EKM Teaduskirjastus
Eesti Kirjandusmuuseum on arhiivi- ja uurimisasutus, mis koondab kolme rahvuslikku keskarhiivi (Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kultuurilooline Arhiiv ja Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu) ja kus tegutseb aastast 2001 ainus humanitaarteaduste tippteaduskeskus Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskus. Eesti Kirjandusmuuseumi kirjastamisel on järjekindlalt ilmunud rahvusvaheliselt tunnustatud erialane eelretsenseeritav teaduskirjandus (teadusperioodika, aastaraamatud, artiklikogumike sarjad, monograafiasarjad jm trükised) ennekõike eesti, kuid ka inglise, vene ja teistes keeltes. Ilmunud teaduskirjanduse peamised valdkonnad on folkloristika, kultuurilugu, kirjandusteadus ja kirjanduslugu, etnomusikoloogia, semiootika, kunstiteadus, lingvistika, raamatuteadus jt. Pidevalt ilmuvad ka asjatundlikult koostatud ja põhjalikult kommenteeritud humanitaarteaduste allikmaterjalide publikatsioonid.
Kirjandusmuuseumi väljaannetest loodi 2007. aasta algul Eesti Kirjandusmuuseumi juures teaduskirjastus.
Kirjastusel on rahvusvaheline kolleegium, sarjadel ja ajakirjadel omad kolleegiumid. Sarjamärgi “F” all ilmuvad väljaanded on indekseeritavad rahvusvahelistes andmebaasides
Uudised
Raamatumüük Eesti Rahvusraamatukogus
2. juuni kuni 4. juunini kl 11.00–20.00 toimub Eesti Rahvusraamatukogus Eesti Kirjastuste Liidu liikmete JAANIKUU RAAMATUMÜÜK. Sellest võtab osa ka Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus. Vaata ka bukletti valikuga müügilolevaist raamatuist.
Suve algus toob endaga kaasa hulgaliselt tähtpäevi, mille puhul on sobilik valida kingituseks raamat!
Folklore: EJF 44
"Folklore. Electronic Journal of Folklore" 44. number (veebis aadressil http://www.folklore.ee/folklore/vol44/), on pühendatud etnoastronoomiale, astronüümidele ja taevakehadega seonduvale.
Yuri Berezkin kirjutab Plejaadidest kui avadest taevas, Linnuteest ja Kuul nähtavast tüdrukust ning toob välja vastavad kultuurilised seosed Põhja-Euraasia rahvaste müütides.
Mütoloogilise teksti loomist mõtestavas artiklis käsitleb Aleksandr Gura võrdlevalt slaavi rahvaste uskumusi Kuul nähtavate plekkide kohta.
Andres Kuperjanovi artikkel Sandivankrist ehk Suure (ja ka Väikese) Vankri tähtkujule omistatud nimedest annab ülevaate kristliku algupäraga astronüümidest Eesti rahvaastronoomias.
Enn Ernits vaatleb süvitsi kosmilise jahi temaatikat Põhja-Euroopa kaljutaides.
Rohkele pildilisele materjalile toetudes kirjutab Vesselina Koleva Bulgaaria puukalendrite tüüpilistest märkidest ning struktuurist.
Nikolay Sivkov annab üksikasjaliku ülevaate Lääne-Ukrainast leitud hilisantiiksest jäärapea kujulisest lunisolaarsest kalendrist.
Laste mõtlemist käsitlevas artiklis kirjeldab Eve Kikas laste õppimise protsessi ja sellega seotud
raskusi üleminekul tavamõtlemise tasemelt teaduslikule, kasutades alusmaterjalina laste seletusi pilvedest, vihmast ja vikerkaarest.
Mare Kõiva artiklis meie maakera viimastest päevadest võrreldakse rahvapäraseid maailmalõpuendeid prohvetite ennustustega.
Evangelos Gr. Avdikos teeb ajaloolise sissevaate folkloristika kui teaduse arengusse Kreekas alates 19. sajandist.
Lisaks saab värskes numbris lugeda ülevaateid toimunud sündmustest ning raamatututvustust.
Mäetagused 44
Ajakiri Mäetagused on aasta esimese numbri kaante vahele koondanud teemasid, mida võiks tinglikult nimetada mõtterännakuteks. Kärt Summatavet kirjutab rahvaesteetikast, analüüsides Kristjan Raua mõtisklusi esivanemate mõtete ja kogemuste nähtavaks saamisest. Aimar Ventsel teeb põike Sahha vabariiki, mida varem tunti Jakuutia nime all ning uurib, kuidas paari viimase aastakümnega on šamanismist saanud Sahha riigi sümbol, kusjuures riituste eheduse on ammu asendanud pompöössus.
Mare Kõivat on mõtisklema ajendanud lemmikloomad, eriti see, millist keelt kasutab inimene oma lemmikutega rääkides. Autor mõtiskleb ka selle üle, mida on pärimuses arvatud loomade võimest mõista inimese kõnet ja kuidas püütud nüüdistehnoloogia abil teha inimesele mõistetavaks koerte ja kasside kõnet.
Aivar Jürgenson käsitleb töömigratsiooni, andes ühiülevaate Eestist väljarändamise kohta aastatel 1924-38 ning keskendub seejärel konkreetse ränduri mälestusraamatule.
Vladimir Sazonov tõestab, et päikese all pole tõepoolest mitte midagi uut, kõik ideed on kunagi juba kasutusel olnud, isegi küüditamine. Autor viib meid Kristuse-eelsesse ajajärku, tutvustades Uus-Assüüria impeeriumi valitsejate kommet pillutada oma alamaid põlistelt asualadelt uutesse paikadesse, et saavutada nende kuulekus ja võimetus vastu hakata.
Guldžahon Jussufi on võtnud vaatluse alla professionaalide silmis mitte just maineka rahvaliku muusika, mida rahvas ometi andunult kuulab. Ta ei analüüsi küll Toomas Anni edu põhjusi, kuid tõestab kandlemängijate näitel rahvaliku muusika kuulumist eesti kultuuri.
Kanni Labi analüüsib aga Eesti Vabariigi 90. aastapäevaks koostatud tervituslaulu "Viru regi".
Ajakiri tutvustab uusi raamatuid, kaitstud väitekirju, konverentse, lugeda saab folkloristika kroonikat.
Veebis on ajakiri loetav aadressil: http://www.folklore.ee/tagused/nr44
Vahetatud laps. Pro Folkloristica XV
Ilmus alates 1993. aastast avaldatava kogumikusarja Pro Folkloristica 15. number. Noorte etnoloogide ja folkloristide 2008. ja 2009. aasta konverentsi “Noorte hääled” ettekannete põhjal kirjutatud artiklid keskenduvad kaasaegse ja arhailisema muusikaloomingu analüüsile, nõukogulikele matusekommetele Eestis, soome-ugri rahvaste religioonitunnetusele ja identiteedikuvandile, meieisapalvetele tõrjemaagias, vahetatud lapse muistenditele Skandinaavia näitel ning Ungari lihavõttekommetele tänapäeval.
Kogumiku artiklid on eelretsenseeritud, väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital.
Koostajad ja toimetajad: Ave Tupits, Kanni Labi
Keeletoimetajad: Kanni Labi, Kadri Tamm
Muusikatoimetaja: Janika Oras
Kaanekujundus: Mari-Ann Remmel
Medica 7. Teesikogumik
Konverentsi Medica 7 pealkirjaga "People vs the Natural and the Artificial. Power relations" teesikogumik kajastab rahvusvahelise meditsiininarratiivide käsitlevate ettekannete kokkuvõtteid. Tuntud rootsi, soome, eesti, portugali, jaapani, komi uurijad tutvustavad oma uurimistulemusi.
Kui palju mõjutab tehnoloogia areng tervishoidu ja kuidas me ise hakkama saame aina keerukamates oludes. Kuidas peegelduvad haigused eluloojuttudes ja trükitud patograafiates, missugused on nende narratiivid, kes haigusest tingituna ei suuda kunagi esitada meile harjumuspärast verbaalset juttu, missuguseid pöördeid toob kaasa ilukirurgia, kuidas kulgeb bioloogilise ravi juurutamine reumatiid artriidi puhul, missugused on suhted arsti ja patsiendi vahel jpm küsimused leiavad kogumikus käsitlemist.
Veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/medicaVII/Medica7_abstracts.pdf
Koostaja Piret Paal, keeletoimetaja Liisa Vesik.
Contemporary Folklore 4
Ilmus sarja Contemporary Folklore 4 osa. Artiklid käsitlevad Estonia hukkumisega ja printsess Dianaga seonduvat folkloori, Interneti-pärimust ja -šamanismi, arvutifolkloori, online meditsiini, eetilisi probleeme visuaalse antropoloogia juures, vanasõnade kasutamist meedias, mobiilifolkloori, hukkumispaikadesse püstitatud mälestusmärke ja paljusid muid aktuaalseid valdkondi.
Veebivariant aadressil http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/cf/cf4/
Kogumiku koostas ja toimetas: Mare Kõiva
Antoloogia "Eesti muinasjutud I: 1. Imemuinasjutud"
Ilmus teaduslik antoloogia "Eesti muinasjutud I: 1. Imemuinasjutud". Väljaanne juhatab sisse teadusliku väljaandeseeria Monumenta Estoniae Antiquae uue sarja, mille esimeses köites on esitatud imemuinasjuttude tekstid jututüüpidest ATU 300–480. Igast Eestis esinevast imemuinasjututüübist esitatakse sõltuvalt kogutud variantide hulgast antoloogias üks kuni kolm arhiiviteksti. Teose kommentaarides on ära toodud iga jututüübi kokkuvõtlik kirjeldus, kommenteeritakse tekstide usundilist ja olustikulist tausta ja eripäraseid süžeearendusi. Bibliograafilises osas esitatakse viited iga jututüübi olulisematele publikatsioonidele. Teosele on lisatud eesti jututüüpide kirjeldused inglise keeles.
Koostanud ja toimetanud: Risto Järv, Mairi Kaasik, Kärri Toomeos-Orglaan
Tekstid redigeerinud: Paul Hagu, Kanni Labi
Enn Ernits: Vadja haritlane Dmitri Tsvetkov 1890-1930
Enn Ernitsa monograafia annab põhjaliku ülevaate vadja haritlase, Tartu ülikooli kasvandiku Dimitri Tsvetkovi (1890–1930) traagilisest elukäigust ning annab hinnangu ta tegevusele kodumurde sõnavara talletamisel, vadjalaste elu-olu ja kombeloo kajastamisel ning rahvaluule ülestähendamisel.
häid pühi!
Kirjastamisaasta 2009 on lõppemas.
22. detsembril võttis kolleegium vastu aasta viimased käsikirjad, mõned teosed on veel trükikodadest saabumas.
Häid pühi ja edu aastal 2010!
Folklore: EJF 43
Folklore: EJF 43. numbris vaadeldakse Karjala tietäjä-rituaale laiema kultuurilise tegevuse kontekstis, narratiiviuurimuse aspekte Eesti uurija elu ja tegevuse näitel, rahvapärase ja individuaalse dialoogi varal rahvusliku identiteedi loomet, soorolle kaasaegses Anglo-Ameerika kirjanduses ja Nõukogude Eestis levinud anekdootide temaatikat.
Artiklid:
* Frog - Do You See What I See? The Mythic Landscape in the Immediate World
* Brigitte Frizzoni - Adonis Revisited: Erotic Representations of the Male Body in Women's Crime Fiction
* Arvo Krikmann - Jokes in Soviet Estonia
* Anders Gustavsson - Death in a 19th-Century Peasant Society - Analysed by Means of a Peasant's Diaries from a Rural Community on the Western Coast of Sweden
* Kristin Kuutma - Narrative Scholar and Narrated Lives: Life Writing and (Self-)Representation
* Madis Arukask - The Narratives of Oskar Loorits and Paul Ariste and Their Problematic Dialogue with the 'Popular'
Ajakirja uudisküljel saab lugeda Mari Sarve intervjuud Arvo Krikmanniga. Juri Berezkini põhjalikku sissevaadet Tõnno Jonuksi doktoritöö temaatikasse, Arvo Krikmann kirjutab Liisi Laineste doktoritööst.Ilmuvad reportaažid SIEFi rituaalse aasta konverentsilt (Marlene Hugoson), Leedus toimunud Baltic Worldview konverentsilt (Daiva Vaitkeviciene) ja ISFNRi loitsu-uurimise töörühma sümpoosionilt (Emanuela Timotin).
Raamatututvustused: Dmitrij Funki ülevaade Jevgenia Kuzmina jpt autorite koostatud eksperimentaalsest Siberi rahvaste eepostes leiduvate motiivide tüübistikust, Aimar Ventsli pilguheit nõukogudeaegsele ja kaasaja Venemaa sotsiaalpoliitika kogumikele, Anu Korbi ülevaade värskelt ilmunud Siberi lätlaste laulude CD-kogumikust.
Ajakiri ilmub järjepidevalt aastast 1996. Veebis on artiklid loetavad aadressil: http://www.folklore.ee/folklore/vol43
Mäetaguste 43., pärimusliku ajaloo number
Mäetaguste 43. number, mille on kokku pannud külalistoimetajad Tiiu Jaago ja Ene Kõresaar Tartu Ülikoolist on kättesaadav trükise ja veebiajakirjana. Suulise ajaloo teemanumber teeb vahekokkuvõtte pärimusliku ajaloo uurimisest Eestis ja meie lähinaabrite juures.
Kirsti Salmi-Niklander ja Jyrki Pöysä analüüsivad suulise ja kirjaliku piirialale jäävat kirjalikuna loodud pärimust ja selle folkloristlikke tõlgendamisvõimalusi.
Läti suulise ajaloo uurimist käsitlevad Irçna Saleniece artiklis "Läti 20. sajandi ajaloo allikad: suulise ajaloo allikate ja arhiividokumentide dialoog" ja Maruta Pranka artiklis "Migratsioon versus kodu: vaateid ühele uurimisprojektile" ning Baiba Bela oma ülevaateartiklis. Et Irçna Saleniece ja Maruta Pranka artiklid käsitlevad eestlastelegi tuttavat küüditamise teemat, kommenteerib neid ajaloolase vaatepunktist Aigi Rahi-Tamm.
Meenutamaks lahkunud folkloristi Aino Laagust ilmub tema artikkel situatsioonianalüüsist, mis esmatrükis ilmus 1973. aastal ajakirjas Keel ja Kirjandus, sama teemat jätkab Tiiu Jaago artiklis "Lugu ja sündmus jutu-uurimises: situatsioonianalüüsist kontekstianalüüsini".
Juhuvalik ei ole ka Priidik Sarapiku 1908. aastast pärit jutustuse "Matsalus" avaldamine. See tõsielul põhinev lugu pärineb samast perioodist, kuhu kuuluvad ka Kirsti Salmi-Niklanderi analüüsitavad allikad - kirjalikena sündinud sündmuslood. Sarapiku lugu annab võimaluse tajuda
võimalikke paralleele eesti varasest rahvapärimuslikust kirjutamistraditsioonist ja jutustamisstiilist. Ühtlasi pakub see lugu väljakutse seisukohale, et elulookirjutamise buum on alguse saanud pärast Nõukogude Liidu lagunemist (seda seisukohta võib siinses valikus mõneti leida Leedut esindavas Irena Ðutinienë ülevaateartiklis.
Eelretsenseeritav ajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/nr43/.
Permitted laughter : Socialist, post-socialist and never-socialist humour
Ilmus artiklivalimik "Permitted Laughter" (toimetajad Arvo Krikmann ja Liisi Laineste), mis kätkeb uurimusi sotsialismi ja postsotsialismi ajastu huumori kohta pms Ida-Euroopa autoritelt (Eesti, Leedu, Poola, Bulgaaria, Venemaa). Raamatu juhatab sisse etnilise huumori tippeksperdi Christie Daviese (Inglismaa) programmiline artikkel "Post-Socialist, Socialist and Never-Socialist Jokes and Humour: Continuities and Contrasts" ning see lõpeb Liisi Laineste kirjutatud teoreetilise
kokkuvõttega.
Dan Ben-Amose artiklikogumik "Kommunikatsioon ja folkloor"
Eesti kirjandusmuuseumi teaduskirjastus ja MTÜ Eesti Folkloori Instituut avaldasid Eesti Kultuurkapitali toel maailma ühe juhtiva folkloristi Dan Ben-Amose artiklikogumiku "Kommunikatsioon ja folkloor".
Autor on eesti keeles avaldamiseks valinud artiklid, mis käsitlevad folklooriteooriat, juudi huumorit ja narratiive ning juudi kirjanike suhtumist folkloori. Lisaks on kogumikus ka artikleid Aafrika folkloorist.
Professor Dan Ben-Amos tegeleb juudi ja Aafrika folkloori, proosanarratiivide, vanasõnade, müüditeooria ja strukturaalanalüüsiga. Ta on olnud ka paljude folkloorikäsitluste toimetaja.
Folklore: EJF 42 trükise ja veebiväljaandena
Ootame teid lugema ajakirja "Folklore: Electronic Journal of Folklore" 42. pühapaiku käsitlevat erinumbrit (veebis aadressil http://www.folklore.ee/folklore/vol42 ).
Avaldatud artiklid käsitlevad peamiselt Läänemere maade ja Valgevene uurijate vaatenurki looduslike pühapaikade uurimises. Lisaks antakse folkloristlikel ja arheoloogilistel allikatel põhinev ülevaade Eestis piksekividega seotud uskumusest.
Anna Wessman teeb ülevaate Soome hiisi-paikadest.
Erinumbri külalistoimetaja Tõnno Jonuksi artikkel käsitleb hiiekohtade uurimislugu ja -problemaatikat 18. saj. lõpust 21. saj. algusaastateni.
Heiki Valk vaatleb Eesti looduslikke pühakohti regionaalsest aspektist, tuues lisaks allikmaterjalile välja regionaalse eristumise peamised põhjused.
Läti uurija Sandis Laime kirjutab nn Kuramaa kuningatega seotud pühakohtadest ühelt poolt kirjalike allikate põhjal, millest vanemad pärinevad 1414. aastast, ja teisalt kindla hiiesaluga seotud tänapäevase suulise pärimuse taustal.
Vykintas Vaitkeviciuse artikkel kõneleb baltlaste pühapaikadest Leedus ja nende uurimisega seotud võimalustest.
Andrei Prohhorov keskendub Valgevene loodeosa hauakividel oleva, sambale toetuva poolringi sümboli kui ilmasamba tõlgendusele.
Poola uurijate Andrzej Kuzkowski ja Kamil Kajkowski saksakeelne artikkel annab ülevaate Pommerimaa varakeskaegsetest pühadest paikadest, mida kasutati oletatavasti kohtute ja kogunemispaikadena.
Kristiina Johansoni uurimus käsitleb piksekividega seotud uskumusi Eestis ja mujal maailmas.
Folklore 42. numbris avaldame järelhüüde kirjandusmuuseumi folkloristikaosakonna kauaaegsele sõbrale, Kanada-eestlasele Harry William Mürgile.
Uudisterubriigis ülevaated 2008. a. Leedus aset leidnud hiiekonverentsist "Natural Holy Places in Archaeology and Folklore in the Baltic Sea Region" Vykintas Vaitkeviciuselt ja Eesti-Leedu folkloristide ühisseminarist sama aasta septembris. Lisaks tutvustatakse Eesti Muinastaideseltsi 20. juubeliaasta tähistamiseks toimunud üritusi ja Vabariigi Presidendi rahvaluulepreemia laureaate. Raamatututvustused käsitlevad seekord kolme raamatut: Tõnno Jonuks tutvustab Läti uurija Juris Urtansi raamatut Zemgale pühapaikadest ja ungarlane Virág Dyekiss Zoltán Nagy teost Vasjugani hantide uskumustes toimunud muutustest. Aado Lintropi Folklores nr. 38 avaldatud raamatututvustusele sekundeerib Ameerika uurija Andrew O. Wiget.
Mäetagused 42 - usundinumber - trükisena ja võrgus
Nii trükisena kui ka internetis on lugeda Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristikaosakonna ja MTÜ Eesti Folkloori Instituut väljaantava ajakirja Mäetaguste 42. number, mis käsitleb sedapuhku usunditega seonduvat.
Jaanus Plaat käsitleb 18. ja 19. sajandi kristlike usuliikumiste mõju eestlaste ja eestirootslaste rahvakunstile ja kultuurile, Tõnno Jonuks annab ülevaate hiiepaikade uurimist Eestis alates 18. sajandi lõpust. Madis Arukask ja Alla Lašmanova analüüsivad 80-aastase Äänisvepsa naise itku oma mehe haual, tuues ära ka 2005. aasta suvel salvestatud 185-realise itku litereeringu. Tatjana Iljina ja Andrei Toporkov püüavad välja selgitada, kui aktuaalsed on mütoloogilised kujutlused tänapäeva Põhja-Venemaa külaelanike seas.
Kolm artiklit süüvivad aga kaugesse minevikku: Vladimir Sazonov kirjutab Päikesekuninga kontseptsiooni tekkest ja arengust II eelkristliku aastatuhande Anatoolias, Tarmo Kulmar lahkab vaarao Amenhotep IV (Ehnatoni) riigivalitsemisviisi eripärasid ning Liina Ootsing-Lüecke mõiste ‘kavand’ (giš-hur) tähendust sumeri ja akkadi kirjanduslikes ja rituaaltekstides.
Mineviku toob tänapäeva ka Mart Kuldkepp, kes on vanaislandi keelest tõlkinud arvatavasti 13. sajandist pärit alliteratiivse poeemi “Päikeselaul”, ning varustanud tõlke kommentaaridega.
Mullu 24. novembril 80-aastaseks saanud Ruth Mirov on Mäetagustesse kirjutanud oma lapsepõlvemälestusi Viljandist. Uudiste osas valgustatakse vahepealseid konverentse ja muid sündmusi, tutvustatakse ka Juris Urtānsi mullu ilmunud raamatut Ancient Cult Sites of Semgallia.
Eelretsenseeritav ajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/nr42.
