Esilehele | Ajakirjad | Sarjad | Aastaraamatud | Raamatud | Teesid | Valdkonnad | Multimeedia | Autorile | Ethics

EKM Teaduskirjastus

Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus vormistati 2007. aastal Eesti esimese humanitaartippkeskuse "Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika keskus" (2001-2007) ja kirjandusmuuseumi teadussarjade toimetajate initsiatiivil. Eesti Kirjandusmuuseumi kirjastamisel avaldatakse järjepidevalt rahvusvaheliselt tunnustatud erialast eelretsenseeritavat teaduskirjandust (teadusperioodika, aastaraamatud, artiklikogumike ja monograafiate sarjad jm trükised) ennekõike eesti, kuid ka inglise, vene ja teistes keeltes; samuti on avaldatakse välisautorite käsikirju.

Pidevalt ilmuvad ka asjatundlikult koostatud ja põhjalikult kommenteeritud humanitaarteaduste allikmaterjalide publikatsioonid.

Avaldatava teaduskirjanduse peamised valdkonnad on folkloristika, kultuurilugu, kirjandusteadus ja kirjanduslugu, etnomusikoloogia, semiootika, kunstiteadus, lingvistika, raamatuteadus jt.

Teaduskirjastusel on oma nõukogu, mis hindab käsikirjade sobivust ja rahvusvaheline kolleegium; sarjadel ja ajakirjadel oma kolleegiumid. Sarjamärgi “F” all ilmuvad väljaanded on indekseeritavad rahvusvahelistes andmebaasides.

Uudised

Kirjandusmuuseumis ilmus ingliskeelse teadusajakirja Folklore: EJF 91. number

flore91e.jpg

Ilmunud on teadusajakirja Folklore: Electronic Journal of Folklore 91. number.
Külalistoimetajad Mari Sarv, Ave Goršič ja Risto Järv on kokku pannud sisuka erinumbri arhiividest kui teadmuskeskustest.
Etnograafilised välitööd Vepsamaale 1960ndatel aastatel on teemaks Indrek Jäätsi käsitluses.
Jacek Jackowski vaagib Poola rahvamuusika erinevaid allikaid paigutatuna nüüdisaja muusikauuringute raamidesse, erilise tähelepanu all on rahvamuusika taaselustamine.
Yanina Hrynevich jälgib folkloorikogude kujunemist Valgevenes, Rūta Žarskienė aga rahvaluule kogumist ja digitaliseerimist Leedu näitel.
Liina Saarlo analüüsib folkloristide ja arhiivitöötajate tegutsemisvõimalusi poliitika ja ideoloogiate taustal ning puudutab autentsuse probleeme.
Päivi Mehtonen ja Tarja Soiniola tutvustavad huvitavat käsikirjade kogu aastatest 1780–1830 ja selle rahvusvahelise uurimise projekti.
Ajakirjast leiame ka Viktor Denisovi ülevaate udmurdi folkloori kogumisest, Katalin Lázári ungari rahvamängude andmebaasi tutvustuse ja Mall Hiiemäe arutluse, kuidas ERA arenes teadmuskeskuseks. Üheks Hiiemäe märksõnaks on muuhulgas arhiivi vastutus oma kaastöötajate ja informantide ees.
Helen Kõmmuse artiklis on lugeda kaasategevast, kogukonda loovast osalusest rahvamuusikafestivalidel.
Sille Kapper-Tiisler avab rahvatantsude ja traditsioonilise tantsimise jäädvustamise ning tantsukirjeldustest arusaamise problemaatikat.
Carme Oriol ja Emili Samper illustreerivad avatud juurdepääsuga andmebaasi sotsiaalseid mõjusid ühiskonnas.
Folklore: EJF on eelretsenseeritav, avatud juurdepääsuga teaduslik kultuuriuuringutele pühendatud ajakiri, mis ilmub alates 1996. aastast.
Link ajakirja lugemiseks on siin.
Tutvumist väärivad ka eelmised 90 numbrit.


Ilmus Mäetagused 87

mt87esik.jpg

Asta Niinemets Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastusest teatab, et jõuludeks on ilmunud uusimaid folkloori- ja kultuuriuuringuid pakkuv ajakiri Mäetagused 87!
Avaartiklis „Subjektiivsuse aspekt Aurora Semperi kontserdikriitikas aastail 1938–1940 ja 1957–1965“ uurib Meeta Morozov, mil määral said Aurora Semperi 1930. aastateks välja kujunenud subjektiivsed esteetilised arusaamad, näiteks kammermuusika paigutamine muusikažanrite hierarhia tippu, või hariduslik taust, sh klaveriõpingud ja Lääne-Euroopa muusikaelu kogemus väljenduda riigikorra ajal, mis nõudis kriitikult helitööde ja nende ajaloolise konteksti ümberhindamist marksistlik-leninliku ideoloogia kriteeriumite järgi.
Klassikalisel laulmisel on tihti probleemiks lauldava teksti arusaadavus. Allan Vurma, Tuuri Dede, Veeda Kala, Einar Meister, Lya Meister, Marju Raju ja Jaan Ross uurivad artiklis „Vokaalide ja klusiilide intensiivsussuhted laulmisel teksti arusaadavuse mõjutajana“, mis aitaks lauljatel parandada klassikalise laulmise puhul tekstist arusaamist.
Mare Kõiva käsitleb artiklis „Mesilased eesti usundilises folklooris“ mesilaste nimetusi, eufemisme ja nende kasutamist loitsudes. Tutvustatakse ka mesilast kui üht hinge hüpostaasi usundis ja mesilase seoseid mütoloogiaga, sh varavedajaga ning muistenditega hingerännakute ja unenäo narratiivide näitel.
Sergey Troitskiy artikli pealkiri räägib iseenda eest: „Duginast Krimmini. Vene intelligentsi reageeringud sotsiaalmeedias sündmustele septembrist 2022 märtsini 2023“.
Tiiu Jaago heidab artiklis „Folkloristika Tartu ülikoolis 1941–1944: eriala järjepidevuse küsimus“ pilgu rahvaluulealase tegevuse ajalukku.
Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest, artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub Eesti Kirjandusmuuseumis järjepidevalt aastast 1996.
Mäetagused 87 on loetav sellel aadressil.


Eesti lemmikloomanimede eelistused 21. sajandil

loomad_esi_veeb.jpg

Sageli on lemmikloomad sama olulised kui teisedki pereliikmed ning neile antakse nimi. Loomanimesid on suhteliselt vähe uuritud. On põnev teada, kust on lemmikloomadele pandavad nimed pärit ning millised on nimede valikut enim mõjutavad tegurid. Kas loomadele eelistatakse anda eelkõige loomast endast lähtuvaid nimesid või on nimeloomet mõjutanud hoopis miski muu?
Nimekogu on jaotatud kaheks osaks. Esimene osa, mis on omakorda jaotatud loomaliikide kaupa alamkategooriatesse, käsitleb lemmikloomade pärisnimesid ning teine osa nende hüüd- ja hellitusnimesid. Lõpus on ülevaade läbiviidud andmekogumisest ning lisadena on toodud kõikide uurimuses osalenud lemmikloomade nimed liikide kaupa alfabeetilises järjestuses liikide kaupa.
Tutvu raamatuga: https://www.folklore.ee/rl/pubte/loomad/lemmikunimi/
Rohkem loomadega seotud raamatuid ja artikleid: https://www.folklore.ee/rl/pubte/loomad/


Folklore: Electronic Journal of Folklore CEES eriväljaanne numbriga 90 on ilmunud

fl90e.jpg

Tippkeskus on seitsme aasta jooksul pakkunud tulemuslikku institutsioonide- ja distsipliinide-ülest ning ka rahvusvahelist koostööd. Seda näeme ka tippkeskuse kogumikus, mis ilmus meie maja maineka ajakirja Folklore erinumbrina nr 90. Avaldatud artiklid esindavad 12 EUTK uurimisrühma aktuaalseid uurimisteemasid. Kokkuvõtlikult oli EUTK-s uurimiskeskmes viis kattuvat valdkonda: (1) Eesti kultuur, (2) diasporaad ja Eestis elavad etnilised grupid, (3) üleilmsete kultuurinähtuste omaksvõtt, (4) kaasaja kultuurinähtuste sh transmediaalsuse dokumenteerimine, ja (5) uute digipõhiste metodoloogiliste mudelite ja lahenduste väljatöötamine. Nendega tegelesid 12 interdistsiplinaarset töörühma, kelle olulisemad tulemused puudutasid tervise- ja keskkonnaproblemaatikat (sh lahenduste väljatöötamine kriisiolukorras, nt kliinilise eetika juhiseid haiglatele), tehisintellekti- ja keeletehnoloogiat (sh kõnetuvastuse, transkribeerimise, automaattõlke tehnoloogiad, kus suhteline veamäär vähenes 35–63%), globaalse ja lokaalse väljendumist kultuuris (sh mudeldati kultuurinähtuste muutumisprotsesse nt rahvusliku mõtteloo arengus, veebikommunikatsioonis jm). Kõigis uurimisvaldkondades arendati teoreetilist ja metodoloogilist tööriistakasti ning tutvustati tulemeid aktiivselt nii Eestis kui väljaspool. Folklore viimases, 90 numbris avaldati 10 artiklit, mis puudutasid teemasid eluloo- ja kirjakultuuriuurimisest tänapäeva folkloorini, hõlmates ka eesti keele foneetikat, naisuurimuse perspektiivi arengut eesti teaduses ja narratiive.
Ajakirja saab lugeda https://www.folklore.ee/folklore/vol90/


Lükata-tõmmata, hargiga-roobiga

HERA16.jpg

Värske topeltalbumi „Lükata-tõmmata, hargiga-roobiga“ keskmes on sada aastat tagasi elanud Läänemaa külapillimees Jaan Rand ja tema muusika. Album ilmus Eesti Kirjandusmuuseumi sarjas “Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist”. Väljaande koostasid Katariin Raska, Leanne Barbo ja Natali Ponetajev, toimetas Janika Oras. Plaati esitletakse 19. detsembril Kreutzwaldi päevadel.


Jaan Rossi elulooraamat

baf4734b871035eb08a965babd56f7c5_origin_1.jpg

EKM Teaduskirjastuses ilmus Jaan Rossi elulooraamat Inimesed muutuvas ajas. Kuuendat põlve õpetaja. Raamatut esitletakse Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus, 19. detsembril Kreutzwaldi päevadel.


Eesti Rahvaluule arhiivi kobaresitlus Eesti Kirjandusmuuseumis 25. oktoobril

ERAtera50.jpg

Kolmapäeval, 25. oktoobril avaldab Eesti Rahvaluule Arhiiv 5000. ERAtera. Sel puhul valmis väike kogumik "Tegemisest saab terakest" 50 teraga. Vihku esitletakse ERA kobaresitlusel pärast raamatu "Keerdus kadakas ja kadunud haned" esitlust ning näituse avamist kell 15.50.


Raamatu Keerdus kadakas ja kadunud haned esitlus

ERAT36k.jpg

Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetuste 36. väljaandena on ilmunud Hageri kihelkonna pärimustekstide kogumik „Keerdus kadakas ja kadunud haned. Hageri kohapärimus“. Väljannet esitletakse Raplamaal Hageri rahvamajas neljapäeval, 19. oktoobril kell 18, ning Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumi saalis kolmapäeval, 25. septembril kell 15.


Ilmus Mäetaguste erinumber “Erakirjad kui uurimisallikad”

mt86e.jpg

Ajakirja Mäetagused 86. number “Erakirjad kui uurimisallikad” põhineb Eesti-uuringute Tippkeskuse 2022. aastal toimunud konverentsi „Subjektiivsus ja intersubjektiivsus keeles ja kultuuris“ materjalidel.
Triinu Ojamaa ja Maarja Hollo annavad artiklis „Kirjažanrist Euroopa kultuuriloos ning kirjavahetuste avaldamisest ja uurimisest Eestis“ ülevaate viimaste aastakümnete suundumustest erakirjavahetuste publitseerimises ja uurimises.
Triinu Ojamaa artikli “Eesti mobilisatsioonipõgenike kirjasuhtlusest Soome Jätkusõja ajal” teemaks on põgenike kirjad. Autor analüüsib Eestist mobilisatsiooni kartuses Soome põgenenud Harri Kiisa, Boris Kuuma, Ilmar Mikiveri, Olev Mikiveri ja Heino Mikiveri – kirju Ilmar Laabanile, heites valgust ka sõjaaja kirjavahetuse eripäradele (mitme inimese sõnum ühes kirjas, tsensuuri ülekavaldamised jne).
Tiina Kirsi ja Marin Laagi artikkel “Luulesõrestik üle ookeani. Marie Underi ja Ivar Ivaski kirjavahetuse teemaanalüüsi poole” on pühendatud kahe eesti kultuuris silmapaistva isiku mahukale kirjavahetusele (1957 kuni 1972).
Anna Hukka käsitlus “Kirjanik Valev Uibopuu perekondlik kirjavahetus eksiilis: ühise kirjade ruumi loomine distantsi lühendamise abil” põhineb Teise maailmasõja keerises Rootsi pagenud Uibopuu kirjavahetusel abikaasa Tuuli Reijoneniga Soomes.
Katre Kikas jätkab rahvaluulekogujate kirjavahetuse analüüsi. Uurimuse „Ma palun saatke mulle üks erakiri…“ Intersubjektiivsus Jaan Saalvergi kirjades Jakob Hurdale“ keskmes on Jüri kihelkonnast pärineva põllumehe ja rahvaluulekoguja Jaan Saalvergi (1874–1932) kirjad Jakob Hurdale, tema pöördumiste laad ja eesmärgid.
Maarja Hollo artiklis ““Mis on möödas ega see ei kordu...” Kurt Eiskopi kirjad Edith Eiskopile aastaist 1940–1941 kui ajalootunnistaja tunnistus” on vaatluse all mehe kirjasuhtlus armastatud naisega. Armastuse ja armukadeduse kõrvale mahub kirjades ka muu, näiteks argielu Eesti Vabariigi viimastel iseseisvuskuudel.
Lisaks kirjavahetuste teemale leiame Eva Toulouze’i, Nikolai Anisimovi ja Ranus Sadikovi vaatluse „Diasporaa etnokultuuriline portree Kesk-Venemaal: Kama-tagused udmurdid, moodustumine, kultuur ja suhted naabritega“ ning järelehüüded Mordva etnoloogile Nikolai Mokšinile ning Dan Ben-Amosele.
Lugeda saab toimunud konverentsidest-seminaridest, lisatud on ingliskeelsed kokkuvõtted.
Ajakirja lugema pääseb siitkaudu


Folklore: Electronic Journal of Folklore 89 on ilmunud

fl89e.jpg

2023. aasta augusti lõpuks väljatulnud ajakirjanumber sisaldab artikleid soodega seotud kultuurimuutustest, tõekspidamistest ja väärtustest.
Praegusel kliimamuutuste ja ökokriisi ajal on inimeste hoiakud ja mõtteviisid soode ja looduse kohta üldiselt muutunud, suurem rõhk on inimese-ülestel aspektidel.
Soodest kirjutavad Kirsi Laurén, Virpi Kaukio, Pauliina Latvala-Harvilahti ja Marjukka Piirainen. Kuue eesti autori ühisartiklis käsitletakse jõhvikate folkloorseid ja farmatseutilisi kasutusviise.
Ajakirjanumbrist leiame veel 3 uurimust. Anna Lazareva kirjutab prohvetlikest unenägudest. Triin Tark iseloomustab identiteedi kommunikatsiooniteooriale tuginedes rahvusest jutustamist suuliste ajaloo intervjuudes 1941 Eestist Saksamaale ümberasunud isikute näitel. Saša Poljak Istenič jälgib loovuse suurendamist algkooliõpilaste õpetamisel ja kooliväliste tegevuste kujundamisel Sloveenias.
Nagu ikka, saame lugeda lühiuudiseid ja ülevaateid.
Ajakirja lugema


Ilmunud on ajakirja Mäetagused uus, 85. number

mt85e.jpg

2023. aasta kevadel ilmunud Mäetaguste number sisaldab huvitavaid kultuuriuurimuslikke artikleid, mis keskenduvad inimese analüüsimisele erinevatest vaatenurkadest.
Avaartiklis läheneb Eeva Kesküla tööle antropoloogi vaatepunktist, käsitledes kaevureid ja asukohast sõltumatuid töötajaid (diginomaade). Artiklis analüüsitakse seda, kuidas on muutunud aja jooksul inimeste hinnang oma tööle ja positsioonile ühiskonnas.
Inimese ja tema enesepeegeldustega tegeleb Piret Paal artiklis „„Tühi tuba“ ehk eneserefleksioon ja visuaal-tekstuaalne juhtumiuuring hingelise abi andmise õpetamisest ja õppimisest“.
Anu Korb on võtnud vaatluse alla Siberi eestlaste lapsesünniga seotud kombestiku ja sünnituslood.
Aivar Jürgenson selgitab artiklis „Musta mere ranniku eesti asunikud malaaria meelevallas“, missugused olid sealsete eestlaste kokkupuuted malaariaga, kuidas mõjutas haigus rännet ja elu asundustes, mida usuti haiguse tekkepõhjustest, kuidas raviti malaariat, kuidas püüti seda ära hoida.
Albert Camus’ eksistentsialismi jooni Priit Pärna filmides otsib ja analüüsib Paul Kaspar Nurk. Tema sisukas uurimus pälvis mullu õpilaste teadustööde konkursil III preemia, Eesti Kunstiakadeemia äramärkimise ja Eesti-uuringute Tippkeskuse eriauhinna.
Kaugemat ajalugu ja kaugemat ainest käsitlevad Andrew Schumann ja Vladimir Sazonov artiklis „Mesopotaamia jumalanna Nanāia mõjudest Kesk- ja Lõuna-Aasias“.
Irina Sedakova ja Marina Valentsova meenutavad oma õpetajat akadeemik Nikita Tolstoid tema sajandal sünniaastapäeval.
Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest ja ilmunud erialakirjandusest, artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub Eesti Kirjandusmuuseumis järjepidevalt aastast 1996.
Mäetagused 85 saab lugeda https://www.folklore.ee/tagused/nr85/.
Head lugemist!


Folklore: EJF 88. number on folklore.ee lehel lugemiseks väljas

fl88ek.jpg

Kirjandusmuuseumi jätkväljaannete toimetus annab teada, et on ilmunud ajakirja Folklore: EJF uus, 88. number.
Sonja Hukantaival, Tõnno Jonuks ja Kristiina Johanson käsitlevad ja võrdlevad Eesti ja Soome muuseumides hoitavaid maagilisi ja rahvameditsiiniga seotud esemeid.
Siria Kohonen avab tavaliste inimeste ootusi rahvaravitsejatele preindustriaalse soome-karjala traditsiooni põhjal. Tema analüüsi teoreetiliseks aluseks on esitus ja platseebo-uuringud ning kognitivistika.
Charlotte Doesburg ja Riitta-Liisa Valijärvi tõlgendavad soome kahemehebändi Kalevauva.fi, kes oma laulusõnades miksivad lauseid ja mõtteid online-foorumitest jm sotsiaalmeediast ning kelle esitus kujutab endast tänapäevast folkloori selle kollektiivsuses ning anonüümsuses.
Rūta Latinytė fenomenoloogilise antropoploogia meetodit viljelev artikkel on pühendatud kinkimise praktikatele tänapäeva Leedus.
Roslyn M. Frank vaatleb huvitavat arengut muinasjuttude levikus – seda, kuidas euroopalik muinasjutt ATU 301 (mehest, kes sündis karu ja inimnaise ühendusest) osutus nii huvipakkuvaks, et siirdus Ameerika põlisrahvaste jutuvestjate suulisse traditsiooni.
Erol Sakallı eritleb Ahıska türklaste akulturatsiooni USAs.
Nesrin Akıncı Çötok, Ender Büyüközkara ja Tufan Çötok analüüsivad naise soopõhist staatust ja rolle Türgi ajaloos ja kultuuris, nii nagu see kajastub esimeses türgi keele sõnaraamatus Dīwān Lughāt al-Turk.
Psühhoanalüütilisse mõistatusteuurimisse annab türgi materjali põhjal panuse İsmail Abalı.
Jun Zhao ja Marianne Zhao näitavad Zheng Qiufengi laulutsükli “Four Seasons of Our Motherland” põhjal, kuidas Hiina eri piirkondade vähemusrahvaste tunnuste laulu sidumine täitis ideoloogilist missiooni.
Katalin Vargha annab ülevaate Eesti ja Ungari tänapäevafolkloori uurijate ühisseminarist Budapestis novembris 2022 ning Mare Kõiva tutvustab M. Maeva, M. Slavkova, P. Stoyanova ja M. Hristova toimetatud kogumikku Between the Worlds: Migrants, Margins, and Social Environment, 3. Sofia: IEFSEM –BAS & Paradigma, 2021.
Folklore: EJF on eelretsenseeritav, alates 1996. aastast ilmuv avatud juurdepääsuga ajakiri. Uusimat, 88. numbrit saab lugeda veebiversioonis https://www.folklore.ee/folklore/vol88/.


Paar sammukest XXVII esitlus

PS27.jpg

26. jaanuaril kell 16.15 esitletakse Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolekul pärast Jüri Metssalu ettekannet Kirjandusmuuseumi aastaraamatu „Paar sammukest“ kaua küpsenud XXVII numbrit „Pühad allikad“ ning Kristi Salve ja Liina Saarlo videoloenguid.


Komi folkloristi Pavel Limerovi raamat “Kristianiseerimise narratiivid komi kirjandustraditsiooni kujunemises (14.–20. saj. alguses)“

sator24esikaas.jpg

Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastusel on ilmunud sarjas Sator uus raamat.
Komi folkloristi Pavel Limerovi raamatus “Kristianiseerimise narratiivid komi kirjandustraditsiooni kujunemises (14.–20. saj. alguses)“ on vaadeldud komi rahva ristiusustamise süžee arenemist rahvaluulenarratiivideks ja edasi uuema aja kirjandusteosteks. Autor uurib rahvaluule- ja kirjandustekste, mis reprodutseerivad ja interpreteerivad Epiphanius Targa koostatud misjonär Permi Stefani elulookirjeldust ja mida ta nimetab kristianiseerimise narratiivideks. Kompleksne uurimus kirjeldab, süstematiseerib, klassifitseerib neid tekste ja selgitab välja nende rolli komi kirjandustraditsiooni kujunemises, esitades uue vaate komi klassikute Ivan Kuratovi ja Kallistrat Žakovi loomingule.
Raamat on saadaval: https://pood.kirmus.ee/et/a/sator-24.-narrativy-hristianizacii-v-formirovanii-komi-literaturnoj-tradicii?fbclid=IwAR0IXJfTg5MLCTMM7d9J8sUApUBhMo17B8TCBb-nAUD_tvqYZW-X-Jt0okI


Mäetagused 84 peateema on maastik

mt84e.jpg

Mäetaguste detsembri alguses valminud erinumbris on esindatud läbilõige Tallinna Ülikooli Maastiku ja kultuuri keskuse (loodi 23. jaanuaril 2007) viimase aja uurimisteemadest. Keskuse üks põhiteema on olnud rurbaansus – maalise ja linnalise keskkonna kokkusulamine ja selle väljendus maastikes. Linnalisus ja maalisus ei tähenda ainult füüsilisi struktuure ja nende ruumilist paiknemist, vaid ka vastavaid mõtte- ja käitumismustreid, elustiile ja keskkon(dade)ga hakkamasaamist.
Raili Nugin vaatleb neid suhteid mobiilsuse mätta otsast („Liikuvus maal – läbi kriiside hübriidse võrgustunud ruumi poole“), Kadri Kasemets ja Hannes Palang läbi argikohtade („Mobiilne kuuluvustunne kui toimetulekuviis 1950. aastate argielus: ühe pere lugu“). Tarmo Pikner näitab artiklis „Poliitilised ökoloogiad ja antropotseen urbaansuse pingeväljade maastikes“, kuidas linnaloodus muutub poliitiliseks; Tauri Tuvikene ja Aleksandra Ianchenko toovad kokku ühistranspordi, kunsti, maastiku ja õhustiku artiklis „Olematud trammiteed linnamaastikus: atmosfäärialased kunstiprojektid Turus ja Tallinnas“.
Saara Mildeberg ja Anu Printsmann uurivad, kas tööstuspärand on elujõulisem maal või linnas („Koostöö ja konkurents tööstuspärandil põhinevas turismis Ida-Virumaal“). Marju Kõivupuud huvitas, kuidas tekst kleepub maastikule ehk kuidas pärimus arhiivist tagasi maastikku lasta („Maastikule kleepuv tekst: põrgupärimus“), ning Hannes Palang mängib maastikuga – maastik on töötegemise kohast muutunud geopeituse mänguväljakuks, kus kehtivad oma reeglid („Maastik kui mänguväljak“).
Mänguteemaga haakub Mare Kalda artikkel Facebooki libasündmustest, millega lõbustati ennast Eestis oktoobrist 2018 veebruarini 2019. Aivar Jürgenson aga heidab pilgu ajalukku: „Gruusia-Abhaasia sõja (1992–1993) retseptsioon eesti meedias sõja ajal ja järel“.
Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest, ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja kõnealune number on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/nr84.



Eesti Riiklik Arengukava