EKM Teaduskirjastus
Eesti Kirjandusmuuseum on arhiivi- ja uurimisasutus, mis koondab kolme rahvuslikku keskarhiivi (Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kultuurilooline Arhiiv ja Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu). Eesti Kirjandusmuuseumi kirjastamisel on järjekindlalt ilmunud rahvusvaheliselt tunnustatud erialane eelretsenseeritav teaduskirjandus (teadusperioodika, aastaraamatud, artiklikogumike sarjad, monograafiasarjad jm trükised) ennekõike eesti, kuid ka inglise, vene ja teistes keeltes. Ilmunud teaduskirjanduse peamised valdkonnad on folkloristika, kultuurilugu, kirjandusteadus ja kirjanduslugu, etnomusikoloogia, semiootika, kunstiteadus, lingvistika, raamatuteadus jt. Pidevalt ilmuvad ka asjatundlikult koostatud ja põhjalikult kommenteeritud humanitaarteaduste allikmaterjalide publikatsioonid.
Kirjandusmuuseumi väljaannetest loodi 2007. aasta algul Eesti Kirjandusmuuseumi juures teaduskirjastus.
Kirjastusel on rahvusvaheline kolleegium, sarjadel ja ajakirjadel omad kolleegiumid. Sarjamärgi “F” all ilmuvad väljaanded on indekseeritavad rahvusvahelistes andmebaasides
Uudised
Mordva mütoloogia nüüdsest võrgus
Alates tänasest on võrgus vabalt loetav Satori seeria 8. numbris ilmunud Tatjana Devjatkina "Mordva mütoloogia".
Mordva mütoloogia
Ilmus „Vana Kannel“ X – Paide ja Anna regilaulud
Jakob Hurda alustatud eesti folkloristika suurväljaanne „Vana Kannel“ on jõudnud kümnenda köiteni. Paide ja Anna köide on Järvamaalt esimene ning tähelepanuväärne ka selle poolest, et varem on ilmunud peamiselt Eesti äärekihelkondade laulud. Väljaande koostas Eesti tuntumaid regilaulu-uurijaid Ottilie Kõiva, kes ise on pärit Anna kihelkonna Nurme külast Pritsu talust (6. 02. 2012 oli tema 80. sünnipäev). Viisideosa koostajaks on Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur Janika Oras.
Raamatut esitletakse 6. märtsil kell 17.30 Järvamaa Muuseumis (Paide, Lembitu 5). Esitlusel tutvustatakse väljaannet, tänatakse abilisi, kingitakse raamat kõigile Järvamaa koolidele ning võetakse üles viisid kohalike rahvamuusikute eestvedamisel.
Vt väljaandest lähemalt.
Talvekonverentsil esitletakse värskeid väljaandeid
Folkloristide seitsmendal talvekonverentsil Rogosi mõisas esitletakse 2. veebruaril kl 20 Eesti Rahvaluule Arhiivi värskeid väljaandeid: lisaks konverentsi teesiraamatule on trükist ilmunud Mari-Ann Remmeli koostatud raamat „Päritud paigad. Kohajutte ja legende Rae vallast” (Rae vald/Eesti Kirjandusmuuseum, 2011) ning Andreas Kalkuni ja Anu Korbi koostatud antoloogia „Siberi setode laulud” (Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 7; Eesti Kirjandusmuuseum, 2012).
Folklore. Electronic Journal of Folklore 49
Kellel on huvi kultuuri ja elu vastu Euraasia põhjapiirkonnas on kutsutud
lugema Art Leete ja Aimar Ventseli koostatud Folklore EJF 49 numbrit.
Veebis aadressil:
http://www.folklore.ee/folklore/vol49/
Mäetagused 49
Pärimustants ja -muusika Mäetagustes
Mäetaguste aastalõpunumber viib lugeja pärimustantsu ja -muusika lainele.
Kõige üllatavam võib Eesti oludes tõenäoliselt tunduda USA tantsupedagoogi, tantsija ja koreograafi David Kingi tantsualane artikkel, mille ta ise on nimetanud "Reisikirjeldus eesti tantsust".
Ajakirja külalistoimetaja Sille Kapper mõtiskleb traditsioonist ja improvisatsioonist tänapäeva pärimustantsus peamiselt Viljandi pärimusmuusika festivali tantsude varal. Sama festivali nimetuse varal on Taive Särg ja Ants Johanson võtnud selgitada pärimusmuusika mõiste ja
selle kontseptsiooni kujunemise Eestis.
Tartu Ülikooli soome keele lektor, rahvatantsurühma Röntyskä juhendaja Juha-Matti Aronen vaatleb ingeri tantsupärimuse allikaid ja üldpilti.
Angela Arraste, Iivi Zajedova ja Eha Rüütel võtavad kokku rahvatantsuharrastusega seotud kultuuri- ja suurpeod väljaspool Eestit.
Krista Sildoja ja Anneli Kont-Rahtola kirjutavad tantsude saateks mängitud pärimusmuusikast Tori ja Vändra ning Kuusalu kandis.
Mäetaguste kroonikaosa annab ülevaate erialasündmustest, tutvustab väitekirju ja ilmunud erialaraamatuid.
INCANTATIO An International Journal on Charms, Charmers and Charming
We are glad to introduce INCANTATIO. An International Journal on Charms, Charmers and Charming
Incantatio is an peer-reviewed open-access electronic journal (with printed version) dedicated to publishing research on verbal charms, as well as on the practitioners of charms and their practice. From time to time the journal may also feature book reviews and conference reports. We are associated with the International Society for Folk Narrative Research’s Committee on Charms, Charmers and Charming, and we are hosted on the webpages of the Estonian Literary Museum.
General Editor: Mare Kõiva
Guest Editor for This Issue: Jonathan Roper
Editorial Board: Claude Lecouteux, Lea Olsan, Éva Pócs, Jonathan Roper, Emanuela Timotin, Andrey Toporkov, Daiva Vaitkevičiene
Content:
Introduction
* Secrecy and Ritual Restrictions on Verbal Charms Transmission in Greek Traditional Culture Haralampos Passalis, Pp. 7-24
* Practical Texts in Difficult Situations: Bulgarian Medieval Charms as Apocrypha and Fachliteratur
Svetlana Tsonkova, Pp. 25-35
* Immateria Medica: Charmers and their Communities in Newfoundland
Martin Lovelace, Pp. 36-47
* The Three Good Brothers Charm: Some Historical Points
Lea Olsan, Pp. 48-78
* Genre and Authority in the Scholarly Construction of Charm and Prayer: A View from the Margins
James A. Kapaló, Pp. 79-101
Bookreviews
Conference report
Folk Belief Today (2nd ed.).
Maris Kuperjanov valmistas veebi jaoks ette 1990. aastate usundiartiklite kogumiku elektroonilise täisversiooni. Trükist saatis suur lugejahuvi, millest lähtudes avati paarkümmend artiklit lugejatele 2001. aastal. Seekordses e-väljandes on artiklid esitatud PDF-versioonina, lugeja käsutuses on kõik trükises avaldatud eri Euroopa ja Aasia rahvaste usundit puudutavad artiklid, samuti illustratsioonid.
http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/usund/fbt/
Eestikeelne Rahvausund tänapäeval on loetav
http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/usund/eesti/
Kalevipoeg 150. Traditional and Literary Epics of the World: Textuality, Authorship, Identity
Ilmusid rahvusvahelise sümpoosioni "Traditional and Literary Epics of the World:
Textuality, Authorship, Identity" teesid.
Edited by Mare Kalda, Pihla Maria Siim.
Tartu 2011
Epic is an extraordinary form of artistic expression, because of its history of more than three thousand years and its outstanding role in building ethnic and national identities. Epics have excelled both as literary masterpieces, and as highly esteemed oral genres, performed by well-trained singers. Starting from the Sumerian Gilgamesh, Babylonian Enuma Elish, Greek Iliad and Odyssey, Indian Mahabharata and Ramayana, epic traditions have continued throughout the Middle Ages until modern times when the Romantic movement produced new monuments, such as the Ossian by James Macpherson, Kalevala by Elias Lönnrot and the Kalevipoeg by Friedrich R. Kreutzwald. These and other literary works have strong connections with oral epics - traditions, which have become obsolete among many nations, but thrive among other peoples even in 21st century.
Medica 8. teesikogumik
Medica VIII. Medical Pluralism in the Era of Digimodernism.
Abstracts
Editor: Mare Kõiva
Language editor: Maarja Villandi
Layout: Liisa Vesik
The general aim of our annual meetings called Medica has been to analyse public and self-referential representations of health and illness in various contexts and to bring together local and international scholars.The 8th Medica conference concentrates on pluralism in medical contexts. This time we particularly look forward to papers dealing with pluralism issues, which actually was also the topic of EASA conference (Medical Pluralism: Techniques, Politics, Institutions, Rome 7-10 September 2011).
Mäetagused 48
http://www.folklore.ee/tagused/nr48
Mäetaguste 48 interdistsiplinaarne number tutvustab uurimusi, mis on seotud kirgi kütnud loodusobjektidega: Tunguusi meteoriidikraatri hüpoteesid, uurimislugu ja kajastused evengi folklooris ning Saaremaa Kaali kraatrite palju suurem ning tõenäoliselt noorem analoog Saksamaal - Baieri Chiemgau. Autorid leiavad sellele sündmusele otseparalleele Phaetoni müüdiga, mis olevat looduskatastroofi kajastaja. Esitatud on teisigi intrigeerivaid Lennart Meri Hõbevalgele lähedasi seisukohti.
Lugeda saab veel varakeskaegse kultuskoha astronoomiliste aluste otsingutest Praha kesklinnas ning Sajaani-Altai piirkona hiigelpüramiidist ja kultusobjektidest.
Mütoloogiahuvilised saavad lugeda läänemeresoome müütilise "Suure tamme" laulu seostest muistse ajajaotusega.
Intrigeeriv on ka Tõnno Jonuksi artikkel arheoastronoomia ja laiemalt interdistsiplinaarsete uurimuste kitsaskohtadest, mis võib nii mõnegi uurija mõttekaari kahandada, kuid osundab lähenemiste erinevatele alustele, sh püüdele näha mineviku inimeste kõrget kultuuritaset, mis hiljem on seletamatul põhjusel kadunud.
Mäetaguste kroonikaosa annab ülevaate erialasündmustest, tutvustab väitekirju ja ilmunud erialaraamatuid.
Folklore. Electronic Journal of Folklore 48
Ajakirja Folklore. Electronic Journal of Folklore 48. numbris:
Artiklite temaatika on mitmekülgne ning peaks pakkuma huvi erineva taustaga lugejatele.
Amots Dafni käsitleb pühade puude austamist tänapäeva Pühal Maal ning toob välja erinevused moslemite, beduiinide ning juutide vastavate tavade vahel.
Briti meeste näitel vaatleb Stephen Williams isaks olemist ja toob esile tänapäeva isade suurema kaasatuse oma laste kasvatamisel selle põhjuseks on nii üldised sotsiaalsed muutused ühiskonnas kui ka meeste isiklikud valikud. Leyla Önal käsitleb paralleelselt emaduse-narratiivi ja naisdeemoneid ning sellega seonduvat naiste allasurumist.
Mirjam Mencej artikkel uurib ketramise sümboolset tähendust Euroopa rahvaste folklooris seoses sünni, saatuse ja surmaga.
Elisabeth Piirainen teeb sissevaate mahukasse projekti, mille käigus kogutakse kokku erinevates Euroopa keeltes levinud idioomid ning koostatakse vastav leksikon.
Mordva mütoloogia-entsüklopeedia autor Tatjana Devjatkina kirjutab lindudest ja nende olulisusest mordvalaste tavandis.
Tatjana Vladõkina ja Galina Gluhhova artikkel keskendub vihma väljakutsumise riitustele udmurdi kalendritsüklis.
Piret Õunapuult on väga üksikasjalik ja rohke pildimaterjaliga illustreeritud ülevaade Eesti Rahva Muuseumi Tallinna osakonna kujunemisest Eesti Kunstimuuseumiks.
Lisaks saab värskes numbris lugeda ülevaateid doktoritööde kaitsmistest, konverentsidest ja ning ka raamatututvustust.
Folklore. Electronic Journal of Folklore 47
http://www.folklore.ee/folklore/vol47
Ajakirja Folklore. Electronic Journal of Folklore 47. numbris:
Jaanus Plaat annab ülevaate õigeusu ja selle sakraalehitiste ajaloost Eestis alates 11. sajandist kuni 1840. aastateni, mil Vene Õigeusu Kirikuga hakkas esmakordselt massiliselt liituma ka eestlasi. Artiklis keskendutakse erinevate õigeusu kirikute ja kabelite (sh setu tsässonate) rajamisele praeguse Eesti territooriumil kuni 1845. aastani.
Liina Paales kirjutab kurtide kogukonnas kasutatavatest kuuljate isikute viipenimedest ja nimemärkidest.
Karl ja Renate Pajusalu uurivad eestikeelse partikli ikka kasutamist kõnekeeles ja eriti Lõuna-Eesti rahvalauludes.
Evy Johanne Håland annab detailse ülevaate rituaalse aasta tähtpäevadest Tinose saarel Kreekas.
Francis Joy selgitab, kuidas ja mismoodi tekkisid vead saami nõidade (noaidi) trumme kirjeldavatesse originaalkäsikirjadesse ning kuidas on see mõjutanud saami kultuuri, religiooni ja ajaloo uurimist.
Tatjana Panina kirjutab udmurtide tervendamisrituaalidest ja traditsioonilistest palvetest, mida on kogutud alates 18. sajandist.
Galina Mišarina artiklis käsitletakse komi rituaalse itku kahte tüüpi: matuseitku ning kahjustajate (näiteks lutikate majast ja takjate põllult) tõrjumise kombestiku käigus esitatud itkusid.
Niina Jurtšenkova tutvustab soome-ugri rahvaste naisjumalusi, nende funktsioone ja annab ülevaate moodustest, kuidas jumaluste soosingut hoida.
Lisaks saab värskes numbris lugeda ülevaateid toimunud sündmustest, konverentsidest ning raamatututvustust.
Mäetagused 47
http://www.folklore.ee/tagused/nr47/
Mäetaguste 47. numbri artiklid käsitlevad usundit, rituaale ja ühiskonnapoliitika ja valitsemisviisid kroonikate vahendusel. Seekordses numbris on olulisel kohal soome-ugri rahvaste traditsiooniline kultuur (itkud, kalendritavand, tõrjeriitused, loitsud, loodushäälendid) ja vanade kõrgkultuuride (hiina, pärsia) problemaatika. Artiklid heidavad uut valgust rituaalide emotsionaalsele ja kommunikatiivsele küljele, vaatlevad liikidevahelisi seoseid ja pakuvad uusi teoreetilisi lahendusi. Mitu artiklit pakuvad võimaluse põhjalikuks ekskursiks ajalukku.
Kuldkalake (Pro Folkloristica XVI)
Ilmus alates 1993. aastast avaldatava kogumikusarja Pro Folkloristica 16. number „Kuldkalake“. Kogumikku esitletakse noorte folkloristide ja etnoloogide konverentsil Eesti Kirjandusmuuseumis 27. aprillil kell 13.30. Väljaanne keskendub jutustamisele ja juttudele, veebibeebi fenomenile, kalmistute tähistele ning komi noortekultuurile.
Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus. (ERA Toimetused, 28)
Koostanud Valdo Valper
Värvikas ülevaade Urvaste kihelkonna pärimuspaikadest ja neist kõneldud lugudest. Paiku tutvustavad 544 uuemat ja vanemat pärimusteksti Eesti Kirjandusmuuseumi kogudest. Raamat sisaldab rohkelt illustratsioone (kaasaegsed ja arhiivifotod, kaardid, joonistused arheoloogilistest leidudest jm).
Vt lähemalt lehelt http://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=27
Raamatut esitletakse 11. märtsil kl 15.00 Võru Instituudis (Võru linn, Tartu tn 48). Kohapärimusest ja raamatu valmimisest räägivad kogumiku koostaja Valdo Valper ning Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Mall Hiiemäe. Lauludega astuvad üles Jaan Pulk ja Jan Rahman.
