ALUSTUSEKS • MATERJAL • FRASEOLOGISMID • LÜHENDID • JUHEND • LAADI ALLA • SQL päring

Eesti fraseologismide elektrooniline alussõnastik - FES

fraseologism:
    hammas verel
süntaktiline struktuur:
    peasõnata sekundaartarind
näited:
    Hammas jo verel, tahaks viil soada.

    Hammas veres, sis õtsib (viina) juure.

    Juba mul pulma õllest hambad veres.

    Kui jo hambad veres, ei siis enämb pidämä saa.

    Hamba on vereh.

    Hamba oma vereh, ots (viina) vai sita alt vällä.

    Kui joomamees on ühe sõõmu pudelist rüüpand, teeb see taal hamba verele ja pärast äi saa änam pidama, leheb lakkumeseks.

    Naa kut hamba veriseks teevad, änam pidama äi saa, ennem kui joovad ennast joonuks.

    Tieb hambad verese.

    Sai hamba verele.

    Sai viinaga hamba verele.

    Sai juo hambad verel, nüüd juob üöd ja ilmpäiväd.

    Poiss oo küla peel hamba verele saand, niid-ep taha änam kodu poolist seista, pea iga ööse ajab külas tüdrukid taga.

    Las ikki saab hambad verele - las saab harjuma, tutvuma.

    Hispaanlastel oli indiaanlaste rikkusi nähes hammas verele saanud.

    Sai hambad veresse, egä nüüd niipia jälle viinast mahti saa.

    Kerra said luomad hambad veresse kabustuss käües ega enämb seisu toised kussagi.

    Rebäne sai kanust kerra hambad veresse, nää nüüd käüb vade igä päiv valatamas.

    Ku sai kerra hambad veresse, ei enämb jädäki käümist järel, muudku vade vaanib kanu.

    Hunt õli saanud hamba veresse, igal üösel käis ta lauda ukse taga lambaid passimas

    Kui saab kõrra hambad vere, ega siis - kas saab raha õtsa vai saab viin õtsa.

    Meil vanast käude randa haino vidämä talvõl. Edimält ko jo ütskõrd ar kävet, sis oll kui tii sai jo tutvast, saivake hamba verde.

    Täl omava hamba verde saanuva.

    Täl sai kui hammas verde.

    Hammas verde saanu.

    Om hamba verde saanu.

    Tal saiva hamba verde, nüüd ei jätäki inämb taad muudu maha.

    Süües kasvab isu, sai hambad verde.

    Saa nigu sael hamba verde.

    Sain tilga viina, nüid on hammas verine, nüid võtaks veel juure, kui soaks.

    Kui joomamehel antsid klaasi viina, arvan, tegi hamba muidu veriseks.

    Võttis homiku sada grammi, siss sai hamba veriseks, pärast läks terve kuupalk kõrist ala.

    Nii pailu oli (viina), et sai hamba jälle veriseks nüüd tahaks ikka veel.

    Sai hamba veriseks, nüüd ei saa enam pidama.

    Hammas sai verises, siis hakab jutt libedämäs.

    (Rebane) maigu sohe saand, hamba juba veriseks saand. Ühe kana ää viind, nüid tuleb teist viil viima.

    Kõrra suavad noka verises, hakavad õtsma (viina).

    Kerra saa hambad verega, ei siis enamb järele jädä

    Hammas juba verdune.

    Sel om hammas verdüne, verd kaia saanu.

    Hammas juba verdunu.

    Juba hammas verdenu.

    Hundil on hammas verdunu.

    Temal oli hammas kõrtsi verdunud ja sellepärast ei saanud säält enam ära jääda.

    Sel oo hammas sinna verdunu.

    Mis tal viga minnä, tal hammas verbunu.

    Sai hammas verduma.

    Hammas ärä verdünü.

    Äi tohi esmald hammast verista, siis jõuab ennast rohkem hoida.

    Kui sai veri hambasse, siis tegime (napsu) oma poolt juure.
levikuala:
    Amb, Tapa
    Emm
    Emm, Sõru
    Hls, Abja, Atika
    Hää, Häädemeeste
    Iis v. Vän
    Iis, Tudulinna
    Iis, Uhe
    Juu, Junnküla
    Juu, Toomja
    Jõh, Kohtla
    Jõh, Päite
    Jür, Rae, Limu
    Kaa, Tõlli
    Kad
    Kam
    Kan, Vana-Piigaste
    Khk, Kalmu
    Khk, Lümanda
    Kir
    Kod, Sassukvere
    Kos
    Krk
    Krk, Mäe
    Krk, Nuia
    Krk, Polli, Liira
    Krk, Vakiste
    Ksi
    Kul, Loodna
    Kuu
    Kuu, Leesi
    Kuu, Pärispea
    Kuu, Tammistu
    Kär
    Lai, Sadala
    Lüg, Liimala
    Lüg, Reo
    Nõo, Pangodi, Tamsa
    Pha
    Pil, Vana-Põltsamaa, Vitsjärve
    Plt, Vana-Põltsamaa, Umbusi
    Plv, Himmaste
    Pst
    Pst, Nõmme
    Puh, Ulila
    Pöi, Ridala
    Rap, Kabala
    Rei
    Räp
    Rõu
    Sa v. Muh
    Saa
    Saa v. Hls
    Se, Mäe, Usenitsa < Järvesuu, Tonja
    Trm, Peebussaare
    Urv
    VNg, Unukse
    Vil, Uue-Võidu
    Vän, Tootsi
vanasõnaseosed:
    EV 818: Kes korra hamba veristand, see katsub ikka.
©2011 Asta Õim, Katre Õim, Eesti Kirjandusmuuseumi Folkloristika OsakondISBN 978-9949-446-81-0