MõistepuuKATEGOORIADFUNKTSIONAALSED VÄLJENDID
Hellitusnimed
hellitusnimed
kegokael
kootskullike
hõbeõõnuke
orvaksake
silepääke
kraatsperse
põrsakräunakas
kännimaoke
lallijalakõne
ellerheinake
hingekene
illipillike
ilmaime
konnapojake
kukumuna
kullakallike
kullakupuke
kullamunake
kullerkupuke
linnupojake
loomakene
maarjalapseke
mesimeeleke
mesimokk
murumunake
musurull
naadike
nannipunn
notsukene
nukuke
nurmenukuke
nutike
nässnina
paike
piilupardike
põrnanokk
pudruliblikas
raamaraasukene
saiakakukene
sirgusilmake
suhkrumuna
suhkrusuu
taimekene
tuvike
uteke
väntjalg
tillike tibuke
magus marjake
pisike maatallaja
Aabrami sülelapseke
kui maimuke
nagu hänilane
nagu nupukene
nagu peahari
kirikulae lapseke
lõokese lõõrike
pääsukese peake
oh sa sitake
oh teie sitapersed
oh sa lilleke
oh sa linnuke
oh sa rotike
oh sa tipsike
kallis kaimukene, õrna hõimukene
tutike tatike, tilluke vutike
oh sa kuninga ristilaps, illikukukene, kuldjalgadega
oh sa mu tibike, oh sa mu kanake, oh sa mu kallis tui poeake
oi mu hüäkene, oi mu varakõnõ
pulga otsas pullike, külmund musurullike
sa elutilgake, maasikmarja leemeke, magus nagu viinake
Mihkel, mina tulen, Peeter peab ka saama, aga Katri, sina minu oma hea laps
|
fraseologism:Mihkel, mina tulen, Peeter peab ka saama, aga Katri, sina minu oma hea laps
süntaktiline struktuur: näited:Mihkel, mina tulen! Peeter peab ka saama, a Katri, sina minu oma hea laps - ema esimest (last) ähvardab, keskmisele lubab osa millegist ja väikest hellitab.
levikuala:
|