Esilehele | Ajakirjad | Sarjad | Aastaraamatud | Raamatud | Teesid | Valdkonnad | Multimeedia | Autorile | Ethics

EKM Teaduskirjastus

Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus vormistati 2007. aastal Eesti esimese humanitaartippkeskuse "Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika keskus" (2001-2007) ja kirjandusmuuseumi teadussarjade toimetajate initsiatiivil. Eesti Kirjandusmuuseumi kirjastamisel avaldatakse järjepidevalt rahvusvaheliselt tunnustatud erialast eelretsenseeritavat teaduskirjandust (teadusperioodika, aastaraamatud, artiklikogumike ja monograafiate sarjad jm trükised) ennekõike eesti, kuid ka inglise, vene ja teistes keeltes; samuti on avaldatakse välisautorite käsikirju.

Pidevalt ilmuvad ka asjatundlikult koostatud ja põhjalikult kommenteeritud humanitaarteaduste allikmaterjalide publikatsioonid.

Avaldatava teaduskirjanduse peamised valdkonnad on folkloristika, kultuurilugu, kirjandusteadus ja kirjanduslugu, etnomusikoloogia, semiootika, kunstiteadus, lingvistika, raamatuteadus jt.

Teaduskirjastusel on oma nõukogu, mis hindab käsikirjade sobivust ja rahvusvaheline kolleegium; sarjadel ja ajakirjadel oma kolleegiumid. Sarjamärgi “F” all ilmuvad väljaanded on indekseeritavad rahvusvahelistes andmebaasides.

Uudised

Virumaa kalendripärimus

Ilmunud on Mall Hiiemäe raamat „Virumaa kalendripärimus“. Väljaannet esitletakse kirjandusfestivali Prima Vista raames Tartu Ülikooli raamatukogu kohvikus Gaudeamus (Tartu, Wilhelm Struve 1) 9. mail kell 15 ning Vaivara pärimuspäeval Narva-Jõesuu Valges saalis (Narva-Jõesuu, Kesk 3) 12. mail kell 12.


Incantatio 6

INCANTATIO, Issue 6, 2017
Editors James Kapalo and Jenny Butler
This special issue of Incantatio is dedicated to the theme of tradition and innovation and comprises a selection of papers presented at the 9th conference of the Charms, Charmers and Charming International Committee of the ISFNR held at University College Cork on Friday 6th and Saturday 7th May, 2016. The papers presented here engage with the theme from a range of perspectives; historical change and the impact of modernity (Dillinger, Radchenko); theoretical and methodological innovation driven by the digital and virtual worlds (Ilyefalvi, Sawden) and the evolving ways in which charms and charmers have been viewed and represented in different societies over time (Milne, Tausiet, Leitão) are explored and reflected on from different disciplinary perspectives.
online: http://www.folklore.ee/incantatio/Incantatio2017_6.pdf


Balkan and Balticum. Current Studies in the Postsocialist Space - Sator 18

Balkan and Balticum. Current Studies in the Postsocialist Space - Sator 18
Edited by Ekaterina Anastasova and Mare Kõiva

This publication is an interdisciplinary collection of studies that focus on cultural and religious processes and their current observation results in the example of two countries with a long-standing tradition of cultural research: Estonia and Bulgaria. The collection of articles is the outcome of joint research carried out by the Department of Balkan Ethnology, the Institute for Ethnology and Folklore Studies with the Ethnographic Museum, the Bulgarian Academy of Sciences and the Department of Folkloristics at the Estonian Literary Museum.

In the last three years we focused on changes in the cultural processes of both post-socialist nation states, with due consideration of the historical framework and major problems that exist in modern society: sacral places and religiousness, minorities/small communities with their identity creation, and migration patterns. Collaborative work between Estonia and Bulgaria also forms part of a larger project observing common and distinctive features of the Balkans and Baltics, mainly in the field of religion and ethnic cultures.
Online: http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/sator/sator18/


Saaremaa laule veebis

Reedel, 2. märtsil esitletakse Saaremaal Kuressaare Kultuurikeskuses kell 20 algaval ansambli Trad.Attack! kontserdil Ingrid Rüütli koostatud helikogumiku „Saaremaa rahvamuusikat ja kombeid“ veebiväljaannet (https://www.folklore.ee/pubte/eraamat/saaremaa). Samuti on nüüdsest elektrooniliselt kättesaadav ka Ingrid Rüütli raamat „Saaremaa laule ja lugusid“.


Raamatu "Pärnumaa laule ja lugusid. Audru, Tõstamaa, Tori ja Vändra kihelkond" esitlus

Ingrid Rüütli raamatu "Pärnumaa laule ja lugusid. Audru, Tõstamaa, Tori ja Vändra kihelkond" esitlused toimuvad neljapäeval, 1. veebruaril kell 16 Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosolekul Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu) ning reedel, 9. veebruaril kell 16 Pärnu Muuseumis (Aida 3, Pärnu).


Incantatio 6

INCANTATIO. An International Journal on Charms, Charmers and Charming

Issue 6, 2017 is edited by James Kapalo and Jenny Butler. This issue of Incantatio is dedicated to the theme of tradition and innovation and comprises a selection of papers presented at the 9th conference of the Charms, Charmers and Charming International Committee of the ISFNR held at University College Cork on Friday 6th and Saturday 7th May, 2016. The papers presented here engage with the theme from a range of perspectives; historical change and the impact of modernity (Dillinger, Radchenko); theoretical and methodological innovation driven by the digital and virtual worlds (Ilyefalvi, Sawden) and the evolving ways in which charms and charmers have been viewed and represented in different societies over time (Milne, Tausiet, Leitão) are explored and reflected on from different disciplinary perspectives.
Adress in WEB http://www.folklore.ee/incantatio/06.html


Mäetagused 69 - keele muutumine

Ilmunud on ajakirja Mäetagused 69. number (http://folklore.ee/tagused/nr69/), mille külalistoimetajad on Pille Eslon ja Piret Voolaid. Erinumber „Keel on teekond“ on pühendatud varalahkunud keeleteadlase Katre Õimu tööle Eesti Kirjandusmuuseumis ja Tallinna Ülikoolis. Number sisaldab artikleid, mis on kirjutatud peamiselt 17. veebruaril 2017. aastal Tallinna Ülikoolis toimunud konverentsi „Keel on teekond: Diakroonilise ja sünkroonilise keelekäsitluse piirimail” ettekannete põhjal, lisaks teemaga seotud kirjutisi teistelt uurijatelt. Kümnes teadusartiklis käsitletakse lingvistika, eesti keele kujunemisloo ja folkloristika valdkondi, mis haakuvad Katre Õimu mitmekülgsete tegevusalade ja uurimissuundadega: kujundkeel ja fraseoloogia, kognitiivne lingvistika, morfosüntaks, sõnaloome, semantika, andmebaasid ja korpuslingvistika, eestikeelse teksti automaatanalüüsi arendamine.
Ene Vainik esitab kognitiivsel metafooriteoorial põhineva ülevaate tunnete mõistestamiseks kasutatavatest kujunditest. Asta Õimu uurimuse fookuses on sagedamate kujundsõnade eritlemise võimalikud teed ning keelelis-ontoloogiline analüüs fraseologismi tähenduse aluseks olevate metafoorsete ülekannete allikmõistetest.
Pirkko Muikku-Werneri võrdlevkeeleteaduslik kirjutis keskendub eesti ja soome fraseoloogia tõlke problemaatikale. Anneli Baran vaatleb eestikeelse termini kõnekäänd kujunemislugu eesti keele kirjalike allikate (sõnastikud, grammatikad, õpikud, käsiraamatud, monograafiad, aga ka kirjavahetused, käsikirjalised kogud) põhjal. Piret Voolaid analüüsib Eesti ja eestlaste rahvusspordi tõsimeelseid ja iroonilisi väljendusviise huumori- ja identiteediteooriate valguses. Annika Viht teeb lühiülevaate eesti sõnamuutmise uurimisest, ulatudes 17.–18. sajandi grammatikatest tänapäeva käsitlusteni välja.
Mati Hint küsib, kuivõrd on eesti süntaksiuurimine valmis tunnustama keelemuutust, mis kõigutab eesti ja teiste läänemeresoome keelte traditsioonilist moodust väljendada grammatilist aspekti (perfektiivus/imperfektiivus) objekti kaudu: täisobjekti käändevormid (genitiiv ja nominatiiv) väljendavad perfektiivset aspekti ning osaobjekti käändevorm (partitiiv) väljendab imperfektiivset aspekti. Jekaterina Trainis võrdleb 1890. ja 1990. aastate ilukirjanduskeele kasutusmustreid.
Pille Eslon analüüsib kasutuspõhise keelekäsitluse pedagoogilist perspektiivi.
Annekatrin Kaivapalu käsitleb lähtekeele mõju muutemorfoloogia omandamisele ja selgitab soome keelt õppivate eestikeelsete gümnaasiumiõpilaste toel, millistel tingimustel viib keeltevahelise sarnasuse tunnetamine sihtkeelepärase keelekasutuseni või mis seda takistab.
Ajakiri annab ülevaate vahepealsetest konverentsidest, ilmunud erialakirjandusest, folkloristlikest sündmustest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted. Erinumbri valmimist toetasid Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus), Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi uurimisprojekt IUT 22-5, riikliku programmi “Eesti keel ja kultuurimälu II” projekt EKKM 14-344, Eesti Kultuurkapital ja Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate Instituut.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/


Mäetagused 68 - keele, kõne ja muusika seostest

Ajakirja Mäetagused 68. number koondab artikleid, mis on sündinud konverentsil „Kõne ja muusika: prosoodiast meloodiani“ peetud ettekannete põhjal. Konverents toimus 21. aprillil 2017 Eesti Keele Instituudis 16. rakenduslingvistika kevadkonverentsi raames ning selle korraldasid Eesti Keele Instituut ja Eesti Uuringute Tippkeskuse kõne ja muusika uurimisrühm. Konverentsi eesmärk oli tuua kokku kõne- ja muusikauurijad, et kõrvutada nende kahe erineva, kuid olulisi kokkupuutepunkte omava uurimisvaldkonna meetodeid, tulemusi ja lähenemisviise ning luua eeldusi sünergiliseks efektiks ja interdistsiplinaarseteks uurimusteks.
Neli erinumbri artiklit tegelebki otseselt kõne ja muusika omavaheliste seostega: Pärtel Lippus ja Jaan Ross võrdlevad silbipikkusi lauldud ja loetud tekstides, Janika Oras ja Sulev Iva uurivad eri vältes sõnade paiknemist seto regilaulude värsimõõdus, Eerik Jõks kirjeldab eesti keele prosoodiast lähtuvaid printsiipe Piibli proosatekstil põhineva kirikulaulu loomiseks ja esitamiseks ning Kerri Kotta näitab, kuidas Jaan Malini häälutustes kui luule ja muusika piirile jäävas kirjandusvormis kasutatakse muusikalise arenduse võtteid.
Kaks erinumbri artiklit on pühendatud häälele. Allan Vurma uurib lauljate vokaaltehnilisi võtteid häälekõla tajutava ühtluse parandamiseks ning Hille Pajupuu, Jaan Pajupuu ja Rene Altrov tutvustavad hääle meeldivuse akustilise kirjeldamise ja automaatse tuvastamise võimalusi.
Kolmes artiklis käsitletakse prosoodiat. Mari-Liis Kalvik ja Liisi Piits uurivad varieerumist väldete kasutamises ja tajumises, Meelis Mihkla ja Heete Sahkai lauserõhu avaldumist eesti keeles ning Eva Liina Asu eestirootsi murrete prosoodiat võrdluses riigirootsi ja eesti keelega.
Kahes erinumbri artiklis käsitletakse segmentaalfoneetikaga seotud teemasid. Liis Ermus vaatleb intervokaalsete klusiilide koartikulatsioonist tingitud varieerumist ning Einar Meister ja Lya Meister võrdlevad omavahel kahte eestikeelse kõne automaatsegmentimise programmi.
Erinumbri toimetasid Meelis Mihkla ja Heete Sahkai ning selle ilmumist toetasid Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute tippkeskus) ning Eesti Teadusagentuur uurimisprojekti IUT 35-1 kaudu. Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest, ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/nr68.


Erinumber Nõukogude sõjaväebaaside tänapäevast Kesk- ja Ida-Euroopas

Folklore: An Electronic Journal of Folklore 70. number "Small Places, Large Issues" pakub võrdleva sissevaate külma sõja perioodil Kesk-ja Ida-Euroopasse püstitatud Nõukogude sõjaväebaaside ja -rajatiste tänasesse eksistentsi kohalikus maastikus, tsiviilelanike mälestustes, riiklikus mälupoliitikas ja regionaalsetes tulevikuvisioonides. Erineva distsiplinaarse taustaga uurijate fookuses on igapäevane elu võõrvägede naabruses ja nende lahkumise järel nii, nagu sellest jutustavad kohalikud elanikud, samuti katsed kunagist sõjaväetaristut tsiviilellu lõimida. Teemanumbri kaheksa artiklit hõlmavad juhtumianalüüse Lätist, Poolast, Ida-Saksamaalt, Tšehhist, Ungarist ja Venemaalt.

Christoph Lorke käsitleb Nõukogude vägede kohalolekule ja lahkumisele omistatud vastakaid tähendusi Wünsdorfis, kus asus vene relvajõudude peastaap Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Evgeny V. Volkov seevastu analüüsib Ida-Saksamaal teeninud ohvitseride autobiograafilisi jutte oma tööst ning kokkupuudetest sakslastega, saksa kultuuri ja elukorraldusega.
Oma ja võõra kategooriate teema läbib ka mitmeid teisi kaastöid. István Sántha uurib, kuidas Ungari ühe maapiirkonna elanikud räägivad lugusid külma sõja aastail ehitatud salajasest lennubaasist, käsitlemaks selle kaudu enda ja oma lähedaste traumaatilisi kogemusi II maailmasõjast.
Dominka Czarnecka analüüsib Borne Sulinowo nimelise endise sõjaväelinnaku näitel võõrvägede kontrolli all olnud territooriumide kujutamist lagastatud ja saastatud tühermaana, mis vastandub sinna elama kolinute positiivsete kogemuste ja ootustega. Dagnosław Demski omalt poolt arutleb tegurite üle, mis takistavad Poola riiklikku mälupoliitikat käsitlemast Nõukogude vägedest maha jäänud taristut Poola kultuuripärandi osana, tuues samas esile nende objektide olulisuse kohalikul tasandil. Melinda Harlov-Csortán tõstatab sarnaseid küsimusi Ungari kontekstis, analüüsides pärandiloome protsesse Ungari ja Austria piiril, kust jooksis külma sõja ajal raudne eesriie.
Prokop Tomek võrdleb kahte endist Nõukogude sõjaväelinnakut (Milovice, Ralsko) praeguse Tšehhi Vabariigil territooriumil ja nende edukat taaskasutust mõjutavaid tingimusi. Ilze Boldāne-Zeļenkova käsitleb samu probleeme Lätis Mārcienas, mida ilmestab kohaliku elanikkonna nostalgia möödunud aegade järele.
Erinumbri on toimetanud ja sissejuhatuse kirjutanud Elo-Hanna Seljamaa, Dominka Czarnecka ja Dagnosław Demski. Selle väljaandmist toetas TÜ baasfinantseeritav projekt "Kuulumine Eestis folkloristlikust esituse uurimise perspektiivist".


Esitlused loengusarja „ERA tuleb külla“ lõpuüritusel 15. detsembril Tallinnas

Reedel, 15. detsembril kell 12 toimub Tallinnas Rahvaülikooli II korruse saalis (Vene tn 6) Eesti Rahvaluule Arhiivi külalisloengute sarja „ERA tuleb külla“ lõpuüritus. Lisaks ettekannetele esitletakse EKM Teaduskirjastuse uusi väljaandeid: Anu Korbi raamatut „Kohtumised Siberis“ ning CD/DVD-kogumikku „Kandlemängija Heino Sõna“. Esitlusel räägivad ja pilli mängivad Heino Sõna, plaadi koostajad Tuule Kann, Kaisa Nõges, Eva Väljaots jpt.


Ilmunud on kogumik „Hiiumaa rahvalaulud, pillilood ja tantsud“

HERA11.jpg

Kogumikku „Hiiumaa rahvalaulud, pillilood ja tantsud“ esitletakse 25. septembril kell 16.30 Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti Rahvaluule Arhiivi 90 sünnipäevale pühendatud konverentsil „Arhiivid kui teadmiste teejaamad: mõtteid ja mõjusid“ ning reedel, 6. oktoobril kell 15 Kärdlas, Hiiumaa Muuseumi Pikas Majas loengusarjas „ERA tuleb külla“.


Vennaste ja vete vald. Nabala kohajutud

Nabala.jpg

Kolmapäeval, 7. juunil kell 19 esitletakse Harjumaal Kiili vallas Nabala külas Nabala mõisas Mari-Ann Remmeli raamatut „Vennaste ja vete vald. Nabala kohajutud“. Esitlusel kõneleb autor kogumiku saamisloost. Tekste loevad Anne Türnpu ja Lauri Kaldoja. Meeleolu loob Kiili Kammerkoor Tuuli Metsoja juhatusel ning kohvi pakub Nabala mõisarahvas. Raamat on valminud koostöös MTÜga Sõmerlased.


Pärnumaa rahvalaule ja pillilugusid

HERA10.jpg

Ingrid Rüütli koostatud plaati Pärnumaa rahvalaule ja pillilugusid esitletakse Akadeemilise Rahvaluule Seltsi aastakoosolekul 25. 05 kell 17 Eesti Kirjandusmuuseumis.


Ilmunud on Pro folkloristica XVIII osa „Ristteel“

PF18.jpg

Ilmunud on noorte folkloristide ja etnoloogide uurimusi koondava sarja „Pro folkloristica“ XVIII väljaanne – „Ristteel“. Raamatu on toimetanud Ave Goršič ja Inge Annom, kujundanud Pille Niin, kaane kujundanud Mari-Ann Remmel. Väljaannet esitletakse Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi korraldataval konverentsil „Noorte hääled“ kolmapäeval, 26. aprillil kell 13 Eesti Rahva Muuseumis.


Ilmus kordustrükk Mall Hiiemäe populaarsest teosest „Väike linnuraamat rahvapärimusest“

vlinnuraamat2017.jpg

Ilmus kordustrükk Mall Hiiemäe populaarsest teosest „Väike linnuraamat rahvapärimusest“. Raamatut esitletakse Akadeemilise Rahvaluule Seltsi pidulikul ettekandepäeval neljapäeval, 26. jaanuaril kell 17.00 koos Reeli Reinausi koostatud raamatuga „Igal lapsel oma õnn“.



Eesti Riiklik Arengukava