallas Nabala külas Nabala mõisas Mari-Ann Remmeli raamatut „Vennaste ja vete vald. Nabala kohajutud“. Esitlusel kõneleb autor kogumiku saamisloost. Tekste loevad Anne Türnpu ja Lauri Kaldoja. Meeleolu loob Kiili Kammerkoor Tuuli Metsoja juhatusel ning kohvi pakub Nabala mõisarahvas. Raamat on valminud koostöös MTÜga Sõmerlased.


Pärnumaa rahvalaule ja pillilugusid

HERA10.jpg

Ingrid Rüütli koostatud plaati Pärnumaa rahvalaule ja pillilugusid esitletakse Akadeemilise Rahvaluule Seltsi aastakoosolekul 25. 05 kell 17 Eesti Kirjandusmuuseumis.


Ilmunud on Pro folkloristica XVIII osa „Ristteel“

PF18.jpg

Ilmunud on noorte folkloristide ja etnoloogide uurimusi koondava sarja „Pro folkloristica“ XVIII väljaanne – „Ristteel“. Raamatu on toimetanud Ave Goršič ja Inge Annom, kujundanud Pille Niin, kaane kujundanud Mari-Ann Remmel. Väljaannet esitletakse Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi korraldataval konverentsil „Noorte hääled“ kolmapäeval, 26. aprillil kell 13 Eesti Rahva Muuseumis.


Ilmus kordustrükk Mall Hiiemäe populaarsest teosest „Väike linnuraamat rahvapärimusest“

vlinnuraamat2017.jpg

Ilmus kordustrükk Mall Hiiemäe populaarsest teosest „Väike linnuraamat rahvapärimusest“. Raamatut esitletakse Akadeemilise Rahvaluule Seltsi pidulikul ettekandepäeval neljapäeval, 26. jaanuaril kell 17.00 koos Reeli Reinausi koostatud raamatuga „Igal lapsel oma õnn“.


Ilmus Satori uus köide "Фольклористика Коми"

komi, sator17.jpg

EKM Teaduskirjastuses ilmus sarja Sator järjekordse köitena venekeelne artiklikogumik Фольклористика Коми. Kogumik sisaldab artikleid kaasaegsest komi rahvaluule uurimisest. Artiklite autoriteks on Komi teaduskeskuse Keele, kirjanduse ja ajaloo instituudi folkloristid ja etnograafid.

Raamatus on esitatud peamised uurimissuunad ja -teemad, millest huvituvad ja millega tegelevad komi rahvaluuleuurijad. Selles käsitletakse kosmogooniliste müütide tekste, üht spetsiifilist nähtust loitsimise traditsioonist, loomapidamisega seotud rituaalide verbaalset komponenti ja omapärast meelelahutusviisi lastefolkloorist. Samuti kirjeldatakse üht varasemat rahvaluulekogu ja räägitakse eraldi nendes leiduvatest mõistatustest. Artiklites on juttu ka mehekssaamisest ja mehe rollist komi jahipidamise kontekstis, nõidadest ja nn geograafilistest lauludest.

Kogumik valmis Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja Komi teaduskeskuse rahvaluulesektori vahelise koostöö raames. Raamatu valmimist on toetanud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute tippkeskus) ning see on seotud Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi uurimisprojektiga IUT22-5.
Raamat ilmus trükisena (tellge endale aadressil kirjastus@folklore.ee või tulge aadressil Vanemusie 42, Tartu
Veebis saab raamatuga tutvuda http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/sator/sator17/


Uurimusi vepsa rahvausust. Sator 16

vepsa.jpg

Sarja Sator 16 numbrina ilmus Madis Arukase toimetatud ja koostatud köide "Uurimusi vepsa rahvausust"
Kogumikus valgustatakse teemasid, mis seni olnud vähem käsitletud (karjase-institutsioon, usundi erinevad tahud), autoriteks on eestlastest vepsa kultuuri asjatundjad (Kristi Salve, Madis Arukask, Taisto Kalevi Raudalainen)ja vepsa soost autorid (Irina Vinokurova jt).
Kogumik ilmus trükisena (tellida on võimalik Vanemuise 42, Tartu, kirjastus@folklore.ee) või lugeda veebist http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/sator/sator16/


Folklore 66 :

folklore66.jpg

We are happy to present to you the latest, special issue of journal Folklore: Electronic Journal of Folklore, dedicated to folk costume as heritage, identity marker, and symbolic object, with Irina Sedakova and Nina Vlaskina as guest editors. The idea of this issue emerged from the panel of the Working Group on the Ritual Year at the 12th Congress of the Société Internationale d’Ethnologie et de Folklore (SIEF) held in Zagreb, Croatia, in June 2015.
The articles in this issue dwell upon the calendric and life cycle usage of the traditional garments and their parts, following, as much as possible, the new development trends and even the expansion of authentic clothes.

Read more: http://www.folklore.ee/folklore/vol66/


Mäeatagused 65 räägib piiridest

tagused 65.jpg

Vahetult enne jõule nägi ilmavalgust ajakirja Mäetagused 65. number, kuhu on koondatud viis artiklit, milles käsitletakse piire ja piirialasid. Kuna autorid analüüsivad ajas ja ruumis kokkupuutumatuid sotsiaalseid ja kultuurilisi keskkondi, esindavad artiklid küllalt erinevaid vaatepunkte ja küsimuseasetusi. Samas võimaldab artiklite selline kooslus peatuda kahel teemal: sümboolsed piirid ühiskonnas ja interdistsiplinaarsus kui teadusvaldkondade vaheline piiriala.
Numbri koostaja on Tiiu Jaago.

Veebis on ajakiri loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/nr65/


Muhumaa laule ja lugusid

Muhu.jpg

Ingrid Rüüti raamatut Muhumaa laule ja lugusid (Mis on jäänud jälgedesse II) esitletakse neljapäeval, 1. detsembril kell 16 Tartus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis regilaulukonverentsil, ning laupäeval, 17. detsembril kell 13 Muhu Põhikoolis (Liiva küla).


Ilmus Janika Kronbergi artiklikogumik "Hästi valitud sõbrad"

sobrad_kaas.jpg

Ilmus Eesti Kirjandusmuuseumi endise direktori, ajakirja Looming praeguse peatoimetaja Janika Kronbergi uurimiste raamat eesti kirjanduse suurkuju Karl Ristikivi ja tema kirjandusliku ümbruse kohta. Raamatut esitleti Karl Ristikivi päeval 18. oktoobril 2016 Tartu Kirjanduse majas. Raamatust rääkisid autor ja Peeter Olesk.

Karl Ristikivi oli läbi elu teel, tema Arkaadiaks oli sõnakunst. Seda tunnistab juba esimene trükiproov, viimistletud teosed, kirjanduslikud sõnavõtud ning postuumselt ilmunud, Kronbergi toimetatud mahukas „Päevaraamat“ (2008). Kuigi Ristikivi ise eelistas jääda avalikkuse ees tagasihoidlikuks, ei olnud ta siiski erak. Pilt temast poleks terviklik heade sõpradeta, kellest lähimad olid kirjanikud Kalju Lepik, Arvo Mägi, Bernard Kangro, Valev Uibopuu ja Ilmar Talve. Kronbergi raamat on kirjutatud sügavalt isikliku suhtega. See tugineb arhiivimaterjalidele kirjanike isikuarhiividest, selle kõrval Ristikivi eakaaslaste meenutustele. Raamatut võib lugeda autorimonograafiana, mis koosneb 21 käsitlusest Ristikivi ja tema kirjanduslike sõprade kohta. Pealkiri viitab Ristikivi enda Pireuses elava kreeklasest sõbra ja pärija Spyros Arvanitise sõnadele: sugulased on igal inimesel…, kuid sõpru saab igaüks ise valida. Väljaandele on lisatud nimeregister ja ingliskeelne kokkuvõte. Raamat oli 9 köide Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi väljannete sarjast "EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost“.


Võnnu kihelkonna kohanimed ja minevik

ERAT34.jpg

Lemming Rootsmäe ja Ilse Roosmäe raamatut Võnnu kihelkonna kohanimed ja minevik esitletakse 22. septembril Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolekul (esitlus algab umbes kell 17.15) ning 23. septembril kell 12.30 Võnnu Keskkooli palmisaalis.


Aado Lintropi Loomisaja laulud

ERAT35.jpg

Neljapäeval, 9. juunil kell 16 esitletakse konverentsil „Sarvedega mammutist suure härjani“ Aado Lintropi kogumikku „Loomisaja laulud. Uurimusi eesti rahvalaulust“.


Ilmunud on Lumivalgukeste raamatuke

Lumivalgukeste_raamatukes.jpg

7. juunil kl 17.30 esitletakse konverentsil „Suur maalritöö: keelest ja meelest“ Eesti Kirjandusmuuseumis Urmas Sutropi koostatud valimikku „Lumivalgukeste raamatukene“. Väljaanne on sissejuhatuseks suurele muinasjuturaamatule „Lumivalgukeste lood“.


Folklore 64 sisaldab sissevaateid keeleteaduse ja folkloristika alal

folklore64.jpg

The 64th issue of Folklore: Electronic Journal of Folklore (http://www.folklore.ee/folklore/vol64/) contains researches in the field of linguistics and folkloristics, which are dedicated to categories and their applications essential in terms of culture, map the cognitive backgrounds of language use by different peoples, and highlight the lingvo-folkloric or lingvo-mythological interconnections. Such a selection was substantiated by a need for interdisciplinary confluence, but it was rendered possible by the 60th birthday of Professor Urmas Sutrop, a renowned linguist and cultural researcher.
The articles focuses on: children’s spontaneous sayings, and proposes the theoretical mechanisms of humour they are based on (by Piret Voolaid), provides a closer look into spontaneous transmedia narratives and processes based on giant lore (by Mare Kõiva and Andres Kuperjanov), analyse in detail the tale types The Encoded Message and The Big Bull (by Yuri Berezkin and Evgeny Duvakin); gives an overview of the etymology of the word jumal ’god’, its meanings, and its role as a linguistic unit fulfilling different communication goals (by Anni Jürine, Karl Pajusalu, Renate Pajusalu, Ilona Tragel, and Ann Veismann).
Three articles explores the usages of colours and colour terms in different languages and genres: cognitive organisation of colour terms in our mental lexicon (by Mari Uusküla and David Bimler), colour entrenchment in Middle-School (by Jody L. Sandford), a system of colour symbols in Mari folk songs (by Natalia Glukhova).
Liisi Piits explores collocational patterns of the noun ‘man’, which reveal social attitudes and stereotypes of age, gender, and behaviour. Hille Pajupuus’s team introduces how to predict the possible effect of a written text on the reader and gives a description of the creation of an automatic identifier of the polarity (positivity-negativity) of Estonian texts, which is independent of domain and of text type (by Hille Pajupuu, Rene Altrov, and Jaan Pajupuu).
Ekaterina Velmezova compares the articles about the Estonian language in the Great Soviet Encyclopaedia, published in 1934, 1957, and 1978, and draws attention to the ideological influences.


Suur maalritöö: keelest ja meelest. Teesid

maalritöö.jpg

Jumala kontseptsioon ulatub aegade hämarusse, ent missugused on keele ja meele võimalused selle väljendamiseks? Kutsume teid kaasa mõtlema ja arutlema, milline on sõna jumal etümoloogia, keelelised kasutusalad ja erinevad kommunikatiivsed eesmärgid eesti keeles ja selle murretes.
Värvide tajumine ja selle väljendamine kannab sümboolseid ja sotsiaalseid tähendusi, mida vaatleme eesti folkloori näitel. Värvikeelt mõtestab käsitlus kognitiivsetest trendidest värvide nimetamisel erinevates keeltes ja missugused semantilised kaardid neist moodustuvad. Konverentsil küsitakse, kuidas mõjutavad meid lemmikmuinasjutud, mis on ühist värvidel, Tarapital ja Bertrand Russellil ning küsitakse olulistest olulisim küsimus - kes vastautab keelepoliitika eest.
Konverentsiga tähistatakse Urmas Sutropi 60. sünnipäeva.



Eesti Riiklik Arengukava