ALUSTUSEKS • MATERJAL • FRASEOLOGISMID • LÜHENDID • JUHEND • LAADI ALLA • SQL päring

Eesti fraseologismide elektrooniline alussõnastik - FES

fraseologism:
    naera või lõhki
süntaktiline struktuur:
    lause
näited:
    Naara vai lahki.

    Sa tahat hennest täämbä lahki naarda.

    Naarat nii et lahki läät.

    Naera ennast kas voi luhki.

    Naera kas või kõht lõhki.

    Siss oles küll naarnu nigu kõtt lahki ja kõturäbälä oles tuule käen keerelnu.

    Naera kas mokk lõhki.

    Ää kärista mokka lõhki.

    Tahtsin ennast katki narda.

    Sõukest nalja lõid, kas või naera ennast katki.

    Naera kas või katki.

    Ära ennast katki naura.

    Naara kas või katti.

    Naera, kas kõht katki just.

    Naara kas vai kõtt katski.

    Naera kas kõht katkeb.

    Naera kas või puruks.

    Naera või ribadeks.

    Küll sai nalja, et naera ennast ribadeks.

    Sa ajad narmasteks naerma.

    Naera kas tükid taga.

    Liine pursass naarma, naar, et kõttu tahtsõ vällä kaksada.

    Nõnda sai naerdud, et kõht valutab.

    Sai naarda, nii et kõtt valut.

    Naera nii, et vats valutab.

    Naera nii et kõht haige.

    Tahtsime südame haigeks naerda.

    Naara, nii et naaru kätte sured.

    Võise hennest kuulus (surnuks) naarda.
levikuala:
    As
    Emm, Sõru
    Har, Mõniste
    Hel, Hummuli
    Iis, Uhe
    Kei
    Khk, Kalmu
    Koe, Varangu
    Kul, Loodna
    Kuu
    Kõp, Suure-Kõpu, Kihu
    Lüg, Uniküla
    Mar, Rannamõisa
    Muh, Lõetsa
    Nõo
    Nõo, Tõravere
    Ote
    Ote, Vastse-Otepää
    Pai
    Pha, Liiva-Putla
    Plt, Raasna
    Pöi, Ollamäe
    Rap v. Mär
    Ris
    Saa v. Hls
    TMr, Luunja
    Tõs, Pootsi
    Vil
    Vän, Suurejõe
©2011 Asta Õim, Katre Õim, Eesti Kirjandusmuuseumi Folkloristika OsakondISBN 978-9949-446-81-0