Esilehele | Ajakirjad | Sarjad | Aastaraamatud | Raamatud | Teesid | Valdkonnad | Multimeedia | Autorile | Ethics

EKM Teaduskirjastus

Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus vormistati 2007. aastal Eesti esimese humanitaartippkeskuse "Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika keskus" (2001-2007) ja kirjandusmuuseumi teadussarjade toimetajate initsiatiivil. Eesti Kirjandusmuuseumi kirjastamisel avaldatakse järjepidevalt rahvusvaheliselt tunnustatud erialast eelretsenseeritavat teaduskirjandust (teadusperioodika, aastaraamatud, artiklikogumike ja monograafiate sarjad jm trükised) ennekõike eesti, kuid ka inglise, vene ja teistes keeltes; samuti on avaldatakse välisautorite käsikirju.

Pidevalt ilmuvad ka asjatundlikult koostatud ja põhjalikult kommenteeritud humanitaarteaduste allikmaterjalide publikatsioonid.

Avaldatava teaduskirjanduse peamised valdkonnad on folkloristika, kultuurilugu, kirjandusteadus ja kirjanduslugu, etnomusikoloogia, semiootika, kunstiteadus, lingvistika, raamatuteadus jt.

Teaduskirjastusel on oma nõukogu, mis hindab käsikirjade sobivust ja rahvusvaheline kolleegium; sarjadel ja ajakirjadel oma kolleegiumid. Sarjamärgi “F” all ilmuvad väljaanded on indekseeritavad rahvusvahelistes andmebaasides.

Uudised

Ilmus Satori uus köide "Фольклористика Коми"

komi, sator17.jpg

EKM Teaduskirjastuses ilmus sarja Sator järjekordse köitena venekeelne artiklikogumik Фольклористика Коми. Kogumik sisaldab artikleid kaasaegsest komi rahvaluule uurimisest. Artiklite autoriteks on Komi teaduskeskuse Keele, kirjanduse ja ajaloo instituudi folkloristid ja etnograafid.

Raamatus on esitatud peamised uurimissuunad ja -teemad, millest huvituvad ja millega tegelevad komi rahvaluuleuurijad. Selles käsitletakse kosmogooniliste müütide tekste, üht spetsiifilist nähtust loitsimise traditsioonist, loomapidamisega seotud rituaalide verbaalset komponenti ja omapärast meelelahutusviisi lastefolkloorist. Samuti kirjeldatakse üht varasemat rahvaluulekogu ja räägitakse eraldi nendes leiduvatest mõistatustest. Artiklites on juttu ka mehekssaamisest ja mehe rollist komi jahipidamise kontekstis, nõidadest ja nn geograafilistest lauludest.

Kogumik valmis Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja Komi teaduskeskuse rahvaluulesektori vahelise koostöö raames. Raamatu valmimist on toetanud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute tippkeskus) ning see on seotud Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi uurimisprojektiga IUT22-5.
Raamat ilmus trükisena (tellge endale aadressil kirjastus@folklore.ee või tulge aadressil Vanemusie 42, Tartu
Veebis saab raamatuga tutvuda http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/sator/sator17/


Uurimusi vepsa rahvausust. Sator 16

vepsa.jpg

Sarja Sator 16 numbrina ilmus Madis Arukase toimetatud ja koostatud köide "Uurimusi vepsa rahvausust"
Kogumikus valgustatakse teemasid, mis seni olnud vähem käsitletud (karjase-institutsioon, usundi erinevad tahud), autoriteks on eestlastest vepsa kultuuri asjatundjad (Kristi Salve, Madis Arukask, Taisto Kalevi Raudalainen)ja vepsa soost autorid (Irina Vinokurova jt).
Kogumik ilmus trükisena (tellida on võimalik Vanemuise 42, Tartu, kirjastus@folklore.ee) või lugeda veebist http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/sator/sator16/


Folklore 66 :

folklore66.jpg

We are happy to present to you the latest, special issue of journal Folklore: Electronic Journal of Folklore, dedicated to folk costume as heritage, identity marker, and symbolic object, with Irina Sedakova and Nina Vlaskina as guest editors. The idea of this issue emerged from the panel of the Working Group on the Ritual Year at the 12th Congress of the Société Internationale d’Ethnologie et de Folklore (SIEF) held in Zagreb, Croatia, in June 2015.
The articles in this issue dwell upon the calendric and life cycle usage of the traditional garments and their parts, following, as much as possible, the new development trends and even the expansion of authentic clothes.

Read more: http://www.folklore.ee/folklore/vol66/


Mäeatgused 65 räägib piiridest

tagused 65.jpg

Vahetult enne jõule nägi ilmavalgust ajakirja Mäetagused 65. number, kuhu on koondatud viis artiklit, milles käsitletakse piire ja piirialasid. Kuna autorid analüüsivad ajas ja ruumis kokkupuutumatuid sotsiaalseid ja kultuurilisi keskkondi, esindavad artiklid küllalt erinevaid vaatepunkte ja küsimuseasetusi. Samas võimaldab artiklite selline kooslus peatuda kahel teemal: sümboolsed piirid ühiskonnas ja interdistsiplinaarsus kui teadusvaldkondade vaheline piiriala.
Numbri koostaja on Tiiu Jaago.

Veebis on ajakiri loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/nr65/


Muhumaa laule ja lugusid

Muhu.jpg

Ingrid Rüüti raamatut Muhumaa laule ja lugusid (Mis on jäänud jälgedesse II) esitletakse neljapäeval, 1. detsembril kell 16 Tartus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis regilaulukonverentsil, ning laupäeval, 17. detsembril kell 13 Muhu Põhikoolis (Liiva küla).


Ilmus Janika Kronbergi artiklikogumik "Hästi valitud sõbrad"

sobrad_kaas.jpg

Ilmus Eesti Kirjandusmuuseumi endise direktori, ajakirja Looming praeguse peatoimetaja Janika Kronbergi uurimiste raamat eesti kirjanduse suurkuju Karl Ristikivi ja tema kirjandusliku ümbruse kohta. Raamatut esitleti Karl Ristikivi päeval 18. oktoobril 2016 Tartu Kirjanduse majas. Raamatust rääkisid autor ja Peeter Olesk.

Karl Ristikivi oli läbi elu teel, tema Arkaadiaks oli sõnakunst. Seda tunnistab juba esimene trükiproov, viimistletud teosed, kirjanduslikud sõnavõtud ning postuumselt ilmunud, Kronbergi toimetatud mahukas „Päevaraamat“ (2008). Kuigi Ristikivi ise eelistas jääda avalikkuse ees tagasihoidlikuks, ei olnud ta siiski erak. Pilt temast poleks terviklik heade sõpradeta, kellest lähimad olid kirjanikud Kalju Lepik, Arvo Mägi, Bernard Kangro, Valev Uibopuu ja Ilmar Talve. Kronbergi raamat on kirjutatud sügavalt isikliku suhtega. See tugineb arhiivimaterjalidele kirjanike isikuarhiividest, selle kõrval Ristikivi eakaaslaste meenutustele. Raamatut võib lugeda autorimonograafiana, mis koosneb 21 käsitlusest Ristikivi ja tema kirjanduslike sõprade kohta. Pealkiri viitab Ristikivi enda Pireuses elava kreeklasest sõbra ja pärija Spyros Arvanitise sõnadele: sugulased on igal inimesel…, kuid sõpru saab igaüks ise valida. Väljaandele on lisatud nimeregister ja ingliskeelne kokkuvõte. Raamat oli 9 köide Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi väljannete sarjast "EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost“.


Võnnu kihelkonna kohanimed ja minevik

ERAT34.jpg

Lemming Rootsmäe ja Ilse Roosmäe raamatut Võnnu kihelkonna kohanimed ja minevik esitletakse 22. septembril Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolekul (esitlus algab umbes kell 17.15) ning 23. septembril kell 12.30 Võnnu Keskkooli palmisaalis.


Aado Lintropi Loomisaja laulud

ERAT35.jpg

Neljapäeval, 9. juunil kell 16 esitletakse konverentsil „Sarvedega mammutist suure härjani“ Aado Lintropi kogumikku „Loomisaja laulud. Uurimusi eesti rahvalaulust“.


Ilmunud on Lumivalgukeste raamatuke

Lumivalgukeste_raamatukes.jpg

7. juunil kl 17.30 esitletakse konverentsil „Suur maalritöö: keelest ja meelest“ Eesti Kirjandusmuuseumis Urmas Sutropi koostatud valimikku „Lumivalgukeste raamatukene“. Väljaanne on sissejuhatuseks suurele muinasjuturaamatule „Lumivalgukeste lood“.


Folklore 64 sisaldab sissevaateid keeleteaduse ja folkloristika alal

folklore64.jpg

The 64th issue of Folklore: Electronic Journal of Folklore (http://www.folklore.ee/folklore/vol64/) contains researches in the field of linguistics and folkloristics, which are dedicated to categories and their applications essential in terms of culture, map the cognitive backgrounds of language use by different peoples, and highlight the lingvo-folkloric or lingvo-mythological interconnections. Such a selection was substantiated by a need for interdisciplinary confluence, but it was rendered possible by the 60th birthday of Professor Urmas Sutrop, a renowned linguist and cultural researcher.
The articles focuses on: children’s spontaneous sayings, and proposes the theoretical mechanisms of humour they are based on (by Piret Voolaid), provides a closer look into spontaneous transmedia narratives and processes based on giant lore (by Mare Kõiva and Andres Kuperjanov), analyse in detail the tale types The Encoded Message and The Big Bull (by Yuri Berezkin and Evgeny Duvakin); gives an overview of the etymology of the word jumal ’god’, its meanings, and its role as a linguistic unit fulfilling different communication goals (by Anni Jürine, Karl Pajusalu, Renate Pajusalu, Ilona Tragel, and Ann Veismann).
Three articles explores the usages of colours and colour terms in different languages and genres: cognitive organisation of colour terms in our mental lexicon (by Mari Uusküla and David Bimler), colour entrenchment in Middle-School (by Jody L. Sandford), a system of colour symbols in Mari folk songs (by Natalia Glukhova).
Liisi Piits explores collocational patterns of the noun ‘man’, which reveal social attitudes and stereotypes of age, gender, and behaviour. Hille Pajupuus’s team introduces how to predict the possible effect of a written text on the reader and gives a description of the creation of an automatic identifier of the polarity (positivity-negativity) of Estonian texts, which is independent of domain and of text type (by Hille Pajupuu, Rene Altrov, and Jaan Pajupuu).
Ekaterina Velmezova compares the articles about the Estonian language in the Great Soviet Encyclopaedia, published in 1934, 1957, and 1978, and draws attention to the ideological influences.


Suur maalritöö: keelest ja meelest. Teesid

maalritöö.jpg

Jumala kontseptsioon ulatub aegade hämarusse, ent missugused on keele ja meele võimalused selle väljendamiseks? Kutsume teid kaasa mõtlema ja arutlema, milline on sõna jumal etümoloogia, keelelised kasutusalad ja erinevad kommunikatiivsed eesmärgid eesti keeles ja selle murretes.
Värvide tajumine ja selle väljendamine kannab sümboolseid ja sotsiaalseid tähendusi, mida vaatleme eesti folkloori näitel. Värvikeelt mõtestab käsitlus kognitiivsetest trendidest värvide nimetamisel erinevates keeltes ja missugused semantilised kaardid neist moodustuvad. Konverentsil küsitakse, kuidas mõjutavad meid lemmikmuinasjutud, mis on ühist värvidel, Tarapital ja Bertrand Russellil ning küsitakse olulistest olulisim küsimus - kes vastautab keelepoliitika eest.
Konverentsiga tähistatakse Urmas Sutropi 60. sünnipäeva.


Ilmus Eesti rahvamuusika antoloogia veebiväljaanne

Pilt1.jpg

Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus avaldas veebiversiooni populaarsest heliväljaandest, Herbert Tampere, Erna Tampere ja Ottilie Kõiva koostatud "Eesti rahvamuusika antoloogiast". Esmakordselt 1970. aastal vinüülplaatidel ning teist korda 2003. aastal CD-formaadis ilmunud antoloogia on rahvamuusika sümbolväljaanne, millest paljud tänapäeva pärimusmuusikud on oma populaarseks saanud loomingule aluse ammutanud. Antoloogia teeb Eesti Rahvaluule Arhiivi salvestised kättesaadavaks nii teadlastele kui praktikutele, nii pärimusmuusikutele kui muusikaõpetajatele.
Eesti rahvamuusika veebiantoloogiat esitletakse 20. mail kell 19 Viljandis Eesti Pärimusmuusika Keskuses toimuval kontserdil.
Väljaanne on kättesaadav aadressilt http://www.folklore.ee/pubte/eraamat/rahvamuusika/


Ilmus Rutt Hinrikuse kogumik "Kahe vahel: artikleid kirjandusest ja elulugudest"

Raamatus on 17 pikemat käsitlust kirjanduseest ja elulugudest, mis on varem ilmunud paljudes eri väljaannetes, mitmed neist raskesti kättesaadavad. Rahvusvahelist tähelepanu äratanud eluloouurimused, näiteks sõjamälestustest, on ilmunud ingliskeelsetes väljaannetes ja siinse raamatu jaoks kohandatud. Artiklitele on tehtud väiksemaid, peamiselt tehnilist laadi parandusi, kuid järjekindlalt on lisatud viiteid allikmaterjalidele, mida esseistlikemate käsitluste puhul polnud peetud oluliseks. Keeletoimetaja Kanni Labi.

Lisatud Rutt Hinrikuse personaalbibliograafia 2006-2016, autor Merike Kiipus. Lisatud on nimeregister, ingliskeelne kokkuvõte. Koostaja Marin Laak.

Raamatut esitleti konverentsil "Elust elulooks, elulooks kultuurilooks" 5. mail 2016.a.


Ilmunud on Mall Hiiemäe „Väike linnuraamat rahvapärimusest“

vlinnuraamat.jpg

Ilmunud on Mall Hiiemäe värvikas ja käepärane ülevaade „Väike linnuraamat rahvapärimusest“. Raamatut esitletakse kirjandusfestivalil Prima Vista Tartu Ülikooli Raamatukogu kohvikus kolmapäeval, 4. mail kell 16.00.


Raamatu „Kandle-Jussi ehk Johannes Rosenstrauchi muusikapärand“ esitlus

kandlejuss.jpg

Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päeval 28. märtsil kell 13.45 esitletakse Guldžahon Jussufi raamatut „Kandle-Jussi ehk Johannes Rosenstrauchi muusikapärand“. Üritusel esitletakse ka kirjastuselt Varrak koostöös Kirjandusmuuseumiga ilmunud Risto Järve raamatut „Metsavaimu heategu. Sada eesti muinasjuttu metsast ja meist“.



Eesti Riiklik Arengukava